(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0379),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0243/2018),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0001/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Siseturu nõuetekohase toimimise ja liidu tsiviilõigusruumi arendamise huvides tuleb parandada ja kiirendada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist ja kättetoimetamist liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ning seejuures tagada selliste dokumentide edastamisel kõrge turvalisuse ja kaitse tase, kaitsta adressaadi õigusi ning kaitsta eraelu puutumatust ja isikuandmeid. [ME 1]

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007(3) on sätestatud õigusnormid kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

(3)  Selliste liikmesriikide kasvav õigusalane integreerimine, kus on muutunud üldreegliks välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine, on toonud esile määruse (EÜ) nr 1393/2007 õigusnormide vajakajäämised.

(4)  Selleks et tagada tulemuslikult dokumentide kiire edastamine teistesse liikmesriikidesse, et need seal kätte toimetada, tuleks kasutada kõiki tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, tingimusel et on täidetud laekunud dokumendi terviklikkuse ja usaldusväärsusega seotud teatavad tingimused ning on tagatud menetlusõiguste järgimine, selliste dokumentide edastamisel kõrge turvalisuse tase ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Sel otstarbel peaks kogu liikmesriikide nimetatud asutuste ja organite teabevahetus ja dokumentide edastamine toimuma detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT‑süsteemidest. [ME 2]

(4a)  Määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt rajatava detsentraliseeritud IT‑süsteemi aluseks peaks olema süsteem e‑CODEX ja seda peaks haldama eu‑LISA. Sellise süsteemi kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks tuleks eu‑LISA‑le eraldada piisavad vahendid ning süsteemis tõrgete tekkimise korral tuleks dokumente edastavatele ja vastuvõtvatele asutustele ja keskasutustele anda tehnilist abi. Komisjon peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks esitama ettepaneku võtta vastu määrus piiriülese online andmevahetuse kohta e‑õiguskeskkonnas (e‑CODEX). [ME 3]

(4b)  Kui menetluse algatusdokument on juba kostjale edastatud ja kostja ei keeldunud seda vastu võtmast, peaks kohtu asukoha liikmesriigi õigus võimaldama pooltel, kelle elukoht on teises liikmesriigis, määrata esindaja, kelle kätte dokumendid kohtu asukoha liikmesriigis toimetada, kusjuures asjaomast poolt tuleb korrakohaselt teavitada sellise valiku tagajärgedest ja ta peab sellega selgesõnaliselt nõustuma. [ME 4]

(5)  Vastuvõttev asutus peaks igas olukorras ja kaalutlusõiguse võimaluseta teavitama adressaati aegsasti tüüpvormi kasutades kirjalikult, et adressaat võib kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kui dokument ei ole talle arusaadavas keeles või kättetoimetamise koha ühes ametlikus keeles. Kõnealune kord peaks kehtima ka kättetoimetamisele pärast seda, kui adressaat on juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumisõigust tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid posti- või kullerteenuseid kasutades ning otse kättetoimetamise puhul. Kui dokumendi vastuvõtmisest on keeldutud, siis peaks olema võimalik dokument ametlikult tõlgituna uuesti adressaadile kätte toimetada. [ME 5]

(6)  Kui adressaat on dokumendi vastuvõtmisest keeldunud, siis peaks kohus või asutus, kus toimub kättetoimetamise tinginud menetlus, kontrollima, kas keeldumine oli põhjendatud. Sel otstarbel peaks see kohus või asutus võtma arvesse kogu toimikus olevat või talle kättesaadavat asjakohast teavet, et teha kindlaks adressaadi tegelik keeleoskus. Kui hinnatakse Adressaadi keeleoskust, siis keeleoskuse hindamisel peaks kohus võtma arvesse faktilisi tõendeid, näiteks adressaadi poolt selles keeles kirjutatud dokumente, selle keele oskuse vajadust adressaadi ametialase tegevuse käigus (näiteks õpetaja või tõlgina), seda, kas adressaat on kohtumenetluse toimumiskohaks oleva liikmesriigi kodanik või kas adressaat on selles liikmesriigis varem mõnda aega pikema aja jooksul elanud. Seda hindamist ei tohiks korraldada, kui dokument koostati selle kättetoimetamise koha ametlikus keeles või tõlgiti sellesse keelde. [ME 6]

(7)  Piiriülese kohtumenetluse tõhusus ja kiirus eeldab otseseid, kiireid ja kiireid turvalisi kanaleid, mille abil saab dokumente kätte toimetada isikutele teistes liikmesriikides. Seetõttu Peaks olema võimalik, et kohtumenetlusest huvitatud isik või kohus või asutus, kus menetlus toimub, toimetaks dokumendid kätte elektroonilisi vahendeid kasutades otse teises liikmesriigis elava adressaadi digitaalsele kasutajakontole elavale adressaadile. Seda liiki otsese elektroonilise kättetoimetamise kasutustingimustega tuleks tagada, et elektroonilisi kasutajakontosid kasutatakse dokumentide kättetoimetamiseks ainult otsene elektrooniline kättetoimetamine peaks aga olema lubatud üksnes juhul, kui adressaatide huvide kaitseks on kasutusel kohased kaitsemeetmed, mida rakendatakse kas kõrgetasemeliste tehniliste nõuete või adressaadi antava otsese nõusoleku kujul sealhulgas kõrgetasemelised tehnilised nõuded, ja adressaat on sellega sõnaselgelt nõustunud. Kui dokumendid toimetatakse kätte või edastatakse elektrooniliselt, peaks olema võimalik kasutada selliste dokumentide puhul vastuvõtuteatist. [ME 7]

(8)  Juba Arvestades vajadust parandada liidu õigusalase koostöö raamsätteid ja ajakohastada justiitshalduse menetlusi, et suurendada piiriülest koostalitlusvõimet ja hõlbustada suhtlust kodanikega, tuleks täiustada olemasolevaid dokumentide otsese edastamise ja kättetoimetamise kanaleid tuleks täiustada, et nende abil tagataks kiired, usaldusväärsed, turvalisemad ja kõigile kättesaadavad alternatiivid vastuvõtvate asutuste poolsele tavapärasele edastamisele. Sel otstarbel peaksid postiteenuse osutajad kasutama määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt posti teel kättetoimetamise puhul konkreetset vastuvõtuteatist. Samal moel peaks olema võimalik, et kõik kohtumenetlusest huvitatud isikud ja kohtud või asutused, kus menetlus toimub, toimetaksid dokumendid kõigi liikmesriikide territooriumil kätte otse adressaadiks oleva liikmesriigi kohtuametnike, -töötajate või muude pädevate isikute kaudu. [ME 8]

(8a)  Kui kostja ei ole kohale ilmunud ja kättetoimetamist tõendavat dokumenti ei ole saadud, peaks kohtunik ikkagi saama kohtuotsuse välja kuulutada, teatavate piirangutega ja tingimusel, et on täidetud mitmed eri nõuded kostja huvide kaitseks. Sellistel juhtudel peab kindlasti olema püütud kõigi mõistlike vahenditega kostjale teatada, et tema vastu algatati kohtumenetlus. Selleks peab kohus saatma teate kõigi teadaolevate ja kättesaadavate sidekanalite kaudu, mis peaksid olema nimelt adressaadile kättesaadavad (näiteks asjaomase isiku telefoninumber, e‑posti aadress või sotsiaalmeedia konto). [ME 9]

(9)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õiglase kohtumenetluse õigusest tuleneva adressaatide kaitseõiguse täielik austamine. Samuti on määruse eesmärk tagada võrdne juurdepääs õigusemõistmisele, et edendada mittediskrimineerimist (ELi toimimise lepingu artikkel 18), ning järgida kehtivaid liidu õigusnorme isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kohta. [ME 10]

(9a)  Tähtis on tagada käesoleva määruse kohaldamine kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega ning austades eraelu puutumatust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetele. Lisaks on tähtis tagada, et igasugune käesoleva määruse kohaselt toimuv füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine teostataks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. [ME 11]

(10)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse liikmesriikide määratud organite ja asutuste vahel side pidamiseks ja dokumentide vahetamiseks ette nähtud detsentraliseeritud IT‑süsteemide toimimise üksikasjalik kord ning dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks ette nähtud kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuste toimimise üksikasjalik kord. Sellised delegeeritud õigusaktid peaksid tagama asjakohaste andmete tulemusliku, usaldusväärse, tõrgeteta ja kõrgturvalise edastamise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning tagama puuetega isikutele teistega võrdse juurdepääsu elektrooniliselt edastatavatele dokumentidele. Selleks et määruse (EÜ) nr 1393/2007 lisasid kiiresti muuta, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I, II ja IV lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(4) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 12]

(11)  Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele.

(12)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid üksinda ja neid on liikmesriikides kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kiiret ja tõhusat edastamist ning kättetoimetamist võimaldava õigusraamistiku loomise teel võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12a)   Käesoleva määruse eesmärk on parandada kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust, lihtsustades ja ühtlustades liidu tasandil kohtu- ja kohtuväliste dokumentide teatavakstegemise või edastamise menetlusi, aidates samal ajal vähendada viivitusi ja kulusid üksikisikute ja ettevõtjate jaoks. Lisaks võib suurem õiguskindlus, millega kaasnevad lihtsamad, ühtlustatud ja digitaliseeritud menetlused julgustada üksikisikuid ja ettevõtjaid osalema piiriülestes tehingutes, edendades seeläbi liidusisest kaubandust ja seega siseturu toimimist. [ME 13]

(13)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav].

(14)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(15)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1393/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1393/2007 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõisted

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui toimetatakse kätte järgmisi dokumente:

See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ei ole teada selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, v.a artikkel 3c.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- või asukohast. [ME 14]

4.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2)  Artikli 2 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) nende käsutuses olevad dokumentide vastuvõtmise viisid artikli 3a lõikes 6 lõikes 4 osutatud juhtudel;“. [ME 15]

3)  Lisatakse järgmised artiklid 3a, 3b ja 3c:"

„Artikkel 3a

Edastavate ja vastuvõtvate asutuste ning keskasutuste kasutatavad teabevahetuse meetodid

1.  Dokumendid, taotlused, kinnitused, vastuvõtuteatised, tunnistused Dokumentide ja taotluste, sealhulgas I lisas toodud tüüpvormidel koostatud taotluste, kinnituste, vastuvõtuteatiste, tunnistuste ja muu teabevahetus teabe edastamine, mis toimub I lisas esitatud tüüpvormide alusel edastava ja vastuvõtva asutuse, nende asutuste ja keskasutuse või eri liikmesriikide keskasutuste vahel, edastatakse toimub detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT‑süsteemidest, mis on omavahel ühendatud riiklike IT‑süsteemide vahelist turvalist ja usaldusväärset reaalajas toimivat piiriülest teabevahetust võimaldava kommunikatsioonitaristu abil. Nimetatud detsentraliseeritud IT‑süsteemide aluseks on süsteem e‑CODEX ja seda toetatakse liidu vahenditest. [ME 16]

2.  Lõikes 1 osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu edastatavate dokumentide, taotluste, kinnituste, vastuvõtuteatiste, tunnistuste ja muu teabevahetuse suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EL) nr 910/2014* sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks. [ME 17]

3.  Kui lõikes 1 osutatud dokumendile, taotlustele, kinnitusele, vastuvõtuteatisele, tunnistusele või muule teabevahetusele on lisatud tempel või allkiri või need eeldavad templi või allkirja olemasolu, siis võib selle asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 määratletud nõuetekohast kvalifitseeritud e‑templit või kvalifitseeritud e‑allkirja, tingimusel et on täielikult tagatud, et isik, kellele eespool nimetatud dokumendid kätte toimetatakse, on saanud dokumendid kätte piisavalt aegsasti ja seaduslikul viisil. [ME 18]

4.  Kui detsentraliseeritud IT‑süsteemi ettenägematu ja ettenägematutel asjaoludel või erakorralise häire tõttu ei saa lõike 1 kohaselt andmeid edastada, siis toimub edastamine muu kõige kiirema edastusvahendi abil, tagades samal tasemel tulemuslikusse, usaldusväärsuse, turvalisuse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. [ME 19]

4a.  Tuleb täielikult järgida ja austada kõigi asjaomaste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust isikuandmete ja eraelu puutumatusele. [ME 20]

4b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades detsentraliseeritud IT‑süsteemi toimimise üksikasjaliku korra. Seda õigust kasutades tagab komisjon, et süsteem kindlustab asjaomase teabe tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise ning kõrgetasemelise turvalisuse teabe edastamisel ja eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 21]

Artikkel 3b

Detsentraliseeritud IT‑süsteemi loomise kulud

1.  Iga liikmesriik kannab oma kommunikatsioonitaristu nende pääsupunktide paigaldamise, käitamise ja hooldamise kulu, mis on vajalikud, et ühendada riiklikud IT‑süsteemid artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi.

2.  Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT‑süsteemi loomise ja kohandamise kulud, et muuta see koostalitlusvõimeliseks kommunikatsioonitaristuga, ning selle süsteemi haldamise, käitamise ja hooldamise kulud.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse piiramata võimalust taotleda liidu rahastamisprogrammidest toetusi nendes lõigetes osutatud tegevuste toetamiseks.

Artikkel 3c

Aadresside päringute puhul antav abi

1.  Kui selle isiku aadress, kellele kohtu- või kohtuväline dokument teises liikmesriigis kätte toimetatakse, ei ole teada, siis annavad liikmesriigid põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul abi mõnel järgmistest viisidest: [ME 22]

2.  Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:

—————————————

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“

4)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 4

Dokumentide edastamine

1.  Kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiiresti artikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel.

2.  Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mis on koostatud I lisas esitatud tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm täidetakse selle liikmesriigi keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab liidu selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.

3.  Käesolev määrus ei piira siseriiklike õigusaktide kohaseid nõudeid, mis on seotud dokumentide täpsuse, autentsuse ja nõuetekohase õigusliku vormiga. Artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu edastatud dokumentide puhul ei seata kahtluse alla nende õiguslikku mõju ja vastuvõetavust tõenditena kohtumenetluses ainult seetõttu, et need on elektroonilised. Kui paberdokumendid paberdokument viiakse detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu edastamiseks elektroonilisele kujule, siis on elektroonilistel koopiatel või nende väljatrükkidel elektroonilisel koopial või selle väljatrükil sama õiguslik mõju kui originaaldokumentidel originaaldokumendil, välja arvatud juhul, kui adressaatliikmesriigi õiguses nõutakse sellise dokumendi kättetoimetamist originaalkujul ja paberkandjal. Sellisel juhul väljastab vastuvõttev asutus elektroonilises vormis saadud dokumendi paberkandjal. Kui originaaldokumendil oli tempel või allkiri, peab ka väljastataval dokumendil olema tempel või allkiri. Vastuvõtva asutuse väljastatud dokumendil on sama õiguslik mõju kui originaaldokumendil.“ [ME 25]

5)  Artikkel 6 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 6

Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt

1.  Pärast dokumendi kättesaatmist kättesaamist saadetakse edastavale asutusele automaatne vastuvõtuteatis viivitamatult artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu automaatne vastuvõtuteatis. [ME 26]

2.  Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul ühendust edastava asutusega, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid. [ME 27]

3.  Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edastatud dokument kohe pärast kättesaamist viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul tüüpvormi kasutades edastavale asutusele koos I lisas esitatud tagastamisteatisega. [ME 28]

4.  Vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumendi, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimetada, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu sama liikmesriigi territoriaalselt pädevale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastab artikli 4 lõike 2 tingimustele, ning samaaegselt teavitab sellest edastavat asutust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi. Kui samas liikmesriigis territoriaalselt pädev vastuvõttev asutus on dokumendi ja taotluse kätte saanud, saadetakse edastavale asutusele viivitamata artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu automaatne vastuvõtuteatis. [ME 29]

4a.  Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel artikli 3a lõikes 4 osutatud olukordade puhul. Sellisel juhul ei kehti aga käesoleva artikli lõigetes 1–4 määratud tähtajad, vaid vastav toiming sooritatakse võimalikult kiiresti.“ [ME 30]

6)  Lisatakse järgmine artikkel 7a:"

„Artikkel 7a

Kohustus nimetada esindaja Esindaja nimetamine kättetoimetamiseks liikmesriigis, kus asub kohus [ME 31]

1.  Kui menetluse algatusdokument on juba kostjale kätte toimetatud ja kostja ei ole artikli 8 kohaselt keeldunud seda vastu võtmast, siis võib selle võimaldab kohtu asukoha liikmesriigi õigusega õigus pooltel, kus asub kohus kelle elukoht on teises liikmesriigis, seada teises määrata esindaja, kelle kätte dokumendid kohtu asukoha liikmesriigis elavatele pooltele kohustus nimetada esindaja, kelle kätte toimetada dokumente liikmesriigis, kus asub kohus. Kui asjaomast poolt on sellise tegutsemisvariandi valiku tagajärgedest nõuetekohaselt teavitatud ja ta on selgelt selle variandi valinud, toimetatakse dokumendid asjaomase poole volitatud esindaja kätte kohtu asukoha liikmesriigis, järgides menetluse puhul selle liikmesriigi seadusi ja tavasid. [ME 32]

2.  Kui pool ei täida lõike 1 kohaselt esindaja nimetamise kohustust ja ta ei ole väljendanud oma nõusolekut kasutada dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilist kasutajakontot e‑posti aadressi kooskõlas artikli 15a punktiga b, siis võidakse menetluse ajal dokumentide kättetoimetamiseks kasutada kõiki kättetoimetamise meetodeid kooskõlas kohtu asukohaks olevas liikmesriigis kehtiva õigusega, tingimusel et kõnealust poolt on sellest tagajärjest menetluse algatusdokumendi kättetoimetamise ajaks nõuetekohaselt teavitatud.“ [ME 33]

7)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 8

Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

1.  Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgmistest keeltest: ametlikku tõlget keelest

2.  Adressaat võib õigustatud põhjustel keelduda dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või kahe nädala jooksul, tagastades II lisas esitatud tüüpvormi vastuvõtvale asutusele. [ME 35]

3.  Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõigete 1 ja 2 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendi, mille tõlkimist nõutakse. [ME 36]

4.  Kui adressaat on keeldunud lõigete 1 ja 2 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, kontrollib kohus või asutus, kus toimub kättetoimetamise tinginud menetlus, esimesel võimalusel, kas keeldumine oli põhjendatud. [ME 37]

5.  Dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea võib parandada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud ametlik tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos ametliku tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2. [ME 38]

6.  Lõikeid 1 kuni 5 kohaldatakse 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes.

7.  Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaaresindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13, või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 14 või 15a, teavitada adressaati sellest, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tuleb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule viivitamata tagasi saata.“ [ME 39]

8)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõuded on täidetud, koostatakse nende täitmise kohta I lisas esitatud tüüpvormi kasutades teatis ning saadetakse see edastavale asutusele.“

9)  Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 14

Kättetoimetamine postiteenuseid posti- või kullerteenuseid kasutades [ME 40]

1.  Kohtudokumente võib teises liikmesriigis elavatele isikutele posti- või kullerteenuseid kasutades otse kätte toimetada tähtkirjaga tähtkirja või ‑saadetisega, mis antakse üle vastuvõtuteatise vastu. [ME 41]

2.  Käesoleva artikli kohaselt posti teel või kulleri kaudu kättetoimetamine toimub IV lisas esitatud konkreetset vastuvõtuteatist kasutades. [ME 42]

3.  Olenemata lähekohaks oleva liikmesriigi õigusest loetakse dokument tulemuslikult posti teel või kulleri kaudu kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetati kohale adressaadi koduaadressil täiskasvanud isikutele, kes elavad adressaadiga samas majapidamises või on seal adressaadi jaoks tööl ning kes on suutelised ja valmis dokumenti vastu võtma. [ME 43]

Artikkel 15

Otse kättetoimetamine

1.  Kohtudokumendid võidakse teises liikmesriigis elavatele isikutele kätte toimetada otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu.

2.  Iga liikmesriik esitab komisjonile teabe nende ametikohtade või pädevate isikute kohta, kellel on luba käesoleva artikli kohaselt oma territooriumil dokumente kätte toimetada. See teave on veebis kättesaadav.“ [ME 44]

10)  Lisatakse järgmine artikkel 15a:"

„Artikkel 15a

Elektrooniline kättetoimetamine

1.  Kohtudokumendid võidakse teises liikmesriigis elavatele isikutele otse kätte toimetada elektrooniliselt kasutajakontole e‑posti aadressidele, millele adressaadil on juurdepääs, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest mõlemad järgmised tingimused: [ME 45]

1a.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades kohtudokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks kasutatavate kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuste toimimise üksikasjaliku korra. Nimetatud õigust kasutades peab komisjon tagama, et sellised teenused kindlustavad asjaomaste dokumentide tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise, edastamise kõrge turvalisuse, teenuse teistega võrdse kättesaadavuse puudega isikutele ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.“ [ME 48]

11)  Artiklid 17 ja 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 17

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 18 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I, II ja IV lisa muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis Artiklites 3a, 15a ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. [ME 49]

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon ekspertidega, kelle iga liikmesriik on määranud kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli Artiklite 3a, 15a või 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 50]

———————————————

* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

12)  Lisatakse järgmised artiklid 18a ja 18b:"

„Artikkel 18a

Detsentraliseeritud IT‑süsteemi loomine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 51]

Artikkel 18b

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“ [ME 52]

13)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 19

Kohtusse ilmumata jätnud kostja

1.  Kui menetluse algatusdokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei tehta kohtuotsust, kuni on tõendatud, et dokument on toimetatud kätte või edastatud piisavalt aegsasti aegsasti ja seaduslikul viisil, et anda kostjale kaitsevõimalus, ning: [ME 53]

2.  Piiramata lõike 1 kohaldamist võib kohtunik teha otsuse ka siis, kui puudub dokumendi kättetoimetamisteatis, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

3.  Kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, siis tehakse mõistlikke jõupingutusi, et teavitada kostjat tema suhtes kohtumenetluse algatamisest kõigi võimalike kommunikatsioonikanalite, sealhulgas tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia kaugside tehnoloogia kaudu, mille puhul on menetlevale kohtule teada aadress või konto e‑posti aadress. [ME 55]

4.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohtunik põhjendatud kiireloomulistel juhtudel anda korralduse võtta ajutisi või kaitsemeetmeid. [ME 56]

5.  Kui menetluse algatusdokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.

Seda taotlust ei vaadata läbi, kui see esitatakse rohkem kui kaks aastat pärast kohtuotsuse tegemise kuupäeva.

6.  Kui lõikes 2 osutatud kohtuotsuse tegemise kuupäevast on möödunud kaks aastat, siis ei pruugita kohaldada liikmesriigi õiguse sätteid, millega lubatakse erakorraliselt edasikaebamise tähtaja möödumise tagajärjed tühistada, teises liikmesriigis selle kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tagamise puhul.

7.  Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isikute õiguslikku seisundit või teovõimet.“

13a)  Artiklis 22 lisatakse lõike 1 ette järgmine lõige:"

„-1. Igasugune käesoleva määruse kohaselt toimuv isikuandmete töötlemine teostatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.“ [ME 58]

13b)  Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesoleva määruse alusel edastatud teavet, sealhulgas eelkõige isikuandmeid, võivad neid edastavad ja vastuvõtvad asutused ning keskasutused kasutada üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. Isikuandmed, mis ei ole määruse mõistes asjakohased, kustutatakse viivitamata.“ [ME 59]

13c)  Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Edastavad ja vastuvõtvad asutused ning keskasutused tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas oma liidu ja liikmesriikide õigusega.“ [ME 60]

13d)  Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lõiked -1, 1 ja 2 ei mõjuta liidu ja liikmesriigi õigusakte, mille kohaselt on isikutel, kelle kohta andmed käivad, õigus olla teavitatud määruse alusel edastatud teabe kasutamisest.“ [ME 61]

13e)  Artikli 22 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Igasugune käesoleva määruse raames toimuv teabe töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt toimub kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.“ [ME 62]

14)  Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 3c, 4, 10, 11, 13, ja 15 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende õiguse kohaselt toimetatakse dokument kätte kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.“

15)  Lisatakse järgmine artikkel 23a:"

„Artikkel 23a

Järelevalve

1.  Hiljemalt … [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise jõustumise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalveks üksikasjaliku kava. [ME 63]

2.  Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile jälgimiseks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali.“

16)  Artikkel 24 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 24

Hindamine

1.  Kõige varem Hiljemalt … [viis neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga. [ME 64]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.“

17)  Uue IV lisana lisatakse käesoleva määruse lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Kuid:

a)  artikli 1 punkti 14 kohaldatakse alates … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning

b)  artikli 1 punkte 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

„IV LISA

Vastuvõtuteatis, mida kasutatakse artikli 14 kohaselt posti teel kättetoimetamisel

“

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56. (2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79). (4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.