Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse komisjoni strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019,

–  võttes arvesse nõukogu 11. veebruari 2019. aasta soovitust Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 283 lõike 2 teist lõiku, mille alusel Euroopa Ülemkogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga,

–  võttes arvesse protokolli nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 11.2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0144/2019),

–  võttes arvesse, et Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu valis 19. veebruaril 2019 Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujaks José Manuel Campa,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(1) artikli 48 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0146/2019),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta ettepanekut nimetada Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks Sebastiano Laviola,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(2) artikli 56 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0148/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 5. märtsi 2019. aasta kirju komisjoni presidendile ja Euroopa Liidu Nõukogu ametisolevale eesistujale,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 5. märtsi 2019. aasta kirja komisjoni presidendile ja komisjoni presidendi 11. märtsi 2019. aasta vastust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 23. märtsi 2018. aasta kirja nõukogu eesistujale,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe 8. märtsi 2018. aasta kirja eurorühma esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4 ning artiklit 228a,

A.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine horisontaalse põhimõttena ning ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud sooline võrdõiguslikkus liidu väärtusena;

B.  arvestades, et võrdsed võimalused ja diskrimineerimise lubamatus on Euroopa Liidu põhiväärtused;

C.  arvestades, et nõukogu võttis 7. märtsil 2011 vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ajavahemikuks 2011–2020;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks asjaolu, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel endiselt alaesindatud; arvestades, et kõik ELi ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;

E.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehed on fraktsioonide nimel aastate jooksul korduvalt teavitanud nõukogu eesistujat, eurorühma esimeest ja komisjoni presidenti ning Euroopa Liidu Nõukogu ametisolevat eesistujat soolise mitmekesisuse puudumisest EKPs, aga ka ELi teistes majandus-, finants- ja rahandusinstitutsioonides;

F.  arvestades, et EIGE 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis toodi välja, et majandusotsuste tegemine on endiselt valdkond, kus ELil on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste esindatuse seisukohast kõige halvemad tulemused;

G.  arvestades, et ainult üks EKP juhatuse kuuest liikmest on naine; arvestades, et ainult kaks EKP nõukogu 25 liikmest on naised;

H.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) eesistujad on mehed;

I.  arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi esimehe ametiülesandeid asus äsja täitma mees, misjärel on Ühtne Kriisilahendusnõukogu ELi finants- ja majandusinstitutsioonide hulgas ainus ELi organ, mida juhib naine;

J.  arvestades, et hoolimata arvukatest taotlustest, mille Euroopa Parlament on nõukogule esitanud, et kõrvaldada soolise tasakaalu puudumise probleem EKP juhatuses, ei ole nõukogu seda taotlust tõsiselt võtnud;

K.  arvestades, et vaatamata Euroopa Parlamendi mitmetele varasematele üleskutsetele pidada kandidaatide nimekirja esitamisel silmas soolist tasakaalu, olid kõik EBA eesistuja kandidaadid mehed;

L.  arvestades, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe ja liikmete valikumenetluses on seni küll arvesse võetud üldise soolise tasakaalu põhimõtet, kuid antud juhul koosnes Euroopa Parlamendile esitatud kandidaatide nimekiri ainult meestest, vaatamata määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 sätestatud kohustustele;

M.  arvestades, et kuigi ei saa välistada võimalust, et üksikus individuaalsetel taotlustel põhinevas valikumenetluses ei ole mõlemast soost kvalifitseeritud kandidaate, tuleks EKP ja järelevalveasutuste juhatuste koosseisu puhul järgida soolise tasakaalu üldist põhimõtet;

N.  arvestades, et praegused kandidaadid EKP peaökonomisti, EBA eesistuja ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohtadele on Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis kõik hinnatud kogenud ja kvalifitseeritud kandidaatideks ning neid on salajasel hääletusel toetanud märkimisväärne enamus;

O.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole mitte naiste probleem, vaid sellesse peaks olema kaasatud kogu ühiskond;

1.  rõhutab, et sooline tasakaal juhatustes ja valitsustes tagab laialdasema pädevuse ja ulatuslikumad perspektiivid ning soolise tasakaalu puudumise korral võivad institutsioonid jääda ilma võimalikest suurepärastest kandidaatidest;

2.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ja valdav enamik ELi liikmesriikide valitsusi ei ole seni suutnud edendada suuremat soolist tasakaalu ELi institutsioonides ja organites, eelkõige kõrgetel ametikohtadel majandus-, finants- ja rahandusvaldkonnas; ootab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid parandaksid kiiresti juhtivatel ametikohtadel soolist tasakaalu;

3.  kutsub liikmesriikide valitsusi, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, eurorühma ja komisjoni üles töötama aktiivselt selle nimel, et tagada sooline tasakaal oma edaspidistes ettepanekutes kandidaatide nimekirjade ja ametisse nimetamise kohta, püüdes esitada vähemalt ühe nais- ja ühe meeskandidaadi ametisse nimetamise menetluse kohta;

4.  rõhutab, et Euroopa Parlament võtab endale kohustuse mitte võtta tulevikus arvesse selliseid kandidaatide nimekirju, mille puhul ei ole valikuprotsessis lisaks kvalifikatsiooni ja kogemust käsitlevatele nõuetele järgitud soolise tasakaalu põhimõtet;

5.  soovitab kehtestada Euroopa Parlamendi tulevases soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas (mis on ette nähtud parlamendi kodukorra artiklis 228a) nõude, mille kohaselt ei toetata kandidaatide ELi asutuste juhatustesse ja muudesse organitesse ametisse nimetamist, kui institutsiooni või organi esitatud kandidaatide nimekirjas ei järgita soolist tasakaalu;

6.  tunnistab, et Euroopa Parlament ise ei ole neid norme täitnud ja lubab parandada oma tulemusi soolise tasakaalu edendamisel majandus- ja rahandusvaldkonnas;

7.  tõdeb, et sooline tasakaal liidu institutsioonide ja organite juhtkonna tasandil eeldab sobivaid kandidaate liikmesriikidest; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada soolist tasakaalu liikmesriikide institutsioonides ja seeläbi luua tingimused nii mees- kui ka naissoost kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatide pääsemiseks ELi juhtivatele ametikohtadele pangandus- ja finantsteenuste valdkonnas;

8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama ELi asutuste tegevdirektorite töölevõtmise ja ametisse nimetamise menetluste läbipaistvust, avaldades taotlejate ja väljavalitud kandidaatide nimekirja ning nende väljavalimise põhjused, et võimaldada avalikku kontrolli nende protsesside avatuse, konkurentsivõime ja sootundlikkuse üle;

9.  nõuab tihedamat koostööd ELi institutsioonide vahel, et tagada nende meetmete tõhusus;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Euroopa Keskpangale, ühtsele järelevalvemehhanismile, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12. (2) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.