Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15093/2016 – C8‑0107/2018 – 2015/0302M(NLE))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15093/2016),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelist partnerlus- ja arengukoostöölepingut(1), millele kirjutas 18. veebruaril 2017. aastal alla komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas 6. veebruaril 2018. aastal vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0107/2018),
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus(2),
– võttes arvesse partnerlus- ja arengukoostöölepingu nende osade ajutist kohaldamist alates 1. detsembrist 2017, mis kuuluvad ELi ainupädevusse,
– võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi‑Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(3),
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta, eriti 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni uue Afganistani-strateegia kohta(4), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Afganistanile antava ELi rahalise abi eelarvekontrolli kohta(5), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga(6), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(7), 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni Afganistani kohta ja eelkõige tapmiste kohta Zabuli provintsis(8), 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta(9), 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles(10), 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga(11) ja 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Afganistanis(12),
– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta ja 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Afganistani kohta,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 24. juuli 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi Afganistani‑strateegia elementide kohta (JOIN(2017)0031),
– võttes arvesse Afganistani mitmeaastast näidisprogrammi (2014–2020) liidu arengukoostöö rahastamisvahendi raames,
– võttes arvesse ELi riigipõhist tegevuskava koostöö kohta kodanikuühiskonnaga Afganistanis aastatel 2018–2020,
— võttes arvesse Afganistanis tegutsenud Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Afghanistan) lõpetamist 2016. aastal,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. septembri 2018. aasta aruannet olukorra kohta Afganistanis ning selle mõju kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule,
— võttes arvesse 2. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud dokumenti „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“,
— võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2210 (2015) ja 2344 (2017) ning Afganistanis tegutseva ÜRO abimissiooni (UNAMA) mandaati,
– võttes arvesse riigisiseste põgenike inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 12. aprilli 2017. aasta aruannet oma Afganistani-missiooni kohta,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Fatou Bensouda 3. novembri 2017. aasta nõuet alustada Afganistanis pärast 1. maid 2003 väidetavalt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimist,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalist ministrite konverentsi,
— võttes arvesse 5. oktoobril 2016 Brüsselis Euroopa Liidu kaasjuhatusel toimunud rahvusvahelise Afganistani-teemalise konverentsi tulemusi ning vastastikuseid lubadusi, mis anti Afganistani‑teemalistel rahvusvahelistel konverentsidel 5. detsembril 2011 Bonnis, 8. juulil 2012 Tōkyōs ja 4. detsembril 2014 Londonis,
– võttes arvesse 26.–27. märtsil 2018 Taškendis toimunud Afganistani‑teemalist konverentsi,
— võttes arvesse 2. novembril 2011 Istanbulis käivitatud „Heart of Asia“ protsessi,
— võttes arvesse 22. detsembri 2002. aasta Kabuli deklaratsiooni heanaaberlike suhete kohta,
– võttes arvesse NATO juhitud ja ÜRO mandaadiga rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) (2003–2014) ning 24.–25. mail 2017 Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise järeldusi seoses nende väljaõppe-, nõuande- ja abimissiooni „Resolute Support“ jätkamisega (2014. aastast tänaseni),
– võttes arvesse Afganistani humanitaarabi kava 2018–2021,
– võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani‑teemalisel konverentsil kokku lepitud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks,
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit, arengukomisjoni arvamust ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0058/2019),
A. arvestades, et 10. novembril 2011 võttis nõukogu vastu otsuse, millega anti komisjonile luba pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu üle(13); arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingut kohaldati ajutiselt ja osaliselt alates 1. detsembrist 2017, enne kui Euroopa Parlament sellele nõusoleku andis;
B. arvestades, et 13. jaanuaril 2016 esitasid liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon nõukogule nõukogu otsuste ühisettepaneku ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Afganistani vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta;
C. arvestades, et kuigi liikmesriigid nõustuvad lepingu sisuga, teatasid nad, et eelistavad ajutiselt kohaldatavat nn segalepingut, ning palusid seepärast komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ettepanekud vastavalt läbi vaadata, et võtta arvesse ajutiselt kohaldatava segalepingu võimalust;
D. arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping allkirjastati 18. veebruaril 2017;
E. arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani suhete aluseks järgmisel kümnel aastal ning et seda võib automaatselt pikendada viieaastasteks ajavahemikeks;
F. arvestades, et Euroopa Parlamenti on läbirääkimiste vältel osaliselt, ent mitte täielikult teavitatud; arvestades, et parlament sai Euroopa Liidu välisteenistuse jaoks nõukogu koostatud läbirääkimisjuhised alles 16. märtsil 2018 ja mitte 2011. aasta novembris, kui teda teavitati otsusest alustada läbirääkimisi;
G. arvestades, et selline õigusraamistik rajaneb praegusele ELi Afganistani-strateegiale ning ka ELi ulatuslikule välisrahastamisabile;
H. arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani vahel esimene lepinguline suhe, mis kinnitab ELi lubadust aidata kaasa Afganistani edasisele arengule nn üleminekukümnendil (2014–2024) ning tugevdab kahe poole ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid;
I. arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping kajastab ELi ja Afganistani tulevase partnerluse aluspõhimõtteid ja tingimusi (I ja II jaotis) ning sisaldab olulisi klausleid inimõiguste ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta; arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus sätestatakse võimalused koostööks paljudes eri valdkondades, sealhulgas arenguvaldkonnas (III jaotis), kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas (IV jaotis), õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas (V jaotis), ning see hõlmab võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning rahapesu ja uimastite vastu, rändealast koostööd ja võimalikku tulevast tagasivõtulepingut, samuti valdkondlikku koostööd (VI jaotis);
J. arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping võimaldab ELil ja Afganistanil käsitleda ühiselt ka selliseid ülemaailmseid probleeme nagu tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;
K. arvestades, et Afganistanis on praegu otsustav aeg, mis tähendab, et kui edasisi jõupingutusi ei tehta, võivad kõik seni Afganistani arengu nimel tehtud pingutused, saavutused ja toodud ohvrid osutuda asjatuks;
L. arvestades, et Daeshiga seotud Islamiriigi Khorasani provintsi rühmituse (IS‑KP) põhjustatud terrorioht on julgeolekuolukorda veelgi oluliselt halvendanud; arvestades, et 2018. aasta mais kontrollis Afganistani valitsus 56 % Afganistani provintsidest, 56 % territooriumist ja 65 % elanikkonnast ning 32 % provintsidest ei olnud selgelt kummagi poole kontrolli all ja 12 %s neist kehtis mässuliste võim(14)(15);
M. arvestades, et 2002. aastast saadik on Euroopa Liit ja tema liikmesriigid üheskoos olnud suurim Afganistanile rahvusvahelise rahalise abi andja, kes on eraldanud humanitaar- ja arenguabiks üle 3,66 miljardi euro; arvestades, et Afganistani mitmeaastase näidisprogrammi (2014–2020) kohaselt moodustatakse aastateks 2014–2020 uus 1,4 miljardi euro suurune arengufond; arvestades, et praegu on Afganistani SKP suuruseks 20 miljardit USD ning alates 2014. aastast on selle kasvukiirus vähenenud; ning arvestades, et Afganistani majandust ohustavad endiselt mitmesugused probleemid, näiteks korruptsioon, halb maksulaekumine, viletsad taristud ja väga nõrk töökohtade loomine;
N. arvestades, et alates 2001. aastast on paljud ELi liikmesriigid, NATO partnerid ja liitlasriigid panustanud Afganistani stabiliseerimisse ja arengusse oma sõjalisi ja tsiviilressursse ning kandnud raskeid inimohvreid ja kaotusi; arvestades, et stabiilne ja sõltumatu Afganistan, kes suudab end ise ära elatada ega paku varjupaika terrorirühmitustele, on NATO, ELi ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvides endiselt olulisel kohal; arvestades, et ELi liikmesriikidel on ikka veel Afganistanis üle 3 000 sõjaväelase, kes osalevad NATO missioonil „Resolute Support“;
O. arvestades, et Iraanis ja Pakistanis on 2,5 miljonit registreeritud pagulast ja 2–3 miljonit dokumentideta afgaani; arvestades, et Afganistanis on üle 2 miljoni sisepõgeniku, kellest 300 000 muutusid põgenikeks 2018. aastal; arvestades, et paljud neist kannatavad toidupuuduse, puuduliku eluaseme, kanalisatsiooni ja tervishoiuasutuste halva kättesaadavuse ja kaitseta jäämise tõttu ning et paljud lapsed loetakse olevat eriti suures lapstööjõuna kasutamise, seksuaalse väärkohtlemise või kuritegelikesse jõukudesse värbamise ohus; arvestades, et 2018. aasta algusest alates on enam kui 450 000 Afganistani elanikku Iraanist koju tagasi pöördunud või sealt välja saadetud; arvestades, et Pakistani valitsus on teatanud, et 1,7 miljonit riigis registreeritud Afganistani põgenikku tuleb sunniviisiliselt sinna tagasi saata;
P. arvestades, et ÜRO sõnul kahjustab korruptsioon Afganistanis riigi seaduslikkust, ohustab tõsiselt head valitsemistava ja kestlikku arengut ega lase tekkida reaalmajandusel;
Q. arvestades, et Afganistan on madala sissetulekuga, konfliktijärgne ja merepiirideta riik, mis kõik raskendab rahvusvahelise üldsuse ja rahvusvaheliste institutsioonide tegevust;
R. arvestades, et ülemaailmse kohanemisindeksi kohaselt on Afganistan üks kliimamuutustest kõige enam ohustatud riike maailmas;
S. arvestades, et tekkimas on uued ohud ja rahvusvahelised kriisid, mis hajutavad üldsuse tähelepanu ning vähendavad tema toetust ja muret Afganistani olukorra pärast;
T. arvestades, et hinnanguliselt kannatab 87 % Afganistani naistest soolise vägivalla all; arvestades, et Afganistan on ÜRO 2017. aasta soolise ebavõrdsuse indeksi järgi 160 riigi seas 153. kohal;
U. arvestades, et 2017. aasta oli Afganistanis oopiumikasvatuse poolest rekordiline (kasv 2016. aastaga võrreldes 63 %); arvestades, et opiaatide salakaubavedu suurendab Afganistanis veelgi ebastabiilsust, mässuliste tegevust ja terrorirühmituste rahastamist;
V. arvestades, et Afganistani 2018. aasta eelarve on esmakordselt kooskõlas rahvusvaheliste prognoosimis- ja raamatupidamisstandarditega;
W. arvestades, et 2016. aastal jõudis lõpule Afganistanis üheksa aastat edukalt toiminud ELi politseimissioon;
Poliitilis-strateegilised aspektid
1. soovib jätkuvalt kindlalt toetada Afganistani valitsust tema püüdlustes rajada Afganistani rahvale turvaline ja kindel tulevik, viies läbi tähtsaid reforme, et parandada valitsemist ja õigusriiki, võidelda terrorismi ja äärmusluse vastu, saavutada kestlik rahu ja areng, luua seaduslikud, demokraatlikud institutsioonid, tõhustada vastupanuvõimet riiklikele ja piirkondlikele julgeolekuprobleemidele, tagada inimõiguste, sealhulgas naiste ning rahvus- ja usuvähemuste õiguste austamine, võidelda korruptsiooni ja uimastite vastu, parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ja maaelu arengut, luues rahvastikust kaks kolmandikku moodustavatele noortele parema tuleviku; rõhutab, et vaja on rahumeelset lahendust konfliktile Afganistanis ja kõik jõupingutused tuleks suunata selle pakilisima eesmärgi saavutamisele;
2. rõhutab, et pikemas perspektiivis sõltub Afganistani areng vastutustundest, heast valitsemisest, inimeste turvalisuse kestlikust tagamisest, sealhulgas vaesuse vähendamisest ja töövõimaluste loomisest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest, haridusest ning inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas naiste ja vähemuste õiguste kaitsest; rõhutab vajadust tegutseda viisil, mis tagab kaasava majanduskasvu ning soodsad tingimused kestlikeks välisinvesteeringuteks, mis on kasulikud Afganistani rahvale ja mille juures täielikult järgitakse sotsiaalseid, keskkonnakaitse- ja tööhõivenorme;
3. tunneb muret keskvalitsuse nõrkuse ja ebastabiilsuse pärast, kuna ta ei kontrolli suurt osa riigist, mis muudab konflikti mõju tsiviilelanikele veelgi rängemaks; kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles lihtsustama vahendustegevust sellistel juhtudel nagu valimistejärgsed lahendamata probleemid;
4. kutsub ELi üles abistama püüdlustes vähendada rahvusrühmade vahelisi pingeid, mis murendavad keskvõimu, ning toetama Afganistani ühiskonna rikkalikku paljurahvuselist struktuuri;
5. rõhutab oma pikaajalist toetust rahvusvahelistele normidele vastavatele usaldusväärsetele, vabadele, ausatele ja läbipaistvatele valimistele ning toetab ELi valimisvaatlust riigis, sealhulgas 2019. aasta presidendivalimiste vaatlemist; rõhutab, et lakkamatu poliitilise rivaalitsemise tõttu on nendel valimistel tohutu mõju Afganistani valitsuse tulevasele stabiilsusele;
6. rõhutab riigi tohutut majanduslikku potentsiaali tulenevalt selle geograafilisest asendist ning inimressurssidest ja loodusvaradest;
7. rõhutab ELi olulist rahalist ja poliitilist toetust Afganistani sotsiaal-majanduslikule arengule, humanitaarabile ja piirkondlikule ühenduvusele; nõuab tungivalt, et tehtaks rohkem ELi ja selle liikmesriikide vahelise ühise programmitöö kujundamiseks;
8. rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada ELi ja USA poliitika koordineerimist ja dialoogi Afganistani käsitlevates ja piirkondlikes küsimustes;
9. väljendab heameelt ÜRO egiidi all 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalisel ministrite konverentsil vastu võetud ühiskommünikee üle, milles käsitleti Brüsseli Afganistani‑teemalisel konverentsil 2016. aastal võetud kohustusi;
Piirkondlike osalejate roll ja vastutus
10. tuletab meelde, et Afganistan on Aasia ja Lähis‑Ida ühenduskohas paiknev sisemaariik, ning tunnistab, et tema stabiliseerimise, arengu ja majandusliku elujõulisuse jaoks on väga oluline naaberriikide ja piirkondlike jõudude, eriti Hiina, Iraani, India, Venemaa ja Pakistani toetus ja positiivne koostöö; väljendab kahetsust seepärast, et stabiilne ja edukas Afganistan ei ole mitte alati nende piirkondlike jõudude lõppeesmärk, ning toonitab nende riikide keskset osa rahu- ja stabiliseerimisprotsessis; palub, et naaberriigid edaspidi ei tõkestaks Afganistani eksporti, nagu nad seda varem on teinud;
11. rõhutab, et Afganistanis ja ka Pakistanis tegutsevate terrorivõrgustike mobiilsus ja jätkuv aktiivsus suurendavad samuti ebastabiilsust kogu piirkonnas;
12. toonitab, et Afganistanis põrkuvad sageli piirkondlike jõudude vastandlikud eesmärgid; nõuab tungivalt nende jõudude täielikku toetust rahupüüdlustele Afganistanis; toetab piirkondlikke koostööfoorumeid, kuid väljendab muret mõnede Afganistani naabrite samaaegse kaudse sekkumise pärast konflikti, kuna see kahjustab rahupüüdlusi; nõuab, et need naabrid loobuksid oma nö klientide kaudu Afganistanis rivaalitsemisest ning et nii naabrid kui ka piirkondlikud jõukeskused teeksid täiel määral koostööd pikaajalise ja kestliku rahu saavutamiseks Afganistanis;
13. nõuab tungivalt, et EL tõhustaks dialoogi ja koostööd piirkondlike partneritega, et võidelda uimastikaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;
14. rõhutab Afganistanis taristute ja piirkondliku arengu keskset tähtsust Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia riikide vahelise kaubavahetuse ja ühenduvuse parandamisel ning ka piirkonda stabiliseeriva tegurina;
15. kutsub ELi üles lisama oma Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia strateegiatesse ELi ja Afganistani koostööga seotud kaalutlused;
Julgeolek ja rahu kindlustamine
16. väljendab endiselt sügavat muret julgeolekuolukorra jätkuva halvenemise pärast Afganistanis ning territooriumite loovutamise pärast Talibani võitlejatele ja mitmesugustele terrorirühmitustele, näiteks Islamiriigi Khorasani provintsi rühmitusele (IS‑KP), kes näib saavat tugevat täiendust välisvõitlejate näol; mõistab otsustavalt hukka nende rünnakud Afganistani tsiviilelanike, julgeolekujõudude, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vastu; kinnitab oma otsusekindlust võidelda igal kujul ilmneva terrorismi vastu ning avaldab austust kõigile koalitsiooni- ja Afganistani vägede võitlejatele ja tsiviilisikutele, kes on langenud demokraatliku, turvalise ja stabiilse Afganistani eest; märgib, et 2018. aastal omistati enam kui pooled valitsusvastased rünnakud IS‑KP‑le, kes püüab rahu- ja leppimisprotsessi takistada ja nurjata; märgib murega, et sellistel praegustel džihadistide organisatsioonidel nagu IS‑KP, Al Qaeda ja nende tütarorganisatsioonid on õnnestunud kohaneda ja kanda kinnitada ning nad on Afganistani, piirkonna ja Euroopa jaoks suur julgeolekuoht;
17. rõhutab ELi jätkuvat toetust Afganistani juhitud ja Afganistani vastutusel toimuvale kaasavale rahuprotsessile, sealhulgas Hezb‑e‑Islamiga (Afganistani Islamipartei) sõlmitud rahukokkuleppe elluviimisele; on valmis pakkuma konkreetset toetust kõigi sobivate ELi vahenditega kohe, kui tegelik rahuprotsess käivitub; kutsub Talibani üles loobuma vägivallast, ühinema rahuprotsessiga ja järgima Afganistani põhiseadust; rõhutab oma toetust valitsuse poolt Talibanile korduvalt tehtud kõikehõlmavale rahupakkumisele; kutsub üles kodanikuühiskonda täiel määral neisse kõnelustesse kaasama; tunnistab, et selleks, et aidata Afganistani julgeolekujõududel riiki stabiliseerida ja mitte lasta sellel jälle muutuda terrorirühmituste turvapaigaks ja piirkonna ebastabiilsuse allikaks, on vaja käsitleda kombineeritud rahvusvaheliste julgeolekujõudude pikaajalise kohaloleku küsimust; tuletab meelde, et kõik konflikti osapooled peavad järgima rahvusvahelist humanitaarõigust;
18. väljendab heameelt alates 2001. aastast esimese relvarahuperioodi (Eid‑al‑Fitr) üle, mis tõendas afgaanide seas laialt levinud rahusoovi; nõuab, et Taliban vastaks Afganistani presidendi üleskutsele kehtestada uus relvarahuperiood;
19. rõhutab, et neli aastakümmet sõda ja konflikte, mis algasid Nõukogude Liidu sissetungiga Afganistani 1979. aastal, on viinud Afganistani praeguste arvukate lahendamata probleemideni; tunnustab sellega seoses noorte ja Afganistani diasporaa rolli riigile turvalise ja parema tuleviku rajamisel; kutsub ELi üles toetama vägivallaohvrite huvides üleminekuaja kohtuprotsesse;
20. märgib, et pärast seda, kui 2016. aasta detsembris lõppes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon EUPOL Afganistan, mille käigus anti Afganistani riiklikule politseile ja siseministeeriumile eriväljaõpet ja nõustamist, on liit jätkanud koostööd Afganistani politseiga selliste ELi välisrahastamisvahendite kaudu nagu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, millest rahastatakse ka lepitusmeetmeid;
21. märgib, et rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) missiooni käigus ehitati nullist üles Afganistani riiklikud julgeolekujõud, millest on saanud riigis mässuliste mõjuvõimu vastu võitlev 352 000 sõdurist ja politseiametnikust koosnev võimekas jõud, millel on jalaväe-, sõjaväepolitsei-, luure-, teede lõhkekehadest puhastamise, meditsiini-, lennundus- ja logistikaalane võimekus;
22. märgib, et ISAF rajas valitsemise ja majandusarengu parandamiseks turvalise keskkonna, mille tulemusena põhilised tervise- ja muud arengunäitajad paranesid protsentuaalselt rohkem kui üheski teises riigis; märgib, et tänu ISAFi edule tekkis ka elujõuline meedia ja miljonid afgaanid saavad nüüd oma valimisõigust teostada;
23. ergutab lisaks NATO missiooni „Resolute Support“ jätkama Afganistani sõjaväe väljaõpetamist ja järelevalvet; ergutab liikmesriike pakkuma Afganistani valitsusele ja kohalikele omavalitsustele tsiviilkriisiohje koolitust;
24. ergutab NATOt ja ELi tegema koostööd, et koguda luureandmeid Afganistani ohustavate mässuliste rühmituste kohta, ja kooskõlastama ühiselt Afganistani julgeolekujõududele antavaid poliitilisi soovitusi;
25. väljendab sügavat kahetsust selle üle, et Taliban ja teised mässulised rühmitused kasutavad ELi ja rahvusvahelise üldsuse kohalolekut ja nende poolt Afganistanis saavutatut propaganda eesmärgil, et levitada narratiivi, nagu takistaksid välisvallutajad Afganistani riigi ja eluviisi arengut; õhutab ELi ja Afganistani valitsust sellise propaganda vastu võitlema;
26. toonitab, et võitlus terrorismi rahastamise vastu on Afganistanis turvalisust soodustava keskkonna loomise võtmetegur; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased partnerid tõhustaksid tegevust kõigi terrorismi rahastamise võrgustike lõhkumiseks, eriti sel eesmärgil hawala võrgustike kasutamise ja rahvusvaheliste annetuste tegemise takistamiseks, selleks et võidelda radikaliseerumise ja äärmusluse vastu ning hävitada värbamisvahendid, mida Afganistani terroriorganisatsioonid jätkuvalt kasutavad;
27. nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed selle tagamisel, et äärmusideoloogiate tõkestamine ja leviku takistamine kuuluks tema esmaste prioriteetide hulka;
28. toetab Afganistani rahu- ja taasintegreerimise programmi, mille kaudu lõimitakse ühiskonda Talibani liikmed, kes end ise üles annavad ja vägivallast lahti ütlevad; avaldab tunnustust Ühendkuningriigile, kes on selleks juba panustanud üle 9 miljoni naelsterlingi;
29. kutsub Afganistani valitsust üles rakendama täiel määral naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja tagama naiste osalemise, kaitse ja õigused kogu konfliktitsüklis alates ennetusest kuni konfliktijärgse ülesehitustööni;
30. ergutab Afganistani valitsust töötama välja mõjusad keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaalased vastumeetmed; nõuab tungivalt, et EL annaks keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase võimekuse suurendamiseks operatiiv-, tehnilist ja rahalist toetust;
31. õhutab Afganistani valitsust kehtivaid rahvusvahelisi norme järgides tõhustama oma riigisiseseid kontrollisüsteeme võitluseks väike- ja kergrelvade ulatusliku ringluse vastu;
Riigi ülesehitamine
32. rõhutab, et Afganistani valitsus ja rahvusvaheline üldsus peaksid suurendama pingutusi korruptsiooni väljajuurimiseks riigis, tugevdama reageerimisvõimelisi ja kaasavaid institutsioone ning parandama kohalikku valitsemistasandit – need on üliolulised sammud sellise stabiilse ja seadusliku riigi ülesehitamiseks, mis suudab konflikte ja mässe ära hoida; kutsub Afganistani valitsust üles suurendama riigi suutlikkust varastatud vara tagasi saada selliste programmide kaudu nagu varastatud vara tagastamise algatus, mida juhivad Maailmapanga Grupp ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC);
33. kutsub Afganistani valitsust üles suurendama poliitilist kaasamist, tugevdama vastutust ja võitlema aktiivselt korruptsiooni vastu;
34. rõhutab vajadust kaotada Afganistanis lõhe riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel; tunnistab, et seda probleemi oleks võimalik leevendada juhul, kui Afganistani valitsus jõustaks statuudi, millega nõutakse piirkondade kuberneride kohalolekut piirkondades, mida nad esindavad;
35. palub, et liit tagaks ELi rahaliste vahendite investeerimise projektidesse, mis aitavad Afganistani elanikke, ning toetaks piisavalt omavalitsusi põhiteenuste pakkumisel ja kohaliku valitsemistasandi ülesehitamisel, et tagada elanikele elementaarne elatustase, tagada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tegevuse kooskõlastamine investeerimisprioriteetide väljaselgitamisel, toetada rohkem kodanikuühiskonda, eriti inimõiguslasi, ning eelkõige lugeda rahastamisel esmatähtsaks sellised projektid, millega toetatakse neid, kes edendavad aruandekohustust, inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning millega toetatakse kohalikku dialoogi ja konfliktilahendusmehhanisme;
36. nõuab, et EL jätkaks pärast EUPOLi missiooni lõpetamist oma järkjärgulise väljatõmbumise kava, mis hõlmab tegevuse EUPOLi kohalikele ja rahvusvahelistele partneritele jätkusuutliku üleandmise tagamist; nõuab tungivalt, et kõik osalised jätkaksid jõupingutusi Afganistani riikliku politsei muutmiseks ohutust ja julgeolekut tagavaks professionaalseks jõuks, ning kõigi õiguskaitseasutuste tugevdamiseks, keskendudes eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele, politseile ja Afganistani vanglate olukorra parandamisele ja vangide õiguste austamisele;
37. väljendab kahetsust selle üle, et uimastivastased kampaaniad Afganistanis on läbi kukkunud ja et on tehtud liiga vähe Talibani uimastilaborite ja rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike võrgustike purustamiseks, millel on uimastikaubanduses ning Talibani ja terrorioperatsioonide rahastamisel keskne koht; toetab Afganistani valitsuse uut uimastivastase võitluse strateegiat, mida toetab ka UNODC, ning kiidab selle strateegia heaks; väljendab muret oopiumikasvatuse laienemise pärast Afganistanis(16) ja kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama sihtotstarbelise poliitika selle suundumuse vääramiseks; märgib, et ülioluline on luua moonikasvatusele tegelikke ja kestlikke alternatiive ning teha need tootjatele kättesaadavaks;
38. rõhutab, et Talibani peamised sissetulekuallikad on ebaseaduslik maavarade kaevandamine ja oopiumi tootmine; märgib, et hinnanguliselt teenib Taliban praegu ebaseaduslikust kaevandamistegevusest tulu 200–300 miljonit eurot aastas;
39. nõuab asjakohaste kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide lisamist ning suuremat läbipaistvust, et tagada tõhus avalik haldus, sealhulgas finantsjuhtimine ning välis- või arenguabi väärkasutamise ärahoidmine kooskõlas abi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga;
40. väljendab heameelt selle üle, et 2016. aastal allkirjastasid EL ja Afganistan riigi ülesehitamise lepingu, millega eraldatakse kahe aasta jooksul 200 miljonit eurot eelarvetoetust valitsusasutuste tugevdamiseks ning sellistele arenguprioriteetidele nagu majanduskasvu tekitamine, vaesuse vähendamine ja võitlus korruptsiooniga; rõhutab, et vahendeid tuleb kasutada tulemuslikult;
41. märgib, et riigi ülesehitamise lepingu aluseks on üldine positiivne hinnang Afganistani saavutustele peamistes reformivaldkondades; tunnistab, kui oluline on ülevaate andmine riigi ülesehitamise lepingus esitatud eesmärkidest ja rahastamistingimustest; lisaks rõhutab väärkasutuse ärahoidmiseks järelevalve ja korrapärase kontrolli tähtsust; toonitab, kui tähtis on, et Afganistani valitsus keskenduks arengule ja stabiilsusele; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitama riigi ülesehitamise lepingu rakendamisest ning rõhutab, et komisjoni järeldusi tuleks kasutada edasise eelarvetoetuse kavandamisel ajavahemikuks 2018–2021.
Kodanikuühiskond ja inimõigused
42. väljendab rahulolu selle üle, et ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostöölepingus rõhutatakse inimõigustealast dialoogi, eriti seoses naiste, laste ning rahvus- ja usuvähemustega, kellele tuleb anda juurdepääs ressurssidele ja aidata neil oma põhiõigusi täielikult kasutada, muu hulgas värvates rohkem naisi Afganistani valitsusstruktuuridesse ning julgeoleku- ja kohtusüsteemi; kutsub Afganistani üles liikuma igasuguse naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nende vastase vägivalla kaotamise suunas; rõhutab vajadust teha rohkem partnerlus- ja arengukoostöölepingu I ja II jaotise sätete rakendamiseks;
43. nõuab, et EL jääks kindlale seisukohale inimõiguste rakendamise küsimustes, ja rõhutab, et demokraatlike põhimõtete, inimõiguste, eriti naiste ja vähemuste õiguste, ja õigusriigi põhimõtte austamine on lepingu olulised osad; nõuab ELilt erimeetmeid juhul, kui Afganistani valitsus peaks lepingu olulisi punkte rikkuma;
44. tuletab meelde, et EL keskendub eelkõige naiste, laste, vaeste ja puuetega ja vaesuses elavate inimeste elutingimuste parandamisele ning need rühmad vajavad eriti abi, muu hulgas tervishoiu ja hariduse valdkonnas;
45. väljendab heameelt, et lepingus on väga olulisel kohal sooline võrdõiguslikkus ja sellega seotud meetmed ning keskendutakse kodanikuühiskonna arendamisele; nõuab, et EL oma arengutegevuses edendaks rohkem soolist võrdõiguslikkust ning suurendaks naiste mõjuvõimu, pidades silmas, et muutmaks ühiskonna suhtumist naiste sotsiaal-majanduslikku rolli, tuleb võtta vastavaid meetmeid teadlikkuse tõstmiseks ja hariduse valdkonnas ning reformida reguleerivat raamistikku;
46. rõhutab vajadust kaitsta ohustatud või rünnaku alla sattunud rahvus- ja usuvähemusi; märgib, et šiiitidest hazara rahvusrühma rünnatakse teistest sagedamini ning sellepärast väärivad nad erilist tähelepanu;
47. nõuab Afganistani riiklike ja piirkondlike inimõigustega seotud institutsioonide, vabaühenduste ja teadusringkondade tugevdamist ja toetamist; nõuab tungivalt, et rahvusvahelised partnerid ergutaksid tihedama koostöö tegemist nende Afganistani partneritega ja nende suuremat kaasamist;
48. toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust, et tagada vastutus väidetavalt alates 2003. aasta maist toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest;
49. on mures üha arvukamate ja vägivaldsemate tahtlike tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate vastaste rünnakute ja tsiviiltaristute ründamise pärast; nõuab tungivalt, et kõik osapooled austaksid rahvusvahelistest inimõigustealastest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust takistada tsiviilisikute ja tsiviiltaristute ründamist;
50. kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama viivitamata moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas;
Areng ja kaubandus
51. tunnistab, et Afganistanile antava ELi abi lõppeesmärk on riigi ökoloogilisse, sotsiaalsesse ja majandusabisse panustades aidata nende valitsusel ja majandusel kaotada vaesus, saavutada sõltumatus ja majanduskasv sisemise arengu ja piirkondliku koostöö, väliskaubanduse ja kestlike avaliku sektori investeeringute kaudu ning kaotada ülemäärane sõltuvus välisabist;
52. märgib, et Afganistan on üks maailma suurimaid humanitaarabi saajaid ja ELi institutsioonid eraldasid aastatel 2002–2016 Afganistanile abi 3,6 miljardi eurot väärtuses; peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaesuses elavate afgaanide osakaal on tõusnud 2012. aasta 38 %‑lt 55 %‑ni 2017. aastal ning juhib tähelepanu asjaolule, et seoses rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude vähendamise, sellega kaasneva rahvusvahelise tagastamatu abi vähenemise ja halveneva julgeolekuolukorraga on alates 2014. aastast riigi majanduskasv olnud aeglane;
53. rõhutab, et selleks, et teha tööd riigis rahu ja stabiilsuse saavutamiseks, tuleb vähendada kõrget töötuse määra ja võidelda vaesuse vastu;
54. rõhutab, et selleks, et hoida ära noorte meeste värbamist Talibani ja teistesse mässuliste võrgustikesse, on vaja rohkem muid tööhõivevõimalusi peale põllumajanduses ja valitsussektoris töötamise;
55. väljendab heameelt selle üle, et Afganistani valitsus võttis 2016. aastal vastu Afganistani rahu ja arengu riikliku raamistiku (ANPDF) ning iseseisvat toimetulekut toetava vastastikuse vastutuse raamistiku (SMAF); kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkama arengu tõhususe põhimõtet järgides partnerlus- ja arengukoostöölepingu kaudu Afganistani enda arenguprioriteetide toetamist;
56. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni üles konkreetsete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal korrapäraselt hindama kõiki ELi meetmeid Afganistanis, eriti arenguabi, hea valitsemistava (sealhulgas kohtute), inimõiguste austamise ja julgeoleku valdkonnas; nõuab sellega seoses samuti, et hinnataks ELi meetmete suhtelist mõju üldisele olukorrale riigis ning ELi osalejate ja teiste rahvusvaheliste missioonide ja meetmete vahelise koordineerimise ja koostöö taset, ning et tulemused ja soovitused avalikustataks ja esitataks Euroopa Parlamendile;
57. peab kahetsusväärseks asjaolu, et väga suurte välisabi süstide mõju on olnud tagasihoidlik; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruanne ELi poolt Afganistanile viimase kümnendi jooksul antud abi tulemuslikkuse kohta;
58. soovitab ELil ja teistel Afganistani arendamisse kaasatud rahvusvahelistel organisatsioonidel teha koostööd Afganistani meediaga, et tagada arengualaste jõupingutuste, nende allikate, eesmärkide ja mõju strateegiline edastamine Afganistani rahvale;
59. tuletab meelde, et praegu on Afganistanis puudus tsiviilekspertidest; õhutab ELi ja liikmesriike võtma tööle ja koolitama nõuetekohaselt tsiviileksperte, et abistada ja koolitada Afganistani ametnikke ja kohalikke elanikke majandusarengu ja uimastitevastase võitluse seisukohalt olulistes valdkondades;
60. rõhutab vajadust toetada Afganistani haridussüsteemi, et suurendada igal haridustasemel õppivate laste arvu;
61. väljendab heameelt selle üle, et kooliskäijate (kellest 39 % on tütarlapsed) arv on 2001. aastaga võrreldes kasvanud kümme korda;
62. nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist noortele, ja nõuab selliste programmide nagu Erasmus+ ja „Horisont 2020“ täielikku kasutamist, et luua sidemeid haridusasutuste, akadeemiliste ringkondade, teadussektorite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel;
63. toetab ELi ja liikmesriikide meetmeid panustamiseks Afganistani Ülesehitamise Usaldusfondi, mida juhivad ühiselt Maailmapank ja Afganistani rahandusministeerium ning mille eesmärk on pakkuda elutähtsaid põhiteenuseid, eeskätt tervishoiu ja hariduse valdkonnas;
64. väljendab heameelt Afganistani ühinemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) 2016. aastal ning tunnustab kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringute lisaväärtust Afganistani tuleviku jaoks; tunnistab WTO liikmeksoleku võimalikku positiivset mõju Afganistani maailmamajandusse lõimimisel;
65. märgib, et pärast riigi ühinemist WTOga 2016. aastal, mis tihendas Afganistani sidemeid maailmamajandusega, andis EL Afganistanile tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule, kuid tunnistab, et selleks, et erasektor saaks seda korda ära kasutada ja nõnda sektorisisest arengut kiirendada, on vaja täiendavaid konkreetseid meetmeid;
66. rõhutab, et Afganistani ametivõimud peaksid töötama välja kestliku majandusmudeli, mille keskmes oleks ümberjagamise põhimõte; kutsub ELi üles toetama Afganistani keskkonnaalast arengut ja energiavaldkonna üleminekut, kuna puhast ja säästvat energiat käsitlevad sätted on hädavajalikud selleks, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide täitmist;
67. toonitab vajadust teha rohkem, et suurendada valitsusasutuste suutlikkust sõnastada ja rakendada kaubandusstrateegiaid ja -poliitikat ning parandada kaupade piiriülest liikumist ja nende kvaliteeti nii, et see vastaks rahvusvahelistele nõuetele;
68. nõuab ELis asuvate äriühingute ja Afganistani erasektori ettevõtjate vaheliste suhete tõhustamist; ergutab looma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks soodsaid tingimusi;
69. toetab ja tervitab kõiki ELi, üksikute liikmesriikide või mis tahes rahvusvahelise üldsuse liikme käivitavaid arenguprogramme, mille eesmärk on aidata väikeettevõtete omanikel ja ettevõtjatel tulla toime õigusabikulude, normide ja muude tootmist takistavate asjaoludega, mis vastasel juhul pärsiksid ettevõtete turule sisenemist ja/või turul kasvamist;
70. tunnistab, et Afganistani maavarade varud annavad riigile majandusliku võimaluse tekitada tulu ja töökohti; märgib, et Hiina on ilmutanud huvi selliste varude ja eelkõige haruldaste muldmetallide vastu;
Ränne
71. tunnistab, et ränne on jätkuvalt probleem nii Afganistani kui ka selle naaberriikide ja ELi liikmesriikide jaoks; väljendab muret enneolematult suure arvu peamiselt Pakistanist ja Iraanist tagasi pöörduvate ja vähemal määral Euroopast tagasi pöörduvate rändajate pärast; tunnistab, et pagulaste ja sisepõgenikega seotud probleeme on põhjustanud Afganistani mässuliste rühmitustest lähtuva vägivalla oht ning ka majanduslikud ja keskkonnategurid; rõhutab, et ELi ja rahvusvahelise kogukonna tegevuses tuleks keskenduda massilise rände süvapõhjuste kõrvaldamisele; tunnustab Afganistani riiklikku tagasipöördumise haldamise strateegiat; väljendab samas muret selle pärast, et Afganistani ametivõimudel puudub alaline integratsioonipoliitika praeguste tagasipöördujate haldamiseks; on veendunud, et tagasipöördujate ja eriti laste (kellele tuleb tagada alg- ja keskhariduse kättesaadavus) ühiskonda taaslõimimine on ülioluline selleks, et tagada riigis stabiilsus ja et tagasipöördunute suhtes ei rakendataks tagasipöördumismenetluste käigus sundi ega vägivalda;
72. toonitab, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) sõnul vajab Afganistanis humanitaarabi 5,5 miljonit inimest, sealhulgas konfliktide või põua tõttu sisepõgenikuks muutunud isikud, ning rõhutab, et riigi põhja- ja lääneosas on põua tõttu pidanud kodudest lahkuma üle 250 000 elaniku; märgib, et humanitaarabi kava on ainult 33,5 % ulatuses rahastamisega kaetud ning seepärast nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jõulisemalt tegutseksid peamiste humanitaarprobleemide lahendamiseks ja põhivajaduste rahuldamiseks ning pööraksid erilist tähelepanu kaitsetumatele inimestele, sealhulgas neile, kes asuvad raskesti ligipääsetavates piirkondades;
73. peab kahetsusväärseks, et kuigi partnerlus- ja arengukoostöölepingu artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et osalised peaksid sõlmima tagasivõtulepingu, ei ole sõlmitud ametlikku lepingut, vaid ainult mitteametlik kokkulepe „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud“ (seoses migratsiooniküsimustega); peab oluliseks, et kõik tagasivõtulepingud oleksid ametlikud, et tagada demokraatlik aruandekohustus; peab kahetsusväärseks demokraatliku ja parlamentaarse kontrolli puudumist nimetatud kokkuleppe („Ühised edasised sammud“) sõlmimise üle ning rõhutab, kui oluline on jätkata dialoogi kõigi asjaosalistega, et leida Afganistani pagulaste probleemi piirkondlikule mõõtmele kestlik lahendus;
74. väljendab kahetsust Afganistani rändelaine, eriti haritud inimeste ja noorte rände pärast läände, mille on tinginud väljavaadete puudumine riigis; toonib Pakistanis ja Iraanis välja makstud ELi toetust Afganistani väljarändajate elu parandamiseks; kutsub nimetatud riike üles neid isikuid mitte riigist välja saatma, kuna sellel oleks väga halb mõju Afganistani stabiilsusele ja majandusele; nõuab tungivalt, et põgenike koju tagasipöördumine peab toimuma ohutult, korrektselt ja vabatahtlikult;
75. avaldab komisjonile tunnustust 2016. aastal alanud suurprojekti eest tagasipöörduvate rändajate paremaks taaslõimimiseks Afganistani, Bangladeshi ja Pakistani, mille tarvis on konkreetselt Afganistani jaoks aastateks 2016–2020 eraldatud 72 miljonit eurot;
76. rõhutab, et ELi arenguabi Afganistanile ei tohiks keskenduda üksnes rändele ja piirihalduse valdkonna eesmärkidele, ning on seisukohal, et arenguabi peaks tulemuslikult tegelema rände algpõhjustega;
Valdkondlik koostöö
77. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks iga valdkonna terviklikud strateegiad, et tagada ulatuslik areng Afganistaniga tehtava koostöö kõigis valdkondades;
78. nõuab jõupingutusi, et kasutada hästi ära ELi kogemused suutlikkuse suurendamisel ning avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimisel; rõhutab, et on vaja kiiresti parandada valitsemist maksustamise valdkonnas; nõuab vabaühenduste toetamist, austades täielikult nende erinevat etnilist, religioosset, sotsiaalset või poliitilist tausta;
79. toonitab, et põllumajandus annab 50 % Afganistani elanikkonna sissetulekust ja ühe neljandiku Afganistani SKPst; märgib, et EL on otsustanud kulutada aastatel 2014–2020 arendusprojektidele maapiirkondades 1,4 miljardit eurot; märgib lisaks, et need projektid on üliolulised, tagamaks et põllumajandustootjad ei hakkaks tegelema varimajandusega;
80. märgib, et 80 % Afganistani elanikkonnast on seotud üksnes elatust andva põllumajandusega rasketes looduslikes tingimustes ja viletsaid niisutusmeetodeid kasutades; toetab suuremaid pingutusi toiduga kindlustatuse tagamiseks;
81. võtab murega teadmiseks praeguse põua Afganistanis, mis on mitme aastakümne rängim ning ohustab inimesi, kariloomi ja põllumajandust; on lisaks mures sagedaste loodusõnnetuste pärast, nagu äkktulvad, maavärinad, maalihked ja karmid talved;
82. märgib murega, et põllumajandussaaduste, näiteks nisu kahjustamine võib tuua kaasa ümberasumise, vaesuse, nälja ja mõnel juhul siirdumise mustale turule, ning et kolm miljonit inimest on äärmiselt suures toiduga kindlustamatuse ja elatusvahenditest ilmajäämise ohus;
83. tunnistab, et toiduainete töötlemise väärtusahela praegusest suurema osa tagasi Afganistani toomine võiks suurendada perekondade sissetulekuid, parandada toiduga kindlustatust, alandada kulusid toidule ja pakkuda rohkem tööhõivevõimalusi;
84. ergutab ELi jätkama jõupingutusi tervishoiu parandamiseks Afganistanis ning rõhutab, kui oluline on kõigi inimeste ja eelkõige haigustele eriti vastuvõtlike isikute, näiteks laste vaktsineerimine;
85. väljendab heameelt selle üle, et esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus on suurenenud 9 %-lt rohkem kui 57 %‑le ja oodatav eluiga on tõusnud 44‑lt aastalt 60‑le ning et see edu sai võimalikuks tänu ELi, üksikute liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse abile; tunnistab neid saavutusi arvesse võttes vajadust teha veelgi rohkem, et jätkuvalt tõsta oodatavat eluiga ning vähendada sünnitavate naiste ja väikelaste suremust;
86. mõistab teravalt hukka korruptsiooni Afganistani tervishoiusüsteemis, mille üheks näiteks on ebaseaduslike ravimite importimine, ning nõuab, et EL avaldaks jätkuvalt Afganistani valitsusele survet, et see teeks rohkem ära korruptsiooni tõkestamiseks;
87. kinnitab vajadust koolitatud meditsiinitöötajate järele Afganistanis ning ergutab ELi ja selle liikmesriike tooma jätkuvalt sisse meditsiinitöötajaid kohalike arstide ja meedikute koolitamiseks;
88. märgib, et inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine toob kahju kõigile osapooltele ja eeskätt Afganistani ühiskonnale; nõuab kehtivate lepingute kiiret rakendamist, sealhulgas teabe vahetamist, et lõhkuda hargmaised kuritegelikud võrgustikud, mis saavad kasu ebastabiilsusest ja nõrkadest institutsioonidest;
Partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamine
89. väljendab heameelt partnerlus- ja arengukoostöölepingu kui esimese ELi ja Afganistani vahelise lepingulise suhte üle;
90. märgib, et partnerlus- ja arengukoostööleping loob aluse suhete arendamisele sellistes eri valdkondades nagu õigusriik, tervishoid, maaelu areng, haridus, teadus ja tehnoloogia, korruptsioonivastane võitlus, rahapesu, terrorismi rahastamine, organiseeritud kuritegevus ja uimastid, ränne, tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;
91. väljendab heameelt ühiste koostööorganite loomise üle täidesaatval tasandil ja peab eriti oluliseks korrapäraseid poliitilisi dialooge, sealhulgas inimõiguste, eriti naiste ja laste õiguste kui kõnealuse lepingu oluliste osade üle, ning probleemide lahendamiseks ja partnerlust tugevdavate võimaluste loomiseks;
92. väljendab muret selle pärast, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus puuduvad sätted selle rakendamise parlamentaarse ühiskontrolli kohta; toetab Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja Afganistani parlamendi rolli partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamise järelevalves;
93. võtab teadmiseks, et EL asendas alates 2017. aasta septembrist kooskõlas ELi välisteenistuse struktuuriga ELi eriesindaja Afganistanis oma erisaadikuga;
94. kahetseb asjaolu, et nõukogu otsustas hakata lepingut ajutiselt kohaldama valdkondades, mille puhul on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, eelkõige parlamendi ainupädevusse kuuluva kaubavahetuse ja investeeringute alase koostöö osas, selle asemel et taotleda eelnevalt juba aegsasti lepingu ratifitseerimist; on seisukohal, et see otsus on vastuolus ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega ning kahjustab Euroopa Parlamendi seaduslikke õigusi ja kohustusi;
o o o
95. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi erisaadikule Afganistanis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.
USA Afganistani ülesehituse eriinspektori kvartaliaruanne Ühendriikide Kongressile, 30. oktoober 2018, https://www.sigar.mil/pdf/quarterlyreports/2018-10-30qr.pdf