Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 607/2013 (millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 552/97, millega peatatakse ajutiselt Myanmarile/Birmale antud üldised tariifsed soodustused)(2) ja Euroopa Parlamendi 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Myanmari/Birma üldiste tariifsete soodustuste taastamise kohta(3),

–  võttes arvesse 2018. aasta juulis toimunud kehtiva GSP määruse vahehindamist(4) ja komisjoni aruannet määruse (EL) nr 978/2012 kohaldamise kohta(5), millele on lisatud komisjoni talituste 4. oktoobri 2018. aasta töödokument(6),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta ja 19. jaanuari 2018. aasta aruandeid üldiste soodustuste süsteemi kohta, mis hõlmab ajavahemikke 2014–2015(7) ja 2016–2017(8), milles hinnatakse GSP mõju, keskendudes GSP+ alusel soodustatud riikide tulemustele,

–  võttes arvesse GSPd käsitlevat avalikku kuulamist, mille korraldas 16. veebruaril 2016. aastal rahvusvahelise kaubanduse komisjon, 21. märtsi 2017. aasta arvamuste vahetust GSP+ kohaldamise kohta Sri Lanka suhtes ja 19. veebruari 2018. aasta arvamuste vahetust GSP määruse rakendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 5 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust juhtumis 1409/2014/MHZ, milles käsitletakse asjaolu, et Euroopa Komisjon ei hinnanud eelnevalt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele(9),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(10),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2017. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(11),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(12),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta(13),

–  võttes arvesse vabatahtlikke riigipõhiseid partnerlusi, nagu Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkulepe ja Myanmari töötajate õiguste algatus,

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide 2007. aasta ühisstrateegiat „ELi kaubandusabistrateegia: ELi toetuse suurendamine kaubandusega seotud vajaduste rahuldamiseks arengumaades“,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke aastani 2030,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone lapstööjõu kasutamise, sunniviisilise töö, diskrimineerimise, ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ELi ja vastutustundlike ülemaailmsete väärtusahelate kohta,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa(15),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A8‑0090/2019),

A.  arvestades, et EL oli esimene, kes rakendas 1971. aastal GSPd, võttes aluseks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) soovituse, mille kohaselt tööstusriigid annaksid arenguriikidele üldised, mittevastastikusel alusel ja mittediskrimineerivad kaubandussoodustused, aidates neil seeläbi saada rahvusvahelise kaubanduse kaudu lisatulu, et vähendada vaesust, edendada head valitsemistava ja soodustada kestlikku arengut;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et ELi kaubanduspoliitika peab tuginema liidu välistegevuse põhimõtetele ja eesmärkidele ning edendama väärtusi, millel EL rajaneb ja mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, ning aitama täita artiklis 21 loetletud eesmärke, sh demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tugevdamine, inimõiguste, põhiõiguste ja -vabaduste austamine, võrdõiguslikkus, inimväärikuse austamine ning keskkonna ja sotsiaalõiguste kaitse;

C.  arvestades, et ELi Ombudsman märkis oma järeldustes järgmist: hea juhtimistava tähendab põhiõiguste järgimist ja austamist; seal, kus põhiõigusi ei austata, ei saa olla head juhtimistava; ELi institutsioonid ja organid peavad alati kaaluma oma tegevuse kooskõla põhiõigustega ja nad peaksid püüdma ka seada eesmärgiks inimõiguste edendamist partnerriikides;

D.  arvestades, et kehtiv GSP loodi ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel vastu võetud määruse (EL) nr 978/2012 kohaselt seadusandliku tavamenetluse korras ning Euroopa Parlament toimis esmakordselt GSP määruse kaasseadusandjana;

E.  arvestades, et GSP määruse artikli 40 kohaselt peab komisjon esitama viis aastat pärast määruse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande GSP määruse kohaldamise kohta, mis peaks olema aluseks järgmisele GSP määrusele, mis tuleb vastu võtta 2022. aastaks; arvestades, et käesolev määrus on kehtinud alates 1. jaanuarist 2014; arvestades, et kehtiva määruse toimimise põhjalik ja sõltumatu hindamine on tehtud selleks, et anda komisjonile õigusakti läbivaatamise jaoks teavet, ning koostatud on konkreetsete soovituste loetelu;

F.  arvestades, et kava sisaldab kolme korda: üldine GSP kord, stimuleeriv erikord GSP+ ja erikord „Kõik peale relvade“ (EBA); arvestades, et standardse GSP alusel soodustatud riikidele – praegu 18 riiki – võimaldatakse tollitariifide vähendamist 66 % ELi kõigi tootekategooriate osas; arvestades, et kaheksa GSP+ alusel soodustatud riiki ekspordib ligikaudu 66 % kõikidest tootekategooriatest tollimaksuvabalt ning vastutasuks on nad kohustatud mõjusalt täitma 27 rahvusvahelist põhikonventsiooni, mis puudutavad töötaja õigusi, inimõigusi, head valitsemistava ja keskkonnaküsimusi; arvestades, et EBA alusel antakse 49 vähim arenenud riigi kõikidele toodetele tollimaksuvaba juurdepääs ELi, välja arvatud relvad ja laskemoon; arvestades, et kõik soodustatud riigid on GSP määruse alusel seotud rahvusvaheliste konventsioonidega inimõiguste ja töötaja õiguste valdkonnas ning GSP+ alusel soodustatud riikidele on siduvad ka rahvusvahelised keskkonnaalased ja hea valitsemistava konventsioonid; arvestades, et ainult GSP+ kavaga nähakse ette struktureeritud dialoog, milles hinnatakse kõnealuste konventsioonide mõjusat rakendamist soodustatud riikides; arvestades, et GSP alusel soodustatud riigid peavad ühtlasi suutma rakendada rahvusvahelisi standardeid ja norme, sealhulgas töötades välja, rakendades ja jõustades asjakohaseid õigusakte, eelkõige õigusriigi põhimõtete kehtestamise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

G.  arvestades, et GSP 2012. aasta reformi põhieesmärgid olid parem keskendumine abi vajavatele riikidele – nii vähim arenenud riikidele kui ka muudele madala ja madalama sissetulekuga riikidele – , kestliku arengu ja hea valitsemistava aluspõhimõtete edasine edendamine ning stabiilsuse ja prognoositavuse suurendamine ning ettevõtjate kindluse parandamine;

H.  arvestades, et mitme rahvusvahelise konventsiooni, suunise ja normi eesmärk on hoida ära inimõiguste rikkumisi; arvestades, et eelkõige GSP alusel soodustatud riigid on kohustatud neid suuniseid rakendama ning looma asjakohased õiguslikud ja majanduslikud tingimused, mille raames ettevõtjad saavad ülemaailmsetes tarneahelates tegutseda ja neis oma koha leida;

I.  arvestades, et EL peaks lisaks võrdsete võimaluste tagamisele veelgi mõjusamalt reageerima sotsiaalsele ja keskkonnaalasele dumpingule ning ebaausale konkurentsile ja ebaausatele kaubandustavadele;

J.  arvestades, et mitmes riigis kehtib eksportkauba tootmise eritsoonide suhtes erand riigi tööõigusest, millega takistatakse täielikku õigust tegelda ametiühingutegevusega või taotleda õiguskaitset; arvestades, et esimene neist kujutab endast ILO peamiste standardite rikkumist ja võib inimõigusi veelgi enam kahjulikult mõjutada;

K.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on kindlalt sätestatud soolise võrdõiguslikkuse nõue kõikides ELi poliitikavaldkondades; arvestades, et struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu mõjutavad kaubandus- ja investeerimislepingud tavaliselt naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et ILO andmetel tegi 2012. aastal maailmas sunniviisiliselt tööd 21 miljonit inimest, kellest 55 % olid naised ja tütarlapsed ning kellest 90 % töötas erasektoris;

L.  arvestades, et GSP määruse artikli 19 lõikes 6 nõutakse, et komisjon võtaks arvesse „kogu asjakohast teavet“, sh kodanikuühiskonna esitatud teavet, et teha kindlaks, kas GSP alusel soodustatud riigid täidavad nõuetekohaselt inimõigustealaseid kohustusi; arvestades, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine GSP rakendamisse võib ühise kaubanduspoliitika legitiimsust ja tulemuslikkust suurendada;

M.  arvestades, et GSP määrus võimaldab ELil peatada soodustused kõige tõsisemate inimõiguste rikkumiste juhtumite puhul vastavalt GSP määruse V peatüki artikli 19 lõike 1 punktile a, millega nähakse ette sooduskorra kohaldamise ajutine peatamine mitmel põhjusel, sealhulgas VIII lisa A osas loetletud konventsioonides sätestatud põhimõtete süstemaatilise rikkumise korral;

N.  arvestades, et komisjon on alustanud menetlust Kambodža suhtes ja algatab inimõiguste rikkumise uurimise Myanmari suhtes EBA erikorra võimaliku peatamise raames;

Peamised järeldused ja soovitused

1.  kiidab heaks vahearuande, milles hinnatakse kehtiva GSP määruse kohaldamist ja seda, kas on tõenäoline, et selles sätestatud eesmärgid saavutatakse; väljendab heameelt asjaolu üle, et uue määrusega on kaasnenud ekspordi kasv EBA ja GSP+ alusel soodustatud riikidest, mis on oluline tegur vaesuse kaotamisel;

2.  nendib rahuloluga, et 2016. aastal toodi GSP soodustuste raames Euroopa Liitu 62,6 miljardi euro väärtuses importtooteid (see on kasvav tendents), mille läbilõige oli järgmine: 31,6 miljardit eurot standardse GSP alusel soodustatud riikidest, umbes 7,5 miljardit eurot GSP+ alusel soodustatud riikidest ja 23,5 miljardit eurot EBA alusel soodustatud riikidest (Eurostati andmed 2017. aasta septembri seisuga);

3.  tuletab meelde, et GSP aitab arenguriikide tööstusharudel üle saada raskustest, millega need riigid suurte esialgsete kulude tõttu eksporditurgudel silmitsi seisavad; tuletab meelde, et kooskõlas UNCTADi eesmärkidega on GSP eesmärk suurendada eksporditulusid ja edendada industrialiseerimist arenguriikides ja seega ka vähim arenenud riikides ning kiirendada nende majanduskasvu eesmärgiga kaotada vaesus;

4.  toonitab, et GSP+ on keskse tähtsusega ELi kaubanduspoliitika vahend, mis annab parema juurdepääsu turule ja millega kaasneb range järelevalvemehhanism, et edendada inimõigusi ja töötaja õigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava vähekaitstud arengumaades;

5.  märgib, et kehtiv GSP määrus on olnud jõus kolm aastat alates vahehindamise protsessi algusest ning juba on selgitatud välja komponendid, mille reformimist tuleb uues GSP määruses kaaluda; väljendab heameelt soovituste üle, mis esitati vahehindamise lõpparuandes;

6.  rõhutab, et GSP kui ELi kaubanduspoliitika osa peab rajanema ELi välispoliitika põhimõtetele (tõhusus, läbipaistvus ja väärtused), nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 21; toonitab, et ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte ja seatakse põhieesmärgiks vaesuse kaotamine; rõhutab, et komisjoni teatises „Kaubandus kõigile“ kinnitatakse neid põhimõtteid veel kord;

7.  tunnistab asjaolu, et GSP+ täidab olulist osa rahvusvaheliste töötaja õiguste, inimõiguste, hea valitsemistava ja keskkonnakaitsestandardite edendamisel soodustatud riikides, milleks pakutakse stiimuleid nende standardite järgimiseks ning lisaks luuakse ka platvorm regulaarseks aruteluks konventsioonidega hõlmatud valdkondades ning edendatakse põhjalike reformide tegemist;

8.  võtab teadmiseks, et GSP on toonud soodustatud riikidele ja ELile majanduslikku kasu, kuna on suurenenud eksport ELi ja paranenud soodustuste kasutamise määrad EBA ja GSP+ alusel soodustatud riikides; nõuab tungivalt, et EL näeks vaeva selle nimel, et suurendada soodustatud riikides teadlikkust GSP reeglite kohta, selleks et kava kasutamist veelgi edendada; palub komisjonil hinnata võimaluse korral andmete kättesaadavust arvestades GSPga seoses saadud tulude jaotust; võtab teadmiseks, et mõnel juhul on suurenenud ekspordil ja majandusvõimalustel olnud ka ettekavatsematult kahjulik kaudne mõju põhiõigustele ja sotsiaalsele arengule, mis on viinud näiteks maa hõivamise või töötaja õiguste järgimata jätmiseni; rõhutab seetõttu, et kaubandussoodustuste puhul tuleb täita rahvusvahelisi konventsioone ja teha reforme, et hoida ära olukorrad, kus GSP programmid võivad kaasa tuua suurema keskkonnaalase ja sotsiaalse dumpingu;

9.  kiidab heaks lihtsustatud GSP+ga ühinemise mehhanismi, mis teeb selle standardse GSP alusel soodustatud riikide jaoks huvipakkuvamaks; tõstab esile asjaolu, et paljud GSP+ kandidaatriigid on ratifitseerinud mitu rahvusvahelist konventsiooni, mis on vajalikud GSP+ga ühinemiseks; rõhutab, et rakendamisprotsessi parandatud, pidev ja süstemaatiline järelevalve on ülimalt tähtis ning seda on võimalik saavutada kõigi osaliste koostöö tõhustamisega, et parandada teabe kogumist ja põhjalikku analüüsi, kasutades kogu kättesaadavat teavet ja ressursse, nagu rahvusvaheliste järelevalveorganite, sealhulgas ÜRO, ILO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruanded, ning kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite otsest kaasamist sellesse protsessi; toonitab, et see on vajalik GSP+ täieliku potentsiaali tagamiseks ja olukorra parandamiseks töötajate õiguste, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö kaotamise osas 27 konventsiooni mõjusa rakendamise abil;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemise ja ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmise küsimustega suhtlemisel GSP+ alusel soodustatud riikidega ja EBA tõhustatud koostöö abil, sest need küsimused on otseselt seotud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist tulenevate kohustustega ning ILO põhikonventsioonide asjaomaste sätetega kooskõlas komisjoni teatisega „Kaubandus kõigile“; palub komisjonil ühtlasi uurida lisavõimalusi kodanikuühiskonna, ametiühingute esindajate ja erasektori struktureeritud, formaalseks ja sõltumatuks osalemiseks, mis võiks aidata järelevalveprotsessi tugevdada;

11.  rõhutab, et üldiselt näib GSP olevat loonud stiimuleid rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimiseks ja on seetõttu loonud parema raamistiku progressi jaoks; rõhutab, kui oluline on põhjalike meetmete võtmine, millega tagatakse, et GSP edendab positiivset keskkonnaarengut; soovitab lisada Pariisi kokkuleppe 27 peamise rahvusvahelise konventsiooni loetelusse, mida GSP+ alusel soodustusi saavad riigid peavad järgima; rõhutab, et kestliku arengumudeli saavutamiseks tuleb soodustatud riikidel veel palju ära teha;

12.  tunnustab mõjusa rakendamise osas tehtud edusamme, mis saavutati suurema järelevalve ja dialoogi kaudu ELi ja soodustatud riikide vahel, eelkõige jälgides 27 tähtsaima konventsiooni järgimist; toonitab, et teabekogumise parandamiseks ja järelevalve põhjalikumaks analüüsimiseks on vaja ulatuslikumat koordineerimist Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide, liikmesriikide diplomaatiliste esinduste, soodustatud riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel; soovitab tagada GSP peatamise käigus võimalikult suur läbipaistvus ja teabevahetus kaasseadusandjate ja sidusrühmade vahel, eelkõige komisjoni uurimismenetluses;

13.  tunnistab, et asjakohaste konventsioonide ratifitseerimine ja edasiminek nende mõjusa rakendamisega on olulised võrdlusalused, et saavutada kavas vajalikud edusammud; palub komisjonil tagada, et meetmed, mida võetakse selleks, et jälgida konventsioonide mõjusat rakendamist soodustatud riikides, oleksid täielikult kooskõlas riigistrateegia dokumentidega, et tagada poliitika sidusus, järjepidevus ja inimõiguste süvalaiendamine kaubanduspoliitikas;

14.  rõhutab, et GSP+ järelevalve peab olema jätkuvalt läbipaistev ja läbipaistvust tuleb suurendada, tagades samal ajal selle, et EL suudab säilitada selles dialoogis täieliku mõjuvõimu soodustatud riikide üle, eriti seoses tulemusaruandega; kutsub komisjoni üles kaaluma edasisi samme selles valdkonnas ja dialoogis soodustatud riikidega, et suurendada kava läbipaistvust, järelevalvet ja mõjusust;

15.  on seisukohal, et iga otsus peatada soodustuste kohaldamine peab olema täielikult kooskõlas üldise eesmärgiga leevendada vaesust, ning rõhutab, et ELi teisesed õigusaktid peavad sellega seoses olema kavandatud ja tõlgendatud kooskõlas ELi esmase õiguse ja ELi õiguse üldpõhimõtetega; rõhutab seetõttu vajadust säilitada praegune sihipärane lähenemisviis soodustuste kohaldamise peatamiseks ning tagada, et selline peatamine piirdub konkreetsete sektoritega ja on kavandatud nii, et vähendada kahjulikku mõju kohalikule elanikkonnale; kutsub komisjoni üles kasutama kaubandussoodustuste kohaldamise järkjärgulist peatamist või vajaduse korral muid ajaliselt piiratud peatamismeetmeid; rõhutab lõpetuseks, et kaubandussoodustuste kohaldamise peatamist tuleks käsitada viimase abinõuna, mida kohaldatakse ainult juhul, kui rahvusvaheliste konventsioonide mõjusas rakendamises esineb tõsiseid puudusi ning soodustatud riigid ei taha ilmselgelt nende puuduste kõrvaldamisega tegeleda; toonitab samal ajal nende kavade tingimuslikku laadi ja seda, et sellist tingimuslikkust tuleks kasutada iga kava usaldusväärsuse hoidmiseks ja meetmete võtmise tagamiseks konventsioonide tõsiste ja süstemaatiliste rikkumise korral;

16.  väljendab heameelt komisjoni hiljutiste otsuste üle alustada EBA alusel antud soodustuste peatamist Kambodža suhtes ning saata Myanmari erakorraline kõrgetasemeline ELi missioon, et reageerida inimõiguste olukorrale mõlemas riigis; ootab, et komisjon hoiaks parlamenti vahetult kursis ning kaasaks parlamendi edasistesse meetmetesse, sealhulgas soodustuste peatamise osas;

17.  märgib, et soodustatud riikide arv on reformitud kõlblikkuskriteeriumite tõttu märkimisväärselt vähenenud, mis koos toodete astmestamisega on andnud tulemuseks GSP alusel soodustatud riikidest pärit ELi impordi üldise vähenemise; võtab teadmiseks, et need reformid võimaldavad soodustuste puhul keskenduda riikidele, kes kõige enam abi vajavad; palub komisjonil tagada uue määruse mõjuhinnangus GSP ja vabakaubanduslepingu režiimide vaheline sidusus ja järjepidevus, et tagada GSP keskne roll arenguriikide jaoks ELi kaubanduspoliitikas; märgib sellega seoses, et EBA alusel soodustatud riikidele avaldavad suurenevat konkurentsisurvet ELiga vabakaubanduslepingu sõlminud riigid; märgib ühtlasi, et mõned riigid, kelle suhtes varem kohaldati GSP+ järelevalvet, on nüüd hõlmatud kaubanduse ja kestliku arengu peatükke sisaldavate vabakaubanduslepingutega, mis peaksid olema mõjusad ja jõustatavad;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et GSP ei ole – eriti 29 EBA alusel soodustatud riigi puhul – toonud kaasa mingeid muutusi ning mõnel juhul on ekspordi mitmekesistamine toodete tasandil halvenenud; peab ka kahetsusväärseks asjaolu, et GSP ei ole piisavalt kaasa aidanud majanduse mitmekesistamisele; nõuab täiendavaid meetmeid GSP alusel soodustatud riikidest pärit eksportide mitmekesistamise suurendamiseks; tunneb kahetsust asjaolu üle, et mitmekesistamist soodustatud riikide seas paistab olevat takistanud kumulatsiooni võimaluse kaotamine riikide puhul, kes on GSP alusel soodustatud riikide hulgast välja liikunud, sest nad ei saa enam kasu GSP alusel soodustatud riikidele mõeldud päritolureeglitest; nõuab kindlalt, et seda võimalust tuleb jälle lubada, eriti kõige vähemkaitstud riikidele; võtab teadmiseks ekspordi mitmekesistamise märkimisväärset vähenemise standardse GSP alusel soodustatud riikide kõigis sektorites; nõuab ühtlasi komisjonilt, et ta kaaluks määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete loetelu reformimist ja laiendamist, eelkõige seoses pooltoodete ja valmistoodetega, ning lihtsustaks vajaduse korral päritolureegleid kõige vähemkaitstud riikide osas; julgustab ka GSP alusel soodustatud riike võtma mõjusaid meetmeid toodete mitmekesistamiseks; toonitab sellega seoses vajadust luua juurdepääs teadmistele ja tehnoloogiale, et mitmekesistada tooteid, nii et eksport saaks olla kestlik ülemaailmses konkurentsis ja eelkõige Euroopas;

19.  kutsub GSP alusel soodustusi saavaid riike üles kehtestama ja mõjusalt rakendama õiguslikke meetmeid intellektuaalomandi kaitseks;

20.  väljendab heameelt asjaolu üle, et soodustuste kasutamise määr EBA alusel soodustatud riikide hulgas on kõrge; toonitab suutlikkuse suurendamise tähtsust soodustatud riikides, et aidata neil kavast kõige rohkem kasu saada; nõuab, et kaubandusabi algatuse raames võetavaid meetmeid kasutataks sellega seoses tõhusamalt; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata teenuste lisamisele järgmisesse GSP-määrusesse, et veelgi edendada suuremat mitmekesistamist; rõhutab sellega seoses ka ettevõtjatevahelise lähenemisviisi tähtsust; nõuab valdkondlike mitut sidusrühma hõlmavate platvormide ja veebipõhiste vahendite loomist, mis toovad kokku GSP alusel soodustatud riikide ekspordiettevõtjad, ELi impordiettevõtjad ja mõlema poole potentsiaalsed uustulnukad – need, kes praegu ei ekspordi ega impordi – selleks, et vahetada parimaid tavasid ja suurendada teadlikkust GSP normidest, tingimustest ja majandusväljavaadetest;

21.  tunneb heameelt kaitsemeetme alase esimese määrusekohase uurimise järelduste üle, ja leiab, et see klausel peaks tagama ELi finants-, majandus-, sotsiaalsete ja keskkonnahuvide kaitse; rõhutab, et tundlikele toodetele soodustuste pakkumisel tuleb neile võimaldada erikohtlemine, et vältida teatud sektorite ohtu seadmist;

22.  rõhutab, et süsteem hõlmab kõiki soodustatud riikide territooriumi osi, sealhulgas eksportkauba tootmise eritsoone, ning nende suhtes kehtivad kohustused, mis tulenevad asjaomaste konventsioonide ratifitseerimisest; nõuab tungivalt, et soodustatud riigid rakendaksid mõjusalt töönorme, ning nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks ILO standardite rikkumisi, sealhulgas kollektiivläbirääkimisi ja ühinemisvabadust praegustes või võimalikes soodustatud riikides asuvates eksportkauba tootmise eritsoonides, ning tagaks erandite kaotamise; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi tagamaks, et eksportkauba tootmise eritsoonide tooted ei kuuluks soodustuste kavasse, kui nende suhtes ei kohaldata riigi õigusakte ja kui nad on vastuolus asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega;

23.  rõhutab, et GSP on muutnud ettevõtlussektori dünaamilisemaks, aidanud teataval määral kaasa naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisele ja soodustanud nende osalemist tööjõus, eriti ELiga kauplevate ekspordiriikide tööstuses; rõhutab sellega seoses, et on oluline luua naistele sobiv ettevõtluskeskkond, et nad saaksid neid uusi oskusi ja kogemusi ära kasutada ning oleksid võimelised liikuma ettevõtete struktuuris edasi või asutama endale kuuluvaid uusi ettevõtteid; märgib siiski, et naisi diskrimineeritakse jätkuvalt, ning tunneb muret naiste töötingimuste pärast, eriti tekstiili- ja rõivasektoris; kordab oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni ja kutsub komisjoni üles seda jälgima;

24.  tunneb heameelt mõju üle, mida GSP on avaldanud puhtama ja ohutuma tehnoloogia kasutuselevõtule ning vabatahtlikele ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatustele, millel on olnud otsene positiivne mõju töötajatele ja keskkonnale; on seisukohal, et kavandada tuleks meetmed selle arengu täiendavaks edendamiseks ja usaldusväärseks hindamiseks; tunnistab sellega seoses vajadust saavutada nõuetekohane tasakaal regulatiivsete ja vabatahtlike meetmete vahel ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmisel, ning kutsub komisjoni üles uurima viise kehtestada hoolsuskohustuse täitmise kohustused;

25.  on arvamusel, et EL peaks tagama poliitikavaldkondade sidususe, ergutades teisi rahvusvahelisi osalisi – näiteks rahvusvahelisi ettevõtteid – osalema täiel määral inimõiguste, sotsiaalõiguste ja keskkonnastandardite parandamises kogu maailmas, eelkõige kohustades ettevõtjaid rakendama ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele vastavaid hoolsuskohustuse täitmise tavasid; kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli, et tagada inimõiguste ja töötaja õiguste austamine ülemaailmsetes väärtusahelates, ning andma aru Euroopa Parlamendi 2016. aasta resolutsiooni (soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega) rakendamise kohta, mis hõlmab ka parlamendi nõuet lisada määrusesse ettevõtja sotsiaalne vastutus ja reformida WTO norme, et kehtestada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded, tuginedes ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele;

26.  tuletab meelde, et sidususe tagamiseks muude rahvusvaheliste osalejate, näiteks rahvusvaheliste ettevõtjate poliitikaga peab EL innustama täielikku osalemist inimõiguste, lapse õiguste, sotsiaalõiguste, keskkonnaõiguste ja rahvatervise parandamisel kogu maailmas; nõuab, et EL tagaks ülemaailmsetes väärtusahelates, st kogu tarneahelas inimõiguste austamise seoses õigusega teha tööd;

27.  palub komisjonil uurida järgmise GSP-määrusega seoses võimalust kehtestada täiendavad tariifsed soodustused toodetele, mis on tõendatult säästvalt toodetud; on seisukohal, et toodete esitamine säästva tootmisviisi kindlakstegemiseks peaks olema vabatahtlik ja tõendid selle kohta tuleks esitada ELi importimisel;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1. (2) ELT L 181, 29.6.2013, lk 13. (3) ELT C 55, 12.2.2016, lk 112. (4) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/october/tradoc_157434.pdf (5) COM(2018)0665. (6) SWD(2018)0430. (7) COM(2016)0029. (8) COM(2018)0036. (9) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64308 (10) ELT C 101, 16.3.2018, lk 19. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0515. (12) ELT C 298, 23.8.2018, lk 100. (13) ELT C 331, 18.9.2018, lk 100. (14) ELT C 337, 20.9.2018, lk 33. (15) http://www.europarl.europa.eu/RegData/organes/conf_pres_groupes/proces_verbal/2002/12-12/CPG_PV(2002)12-12(ANN01)_EN.doc.