Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0198(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0414/2018

Esitatud tekstid :

A8-0414/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0118

Vastuvõetud tekstid
PDF 228kWORD 77k
Neljapäev, 14. veebruar 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Piiriüleste õiguslike ja haldustakistuste lahendamise mehhanism ***I
P8_TA(2019)0118A8-0414/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis (COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0373),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0228/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0414/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 124.
(2) ELT C ....


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis
P8_TC1-COD(2018)0198

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et ELi toimimise lepinguga ettenähtud sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võib võtta nimetatud artikli esimeses lõigus osutatud fondide väliseid erimeetmeid. Kogu liidu harmooniline areng ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine eeldavad territoriaalse koostöö tugevdamist. Selleks tuleks vastu võtta territoriaalse koostöö toimingute elluviimise tingimuste parandamiseks vajalikud meetmed.

(2)  ELi toimimise lepingu artiklis 174 on tunnistatud piirialade probleeme ja sätestatud, et liit peaks pöörama liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel neile piirkondadele erilist tähelepanu. Maismaa- ja merepiiride arvu suurenemise tõttu on liidul ja tema Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluvatel vahetutel naabritel 40 maismaa sisepiiri.

(2a)   Merega piirnevatel piiriülestel aladel või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel asuvatel piiriülestel aladel elavate kodanike elu parandamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamist ning õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi kasutamist laiendada kõigile liidu piirialadele, järgides liidu õigust. [ME 1]

(3)  Komisjon märkis oma teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“(4) (edaspidi „piirialade teatis“), et viimastel aastakümnetel on Euroopa lõimimise protsess aidanud luua majanduskasvu ja võimalusi sisepiirialadel, mis enne olid valdavalt äärealad. Ühtse turu väljakujundamine 1992. aastal aitas liidus suurendada tootlikkust ja vähendada kulusid tänu tolliformaalsuste kaotamisele, tehniliste eeskirjade ühtlustamisele ja vastastikusele tunnustamisele ning konkurentsi tingimustes alanenud hindadele; ELi-sisene kaubavahetus on kümne aasta jooksul suurenenud 15 % ning on saavutatud täiendav majanduskasv ja loodud ligikaudu 2,5 miljonit töökohta.

(4)  Piirialade teatises on esitatud tõendeid ka selle kohta, et piirialadel on endiselt mitmesuguseid õiguslikke takistusi, eelkõige seoses terviseteenuste, töösuhete reguleerimise, maksude ja ettevõtluse arenguga, ning haldustavade ja siseriiklike õigusraamistike erinevusest tulenevaid takistusi. Nende tõhusat koostööd pärssivate tõkete kõrvaldamiseks ei piisa ainult Euroopa territoriaalse koostöö rahalistest vahenditest ega Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste pakutavast institutsioonilisest toetusest koostööle.

(5)  Alates 1990. aastast on üldiselt Interregina(5) tuntud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatud programmidega toetanud liidu piirialadel piiriüleseid koostööprogramme, sealhulgas EFTA riike hõlmavaid programme. Interregi kaudu on rahastatud tuhandeid projekte ja algatusi, millega on soodustatud Euroopa lõimimist. Interregi programmide peamised saavutused on järgmised: suurem usaldus, paremad ühendused, puhtam keskkond, parem tervis ja suurem majanduskasv. Nii inimestevaheliste projektide kui ka taristuinvesteeringute ja institutsioonidevahelise koostöö algatustega on Interreg parandanud piirialade olukorda ja aidanud neid ümber kujundada. Interregi kaudu on toetatud ka koostööd teatavatel merepiiridel. Õiguslikud takistused on merepiirialadel siiski palju väiksem probleem, sest neid piire ei ole füüsiliselt võimalik töötamiseks, hariduse ja koolituse saamiseks, poes käimiseks, üldist majandushuvi pakkuvate rajatiste ja teenuste kasutamiseks või nende kombinatsiooniks või hädaolukordadele kiirreageerimiseks iga päev või mitu korda nädalas ületada.

(6)  Interregi rahalist toetust piiriülesele koostööle täiendasid alates 2006. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006(6) alusel loodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused (ETKR). Määruse (EÜ) nr 1082/2006 artikli 7 lõike 4 esimese lõigu kohaselt ei ole Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustel siiski regulatiivseid volitusi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis.

(7)  Komisjon viitas oma piirialade teatises peale muude meetmete ka 2015. aastal Luksemburgi eesistumise ajal käivitatud algatusele: mitu liikmesriiki kaaluvad sellise uue piiriüleste projektide lihtsustamise vahendi eeliseid, mis võimaldaks vabatahtlikkuse alusel ja vastutavate pädevate asutuste nõusolekul kohaldada ühe liikmesriigi norme naaberliikmesriigis. Seda kohaldataks teatava ajaliselt piiratud ja piirialal toimuva konkreetse projekti või meetme suhtes, mille on käivitanud kohalikud või piirkondlikud ametiasutused.

(8)  Teatavates liidu piirkondades on valitsustevahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil küll juba olemas mitmesugused tõhusad piiriülese koostöö mehhanismid, kuid need ei hõlma kaugeltki kõiki liidu piirialasid. Seepärast on olemasolevate süsteemide täiendamiseks vajalik sisse seada vabatahtlik mehhanismi mehhanism õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks kõikidel piirialadel (edaspidi „mehhanism“), kuid see ei takista sellega võrreldavate alternatiivsete mehhanismide loomist vastavalt konkreetsetele vajadustele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. [ME 2]

(9)  Austades täielikult liikmesriikide põhiseaduslikku ja institutsioonilist ülesehitust, on peaks selle mehhanismi kasutamine olema vabatahtlik nende asjaomase liikmesriigi piirialade puhul, kus on olemas muu tõhus mehhanism või kus selle saab koos naaberliikmesriigiga sisse seada. See peaks koosnema kahest meetmest: Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) allakirjutamine ja sõlmimine või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) allakirjutamine. Liikmesriik peaks saama kasutamiseks valida selle vahendi, mida ta peab kasulikumaks. [ME 3]

(9a)   Osalevate liikmesriikide, riikide, üksuste või piirkondade pädevad asutused peaksid kooskõlas oma põhiseaduslike ja seaduslikult määratletud eripädevustega võtma esildatud ad hoc õigusliku lahenduse vastu enne, kui sõlmivad ja allkirjastavad kohustuse või allkirjastavad avalduse käesoleva määruse kohaselt. [ME 4]

(10)  Kohustus peaks olema vahetult kohaldatav, mis tähendab, et kohustuse sõlmimise korral tuleb teatavaid ühe liikmesriigi õigussätteid kohaldada naaberliikmesriigi territooriumil. Samuti peaks olema vastuvõetav, et liikmesriigid võtavad vastu kohustuse sõlmimist võimaldava õigusakti eesmärgiga vältida olukorda, kus muu ametiasutus peale seadusandliku organi teeb erandi selle seadusandliku organi poolt ametlikult vastuvõetud siseriiklikust õigusaktist ning kahjustab seega õigusselgust või läbipaistvust või mõlemat.

(11)  Avalduse puhul oleks ikkagi nõutav liikmesriigi seadusandlik menetlus. Avaldust sõlmiv ametiasutus peaks tegema ametliku avalduse, et ta algatab teatavaks tähtajaks seadusandliku menetluse, mida on vaja tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse muutmiseks ja sõnaselge erandina naaberliikmesriigi õiguse kohaldamiseks, et kõrvaldada ühiste piiriüleste projektide elluviimist segavad takistused. [ME 5]

(12)  Õiguslikke takistusi kogevad eelkõige maismaapiiridel suhtlevad isikud, nagu piirialatöötajad, sest inimesed ületavad neid piire iga päev või iga nädal. Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada piiriülestele aladele NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaapiirialadega maismaa- või merepiirialadega hõlmatud territooriumi tähenduses(7). See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi ka merepiiridel ega vabatahtlikkuse alusel kõigile asjaosalistele ka välispiiridel muude kui EFTA riikidega. [ME 6]

(13)  Selleks et koordineerida eri ametiasutuste – kelle hulka mõnes liikmesriigis kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud seadusandlikud organid – ülesandeid asjaomases liikmesriigis ja ühe või mitme naaberliikmesriigi vahel, peaks iga liikmesriik, kes valib selle mehhanismi, olema kohustatud looma riiklikud ja vajaduse korral piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused ning määrama kindlaks nende ülesanded ja pädevuse mehhanismi eri etappides alates kohustuste ja avalduste algatamisest kuni nende sõlmimise, rakendamise ja järelevalveni. [ME 7]

(14)  Komisjon peaks looma liidu tasandil koordineerimiskeskuse, nagu on märgitud piirialade teatises. See koordineerimiskeskus peaks vahetama teavet erinevate riiklike ja asjakohastel juhtudel piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega. Komisjon peaks looma kohustuste ja avalduste andmebaasi ning seda haldama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001(8).

(15)  Käesolevas määruses tuleks sätestada kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus ning kirjeldada üksikasjalikult eri etappe: algatamisdokumendi koostamist ja esitamist, esialgset analüüsi, mille teeb liikmesriik, kes peab hakkama naaberliikmesriigi õigussätteid kohaldama, sõlmitava kohustuse või avalduse koostamist ja lõpuks nii kohustuse kui ka avalduse sõlmimise menetlust. Samuti tuleks üksikasjalikult sätestada nii algatamisdokumendis kui ka kohustuse ja avalduse kavandis ja lõppversioonis sisalduvad elemendid ning kohaldatavad tähtajad.

(16)  Täpsemalt tuleks käesolevas määruses määratleda, kes võib olla ühisprojekti algataja. Kuna mehhanism peaks parandama piiriüleste ühisprojektide elluviimist, peaks esimene rühm hõlmama sellist ühisprojekti algatavaid või nii seda algatavaid kui ka elluviivaid asutusi. Projekti mõistet tuleks tõlgendada laialt, et see hõlmaks konkreetset taristuobjekti või mitut teatava territooriumiga seotud tegevust või mõlemat. Teiseks peaks algatamisõigus olema asjaomasel piiriülesel alal asuval või seal avalikku võimu teostaval kohalikul või piirkondlikul ametiasutusel, et kohaldada takistuseks olevat siseriiklikku õigust, kuid selle õiguse muutmine või sellest erandi tegemine ei kuulu tema institutsioonilisse pädevusse. Kolmandaks peaksid algatajaks olema piiriüleseks koostööks loodud ja asjaomasel piiriülesel alal asuvad või seda vähemalt osaliselt hõlmavad üksused, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused või sarnased piiriülest arengut struktureeritult korraldavad üksused. Samuti peaks algatamisõigus olema piiriülesele koostööle spetsialiseerunud organisatsioonidel, kes võivad teada võrreldavale probleemile mujal liidus leitud tõhusaid lahendusi. Takistusest otseselt mõjutatud asutuste ja piiriülese koostöö asjatundjate sünergia saavutamiseks võivad kõik rühmad algatada mehhanismi koos.

(17)  Olulised osalejad liikmesriikides, kellelt taotletakse kohustuse või avalduse sõlmimist, peaksid olema asjaomased riiklikud või piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused, mis vahetavad teavet nii oma liikmesriigi kõikide pädevate asutustega kui ka naaberliikmesriigi vastava koordineerimiskeskusega. Samuti tuleks selgelt sätestada, et piiriülene koordineerimiskeskus võib otsustada, kas kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus algatatakse või kas ühele või mitmele õiguslikule takistusele on juba leitud lahendus, mida saaks kasutada. Teisalt tuleks ka sätestada, et liikmesriik, kelle õigussätteid kavatsetakse kohaldada teises liikmesriigis, võib keelata nende kohaldamise väljaspool oma territooriumi. Otsus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest tuleks kõiki partnereid õigeaegselt teavitada. [ME 8]

(18)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada sõlmitavate ja allkirjastatavate kohustuste ja avalduste rakendamise, kohaldamise ja järelevalve üksikasjalikud eeskirjad.

(19)  Vahetult kohaldatava kohustuse rakendamine peaks seisnema teise liikmesriigi siseriiklike sätete kohaldamises, kui viiakse ellu ühisprojekte. See peaks tähendama tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vastuvõetud õiguslikult siduvate haldusaktide muutmist või kui neid ei ole veel vastu võetud, siis uute haldusaktide vastuvõtmist teise liikmesriigi õigusnormide alusel kõigi partnerite poolt kokkulepitud tähtajaks, et ühisprojekte oleks võimalik õigeaegselt alustada. Kui keeruka õigusliku takistuse eri aspektide puhul on pädevad mitu asutust, tuleks kohustusele lisada iga aspekti jaoks ajakava. Subsidiaarsuse põhimõtet järgides peaks nende muudetud või uute haldusaktide vastuvõtmine ja edastamine toimuma siseriikliku haldusmenetlusõiguse kohaselt. [ME 9]

(20)  Avalduse rakendamine peaks seisnema eelkõige kehtiva siseriikliku õiguse muutmiseks või sellest erandi tegemiseks seadusandliku ettepaneku koostamises ja esitamises. Vastuvõetud muudatused või erandid tuleks avalikustada ning seejärel tuleks neid ka õiguslikult siduvate haldusaktide muutmise ja vastuvõtmise teel kohustustega sarnaselt rakendada.

(21)  Haldusaktide alusel tuleks teostada järelevalvet nende adressaatide kohustuste ja õiguste täitmise üle. Liikmesriikidel peaks olema lubatud otsustada, kas see järelevalve usaldatakse oma õigusnormid üle kandnud liikmesriigi asutustele, sest need asutused tunnevad kõnealuseid eeskirju paremini, või usaldatakse see järelevalve selle liikmesriigi asutustele, kus kõnealuseid sätteid kohaldatakse, sest need asutused tunnevad paremini kohustuse võtnud liikmesriigi ülejäänud õigussüsteemi ja adressaate reguleerivat õigust.

(22)  Tuleks täpsustada nende piiriülestel aladel elavate isikute kaitset, keda kohustuse ja vastavalt avaldusele muudetud õigusaktide kohaldamine ja järelevalve otseselt või kaudselt mõjutavad ning kes leiavad, et tegevuse või tegevusetusega on rikutud nende õigusi. Nii kohustuse kui ka avalduse korral kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis naaberliikmesriigi õigust nii, nagu see oleks sätestatud tema enda õigusaktides, ja õiguskaitse andmine oleks seetõttu kohustuse võtnud liikmesriigi kohtute ülesanne, isegi kui isikute seaduslik elukoht on õigusnormid üle kandnud liikmesriigis. Sama põhimõte peaks kehtima selle liikmesriigi vastase õiguskaitse suhtes, mille haldusakt vaidlustatakse. Kohustuse ja avalduse kohaldamise järelevalve vastase õiguskaitse suhtes tuleks siiski kohaldada teistsugust lähenemisviisi. Kui õigusnormid üle kandnud liikmesriigi ametiasutus on nõustunud tegema järelevalvet kohustuse võtnud liikmesriigi muudetud õigussätete kohaldamise üle ja saab piiriülesel alal elavate isikute suhtes tegutseda kohustuse võtnud liikmesriigi asutuste eest, kuid enda nimel, peaksid olema pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on nende isikute seaduslik elukoht. Kui aga ülekandev pädev asutus ei saa tegutseda enda nimel, vaid ainult kohustuse võtnud pädeva asutuse nimel, peaksid isiku seaduslikust elukohast olenemata olema pädevad kohustuse võtnud liikmesriigi kohtud.

(23)  Käesolevas määruses tuleks sätestada eeskirjad, mis käsitlevad selle rakendamist, selle kohaldamise järelevalvet ja liikmesriikide kohustusi seoses oma siseriiklike rakenduseeskirjadega.

(24)  Andmebaasi loomiseks kooskõlas artikliga 8 7 tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks, mis käsitlevad andmebaasi haldamist, andmekaitset ja mudelit, mida kasutatakse siis, kui piiriülesed koordineerimiskeskused esitavad teavet mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(9) kohase nõuandemenetlusega. Praktilisel ja koordineerimiseesmärgil peaks rakendusaktide vastuvõtmise menetluse korral olema pädevaks komiteeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee. [ME 10]

(25)  Siseriiklikes rakenduseeskirjades tuleb täpsustada, milliseid asjaomase liikmesriigi piirialasid kohustus või avaldus hõlmab. Sellest tulenevalt saab komisjon hinnata, kas liikmesriik on valinud mainimata piiri suhtes muu mehhanismi. [ME 11]

(26)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust haridusele (artikkel 14), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), eelkõige vabadust otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides, ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalteenustele (artikkel 34), õigust tervishoiule tervishoiu kättesaadavust (artikkel 35) ning võimalust kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid (artikkel 36) ja keskkonnakaitse kõrget taset kooskõlas kestliku arengu põhimõttega (artikkel 37). [ME 12]

(27)  Territoriaalse koostöö tingimused tuleks luua kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid on teinud õiguslike piiritakistuste kõrvaldamiseks iseseisvaid, kahepoolseid või isegi mitmepoolseid algatusi. Neid mehhanisme ei ole siiski kõikides liikmesriikides või konkreetse liikmesriigi kõikide piiride puhul. Liidu tasandil seni pakutud rahastamisvahendid (peamiselt Interreg) ja õiguslikud vahendid (peamiselt Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused) ei ole olnud piisavad õiguslike piiritakistuste kõrvaldamiseks kogu liidus. Järelikult ei suuda liikmesriigid kavandatud meetme eesmärke ei kesktasandil ega piirkondlikul ja kohalikul tasandil piisavalt saavutada ning neid on kavandatud meetme ulatuse või mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil. Seetõttu peab liidu seadusandja võtma lisameetmeid.

(28)  Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Vastavalt käesolevale määrusele piirülestel aladel õiguslike takistuste kõrvaldamiseks loodava erimehhanismi kasutamine on vabatahtlik ega takista mingil moel sellega võrreldavate alternatiivsete vahendite kasutamist. Kui liikmesriik otsustab jätkata konkreetsel piiril konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga õiguslike takistuste kõrvaldamist konkreetsel piiriülesel alal tõhusate mehhanismidega, mille ta on sisse seadnud riigi tasandil või ametlikult või mitteametlikult koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi ei ole vaja valida ka juhul, kui liikmesriik otsustab konkreetsel piiril konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga ühineda olemasoleva tõhusa mehhanismiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, tingimusel et selle mehhanismiga on võimalik ühineda. Kui liikmesriik otsustab koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga seada ametlikult või mitteametlikult sisse uue tõhusa mehhanismi, et kõrvaldada õiguslikud takistused, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Käesolev määrus ei lähe seega kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks neil piiriülestel aladel, mille jaoks liikmesriigid ei ole sisse seadnud tõhusaid õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanisme, [ME 13]

(28a)   Käesolev määrus peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. See ei tohi mingil juhul kahjustada liikmesriikide suveräänsust ega olla vastuolus nende põhiseadusega. [ME 14]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse vabatahtlik mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis võimaldab ühel liikmesriigil piiriülese piirkonna ühe konkreetse ühisprojekti puhul kohaldada teise liikmesriigi õigusaktide sätteid, kui esimese liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamine kujutaks endast üht või mitut õiguslikku takistust ühisprojekti rakendamisel. [ME 15]

2.  Mehhanism koosneb ühest järgmistest meetmetest:

a)  Euroopa piiriülese kohustuse sõlmimine, mis on isejõustuv,

b)  Euroopa piiriülese avalduse sõlmimine, mis nõuaks liikmesriigis seadusandlikku menetlust.

3.  Käesolevas määruses sätestatakse ka:

a)  liikmesriikides asuvate piiriüleste koordineerimiskeskuste korraldus ja ülesanded,

b)  komisjoni koordineerijaroll seoses mehhanismiga,

c)  piiriülese piirkonna territooriumil elavate isikute või seal piiratud aja jooksul elevate isikute õiguskaitse seoses mehhanismiga. [ME 16]

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis 1 määratletud piiriüleste piirkondade suhtes.

2.  Kui liikmesriik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millel on seadusandlikud volitused, kohaldatakse käesolevat määrust ka kõnealuste territoriaalüksuste, sealhulgas nende vastavate asutuste või õigusnormide suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvaid maismaapiirialasid maismaa- või merepiirialasid; [ME 17]

2)  „ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas, sõltumata sellest, kas see mõju esineb mõlemal pool või ainult ühel pool piiri; [ME 18]

3)  „õigusnorm“ – ühisprojekti suhtes kohaldatav õigus- või haldusnorm, eeskiri või haldustava, olenemata sellest, kas see on vastu võetud või rakendatav seadusandliku või täidesaatva organi poolt;

4)  „õiguslik takistus“ – mis tahes õigusnorm seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, personali, rahastamise või toimimisega, mis takistab piiriala potentsiaali piiriülese suhtluse puhul;

5)  „algataja“ – osaleja, kes tuvastab õigusliku takistuse ühe või mitu õiguslikku takistust ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi; [ME 19]

6)  „algatusdokument“ – dokument, mille on koostanud üks või mitu algatajat mehhanismi käivitamiseks;

7)  „kohustuse võtnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle territooriumil kohaldatakse õigusnormid üle kandnud liikmesriigi üht või mitut õigusnormi Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) alusel, või juhul, kui selleks puudub sobiv õigusnorm, liikmesriik, kus luuakse ad hoc õiguslik lahendus;

8)  „õigusnormid üle kandnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle õigusnorme kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis vastava kohustuse või avalduse alusel;

9)  „kohustuse võtnud pädev asutus“ – asutus kohustuse võtnud liikmesriigis, kes on pädev nõustuma üle kandnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamisega oma territooriumil vastavalt konkreetsele kohustusele või, kui tegemist on avaldusega, kes on nõus võtma kohustuse alustada seadusandlikku menetlust, mis on vajalik erandi tegemiseks oma siseriiklikest õigusaktidest;

10)  „õigusnormid üle kandnud pädev asutus“ – asutus õigusnormid üle kandnud liikmesriigis, kes on pädev võtma vastu õigusnorme, mida kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis, ja kes on pädev selle kohaldamisel oma territooriumil või mõlemad;

11)  „kohaldamise piirkond“ – piirkond kohustuse võtnud liikmesriigis, kus kohaldatakse ülekandnud liikmesriigi õigusnorme või ad hoc õiguslikku lahendust.

Artikkel 4

Liikmesriikide võimalused õiguslike takistuste kõrvaldamisel

1.  Liikmesriigid valivad võivad valida, kas kasutavad mehhanismi või olemasolevaid muid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga. [ME 20]

2.  Liikmesriik võib otsustada ühineda konkreetsel piiril ühe seoses piiriüleste alade ühisprojektiga, milles osaleb üks või mitme naaberliikmesriigiga mitu naaberliikmesriiki, ühineda olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, või kohaldada mehhanismi avalduse suhtes. [ME 21]

3.  Liikmesriigid võivad mehhanismi kasutada kohaldada ka merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades ühisprojektile, mida tehakse ühe või mitme liikmesriigi vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiriülestes piirkondades vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi piiriülestes piirkondades vahelisel piiriülesel alal vabatahtlikkuse alusel kõigi asjaosaliste jaoks. [ME 22]

4.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

Artikkel 5

Piiriülesed koordineerimiskeskused

1.  Kui Iga liikmesriik otsustab kasutada mehhanismi, moodustab ta moodustab või määrab ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest: [ME 23]

a)  määrab riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal tasandil piiriülese koordineerimiskeskuse eraldi organina;

b)  moodustab piiriülese koordineerimiskeskuse olemasoleva asutuse või organi raames, riiklikul või piirkondlikul tasandil;

c)  annab sobivale asutusele või organile täiendavad ülesanded riikliku või piirkondliku piiriülese koordineerimiskeskusena.

2.  Kohustuse võtnud liikmesriik ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustavad ka järgmist:

a)  kas kohustuse võivad sõlmida ja alla kirjutada ning otsustada, millisest kohaldatavast siseriiklikust õigusaktist võib alates kõnealuse kohustuse jõustumise kuupäevast erandi teha, piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused; või

b)  kas avalduse võivad alla kirjutada piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused ning selles ametlikult kinnitada, et kohustuse võtnud pädev asutus teeb kõik vajaliku, et kõnealuse liikmesriigi pädevad seadusandlikud asutused võtaksid õigusaktid või muud aktid vastu kokkulepitud tähtajaks.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni määratud piiriülestest koordineerimiskeskustest käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.

Artikkel 6

Piiriüleste koordineerimiskeskuste ülesanded

1.  Igal piiriülesel koordineerimiskeskusel on vähemalt järgmised ülesanded:

a)  rakendada menetlust, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11;

b)  koordineerida kõigi oma liikmesriigi territooriumit puudutavate kohustuste ja avalduste ettevalmistamist, allakirjutamist, rakendamist ja järelevalvet;

c)  luua ja hallata andmebaasi, mis hõlmab kõiki piiriüleseid koordineerimiskeskusi, mis käsitlevad oma liikmesriigi territooriumi;

d)  nende olemasolu korral pidada ühendust naaberriikide piiriüleste koordineerimiskeskustega või piiriüleste koordineerimiskeskustega teistes territoriaalsetes üksustes, kellel on seadusandlikud volitused oma liikmesriigis või teises liikmesriigis; [ME 24]

e)  pidada ühendust komisjoniga;

f)  toetada komisjoni seoses tema avalduste ja kohustuste andmebaasiga.

2.  Iga liikmesriik või territoriaalne üksus, kellel on kõnealuses liikmesriigis seadusandlikud volitused, võib vastavale piiriülesele koordineerimiskeskusele usaldada ka järgmised ülesanded:

a)  vajaduse korral sõlmida kohustusi või avaldusi vastavalt artikli 16 lõikele 2 ja artikli 17 lõikele 2;

b)  algataja taotluse korral toetada kõnealust algatajat muu hulgas samas liikmesriigis asuva kohustuse võtnud pädeva asutuse või teises liikmesriigis asuva õigusnormid üle kandnud pädeva asutuse kindlakstegemisel;

c)  kohustuse võtnud pädeva asutuse taotlusel, mis asub teises liikmesriigis, kus ei ole oma piiriülest koordineerimiskeskust, teostada algatusdokumendi esialgne analüüs; [ME 25]

d)  jälgida kõigi oma liikmesriigi territooriumit puudutavate kohustuste ja avalduste rakendamist;

e)  tuletada kohustuse võtnud pädevale asutusele meelde konkreetse kohustuse või avaldusega kehtestatud tähtaegu ja nõuda vastust vastava tähtaja jooksul;

f)  teavitada asutust, kes teostab kohustuse võtnud pädeva asutuse üle järelevalvet, mis tahes konkreetse kohustuse või avaldusega kehtestatud tähtaegadest, millest kinni ei peetud.

3.  Kui vähemalt ühe õigusliku takistuse puhul on tegemist riikliku tasandi seadusandliku pädevuse küsimusega, täidab artiklites 9–17 sätestatud ülesandeid riiklik piiriülene koordineerimiskeskus ja koordineerib tegevust sama liikmesriigi asjaomaste piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on otsustanud, et artiklites 14–17 sätestatud ülesanded usaldatakse kohustuse võtnud pädevale asutusele riiklikul tasandil.

4.  Kui ühegi õigusliku takistuse puhul ei ole tegemist riikliku tasandi seadusandliku pädevuse küsimusega, täidab artiklites 9–17 sätestatud ülesandeid piirkondlik piiriülene koordineerimiskeskus ja koordineerib tegevust sama liikmesriigi muude piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega, kui ühisprojektiga on seotud rohkem kui üks territoriaalne üksus, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on otsustanud, et artiklites 14–17 sätestatud ülesanded usaldatakse riiklikule piiriülesele koordineerimiskeskusele. Kõnealune piirkondlik piiriülene koordineerimiskeskus teavitab riiklikku piiriülest koordineerimiskeskust kõigist kohustuse või avalduse menetlustest.

Artikkel 7

Komisjoni koordineerimisülesanded

1.  Komisjon täidab järgmisi koordineerimisülesandeid:

a)  peab ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega;

b)  loob, avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu andmebaasi; [ME 26]

c)  loob ja haldab andmebaasi kõikide kohustuste ja avalduste kohta.

1a.   Komisjon koostab mehhanismi toetava teabevahetusstrateegia, et

a)   edendada parimate tavade vahetamist,

b)   anda praktilist teavet ja tõlgendusi käesoleva määruse kohaldamisala ja temaatilise suunitluse kohta ning

c)   selgitada kohustuse võtmise või avalduse tegemise täpset menetlust. [ME 27]

2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti lõike 1 punktis c osutatud andmebaasi toimimise kohta ja vormid, mida piiriülesed koordineerimiskeskused kasutavad teabe esitamisel mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

II PEATÜKK

Kohustuse või avalduse allakirjutamise menetlus

Artikkel 8

Algatusdokumendi ettevalmistamine ja esitamine

1.  Algataja määrab kindlaks õiguslikud takistused ühe või mitu õiguslikku takistust seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, rahastamise, personali või toimimisega. [ME 28]

2.  Algataja on üks järgmistest:

a)  ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutav avaliku või erasektori asutus;

b)  üks või mitu asjaomases piiriüleses piirkonnas asuvat või seal avalikku võimu teostavat kohalikku või piirkondlikku ametiasutust;

c)  piiriüleseks koostööks loodud ja asjaomases piiriüleses piirkonnas asuv või seda vähemalt osaliselt hõlmav juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta üksus, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohased Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused, euroregioonid ja sarnased üksused;

d)  piiriüleste piirkondade nimel loodud organisatsioon, mille eesmärk on edendada piiriüleste territooriumide huve ning hõlbustada tegutsejate võrgustike loomist ja kogemuste jagamist, nagu Euroopa Piirialade Ühendus, Mission Opérationnelle Transfrontalière või Central European Service for Cross-border Initiatives; või

e)  mitu punktides a–d osutatud üksust koos.

3.  Algataja valmistab ette algatamisdokumendi, mis koostatakse artikli 9 kohaselt.

4.  Algataja saadab algatamisdokumendi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele ja koopia õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele.

Artikkel 9

Algatamisdokumendi sisu

1.  Algatamisdokument sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus kohustuse võtnud liikmesriigis ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted; [ME 29]

b)  loetelu õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormidest, millega kõrvaldatakse õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust, või, kui sobiv õigusnorm puudub, ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks; [ME 30]

c)  kohaldamise piirkonna põhjendus;

d)  eeldatav kestus või, juhul kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, piiramatu kestus;

e)  kohustuse võtnud pädevate asutuste loetelu;

f)  õigusnormid üle kandnud pädevate asutuste loetelu;

2.  Kohaldamise piirkond peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik ühisprojekti tõhusaks rakendamiseks.

Artikkel 10

Algatamisdokumendi esialgne analüüs kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi või liikmesriikide poolt [ME 31]

1.  Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus analüüsib algatamisdokumenti. Ta teeb koostööd kõigi kohustuse võtnud pädevate asutustega ja riiklike või, kui see on asjakohane, piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega kohustuse võtnud liikmesriigis ja riiklike piiriüleste koordineerimiskeskustega õigusnorme üle kandvas liikmesriigis. [ME 32]

1a.   Kolme kuu jooksul pärast algatamisdokumendi kättesaamist saadab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele. [ME 33]

2.  Kolme Kuue kuu jooksul pärast algatamisdokumendi laekumist võtab kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse algatajale kirjalikult: [ME 34]

a)  teatab algatajale, et algatamisdokument on koostatud vastavalt artiklile 9 ja on seega vastuvõetav;

b)  nõuab vajaduse korral muudetud algatamisdokumendi esitamist või täiendavat konkreetset teavet, põhjendades, miks ja millises osas ei ole algatamisdokument piisav;

c)  teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslikud takistused puuduvad, tuues välja põhjused ning osutades ka õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel;

d)  teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust seisneb mõnes artikli 12 lõikes 4 loetletud juhtumis, ning kirjeldab kohustuse võtnud pädeva asutuse kohustust muuta või kohandada õiguslikku takistust; [ME 35]

e)  teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslikud takistused koosnevad üks või mitu õiguslikku takistust koosneb ühest artikli 12 lõikes 4 nimetatud olukorrast, tuues välja põhjused, miks keeldutakse õiguslikku takistust muutmast või kohandamast ning osutades õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel; [ME 36]

f)  võtab algataja ees kohustuse leida lahendus õiguslikele takistustele kuue kuu jooksul, kas kirjutades alla kohustusele õigusnorme üle kandva liikmesriigi piiriülese koordineerimiskeskusega või üle kandva pädeva asutusega, mille on määranud õigusnorme üle kandev liikmesriik, või tehes ettepaneku ad hoc õiguslikuks lahenduseks kohustuse võtnud liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt;

fa)   suunab algatajat valima artikli 4 lõikes 2 ette nähtud olemasolevat mehhanismi, et kõrvaldada üks või mitu õiguslikku takistust, mis segavad ühisprojekti rakendamist, või edastama algatusdokumendi otse vastava mehhanismi kohasele pädevale asutusele; [ME 37]

fb)   teavitab algatajat, et üks või mitu asjaomast liikmesriiki on otsustanud mitte lahendada ühte või mitut algataja poolt tuvastatud õiguslikku takistust ja esitavad kirjalikult oma põhjendused selle otsuse kohta. [ME 38]

3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kohustuse võtnud pädev asutus pikendada lõike 2 punktis f osutatud tähtaega maksimaalselt kuue kuu võrra, teavitades sellest algatajat ja õigusnorme üle kandvat liikmesriiki, esitades põhjused kirjalikult.

Artikkel 11

Algatamisdokumendi esialgne analüüs õigusnorme üle kandnud liikmesriigi poolt

Algatamisdokumendi kättesaamisel täidab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus samuti artikli 10 lõikes 2 loetletud ülesanded ning võib saata oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele. [ME 39]

Artikkel 12

Algatamisdokumendi esialgse analüüsi järelmeetmed

1.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus nõuab läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet, analüüsib ta läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet või mõlemat ning võtab meetmed kolme kuue kuu jooksul alates nende saamisest, samamoodi nagu algatamisdokument oleks esitatud esimest korda. [ME 40]

2.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on seisukohal, et läbivaadatud algatamisdokument ei ole jätkuvalt koostatud kooskõlas artikliga 10 või konkreetne lisateave ei ole jätkuvalt piisav, teatab ta kolme kuue kuu jooksul alates läbivaadatud algatamisdokumendi saamisest algatajale kirjalikult oma otsusest lõpetada menetlus. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. [ME 41]

3.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädeva piiriülese koordineerimiskeskuse või kohustuse võtnud pädeva asutuse analüüsis jõutakse järeldusele, et algatamisdokumendis kirjeldatud õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust tuleneb asjaomaste õigusnormide vääriti mõistmisest või vääriti tõlgendamisest või vähesest teabest asjaomaste õigusnormide kohta, lõpeb menetlus sellega, et algatajale teatatakse, et hinnangulisest õiguslikku takistust ei esine. [ME 42]

4.  Kui õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust seisneb üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi haldusnormis, eeskirjas või haldustavas või sellises haldusnormis, eeskirjas või haldustavas, mis selgelt eristub seadusandliku menetlusega vastu võetavast õigusnormist ning seda saab seetõttu muuta või kohandada ilma seadusandliku menetluseta, teatab kohustuse võtnud pädev asutus algatajale oma keeldumisest või soovist muuta või kohandada asjaomast haldusnormi, eeskirja või haldustava kaheksa kuu jooksul. [ME 43]

5.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kohustuse võtnud pädev asutus pikendada lõikes 4 osutatud tähtaega maksimaalselt kaheksa kuu võrra, teavitades sellest algatajat ja õigusnorme üle kandvat liikmesriiki, esitades põhjused kirjalikult.

Artikkel 13

Kohustuse või avalduse projekti ettevalmistamine

Kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus või kohustuse võtnud pädev asutus koostab algatamisdokumendi alusel kohustuse või avalduse projekti kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 14

Kohustuse või avalduse projekti sisu

1.  Kohustuse projekt sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted; [ME 44]

b)  loetelu konkreetsetest õigusnormidest, mis kujutavad endast ühte või mitut õiguslikku takistust ning mida ei tuleks seetõttu ühisprojekti puhul kohaldada; [ME 45]

c)  kohaldamise piirkond;

d)  kohustuse kestus ja selle põhjendus;

e)  kohustuse võtnud pädev asutus või pädevad asutused;

f)  õigusnormid üle kandnud liikmesriigi konkreetsed õigusnormid, mida ühisprojekti puhul kohaldatakse;

g)  ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks, kui õigusnormid üle kandva liikmesriigi õigusraamistikus puudub asjakohane õigusnorm;

h)  õigusnormid üle kandnud pädev asutus või pädevad asutused;

i)  kohustuse võtnud liikmesriigi asutus või asutused, kes vastutavad rakendamise ja järelevalve eest;

j)  õigusnormid üle kandnud liikmesriigi asutus või asutused, kellele tehase ettepanek ühiselt vastutada rakendamise ja järelevalve eest;

k)  kohustuse jõustumise kuupäev.

Punktis k osutatud jõustumise kuupäev on kas kuupäev, mil viimane kahest piiriülesest koordineerimiskeskusest või pädevast asutusest kohustusele alla kirjutas, või kuupäev, mil sellest teatati algatajale.

2.  Lisaks lõikes 1 loetletud elementidele sisaldab kohustuse projekt ka kohaldamise kuupäeva, mis võib:

a)  olla sama, mis kohustuse jõustumise kuupäev;

b)  kehtestuda tagasiulatuvalt;

c)  olla lükatud edasi tulevikku.

3.  Lisaks lõikes 1 loetletud elementidele sisaldab avalduse projekt ka ametlikku avaldust kuupäeva või kuupäevade kohta, mil iga kohustuse võtnud pädev asutus esitab ametliku ettepaneku vastavale seadusandlikule organile, et siseriiklikke õigusnorme vastavalt muuta.

Esimeses lõigus osutatud kuupäev ei tohi olla hilisem kui kaksteist kuud pärast avalduse allakirjutamist.

Artikkel 15

Kohustuse või avalduse projekti edastamine

1.  Kui kohustuse võtnud pädev asutus on koostanud kohustuse või avalduse projekti, edastab ta selle kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele:

a)  hiljemalt kolme kuue kuu jooksul pärast teabe edastamist vastavalt artikli 10 lõikele 2 või artikli 12 lõigetele 1 ja 2; [ME 46]

b)  hiljemalt kaheksa kuu jooksul vastavalt artikli 12 lõigetele 4 ja 5.

2.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on koostanud kohustuse või avalduse projekti või kui ta on saanud selle kohustuse võtnud pädevalt asutuselt, edastab ta kõnealuse projekti õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele ajavahemike jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktis a või b.

3.  Mõlemal juhul saadetakse teavitamise eesmärgil koopia ka algatajale.

Artikkel 16

Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi ülesanded kohustuse sõlmimisel ja allakirjutamisel või avalduse allakirjutamisel

1.  Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib kohustuse või avalduse projekti, mis on saadud artikli 15 kohaselt, kolme kuue kuu jooksul alates projekti saamisest ning olles konsulteerinud õigusnormid üle kandnud pädevate asutustega võtab ühe või mitu järgmistest meetmetest: [ME 47]

a)  nõustub kohustuse või avalduse projektiga, kirjutab alla kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele;

b)  nõustub kohustuse või avalduse projektiga pärast artikli 14 lõike 1 punktides f ja h osutatud teabe parandamist või täiendamist, kirjutab alla läbivaadatud kohustuse või avalduse projekti kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele;

c)  keeldub kohustuse või avalduse projektile alla kirjutamast ning edastab üksikasjaliku põhjenduse kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele;

d)  keeldub kohustuse või avalduse projektile alla kirjutamast ning saadab kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele tagasi muudetud projekti seoses artikli 14 lõike 1 punktides c, d ja vajaduse korral g osutatud teabega ning kohustuse puhul artikli 14 lõikes 2 osutatud teabega, esitades muudatuste põhjendused.

2.  Liikmesriikides, kus kohustusele või avaldusele kirjutab alla õigusnormid üle kandnud pädev asutus, saadab õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus kooskõlas lõike 1 punktidega a ja b kaks originaaleksemplari ühe kahest originaaleksemplarist, millele on alla kirjutanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus, kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele. [ME 48]

3.  Kui õigusnormid üle kandnud liikmesriik nõustub kooskõlas lõike 1 punktiga a või b kohustusele või avaldusele alla kirjutama, siis lisaks kinnitab või keeldub ta sõnaselgelt, et pädev asutus või pädevad asutused, kellele tehakse ettepanek ühiselt vastutada kohustuse või avalduse rakendamise ja järelevalve eest vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile j, täidavad neid ülesandeid kohaldamise piirkonnas.

Artikkel 17

Kohustuse võtnud liikmesriigi ülesanded kohustuse sõlmimisel ja allakirjutamisel või avalduse allakirjutamisel

1.  Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib vastust, mille edastas õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus, ning võtab hiljemalt ühe kolme kuu jooksul pärast vastuse saamist ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse kirjalikult õigusnormid üle kandnud pädevale asutusele: [ME 49]

a)  lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti a puhul viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks; [ME 50]

b)  lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti b puhul muudab kohustust või avaldust seoses teabega, mis sisaldub kohustuse või avalduse projektis vastavalt artikli 14 lõike 1 punkidele f ja h, viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks; [ME 51]

c)  lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti c puhul teavitab algatajat ja komisjoni, lisades põhjenduse, nagu selle on sätestanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus; [ME 52]

d)  lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti d puhul kaalub muudatusi ja kas jätkab käesoleva lõike punkti b kohaselt või algatab artikli 9 kohaselt teise menetluse jätkab käesoleva lõike punkti c kohaselt, sätestades, miks osasid või kõiki muudatusi ei saa kohustuse võtnud pädev asutus aktsepteerida. [ME 53]

2.  Pärast kohustuse või avalduse saamist, millele on alla kirjutanud ka pädev piiriülene koordineerimiskeskus või lõike 1 punkti a või b puhul õigusnormid üle kandnud pädev asutus või kui õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev asutus on reageerinud positiivselt lõike 1 punktis d osutatud teise menetluse kohaselt, teeb kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus järgmist: [ME 54]

a)  edastab lõpliku kohustuse või avalduse algatajale;

b)  edastab teise originaaleksemplari õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele;

c)  saadab koopia kõigile kohustuse võtnud pädevatele asutustele;

d)  saadab koopia liidu tasandi koordineerimiskeskusele; ning

e)  esitab kohustuse võtnud liikmesriigi ametlike väljaannete eest vastutavale teenistusele taotluse, et kohustus või avaldus avaldataks.

III PEATÜKK

Kohustuste ja avalduste rakendamine ja järelevalve

Artikkel 18

Kohustuse rakendamine

1.  Artikli 17 lõike 2 punktis c osutatud teabega, mis saadetakse kõikidele kohustuse võtnud pädevatele asutustele, peab kaasas olema ajakava, mille kohaselt iga kõnealune asutus vajaduse korral muudab mis tahes haldusakti, mis on vastu võetud ühisprojektiga seotud õigusraamistiku alusel, ning võtab vastu mis tahes haldusakti, mis on vajalik ühisprojekti rakendamiseks, et kohaldada selle suhtes õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormi või ad hoc õiguslikku lahendust.

2.  Ajakava koopia saadetakse kohustuse võtnud liikmesriigi riiklikule ja vajaduse korral piirkondlikule piiriülesele koordineerimiskeskusele.

3.  Lõikes 1 osutatud mis tahes õigusakt võetakse vastu ja sellest teavitatakse algatajat, eelkõige ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutavat avalikku või erasektori asutust, vastavalt siseriiklikule õigusaktile, mida selliste haldusaktide suhtes kohaldatakse.

4.  Kui kõik haldusaktid seoses kõnealuse ühisprojektiga on vastu võetud, teavitab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülest koordineerimiskeskust ja liidu tasandi koordineerimiskeskust.

5.  Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus teavitab vajaduse korral õigusnormid üle kandnud pädevaid asutusi.

Artikkel 19

Avalduse rakendamine

1.  Iga kohustuse võtnud pädev asutus, kes on loetletud avalduses vastavalt artikli 14 lõikele 3, saadab allakirjutatud avalduses kehtestatud kuupäevaks ametliku ettepaneku vastavale seadusandlikule organile, et muuta siseriiklikke õigusnorme vastavalt.

2.  Kui allakirjutatud avaldusega kehtestatud kuupäevadest ei saa kinni pidada, eelkõige silmas pidades pädeva seadusandliku organi eesseisvaid valimisi, teavitab kohustuse võtnud pädev asutus kirjalikult nii algatajat kui ka kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevaid piiriüleseid koordineerimiskeskusi.

3.  Kui ametlik ettepanek on vastavale seadusandlikule organile esitatud, teavitab kohustuse võtnud pädev asutus kirjalikult nii algatajat kui ka kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevaid piiriüleseid koordineerimiskeskusi järelevalvest kõnealuses seadusandlikus organis ning seda iga kuue järel pärast ametliku esitamise kuupäeva.

4.  Õigusakti muudatuse jõustumisel või selle avaldamisel ametlikus väljaandes või mõlema korral, muudab iga kohustuse võtnud pädev asutus mis tahes haldusakti, mis on vastu võetud kohaldatava siseriikliku õigusakti alusel seoses ühisprojektiga ning võtab vastu mis tahes haldusakti, mis on vajalik muudetud õigusnormi kohaldamiseks ühisprojekti suhtes.

5.  Lõikes 4 osutatud mis tahes õigusakt võetakse vastu ja sellest teavitatakse algatajat, eelkõige, kui algataja on ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutav avalik või erasektori asutus, vastavalt siseriiklikule õigusaktile, mida selliste haldusaktide suhtes kohaldatakse.

6.  Kui kõik haldusaktid seoses kõnealuse ühisprojektiga on vastu võetud, teavitab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülest koordineerimiskeskust ja liidu tasandi koordineerimiskeskust.

7.  Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus teavitab vajaduse korral õigusnormid üle kandnud pädevaid asutusi.

Artikkel 20

Kohustuste ja avalduste järelevalve

1.  Tuginedes haldusaktidele, millele on osutatud artikli 18 lõikes 1 ja artikli 19 lõikes 4, peavad kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustama, kas kohustuse kohaldamise või avalduse alusel vastu võetud muudetud siseriikliku õigusakti kohaldamise järelevalve usaldatakse õigusnormi üle kandnud liikmesriigi asutustele, pidades silmas nende eksperditeadmisi seoses üle kantud õigusnormiga, või kohustuse võtnud liikmesriigi ametiasutustele.

2.  Kui üle kantud õigusnormi kohaldamise järelevalve usaldatakse üle kandnud liikmesriigi asutustele, otsustab kohustuse võtnud liikmesriik kokkuleppel üle kandvate liikmesriikidega, kas üle kandva liikmesriigi asutused tegutsevad seoses järelevalveülesannete adressaatidega kohustuse võtnud liikmesriigi asutuste eest ja nimel või nende eest, kuid oma nimel.

IV PEATÜKK

Õiguskaitse seoses kohustuste ja avalduste kohaldamise ja järelevalvega

Artikkel 21

Õiguskaitse seoses kohustuse või avalduse kohaldamisega

1.  Iga isik, kelle elukoht on kohustuse või avaldusega hõlmataval territooriumil, või, kelle elukoht ei ole kõnealusel territooriumil, kuid kes kasutab sellel territooriumil üldist majandushuvi pakkuvat teenust („piiriüleses piirkonnas elav isik“), kes leiab, et tema õigusi on kahjustatud tegevuse või tegevusetusega kohustusest või avaldusest tuleneva õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormi kohaldamisel, evib õigust taotleda õiguskaitset kohustuse võtnud liikmesriigi kohtutes.

2.  Pädevad kohtud õiguskaitse taotlemisel mis tahes haldusaktide puhul, mis on vastu võetud artikli 18 lõike 3 ja artikli 19 lõike 5 kohaselt, on selle liikmesriigi kohtud, kelle asutused haldusakti väljastasid.

3.  Käesolevas määruses sätestatu ei võta isikutelt võimalust kasutada oma põhiseadusest tulenevat õigust esitada kaebus kohustuse pooleks olevate asutuste peale seoses järgmisega:

a)  haldusotsused seoses kohustusest tulenevate meetmetega;

b)  juurdepääs teenustele emakeeles; ning

c)  juurdepääs teabele.

Sellistel juhtudel on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kelle põhiseadusest kaebuse esitamise õigus tuleneb.

Artikkel 22

Õiguskaitse seoses kohustuste või avalduste järelevalvega

1.  Kui õigusnormid üle kandnud pädev asutus on nõustunud teostama järelevalvet õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamise üle asjaomases piirkonnas ja saab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriüleses piirkonnas elavate isikute suhtes tegutseda enda nimel, on tegevusest või tegevusetusest tuleneva õiguskaitse puhul pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on nende isikute seaduslik elukoht.

2.  Kui õigusnormid üle kandnud pädev asutus on nõustunud teostama järelevalvet kohustuse võtnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamise üle kohustuse võtnud liikmesriigi territooriumil, kuid ei saa piiriüleses piirkonnas elavate isikute suhtes tegutseda enda nimel, on kõnealuse asutuse tegevusest või tegevusetusest tuleneva õiguskaitse puhul pädevad üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi kohtud, sealhulgas isikute puhul, kelle seaduslik elukoht on õigusnormid üle kandnud liikmesriigis.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 108 lõike 1 alusel asutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 24

Rakendussätted liikmesriikides

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

2.  Enne … [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest lõike 1 alusel vastu võetud sätetest.

3.  Komisjon avalikustab liikmesriikidelt saadud teabe.

Artikkel 25

Aruandlus

1.   Kuupäevaks pp kk aaaa [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev + kolm aastat] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes viitab komisjon eelkõige käesoleva määruse geograafilisele ja temaatilisele kohaldamisalale, nagu need on määratletud artikli 3 punktides 1 ja 2.

3.   Enne aruande koostamist peab komisjon avaliku konsultatsiooni mitmesuguste asjaosalistega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega. [ME 55]

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev + üks aasta].

Artiklit 24 kohaldatakse siiski alates … [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)ELT C 440, 6.12.2018, lk 124.
(2)ELT C ....
(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4)Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017)0534, 20. september 2017.
(5)Üksteisele on järgnenud viis Interregi programmitöö perioodi: Interreg I (1990–1993), Interreg II (1994–1999), Interreg III (2000–2006), Interreg IV (2007–2013) ja Interreg V (2014–2020).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Viimane päevakajastamine: 27. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika