Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0152(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0078/2019

Esitatud tekstid :

A8-0078/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 25
CRE 12/03/2019 - 25

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 11.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0174

Vastuvõetud tekstid
PDF 493kWORD 173k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Viisainfosüsteem ***I
P8_TA(2019)0174A8-0078/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK (COM(2018)0302 – C8‑0185/2018 – 2018/0152(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0302),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0185/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0078/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse reformitakse viisainfosüsteemi, muutes määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, ja määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks ja nõukogu otsus 2008/633/JSK [ME 1]
P8_TC1-COD(2018)0152

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viisainfosüsteem (VIS) on loodud nõukogu otsusega 2004/512/EÜ(4) tehnoloogilise lahendusena liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008(5) on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikide vahel lühiajalisi viisasid käsitlevate andmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada lühiajalise viisa taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009(6) on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK(7) on ette nähtud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol saavad juurdepääsu VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil. VIS alustas tegevust 11. oktoobril 2011(8) ning võeti 2011. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta veebruarini järk‑järgult kasutusele kõigis liikmesriikide konsulaatides kogu maailmas. [ME 2]

(2)  VISi üldine eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga hõlbustada viisa taotlemise korda; vältida soodsama viisakohtlemise otsimist; hõlbustada võitlust identiteedipettusega; hõlbustada kontrolli välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil; abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi; hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013(9) kohaldamist ja aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.

(3)  Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“(10) on selgitatud, et ELil on vaja tugevdada ja parandada oma IT‑süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, ning rõhutatud vajadust parandada IT‑süsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on välja toodud vajadus kõrvaldada teabes, sealhulgas pikaajalist viisat omavaid kolmanda riigi kodanikke käsitlevas teabes, esinevad puudujäägid, pidades silmas, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Seepärast viis komisjon läbi kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus(11) järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus(12) analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente. [ME 3]

(4)  10. juunil 2016 kiitis nõukogu heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse edendamiseks(13). Selleks et kõrvaldada puudujäägid kolmanda riigi kodanikele antud dokumente käsitlevas teabes, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma liikmesriikides antud elamislubade ja pikaajaliste viisade keskse teabehoidla loomist, et säilitada teavet nende dokumentide, sealhulgas nende kehtivuse kaotamise kuupäevade ja võimaliku tühistamise kohta. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. [ME 4]

(5)  Nõukogu 9. juuni 2017. aasta järeldustes, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks(14), tõdes nõukogu, et piirihalduse ja õiguskaitse eesmärgil võib vaja minna uusi meetmeid pikaajalise viisa ja elamisloa omanike piiriületustega seotud teabes esinevate puudujääkide kaotamiseks. Nõukogu kutsus komisjoni üles korraldama esmajärjekorras teostatavusuuringu sellise keskse ELi andmehoidla loomiseks, mis sisaldab teavet pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta. Komisjon korraldas kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus(15) järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus(16) analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente. [ME 5]

(6)  Komisjoni 27. septembri 2017. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta“(17) märgiti, et ELi ühine viisapoliitika ei ole mitte ainult turismi ja ettevõtluse hõlbustamise nurgakivi, vaid ka ülimalt oluline vahend, mille abil vältida julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Teatises tõdeti, et ühist viisapoliitikat tuleb rohkem kohandada olemasolevatele probleemidele reageerimiseks, võttes arvesse uusi IT‑lahendusi ning tagades tasakaalu hõlpsama viisaga reisimise hüvede ning parema rände-, julgeoleku- ja piirihalduse vahel. Teatises on märgitud, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi, et täiustada viisataotluste menetlemist, sealhulgas seoses isikuandmete kaitsega seotud aspektide ja õiguskaitseasutuste juurdepääsuga, laiendada VISi kasutamist uutele andmekategooriatele ja andmete kasutamise viisidele ning kasutada maksimaalselt ära koostalituse vahendeid.

(7)  Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta teatises „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“(18) kinnitati taas, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva laiema arutelu raames.

(8)  Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 810/2009, tõdeti, et alla 12‑aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise piisava usaldusväärsuse küsimust, eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuleb käsitleda hilisemas etapis, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtava uuringu tulemustele. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis 2013. aastal korraldatud uuringu(19) tulemusel järeldusele, et 6–12‑aastaseid lapsi on võimalik sõrmejälgede abil rahuldava täpsusega tuvastada teatavatel tingimustel. Seda järeldust kinnitas 2017. aasta detsembris teine uuring,(20) milles anti lisateavet mõju kohta, mida vananemine sõrmejälgede kvaliteedile avaldab. Seda aluseks võttes korraldas komisjon 2017. aastal veel ühe uuringu, et koguda teavet viisamenetluses lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri 6 aastale alandamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta. Uuringus(21) leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine aitaks paremini saavutada VISi eesmärke, eriti seoses pettusevastase võitluse ja välispiiril asuvates piiripunktides kontrolli hõlbustamisega, ning võiks tuua täiendavat kasu, tugevdades laste õiguste kuritarvitamise ärahoidmist ja sellevastast võitlust, eelkõige võimaldades kontrollida selliste kolmanda riigi kodanikust laste isikusamasust, kes on leitud Schengeni territooriumil olukorras, kus nende õigusi on võib-olla või kindlasti rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised). Samal ajal on eriti haavatav rühm lapsed ja teatavat liiki andmete, näiteks nende sõrmejälgede kogumisel tuleks kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid ja selliste eesmärkide piiramist, milleks neid andmeid võib kasutada olukordades, kus see on lapse parimates huvides, sealhulgas andmete säilitamise aja piiramise kaudu. Teises uuringus tehti kindlaks ka üle 70‑aastaste isikute sõrmejälgede madal kvaliteet ja keskmine täpsus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd parimate tavade vahetamisel ja kõnealuste puuduste kõrvaldamisel. [ME 6]

(9)  Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Lapse heaolu, ohutust ja turvalisust ning tema seisukohti võetakse arvesse vastavalt tema vanusele ja küpsusele. VIS on eriti asjakohane, kui esineb oht, et laps on inimkaubanduse ohver.

(10)  VISis peaks töötlema lühiajalise viisa taotleja esitatud isikuandmeid, et hinnata, kas taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele, samuti temaga seonduva ebaseadusliku rände ohtu. Nende kolmanda riigi kodanike puhul, kes on saanud pikaajalise viisa või elamisloa, peaks kontroll piirduma sellega, et hinnatakse dokumendi kasutaja identiteeti, pikaajalise viisa või elamisloa autentsust ja kehtivsaega ning seda, kas kolmanda riigi kodaniku sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Kontroll ei tohiks sekkuda mis tahes otsusesse pikaajaliste viisade või elamislubade kohta. [ME 7]

(11)  Selliseid riske ei ole võimalik hinnata, töötlemata isikuandmeid, mis on seotud isiku identiteediga, reisidokumendiga, võimaliku sponsoriga, või kui taotleja on alaealine, vastutava isiku identiteediga. Kõiki taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS), Europoli andmete, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Eurodaci, ECRIS‑TCN‑süsteemi, kui tegemist on terrorikuritegude või muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistva kohtuotsusega, ja/või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) kirjete, failide ja hoiatusteadetega või jälgimisnimekirjade või ETIASe jälgimisnimekirja või konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud infosüsteemides, kuhu päring esitatakse, jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates. [ME 8]

(12)  ELi infosüsteemide koostalitusvõime loodi [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määrusega (EL) XX], nii et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed täiendaksid üksteist, et parandada välispiiride haldamist, aidata kaasa ebaseadusliku rände tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagada turvalisusjulgeoleku kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel. [ME 9. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(13)  ELi infosüsteemide koostalitlus peaks võimaldama süsteemidel üksteist täiendada, et lihtsustada isikute õiget tuvastamist, aidata võidelda identiteedipettusega, parandada ja ühtlustada ELi infosüsteemide andmekvaliteedi nõudeid, hõlbustada olemasolevate ja loodavate ELi infosüsteemide tehnilist ja operatiivset rakendamist liikmesriikides, tugevdada ühtlustada ja lihtsustada asjaomaseid ELi infosüsteeme reguleerivaid andmeturbe- ja andmekaitsemeetmeid, lihtsustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, VISile, [ETIASele] ja Eurodacile õiguskaitse eesmärgil antavat kontrollitavat juurdepääsu ning toetada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASe], Eurodaci, SISi ja [ECRIS‑TCN‑süsteemi] eesmärkide saavutamist. [ME 10]

(14)  Koostalitluse komponendid hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASt], Eurodaci, SISi ja [ECRIS‑TCN‑süsteemi] ning Europoli andmeid, et võimaldada nendest päringute tegemist samaaegselt eespool nimetatud ELi infosüsteemidest tehtavate päringutega, mistõttu on asjakohane kasutada neid komponente automaatse kontrolli eesmärgil ja VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks. Sel otstarbel tuleks kasutada Euroopa otsinguportaali, et tagada kiire, sujuv, tõhus, süstemaatiline ja kontrollitud juurdepääs ülesannete täitmiseks vajalikele ELi infosüsteemidele, Europoli andmetele ja Interpoli andmebaasidele kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning toetada VISi eesmärkide saavutamist. [ME 11]

(15)  Võrdlemine teiste andmebaasidega peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes või jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete vahel, peaks juhul, kui VIS ei saa päringutabamust automaatselt kinnitada, vastutava asutuse töötaja teostama taotluse automatiseerimata menetlemise. Sõltuvalt päringutabamuse andnud andmete liigist peaks päringutabamust hindama kas konsulaat või riiklik ühtne kontaktpunkt, mille puhul viimane peaks vastutama selliste päringutabamuste eest, mis on saadud eelkõige õiguskaitseasutuste andmebaasides või süsteemides. Vastutava asutuse hinnangu põhjal tuleks teha otsus, kas lühiajaline viisa anda või mitte. [ME 12]

(16)  Lühiajalise viisa taotluse tagasilükkamine ei tohiks põhineda ainult taotluses esitatud isikuandmete automaatsel töötlemisel.

(17)  Taotlejatel, kelle lühiajalise viisa taotlus on tagasi lükatud VISi töötlemisest tuleneva teabe põhjal, peaks olema õigus esitada kaebus. Kaebus tuleks esitada taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega. Tuleks kohaldada määruses (EÜ) nr 767/2008 kaebuste suhtes sätestatud kaitsemeetmeid ja norme.

(18)  Lühiajalise viisa taotluse toimiku analüüsimisel tuleks kasutada konkreetseid ohunäitajaid, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu rahvatervisele suurt epideemiaohtu. Konkreetsete ohunäitajate kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Need ei või mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud seisukohad, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse. [ME 13]

(19)  Kuna pidevalt kerkivad esile uued julgeolekuohud julgeolekuriskid, ebaseadusliku rände mustrid ja rahvatervist ähvardavad ohud suured epideemiaohud, tuleb neile vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad suures mahus isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sellised kaitsemeetmed, millega piiratakse era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusesse sekkumist ainult sel määral, mil see on vajalik ja proportsionaalne demokraatliku ühiskonna toimimiseks. [ME 14]

(20)  Tuleks tagada, et lühiajalise viisa taotlejate või lühiajalise viisa või elamisloa saanud kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärset kontrolli kui viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanike suhtes. Selleks koostatakse ka jälgimisnimekiri, mis sisaldab teavet isikute kohta, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või põhjendatult alust arvata, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo; jälgimisnimekirja tuleks kasutada ka nende kolmanda riigi kodanike kategooriate kontrollimisel.

(21)  Selleks et täita Schengeni konventsioonist tulenevaid kohustusi, peaksid rahvusvahelised vedajad suutma kontrollida, kas lühiajalist viisat, pikaajalist viisat või elamisluba omavatel kolmanda riigi kodanikel on nõutavad kehtivad reisidokumendid, saates VISi päringu. Kontrolli otstarbel tuleks kord päevas teha VISi andmetest väljavõte eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja milles saab teha väljavõtte vähimatest vajalikest andmetest, et teha päring, mis annab vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Toimik ise ei tohiks olla vedajatele kättesaadav. Tehniliste kirjeldustega VISile juurdepääsu saamiseks vedajate võrguvärava kaudu tuleks võimalikult suures ulatuses piirata reisijate veole ja vedajatele avalduvat mõju. Selleks tuleks kaaluda integreerimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASega. [ME 15]

(21a)  Selleks et piirata käesolevas määruses sätestatud kohustuste mõju rahvusvahelistele vedajatele, kes veavad reisijate rühmi bussiga, tuleks teha kättesaadavaks kasutajasõbralik mobiilne lahendus. [ME 16]

(21b)  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust peaks komisjon bussitransporti käsitlevate VISi sätete kohaldamise eesmärgil hindama konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) artiklis 26 osutatud sätete asjakohasust, ühilduvust ja sidusust. Arvesse tuleks võtta bussitranspordi hiljutisi arengusuundi. Tuleks kaaluda vajadust muuta bussitransporti käsitlevaid sätteid, millele on osutatud nimetatud konventsiooni artiklis 26 või käesolevas määruses. [ME 17]

(22)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide asutused, kes võivad kasutada VISi pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks VISis selle kategooria dokumentide ja nende omanike puhul ette nähtud konkreetsetel eesmärkidel ning kõnealuste asutuste ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

(23)  Igasugune pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate VISi andmete töötlemine peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja vajalik pädevate ametiasutuste ülesannete täitmiseks. Pädevad asutused peaksid VISi kasutamisel tagama nende isikute inimväärikuse ja puutumatuse austamise, kelle kohta soovitakse andmeid saada, ning nad ei tohiks diskrimineerida isikuid soo, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(23a)  Biomeetrilised andmed, mis käesoleva määruse tähenduses on sõrmejäljed ja näokujutised, on ainulaadsed ja seega isiku tuvastamiseks palju usaldusväärsemad kui tähtnumbrilised andmed. Biomeetrilised andmed on aga siiski tundlikud isikuandmed. Käesolevas määruses sätestatakse alus ja kaitsemeetmed selliste andmete töötlemiseks asjaomaste isikute kordumatu tuvastamise eesmärgil. [ME 18]

(24)  On oluline, et õiguskaitseasutused saaksid terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu võitlemisega seotud ülesannete täitmiseks kõige ajakohasemat teavet. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli VISile juurdepääs on ette nähtud nõukogu otsusega 2008/633/JSK. Kõnealuse otsuse sisu tuleks integreerida VISi määrusesse, et viia see kooskõlla kehtiva aluslepingute raamistikuga.

(25)  Õiguskaitse eesmärgil VISi andmetele juurdepääsust on juba olnud kasu vägivaldselt surnud isikute tuvastamisel või need on uurijatel aidanud teha märkimisväärseid edusamme inimkaubanduse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumite uurimisel. Seepärast peaksid VISis sisalduvad pikaajalise viibimisega seotud andmed olema käesolevas määruses sätestatud tingimustel kättesaadavad liikmesriikide määratud asutustele ja Euroopa Politseiametile (Europol).

(26)  Europolil on suur roll liikmesriikide piiriülese kuritegevuse uurimisega tegelevate ametiasutuste vahelises koostöös, sest ta toetab kuritegevuse tõkestamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Sätted, mis praegu reguleerivad seda, kuidas Europol saab oma ülesannete täitmise raames juurdepääsu VISile, tuleks kodifitseerida ja ühtlustada, võttes arvesse ka hiljutisi muudatusi õigusraamistiku moodustavates õigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794(22).

(27)  Juurdepääs VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil kujutab endast sekkumist nende isikute era- ja perekonnaelu austamise ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustesse, kelle isikuandmeid VISis töödeldakse. Kõik sellised sekkumised peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning mis peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevatele asutustele antava kaalutlusõiguse ulatuse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik sellised sekkumised olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi kaitsmiseks ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida tahetakse saavutada.

(28)  [Koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määrusega (EL) 2018/XX] on ette nähtud, et liikmesriigi politseiasutus, kellele on siseriiklike seadusandlike meetmetega antud asjaomased volitused, võib isiku tuvastada selle isiku isikusamasuse kontrolli käigus saadud biomeetrilisi andmeid kasutades. Siiski võib esineda spetsiifilisi olukordi, kui isiku tuvastamine on vajalik selle isiku enda huvides. Need hõlmavad olukordi, kui isik on leitud pärast seda, kui ta on kadunuks tunnistatud, röövitud või kui on kindlaks tehtud, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Üksnes sellisel juhul tuleks ette näha, et õiguskaitseasutused saavad VISi andmetele kiiresti juurdepääsu, et isik kiiresti usaldusväärselt tuvastada, ilma et oleks vaja täita õiguskaitse eesmärgil juurdepääsule seatud eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. [ME 19]

(29)  Andmete võrdlemine latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel on politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgedega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver võib olla VISis registreeritud, ja pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK(23), peaks andma liikmesriikide õiguskaitseasutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed. [ME 20]

(30)  On vaja määrata liikmesriikide pädevad asutused ja keskne juurdepääsupunkt, mille kaudu taotletakse juurdepääsu VISi andmetele, ning pidada nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda sellist juurdepääsu konkreetsel eesmärgil terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(31)  Määratud asutuse tegevusüksus peaks esitama kesksele juurdepääsupunktile kesksüsteemi salvestatud andmetele juurdepääsu taotluse, mis peaks olema põhjendatud. Määratud asutuste tegevusüksused, kellel on õigus taotleda juurdepääsu VISi andmetele, ei tohiks tegutseda kontrolliasutustena. Kesksed juurdepääsupunktid peaksid olema määratud asutustest sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema tagada sõltumatul viisil käesolevas määruses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmine. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui terroriaktidest või muudest rasketest kuritegudest tulenevale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimine eeldab varajast juurdepääsu süsteemile, peaks kesksel juurdepääsupunktil olema võimalik menetleda taotlust viivitamata ning teha kontroll alles tagantjärele.

(32)  Isikuandmete kaitsmiseks ja õiguskaitseasutustepoolsete süstemaatiliste otsingute välistamiseks tuleks VISi andmeid töödelda ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu VISile üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et see võimaldab saada teavet, mis aitab olulisel määral kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele, ning seda pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK. [ME 21]

(32a)  Üldise tava kohaselt teevad liikmesriikide lõppkasutajad enne päringute tegemist Euroopa andmebaasidest või nendega paralleelselt päringuid asjaomastes riiklikes andmebaasides. [ME 22]

(33)  VISis talletatud pikaajalist riigis viibimist võimaldavate dokumentide viisade omanike isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide saavutamiseks. Asjakohane on säilitada kolmanda riigi kodanikega seotud andmeid viis aastat, et neid andmeid oleks võimalik arvesse võtta lühiajalise viisa taotluste menetlemisel, et võimaldada tuvastada lubatud riigis viibimise aja ületamine, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud, ja korraldada dokumendi saanud kolmanda riigi kodanike suhtes julgeolekuanalüüs. Dokumendi eelnevat kasutamist käsitlevad andmed võiksid hõlbustada tulevikus lühiajaliste viisade andmist. Lühem andmete säilitamise tähtaeg ei oleks nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada. [ME 23]

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(24) kohaldatakse liikmesriikides käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes. Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680(25).

(35)  Vastuvõttev liikmesriik võib anda Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 kohaselt loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piiride valvamise ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Selleks et sellist kasutamist hõlbustada ja anda nendele rühmadele reaalne juurdepääs VISi sisestatud andmetele, tuleks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile anda juurdepääs VISile. Juurdepääsu andmisel tuleks järgida juurdepääsutingimusi ja -piiranguid, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes iga konkreetse eesmärgi puhul, mille jaoks on võimalik VISi andmetega tutvuda. [ME 24]

(36)  Selliste kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ(26), on kesksel kohal ulatuslikes jõupingutustes, mida tehakse ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, ja kujutab endast olulise avaliku huviga seotud põhjust.

(37)  Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli kaitse piisavuse otsuseid, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete alusel. Lisaks ei ole liit vaatamata suurtele jõupingutustele, et teha koostööd selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike peamiste päritoluriikidega, kelle suhtes kehtib tagasipöördumise kohustus, suutnud tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelise õigusega ette nähtud kohustust võtta oma kodanikud tagasi. Liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles on nähtud ette asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad andmete edastamist kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikele sätetele, hõlmavad piiratud arvul selliseid riike ja ei ole kindel, kas uusi lepinguid sõlmitakse. Sellistes olukordades võiks olla võimalik töödelda käesoleva määruse alusel isikuandmeid koos kolmandate riikide asutustega, et rakendada liidu tagasisaatmispoliitikat, tingimusel et määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d või (EL) 2016/680 artikli 38 või artikli 39 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikes sätetes ette nähtud tingimused on täidetud. Isikuandmeid, mida liikmesriigid saavad käesoleva määruse kohaselt, ei tohiks edastada ega teha kättesaadavaks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool seda loodud eraõiguslikule üksusele. Erandina sellest reeglist peaks selliseid isikuandmeid olema võimalik edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui edastamise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ning kui see on konkreetsel juhul vajalik kolmanda riigi kodaniku tuvastamiseks seoses tema tagasisaatmisega. Kui määruse (EL) 2016/679 alusel ei ole rakendusaktiga vastu võetud kaitse piisavuse otsust või kui andmete edastamise suhtes ei ole võetud asjakohaseid kaitsemeetmeid nimetatud määruse alusel, võib VISi andmeid tagasisaatmise eesmärgil erandkorras edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ainult juhul, kui see on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel, nagu on osutatud kõnealuses määruses. [ME 25]

(38)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate andmekaitse-eeskirjadega, ja kui see on teatavatel juhtudel nõutav, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…(27) [ümberasustamisraamistiku määrus] kohaseid ülesandeid, tegema VISis töödeldavad asjakohased isikuandmed kättesaadavaks [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja asjakohastele rahvusvahelistele organitele, nagu ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ning pagulaste ja ümberpaigutamisküsimustega tegelev Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kui need puudutavad kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kellest liikmesriigid on neile teatanud määruse (EL) …/… [ümberasustamisraamistiku määrus] rakendamise raames. [ME 26]

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (EL2018/1725(28) kohaldatakse liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, kui nad täidavad VISi operatiivjuhtimise eest vastutajatena oma ülesandeid. [ME 27]

(40)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] 12. detsembril 2018. [ME 28]

(41)  Et suurendada kolmandate riikide koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel ning hõlbustada selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike tagasipöördumist, kelle andmeid võidakse VISis säilitada, tuleks lühiajalise viisa taotlejate reisidokumentide koopiaid säilitada VISis. Erinevalt VISist saadud teabest tunnustavad kolmandad riigid reisidokumentide koopiaid kodakondsuse tõendina rohkem.

(42)  Päringu tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL(29) kohases nimekirjas reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, on viisataotluste menetlemise kohustuslik osa. Viisasid väljastavad asutused peaksid seda kohustust süstemaatiliselt täitma, mistõttu tuleks see nimekiri inkorporeerida VISi, et võimaldada automaatselt kontrollida, kas taotleja reisidokumenti tunnustatakse.

(43)  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust VISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks eu‑LISA vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, seda hallates ja pidevalt täiustades, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest. [ME 29]

(44)  Selleks et võimaldada VISi kasutamist rändesurve ja piirihalduse suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks eu‑LISA suutma välja arendada suutlikkuse esitada liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistilisi aruandeid, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast tuleks luua keskne statistiliste andmete hoidla peaks eu‑LISA säilitama teatavaid statistilisi andmeid keskses hoidlas [infosüsteemide koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruses 2018/XX] sätestatud aruannete ja statistika koostamiseks. Statistilised andmed ei tohiks sisaldada isikuandmeid. [ME 30]

(45)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ(30) kohaldamist.

(46)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, vaid need on paremini saavutatavad liidu tasandil, pidades silmas vajadust tagada ühise viisapoliitika rakendamine, julgeoleku kõrge tase sisepiirikontrollideta alal ja välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguline rajamine, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)  Käesoleva määrusega kehtestatakse VISile juurdepääsu ranged normid ja vajalikud kaitsemeetmed. Samuti nähakse sellega ette üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada, õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige kohtulikule õiguskaitsevahendile, ja avalike sõltumatute asutuste teostatav järelevalve andmete töötlemise üle. Käesoleva määrusega nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed, et hõlmata erivajadusi, mis on seotud VISis töödeldavate andmete uute kategooriatega. Seepärast võetakse käesolevas määruses arvesse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

(47a)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ja kõiki rahvusvahelisi kohustusi, mille liit ja selle liikmesriigid on võtnud. [ME 31]

(48)  Erisätteid tuleks kohaldada selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või liidu õigusaktide alusel vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodanike pereliikmed ja kellel ei ole direktiivis 2004/38/EÜ osutatud elamisloakaarti. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Asjaomased piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ.

(49)  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele on sellistel pereliikmetel mitte ainult õigus siseneda liikmesriikide territooriumile, vaid ka õigus saada selleks otstarbeks sissesõiduviisa. Liikmesriigid peavad andma sellistele isikutele kõik võimalused saada vajalikud viisad, mis tuleb välja anda tasuta nii kiiresti kui võimalik ja kiirendatud menetluse korras.

(50)  Õigus saada viisa on tingimuslik ning viisat võidakse mitte anda nendele pereliikmetele, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. Seda silmas pidades võib pereliikmete isikuandmeid kontrollida ainult juhul, kui andmed on seotud nende isiku tuvastamise ja staatusega ja niivõrd, kuivõrd andmed on olulised neist lähtuda võiva julgeolekuohu analüüsimiseks. Nende viisataotluste läbivaatamisel tuleks lähtuda üksnes julgeolekukaalutlustest, mitte aga rändeohust.

(51)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse suhtes otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(52)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ(31) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(53)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ(32) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(54)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(33) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(34) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(55)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(35) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(36) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK(37) artikliga 3.

(56)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(38) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(39) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL(40) artikliga 3.

(57)  Käesolev määrus, välja arvatud selle artikkel 22r, on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, välja arvatud sätted, mida kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes tulenevalt nõukogu otsusest (EL) 2017/1908(41),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.

-1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta (VISi määrus).“ [ME 32]

"

1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõigud."

„Samuti nähakse käesoleva määrusega ette menetlused teabevahetuseks liikmesriikide vahel seoses pikaajaliste viisade ja elamislubadega, sealhulgas pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta tehtud teatavate otsustega.

Säilitades identiteedi-, reisidokumendi ja biomeetrilisi andmeid ühises isikuandmete hoidlas, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/XX* [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitlev määrus (EL) 2018/XX] artikliga 17, aitab VIS kaasa VISis registreeritud isikute õigele tuvastamisele ja lihtsustab seda.“

"

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/XX* [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitlev määrus 2018/XX] (ELT L).“

2)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega."

Artikkel 2

VISi eesmärk

1.  VISi eesmärk on parandada lühiajalisi viisasid käsitleva ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga [ME 33]

   a) hõlbustada ja kiirendada viisa taotlemise korda; [ME 34]
   b) takistada varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumidest möödaminemist;
   c) hõlbustada pettusevastast võitlust;
   d) hõlbustada kontrolli liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil;
   e) abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel ja tagasisaatmisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;
   f) abistada käesoleva määruse artiklis 22o osutatud kadunud isikute tuvastamisel; [ME 35]
   g) hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL kohaldamist**;
   h) aidata tõkestada, avastada kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, eeskätt tõkestades, avastades ja uurida uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastel ja rangelt määratletud olukordades; [ME 36]
   i) aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele; [ME 37]
   j) tagada isikute õige tuvastamine;
   k) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.

2.  Pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul on VISi eesmärk hõlbustada nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist liikmesriikide vahel, et:

   a) toetada julgeoleku kõrget taset kõigis liikmesriikides, aidates enne analüüsida, kas taotleja saabumist välispiiril paiknevasse piiripunkti analüüsida, kas ta või dokumendi omanik kujutab endast ohtu avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele; [ME 38]
   b) tõhustada kontrolli piiril ja riigi hõlbustada kontrolle liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning tõhustada kontrolle liikmesriikide territooriumil; [ME 39]
   c) aidata tõkestada, avastada kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, tõkestades, avastades ja uurida uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastes ja rangelt määratletud olukordades; [ME 40]
   d) tagada isikute õige tuvastamine;
   da) abistada käesoleva määruse artiklis 22o viidatud kadunud isikute tuvastamisel; [ME 41]
   e) hõlbustada määruse (EL) nr 604/2013 ja direktiivi 2013/32/EL kohaldamist;
   f) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).“

"

2a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 2a

Struktuur

1.  Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

   a) [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] kehtestatud ühine isikuandmete hoidla;
   b) keskne infosüsteem („VISi kesksüsteem“);
   c) iga liikmesriigi liides („riigi liides“), mis võimaldab luua ühenduse liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil luua ühendus liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
   d) sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahel;
   e) turvaline sidekanal VISi kesksüsteemi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
   f) turvaline sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
   g) mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
   h) vedajate võrguvärav;
   i) turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VISi kesksüsteem ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid saavad omavahel sidet pidada;
   j) teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks;
   k) vahend, mis võimaldab taotlejatel anda või võtta tagasi oma nõusoleku taotlustoimiku säilitamise tähtaja pikendamiseks.

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.

2.  Riigi liides koosneb järgmisest:

   a) igas liikmesriigis on üks kohalik liides („LNI“), mis füüsiliselt ühendab liikmesriigi turvalisse sidevõrku ja mis sisaldab VISi krüpteerimise seadmeid. LNI asub liikmesriikide asutustes;
   b) üks varu-LNI („BLNI“), millel on LNIga sama sisu ja ülesanne.

3.  LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega.

4.  Tsentraliseeritud teenused asuvad kahes eri kohas. Keskse VISi põhisüsteem (kesküksus) asub nimelt Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem (keskne varuüksus) asub Austrias St Johann im Pongaus. Keskse VISi põhisüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vaheline ühendus peab võimaldama kesküksuse ja keskse varuüksuse pidevat sünkroniseerimist. Sideinfrastruktuur toetab VISi katkematut kättesaadavust ja aitab tagada selle katkematu kättesaadavuse. See hõlmab VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu ning hõlmab samuti iga riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu. Sideinfrastruktuur tagab VISi andmetele ja liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava asutuse vaheliseks teabevahetuseks krüpteeritud virtuaalse eravõrgu.“ [ME 42]

"

3)  Artikkel 3 jäetakse välja.

4)  Artiklisse 4 lisatakse järgmised punktid Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:.

a)  lisatakse järgmine punkt:"

3a) „keskasutus“ – liikmesriigi loodud asutus määruses (EÜ) nr 810/2009 sätestatud ülesannete täitmiseks; [ME 43]

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

12) „VISi andmed“ – kõik VISi kesksüsteemis ja ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas artiklitega 9–14 ja 22c–22f säilitatavad andmed;

   13) „identiteediandmed“ – artikli 9 lõike 4 punktides a–aa osutatud andmed;
   14) „sõrmejälgede andmed“ – VISi toimikus säilitatavad sõrmejälgedega seotud andmed;
   15) „näokujutis“ – näo digitaalne kujutis, mis on piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks; [ME 44]
   16) „Europoli andmed“ – isikuandmed, mida Europol töötleb määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil;
   17) „elamisluba“ – kõik elamisload, mille liikmesriigid on andnud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002**, ja kõik muud dokumendid, millele on viidatud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 16 punktis b;
   18) „pikaajaline viisa“ – luba, mille liikmesriik on andnud Schengeni konventsiooni artikli 18 kohaselt;
   19) „riiklik järelevalveasutus“ „järelevalveasutused“ seoses õiguskaitse eesmärgiga vastavalt järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1**, ning järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 41 asutatud järelevalveasutus artikli 41 lõikes 1***; [ME 45]
   19a) „päringutabamus“ – vastavus, mis saadakse, võrreldes VISi taotlustoimikus olevaid isikuandmeid isikuandmetega, mida sisaldab kirje, fail või hoiatusteade, mis on registreeritud VISis, SISis, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ETIASes, Eurodacis, Europoli andmetes või Interpoli SLTD ja andmebaasides [ME 46]
   20) „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine või uurimine rangelt kindlaks määratud raamistikus; [ME 47]
   21) „terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis direktiivi (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne**** artiklites 3–14**** või mis on samaväärne ühega neist rikkumistest liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv ei ole siduv; [ME 48]
   22) „raske kuritegu“ – õigusrikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne, kui see on riigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). [ME 49]

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

***** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).“

"

5)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega."

Artikkel 5

Andmete liigid

1.  VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

   a) artikli 9 lõigetes 1–4 ja artiklites 10–14 osutatud tähtnumbrilised andmed lühiajalise viisa taotleja ja taotluste, välja antud lühiajaliste viisade, lühiajaliste viisade andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud lühiajaliste viisade kohta, artiklites 22c, 22d, 22e ja 22f osutatud tähtnumbrilised andmed välja antud pikaajaliste viisade ja elamislubade, nende tagasivõtmiste ja nende andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta, artiklites 9a ja 22b osutatud päringutabamusi käsitlev teave ning artikli 9c lõikes 6 osutatud kontrollide tulemused;
   b) artikli 9 lõikes 5 ja artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud näokujutis;
   c) artikli 9 lõikes 6 ja, artikli 22c lõike 2 punktis g ja artikli 22d punktis g osutatud sõrmejälgede andmed; [ME 50]
   ca) artikli 9 lõikes 7 osutatud reisidokumendil olevaid biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia; [ME 51]
   d) artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõikes 3 osutatud lingid teistele taotlustele.“

"

2.  Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi kaudu edastatud teateid.

3.  Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–cc a–c, f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.“ [ME 52]

6)  Lisatakse artikkel 5a."

Artikkel 5a

Tunnustatud reisidokumentide nimekiri

(1)1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL kohane nimekiri reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, integreeritakse VISi. [ME 53]

(1)2. VIS tagab tunnustatud reisidokumentide nimekirja ning otsuse nr 1105/2011/EL artikli 4 kohaste reisidokumentide tunnustamise või mittetunnustamise teadete keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise. [ME 54]

(2)3. Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 nimetatud funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 55]

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).“

"

7)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks artikli 22a kohaldamist, antakse artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele. Nende arv on rangelt piiratud nende teenuse tegelike vajadustega.“ [ME 56]

"

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende ametiasutuste ja ELi asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22, artiklites 22c–22f, artiklites 22g–22j 22g–22l sätestatud eesmärkide kohane pädevus ning [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX] artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.

Asutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil VISis päringuid või pääseda juurde süsteemi andmetele, määratakse IIIb peatüki kohaselt.

Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.“; [ME 57]

"

aa)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab eu‑LISA‑le viivitamata oma – sealhulgas artikli 29 lõikes 3a osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida.

eu‑LISA tagab selle nimekirja ja artikli 22k punktis 2 osutatud määratud asutuste ning artikli 22k punktis 4 osutatud kesksete juurdepääsupunktide nimekirjade iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. eu‑LISA haldab oma veebisaidil pidevalt ajakohastatavat nimekirja, mis sisaldab iga-aastaste avaldamiste vahel liikmesriikide poolt saadetud muudatusi.“ [ME 58]

"

b)  lisatakse lõige 4:"

„4. VIS tagab selle nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.“;

"

c)  lisatakse lõige 5:"

„5. Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üksikasjalikke eeskirju lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta. [ME 59]

"

7a)  Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Pädevate asutuste poolne isikuandmete töötlemine VISis ei tohi kaasa tuua taotlejate, viisa omanike või pikaajalise viisa ja elamisloa taotlejate või omanike diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sellisel töötlemisel tuleb täiel määral austada inimväärikust ja isikupuutumatust ning põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, eakatele ja puudega inimestele ning rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 60]

"

8)  Artiklisse 7 lisatakse lõige 3 järgmised lõiked:"

„3. Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks seadma esikohale mis tahes muude kaalutluste kõrval lapse parimaid huvisid, järgides täielikult ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Lapse heaolu, turvalisust ja julgeolekut (eriti juhul, kui on oht, et laps on inimkaubanduse ohver) ja lapse seisukohti võetakse arvesse ja hinnatakse vastavalt tema vanusele ja küpsusele. [ME 61]

3a.  Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust, järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME 62]

"

8a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 7a

Laste sõrmejälgede andmed

1.  Erandina artikli 22c lõike 2 punktist g ei sisestata VISi alla 6aastaste sõrmejälgi.

2.  Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, keda on välja õpetatud alaealistelt biomeetrilisi andmeid võtma lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval viisil, võttes täielikult arvesse lapse parimaid huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmeid.

Alaealistega on biomeetriliste andmete kogumise ajal kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisel peab kaasas olema eeskostja, esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, isik, kes on välja õpetatud kaitsma alaealise parimaid huvisid ja üldist heaolu biomeetriliste andmete võtmise ajal. Selline koolitatud isik ei tohi olla ametnik, kes vastutab biomeetriliste andmete kogumise eest, ta tegutseb sõltumatult ning ei saa korraldusi ei ametnikult ega teenistuselt, kes vastutab biomeetriliste andmete võtmise eest. Alaealiste vastu ei tohi kasutada mingit jõudu, et tagada, et nad täidavad oma kohustuse biomeetriliste andmete esitamiseks.

3.  Erandina määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikest 2 ei nõua konsulaadid, et lapsed vanuses 6–12 aastat tuleksid biomeetriliste tunnuste kogumiseks isiklikult konsulaati, kui see tekitaks perekondadele liigset koormust ja kulusid. Sellisel juhul võetakse biomeetrilised tunnused välispiiril, kus pööratakse erilist tähelepanu lastega kaubitsemise vältimisele.

4.  Erandina II, III, IIIa ja IIIb peatükis kindlaksmääratud andmete kasutamist käsitlevatest sätetest võib laste sõrmejälgede andmeid kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

   a) kontrollida lapse identiteeti viisataotlusmenetluses vastavalt artiklile 15 ja välispiiridel vastavalt artiklitele 18 ja 22g ning
   b) aidata IIIb peatüki kohaselt kaasa laste õiguste kuritarvitamise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   i) juurdepääs andmetele peab olema vajalik lastega kaubitsemise vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil;
   ii) juurdepääs on konkreetse juhtumi puhul vajalik;
   iii) tuvastamine on lapse parimates huvides.“ [ME 63]

"

9)  II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„LÜHIAJALISTE VIISADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT“. [ME 64 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

10)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav, loob viisasid väljastav asutus taotlustoimiku kahe tööpäeva jooksul, sisestades VISi artiklis 9 osutatud andmed, kui need andmed peab esitama taotleja.“;

"

b)  lisatakse lõige 1a:"

„1a. Kui taotlustoimik on loodud, teeb VIS automaatselt päringu vastavalt artiklile 9a ja tagastab selle tulemused.“;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puudumise kohta tuleks teha märge „VIS0“; lisaks võimaldab süsteem eristada juhtumeid, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 punktides a–d.“

"

11)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  punkti 4 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:"

„a) perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus või kodakondsused; sugu;

   aa) sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed); sünnikoht ja -riik; sünnijärgne kodakondsus;
   b) reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;
   c) reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;
   cc) reisidokumendi välja andnud asutus ning väljaandmise kuupäev.“;

"

b)  punkt 5 asendatakse järgmisega:"

„5) taotleja näokujutis vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikele 1 artiklile 13.“; [ME 65]

"

ba)  punkt 6 asendatakse järgmisega:"

„6) taotleja sõrmejäljed vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 13.“; [ME 66]

"

c)  lisatakse punkt 7:"

„7) biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia.“;

"

d)  lisatakse järgmised kaks lõiku:"

8) Kolmanda riigi kodaniku esimese lõigu punktis 5 osutatud näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks. Kui näokujutis ei ole piisavalt kvaliteetne, ei kasutata seda automaatseks võrdlemiseks. [ME 67]

Erandina teisest esimesest lõigust võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida VISis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võtta näokujutise elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast seda, kui on elektrooniliselt kontrollitud, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.“ [ME 68]

"

12)  Lisatakse artiklid 9a–9d:"

Artikkel 9a

Päringud muudes süsteemides

1.  VIS töötleb taotlustoimikuid automaatselt, et teha kindlaks päringutabamused. VIS vaatab läbi iga taotlustoimiku eraldi.

2.  Kui luuakse avaldus või antakse välja viisa, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja tagastatakse otsingu tulemus. [ME 69]

3.  Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktis 4 punktides 4, 5 ja 6 osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, Eurodacis, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS‑TCN‑süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) salvestatud kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate andmetega. VIS kontrollib:

   a) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   b) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   c) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
   d) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   e) kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud reisiloale ja selle omanikule;
   f) kas taotleja ja tema reisidokument on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240* artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
   g) kas taotleja kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
   h) ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele viisataotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
   i) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
   j) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
   k) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   l) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   m) kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
   n) kas lühiajalise viisa taotleja on registreeritud Eurodacis;
   o) kas alaealise taotleja vanema õigusi teostav isik või seaduslik eestkostja:
   i) on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitav üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   ii) on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
   iii) omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas. [ME 70]

3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 71]

4.  VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 72]

5.  Artikli 2 lõike 1 punkti k kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 3 kohastes päringutes võrrelda artikli 15 lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:

   a) hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;
   b) hoiatusteade kadunud isikute kohta;
   c) hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;
   d) hoiatusteade diskreetse ja kontrolli, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta. [ME 73]

5a.  Mis tahes päringutabamust, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide a, b, c, e, g, h, i, j, k, l ja n kohaste päringute tulemusel, hindab see konsulaat, kuhu viisataotlus esitati, millele vajaduse korral järgneb artiklis 9c osutatud kontroll keskasutuse poolt. [ME 74]

5b.  Kõiki päringutabamusi, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide d, f, m ja o kohaste päringute tulemusel, hindab ja vajaduse korral kontrollib päringutabamused andnud andmed sisestanud või saatnud liikmesriikide ühtne kontaktpunkt kooskõlas artikliga 9ca. [ME 75]

5c.  Mis tahes päringutabamusest SISis saadetakse automaatteade ka päringutabamuse andnud hoiatusteate loonud liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 76]

5d.  Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole või ühtsele kontaktpunktile saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:

   a) perekonna- ja eesnimi või -nimed ja olemasolu korral varjunimi või -nimed;
   b) sünnikoht ja -kuupäev;
   c) sugu;
   d) kodakondsus ja kui neid on mitu, siis teised kodakondsused;
   e) liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida, ning võimaluse korral esimese kavandatava viibimiskoha aadress;
   f) taotleja kodune aadress või selle puudumise korral elukohalinn ja -riik;
   g) viide mis tahes saadud päringutabamustele, sealhulgas päringutabamuse kuupäev ja kellaaeg. [ME 77]

5e.  Käesolev artikkel ei tohi mitte mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest. [ME 78]

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

Artikkel 9b

Erisätted, mida kohaldatakse teistes süsteemides ELi kodanike või liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmanda riigi kodanike pereliikmete kohta tehtavate päringute suhtes

1.  Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku või suurt epideemiaohtu julgeolekuohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. [ME 79]

2.  VIS ei kontrolli:

   a) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, kas taotleja kohta on praegu või varem märgitud, et ta on viibimisaega ületanud;
   b) kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed leiduvad Eurodacis.

3.  Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EÜ) nr 1987/2006 (EL) 2018/1861 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt SIS II määruse (EL) 2018/1861 artikli 25 artikli 26 lõikele 2. [ME 80]

Artikkel 9c

Keskasutuste ja liikmesriigi ühtse kontaktpunkti teostatav kontrollimine [ME 81]

1.  Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutus ühtne kontaktpunkt kontrollib vastavalt artiklile 9ca käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust käsitsi, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5b. Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutust teavitatakse. [ME 82]

2.  Keskasutus kontrollib käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5a. Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 3 lõike 5a kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele. [ME 83]

3.  Keskasutus kontrollib, kas taotleja identifitseerimisandmed, mis on esitatud taotlustoimikus, vastavad andmetele, mis on VISis või mõnes andmebaasis, milles on tehtud päring.

4.  Kui isikuandmed ei ole vastavuses ja artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab keskasutus valetabamuse taotlustoimikust.

5.  Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus põhjendatud juhtudel nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras. Igasuguse kahtluse korral loetakse taotleja süütuks. [ME 84]

6.  Teiste liikmesriikide keskasutuste teostatud kontrollimiste tulemus lisatakse taotlustoimikusse.

7.  Erandina lõikest 1, kui artikli 9a lõikes 5 osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele, et ta saaks võtta vajalikke järelmeetmeid. [ME 85]

8.  Kui tehakse kindlaks, et artikli 9a lõike 3 kohase päringu tabamuse aluseks olnud andmed esitas Europol, konsulteerib vastutava liikmesriigi keskasutus järelmeetmete asjus Europoli riikliku üksusega vastavalt määrusele (EL) 2016/794, eriti selle IV peatükile. [ME 86]

Artikkel 9ca

Liikmesriigi ühtse kontaktpunkti tehtav kontroll ja hindamine

1.  Iga liikmesriik nimetab pidevalt ööpäevaringselt avatud ja tegutseva riigiasutuse (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“), kes tagab käesoleva määruse kohaldamisel vajalikud päringutabamuste käsitsikontrollid ja hindamised. Ühtse kontaktpunkti moodustavad SIRENE büroo, Interpoli riikliku keskbüroo, Europoli riikliku keskse juurdepääsupunkti, ETIASe riikliku üksuse ja kõigi asjaomaste riiklike õiguskaitseasutuste kontaktametnikud. Liikmesriigid tagavad piisava arvu töötajad, et ühtne kontaktpunkt suudaks kontrollida talle teatatud päringutabamusi vastavalt käesolevale määrusele ja võttes arvesse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 23 sätestatud tähtaegasid.

2.  Ühtne kontaktpunkt kontrollib käsitsi talle edastatud päringutabamusi. Kohaldatakse artikli 9c lõigetes 2–6 sätestatud menetlusi.

3.  Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliga avastatakse andmete vastavus ja kinnitatakse päringutabamus, võtab ühtne kontaktpunkt vajaduse korral ühendust päringutabamuse andnud andmed saatnud vastutavate asutustega, sh Europoliga. Seejärel hindab ühtne kontaktpunkt päringutabamust. Ühtne kontaktpunkt esitab põhjendatud arvamuse, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 23 kohaselt tehtud otsust taotluse kohta. Kõnealune põhjendatud arvamus lisatakse taotlustoimikule. [ME 87]

Artikkel 9cb

Käsiraamat

Komisjon võtab artikli 48a kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, mille põhjal määratletakse käsiraamatus artiklites 9a–9ca sätestatud päringute, kontrollimiste ja hindamiste tegemiseks vajalikud menetlused ja eeskirjad ning see, milliseid andmeid tuleb võrrelda teiste süsteemide tehtud päringute andmetega. Selles delegeeritud õigusaktis sätestatakse, milliste andmeliikide kombinatsiooni tuleb kasutada artikli 9a kohaselt teistest süsteemidest päringute tegemisel. [ME 88]

Artikkel 9d

Europoli kohustused

Europol kohandab oma infosüsteemi, et tagada artikli 9a lõikes 3 ja artikli 22b lõikes 2 osutatud päringute automaatse töötlemise võimalikkus.“

"

13)  Artiklisse 13 lisatakse lõige 4:"

„4. Kui taotlustoimikut uuendatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, saadab VIS viisa välja andnud liikmesriigile teate selle viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjendatud otsuse kohta. Kesksüsteem genereerib sellise teate automaatselt ning see edastatakse artiklis 16 sätestatud mehhanismi kaudu.“ [ME 89]

"

14)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 2 lisatakse punkt ea:"

„ea) näokujutis;“;

"

b)  lisatakse lõige 2a:"

„2a. Lõike 2 punktis ea osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium.“

"

15)  Artikli 16 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui VISis luuakse taotlustoimik isiku kohta, kes on konkreetse kolmanda riigi kodanik või kuulub selliste kodanike erikategooriasse, kelle puhul taotletakse eelnevat konsulteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, edastab VIS automaatselt konsultatsioonitaotluse märgitud liikmesriigile või liikmesriikidele.

Liikmesriik või liikmesriigid, kellega konsulteeriti, edastab/edastavad oma vastuse VISile ning see edastab vastuse taotluse loonud liikmesriigile.

Nende liikmesriikide nimekiri, kes tahavad, et teiste liikmesriikide keskasutused konsulteeriksid konkreetse kolmanda riigi kodanike või selliste kodanike erikategooriate esitatud ühtse viisa taotluste läbivaatamise käigus nende keskasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, ja asjaomaste kolmanda riigi kodanike nimekiri integreeritakse VISi üksnes konsultatsioonimenetluste teostamise jaoks. [ME 90]

3.  Lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse ka järgmistel juhtudel:

   a) teabe edastamine piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljaandmise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõikele 4, piiratud territoriaalse kehtivusega viisa välja andmise käesoleva määruse andmete muudatuste kohta, vastavalt sama määruse artikli 24 lõikele 2 andmete muudatuste kohta ja ning tagantjärele teavitamise kohta vastavalt sama määruse artiklile 31 tagantjärele teavitamise kohta; [ME 91]
   b) kõigi muude sõnumite puhul, mis on seotud konsulaarkoostööga ja millega kaasneb VISis sisalduvate isikuandmete või nendega seotud andmete edastamine, päringute edastamisega pädevale viisasid väljastavale asutusele, et saata vastavalt artikli 9 punktile 7 edasi reisidokumentide koopiad ja muud taotlust toetavad dokumendid, ja toetavate dokumentide koopiad; nende dokumentide elektrooniliste koopiate edastamisega ning artikli 9c ja artikli 38 lõike 3 kohaste taotlustega. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad kõigile sellistele taotlustele kahe tööpäeva jooksul.“ [ME 92]

"

16)  Artikkel 17 jäetakse välja.

17)  III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„TEISTE ASUTUSTE JUURDEPÄÄS LÜHIAJALISE VIISA ANDMETELE“.

"

18)  Artikli 18 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Pädevad asutused, kes teevad kontrolle piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrollivad viisaomaniku sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgede alusel. Kui viisaomaniku sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse lõikes 1 nimetatud otsing lõikes 1 ette nähtud tähtnumbriliste andmetega koos näokujutisega.“

"

18a)  Artikkel 18a asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18a

VISist andmete võtmine viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis

Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võimaldatakse kontrolle tegeval pädeval asutusel saada VISist seal salvestatud ja kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmeid ning importida need riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, seda üksnes selleks, et luua või ajakohastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomanikku puudutavaid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid või sisenemiskeeluandmeid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2 ja artiklitele 16 ja 18.“ [ME 93]

"

19)  Lisatakse artikkel 20a:"

Artikkel 20a

VISi andmete kasutamine, et sisestada SISi hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, ja nende andmete edasine kasutamine [ME 94]

1.  VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid ja näokujutisi võib kasutada hoiatusteate sisestamiseks teadmata kadunud isiku isikute kohta, laste kohta, keda ähvardab röövimine või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, hoiatusteate sisestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …* [määrus (EL), milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artikli 32 lõikele 2 artiklile 32. Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed ja näokujutised turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 95]

2.  Kui päringu tulemuseks on tabamus SISi hoiatusteadete hulgas, nagu viidati (tänu VISis talletatud sõrmejälgede ja näokujutiste kasutamisele) päringutabamus lõikes 1 osutatud SISi hoiatusteadete hulga, võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) … [COM(2016)0883 – SIS LE (politseikoostöö)], artiklis 43 artiklis 44osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel VISile juurdepääsu omavalt asutuselt juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Liikmesriigid tagavad andmete turvalise edastamise. [ME 96]

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) … (ELT L …, …, lk …).“

"

20)  Artikli 22 lõige 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1. Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil. Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või b–cc osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis aa osutatud andmetega. [ME 97]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale menetlevale asutusele juurdepääs, et ta saaks tutvuda järgmiste taotleja andmetega ja vastavalt artikli 8 lõikele 3 lingitud taotleja taotlustoimikute andmetega üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

   a) taotluse number;
   b) taotluse vormi(de)lt pärinevad andmed, millele on osutatud artikli 9 punktides 4, 5 ja 7;
   c) fotod näokujutised; [ME 98]
   d) välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusajaga viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14;
   e) vastavalt artikli 8 lõikele 4 lingitud taotlustoimikute artikli 9 punktides punktis 4 ja 5 osutatud andmed.“ [ME 99]

"

21)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 23

Andmete säilitamise aeg

1.  Toimikuid Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist. [ME 100]

Säilitamisaeg algab:

   a) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise korral viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppemisel;
   b) viisa, või pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral viisa, või pikaajalise viisa või elamisloa uue kehtivusaja lõppemisel; [ME 101]
   c) viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral taotlustoimiku VISis loomise kuupäeval;
   d) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljastamisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise, kehtivusaja lühendamise, tagasivõtmise või tühistamise korral kuupäeval, mil vastutav asutus tegi vastava otsuse.

2.  Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 lõikes 3 ning artikli 22a lõigetes 3 ja 5 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule. [ME 102]

2a.  Erandina lõikest 1:

   a) elamislubade taotlustoimikud kustutatakse hiljemalt kümne aasta pärast;
   b) alla 12 aasta vanuste lastega seotud taotlustoimikud kustutatakse siis, kui laps on Schengeni alast lahkunud. [ME 103]

2b.  Uue taotluse esitamise lihtsustamiseks võib lõikes 1 osutatud taotlustoimikut erandlikult säilitada veel kuni kolm aastat pärast pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppu, kuid üksnes tingimusel, et taotleja, kellele esitati vastav nõusolekutaotlus, andis selleks vabalt ja teadlikult oma nõusoleku allkirjastatud deklaratsiooni kujul. Nõusolekutaotlused esitatakse muudest küsimustest selgelt eristataval viisil, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul ning selges ja lihtsas keeles kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7. Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikele 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab, kustutatakse taotlustoimik VISist automaatselt.

eu‑LISA töötab välja vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusoleku anda või tagasi võtta.

Komisjoni täpsustab artikli 48a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusolekut anda ja tagasi võtta. [ME 104]

"

22)  Artikli 24 lõige 2 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi VISis vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest viivitamata vastutavale liikmesriigile. Sellekohane sõnum edastatakse artikli 16 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

Kui ebatäpsed andmed puudutavad artikli 8 lõike 3 või 4 ja artikli 22a lõike 3 kohaselt loodud linke, sooritab liikmesriik vajalikud kontrollimised ja vastab 48 tunni jooksul ning parandab vajaduse korral lingi. Kui vastust ei tule ettenähtud aja jooksul, parandab taotluse esitanud liikmesriik lingi ja teatab vastutavale liikmesriigile tehtud parandusest VISMaili kaudu.“

3.  Vastutav liikmesriik kontrollib võimalikult kiiresti asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.“ [ME 105]

"

23)  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui taotleja on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 23 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kustutab liikmesriik, kes on loonud selle taotlejaga seotud artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ja artikli 22a lõikes 3 osutatud taotlustoimikud, toimikud ja lingid, vastavad taotlustoimikud ja lingid viivitamata VISist.“; [ME 106 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

b)  lõikes 2 asendatakse fraas „VISi infrastruktuuri“ fraasiga „VISMaili“.

23a)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. eu‑LISA vastutab VISi ja selle komponentide operatiivjuhtimise eest nagu on sätestatud artiklis 2a. Ta tagab koostöös liikmesriikidega, et kõnealuste komponentide puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. [ME 107]

2.  VISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud VISi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist, tagamaks et VIS toimib rahuldaval tasemel, eelkõige VISi kesksüsteemist konsulaaresinduste ja piirivalveasutuste päringutele vastamiseks kuluva aja mõttes. Päringutele vastamiseks kuluv aeg peab olema võimalikult lühike.“; [ME 108]

"

b)  lõiked 3–8 jäetakse välja. [ME 109]

24)  Artiklisse 26 lisatakse lõige 8a:"

„8a. eu-LISA võib kasutada VISi tarbekeskkonna reaalseid isikuandmeid testimiseks anonüümituna järgmiste asjaolude korral:

   a) diagnostika ja remondi jaoks, kui kesksüsteemis avastatakse vigu;
   b) selliste uute tehnoloogiate ja tehnikate testimiseks, millega võiks parandada kesksüsteemi jõudlust või sellesse andmete edastamist.

Sellistel juhtudel peavad testimiskeskkonna turvameetmed, juurdepääsukontroll ja sündmuste logimine olema samaväärsed kui need, mida kasutatakse VISi tarbekeskkonnas. Testimiseks kasutatavad reaalsed isikuandmed muudetakse anonüümseks selliselt, et andmesubjekti ei ole enam võimalik identifitseerida.“ [ME 110]

   c) Artiklisse 26 lisatakse järgmised lõiked:

„9a. Kui eu‑LISA teeb mis tahes VISiga seotud ülesande puhul koostööd välistöövõtjaga, jälgib ta tähelepanelikult töövõtja tegevust, et tagada käesoleva määruse järgimine, eriti turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse vallas.

9b.  VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.“ [ME 111]

"

25)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 27

Keskse viisainfosüsteemi asukoht

Keskse VISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsiooni, asub Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem, mis suudab tagada keskse VISi põhisüsteemi kõik funktsioonid, asub Austrias Sankt Johann im Pongaus.

eu‑LISA rakendab tehnilisi lahendusi, et tagada VISi aktiivse töö jaoks võib kasutada üheaegselt mõlemat asukohta katkematu kättesaadavus kas VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi samaaegse toimimise kaudu, tingimusel et teine asukoht kesksüsteemi varusüsteem säilitab võimekuse VISi suutlikkuse tagada töö süsteemi VISi kesksüsteemi rikke korral, või süsteemi või selle komponentide dubleerimise kaudu.“ [ME 112]

"

26)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Vastutus andmete kasutamise ja kvaliteedi eest“;

"

b)  lõike 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)   punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) andmete täpsuse, ajakohasuse ning kvaliteedi ja täielikkuse piisava taseme VISi edastamise hetkel.“;

"

ii)  lisatakse järgmine lõik:"

„Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et konsulaartöötajaid ja mis tahes sellise välise teenuseosutaja töötajaid, kellega tehakse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 43 osutatu kohaselt koostööd, koolitatakse korrapäraselt andmete kvaliteedi osas.“ [ME 113]

"

c)  lõike 2 punktis a asendatakse sõna „VISi“ mõlemal esinemisjuhul sõnadega „VISi või ühise isikuandmete hoidla“;

d)  lisatakse lõige 2 järgmised lõiked:"

„2a. Korraldusasutus eu‑LISA töötab koos komisjoniga välja andmekvaliteedi automaatkontrolli mehhanismid ja korra VISis olevate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja kontrollimise korra, haldab ja uuendab neid pidevalt ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. eu‑LISA tagab vajaliku erialase ettevalmistustasemega töötajad, et viia ellu andmekvaliteedikontrolli mehhanismide toimimiseks vajalikud tehnilised uuendused ja täiendused. Korraldusasutus eu‑LISA esitab liikmesriikidele ja komisjonile andmete kvaliteedi kontrollimise kohta korrapäraselt aruandeid. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid andmete kvaliteediga seoses tekkinud probleemide ja nende lahendamise kohta. [ME 114]

See mehhanism, menetlused ja andmekvaliteedi vastavuse tõlgendamine määratakse kindlaks rakendusmeetmetega artikli 49 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

2b.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande näokujutiste põhjal isikute tuvastamiseks vajaliku tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta.“ [ME 115]

"

da)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Seoses isikuandmete töötlemisega VISis määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktile 7 ja kellel lasub keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemise eest. Kõik liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest määramistest.“ [ME 116]

"

27)  Lisatakse artikkel 29a:"

Artikkel 29a

Konkreetsed õigusnormid andmete sisestamise kohta

1.  Artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmete VISi sisestamise suhtes kehtivad järgmised eeltingimused:

   a) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid võib VISi saata sisestada ainult pärast seda, kui riigi vastutav ametiasutus on kontrollinud nende kvaliteeti; [ME 117]
   b) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid töödeldakse VISis pärast VISis vastavalt artiklile 2 tehtud kvaliteedikontrolli.

2.  VISis kontrollitakse kvaliteeti järgmiselt:

   a) kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud või toimikud, kontrollitakse artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmeid; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate;
   b) VIS võib käivitada artikli 9a lõike 3 ja artikli 22b lõike 2 kohase automaatmenetluse alles pärast seda, kui VISis on kontrollitud kvaliteeti vastavalt käesolevale artiklile; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate; [ME 118 ei puuduta eestikeelset versiooni]
   c) kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud, kontrollitakse näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete kvaliteeti, et kindlustada biomeetrilist võrdlemist võimaldavate andmekvaliteedi miinimumnõuete järgimine; [ME 119 ei puuduta eestikeelset versiooni]
   d) kui VISis talletatakse teavet riikide määratud asutuste kohta, kontrollitakse andmete kvaliteeti vastavalt artikli 6 lõikele 4.

3.  Kehtestada tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete talletamise kvaliteedinõuded. Nende nõuete tehnilised kirjeldused nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ [ME 120 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

28)  Artikli 31 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: "

„1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning artikli 9 lõigetes 6 ja 7 osutatud teabe kolmandale riigile või lisas nimetatud rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse tõendamiseks, ning seda üksnes tagasisaatmiseks vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ või ümberasustamiseks vastavalt määrusele … [ümberasustamisraamistiku määrus], eeldusel et liikmesriik, kes andmed VISi sisestas, on andnud selleks oma nõusoleku.“ [ME 121]

"

28a)  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad piirivalve- või immigratsiooniasutused üksikjuhtudel edastada artikli 9 lõike 4 punktides a, aa, b, c, cc, k ja m ning lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid käesoleva määruse lisas nimetatud kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil, ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

   a) komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 45 lõikega 3;
   b) ette on nähtud määruse (EL) 2016/679 artiklis 46 osutatud asjakohased kaitsemeetmed, näiteks liidu või liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vahel kehtiva tagasivõtulepinguga; või
   c) kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d. [ME 122]

3.   Artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid võib kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 edastada ainult juhul, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

   a) andmed edastatakse kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige andmekaitsesätetega, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga, samuti tagasivõtulepingutega ning andmed edastanud liikmesriigi õigusega;
   b) andmed VISi sisestanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku;
   c) kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus andmeid töötlema ainult neil eesmärkidel, milleks need esitati, ning
   d) asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta on väljastatud direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt vastu võetud tagasisaatmisotsus, tingimusel et selle täitmist ei ole peatatud ning tingimusel et otsust ei ole edasi kaevatud, mille tulemusena võidakse selle täitmine peatada.“; [ME 123]

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„3a. Lõike 2 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.

3b.  Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab õiguskaitse eesmärgil VISist, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool liitu asuvale eraõiguslikule isikule. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmete edasine töötlemine toimub vastavalt direktiivile (EL) 2016/680 liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil.“ [ME 124]

"

28b)  Artikli 32 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)   lisatakse järgmine punkt:"

„ea) takistada isikutel, kellel puudub selleks luba, kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteeme andmesidevahendite abil;“ [ME 125]

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„ja) tagada, et katkestuste korral on võimalik taastada paigaldatud süsteemide tavapärane toimimine;

   jb) kindlustada usaldusväärsus selle tagamisega, et VISi kõigist tõrgetest teatatakse nõuetekohaselt ning et kehtestatud on vajalikud tehnilised meetmed isikuandmete taastamiseks VISi rikkest tuleneva andmelaostuse korral;“. [ME 126]

"

28c)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 32a

Turvaintsidendid

1.   Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada VISi turvalisust või mis võib põhjustada VISi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võidi ebaseaduslikult juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.   Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist, teavitavad liikmesriigid, Europol ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu‑LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu‑LISA teavitab VISi kesksüsteemiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada VISi toimimist liikmesriigis või eu‑LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, antakse kõigile liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse teada eu‑LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.

5.   Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu‑LISA omavahel koostööd.

6.   Komisjon teatab tõsistest intsidentidest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellistele teadetele antakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega salastatuse aste EU RESTRICTED / RESTREINT UE.

7.   Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 36.“ [ME 127]

"

28d)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 33

Vastutus

1.  Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2018/1726 alusel,

   a) on igal isikul või liikmesriigil, kes on kannatanud materiaalset kahju liikmesriigi poolt tehtud ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist;
   b) on igal isikul või liikmesriigil, kellele Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu‑LISA mingi käesoleva määrusega vastuolus olev toiming on põhjustanud materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada asjaomaselt ametilt hüvitist.

Kõnealune liikmesriik, Europol, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet või eu‑LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui nad tõendavad, et nad ei ole kahju põhjustanud sündmuse eest vastutavad.

2.  Kui VISi kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui eu‑LISA või muu VISi kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja, Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu‑LISA vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.“ [ME 128]

"

29)  Artikkel 34 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 34

Logide pidamine

1.  Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja korraldusasutus eu-LISA logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14 ja 22c–22f, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklile artiklitele 22g, artiklile 22h, artiklile 22i, artiklile 22j, artiklile 45a ja artiklile 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama. [ME 129]

2.  Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas käesoleva kõnealuse artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2017/2226 artikliga 41 artikliga 46. Artiklis 17a loetletud toimingute puhul registreeritakse kõik VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingud kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EL) 2017/2226 artikliga 46. [ME 130]

3.  Selliseid logisid võib kasutada ainult andmetöötluse lubatavuse andmekaitsega seotud järelevalve jaoks ja andmekaitse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.“

"

29a)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 35

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb koostööd riikliku järelevalveasutusega.“ [ME 131]

"

29b)  Artikkel 36 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse või käesoleva määrusega vastuolus töötlemise eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ [ME 132]

"

30)  Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)   sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

1. Vastutav liikmesriik teatab kolmanda riigi kodanikele ja artikli 9 lõike 4 punktis f, artikli 22c lõike 2 punktis e või artikli 22d punktis e osutatud isikutele, ilma et see piiraks õigust teabele, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 15 ja 16, määruse (EL) 2016/679 artiklites 13 ja 14 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 13;“; [ME 133]

"

ii)   punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebakorrektsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, ning saada Euroopa Andmekaitseinspektori ja artikli 41 lõikes 1 osutatud andmete kogumise eest vastutava liikmesriigi riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.“; [ME 134]

"

iii)   lisatakse järgmine punkt:"

„fa) asjaolu, et liikmesriigid ja Europol võivad õiguskaitse eesmärgil VISile juurde pääseda.“; [ME 135]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 9 punktides 4, 5 ja 6, artikli 22c lõikes 2 ja artikli 22d punktides a–g osutatud andmete, foto näokujutise ja daktüloskoopiliste andmete kogumise korral esitatakse lõikes 1 osutatud teave kolmanda riigi kodanikule kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles ja viisil, millest andmesubjekt aru saab või mille puhul on põhjust eeldada, et ta sellest aru saab ning selgelt, kokkuvõtlikult ja täpselt. Lapsi tuleb informeerida eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama sõrmejälgede võtmist.“; [ME 136]

"

c)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumise korral esitatakse kõnealune teave vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 14.“

"

31)  Artikli 38 lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul.“ [ME 137]

"

31a)  Artikkel 38 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 38

Õigus isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele või pikaajalise viisa või elamislubade omanikele, kelle andmeid säilitatakse VISis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18. Neile antakse samal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed.

2.  Selleks et kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18 tulenevaid õigusi, on lõikes 1 osutatud isikutel õigus pöörduda liikmesriigi poole, kes sisestas nende andmed VISi. Taotluse saanud liikmesriik vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastuseks taotlusele leitakse, et VISis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 12 lõigetega 3 ja 4 need andmed VISis viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühe kuu jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust. Liikmesriik, kes võttis ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega, teavitab asjaomast isikut sellest, et tema taotlus on edastatud, kellele see on edastatud ja kuidas menetlus edasi läheb.

3.  Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik viivitamata vastu haldusotsuse, milles selgitatakse kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.

4.  Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.

5.  Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes selleks, et oleks võimalik teostada lõikes 2 osutatud õigusi.

6.  Vastutav liikmesriik dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.“ [ME 138]

"

31b)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö

1.  Liikmesriikide pädevad asutused teevad artiklis 38 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.

2.  Iga liikmesriigi järelevalveasutus, millele osutatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt määrusele (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.

Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, millele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.“ [ME 139]

"

31c)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Õiguskaitsevahendid

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on iga liikmesriigi igal isikul õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud käesoleva määruse artikliga 38 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane hagi või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlustele ei vastatud artiklis 38 sätestatud tähtaegade jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.

2.  Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 kohane järelevalveasutuse abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.“; [ME 140]

"

31d)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 41

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.  Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teeb sõltumatut järelevalvet asjaomase liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaselt tehtava isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle.

2.  Järelevalveasutus või määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud asutus tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi vastutavates riigi ametiasutustes tehtud andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida tehakse nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamise või kustutamise või töötlemise piiramise arvu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks ning on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

4.  Liikmesriigid esitavad mis tahes teabe, mida määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus on taotlenud, ning eelkõige annavad viimasele teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete kohaselt läbi viidud tegevustest. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutusele juurdepääsu logidele ning võimaldavad tal igal ajal pääseda oma kõikidesse ruumidesse, mida kasutatakse koostalitluse eesmärgil.“ [ME 141]

"

31e)  Artikkel 42 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 42

Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu‑LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemisega seotud tegevuse järelevalve ja selle tagamise eest, et see tegevus toimuks kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja käesoleva määrusega.

2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi eu‑LISA poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu‑LISA‑le, komisjonile ja liikmesriikidele. eu‑LISA‑le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.  eu‑LISA edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab Euroopa andmekaitseinspektorile igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artiklites 22r, 34 ja 45b osutatud logidele ning oma ruumidele.“ [ME 142]

"

32)  Artikli 43 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: "

„1. Euroopa Andmekaitseinspektor teeb riiklike järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või avastab potentsiaalselt ebaseadusliku andmete edastamise koostalitluse komponentide teabeedastuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) XXXX/2018 [muudetud määrus (EÜ) nr 45/2001] artikliga 62.“ [ME 143]

"

32a)  Artikkel 43 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 43

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve koostalitluse komponentide ja teiste käesoleva määruse sätete üle.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Euroopa Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

4.  Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Europolile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu‑LISA‑le ühise tegevusaruande. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.“; [ME 144]

"

32b)  Artikkel 44 jäetakse välja. [ME 145]

33)  Artiklis 45 Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige 3 järgmised lõiked:"

2a. VISi kesksüsteemi, igas liikmesriigis riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri väljatöötamiseks vajalikud meetmed võetakse artikli 49 lõikes 2 esitatud menetluse kohaselt, kui need käsitlevad järgmisi valdkondi:

   a) süsteemi füüsiline struktuur, sealhulgas sidevõrgu kavandamine;
   b) isikuandmete kaitsega seotud tehnilised küsimused;
   c) tehnilised küsimused, millel on märkimisväärne eelarveline mõju liikmesriikidele või märkimisväärne tehniline mõju liikmesriikide riiklikele süsteemidele;
   d) turvanõuete, sealhulgas biomeetriliste külgede, väljatöötamine. [ME 146]

3. VISis biomeetriliseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

"

34)  Lisatakse artikkel 45a:"

Artikkel 45a

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.  Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu‑LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada, kuna andmed on täiesti anonüümsed: [ME 147]

   a) olekuteave;
   b) pädev asutus, sealhulgas selle asukoht;
   c) taotleja sugu, sünniaeg sünniaasta ja praegune kodakondsus; [ME 148]
   d) esmase saabumise liikmesriik (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   e) taotluse esitamise kuupäev ja koht ning viisat puudutav otsus (antud või andmisest keeldutud);
   f) väljaantud dokumendi liik, st lennujaama transiidiviisa, ühtne viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, pikaajaline viisa või elamisluba;
   g) reisidokumendi liik ja selle välja andnud riigi kolmetäheline kood (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   h) dokumendi või taotluse kohta tehtud lühiajaliste viisade andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused (ainult lühiajaliste viisade puhul); pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul taotluse kohta tehtud otsus (kas anti välja või keelduti taotlust rahuldamast ja mis põhjustel), sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1240 artiklis 29, või konkreetses riskinäitajates; [ME 149]
   ha) dokumendi andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused, sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34, või konkreetses riskinäitajates; [ME 150]
   i) taotluse rahuldamisest keeldunud pädev asutus, sealhulgas selle asukoht, ning keeldumise kuupäev (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   j) juhtumid, mil sama taotleja esitas lühiajalise viisa taotluse rohkem kui ühele viisasid väljastavale asutusele, ära tuleb märkida asjaomased viisasid väljastavad asutused, nende asukohad ning keeldumiste kuupäevad (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   k) lühiajalise viisa puhul reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid); pikaajalise viisa ja elamisloa puhul taotluse eesmärk; [ME 151]
   l) iga tagasivõetud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusega dokumendi viisadokumendi kohta sisestatud andmed; [ME 152]
   m) vajaduse korral pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;
   n) nende isikute arv, kes on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 kohaselt vabastatud nõudest anda sõrmejälgi;
   o) juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid ei olnud faktiliselt võimalik esitada kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;
   p) juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmete esitamist ei nõutud õiguslikel põhjustel kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;
   q) juhtumid, mille puhul keelduti viisa andmisest isikule, kellel ei olnud võimalik faktiliselt esitada artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13 osutatud riskianalüüside koostamise ja haavatavuse hindamise eesmärgil juurdepääsu, et teha päringuid esimeses lõigus osutatud andmetes.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel säilitab eu‑LISA nimetatud lõigus osutatud andmeid [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse (EL) 2018/XX artiklis 39] osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlas.

3.  eu‑LISA kehtestatud menetlused VISi toimimise jälgimiseks vastavalt artikli 50 lõikele 1 hõlmavad võimalust koostada jälgimise tagamiseks korrapärast statistikat.

4.  eu‑LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis lühiajaliste viisade kohta statistika, milles on iga viisa esitamise koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

   a) taotletud lennujaama transiidiviisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed lennujaama transiidiviisad;
   b) välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A‑liiki viisad;
   c) välja antud mitmekordsete viisade koguarv;
   d) välja andmata viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A‑liiki viisad;
   e) taotletud ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed ühtsed viisad;
   f) välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;
   g) välja antud mitmekordsete viisade koguarv jagatuna kehtivusajaga (alla 6 kuu, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat, 5 aastat),
   h) välja andmata ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;
   i) välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade koguarv.

Igapäevaseid statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas.

5.  eu‑LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta statistika, milles on iga koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

   a) nende pikaajaliste viisade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;
   b) nende elamislubade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;

6.  Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku võetakse kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded andmed kokku aastaaruandes. Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele. [ME 153]

7.  Komisjoni nõudmisel esitab eu‑LISA statistika ühise viisapoliitika või rändepoliitika rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaste aspektide kohta.“

"

35)  Lisatakse artiklid 45b, 45c, 45d ja 45e:"

Artikkel 45b

Vedajate juurdepääs andmetele kontrollimise eesmärgil

1.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Selleks esitavad veoettevõtjad lühiajaliste viisade puhul andmed, mis on loetletud vastavalt kas käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c või artikli 22c punktides a, b ja c. Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada. [ME 154]

2.  Lõike 1 kohaldamisel ja selle rakendamise käigus tekkida võivate vaidluste lahendamiseks säilitab eu‑LISA kõigi vedajate poolt võrguvärava kaudu tehtud andmetöötlustoimingute logid. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringu tegemiseks kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava kaudu edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

3.  Turvaline juurdepääs käesoleva määrusega muudetud otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõike 2 artikli 2a punktis h osutatud vedajate võrguväravale, sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Sel otstarbel saadab vedaja päringu, et ta saaks tutvuda VISi andmetega, kasutades reisidokumendi masinloetavas osas olevaid andmeid. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Erandina ei ole lennujaama transiidi korral vedaja kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on kehtiv lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. [ME 155]

4.  VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv ühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. Kui välja antud on piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 25, võetakse VISi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille kohta see viisa kehtib, ning samuti vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399. Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 156]

5.  Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 157]

5a.  Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest VISis säilitatud andmetest. eu‑LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest. [ME 158]

5b.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse viisat, ei ole kehtivat viisat. [ME 159]

5c.  Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel. [ME 160]

5d.  Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, käesoleva määruse jõustumisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata. [ME 161]

Artikkel 45c

Varumenetlused juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele

1.  Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu või muul vedajast sõltumatul põhjusel tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui korraldusasutus eu‑LISA avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada korraldusasutusele eu‑LISA‑le. [ME 162]

1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45b lõikes 5b osutatud karistusi. [ME 163]

1b.  Kui vedajal on VISi mõne osa rikke tõttu pikema aja jooksul tehniliselt võimatu teha artikli 45b lõikes 1 osutatud päringut, peab see vedaja sellest eu‑LISA‑le teada andma. [ME 164]

2.  Varumenetluste üksikasjad kehtestatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45d

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade juurdepääs VISi andmetele

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624* artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks ja lisaks nimetatud määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud juurdepääsule on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha. [ME 165]

2.  lõikes 1 osutatud juurdepääsu tagamiseks nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet keskseks juurdepääsupunktiks eraldi üksuse, milles on nõuetekohaste volitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnikud. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 45e sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Artikkel 45e

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade VISi andmetele juurdepääsu tingimused ja kord

1.  Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli, ja piirivalve ja/või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 166]

2.  Juurdepääsu andmise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

   a) vastuvõttev liikmesriik annab rühma liikmetele loa tutvuda VISi andmetega, et täita riigipiiri ületamise kontrolli, ja piirivalve ja tagasisaatmise tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning [ME 167]
   b) VISi andmetega on vaja tutvuda selleks, et täita konkreetseid ülesandeid, mille vastuvõttev liikmesriik on rühmale andnud.

3.  Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema. [ME 168]

4.  Kahtluste korral või juhul, kui viisa, pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse kontrollimine ei õnnestu, suunab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma liige asjaomase isiku vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametniku juurde.

5.  Rühmade liikmed tutvuvad VISi andmetega järgmiselt:

   a) kui täidetakse ülesandeid, mis on seotud kontrollidega piiril vastavalt määrusele (EL) 2016/399, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et teostada välispiiripunktides kontrollimisi vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 või 22g;
   b) kui kontrollitakse, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et kontrollida liikmesriigi territooriumil kolmanda riigi kodanikke vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 või 22h;
   c) kui tegemist on sellise isiku tuvastamisega, kelle puhul ei ole teada, kas ta vastab või ei vasta enam liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, on rühmade liikmetel VISi andmetele juurdepääs isiku tuvastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.

6.  Kui sellise juurdepääsu ja päringu tulemuseks on päringutabamus VISis, teatatakse sellest vastuvõtvale liikmesriigile.

7.  Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34. [ME 169]

8.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema rühmade leitud andmete kasutamine registreeritakse. [ME 170]

9.  Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, VISi osi ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena. [ME 171]

10.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu meetmed andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 32 ja rakendab neid.“

"

35a)  Artiklid 46, 47 ja 48 jäetakse välja. [MEd 172, 173 ja 174]

35b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 48a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9cb ja artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 175]

"

36)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

"

37)  Lisatakse artikkel 49a:"

Artikkel 49a

Nõuanderühm

eu‑LISA loob nõuanderühma, kes nõustab ametit VISiga seotud küsimustes, eelkõige seoses ameti iga‑aastase tööprogrammi ja tegevusaruande koostamisega.“

"

38)  Artikkel 50 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 50

Põhiõigustele avaldatava mõju jälgimine ja hindamine

1.  Korraldusasutus eu‑LISA kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega, ning jälgida põhiõigustest kinnipidamist, sh et oleks tagatud õigus isikuandmete kaitsele, õigus mittediskrimineerimisele, lapse õigused ning õigus juurdepääsuks tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME 177]

2.  Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel eu‑LISA‑l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega. [ME 178]

3.  eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse ja kulude kohta. See aruanne sisaldab projektialaste edusammude ja kulude ülevaadet, finantsmõju hinnangut ning teavet kõigi tehniliste probleemide ja riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi kogukulusid. [ME 179]

3a.  Arendusprotsessis ilmnevate viivituste korral teavitab eu‑LISA esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et teavitada viivituste põhjustest ning ajalistest ja finantsilistest tagajärgedest. [ME 180]

4.  Iga liikmesriik ja Europol koostab igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides VISi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tõhususe kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

   a) otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liik ning alla 12‑aastaste laste andmetele juurdepääs; [ME 181]
   b) põhjendatud alus põhjendatud kahtluseks, et kuriteos kahtlustatav isik või kuriteo toimepanija või ohver kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;
   c) VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks esitatud taotluste arv;
   ca) selliste juhtumite arv ja liik, mille puhul kasutati artikli 22m lõikes 2 osutatud kiireloomulist menetlust, sealhulgas juhtumid, kus keskne juurdepääsupunkt ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks. [ME 182]
   d) selliste juhtumite arv ja liik, kus isik edukalt tuvastati.
   da) statistika lastega kaubitsemise kohta, sealhulgas isikusamasuse eduka tuvastamise juhtumid. [ME 183]

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks. Komisjon koondab aastaaruanded põhjalikku aruandesse, mis avaldatakse sama aasta 30. detsembriks. [ME 184]

5.  Komisjon koostab iga nelja kahe aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega eesmärkide ja tehtud kulutustega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, selle mõju põhiõigustele, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 185]

6.  Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7.  Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.“

"

39)  1. liite pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikli 31 lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu“. [ME 186]

"

40)  Pärast artiklit 22 lisatakse IIIa ja IIIb peatükk:"

„IIIa PEATÜKK

PIKAAJALISTE VIISADE ja ELAMISLUBADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 22a

Andmete sisestamise kord pikaajalise viisa või elamisloa taotluse kohta otsuse tegemise korral

1.  Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisloa taotluse kohta, loob otsuse teinud ametiasutus viivitamata isikliku toimiku, sisestades selleks VISi artiklis 22c või artiklis 22d osutatud andmed.

1a.  Asutus, mille pädevuses on otsuse tegemine, loob enne otsuse tegemist isikliku toimiku. [ME 187]

2.  Kui individuaalne toimik on loodud, teeb VIS automaatse päringu vastavalt artiklile 22b.

3.  Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba. Vanemate või eestkostjate avaldusi ei eraldata laste avaldustest. [ME 188]

4.  Kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta vastavalt liidu või liikmesriigi õigusaktidele, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda.

Artikkel 22b

Päringud muudes süsteemides

1.  VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvatervist või sisejulgeolekut vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi. [ME 189]

2.  Iga kord, kui seoses pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise või andmisest keeldumise korral elamisloaga luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22d artiklile 22c, teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS‑TCN‑süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) sisalduvate asjaomaste andmetega. VIS kontrollib:

   a) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   b) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   c) kas SISis on taotleja kohta sisestatud hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
   d) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   e) kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale reisiloale, mis on tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud;
   f) kas taotleja ja tema reisidokument on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
   g) kas sama isiku kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
   h) ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele pikaajalise viisa või elamisloa taotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
   i) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
   j) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
   k) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   l) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   m) kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
   n) kas alaealise taotleja puhul on tema vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja kohta on SISis hoiatusteade, et:
   i) teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   ii) ta on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
   iii) ta omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas.

Käesolev lõige ei tohi mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest.

Valetabamuse ohu vältimiseks tuleks alla 14‑aastaste laste või üle 75‑aastaste eakatega seotud päringute puhul, mis tehakse rohkem kui viis aastat enne vastet võetud biomeetriliste tunnuste abil ja mis ei kinnita kolmanda riigi kodaniku isikusamasust, kohaldada kohustuslikku käsitsi kontrollimist biomeetriliste andmete ekspertide poolt. [ME 190]

3.  VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 191]

3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 192]

4.  Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks seoses antud või pikendatud pikaajalise viisaga tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid: [ME 193]

   a) hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;
   b) hoiatusteade kadunud isikute kohta;
   c) hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;
   d) hoiatusteade diskreetse ja kontrolli, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta. [ME 194]

Kui käesolevas lõikes osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele ning võtab vajalikud järelmeetmed. Artikli 9a lõikeid 5a, 5b, 5c ja 5d ning artikleid 9c, 9ca ja 9cb kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste erisätete kohaselt. [ME 195]

5.  Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ETIASe ja VISi andmetega tutvutakse vastavalt lõikele 2, sisaldab päringutabamus üksnes märget reisiloa väljastamisest keeldumise, sisenemiskeelu või viisa väljastamisest keeldumise kohta, mille aluseks on julgeolekukaalutlused.

6.  Kui pikaajalise viisa või elamisloa annab välja või kui seda pikendab liikmesriigi konsulaarasutus, kohaldatakse artiklit 9a. [ME 196]

7.  Kui elamisloa annab välja või seda pikendab või kui pikaajalist viisat pikendab liikmesriigi territooriumil olev ametiasutus, kohaldatakse järgmist:

   a) see asutus kontrollib, kas isiklikus toimikus sisalduvad andmed vastavad VISis olevatele andmetele või andmetele mõnes päringuga hõlmatud ELi infosüsteemis/andmebaasis, Europoli andmetele või Interpoli andmebaasides olevatele andmetele vastavalt lõikele 2;
   b) kui lõike 2 kohane päringutabamus on seotud Europoli andmetega, teatatakse sellest Europoli riiklikule üksusele järelemeetmete võtmiseks;
   c) kui andmed ei ole vastavuses ja lõigete 2 ja 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab ametiasutus valetabamuse taotlustoimikust;
   d) kui avastatakse andmete vastavus või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võtab ametiasutus päringutabamuse aluseks olnud andmete suhtes meetmeid vastavalt lõikele 4, tegutsedes kooskõlas ELi ja riiklikes õigusaktides sätestatud menetluste, tingimuste ja kriteeriumidega. [ME 197]

Artikkel 22c

Pikaajalise viisa või elamisloa andmise korral loodav isiklik toimik

Vastavalt artikli 22a lõikele 1 loodud isiklik toimik peab sisaldama järgmisi andmeid:

   1) dokumendi välja andnud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   2) dokumendi omaniku järgmised andmed:
   a) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg sünniaasta; praegune kodakondsus (praegused kodakondsused); sugu; sünniaeg, -koht sünnikoht ja -riik; [ME 198]
   b) reisidokumendi liik ja number ning selle välja andnud riigi kolmetäheline kood;
   c) reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;
   cc) reisidokumendi välja andnud asutus;
   d) alaealiste puhul dokumendi omaniku vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);
   e) taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress või tööandja/organisatsiooni nimi ja aadress;
   f) dokumendi omaniku näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt; [ME 199]
   g) dokumendi omaniku kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;
   3) järgmised andmed antud pikaajalise viisa või elamisloa kohta:
   a) olekuteave pikaajalise viisa või eluloa andmise kohta;
   b) pikaajalise viisa või elamisloa andmise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;
   c) väljaantud dokumendi liik (pikaajaline viisa või elamisluba);
   d) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa number;
   e) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22d

Teatavatel juhtudel pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise korral loodav isiklik toimik

Kui tehakse otsus keelduda pikaajalise viisa või elamisloa andmisest, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud, loob pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus viivitamata isikliku toimiku ja sisestab sellesse järgmised andmed: [ME 200]

   a) perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed); eesnimi (eesnimed); sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;
   b) praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus;
   c) reisidokumendi liik ja number, väljastanud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõppkuupäev;
   d) alaealiste puhul taotleja vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);
   e) taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress; [ME 201 ei puuduta eestikeelset teksti]
   f) taotleja näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt; [ME 202]
   g) taotleja kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;
   h) märge selle kohta, et pikaajalise viisa või elamisloa andmisest on keeldutud, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud; [ME 203]
   i) pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   j) pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemise koht ja kuupäev.

Artikkel 22e

Pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed

1.  Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendada, lisab otsuse teinud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise kohta;
   b) pikaajalise viisa või elamisloa tühistanud või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   c) otsuse tegemise koht ja kuupäev;
   d) uus pikaajalise viisa kehtivusaja lõppkuupäev, kui see on asjakohane;
   e) viisakleebise number, kui pikaajalise viisa kehtivusaega lühendatakse uue viisakleebise väljastamisega.

2.  Isiklikku toimikusse lisatakse ka artikli 22d punktile h vastav(ad) pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise põhjus(ed).

Artikkel 22f

Pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral lisatavad andmed

Kui tehakse otsus pikaajalist viisat või elamisluba pikendada, lisab pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise kohta;
   b) pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   c) otsuse tegemise koht ja kuupäev;
   d) viisakleebise number, kui pikaajalist viisat pikendatakse uue viisakleebise väljastamisega;
   e) pikendatud kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22g

Juurdepääs andmetele pikaajaliste viisade ja elamislubade kontrollimiseks välispiiripunktides

1.  Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, või sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 204]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale piirikontrolliasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;
   b) artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;
   c) vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;
   d) vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;
   e) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod näokujutised. [ME 205]

Artikkel 22h

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.  Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, ja vajaduse korral politseiasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 206]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega ja vajaduse korral vastavalt artikli 22a lõikele 4 lingitud toimiku(te) andmetega:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;
   b) artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;
   c) vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;
   d) vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;
   e) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod näokujutised. [ME 207]

Artikkel 22i

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemiseks

1.  Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel üksnes selleks, et selgitada vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 12 välja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel.

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et pikaajalise viisa või elamisloa omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste taotlustoimiku andmetega ja vastavalt artikli 22a lõikele 4 punktis g osutatud abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) andmetega:

   a) pikaajalise viisa või elamisloa andnud või seda pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   b) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed;
   c) dokumendi liik;
   d) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaeg;
   f) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod;
   g) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) kohta.

3.  VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013* artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

Artikkel 22j

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks

1.  Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 27 üksnes selleks, et vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotlus.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring pikaajalise viisa või elamisloa numbri ja artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c või artikli 22d punktides a, b, c ja f osutatud andmete alusel.

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil artiklite 22c, 22d, 22e ja 22f kohaste taotlejat käsitlevate andmetega või vastavalt artikli 22a lõikele 3 lingitud taotlustoimiku(te)sse sisestatud andmetega pikaajaliste viisade või elamislubade kohta, mis on antud, mille andmisest on keeldutud, mis on kehtetuks tunnistatud või mida on pikendatud.

3.  VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

IIIb PEATÜKK

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus ja tingimused

Artikkel 22k

Liikmesriikide määratud asutused

1.  Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes artiklis 22n osutatud asjakohastel ja rangelt määratletud juhtudel. Nendel ametiasutustel on lubatud teha päringuid alla 12‑aastaseid lapsi käsitlevates andmetes üksnes selleks, et kaitsta kadunud lapsi ja raskete kuritegude ohvriks langenud lapsi. [ME 208]

2.  Iga liikmesriik peab määratud asutuste rangelt piiratud nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu‑LISA‑le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate. [ME 209]

3.  Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs VISile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22n sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Liikmesriigid võivad määrata kooskõlas oma organisatsioonilise ja haldusstruktuuriga põhiseaduslike või õigusnõuete täitmisel mitu keskset juurdepääsupunkti.

4.  Iga liikmesriik teatab eu‑LISA‑le ja komisjonile oma kesksed juurdepääsupunktid ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

5.  Iga liikmesriik peab riiklikul tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsu VISi salvestatud andmetele.

6.  Ainult keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs VISile kooskõlas artiklitega 22m ja 22n.

Artikkel 22l

Europol

1.  Europol määrab ühe oma tegevusüksustest Europoli määratud asutuseks ning annab talle volituse taotleda juurdepääsu VISile lõikes 2 osutatud keskse juurdepääsupunkti kaudu, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

2.  Europol määrab keskseks juurdepääsupunktiks nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksuse. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22p sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites täiesti sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. [ME 210]

Artikkel 22m

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

1.  Artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksus esitab artikli 22k lõikes 3 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse juurdepääsu saamiseks VISi salvestatud andmetele. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 22n osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskne juurdepääsupunkt need taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.  Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, vaatab keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata läbi ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 22n osutatud tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise juhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

3.  Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused viivitamata sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte. [ME 211]

Artikkel 22n

Liikmesriikide määratud asutuste poolt VISi andmetele juurdepääsu tingimused

1.  Määratud asutused Ilma et see piiraks [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 22 kohaldamist, saavad määratud asutused päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: [ME 212]

   a) juurdepääs päringu tegemiseks on vajalik ja proportsionaalne terroriakti või muu raske kuriteo ennetamise, avastamise või uurimise eesmärgil;
   b) juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;
   c) on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;
   ca) sõrmejälgede alusel tehtavate otsingute korral on otsuse 2008/615/JSK alusel tehtud eelnevalt otsing teiste liikmesriikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemides, kui sõrmejälgedega võrdlemine on tehniliselt võimalik, ning see otsing on täielikult läbi viidud või otsingut ei ole täielikult läbi viidud 24 tunni jooksul alates selle alustamisest. [ME 213]
   d) vastavalt [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse artikli 22 lõike 5 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis. [ME 214]

2.  Kui juurdepääsu VISile taotletakse selleks, et tutvuda terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava isiku, selle toimepanija või arvatava ohvri varasemate reiside või liikmesriikide territooriumil viibimise andmetega, ei pea lõike 1 punktis d sätestatud tingimus olema täidetud.

3.  VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste taotlustoimiku või isikliku toimiku andmete alusel: [ME 215]

   a) perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed), sünniaeg sünniaasta, kodakondsus (kodakondsused) ja/või sugu; [ME 216]
   b) reisidokumendi (reisidokumentide) liik ja number, selle (need) välja andnud riigi kolmetäheline kood ja reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;
   c) viisakleebise number või pikaajalise viisa või elamisloa number ja viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;
   d) sõrmejäljed, sealhulgas latentsed sõrmejäljed;
   e) näokujutis.

3a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande isiku tuvastamiseks näokujutiste kasutamiseks nõutava tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta. [ME 217]

3b.  Lõike 3 punktis e osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium. [ME 218]

4.  Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele selles lõikes käesoleva artikli lõikes 3 loetletud andmetele ja muudele taotlustoimiku või isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud. [ME 219]

Artikkel 22o

Juurdepääs VISile isikusamasuse tuvastamiseks eriasjaoludel

Erandina artikli 22n lõikest 1 ei nõuta määratud asutustelt selles lõikes sätestatud tingimuste täitmist, kui VISis tehakse päring kadunud, röövitud või inimkaubanduse ohvriks langenud isiku, eelkõige lapse tuvastamiseks, kelle puhul on põhjendatult alust tõsine põhjus arvata, et VISi andmed aitavad kaasa tema tuvastamisele ja/või ja konkreetsele inimkaubandusjuhtumi uurimisele. Selliste asjaolude korral võivad määratud asutused teha VISis päringu isiku sõrmejälgede alusel. [ME 220]

Kui isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring artikli 9 lõike 4 punktis a ja b või artikli 22c lõike 2 punktis a ja b osutatud andmete alusel. [ME 221]

VISis tehtud päring annab tabamuse korral juurdepääsu kõikidele artiklis 9, artiklis 22c või artiklis 22d ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 või artikli 22a lõikes 3 osutatud andmetele. [ME 222]

Artikkel 22p

Europoli poolt VISi andmetele juurdepääsu menetlus ja tingimused

1.  Europol saab päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) päringu tegemine on vajalik ja proportsionaalne, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel või uurimisel;
   b) juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;
   c) on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;
   d) vastavalt [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 3 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.

2.  Sel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 22n lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

3.  Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22k lõikes 3 artikli 22l lõikes 2 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 223]

4.  Europol võib VISi andmetes tehtud päringu tulemusel saadud teavet töödelda ainult päritoluliikmesriigi loal. Luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

Artikkel 22q

Logi pidamine ja dokumenteerimine

1.  Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIc peatükiga IIIb peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, registreeritakse logisse salvestatakse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks suhtes järelevalve teostamiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse ning, nende tervikluse ja, turvalisuse ja põhiõigustele avalduva võimaliku mõju jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

Kirjeid või dokumente tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need tuleb kustutada kaks aastat pärast nende loomist, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes. [ME 224]

2.  Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

   a) VISi andmetele juurdepääsu taotlemise täpne eesmärk, sealhulgas asjaomane terroriakt või muu raske kuritegu, ning Europoli puhul juurdepääsutaotluse täpne eesmärk;
   b) viide siseriiklikule toimikule;
   c) keskse juurdepääsupunkti poolt riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemile esitatud juurdepääsutaotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;
   d) päringu tegemist taotlenud asutuse nimi;
   e) asjakohasel juhul teave järelkontrolliga seoses tehtud otsuse kohta;
   f) päringu tegemiseks kasutatud andmed;
   g) kooskõlas siseriiklike normidega või määrusega (EL) 2016/794, või kui see on asjakohane, määrusega (EL) 2018/1725 otsingu teinud ametniku ning selleks korralduse andnud ametniku kordumatu kasutajatunnus. [ME 225]

3.  Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, põhiõigustele avalduva mõju jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 50 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele. [ME 226]

Artikkel 22r

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kui käesolev määrus ei ole liikmesriigi suhtes veel jõustunud

1.  Sellise liikmesriigi määratud asutustele, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, võimaldatakse VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) juurdepääs toimub nende volituste piires;
   b) juurdepääs toimub samadel tingimustel, kui on sätestatud artikli 22n lõikes 1;
   c) juurdepääsuks on esitatud nõuetekohaselt põhjendatud kirjalik või elektrooniline taotlus sellise liikmesriigi määratud asutusele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse; kõnealune asutus taotleb seejärel oma riiklikult (riiklikelt) keskse(te)lt juurdepääsupunkti(de)lt luba tutvuda VISi andmetega.

2.  Liikmesriik, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, teeb nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel ja artikli 22n lõikes 1 sätestatud tingimustel oma viisateabe kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac‑süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).“

Artikkel 22ra

Selliste isikuandmete kaitse, millele on antud juurdepääs kooskõlas IIIb peatükiga

1.   Iga liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusakte ning õigus- ja haldusnorme kohaldatakse ka tema riiklike ametiasutuste juurdepääsu suhtes VISile käesoleva peatüki alusel, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.

2.   Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete VISi ja VISist edastamise seaduslikkust. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 41 lõikeid 3 ja 4.

3.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja selle üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor.

4.   VISis olevaid isikuandmeid, millele saadi juurdepääs kooskõlas käesoleva peatükiga, töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.

5.   eu‑LISA, määratud asutused, kesksed juurdepääsupunktid ja Europol peavad otsingute kohta logisid, nagu on osutatud artiklis 22q, et määruse (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus ja Euroopa Andmekaitseinspektor saaksid kontrollida andmetöötluse vastavust liidu ja liikmesriigi andmekaitsenormidele. Muudel juhtudel peale andmete nimetatud eesmärgil säilitamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast 30 päeva möödumist, välja arvatud juhul, kui neid isiku- ja otsinguandmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud. [ME 227]

"

Artikkel 2

Otsuse 2004/512/EÜ muutmine kehtetuks tunnistamine [ME 228]

Otsuse Otsus 2004/512/EÜ artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealusele otsusele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga."

„2. Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

   a) [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] osutatud ühine isikuandmete hoidla;
   b) keskne infosüsteem (edaspidi „viisainfosüsteem“);
   c) iga liikmesriigi liides (edaspidi „riigi liides“), mis võimaldab ühenduda liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
   d) sideinfrastruktuur keskse VISi ja riikide liideste vahel;
   e) turvaline sidekanal keskse VISi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
   f) turvaline sideinfrastruktuur keskse VISi ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
   g) mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
   h) vedajate võrguvärav;
   i) turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VIS ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid (Interpoli süsteemid/andmebaasid) saavad omavahel sidet pidada;
   j) teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks.

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.“ [ME 229]

"

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 810/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 10 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või lubab esimese taotluse korral ja seejärel maksimaalselt iga 59 kuu järel võtta kohapeal käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto näokujutise;“. [ME 230]

"

2)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 esimene taane asendatakse järgmisega:"

„– foto näokujutis, mis tehakse taotluse esitamise ajal kohapeal ja registreeritakse digitaalselt;“; [ME 231]

"

b)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„3. Kui uue taotluse esitamise kuupäevaks on möödunud vähem kui 59 kuud varasema taotluse esitamisest ning varasema taotluse menetlemise käigus on taotlejalt kogutud sõrmejäljed ja temast kohapeal tehtud foto, mis on sisestatud VISi ja piisava kvaliteediga, võib kopeeritakse need kopeerida uude taotlusse.“; [ME 232]

"

c)  lõike 7 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) alla 6‑aastased lapsed ja üle 70‑aastased isikud;“; [ME 253]

"

d)  lõige 8 jäetakse välja.

3)  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 8 lõikega 2 ning artiklitega 9a ja 15 otsing VISis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki nendes artiklites sätestatud otsingukriteeriume.

"

b)  lisatakse lõiked 3a ja 3b:"

„3a. Hinnangu andmiseks sellele, kas lõikes 3 osutatud sisenemise tingimused on täidetud, võtab konsulaat arvesse tulemusi, mis on saadud määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tegemisel järgmistes andmebaasides:

   a) Schengeni infosüsteemis (SIS) ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) selle kohta, kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) toimikus registreeritud reisidokumendile; [ME 233]
   b) ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS) selle kohta, kas taotleja reisiloataotlus on tagasi lükatud, tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
   c) viisainfosüsteemis (VIS) selle kohta, kas taotluses reisidokumendi kohta esitatud teave vastab mõnes teises teistsuguste isikuandmetega reisiloa taotluses esitatud teabele ning kas taotleja suhtes on tehtud otsus lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   d) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES) selle kohta, kas taotleja on praegu või varem viibimisaega ületanud või kas talle on varem kehtestatud sisenemiskeeld;
   e) Eurodacis selle kohta, kas taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud või see on tagasi lükatud;
   f) Europoli andmebaasis selle kohta, kas taotluses esitatud andmed vastavad tema registreeritud andmetele;
   g) ECRIS‑TCN‑süsteemis selle kohta, kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed on selles andmebaasis registreeritud seoses terroriaktide või muude raskete kuritegudega; [ME 234]
   h) Schengeni infosüsteemis (SIS) selle kohta, kas taotleja kohta on hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks.

Konsulaat saab juurdepääsu taotlustoimikule ja sellega lingitud taotlustoimiku(te)le, kui selliseid leidub, ning kõikidele määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tulemustele.

3b.  Viisasid andev asutus teeb päringu mitme identiteedi detektorist ja [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 4 punktis 37 osutatud ühisest isikuandmete hoidlast või Schengeni infosüsteemist või mõlemast, et hinnata erinevusi lingitud identiteetides, ning teeb täiendavaid kontrolle, mis on vajalikud otsuste tegemiseks lingi staatuse ja värvi kohta ning asjaomasele isikule viisa andmise või sellest keeldumise kohta.

Kooskõlas [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 59 lõikega 1 kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes alates mitme identiteedi detektori töölerakendamisest.“;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Konsulaat kontrollib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud teabe põhjal, kas taotleja ületab kavandatud viibimise tulemusena liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata teise liikmesriigi välja antud siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.“

"

4)  Lisatakse artikkel 21a:"

Artikkel 21a

Konkreetsed ohunäitajad

-1.  Konkreetsed ohunäitajad on algoritm, mille abil saab teha määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsi, võrreldes taotlustoimikus salvestatud andmeid konkreetsete ohunäitajatega, mis osutavad julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurele epideemiaohule. Konkreetsed ohunäitajad peavad olema VISis registreeritud. [ME 235]

1.  Komisjon määratleb artikli 51a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt ohud, mis on seotud julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu olemasolu hinnatakse järgmise teabe põhjal epideemiaohuga, tuginedes järgmisele: [ME 236]

   a) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul, kellel on viisa, kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest kõrvale;
   b) artikli 45a kohane VISi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma taotleja puhul kaldub ebaseadusliku rände või julgeoleku- või rahvaterviseohtude julgeolekuohtude tõttu tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest kõrvale; [ME 237]
   c) artikli 45a kohane VISi statistika ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, mis osutab korrelatsioonile ühelt poolt taotlusvormi abil kogutud teabe ning teiselt poolt viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude vahel;
   d) liikmesriikide esitatud teave konkreetsete julgeolekuohu näitajate ja kõnealuse liikmesriigi poolt kindlaks määratud ohtude kohta, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;
   e) liikmesriikide esitatud teave, et teatava reisijaterühma puhul kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr kõnealuses liikmesriigis tavapärasest kõrvale, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;
   f) liikmesriikide esitatud teave konkreetsete suurte epideemiaohtude kohta ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) esitatud teave epidemioloogilise järelevalve kohta ja ohuanalüüsid ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esitatud teave haiguspuhangute kohta.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ohtusid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. [ME 238]

3.  Lõike 2 Käesoleva määruse ja lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt kindlaks määratud konkreetsete ohtude põhjal kehtestatakse konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni: [ME 239]

   a) vanusevahemik, sugu, kodakondsus;
   b) elukohariik ja -linn;
   c) sihtliikmesriik (sihtliikmesriigid);
   d) esimese sisenemise liikmesriik;
   e) reisi eesmärk;
   f) praegune töökoht.

4.  Konkreetsed ohunäitajad peavad olema otstarbekohased ja proportsionaalsed. Need ei tohi mingil juhul põhineda üksnes isiku sool või vanusel. Need ei tohi mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilisi või mis tahes muid seisukohti, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

5.  Konkreetsed ohunäitajad võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

6.  Konkreetsete ohunäitajate põhjal hindavad viisasid andvad asutused vastavalt artikli 21 lõikele 1, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu, või ohtu liikmesriikide julgeolekule või suurt epideemiaohtu. [ME 240]

7.  Komisjon vaatab ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet vaatavad konkreetsed ohud ja konkreetsed ohunäitajad korrapäraselt läbi.“ [ME 241]

"

4a)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Töötajate käitumine ja põhiõiguste austamine

1.  Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust.

2.  Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult põhiõigusi ja järgivad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.

3.  Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, nahavärvi, sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 242]

"

4b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 39a

Põhiõigused

Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 243]

"

5)  Artikkel 46 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 46

Statistika koostamine

Iga aasta 1 märtsiks avaldab komisjon viisasid käsitleva aastastatistika, kus on viisataotlusi töötlevate liikmesriikide konsulaatide ja piiriületuspunktide kaupa esitatud järgmised andmed:

   a) selliste lennujaama transiidiviisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud või mille väljaandmisest on keeldutud;
   b) selliste ühe- ja mitmekordsete ühtsete viisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud (liigitatuna kehtivusaja järgi: 1, 2, 3, 4 või 5 aastat) või mille väljaandmisest on keeldutud;
   c) välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade arv.

Statistika koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 17 VISi andmeid käsitlevate keskhoidla aruannete põhjal.“

"

5a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 21a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 21a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 21a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 244]

"

6)  Artikli 57 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 4

Määruse (EL) 2017/2226 muutmine

Määrust (EL) 2017/2226 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem tagab nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise. Üksikasjalikud eeskirjad selle funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

"

2)  Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas lühiajaline viisa on kehtiv, sealhulgas kas sellega lubatud sisenemiste arv on juba ära kasutatud, kas selle omanik on ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega või vajaduse korral kas see kehtib reisi sihtkohaks oleva riigi territooriumil. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.“ Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada. [ME 245]

"

2a)  Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui on vaja sisestada või ajakohastada viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, võivad piirivalveasutused võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.“ [ME 246]

"

2b)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui on vaja luua isiklik toimik või ajakohastada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutist, salvestatakse tegelik näokujutis.“; [ME 247]

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Artikli 16 lõike 1 punktis d osutatud näokujutis võetakse VISist ning imporditakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.“; [ME 248]

"

c)  lõige 5 jäetakse välja. [ME 249]

3)  Artikli 35 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „VISi taristu kaudu“.

Artikkel 5

Määruse (EL) 2016/399 muutmine

Määrust (EL) 2016/399 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 8 lõikele 3 lisatakse punkt ba:"

„ba) kui kolmanda riigi kodanikul on pikaajaline viisa või elamisluba, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse ja pikaajalise viisa või elamisloa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 22g;

kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi kontrollimine kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22g ei õnnestu või kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, kontrollivad pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad dokumendi kiipi;“.

"

2)  Artikli 8 lõikest 3 jäetakse välja punktid c–f.

Artikkel 7

Määruse (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muutmine

Määrust (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 13 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõikes 6, artikli 22c lõike 2 punktides f ja g ning artikli 22d punktides f ja g osutatud andmed;“.

"

2)  Artikli 18 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c punktides a–cc, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a, b, c, f ja g osutatud andmed;“. [ME 250]

"

3)  Artikli 26 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevatele asutustele VISis taotlustoimiku või isikliku toimiku loomiseks või ajakohastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

"

4)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) VISis luuakse taotlustoimik või isiklik toimik või seda ajakohastatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“;

"

b)  lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg, sugu ja kodakondsus (kodakondsused), nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktis a, artikli 22c lõike 2 punktis a ja artikli 22d punktis a;“.

"

5)  Artikli 29 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused päringutabamuste korral, mis saadi taotlustoimiku või isikliku toimiku loomisel või ajakohastamisel VISis kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

"

Artikkel 8

Nõukogu otsuse 2008/633/JSK kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/633/JSK tunnistatakse kehtetuks. Viiteid otsusele 2008/633/JSK käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [kaks aastat pärast jõustumise kuupäeva], välja arvatud rakendusakte ja delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted, mis on sätestatud artikli 1 punktides 6, 7, 26, 27, 33 ja 35, artikli 3 punktis 4 ja artikli 4 punktis 1, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon esitab … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse täielikuks rakendamiseks tehtavate ettevalmistuste seisu kohta. Aruanne sisaldab lisaks üksikasjalikku teavet kulude kohta ja teavet mis tahes riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi üldkulusid. [ME 251]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

2. LISA

Vastavustabel

Nõukogu otsus 2008/633/JSK

Määrus (EÜ) nr 767/2008

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 4

Mõisted

Artikkel 3

Määratud ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid

Artikkel 22k

Liikmesriikide määratud asutused

Artikkel 22l

Europol

Artikkel 4

VISile juurdepääsu menetlus

Artikkel 22m

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

Artikkel 5

Tingimused liikmesriikide määratud ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22n

Liikmesriikide määratud asutuste poolt VISi andmetele juurdepääsu tingimused

Artikkel 6

Tingimused selliste liikmesriikide, kelle suhtes ei ole määrus (EÜ) nr 767/2008 veel jõustunud, määratud ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22r

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kui käesolev määrus ei ole liikmesriigi suhtes veel jõustunud

Artikkel 7

Tingimused Europoli juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22p

Europoli poolt VISi andmetele juurdepääsu menetlus ja tingimused

Artikkel 8

Isikuandmete kaitse

VI peatükk

Õigused ja järelevalve andmekaitse üle

Artikkel 9

Andmete turvalisus

Artikkel 32

Andmete turvalisus

Artikkel 10

Vastutus

Artikkel 33

Vastutus

Artikkel 11

Enesekontroll

Artikkel 35

Enesekontroll

Artikkel 12

Karistused

Artikkel 36

Karistused

Artikkel 13

VISi andmete hoidmine siseriiklikes failides

Artikkel 30

VISi andmete hoidmine riiklikes toimikutes

Artikkel 14

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

Artikkel 38

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

Artikkel 15

Kulud

Artikkel 16

Kirjendamine

Artikkel 22q

Logi pidamine ja dokumenteerimine

Artikkel 17

Jälgimine ja hindamine

Artikkel 50

Järelevalve ja hindamine

(1)ELT C , , lk .
(2)ELT C , , lk .
(3)Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(7)Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).
(8)Komisjoni 21. septembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/636/EL, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse esimeses piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (ELT L 249, 27.9.2011, lk 18).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(10)COM(2016)0205.
(11)„Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
(12)„Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
(13)Tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (9368/1/16 REV 1).
(14)Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks (10151/17).
(15)„Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
(16)„Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
(17)COM(2017)0558, lk 15.
(18)COM(2018)0251.
(19)Fingerprint Recognition for Children (2013 – EUR 26193).
(20)„Automatic fingerprint recognition: from children to elderly“ (2018 – JRC).
(21)„Feasibility and implications of lowering the fingerprinting age for children and on storing a scanned copy of the visa applicant's travel document in the Visa Information System (VIS)“ (2018).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(23) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… [täielik pealkiri] (ELT L …, …, lk …).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (EL) 2018/1725 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). , mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(31)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(32)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(33)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(34)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(35)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(36)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(37)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).
(38)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(39)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(40)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).
(41)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 269, 19.10.2017, lk 39).

Viimane päevakajastamine: 30. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika