Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 12. märts 2019 - StrasbourgLõplik väljaanne
Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlus
 Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
 Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus
 Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamise pikendamine parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
 Elektrooniline kaubaveoteave ***I
 ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta ***
 ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (resolutsioon)
 Protokoll, millega muudetakse konventsiooni isikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ***
 Liikmesriikidele loa andmine saada osaliseks Euroopa Nõukogu konventsioonis, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele ***
 ELi ja Hiina mereveolepingu muutmise protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
 Euroopa – Vahemere piirkonna leping ELi ja Egiptuse assotsiatsiooni loomiseks (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi–Türkmenistani partnerlus- ja koostööleping
 Rakendusotsus DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga *
 Kolmandate riikide kodanikke puudutav teabevahetus ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ***I
 Kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN-süsteem) ***I
 Euroopa solidaarsuskorpuse programm ***I
 ELi küberturvalisust käsitlev õigusakt ***I
 Ettevõtjatevahelised ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas ***I
 Euroopa kodanikualgatus ***I
 Kultuuriväärtuste import ***I
 Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi valimiste raames ***I
 Julgeolekuohud, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalikud ELi tasandi meetmed nende ohtude vähendamiseks
 ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukord
 ELi konfliktide ennetamise ja vahendamise suutlikkuse suurendamine

Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 113kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2002(IMM))
P8_TA(2019)0135A8-0165/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 27. novembril 2018. aastal Coburgi prokuratuuri peaprokurör eeluurimismenetluse raames ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 14. jaanuaril 2019. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Monika Hohlmeier loobus oma õigusest olla ära kuulatud vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklit 46,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0165/2019),

A.  arvestades, et Coburgi prokuratuuri peaprokurör esitas taotluse Saksamaa Liitvabariigist valitud Euroopa Parlamendi liikme Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmiseks seoses õigusrikkumisega Saksamaa Liitvabariigi karistusseadustiku artikli 142 tähenduses; arvestades eelkõige, et tegemist on õnnetuskohalt põgenemisega;

B.  arvestades, et 4. septembril 2018 umbes kella 15 paiku püüdis Monika Hohlmeier parkida oma autot parklas Lichtenfelsis (Saksamaa); arvestades, et auto esiosa põrkus kokku teise pargitud auto tagaosaga, mis põhjustas kahju hinnanguliselt 287,84 euro suuruses summas; arvestades, et Monika Hohlmeier lahkus pärast õnnetust sündmuskohalt, tundmata muret juhtumi lahendamise pärast;

C.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklis 46 sätestatakse, et karistatava õigusrikkumise puhul võib parlamendiliikme vastutusele võtta või teda kinni pidada ainult Saksa Liidupäeva nõusolekul, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õigusrikkumiselt või päev pärast seda, kui ta kõnealuse teo toime pani;

E.  arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta(2);

F.  arvestades, et väidetav õigusrikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Monika Hohlmeieri kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning seda ei saa käsitada tema poolt oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena avaldatud arvamuse või antud häälena vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 8;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et menetluse eesmärk on tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Monika Hohlmeieri puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Saksamaa Liitvabariigi pädevale ametiasutusele ja Monika Hohlmeierile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
(2) Kohtuotsus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.


Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 118kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2247(IMM))
P8_TA(2019)0136A8-0167/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Prantsuse Vabariigi justiitsministeerium 5. septembril 2018 Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotluse alusel seoses poolelioleva kohtuliku uurimisega, mis puudutab väidetavat usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses parlamendiliikme assistentide töötingimustega, ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 22. oktoobril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Jean‑François Jalkhi, kes esindas Jean‑Marie Le Peni,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0167/2019),

Α.  arvestades, et Pariisi piirkonnakohtu kohtu-uurijad on taotlenud Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmist, et ta seoses väidetavate süütegudega üle kuulata;

Β.  arvestades, et Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetavate süütegudega, mis hõlmavad usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete assistentide töötingimustega;

C.  arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris Front Nationali peakorteris tehtud läbiotsimise käigus konfiskeeriti erakonna laekuri tööruumist mitu dokumenti, mis annavad tunnistust Front Nationali soovist „raha kokku hoida“, lastes Euroopa Parlamendil maksta kinni parlamendiliikmete assistentidena esinevate erakonna töötajate töötasu;

E.  arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Front Nationali ametikohtade loetelus oli välja toodud ainult 15 parlamendiliiget (kokku 23‑st), 21 kohalikku assistenti ja 5 registreeritud assistenti (kokku 54 assistendist); arvestades, et mitu parlamendiliikme assistenti märkis oma töökohaks Front Nationali peakorteri Nanterre’is ja mõnel juhul väitsid nad end seal töötavat täisajaga, kuigi nad elasid oma väidetavast töökohast 120–945 kilomeetri kaugusel; arvestades, et on selgunud, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

F.  arvestades, et uurimise käigus selgusid ka asjaolud, mille põhjal näib ebatõenäoline, et need assistendid üldse Euroopa Parlamendiga seotud ülesandeid täitsid, sest:

   assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis jäid kas täpselt kahe Front Nationali töölepingu vahele;
   assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis ja Front Nationali töölepingud kehtisid paralleelselt;
   või sõlmiti töölepingud Front Nationaliga ajavahemikeks, mis järgnesid vahetult ajavahemikele, mida hõlmasid assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis;

G.  arvestades, et uurimise käigus selgus, et üks assistent, kelle Jean‑Marie Le Pen Euroopa Parlamendi liikmena 2011. aastal tööle võttis, väitis, et ta töötas sellel ajal hoopis ühe teise Euroopa Parlamendi liikme valimiskampaaniaga; arvestades, et Jean‑Marie Le Pen organiseeris parlamendiliikme assistendi palga maksmise veel kolmele inimesele, kes selles ametis praktiliselt mingit tööd ei teinud;

H.  arvestades, et uurimise käigus selgus ka tõsiasi, et Jean‑Marie Le Pen, kes oli väidetavate süütegude toimepanemise ajal Front Nationali esimees, töötas välja süsteemi, kuidas kasutada ELi vahendeid teatavate Front Nationali töötajate eest maksmiseks, sõlmides parlamendis lepingud inimestega, kes tegelikult töötasid erakonna heaks, ning Euroopa Parlament tõi selle kehtivate ELi eeskirjadega vastuolus oleva skeemi päevavalgele;

I.  arvestades, et kohtu‑uurijad soovivad Jean‑Marie Le Peni üle kuulata;

J.  arvestades, et Jean‑Marie Le Pen keeldus 21. juunil 2018. aastal uurijate kutse peale kohale ilmumast ning jättis ta kohtu-uurijate kutse peale kohale ilmumast ka 2018. aasta juulis, tuues ettekäändeks parlamendiliikme puutumatuse;

K.  arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

L.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel „oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel“;

M.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt saab parlamendiliiget kuriteo või väärteo toimepanemise eest vahistada ning temalt saab vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille liige ta on; arvestades, et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

N.  arvestades, et ei ole mingit alust ega põhjust arvata, et Jean‑Marie Le Peni tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis);

1.  otsustab Jean‑Marie Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Jean‑Marie Le Penile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 120kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2267(IMM))
P8_TA(2019)0137A8-0166/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 19. oktoobril 2018 Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotluse alusel Prantsuse Vabariigi justiitsministeerium seoses poolelioleva kohtuliku uurimisega, mis puudutab väidetavat usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses assistentide töötingimustega, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 12. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Jean‑François Jalkhi, kes esindas Dominique Bilde’i,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0166/2019),

Α.  arvestades, et Pariisi piirkonnakohtu kohtu‑uurijad on taotlenud Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmist, et kuulata ta üle seoses väidetavate süütegudega;

Β.  arvestades, et Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetavate süütegudega, mis hõlmavad usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete assistentide töötingimustega;

C.  arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris Front Nationali peakorteris tehtud läbiotsimise käigus konfiskeeriti erakonna laekuri tööruumist mitu dokumenti, mis annavad tunnistust Front Nationali soovist „raha kokku hoida“, lastes Euroopa Parlamendil maksta kinni parlamendiliikmete assistentidena esinevate erakonna töötajate töötasu; arvestades, et on selgunud, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

E.  arvestades, et on selgunud, et 1. oktoobrist 2014 kuni 31. juulini 2015 täiskohaga Euroopa Parlamendis Dominique Bilde’i juures palgal olnud assistent ei teinud peaaegu üldse parlamendiga seotud tööd; arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Front Nationali ametikohtade loetelu kohaselt tegeles Dominique Bilde’i juures töötav assistent riigi tasandi kavadega ning töötas teise Euroopa Parlamendi liikme vastutusel poliitika jälgimise ja kavandamise üksuses; arvestades, et tema Euroopa Parlamendiga seotud lepingule järgnesid kaks lepingut, mille alusel töötas ta 2015. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2016 Front Nationali heaks; arvestades, et parlamendiliikme assistendi töölepingu kehtimise ajal oli kõnealune isik ka ühenduse Marianne peasekretär ja ühenduse Mer et Francophonie peasekretär ning kandideeris 2015. aasta märtsis toimunud piirkondlikel valimistel Doubs’ departemangus;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament peatas parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitamise seoses Dominique Bilde’i tööle võetud assistendiga;

G.  arvestades, et kohtu‑uurijad soovivad Dominique Bilde’i üle kuulata;

H.  arvestades, et Dominique Bilde keeldus 2017. aasta augustis toimunud ülekuulamisel uurijate küsimustele vastamast ning jättis parlamendiliikme puutumatuse ettekäänet kasutades ilmumata ka 24. novembril 2017 toimuma pidanud ettevalmistavale kuulamisele, misjärel kavatsesid uurijad talle usalduse kuritarvitamise eest süüdistuse esitada;

I.  arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

J.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel „oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel“;

K.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt „ei saa ühtki parlamendiliiget raske kuriteo või muu süüteo eest vahistada ega muul moel tema vabadust võtta või piirata ilma selle parlamendikoja juhatuse nõusolekuta, mille liige ta on. Selline nõusolek ei ole vajalik raskelt kuriteolt või süüteolt tabamise või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse korral.“;

L.  arvestades, et ei ole mingit alust ega põhjust arvata, et Dominique Bilde’i tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis);

1.  otsustab Dominique Bilde’i puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Dominique Bilde’ile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamise pikendamine parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
PDF 109kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni (2019/2545(RSO))
P8_TA(2019)0138B8-0147/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 342,

–  võttes arvesse 15. aprilli 1958. aasta nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled(1),

–  võttes arvesse nõukogu määrusi (EÜ) nr 920/2005(2) ja (EL, Euratom) 2015/2264(3),

–  võttes arvesse juhatuses 16. juunil 2014. aastal vastu võetud mitmekeelsuse eeskirja,

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta otsust(4), millega pikendatakse kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni, ning sellele järgnenud juhatuse otsuseid pikendada erandit artiklist 158 selle ametiaja lõpuni,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 158 ja 159,

A.  arvestades, et vastavalt artiklile 158 koostatakse kõik parlamendi dokumendid ametlikes keeltes ning igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles ning sõnavõtt tõlgitakse teistesse ametlikesse keeltesse;

B.  arvestades, et vastavalt artiklile 159 on erandid artiklist 158 lubatud parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni, juhul ja niivõrd, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid; arvestades, et iga ametliku keele puhul, mille suhtes peetakse erandit vajalikuks, peab juhatus peasekretäri ettepaneku alusel ja võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktide koostamise ajutist korda, tegema kindlaks, kas tingimused on täidetud, ning vaatama otsuse iga kuue kuu tagant uuesti läbi;

C.  arvestades, et nõukogu määrustega (EÜ) nr 920/2005 ja (EL, Euratom) 2015/2264 nähakse ette erandi kohaldamisala järk‑järgult kahandamine iiri keele puhul ning kui ei võeta vastu uut nõukogu määrust, milles sätestatakse teisiti, kaotab erand kehtivuse alates 1. jaanuarist 2022;

D.  arvestades, et vaatamata asjakohastele abinõudele ei saavutata horvaadi, iiri ja malta keeles eeldatavasti sellist suutlikkust, mis võimaldaks tagada alates parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja algusest nende keelte suulise tõlke täielikku mahtu;

E.  arvestades, et vaatamata järjepidevatele institutsioonidevahelistele pingutustele ja märkimisväärsetele edusammudele jääb iiri keele kvalifitseeritud tõlkijate arv ikkagi sedavõrd väikeseks, et lähemas tulevikus ei suudeta selle keele osas vajadusi vastavalt artiklile 158 täies mahus katta; arvestades, et nõukogu määruste (EÜ) nr 920/2005 ja (EL, Euratom) 2015/2264 kohaselt tuleb iiri keelde tõlkida üha rohkem õigusakte, mis vähendab võimalust tõlkida sellesse keelde muid parlamendi dokumente;

F.  arvestades, et artikli 159 lõikes 4 on sätestatud, et juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib parlament võtta parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel vastu otsuse selle artikli kohaldamist pikendada;

G.  arvestades, et juhatus on eeltoodut arvesse võttes soovitanud pikendada artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni;

1.  otsustab pikendada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(2) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 920/2005, millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, ning millega kehtestatakse nendest määrustest ajutised erandmeetmed (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3).
(3) Nõukogu 3. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2264, millega pikendatakse ja kahandatakse järkjärgulise kaotamiseni määrusega (EÜ) nr 920/2005 kehtestatud ajutisi erandmeetmeid 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled (ELT L 322, 8.12.2015, lk 1).
(4) ELT C 285, 29.8.2017, lk 164.


Elektrooniline kaubaveoteave ***I
PDF 267kWORD 80k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektroonilise kaubaveoteabe kohta (COM(2018)0279 – C8‑0191/2018 – 2018/0140(COD))
P8_TA(2019)0139A8-0060/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0279),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0191/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0060/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… elektroonilise kaubaveoteabe kohta

P8_TC1-COD(2018)0140


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kaubaveo ja logistika tõhusus on väga oluline Euroopa Liidu majanduse kasvu ja konkurentsivõime, rahvusvahelise turu ning kõigi liidu piirkondade sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse jaoks. [ME 1]

(1a)  Käesoleva määruse eesmärk on vähendada ametiasutuste ja ettevõtjate vahelise veoteabe töötlemise kulusid, parandada ametiasutuste jõustamissuutlikkust ning edendada kaubaveo ja logistika digiteerimist. [ME 2]

(2)  Kaupade liikumisega kaasneb suurel hulgal teavet, mida äriühingud omavahel ning äriühingud ja avaliku sektori asutused omavahel edastavad siiani paberil. Paberdokumentide kasutamine on logistikaettevõtjate jaoks suur halduskoormus toob logistikaettevõtjatele ja seotud tööstusharudele (nagu kaubandus ja tootmine), eelkõige VKEdele, kaasa suure halduskoormuse ja lisakulud ning sellel on negatiivne mõju keskkonnale. [ME 3]

(2a)  Eeskirjade tulemuslik ja tõhus jõustamine on üks eeldusi siseturul ausa konkurentsi tagamiseks. Jõustamisvahendite edasine digiteerimine on vajalik selleks, et suurendada jõustamissuutlikkust, vähendada rahvusvaheliste veoettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, paremini jälgida suure riskiga veoettevõtjaid ning avastada pettusi. Selleks digitaalseks, nn arukaks jõustamiseks on vaja, et kogu asjakohane teave oleks paberivaba ja pädevatele asutustele elektrooniliselt kättesaadav. Seetõttu peaks elektrooniliste veodokumentide kasutamine muutuma tulevikus reegliks. Selleks, et anda kontrolliametnikele, sh ka teel toimuvat kontrolli läbiviivatele ametnikele, selge ja täielik ülevaade kontrollitavatest veoettevõtjatest, peaks neil olema otsene ja reaalajas juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et nad saaksid avastada rikkumisi ja kõrvalekaldeid kiiremini ja tõhusamalt. [ME 4]

(3)  Peamiseks põhjuseks, miks ei toimu arengut lihtsustamise ja suurema tõhususe suunas, mida olemasolevad elektroonilised vahendid võimaldaksid, peetakse ühtse õigusraamistiku puudumist liidu tasandil, milles nõutaks, et avaliku sektori asutused aktsepteeriksid asjakohast õigusaktidega nõutud kaubaveo teavet elektroonilisel kujul. Kuna avaliku sektori asutused ei aktsepteeri elektroonilist teavet, mõjutab see nii nende endi ja ettevõtjate vahelist suhtlust kui ka takistab kaudselt ettevõtjatevahelist lihtsustatud elektroonilist suhtlust kogu liidus ning selle tulemusel suurenevad halduskulud, seda eriti VKEde jaoks. [ME 5]

(4)  Liidu transpordivaldkonna õigusaktides on mõnes valdkonnas nõutud, et pädevad asutused peavad aktsepteerima digiteeritud teavet, kuid see ei hõlma kaugeltki kõiki asjaomaseid liidu õigusakte. Halduskoormuse vähendamiseks ning kontrollide ja rikkumisi tõkestava tegevuse tõhustamiseks peaks alati olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid, et teha õigusnormidega ette nähtud teave kaubavedude kohta kättesaadavaks ametiasutustele kogu liidus kõigi liidus tehtavate veoteenuste asjaomaste etappide puhul. Selline võimalus peaks kehtima kogu õigusnormidega ette nähtud teabe suhtes kõigi transpordiliikide puhul. Liikmesriigid peaksid üldiselt aktsepteerima elektroonilisi transpordidokumente ning viivitamatult ratifitseerima ja kohaldama e‑CMRi protokolli. Seepärast peaksid ametiasutused suhtlema õigusnormidega ette nähtud teabe küsimustes asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel ja tegema ka enda andmed digitaalselt kättesaadavaks, järgides kohaldatavat õigust. [ME 6]

(5)  Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriikide asutused aktsepteeriksid elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teavet alati, kui ettevõtjad on kohustatud esitama teavet selle kohta, et nad täidavad nõudeid, mis on sätestatud liidu õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega või, võttes arvesse olukordade sarnasust, et nad täidavad jäätmesaadetisi käsitlevate liidu õigusaktide nõudeid. Sama põhimõtet tuleks kohaldada, kui liikmesriigi õigusnormidega, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega reguleeritud küsimusi, on nõutud täielikult või osaliselt sarnase teabe esitamist selle teabega, mida tuleb esitada asjakohaste liidu õigusnormide kohaselt.

(5a)  Halduskoormuse vähendamiseks ja niigi piiratud jõustamissuutlikkuse suurendamiseks peaksid ettevõtjad olema kohustatud esitama liikmesriikide pädevatele asutustele õigusnormidega ette nähtud teavet elektroonilisel teel ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid õigusnormidega ette nähtud teabe esitamise küsimustes suhtlema asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel. [ME 7]

(6)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on üksnes lihtsustada ja edendada ettevõtjate ja haldusorganite vahel teabe esitamist, eelkõige elektrooniliselt, ei tohiks see mõjutada liidu või liikmesriikide õigusakte, millega on kindlaks määratud õigusnormidega ette nähtud teabe sisu, ning eelkõige ei tohiks sellega kehtestada ühtegi lisanõuet õigusnormidest tulenevatele teavitamisnõuetele. Kuna käesoleva määruse eesmärk on võimaldada õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid käsitlevaid eeskirju täita elektrooniliste vahendite abil paberkandja asemel, ei tohiks peaks see võimaldama teabe vahetamiseks ja hõlpsaks jagamiseks mõeldud Euroopa platvormide arendamist. See ei tohiks mingil muul moel mõjutada asjakohaseid liidu sätteid, milles käsitletakse nõudeid dokumentidele, mida kasutatakse kõnealuse teabe struktureeritud esitamiseks. Samuti ei tohiks käesolev määrus mõjutada jäätmesaadetisi käsitlevaid liidu õigussätteid, mis sisaldavad jäätmesaadetiste menetlusnõudeid. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013(4) sätestatud aruandluskohustust käsitlevaid sätteid või nimetatud määruse alusel vastu võetud rakendus- või delegeeritud õigusaktide sätteid. Komisjon peaks siiski hindama, kas pädevate asutuste jõustamissuutlikkuse parandamiseks on vaja kohandada sätteid, mis käsitlevad liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teavitamisnõuete sisu. [ME 8]

(7)  Elektrooniliste vahendite kasutamine teabevahetuseks kooskõlas käesoleva määrusega tuleks korraldada sellisel viisil, mis tagab turvalisuse ja tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

(8)  Selleks, et ettevõtjad saaksid esitada asjakohast teavet elektrooniliselt igas liikmesriigis ühte moodi, on vaja tugineda ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, mille komisjon peab vastu võtma. Need tehnilised kirjeldused peaksid tagama mitmesuguste asjakohase õigusnormidega ette nähtud teabega seotud andmekogude ja alamandmekogude koostalitusvõime ning võimaldama kindlaks määrata ühtse korra ja üksikasjalikud eeskirjad, kuidas pädevad asutused sellele teabele juurde pääsevad ja seda töötlevad.

(9)  Kõnealuste tehniliste kirjelduste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta vastavates liidu õigusaktides ning vastavates Euroopa ja rahvusvahelistes standardites mitmeliigilise transpordi andmevahetuse kohta kehtestatud asjakohaseid andmevahetuse kirjeldusi ning, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid. Samuti Euroopa koosvõimeraamistikus sätestatud tuleks arvesse võtta ettevõtjate tehtud investeeringuid ja konkreetsete transpordiliikide puhul seetõttu juba olemasolevaid andmemudeleid ning samuti põhimõtteid ja soovitusi., mis on välja toodud Euroopa koosvõimeraamistikus koostalitlusvõime raamistikus(5), milles käsitletakse Euroopa digitaalsete avalike teenuste osutamist, mis on liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud viisil. Lisaks on kõnealuste kirjelduste väljatöötamisel ja ettevalmistamisel oluline kaasata nõuetekohaselt kõik asjaomased sidusrühmad. Samuti tuleb hoolikalt jälgida, et need tehnilised kirjeldused jääksid tehnoloogiliselt neutraalseks ja avatuks uuenduslikele tehnoloogiatele. [ME 9]

(10)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada funktsionaalsed nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevatele keskkondadele, mida ettevõtjad saaksid kasutada õigusnormidega ette nähtud kaubaveo teabe pädevatele asutustele (eFTI keskkond) elektroonilisel kujul (eFTI) kättesaadavaks tegemiseks. Samuti tuleb ette näha tingimused kolmandatest isikutest eFTI keskkondade teenuste osutajatele (eFTI teenuseosutajad).

(11)  Selleks et nii liikmesriikide asutustel kui ka ettevõtjatel oleks kindlustunne, et eFTI keskkonnad ja eFTI teenusosutajad täidavad kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriikide pädevad asutused kehtestama sertifitseerimissüsteemi, mis tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(6) kohasele akrediteerimisele. Suhteliselt pika rakendamisperioodi tõttu peaks komisjon hindama, kas sellised tehnoloogiad nagu plokiaheltehnoloogia võivad tagada sertifitseerimissüsteemiga sarnase tulemuse ning vähendada seejuures oluliselt ettevõtjate ja liikmesriikide kulusid. [ME 10]

12)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohase kohustuse – aktsepteerida õigusnormidega ette nähtud elektroonilisel kujul kättesaadavaks tehtud teavet – rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7). [ME 11]

13)  Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused luua ühtne andmekogu ja alamandmekogud seoses käesolevas määruses käsitletud asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega ning samuti näha ette ühtne kord ja üksikasjalikud eeskirjad, millega reguleeritakse pädevate asutuste juuredpääsu teabele ja selle töötlemist, kui asjaomased ettevõtjad teevad kõnealuse teabe kättesaadavaks elektroonilisel kujul, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad ja tehnilised kirjeldused. [ME 12]

14)  Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused ka selleks, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad eFTI keskkondade ja eFTI teenusosutajatega seotud nõuete rakendamiseks. [ME 13]

(15)  Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte:

   I lisa B osa muutmiseks, et lisada sellesse loetelud liikmesriikide õigusaktides sätestatud õigusnormidest tulenevatest teavitamisnõuetest, millest liikmesriik on käesoleva määruse kohaselt komisjoni teavitanud;
   I lisa A osa muutmiseks, et võtta arvesse kõik komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud aktid või rakendusaktid, milles kehtestatakse uued liidu õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded kaubaveo puhul;
   I lisa B osa muutmiseks, et lisada sellesse asjakohased liikmesriikide õigussätted, millega muudetakse liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid või sätestatakse uued asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded , mis on hõlmatud käesoleva määruse kohaldamisalaga ning millest on kooskõlas käesoleva määrusega komisjonile teatatud;
   käesoleva määruse teatavate tehniliste aspektide täiendamiseks, nimelt seoses eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate sertifitseerimiseeskirjadega.
   ühiste menetluste, tehniliste kirjelduste ja üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks pädevatele asutustele käesoleva määrusega hõlmatud teabele juurdepääsu ja selle töötlemise kohta, samuti üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajatega seotud nõuete rakendamiseks. [ME 14]

(16)  Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada, et liikmesriikide pädevad asutused toimiksid elektrooniliselt esitatud kaubaveo teabe aktsepteerimisel ühtselt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda põhjusel, et on vaja kehtestada ühtsed nõuded, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  Kaubavedu käsitleva õigusnormidega ette nähtud teabe osana esitatud isikuandmete elektrooniline töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(9).

(19)  Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Kõnealuseks hindamiseks on vaja koguda teavet ning samuti tuleb hinnata õigusnormide tulemuslikkust nende eesmärke silmas pidades.

(20)  Käesolevat määrust ei saa kohaldada enne, kui selles ette nähtud delegeeritud aktid ja rakendusaktid on jõustunud. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada alates … [palun sisestada kuupäev], et anda komisjonile aega need aktid vastu võtta.

(20a)  Komisjon peaks viivitamata alustama tööd vajalike delegeeritud õigusaktidega, et vältida edasisi viivitusi ning tagada ettevõtjatele ja liikmesriikidele piisavalt aega valmistumiseks. [ME 15]

(21)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(10) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse … [palun sisestada kuupäev](11),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguslik raamistik liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabe elektroonilise edastamise, sealhulgas selle koostalitlusvõime kohta. Sel eesmärgil kehtestatakse käesolevas määruses: [ME 16]

a)  tingimused, mille alusel liikmesriikide pädevad asutused peavad aktsepteerima õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on kättesaadavaks teinud esitanud elektroonilisel kujul; [ME 17]

aa)  tingimused, mille alusel asjaomased ettevõtjad peavad tegema õigusnormidega ette nähtud teabe liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks elektroonilisel kujul; [ME 18]

ab)  tingimused, mille alusel liikmesriikide pädevad asutused peavad õigusnormidega ette nähtud teabe esitamise küsimustes suhtlema asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel; [ME 19]

b)  teenuste osutamise eeskirjad, et asjaomased ettevõtjad saaksid õigusnormidega ette nähtud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liidu õigusaktides, milles on kehtestatud kaubaveo tingimused liidu territooriumil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega või milles on kehtestatud jäätmesaadetisi käsitlevad tingimused, ning selliste kaubaveo kohta kehtivate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liidu suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides. Jäätmesaadetiste puhul ei kohaldata käesolevat määrust tolliametnike poolt tehtava kontrolli suhtes, nagu on ette nähtud kohaldatavate liidu õigusnormidega. Liidu õigusaktid, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ning kõnealustes aktides sisalduvad asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, on esitatud I lisa A osas. [ME 20]

Samuti kohaldatakse käesolevat määrust selliste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete suhtes, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega reguleeritud küsimusi ning nõutakse täielikult või osaliselt samasuguse teabe esitamist selle teabega, mida tuleb esitada esimeses lõigus osutatud õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuete kohaselt.

Liikmesriikide õigusaktid ja vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded , millele on osutatud teises lõigus, loetletakse I lisa B osas artikli 2 punktis b sätestatud korras.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikest õigusaktidest ja vastavatest lõike 2 teises lõigus osutatud õigusnormidest tulenevatest teavitamisnõuetest hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], et kõnealuse teabe saaks lisada I lisa B osasse. Samuti teatavad liikmesriigid ühe kuu jooksul pärast vastuvõtmist komisjonile kõigist edaspidi vastuvõetud uutest siseriiklikest normidest, mis on hõlmatud lõike 2 teise lõiguga ning millega muudetakse kõnealuseid õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid või kehtestatakse uued asjakohased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded.

Artikkel 2

I lisa kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et:

a)  lisada viiteid komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud aktidele või rakendusaktidele, millega kehtestatakse uued õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded seoses kaubavedu käsitlevate liidu õigusaktidega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega;

b)  lisada viiteid siseriiklikele õigusaktidele ja õigusnormidest tulenevatele teavitamisnõuetele, millest liikmesriigid on artikli 1 lõike 3 kohaselt teavitanud.

ba)  lisada viiteid liidu muudele õigusaktidele, mis reguleerivad kaubavedu ja millega kehtestatakse õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; [ME 21]

bb)  lisada viiteid liidus kohaldatavatele rahvusvahelistele konventsioonidele, millega kehtestatakse õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, mis on otseselt või kaudselt kaubaveoga seotud. [ME 22]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „õigusnormidega ette nähtud teave“ – teave, mis esitatakse kas dokumendina või muul kujul ning mis on seotud kaubaveoga liidu territooriumil, kaasa arvatud transiitveod, ning mille asjaomane ettevõtja peab tegema kättesaadavaks kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud sätetega, et tõendada asjakohaste õigusaktide asjaomaste nõuete täitmist;

2)  „õigusnormidest tulenev teavitamisnõue“ – nõue esitada õigusnormidega ette nähtud teavet;

3)  „elektrooniline kaubaveoteave“ (eFTI) – andmekogu, mida töödeldakse elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel;

4)  „töötlemine“ – iga eFTI‑ga tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, piirangute seadmine, kustutamine või hävitamine;

5)  „eFTI keskkond“ – info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks;

6)  „eFTI keskkonna arendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on välja töötanud või omandanud eFTI keskkonna kas oma majandustegevusega seotud õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks või selle keskkonna turule viimiseks;

7)  „eFTI teenus“ – teenus, mis seisneb eFTI töötlemises eFTI keskkonna abil üksi või koos muude IKT lahendustega, sealhulgas koos muude eFTI keskkondadega;

8)  „eFTI teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab lepingulist eFTI teenust asjaomasele ettevõtjale;

9)  „asjaomane ettevõtja“ – transpordi- või logistikaettevõtja või mõni teine füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks tegemise eest pädevatele asutustele kooskõlas asjaomase õigusnormidest tuleneva teavitamisnõudega;

10)  „inimloetav vorming“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul selliselt, et füüsiline isik saab neid kasutada ilma täiendava töötlemiseta;

11)  „masinloetav vorming“ – andmete esitamise viis elektroonilisel kujul selliselt, et masin saab neid kasutada automaatseks töötlemiseks;

12)  „vastavushindamisasutus“ – vastavushindamisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 13 tähenduses; asutus, kes on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud tegema eFTI keskkonna või eFTI teenuseosutaja vastavushindamist.

II PEATÜKK

Õigusnormidega ette nähtud teave, mis on elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud

Artikkel 4

Nõuded asjaomastele ettevõtjatele [ME 23 ei puuduta eestikeelset versiooni]

1.  Kui Asjaomased ettevõtjad teevad õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutavad. Nad kasutavad selleks andmeid, mida on kooskõlas artikliga 8 töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on kooskõlas artikliga 9 töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane. Õigusnormidega ette nähtud teave tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus ning pädeva asutuse taotlusel inimloetavas vormingus. [ME 24]

Masinloetavas vormingus teave tehakse kättesaadavaks autenditud, koostalitlusvõimelise ja turvalise ühenduse kaudu eFTI keskkonna andmeallikaga. Asjaomased ettevõtjad edastavad internetiaadressi, mille kaudu teabele ligi pääseb, ning kõik muud elemendid, mis on vajalikud, et pädevad asutused saaksid õigusnormidega ette nähtud teavet üheselt tuvastada. [ME 25]

Inimloetavas vormingus teave tehakse kättesaadavaks kohapeal asjaomase ettevõtja või pädeva asutuse omandis oleva elektroonilise seadme ekraanil.

2.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et nende pädevad asutused saaksid kooskõlas artikli 7 kohaselt komisjoni kehtestatud sätetega töödelda õigusnormidega ette nähtud teavet, mis on asjaomaste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud masinloetavas vormingus lõike 1 teise lõigu kohaselt.

Artikkel 5

Õigusnormidega ette nähtud teabe aktsepteerimine ja esitamine pädevate asutuste poolt [ME 26]

Liikmesriikide pädevad asutused aktsepteerivad õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks teinud.

Liikmesriikide pädevad asutused suhtlevad õigusnormidega ette nähtud teabe küsimustes asjaomaste ettevõtjatega elektroonilisel teel. [ME 27]

Artikkel 6

Konfidentsiaalne äriteave

Pädevad asutused, eFTI teenuseosutajad ja asjaomased ettevõtjad võtavad meetmeid, et tagada käesoleva määruse kohaselt töödeldud ja vahetatud äriteabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 7

Ühtne eFTI andmekogu, juurdepääsukord ja -eeskirjad

Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgneva Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada järgmine: [ME 28]

a)  ühtse eFTI andmekogu ja alamandmekogud seoses asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega ning samuti vastavad määratlused iga ühtses andmekogus ja alamandmekogudes oleva andmeelemendi kohta;

b)  ühtse korra ja üksikasjalikud eeskirjad, samuti ühtsed tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, kaasa arvatud korra, mille alusel töödeldakse õigusnormidega ette nähtud teavet, mille asjaomased ettevõtjad on kättesaadavaks teinud;

ba)  ühised menetlused ja eeskirjad allpool esitatud õiguslikult siduvaid avaldusi teinud füüsilise või juriidilise isiku kinnitamiseks. [ME 29]

Ühtse eFTI andmekogu, juurdepääsukorra ja -eeskirjade kindlaksmääramisel kasutatakse võrdlusalusena olemasolevaid standardseid andmemudeleid ja andmekogumeid, mis on välja toodud liidus kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides. [ME 30]

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 31]

III PEATÜKK

EFTI KESKKONNAD JA TEENUSED

1. JAGU

Nõuded eFTI keskkondadele ja teenustele

Artikkel 8

eFTI keskkondade funktsionaalsed nõuded

1.  eFTI keskkondade suhtes kohaldatakse nii tehnoloogilise neutraalsuse kui ka koostalitlusvõime üldpõhimõtteid. Õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks kasutatavatel eFTI keskkondadel peavad olema funktsioonid, millega tagatakse, et: [ME 32]

a)  isikuandmeid saab tuleb töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679; [ME 33]

b)  äriteavet saab tuleb töödelda vastavalt artiklile 6; [ME 34]

ba)  eFTI platvormid ja neis sisalduvad andmed on koostalitlusvõimelised; [ME 35]

c)  saab luua tuvastava seose töödeldud andmete ja nende andmetega seotud kindlate füüsiliste saadetiste vahel lähtekohast sihtkohani ühe veolepingu raames, olenemata mahutite, pakendite või tükkide suurusest või kogusest saatelehe raames; [ME 36]

d)  andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel;

e)  kõik töötlemistoimingud registreeritakse nõuetekohaselt, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi toimingut, toimingu teinud füüsilist või juriidilist isikut ning toimingute järjestust iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse;

ea)  pädevatel asutustel on otsene juurdepääs kogu asjakohasele teabele, nagu on sätestatud liikmesriigi või liidu õigusaktides, et tagada avalik kord ja kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega kaubavedu reguleerivate liidu õigusaktide järgimine; [ME 37]

f)  andmeid saab arhiveerida ja need jäävad juurdepääsetavaks asjakohase ajavahemiku jooksul, kooskõlas vastavate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

g)  andmed on kaitstud korruptsiooni ja varguse eest;

h)  töödeldud andmed vastavad ühtsele eFTI andmekogule ja alamandmekogudele ning neid saab töödelda kõigis liidu ametlikes keeltes või liikmesriigi teises ametlikus keeles. [ME 38]

1a.  Kasutusele võetakse standarditud eFTI vorming, mis hõlmab kõiki I lisa A osas loetletud õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid ja kõiki I lisa B osas loetletud õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid liikmesriikide loetellu kuuluva eFTI vormingu spetsiaalses ja eraldi jaos. [ME 39]

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 40]

Artikkel 9

Nõuded eFTI teenuseosutajatele

1.  eFTI teenuseosutajad tagavad, et:

a)  andmeid töötlevad üksnes volitatud kasutajad vastavalt selgelt määratletud kasutajarollile ja töötlemisõigustele eFTI keskkonna raames kooskõlas asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega;

aa)  andmed on koostalitlusvõimelised; [ME 41]

b)  andmed säilitatakse ja on ligipääsetavad asjakohase ajavahemiku nelja aasta jooksul, kooskõlas vastavate õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega; [ME 42]

c)  pädevatel ametiasutustel on otsene juurdepääs nende eFTI keskkondades töödeldud kaubaveoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabele, kui asjaomane ettevõtja on pädevatele ametiasutustele andnud juurdepääsu teabele; [ME 43]

d)  andmed on nõuetekohaselt kaitstud, sealhulgas lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud nõuete kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 44]

3. JAGU

Sertifitseerimine

Artikkel 10

Vastavushindamisasutused

1.  Vastavushindamisasutusi eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate sertifitseerimiseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 11 ja 12, akrediteeritakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt.

2.  Akrediteeringu saamiseks peab vastavushindamisasutus vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3.  Liikmesriigid säilitavad akrediteeritud vastavushindamisasutuste ning vastavushindamisasutuste poolt artiklite 11 ja 12 kohaselt sertifitseeritud eFTI keskkondade ja eFTI teenuseosutajate ajakohastatud nimekirja. Nad avaldavad selle nimekirja valitsuse ametlikul veebilehel. Seda nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt viivitamata iga kord, kui selles sisalduv teave muutub, ja hiljemalt iga aasta 31. märtsiks 31. maiks. [ME 45]

4.  Iga aasta 31. märtsiks 31. maiks esitavad liikmesriigid lõikes 3 osutatud nimekirjad komisjonile koos veebisaidi aadressiga, kus need nimekirjad on avaldatud. Komisjon avaldab lingi nimetatud veebisaitide aadresside juurde oma ametlikul veebilehel. [ME 46]

Artikkel 11

eFTI keskkondade sertifitseerimine

1.  eFTI keskkonna arendaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI keskkonna vastavust artikli 8 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, antakse välja vastavustunnistus. Kui hinnang on negatiivne, annab vastavushindamisasutus taotlejale teada, miks tema keskkond ei vasta kõnealustele nõuetele.

1a.   Sertifitseerimine toimub sõltumatult, et vältida konkurentsimoonutusi. Tagatakse kooskõla liidus kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides välja toodud olemasolevate standardsete keskkondadega. [ME 47]

1b.  Olemasolevad IT‑süsteemid, mida transpordisektori ettevõtjad õigusnormidega ette nähtud teabe edastamiseks praegu kasutavad ja mis vastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud funktsionaalsusnõuetele, sertifitseeritakse eFTI keskkonnana. [ME 48]

2.  Vastavushindamisasutused peavad ajakohast sertifitseeritud eFTI keskkondade ja negatiivse hinnangu saanud keskkondade nimekirja. Ajakohastatud nimekiri edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele iga kord, kui antakse välja tunnistus või antakse negatiivne hinnang.

3.  Sertifitseeritud eFTI keskkonna kaudu pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud teabega on kaasas sertifitseerimismärk.

4.  Kui rakendusaktidega vastu võetud artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilisi kirjeldusi muudetakse, taotleb eFTI keskkonna arendaja uut sertifitseerimist.

5.  Kooskõlas artikliga 13 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele eeskirju sertifitseerimise, sertifitseerimismärgi kasutamise ja eFTI keskkondade sertifitseerimise uuendamise kohta.

Artikkel 12

eFTI teenuseosutajate sertifitseerimine

1.  eFTI teenuseosutaja taotluse korral hindab vastavushindamisasutus eFTI teenuseosutaja vastavust artikli 9 lõike 1 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, antakse välja vastavustunnistus. Kui hinnang on negatiivne, annab vastavushindamisasutus taotlejale teada, miks teenuseosutaja ei vasta kõnealustele nõuetele.

2.  Vastavushindamisasutused peavad ajakohast sertifitseeritud eFTI teenuseosutajate ja negatiivse hinnangu saanud teenuseosutajate nimekirja. Ajakohastatud nimekiri edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele iga kord, kui antakse välja tunnistus või antakse negatiivne hinnang.

3.  Kooskõlas artikliga 13 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele eeskirju eFTI teenuseosutajate sertifitseerimise kohta.

IV peatükk

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis Artiklites 2 ja 7, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. [ME 49]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artiklites 2 ja 7, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 50]

4.  Enne Kooskõlas artikliga 2 vastu võetud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprillil 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega õigusakte hakatakse kohaldama üks aasta pärast nende jõustumist. [ME 51]

4a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist tagab komisjon konsulteerimise asjaomaste sidusrühmadega ja nende esindusorganitega asjaomastel foorumitel, eelkõige komisjoni 13. septembri 2018. aasta otsusega C(2018)5921 loodud ekspertide rühma („digitaalse transpordi ja logistika foorum“) kaudu. [ME 52]

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 2, artikli 10 lõike 5 ja artikli 11 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 53]

V peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Läbivaatamine

1.  Hiljemalt  [viis kolm aastat alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast] hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamisel uuritakse eelkõige võimalust laiendada käesoleva määruse kohaldamisala teatud ettevõtjatevahelisele teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas täidetakse asjakohaseid nõudeid liidu õigusaktides, mis reguleerivad kaubavedu kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega. [ME 54]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

Artikkel 16

Järelevalve

Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmise teabe iga kahe aasta järel ja esimest korda hiljemalt … [kaks aastat alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast]:

1)  pädevate asutuste arv, kes on võtnud artikli 4 lõike 2 kohaselt meetmeid asjaomaste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud teabele juurdepääsemiseks ja selle töötlemiseks;

2)  asjaomaste ettevõtjate arv transpordiliikide kaupa, kes on teinud õigusnormidega ette nähtud teabe liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas artikli 4 lõikega 1.

Kõnealune teave esitatakse aruandlusperioodi iga aasta kohta.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates … [OP sisestage kuupäev, mis on neli kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 55]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISALASSE KUULUV ÕIGUSNORMIDEGA ETTE NÄHTUD TEAVE

Liidu õiguses sätestatud nõuded õigusnormidega ette nähtud teabe kohta

Allpool esitatud tabel sisaldab õigusnormidest tulenevaid teavitamisnõudeid, mis on sätestatud liidu õigusaktides, millega kehtestatakse kaubaveo tingimused liidu territooriumil kooskõlas ELi toimimise lepingu kolmanda osa VI jaotisega ning samuti jäätmesaadetiste tingimused.

ELi õigusakt

Teabeelement

Nõukogu määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta

EÜT 052 (16.8.1960, lk 1121-1126)

Direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel

EÜT L 368 (17.12.1992, lk 38–42)

[Ettepanek COM(2017) 648 (final) – 2017/0290 (COD), millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ]

Määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta

ELT L 300/72 (14.11.2009, lk 72–87)

[Ettepanek COM(2017) 0281 (final) – 2017/0123 (COD), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009]

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed

ELT L 299/1 (14.11.2015, lk 1–142)

Direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

EÜT 260 (30.9.2008, lk 13–59)

Viited ADR-ile, RID-le ja ADN-ile(12)

Määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta

(ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98)

Kaubasaatja nimi ja aadress

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu määruse nr 11 artiklile 6)

 

Kaupade laad ja mass

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu määruse nr 11 artiklile 6)

 

Vedamisele kuuluvate kaupade vastuvõtmise koht ja kuupäev

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu määruse nr 11 artiklile 6)

 

Koht, kuhu kaubad tarnitakse

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu määruse nr 11 artiklile 6)

 

Teekond või vahemaa, kui need asjaolud õigustavad tavapäraselt rakendatavast hinnast erinevat hinda

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu määruse nr 11 artiklile 6)

 

 

 

 

 

 

Piiriületuspunktid, kui see on asjakohane

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 3 (viitega nõukogu 27. juuni 1960. aasta määruse nr 11 artiklile 6)

 

Peale- ja mahalaadimisjaamad raudteel

Artikkel 3

 

Siseveeteede lastimis- ja lossimissadamad

Artikkel 3

 

Meresadamad lastimiseks ja lossimiseks

Artikkel 3

 

Raudteeasutuste või sadamavaldajate tempel asjaomastes raudteejaamades või siseveeteede või meresadamates, kui raudteel, siseveeteel või meritsi tehtud osa teekonnast on lõppenud

Artikkel 3

 

[Kaubasaatja nimi, aadress, kontaktandmed ja allkiri]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt a (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

[Kombineeritud veo liidus asuv lähtekoht ja alguskuupäev]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt b (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

[Kaubasaaja nimi, aadress ja kontaktandmed]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt c (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

[Kombineeritud veo sihtkoht liidus ja alguskuupäev]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt d (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

[Vahemaa linnulennul kombineeritud veo liidus asuva lähtekoha ja sihtkoha vahel]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt e (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

[Kaubasaatja allkirjastatud kombineeritud veo marsruudi kirjeldus, mis sisaldab veotoimingu iga liidus toimuva etapi, sealhulgas iga maanteevälise etapina käsitatava transpordiliigi kohta vähemalt järgmisi üksikasju:

i) etapi järjestus (st teekonna alguse etapp, maanteeväline etapp või teekonna lõpu etapp);

ii) vedaja nimi, aadress ja kontaktandmed;

iii) transpordiliik ja selle järjekord veotoimingus]

 

 

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt f (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

[Veetava ühendveo-laadimisüksuse tunnus]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt g (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

[Teekonna alguse maanteeveoetapi puhul:

i) maanteeväliseks etapiks ümberlaadimise koht;

ii) teekonna alguse maanteeveoetapi lähtekoha ja esimese ümberlaadimisterminali vahemaa linnulennul;

iii) kui teekonna alguse maanteeveoetapp on lõpetatud, siis vedaja allkiri, millega kinnitatakse maanteeveoetapi veotoimingu teostamist]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt h (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

[Teekonna lõpu maanteeveoetapi puhul:

i) kauba maanteeväliselt etapilt (raudtee-, sisevee- või meretransport) ülevõtmise koht;

ii) teekonna lõpu maanteeveoetapi ümberlaadimiskoha ja kombineeritud veo liidus asuva sihtkoha vahemaa linnulennul); ]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt i (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

[Maanteevälise etapi puhul:

i) kui maanteeväline etapp on lõpetatud, siis vedaja (või vedajate, kui maanteevälise etapi jooksul toimub kaks või enam maanteevälist veotoimingut) allkiri, millega kinnitatakse maanteevälise etapi veotoimingu teostamist;

ii) võimaluse korral asjaomaste raudtee- või sadamaametnike allkiri või pitser, mis on antud maanteevälisel etapil asuvates terminalides (raudteejaamad või sadamad) ning millega kinnitatakse maanteevälise etapi asjaomase osa lõpuleviimist. ]

[Artikli 3 lõike 2 alapunkt j (asendab nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 3)]

 

 

 

 

 

Saatja nimi, aadress ja allkiri

Artikli 8 lõike 3 alapunkt a

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt a (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

Vedaja nimi, aadress ja allkiri

Artikli 8 lõike 3 alapunkt b

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt b (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

Saaja nimi ja aadress, samuti tema allkiri ja kohaletoimetamise kuupäev pärast seda, kui veosed on kohale toimetatud

Artikli 8 lõike 3 alapunkt c

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt c (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

 

 

Veoste ülevõtmise koht ja kuupäev ning kättetoimetamiskoht

Artikli 8 lõike 3 alapunkt d

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt d (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

 

 

Veoste olemuse tavakirjeldus ning nende pakkimisviis ja ohtlike veoste puhul nende üldtunnustatud kirjeldus, samuti pakkide arv ning nende peal olevad erimärgid ja -numbrid

Artikli 8 lõike 3 alapunkt e

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt e (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

 

Veoste brutomass või muul viisil väljendatud hulk

Artikli 8 lõike 3 alapunkt f

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt f (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

 

Mootorsõiduki ja haagise numbrimärgid

Artikli 8 lõike 3 alapunkt g

[Artikli 8 lõike 3 alapunkt g (muudatusettepanekuid ei ole)]

 

 

Pädeva asutuse poolt kokkuleppelisele esindajale antud kordumatu tähtnumbriline tunnus

Lisa punkt 6.3.2.6.a

 

 

Saadetise kordumatu tunnus, näiteks (ettevõtjasisese või koond-) lennusaatelehe number

Lisa punkt 6.3.2.6.b

 

 

Saadetise sisu (**)

Lisa punkt 6.3.2.6.c

 

 

Saadetise julgestusstaatus, milles on märgitud:

– „SPX“ – turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks, või

– „SCO“ – turvaline üksnes kauba- ja postilennukite jaoks, või

– „SHR“ – turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks vastavalt kõrge riskitasemega kauba ja posti suhtes kohaldatavatele nõuetele

Lisa punkt 6.3.2.6.d

 

 

Julgestusstaatuse määramise põhjus, milles on märgitud:

– „KC“ – saadud tuntud saatjalt või

– „AC“ – saadud esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt või

– „RA“ – valinud kokkuleppeline esindaja või

– kasutatud läbivaatusvahend või -meetod või

– saadetise läbivaatusest vabastamise põhjused

Lisa punkt 6.3.2.6.e

 

 

Julgestusstaatuse määranud isiku nimi või sellega samaväärsed tunnusandmed ning määramise kuupäev ja kellaaeg

Lisa punkt 6.3.2.6.f

 

 

Saadetisele teise kokkuleppelise esindaja määratud julgestusstaatuse aktsepteerinud kokkuleppelisele esindajale pädeva asutuse poolt antud kordumatu tunnus

Lisa punkt 6.3.2.6.g

 

 

Veodokumendis nõutav üldine teave

 

 

 

 

 

 

5.4.1.1.1

 

Tankeritega vedamiseks nõutav üldine teave

 

 

 

 

 

 

5.4.1.1.2 – üksnes ADN

 

Teave, mis on nõutav teatavate ohtlike kaupade või teatavate mahutite või eri transpordiviise sisaldava transpordiahela puhul, vastavalt peatükile 5.4 ADRi, RIDi ja ADNi vastavates lisades

 

 

 

 

 

 

5.4.1.1.3 kuni 5.4.1.1.21 – ADR ja RID

5.4.1.1.3 kuni 5.4.1.1.22 – ADN

 

Ohtlike kaupade teatavate klasside puhul nõutav täiendav või eriteave

 

 

 

 

 

 

5.4.1.2

 

Mitteohtlikud kaubad

5.4.1.5

 

Konteineri pakkimise sertifikaat

5.4.2

 

Kirjalikud juhised

 

 

 

 

 

 

5.4.3

 

Jäätmesaadetiste teatamisdokumendis sisalduv teave selliste jäätmesaadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse eelnevat kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklile 4

 

 

 

 

 

 

 

IA LISA

Jäätmesaadetiste saatedokumendis sisalduv teave selliste jäätmesaadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse eelnevat kirjaliku teavitamise ja nõusoleku menetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklile 4

 

 

 

 

 

 

 

IB LISA

Jäätmesaadetistega kaasas olev teave selliste jäätmesaadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 esitatud üldnõudeid teabele

 

 

 

 

 

 

 

VII LISA

Liikmesriigi õigusaktid

Allolevas tabelis on loetletud asjaomaste liikmesriikide õigusaktid, milles käsitletakse ELi lepingu kolmanda osa VI jaotises hõlmatud teemasid ning nõutakse osalise või kogu samasuguse teabe esitamist nagu on määratletud käesoleva lisa punktis A.

[Liikmesriik]

Õigusakt

Teabeelement

[Viide õigusaktile]

[Viide õigusaktile]

[…]

[Viide õigusaktile])

[Teabeelement nagu see on määratletud vastavas õigusakti artiklis]

[Viide artiklile]

[Viide artiklile]

 

 [Viide artiklile]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[Teabeelement nagu see on määratletud vastavas õigusakti artiklis]

[Viide artiklile]

[Viide artiklile]

[…]

 [Viide artiklile]

[Liikmesriik]

Õigusakt

Teabeelement

[Viide õigusaktile]

[Viide õigusaktile]

[…]

[Viide õigusaktile])

[Teabeelement nagu see on määratletud vastavas õigusakti artiklis]

[Viide artiklile]

[Viide artiklile]

 

 [Viide artiklile]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[Teabeelement nagu see on määratletud vastavas õigusakti artiklis]

[Viide artiklile]

[Viide artiklile]

[…]

 [Viide artiklile]

II LISA

NÕUDED VASTAVUSHINDAMISASUTUSELE

1.  Akrediteeringu saamiseks peab vastavushindamisasutus vastama punktides 2–11 sätestatud nõuetele.

2.  Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.  Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või eFTI keskkonnast või eFTI keskkonna teenuseosutajast, keda ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes tegelevad kõnealuse asutuse poolt hinnatava eFTI keskkonna projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega või keskkonna teenuseosutajaga, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on tema sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla nende poolt hinnatava eFTI keskkonna projekteerijad, tootjad, tarnijad, paigaldajad, ostjad, omanikud, kasutajad ega hooldajad või keskkonna teenuseosutajad ega esindada mõnda nimetatud isikut.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud eFTI keskkonna projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega või keskkonna teenuseosutajaga ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.  Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale artiklite 12 ja 13 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud sertifitseerimismenetluste jaoks vajalikud:

a)  töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)  menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille puhul eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)  menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri ning kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet.

Vastavushindamisasutuse käsutuses olevad vahendid peavad tagama vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohase täitmise.

7.  Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel:

a)  peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)  piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;

c)  asjakohased teadmised ja arusaamine artiklis 9 sätestatud nõuetest;

d)  oskus koostada vastavussertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.  Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt riik või kui vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne.

10.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud artiklite 12 ja 13 või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.  Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja reguleerivas tegevuses või tagavad, et vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.
(2)ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.
(3)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(5)Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (COM(2017)0134).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(11)ELT C ….
(12)Viiteid ADR-ile, RID-le ja ADN-ile tuleb lugeda direktiivi 2008/68/EÜ artikli 2 lõike 1, artikli 2 lõike 2 ja artikli 2 lõike 3 tähenduses. Viidatud numbrid on ADR-i, RID-i ja ADN-i vastavate lisade numbrid.


ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta ***
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018 – C8‑0445/2018 – 2018/0272(NLE))
P8_TA(2019)0140A8-0083/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) projekti (10877/2018),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigete 3 ja 4 esimeste lõikudega koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C8‑0445/2018),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0083/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0141.


ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (resolutsioon)
PDF 147kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise koht (10861/2018 – C8‑0445/2018 – 2018/0272M(NLE))
P8_TA(2019)0141A8-0093/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018),

–  võttes arvesse 9. oktoobri 2018. aasta Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) eelnõu (10877/2018),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimese lõigu ja lõike 4 esimese lõiguga koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C8-0445/2018),

–  võttes arvesse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu;

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse(2) („FLEGT-määrus“),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlev tegevuskava (COM(2003)0251),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2016. aasta järeldusi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (10721/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused („ELi puidumäärus“)(3),

–  võttes arvesse keskkonnauuringute ameti 31. mai 2018. aasta aruannet „Serial Offender: Vietnam’s continued imports of illegal Cambodian timber“(4) (Korduv rikkuja: Vietnami jätkuv ebaseaduslikult raiutud puidu import Kambodžast) ja 25. septembri 2018. aasta aruannet „Vietnam in Violation: Action required on fake CITES permits for rosewood trade“(5) (Vietnam rikub reegleid: vaja on võtta meetmeid võltsitud CITESi lubade vastu dalbergiaga (palisander) kauplemisel),

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse 2011. aasta „Bonni ülesannet“ (Bonn Challenge), mis seisneb üleilmses püüdluses taastada 2020. aastaks 150 miljonit hektarit ning 2030. aastaks 350 miljonit hektarit raadatud ja rikutud maad,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2012. aasta aruannet „Green carbon, black trade: illegal logging, tax fraud and laundering in the world’s tropical forests“(6) (Roheline süsi, must kaubandus: ebaseaduslik metsaraie, maksupettused ja rahapesu maailma troopikametsades),

–  võttes arvesse kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseid ÜRO konventsioone, sealhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(7) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0093/2019),

A.  arvestades, et Vietnamist sai Indoneesia ja Malaisia järel kolmas Aasia riik, kes alustas 2010. aastal läbirääkimisi metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks; arvestades, et läbirääkimised lõppesid 2017. aasta mais ja leping allkirjastati 19. oktoobril 2018;

B.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik selle tagamiseks, et kogu Vietnamist ELi imporditav vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud puit ja kõik puittooted oleksid toodetud seaduslikult; arvestades, et üldjuhul on vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk õhutada metsandussektoris selliseid süsteemseid muutusi, mis soodustavad metsade kestlikku majandamist, ebaseaduslikule raiele lõpu tegemist ning ülemaailmset tegevust metsade raadamise ja nende seisundi halvenemise peatamiseks;

C.  arvestades, et Vietnam on puidukaubanduse mõttes oluline riik, kelle ekspordile orienteeritud puidutöötlemissektor on maailmas suuruselt neljas ja kavatseb saada suurimaks; arvestades, et töötlemiskeskusena on Vietnam suur puittoodete ELi ja ka oma piirkonna riikidesse, eelkõige Hiinasse ja Jaapanisse eksportija;

D.  arvestades, et Vietnam on suur puidu ja puittoodete importija, tema tehased kasutasid 2017. aastal ligikaudu 34 miljonit kuupmeetrit puitu ja puittooteid; sellest 25 % imporditi ja 75 % pärines kodumaistest istandustest, millest paljusid omavad ja majandavad väiketalunikud; arvestades, et aastatel 2011–2017 kasvas import väärtuseliselt 68 %; arvestades, et viimastel aastatel on Vietnam saavutanud olulist edu oma riigis metsaraadamise piiramisel ning metsamaa (koos töönduslike istandustega) osakaal tema pindalast on kasvanud – 2005. aastal oli see 37 % ja 2005. aastal 41,65 %; arvestades, et 2016. aastast on riigi loodusmetsades raie keelatud;

E.  arvestades, et 2017. aastal olid suurimad palkide ja saematerjali tarnijad Kamerun, USA ja Kambodža ning suurel määral ka Kongo Demokraatlik Vabariik (Kongo DV); arvestades, et alates 2015. aastast on Kambodža olnud suuruselt teine troopilise puidu Vietnamisse tarnija, hoolimata Vietnamisse eksportimise väidetavast keelustamisest(8); arvestades, et aastatel 2016–2017 kasvas import Aafrika riikidest mahuliselt 43 % ja väärtuseliselt 40 %; arvestades, et asjatundlikud vabaühendused on juhtinud tähelepanu sellele, et Kambodžast ja Kongo DVst eksporditud puidule tuleks omistada kõrge riskitase ning ümarpuitu imporditakse tihtipeale riikidest, kus on nõrgad valitsused ja suur korruptsiooni- või konfliktioht ning suur ebaseaduslike raiete oht;

F.  arvestades, et Kambodža raadamismäär on maailmas suuruselt viiendal kohal ning ÜRO statistika kohaselt vähenes Kambodža metsasus, mis 1990. aastal oli 73 %, 2010. aastaks 57 %-le;

G.  arvestades, et 28. novembri 2006. aasta alldekreedi nr 131 kohaselt võib Kambodžast eksportida üksnes istandustest raiutud ümarpuitu, üksnes istanduspuidust toodetud töötlemata saematerjali ning üksnes enam kui 25 cm laiuse ja paksusega prusse(9); arvestades, et igasugune loodusmetsade puidust valmistatud puittoodete eksportimine Kambodžast tähendab põhimõtteliselt riigi seaduste rikkumist; arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu kohaselt kohustub Vietnam importima üksnes puitu, mis on selle lähteriigi õiguse kohaselt seaduslikult raiutud;

H.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu sõlminud riik kohustub rakendama poliitikat, millega tagada, et ELi eksporditakse ainult seaduslikuks tunnistatud puitu ja puittooteid(10); arvestades, et Vietnam peab võtma vastu õigusaktid, millega kehtestatakse puidu seaduslikkuse kontrollimise süsteem (TLAS) ja kehtestatakse vajalikud haldusstruktuurid ja suutlikkus, et täita ja jõustada oma vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevaid kohustusi; arvestades, et vabatahtlikku partnerluslepingut kohaldatakse nii koduturule kui ka eksportturgudele minevale puidule ja puittoodetele, välja arvatud FLEGT-litsentsimissüsteemi viimane etapp, mis on hetkel mõeldud ainult ELi eksportimise jaoks;

I.  arvestades, et Vietnam on kohustunud võtma vastu õigusaktid, millega puidu ja puittoodete importijate hoolsuskohustusele tuginedes tagatakse, et tema turule imporditakse ainult seaduslikult toodetud puitu(11); arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu seaduslikkuse määratluse ühe osana on Vietnam kohustunud tunnustama ka ülestöötamisriikide asjaomaseid õigusakte;

J.  arvestades, et kõnealuse vabatahtliku partnerluslepingu edendamine piirkonnas aitaks oluliselt tugevdada majandusintegratsiooni ja rahvusvaheliste kestliku arengu eesmärkide saavutamist; arvestades, et uute vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimine, eelkõige Vietnamiga piirneva Hiinaga, kes on puidutöötlemissektoris oluline osaleja, võimaldaks tagada piirkonnas puidu ja puittoodetega kauplemise seaduslikkuse ja kestlikkuse;

K.  arvestades, et ainult siis, kui Vietnam on tõendanud kõigi vabatahtliku partnerluslepingu kohustuste täielikku täitmist(12) ja loonud suutlikkuse tagada sellega seotud õigusaktide jõustamine, saab ta ühineda ELi FLEGT-litsentsimissüsteemiga; arvestades, et FLEGT-litsentsi alusel imporditud puidu puhul eeldatakse, et see on seaduslik vastavalt ELi puidumäärusele; arvestades, et Vietnami liitumine FLEGT-litsentsimissüsteemiga kiidetakse heaks delegeeritud õigusaktiga;

L.  arvestades, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu jõustumine liberaliseerib puidu ja puittoodetega kauplemise ning kuni FLEGT-litsentsimise alustamiseni on Vietnamist tulev import hõlmatud ELi puidumääruse üldiste hoolsuskohustustega(13);

1.  tuletab meelde, et metsade säästev ja kaasav majandamine ja haldamine on kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks väga oluline;

2.  kutsub ELi üles tagama, et vabatahtlik partnerlusleping oleks igati kooskõlas kõigi tema poliitikameetmetega, sealhulgas arengu, keskkonna, põllumajanduse ja kaubanduse valdkonnas;

3.  toetab jõuliselt FLEGT-protsessi Vietnamiga, arvestades selle riigi tähtsust puidutöötlemissektoris; kiidab heaks vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise Vietnamiga – lepingu, mis on mõeldud riigis täieliku poliitilise reformi läbiviimiseks, et kõrvaldada ebaseaduslikult toodetud puit Vietnami ettevõtjate tarneahelatest; väljendab heameelt Vietnami pühendumuse ja seniste saavutuste üle ning on teadlik sellest, et vabatahtliku partnerluslepingu täielik rakendamine on pikaajaline protsess, mis hõlmab lisaks õigusaktide paketi (TLAS) vastuvõtmisele ka vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks ja jõustamiseks vajaliku haldussuutlikkuse olemasolu; tuletab meelde, et FLEGT-litsentsimine saab alata alles siis, kui Vietnam on tõendanud oma TLAS-süsteemi valmisolekut; võtab teadmiseks raskused riiklikul ja provintsitasandil tehtava kooskõlastamisel, mis on aga vajalik vabatahtliku partnerluslepingu põhjalikuks ja järjepidevaks täitmiseks kogu riigis, ning palub, et Vietnami valitsus tagaks sellise kooskõlastamise;

4.  tuletab meelde, et vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine peab täiendama ELi keskkonnakaitsealaseid kohustusi ja tagama sidususe massilise metsaraadamise vältimiseks võetud kohustustega;

5.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel eraldada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks vajalikud töötajad, sealhulgas ELi delegatsiooni jaoks Hanois, ning eraldada praeguste ja tulevaste arengukoostöö rahastamisvahendite raames Vietnamile sihtotstarbelised rahalised vahendid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks; soovitab komisjonil ja Euroopa välisteenistusel abistada Vietnami ametivõime ja kodanikuühiskonda, näiteks teha neile kättesaadavaks satelliidifotod; nõuab, et EL suunaks oma pingutused Vietnami õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele, tegeledes tehniliste ja majanduslike probleemidega, mis takistavad olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste normide mõjusat rakendamist ja jõustamist;

6.  tunnustab Vietnami puidutööstuse võetud kohustusi ebaseadusliku puidu tarneahelatest kõrvaldamiseks ja sellealase teadlikkuse tõstmiseks; rõhutab samas, et kõige tähtsam on antud valdkonna inimeste mõtlemise muutumine ja energiline jõustamine; tuletab meelde, et ebaseadusliku puidu esinemine tarneahelates võib Vietnami töötleva tööstuse mainet kahjustada;

7.  on aga teadlik sellest, et varasemalt on Vietnam pidanud tegelema märkimisväärsete probleemidega Laosest ja viimastel aastatel Kambodžast pärit ebaseadusliku puiduga kauplemise vastu võitlemisel; leiab, et sellisel juhul on nii Vietnam kui ka tarnijariigid vastutavad selle ebaseadusliku kaubanduse soodustamise eest, sest Vietnami ametiasutused, eriti provintsitasandil, on näiteks ametlikke impordikvoote kehtestades võtnud vastu ametlikke otsuseid, mis rikuvad selle riigi õigusakte, kus toimub puidu ülestöötamine;

8.  väljendab heameelt Vietnami lubaduse üle võtta vastu õigusaktid, millega tagatakse, et importijate kohustuslikele hoolsusmeetmetele tuginedes imporditakse tema turule ainult seaduslikult toodetud puitu, mis on üks vabatahtliku partnerluslepingu peamisi saavutusi; tuletab meelde, et kohustuslikud hoolsusmeetmed ei tohiks taanduda vaid „linnukese kirjasaamisele“, vaid need peaksid hõlmama kõiki vajalikke samme, nagu teabe kogumine, riskide hindamine ja lisameetmete võtmine mis tahes tuvastatud riskide leevendamiseks, et vähendada riskitaset „ebaoluliseni“, ning nende täitmist peaksid tagama pädevad riigiasutused, kes kontrollivad põhjalikult ja korrapäraselt iga üksikut ettevõtet; juhib tähelepanu raskustele tolliasutuste kaudu hoolsusmeetmete täitmise tagamisel, mille ületamiseks on vaja täiendavat koolitust; tuletab meelde, et Vietnami ametiasutused peaksid võtma vastu ELi puidumääruses esitatuga sarnase põhjaliku hoolsusmeetmete süsteemi, ning rõhutab, et hoolsusmeetmeid reguleerivates riiklikes õigusaktides tuleb ette näha sõltumatute kolmandate isikute ärakuulamine; soovitab Vietnami ametiasutustel kaaluda võimalust lisada oma hoolsusmeetmete süsteemi kolmanda osapoole tehtavad auditid ja ettevõtete riiklik aruandlus, anda ettevõtetele nende kohustuste täitmiseks piisavalt abi, vältida puidu kodumajapidamistele tarnijate liigset koormamist ning hoiduda õigustühikutest;

9.  kutsub Vietnami valitsust üles tagama asjakohased, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused TLASi rakendavate õigusaktide rikkumise eest, mis impordi puhul hõlmaks ebaseadusliku puidu Vietnami turule laskmise täielikku keelustamist ja sellise puidu konfiskeerimist;

10.  kiidab heaks sõltumatu hindamise, kaebuste ja tagasiside mehhanismi ning palub Vietnami ametiasutustel tagada, et kaebustele reageeritaks nõuetekohaselt, sealhulgas vajadusel tõhusate ja hoiatavate täitemeetmete kaudu; loodab, et sellised mehhanismid toimivad täiesti läbipaistvalt ning tugevdavad kodanikuühiskonna ja täitevasutuste vahelist teabevahetust; väljendab heameelt Vietnami lubaduse üle tagada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise sõltumatu järelevalve vabaühenduste, metsaühenduste, ettevõtete, ametiühingute, kohalike kogukondade ja metsapiirkondades elavate inimeste poolt; rõhutab, kui oluline on nende kaasamine ja neile asja- ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemine, et nad saaksid täita oma rolli selles protsessis ning aidata jätkuvalt TLASi tugevdada ja selle usaldusväärsust tõsta; tervitab Vietnami lubadust anda kodanikuühiskonnale juurdepääs riiklikule metsanduse andmebaasile ning soovitab valitsusel TLASi rakendavate õigusaktide osas üldsusega konsulteerida ja saadavat tagasisidet arvesse võtta;

11.  tervitab vabaühenduste kaasamist vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimiste ajal ja järel ning nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus tagaks nende täieliku ja tegeliku kaasamise kogu lepingu rakendamise kestel ja ka hiljem, kogu lepingu kohaldamisala ulatuses, mis hõlmab ka impordikontrolli, hoolsusmeetmete alaseid kohustusi, organisatsioonide klassifitseerimissüsteemi ning ettevõtete ja FLEGT-litsentside riskipõhist kontrollimist; rõhutab, kui tähtis on kohalike kogukondade kaasamine nii sotsiaal-majanduslikel põhjustel kui ka selleks, et tagada uue metsandusseaduse ja vabatahtliku partnerluslepingu raames võetud kohustuste täitmine;

12.  mõistab karmilt hukka üle Kambodža piiri toimuva ebaseadusliku puidukaubanduse ning nõuab, et mõlema riigi ametiasutused teeksid koheselt ja täielikult lõpu ebaseaduslikule puiduveole, kusjuures see on vabatahtliku partnerluslepingu protsessi eduka jätkumise vältimatu eeltingimus; nõuab, et Vietnami ametiasutused uuriksid, kõrvaldaksid ametist ja võtaksid vastutusele isikud, kes on vastutavad Kambodža ja muud päritolu ebaseadusliku kaubanduse lubamise ja juhtimise eest; tervitab Vietnami ametivõimude hiljutist otsust lubada puidukaubandust üksnes suuremate rahvusvaheliste nö väravate kaudu ning tugevdada ebaseadusliku kaubanduse vastaste meetmete jõustamise suutlikkust; nõuab, et Vietnami ametivõimud liigitaksid otsekohe Kambodža päritolu puidu riskantseks puiduks ning kindlustaksid raiet ja puidueksporti reguleerivate Kambodža õigusaktide järgimise, nagu seda eeldavad vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevad kohustused; kutsub mõlemat riiki üles tõhustama ja parandama dialoogi, piiriülest koostööd ning kaubandusandmete ja ebaseaduslikust puidukaubandusest tulenevaid riske ja vastavaid kehtivaid õigusakte puudutava teabe vahetamist, ning soovitab neil kutsuda EL sellist dialoogi hõlbustama; soovitab Vietnamil ja Kambodžal pöörduda abi saamiseks Interpoli poole ning töötada üheskoos välja tulemuslikud pikaajalised meetmed võitluseks vohava ebaseadusliku metsaraie ja raiutud puidu üle Vietnami piiri smugeldamise vastu; kutsub Vietnami ametiasutusi üles kohaldama samu meetmeid impordi suhtes teistest tarnijariikidest, kus esinevad või võivad tekkida samasugused probleemid (eelkõige Aafrika riigid, näiteks Kongo DV);

13.  rõhutab vajadust tegeleda kogu tarneahela ulatuses ebaseadusliku metsaraie ning ebaseaduslikult raiutud puidu veo, töötlemise ja müümise piirkondliku mõõtmega; nõuab nimetatud piirkondliku mõõtme lisamist vabatahtliku partnerluslepingu hindamismenetlusse, hinnates selleks, milline on seos teiste piirkonna riikide nõrgemate jõustamismehhanismide ja nendest riikidest ELi suunduva ekspordi kasvu vahel;

14.  rõhutab, et halb valitsemistava ja korruptsioon metsandussektoris hoogustavad ebaseaduslikku raiet ja metsade seisundi halvenemist ning toonitab, et FLEGT-algatuse edu sõltub ka pettuste ja korruptsiooni tõkestamisest kogu puidutarneahela ulatuses; nõuab, et Vietnami valitsus töötaks selle nimel, et peatada laialtlevinud korruptsioon ja võidelda muude sellist kauplemist soodustavate teguritega, eelkõige seoses tolli ja muude ametiasutustega, kellel on keskne tähtsus vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel ja täitmise tagamisel, mis oleks konkreetne märk sellest, et Vietnam osaleb täie jõuga vabatahtliku partnerluslepingu protsessis; rõhutab vajadust teha lõpp karistamatusele metsandussektoris ning selleks tagada rikkumiste eest vastutusele võtmine;

15.  väljendab heameelt selle üle, et Vietnami valitsus võttis hiljuti vastu vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise tegevuskava, ning kutsub teda üles järgima konkreetset, kindlate tähtaegadega ja mõõdetavat käsitlust; tervitab uue metsandusseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2019, sealhulgas selles sisalduvat ebaseaduslikult raiutud puidu Vietnamisse importimise keeldu, ning nõuab, et Vietnami ametivõimud tagaksid selle keelu täitmise ning vajaduse korral võtaksid kiiresti vastu vajalikud rakendusmeetmed, et täita enne TLASi toimima hakkamist tekkiv tühik;

16.  väljendab heameelt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingusse metsade säästvat majandamist käsitlevate sätete lisamise üle, mis seonduvad ka vabatahtliku partnerluslepinguga; palub komisjonil pöörata vabakaubanduslepingu rakendamise käigus erilist tähelepanu puidu ja puittoodetega kauplemisele ning jälgida hoolikalt kaubavoogusid, tagamaks et kaubanduse edasine liberaliseerimine ei suurendaks ebaseadusliku kaubanduse ohtu;

17.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile igal aastal aru sellest, kuidas Vietnam täidab vabatahtlikku partnerluslepingut ja sealhulgas käesolevas resolutsioonis esitatud nõudeid, samuti rakendamise ühiskomitee tegevusest, nii et kui tehakse ettepanek võtta vastu FLEGT-litsentside kasutamist lubav delegeeritud õigusakt, saaks teha teadliku otsuse; palub komisjonil kaaluda FLEGT-litsentsimist käsitleva määruse järgmisel läbivaatamisel selle täiustamist, et saaks kiiresti reageerida olulisematele vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevate kohustuste eiramise juhtudele;

18.  kutsub komisjoni üles intensiivistama dialoogi ja tutvustama ELi puidumäärust sellistele piirkonna suurematele puiduimportijatele ja ELi kaubanduspartneritele nagu Hiina ja Jaapan, ning rohkem tähtsustama vajadust leida nende riikidega suhtlemisel, sealhulgas kaubandussuhetes konkreetseid lahendusi ebaseadusliku puidukaubanduse tõkestamiseks, selleks et luua ülemaailmselt võrdsed tingimused selle probleemi lahendamisel; toetab komisjoni tema püüdes alustada Vietnami naaberriikidega läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks kohe, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud, ning toonitab FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute tähtsust seoses tulevaste arengukoostöö rahastamisvahenditega; kutsub komisjoni looma vahendeid, et hõlbustada Vietnamil kogemuste vahetamist teiste riikidega, kes on juba sõlminud ELiga vabatahtlikud partnerluslepingud;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide, Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Kambodža Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 329, 3.12.2016, lk 8.
(2) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.
(3) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.
(4) https://eia-international.org/wp-content/uploads/eia-serial-offender-web.pdf.
(5) https://eia-international.org/report/vietnam-violation-action-required-fake-cites-permits-rosewood-trade/.
(6) Nellemann, C., Interpoli keskkonnakuritegude programm (toim.). 2012. Green Carbon, Black Trade: Illegal Logging, Tax Fraud and Laundering in the Worlds Tropical Forests. A Rapid Response Assessment. (Roheline süsi, must kaubandus: ebaseaduslik metsaraie, maksupettused ja rahapesu maailma troopikametsades. Kiirreageerimishinnang.) ÜRO Keskkonnaprogramm, GRIDArendal, http://wedocs.unep.org/bitstream/handle/20.500.11822/8030/Green%20carbon%20Black%20Trade_%20Illegal %20logging.pdf?sequence=5&isAllowed=y.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0140.
(8) https://www.phnompenhpost.com/national/despite-ban-timber-exports-vietnam-nearing-2016-total.
(9) https://eia-international.org/wp-content/uploads/eia-serial-offender-web.pdf, lk 6.
(10) Vabatahtlik partnerlusleping hõlmab kõiki olulisemaid ELi eksporditavaid tooteid, eelkõige 2005. aasta FLEGT-määruses määratletud viit kohustuslikku puittoodet (palgid, saematerjal, raudteeliiprid, vineer ja spoon), samuti mitmeid muid puittooteid nagu puiduhake, parkett, puitlaastplaat ja puitmööbel. Vabatahtlik partnerlusleping hõlmab eksporti kõikidesse kolmandatesse riikidesse, kuid litsentsimissüsteemi kohaldatakse esialgu ainult ELi suunduvale ekspordile.
(11) Vabatahtliku partnerluslepingu artikli 2 punkti j kohaselt tähendab „seaduslikult toodetud puit“ (edaspidi ka „seaduslik puit“) puittooteid, mis on üles töötatud või imporditud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud Vietnami õigusaktidega ja muude kõnealuse lepingu asjaomaste normidega; ja imporditud puidu puhul tähendab see puittooteid, mis on üles töötatud, toodetud ja eksporditud ülestöötamisriigi asjakohaste õigusaktide ja V lisas kirjeldatud korra kohaselt.
(12) EL ja Vietnam hindavad esmalt ühiselt puidu seaduslikkuse kontrollimise süsteemi valmisolekut FLEGT-litsentsimiseks. Litsentsimine võib alata alles siis, kui mõlemad pooled on leidnud, et süsteem on küllalt usaldusväärne.
(13) Artikli 13.8 lõike 2 punkt a: [mõlemad lepinguosalised] ergutavad selliste metsasaadustega kauplemise edendamist, mis on pärit kestlikult majandatud metsadest ja mis on üles töötatud kooskõlas ülestöötamisriigi siseriiklike õigusaktidega; sel eesmärgil võib sõlmida metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtliku partnerluslepingu.


Protokoll, millega muudetakse konventsiooni isikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ***
PDF 104kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides protokoll, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (10923/2018 – C8-0440/2018 – 2018/0238(NLE))
P8_TA(2019)0142A8-0070/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10923/2018),

–  võttes arvesse protokolli, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) (CETS nr 223),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0440/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0070/2019),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.


Liikmesriikidele loa andmine saada osaliseks Euroopa Nõukogu konventsioonis, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele ***
PDF 108kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides Euroopa Nõukogu konventsiooni (integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele (CETS nr°218)) osaliseks (12527/2018 – C8-0436/2018 – 2018/0116(NLE))
P8_TA(2019)0143A8-0080/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12527/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele (CETS nr°218),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 8 (C8-0436/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni ühtse lähenemisviisi kohta spordipoliitikale: hea juhtimistava, kättesaadavus ja ausameelsus(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0080/2019),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1.
(2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 2.


ELi ja Hiina mereveolepingu muutmise protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 106kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut muutva protokolli liidu ja liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (05083/2015 – C8-0022/2019 – 2014/0327(NLE))
P8_TA(2019)0144A8-0168/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05083/2015),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut (05880/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0022/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0168/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.


Euroopa – Vahemere piirkonna leping ELi ja Egiptuse assotsiatsiooni loomiseks (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 105kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (10219/2016 – C8‑0135/2017 – 2016/0121(NLE))
P8_TA(2019)0145A8-0025/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10219/2016),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli eelnõu (10221/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0135/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0025/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi–Türkmenistani partnerlus- ja koostööleping
PDF 137kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel (12183/1/2011 – C8‑0059/2015 – 1998/0031R(NLE))
P8_TA(2019)0146A8-0072/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu (12183/1/2011),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel (12288/2011),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 teisele lõigule (C8‑0059/2015),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk‑Aasia piirkonna kohta, eriti 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta(1), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(2), 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(3), 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni vahepealse kaubanduslepingu kohta Türkmenistaniga(4) ja 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(5),

–  võttes arvesse 1999. aasta kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel, mille nõukogu sõlmis 27. juulil 2009. aastal (5144/1999), ja selle alusel loodud ühiskomitee korralisi koosolekuid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Türkmenistani vahel 2008. aasta mais allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit energeetika alal,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türkmenistan on ühinenud,

–  võttes arvesse ELi ja Türkmenistani iga-aastast inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse kohustust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võttis 16. detsembril 2015. aastal väliskomisjonile saadetud kirjas, mis sisaldab punktis 3 mainitud aspekte,

–  võttes arvesse kirja, mille komisjoni asepresident ja kõrge esindaja saatis 5. juulil 2018. aastal väliskomisjonile ja milles ta väljendas partnerlus- ja koostöölepingule Türkmenistaniga toetust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse väliskomisjoni vaheraportit (A8‑0072/2019),

A.  arvestades, et Kesk-Aasia on piirkond, kus Euroopa Liit tegutseb üha aktiivsemalt;

B.  arvestades, et partnerlus- ja koostööleping Türkmenistaniga parafeeriti 1997. aastal ning allkirjastati 1998. aastal; arvestades, et praeguseks on partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud 14 liikmesriiki 15 esialgu allakirjutanust (ainus, kes seda ei ole teinud, on Ühendkuningriik); arvestades, et Türkmenistan ratifitseeris partnerlus- ja koostöölepingu 2004. aastal; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele nende liikmesriikidega, kes ühinesid ELiga pärast selle lepingu sõlmimist, kehtib eraldi protokoll ja ratifitseerimismenetlus;

C.  arvestades, et täielikult ratifitseeritud partnerlus- ja koostööleping sõlmitaks esialgu kümneks aastaks ning seejärel uuendataks seda igal aastal, mis jätab ELile võimaluse lepingust taganeda, kui inimõiguste järgimise osas või seoses muude raskete rikkumistega tekivad tõsised kahtlused; arvestades, et pooled võivad lepingut muuta, et võtta arvesse uusi arengusuundi;

D.  arvestades, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga kaubandust käsitleva vahelepingu teemal 2009. aasta aprillis vabatahtliku, seaduslikult mittesiduva menetluse raames;

E.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on sätestanud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste standarditega võrdlusnäitajad, mille alusel tuleks Türkmenistani arengut hinnata, ja kriteeriumid, mille kohaselt võib koostööd jätkata;

F.  arvestades, et Türkmenistani pikaajalisteks eesmärkideks peavad jääma demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning turumajanduse põhimõtete austamine, mis on kaubandust käsitleva vahelepingu põhiosad (sätestatud nii selle dokumendi artiklis 1 kui partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2); arvestades, et kohaldamise saab ühepoolselt peatada, kui üks pool neid osasid rikkuma peaks;

G.  arvestades, et võttes arvesse argumente partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Euroopa Parlamendi nõusoleku andmist käsitlevas soovituse projektis ja selle juurde kuuluvas 8. mai 2015. aasta raporti projektis, mis sisaldas resolutsiooni ettepanekut, otsustas väliskomisjon menetluse 24. mail 2016. aastal ajutiselt peatada, kuni ta leidis, et inimõiguste ja õigusriigi osas on tehtud piisavalt edusamme, ja otsustas avada praeguse vahemenetluse;

H.  arvestades, et põhimõttekindla ja sidusa poliitika jaoks, mida EL riigiga suhetes rakendab, peavad Euroopa Parlamendi varasemates resolutsioonides nimetatud inimõiguste arengu näitajad tingimata kehtima Türkmenistani jaoks ka edaspidi;

I.  arvestades, et Türkmenistan võttis 2015. aastal vastu riikliku inimõiguste tegevuskava aastateks 2016–2020 (NAPHR), mis koostati 2013. aastal ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) abiga;

J.  arvestades, et Türkmenistan on sõlminud sellised rahvusvahelised lepingud nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt ja ILO konventsioonid;

1.  palub nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal sätestada kiiremas korras ning enne partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist järgmised lühiajalised võrdlusnäitajad, et mõõta Türkmenistani riigiasutuste jätkusuutlikku arengut, tuginedes ÜRO, OSCE ja EBRD soovitustele:

Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

Inimõigused ja põhivabadused

   i) selge jaotus kohtuliku, seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel ning muu hulgas kodanikele riigi otsustusprotsessis osalemiseks tegeliku võimaluse andmine ja tagamine, sealhulgas konsulteerimine rahvusvaheliste ekspertidega (näiteks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)) selle üle, kas Türkmenistani põhiseadus vastab neile demokraatlikele põhimõtetele, ja Türkmenistani poolt tahte väljendamine võtta nende organisatsioonide poolt reformide kohta antud soovitusi arvesse;
   ii) piirangute eemaldamine valitsusväliste organisatsioonide registreerimiselt ja tegutsemiselt;
   iii) riiklikus inimõiguste tegevuskavas aastateks 2016–2020 võetud kohustuste täitmine Türkmenistani valitsuse poolt;
   iv) lõpu tegemine salajastele kinnipidamistele ja kadunuks jääma sundimisele, sunniviisilisele tööle ja piinamisele ning kadunud isikute saatuse või asukoha avalikustamine, et pered saaksid vahi all olevate isikutega ühenduses olla; riigi ametiasutuste poolt poliitiliste vangide olemasolu tunnistamine ja rahvusvaheliste organisatsioonidele, sh Rahvusvaheline Punase Risti Komiteele, ja sõltumatutele vaatlejatele riiki takistusteta pääsu andmine;
   v) takistusteta juurdepääsu tagamine eri teabeallikatele, ja eriti inimestele juurdepääsu andmine alternatiivsetele teabeallikatele, sh rahvusvahelistele suhtluskanalitele, ja õiguse andmine sidevahendite omamisele, nagu isiklikud sateliidiantennid või internetiühendused;
   vi) riigis ja ka välismaal elavate sõltumatute ajakirjanike ning kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguslaste ning nende pereliikmete tagakiusamise ja hirmutamise lõpetamine; väljendus- ja kogunemisvabaduse tagamine;
   vii) külaskäiguks luba küsinud ning endiselt vastust ootavatele ÜRO ning rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusorganisatsioonidele loa andmine;
   viii) lõpu tegemine reisikeelu mitteametlikule ja meelevaldsele süsteemile ning selle tagamisele, et inimesed, kellel ei ole luba lahkuda riigist, saavad vabalt reisida;

2.  palub nõukogul, komisjonil ning komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal võtta arvesse järgmisi pikaajalisi soovitusi jätkusuutlike ja usaldusväärsete edusammude kohta:

Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

Inimõigused ja põhivabadused

   i) austus poliitilise pluralismi ja demokraatliku vastutuse põhimõtete vastu, koos toimivate erakondade ja muude organisatsioonidega, kelle tegevusse ei sekkuta;
   ii) kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega reformide jätkamine kõikidel haldustasanditel ja kõikides haldusvaldkondades, eriti kohtusüsteemis ja õiguskaitses;
   iii) tugevad ja tõhusad kaitsemeetmed kõrgetasemelise korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu;
   iv) lapstööjõudu keelavate õigusaktide täielik rakendamine;
   v) üldine austus väljendus-, ühinemis- ning usu- ja veendumusvabaduse rahumeelse ja õiguspärase teostamise vastu;
   vi) üldine liikumisvabadus, nii riigi sees kui riigist väljas;

3.  rõhutab, et Euroopa Parlament peab hoolikalt jälgima Türkmenistanis toimuvat ning partnerlus- ja koostöölepingu kõigi osade rakendamist pärast selle jõustumist; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat seetõttu üles rakendama ja avalikult järgima inimõiguste olukorra jälgimismehhanismi, mis aitab Euroopa Parlamendil olla Euroopa välisteenistuse kaudu hästi kursis partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisega pärast selle jõustumist, eriti selle eesmärkide täitmise ja vastavusega Euroopa Liidu lepingu artiklile 2, et Euroopa Parlament saaks reageerida kohapealsetele sündmustele, kui aset peaks leidma dokumenteeritud ja tõestatud rasked inimõiguste rikkumised; rõhutab partnerlus- ja koostöölepingu peatamise võimalikku mehhanismi, kui selliseid juhtumeid peaks esinema ja tervitab selles osas komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 16. detsembri 2015. aasta kirja väliskomisjonile, mis sisaldab järgmisi eesmärke:

   i) tagada, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrektselt partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate inimõigusi ja demokratiseerimisprotsessi käsitlevate sätete rakendamisest, sealhulgas tehtaks kättesaadavaks teave inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorra arengu kohta, ning et Euroopa Parlamendile esitataks kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid järgides soovi korral aegsasti teavet enne ja pärast koostöönõukogu koosolekuid;
   ii) tihedam suhtlus Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga, et valmistuda iga-aastaseks inimõigustealaseks dialoogiks, ja teabevahetuseks;
   iii) Türkmenistani käsitleva ELi inimõigustealase strateegia ajakohastamise ettevalmistamisel Euroopa Parlamendiga konsulteerimine;

4.  väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2018. aasta novembri avalduse üle täieõigusliku ELi delegatsiooni loomise kohta Aşgabatis; rõhutab, et uus delegatsioon peab välja töötama vastastikku kasuliku koostööstrateegia, mis vastab just Türkmenistani arengutingimustele ja nõuetele, jälgima olukorda riigis, sealhulgas inimõiguste rikkumisi ja murettekitavaid üksikjuhtumeid, alustama arutelu paljude riigi poliitika-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas tegutsevate osalistega, võimaldama kohapeal diplomaatiat ja parandama ELi välisrahastamisvahenditest rahastatud projektide haldamist ja järelevalvet;

5.  on jõudnud järeldusele, et ta kaalub nõusoleku andmist pärast seda, kui ta leiab, et komisjon, nõukogu, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Türkmenistani ametivõimud on punktides 1 ja 3 esitatud soovitusi arvesse võtnud;

6.  teeb presidendile ülesandeks nõuda nõukogult, komisjonilt ning komisjoni asepresidendilt ja kõrgelt esindajalt, et nad annaksid Euroopa Parlamendile Türkmenistani olukorra kohta korrapäraselt olulist teavet;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni presidendile ja kõrgele esindajale, Türkmenistani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49.
(2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.
(3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.
(4) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 20.
(5) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.


Rakendusotsus DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga *
PDF 107kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga (13123/2018 – C8-0474/2018 – 2018/0812(CNS))
P8_TA(2019)0147A8-0092/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13123/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0164/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0092/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Kolmandate riikide kodanikke puudutav teabevahetus ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ***I
PDF 115kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK (COM(2016)0007 – C8-0012/2016 – 2016/0002(COD))
P8_TA(2019)0148A8-0219/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0007),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0012/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0219/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/884) lõplikule kujule).


Kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN-süsteem) ***I
PDF 115kWORD 63k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN-süsteem), ning muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 (COM(2017)0344 – C8-0217/2017 – 2017/0144(COD))
P8_TA(2019)0149A8-0018/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0344),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0217/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0018/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS‑TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/816) lõplikule kujule).


Euroopa solidaarsuskorpuse programm ***I
PDF 294kWORD 108k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014 (COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))
P8_TA(2019)0150A8-0079/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0440),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ning artikli 214 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0264/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0079/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

P8_TC1-COD(2018)0230


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ja artikli 214 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. [ME 1]

(1a)   Arvestades humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest tingitud või looduskatastroofidest mõjutatud kolmandate riikidega. [ME 2]

(1b)  Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis on sätestatud rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, säilitada inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisolek suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamise meetmete abil. [ME 3]

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“(6) rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi. [ME 4]

(4)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tõstetakse solidaarsust esile kui üht Euroopa Liidu aluspõhimõtet. Sellele põhimõttele viidatakse ka Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kui ühele ELi välistegevuse aluspõhimõttele.

(4a)  Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata. [ME 5]

(4b)   Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on katastroofide suhtes eriti haavatavad ja vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus. [ME 6]

(4c)   Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmeid, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas. [ME 7]

(4d)  Vaja on arendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides, suurendada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks. [ME 8]

(4e)  Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuses. [ME 9]

(4f)  Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust ning seepärast tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ja humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise tegevusalaseid seoseid veelgi tugevdada. [ME 10]

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid, kaasavaid ja sisulisi võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuurivahetust. [ME 11]

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama; nende eesmärk peaks olema tegeleda rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama ühiskondlike vajadustega, tõhustada solidaarsust ja aidata tugevdada kogukondi, ning demokraatias osalemist. Need peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi,. Need peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes. Edendada tuleks dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustikega, et rahuldamata sotsiaalsed vajadused parimal viisil kindlaks määrata ja tagada programmi suunatus vajadustele. Solidaarsustegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama. [ME 12]

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse(7) ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse(8) tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning noori ja vabatahtlikke esindavate võrgustikega. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade, nagu vabatahtliku tegevuse ja avaliku teenistuse ning noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning tugineda headele tavadele Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks tagada juurdepääs riiklikule solidaartegevusele. Komisjon peaks töötama välja praktilised suunised programmi vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmide ja rahastamisallikatega ning nende koostoime kohta. [ME 13]

(8)  Seonduvate liidu tasandi õigusaktide tõlgendamisel tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tegevust kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(8a)  Määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt läbi viidavat lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei peaks uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames dubleerima ning käesoleva määruse rakendamisel tuleks alates 2021. aastast tunnustada samaväärsust. [ME 14]

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks või töövõimalusi tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama tugevdada kogukondi ja toetada ja olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad. [ME 15]

(10)  Kõnealused tegevused peaksid andma selget Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib. Kõnealused tegevused peaksid saama toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puuetega inimeste kaasamise, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni (keskendudes sealhulgas sisserändajate probleemidega toimetulemisele), territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel. [ME 16]

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, demokraatias osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu. [ME 17]

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, samas andes selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise püsiva tööturule integreerimise seisukohast keskse peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav pakutava praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta(9). Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena ja töö eest peaks alati tasuma osalejat vastuvõttev või töölevõttev Euroopa Solidaarsuskorpuses osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, vastavalt vajadusele, ning vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta(10). Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589(11). [ME 18]

(12a)  Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh puudega noored, sotsiaalsete või kultuuriliste olude tõttu ebasoodsas olukorras noored, sisserändajad või isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades elavad noored. [ME 19]

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja olla toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või moodustama töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone. Euroopa solidaarsuskorpus peaks peamiselt tekitama keskkonna, kus noored oleksid üha enam motiveeritud solidaarsustegevuses osalema ja teenima avalikke huve. [ME 20]

(13a)  Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud juhendajate ja mentorite kohapealne roll. [ME 21]

(14)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta eri etappides üksikasjaliku ja sisulise tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt. Tagasiside peaks sisaldama küsimusi programmi eesmärkide kohta, et nende täitmist paremini hinnata. [ME 22]

(14a)  Programmi eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus. [ME 23]

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele ja nende kaasava eesmärgi täitmisele, pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, mõistlikku majutust, kindlustust, haldusalast lihtsustatud haldusmenetlusi ja tegevuseelset ja tegevusjärgset -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke. Käesolev määrus peaks olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju. Osalejaid ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende puhul tuleks vajaduse korral kohaldada osalejate taustakontrolli tegemist või muid meetmeid, et tagada laste kaitse. [ME 24]

(15a)   Tuletab meelde, et kooskõlas laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega (2017) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 peavad EL ja selle liikmesriigid edendama ja toetama kaitsetumate isikute, näiteks puuetega inimeste ja laste üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele; sellega seoses ei tohiks programmiga toetada meetmeid või algatusi, mis takistavad võetud eesmärki teha lõpp sellisele institutsionaliseerimisele või mis tahes hooldeasutusse paigutamisele, mis on lastele või puuetega inimestele kahjulik. [ME 25]

(15b)   Programmi rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine. [ME 26]

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(12). Tagamaks, et registreeritud kandidaatidele pakutakse sobivaid solidaarsustegevusi, tuleks solidaarsustegevuse õpiväljundid neile enne seda, kui nad osaleda otsustavad, kättesaadavaks teha. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest ergutada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass. [ME 27]

(16a)  Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada. [ME 28]

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused ning ohutusstandardid vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel, sealhulgas tegevuseelsetes ja -järgsetes etappides liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgised tuleks eristada solidaarsustegevuse liigi järgi. [ME 29]

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Selleks et tagada osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tegelik vastavus Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele, tuleks kehtestada eraldi kvaliteedimärgised vabatahtlikuks solidaarsustegevuseks, vabatahtlikuks tegevuseks humanitaarabioperatsioonide toetamisel ning vabatahtlikuks tegevuseks praktika- ja töökohtadel ning need peaks erinema ka sõltuvalt osaleva organisatsiooni ülesannetest. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama märgis tuleks tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Haldusprotsessi tuleks vähendada miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist. [ME 30]

(19)  Üksus, kes soovib taotleda rahastamist, et pakkuda tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(19a)   Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused solidaarsustegevuseks, mida korraldavad üleeuroopalised või rahvusvahelised organisatsioonid, vabatahtlike rühmade solidaarsustegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaarsustegevuseks tuleks esitada Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile, mis asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL(13). [ME 31]

(20)  Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, samuti tagasiside pärast tegevust, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine suunavad osalejaid pärast tegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu, et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Riiklikud korraldusasutused peaksid samuti julgustama vabatahtlikke programmi saadikuteks saama ning jagama oma kogemusi noorteühenduste ja haridusasutuste kaudu, aidates sellega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama. [ME 32]

(20a)  Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võivad hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi. Programm peaks rahastama ainult osalevate organisatsioonide tegevuse mittetulunduslikku osa. [ME 33]

(21)  Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatud teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu. [ME 34]

(22)  Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist (sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne, takistusteta ja kasutajasõbralik juurdepääs kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102(14) ettenähtud standarditega. Euroopa solidaarsuskorpuse portaal annab huvitatud isikutele üksikisikutele ja organisatsioonidele ühte ühtse kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda registreerumiseks, profiilide ja võimalustega tutvuda tutvumiseks ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada sobitamiseks, võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse tegevuseelse ja -järgse toetuse jaoks saamiseks, tagasisideks ja hindamiseks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Ühtse kontaktpunkti eelis on küll ühtne juurdepääs erinevatele tegevustele, kuid inimesed võivad kogeda Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kasutamisel füüsilisi, sotsiaalseid ja muid takistusi. Nende ületamiseks peaksid osalevad organisatsioonid osalejaid registreerumisel abistama. [ME 35]

(24)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku,(15) milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Lisaks tuleks portaali rajamisel järgida direktiivis (EL) 2016/2102 ette nähtud standardeid. [ME 36]

(24a)  Et suurendada rakendusprotsessi läbipaistvust ja programmi tõhusust, peaks komisjon programmi rakendamise osas regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega. [ME 37]

(24b)  Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse toimumise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud kandidaatidele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist programmis, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega. [ME 38]

(25)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust [uus finantsmäärus](16) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(26)  Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(17) ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(18), et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(19) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(20). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(27)  Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

(27a)   Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda aktiivsete kodanikena vabatahtlikus töös. Arvestades humanitaartegevusega seotud spetsiifilisi probleemküsimusi, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võiksid olla eri profiilidega ja eri põlvkondadest, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks. [ME 39]

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames. Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja piiratud võimalustega ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi piiranguid. Selleks peaks piiratud võimalustega noortel, ilma et see piiraks võimalust osaleda täistööajaga ja riigis, mis ei ole elukohariik, olema võimalus osaleda osalise tööajaga või elukohariigis ning nad peaksid saama kasutada muid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada nende osalemist programmis. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus. [ME 40]

(28a)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga. [ME 41]

29)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. [ME 42]

(30)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 tähenduses(21).

(30a)  Piisav osa eelarvest tuleks pühendada parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel ja noortevõrgustike arendamisele. [ME 43]

(31)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul kaalutakse selle raames ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmike kasutamist.

(32)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis peaks olema võimaldatud tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga ühinenud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes.

(33)  Et Euroopa solidaarsuskorpuse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid pakkuda kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega täiendavaid rahalisi vahendeid osalevatel riikidel ja ka muude liidu programmide raames.

(34)  Vastavalt [ÜMTde assotsieerumist käsitleva nõukogu uue otsuse(22) artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(35)  Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(23) tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, sealhulgas tõhustatakse reklaamimist. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse. [ME 44]

(36)  Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Kuna programmi rakendamine kestab seitse aastat, on vaja ette näha piisav paindlikkus, mis võimaldaks programmi kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad tegelikud olud ja poliitilised prioriteedid solidaarsustegevuse elluviimiseks. Käesolevas määruses ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuidas algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid järgmise seitsme aasta poliitilistele prioriteetidele või vastavatele eelarveprioriteetidele. Selle asemel tuleks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh eri tegevuste kaudu teostatavate konkreetsete meetmete üksikasjad määrata kindlaks iga-aastase tööprogrammi kaudu vastavalt Euroopa Parlamenti Parlamendi ja nõukogu. Tööprogrammides määrusele (EL, Euratom) 2018/1046(24) (finantsmäärus). Tööprogrammistuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktide koostamisel võrdse osalemise tagamiseks peaks komisjon nende ettevalmistamisel ja koostamisel korraldama nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 45]

(37)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab ajas mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.

(38)  Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Programmi tuleks edendada dünaamiliste kommunikatsioonivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, et jõuda suure hulga potentsiaalsete kandidaatideni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates liidu veebisaitidele ja Euroopa solidaarsuskorpusega seonduvatele liidu programmidele ning vajaduse korral tuleks kaasata ka teised peamised sidusrühmad. [ME 46]

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide, puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal. [ME 47]

(40)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga. [ME 48]

(41)  Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(42)  Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus. [ME 49]

(43)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks tähendab võimaluse korral ning ilma, et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ning muud õiguslikud probleemid, mis võivad takistada noorte juurdepääsu programmile. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801(25) riiki lubamise kiirmenetlused. [ME 50]

(44)  Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega.

(45)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(26). [ME 51]

(46)  Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori üksustele, kes sellist rahalist toetust asjaomastele isikutele annavad.

(47)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,(27) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Selleks et vaadata läbi ja/või täiendada programmi tulemusnäitajaid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas(28) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või, seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku seisundi alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. [ME 52]

(49)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta, ning ette nähtud finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(50)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)  [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(52)  Selleks et tagada programmi raames antava rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa solidaarsuskorpus (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne, kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus oluliste sotsiaalprobleemide lahendamiseks kogukonna või kogu ühiskonna hüvanguks ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade ning ka rahvusvaheliste inimõiguste standardite järgimise; [ME 53]

2)  „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses veel ei osale; [ME 54]

3)  „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes ning osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses; [ME 55]

4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu kes vajavad täiendavat abi mitmesuguste takistuste tõttu, mille põhjuseks on näiteks invaliidsus, terviseprobleemid, õpiraskused, nende rändetaust, kultuurierinevused, majanduslik, sotsiaalne ja geograafiline olukord, samuti noored, kes on pärit tõrjutud kogukondadest või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel; [ME 56]

5)  „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik, kas mittetulunduslik või kasumit toov, kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on vastuvõtja, toetaja või mõlemas rollis antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud üksus suudab rakendada kvaliteetset solidaarsustegevust kooskõlas programmi eesmärkidega; [ME 57]

6)  „vabatahtlik tegevus“ – mittekohustuslik solidaarsustegevus avalikku huvi teeniva tegevuse näol, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena aitab saavutada üldsuse heaolu ja mida osaleja teeb oma vabal ajal ja oma vabast tahtest ilma tasu saamata kuni 12 kuu vältel; [ME 58]

7)  „praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul kolme- kuni kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks; [ME 59]

8)  „töö“ – 23–12 kuu vältel toimuv mõistlikult tasustatud solidaarsustegevus, mis hõlmab õpet ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab, ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi; [ME 60]

9)  „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus; [ME 61]

10)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis pakutava solidaarsustegevuse liigist olenevate mitmesuguste erinõuete alusel antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja vastuvõtja ja/või toetaja funktsiooni rolli, ning mis kinnitab, et organisatsioon suudab solidaarsuskogemuse kõigis etappides tagada solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega; [ME 62]

11)  „Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused“ – määratud riiklike korraldusasutuste täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise, rakendamise ja kvaliteedi toetamiseks ning osalejate poolt nende solidaarsustegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

12)  „liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendid“ – töövahendid, mille abil võimaldatakse sidusrühmadel mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise väljundeid kogu liidus. Kõik osalejad saavad oma tegevuse lõpetamise järel tunnistuse tegevuse õpiväljundite ja tegevuse käigus arendatud oskuste kohta, näiteks Europassi või noortepassi;

13)  „humanitaarabitegevus“ – tegevus, millega toetatakse humanitaarabioperatsioone kolmandates riikides; selle eesmärk on pakkuda vajadustel põhinevat hädaabi, et säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste korral; see hõlmab abi-, pääste- ja kaitseoperatsioone humanitaarkriiside ajal või vahetult nende järel, toetusmeetmeid, et tagada juurdepääs abivajajatele ja hõlbustada abi takistusteta kohaletoimetamist, samuti meetmeid, mille eesmärk on tugevdada katastroofideks valmisolekut ja katastroofiohu vähendamist, ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi ning aidata suurendada vastupidavust ja kriisidega toime tulemise ja neist taastumise võimet;

(14)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

15)  „programmiga ühinenud kolmas riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud kokkuleppes, mille kohaselt ta võib programmis osaleda, ning kes täidab kõiki käesolevas määruses liikmesriikide suhtes sätestatud kohustusi;

16)  „programmiga mitteühinenud kolmas riik“ – kolmas riik, kes programmis täieulatuslikult ei osale, kuid kust pärit õigussubjektid võivad liidu huvidest lähtuvatel põhjendatud juhtudel erandkorras programmist osa saada.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust peamiselt vabatahtliku tegevuse abil, suurendada solidaarsustegevuses suurema tõenäosusega osaleva noorte inimeste põlvkonna ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, solidaarsust, ja demokraatiat, Euroopa identiteeti ja aktiivset kodakondsust liidus ja mujal, mis toetavad kogukondi ning mille abil lahendatakse reageeritakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme humanitaarprobleemidele kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele. [ME 63]

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda positiivseid ühiskondlikke muutusi kaasa toovates solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kultuurilise, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks, samuti suurendada nende pidevat tegevust aktiivse kodanikuna ja nende tööalast konkurentsivõimet ja ning lihtsustada nende siirdumist tööturule. [ME 64]

2a.  Osalejate ja osalevate organisatsioonide antav tagasiside peab ka hõlmama programmi eesmärkide täitmise hinnangut. [ME 65]

3.  Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:

a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6, ja jõupingutused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; [ME 66]

b)  noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10, ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11. [ME 67]

3a.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tegevussuundadel põhineva tegevuse kaudu rakendatavate meetmete tegevuseesmärgid ja vastavad poliitilised prioriteedid sätestatakse üksikasjalikult iga-aastastes tööprogrammides, mis võetakse vastu artikli 18 kohaselt. [ME 68]

II PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE MEETMED

Artikkel 4

Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed

1.  Programmi eesmärke, mis on sätestatud artiklis 3, täidetakse järgmist liiki meetmetega:

a)  artiklites 7 ja 11 osutatud vabatahtlik tegevus;

b)  artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; [ME 69]

c)  artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;

d)  artiklis 5 osutatud võrgustikutegevus;

e)  artiklis 5 osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed.

2.  Programmi raames toetatakse solidaarsustegevusi, millel on selge Euroopa lisaväärtus näiteks tulenevalt järgmisest:

a)  rahvusvaheline mõõde, eelkõige seoses õpirände ja koostööga;

b)  võime täiendada muid programme ja meetmeid kohalikul, piirkonna, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c)  Euroopa mõõde, mis puudutab teemasid, eesmärke, lähenemisviise, oodatavaid väljundeid ja muid solidaarsustegevuste aspekte;

d)  lähenemisviis, mille eesmärk on kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noorte kaasamine noori, sh puudega noori; [ME 70]

e)  panus liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite tõhusasse kasutamisse.

2a.   Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastased tööprogrammid sisaldavad loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased ning mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid. [ME 71]

3.  Solidaarsustegevus toimub vastavalt konkreetsetele nõuetele, mis on kehtestatud programmi raames ellu viidava iga tegevusliigi kohta, millele on osutatud artiklites 5, 7, 8, 9 ja 11, samuti vastavalt osalevates riikides kohaldatavale õigusraamistikule.

4.  Liidu õigusaktides esinevaid viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele käsitatakse viidetena, mis hõlmavad nii määruse (EL) nr 1288/2013 kui ka käesoleva määruse kohast vabatahtlikku tegevust.

Artikkel 5

Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:

a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid, kergesti kättesaadavaid ja piisavalt rahastatud projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele; [ME 72]

b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ning osalevaid organisatsioone; [ME 73]

ba)  hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele; [ME 74]

c)  pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet, samuti edendada programmi saadikuna ning [ME 75]

d)  aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:

a)  vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

aa)  solidaarsustegevuse toetusesaajate kaitseks võetavad meetmed, sealhulgas selliste osalejate sihipärane koolitamine, kelle solidaarsustegevuse eesmärk on tuua kasu haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele, ning lastega töötavate osalejate taustakontroll; [ME 76]

ab)   meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, eelkõige piiratud võimalustega noorte osalemiseks, näiteks solidaarsustegevuse rakendamine sobivas vormis ja individuaalne tugi; [ME 77]

ac)  meetmed, mille eesmärk on tagada osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine; [ME 78]

b)  kvaliteedimärgise kvaliteedimärgiste väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine; [ME 79]

c)  Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

d)  vähemalt kõigis liidu ametlikes keeltes pakutava lihtsa juurdepääsuga Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine, mis vastab direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetele; [ME 80]

da)   meetmed, millega julgustatakse sotsiaalseid ettevõtteid toetama programmi tegevust või võimaldama töötajatel osaleda programmi vabatahtlikus tegevuses; [ME 81]

db)   sellise osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele suunatud selge ja üksikasjaliku menetluse väljatöötamine, millega nähakse ette solidaarsustegevuse kõikides etappides tehtavad sammud ja nende ajakava; [ME 82]

III PEATÜKK

NOORTE OSALEMINE ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUSES

Artikkel 6

Meetmete eesmärk ja liigid

1.  Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, kodakondsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele. [ME 83]

2.  Tegevussuuna raames toetatakse artikli 4 lõike 1 punktides a, b, c, d ja e osutatud tegevusi järgmistel viisidel:

a)  artiklis 7 osutatud vabatahtlik tegevus;

b)  artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; [ME 84]

c)  artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;

d)  artikli 5 kohane võrgustikutegevus kõnealuses tegevussuunas osalevatele isikutele ja organisatsioonidele;

e)  artikli 5 kohased kvaliteedi- ja tugimeetmed.

Artikkel 7

Vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse raames

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti kindlat haridus- ja õpimõõdet ning nii internetipõhist kui ka väljaspool internetti pakutavat koolitust, mis on kohandatud vastava tegevuse jaoks ja mis toimub enne tegevust ja selle ajal, sellega püütakse saavutada selget mõju kogukonna tuvastatud vajadustele, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul, mis on kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega. Sellise lepinguga tagatakse osaleja piisav õigus-, sotsiaal- ja finantskaitse. [ME 85]

2.  Vabatahtlik tegevus võib toimuda toimub reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või. Vabatahtlik tegevus võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub. [ME 86]

Artikkel 8

Praktika ja töö

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud Praktika on tasustatav ja põhineb praktika põhineb alguses sõlmitud kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane,. Praktikalepingus on esitatud hariduslikud eesmärgid, töötingimused ja praktika kestus, osalejale makstav töötasu ning poolte õigused ja kohustused ning selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti. [ME 87]

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud Töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga vastab kõigile töökohariigi õiguses, kohaldatavates kollektiivlepingutes või mõlemas sätestatud töötingimustele. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kaksteist kuud. [ME 88]

3.  Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti kindlat haridus- ja õppekomponenti nii enne tegevust kui ka selle ajal, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast. [ME 89]

4.  Praktika ja töö võivad toimuda toimuvad reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või. Praktika ja töö võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub. [ME 90]

4a.   Et rahastada mõistlikku majutust, mis võimaldab puuetega inimeste tegelikku osalemist teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ1a(29), eraldatakse piisav eelarve. [ME 91]

Artikkel 9

Solidaarsusprojektid

Artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud solidaarsusprojektid ei asenda praktika- ja/või töökohti.

IV PEATÜKK

EUROOPA VABATAHTLIK HUMANITAARABIKORPUS

Artikkel 10

Meetmete eesmärk ja liigid

1.  Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, samuti tugevdada haavatavate, ebakindlas olukorras olevate või katastroofis loodusõnnetustes või inimtegevusest tingitud õnnetustes kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule. [ME 92]

2.  Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või nende seas ning järgides rahvusvahelist õigust. [ME 93]

2a.  Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga. [ME 94]

2b.  Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo. [ME 95]

2c.  Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab liidu humanitaarabipoliitikas soolist mõõdet, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks. [ME 96]

2d.  Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja täidetavad ülesanded. [ME 97]

3.  Tegevussuuna raames toetatakse artikli 4 lõike 1 punktides a, d ja e osutatud tegevusi järgmistel viisidel:

a)  artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus;

aa)   solidaarsusprojektid; [ME 98]

b)  artikli 5 kohane võrgustikutegevus kõnealuses tegevussuunas osalevatele isikutele ja organisatsioonidele;

c)  artikli 5 kohased kvaliteedi- ja tugimeetmed, pöörates erilist tähelepanu osalejate ohutuse ja turvalisuse tagamise meetmetele.

3a.   Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:

a)  loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

b)  parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed. [ME 99]

3b.   Komisjon jätkab tööd ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasiga, haldab ja ajakohastab seda, reguleerib sellele juurdepääsu ja selle kasutamist, pidades seejuures silmas ka ELi humanitaarabi vabatahtlike olemasolu ja sobilikkust, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selles andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(30) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725(31). [ME 100]

Artikkel 11

Vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, muu hulgas enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele ja põhimõttele mitte tekitada kahju, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul. [ME 101]

1a.   ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist. [ME 102]

2.  Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides: [ME 103]

a)  kus toimuvad humanitaarabitegevus ja -operatsioonid ning

b)  kus ei ole käimas rahvusvahelisi või riigisiseseid relvastatud konflikte.

2a.  Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on

a)  vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, kootsimise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;

b)  parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid. [ME 104]

2b.   Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid. [ME 105]

2c.   Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis on nende tegevuse alus. [ME 106]

2d.   Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid. [ME 107]

Artikkel 11a

Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik

1.   Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, selgitab välja ja valib vabatahtlikuks kandideerijad koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.

2.   Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik toimub kooskõlas artikliga 14 ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtteid.

3.   Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes. [ME 108]

Artikkel 11b

Vabatahtlikuks kandideerijate koolitamine

1.   Komisjon koostab olemasolevatele programmidele ja menetlustele tuginedes koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlikuks kandideerijaid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.

2.   Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlikuks kandideerijad võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtlikuks kandideerijalt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtlikuks kandideerija eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.

3.   Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtlikuks kandideerija valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele. [ME 109]

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Eelarve

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 2018. aasta hindades 1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot]. [ME 110]

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Ühtlasi tuleb eelarvest eraldada piisav summa liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamiseks ja noortevõrgustike arendamiseks. [ME 111]

2a.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada paindlikkust ja soovitusliku eelarvejaotuse kohandamist artikli 12 a põhistes tegevustes. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid kajastavad uusi poliitilisi prioriteete, kohandades jaotust vastavalt maksimaalsele marginaalile, mis on 20 %. [ME 112]

3.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulud olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt [kõnealuse artikli punkti c] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 12a

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:

a)  artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 86 %;

b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö: 8 %; ning

c)  artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: 6 %. [ME 113]

Artikkel 13

ELi poolse rahastamise vormid ja eelarve täitmise viisid

1.  Programmi rakendatakse järjepidevalt eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [62 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2.  Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. [ME 114]

3.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid.

4.  Nii eelarve otsest kui ka kaudset täitmist nõudvate valikumenetluste puhul võib hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

VI PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSES OSALEMINE

Artikkel 14

Osalevad riigid

1.  Artiklites 5, 7, 8, 9 ja 11 osutatud vabatahtlikus tegevuses, praktikas, töös, solidaarsusprojektides, võrgustikutegevuses ning kvaliteedi- ja tugimeetmetes võivad osaleda liikmesriigid ning ülemeremaad ja -territooriumid.

2.  Artiklites 5 ja 7 osutatud vabatahtlikus tegevuses, võrgustikutegevuses ning kvaliteedi- ja tugimeetmetes võivad osaleda ka:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaadid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

c)  Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

d)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

–  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

3.  Lõikes 2 osutatud riigid osalevad programmis täieõiguslikult vaid tingimusel, et nad täidavad kõiki käesoleva määrusega liikmesriikidele pandud kohustusi.

3a.   Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus. [ME 115]

4.  Artiklites 5 ja 7 osutatud vabatahtlikus tegevuses ja võrgustikumeetmetes võivad osaleda kõik kolmandad riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, eelkõige Euroopa naabruses asuvad riigid.

Artikkel 15

Üksikisikute osalemine

1.   17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

1a.   Osalejatele, kes siirduvad teise riiki elama, tagatakse nende tervishoiuteenuste kasutamine täies mahus, millele neil on õigus elukohajärgses liikmesriigis, ja mitte ainult vältimatu arstiabi. Tervishoiuteenuseid osutatakse nii selle liikmesriigi avalike tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi erasektori tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui sellised teenused puuduvad või selgub, et elukohaliikmesriigi kvaliteedistandardid ei ole täidetud. [ME 116]

1b.   Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist. [ME 117]

Artikkel 16

Osalevad organisatsioonid

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, olenemata sellest, kas need taotlevad kasumit või mitte, ja rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas noorteorganisatsioonid, usuasutused ja heategevusühingud, ilmalikud humanistlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud kodanikuühiskonna osalejad, tingimusel et nad pakuvad solidaarsustegevust, et neil on juriidilise isiku staatus selle riigi õigusaktide kohaselt, kus nad on registreeritud, ja et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgis tõendab, et tegevus võib vastata artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ja pakkuda artikli 4 kohaseid meetmeid. [ME 118]

2.  Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate ja väljaselgitatud kogukonnavajadustele selget lisaväärtust andvate kvaliteetsete, hõlpsasti ligipääsetavate ja kaasavate tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused; ning kasumi taotlemist keelav põhimõte ja eesmärkide kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida. [ME 119]

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise saamiseks täidetavad tingimused erinevad sõltuvalt solidaarsustegevuse liigist ja üksuse funktsioonist. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgise väärkasutuse või lõikes 2 osutatud põhimõtete rikkumise korral võetakse märgis võidakse tagasi võtta tagasi. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et korraldataks uus hindamine. [ME 120]

4.  Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.

4a.  Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele. [ME 121]

4b.  Osalevad organisatsioonid toetavad programmi edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike kaudu programmi võimaliku uue osalejate põlvkonna saadikutena. [ME 122]

5.  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

5a.  Osalevad organisatsioonid täidavad Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Vastuvõtja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud solidaarsustegevuse pakkumiste tegemisega registreeritud osalejatele, osalejate valiku ja vastuvõtmisega, kaasa arvatud tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse kõigi etappide ajal, osalejatele turvalise ja sobiva töökeskkonna loomine ja osalejale tagasiside andmine pärast tegevuse lõppu, kui see on asjakohane. Toetaja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise, ettevalmistamise ja toetamisega enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu. Toetaja rolli täitvad organisatsioonid võivad solidaarsusprojektides osalejatele pakkuda ka haldus- ja logistilist tuge. [ME 123]

6.  Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

7.  Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.

Artikkel 17

Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvale rahastamisele

Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Üldreeglina esitatakse toetuse taotlused selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus organisatsioon asub. Toetuse taotlused üleeuroopaliste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatavateks tegevusteks, vabatahtlike rühmade tegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavateks humanitaarabioperatsioone toetavateks tegevusteks esitatakse EACEA-le. [ME 124]

VII PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 18

Iga-aastane tööprogramm [ME 125]

Teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh artiklites 4–11 kirjeldatud konkreetsete meetmete üksikasjad määratakse igal aastal kindlaks finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Iga-aastases tööprogrammis esitatakse ka programmi rakendamise üksikasjad. Iga-aastases tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu iga-aastasi tööprogramme. [ME 126]

Programmi rakendatakse finantsmääruse [artiklis 110] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 30 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisas.

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamise tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et liidu rahaliste vahendite saajad finantsmääruse artikli [2 lõike 5] tähenduses koguvad programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 20

Hindamine

1.  Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustusprotsessis.

2.  Programmi vahehindamine toimub vahearuanne koostatakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega . Komisjon esitab vahearuande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juunil 2024. Sellega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne. [ME 127]

3.  Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 23 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil.

3a.   Komisjon teeb vajaduse korral ning liikmesriikide esitatud vahekokkuvõtte ja rakendamisaruannete põhjal seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon annab Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees vahekokkuvõtte kohta aru, sh seoses oma otsusega, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik. [ME 128]

4.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu teostab komisjon programmi lõpphindamise.

5.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

VIII PEATÜKK

TEAVE, TEABEVAHETUS JA TULEMUSTE LEVITAMINE

Artikkel 21

Teave, teabevahetus ja tulemuste levitamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), nad annavad andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 129]

2.  Komisjon rakendab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega ning asjaomaste liidu tasandi võrgustikega programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. [ME 130]

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest. [ME 131]

3a.   Osalevad organisatsioonid kasutavad programmiga seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“. [ME 132]

IX PEATÜKK

HALDUS- JA AUDITISÜSTEEM

Artikkel 22

Riiklik ametiasutus

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riiklike ametiasutustena. [Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 23 lõikeid 1, 2, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 23

Riiklik korraldusasutus

1.  Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis riikides [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud korraldusasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike korraldusasutustena.

[Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõikeid 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

2.  Ilma et see piiraks [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõike 2 kohaldamist, vastutab riiklik korraldusasutus kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi artiklis 18 osutatud rakendusaktides loetletud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete projektide kõikide etappide juhtimise eest.

3.  Kui mõnes käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud riigis ei ole riiklikku korraldusasutust määratud, tehakse seda kooskõlas [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõigetega 1, 3, 4, 5 ja 6.

3a.   Riiklik korraldusasutus konsulteerib korrapäraselt programmi toetusesaajatega (üksikisikute ja organisatsioonidega), et koguda programmi kohta tagasisidet, hinnata tegevuse kvaliteeti ja seda, kuidas tegevus areneb, lähtudes komisjoni suunistest, ning toetab osalejaid raskuste tekkimisel ja selleks, et parandada programmi rakendamist riiklikul tasandil, võttes aluseks nende tagasiside ja eksperditeadmised. [ME 133]

Artikkel 24

Euroopa Komisjon

1.  Komisjoni ja riikliku korraldusasutuse suhteid käsitlevad eeskirjad sätestatakse [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 eeskirjadele vastavalt kirjalikus dokumendis, kus:

a)  määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.; [ME 134]

b)  esitatakse riikliku korraldusasutuse tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

ba)  sealhulgas nõue korraldada korrapäraselt kohtumisi ja koolitust koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada programmi ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides; [ME 135]

c)  täpsustatakse riikliku korraldusasutuse aruandluskohustused.

1a.  Komisjon korraldab korrapäraselt programmi rakendamist käsitlevaid kohtumisi esinduslikul arvul ja liiki võrgustikega, kes esindavad noori ja vabatahtlikke, ja muude asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas programmi tegevuse seisukohast oluliste sotsiaalpartnerite ja võrgustikega. [ME 136]

2.  Komisjon teeb igal aastal riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks järgmised rahalised vahendid:

a)  rahalised vahendid, millega toetada asjaomases osalevas riigis Euroopa solidaarsuskorpuse meetmeid, mille juhtimine on usaldatud riiklikule korraldusasutusele;

b)  rahaline panus, et toetada riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, mis on kindlaks määratud kooskõlas [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 25 lõike 3 punktis b ettenähtud korraga.

3.  Komisjon sätestab riikliku korraldusasutuse tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee Euroopa solidaarsuskorpuse vahendeid riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku korraldusasutuse tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

4.  [Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 23 lõikes 3 osutatud riiklike korraldusasutuste vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku korraldusasutuse poolt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riikliku ametiasutuse poolt esitatud teavet Euroopa solidaarsuskorpuse seire ja järelevalve kohta.

5.  Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule korraldusasutusele ja riiklikule ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

5a.   Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse sellekohast arvamust aktsepteerida või kui riiklik korraldusasutus ei võta komisjoni tähelepanekuid rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 131 lõike 3 punktiga c. [ME 137]

Artikkel 24a

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet

EACEA vastutab liidu tasandil üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide poolt esitatud artiklis 7 loetletud programmi projekti tegevuse, Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades toimuva vabatahtlike rühmade tegevuse ning kolmandates riikides humanitaarabioperatsioonide toetuseks korraldatud tegevuse toetuse haldamise kõikide etappide eest.

EACEA vastutab ka üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide, riiklike kavade või liidu ühiselt hallatavate fondide rakendamise eest vastutavate organisatsioonide ja humanitaarabioperatsioone toetada soovivate organisatsioonide akrediteerimise (st kvaliteedimärgise andmise) ja järelevalve eest. [ME 138]

Artikkel 25

Auditid

1.  Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli [127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide kohaselt kõikides liikmesriikides. [ME 139]

2.  Riiklik ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse finantsmääruse [artikli 155 lõikes 1] osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

3.  Sõltumatu auditeerimisasutus:

a)  omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b)  tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid; ning

c)  ei oma huvide konflikti õigussubjektiga, mille osa on artiklis 23 osutatud riiklik korraldusasutus, ning on sõltumatu õigussubjektist, mille osa riiklik korraldusasutus on.

4.  Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, millega tõendatakse riikliku korraldusasutuse liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

X PEATÜKK

KONTROLLISÜSTEEM

Artikkel 26

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.  Komisjon vastutab riiklike korraldusasutuste juhitavate Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

2.  Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega. [ME 140]

3.  Riiklikele korraldusasutustele ülekantavate vahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riiklike ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste suhtes.

Artikkel 27

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

XI PEATÜKK

VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS

Artikkel 28

Liidu meetmete vastastikune täiendavus

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning õiguste ja väärtuste programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama. [ME 141]

2.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega ei asenda osalevate riikide asjaomaseid riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikameetmeid, programme ja vahendeid, vaid on nendega kooskõlas ja vastastikku täiendavad. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist. [ME 142]

2a.  Maksimeerimaks liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, püüavad kõigi tasandite asjaomased ametiasutused luua koostoime kõigi asjaomaste programmide vahel ühtsel viisil. Sellise koostoime tulemusel ei kasutata rahalisi vahendeid muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Koostoime ja vastastikune täiendavus toob rakendamise tasandil kaasa kohaldamise lihtsustatud korra, millele lisatakse asjakohased rakendussuunised. [ME 143]

3.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama. [ME 144]

4.  Meede, mis on saanud toetust programmi raames, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga liidu programmi alusel meetmele antava toetuse suhtes kohaldatakse vastava programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

5.  Kui ühte meedet toetatakse rahaliselt nii programmist kui ka [määruse (EL) XX (ühissätete määrus)] artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, rakendatakse seda meedet kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega, sh põhjendamatult makstud summade sissenõudmist käsitlevate sätetega.

6.  Programmi raames rahastamiskõlblikud meetmed, mida on hinnatud programmi raames läbiviidud projektikonkursi käigus ja mis vastavad selle projektikonkursi puhul kehtivatele kvaliteedi miinimumnõuetele, kuid mida eelarvepiirangute tõttu ei rahastata, võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist+ või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) nr XX [ühissätete määrus] artikli [65] lõikele 7 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], tingimusel, et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Sellisel juhul kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

XII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis Artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks. [ME 145]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õiguse volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 146]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli Artiklite 12, 18 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 147]

Artikkel 30

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 32

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni [Euroopa solidaarsuskorpuse määruse] või määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt. Nimetatud määruste kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende meetmete lõpetamiseni.

2.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja [Euroopa solidaarsuskorpuse määruse] või määruse (EL) nr 375/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.  Vajaduse korral võib artikli 12 lõikes 2 ette nähtud kulude katmiseks kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid ja tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

4.  Liikmesriigid tagavad riigi tasandil sujuva ülemineku Euroopa solidaarsuskorpuse programmi (2018–2020) raames rakendatud meetmete ja käesoleva programmi raames rakendatavate meetmete vahel.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks Programmi üle teostatakse ranget järelevalvet, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil kehtestatakse miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava programmi väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit: [ME 148]

a)  solidaarsustegevustes osalejate arv,

b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal ning; [ME 149]

c)  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.; [ME 150]

ca)  (riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa; [ME 151]

cb)   solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa; [ME 152]

cc)   organisatsioonide arv, kelle kvaliteedimärgis on tagasi võetud; [ME 153]

cd)  kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa; [ME 154]

ce)  vähemate võimalustega osalevate noorte arv; [ME 155]

cf)  niisuguste osalejate arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne; [ME 156]

cg)  niisuguste osalejate protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses; [ME 157]

ch)  osalejate üldine tegevuse kvaliteediga rahulolu määr ning [ME 158]

ci)  solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv. [ME 159]

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 201.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 282.
(3)ELT C , , lk .
(4)ELT C , , lk .
(5) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016)0942).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).
(9)Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).
(10) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
(12)Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).
(13) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (ELT L 343, 19.12.2013, lk 46).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(15)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017)0134).
(16)[Pending reference to Financial Regulation].
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(18)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(19)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(21)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(22)[Pending reference on New Council Decision on association of OCTs].
(23)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(27)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(28)Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).
(29) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


ELi küberturvalisust käsitlev õigusakt ***I
PDF 118kWORD 60k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“) (COM(2017)0477 – C8‑0310/2017 – 2017/0225(COD))
P8_TA(2019)0151A8-0264/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0477),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0310/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, eelarvekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0264/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/881) lõplikule kujule).

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 29.


Ettevõtjatevahelised ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas ***I
PDF 120kWORD 59k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (COM(2018)0173 – C8-0139/2018 – 2018/0082(COD))
P8_TA(2019)0152A8-0309/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0139/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, arengukomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0309/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

3.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/633) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus ostuühenduste kohta

Euroopa Parlament tunnustab küll ostjate ühenduste võimalikku rolli põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas majandusliku tasuvuse tekitamisel, kuid rõhutab, et praeguse teabepuuduse tõttu ei ole võimalik hinnata niisuguste ostjate ühenduste majanduslikku mõju tarneahela toimimisele.

Sellega seoses kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles algatama viivitamata põhjaliku analüüsi selle kohta, milline on niisuguste riiklike ja rahvusvaheliste ostuühenduste ulatus ja mõju põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus põllumajandus- ja toiduaineteturgude läbipaistvuse kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad, et põllumajandus- ja toiduaineteturgude läbipaistvus on hästitoimiva põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela oluline element, et ettevõtjad ja riigiasutused saaksid teha teadlikumaid valikuid ning et hõlbustada ettevõtjate arusaamist turu arengutest. Komisjoni julgustatakse jätkama käimasolevat tööd turu läbipaistvuse suurendamiseks ELi tasandil. See võib hõlmata töö tõhustamist ELi turuvaatlusrühmade osas ning põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas hinnakujundusmehhanismide analüüsiks vajalike statistiliste andmete paremat kogumist.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 165.
(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 48.


Euroopa kodanikualgatus ***I
PDF 115kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta (COM(2017)0482 – C8‑0308/2017 – 2017/0220(COD))
P8_TA(2019)0153A8-0226/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0482),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 24, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0308/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 23. märtsi 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8‑0226/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Euroopa kodanikualgatuse kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/788) lõplikule kujule).

(1) ELT C 237, 6.7.2018, lk 74.
(2) ELT C 247, 13.7.2018, lk 62.


Kultuuriväärtuste import ***I
PDF 115kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375 – C8-0227/2017 – 2017/0158(COD))
P8_TA(2019)0154A8-0308/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0375),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0227/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0308/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/880) lõplikule kujule).

(1) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0418).


Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi valimiste raames ***I
PDF 116kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames (COM(2018)0636 – C8‑0413/2018 – 2018/0336(COD))
P8_TA(2019)0155A8-0435/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0636),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 224, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0413/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0435/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 seoses kontrollimenetlusega, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL, Euratom) 2019/880) lõplikule kujule).

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 72.


Julgeolekuohud, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalikud ELi tasandi meetmed nende ohtude vähendamiseks
PDF 131kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks (2019/2575(RSP))
P8_TA(2019)0156RC-B8-0154/2019

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK(3),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisuse määrus“) (COM(2017)0477),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630),

–  võttes arvesse, et Hiina Rahvakongress võttis 28. juunil 2017 vastu uue riikliku luureteenistuse seaduse,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 13. veebruari 2019. aasta avaldusi julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks,

–  võttes arvesse Austraalia valitsuse poolt vastuvõetud valitsuse telekommunikatsioonisektori julgeolekureforme, mis jõustusid 18. septembril 2018,

–  võttes arvesse oma 14. veebruaril 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Hiina suhete seisu kohta, eelkõige 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni(5),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(8),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et EL peab edasi arendama oma küberturvalisuse tegevuskava, et realiseerida oma potentsiaal saada juhtivaks osalejaks küberturvalisuse valdkonnas, ning kasutada seda oma tööstuse eelisena;

B.  arvestades, et 5G-võrkude haavatavust saab infotehnoloogiasüsteemide kahjustamiseks ära kasutada, mis võib tekitada nii Euroopa ja kui ka riikide tasandi majandusele tõsist kahju; arvestades, et riskide minimeerimiseks on vaja kogu väärtusahelas rakendada riskianalüüsil põhinevat lähenemisviisi;

C.  arvestades, et 5G-võrgust saab ELi digitaalse taristu selgroog, mis laiendab võimalust erinevate seadmete võrkudesse ühendamiseks (asjade internet jne), ning toob ühiskonnale ja ettevõtetele uusi hüvesid ja võimalusi paljudes valdkondades, sealhulgas sellistes elutähtsates majandusvaldkondades, nagu transport, energeetika, tervishoid, rahandus, telekommunikatsioon, kaitse, kosmos ja julgeolek;

D.  arvestades, et julgeolekuprobleemide lahendamiseks sobiva reageerimismehhanismi loomine annaks ELile võimaluse astuda aktiivselt samme 5G-standardite kehtestamiseks;

E.  arvestades, et on väljendatud muret seoses kolmandatest riikidest pärit seadmete müüjatega, kes võivad kujutada endast ELi jaoks julgeolekuriski oma päritoluriigi seaduste tõttu, eriti pärast Hiina riigi julgeolekuseaduste jõustumist, millega kohustatakse kõiki kodanikke, ettevõtjaid ja muid üksusi tegema riigiga koostööd, et kaitsta riigi julgeolekut, kusjuures riigi julgeolek on väga avaralt määratletud; arvestades, et ei ole mingit garantiid, et see kohustus oleks seatud nõudeta kohaldada seda väljaspool oma riigi territooriumi, ning et eri riigid on reageerinud Hiina seadustele erinevalt, alates julgeolekuanalüüsist kuni täieliku keelustamiseni;

F.  arvestades, et detsembris 2018 avaldas Tšehhi riiklik küberjulgeolekuamet hoiatuse julgeolekuohtude eest, mida kujutavad endast Hiina äriühingute Huawei ja ZTE tehnoloogiad; arvestades, et seejärel jättis Tšehhi maksuamet 2019. aasta jaanuaris Huawei välja hankemenetlusest, mis toimus maksuportaali loomise eesmärgil;

G.  arvestades, et on vaja põhjalikult uurida ja välja selgitada, kas asjaomased seadmed, muud seadmed või tarnijad kujutavad endast turvariske, mis tulenevad süsteemide sellistest iseärasustest nagu tagauksed;

H.  arvestades, et lahendusi tuleks koordineerida ja nendega tegeleda ELi tasandil, et mitte tekitada julgeoleku eri tasemeid ja võimalikke lünki küberturvalisuses, samal ajal kui globaalsel tasandil on jõuliseks reageerimiseks vaja koordineerimist;

I.  arvestades, et ühtsest turust saadava kasuga käib kaasas kohustus järgida ELi standardeid ja õigusraamistikku, ning arvestades, et tarnijaid ei tohiks nende päritoluriigist lähtuvalt erinevalt kohelda;

J.  arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruses, mis peaks jõustuma 2020. aasta lõpuks, tugevdatakse liikmesriikide võimet kontrollida välisinvesteeringuid julgeoleku ja avaliku korra kriteeriumide põhjal ning sellega luuakse koostöömehhanism, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel teha üheskoos tööd tundlike välisinvesteeringute poolt tekitatud julgeolekuriskide, sealhulgas küberturvalisusriskide hindamisel, ning et see hõlmab ka liidule huvi pakkuvaid projekte ja programme, nagu üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud ja „Horisont 2020“;

1.  on veendunud, et liit peab asuma küberturvalisuse valdkonnas esirinda, kasutades ühist lähenemisviisi, mis põhineb ELi, liikmesriikide ja selle sektori eksperditeadmiste tulemuslikul ja tõhusal kasutamisel, kuna digitaalse ühtse turu jaoks oleks kahjulik, kui iga riik võtaks omaette vastu erinevaid otsuseid;

2.  väljendab sügavat muret seoses hiljutiste väidetega, et Hiina ettevõtete poolt välja töötatud 5G-seadmetesse võivad olla sisse ehitatud tagauksed, mis lasevad tootjatel ja ametivõimudel loata juurde pääseda ELi kodanike ja ettevõtjate andmetele ja elektroonilisele sidele;

3.  on samuti mures, et kui nende tootjate poolt välja arendatud 5G-seadmed võetakse lähiaastatel kasutusele seoses 5G-võrkude käivitamisega, võivad need seadmed sisaldada olulisi turvaauke;

4.  rõhutab, et võrkude ja seadmete turvalisusele avalduv mõju on kogu maailmas sarnane, ning nõuab, et EL teeks olemasolevate kogemuste põhjal järeldused, et saaks tagada kõrgeimad küberturvalisuse standardid; kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, mis viiks Euroopa küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonile ja millega püütaks vähendada selles valdkonnas Euroopa sõltuvust välismaisest tehnoloogiast; on seisukohal, et alati, kui turvanõuete täitmist ei ole võimalik tagada, tuleb kohaldada piisavaid meetmeid;

5.  kutsub liikmesriike üles teavitama komisjoni kõigist riiklikest meetmetest, mida nad kavatsevad vastu võtta, et koordineerida liidu reageerimist nii, et kogu liidus oleks tagatud kõrgeim küberturvalisuse tase, ning kordab, kui oluline on mitte kehtestada ebaproportsionaalseid ühepoolseid meetmeid, mis killustaksid ühtset turgu;

6.  kinnitab, et kõik üksused, kes pakuvad ELis seadmeid või teenuseid, peavad sõltumata nende päritoluriigist täitma põhiõiguste alaseid kohustusi ning järgima ELi ja liikmesriikide õigust, sealhulgas eraelu puutumatuse, andmekaitse ja küberturvalisuse õigusraamistikku;

7.  kutsub komisjoni üles hindama, kas liidu õigusraamistik on piisavalt tugev, reageerimaks murele, et strateegilistes sektorites ja põhitaristus leidub ohustatud seadmeid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks algatused ja vajaduse korral ka seadusandlikud ettepanekud tuvastatud puudujääkide kiireks kõrvaldamiseks, arvestades, et ELis toimub katkematult küberturvalisuse probleemide kindlakstegemise ja lahendamise ning EL küberturvalisuse alase vastupanuvõime tugevdamise protsess;

8.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole küberturvalisuse direktiivi veel täielikult üle võtnud, teeksid seda viivitamata, ja palub, et komisjon jälgiks seda ülevõtmist hoolikalt, et tagada kõnealuse direktiivi sätete nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine ning ELi kodanike parem kaitsmine välis- ja sisejulgeoleku ohtude eest;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid küberturvalisuse direktiivis kehtestatud aruandlusmehhanismide nõuetekohase kohaldamise; märgib, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigi turvaintsidentide või tarnijate sobimatute reageeringute korral võtma põhjalikke järelmeetmeid avastatud puuduste kõrvaldamiseks;

10.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust laiendada küberturvalisuse direktiivi kohaldamisala ka muudele elutähtsatele sektoritele ja teenustele, mida valdkondlikud õigusaktid ei hõlma;

11.  väljendab heameelt küberturvalisuse direktiivi osas saavutatud kokkuleppe üle ja toetab seda ning ELi Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volituste tugevdamist, et aidata liikmesriikidel paremini küberturvalisust ähvardavaid ohtusid ja rünnakuid tõrjuda;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon volitaks ENISAt töötama eelisjärjekorras välja 5G-seadmete sertifitseerimissüsteemi, tagamaks et 5G-tehnoloogia kasutuselevõtmine liidus vastaks kõrgeimatele turvanõuetele ning oleks vastupidav nn tagauste ja suuremate turvaaukude suhtes, mis võivad ohustada liidu telekommunikatsioonivõrkude ja neist sõltuvate teenuste turvalisust; soovitab pöörata erilist tähelepanu üldkasutatavatele protsessidele, toodetele ja tarkvarale, mis juba ainuüksi oma laiaulatuslikkuse tõttu oluliselt mõjutavad nii majandust kui ka kodanike igapäevaelu;

13.  väljendab suurt heameelt ettepanekute üle, mis puudutavad küberturvalisuse pädevuskeskusi ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikku, mis peavad aitama ELil säilitada ja arendada tema digitaalse ühtse turu kindlustamiseks vajalikku küberturvalisuse alast tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust; tuletab siiski meelde, et sertifitseerimine ei tohiks välistada pädevate asutuste ja ettevõtjate kontrolli tarneahela üle, et tagada oma kriitilistes keskkondades ja telekommunikatsioonivõrkudes toimivate seadmete terviklus ja turvalisus;

14.  tuletab meelde, et küberturvalisus eeldab kõrgeid turvanõudeid; nõuab võrku, mis oleks sisseprojekteeritult ja vaikimisi turvaline; nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuriksid koos komisjoniga kõiki kõrge turvalisustaseme tagamiseks saadaolevaid võimalusi;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös ENISAga koostada suunised selle kohta, kuidas maandada küberohtusid ja nõrkusi 5G seadmete hankimisel – näiteks muretseda need eri müüjatelt või kasutada mitmejärgulisi hankemenetlusi;

16.  kordab oma seisukohta digitaalse Euroopa programmi suhtes, millega kehtestatakse turvanõuded ja komisjoni järelevalve ELis asuvate, kuid kolmandatest riikidest kontrollitavate üksuste üle, eelkõige seoses küberturvalisusega seotud meetmetega;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama, et elutähtsate taristuvõrkude, nagu telekommunikatsiooni-, energia-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide nõuetekohase toimimise tagamisega seotud avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad teeksid asjakohased riskianalüüsid, võttes arvesse julgeolekuohte, mis on seotud nimelt vastava süsteemi tehniliste omadustega või sõltuvusega riist- ja tarkvara tehnoloogiate liiduvälistest tarnijatest;

18.  tuletab meelde, et praegune telekommunikatsiooni õigusraamistik volitab liikmesriike tagama, et sideoperaatorid järgiksid üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude tervikluse ja kättesaadavuse nõuet, muu hulgas kasutaksid vajaduse korral otspunktkrüpteerimist; juhib tähelepanu sellele, et vastavalt Euroopa elektroonilise side seadustiku sätetele on liikmesriikidel laialdased volitused uurida ELi turul olevaid tooteid ja nende nõuetele mittevastavuse korral kasutada suurt valikut parandusmeetmeid;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma julgeoleku asjaomase taristu kõigi, nii ELi kui ka riikliku tasandi riigihankemenetluste kohustuslikuks aspektiks;

20.  tuletab liikmesriikidele meelde nende ELi õigusraamistikust, eriti direktiivist 2013/40/EL (milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid) tulenevat kohustust kehtestada sanktsioonid juriidilistele isikutele, kes on pannud toime kuritegusid, näiteks rünnakuid sellistele süsteemidele; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kasutama ka võimalust kehtestada sellistele juriidilistele isikutele muid sanktsioone, näiteks ajutist või alalist ettevõtluskeeldu;

21.  palub liikmesriikidel, küberturvalisuse asutustel, telekommunikatsioonivõrkude operaatoritel, tootjatel ja esmatähtsate taristuteenuste osutajatel teavitada komisjoni ja ENISAt kõikidest tõenditest tagauste või muude oluliste nõrkuste kohta, mis võivad kahjustada telekommunikatsioonivõrkude terviklust ja turvalisust või rikkuda liidu õigust ja põhiõigusi; eeldab, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor uurivad põhjalikult teateid liiduväliste müüjate toimepandud isikuandmetega seotud rikkumistest ning kohaldavad kooskõlas Euroopa andmekaitseõigusega asjakohaseid karistusi ja sanktsioone;

22.  väljendab heameelt, et peatselt jõustub määrus, millega julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel kehtestatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ning toonitab, et selle määrusega kehtestatakse esmakordselt loetelu ELi tasandil julgeoleku ja avaliku korra seisukohast olulistest valdkondadest ja teguritest (sh kommunikatsioon ja küberturvalisus);

23.  palub nõukogul kiirendada kavandatava e-privaatsuse määrusega tehtavat tööd;

24.  kordab, et EL peab toetama küberturvalisust kogu väärtusahela ulatuses, alates teadusuuringutest kuni peamiste tehnoloogiate kasutuselevõtu ja juurutamiseni, levitama asjakohast teavet ja edendama küberhügieeni ja küberturvalisuse alaseid õppekavasid, ning on veendunud, et muude meetmete seas on digitaalse Euroopa programm selleks tõhus vahend;

25.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid astuksid vajalikke samme, muu hulgas rakendaksid tugevaid investeerimisskeeme, et luua ELis innovatsioonisõbralik keskkond, mis peaks olema kättesaadav kõigile ELi digitaalmajanduse ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; nõuab lisaks tungivalt, et selline keskkond peab võimaldama Euroopa müüjatel töötada välja uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mis tagaksid nende konkurentsivõime;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid eelnimetatud nõudmisi arvesse peatselt algavatel aruteludel ELi Hiina-strateegia üle, kuna need on ELi jätkuva konkurentsivõime ja tema digitaaltaristu turvalisuse tagamise eeldused;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
(2) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(3) ELT L 218, 14.8.2013, lk 8.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.
(6) ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.
(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(8) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.


ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukord
PDF 156kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukorra kohta (2018/2158(INI))
P8_TA(2019)0157A8-0073/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete seisu kohta(1),

–  võttes arvesse Minskis 5. ja 19. septembril 2014 ning 12. veebruaril 2015 saavutatud kokkuleppeid(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Gruusia okupeeritud alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi(3) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Krimmis ja eriti krimmitatarlaste seas(4),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(5),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldusi Venemaa kohta,

–  võttes arvesse 2018. aasta Sahharovi auhinda mõttevabaduse eest, mis anti Ukraina filmitegijale Oleg Sentsovile,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(6),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Aasovi merel(7),

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 18. märtsi 2018. aasta lõplikku aruannet Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0073/2019),

A.  arvestades, et EL on ühendus, mis põhineb ühistel põhiväärtustel, mis hõlmavad rahu, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ning põhi- ja inimõiguste austamist;

B.  arvestades, et ÜRO põhikirjas, 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja OSCE 1990. aasta Pariisi hartas sätestatud põhimõtted moodustavad Euroopa mandril rahu tagamise nurgakivi;

C.  arvestades, et need väärtused on aluseks ELi suhetele kolmandate osapooltega;

D.  arvestades, et ELi suhted Venemaaga peavad põhinema rahvusvahelise õiguse, inimõiguste austamise, demokraatia ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtetel, ning kuna Venemaa neid põhimõtteid ei järgi, põhinevad praegused ELi suhted Venemaaga koostööl ühist huvi pakkuvates valitud valdkondades, mis on määratletud välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldustes, ning usutaval heidutusel;

E.  arvestades, et EL on jätkuvalt avatud parematele suhetele ja nendeni viivale dialoogile ning soovib tagasi pöörduda koostöösuhete juurde Venemaaga kohe, kui Venemaa ametivõimud on täitnud oma rahvusvahelised ja õiguslikud kohustused ning tõestanud Venemaa siirast pühendumist mõranenud usalduse taastamisele; arvestades, et konstruktiivne ja prognoositav suhe oleks vastastikku kasulik ning ideaalselt kummagi poole huvides;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ja OSCE täieõigusliku liikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtte jätkuvad rasked rikkumised ja piiravate õigusaktide vastuvõtmine viimaste aastate jooksul tekitavad järjest rohkem küsimusi Venemaa rahvusvaheliste ja riigisiseste kohustuste täitmise kohta; arvestades, et Venemaa ei ole täitnud rohkem kui tuhandet Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust;

G.  arvestades, et mitmete valitsuste aruannetest nähtub Venemaa vaenuliku luuretegevuse järsk laienemine viimastel aastatel, saavutades taseme, mida ei ole pärast külma sõda nähtud;

H.  arvestades, et tihedama koostöö põhieelduseks Venemaaga on jätkuvalt Minski kokkulepete täitmine täies ulatuses ja rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikum järgimine; arvestades, et reaktsioonina Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina vastu suunatud Venemaa hübriidsõjale on EL võtnud vastu mitu piiravat meedet, mis peaksid jääma kehtima seni, kuni Minski kokkulepped on täidetud;

I.  arvestades, et alates 2015. aastast on esile kerkinud uued ELi ja Venemaa vahelised pingeallikad, sh järgmised: Venemaa interventsioon Süürias ja sekkumine sellistes riikides nagu Liibüa ja Kesk‑Aafrika Vabariik; suuremahulised sõjalised õppused (Zapad 2017); Venemaa sekkumine eesmärgiga mõjutada valimiste ja referendumite tulemusi ning õhutada pingeid Euroopa ühiskondades; Kremli toetus ELi vastastele erakondadele ja paremäärmuslikele liikumistele; põhivabaduste piiramine ja ulatuslik inimõiguste rikkumine Venemaal, LGTBI‑vastaste hoiakute levitamine; poliitilise opositsiooni mahasurumine; inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja Venemaa kodanikuühiskonna tegevuse süsteemne piiramine, sealhulgas inimõiguste keskuse „Memoriaal“ Tšetšeenias asuva büroo juhi Ojub Titijevi meelevaldne kinnipidamine ja ühenduse „Memoriaal“ Karjala harus tegutseva Juri Dmitrijevi juhtum; kodanikuühiskonna häbimärgistamine, sildistades nad nn välisagentideks; inimõiguste räiged rikkumised Põhja‑Kaukaasias, eelkõige Tšetšeenia Vabariigis (inimröövid, piinamine, kohtuvälised hukkamised, kriminaaljuhtumite fabritseerimine jne); tatari vähemuse diskrimineerimine okupeeritud Krimmis ning Aleksei Navalnõi ja paljude teiste poliitiliselt motiveeritud tagakiusamine ja tapmised, mille kõige märkimisväärsemaks näideteks on Boriss Nemtsovi ja Sergei Magnitski juhtumid; Venemaa luureteenistuse agentide sooritatud küber- ja hübriidrünnakud ning keemiarelva abil Euroopa pinnal sooritatud mõrvad; välisriikide kodanike, sealhulgas 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Oleg Sentsovi ja paljude teiste ähvardamine, vahistamine ja vangistamine Venemaal rahvusvahelist õigust rikkudes; ebaseaduslike ja õigustühiste valimiste korraldamine Donbassis; ebademokraatlike presidendivalimiste korraldamine, mille puhul puudub tegelik valikuvõimalus ning piiratakse põhivabadusi; desinformatsioonikampaaniad, Kertši silla ebaseaduslik ehitamine; ebaseaduslikult okupeeritud ja annekteeritud Krimmi ning Musta mere ja Aasovi mere alade suuremahuline militariseerimine; Aasovi merel ja läbi Kertši väina toimuva rahvusvahelise meresõidu piiramine, sh ELi liikmesriikide lippude all sõitvate laevade suhtes; Ukraina mereväe laevade ebaseaduslik ründamine ja ülevõtmine ning Ukraina sõjaväelaste arreteerimine Kertši väinas; relvastuskontrolli kokkulepete rikkumine; ajakirjanike ja sõltumatu meedia suhtes rõhuva keskkonna loomine, kus jätkuvad ajakirjanike ja blogijate kinnipidamised; ning maailma pressivabaduse indeksi poolt Venemaale 2018. aastal 180 riigi seas antud 148. koht meediavabaduse edetabelis;

J.  arvestades, et 1. märtsiks 2018 oli inimõiguste keskus „Memoriaal“ registreerinud 143 poliitvangi, sealhulgas 97 isikut, kelle tagakiusamise põhjused olid usulised; arvestades, et inimõiguste keskuse „Memoriaal“ poliitvangide nimekirja analüüsist nähtub, et 2017. aastal esitati 23 juhtumi puhul isikutele süüdistus avalike üritustega seotud kuritegude eest (massirahutused, ametivõimude vastane vägivaldne tegevus) ning 21 juhtumi puhul, mis olid peamiselt seotud Internetis postituste avaldamisega, esitati süüdistus kriminaalkoodeksi ekstremismivastaste artiklite alusel;

K.  arvestades, et Venemaa on oma vahetus naabruses – näiteks Transnistrias, Lõuna‑Osseetias, Abhaasias, Donbassis ja Mägi-Karabahhis – mitme pikaajalise konflikti otsene ja kaudne osaline; arvestades, et kõnealused konfliktid on asjaomaste naaberriikide arengule ja stabiilsusele tõsiseks takistuseks, kahjustavad nende sõltumatust ning piiravad nende vabu ja suveräänseid valikuid;

L.  arvestades, et konflikt Ida‑Ukrainas on kestnud üle nelja aasta ning selles on hukkunud üle 10 000 inimese, ligi kolmandik neist tsiviilisikud, ning tuhanded tsiviilisikud on saanud konfliktiga seoses vigastusi;

M.  arvestades, et praegused ELi ja Venemaa vahelised püsivad pinged ja vastasseis ei ole kummagi poole huvides; arvestades, et vaatamata pettumust valmistavatele tulemustele peaksid suhtluskanalid jääma siiski avatuks; arvestades, et meie maailmajao uus lõhenemine ohustab nii ELi kui ka Venemaa julgeolekut;

N.  arvestades, et Venemaa on praegu ELi kõige olulisem maagaasi välistarnija; arvestades, et energeetika teema etendab ELi ja Venemaa vahelistes suhetes jätkuvalt keskset ja strateegilist osa; arvestades, et Venemaa kasutab energiat oma välispoliitiliste huvide kaitsmise ja edendamise vahendina; arvestades, et ELi sõltuvus Vene gaasitarnetest on alates 2015. aastast suurenenud; arvestades, et ELi vastupanuvõimet välisele survele on võimalik suurendada energiavarustuse mitmekesistamisega ja Venemaast sõltuvuse vähendamisega; arvestades, et EL peab olema oma seisukohtades üksmeelne ja näitama üles kindlat sisemist solidaarsust, kui asi puudutab liidu energiajulgeolekut; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest kahjustab tasakaalustatud, sidusa ja väärtustel põhineva lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes; arvestades, et ELis, liikmesriikides ja idapartnerluse riikides on vaja luua usaldusväärsem ja strateegilisem energiataristu, et suurendada vastupanuvõimet Venemaa hübriidtegevusele;

O.  arvestades, et Vene hävituslennukite vastutustundetu tegevus ELi ja NATO liikmesriikide õhuruumi lähedal ohustab tsiviillendude turvalisust ja võib kujuneda ohuks Euroopa õhuruumi julgeolekule; arvestades, et Venemaa on ELi vahetus läheduses korraldanud provotseerivaid suuremahulisi sõjalisi manöövreid;

P.  arvestades, et Venemaa ignoreerib jätkuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning Alalise Vahekohtu siduvaid otsuseid, nt Naftogazi juhtumi puhul, mis õõnestab rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mehhanisme;

Q.  arvestades, et Venemaa välispoliitiline visioon polütsentrilisest jõudude koondumisest on vastuolus ELi arusaamaga mitmepoolsest ja reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast; arvestades, et Venemaa kinnipidamine mitmepoolsest reeglitel põhinevast korrast ja selle toetamine looks tingimused ELiga lähemate suhete loomiseks;

R.  arvestades, et Venemaa ametivõimud kohtlevad ebaseaduslikult okupeeritud piirkondi jätkuvalt, nagu need oleksid Venemaa territooriumi osad, lubades nende territooriumide esindajatel osaleda Venemaa Föderatsiooni seadusandlikes ja täidesaatvates organites, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse rikkumist;

S.  arvestades, et 21. detsembril 2018, pärast Minski kokkulepete rakendamise hindamist, pikendas nõukogu konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud sanktsioone kuni 31. juulini 2019;

T.  arvestades, et Venemaa tegevused rikuvad rahvusvahelist õigust, rahvusvahelisi kohustusi ja heanaaberlikke suhteid;

U.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni strateegilistes dokumentides kujutatakse ELi ja NATOt Venemaa peamiste vastastena;

Probleemid ja ühised huvid

1.  rõhutab, et Ukrainale kuuluva Krimmi piirkonna ebaseaduslik okupeerimine ja annekteerimine Venemaa poolt, Venemaa otsene ja kaudne seotus relvastatud kokkupõrgetega Ukraina idaosas ning Gruusia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse pidev rikkumine kujutavad endast rahvusvahelise õiguse, demokraatlike põhimõtete ja põhiväärtuste tahtlikku rikkumist; mõistab teravalt hukka Venemaa esindajate poolt okupeeritud aladel toime pandud inimõiguste rikkumised;

2.  rõhutab, et EL ei saa järk‑järgult pöörduda tagasi tavapäraste suhete juurde seni, kuni Venemaa ei täida täielikult Minski kokkulepet ega taasta Ukraina territoriaalset terviklikkust; nõuab sellega seoses, et EL hindaks kriitiliselt ja põhjalikult ümber oma suhted Venemaa Föderatsiooniga;

3.  rõhutab, et praeguses olukorras ei saa Venemaad enam pidada strateegiliseks partneriks; on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu artikli 2 põhimõtteid enam ei täideta ning et partnerlus- ja koostööleping tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata; on veendunud, et mis tahes ELi ja Venemaa suhete raamistik peaks põhinema rahvusvahelise õiguse, Helsingi OSCE põhimõtete, demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikul järgimisel ning võimaldama dialoogi üleilmsete probleemide lahendamisel, ülemaailmse juhtimise tugevdamisel ja rahvusvaheliste normide täitmise tagamisel, eelkõige selleks, et tagada Euroopa rahukord ning julgeolek ELi naabruses ja Lääne‑Balkani riikides;

4.  leiab, et Minski kokkulepete täitmine osutaks Venemaa hea tahte olemasolule aidata kaasa Ida‑Ukraina konflikti lahendamisele ja tema võimekusele tagada Euroopa julgeolek; rõhutab vajadust edendada konsultatsioone Normandia formaadi raames ning ELi tugevamat rolli neis; väljendab veel kord toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele;

5.  usub, et on tähtis leevendada praegu valitsevaid pingeid ja pidada Venemaaga konsultatsioone, et vähendada vääriti mõistmise, vääriti tõlgendamise ja vääriti lugemise võimalust; tunnistab siiski, et EL peab oma ootustes Venemaa suhtes jääma resoluutseks; rõhutab, kui oluline on ELi ja Venemaa vaheline koostöö rahvusvahelise reeglitel põhineva korra tagamises ning positiivse tegevuse elluviimises rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes organisatsioonides, mille liige Venemaa on, eriti OSCE raames seoses vaidlusküsimuste ja kriisidega;

6.  mõistab teravalt hukka Venemaa osalemise Skripali juhtumis ning Venemaa luureteenistuste korraldatud desinformatsioonikampaaniates ja küberrünnakutes, eesmärgiga destabiliseerida avaliku ja erasektori sidetaristut ning suurendada pingeid ELis ja selle liikmesriikides;

7.  on sügavalt mures Venemaa valitsuse ning paremäärmuslike ja populistlike natsionalistlike parteide ja valitsuste vaheliste sidemete pärast ELis, mis kujutavad endast ohtu liidu põhiväärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning mis kajastuvad ka ELi põhiõiguste hartas, sh demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine;

8.  peab samuti kahetsusväärseks Venemaa püüdeid destabiliseerida ELi kandidaatriike, arvestades eelkõige näiteks Moskva tagatud toetust neile organisatsioonidele ja poliitilistele jõududele, kes on vastu Prespa lepingule, mis peaks lõpetama endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kreeka vahelise pikaajalise vaidluse riigi nime üle;

9.  usub, et Venemaa riigiasutused sekkusid Brexiti referendumikampaaniasse, kasutades avalikke ja varjatud vahendeid, sh sotsiaalmeediat ja ilmselt seadusevastast rahalist toetust, mida Ühendkuningriigi ametivõimud praegu uurivad;

10.  rõhutab, et lisapingete vältimiseks peavad mõlemad pooled suurendama läbipaistvust sõjalises ja piirivalvega seotud tegevuses; mõistab sügavalt hukka ELi liikmesriikide õhuruumi rikkumised Venemaa poolt; nõuab, et töötataks välja selge tegevusjuhend nii sõjaliste kui tsiviilõhusõidukite poolt kasutatava õhuruumi jaoks; mõistab sellega seoses teravalt hukka Läänemere piirkonna riikide territoriaalvete ja õhuruumi puutumatuse korduvad rikkumised Venemaa poolt; mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni, kes kannab vastutust lennu MH17 allatulistamise eest 2014. aastal Ida‑Ukraina kohal, nagu on tõestanud rahvusvaheline uurimisrühm, ning nõuab, et selle eest vastutavad isikud toimetataks kohtu ette;

11.  peab kahetsusväärseks inimõiguste olukorra märkimisväärset halvenemist ja väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse laialdasi ja põhjendamatuid piiranguid Venemaal ning väljendab sügavat muret inimõiguste kaitsjate, protestiaktivistide ja teiste kriitikute jätkuva mahasurumise, ahistamise ja tagakiusamise pärast;

12.  on sügavalt mures selle pärast, et Venemaa demonstreerib nii ilmselgelt oma sõjalist jõudu, ähvardab teisi riike ning väljendab reaalset tahet ja valmisolekut kasutada teiste riikide vastu sõjalist jõudu, sh kõrgetasemelisi tuumarelvi, mida president Putin 2018. aastal korduvalt rõhutas;

13.  mõistab hukka selle, et valitsus surub jätkuvalt maha teisitimõtlejaid ja meediavabadust ning represseerib aktiviste, poliitilisi oponente ja isikuid, kes avalikult väljendavad mittenõustumist valitsusega;

14.  väljendab muret Tšetšeenias homoseksuaalseks peetud meeste meelevaldse kinnipidamise ja piinamise teadete pärast ning mõistab hukka Tšetšeenia valitsuse avaldused, milles eitatakse homoseksuaalide olemasolu Tšetšeenias ja õhutatakse LGBTI‑inimeste vastasele vägivallale;

15.  toonitab, et kliimamuutuste, keskkonna, energiajulgeoleku, digiteerimise (sh algoritmilise otsustetegemise ja tehisintellekti), välis- ja julgeolekupoliitika küsimuste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning Arktika tundlikus keskkonnas toimuvate arengutega seotud üleilmsete probleemide lahendamine nõuab valikulist koostööd Venemaaga;

16.  väljendab muret ELi kaudu toimuva rahapesu pärast, mis ulatub igal aastal potentsiaalselt sadade miljardite eurodeni ja mida sooritavad Venemaa ettevõtted ja isikud, kes soovivad korruptsioonist saadud tulu legaliseerida, ning nõuab nende kuritegude uurimist;

17.  rõhutab, et Venemaa korraldatud rahapesu ja organiseeritud kuritegelikku finantstegevust kasutatakse õõnestavatel poliitilistel eesmärkidel ning need kujutavad endast ohtu Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele; peab kõnealust rahapesu oma ulatuse tõttu osaks vaenulikust tegevusest, mille eesmärgiks on õõnestamine, desinformatsioon ja destabiliseerimine, toetades samal ajal kuritegevust ja korruptsiooni; märgib, et Venemaa rahapesuga seotud tegevus ELis kujutab endast ohtu suveräänsusele ja õigusriigi põhimõtete järgimisele kõigis neis liikmesriikides, kus Venemaa kõnealust tegevust korraldab; märgib, et see ohustab Euroopa julgeolekut ja stabiilsust ning kujutab märkimisväärset probleemi Euroopa Liidu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale;

18.  mõistab hukka rahapesuga seotud tegevuse, ebaseadusliku finantstegevuse ja muud Venemaa poolt kasutatavad majandussõja vahendid; nõuab, et ELi pädevad finantsasutused suurendaksid üksteisega ning asjaomaste luure- ja julgeolekuteenistustega tehtavat koostööd, et võidelda Venemaa rahapesu vastu;

19.  kordab, et ehkki ELi seisukoht on kindel, ühtne ja kooskõlastatud ning et Venemaa vastaseid sanktsioone pikendatakse seni, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist, vajab ELi välis- ja julgeolekupoliitika Venemaa suhtes rohkem sidusust ja kooskõlastatust; kutsub sellega seoses liikmesriike üles lõpetama nn kuldviisa/kuldpassi programme, mis on kasulikud sageli Kremlit toetavatele Vene oligarhidele ning mis võivad vähendada rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusust; kordab oma varasemaid nõudmisi Euroopa Liidus Magnitski akti kehtestamiseks (ELi ülemaailmne inimõiguste karistusrežiim) ning kutsub nõukogu üles selles küsimuses viivitamatult tööd jätkama; kutsub liikmesriike üles tegema Euroopa tasandil täiel määral koostööd seoses oma poliitikaga Venemaa suhtes;

20.  rõhutab, et Ida-Ukraina ja okupeeritud Krimmiga seotud sihipärased piiravad meetmed ei ole suunatud venelaste vastu, vaid konkreetsete Venemaa juhtkonnaga seotud isikute ja ettevõtete vastu;

21.  rõhutab siinkohal, et ELi sise- ja välispoliitika vaheline sidusus ja viimatimainitu parem koordineerimine on määrava tähtsusega, et muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika muu hulgas ka Venemaa suhtes sidusamaks, tõhusamaks ja edukamaks; toonitab, et see puudutab eelkõige selliseid poliitikavaldkondi nagu Euroopa kaitsekoostöö liit, Euroopa energialiit, küberkaitse ja strateegilise teabevahetuse vahendid;

22.  mõistab hukka naaberriikide territoriaalse terviklikkuse rikkumise, mida Venemaa on teinud muu hulgas nende riikide kodanike ebaseadusliku röövimisega, et esitada neile süüdistus Venemaa kohtus; mõistab lisaks hukka selle, et Venemaa kuritarvitab Interpoli, väljastades tagaotsitavate isikute hoiatusteateid (nn tagaotsimisteated) poliitiliste oponentide tagakiusamiseks;

23.  mõistab hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel, mis kujutab endast rahvusvahelise mereõiguse ja Venemaa rahvusvaheliste kohustuste rikkumist, ning Kertši silla ehitamise ja veealuste kaablite paigaldamise ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarele ilma Ukraina nõusolekuta; on jätkuvalt sügavalt mures Aasovi mere, Musta mere piirkonna ja Kaliningradi oblasti militariseerimise ning Euroopa riikide territoriaalvete korduva iseloomuga rikkumiste pärast Läänemerel;

24.  kordab oma ühest toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks Gruusiale kuuluvate Abhaasia ja Tshinvali piikonna / Lõuna‑Osseetia okupeerimise ning austaks täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et Venemaa Föderatsioon peab tingimusteta täitma kõiki 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe sätteid, eelkõige kohustust viia kõik oma relvajõud Gruusia territooriumilt välja;

25.  rõhutab, et rahvusvaheliste normide eiramine Venemaa poolt – käesoleval juhul merevabadus, kahepoolsed kokkulepped ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine – kujutab endast ohtu Venemaa naabritele kõikjal Euroopas, ja mitte ainult Musta mere piirkonnas, vaid ka Läänemere ja Vahemere ääres; rõhutab, kui oluline on töötada kõigis nendes aspektides välja vankumatu poliitika Venemaa suhtes;

26.  märgib, et 18. märtsil 2018 toimunud presidendivalimisi jälgis demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste vaatlusmissiooni (ODIHR EOM) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon; märgib, et ODIHR EOMi lõpparuandes märgiti, et valimised toimusid äärmiselt kontrollitud õiguslikus ja poliitilises keskkonnas, mida iseloomustas pidev surveavaldamine kriitikutele, piirangud rahumeelse kogunemise, ühinemise ja eneseväljendamise põhivabadustele ning kitsendused kandidaatide registreerimisele ja sellest tulenev tegeliku konkurentsi puudumine;

27.  peab murettekitavaks Venemaa jätkuvat toetust autoritaarsetele režiimidele ja riikidele, nagu Põhja‑Korea, Iraan, Venezuela, Süüria, Kuuba, Nicaragua jt, ning Venemaa pidevat tava kasutada oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et blokeerida mis tahes rahvusvahelisi meetmeid;

Ühist huvi pakkuvad valdkonnad

28.  kordab oma toetust viiele põhimõttele, millest EL juhindub suhetes Venemaaga, ja nõuab valikulise koostöö põhimõtte täpsemat määratlemist; soovitab keskenduda koostööle Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika ning Kaug‑Põhja ja Arktika piirkonnaga seotud küsimustes ning terrorismi, vägivaldse äärmusluse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli, kübervaldkonna strateegilise stabiilsuse, organiseeritud kuritegevuse, rände ja kliimamuutuste vallas, sealhulgas ühistele jõupingutustele kaitsta ÜRO Julgeolekunõukogu toetatud ühtset laiaulatuslikku tegevuskava Iraaniga ning teha lõpp sõjale Süürias; kordab, et ehkki ELi ja Venemaa vahel peetavaid konsultatsioone küberterrorismi ja organiseeritud kuritegevuse teemadel tuleb jätkata, nõuavad Venemaa süsteemsed hübriidohud tugevat heidutust; kutsub sellega seoses üles algatama ELi, Venemaa, Hiina ja Kesk‑Aasia vahelist dialoogi ühenduvuse teemadel;

29.  rõhutab, et EL on praegu Venemaa suurim kaubanduspartner ja jääb ka lähitulevikus oluliseks majanduspartneriks, kuid et Nord Stream 2 lisab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, ohustab ELi siseturgu, on vastuolus ELi energiapoliitika ja strateegiliste huvidega ning tuleb seetõttu peatada; rõhutab, et EL on jätkuvalt pühendunud Euroopa energialiidu lõpuleviimisele ning oma energiaallikate mitmekesistamisele; rõhutab, et enne kui pole õiguslikult hinnatud nende õiguslikku vastavust ELi õigusele ja kokkulepitud poliitilistele prioriteetidele, ei tohiks ellu viia ühtegi uut projekti; mõistab hukka Venemaa poliitika kasutada oma energiaallikaid poliitilise vahendina, et avaldada, säilitada ja suurendada poliitilist survet oma eeldatavas mõjusfääris ja lõpptarbijate suhtes;

30.  rõhutab, et ELi ja Venemaa piiriülesed koostööprogrammid ning konstruktiivne koostöö Põhjamõõtme partnerluses ja Barentsi euroarktilises piirkonnas toovad tuntavat kasu piirialadel elavate kodanike jaoks ning toetavad nende piirkondade kestlikku arengut; soovitab sellega seoses jätkata konstruktiivse koostöö edendamist kõigis neis positiivsetes valdkondades;

31.  märgib inimeste omavaheliste otsekontaktide tähtsust, näiteks hariduse ja kultuuri kaudu;

32.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi, et leida lahendus nn külmutatud konfliktidele idanaabruses, et tagada suurem julgeolek ja stabiilsus ELi idapartneritele;

Soovitused

33.  rõhutab, et on tähtis jätkata inimeste omavaheliste otsekontaktide poliitilist ja rahalist toetamist laiemalt ning eelkõige toetust kodanikuühiskonna aktivistidele, inimõiguste kaitsjatele, blogijatele, sõltumatule meediale, uurivatele ajakirjanikele, oma arvamust avaldavatele teadlastele ja avaliku elu tegelastele ning vabaühingutele; kutsub komisjoni üles kavandama olemasolevate välisrahastamisvahendite põhjal ulatuslikumat ja pikaajalisemat rahalist, institutsioonilist ning suutlikkuse suurendamise toetust Venemaa kodanikuühiskonnale ning kutsub ELi liikmesriike üles kõnealusesse toetusesse rohkem panustama; julgustab liikmesriike rakendama aktiivselt ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, tagades tõhusa ja õigeaegse toe ning kaitse inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele ja teistele aktivistidele; julgustab liikmesriike eelkõige väljastama ohustatud inimõiguste kaitsjatele ja nende pereliikmetele pikaajalisi viisasid; toetab ajakirjanike koolitamise, Euroopa ajakirjanikega toimuva teabevahetuse ning inimõigusi ja demokraatiat edendavate vahendite (nt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ning Euroopa demokraatia rahastu) suuremat rahastamist;

34.  nõuab rohkem inimeste omavahelisi otsekontakte, keskendudes noortele, tõhusamale dialoogile ja koostööle ELi ja Venemaa ekspertide, teadurite, kodanikuühiskondade ja kohalike omavalitsuste vahel, ning kutsub üles korraldama intensiivsemaid üliõpilas-, kutseõppe praktikantide ja noortevahetusi, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames; toetab sellega seoses uute „Erasmus+“ programmide rahastamise suurendamist aastateks 2021–2027; märgib, et EL pakub Venemaale teiste rahvusvaheliste partnerriikide seas kõige enam akadeemilise liikuvuse võimalusi;

35.  nõuab, et tingimusteta vabastataks kõik inimõiguste kaitsjad ja teised sellised isikud, keda peetakse kinni selle eest, et nad kasutasid oma õigust eneseväljenduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele, sh Tšetšeenia Vabariigis asuva inimõiguste keskuse „Memoriaal“ direktor Ojub Titijev, kes on kohtu all fabritseeritud süüdistuste (uimastite omamine) alusel; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid eelnimetatud isikute juriidiliste ja inimõiguste täieliku austamise, sh juurdepääsu advokaadile ja arstiabile, füüsilise puutumatuse ja väärikuse ning kaitse kohtuliku ahistamise, kriminaliseerimise ja meelevaldse vahistamise eest;

36.  märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on sageli liiga nõrgad selleks, et avaldada olulist mõju korruptsioonivastasele võitlusele Venemaal, samas kui vabaühendusi takistatakse süstemaatiliselt osalemast aktiivselt mis tahes korruptsioonivastases tegevuses või avaliku sektori läbipaistvuse edendamises; rõhutab, et kodanikuühiskond tuleb kaasata korruptsioonivastase poliitika tõhususe sõltumatusse kontrollimisse; kutsub Venemaad üles nõuetekohaselt rakendama rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid standardeid, mis on sõnastatud näiteks ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis ja OECD konventsioonis, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu (altkäemaksuvastane konventsioon);

37.  rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelise koostöö põhiosa peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles jätkama inimõiguste küsimuste tõstatamist kõigis kontaktides Venemaa ametnikega; julgustab ELi kutsuma Venemaad jätkuvalt üles muutma või tühistama kõik seadused ja normid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, sealhulgas väljendus-, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigust piiravaid sätteid;

38.  Väljendab veendumust, et Venemaa liikmesus Euroopa Nõukogus on Euroopa praegusel institutsiooniliste suhete maastikul oluline element; avaldab lootust, et on võimalik leida viise Venemaa veenmiseks oma liikmesusest Euroopa Nõukogus mitte loobuma;

39.  mõistab hukka Venemaa valitsuse püüdlused blokeerida interneti vahendusel sõnumite edastamise teenuseid ja veebisaite; nõuab tungivalt, et Venemaa valitsus austaks põhiõigusi, nagu väljendusvabadus ja eraelu puutumatus, nii veebis kui ka mujal;

40.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi vastupidavusvõime suurendamiseks eelkõige küberturbe ja meedia vallas, hõlmates mehhanisme, mille abil tuvastatakse valimistesse sekkumine ja mis võitlevad selle vastu; nõuab küberrünnakute suhtes vastupidavusvõime suurendamist; väljendab sügavat muret, et ELi reaktsioon ja vastus Venemaa propagandakampaaniatele ja ulatuslikele väärinfo levitamise otserünnakutele ei ole olnud piisav ning seda on vaja tugevdada, eelkõige enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais; rõhutab sellega seoses, et ELi rahastust ja inimressursse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühmale tuleb oluliselt suurendada; nõuab kogu liitu hõlmavat toetust Euroopa küberjulgeolekusektorile ja toimivale digitaalsele siseturule ning aktiivsemat osalemist teadustegevuses; innustab sellega seoses idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma edendama Euroopa väärtuste levikut vene keeles; väljendab heameelt ELi väärinfo levitamise vastase tegevuskava vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike ja kõiki asjaomaseid ELi osalejaid üles rakendama oma meetmeid, eelkõige eelseisvate, 2019. aasta mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel;

41.  nõuab, et EL kaaluks siduva õigusraamistiku väljatöötamist hübriidsõja vastu võitlemiseks nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldaks liidul jõuliselt reageerida demokraatiat või õigusriigi põhimõtet ohustavatele kampaaniatele, sh sihipärased sanktsioonid nende kampaaniate korraldamise ja rakendamise eest vastutavatele isikutele;

42.  usub, et mõtestatud dialoog eeldab kindlamat üksmeelt liikmesriikide seas ja seda, et EL selgitaks paremini nn punaseid jooni; rõhutab seetõttu, et vastuseks Venemaa edasisele tegevusele peaks EL olema valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone, sealhulgas konkreetsete isikute suhtes, ning piirama juurdepääsu rahastamisele ja tehnoloogiale, juhul kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist; rõhutab aga, et sellised meetmed ei ole suunatud venelaste, vaid konkreetsete üksikisikute vastu; kutsub nõukogu üles põhjalikult analüüsima kehtestatud sanktsioonirežiimi tõhusust ja rangust; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada piiravad meetmed Kertši silla ebaseaduslikus ehitamises osalenud Euroopa ettevõtete suhtes; kordab oma muret seoses kõnealuste ettevõtete osalemisega selles ehitusprojektis, millega kokkuvõttes kahjustati kas teadlikult või teadmatult ELi sanktsioonirežiimi; palub sellega seoses komisjonil hinnata ja kontrollida kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning liikmesriikidel jagada teavet kõikide selle režiimi võimalikke rikkumisi puudutavate riiklike tolli- ja kriminaaluurimiste kohta;

43.  nõuab ELi-ülese mehhanismi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks kontrollida erakondade rahastamise tausta ja võtta sellest tulenevaid meetmeid, et vältida olukorda, kus mõnda erakonda või liikumist kasutatakse Euroopa projekti destabiliseerimiseks seestpoolt;

44.  mõistab hukka Venemaa sõjaliste õppuste suureneva ulatuse ja arvu, mille raames Vene väed harjutavad ründestsenaariume, milles kasutatakse tuumarelvi;

45.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus koostaksid viivitamata seadusandliku ettepaneku kogu ELi hõlmavaks Magnitski aktiks, mis võimaldaks kehtestada viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone, nagu ELi jurisdiktsioonis nende üksikute ametiisikute või ametiisiku ülesandeid täitvate isikute kinnisvara või kinnisvara omakapitaliosaluste blokeerimine, kes vastutavad korruptsioonitegude või inimõiguste raskete rikkumiste eest; rõhutab viivitamata võetavate sanktsioonide nimekirja olulisust, tagamaks Euroopa Magnitski akti tõhus rakendamine;

46.  nõuab, et EL kontrolliks kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning teabe jagamist liikmesriikide vahel, tagamaks et ELi sanktsioonirežiimi Venemaa tegevuse suhtes ei kahjustataks, vaid kohaldataks proportsionaalselt Venemaalt pärinevate ohtudega; rõhutab sanktsioonide leevendamise ohtlikkust, ilma et Venemaa näitaks selgete tegudega ja mitte ainult sõnadega, et ta austab Euroopa piire, oma naabrite ja teiste riikide suveräänsust ning rahvusvahelisi norme ja kokkuleppeid; kordab, et tavapärase tegevuse jätkumine on võimalik alles siis, kui Venemaa austab täielikult norme ja piirdub ise rahumeelse tegevusega;

47.  kordab, et Venemaal ei ole mingit vetoõigust Euroopa riikide Euro‑Atlandi püüdluste suhtes;

48.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ettevõtjatele kehtestatud Venemaa vastusanktsioonide tagajärgi ning kaaluma vajaduse korral kompensatsioonimeetmete võtmist;

49.  toonitab, et Ida‑Ukraina konflikti lahendus saab olla vaid poliitiline; innustab usaldust suurendavate meetmete võtmist Donbassi piirkonnas; toetab sellesse Ida‑Ukraina piirkonda ÜRO rahuvalvejõudude üksuse lähetamise mandaati; kordab oma üleskutset määrata ametisse Euroopa Liidu erisaadik Krimmi ja Donbassi piirkonna küsimustes;

50.  mõistab hukka Venemaale sisenemise keeldude meelevaldset kehtestamist ELi poliitikute, muu hulgas Euroopa Parlamendi endiste ja praeguste liikmete ning ELi ametnike suhtes; nõuab sisenemiskeeldude viivitamatut ja tingimusteta tühistamist;

51.  kutsub Venemaad üles vabastama viivitamata poliitvangid (sh välisriikide kodanikud) ja ajakirjanikud;

52.  kutsub Venemaad üles tegema lennu MH17 allatulistamise kui võimaliku sõjakuriteo rahvusvahelises uurimises täies mahus koostööd; mõistab hukka kõik katsed või otsused anda toimepanijatele amnestia või venitada kahtlusalustele süüdistuse esitamisega, sest süüdlased tuleb võtta vastutusele;

53.  kutsub Venemaa valitsust üles mitte blokeerima Süüria olukorda käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, milles käsitletakse jätkuvat vägivalda tsiviilelanike vastu (sh keemiarelvade kasutamine), Genfi konventsiooni raskeid rikkumisi ja üldiste inimõiguste rikkumisi;

54.  toetab integreeritud Euroopa energialiidu kiiret väljakujundamist, mis tulevikus hõlmaks ka idapartnerlusriike; rõhutab ambitsioonika energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitleva poliitika võimalikku rolli selles küsimuses; mõistab teravalt hukka Venemaa surve Valgevenele loobuda sisuliselt oma iseseisvusest; rõhutab, et sõltumata ELi Venemaa strateegia arengust peab EL kinnitama oma pühendumust ja toetust liidu idaparteritele ning toetama reforme, et tugevdada julgeolekut ja stabiilsust, demokraatlikku valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet;

55.  toetab Euroopa demokraatia rahastu, venekeelse uudistevahetuse (Russian Language News Exchange – RLNE) ning muude Venemaal ja mujal demokraatiat ja inimõigusi edendavate vahendite rahastamist veelgi suuremal määral;

56.  kutsub Venemaa ametivõime üles mõistma hukka kommunismi ja nõukogude režiimi ning karistama kõnealuse režiimi ajal toimepandud kuri- ja süütegude toimepanijaid;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 407, 4.11.2016, lk 35.
(2) 5. septembril 2014 allkirjastatud „Kolmepoolse kontaktrühma konsultatsioonide tulemuste protokoll“ ja 12. veebruaril 2015 vastu võetud „Minski kokkulepete rakendamismeetmete pakett“.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0266.
(4) ELT C 35, 31.1.2018, lk 38.
(5) ELT C 408, 30.11.2017, lk 43.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0435.


ELi konfliktide ennetamise ja vahendamise suutlikkuse suurendamine
PDF 145kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas (2018/2159(INI))
P8_TA(2019)0158A8-0075/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja põhimõtteid ja eesmärke,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, mis on Euroopa ja laiema piirkondliku julgeolekukorra alusdokument, ja kõiki lõppakti põhimõtteid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse ning naiste, rahu ja julgeoleku, samuti noorte, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse 10. novembril 2009. aastal nõukogus vastu võetud ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni (15779/09),

–  võttes arvesse 28. juunil 2016. aastal komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini esitletud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ning selle rakendamise esimest aruannet „Ühtsest visioonist ühise tegevuseni: ELi üldise strateegia rakendamine“, mis avaldati 18. juunil 2017,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 73. istungjärku(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2306, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend(3),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. juuni 2018. aasta ettepanekut, mida komisjon toetab, Euroopa Ülemkogule nõukogu otsuse kohta, millega luuakse Euroopa rahutagamisvahend (HR(2018) 94),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0075/2019),

A.  arvestades, et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine on osa ELi olemasolu mõttest, mida tunnustati 2012. aastal Nobeli rahupreemiaga, ja see on Lissaboni lepingu keskne teema;

B.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse rakendada naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 ja selle ajakohastatud versioonidega ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2250 ja selle ajakohastatud versioonidega;

C.  arvestades, et EL on oma välisabivahendite näol konfliktide ennetamise ja rahu kindlustamise üks suurimaid toetajaid;

D.  arvestades, et EL kui rahvusvaheliste organisatsioonide üks põhitoetajaid, peamisi abiandjaid ja maailma suurim kaubanduspartner peaks etendama maailmas rahu kindlustamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises juhtivat osa; arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus peab olema osa terviklikust lähenemisest, mis ühendab julgeoleku, diplomaatia ja arengu;

E.  arvestades, et vajalik on koostöö piirkondlike organisatsioonidega, nagu OSCE, ning et OSCE 1975. aasta Helsingi lõppaktis sätestatakse muu hulgas jõu kasutamisest hoidumise, riikide territoriaalse terviklikkuse, rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramisõiguse põhimõte, ning arvestades, et nendel organisatsioonidel on konfliktide ennetamisel ja vahendustegevuses oluline roll;

F.  arvestades, et vägivaldsete konfliktide ennetamine on väga vajalik, et tulla toime ELi ja tema naaberriikide ees seisvate julgeolekuprobleemidega, samuti on selliste konfliktide ennetamine oluline poliitilise ja sotsiaalse arengu seisukohast; arvestades, et ühtlasi on vägivaldsete konfliktide ennetamine oluline aspekt tulemusliku mitmepoolsuse saavutamiseks ning määrava tähtsusega, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige 16. eesmärk, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid;

G.  arvestades, et ELi jätkuv toetus tsiviil- ja sõjalistele osalejatele kolmandates riikides on oluline tegur korduvate vägivaldsete konfliktide ennetamisel; arvestades, et kestev ja püsiv rahu ja julgeolek on kestliku arengu lahutamatud osad;

H.  arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendustegevus peab võimaldama säilitada nende riikide ja geograafiliste piirkondade stabiilsuse ja arengu, mille olukord on liidu jaoks julgeolekualaselt otseselt tähtis;

I.  arvestades, et ennetamine on strateegiline ülesanne, mille eesmärk on reageerida tõhusalt enne kriiside tekkimist; arvestades, et üks diplomaatia käsutuses olev vahend on vahendamistegevus, mida saab kasutada konflikti ennetamiseks, kontrolli alla saamiseks või lahendamiseks;

J.  arvestades, et sise- ja välisjulgeolek on üha enam omavahel lahutamatult seotud ja et üleilmsete probleemide keerukus nõuab üldist ja integreeritud ELi lähenemisviisi väliskonfliktidele ja -kriisidele;

K.  arvestades, et vaja on kindlamat institutsioonidevahelist lähenemist, et tagada ELi arenguvõime ja suutlikkus oma võimeid täiel määral rakendada;

L.  arvestades, et ELi üldine strateegia, poliitilised avaldused ja institutsiooniline areng on teretulnud tõendid komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pühendumusest seada konfliktide ennetamine ja vahendustegevus oma töös esikohale;

M.  arvestades, et välisrahastamisvahendid toetavad olulisel määral konfliktide ennetamist ja rahu kindlustamist;

N.  arvestades, et üleminekuperioodi õigusemõistmine on oluline kohtulike ja kohtuväliste mehhanismide kogum, mis keskendub varasemate kuritarvitamisjuhtude eest vastutusele võtmisele ning kestliku, õiglase ja rahuliku tuleviku loomisele;

O.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on parlamentaarses diplomaatias, sealhulgas vahendamistegevuses ja dialoogiprotsessis oluline roll, mille täitmiseks tugineb ta põlisele dialoogi pidamise ja konsensuse saavutamise kultuurile;

P.  arvestades, et vägivaldne konflikt ja sõda mõjutavad tsiviilisikuid, eelkõige naisi ja lapsi ebaproportsionaalselt tugevalt ning seavad naised meestest suuremasse majandusliku ja seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö, sundrände ja kinnipidamise ning seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise ohtu, mida kasutatakse sõjataktikana; arvestades, et naiste ja noorte aktiivne osalemine on konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel ning kõikide vägivallavormide, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamisel ülioluline;

Q.  arvestades, et oluline on kaasata kodanikuühiskonda ning kohalikke, nii tsiviil- kui ka sõjalisi osalejaid ja toetada nende, sealhulgas naiste, vähemuste, põlisrahvaste ja noorte aktiivset ja sisulist osalemist, kui edendatakse ja hõlbustatakse suutlikkuse ja usalduse suurendamist vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise käigus;

R.  arvestades, et hoolimata ELi tasandi poliitilistest kohustustest on konfliktide ennetamine, rahu kindlustamine ja rahu tagamine sageli alarahastatud, mis avaldab negatiivset kõrvalmõju suutlikkuse edendamisele ja hõlbustamisele nendes valdkondades;

1.  innustab liitu seadma olemasolevate kokkulepitud läbirääkimisformaatide ja -põhimõtete raamistikus või nende toetuseks esikohale konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse; toonitab, et selline lähenemine annab ülemaailmselt suurt ELi lisaväärtust poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus ja inimeste turvalisuse mõttes; tuletab meelde, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus aitab parandada liidu kohalolekut ja usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil;

2.  tunnustab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjaliste missioonide rolli rahu säilitamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises;

3.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa komisjoni presidenti ja Euroopa Parlamendi presidenti üles kehtestama konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas ühiseid pikaajalisi prioriteete, millest peaks saama korrapärase strateegilise programmitöö osa;

4.  nõuab pikaajalist rahu kindlustamist, millega tegeletaks konflikti algpõhjustega;

5.  nõuab praeguse struktuuri täiustamist, et toetada allpool kirjeldatud ELi prioriteete;

6.  nõuab konfliktitundlikke ja inimestele keskenduvaid lähenemisviise, mis seavad inimeste turvalisuse ELi tegevuse keskmesse, et saavutada kohapeal positiivseid ja kestlikke tulemusi;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust ja välistegevusega seotud komisjoni talitusi üles esitama parlamendile igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alaste ELi poliitiliste kohustuste elluviimisel;

ELi institutsioonilise suutlikkuse suurendamine konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas

8.  toetab ELi sidusamat ja terviklikumat osalemist väliskonfliktide ja -kriiside korral; on seisukohal, et integreeritud lähenemisviis väliskonfliktide ja -kriiside puhul kujutab endast liidu välistegevuse lisandväärtust ning et kõik vahendid tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti, et täpsustada ELi meetmeid konflikti igas etapis ning muuta integreeritud lähenemisviis paremini toimivaks ja tõhusamaks; tuletab sellega seoses meelde rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja norme ja põhimõtteid ning väljendab toetust olemasolevatele läbirääkimisraamistikele, lähenemisviisidele ja põhimõtetele; kordab, et iga konflikti tuleb vaadelda eraldi;

9.  rõhutab, et suutlikkuse suurendamine peaks võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks konfliktide ennetamise ja vahendamistegevuse jaoks prioriteetseid geograafilisi piirkondi ja hõlbustama kahepoolset koostööd Euroopa riikide vahel;

10.  nõuab, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvusse loodaks konfliktide ennetamise ja vahendamise kõrgetasemeline ELi nõuandekogu, mille eesmärk on luua kogenud kõrgemate poliitiliste vahendajate ja konfliktiennetusekspertide ulatuslik reserv, et lühikese etteteatamisajaga oleks võimalik kasutada poliitilisi ja tehnilisi eksperditeadmisi; on seisukohal, et tuleb moodustada ka lepitamise ja üleminekuperioodi õigusemõistmise valdkonna ekspertide reserv; nõuab, et kõikides konfliktijärgsetes piirkondades innustataks süstemaatiliselt lepitus- ja vastutusmehhanismide loomist, et tagada mineviku kuritegude eest vastutusele võtmine ning ennetamine ja tõkestamine tulevikus;

11.  nõuab, et kõrgetasemelise ELi nõuandekogu esimeheks nimetataks ELi eriesindaja rahu jaoks, et edendada institutsioonidevahelist sidusust ja kooskõlastamist, sealhulgas nende koostööd kodanikuühiskonnaga, et parandada teabevahetust ning võtta rohkem ja varasemaid meetmeid;

12.  nõuab, et loodaks muud institutsioonidevahelised mehhanismid, nagu rakkerühmad konkreetsete konfliktiennetusolukordade jaoks;

13.  nõuab, et nõukogus loodaks spetsiaalne konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse töörühm, millega tõstetaks esile ELi tõsist pühendumist rahule ja stabiilsusele tema naaberpiirkondades;

Euroopa välisteenistus

14.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse spetsiaalse konfliktiennetuse, rahu kindlustamise ja vahendustegevuse vahendite osakonna loomise üle ning niisuguste vahendite väljatöötamise üle, nagu varajase hoiatamise süsteem ja tulevikuseire; nõuab, et investeeritaks selliste vahendite edasiarendamisse;

15.  nõuab asjaomaste teadmiste süstemaatilisemat kogumist, haldamist ja levitamist vormingus, mis on ELi institutsioonide töötajate jaoks kättesaadav, praktiline ja operatiivselt asjakohane;

16.  nõuab, et veelgi suurendataks Euroopa välisteenistuse siseste töötajate, vahendajate ja muude ekspertide ning Euroopa välisteenistusega koostööd tegevate ja kodanikuühiskonna organisatsioone kaasavate kolmandate isikute sootundliku konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise, lepitamise ja konfliktide ennetamise suutlikkust;

Euroopa Komisjon

17.  tuletab meelde kasvavat vajadust konfliktide ennetamise järele, et tegeleda konfliktide algpõhjustega ja saavutada kestliku arengu eesmärgid, seejuures tuleks pöörata erilist tähelepanu demokraatiale ja inimõigustele, õigusriigile, kohtureformile ning kodanikuühiskonna toetamisele;

18.  rõhutab, et kõik ELi sekkumised vägivallast ja konfliktidest mõjutatud piirkondades peavad olema konflikti- ja sootundlikud; nõuab, et viivitamata võetaks meetmeid nende aspektide integreerimiseks kõigisse asjakohastesse poliitikasuundadesse, strateegiatesse, meetmetesse ja tegevustesse, keskendudes rohkem kahju vältimisele ja tagades samas, et EL annab maksimaalse panuse pikaajalise konfliktiennetuse ja rahu kindlustamise eesmärkide saavutamisse;

Euroopa Parlament

19.  rõhutab demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma ning selles osalevate Euroopa Parlamendi juhtivate liikmete rolli vahendustegevuse ja dialoogi pidamise algatuste kooskõlastamisel ning väljendab heameelt selliste uute algatuste üle, nagu Jean Monnet’ dialoog rahu ja demokraatia nimel (mille pidamiseks kasutatakse Prantsusmaal Bazoches’is asuvat ajaloolist Jean Monnet’ maja), tegelemine valimistega seotud vägivallaga, parteisisene dialoog ja konsensuse saavutamine, samuti noorte poliitiliste liidrite programm, ning soovitab neid edasi arendada Euroopa Parlamendi peamiste töövahenditena vahendustegevuse, hõlbustamise ja dialoogi valdkonnas; väljendab heameelt demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma otsuse üle tugineda Makedoonia parlamendiga suhtlemisel edukale Jean Monnet’ dialoogiprotsessile ja laiendada Jean Monnet’ dialoogi metoodikat Lääne-Balkani riikidele;

20.  väljendab heameelt partnerluse üle Ukraina Ülemraadaga Jean Monnet’ dialoogide vormis, mille eesmärk on saavutada fraktsioonide ja parteide vahel parlamendis konsensus ning mis veelgi olulisem, lähendada poliitilist kultuuri nüüdisaegsele euroopalikule parlamentarismile, mis põhineb demokraatlikul dialoogil ja konsensuse saavutamisel;

21.  väljendab heameelt 11.–13. oktoobril 2018 toimunud viienda Jean Monnet’ dialoogi järelduste ja selle üle, et dialoogi käigus astuti samme assotsieerimislepingu rakendamise toetamiseks; tunnustab Euroopa Parlamendi soovi teha Euroopa Komisjoniga koostööd dialoogi hõlbustamiseks Ukraina Ülemraada ja valitsuse peamiste sidusrühmadega Ülemraada tegevuse tõhustamiseks tema rollis seoses assotsieerimislepingu rakendamisega;

22.  väljendab heameelt Ukraina, Moldova ja Gruusia parlamendi esimehe uue kolmepoolse algatuse üle asutada piirkondlik parlamentaarne assamblee piirkondliku dialoogi olulise platvormina strateegiaküsimustes, sealhulgas assotsieerimislepingud ja reageerimine olulistele julgeolekuprobleemidele, sealhulgas hübriidsõda ja väärinfo; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi toetus sellele piirkondlikule parlamentaarsele dialoogile on oluline märk parlamendi pühendumisest sellele piirkonnale, pidades silmas ühiseid piirkondlikke julgeolekuprobleeme;

23.  tunnustab Euroopa Parlamendi üha olulisemat rolli poliitilises vahendusprotsessis; tõstab selles suhtes esile Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku ning kolme Euroopa Parlamendi vahendaja, Eduard Kukani, Ivo Vajgli ja Knut Fleckensteini ühist algatust toetada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parteijuhte poliitilise kriisi ületamisel 2015. aasta Pržino kokkuleppe vastuvõtmisega; kinnitab parlamendi valmisolekut tugineda sellele komisjoni ja Euroopa välisteenistusega tehtava institutsioonidevahelise tiheda koostöö näitele, tõhustades oma tegevust poliitilise dialoogi ja lepituse tugevdamisel kogu Lääne-Balkani riikides ja laiemas naabruses;

24.  nõuab noorte poliitiliste liidrite programmi edasiarendamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 2250 põhineva noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava raames ning suurepärase koostöö jätkamist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Vahemere piirkonna algatusega programmi Young Med Voices raames;

25.  on seisukohal, et kõrgetasemeline noorte dialoog „Lõhe ületamine“ annab võimaluse dialoogiks noorte esindajate ja Lääne‑Balkani riikide noorte parlamendiliikmete vahel, mis on oluline parteidevahelise dialoogi kultuuri toetamiseks ja lepituseks ning piirkonna riikide ELiga ühinemise väljavaate edendamiseks;

26.  soovitab edasi arendada Euroopa Parlamendi liikmetele, eelkõige vahendajateks või peavaatlejateks nimetatud parlamendiliikmetele mõeldud parlamentaarseid koolitus- ja juhendamisprogramme ning kolmandate riikide parlamendiliikmetele, erakondadele ja töötajatele mõeldud koolitusprogramme, sealhulgas soolisi ja noorte aspekte käsitlevaid programme, muu hulgas kooskõlas liikmesriikide struktuuridega, kes on omandanud selles valdkonnas eriteadmised;

27.  on seisukohal, et parlamendi suutlikkust saaks suurendada, kui nimetada ametisse asepresident, kelle vastutusvaldkond oleks vahendustegevuse koordineerimine ja dialoogi pidamise hõlbustamine ja kes teeks tihedat koostööd demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühmaga; nõuab, et loodaks reserv, kuhu kuuluksid praegused ja endised Euroopa Parlamendi liikmed;

28.  rõhutab Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna rolli teadlikkuse tõstmisel konfliktidest maailmas; nõuab, et parlamendi koosseisu järgmisel ametiajal suurendataks auhinnasummat;

29.  tunnistab, et parlament peab kogu ELi hõlmavate jõupingutuste toetuseks oma vahendamismenetluse institutsionaliseerima; nõuab parlamentaarse diplomaatia ja vahetustegevuse intensiivistamist muu hulgas parlamendi delegatsioonide töö kaudu;

30.  rõhutab parlamendi ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) pikaajalist tihedat koostööd valimiste ja demokraatia toetamise valdkonnas; nõuab selle koostöö laiendamist vahendamise ja dialoogi valdkonnale;

Naised, rahu ja julgeolek – soolise võrdõiguslikkusega seotud suutlikkuse parandamine ELi konfliktide ennetamises ja vahendustegevuses

31.  nõuab, et EL võtaks juhirolli naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel ning nendes sisalduvate põhimõtete juurutamisel ELi konfliktiennetus- ja vahendustegevuse kõigis etappides;

32.  nõuab, et meetmetega, mida EL võtab konfliktide ennetamise ja vahendamise valdkonnas, rakendataks soolist võrdõiguslikkust täies ulatuses ning tehtaks erilisi pingutusi, et tagada naiste, tütarlaste ja noorte osalemine ning nende õiguste kaitse kogu konfliktitsüklis, alates konfliktide ennetamisest kuni konfliktijärgse ülesehituseni;

33.  nõuab, et kõik koostöö, väljaõppe ja sekkumise alased õppused oleksid sootundlikud; kiidab heaks ELi sellealased algatused ja liidu aktiivse panustamise järgmisse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavva ning uue ELi strateegilise lähenemisviisi naiste, rahu ja julgeoleku teemale;

34.  nõuab, et konfliktide ennetamise, vahendamisprotsessi ja rahu kindlustamise kõigis etappides võetaks arvesse eksperditeadmisi sooküsimuste, sealhulgas soolise vägivalla ja konfliktidega seonduva seksuaalse vägivalla kohta;

35.  nõuab, et EL võtaks juhtrolli noori, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel ning nendes sisalduvate põhimõtete kaasamisel ELi konfliktiennetus- ja vahendustegevuse kõigisse etappidesse;

36.  nõuab, et mis tahes koostöö, koolituse ja sekkumismeetmete puhul võetaks arvesse ja peetaks silmas noorte naiste ja meeste vajadusi ja püüdlusi, arvestades, et vägivaldsed konfliktid mõjutavad nende elu ja tulevikku erineval moel ning arvestades väärtuslikku panust, mida nad saavad anda vägivaldsete konfliktide ennetamisse ja lahendamisse;

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja suutlikkuse suurendamine ELi lähenemisviisis konfliktide ennetamisele ja vahendustegevusele

37.  on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tuleb ELi üldises lähenemisviisis ja suutlikkuse arendamise prioriteetide määramises arvesse võtta;

38.  rõhutab usalduse suurendamise meetmete ja inimestevaheliste kontaktide tähtsust konfliktide ennetamisel ja lahendamisel;

39.  nõuab, et rahu, julgeolekut ja vahendamist käsitlevate ELi programmide ja poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peetaks konsultatsioone kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad naiste ja vähemuste õigustega;

Konfliktide ennetamiseks ja vahendustegevuseks kasutada olevad ELi rahalised ja eelarvevahendid

40.  on seisukohal, et aina suuremate probleemide tõttu on vaja suurendada konfliktide ennetamiseks mõeldud assigneeringuid ja nende probleemide lahendamisega tegelevate töötajate arvu;

41.  rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) on vaja eraldada konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alasteks ELi meetmeteks piisavalt sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid;

42.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama parlamendile ajakohastatud teavet Euroopa välisteenistuse eelarverea kohta, mis on pühendatud konfliktianalüüsile ja konfliktitundlikkusele, varajasele hoiatamisele, vahendusteenuste toetamisele ja selle valdkonna tulevastele prioriteetidele;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, komisjonile, OSCE-le, ÜRO peasekretärile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0312.
(3) ELT L 335, 15.12.2017, lk 6.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika