(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0279),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0191/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0060/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kaubaveo ja logistika tõhusus on väga oluline Euroopa Liidu majanduse kasvu ja konkurentsivõime, rahvusvahelise turu ning kõigi liidu piirkondade sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse jaoks. [ME 1]

(1a)  Käesoleva määruse eesmärk on vähendada ametiasutuste ja ettevõtjate vahelise veoteabe töötlemise kulusid, parandada ametiasutuste jõustamissuutlikkust ning edendada kaubaveo ja logistika digiteerimist. [ME 2]

(2)  Kaupade liikumisega kaasneb suurel hulgal teavet, mida äriühingud omavahel ning äriühingud ja avaliku sektori asutused omavahel edastavad siiani paberil. Paberdokumentide kasutamine on logistikaettevõtjate jaoks suur halduskoormus toob logistikaettevõtjatele ja seotud tööstusharudele (nagu kaubandus ja tootmine), eelkõige VKEdele, kaasa suure halduskoormuse ja lisakulud ning sellel on negatiivne mõju keskkonnale. [ME 3]

(2a)  Eeskirjade tulemuslik ja tõhus jõustamine on üks eeldusi siseturul ausa konkurentsi tagamiseks. Jõustamisvahendite edasine digiteerimine on vajalik selleks, et suurendada jõustamissuutlikkust, vähendada rahvusvaheliste veoettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, paremini jälgida suure riskiga veoettevõtjaid ning avastada pettusi. Selleks digitaalseks, nn arukaks jõustamiseks on vaja, et kogu asjakohane teave oleks paberivaba ja pädevatele asutustele elektrooniliselt kättesaadav. Seetõttu peaks elektrooniliste veodokumentide kasutamine muutuma tulevikus reegliks. Selleks, et anda kontrolliametnikele, sh ka teel toimuvat kontrolli läbiviivatele ametnikele, selge ja täielik ülevaade kontrollitavatest veoettevõtjatest, peaks neil olema otsene ja reaalajas juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et nad saaksid avastada rikkumisi ja kõrvalekaldeid kiiremini ja tõhusamalt. [ME 4]

(3)  Peamiseks põhjuseks, miks ei toimu arengut lihtsustamise ja suurema tõhususe suunas, mida olemasolevad elektroonilised vahendid võimaldaksid, peetakse ühtse õigusraamistiku puudumist liidu tasandil, milles nõutaks, et avaliku sektori asutused aktsepteeriksid asjakohast õigusaktidega nõutud kaubaveo teavet elektroonilisel kujul. Kuna avaliku sektori asutused ei aktsepteeri elektroonilist teavet, mõjutab see nii nende endi ja ettevõtjate vahelist suhtlust kui ka takistab kaudselt ettevõtjatevahelist lihtsustatud elektroonilist suhtlust kogu liidus ning selle tulemusel suurenevad halduskulud, seda eriti VKEde jaoks. [ME 5]

(4)  Liidu transpordivaldkonna õigusaktides on mõnes valdkonnas nõutud, et pädevad asutused peavad aktsepteerima digiteeritud teavet, kuid see ei hõlma kaugeltki kõiki asjaomaseid liidu õigusakte. Halduskoormuse vähendamiseks ning kontrollide ja rikkumisi tõkestava tegevuse tõhustamiseks peaks alati olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid, et teha õigusnormidega ette nähtud teave kaubavedude kohta kättesaadavaks ametiasutustele kogu liidus kõigi liidus tehtavate veoteenuste asjaomaste etappide puhul. Selline võimalus peaks kehtima kogu õigusnormidega ette nähtud teabe suhtes kõigi transpordiliikide puhul. Liikmesriigid peaksid üldiselt aktsepteerima elektroonilisi transpordidokumente ning viivitamatult ratifitseerima ja kohaldama e‑CMRi protokolli. Seepärast peaksid ametiasutused suhtlema õigusnormidega ette nähtud teabe küsimustes asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel ja tegema ka enda andmed digitaalselt kättesaadavaks, järgides kohaldatavat õigust. [ME 6]

(5)  Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriikide asutused aktsepteeriksid elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teavet alati, kui ettevõtjad on kohustatud esitama teavet selle kohta, et nad täidavad nõudeid, mis on sätestatud liidu õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega või, võttes arvesse olukordade sarnasust, et nad täidavad jäätmesaadetisi käsitlevate liidu õigusaktide nõudeid. Sama põhimõtet tuleks kohaldada, kui liikmesriigi õigusnormidega, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega reguleeritud küsimusi, on nõutud täielikult või osaliselt sarnase teabe esitamist selle teabega, mida tuleb esitada asjakohaste liidu õigusnormide kohaselt.

(5a)  Halduskoormuse vähendamiseks ja niigi piiratud jõustamissuutlikkuse suurendamiseks peaksid ettevõtjad olema kohustatud esitama liikmesriikide pädevatele asutustele õigusnormidega ette nähtud teavet elektroonilisel teel ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid õigusnormidega ette nähtud teabe esitamise küsimustes suhtlema asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel. [ME 7]

(6)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on üksnes lihtsustada ja edendada ettevõtjate ja haldusorganite vahel teabe esitamist, eelkõige elektrooniliselt, ei tohiks see mõjutada liidu või liikmesriikide õigusakte, millega on kindlaks määratud õigusnormidega ette nähtud teabe sisu, ning eelkõige ei tohiks sellega kehtestada ühtegi lisanõuet õigusnormidest tulenevatele teavitamisnõuetele. Kuna käesoleva määruse eesmärk on võimaldada õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid käsitlevaid eeskirju täita elektrooniliste vahendite abil paberkandja asemel, ei tohiks peaks see võimaldama teabe vahetamiseks ja hõlpsaks jagamiseks mõeldud Euroopa platvormide arendamist. See ei tohiks mingil muul moel mõjutada asjakohaseid liidu sätteid, milles käsitletakse nõudeid dokumentidele, mida kasutatakse kõnealuse teabe struktureeritud esitamiseks. Samuti ei tohiks käesolev määrus mõjutada jäätmesaadetisi käsitlevaid liidu õigussätteid, mis sisaldavad jäätmesaadetiste menetlusnõudeid. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013(3) sätestatud aruandluskohustust käsitlevaid sätteid või nimetatud määruse alusel vastu võetud rakendus- või delegeeritud õigusaktide sätteid. Komisjon peaks siiski hindama, kas pädevate asutuste jõustamissuutlikkuse parandamiseks on vaja kohandada sätteid, mis käsitlevad liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teavitamisnõuete sisu. [ME 8]

(7)  Elektrooniliste vahendite kasutamine teabevahetuseks kooskõlas käesoleva määrusega tuleks korraldada sellisel viisil, mis tagab turvalisuse ja tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

(8)  Selleks, et ettevõtjad saaksid esitada asjakohast teavet elektrooniliselt igas liikmesriigis ühte moodi, on vaja tugineda ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, mille komisjon peab vastu võtma. Need tehnilised kirjeldused peaksid tagama mitmesuguste asjakohase õigusnormidega ette nähtud teabega seotud andmekogude ja alamandmekogude koostalitusvõime ning võimaldama kindlaks määrata ühtse korra ja üksikasjalikud eeskirjad, kuidas pädevad asutused sellele teabele juurde pääsevad ja seda töötlevad.

(9)  Kõnealuste tehniliste kirjelduste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta vastavates liidu õigusaktides ning vastavates Euroopa ja rahvusvahelistes standardites mitmeliigilise transpordi andmevahetuse kohta kehtestatud asjakohaseid andmevahetuse kirjeldusi ning, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid. Samuti Euroopa koosvõimeraamistikus sätestatud tuleks arvesse võtta ettevõtjate tehtud investeeringuid ja konkreetsete transpordiliikide puhul seetõttu juba olemasolevaid andmemudeleid ning samuti põhimõtteid ja soovitusi., mis on välja toodud Euroopa koosvõimeraamistikus koostalitlusvõime raamistikus(4), milles käsitletakse Euroopa digitaalsete avalike teenuste osutamist, mis on liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud viisil. Lisaks on kõnealuste kirjelduste väljatöötamisel ja ettevalmistamisel oluline kaasata nõuetekohaselt kõik asjaomased sidusrühmad. Samuti tuleb hoolikalt jälgida, et need tehnilised kirjeldused jääksid tehnoloogiliselt neutraalseks ja avatuks uuenduslikele tehnoloogiatele. [ME 9]

(10)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada funktsionaalsed nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevatele keskkondadele, mida ettevõtjad saaksid kasutada õigusnormidega ette nähtud kaubaveo teabe pädevatele asutustele (eFTI keskkond) elektroonilisel kujul (eFTI) kättesaadavaks tegemiseks. Samuti tuleb ette näha tingimused kolmandatest isikutest eFTI keskkondade teenuste osutajatele (eFTI teenuseosutajad).

(11)  Selleks et nii liikmesriikide asutustel kui ka ettevõtjatel oleks kindlustunne, et eFTI keskkonnad ja eFTI teenusosutajad täidavad kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriikide pädevad asutused kehtestama sertifitseerimissüsteemi, mis tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(5) kohasele akrediteerimisele. Suhteliselt pika rakendamisperioodi tõttu peaks komisjon hindama, kas sellised tehnoloogiad nagu plokiaheltehnoloogia võivad tagada sertifitseerimissüsteemiga sarnase tulemuse ning vähendada seejuures oluliselt ettevõtjate ja liikmesriikide kulusid. [ME 10]

12)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohase kohustuse – aktsepteerida õigusnormidega ette nähtud elektroonilisel kujul kättesaadavaks tehtud teavet – rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(6). [ME 11]

13)  Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused luua ühtne andmekogu ja alamandmekogud seoses käesolevas määruses käsitletud asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega ning samuti näha ette ühtne kord ja üksikasjalikud eeskirjad, millega reguleeritakse pädevate asutuste juuredpääsu teabele ja selle töötlemist, kui asjaomased ettevõtjad teevad kõnealuse teabe kättesaadavaks elektroonilisel kujul, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad ja tehnilised kirjeldused. [ME 12]

14)  Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused ka selleks, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad eFTI keskkondade ja eFTI teenusosutajatega seotud nõuete rakendamiseks. [ME 13]

(15)  Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte:

(16)  Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada, et liikmesriikide pädevad asutused toimiksid elektrooniliselt esitatud kaubaveo teabe aktsepteerimisel ühtselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda põhjusel, et on vaja kehtestada ühtsed nõuded, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  Kaubavedu käsitleva õigusnormidega ette nähtud teabe osana esitatud isikuandmete elektrooniline töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(8).

(19)  Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Kõnealuseks hindamiseks on vaja koguda teavet ning samuti tuleb hinnata õigusnormide tulemuslikkust nende eesmärke silmas pidades.

(20)  Käesolevat määrust ei saa kohaldada enne, kui selles ette nähtud delegeeritud aktid ja rakendusaktid on jõustunud. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada alates … [palun sisestada kuupäev], et anda komisjonile aega need aktid vastu võtta.

(20a)  Komisjon peaks viivitamata alustama tööd vajalike delegeeritud õigusaktidega, et vältida edasisi viivitusi ning tagada ettevõtjatele ja liikmesriikidele piisavalt aega valmistumiseks. [ME 15]

(21)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(9) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse … [palun sisestada kuupäev](10),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguslik raamistik liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabe elektroonilise edastamise, sealhulgas selle koostalitlusvõime kohta. Sel eesmärgil kehtestatakse käesolevas määruses: [ME 16]

a)  tingimused, mille alusel liikmesriikide pädevad asutused peavad aktsepteerima õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on kättesaadavaks teinud esitanud elektroonilisel kujul; [ME 17]

aa)  tingimused, mille alusel asjaomased ettevõtjad peavad tegema õigusnormidega ette nähtud teabe liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks elektroonilisel kujul; [ME 18]

ab)  tingimused, mille alusel liikmesriikide pädevad asutused peavad õigusnormidega ette nähtud teabe esitamise küsimustes suhtlema asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel; [ME 19]

b)  teenuste osutamise eeskirjad, et asjaomased ettevõtjad saaksid õigusnormidega ette nähtud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liidu õigusaktides, milles on kehtestatud kaubaveo tingimused liidu territooriumil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega või milles on kehtestatud jäätmesaadetisi käsitlevad tingimused, ning selliste kaubaveo kohta kehtivate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liidu suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides. Jäätmesaadetiste puhul ei kohaldata käesolevat määrust tolliametnike poolt tehtava kontrolli suhtes, nagu on ette nähtud kohaldatavate liidu õigusnormidega. Liidu õigusaktid, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ning kõnealustes aktides sisalduvad asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, on esitatud I lisa A osas. [ME 20]

Samuti kohaldatakse käesolevat määrust selliste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega reguleeritud küsimusi ning nõutakse täielikult või osaliselt samasuguse teabe esitamist selle teabega, mida tuleb esitada esimeses lõigus osutatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete kohaselt.

Liikmesriikide õigusaktid ja vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded , millele on osutatud teises lõigus, loetletakse I lisa B osas artikli 2 punktis b sätestatud korras.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikest õigusaktidest ja vastavatest lõike 2 teises lõigus osutatud õigusnormidest tulenevatest teavitamisnõuetest hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], et kõnealuse teabe saaks lisada I lisa B osasse. Samuti teatavad liikmesriigid ühe kuu jooksul pärast vastuvõtmist komisjonile kõigist edaspidi vastuvõetud uutest siseriiklikest normidest, mis on hõlmatud lõike 2 teise lõiguga ning millega muudetakse kõnealuseid õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid või kehtestatakse uued asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded.

Artikkel 2

I lisa kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et:

a)  lisada viiteid komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud aktidele või rakendusaktidele, millega kehtestatakse uued õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded seoses kaubavedu käsitlevate liidu õigusaktidega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega;

b)  lisada viiteid siseriiklikele õigusaktidele ja õigusnormidest tulenevatele teavitamisnõuetele, millest liikmesriigid on artikli 1 lõike 3 kohaselt teavitanud.

ba)  lisada viiteid liidu muudele õigusaktidele, mis reguleerivad kaubavedu ja millega kehtestatakse õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; [ME 21]

bb)  lisada viiteid liidus kohaldatavatele rahvusvahelistele konventsioonidele, millega kehtestatakse õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, mis on otseselt või kaudselt kaubaveoga seotud. [ME 22]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „õigusnormidega ette nähtud teave“ – teave, mis esitatakse kas dokumendina või muul kujul ning mis on seotud kaubaveoga liidu territooriumil, kaasa arvatud transiitveod, ning mille asjaomane ettevõtja peab tegema kättesaadavaks kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud sätetega, et tõendada asjakohaste õigusaktide asjaomaste nõuete täitmist;

2)  „õigusnormidest tulenev teavitamisnõue“ – nõue esitada õigusnormidega ette nähtud teavet;

3)  „elektrooniline kaubaveoteave“ (eFTI) – andmekogu, mida töödeldakse elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel;

4)  „töötlemine“ – iga eFTI‑ga tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, piirangute seadmine, kustutamine või hävitamine;

5)  „eFTI keskkond“ – info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks;

6)  „eFTI keskkonna arendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on välja töötanud või omandanud eFTI keskkonna kas oma majandustegevusega seotud õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks või selle keskkonna turule viimiseks;

7)  „eFTI teenus“ – teenus, mis seisneb eFTI töötlemises eFTI keskkonna abil üksi või koos muude IKT lahendustega, sealhulgas koos muude eFTI keskkondadega;

8)  „eFTI teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab lepingulist eFTI teenust asjaomasele ettevõtjale;

9)  „asjaomane ettevõtja“ – transpordi- või logistikaettevõtja või mõni teine füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks tegemise eest pädevatele asutustele kooskõlas asjaomase õigusnormidest tuleneva teavitamisnõudega;

10)  „inimloetav vorming“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul selliselt, et füüsiline isik saab neid kasutada ilma täiendava töötlemiseta;

11)  „masinloetav vorming“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul selliselt, et masin saab neid kasutada automaatseks töötlemiseks;

12)  „vastavushindamisasutus“ – vastavushindamisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 13 tähenduses; asutus, kes on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud tegema eFTI keskkonna või eFTI teenuseosutaja vastavushindamist.

II PEATÜKK

Õigusnormidega ette nähtud teave, mis on elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud

Artikkel 4

Nõuded asjaomastele ettevõtjatele [ME 23 ei puuduta eestikeelset versiooni]

1.  Kui Asjaomased ettevõtjad teevad õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutavad. Nad kasutavad selleks andmeid, mida on kooskõlas artikliga 8 töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on kooskõlas artikliga 9 töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane. Õigusnormidega ette nähtud teave tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus ning pädeva asutuse taotlusel inimloetavas vormingus. [ME 24]

Masinloetavas vormingus teave tehakse kättesaadavaks autenditud, koostalitlusvõimelise ja turvalise ühenduse kaudu eFTI keskkonna andmeallikaga. Asjaomased ettevõtjad edastavad internetiaadressi, mille kaudu teabele ligi pääseb, ning kõik muud elemendid, mis on vajalikud, et pädevad asutused saaksid õigusnormidega ette nähtud teavet üheselt tuvastada. [ME 25]

Inimloetavas vormingus teave tehakse kättesaadavaks kohapeal asjaomase ettevõtja või pädeva asutuse omandis oleva elektroonilise seadme ekraanil.

2.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et nende pädevad asutused saaksid kooskõlas artikli 7 kohaselt komisjoni kehtestatud sätetega töödelda õigusnormidega ette nähtud teavet, mis on asjaomaste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud masinloetavas vormingus lõike 1 teise lõigu kohaselt.

Artikkel 5

Õigusnormidega ette nähtud teabe aktsepteerimine ja esitamine pädevate asutuste poolt [ME 26]

Liikmesriikide pädevad asutused aktsepteerivad õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks teinud.

Liikmesriikide pädevad asutused suhtlevad õigusnormidega ette nähtud teabe küsimustes asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel. [ME 27]

Artikkel 6

Konfidentsiaalne äriteave

Pädevad asutused, eFTI teenuseosutajad ja asjaomased ettevõtjad võtavad meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaselt töödeldud ja vahetatud äriteabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 7

Ühtne eFTI andmekogu, juurdepääsukord ja -eeskirjad

Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgneva Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada järgmine: [ME 28]

a)  ühtse eFTI andmekogu ja alamandmekogud seoses asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega ning samuti vastavad määratlused iga ühtses andmekogus ja alamandmekogudes oleva andmeelemendi kohta;

b)  ühtse korra ja üksikasjalikud eeskirjad, samuti ühtsed tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, kaasa arvatud korra, mille alusel töödeldakse õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on kättesaadavaks teinud;

ba)  ühised menetlused ja eeskirjad allpool esitatud õiguslikult siduvaid avaldusi teinud füüsilise või juriidilise isiku kinnitamiseks. [ME 29]

Ühtse eFTI andmekogu, juurdepääsukorra ja -eeskirjade kindlaksmääramisel kasutatakse võrdlusalusena olemasolevaid standardseid andmemudeleid ja andmekogumeid, mis on välja toodud liidus kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides. [ME 30]

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 31]

III PEATÜKK

EFTI KESKKONNAD JA TEENUSED

1. JAGU

Nõuded eFTI keskkondadele ja teenustele

Artikkel 8

eFTI keskkondade funktsionaalsed nõuded

1.  eFTI keskkondade suhtes kohaldatakse nii tehnoloogilise neutraalsuse kui ka koostalitlusvõime üldpõhimõtteid. Õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks kasutatavatel eFTI keskkondadel peavad olema funktsioonid, millega tagatakse, et: [ME 32]

a)  isikuandmeid saab tuleb töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679; [ME 33]

b)  äriteavet saab tuleb töödelda vastavalt artiklile 6; [ME 34]

ba)  eFTI platvormid ja neis sisalduvad andmed on koostalitlusvõimelised; [ME 35]

c)  saab luua tuvastava seose töödeldud andmete ja nende andmetega seotud kindlate füüsiliste saadetiste vahel lähtekohast sihtkohani ühe veolepingu raames, olenemata mahutite, pakendite või tükkide suurusest või kogusest saatelehe raames; [ME 36]

d)  andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel;

e)  kõik töötlemistoimingud registreeritakse nõuetekohaselt, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi toimingut, toimingu teinud füüsilist või juriidilist isikut ning toimingute järjestust iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse;

ea)  pädevatel asutustel on otsene juurdepääs kogu asjakohasele teabele, nagu on sätestatud liikmesriigi või liidu õigusaktides, et tagada avalik kord ja kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega kaubavedu reguleerivate liidu õigusaktide järgimine; [ME 37]

f)  andmeid saab arhiveerida ja need jäävad juurdepääsetavaks asjakohase ajavahemiku jooksul, kooskõlas vastavate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

g)  andmed on kaitstud korruptsiooni ja varguse eest;

h)  töödeldud andmed vastavad ühtsele eFTI andmekogule ja alamandmekogudele ning neid saab töödelda kõigis liidu ametlikes keeltes või liikmesriigi teises ametlikus keeles. [ME 38]

1a.  Kasutusele võetakse standarditud eFTI vorming, mis hõlmab kõiki I lisa A osas loetletud õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid ja kõiki I lisa B osas loetletud õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid liikmesriikide loetellu kuuluva eFTI vormingu spetsiaalses ja eraldi jaos. [ME 39]

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 40]

Artikkel 9

Nõuded eFTI teenuseosutajatele

1.  eFTI teenuseosutajad tagavad, et:

a)  andmeid töötlevad üksnes volitatud kasutajad vastavalt selgelt määratletud kasutajarollile ja töötlemisõigustele eFTI keskkonna raames kooskõlas asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

aa)  andmed on koostalitlusvõimelised; [ME 41]

b)  andmed säilitatakse ja on ligipääsetavad asjakohase ajavahemiku nelja aasta jooksul, kooskõlas vastavate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega; [ME 42]

c)  pädevatel ametiasutustel on otsene juurdepääs nende eFTI keskkondades töödeldud kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabele, kui asjaomane ettevõtja on pädevatele ametiasutustele andnud juurdepääsu teabele; [ME 43]

d)  andmed on nõuetekohaselt kaitstud, sealhulgas lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 44]

3. JAGU

Sertifitseerimine

Artikkel 10

Vastavushindamisasutused

1.  Vastavushindamisasutusi eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate sertifitseerimiseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 11 ja 12, akrediteeritakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt.

2.  Akrediteeringu saamiseks peab vastavushindamisasutus vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3.  Liikmesriigid säilitavad akrediteeritud vastavushindamisasutuste ning vastavushindamisasutuste poolt artiklite 11 ja 12 kohaselt sertifitseeritud eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate ajakohastatud nimekirja. Nad avaldavad selle nimekirja valitsuse ametlikul veebilehel. Seda nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt viivitamata iga kord, kui selles sisalduv teave muutub, ja hiljemalt iga aasta 31. märtsiks 31. maiks. [ME 45]

4.  Iga aasta 31. märtsiks 31. maiks esitavad liikmesriigid lõikes 3 osutatud nimekirjad komisjonile koos veebisaidi aadressiga, kus need nimekirjad on avaldatud. Komisjon avaldab lingi nimetatud veebisaitide aadresside juurde oma ametlikul veebilehel. [ME 46]

Artikkel 11

eFTI keskkondade sertifitseerimine

1.  eFTI keskkonna arendaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI keskkonna vastavust artikli 8 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, antakse välja vastavustunnistus. Kui hinnang on negatiivne, annab vastavushindamisasutus taotlejale teada, miks tema keskkond ei vasta kõnealustele nõuetele.

1a.   Sertifitseerimine toimub sõltumatult, et vältida konkurentsimoonutusi. Tagatakse kooskõla liidus kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides välja toodud olemasolevate standardsete keskkondadega. [ME 47]

1b.  Olemasolevad IT‑süsteemid, mida transpordisektori ettevõtjad õigusnormidega ette nähtud teabe edastamiseks praegu kasutavad ja mis vastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud funktsionaalsusnõuetele, sertifitseeritakse eFTI keskkonnana. [ME 48]

2.  Vastavushindamisasutused peavad ajakohast sertifitseeritud eFTI keskkondade ja negatiivse hinnangu saanud keskkondade nimekirja. Ajakohastatud nimekiri edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele iga kord, kui antakse välja tunnistus või antakse negatiivne hinnang.

3.  Sertifitseeritud eFTI keskkonna kaudu pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud teabega on kaasas sertifitseerimismärk.

4.  Kui rakendusaktidega vastu võetud artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilisi kirjeldusi muudetakse, taotleb eFTI keskkonna arendaja uut sertifitseerimist.

5.  Kooskõlas artikliga 13 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele eeskirju sertifitseerimise, sertifitseerimismärgi kasutamise ja eFTI keskkondade sertifitseerimise uuendamise kohta.

Artikkel 12

eFTI teenuseosutajate sertifitseerimine

1.  eFTI teenuseosutaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI teenuseosutaja vastavust artikli 9 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, antakse välja vastavustunnistus. Kui hinnang on negatiivne, annab vastavushindamisasutus taotlejale teada, miks teenuseosutaja ei vasta kõnealustele nõuetele.

2.  Vastavushindamisasutused peavad ajakohast sertifitseeritud eFTI teenuseosutajate ja negatiivse hinnangu saanud teenuseosutajate nimekirja. Ajakohastatud nimekiri edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele iga kord, kui antakse välja tunnistus või antakse negatiivne hinnang.

3.  Kooskõlas artikliga 13 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele eeskirju eFTI teenuseosutajate sertifitseerimise kohta.

IV peatükk

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis Artiklites 2 ja 7, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. [ME 49]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artiklites 2 ja 7, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 50]

4.  Enne Kooskõlas artikliga 2 vastu võetud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprillil 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega õigusakte hakatakse kohaldama üks aasta pärast nende jõustumist. [ME 51]

4a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist tagab komisjon konsulteerimise asjaomaste sidusrühmadega ja nende esindusorganitega asjaomastel foorumitel, eelkõige komisjoni 13. septembri 2018. aasta otsusega C(2018)5921 loodud ekspertide rühma („digitaalse transpordi ja logistika foorum“) kaudu. [ME 52]

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 2, artikli 10 lõike 5 ja artikli 11 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 53]

V peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Läbivaatamine

1.  Hiljemalt … [viis kolm aastat alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast] hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamisel uuritakse eelkõige võimalust laiendada käesoleva määruse kohaldamisala teatud ettevõtjatevahelisele teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas täidetakse asjakohaseid nõudeid liidu õigusaktides, mis reguleerivad kaubavedu kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega. [ME 54]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

Artikkel 16

Järelevalve

Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmise teabe iga kahe aasta järel ja esimest korda hiljemalt … [kaks aastat alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast]:

1)  pädevate asutuste arv, kes on võtnud artikli 4 lõike 2 kohaselt meetmeid asjaomaste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud teabele juurdepääsemiseks ja selle töötlemiseks;

2)  asjaomaste ettevõtjate arv transpordiliikide kaupa, kes on teinud õigusnormidega ette nähtud teabe liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas artikli 4 lõikega 1.

Kõnealune teave esitatakse aruandlusperioodi iga aasta kohta.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates … [OP sisestage kuupäev, mis on neli kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 55]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALASSE KUULUV ÕIGUSNORMIDEGA ETTE NÄHTUD TEAVE

Liidu õiguses sätestatud nõuded õigusnormidega ette nähtud teabe kohta

Allpool esitatud tabel sisaldab õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid, mis on sätestatud liidu õigusaktides, millega kehtestatakse kaubaveo tingimused liidu territooriumil kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega ning samuti jäätmesaadetiste tingimused.

Liikmesriigi õigusaktid

Allolevas tabelis on loetletud asjaomaste liikmesriikide õigusaktid, milles käsitletakse ELi lepingu kolmanda osa VI jaotises hõlmatud teemasid ning nõutakse osalise või kogu samasuguse teabe esitamist nagu on määratletud käesoleva lisa punktis A.

[Liikmesriik]

[Liikmesriik]

II LISA

NÕUDED VASTAVUSHINDAMISASUTUSELE

1.  Akrediteeringu saamiseks peab vastavushindamisasutus vastama punktides 2–11 sätestatud nõuetele.

2.  Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.  Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või eFTI keskkonnast või eFTI keskkonna teenuseosutajast, keda ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes tegelevad kõnealuse asutuse poolt hinnatava eFTI keskkonna projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega või keskkonna teenuseosutajaga, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on tema sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla nende poolt hinnatava eFTI keskkonna projekteerijad, tootjad, tarnijad, paigaldajad, ostjad, omanikud, kasutajad ega hooldajad või keskkonna teenuseosutajad ega esindada mõnda nimetatud isikut.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud eFTI keskkonna projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega või keskkonna teenuseosutajaga ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.  Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale artiklite 12 ja 13 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud sertifitseerimismenetluste jaoks vajalikud:

a)  töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)  menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille puhul eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)  menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri ning kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet.

Vastavushindamisasutuse käsutuses olevad vahendid peavad tagama vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohase täitmise.

7.  Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel:

a)  peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)  piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;

c)  asjakohased teadmised ja arusaamine artiklis 9 sätestatud nõuetest;

d)  oskus koostada vastavussertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.  Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt riik või kui vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne.

10.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud artiklite 12 ja 13 või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.  Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja reguleerivas tegevuses või tagavad, et vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265. (2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1). (4) Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (COM(2017)0134). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (10) ELT C …. (11) Viiteid ADR-ile, RID-le ja ADN-ile tuleb lugeda direktiivi 2008/68/EÜ artikli 2 lõike 1, artikli 2 lõike 2 ja artikli 2 lõike 3 tähenduses. Viidatud numbrid on ADR-i, RID-i ja ADN-i vastavate lisade numbrid.