Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0168(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0035/2019

Esitatud tekstid :

A8-0035/2019

Arutelud :

PV 21/10/2021 - 8
CRE 21/10/2021 - 8

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 16.8
CRE 13/02/2019 - 16.8
PV 21/10/2021 - 10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0110
P9_TA(2021)0433

Vastuvõetud tekstid
PDF 214kWORD 75k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg
Mootorsõidukite kindlustus ***I
P8_TA(2019)0110A8-0035/2019

Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (COM(2018)0336 – C8‑0211/2018 – 2018/0168(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või võimalikud õnnetuses kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.
(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või nad võivad olla potentsiaalsed õnnetuse tõttu kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab märkimisväärselt ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist ning seega ka siseturgu ja Schengeni ala. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.
(Kui käesolev muudatusettepanek vastu võetakse, tuleks koostada käesoleva muutmisakti põhjenduste täiendavad vastavad muudatusettepanekud.)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt.
(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: õnnetuses kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt. Lisaks neile neljale valdkonnale tuleks kannatanute paremaks kaitsmiseks kehtestada uued õigusnormid, mis puudutavad vastutust juhul, kui õnnetuse põhjustab haagis, mida veab mootorsõiduk.
__________________
__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Mõned mootorsõidukid (nt elektrijalgrattad ja segway’d) on väiksemad ja põhjustavad seetõttu teistest väiksema tõenäosusega märkimisväärset isiku- või varakahju. Nende lisamine direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalasse oleks ebaproportsionaalne ja mitte tulevikukindel, sest sellega kehtestaks kohustus omada nende sõidukite jaoks kulukat ja ülemäärast kindlustuskatet. Taoline olukord kahjustaks ka selliste sõidukite kasutuselevõttu ja takistaks innovatsiooni, kuigi puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et need sõidukid võiksid põhjustada kannatanutega õnnetusi, mis oleksid muude sõidukitega (nt autod või veoautod) põhjustatud õnnetustega samaväärsed. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid liidu tasandi nõuded hõlmama neid sõidukeid, mis võivad põhjustada olulist kahju piiriüleses olukorras. Seetõttu on vajalik piirata direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisala neile sõidukitele, mille puhul on liidu arvates enne nende turule laskmist vajalikud ohutus- ja turvanõuded, st sõidukid, mille suhtes kohaldatakse ELi tüübikinnitust.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Oluline on aga lubada liikmesriikidel otsustada riigi tasandil nende potentsiaalsete kannatanute asjakohase kaitse taseme üle, kelle vigastustes on süüdi sõidukid, mille suhtes ei kohaldata ELi tüübikinnitust. Seetõttu on oluline lubada liikmesriikidel säilitada või kehtestada uusi kohustuslikke sätteid, mis hõlmavad kõnealuste muud tüüpi sõidukite kasutajate kaitset, et kaitsta võimalikke liiklusõnnetuses kannatanuid. Kui liikmesriik otsustab nõuda taolist kindlustuskatet kindlustuskohustuse vormis, peaks ta võtma arvesse tõenäosust, et sõidukit võidakse kasutada piiriüleses olukorras, ning muus liikmesriigis potentsiaalsete kannatanute kaitse vajadust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 c (uus)
(3c)  Samuti on asjakohane jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja sõidukid, mis on ette nähtud üksnes motospordis kasutamiseks, kuna kõnealused sõidukid on üldiselt kaetud muud laadi vastutuskindlustusega ning neil ei pea olema kohustuslikku liikluskindlustust, kui neid kasutatakse üksnes võistlusel. Kuna selliste sõidukite kasutamine on piiratud kontrollitud raja või ruumiga, on õnnetuse toimumise võimalus mitteseotud isikute või sõidukitega samuti piiratud. Siiski on oluline, et liikmesriigid säilitaksid või kehtestaksid uusi kohustuslikke sätteid, et hõlmata motospordiüritustel osalevaid sõidukeid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 d (uus)
(3d)   Käesoleva direktiiviga luuakse sobiv tasakaal avaliku huvi ning avaliku sektori asutuste, kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate võimalike kulude vahel, et tagada kavandatavate meetmete kulutõhusus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 e (uus)
(3e)  Sõiduki kasutamine liikluses peaks hõlmama sõiduki ringluses kasutamist avalikel ja erateedel. See võiks hõlmata kõiki sissesõiduteid, parklaid või mis tahes muid võrdväärseid piirkondi eramaal, millel on üldsuse juurdepääs. Sõiduki kasutamist suletud piirkonnas, millele üldsuse juurdepääs on võimatu, ei tohiks lugeda sõiduki liikluses kasutamiseks. Sellele vaatamata, kui sõidukit kasutatakse mis tahes hetkel liikluses ja tal peab seetõttu olema kohustuslik kindlustus, peaksid liikmesriigid tagama, et sõidukil on kindlustuskate, mis hõlmab lepingu kehtivusajal potentsiaalseid kannatanuid, olenemata sellest, kas sõiduk osaleb õnnetuse toimumise ajal liikluses või mitte, v.a kui sõidukit kasutatakse motospordiüritusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata liiklusega mitte seotud kindlustuskatet juhtutel, mil ei ole mõistlik oodata kindlustuskatte olemasolu, nt olukordades, kus õnnetuses osaleb traktor, mille põhifunktsioon antud ajahetkel ei olnud transpordivahendina kasutamine, vaid tööseadmena vajaliku veoüksuse funktsiooni täitmine.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 f (uus)
(3f)  Sõiduki kasutamine üksnes liiklusega mitte seotud olukordades tuleks jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja. Lisaks ei tohiks liikmesriigid nõuda kindlustuskaitset selliste sõidukite puhul, mis on alaliselt või ajutiselt registrist kustutatud, kuna neid ei ole võimalik transpordivahendina kasutada, sest nad on näiteks muuseumis, neid restaureeritakse või neid ei ole pikema aja jooksul kasutatud muul põhjusel, näiteks hooajaline kasutus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Liikmesriigid peavad praegu hoiduma kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud võimaldavad kontrollida sõidukite kindlustust ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatamist.
(4)  Liikmesriigid hoiduvad praegu kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud, nagu numbrimärgi automaatset tuvastamist võimaldav tehnoloogia, võimaldavad sõidukite kindlustuse diskreetset kontrollimist ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist üksnes juhul, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa riigi territooriumil kehtivast üldisest kontrollisüsteemist, mida kohaldatakse ka kontrolli teostava liikmesriigi territooriumil asuvate sõidukite suhtes, ei nõua sõiduki peatamist ja selle teostamise käigus austatakse täielikult asjaomase isiku õigusi, vabadusi ja õigustatud huve.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Selleks et võimaldada sellise süsteemi toimimist, peab liikmesriikide vahel toimuma teabevahetus, et võimaldada liikluskindlustuskatte kontrollide tegemist isegi siis, kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis. Kõnealune teabevahetus, mis põhineb EUCARISe süsteemil (Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteem), peaks toimuma mittediskrimineerivalt, kuna kõiki sõidukeid tuleks kontrollida samamoodi. Kõnealuse direktiiviga tehtud muudatustel on avalikele haldusasutustele piiratud mõju, kuna see teabevahetussüsteem on juba olemas ning seda kasutatakse liiklusrikkumiste käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine ehk sellise mootorsõiduki kasutamine, millel puudub tsiviilvastutuse kohustuslik kindlustus, on liidus kasvav probleem. Hinnanguliselt olid liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisest tulenevate kahjunõuetega seotud kulud 2011. aastal kogu liidus 870 miljonit eurot. Tuleks rõhutada, et liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine mõjutab negatiivselt paljusid sidusrühmi, sealhulgas õnnetustes kannatada saanud isikuid, kindlustusandjaid, garantiifonde ja liikluskindlustusvõtjaid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Kooskõlas kõnealuste põhimõtetega ei tohiks liikmesriigid andmeid säilitada kauem, kui on vaja selleks, et kontrollida, kas sõidukil on kehtiv kindlustuskaitse. Kui sõidukil on kindlustus, tuleks kõik selle kontrolliga seonduvad andmed kustutada. Kui kontrollisüsteemil ei ole võimalik teha kindlaks, kas sõiduk on kindlustatud, tuleks neid andmeid säilitada üksnes maksimaalselt 30 päeva või kuni tõendatakse kehtiva kindlustuskaitse olemasolu, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem. Sõidukite puhul, millel ei ole kehtivat kindlustuskaitset, on mõistlik nõuda, et kõnealused andmed säilitatakse seni, kuni viiakse lõpule mis tahes haldus- või kohtumenetlused ning sõidukil on kehtiv kindlustusleping.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Liiklusõnnetustes kannatada saanud isikute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude või võtnud õiguslikke meetmeid asjaomase kindlustusseltsi juures ning et nõuet veel arutatakse ja meetmed on veel pooleli.
(7)  Liiklusõnnetuste tõttu kannatanute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju eest tasumisele kuuluvad summad, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab viivitamata vähemalt direktiivi 2009/103/EÜ artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude ning kõnealust nõuet veel arutatakse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks ei tohiks kindlustusseltsid, kes arvestavad liikluskindlustusmakse arvutamisel varasemate kahjunõuete tõendeid, diskrimineerida kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.
(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks ei tohiks kindlustusseltsid, kes arvestavad liikluskindlustusmakse arvutamisel varasemate kahjunõuete tõendeid, diskrimineerida kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Samuti peaksid kindlustusseltsid muust liikmesriigist pärit tõendeid kohtlema kodumaiste tõenditega võrdselt ning rakendama mis tahes allahindlusi, mis on kättesaadavad muus mõttes samasugusele potentsiaalsele kliendile, ning allahindlusi, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriikidel peaks olema vabadus võtta vastu riiklikud õigusaktid bonus-malus süsteemide kohta, kuna taolised süsteemid on oma olemuselt riiklikud, ilma mis tahes piiriülese elemendita, ning seetõttu peaks subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt kõnealuste süsteemidega seotud otsuste tegemine jääma liikmesriikidele. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vormi osas. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201120.
välja jäetud
__________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Selleks et mõjutada täiel määral varasemate kahjunõuete tõendite kasutamist kindlustusmaksete arvutamisel, peaksid liikmesriigid ergutama kindlustusseltside osalemist läbipaistvates hinnavõrdlusvahendites.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Et tagada, et miinimumsummad on kooskõlas muutuva majandusliku olukorraga (ja vältida nende vähenemist aja jooksul), tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada liikluskindlustuse kolmanda isiku vastutuse suhtes kindlustuskaitse miinimumsummat, et kajastada majandusliku olukorra muutumist ning et määrata kindlaks artikli 10a alusel hüvitise maksmiseks loodud või selleks volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(10)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Et tagada, et mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse miinimumsummad püsivad kooskõlas muutuva majandusliku olukorraga (ja vältida nende vähenemist aja jooksul), tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada neid miinimumsummasid ning määrata kindlaks direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a alusel hüvitise maksmiseks loodud või selleks volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Osana direktiivi toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega.
(11)  Osana direktiivi 2009/103/EÜ toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima kõnealuse direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega. Samuti peaks komisjon direktiivi 2009/103/EÜ tehnoloogia arengut (sh autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukite kasutamise kasvu) silmas pidades jälgima ja selle läbi vaatama, et tagada direktiivi jätkuv eesmärgipärasus, milleks on kaitsta mootorsõidukitega toimunud õnnetustes potentsiaalseid kannatanuid. Komisjon peaks analüüsima ka kiirete kergsõidukite vastutussüsteemi ja võimalikku kogu liitu hõlmavat bonus-malus süsteemi.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus ning kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada liiklusõnnetuste tõttu kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus, tagada nende kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral ning üle liidu sisepiiride liikuvate võimalike kindlustusvõtjate võrdne kohtlemine varasemate kahjunõuete tõendite autentimisel kindlustusandjate poolt, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Selleks et edendada sidusat lähenemisviisi selliste juhtumite kannatanute suhtes, kus mootorsõidukit kasutatakse relvana vägivaldse kuriteo või terroriakti toimepanemiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et nende direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10 kohaselt loodud või volitused saanud hüvitisfond käsitleb kõiki sellisest kuriteost või aktist tulenevaid kahjunõudeid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1a
1a.  „sõiduki kasutamine“ – igasugune tavaliselt transpordivahendina kasutatava sõiduki kasutamine, mis on kooskõlas selle sõiduki tavapärase otstarbega, sõltumata sõiduki omadustest, maastikust, millel mootorsõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub.
1a.  „sõiduki kasutamine“ – sõiduki igasugune kasutamine liikluses, mis on õnnetuse toimumise hetkel kooskõlas sõiduki transpordivahendina kasutamise otstarbega, sõltumata sõiduki omadustest, maastikust, millel mootorsõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 2 – lõigud 1a ja 1b (uued)
1a)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised lõigud:
„Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2018/858*, määrusega (EL) nr 167/2013** või määrusega (EL) nr 168/2013***.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on ette nähtud üksnes suletud piirkonnas toimuvatel võistlusspordiüritustel või seonduvatel spordiüritustel osalemise raames kasutamiseks.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).“
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 3 – lõik 4a (uus)
1b)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:
„Kui sõidukil peab esimese lõigu kohaselt olema kindlustus, tagavad liikmesriigid, et kõnealune kindlustus on ka kehtiv ning hõlmab kannatanuid õnnetuste korral, mis leiavad aset,
a)  kui sõiduk on liikluses ja seda ei kasutata vastavalt selle põhifunktsioonile ja
b)  väljaspool sõiduki kasutamist liikluses.
Liikmesriigid võivad kehtestada piiranguid kindlustuskaitsele seoses kasutamisega väljaspool sõiduki kasutamist liikluses, nagu sellele on osutatud viienda lõigu punktis b. Seda sätet kasutatakse erandina ja ainult siis, kui see on vajalik, kui liikmesriigid leiavad, et taolist kindlustuskatte ulatust ei ole liikluskindlustuselt mõistlik oodata. Käesolevat sätet ei tohi kunagi kasutada käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest ja normidest kõrvalehoidmiseks.“
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks ning
Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks, nendega austatakse asjaomase isiku õigusi, vabadusi ja õigustatud huve ning
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b)  need on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatumist.
b)  need on osa riigi territooriumil kehtivast üldisest kontrollisüsteemist, mida kohaldatakse ka nende sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on kontrolli teostava liikmesriigi territooriumil, ega nõua sõiduki peatumist.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1a (uus)
1a.  Lõikes 1 viidatud kindlustuse kontrolli tegemise eesmärgil annavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele juurdepääsu järgmistele sõidukite riiklikele registreerimisandmetele koos õigusega teha automaatset otsingut järgmise kohta:
a)  andmed selle kohta, kas sõidukil on kohustuslik kindlustus;
b)  sõiduki omanike või valdajatega seotud andmed, mis on asjakohased seoses nende artikli 3 kohase tsiviilvastutuskindlustega.
Juurdepääs kõnealustele andmetele antakse liikmesriikide direktiivi (EL) 2015/413* artikli 4 lõike 2 kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide kaudu.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1b (uus)
1b.  Väljamineva taotluse alusel otsingut tehes kasutab kindlustust kontrolliva liikmesriigi riiklik kontaktpunkt täielikku registreerimisnumbrit. Kõnealused otsingud tuleb sooritada otsuse 2008/616/JSK* lisa 3. peatükis sätestatud korra kohaselt. Kindlustust kontrolliv liikmesriik kasutab saadud andmeid, et teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus.
__________________
* Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1c (uus)
1c.  Liikmesriigid tagavad edastatud andmete turvalisuse ja kaitse, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid tarkvararakendusi, näiteks otsuse 2008/616/JSK artiklis 15 osutatud tarkvara, ning selliste tarkvararakenduste muudetud versioone, kooskõlas otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatükiga. Tarkvararakenduste muudetud versioonid võimaldavad nii võrgus reaalajas toimuvat kui ka pakettide kaupa toimuvat andmevahetust, kusjuures viimasel juhul on võimalik mitme päringu ja vastuse edastamine ühes sõnumis.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 2 – lõigud 1a, 1b ja 1c (uued)
Liikmesriigid peavad eelkõige täpsustama täpse eesmärgi, viitama asjakohasele õiguslikule alusele, täitma asjakohaseid turvanõudeid ja lähtuma vajalikkuse, proportsionaalsuse ning eesmärgi piiramise põhimõttest ja kehtestama proportsionaalse andmete säilitamise perioodi.
Käesoleva artikli kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui on kindlustuse kontrolli käitlemise eesmärgil vaja. Sellised andmed kustutatakse täielikult kohe, kui neid ei ole sel eesmärgil enam vaja. Kui kindlustuse kontrollist selgub, et sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, kustutab vastutav töötleja need andmed kohe. Kui kindlustuse kontrolli käigus ei ole võimalik teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, säilitatakse need andmed kuni 30-päevase proportsionaalse ajaperioodi jooksul või kuni ajani, mis on vajalik kindlustuskatte olemasolu tõendamiseks, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.
Kui liikmesriik teeb kindlaks, et kasutataval sõidukil ei ole käesoleva direktiivi artikli 3 kohast kohustuslikku kindlustust, võib ta kohaldada artikli 27 kohaselt kindlaks määratud karistusi.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
a)  isikukahju puhul: 6 070 000 eurot õnnetuse kohta, sõltumata kannatanute arvust, või 1 220 000 eurot kannatanu kohta;
a)  isikukahju puhul: 6 070 000 eurot õnnetuse kohta, olenemata kannatanute arvust, või 1 220 000 eurot kannatanu kohta;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
b)  varakahju puhul 1 220 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta olenemata kannatanute arvust.
b)  varakahju puhul 1 220 000 eurot õnnetuse kohta olenemata kannatanute arvust.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
3a)   Artikli 10 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt kindlustuskohustuse piires hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud.
„Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud, sealhulgas seoses juhtumitega, mille puhul mootorsõidukit kasutatakse selleks, et panna toime vägivaldne kuritegu või terrorismiakt.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 10a
Artikkel 10a
Artikkel 10a
Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse või koostöö puudumise korral
Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral
-1.  Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kannatanutel on õigus nõuda vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, hüvitist isikukahju või varakahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt:
a)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud pankrotimenetlus või
b)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ* artikli 268 punktis d määratletud lõpetamismenetlus.
1.  Liikmesriigid peavad looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse piires hüvitist isikukahju või varalise kahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt:
1.  Iga liikmesriik peab looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, lõikes -1 osutatud olukordades hüvitist.
a)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
b)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ*** artikli 268 punktis d määratletud lõpetamismenetlus;
c)  kindlustusselts ega tema nõuete lahendamise eest vastutav esindaja ei ole kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas oma hüvitisenõude, esitanud põhjendatud vastust nõude punktide kohta.
2.  Kannatanutel ei ole õigust esitada kahju hüvitamise nõuet lõikes 1 osutatud organile, kui nad on juba esitanud oma nõude otse või algatanud kohtumenetluse vahetult kindlustusseltsi vastu ning nõuet veel arutatakse või kohtumenetlus on veel pooleli.
3.  Lõikes 1 osutatud organ esitab vastuse nõudele kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas oma hüvitisenõude.
3.  Kannatanu võib taotleda hüvitist otse lõikes 1 osutatud organilt. Kõnealune organ peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse võimaliku hüvitise maksmise kohta kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist.
Kui hüvitist tuleb maksta, maksab lõikes 1 osutatud organ kolme kuu jooksul pärast vastuse edastamist kannatanule täieliku hüvitise või alustab selliste maksete tegemist, kui hüvitis on kokku lepitud perioodiliste maksete vormis.
Kui kannatanu on esitanud nõude kindlustusseltsile või tema nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale, kes enne nõude esitamist või selle ajal sattus lõikes -1 osutatud olukorda, ja kannatanu ei ole veel saanud asjaomaselt kindlustusseltsilt või tema nõuete lahendamise eest vastutavalt esindajalt põhjendatud vastust, on kannatanul õigus esitada oma nõue hüvitise saamiseks uuesti lõikes 1 osutatud organile.
4.  Kui kannatanu elab teises liikmesriigis kui see, kus on asutatud lõikes 1 osutatud kindlustusselts, on lõikes 1 osutatud organil, kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus on asutatud vastutava poole kindlustuspoliisi välja andnud kindlustusselts.
4.  Kui kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14 liikmesriigis, mis erineb liikmesriigist, milles lõikes 1 osutatud organ on pädev, on kõnealusel organil õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa.
5.  Lõiked 1 – 4 ei piira:
5.  Lõiked -1 – 4 ei piira:
a)  liikmesriikide õigust pidada lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks;
a)  liikmesriikide õigust pidada lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks;
b)  liikmesriikide õigust sätestada sama õnnetusjuhtumit käsitlevate nõuete lahendamine järgmiste poolte vahel:
b)  liikmesriikide õigust sätestada sama õnnetusjuhtumit käsitlevate nõuete lahendamine järgmiste poolte vahel:
i)  lõikes 1 osutatud organ;
i)  lõikes 1 osutatud organ;
ii)  õnnetuse eest vastutav isik või vastutavad isikud;
ii)  õnnetuse eest vastutav isik või vastutavad isikud;
iii)  muud kindlustusseltsid või sotsiaalkindlustusorganid, kes peavad kannatanule hüvitist maksma.
iii)  muud kindlustusseltsid või sotsiaalkindlustusorganid, kes peavad kannatanule hüvitist maksma.
6.  Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest, eelkõige ei tohi nõuda, et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik ei saa maksta või keeldub maksmast.
6.  Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil hüvitist vähendada või seada selle maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest. Eelkõige ei tohi liikmesriigid lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse nõudest, et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik või kindlustusselts ei saa maksta või keeldub maksmast.
7.  Komisjonile tuleb anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et määrata kindlaks artikli 10a alusel loodud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega.“
7.   Käesolev artikkel jõustub
a)  pärast kõigi lõikes 1 osutatud, liikmesriikide asutatud või volitatud organite vahel lepingu sõlmimist, mis käsitleb nende ülesandeid ja kohustusi ning hüvitamise korda;
b)  alates kuupäevast, mille komisjon määrab pärast seda, kui ta on tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks teinud, et punktis a osutatud leping on sõlmitud.“
7a.  Artikli 20 lõikes 1 osutatud kannatanud võivad lõikes -1 osutatud olukordades taotleda hüvitist artiklis 24 osutatud hüvitisfondilt oma elukohaliikmesriigis.
7b.  Kannatanu võib taotleda hüvitist otse hüvitisfondilt, kes peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist.
Pärast nõude saamist teavitab hüvitisfond järgmisi isikuid või organeid sellest, et ta on kannatanult nõude saanud:
a)  kindlustusselts, kelle suhtes on algatatud pankroti- või lõpetamismenetlus;
b)  likvideerija, kes on sellele kindlustusseltsile määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 268 punkti f kohaselt;
c)  selle liikmesriigi hüvitisfond, kus õnnetus toimus ja
d)  selle liikmesriigi hüvitisfond, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14, juhul kui see liikmesriik erineb liikmesriigist, kus õnnetus toimus.
7c.  Pärast lõikes 7b osutatud teabe saamist teavitab selle liikmesriigi hüvitisfond, kus õnnetus toimus, kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfondi, olenemata sellest, kas lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist peetakse subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks. Kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond võtab hüvitise maksmisel seda teavet arvesse.
7d.  Hüvitisfondil, kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, on õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist selle liikmesriigi hüvitisfondilt, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14.
7e.  Viimasele organile lähevad üle kannatanu õigused lõikes 1 osutatud organi vastu, mis on asutatud liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14, kuivõrd kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond on maksnud hüvitist isikukahju või varakahju eest.
Iga liikmesriik on kohustatud tunnustama nõudeõiguse üleminekut nii, nagu selle näeb ette iga teine liikmesriik.
7f.  Artikli 24 lõikes 3 osutatud hüvitisfondide vaheline leping hõlmab käesoleva artikli kohaseid hüvitisfondide ülesandeid, kohustusi ning hüvitamise korda käsitlevaid sätteid.
7g.  Juhul kui lõike 7 punktis a osutatud lepingut ei ole sõlmitud või kui lõike 7f kohast lepingut ei ole muudetud [kahe aasta jooksul pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, sätestades käesoleva artikli alusel asutatud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega või muutes artikli 24 lõike 3 kohast lepingut või tehes vajaduse korral mõlemat.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 15
4a)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
Artikkel 15
„Artikkel 15
Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk
Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk
1.  Erandina direktiivi 88/357/EMÜ artikli 2 punkti d teisest taandest, kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul riski asukohaliikmesriigina kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, olenemata sellest, et sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud.
1.  Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ* artikli 13 punkti 13 alapunktist b, kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul kas registreerimisriigina või kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, riski asukohaliikmesriigina, isegi kui sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud.
2.  Juhul kui sõiduk satub õnnetusse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul, ja kui ta pole veel kindlustatud, vastutab sihtliikmesriigi artikli 10 lõikes 1 osutatud organ artiklis 9 ette nähtud kõnealuse hüvitise eest.
2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kindlustusseltsid teatavad nende liikmesriikide teabekeskustele, kus sõiduk on registreeritud, et nad on välja andnud kindlustuspoliisi kõnealuse sõiduki kasutamiseks.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).“
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 15a (uus)
4b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15a
Vastutus mootorsõidukiga veetava haagisega toimunud õnnetuse puhul
Kui õnnetuse põhjustab autorong, mis koosneb haagisest ja seda vedavast mootorsõidukist, maksab kannatanule hüvitist haagise kindlustanud selts, kui
–  sõlmiti kolmandate osapoolte eraldi vastutuskindlustuse lepingud ja
–  kui haagist on võimalik identifitseerida, kuid seda vedanud mootorsõidukit ei ole võimalik identifitseerida.
Sellisel juhul saab kannatanule hüvitist maksev kindlustusselts algatada hüvitise saamiseks kohtumenetluse haagist vedanud mootorsõiduki kindlustanud seltsi vastu, kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusega.“
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 3
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid või teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid ja teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 3a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusselts võtab kindlustusmaksete määramisel arvesse varasemate kahjunõuete tõendeid; samuti võtab selts arvesse muudes liikmesriikides asuvate kindlustusseltside esitatud varasemate kahjunõuete tõendeid võrdväärselt samas liikmesriigis asuva kindlustusseltsi esitatud tõenditega ja kohaldab kooskõlas riikliku õigusega mis tahes õigusaktides sätestatud nõudeid seoses kindlustusmaksetega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 4
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel.
Liikmesriigid tagavad, ilma et see mõjutaks kindlustusseltside hinnakujunduspoliitikat, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 5
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikli 28a lõikega 2 vastu rakendusakte, milles täpsustatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet kõige järgneva kohta:
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 28b vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet vähemalt järgneva kohta:
a)  varasemate kahjunõuete tõendi väljastanud kindlustusseltsi andmed;
a)  varasemate kahjunõuete tõendi väljastanud kindlustusseltsi andmed;
b)  kindlustusvõtja andmed;
b)  kindlustusvõtja andmed, sealhulgas sünniaeg, kontaktaadress ning vajaduse korral juhiloa number ja väljaandmise kuupäev;
c)  kindlustatud sõiduk;
c)  kindlustatud sõiduk ja selle valmistajatehase tähis;
d)  kindlustatud sõiduki kindlustusperiood:
d)  sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
e)  kolmandate osapoolte deklareeritud hüvitisnõuete arv ja väärtus varasemate kahjunõuete tõendi perioodi jooksul.
e)  kolmandate osapoolte deklareeritud selliste hüvitisnõuete arv varasemate kahjunõuete tõendi perioodi jooksul, mille korral kindlustusvõtja oli süüdi, sh iga kahjunõude kuupäev ja olemus seoses varakahju või isikukahjuga, ning kas kahjunõue on praegu pooleli või lõpetatud.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 5a (uus)
Komisjon konsulteerib kõigi asjakohaste sidusrühmadega enne selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ning proovib jõuda sidusrühmadevahelisele vastastikusele kokkuleppele varasemate kahjunõuete tõendi sisu ja vormi osas.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16a (uus)
5a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 16a
Hinnavõrdlusvahend
1.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele sõltumatule võrdlusvahendile, mis võimaldab neil võrrelda ja hinnata artikli 3 kohase kohustusliku kindlustuse pakkujate vahelisi üldisi hindu ja tariife tarbijate esitatud teabe alusel.
2.  Kohustusliku kindlustuse pakkujad esitavad pädevatele asutustele kogu teabe, mida sellise vahendi jaoks nõutakse, ning tagavad, et kõnealune teave on nii täpne ja ajakohane kui on vajalik sellise täpsuse tagamiseks. Taoline vahend võib lisaks artikli 3 kohasele kohustuslikule kindlustusele sisaldada ka täiendavaid liikluskindlustuskatte valikuid.
3.  Võrdlusvahend peab
a)  toimima teenusepakkujatest sõltumatult, tagades seeläbi, et teenusepakkujaid koheldakse otsingutulemustes võrdselt;
b)  selgelt avaldama võrdlusvahendi omanikud ja operaatorid;
c)  esitama selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb;
d)  kasutama lihtsat ja üheselt mõistetavat keelt;
e)  pakkuma täpset ja ajakohastatud teavet ning näitama viimase ajakohastamise aega;
f)  olema avatud igale kohustusliku kindlustuse pakkujale, tehes kättesaadavaks asjakohase teabe, ja sisaldama laia valikut pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa turust, ning juhul kui esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, antakse selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet;
g)  tagama tõhusa korra ebaõigest teabest teatamiseks;
h)  sisaldama avaldust, et hinnad põhinevad esitatud teabel ning ei ole kindlustusandjatele siduvad.
4.  Lõike 3 punktides a–h sätestatud nõudeid täitvad võrdlusvahendid sertifitseeritakse vahendi pakkuja taotluse korral pädevate asutuste poolt.
5.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades sellise võrdlusvahendi vormi ja ülesanded ning kindlustusandjate esitatavad teabekategooriad kindlustuspoliiside individuaalset olemust silmas pidades.
6.  Ilma et see piiraks teiste liidu õigusaktide kohaldamist ja kooskõlas artikliga 27, võivad liikmesriigid näha ette karistused (sh trahvid) võrdlusvahendi operaatoritele, kes eksitavad tarbijaid või ei avalda selgelt oma omandiõigust ja seda, kas nad saavad mis tahes kindlustusandjalt tasu.“
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 18a (uus)
5b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 18a
Juurdepääs õnnetusjuhtumi aruandele
Liikmesriigid tagavad kannatanu õiguse saada pädevatelt asutustelt õigeaegselt õnnetusjuhtumi aruande koopia. Kooskõlas riikliku õigusega, kui liikmesriik ei saa õnnetusjuhtumi täielikku aruannet viivitamata väljastada, esitab liikmesriik kannatanule redigeeritud versiooni, kuni aruande täisversioon muutub kättesaadavaks. Teksti mis tahes redigeerimine peaks piirduma üksnes selliste redaktsioonidega, mis on rangelt vajalikud ja nõutavad liidu või liikmesriigi õiguse järgimiseks.“
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 1a (uus)
5c)  Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
a)  lisatakse järgmine lõige:
„1a. Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsidelt nõutakse kogu vajaliku teabe esitamist, mida nõuab lõike 1 punktis a osutatud register, sh kõik registreerimisnumbrid, mis on hõlmatud kindlustusseltsi väljastatud kindlustuspoliisiga. Samuti nõuavad liikmesriigid, et kindlustusseltsid teavitaksid teabekeskusi sellest, millal kaotab kindlustuspoliis kehtivuse enne kindlustuspoliisi lõppemise kuupäeva või kui see ei hõlma enam muul viisil registreeritud sõiduki numbrit.“;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 5a (uus)
b)  lisatakse järgmine lõige:
„5a. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis a osutatud registrit hallatakse ja ajakohastatakse ning see on sõidukite registreerimise andmebaasidesse täielikult integreeritud ja direktiivi (EL) 2015/413 kohastele riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsetav.“;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt c (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 6
c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.  Lõigetest 1 kuni 5 tulenevate isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas siseriiklike meetmetega, mis on võetud vastavalt direktiivile 95/46/.
6. Lõigetest 1 kuni 5a tulenevate isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.“.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26a (uus)
5d)  Lisatakse järgmine artikkel 26a:
„Artikkel 26a
Hüvitisfondid
1.  Liikmesriigid püüavad tagada, et artiklites 10, 10a ja 24 osutatud hüvitisfonde hallatakse ühe haldusüksusena, mis hõlmab käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevate hüvitisfondide kõiki ülesandeid.
2.  Kui liikmesriik ei halda kõnealuseid fonde ühe haldusüksusena, teavitab ta sellest asjaolust ning oma otsuse põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.“
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26b (uus)
5e)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 26b
Aegumistähtaeg
1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 19 ja artikli 20 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate isikukahju ja varakahju hüvitisnõuete suhtes piiriülese liiklusõnnetuse korral kohaldatakse vähemalt nelja-aastast aegumistähtaega. Aegumistähtaega hakatakse arvestama päevast, mil nõude esitaja sai või pidi saama teadlikuks vigastuse, vara hävimise või rikkumise ulatusest ja põhjusest, kahju hüvitama kohustatud isikust ning kindlustusseltsist, kes kindlustab selle isiku tsiviilvastutuse, või nõuete lahendamise eest vastutavast esindajast või hüvitise maksmise eest vastutavast hüvitisfondist, kelle vastu nõue tuleb esitada.
2.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui nõude suhtes kohaldatav liikmesriigi õigus näeb ette aegumistähtaja, mis on pikem kui neli aastat, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.
3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile ajakohase teabe, mis käsitleb liikmesriigi õigusnorme liiklusõnnetustega seotud kahjunõuete aegumistähtaegade kohta. Komisjon teeb liikmesriikide edastatud teabe kokkuvõtte kõigis liidu ametlikes keeltes üldsusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks.“
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 f (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26c (uus)
5f)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 26c
Aegumistähtaja peatamine
1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 26a sätestatud aegumistähtaja kulgemine peatatakse ajavahemikuks, mis algab nõude esitaja nõude esitamisest
a)  õnnetuse põhjustanud isiku kindlustusseltsile või selle vaidluste lahendamise eest vastutavatele esindajatele artiklite 21 ja 22 kohaselt või
b)  artiklites 24 ja 25 osutatud hüvitisfondile ning lõpeb tema nõude tagasilükkamisega kostja poolt.
2.  Kui allesjäänud osa aegumistähtajast pärast peatamise lõppu on lühem kui kuus kuud, tagavad liikmesriigid, et nõude esitajale antakse veel vähemalt kuus lisakuud kohtumenetluse algatamiseks.
3.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikendatakse seda kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni.“
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26d (uus)
5g)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 26d
Tähtaegade arvutamine
Liikmesriigid tagavad, et kõik käesoleva direktiiviga ette nähtud ajavahemikud arvutatakse järgmiselt:
a)  tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast;
b)  kui tähtaeg on väljendatud aastates, lõpeb tähtaeg vastava aasta samas kuus ja kuupäeval, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval;
c)  tähtaegade kulgemine ei peatu kohtu puhkuse ajal.“
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28a
Artikkel 28 a
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee, mis loodi komisjoni otsusega 2004/9/EÜ****. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011***** tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28b – lõige 2
2.  Artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10a lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 30 osutatud kuupäevast.
2.  Artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Artikli 10a lõikes 7g, artikli 16 viiendas lõigus ja artikli 16a lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28b – lõige 5
5.  Artikli 9 lõike 2 ja artikli 10a lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
5.  Artikli 9 lõike 2, artikli 10a lõike 7g, artikli 16 viienda lõigu ja artikli 16a lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28c
Artikkel 28c
Artikkel 28c
Hindamine
Hindamine ja läbivaatamine
Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva tuleb läbi viia käesoleva direktiivi hindamine. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi rakendamist eelkõige seoses
a)  direktiivi kohaldamisega, arvestades tehnoloogia arengut, eelkõige seoses autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukitega;
b)  direktiivi kohaldamisala piisavusega, võttes arvesse erinevate mootorsõidukite põhjustatavat õnnetusohtu, pidades silmas tõenäolisi muutusi turul, eelkõige seoses kiirete kergsõidukitega, mis kuuluvad määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktides h, i, j ja k osutatud sõidukite kategooriatesse, nagu elektrijalgrattad, elektrilised motorollerid ja segway’d, ning sellega, kas on tõenäoline, et direktiiviga tagatud vastutuse süsteem rahuldab tuleviku vajadusi;
c)  kindlustusseltside ergutamisega, et nad lisaksid oma kindlustuslepingutesse bonus-malus süsteemi, sealhulgas boonusklassi abil tehtavad allahindlused, mille puhul kindlustusmakseid mõjutab kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõend.
Aruandele lisatakse komisjoni märkused ja asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0035/2019).

Viimane päevakajastamine: 27. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika