Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0250(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0115/2019

Esitatud tekstid :

A8-0115/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 28
CRE 12/03/2019 - 28

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 11.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0177

Vastuvõetud tekstid
PDF 320kWORD 122k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Sisejulgeolekufondi loomine ***I
P8_TA(2019)0177A8-0115/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond (COM(2018)0472 – C8-0267/2018 – 2018/0250(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0472),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0267/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0115/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Sisejulgeolekufond
P8_TC1-COD(2018)0250

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Sisejulgeoleku tagamine Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt üksnes liikmesriikide pädevuses, ent tegemist nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Sisejulgeolekon ühise püüdlusega, millesse peaksid ELi institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid liikmesriigid erasektori ja kodanikuühiskonna abiga andma oma ühise panuse. Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on määranud ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, nagu need on sätestatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas(4) ning nagu neid on kinnitanud nõukogu oma järeldustes 2015. aasta juuni Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia kohta(5) ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis(6). Kõnealuse strateegia eesmärk oli luua strateegiline raamistik liidu tasandil sisejulgeoleku valdkonnas tehtavale tööle ning selles määrati kindlaks peamised tegevusprioriteedid, millega tagada liidu tõhus vastus ajavahemikus 2015–2020 ilmnevatele julgeolekuohtudele. Nende prioriteetide hulka arvati näiteks terrorismivastane võitlus ja, näiteks terrorismivastane võitlus ja radikaliseerumise, sealhulgas internetis toimuva radikaliseerumise ennetamine, organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus küberkuritegevuse vastu. [ME 1]

(2)  25. septembril märtsil 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. [ME 2]

(3)  15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon võttis 12. detsembril 2017 vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik(7).

(4)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 67 lõike 3 kohane liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh liidu asjaomaste liidu asutuste ja muude organite ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(5)  Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kaupu elutähtsat taristut üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste ärakasutamine, ning inim- hübriidohud, aga ka keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja relvakaubandus tuumaohud tekitavad liidule liidu sisejulgeolekule ja siseturule endiselt sisejulgeolekuprobleeme probleeme. [ME 3]

(5a)  Fond peaks andma rahalist toetust, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, mis on tingitud interneti kaudu toime pandud teatavat liiki kuritegude („küberruumi kasutades toime pandud kuriteod“), nagu maksepettuste, laste seksuaalse ärakasutamise ja relvade salakaubaveo märkimisväärsest suurenemisest viimastel aastatel. [ME 4]

(6)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 tuleks rahaliselt toetada meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise, ühiste koolituste ning politsei- alal ja politseikoostööd õiguskoostöö alal, milles osalevad kõik liikmesriikide pädevad ametiasutused ja liidu asutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetusmeetmeid kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamiseks. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine (ELi toimimise lepingu artikkel 72). [ME 5]

(7)  Schengeni acquisja liidu kogu siseturuala säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende ELi kodanike andmeid, kes ületavad ELi välispiire. Lisaks sellele on komisjon avaldanud liikmesriikide jaoks soovituse selle kohta, kuidas politseikontrolli ja piiriülest koostööd paremini korraldada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega. [ME 6]

(8)  Selleks et aidata välja kujundada ja ellu viia tulemuslikku ja tegelikku julgeolekuliitu eesmärgiga tagada kogu Euroopa Liidus kõrge sisejulgeoleku tase, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi (edaspidi „fond“) ja seda hallates.

(9)  Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 sätestatud väärtusi, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada selliste põhiõiguste täielik austamine nagu inimväärikus, õigus elule, piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelustamine, õigus isikuandmete kaitsele, laste õigused ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Määrusega püütakse edendada ka mittediskrimineerimise põhimõtete rakendamist. [ME 7]

(10)  Vastavalt ELi lepingu artiklile 3 tuleks fondist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest. Fondist tuleks samuti toetada lapstunnistajate ja -ohvrite, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste kaitsmise meetmeid ja nende abistamist.

(10a)  Õiguskaitsetöötajate teadlikkuse tõstmine rassismi, sealhulgas antisemitismi ja romavastasuse kõigist vormidest on üks tähtsamaid tegureid sisejulgeoleku vallas edu saavutamiseks. Seega tuleks fondi rakendusalasse lisada õiguskaitsetöötajate koolitus- ja haridusmeetmed, et suurendada kohalikul tasandil usalduse loomise suutlikkust. [ME 8]

(11)  Kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige võidelda tõkestada terrorismi ja radikaliseerumise, raske vägivaldset äärmuslust, sealhulgas radikaliseerumist, sallimatust ja diskrimineerimist, rasket ja organiseeritud kuritegevuse kuritegevust ja küberkuritegevusega küberkuritegevust ja nende vastu võidelda ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid ja kaitsta elutähtsat taristut. Fondi abil tagatakse, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud esilekerkivate uute ohtudega tegelemiseks – näiteks ebaseaduslik kaubandus, sealhulgas internetis kaubitsemine, hübriidohud, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud – tegelemiseks ning tegeliku julgeolekuliidu rakendamiseks. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks. [ME 9]

(12)  Fondi terviklikus raamistikus antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige teabe vahetamist ja sellele juurdepääsu, politsei- ja õiguskoostööd ja ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, teabe vahetamine terrorism, inimkaubandus, pagulaste ja sellele juurdepääs, terrorism, inimkaubandus, ebaseadusliku sisserände ärakasutamine, ja naiste puhul laste seksuaalne ärakasutamine ja naiste puhul, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ja küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning julgeolekuriskide tõhusat juhtimist ja -kriiside ohjamist. Selleks tuleks muu hulgas korraldada ühiseid koolitusi, välja töötada ühised poliitikapõhimõtted (strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad), võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd. [ME 10]

(12a)  Fond peaks andma abi õiguskaitseasutustele, olenemata nende organisatsioonilisest struktuurist, mis on kindlaks määratud riigi tasandi õigusaktidega. Seetõttu peaksid fondist toetuse saamiseks toetuskõlblikud olema ka meetmed, milles osalevad sisejulgeoleku ülesandeid täitvad sõjalised jõud, kui sellised meetmed aitavad kaasa fondi erieesmärkide saavutamisele. Hädaolukorras ning tõsiste avalikku julgeolekut ohustavate teguritega tegelemiseks ja nende tõrjumiseks, sealhulgas pärast terrorirünnakut, peaksid sõjaliste jõudude meetmed liikmesriigi territooriumil olema fondi jaoks toetuskõlblikud. Rahuvalve või kaitsetegevus väljaspool liikmesriigi territooriumi ei tohiks aga fondi jaoks mingil juhul toetuskõlblik olla. [ME 11]

(13)  Fond põhineb selle eelkäijate saavutustel ja investeeringutel. Need eelkäijad on: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ ja programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ ajavahemikul 2007–2013 ning Sisejulgeolekufondi osaks olev politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014,(8) ajavahemikul 2014–2020. Käesoleva fondi kohaldamisala peaks olema laiem, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi.

(14)  Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, aga ka Euroopa tööstussektori aktiivset ja sisulist osalust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, eelkõige küberjulgeoleku valdkonnas. Asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik osaleda ka teistel osalistel, liidu asjaomastel asutustel ja muudel liidu organitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Tuleks aga tagada, et fondi toetust ei kasutataks seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile. [ME 12]

(15)  Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva fondi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (nõudluse ja pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil uimastite omamise ja ostmise vastu. Fondi kaudu tuleks eelkõige toetada uimastipoliitika ennetuslikke aspekte. Selleks et luua uimastitega seotud valdkonnas rohkem selgust ja koostoimet, tuleks need ajavahemikus 2014–2020 õigusprogrammiga hõlmatud uimastitevastased eesmärgid inkorporeerida käesoleva määrusega loodavasse fondi.

(16)  Tagamaks, et fond aitaks tulemuslikult kaasa kõrgematasemelise sisejulgeoleku tagamisele kogu Euroopa Liidus ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisele, tuleks seda kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem väärtust Euroopa lisaväärtust. [ME 13]

(17)  Liidu solidaarsuse huvides ja sealse julgeoleku tagamise vastutuse jagamise vaimus peaks asjaomane liikmesriik juhul, kui Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013(9) kohaselt.

(18)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmide prioriteetide raames käsitletakse aidatakse kaasa fondi erieesmärke erieesmärkide saavutamisele, et valitud prioriteedid on kooskõlas artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega ning tagab üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse. [ME 14]

(19)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust.

(20)  Fond peaks olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks koostoimet taotleda tagatakse koostoime Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis koosneb määrusega (EL) .../... loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist ja määrusega (EL) .../... loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist, samuti määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega, määrusega (EL) .../... loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, määrusega (EL) .../... loodud õiguste ja väärtuste programmiga, määrusega (EL) .../... loodud õigusprogrammiga, määrusega (EL) .../... loodud digitaalse Euroopa programmiga ja määrusega (EL) .../... loodud InvestEU programmiga. Eriti tuleks koostoimet taotleda taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku ja , kuriteoohvrite kaitse ning vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, ennetamise valdkonnas. Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks on väga oluline kehtestada tõhusad koordineerimismehhanismid. [ME 15]

(21)  Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide, liidu välispoliitika ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga ja arenguabipoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine), ebaseadusliku kaubanduse vastu, eeskätt relva- ja uimastikaubanduse vastu ning võitlus ebaseadusliku kauplemise vastu ohustatud liikide ja kultuuriväärtustega, ning võitluses raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu. [ME 16]

(22)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus aitab eelkõige tugevdada riikide ja liidu suutlikkust julgeolekuvaldkonnas.

(23)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi julgeolekuvaldkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub julgeolekut käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, loetakse see liikmesriik liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(23a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...(10) kohaselt peaks liit võtma meetmeid, et kaitsta oma eelarvet, kui liikmesriigis täheldatakse üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL) .../.... [ME 17]

(24)  Fond peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik. [ME 18]

(25)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal.

(26)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse sisemiste ja väliste julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks liikmesriikidele eraldada perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu. [ME 19]

(26a)  Fondi vahendite jaotamisel tuleks arvesse võtta elutähtsat taristut, mida liikmesriigid peavad kaitsma. [ME 20]

(27)  Kuna julgeolekuvaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. [ME 21]

(28)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – nendele meetmetele on ette nähtud suurem liidu toetus peamiselt nende suure Euroopa lisaväärtuse tõttu või nende tähtsuse tõttu liidu jaoks. [ME 22]

(29)  Osa fondi ressurssidest võiks eraldada ka selleks, et rakendada erimeetmeid, mis eeldavad liikmesriikide koostööd või mida võetakse siis, kui liidus aset leidvate arengusuundumustega tegelemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides.

(30)  Fondist tuleks anda toetust sisejulgeolekuga seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate teatavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(31)  Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus või teatavate liikmesriikide vahel. Sellega seoses tuleks ergutada liikmesriikide luureteenistuste vahelist koostööd, et tagada vajalik teabevahetus, et tõhustada terrorismi ja raske ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning aidata kaasa nende piiriülese olemuse paremale mõistmisele. Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi, mille eesmärk on vahetada häid tavasid ja soodustada ühist koolitust, et aidata kaasa koostööl ja vastastikusel usaldusel põhineva kultuuri kujundamisele luureteenistuste vahel ning luureteenistuste ja Europoli vahel. [ME 23]

(32)  Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida viivitamatult julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses ettenähtud raamistikuga. Erakorralist abi ei tuleks seetõttu anda selleks, et toetada puhtalt hädaolukorra- ja pikaajalisi meetmeid või tegeleda olukordadega, mille kiireloomulisus tuleneb pädevate ametiasutuste saamatust halduskorraldusest ja ebapiisavast operatiivsest plaanimisest.

(33)  Tegevuse paindlikkuse tagamiseks ja esilekerkivatele vajadustele vastamiseks tuleks detsentraliseeritud asutustele võimaldada piisavad täiendavad rahalised vahendid, mille abil täita teatavaid kiireloomulisi erakorralisi ülesandeid. Juhul, kui täidetav ülesanne on sedavõrd kiireloomuline, et detsentraliseeritud asutuste eelarvet ei ole võimalik õigeaegselt täiendada, tuleks neile anda kooskõlas ELi institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega erakorralist abi, sealhulgas toetuste vormis.

(33a)  Kuna liidu meetmed on piiriülesed ning selleks, et edendada liidus koordineeritud tegevust kõrgeima turvalisuse taseme saavutamiseks, peaks detsentraliseeritud asutused olema toetuskõlblikud liidu meetmetest toetusesaajatena, kaasa arvatud rahaliste toetuste vormis. Selline toetus peaks olema kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, et tagada Euroopa lisaväärtus. [ME 24]

(34)  Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(35)  Käesolevas määruses on kindlaks määratud Sisejulgeolekufondi rahastamispaketi suurus; rahastamispakett peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse raames lähtesummat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise [kuupäeval] sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(11) punkti X tähenduses.

(36)  Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus](12) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse Sisejulgeolekufondi puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(37)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja ühissätete määrusest (EL) .../...(13). Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) .../… [ühissätete määrus] suhtes. [ME 159]

(38)  Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Rändefond Integratsioonifond (Asylum, Migration and Migration Integration FundAMF AMIF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Lisaks on käesolevas määruses tarvis täpsustada Sisejulgeolekufondi eesmärgid ja esitada erisätted fondist toetatavate meetmete kohta. [ME 26]

(38a)  Tagamaks, et fond toetab meetmeid, mis vastavad kõigile fondi erieesmärkidele, ning et vahendite jaotus eri eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega, nii et eesmärgid oleksid saavutatavad, tuleks fondi iga erieesmärgi jaoks, nii riiklike programmide kui ka temaatilise rahastu puhul, määrata kindlaks fondi eraldiste minimaalne protsent. [ME 27]

(39)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(40)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(14), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(15), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(16) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(17) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(18). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused. Liikmesriigid teevad igakülgset koostööd tegema ning osutavad liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile. [ME 28]

(41)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(42)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(19) artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(43)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(20), mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid spetsiaalseid ohte. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi vastavalt vajadusele aidata. [ME 29]

(44)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)(21) punktidele 22 ja 23 on käesolevat fondi vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid. [ME 30]

(45)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk üldeesmärki, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed, ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. [ME 31]

(46)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima. Järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peab komisjonil olema võimalik teha kindlaks, kui palju on konkreetsel aastal fondist tegelikult kulutatud. Liikmesriigid peaksid seega käsitlema komisjonile riikliku programmi aastaaruande esitamisel eraldi näitama sissenõudmisi, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseid ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamist. Auditi tegemise ja fondi rakendamise lihtsustamiseks peaks komisjon lisama need summad fondi iga-aastasesse rakendamisaruandesse. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Taotluse korral peaks komisjon tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks iga-aastaste tulemusaruannete täisteksti. [ME 32]

(47)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. [ME 33]

(48)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(22). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning Nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. [ME 34]

(49)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(50)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, [ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(51)  On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik)(23) kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 35]

2.  Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. Käesoleva määrusega nähakse ette

a)   fondi eesmärgid,

b)  erieesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed,

c)   eelarve aastateks 2021–2027,

d)   liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. [ME 36]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

b)  „kriminaalpreventsioon“ – kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK(24) artikli 2 lõikes 2;

c)  „elutähtis taristu“ – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ja inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

d)  „küberkuritegevus“ – küberneetiliste vahendite olemasolust sõltuvad kuriteod, st kuriteod, mida saab toime panna ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja süsteemide kaudu ning mille puhul need seadmed ja süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid; ning küberruumi kasutades toime pandud kuriteod ehk traditsioonilised kuriteod, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vormide kasutamise kaudu suurendada; [ME 37]

e)  „EMPACTi meetmed“ – meetmed, mida võetakse kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT)(25) raamistikus. EMPACT on asjaomaste liikmesriikide ning liidu institutsioonide ja asutuste, aga ka kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste avaliku ja erasektori partnerite struktureeritud valdkondadevaheline koostööplatvorm, mille kaudu tegeletakse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse prioriteetsete ohtudega ELi vastava poliitikatsükli raames;

f)  „ELi poliitikatsükkel“ – teabepõhine ja valdkondadevaheline algatus eesmärgiga võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste ning asjakohasel juhul ka kolmandate riikide ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel; [ME 38]

g)  „teabevahetus ja teabele juurdepääs“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele ning Europolile, Eurojustile ja Europolile Euroopa Prokuratuurile oluline seoses kuritegude, eelkõige terrorismi ja küberkuritegevuse ning piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega ning mida töödeldakse vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsereeglitele; [ME 39]

h)  „õigusalane koostöö“ – kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö; [ME 40]

i)  „Euroopa õiguskaitsealane koolituskava“ – koolituskava, mille eesmärk on anda õiguskaitseametnikele teadmised ja oskused, mida neil on tarvis organiseeritud ja raske piiriülese kuritegevuse ning terrorismi tulemuslikuks tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks tõhusa koostöö kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatises, milles käsitletakse Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamist(26), ning nagu on märgitud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti määruses(27); [ME 41]

j)  „organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegevus, mis on seotud osalusega kuritegelikus ühenduses, nagu see on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK(28);

k)  „valmisolek“ – meetmed erimeetmed, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski; [ME 42]

l)  „Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism“ – Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimine, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1053/2013, sealhulgas politseikoostöö valdkonnas;

m)  „korruptsioonivastane võitlus“ – kõikides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis nimetatud valdkondades toimuv tegevus, sealhulgas ennetus-, kriminaliseerimis- ja õiguskaitsemeetmete võtmine, rahvusvaheline koostöö, vara tagasivõitmine, tehnilise abi andmine ja teabevahetus;

n)  „terrorism“ – kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta(29).

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Sisejulgeolekufond aitab kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, kaasa muu hulgas tihedama koostöö abil, eeskätt võideldes terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ja tõkestades neid ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Fondist toetatakse ka julgeolekut ähvardavateks intsidentideks valmisolekut ja nende ohjamist. [ME 43]

2.  Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

a)  suurendada teabevahetust liidu õiguskaitseasutustes, muudes pädevates ametiasutustes parandada ja hõlbustada asjakohase ja täpse teabe vahetust liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste, liikmesriikide muude pädevate asutuste ja muudes asjaomastes muude asjaomaste liidu organites asutuste, eelkõige Europoli ja nende vahel, aga ka Eurojusti ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; [ME 44]

b)  tõhustada liidu parandada ja tõhustada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude pädevate ametiasutuste piirülest kooskõlastamist ja koostööd, sealhulgas piiriüleseid ühisoperatsioone seoses raskete terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning [ME 45]

c)  toetada vajalikke jõupingutusi, et suurendada liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, küberkuritegevuse, vägivaldse äärmusluse – kaasa arvatud radikaliseerumise – ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eelkõige liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu ametite, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu. liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, samuti toetada julgeolekut ähvardavate intsidentide järgses olukorras kriisiohjet; [ME 46]

ca)  arendada ühist luurekultuuri, toetada kontakte ja vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, oskusteabe ja parimate tavade levitamist liikmesriikide luureteenistuste ja Europoli vahel, eelkõige ühiste koolituste ja ekspertide vahetuse kaudu. [ME 47]

3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi muu hulgas käesoleva määruse II lisas artiklis 3a loetletud rakendusmeetmete kaudu. [ME 48]

4.  Rahastatavaid meetmeid operatsioone rakendatakse põhiõigusi täielikult kooskõlas põhiõiguste ja inimväärikuse ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustega ning rahastamine katkestatakse ja inimväärikust täielikult järgides raha nõutakse tagasi, kui on selgeid ja põhjendatud tõendeid selle kohta, et meetmed soodustavad nende õiguste rikkumist. Eelkõige peavad need meetmed operatsioonid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral eriti suurt erilist tähelepanu haavatavate isikute kaitsetute isikutega, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele alaealistega seotud operatsioonide rakendamisele. [ME 49]

Artikkel 3a

Rakendusmeetmed

1.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   tagada liidu õigustiku ühtne kohaldamine julgeoleku valdkonnas, toetades asjakohase teabe vahetamist, kaasa arvatud kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide soovituste, näiteks Schengeni hindamismehhanismi ja muude kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide rakendamise kaudu;

b)   luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja kohased vahendid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;

c)   suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside aktiivset kasutamist, parandada julgeolekuga seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja nende sidumist liidu andmebaasidega, kui see on õiguslike alustega ette nähtud, tagada, et nendesse andmebaasidesse sisestatakse kvaliteetseid andmeid ning

d)   toetada kohaseid riiklikke meetmeid artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

2.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   suurendada vajalikke õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste toimijatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöö mehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;

b)   parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;

c)   parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide endi vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning igas liikmesriigis pädevate riigiasutuste vahel.

3.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   laiendada õiguskaitsealast koolitust, harjutusi ja vastastikust õppimist, lisades eelkõige elemente, mille eesmärk on tõsta teadlikkust radikaliseerumise, vägivaldse äärmusluse ja rassismiga seotud küsimustest, rakendada liikmesriikide vahelisi spetsialiseeritud vahetusprogramme, sealhulgas programme õiguskaitseasutuste noorematele töötajatele, ning vahetada parimaid tavasid, muu hulgas kolmandate riikide ja muude asjaomaste toimijatega;

b)   kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste toimijate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise, ühisoperatsioonide korraldamiseks operatsioonide ühiste tugikeskuste rajamise või kohalikul tasandil kuritegevuse tõkestamiseks parimate tavade vahetamise kaudu;

c)   edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste toimijate vahel;

d)   omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

e)   tuvastada, hinnata ja kõrvaldada nõrgad kohad elutähtsas taristus ja suure turuosa hõivanud IT-vahendites, et tõkestada infosüsteemide ja elutähtsa taristu vastaseid rünnakuid, rakendades näiteks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara auditeerimist, luues ja toetades programmivigade otsimise programme või tehes penetratsioonikatseid.

4.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis ca sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   parandada liikmesriikide luureteenistuste omavahelist koostööd ja koordineerimist ning nende koostööd õiguskaitseasutustega kontaktide, võrgustike, vastastikuse usalduse, arusaamise ja õppimise, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, vahetamise ja levitamise kaudu, eelkõige seoses politseiuurimiste ja ohuhinnangute toetamisega;

b)   korraldada luuretöötajate vahetust ja koolitust. [ME 50]

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.  Kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis on loetletud 3a loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisele. Need võivad hõlmata III lisas loetletud meetmeid. [ME 51]

2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklile 5 erandjuhtudel vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides. [ME 52]

2a.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 8 ei või ületada 2 % temaatilisele rahastule artikli 7 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast. [ME 53]

2b.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 12 ei või iga liikmesriigi kohta ületada 2 % sellele liikmesriigile artikli 7 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast. [ME 54]

3.  Toetuskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

a)  meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil või mis seisnevad peamiselt selles; [ME 55]

b)  meetmed, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate asutuste standardseadmete, standardtranspordivahendite või standardrajatiste ostmiseks või hooldamiseks;

c)  meetmed, millel on sõjaväeline või kaitseotstarve;

d)  seadmed, mille üks kasutuseesmärk peamine eesmärk on tollikontroll; [ME 56]

e)  sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon, lõhkeained ja kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil soetatavad vahendid;

f)  informaatorite tasud ja ettenäidatav raha(30), mida on makstud/kasutatud väljaspool EMPACTi tegevust.

Hädaolukorras võib käesolevas lõikes esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena. [ME 57]

Artikkel 5

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

i)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi; [ME 58]

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 59]

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras, pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud, osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. [ME 60]

4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud. [ME 61]

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele Euroopa lisaväärtuse loomisele. [ME 62]

2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid riiklikke rahastamisvahendeid ja on kooskõlas muude liidu rahastamisvahendeid vahenditega, eelkõige muude liidu fondide raames võetavate meetmetega. [ME 63]

3.  Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 7

Eelarve

1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades 2018. aasta hindades on 2 209 725 000 eurot (jooksevhindades 2 500 000 000 eurot). [ME 64]

2.  Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)  1 325 835 000 eurot 2018. aasta hindades (1 500 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele; [ME 65]

b)  883 890 eurot 2018. aasta hindades (1 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule. [ME 66]

3.  Kuni 0,84 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks, fondi rakendamiseks vajalikuks tehniliseks abiks.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)  erimeetmed;

b)  liidu meetmed ning

c)  erakorraline abi.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas artiklis 3a loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või ja millega reageeritakse pakilistele vajadustele, erimeetmeid, nagu III lisas loetletud meetmed, või toetatakse artikli 19 kohaseid meetmeid. Temaatilise rahastu vahendite jaotamine erinevate prioriteetide vahel peab olema võimaluse piires proportsionaalne probleemide ulatuse ja vajadustega, et tagada fondi eesmärkide saavutamine. [ME 67]

2a.  Temaatilisest rahastust eraldatakse rahalisi vahendeid järgmiselt:

a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;

b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;

c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;

d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks. [ME 68]

3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla. [ME 69]

4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab tagab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane et ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla. [ME 70]

5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab Komisjonile antakse õigus võtta temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Enne tööprogrammi vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Rahastamisotsustes sätestatakse Vajaduse korral esitatakse tööprogrammis segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Komisjon võib eraldi vastu võtta erakorralise abi tööprogrammi, et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus. [ME 71]

6.  Pärast lõikes 3 5 osutatud rahastamisotsuse tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme. [ME 72]

7.  Rahastamisotsused Tööprogrammid võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. [ME 73]

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise raames

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta.

2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus].

Artikkel 10

Eelarvelised vahendid

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele, mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „programmid“), soovituslikult järgmiselt:

a)  1 250 000 000 liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele;

b)  250 000 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1.

2.  Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Kaasrahastamise määrad

1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.

4.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse jaoks.

5.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

5a.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi jaoks. [ME 74]

6.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast fondist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)  toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetustele, või

b)  ainult avaliku sektori toetusele.

Artikkel 12

Programmid

1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagab, et tema riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmi prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmeid. [ME 75]

1a.  Liikmesriikide riiklike programmide hindamisel tagab komisjon, et kavandatavaid meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis käsitleb kulude seaduslikkust ja korrektsust või projektide elluviimist. [ME 76]

1b.  Liikmesriigid eraldavad vahendeid oma riiklike programmide jaoks järgmiselt:

a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;

b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;

c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;

d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks. [ME 77]

1c.  Liikmesriigid, kes soovivad teha erandeid lõikest 1b, teavitavad sellest komisjoni ja uurivad koostöös komisjoniga, kas neid minimaalseid protsendimäärasid tuleks teatavate sisejulgeolekut mõjutavate asjaolude tõttu kohandada. Sellised kohandused peab heaks kiitma komisjon. [ME 78]

2.  Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Prokuratuur, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on osalevad algusest peale oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud väljatöötamises. Eelkõige konsulteerivad liikmesriigid Europoliga oma meetmete ülesehituse küsimuses, iseäranis juhul, kui nende programmides sisalduvad ELi poliitikatsükli või EMPACTi meetmed või meetmed, mida koordineerib ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm (Joint Cybercrime Action Taskforce – J-CAT). Enne koolitusmeetmete lisamist oma programmidesse koordineerivad liikmesriigid need kattuvuse vältimiseks CEPOLiga. Liikmesriigid konsulteerivad oma meetmete kavandamise küsimustes samuti teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega. [ME 79]

3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) lõikes 2 osutatud asutused, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide Andmekaitsenõukogu ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) Euroopa Andmekaitseinspektori 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et nende volituste piiresse jäävad fondi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. [ME 80]

4.  Kuni 15 % liikmesriigi programmile ettenähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda piirmäära võib ületada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on selle heaks kiitnud. [ME 81]

5.  Oma programmides peavad liikmesriigid esmajärjekorras keskenduma:

a)  liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti teabevahetusele kooskõlastamisele ja IT-süsteemide koostalitlusvõimele koostööle õiguskaitseasutuste vahel, asjakohase ja täpse teabe tõhusale vahetamisele ning ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku komponentide rakendamisele; [ME 82]

b)  Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi käsitleva määruse (EL) nr 1053/2013 alusel politseikoostöö kohta antud soovitustele, millel on finantsmõju;

c)  vajaduste hindamise raamistikus, näiteks Euroopa poolaasta raames korruptsiooni valdkonnas tuvastatud riigispetsiifilistele puudujääkidele, millel on finantsmõju.

6.  Vajaduse korral tuleb programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi ja artikli 26 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib kiidab komisjon muudetud programmi heaks kiita määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artiklis 19 sätestatud korras. [ME 83]

7.  Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

8.  Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga artiklis 5 osutatud kolmandas riigis või kolmandas riigis artiklis 5 osutatud kolmanda riigiga seoses, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga. Komisjon hindab kavandatavate projektide täiendavust ja sidusust liidu ja liikmesriikide muude meetmetega seoses asjaomase kolmanda riigiga. Komisjon kontrollib lisaks, et kavandatavad projektid vastavad artikli 3 lõikes 4 osutatud põhiõigustega seotud nõuetele. [ME 84]

9.  Määruse Vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli artiklile 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema nähakse igas programmis kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabelis tabeliga 1 sätestatud ning kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikidel liikide või toetusvaldkondade kaupa. [ME 85]

Artikkel 13

Vahehindamine

1.  2024. aastal eraldab komisjon pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast. [ME 86]

2.  Juhul kui vähemalt 10 % 30 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat. [ME 87]

2a.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane õigusraamistik ja sellega seonduvad õigusaktid on jõustunud 1. jaanuariks 2022. [ME 160]

3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke. [ME 88]

Artikkel 14

Erimeetmed

1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.

2.  Peale artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et need on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et nende abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke, sealhulgas reageerida alles esilekerkivatele ohtudele.

3.  Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 15

Tegevustoetus

1.  Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest niivõrd, kuivõrd nad aitavad tagada kõrget julgeolekutaset kogu liidus. [ME 89]

2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % 20 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast fondist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. [ME 90]

3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ga.

4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 26 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon hindama tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamismehhanismi, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haavatavuse ja riskihindamise ning vajaduse korral muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi. [ME 91]

5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas. [ME 92]

6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28, et muuta VII lisas sätestatud konkreetseid ülesandeid ja teenuseid.

Artikkel 15a

Nähtavus, läbipaistvus, teabevahetus

Liidu rahaliste vahendite saajad järgivad täielikult määruses (EL) .../… [ühissätete määrus] sätestatud nähtavust, läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid nõudeid. [ME 93]

3. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 16

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 17

Liidu meetmed

1.  Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.  Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärke, mis on loetletud artiklis 3 ning mis on kooskõlas III lisaga.

3.  Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3a.  Detsentraliseeritud asutused võivad samuti liidu meetmete raames saadaolevate rahaliste vahendite suhtes rahastamiskõlblikud olla, et toetada riigiüleseid ja Euroopa lisaväärtusega meetmeid. [ME 94]

4.  Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.  Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse X [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 18

Segarahastamistoimingud

Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU fondi määruse(31) ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 19

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid, nimelt ettevalmistavaid, seire, kontrolli, auditi, hindamise, teabevahetuse (sealhulgas institutsiooni poolt liidu julgeoleku valdkonna poliitiliste prioriteetide tutvustamise), nähtavuse ning igasuguse haldus- ja tehnilise abiga seotud meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, ning vajaduse korral meetmeid seoses kolmandate riikidega, võib rahastada 100 % ulatuses. [ME 95]

Artikkel 20

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks määruse (EL) .../... [mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 21

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saaja tunnistab liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagab selle nähtavuse (eriti reklaamib meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset mõtestatud teavet asjaomases keeles. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teavet teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selgesõnaliselt liidu rahalist toetust. [ME 96]

2.  Komisjon Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu korrapäraselt. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa teabevahetusele, eelkõige institutsiooni poolt liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. [ME 97]

2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(32) artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, erieesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi. [ME 98]

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 22

Erakorraline abi

1.  Komisjon võib otsustada anda fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras. Selline olukord võib tuleneda julgeolekuga seotud intsidentidest või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatest uutest esilekerkivatest ohtudest või äsja avastatud haavatavusest, millel on tugev negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste, avaliku ruumi või elutähtsa taristu julgeolekule. Sel juhul teavitab komisjon sellest aegsasti Euroopa Parlamenti ja nõukogu. [ME 99]

2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.

3.  Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021. [ME 100]

Artikkel 23

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. [ME 101]

2.  Meetmed Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele: [ME 102]

a)  neid on hinnatud fondi projektikonkursi alusel;

b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 67 lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed operatsioonid on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju. [ME 103]

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu.

Üldsätted

Artikkel 24

Järelevalve ja aruandlus

1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.

2.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 28 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral teeb komisjon väljund- ja tulemusnäitajate kohta saadud andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 104]

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 28 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta. Hindamisel võetakse arvesse ka kvalitatiivseid näitajaid. [ME 105]

Artikkel 25

Hindamine

1.  Komisjon teeb esitab 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva kohta vahehindamise. Vahehindamises uuritakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust. Konkreetsemalt hinnatakse järgmist:

a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artiklis 26 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)   fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise. ja läbiviidud operatsioonide Euroopa lisaväärtus;

c)   artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmete sobivus praeguste ja tekkivate julgeolekuprobleemide lahendamiseks;

d)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus;

e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus.

Kohustuslikus vahehindamises võetakse arvesse tagasivaatelise hindamise tulemusi, mis puudutavad eelmise rahastamisvahendi (politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) pikaajalist mõju sisejulgeolekule aastatel 2014–2020. Kõnealusele hindamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. [ME 106]

1a.  Komisjon viib 31. jaanuariks 2030 läbi käesoleva määruse tagasivaatelise hindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis sisaldab lõikes 1 loetletud andmeid. Sellega seoses hinnatakse vahendi pikemaajalist mõju, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta. [ME 107]

2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt üldsusele kättesaadavaks ja esitatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale tagada täielik läbipaistvus. Komisjon tagab, et hindamised ei sisalda teavet, mille levitamine võib ohustada üksikisikute julgeolekut või eraelu puutumatust või seada ohtu julgeolekuoperatsioone. [ME 108]

2. alajagu.

Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 26

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 109]

2.  Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 37;

aa)  riiklike programmide raamatupidamise aastaaruande jaotus sissenõudmisteks, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseteks ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamiseks; [ME 110]

b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused; [ME 111]

c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus; [ME 112]

d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse;

da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine; [ME 113]

e)  teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)  rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel.

3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

3a.  Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid lõike 1 kohaselt tulemusaruandeid ei edasta, tehakse tulemusaruannete täistekstid Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks. [ME 114]

4.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 27

Järelevalve ja aruandlus

1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VI lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

2.  Näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 115]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 116]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 8, 12, 15, 24 ja 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 117]

Artikkel 29

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 26 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.

Artikkel 30

Üleminekusätted

1.  Määrus (EL) nr 513/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendile, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäija, s.o määrusega (EL) nr 513/2014 loodud Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

Artiklis 10 osutatud rahastamispakett eraldatakse liikmesriikide programmidele järgmiselt:

1)  ühekordne kindlaksmääratud summa 5 000 000 eurot eraldatakse iga liikmesriigi jaoks programmitöö perioodi alguses, et tagada kriitiline mass iga programmi jaoks ja rahuldada vajadused, mis ei sõltu otseselt allpool esitatud kriteeriumidest;

2)  ülejäänud vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)  45 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta);

b)  40 % proportsionaalselt nende elanikkonna suurusega;

c)  15 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega.

Esialgne eraldis põhineb uusimatel iga-aastastel statistilistel andmetel, mille komisjon (Eurostat) on esitanud eelmise kalendriaasta kohta. Vahekokkuvõte tegemisel on võrdlusaluseks komisjoni (Eurostati) uusimad iga-aastased statistilised andmed, mis hõlmavad eelmist kalendriaastat ja mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal.

II LISA

Rakendusmeetmed

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  tagada näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames julgeoleku eesmärgil toimuvat teabevahetust käsitleva liidu õigustiku ühtne kohaldamine, sealhulgas rakendades Schengeni hindamismehhanismi ning muude kvaliteedikontrolli ja -hindamismehhanismide kaudu saadud soovitused;

b)  luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja asjakohased vahendid kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks;

c)  suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside kasutamise aktiivsust, tagades, et neisse sisestatakse kvaliteetseid andmeid;

d)  toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, kui see on asjakohane, et rakendada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärke.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  tihendada õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste osalejatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;

b)  parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;

c)  parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning samuti riiklikul tasandil liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  suurendada õiguskaitsealast koolitust, õppusi, vastastikust õpet, spetsialiseeritud vahetusprogramme ja parimate tavade jagamist, sealhulgas kolmandates riikides ja koostöös kolmandate riikidega ning muude asjaomaste osalejatega;

b)  kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühiselt korraldatud operatsioonide ühiste tugikeskuste kaudu;

c)  edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel;

d)  omandada asjakohased seadmed ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendid ja muud olulised julgeolekualased taristud, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida asjakohasemalt julgeolekuohtudele. [ME 119]

III LISA

Fondist artikli 4 kohaselt toetatavad meetmed toetuskõlblike meetmete näited [ME 120]

Sisejulgeolekufondist võib muu hulgas toetada järgmist liiki meetmeid: [ME 121]

–  IT-süsteemid ja võrgustikud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate IT-süsteemide ja võrgustike loomine, selliste süsteemide kasutamise alane koolitus, nende katsetamine ning nende komponentide koostalitlusvõime ja andmete kvaliteedi parandamine; [ME 122]

–  liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve liikmesriikides julgeolekuteabe süsteemide, eelkõige andmekaitse, eraelu puutumatuse ja andmeturbe valdkonnas; [ME 123]

–  EMPACTi meetmed ELi poliitikatsükli rakendamiseks või selle rakendamise hõlbustamiseks;

–  toetus detsentraliseeritud asutustele, et hõlbustada koostööd piiriüleste operatsioonide ajal; [ME 124]

–  meetmed eri valdkondade olemasoleva suutlikkuse, erialakeskuste ja olukorrateadlikkuse keskuste sidumiseks, sealhulgas tervishoiu, kodanikukaitse ja, terrorismivastase võitluse ja küberkuritegevuse valdkonnas, et toetada tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisile; [ME 125]

–  meetmed, mille abi töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

–  meetmed, millega edendatakse teadusuuringuid ja eksperditeadmiste vahetamist, et parandada vastupanuvõimet uutele ohtudele, sealhulgas veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine, hübriidohud ning keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud; [ME 126]

–  riiklike kontaktpunktide tegevus ja võrgustikud, mis hõlbustavad selliste andmete piiriülest vahetust, mille on kogunud valvesüsteemid, näiteks kaamerad ja muud sensorid kombineerituna tehisintellekti algoritmidega, kohaldades tugevaid kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, eelnev valideerimine õiguskaitseasutuste poolt ja juurdepääs õiguskaitsevahenditele; [ME 127]

–  toetus spetsialiseerunud riiklike üksuste valdkondlikele või valdkonnaülestele võrgustikele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning levitamist, samuti ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse;

–  toetus liikmesriikide luureteenistuste võrgustike loomise algatustele, et edendada ühist luureteenistuste kultuuri, parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist; [ME 128]

–  asjaomaste õiguskaitse‑ ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse ning lähtudes Euroopa õiguskaitsealasest koolituskavast ning tehes koostöös CEPOLiga ja vajaduse korral Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga;

–  asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus ennetuspoliitika valdkonnas, pannes erilist rõhku põhiõigustega seotud koolitusele, sealhulgas rassismi tuvastamise ja vältimise meetmetele, ning parimate tavade vahetamisele; [ME 129]

–  koostöö erasektoriga, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas, et suurendada usaldust ja parandada koordineerimist, erandolukorra planeerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist ja levitamist avaliku ja erasektori osalejate vahel, sealhulgas avaliku ruumi ja esmatähtsa taristu kaitsmisel kaitsmine; [ME 130]

–  meetmed, mis võimaldavad kogukondadel arendada kohalikke lähenemisviise ja ennetuspoliitikaid, ning sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine ja nende teavitamine liidu julgeolekupoliitikast;

–  seadmed, transpordivahendid, sidesüsteemid ja olulised julgeolekuga seotud rajatised;

–  kulud töötajatele, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.

IV LISA

Artikli 11 lõike 2 3 ja artikli 12 lõike 6 7 kohase kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed [ME 131]

–  Projektid, mille eesmärk on ennetada vägivaldset äärmuslust, sealhulgas radikaliseerumist ennetada, sallimatust ja diskrimineerimist, ja selle vastu võidelda, eelkõige meetmed, mille eesmärk on tegeleda nende algpõhjustega ja ennetada radikaliseerumist vanglates, ning projektid, mis pakuvad õiguskaitseasutustele erikoolitust. [ME 132]

–  Projektid, mille eesmärk on IT-süsteemide ja sidevõrkude koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses(33). [ME 133]

–  Projektid, mille eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegelike struktuuride vastu, mis on EMPACTi kohaselt eriti ohtlikud. [ME 134]

–  Projektid, mille eesmärk on küberkuritegevuse, eelkõige internetis laste seksuaalse ärakasutamise tõkestamine ja selle vastu võitlemine, sealhulgas meetmed infosüsteemide ja elutähtsa taristu vastu suunatud rünnakute tõkestamiseks haavatavuste tuvastamise ja kõrvaldamise kaudu. [ME 135]

–  Projektid, mille eesmärk on võidelda veebipõhiste kanalite kaudu toimuva ebaseadusliku kauplemisega. [ME 136]

V LISA

Artikli 24 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

Erieesmärk 1. Parem teabevahetus

1)  ELi teabevahetusmehhanismide kasutamine.

Andmeallikas: Europol, eu-LISA, nõukogu, liikmesriigid

Erieesmärk 2. Tõhustatud operatiivkoostöö

1)  Fondist toetust saavate ühiste operatiivmeetmete arv.

Andmeallikas: Europol, Eurojust, liikmesriigid

2)  Fondi abiga arestitud ja konfiskeeritud varade hinnanguline väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid

3)  Õiguskaitseasutuste vahelise fondi toel rakendatud piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite, relvade, elusloodustoodete ja kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest tulenevate toodete väärtus. [ME 137]

Andmeallikas: liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad

4)  Nende rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste arv, mis on fondi abiga rakendatud, võrreldes rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste koguarvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 3. Suurem suutlikkus kuritegevuse vastu võitlemisel ja kuritegevuse ennetamisel

5)  Selliste õiguskaitseametnike arv, kes on fondi toetusel läbinud koolituse, õppused, vastastikused õppe- või erivahetusprogrammid piiriülestel teemadel.

Andmeallikas: liikmesriigid

6)  Selliste elutähtsate taristute avalike ruumide arv ja avalike ruumide arv elutähtsate taristute ulatus, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud. [ME 138]

Andmeallikas: liikmesriigid

7)  Vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamiseks tehtud algatuste arv.

Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik

VI LISA

Sekkumise liigid

TABEL 1. SEKKUMISVALDKONNA KOODID

1

TER – võitlus terrorismi rahastamise vastu

2

TER – radikaliseerumise ennetamine ja võitlus selle vastu

3

TER – avaliku ruumi ja muude pehmete sihtmärkide kaitse ja vastupanuvõime

4

TER – elutähtsa taristu kaitse ja vastupidavus

5

TER – keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud

6

TER – lõhkeained

7

TER – kriisiohje

8

TER – muu

9

OC – korruptsioon

10

OC – majandus- ja finantskuritegevus

10a

OC – kriminaaltulu rahapesu [ME 139]

11

OC – uimastid

12

OC – tulirelvade salakaubavedu

12a

Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega [ME 140]

12b

Ebaseaduslik kauplemine ohustatud liikidega [ME 141]

13

OC – inimkaubandus

14

OC – rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamine

15

OC – keskkonnakuritegevus

16

OC – organiseeritud varavastane kuritegevus

17

OC – muu

18

CC – küberkuritegevus – muu

19

CC – küberkuritegevus – ennetamine

20

CC – küberkuritegevus – uurimise hõlbustamine

21

CC – küberkuritegevus – ohvriabi

22

CC – laste seksuaalse ärakasutamise – ennetamine

23

CC – laste seksuaalne ärakasutamine – uurimise hõlbustamine

24

CC – laste seksuaalne ärakasutamine – ohvriabi

24a

CC – laste kuritarvitamist kujutava materjali ja lapsporno levitamine [ME 142]

25

CC – lapse seksuaalne ärakasutamine – muu

26

CC – muu

27

GEN – teabevahetus

28

GEN – politsei või ametkondade koostöö (toll, piirivalve, luureteenistused)

29

GEN – kriminalistika

30

GEN – ohvriabi

31

GEN – tegevustoetus

32

TA – tehniline abi –teavitamine ja teabevahetus

33

TA – tehniline abi – ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve ja kontroll

34

TA – tehniline abi – hindamine ja uuringud, andmete kogumine

35

TA – tehniline abi – suutlikkuse suurendamine

TABEL 2. MEETME LAADI KOODID

1

IT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmete kvaliteet, sidesüsteemid (välja arvatud seadmed)

2

Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja operatsioonid

3

Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid

4

Ekspertide lähetamine või kasutamine

5

Koolitus

6

Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

7

Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine

8

Seadmed (võetakse arvesse 15 % ülempiiri arvutamisel)

9

Transpordivahendid (võetakse arvesse 15 % ülempiiri arvutamisel)

10

Hooned, rajatised (võetakse arvesse 15 % ülempiiri arvutamisel)

11

Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed

TABEL 3. RAKENDUSVIISIDE KOODID

1

Koostöö kolmandate riikidega

2

Kolmandates riikides võetavad meetmed

3

Schengeni hindamissoovituste rakendamine politseikoostöö valdkonnas

4

Erimeetmed (ei ole kavandamise etapis teada)

5

Erakorraline abi (ei ole kavandamise etapis teada)

6

IV lisas loetletud meetmed

VII LISA

Tegevustoetuse saamise tingimustele vastavad meetmed

Parema teabevahetuse erieesmärgi all hõlmab programmi raames antav tegevustoetus järgmist:

–  liidu hooldus ja kasutajatugi ning vajaduse korral riiklikud IT-süsteemid, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

–  personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Tihedama operatiivkoostöö erieesmärgi all hõlmab riiklike programmide raames antav tegevustoetus järgmist:

–  sellise tehnilise varustuse või transpordivahendite hooldus, mida kasutatakse piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimise valdkonnas;

–  personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamise erieesmärgi all hõlmab riiklike programmide raames antav tegevustoetus järgmist:

–  sellise tehnilise varustuse või transpordivahendite hooldus, mida kasutatakse piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimise valdkonnas;

–  personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Meetmed, mis ei ole artikli 4 lõike 3 kohaselt abikõlblikud, ei ole hõlmatud.

VIII LISA

Artikli 24 lõikes 3 osutatud väljundi- ja tulemusnäitajad

Erieesmärk 1. Parem teabevahetus

1)  ELi teabevahetusmehhanismide kasutamine:

a)  Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud otsingute ja süsteemi sisestatud hoiatusteadete arv; [ME 143]

b)  otsingute arv süsteemis, mille abil saab liikmesriikide vahel vahetada kriminalistikaalaseid andmeid (DNA, sõrmejäljed, numbrimärgid) („Prümi teabevahetus”);

c)  Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu vahetatud sõnumite arv;

d)  Europoli infosüsteemis tehtud otsingute arv;

e)  nende reisijate koguarv, kelle ELi broneeringuinfot on kogutud ja vahetatud;

ea)  kolmandate riikide kodanike kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS-TCN) tehtud otsingute arv. [ME 144]

Andmeallikas: Europol, eu-LISA, nõukogu, liikmesriigid

2)  Fondi toetusel pädevate asutuste poolt julgeolekuga seotud andmebaaside vahel andmebaasidega loodud uute ühenduste arv: [ME 145]

a)  ELi ja, kui see on asjakohane, rahvusvaheliste andmebaasidega;

b)  liikmesriigis;

c)  ühe või mitme teise liikmesriigiga;

d)  ühe või mitme kolmanda riigiga.

Andmeallikas: liikmesriigid

3)  Fondi toetusel ELi ja vajaduse korral asjakohaste riiklike julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside puhul suurenenud aktiivsete kasutajate arv, võrreldes kõigi kasutajate arvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 2. Tihedam operatiivkoostöö

4)  Fondist toetust saanud ühiste operatiivmeetmete (sh osalevate liikmesriikide ja asutuste) arv valdkondade kaupa (terrorismivastane võitlus, organiseeritud kuritegevus, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, muu):

a)  ühiste uurimisrühmade arv;

b)  kuritegevusega seotud ohte käsitleva Euroopa multidistsiplinaarse platvormi (EMPACT) operatiivprojektide arv;

c)  muud ühised operatiivmeetmed.

Andmeallikas: Europol, Eurojust, liikmesriigid

5)  Fondi toetusel tegutsevate riikidevaheliste võrgustike tegevuses osalemine.

Andmeallikas: Liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

6)  Fondi abiga arestitud ja konfiskeeritud varade hinnanguline väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid

7)  Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite, relvade, elusloodustoodete ja kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest tulenevate toodete väärtus. [ME 146]

Andmeallikas: Europol, liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad [ME 147]

8)  Fondist loodud olemasolevate riikidevaheliste võrgustike (nt parimate tavade käsiraamatud, õpikojad, ühisõppused) väljundite arv.

Andmeallikas: Liidu meetmed toetuse saajatele

9)  Nende rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste arv, mis on fondi abiga rakendatud, võrreldes rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste koguarvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 3. Suurem suutlikkus kuritegevuse vastu võitlemisel ja kuritegevuse ennetamisel

10)  Õiguskaitseametnike arv, kes on lõpetanud koolituse, õppused, vastastikuse õppimise või spetsialiseerunud vahetusprogrammid piiriüleste seotud teemade kohta, mida antakse fondi toetusel, jaotatuna järgmiste valdkondade kaupa:

a)  terrorismivastane võitlus;

b)  organiseeritud kuritegevus;

c)  küberkuritegevus;

d)  muud operatiivkoostöö valdkonnad.

Andmeallikas: liikmesriigid, Europol, ENISA [ME 148]

11)  Parimaid tavasid ja uurimismeetodeid käsitlevate käsiraamatute arv, standardsed käitamisprotseduurid ja muud vahendid, mis töötati välja fondi toetusel erinevate organisatsioonide vastastikuse mõju tõttu kogu ELis.

Andmeallikas: Liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

12)  Selliste kuriteoohvrite arv, keda abistati fondi toetusel, jaotatuna kuriteoliikide kaupa (inimkaubandus inim- ja elundikaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine ja laste seksuaalne ärakasutamine, piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine). [ME 149]

Andmeallikas: liikmesriigid

13)  Selliste elutähtsate taristute avalike ruumide arv ja avalike ruumide arv elutähtsate taristute ulatus, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud. [ME 150]

Andmeallikas: liikmesriigid

14)  Vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise vastu võitlemise algatuste arv:

a)  kokkulangevuste arv radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku veebisaidil; [ME 151]

b)  radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus osalejate arv jaotatuna eksperdi liigi järgi;

c)  liikmesriikide ametiasutuste tihedas koostöös riiklike asutustega tehtud õppereiside, koolituste, seminaride ja nõustamisteenuste arv toetusesaajate kaupa (õiguskaitseasutused, muud) ning osalejate tagasiside. [ME 152]

Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik, liikmesriigid [ME 153]

15)  Selliste partnerluste arv, mis on loodud fondi toetusel, aidates suurendada tunnistajate, rikkumisest teatajate ja kuriteoohvrite tuge:

a)  erasektoriga;

b)  kodanikuühiskonnaga.

Andmeallikas: liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

Erieesmärk 3a. Ühise luureteenistuste kultuuri arendamine

15a)   Liikmesriikide vahel luure valdkonnas tehtud vahetuste arv.

15b)   Fondi toetusel koolitustel, õppustel, vastastikustes õppeprogrammides või piiriüleste küsimuste erivahetusprogrammides osalevate õiguskaitse- ja luureametnike arv.

Andmeallikas: liikmesriigid [ME 154]

(1)
(2)
(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)COM(2015)0185 , 28. aprill 2015.
(5)Nõukogu 16. juuni 2015. aasta järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta.
(6)Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (2015/2697(RSP)).
(7)COM(2017)0794 final.
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).
(9)Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
(10) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324).
(11)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC.
(12)Täielik viide.
(13)Täielik viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus …/…, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(15)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(16)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(17)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(19)Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(20)COM(2017)0623.
(21)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(23)Nõukogu määrus (EL, Euratom) .../....
(24)Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK (ELT L 321, 8.12.2009, lk 44).
(25)Nõukogus kogunenud justiits- ja siseministrite 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldused.
(26)COM(2013)0172, Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine.
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).
(28)Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
(30)„Ettenäidatav raha“ on sularaha, mis näidatakse ette (pannakse välja) kriminaaluurimise raames, et tõendada kahtlustatavatele või muudele isikutele, kellel on teavet teatava kauba kättesaadavuse või tarnimise kohta või kes tegutsevad vahendajana, jälitustegevuses osaleva isiku likviidsust ja maksevõimet, et teha fiktiivne ostutoiming eesmärgiga võtta kahtlustatavad vahi alla, teha kindlaks ebaseaduslikud tootmiskohad või aidata muul viisil kaasa konkreetse kuritegeliku organisatsiooni lõhkumisele.
(31)Täielik viide.
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
(33)Kooskõlas komisjoni teatisega piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta (COM(2016)0205).

Viimane päevakajastamine: 25. märts 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika