Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 13. märts 2019 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemine
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: võimalus kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu
 Õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumine (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine)
 Liidu üldine ekspordiluba teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki ***I
 Territoriaalse koostöö programmide PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) jätkamine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis ***I
 Programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamine Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis ***I
 Lennundusohutus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping ***
 ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping (resolutsioon)
 Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osalemine eu-LISA tegevuses ***
 ELi eriesindajate tegevusulatus ja volitused
 Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
 Viisainfosüsteem ***I
 Varjupaiga- ja Rändefondi loomine ***I
 Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
 Sisejulgeolekufondi loomine ***I
 Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
 Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) kavandatud muudatused ***I
 Erandolukorra meetmete võtmine sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Ühiseeskirjad, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjad, võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud reeglid pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Ühendkuningriigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavad kalapüügiload ja Ühendkuningriigi kalalaevade kalapüük liidu vetes ***I
 Raudteeohutuse ja -ühenduse teatavad aspektid seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile
 Euroopa välisteenistuse järelmeetmed kaks aastat pärast EP raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale
 ELi ning Monaco, Andorra ja San Marino assotsieerimisleping
 Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ***I
 Määruse (EÜ) nr 391/2009 muutmine seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Määruse (EL) nr 1316/2013 muutmine seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks ***I
 Muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamise pikendamine üleminekuperioodil ***I
 Võitlus mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastu ***I
 Vastuväited rakendusaktile: teatavate ainete, sealhulgas klotianidiini jääkide piirnormid
 Geneetiliselt muundatud mais 4114 (DP‑ØØ4114‑3)
 Geneetiliselt muundatud mais MON 87411 (MON‑87411‑9)
 Geneetiliselt muundatud mais Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 ja alakombinatsioonid Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ning MIR162 × 1507
 Toimeained, sealhulgas tiaklopriid
 2018. aasta aruanne Türgi kohta
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüs
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemine
PDF 107kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/1799 seoses Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega (C(2019)00793 – 2019/2546(DEA))
P8_TA(2019)0159B8-0143/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00793),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012(1), eriti selle artikli 1 lõiget 9 ja artikli 50 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et muudatusi sätestav delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks, et Inglise Pank saaks jätkuvalt kasutada kehtivat erandit vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 9, kui muutub Ühendkuningriigi staatus ja temast saab kolmas riik;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit (C(2019)00794 – 2019/2547(DEA))
P8_TA(2019)0160B8-0144/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00794),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust(1), eriti selle artikli 2 lõiget 4 ja artikli 30 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Ühendkuningriigi keskpank ja avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või kes on kaasatud riigivõla haldamisse, oleksid vabastatud määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 kohasest teatamiskohustusest ja artiklis 15 sätestatud uuesti kasutamise läbipaistvuse nõuetest;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 337, 23.12.2015, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga (C(2019)00791 – 2019/2549(DEA))
P8_TA(2019)0161B8-0145/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00791),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 1 lõiget 6 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Ühendkuningriigi keskpank ja avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või kes on kaasatud riigivõla haldamisse, oleksid vabastatud kliirimis- ja aruandlusnõuetest ning nõudest kohaldada riskimaandamismeetmeid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kliirimata tehingute suhtes;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja ilma väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/522 seoses Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemisega määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast (C(2019)00792 – 2019/2550(DEA))
P8_TA(2019)0162B8-0146/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00792),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ(1), eriti selle artikli 6 lõiget 5 ja artikli 35 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et muudatusi sätestav delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Inglise Pank ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutus saaksid jätkuvalt kasutada kehtivat erandit vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 6 lõikele 1, kui muutub Ühendkuningriigi staatus ja temast saab kolmas riik;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: võimalus kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu
PDF 109kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/588 seoses võimalusega kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu (C(2019)00904 – 2019/2579(DEA))
P8_TA(2019)0163B8-0149/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00904),

–  võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. märtsi 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL(1), eriti selle artikli 49 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ))(2) artikli 10 lõiget 1 ja artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt 8. novembril 2018. aastal direktiivi 2014/65/EL artikli 49 lõike 3 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/588 (RTS 11) muutmise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, et säilitada selliste ELi kauplemiskohtade konkurentsivõime, mis pakuvad kauplemist aktsiatega, mis on lubatud kauplemisele või millega kaubeldakse samaaegselt nii liidus kui ka kolmandas riigis, juhul kui nende aktsiate suurima käibega kauplemiskoht asub väljaspool liitu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja ilma väljaastumislepinguta;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole samad mis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on seetõttu arvamusel, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon määraks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumine (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine)
PDF 101kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta otsus õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumise kohta (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine) (2019/2011(REG))
P8_TA(2019)0164

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 7. märtsi 2019. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b järgmise tõlgenduse:"„Kui õiguslikult siduva akti ettepanekut ei võeta komisjonis antud häälte enamusega muutmata või muudetud kujul vastu, teeb komisjon parlamendile ettepaneku akt tagasi lükata.“"

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.


Liidu üldine ekspordiluba teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki ***I
PDF 113kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, kehtestades teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki liidu üldine ekspordiluba (COM(2018)0891 – C8-0513/2018 – 2018/0435(COD))
P8_TA(2019)0165A8-0071/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0891),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0513/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0071/2019),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, andes teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki liidu üldise ekspordiloa

P8_TC1-COD(2018)0435


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/496) lõplikule kujule).


Territoriaalse koostöö programmide PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) jätkamine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis ***I
PDF 116kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis (COM(2018)0892 – C8-0512/2018 – 2018/0432(COD))
P8_TA(2019)0166A8-0021/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0892),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 178, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0512/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0021/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis

P8_TC1-COD(2018)0432


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/491) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamine Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis ***I
PDF 116kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis (COM(2019)0065 – C8‑0040/2019 – 2019/0030(COD))
P8_TA(2019)0167A8-0082/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0065),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0040/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0082/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega nähakse ette sätted määrusega (EL) nr 1288/2013 loodud programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis

P8_TC1-COD(2019)0030


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/0499) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Lennundusohutus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
PDF 115kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0894 – C8‑0514/2018 – 2018/0434(COD))
P8_TA(2019)0168A8-0061/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0894),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0514/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0061/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

P8_TC1-COD(2018)0434


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/494) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping ***
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15093/2016 – C8‑0107/2018 – 2015/0302(NLE))
P8_TA(2019)0169A8-0026/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15093/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu eelnõu (05385/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0107/2018),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0026/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0170.


ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping (resolutsioon)
PDF 188kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15093/2016 – C8‑0107/2018 – 2015/0302M(NLE))
P8_TA(2019)0170A8-0058/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15093/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelist partnerlus- ja arengukoostöölepingut(1), millele kirjutas 18. veebruaril 2017. aastal alla komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas 6. veebruaril 2018. aastal vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0107/2018),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus(2),

–  võttes arvesse partnerlus- ja arengukoostöölepingu nende osade ajutist kohaldamist alates 1. detsembrist 2017, mis kuuluvad ELi ainupädevusse,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi‑Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta, eriti 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni uue Afganistani-strateegia kohta(4), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Afganistanile antava ELi rahalise abi eelarvekontrolli kohta(5), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga(6), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(7), 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni Afganistani kohta ja eelkõige tapmiste kohta Zabuli provintsis(8), 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta(9), 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles(10), 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga(11) ja 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Afganistanis(12),

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta ja 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Afganistani kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 24. juuli 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi Afganistani‑strateegia elementide kohta (JOIN(2017)0031),

–  võttes arvesse Afganistani mitmeaastast näidisprogrammi (2014–2020) liidu arengukoostöö rahastamisvahendi raames,

–  võttes arvesse ELi riigipõhist tegevuskava koostöö kohta kodanikuühiskonnaga Afganistanis aastatel 2018–2020,

—  võttes arvesse Afganistanis tegutsenud Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Afghanistan) lõpetamist 2016. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. septembri 2018. aasta aruannet olukorra kohta Afganistanis ning selle mõju kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule,

—  võttes arvesse 2. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud dokumenti „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“,

—  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2210 (2015) ja 2344 (2017) ning Afganistanis tegutseva ÜRO abimissiooni (UNAMA) mandaati,

–  võttes arvesse riigisiseste põgenike inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 12. aprilli 2017. aasta aruannet oma Afganistani-missiooni kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Fatou Bensouda 3. novembri 2017. aasta nõuet alustada Afganistanis pärast 1. maid 2003 väidetavalt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimist,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalist ministrite konverentsi,

—  võttes arvesse 5. oktoobril 2016 Brüsselis Euroopa Liidu kaasjuhatusel toimunud rahvusvahelise Afganistani-teemalise konverentsi tulemusi ning vastastikuseid lubadusi, mis anti Afganistani‑teemalistel rahvusvahelistel konverentsidel 5. detsembril 2011 Bonnis, 8. juulil 2012 Tōkyōs ja 4. detsembril 2014 Londonis,

–  võttes arvesse 26.–27. märtsil 2018 Taškendis toimunud Afganistani‑teemalist konverentsi,

—  võttes arvesse 2. novembril 2011 Istanbulis käivitatud „Heart of Asia“ protsessi,

—  võttes arvesse 22. detsembri 2002. aasta Kabuli deklaratsiooni heanaaberlike suhete kohta,

–  võttes arvesse NATO juhitud ja ÜRO mandaadiga rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) (2003–2014) ning 24.–25. mail 2017 Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise järeldusi seoses nende väljaõppe-, nõuande- ja abimissiooni „Resolute Support“ jätkamisega (2014. aastast tänaseni),

–  võttes arvesse Afganistani humanitaarabi kava 2018–2021,

–  võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani‑teemalisel konverentsil kokku lepitud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit, arengukomisjoni arvamust ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0058/2019),

A.  arvestades, et 10. novembril 2011 võttis nõukogu vastu otsuse, millega anti komisjonile luba pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu üle(13); arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingut kohaldati ajutiselt ja osaliselt alates 1. detsembrist 2017, enne kui Euroopa Parlament sellele nõusoleku andis;

B.  arvestades, et 13. jaanuaril 2016 esitasid liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon nõukogule nõukogu otsuste ühisettepaneku ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Afganistani vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta;

C.  arvestades, et kuigi liikmesriigid nõustuvad lepingu sisuga, teatasid nad, et eelistavad ajutiselt kohaldatavat nn segalepingut, ning palusid seepärast komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ettepanekud vastavalt läbi vaadata, et võtta arvesse ajutiselt kohaldatava segalepingu võimalust;

D.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping allkirjastati 18. veebruaril 2017;

E.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani suhete aluseks järgmisel kümnel aastal ning et seda võib automaatselt pikendada viieaastasteks ajavahemikeks;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamenti on läbirääkimiste vältel osaliselt, ent mitte täielikult teavitatud; arvestades, et parlament sai Euroopa Liidu välisteenistuse jaoks nõukogu koostatud läbirääkimisjuhised alles 16. märtsil 2018 ja mitte 2011. aasta novembris, kui teda teavitati otsusest alustada läbirääkimisi;

G.  arvestades, et selline õigusraamistik rajaneb praegusele ELi Afganistani-strateegiale ning ka ELi ulatuslikule välisrahastamisabile;

H.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani vahel esimene lepinguline suhe, mis kinnitab ELi lubadust aidata kaasa Afganistani edasisele arengule nn üleminekukümnendil (2014–2024) ning tugevdab kahe poole ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid;

I.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping kajastab ELi ja Afganistani tulevase partnerluse aluspõhimõtteid ja tingimusi (I ja II jaotis) ning sisaldab olulisi klausleid inimõiguste ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta; arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus sätestatakse võimalused koostööks paljudes eri valdkondades, sealhulgas arenguvaldkonnas (III jaotis), kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas (IV jaotis), õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas (V jaotis), ning see hõlmab võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning rahapesu ja uimastite vastu, rändealast koostööd ja võimalikku tulevast tagasivõtulepingut, samuti valdkondlikku koostööd (VI jaotis);

J.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping võimaldab ELil ja Afganistanil käsitleda ühiselt ka selliseid ülemaailmseid probleeme nagu tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;

K.  arvestades, et Afganistanis on praegu otsustav aeg, mis tähendab, et kui edasisi jõupingutusi ei tehta, võivad kõik seni Afganistani arengu nimel tehtud pingutused, saavutused ja toodud ohvrid osutuda asjatuks;

L.  arvestades, et Daeshiga seotud Islamiriigi Khorasani provintsi rühmituse (IS‑KP) põhjustatud terrorioht on julgeolekuolukorda veelgi oluliselt halvendanud; arvestades, et 2018. aasta mais kontrollis Afganistani valitsus 56 % Afganistani provintsidest, 56 % territooriumist ja 65 % elanikkonnast ning 32 % provintsidest ei olnud selgelt kummagi poole kontrolli all ja 12 %s neist kehtis mässuliste võim(14) (15);

M.  arvestades, et 2002. aastast saadik on Euroopa Liit ja tema liikmesriigid üheskoos olnud suurim Afganistanile rahvusvahelise rahalise abi andja, kes on eraldanud humanitaar- ja arenguabiks üle 3,66 miljardi euro; arvestades, et Afganistani mitmeaastase näidisprogrammi (2014–2020) kohaselt moodustatakse aastateks 2014–2020 uus 1,4 miljardi euro suurune arengufond; arvestades, et praegu on Afganistani SKP suuruseks 20 miljardit USD ning alates 2014. aastast on selle kasvukiirus vähenenud; ning arvestades, et Afganistani majandust ohustavad endiselt mitmesugused probleemid, näiteks korruptsioon, halb maksulaekumine, viletsad taristud ja väga nõrk töökohtade loomine;

N.  arvestades, et alates 2001. aastast on paljud ELi liikmesriigid, NATO partnerid ja liitlasriigid panustanud Afganistani stabiliseerimisse ja arengusse oma sõjalisi ja tsiviilressursse ning kandnud raskeid inimohvreid ja kaotusi; arvestades, et stabiilne ja sõltumatu Afganistan, kes suudab end ise ära elatada ega paku varjupaika terrorirühmitustele, on NATO, ELi ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvides endiselt olulisel kohal; arvestades, et ELi liikmesriikidel on ikka veel Afganistanis üle 3 000 sõjaväelase, kes osalevad NATO missioonil „Resolute Support“;

O.  arvestades, et Iraanis ja Pakistanis on 2,5 miljonit registreeritud pagulast ja 2–3 miljonit dokumentideta afgaani; arvestades, et Afganistanis on üle 2 miljoni sisepõgeniku, kellest 300 000 muutusid põgenikeks 2018. aastal; arvestades, et paljud neist kannatavad toidupuuduse, puuduliku eluaseme, kanalisatsiooni ja tervishoiuasutuste halva kättesaadavuse ja kaitseta jäämise tõttu ning et paljud lapsed loetakse olevat eriti suures lapstööjõuna kasutamise, seksuaalse väärkohtlemise või kuritegelikesse jõukudesse värbamise ohus; arvestades, et 2018. aasta algusest alates on enam kui 450 000 Afganistani elanikku Iraanist koju tagasi pöördunud või sealt välja saadetud; arvestades, et Pakistani valitsus on teatanud, et 1,7 miljonit riigis registreeritud Afganistani põgenikku tuleb sunniviisiliselt sinna tagasi saata;

P.  arvestades, et ÜRO sõnul kahjustab korruptsioon Afganistanis riigi seaduslikkust, ohustab tõsiselt head valitsemistava ja kestlikku arengut ega lase tekkida reaalmajandusel;

Q.  arvestades, et Afganistan on madala sissetulekuga, konfliktijärgne ja merepiirideta riik, mis kõik raskendab rahvusvahelise üldsuse ja rahvusvaheliste institutsioonide tegevust;

R.  arvestades, et ülemaailmse kohanemisindeksi kohaselt on Afganistan üks kliimamuutustest kõige enam ohustatud riike maailmas;

S.  arvestades, et tekkimas on uued ohud ja rahvusvahelised kriisid, mis hajutavad üldsuse tähelepanu ning vähendavad tema toetust ja muret Afganistani olukorra pärast;

T.  arvestades, et hinnanguliselt kannatab 87 % Afganistani naistest soolise vägivalla all; arvestades, et Afganistan on ÜRO 2017. aasta soolise ebavõrdsuse indeksi järgi 160 riigi seas 153. kohal;

U.  arvestades, et 2017. aasta oli Afganistanis oopiumikasvatuse poolest rekordiline (kasv 2016. aastaga võrreldes 63 %); arvestades, et opiaatide salakaubavedu suurendab Afganistanis veelgi ebastabiilsust, mässuliste tegevust ja terrorirühmituste rahastamist;

V.  arvestades, et Afganistani 2018. aasta eelarve on esmakordselt kooskõlas rahvusvaheliste prognoosimis- ja raamatupidamisstandarditega;

W.  arvestades, et 2016. aastal jõudis lõpule Afganistanis üheksa aastat edukalt toiminud ELi politseimissioon;

Poliitilis-strateegilised aspektid

1.  soovib jätkuvalt kindlalt toetada Afganistani valitsust tema püüdlustes rajada Afganistani rahvale turvaline ja kindel tulevik, viies läbi tähtsaid reforme, et parandada valitsemist ja õigusriiki, võidelda terrorismi ja äärmusluse vastu, saavutada kestlik rahu ja areng, luua seaduslikud, demokraatlikud institutsioonid, tõhustada vastupanuvõimet riiklikele ja piirkondlikele julgeolekuprobleemidele, tagada inimõiguste, sealhulgas naiste ning rahvus- ja usuvähemuste õiguste austamine, võidelda korruptsiooni ja uimastite vastu, parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ja maaelu arengut, luues rahvastikust kaks kolmandikku moodustavatele noortele parema tuleviku; rõhutab, et vaja on rahumeelset lahendust konfliktile Afganistanis ja kõik jõupingutused tuleks suunata selle pakilisima eesmärgi saavutamisele;

2.  rõhutab, et pikemas perspektiivis sõltub Afganistani areng vastutustundest, heast valitsemisest, inimeste turvalisuse kestlikust tagamisest, sealhulgas vaesuse vähendamisest ja töövõimaluste loomisest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest, haridusest ning inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas naiste ja vähemuste õiguste kaitsest; rõhutab vajadust tegutseda viisil, mis tagab kaasava majanduskasvu ning soodsad tingimused kestlikeks välisinvesteeringuteks, mis on kasulikud Afganistani rahvale ja mille juures täielikult järgitakse sotsiaalseid, keskkonnakaitse- ja tööhõivenorme;

3.  tunneb muret keskvalitsuse nõrkuse ja ebastabiilsuse pärast, kuna ta ei kontrolli suurt osa riigist, mis muudab konflikti mõju tsiviilelanikele veelgi rängemaks; kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles lihtsustama vahendustegevust sellistel juhtudel nagu valimistejärgsed lahendamata probleemid;

4.  kutsub ELi üles abistama püüdlustes vähendada rahvusrühmade vahelisi pingeid, mis murendavad keskvõimu, ning toetama Afganistani ühiskonna rikkalikku paljurahvuselist struktuuri;

5.  rõhutab oma pikaajalist toetust rahvusvahelistele normidele vastavatele usaldusväärsetele, vabadele, ausatele ja läbipaistvatele valimistele ning toetab ELi valimisvaatlust riigis, sealhulgas 2019. aasta presidendivalimiste vaatlemist; rõhutab, et lakkamatu poliitilise rivaalitsemise tõttu on nendel valimistel tohutu mõju Afganistani valitsuse tulevasele stabiilsusele;

6.  rõhutab riigi tohutut majanduslikku potentsiaali tulenevalt selle geograafilisest asendist ning inimressurssidest ja loodusvaradest;

7.  rõhutab ELi olulist rahalist ja poliitilist toetust Afganistani sotsiaal-majanduslikule arengule, humanitaarabile ja piirkondlikule ühenduvusele; nõuab tungivalt, et tehtaks rohkem ELi ja selle liikmesriikide vahelise ühise programmitöö kujundamiseks;

8.  rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada ELi ja USA poliitika koordineerimist ja dialoogi Afganistani käsitlevates ja piirkondlikes küsimustes;

9.  väljendab heameelt ÜRO egiidi all 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalisel ministrite konverentsil vastu võetud ühiskommünikee üle, milles käsitleti Brüsseli Afganistani‑teemalisel konverentsil 2016. aastal võetud kohustusi;

Piirkondlike osalejate roll ja vastutus

10.  tuletab meelde, et Afganistan on Aasia ja Lähis‑Ida ühenduskohas paiknev sisemaariik, ning tunnistab, et tema stabiliseerimise, arengu ja majandusliku elujõulisuse jaoks on väga oluline naaberriikide ja piirkondlike jõudude, eriti Hiina, Iraani, India, Venemaa ja Pakistani toetus ja positiivne koostöö; väljendab kahetsust seepärast, et stabiilne ja edukas Afganistan ei ole mitte alati nende piirkondlike jõudude lõppeesmärk, ning toonitab nende riikide keskset osa rahu- ja stabiliseerimisprotsessis; palub, et naaberriigid edaspidi ei tõkestaks Afganistani eksporti, nagu nad seda varem on teinud;

11.  rõhutab, et Afganistanis ja ka Pakistanis tegutsevate terrorivõrgustike mobiilsus ja jätkuv aktiivsus suurendavad samuti ebastabiilsust kogu piirkonnas;

12.  toonitab, et Afganistanis põrkuvad sageli piirkondlike jõudude vastandlikud eesmärgid; nõuab tungivalt nende jõudude täielikku toetust rahupüüdlustele Afganistanis; toetab piirkondlikke koostööfoorumeid, kuid väljendab muret mõnede Afganistani naabrite samaaegse kaudse sekkumise pärast konflikti, kuna see kahjustab rahupüüdlusi; nõuab, et need naabrid loobuksid oma nö klientide kaudu Afganistanis rivaalitsemisest ning et nii naabrid kui ka piirkondlikud jõukeskused teeksid täiel määral koostööd pikaajalise ja kestliku rahu saavutamiseks Afganistanis;

13.  nõuab tungivalt, et EL tõhustaks dialoogi ja koostööd piirkondlike partneritega, et võidelda uimastikaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;

14.  rõhutab Afganistanis taristute ja piirkondliku arengu keskset tähtsust Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia riikide vahelise kaubavahetuse ja ühenduvuse parandamisel ning ka piirkonda stabiliseeriva tegurina;

15.  kutsub ELi üles lisama oma Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia strateegiatesse ELi ja Afganistani koostööga seotud kaalutlused;

Julgeolek ja rahu kindlustamine

16.  väljendab endiselt sügavat muret julgeolekuolukorra jätkuva halvenemise pärast Afganistanis ning territooriumite loovutamise pärast Talibani võitlejatele ja mitmesugustele terrorirühmitustele, näiteks Islamiriigi Khorasani provintsi rühmitusele (IS‑KP), kes näib saavat tugevat täiendust välisvõitlejate näol; mõistab otsustavalt hukka nende rünnakud Afganistani tsiviilelanike, julgeolekujõudude, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vastu; kinnitab oma otsusekindlust võidelda igal kujul ilmneva terrorismi vastu ning avaldab austust kõigile koalitsiooni- ja Afganistani vägede võitlejatele ja tsiviilisikutele, kes on langenud demokraatliku, turvalise ja stabiilse Afganistani eest; märgib, et 2018. aastal omistati enam kui pooled valitsusvastased rünnakud IS‑KP‑le, kes püüab rahu- ja leppimisprotsessi takistada ja nurjata; märgib murega, et sellistel praegustel džihadistide organisatsioonidel nagu IS‑KP, Al Qaeda ja nende tütarorganisatsioonid on õnnestunud kohaneda ja kanda kinnitada ning nad on Afganistani, piirkonna ja Euroopa jaoks suur julgeolekuoht;

17.  rõhutab ELi jätkuvat toetust Afganistani juhitud ja Afganistani vastutusel toimuvale kaasavale rahuprotsessile, sealhulgas Hezb‑e‑Islamiga (Afganistani Islamipartei) sõlmitud rahukokkuleppe elluviimisele; on valmis pakkuma konkreetset toetust kõigi sobivate ELi vahenditega kohe, kui tegelik rahuprotsess käivitub; kutsub Talibani üles loobuma vägivallast, ühinema rahuprotsessiga ja järgima Afganistani põhiseadust; rõhutab oma toetust valitsuse poolt Talibanile korduvalt tehtud kõikehõlmavale rahupakkumisele; kutsub üles kodanikuühiskonda täiel määral neisse kõnelustesse kaasama; tunnistab, et selleks, et aidata Afganistani julgeolekujõududel riiki stabiliseerida ja mitte lasta sellel jälle muutuda terrorirühmituste turvapaigaks ja piirkonna ebastabiilsuse allikaks, on vaja käsitleda kombineeritud rahvusvaheliste julgeolekujõudude pikaajalise kohaloleku küsimust; tuletab meelde, et kõik konflikti osapooled peavad järgima rahvusvahelist humanitaarõigust;

18.  väljendab heameelt alates 2001. aastast esimese relvarahuperioodi (Eid‑al‑Fitr) üle, mis tõendas afgaanide seas laialt levinud rahusoovi; nõuab, et Taliban vastaks Afganistani presidendi üleskutsele kehtestada uus relvarahuperiood;

19.  rõhutab, et neli aastakümmet sõda ja konflikte, mis algasid Nõukogude Liidu sissetungiga Afganistani 1979. aastal, on viinud Afganistani praeguste arvukate lahendamata probleemideni; tunnustab sellega seoses noorte ja Afganistani diasporaa rolli riigile turvalise ja parema tuleviku rajamisel; kutsub ELi üles toetama vägivallaohvrite huvides üleminekuaja kohtuprotsesse;

20.  märgib, et pärast seda, kui 2016. aasta detsembris lõppes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon EUPOL Afganistan, mille käigus anti Afganistani riiklikule politseile ja siseministeeriumile eriväljaõpet ja nõustamist, on liit jätkanud koostööd Afganistani politseiga selliste ELi välisrahastamisvahendite kaudu nagu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, millest rahastatakse ka lepitusmeetmeid;

21.  märgib, et rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) missiooni käigus ehitati nullist üles Afganistani riiklikud julgeolekujõud, millest on saanud riigis mässuliste mõjuvõimu vastu võitlev 352 000 sõdurist ja politseiametnikust koosnev võimekas jõud, millel on jalaväe-, sõjaväepolitsei-, luure-, teede lõhkekehadest puhastamise, meditsiini-, lennundus- ja logistikaalane võimekus;

22.  märgib, et ISAF rajas valitsemise ja majandusarengu parandamiseks turvalise keskkonna, mille tulemusena põhilised tervise- ja muud arengunäitajad paranesid protsentuaalselt rohkem kui üheski teises riigis; märgib, et tänu ISAFi edule tekkis ka elujõuline meedia ja miljonid afgaanid saavad nüüd oma valimisõigust teostada;

23.  ergutab lisaks NATO missiooni „Resolute Support“ jätkama Afganistani sõjaväe väljaõpetamist ja järelevalvet; ergutab liikmesriike pakkuma Afganistani valitsusele ja kohalikele omavalitsustele tsiviilkriisiohje koolitust;

24.  ergutab NATOt ja ELi tegema koostööd, et koguda luureandmeid Afganistani ohustavate mässuliste rühmituste kohta, ja kooskõlastama ühiselt Afganistani julgeolekujõududele antavaid poliitilisi soovitusi;

25.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et Taliban ja teised mässulised rühmitused kasutavad ELi ja rahvusvahelise üldsuse kohalolekut ja nende poolt Afganistanis saavutatut propaganda eesmärgil, et levitada narratiivi, nagu takistaksid välisvallutajad Afganistani riigi ja eluviisi arengut; õhutab ELi ja Afganistani valitsust sellise propaganda vastu võitlema;

26.  toonitab, et võitlus terrorismi rahastamise vastu on Afganistanis turvalisust soodustava keskkonna loomise võtmetegur; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased partnerid tõhustaksid tegevust kõigi terrorismi rahastamise võrgustike lõhkumiseks, eriti sel eesmärgil hawala võrgustike kasutamise ja rahvusvaheliste annetuste tegemise takistamiseks, selleks et võidelda radikaliseerumise ja äärmusluse vastu ning hävitada värbamisvahendid, mida Afganistani terroriorganisatsioonid jätkuvalt kasutavad;

27.  nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed selle tagamisel, et äärmusideoloogiate tõkestamine ja leviku takistamine kuuluks tema esmaste prioriteetide hulka;

28.  toetab Afganistani rahu- ja taasintegreerimise programmi, mille kaudu lõimitakse ühiskonda Talibani liikmed, kes end ise üles annavad ja vägivallast lahti ütlevad; avaldab tunnustust Ühendkuningriigile, kes on selleks juba panustanud üle 9 miljoni naelsterlingi;

29.  kutsub Afganistani valitsust üles rakendama täiel määral naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja tagama naiste osalemise, kaitse ja õigused kogu konfliktitsüklis alates ennetusest kuni konfliktijärgse ülesehitustööni;

30.  ergutab Afganistani valitsust töötama välja mõjusad keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaalased vastumeetmed; nõuab tungivalt, et EL annaks keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase võimekuse suurendamiseks operatiiv-, tehnilist ja rahalist toetust;

31.  õhutab Afganistani valitsust kehtivaid rahvusvahelisi norme järgides tõhustama oma riigisiseseid kontrollisüsteeme võitluseks väike- ja kergrelvade ulatusliku ringluse vastu;

Riigi ülesehitamine

32.  rõhutab, et Afganistani valitsus ja rahvusvaheline üldsus peaksid suurendama pingutusi korruptsiooni väljajuurimiseks riigis, tugevdama reageerimisvõimelisi ja kaasavaid institutsioone ning parandama kohalikku valitsemistasandit – need on üliolulised sammud sellise stabiilse ja seadusliku riigi ülesehitamiseks, mis suudab konflikte ja mässe ära hoida; kutsub Afganistani valitsust üles suurendama riigi suutlikkust varastatud vara tagasi saada selliste programmide kaudu nagu varastatud vara tagastamise algatus, mida juhivad Maailmapanga Grupp ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC);

33.  kutsub Afganistani valitsust üles suurendama poliitilist kaasamist, tugevdama vastutust ja võitlema aktiivselt korruptsiooni vastu;

34.  rõhutab vajadust kaotada Afganistanis lõhe riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel; tunnistab, et seda probleemi oleks võimalik leevendada juhul, kui Afganistani valitsus jõustaks statuudi, millega nõutakse piirkondade kuberneride kohalolekut piirkondades, mida nad esindavad;

35.  palub, et liit tagaks ELi rahaliste vahendite investeerimise projektidesse, mis aitavad Afganistani elanikke, ning toetaks piisavalt omavalitsusi põhiteenuste pakkumisel ja kohaliku valitsemistasandi ülesehitamisel, et tagada elanikele elementaarne elatustase, tagada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tegevuse kooskõlastamine investeerimisprioriteetide väljaselgitamisel, toetada rohkem kodanikuühiskonda, eriti inimõiguslasi, ning eelkõige lugeda rahastamisel esmatähtsaks sellised projektid, millega toetatakse neid, kes edendavad aruandekohustust, inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning millega toetatakse kohalikku dialoogi ja konfliktilahendusmehhanisme;

36.  nõuab, et EL jätkaks pärast EUPOLi missiooni lõpetamist oma järkjärgulise väljatõmbumise kava, mis hõlmab tegevuse EUPOLi kohalikele ja rahvusvahelistele partneritele jätkusuutliku üleandmise tagamist; nõuab tungivalt, et kõik osalised jätkaksid jõupingutusi Afganistani riikliku politsei muutmiseks ohutust ja julgeolekut tagavaks professionaalseks jõuks, ning kõigi õiguskaitseasutuste tugevdamiseks, keskendudes eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele, politseile ja Afganistani vanglate olukorra parandamisele ja vangide õiguste austamisele;

37.  väljendab kahetsust selle üle, et uimastivastased kampaaniad Afganistanis on läbi kukkunud ja et on tehtud liiga vähe Talibani uimastilaborite ja rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike võrgustike purustamiseks, millel on uimastikaubanduses ning Talibani ja terrorioperatsioonide rahastamisel keskne koht; toetab Afganistani valitsuse uut uimastivastase võitluse strateegiat, mida toetab ka UNODC, ning kiidab selle strateegia heaks; väljendab muret oopiumikasvatuse laienemise pärast Afganistanis(16) ja kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama sihtotstarbelise poliitika selle suundumuse vääramiseks; märgib, et ülioluline on luua moonikasvatusele tegelikke ja kestlikke alternatiive ning teha need tootjatele kättesaadavaks;

38.  rõhutab, et Talibani peamised sissetulekuallikad on ebaseaduslik maavarade kaevandamine ja oopiumi tootmine; märgib, et hinnanguliselt teenib Taliban praegu ebaseaduslikust kaevandamistegevusest tulu 200–300 miljonit eurot aastas;

39.  nõuab asjakohaste kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide lisamist ning suuremat läbipaistvust, et tagada tõhus avalik haldus, sealhulgas finantsjuhtimine ning välis- või arenguabi väärkasutamise ärahoidmine kooskõlas abi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga;

40.  väljendab heameelt selle üle, et 2016. aastal allkirjastasid EL ja Afganistan riigi ülesehitamise lepingu, millega eraldatakse kahe aasta jooksul 200 miljonit eurot eelarvetoetust valitsusasutuste tugevdamiseks ning sellistele arenguprioriteetidele nagu majanduskasvu tekitamine, vaesuse vähendamine ja võitlus korruptsiooniga; rõhutab, et vahendeid tuleb kasutada tulemuslikult;

41.  märgib, et riigi ülesehitamise lepingu aluseks on üldine positiivne hinnang Afganistani saavutustele peamistes reformivaldkondades; tunnistab, kui oluline on ülevaate andmine riigi ülesehitamise lepingus esitatud eesmärkidest ja rahastamistingimustest; lisaks rõhutab väärkasutuse ärahoidmiseks järelevalve ja korrapärase kontrolli tähtsust; toonitab, kui tähtis on, et Afganistani valitsus keskenduks arengule ja stabiilsusele; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitama riigi ülesehitamise lepingu rakendamisest ning rõhutab, et komisjoni järeldusi tuleks kasutada edasise eelarvetoetuse kavandamisel ajavahemikuks 2018–2021.

Kodanikuühiskond ja inimõigused

42.  väljendab rahulolu selle üle, et ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostöölepingus rõhutatakse inimõigustealast dialoogi, eriti seoses naiste, laste ning rahvus- ja usuvähemustega, kellele tuleb anda juurdepääs ressurssidele ja aidata neil oma põhiõigusi täielikult kasutada, muu hulgas värvates rohkem naisi Afganistani valitsusstruktuuridesse ning julgeoleku- ja kohtusüsteemi; kutsub Afganistani üles liikuma igasuguse naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nende vastase vägivalla kaotamise suunas; rõhutab vajadust teha rohkem partnerlus- ja arengukoostöölepingu I ja II jaotise sätete rakendamiseks;

43.  nõuab, et EL jääks kindlale seisukohale inimõiguste rakendamise küsimustes, ja rõhutab, et demokraatlike põhimõtete, inimõiguste, eriti naiste ja vähemuste õiguste, ja õigusriigi põhimõtte austamine on lepingu olulised osad; nõuab ELilt erimeetmeid juhul, kui Afganistani valitsus peaks lepingu olulisi punkte rikkuma;

44.  tuletab meelde, et EL keskendub eelkõige naiste, laste, vaeste ja puuetega ja vaesuses elavate inimeste elutingimuste parandamisele ning need rühmad vajavad eriti abi, muu hulgas tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

45.  väljendab heameelt, et lepingus on väga olulisel kohal sooline võrdõiguslikkus ja sellega seotud meetmed ning keskendutakse kodanikuühiskonna arendamisele; nõuab, et EL oma arengutegevuses edendaks rohkem soolist võrdõiguslikkust ning suurendaks naiste mõjuvõimu, pidades silmas, et muutmaks ühiskonna suhtumist naiste sotsiaal-majanduslikku rolli, tuleb võtta vastavaid meetmeid teadlikkuse tõstmiseks ja hariduse valdkonnas ning reformida reguleerivat raamistikku;

46.  rõhutab vajadust kaitsta ohustatud või rünnaku alla sattunud rahvus- ja usuvähemusi; märgib, et šiiitidest hazara rahvusrühma rünnatakse teistest sagedamini ning sellepärast väärivad nad erilist tähelepanu;

47.  nõuab Afganistani riiklike ja piirkondlike inimõigustega seotud institutsioonide, vabaühenduste ja teadusringkondade tugevdamist ja toetamist; nõuab tungivalt, et rahvusvahelised partnerid ergutaksid tihedama koostöö tegemist nende Afganistani partneritega ja nende suuremat kaasamist;

48.  toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust, et tagada vastutus väidetavalt alates 2003. aasta maist toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest;

49.  on mures üha arvukamate ja vägivaldsemate tahtlike tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate vastaste rünnakute ja tsiviiltaristute ründamise pärast; nõuab tungivalt, et kõik osapooled austaksid rahvusvahelistest inimõigustealastest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust takistada tsiviilisikute ja tsiviiltaristute ründamist;

50.  kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama viivitamata moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

Areng ja kaubandus

51.  tunnistab, et Afganistanile antava ELi abi lõppeesmärk on riigi ökoloogilisse, sotsiaalsesse ja majandusabisse panustades aidata nende valitsusel ja majandusel kaotada vaesus, saavutada sõltumatus ja majanduskasv sisemise arengu ja piirkondliku koostöö, väliskaubanduse ja kestlike avaliku sektori investeeringute kaudu ning kaotada ülemäärane sõltuvus välisabist;

52.  märgib, et Afganistan on üks maailma suurimaid humanitaarabi saajaid ja ELi institutsioonid eraldasid aastatel 2002–2016 Afganistanile abi 3,6 miljardi eurot väärtuses; peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaesuses elavate afgaanide osakaal on tõusnud 2012. aasta 38 %‑lt 55 %‑ni 2017. aastal ning juhib tähelepanu asjaolule, et seoses rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude vähendamise, sellega kaasneva rahvusvahelise tagastamatu abi vähenemise ja halveneva julgeolekuolukorraga on alates 2014. aastast riigi majanduskasv olnud aeglane;

53.  rõhutab, et selleks, et teha tööd riigis rahu ja stabiilsuse saavutamiseks, tuleb vähendada kõrget töötuse määra ja võidelda vaesuse vastu;

54.  rõhutab, et selleks, et hoida ära noorte meeste värbamist Talibani ja teistesse mässuliste võrgustikesse, on vaja rohkem muid tööhõivevõimalusi peale põllumajanduses ja valitsussektoris töötamise;

55.  väljendab heameelt selle üle, et Afganistani valitsus võttis 2016. aastal vastu Afganistani rahu ja arengu riikliku raamistiku (ANPDF) ning iseseisvat toimetulekut toetava vastastikuse vastutuse raamistiku (SMAF); kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkama arengu tõhususe põhimõtet järgides partnerlus- ja arengukoostöölepingu kaudu Afganistani enda arenguprioriteetide toetamist;

56.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni üles konkreetsete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal korrapäraselt hindama kõiki ELi meetmeid Afganistanis, eriti arenguabi, hea valitsemistava (sealhulgas kohtute), inimõiguste austamise ja julgeoleku valdkonnas; nõuab sellega seoses samuti, et hinnataks ELi meetmete suhtelist mõju üldisele olukorrale riigis ning ELi osalejate ja teiste rahvusvaheliste missioonide ja meetmete vahelise koordineerimise ja koostöö taset, ning et tulemused ja soovitused avalikustataks ja esitataks Euroopa Parlamendile;

57.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et väga suurte välisabi süstide mõju on olnud tagasihoidlik; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruanne ELi poolt Afganistanile viimase kümnendi jooksul antud abi tulemuslikkuse kohta;

58.  soovitab ELil ja teistel Afganistani arendamisse kaasatud rahvusvahelistel organisatsioonidel teha koostööd Afganistani meediaga, et tagada arengualaste jõupingutuste, nende allikate, eesmärkide ja mõju strateegiline edastamine Afganistani rahvale;

59.  tuletab meelde, et praegu on Afganistanis puudus tsiviilekspertidest; õhutab ELi ja liikmesriike võtma tööle ja koolitama nõuetekohaselt tsiviileksperte, et abistada ja koolitada Afganistani ametnikke ja kohalikke elanikke majandusarengu ja uimastitevastase võitluse seisukohalt olulistes valdkondades;

60.  rõhutab vajadust toetada Afganistani haridussüsteemi, et suurendada igal haridustasemel õppivate laste arvu;

61.  väljendab heameelt selle üle, et kooliskäijate (kellest 39 % on tütarlapsed) arv on 2001. aastaga võrreldes kasvanud kümme korda;

62.  nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist noortele, ja nõuab selliste programmide nagu Erasmus+ ja „Horisont 2020“ täielikku kasutamist, et luua sidemeid haridusasutuste, akadeemiliste ringkondade, teadussektorite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel;

63.  toetab ELi ja liikmesriikide meetmeid panustamiseks Afganistani Ülesehitamise Usaldusfondi, mida juhivad ühiselt Maailmapank ja Afganistani rahandusministeerium ning mille eesmärk on pakkuda elutähtsaid põhiteenuseid, eeskätt tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

64.  väljendab heameelt Afganistani ühinemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) 2016. aastal ning tunnustab kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringute lisaväärtust Afganistani tuleviku jaoks; tunnistab WTO liikmeksoleku võimalikku positiivset mõju Afganistani maailmamajandusse lõimimisel;

65.  märgib, et pärast riigi ühinemist WTOga 2016. aastal, mis tihendas Afganistani sidemeid maailmamajandusega, andis EL Afganistanile tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule, kuid tunnistab, et selleks, et erasektor saaks seda korda ära kasutada ja nõnda sektorisisest arengut kiirendada, on vaja täiendavaid konkreetseid meetmeid;

66.  rõhutab, et Afganistani ametivõimud peaksid töötama välja kestliku majandusmudeli, mille keskmes oleks ümberjagamise põhimõte; kutsub ELi üles toetama Afganistani keskkonnaalast arengut ja energiavaldkonna üleminekut, kuna puhast ja säästvat energiat käsitlevad sätted on hädavajalikud selleks, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide täitmist;

67.  toonitab vajadust teha rohkem, et suurendada valitsusasutuste suutlikkust sõnastada ja rakendada kaubandusstrateegiaid ja -poliitikat ning parandada kaupade piiriülest liikumist ja nende kvaliteeti nii, et see vastaks rahvusvahelistele nõuetele;

68.  nõuab ELis asuvate äriühingute ja Afganistani erasektori ettevõtjate vaheliste suhete tõhustamist; ergutab looma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks soodsaid tingimusi;

69.  toetab ja tervitab kõiki ELi, üksikute liikmesriikide või mis tahes rahvusvahelise üldsuse liikme käivitavaid arenguprogramme, mille eesmärk on aidata väikeettevõtete omanikel ja ettevõtjatel tulla toime õigusabikulude, normide ja muude tootmist takistavate asjaoludega, mis vastasel juhul pärsiksid ettevõtete turule sisenemist ja/või turul kasvamist;

70.  tunnistab, et Afganistani maavarade varud annavad riigile majandusliku võimaluse tekitada tulu ja töökohti; märgib, et Hiina on ilmutanud huvi selliste varude ja eelkõige haruldaste muldmetallide vastu;

Ränne

71.  tunnistab, et ränne on jätkuvalt probleem nii Afganistani kui ka selle naaberriikide ja ELi liikmesriikide jaoks; väljendab muret enneolematult suure arvu peamiselt Pakistanist ja Iraanist tagasi pöörduvate ja vähemal määral Euroopast tagasi pöörduvate rändajate pärast; tunnistab, et pagulaste ja sisepõgenikega seotud probleeme on põhjustanud Afganistani mässuliste rühmitustest lähtuva vägivalla oht ning ka majanduslikud ja keskkonnategurid; rõhutab, et ELi ja rahvusvahelise kogukonna tegevuses tuleks keskenduda massilise rände süvapõhjuste kõrvaldamisele; tunnustab Afganistani riiklikku tagasipöördumise haldamise strateegiat; väljendab samas muret selle pärast, et Afganistani ametivõimudel puudub alaline integratsioonipoliitika praeguste tagasipöördujate haldamiseks; on veendunud, et tagasipöördujate ja eriti laste (kellele tuleb tagada alg- ja keskhariduse kättesaadavus) ühiskonda taaslõimimine on ülioluline selleks, et tagada riigis stabiilsus ja et tagasipöördunute suhtes ei rakendataks tagasipöördumismenetluste käigus sundi ega vägivalda;

72.  toonitab, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) sõnul vajab Afganistanis humanitaarabi 5,5 miljonit inimest, sealhulgas konfliktide või põua tõttu sisepõgenikuks muutunud isikud, ning rõhutab, et riigi põhja- ja lääneosas on põua tõttu pidanud kodudest lahkuma üle 250 000 elaniku; märgib, et humanitaarabi kava on ainult 33,5 % ulatuses rahastamisega kaetud ning seepärast nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jõulisemalt tegutseksid peamiste humanitaarprobleemide lahendamiseks ja põhivajaduste rahuldamiseks ning pööraksid erilist tähelepanu kaitsetumatele inimestele, sealhulgas neile, kes asuvad raskesti ligipääsetavates piirkondades;

73.  peab kahetsusväärseks, et kuigi partnerlus- ja arengukoostöölepingu artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et osalised peaksid sõlmima tagasivõtulepingu, ei ole sõlmitud ametlikku lepingut, vaid ainult mitteametlik kokkulepe „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud“ (seoses migratsiooniküsimustega); peab oluliseks, et kõik tagasivõtulepingud oleksid ametlikud, et tagada demokraatlik aruandekohustus; peab kahetsusväärseks demokraatliku ja parlamentaarse kontrolli puudumist nimetatud kokkuleppe („Ühised edasised sammud“) sõlmimise üle ning rõhutab, kui oluline on jätkata dialoogi kõigi asjaosalistega, et leida Afganistani pagulaste probleemi piirkondlikule mõõtmele kestlik lahendus;

74.  väljendab kahetsust Afganistani rändelaine, eriti haritud inimeste ja noorte rände pärast läände, mille on tinginud väljavaadete puudumine riigis; toonib Pakistanis ja Iraanis välja makstud ELi toetust Afganistani väljarändajate elu parandamiseks; kutsub nimetatud riike üles neid isikuid mitte riigist välja saatma, kuna sellel oleks väga halb mõju Afganistani stabiilsusele ja majandusele; nõuab tungivalt, et põgenike koju tagasipöördumine peab toimuma ohutult, korrektselt ja vabatahtlikult;

75.  avaldab komisjonile tunnustust 2016. aastal alanud suurprojekti eest tagasipöörduvate rändajate paremaks taaslõimimiseks Afganistani, Bangladeshi ja Pakistani, mille tarvis on konkreetselt Afganistani jaoks aastateks 2016–2020 eraldatud 72 miljonit eurot;

76.  rõhutab, et ELi arenguabi Afganistanile ei tohiks keskenduda üksnes rändele ja piirihalduse valdkonna eesmärkidele, ning on seisukohal, et arenguabi peaks tulemuslikult tegelema rände algpõhjustega;

Valdkondlik koostöö

77.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks iga valdkonna terviklikud strateegiad, et tagada ulatuslik areng Afganistaniga tehtava koostöö kõigis valdkondades;

78.  nõuab jõupingutusi, et kasutada hästi ära ELi kogemused suutlikkuse suurendamisel ning avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimisel; rõhutab, et on vaja kiiresti parandada valitsemist maksustamise valdkonnas; nõuab vabaühenduste toetamist, austades täielikult nende erinevat etnilist, religioosset, sotsiaalset või poliitilist tausta;

79.  toonitab, et põllumajandus annab 50 % Afganistani elanikkonna sissetulekust ja ühe neljandiku Afganistani SKPst; märgib, et EL on otsustanud kulutada aastatel 2014–2020 arendusprojektidele maapiirkondades 1,4 miljardit eurot; märgib lisaks, et need projektid on üliolulised, tagamaks et põllumajandustootjad ei hakkaks tegelema varimajandusega;

80.  märgib, et 80 % Afganistani elanikkonnast on seotud üksnes elatust andva põllumajandusega rasketes looduslikes tingimustes ja viletsaid niisutusmeetodeid kasutades; toetab suuremaid pingutusi toiduga kindlustatuse tagamiseks;

81.  võtab murega teadmiseks praeguse põua Afganistanis, mis on mitme aastakümne rängim ning ohustab inimesi, kariloomi ja põllumajandust; on lisaks mures sagedaste loodusõnnetuste pärast, nagu äkktulvad, maavärinad, maalihked ja karmid talved;

82.  märgib murega, et põllumajandussaaduste, näiteks nisu kahjustamine võib tuua kaasa ümberasumise, vaesuse, nälja ja mõnel juhul siirdumise mustale turule, ning et kolm miljonit inimest on äärmiselt suures toiduga kindlustamatuse ja elatusvahenditest ilmajäämise ohus;

83.  tunnistab, et toiduainete töötlemise väärtusahela praegusest suurema osa tagasi Afganistani toomine võiks suurendada perekondade sissetulekuid, parandada toiduga kindlustatust, alandada kulusid toidule ja pakkuda rohkem tööhõivevõimalusi;

84.  ergutab ELi jätkama jõupingutusi tervishoiu parandamiseks Afganistanis ning rõhutab, kui oluline on kõigi inimeste ja eelkõige haigustele eriti vastuvõtlike isikute, näiteks laste vaktsineerimine;

85.  väljendab heameelt selle üle, et esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus on suurenenud 9 %-lt rohkem kui 57 %‑le ja oodatav eluiga on tõusnud 44‑lt aastalt 60‑le ning et see edu sai võimalikuks tänu ELi, üksikute liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse abile; tunnistab neid saavutusi arvesse võttes vajadust teha veelgi rohkem, et jätkuvalt tõsta oodatavat eluiga ning vähendada sünnitavate naiste ja väikelaste suremust;

86.  mõistab teravalt hukka korruptsiooni Afganistani tervishoiusüsteemis, mille üheks näiteks on ebaseaduslike ravimite importimine, ning nõuab, et EL avaldaks jätkuvalt Afganistani valitsusele survet, et see teeks rohkem ära korruptsiooni tõkestamiseks;

87.  kinnitab vajadust koolitatud meditsiinitöötajate järele Afganistanis ning ergutab ELi ja selle liikmesriike tooma jätkuvalt sisse meditsiinitöötajaid kohalike arstide ja meedikute koolitamiseks;

88.  märgib, et inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine toob kahju kõigile osapooltele ja eeskätt Afganistani ühiskonnale; nõuab kehtivate lepingute kiiret rakendamist, sealhulgas teabe vahetamist, et lõhkuda hargmaised kuritegelikud võrgustikud, mis saavad kasu ebastabiilsusest ja nõrkadest institutsioonidest;

Partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamine

89.  väljendab heameelt partnerlus- ja arengukoostöölepingu kui esimese ELi ja Afganistani vahelise lepingulise suhte üle;

90.  märgib, et partnerlus- ja arengukoostööleping loob aluse suhete arendamisele sellistes eri valdkondades nagu õigusriik, tervishoid, maaelu areng, haridus, teadus ja tehnoloogia, korruptsioonivastane võitlus, rahapesu, terrorismi rahastamine, organiseeritud kuritegevus ja uimastid, ränne, tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;

91.  väljendab heameelt ühiste koostööorganite loomise üle täidesaatval tasandil ja peab eriti oluliseks korrapäraseid poliitilisi dialooge, sealhulgas inimõiguste, eriti naiste ja laste õiguste kui kõnealuse lepingu oluliste osade üle, ning probleemide lahendamiseks ja partnerlust tugevdavate võimaluste loomiseks;

92.  väljendab muret selle pärast, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus puuduvad sätted selle rakendamise parlamentaarse ühiskontrolli kohta; toetab Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja Afganistani parlamendi rolli partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamise järelevalves;

93.  võtab teadmiseks, et EL asendas alates 2017. aasta septembrist kooskõlas ELi välisteenistuse struktuuriga ELi eriesindaja Afganistanis oma erisaadikuga;

94.  kahetseb asjaolu, et nõukogu otsustas hakata lepingut ajutiselt kohaldama valdkondades, mille puhul on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, eelkõige parlamendi ainupädevusse kuuluva kaubavahetuse ja investeeringute alase koostöö osas, selle asemel et taotleda eelnevalt juba aegsasti lepingu ratifitseerimist; on seisukohal, et see otsus on vastuolus ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega ning kahjustab Euroopa Parlamendi seaduslikke õigusi ja kohustusi;

o
o   o

95.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi erisaadikule Afganistanis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 67, 14.3.2017, lk 3.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0169.
(3) ELT C 65, 19.2.2016, lk 133.
(4) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 108.
(5) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 55.
(6) ELT C 378, 9.11.2017, lk 73.
(7) ELT C 349, 17.10.2017, lk 41.
(8) ELT C 366, 27.10.2017, lk 129.
(9) ELT C 66, 21.2.2018, lk 17.
(10) ELT C 298, 23.8.2018, lk 39.
(11) ELT C 337, 20.9.2018, lk 48.
(12) ELT C 369, 11.10.2018, lk 85.
(13) Nõukogu 10. novembri 2011. aasta otsused (16146/11 ja 16147/11).
(14) EASO Country of Origin Information Report, Afghanistan Security Situation - Update, May 2018 (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) päritoluriigi teabe aruanne. Julgeolekuolukord Afganistanis – ajakohastatud andmed, mai 2018), https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/Afghanistan-security_situation_2018.pdf
(15) USA Afganistani ülesehituse eriinspektori kvartaliaruanne Ühendriikide Kongressile, 30. oktoober 2018, https://www.sigar.mil/pdf/quarterlyreports/2018-10-30qr.pdf
(16) https://www.unodc.org/unodc/en/frontpage/2018/May/last-years-record-opium-production-in-afghanistan-threatens-sustainable-development--latest-survey-reveals.html


Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osalemine eu-LISA tegevuses ***
PDF 110kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, liidu nimel sõlmimise kohta (15832/2018 – C8-0035/2019 – 2018/0316(NLE))
P8_TA(2019)0171A8-0081/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15832/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe eelnõu (12367/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 74, artikli 77 lõike 2 punktidele a ja b, artikli 78 lõike 2 punktile e, artikli 79 lõike 2 punktile c, artikli 82 lõike 1 punktile d, artikli 85 lõikele 1, artikli 87 lõike 2 punktile a, artikli 88 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0035/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0081/2019),

1.  annab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi valitsusele ja parlamendile.


ELi eriesindajate tegevusulatus ja volitused
PDF 143kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi eriesindajate tegevusulatust ja volitusi (2018/2116(INI))
P8_TA(2019)0172A8-0171/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 21, 33 ja 36,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja iga-aastaseid aruandeid Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi aastaaruandeid inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

–  võttes arvesse ELi eriesindajate ametisse nimetamise, volituste ja rahastamise 9. juuli 2007. aasta suuniseid ning nõukogu 11. märtsi 2014. aasta märkust (7510/14),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitas 28. juunil 2016, ning aruandeid selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 2013. aastal vastu võetud suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI‑inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, mis on Euroopa ja laiema piirkondliku julgeolekukorra alusdokument, ja kõiki lõppakti põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni asepresidendi ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile esitatud iga‑aastaste aruannete kohta, milles käsitletakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist,

–  võttes arvesse oma resolutsioone ELi aastaaruannete kohta, milles käsitletakse inimõiguste ja demokraatia olukorda maailmas,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumistega tegelemise kohta sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi kontekstis(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Ukraina kohta, milles nõutakse ELi eriesindaja ametisse nimetamist Krimmi ja Donbassi piirkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta soovitust nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0171/2019),

A.  arvestades, et ELi eesmärk on mängida rahvusvahelisel tasandil kaalukamat rolli – mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt – toetades oma meetmete ja poliitikaga rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ning reeglipõhise maailmakorra tagamist;

B.  arvestades, et nõukogu nimetab ELi eriesindajad komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul ning neil on volitused järgida konkreetseid, temaatiliselt või geograafiliselt piiritletud poliitilisi või julgeolekueesmärke; arvestades, et eriesindajad on end ELi diplomaatias näidanud väärtusliku ja paindliku jõuna, kes kõigi liikmesriikide toel saavad ELi kehastada ja esindada kriitilistes kohtades ja olukordades; arvestades, et ELi eriesindajate paindlikud volitused võimaldavad neid kiirkorras lähetada, kui teatud riikides või teemadel tekivad probleemid;

C.  arvestades, et tänu oma sagedasele kohalviibimisele on eriesindajatel hea võimalus kodanikuühiskonna ja kohalike osalistega dialoogi alustada ja kohapeal uurimistööd teha; arvestades, et selline vahetu kogemus võimaldab neil konstruktiivselt osaleda poliitika ja strateegia kujundamises;

D.  arvestades, et praegu on ELil viis piirkondlikku eriesindajat (seotud vastavalt Aafrika Sarve, Saheli, Kesk‑Aasia, Lähis‑Ida rahuprotsessi, Lõuna‑Kaukaasia ja Gruusia kriisiga), kaks riigipõhist eriesindajat (Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina) ja üks temaatiline eriesindaja, kes tegeleb inimõiguste küsimustega;

E.  arvestades, et ainult kaks eriesindajat on naised;

F.  arvestades, et need ELi eriesindajad, kellele on antud volitused konkreetsete riikide suhtes ja kes toimivad ühtlasi ELi delegatsiooni juhina neis riikides, on aidanud suurendada liidu sidusat ja tõhusat kohalolekut välisriikides; arvestades, et uute riigipõhiste eriesindajate nimetamine peab olema kooskõlas ELi välistegevuse strateegiaga, kui võtta arvesse, et liidu delegatsioone on Lissaboni lepinguga tugevdatud: neile on pandud vastutus kõigi liidu kohapealsete meetmete, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimise eest;

G.  arvestades, et on teisi esmatähtsaid piirkondi ja konflikte, sealhulgas ELi vahetus läheduses, näiteks Venemaa agressioon Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik okupeerimine, mis vajavad erilist tähelepanu ja suuremat sekkumist ning millele tuleb liidus rohkem tähelepanu juhtida;

H.  arvestades, et ELi eriesindajad on näidanud oma kasulikkust, eelkõige kõrgetasemelise poliitilise dialoogi korraldamisel ja väga tundlikus poliitilises keskkonnas kõrgetasemeliste partnerite leidmisel;

I.  arvestades, et ELi eriesindajaid rahastatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest, mille Euroopa Parlament on kaasotsustajana vastu võtnud, ja et eelarve täitmise eest vastutavad eriesindajad komisjoni ees;

J.  arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on kindlalt lubanud, et vastab positiivselt Euroopa Parlamendi taotlustele vastselt nimetatud ELi eriesindajad ära kuulata, enne kui nad ametisse asuvad, ja aitab eriesindajatel regulaarselt Euroopa Parlamendile aru anda;

K.  arvestades, et ELi eriesindajad valitakse isikute hulgast, kellel on varem olnud vanemdiplomaatiline või poliitiline ametikoht oma riigis või rahvusvahelistes organisatsioonides; arvestades, et neil on suur paindlikkus ja vabadus otsustada, kuidas nad oma volitusi täidavad, ning see võib neil aidata seatud eesmärke saavutada, strateegiaid rakendada ja ELile lisaväärtust tuua;

L.  arvestades, et ELi eriesindajate põhiroll on kaasa aidata ELi välistegevuse ja esindatuse ühtsuse, järjepidevuse, sidususe ja mõjususe tagamisele; arvestades, et eriesindajad näitavad ELi huvi teatud riigi, piirkonna või valdkonna vastu ja suurendavad selle nähtavust ning aitavad kaasa liidu teatava strateegia või poliitika rakendamisele riigis, piirkonnas või valdkonnas, kus esindajal on volitused;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

Volitused

Vahendid

Isiklik profiil

Hõlmatud valdkonnad

Koostoime ja koostöö

   a) esitada strateegiline käsitlus ELi eriesindajate kasutamise ning nende rolli, volituste ja panuse kohta ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise taustal;
   b) tagada ELi eriesindajate nimetamine üksnes siis, kui sellel on selge lisaväärtus, st kui eriesindajatele antavaid ülesandeid ei ole võimalik tõhusalt täita Euroopa välisteenistuse, sealhulgas ELi delegatsioonide olemasolevate struktuuride abil või komisjoni sees;
   c) tagada, et eriesindajaid kasutatakse eelkõige ELi tegevuse tõhustamiseks konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning liidu strateegiate elluviimisel, eelkõige vahendamise ja dialoogi hõlbustamise teel, samuti ELi poliitiliste eesmärkide edendamiseks välissuhete konkreetsetes teemavaldkondades ja rahvusvahelist õigust järgides;
   d) vältida eriesindajate arvu ülemäärast suurendamist ja nende volituste killustamist, mis põhjustaks kattumist teiste ELi institutsioonidega ja koordineerimiskulude suurenemist;
   e) tagada, et ELi eriesindajate volitused ja tegevus piirkondliku julgeoleku ja konfliktide ennetamise, vahendamise ja lahendamise protsessis juhinduvad rahvusvahelise õiguse põhimõtetest, nagu on kirjeldatud 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja muudes tähtsates rahvusvahelistes õigusaktides, samuti vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõttest, mis on Euroopa julgeolekukorra põhielement ja mida on rõhutatud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias; ning järgida kõiki eeskirju ja kogu poliitikat, mille EL on vastu võtnud selle piirkonna või konflikti suhtes, mis kuulub nende vastutusalasse;
   f) kaaluda kõiki võimalikke vahendeid eriesindajate rolli tugevdamiseks ELi välispoliitika tulemusliku elluviijana, mis võimaldab ette valmistada ja edendada liidu välispoliitilisi algatusi ning luua koostoimet, tagades seejuures, et eriesindajad saavad oma volitustega hõlmatud piirkonnas, sealhulgas konfliktipiirkondades vabalt liikuda, et tulemuslikult oma ülesandeid täita;
   g) suurendada ELi eriesindajate töö läbipaistvust ja nähtavust, sealhulgas andes avalikult teada riikidesse tehtud külastustest, töökavast ja esmaeesmärkidest ning luues eraldi veebisaite, mis võimaldavad avalikkusel nende tegevust jälgida;
   h) tugevdada tegureid, mis moodustavad ELi eriesindaja lisaväärtuse: legitiimsus, mille aluseks on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriikide toetus, piirkondlikud ja temaatilised kohustused, poliitiline kaal, paindlikkus ning ELi kohalolu ja nähtavuse suurendamine partnerriikides, tugevdades sellega liidu kuvandit mõjuka rahvusvahelise osalejana;
   i) anda volitused piisavalt pikaks ajaks, kuna see loob väljavaated, mis võimaldavad palgata kvalifitseeritud kõrgemaid ametnikke, täita eriesindajate volitusi ja suhetes partneritega usaldust suurendada, luua võrgustikke ja mõjutada protsesse; tagada volituste regulaarne läbivaatamine, võttes arvesse asjaomase riigi või piirkonna sündmusi või teema muutumist, ning võimaldada ka volituste pikendamist, kui asjaolud seda nõuavad;
   j) aidata volitustega hõlmatud piirkonnas kaasa ELi poliitika või strateegia rakendamisele, loomisele või läbivaatamisele;
   k) tagada, et konfliktide vältimine ja lahendamine, vahendamine ja dialoogi hõlbustamine, inimõigused, demokraatia, õigusriik ja soolised aspektid on horisontaalsed prioriteedid ja seega moodustavad ELi eriesindaja volituste aluse ning et tagatakse piisav aruandmine eriesindajate tegevusest nendes valdkondades;
   l) nõuda hindamis- ja järelevalvemenetlusi, mis hõlmaksid saavutatud tulemusi, tekkinud takistusi, peamiste probleemide väljatoomist, osalemist poliitika kujundamises, hinnangut ELi eriesindaja ja teiste liidu toimijate tegevuse kooskõlastatusele, et soodustada parimate tavade vahetamist eriesindajate seas, hinnata nende töö tulemuslikkust ning kaaluda nende volituste uuendamist ja läbivaatamist;
   m) tagada, et Kesk‑Aasiat hõlmavad volitused on kooskõlas ELi 2007. aasta Kesk‑Aasia strateegiaga, mis 2015. aastal läbi vaadati, et parandada liidu mõju ja nähtavust selles piirkonnas;
   n) näha ELi eriesindajatele ette pikk ametist lahkumise järgne „rahunemisaeg“, et tagada huvide konfliktide puhuks võimalikult ranged eetikanormid;
   o) tagada, et Euroopa Parlamendi väliskomisjon osaleb ELi eriesindajate uute ja pikendatud volituste koostamisel;
   p) säilitada ELi eriesindajate paindlikkus ja sõltumatus ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviijatena, kellel on eraldi rahastamisallikas ja privilegeeritud suhe nõukoguga; tugevdada samal ajal kooskõlastamis- ja aruandlussidemeid Euroopa välisteenistuse haldusdirektoraatide (piirkondlik, temaatiline, ÜJKP ja kriisidele reageerimine) ning nendega seotud komisjoni peadirektoraatidega; tagada kiire ja läbipaistev kandidaatide nimetamise ja kinnitamise protsess;
   q) kõrvaldada lahkuvate ja uute ELi eriesindajate vahel institutsioonilise mälu ja järjepidevuse säilimise puudujäägid, tugevdada sel eesmärgil Euroopa välisteenistuse logistilist ja haldustuge, sealhulgas arhiveerimist, ning eelkõige lähetada vajaduse korral ELi eriesindajate töötajaskonda Euroopa välisteenistuse ja teiste ELi institutsioonide poliitikanõustajaid;
   r) nimetada ELi eriesindajaiks laialdase diplomaatilise ja poliitilise pädevuse ja sobiva profiiliga isikuid ning tagada eelkõige, et neil oleks poliitiline mõjuvõim, mida on vaja kõrgetasemeliste koostööpartneritega sidemete ja vastastikuse usalduse loomiseks; kasutada selleks ära isikute reservi, kellel on poliitiline ja diplomaatiline kogemus ELi ulatuses; jälgida soolist ja geograafilist tasakaalu; tagada, et isiku ametisse määramise otsus tehakse läbipaistvalt ja ainult pärast kinnituse saamist, et kandidaat vastab tingimustele, eelkõige seoses potentsiaalse huvide konfliktiga, ning järgib eetilise käitumise reegleid;
   s) tagada, et ELi eriesindaja ametisse määramise võib kinnitada ainult pärast positiivse hinnangu saamist Euroopa Parlamendi väliskomisjonilt;
   t) hõlbustada juurdepääsu kandidaatide valikuga seotud teabele ja põhjendustele;
   u) koondada ELi eriesindajate volitused piirkondliku julgeoleku tugevdamisele ning konfliktide ennetamisele ja lahendamisele – valdkondadele, kus ELi tegevus võib anda lisaväärtust, eelkõige dialoogi ja vahendamise hõlbustamise kaudu; tagada, et eriesindaja nimetamise temaatilise suunitluse korral ei dubleeritaks ega õõnestataks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse rolli;
   v) võttes arvesse ELi eriesindajate konkreetset diplomaatilist rolli ELi välistegevuses ja vajadust säilitada Euroopa naabruskonnas stabiilsus, ergutada eriesindajaid arendama üha tihedamaid sidemeid riikidega, kus kestavad pikaajalised konfliktid, rõhutades, kui vajalikud on liidu eriesindajad, et aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele ELi naabruses;
   w) väljendada heameelt uue ELi inimõiguste eriesindaja nimetamise üle ja tunnustada senise eriesindaja tööd, kes edukalt täitis oma ülesande suurendada liidu inimõigustepoliitika tulemuslikkust ja nähtavust; märgib, et ametikoha ülesandeid on laiendatud, et need hõlmaksid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamist ja rahvusvahelise kriminaalõiguse toetamist;
   x) tugevdada ELi inimõiguste eriesindaja suutlikkust ja rolli, võttes arvesse, et selle eriesindaja volitused hõlmavad kogu maailma, mis endastmõistetavalt nõuab ja eeldab poliitilist dialoogi kolmandate riikide, oluliste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevust asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel;
   y) lõpetada järk-järgult olemasolevate riigipõhiste eriesindajate volitused ja kaaluda piirkondlike eriesindajate ametissenimetamist vastavalt sellele, milliseks kujuneb komisjoni järgmise koosseisu ja Euroopa välisteenistuse üldine ülesannete jaotus, võttes arvesse, et tähtis on mitte märkimisväärselt vähendada ELi eriesindajate arvu, et nad ei kaotaks oma erilist olemust; kaaluda ELi eriesindajate nimetamist rahvusvahelise kliimamuutuste vastase võitluse kooskõlastamise, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise õigusemõistmise ning desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas, viimasel juhul jätkates selle valdkonna praeguse ELi erisaadiku tööd;
   z) nimetada ametisse uus ELi Ukraina eriesindaja, kes keskenduks eelkõige Krimmi ja Donbassi piirkonnale ja vastutaks okupeeritud piirkondades inimõiguste olukorra jälgimise, Minski kokkulepete rakendamise, Aasovi merel pingete leevendamise ja sisepõgenike õiguste tagamise eest, nagu Euroopa Parlament on oma resolutsioonides nõudnud;
   aa) tugevdada ELi eriesindajate vastastikkust ja kooskõlastamist ELi eri institutsioonide, kodanikuühiskonna ja liikmesriikidega, et tagada suurim võimalik koostoime ja kõigi osaliste järjekindel kaasamine; tugevdada ELi eriesindajate osalemist liidu varajase konfliktide eest hoiatamise süsteemis; tagada, et ei oleks kattuvusi teiste kõrgetasemeliste diplomaatiliste isikutega, näiteks ELi erisaadikutega; ning tagada koostöö teiste sarnaselt meelestatud partnerite ja saadikutega, sealhulgas nendega, kelle on määranud ÜRO, NATO ja USA;
   ab) arvestades, et Euroopa Parlament on kaasseadusandja ÜVJP eelarve tsiviilosa puhul, mida haldab välispoliitika vahendite talitus (FPI), tugevdada parlamendi järelevalvet ELi eriesindajate tegevuse üle ning suurendada nende vastutust ja töö läbipaistvust, tuletades meelde, et seda eesmärki on võimalik saavutada, jagades korrapäraselt teavet ELi eriesindajate volituste täitmise, nende töö ja saavutuste ning probleemide kohta, mida neil tuleb lahendada, korraldades korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kohtumisi ning arvamustevahetusi ELi eriesindajate ja Euroopa Parlamendi asjaomaste organite, eelkõige väliskomisjoni ja selle inimõiguste allkomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni vahel ning edastades Euroopa Parlamendile süstemaatiliselt aruanded ja riigipõhised strateegiad, mille eriesindajad on lähetanud nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteele ja Euroopa välisteenistusele; ning sel eesmärgil nõuda, et need dokumendid lisataks ÜVJP valdkonna institutsioonidevahelisele kokkuleppele;
   ac) edendada ennetava diplomaatia ja vahendamisprotsessi osana ning ELi nähtavuse huvides suhtlust ja vahendada dialoogi kodanikuühiskonna ja kodanikega ELi eriesindaja tegevuspiirkonnas; tagada eelkõige, et ELi eriesindajad tegutseksid ennetavalt seoses kodanikuühiskonna osalejate, inimõiguste kaitsjate või teisitimõtlejatega, kes võivad olla ohus või sattuda kohaliku võimu tagakiusamise alla;

2.  soovitab Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul nõuda uuelt komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt, et too kohustuks oma ametiaja esimese kuue kuu jooksul esitama strateegilise käsitluse ELi eriesindajate kasutamise kohta üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise raames ning eespool esitatud põhimõtetest ja soovitustest lähtudes;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning ELi eriesindajatele.

(1) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
(2) ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(3) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 454.
(4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.
(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 69.
(6) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 114.


Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
PDF 116kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615 – C8‑0387/2015 – 2015/0278(COD))
P8_TA(2019)0173A8-0188/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0387/2015),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8‑0188/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

P8_TC1-COD(2015)0278


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/882) lõplikule kujule).

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 103.
(2) Käesolev seisukoht asendab 14. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0347).


Viisainfosüsteem ***I
PDF 493kWORD 173k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK (COM(2018)0302 – C8‑0185/2018 – 2018/0152(COD))
P8_TA(2019)0174A8-0078/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0302),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0185/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0078/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse reformitakse viisainfosüsteemi, muutes määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, ja määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks ja nõukogu otsus 2008/633/JSK [ME 1]

P8_TC1-COD(2018)0152


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viisainfosüsteem (VIS) on loodud nõukogu otsusega 2004/512/EÜ(4) tehnoloogilise lahendusena liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008(5) on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikide vahel lühiajalisi viisasid käsitlevate andmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada lühiajalise viisa taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009(6) on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK(7) on ette nähtud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol saavad juurdepääsu VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil. VIS alustas tegevust 11. oktoobril 2011(8) ning võeti 2011. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta veebruarini järk‑järgult kasutusele kõigis liikmesriikide konsulaatides kogu maailmas. [ME 2]

(2)  VISi üldine eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga hõlbustada viisa taotlemise korda; vältida soodsama viisakohtlemise otsimist; hõlbustada võitlust identiteedipettusega; hõlbustada kontrolli välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil; abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi; hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013(9) kohaldamist ja aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.

(3)  Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“(10) on selgitatud, et ELil on vaja tugevdada ja parandada oma IT‑süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, ning rõhutatud vajadust parandada IT‑süsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on välja toodud vajadus kõrvaldada teabes, sealhulgas pikaajalist viisat omavaid kolmanda riigi kodanikke käsitlevas teabes, esinevad puudujäägid, pidades silmas, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Seepärast viis komisjon läbi kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus(11) järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus(12) analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente. [ME 3]

(4)  10. juunil 2016 kiitis nõukogu heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse edendamiseks(13). Selleks et kõrvaldada puudujäägid kolmanda riigi kodanikele antud dokumente käsitlevas teabes, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma liikmesriikides antud elamislubade ja pikaajaliste viisade keskse teabehoidla loomist, et säilitada teavet nende dokumentide, sealhulgas nende kehtivuse kaotamise kuupäevade ja võimaliku tühistamise kohta. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. [ME 4]

(5)  Nõukogu 9. juuni 2017. aasta järeldustes, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks(14), tõdes nõukogu, et piirihalduse ja õiguskaitse eesmärgil võib vaja minna uusi meetmeid pikaajalise viisa ja elamisloa omanike piiriületustega seotud teabes esinevate puudujääkide kaotamiseks. Nõukogu kutsus komisjoni üles korraldama esmajärjekorras teostatavusuuringu sellise keskse ELi andmehoidla loomiseks, mis sisaldab teavet pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta. Komisjon korraldas kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus(15) järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus(16) analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente. [ME 5]

(6)  Komisjoni 27. septembri 2017. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta“(17) märgiti, et ELi ühine viisapoliitika ei ole mitte ainult turismi ja ettevõtluse hõlbustamise nurgakivi, vaid ka ülimalt oluline vahend, mille abil vältida julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Teatises tõdeti, et ühist viisapoliitikat tuleb rohkem kohandada olemasolevatele probleemidele reageerimiseks, võttes arvesse uusi IT‑lahendusi ning tagades tasakaalu hõlpsama viisaga reisimise hüvede ning parema rände-, julgeoleku- ja piirihalduse vahel. Teatises on märgitud, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi, et täiustada viisataotluste menetlemist, sealhulgas seoses isikuandmete kaitsega seotud aspektide ja õiguskaitseasutuste juurdepääsuga, laiendada VISi kasutamist uutele andmekategooriatele ja andmete kasutamise viisidele ning kasutada maksimaalselt ära koostalituse vahendeid.

(7)  Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta teatises „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“(18) kinnitati taas, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva laiema arutelu raames.

(8)  Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 810/2009, tõdeti, et alla 12‑aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise piisava usaldusväärsuse küsimust, eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuleb käsitleda hilisemas etapis, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtava uuringu tulemustele. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis 2013. aastal korraldatud uuringu(19) tulemusel järeldusele, et 6–12‑aastaseid lapsi on võimalik sõrmejälgede abil rahuldava täpsusega tuvastada teatavatel tingimustel. Seda järeldust kinnitas 2017. aasta detsembris teine uuring,(20) milles anti lisateavet mõju kohta, mida vananemine sõrmejälgede kvaliteedile avaldab. Seda aluseks võttes korraldas komisjon 2017. aastal veel ühe uuringu, et koguda teavet viisamenetluses lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri 6 aastale alandamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta. Uuringus(21) leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine aitaks paremini saavutada VISi eesmärke, eriti seoses pettusevastase võitluse ja välispiiril asuvates piiripunktides kontrolli hõlbustamisega, ning võiks tuua täiendavat kasu, tugevdades laste õiguste kuritarvitamise ärahoidmist ja sellevastast võitlust, eelkõige võimaldades kontrollida selliste kolmanda riigi kodanikust laste isikusamasust, kes on leitud Schengeni territooriumil olukorras, kus nende õigusi on võib-olla või kindlasti rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised). Samal ajal on eriti haavatav rühm lapsed ja teatavat liiki andmete, näiteks nende sõrmejälgede kogumisel tuleks kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid ja selliste eesmärkide piiramist, milleks neid andmeid võib kasutada olukordades, kus see on lapse parimates huvides, sealhulgas andmete säilitamise aja piiramise kaudu. Teises uuringus tehti kindlaks ka üle 70‑aastaste isikute sõrmejälgede madal kvaliteet ja keskmine täpsus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd parimate tavade vahetamisel ja kõnealuste puuduste kõrvaldamisel. [ME 6]

(9)  Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Lapse heaolu, ohutust ja turvalisust ning tema seisukohti võetakse arvesse vastavalt tema vanusele ja küpsusele. VIS on eriti asjakohane, kui esineb oht, et laps on inimkaubanduse ohver.

(10)  VISis peaks töötlema lühiajalise viisa taotleja esitatud isikuandmeid, et hinnata, kas taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele, samuti temaga seonduva ebaseadusliku rände ohtu. Nende kolmanda riigi kodanike puhul, kes on saanud pikaajalise viisa või elamisloa, peaks kontroll piirduma sellega, et hinnatakse dokumendi kasutaja identiteeti, pikaajalise viisa või elamisloa autentsust ja kehtivsaega ning seda, kas kolmanda riigi kodaniku sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Kontroll ei tohiks sekkuda mis tahes otsusesse pikaajaliste viisade või elamislubade kohta. [ME 7]

(11)  Selliseid riske ei ole võimalik hinnata, töötlemata isikuandmeid, mis on seotud isiku identiteediga, reisidokumendiga, võimaliku sponsoriga, või kui taotleja on alaealine, vastutava isiku identiteediga. Kõiki taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS), Europoli andmete, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Eurodaci, ECRIS‑TCN‑süsteemi, kui tegemist on terrorikuritegude või muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistva kohtuotsusega, ja/või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) kirjete, failide ja hoiatusteadetega või jälgimisnimekirjade või ETIASe jälgimisnimekirja või konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud infosüsteemides, kuhu päring esitatakse, jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates. [ME 8]

(12)  ELi infosüsteemide koostalitusvõime loodi [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määrusega (EL) XX], nii et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed täiendaksid üksteist, et parandada välispiiride haldamist, aidata kaasa ebaseadusliku rände tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagada turvalisusjulgeoleku kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel. [ME 9. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(13)  ELi infosüsteemide koostalitlus peaks võimaldama süsteemidel üksteist täiendada, et lihtsustada isikute õiget tuvastamist, aidata võidelda identiteedipettusega, parandada ja ühtlustada ELi infosüsteemide andmekvaliteedi nõudeid, hõlbustada olemasolevate ja loodavate ELi infosüsteemide tehnilist ja operatiivset rakendamist liikmesriikides, tugevdada ühtlustada ja lihtsustada asjaomaseid ELi infosüsteeme reguleerivaid andmeturbe- ja andmekaitsemeetmeid, lihtsustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, VISile, [ETIASele] ja Eurodacile õiguskaitse eesmärgil antavat kontrollitavat juurdepääsu ning toetada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASe], Eurodaci, SISi ja [ECRIS‑TCN‑süsteemi] eesmärkide saavutamist. [ME 10]

(14)  Koostalitluse komponendid hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASt], Eurodaci, SISi ja [ECRIS‑TCN‑süsteemi] ning Europoli andmeid, et võimaldada nendest päringute tegemist samaaegselt eespool nimetatud ELi infosüsteemidest tehtavate päringutega, mistõttu on asjakohane kasutada neid komponente automaatse kontrolli eesmärgil ja VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks. Sel otstarbel tuleks kasutada Euroopa otsinguportaali, et tagada kiire, sujuv, tõhus, süstemaatiline ja kontrollitud juurdepääs ülesannete täitmiseks vajalikele ELi infosüsteemidele, Europoli andmetele ja Interpoli andmebaasidele kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning toetada VISi eesmärkide saavutamist. [ME 11]

(15)  Võrdlemine teiste andmebaasidega peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes või jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete vahel, peaks juhul, kui VIS ei saa päringutabamust automaatselt kinnitada, vastutava asutuse töötaja teostama taotluse automatiseerimata menetlemise. Sõltuvalt päringutabamuse andnud andmete liigist peaks päringutabamust hindama kas konsulaat või riiklik ühtne kontaktpunkt, mille puhul viimane peaks vastutama selliste päringutabamuste eest, mis on saadud eelkõige õiguskaitseasutuste andmebaasides või süsteemides. Vastutava asutuse hinnangu põhjal tuleks teha otsus, kas lühiajaline viisa anda või mitte. [ME 12]

(16)  Lühiajalise viisa taotluse tagasilükkamine ei tohiks põhineda ainult taotluses esitatud isikuandmete automaatsel töötlemisel.

(17)  Taotlejatel, kelle lühiajalise viisa taotlus on tagasi lükatud VISi töötlemisest tuleneva teabe põhjal, peaks olema õigus esitada kaebus. Kaebus tuleks esitada taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega. Tuleks kohaldada määruses (EÜ) nr 767/2008 kaebuste suhtes sätestatud kaitsemeetmeid ja norme.

(18)  Lühiajalise viisa taotluse toimiku analüüsimisel tuleks kasutada konkreetseid ohunäitajaid, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu rahvatervisele suurt epideemiaohtu. Konkreetsete ohunäitajate kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Need ei või mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud seisukohad, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse. [ME 13]

(19)  Kuna pidevalt kerkivad esile uued julgeolekuohud julgeolekuriskid, ebaseadusliku rände mustrid ja rahvatervist ähvardavad ohud suured epideemiaohud, tuleb neile vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad suures mahus isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sellised kaitsemeetmed, millega piiratakse era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusesse sekkumist ainult sel määral, mil see on vajalik ja proportsionaalne demokraatliku ühiskonna toimimiseks. [ME 14]

(20)  Tuleks tagada, et lühiajalise viisa taotlejate või lühiajalise viisa või elamisloa saanud kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärset kontrolli kui viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanike suhtes. Selleks koostatakse ka jälgimisnimekiri, mis sisaldab teavet isikute kohta, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või põhjendatult alust arvata, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo; jälgimisnimekirja tuleks kasutada ka nende kolmanda riigi kodanike kategooriate kontrollimisel.

(21)  Selleks et täita Schengeni konventsioonist tulenevaid kohustusi, peaksid rahvusvahelised vedajad suutma kontrollida, kas lühiajalist viisat, pikaajalist viisat või elamisluba omavatel kolmanda riigi kodanikel on nõutavad kehtivad reisidokumendid, saates VISi päringu. Kontrolli otstarbel tuleks kord päevas teha VISi andmetest väljavõte eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja milles saab teha väljavõtte vähimatest vajalikest andmetest, et teha päring, mis annab vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Toimik ise ei tohiks olla vedajatele kättesaadav. Tehniliste kirjeldustega VISile juurdepääsu saamiseks vedajate võrguvärava kaudu tuleks võimalikult suures ulatuses piirata reisijate veole ja vedajatele avalduvat mõju. Selleks tuleks kaaluda integreerimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASega. [ME 15]

(21a)  Selleks et piirata käesolevas määruses sätestatud kohustuste mõju rahvusvahelistele vedajatele, kes veavad reisijate rühmi bussiga, tuleks teha kättesaadavaks kasutajasõbralik mobiilne lahendus. [ME 16]

(21b)  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust peaks komisjon bussitransporti käsitlevate VISi sätete kohaldamise eesmärgil hindama konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) artiklis 26 osutatud sätete asjakohasust, ühilduvust ja sidusust. Arvesse tuleks võtta bussitranspordi hiljutisi arengusuundi. Tuleks kaaluda vajadust muuta bussitransporti käsitlevaid sätteid, millele on osutatud nimetatud konventsiooni artiklis 26 või käesolevas määruses. [ME 17]

(22)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide asutused, kes võivad kasutada VISi pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks VISis selle kategooria dokumentide ja nende omanike puhul ette nähtud konkreetsetel eesmärkidel ning kõnealuste asutuste ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

(23)  Igasugune pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate VISi andmete töötlemine peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja vajalik pädevate ametiasutuste ülesannete täitmiseks. Pädevad asutused peaksid VISi kasutamisel tagama nende isikute inimväärikuse ja puutumatuse austamise, kelle kohta soovitakse andmeid saada, ning nad ei tohiks diskrimineerida isikuid soo, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(23a)  Biomeetrilised andmed, mis käesoleva määruse tähenduses on sõrmejäljed ja näokujutised, on ainulaadsed ja seega isiku tuvastamiseks palju usaldusväärsemad kui tähtnumbrilised andmed. Biomeetrilised andmed on aga siiski tundlikud isikuandmed. Käesolevas määruses sätestatakse alus ja kaitsemeetmed selliste andmete töötlemiseks asjaomaste isikute kordumatu tuvastamise eesmärgil. [ME 18]

(24)  On oluline, et õiguskaitseasutused saaksid terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu võitlemisega seotud ülesannete täitmiseks kõige ajakohasemat teavet. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli VISile juurdepääs on ette nähtud nõukogu otsusega 2008/633/JSK. Kõnealuse otsuse sisu tuleks integreerida VISi määrusesse, et viia see kooskõlla kehtiva aluslepingute raamistikuga.

(25)  Õiguskaitse eesmärgil VISi andmetele juurdepääsust on juba olnud kasu vägivaldselt surnud isikute tuvastamisel või need on uurijatel aidanud teha märkimisväärseid edusamme inimkaubanduse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumite uurimisel. Seepärast peaksid VISis sisalduvad pikaajalise viibimisega seotud andmed olema käesolevas määruses sätestatud tingimustel kättesaadavad liikmesriikide määratud asutustele ja Euroopa Politseiametile (Europol).

(26)  Europolil on suur roll liikmesriikide piiriülese kuritegevuse uurimisega tegelevate ametiasutuste vahelises koostöös, sest ta toetab kuritegevuse tõkestamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Sätted, mis praegu reguleerivad seda, kuidas Europol saab oma ülesannete täitmise raames juurdepääsu VISile, tuleks kodifitseerida ja ühtlustada, võttes arvesse ka hiljutisi muudatusi õigusraamistiku moodustavates õigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794(22).

(27)  Juurdepääs VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil kujutab endast sekkumist nende isikute era- ja perekonnaelu austamise ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustesse, kelle isikuandmeid VISis töödeldakse. Kõik sellised sekkumised peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning mis peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevatele asutustele antava kaalutlusõiguse ulatuse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik sellised sekkumised olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi kaitsmiseks ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida tahetakse saavutada.

(28)  [Koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määrusega (EL) 2018/XX] on ette nähtud, et liikmesriigi politseiasutus, kellele on siseriiklike seadusandlike meetmetega antud asjaomased volitused, võib isiku tuvastada selle isiku isikusamasuse kontrolli käigus saadud biomeetrilisi andmeid kasutades. Siiski võib esineda spetsiifilisi olukordi, kui isiku tuvastamine on vajalik selle isiku enda huvides. Need hõlmavad olukordi, kui isik on leitud pärast seda, kui ta on kadunuks tunnistatud, röövitud või kui on kindlaks tehtud, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Üksnes sellisel juhul tuleks ette näha, et õiguskaitseasutused saavad VISi andmetele kiiresti juurdepääsu, et isik kiiresti usaldusväärselt tuvastada, ilma et oleks vaja täita õiguskaitse eesmärgil juurdepääsule seatud eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. [ME 19]

(29)  Andmete võrdlemine latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel on politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgedega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver võib olla VISis registreeritud, ja pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK(23), peaks andma liikmesriikide õiguskaitseasutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed. [ME 20]

(30)  On vaja määrata liikmesriikide pädevad asutused ja keskne juurdepääsupunkt, mille kaudu taotletakse juurdepääsu VISi andmetele, ning pidada nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda sellist juurdepääsu konkreetsel eesmärgil terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(31)  Määratud asutuse tegevusüksus peaks esitama kesksele juurdepääsupunktile kesksüsteemi salvestatud andmetele juurdepääsu taotluse, mis peaks olema põhjendatud. Määratud asutuste tegevusüksused, kellel on õigus taotleda juurdepääsu VISi andmetele, ei tohiks tegutseda kontrolliasutustena. Kesksed juurdepääsupunktid peaksid olema määratud asutustest sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema tagada sõltumatul viisil käesolevas määruses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmine. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui terroriaktidest või muudest rasketest kuritegudest tulenevale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimine eeldab varajast juurdepääsu süsteemile, peaks kesksel juurdepääsupunktil olema võimalik menetleda taotlust viivitamata ning teha kontroll alles tagantjärele.

(32)  Isikuandmete kaitsmiseks ja õiguskaitseasutustepoolsete süstemaatiliste otsingute välistamiseks tuleks VISi andmeid töödelda ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu VISile üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et see võimaldab saada teavet, mis aitab olulisel määral kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele, ning seda pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK. [ME 21]

(32a)  Üldise tava kohaselt teevad liikmesriikide lõppkasutajad enne päringute tegemist Euroopa andmebaasidest või nendega paralleelselt päringuid asjaomastes riiklikes andmebaasides. [ME 22]

(33)  VISis talletatud pikaajalist riigis viibimist võimaldavate dokumentide viisade omanike isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide saavutamiseks. Asjakohane on säilitada kolmanda riigi kodanikega seotud andmeid viis aastat, et neid andmeid oleks võimalik arvesse võtta lühiajalise viisa taotluste menetlemisel, et võimaldada tuvastada lubatud riigis viibimise aja ületamine, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud, ja korraldada dokumendi saanud kolmanda riigi kodanike suhtes julgeolekuanalüüs. Dokumendi eelnevat kasutamist käsitlevad andmed võiksid hõlbustada tulevikus lühiajaliste viisade andmist. Lühem andmete säilitamise tähtaeg ei oleks nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada. [ME 23]

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(24) kohaldatakse liikmesriikides käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes. Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680(25).

(35)  Vastuvõttev liikmesriik võib anda Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 kohaselt loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piiride valvamise ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Selleks et sellist kasutamist hõlbustada ja anda nendele rühmadele reaalne juurdepääs VISi sisestatud andmetele, tuleks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile anda juurdepääs VISile. Juurdepääsu andmisel tuleks järgida juurdepääsutingimusi ja -piiranguid, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes iga konkreetse eesmärgi puhul, mille jaoks on võimalik VISi andmetega tutvuda. [ME 24]

(36)  Selliste kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ(26), on kesksel kohal ulatuslikes jõupingutustes, mida tehakse ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, ja kujutab endast olulise avaliku huviga seotud põhjust.

(37)  Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli kaitse piisavuse otsuseid, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete alusel. Lisaks ei ole liit vaatamata suurtele jõupingutustele, et teha koostööd selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike peamiste päritoluriikidega, kelle suhtes kehtib tagasipöördumise kohustus, suutnud tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelise õigusega ette nähtud kohustust võtta oma kodanikud tagasi. Liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles on nähtud ette asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad andmete edastamist kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikele sätetele, hõlmavad piiratud arvul selliseid riike ja ei ole kindel, kas uusi lepinguid sõlmitakse. Sellistes olukordades võiks olla võimalik töödelda käesoleva määruse alusel isikuandmeid koos kolmandate riikide asutustega, et rakendada liidu tagasisaatmispoliitikat, tingimusel et määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d või (EL) 2016/680 artikli 38 või artikli 39 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikes sätetes ette nähtud tingimused on täidetud. Isikuandmeid, mida liikmesriigid saavad käesoleva määruse kohaselt, ei tohiks edastada ega teha kättesaadavaks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool seda loodud eraõiguslikule üksusele. Erandina sellest reeglist peaks selliseid isikuandmeid olema võimalik edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui edastamise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ning kui see on konkreetsel juhul vajalik kolmanda riigi kodaniku tuvastamiseks seoses tema tagasisaatmisega. Kui määruse (EL) 2016/679 alusel ei ole rakendusaktiga vastu võetud kaitse piisavuse otsust või kui andmete edastamise suhtes ei ole võetud asjakohaseid kaitsemeetmeid nimetatud määruse alusel, võib VISi andmeid tagasisaatmise eesmärgil erandkorras edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ainult juhul, kui see on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel, nagu on osutatud kõnealuses määruses. [ME 25]

(38)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate andmekaitse-eeskirjadega, ja kui see on teatavatel juhtudel nõutav, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…(27) [ümberasustamisraamistiku määrus] kohaseid ülesandeid, tegema VISis töödeldavad asjakohased isikuandmed kättesaadavaks [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja asjakohastele rahvusvahelistele organitele, nagu ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ning pagulaste ja ümberpaigutamisküsimustega tegelev Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kui need puudutavad kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kellest liikmesriigid on neile teatanud määruse (EL) …/… [ümberasustamisraamistiku määrus] rakendamise raames. [ME 26]

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (EL2018/1725(28) kohaldatakse liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, kui nad täidavad VISi operatiivjuhtimise eest vastutajatena oma ülesandeid. [ME 27]

(40)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] 12. detsembril 2018. [ME 28]

(41)  Et suurendada kolmandate riikide koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel ning hõlbustada selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike tagasipöördumist, kelle andmeid võidakse VISis säilitada, tuleks lühiajalise viisa taotlejate reisidokumentide koopiaid säilitada VISis. Erinevalt VISist saadud teabest tunnustavad kolmandad riigid reisidokumentide koopiaid kodakondsuse tõendina rohkem.

(42)  Päringu tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL(29) kohases nimekirjas reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, on viisataotluste menetlemise kohustuslik osa. Viisasid väljastavad asutused peaksid seda kohustust süstemaatiliselt täitma, mistõttu tuleks see nimekiri inkorporeerida VISi, et võimaldada automaatselt kontrollida, kas taotleja reisidokumenti tunnustatakse.

(43)  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust VISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks eu‑LISA vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, seda hallates ja pidevalt täiustades, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest. [ME 29]

(44)  Selleks et võimaldada VISi kasutamist rändesurve ja piirihalduse suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks eu‑LISA suutma välja arendada suutlikkuse esitada liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistilisi aruandeid, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast tuleks luua keskne statistiliste andmete hoidla peaks eu‑LISA säilitama teatavaid statistilisi andmeid keskses hoidlas [infosüsteemide koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruses 2018/XX] sätestatud aruannete ja statistika koostamiseks. Statistilised andmed ei tohiks sisaldada isikuandmeid. [ME 30]

(45)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ(30) kohaldamist.

(46)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, vaid need on paremini saavutatavad liidu tasandil, pidades silmas vajadust tagada ühise viisapoliitika rakendamine, julgeoleku kõrge tase sisepiirikontrollideta alal ja välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguline rajamine, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)  Käesoleva määrusega kehtestatakse VISile juurdepääsu ranged normid ja vajalikud kaitsemeetmed. Samuti nähakse sellega ette üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada, õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige kohtulikule õiguskaitsevahendile, ja avalike sõltumatute asutuste teostatav järelevalve andmete töötlemise üle. Käesoleva määrusega nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed, et hõlmata erivajadusi, mis on seotud VISis töödeldavate andmete uute kategooriatega. Seepärast võetakse käesolevas määruses arvesse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

(47a)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ja kõiki rahvusvahelisi kohustusi, mille liit ja selle liikmesriigid on võtnud. [ME 31]

(48)  Erisätteid tuleks kohaldada selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või liidu õigusaktide alusel vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodanike pereliikmed ja kellel ei ole direktiivis 2004/38/EÜ osutatud elamisloakaarti. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Asjaomased piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ.

(49)  Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele on sellistel pereliikmetel mitte ainult õigus siseneda liikmesriikide territooriumile, vaid ka õigus saada selleks otstarbeks sissesõiduviisa. Liikmesriigid peavad andma sellistele isikutele kõik võimalused saada vajalikud viisad, mis tuleb välja anda tasuta nii kiiresti kui võimalik ja kiirendatud menetluse korras.

(50)  Õigus saada viisa on tingimuslik ning viisat võidakse mitte anda nendele pereliikmetele, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. Seda silmas pidades võib pereliikmete isikuandmeid kontrollida ainult juhul, kui andmed on seotud nende isiku tuvastamise ja staatusega ja niivõrd, kuivõrd andmed on olulised neist lähtuda võiva julgeolekuohu analüüsimiseks. Nende viisataotluste läbivaatamisel tuleks lähtuda üksnes julgeolekukaalutlustest, mitte aga rändeohust.

(51)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse suhtes otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(52)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ(31) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(53)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ(32) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(54)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(33) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(34) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(55)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(35) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(36) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK(37) artikliga 3.

(56)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(38) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(39) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL(40) artikliga 3.

(57)  Käesolev määrus, välja arvatud selle artikkel 22r, on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, välja arvatud sätted, mida kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes tulenevalt nõukogu otsusest (EL) 2017/1908(41),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.

-1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta (VISi määrus).“ [ME 32]

"

1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõigud."

„Samuti nähakse käesoleva määrusega ette menetlused teabevahetuseks liikmesriikide vahel seoses pikaajaliste viisade ja elamislubadega, sealhulgas pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta tehtud teatavate otsustega.

Säilitades identiteedi-, reisidokumendi ja biomeetrilisi andmeid ühises isikuandmete hoidlas, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/XX* [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitlev määrus (EL) 2018/XX] artikliga 17, aitab VIS kaasa VISis registreeritud isikute õigele tuvastamisele ja lihtsustab seda.“

"

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/XX* [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitlev määrus 2018/XX] (ELT L).“

2)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega."

Artikkel 2

VISi eesmärk

1.  VISi eesmärk on parandada lühiajalisi viisasid käsitleva ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga [ME 33]

   a) hõlbustada ja kiirendada viisa taotlemise korda; [ME 34]
   b) takistada varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumidest möödaminemist;
   c) hõlbustada pettusevastast võitlust;
   d) hõlbustada kontrolli liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil;
   e) abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel ja tagasisaatmisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;
   f) abistada käesoleva määruse artiklis 22o osutatud kadunud isikute tuvastamisel; [ME 35]
   g) hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL kohaldamist**;
   h) aidata tõkestada, avastada kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, eeskätt tõkestades, avastades ja uurida uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastel ja rangelt määratletud olukordades; [ME 36]
   i) aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele; [ME 37]
   j) tagada isikute õige tuvastamine;
   k) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.

2.  Pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul on VISi eesmärk hõlbustada nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist liikmesriikide vahel, et:

   a) toetada julgeoleku kõrget taset kõigis liikmesriikides, aidates enne analüüsida, kas taotleja saabumist välispiiril paiknevasse piiripunkti analüüsida, kas ta või dokumendi omanik kujutab endast ohtu avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele; [ME 38]
   b) tõhustada kontrolli piiril ja riigi hõlbustada kontrolle liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning tõhustada kontrolle liikmesriikide territooriumil; [ME 39]
   c) aidata tõkestada, avastada kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, tõkestades, avastades ja uurida uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastes ja rangelt määratletud olukordades; [ME 40]
   d) tagada isikute õige tuvastamine;
   da) abistada käesoleva määruse artiklis 22o viidatud kadunud isikute tuvastamisel; [ME 41]
   e) hõlbustada määruse (EL) nr 604/2013 ja direktiivi 2013/32/EL kohaldamist;
   f) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).“

"

2a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 2a

Struktuur

1.  Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

   a) [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] kehtestatud ühine isikuandmete hoidla;
   b) keskne infosüsteem („VISi kesksüsteem“);
   c) iga liikmesriigi liides („riigi liides“), mis võimaldab luua ühenduse liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil luua ühendus liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
   d) sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahel;
   e) turvaline sidekanal VISi kesksüsteemi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
   f) turvaline sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
   g) mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
   h) vedajate võrguvärav;
   i) turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VISi kesksüsteem ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid saavad omavahel sidet pidada;
   j) teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks;
   k) vahend, mis võimaldab taotlejatel anda või võtta tagasi oma nõusoleku taotlustoimiku säilitamise tähtaja pikendamiseks.

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.

2.  Riigi liides koosneb järgmisest:

   a) igas liikmesriigis on üks kohalik liides („LNI“), mis füüsiliselt ühendab liikmesriigi turvalisse sidevõrku ja mis sisaldab VISi krüpteerimise seadmeid. LNI asub liikmesriikide asutustes;
   b) üks varu-LNI („BLNI“), millel on LNIga sama sisu ja ülesanne.

3.  LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega.

4.  Tsentraliseeritud teenused asuvad kahes eri kohas. Keskse VISi põhisüsteem (kesküksus) asub nimelt Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem (keskne varuüksus) asub Austrias St Johann im Pongaus. Keskse VISi põhisüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vaheline ühendus peab võimaldama kesküksuse ja keskse varuüksuse pidevat sünkroniseerimist. Sideinfrastruktuur toetab VISi katkematut kättesaadavust ja aitab tagada selle katkematu kättesaadavuse. See hõlmab VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu ning hõlmab samuti iga riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu. Sideinfrastruktuur tagab VISi andmetele ja liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava asutuse vaheliseks teabevahetuseks krüpteeritud virtuaalse eravõrgu.“ [ME 42]

"

3)  Artikkel 3 jäetakse välja.

4)  Artiklisse 4 lisatakse järgmised punktid Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:.

a)  lisatakse järgmine punkt:"

3a) „keskasutus“ – liikmesriigi loodud asutus määruses (EÜ) nr 810/2009 sätestatud ülesannete täitmiseks; [ME 43]

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

12) „VISi andmed“ – kõik VISi kesksüsteemis ja ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas artiklitega 9–14 ja 22c–22f säilitatavad andmed;

   13) „identiteediandmed“ – artikli 9 lõike 4 punktides a–aa osutatud andmed;
   14) „sõrmejälgede andmed“ – VISi toimikus säilitatavad sõrmejälgedega seotud andmed;
   15) „näokujutis“ – näo digitaalne kujutis, mis on piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks; [ME 44]
   16) „Europoli andmed“ – isikuandmed, mida Europol töötleb määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil;
   17) „elamisluba“ – kõik elamisload, mille liikmesriigid on andnud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002**, ja kõik muud dokumendid, millele on viidatud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 16 punktis b;
   18) „pikaajaline viisa“ – luba, mille liikmesriik on andnud Schengeni konventsiooni artikli 18 kohaselt;
   19) „riiklik järelevalveasutus“ „järelevalveasutused“ seoses õiguskaitse eesmärgiga vastavalt järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1**, ning järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 41 asutatud järelevalveasutus artikli 41 lõikes 1***; [ME 45]
   19a) „päringutabamus“ – vastavus, mis saadakse, võrreldes VISi taotlustoimikus olevaid isikuandmeid isikuandmetega, mida sisaldab kirje, fail või hoiatusteade, mis on registreeritud VISis, SISis, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ETIASes, Eurodacis, Europoli andmetes või Interpoli SLTD ja andmebaasides [ME 46]
   20) „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine või uurimine rangelt kindlaks määratud raamistikus; [ME 47]
   21) „terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis direktiivi (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne**** artiklites 3–14**** või mis on samaväärne ühega neist rikkumistest liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv ei ole siduv; [ME 48]
   22) „raske kuritegu“ – õigusrikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne, kui see on riigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). [ME 49]

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

***** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).“

"

5)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega."

Artikkel 5

Andmete liigid

1.  VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

   a) artikli 9 lõigetes 1–4 ja artiklites 10–14 osutatud tähtnumbrilised andmed lühiajalise viisa taotleja ja taotluste, välja antud lühiajaliste viisade, lühiajaliste viisade andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud lühiajaliste viisade kohta, artiklites 22c, 22d, 22e ja 22f osutatud tähtnumbrilised andmed välja antud pikaajaliste viisade ja elamislubade, nende tagasivõtmiste ja nende andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta, artiklites 9a ja 22b osutatud päringutabamusi käsitlev teave ning artikli 9c lõikes 6 osutatud kontrollide tulemused;
   b) artikli 9 lõikes 5 ja artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud näokujutis;
   c) artikli 9 lõikes 6 ja, artikli 22c lõike 2 punktis g ja artikli 22d punktis g osutatud sõrmejälgede andmed; [ME 50]
   ca) artikli 9 lõikes 7 osutatud reisidokumendil olevaid biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia; [ME 51]
   d) artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõikes 3 osutatud lingid teistele taotlustele.“

"

2.  Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi kaudu edastatud teateid.

3.  Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–cc a–c, f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.“ [ME 52]

6)  Lisatakse artikkel 5a."

Artikkel 5a

Tunnustatud reisidokumentide nimekiri

(1)1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL kohane nimekiri reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, integreeritakse VISi. [ME 53]

(1)2. VIS tagab tunnustatud reisidokumentide nimekirja ning otsuse nr 1105/2011/EL artikli 4 kohaste reisidokumentide tunnustamise või mittetunnustamise teadete keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise. [ME 54]

(2)3. Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 nimetatud funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 55]

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).“

"

7)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks artikli 22a kohaldamist, antakse artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele. Nende arv on rangelt piiratud nende teenuse tegelike vajadustega.“ [ME 56]

"

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende ametiasutuste ja ELi asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22, artiklites 22c–22f, artiklites 22g–22j 22g–22l sätestatud eesmärkide kohane pädevus ning [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX] artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.

Asutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil VISis päringuid või pääseda juurde süsteemi andmetele, määratakse IIIb peatüki kohaselt.

Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.“; [ME 57]

"

aa)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab eu‑LISA‑le viivitamata oma – sealhulgas artikli 29 lõikes 3a osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida.

eu‑LISA tagab selle nimekirja ja artikli 22k punktis 2 osutatud määratud asutuste ning artikli 22k punktis 4 osutatud kesksete juurdepääsupunktide nimekirjade iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. eu‑LISA haldab oma veebisaidil pidevalt ajakohastatavat nimekirja, mis sisaldab iga-aastaste avaldamiste vahel liikmesriikide poolt saadetud muudatusi.“ [ME 58]

"

b)  lisatakse lõige 4:"

„4. VIS tagab selle nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.“;

"

c)  lisatakse lõige 5:"

„5. Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üksikasjalikke eeskirju lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta. [ME 59]

"

7a)  Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Pädevate asutuste poolne isikuandmete töötlemine VISis ei tohi kaasa tuua taotlejate, viisa omanike või pikaajalise viisa ja elamisloa taotlejate või omanike diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sellisel töötlemisel tuleb täiel määral austada inimväärikust ja isikupuutumatust ning põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, eakatele ja puudega inimestele ning rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 60]

"

8)  Artiklisse 7 lisatakse lõige 3 järgmised lõiked:"

„3. Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks seadma esikohale mis tahes muude kaalutluste kõrval lapse parimaid huvisid, järgides täielikult ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Lapse heaolu, turvalisust ja julgeolekut (eriti juhul, kui on oht, et laps on inimkaubanduse ohver) ja lapse seisukohti võetakse arvesse ja hinnatakse vastavalt tema vanusele ja küpsusele. [ME 61]

3a.  Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust, järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME 62]

"

8a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 7a

Laste sõrmejälgede andmed

1.  Erandina artikli 22c lõike 2 punktist g ei sisestata VISi alla 6aastaste sõrmejälgi.

2.  Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, keda on välja õpetatud alaealistelt biomeetrilisi andmeid võtma lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval viisil, võttes täielikult arvesse lapse parimaid huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmeid.

Alaealistega on biomeetriliste andmete kogumise ajal kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisel peab kaasas olema eeskostja, esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, isik, kes on välja õpetatud kaitsma alaealise parimaid huvisid ja üldist heaolu biomeetriliste andmete võtmise ajal. Selline koolitatud isik ei tohi olla ametnik, kes vastutab biomeetriliste andmete kogumise eest, ta tegutseb sõltumatult ning ei saa korraldusi ei ametnikult ega teenistuselt, kes vastutab biomeetriliste andmete võtmise eest. Alaealiste vastu ei tohi kasutada mingit jõudu, et tagada, et nad täidavad oma kohustuse biomeetriliste andmete esitamiseks.

3.  Erandina määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikest 2 ei nõua konsulaadid, et lapsed vanuses 6–12 aastat tuleksid biomeetriliste tunnuste kogumiseks isiklikult konsulaati, kui see tekitaks perekondadele liigset koormust ja kulusid. Sellisel juhul võetakse biomeetrilised tunnused välispiiril, kus pööratakse erilist tähelepanu lastega kaubitsemise vältimisele.

4.  Erandina II, III, IIIa ja IIIb peatükis kindlaksmääratud andmete kasutamist käsitlevatest sätetest võib laste sõrmejälgede andmeid kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

   a) kontrollida lapse identiteeti viisataotlusmenetluses vastavalt artiklile 15 ja välispiiridel vastavalt artiklitele 18 ja 22g ning
   b) aidata IIIb peatüki kohaselt kaasa laste õiguste kuritarvitamise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   i) juurdepääs andmetele peab olema vajalik lastega kaubitsemise vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil;
   ii) juurdepääs on konkreetse juhtumi puhul vajalik;
   iii) tuvastamine on lapse parimates huvides.“ [ME 63]

"

9)  II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„LÜHIAJALISTE VIISADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT“. [ME 64 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

10)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav, loob viisasid väljastav asutus taotlustoimiku kahe tööpäeva jooksul, sisestades VISi artiklis 9 osutatud andmed, kui need andmed peab esitama taotleja.“;

"

b)  lisatakse lõige 1a:"

„1a. Kui taotlustoimik on loodud, teeb VIS automaatselt päringu vastavalt artiklile 9a ja tagastab selle tulemused.“;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puudumise kohta tuleks teha märge „VIS0“; lisaks võimaldab süsteem eristada juhtumeid, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 punktides a–d.“

"

11)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  punkti 4 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:"

„a) perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus või kodakondsused; sugu;

   aa) sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed); sünnikoht ja -riik; sünnijärgne kodakondsus;
   b) reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;
   c) reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;
   cc) reisidokumendi välja andnud asutus ning väljaandmise kuupäev.“;

"

b)  punkt 5 asendatakse järgmisega:"

„5) taotleja näokujutis vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikele 1 artiklile 13.“; [ME 65]

"

ba)  punkt 6 asendatakse järgmisega:"

„6) taotleja sõrmejäljed vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 13.“; [ME 66]

"

c)  lisatakse punkt 7:"

„7) biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia.“;

"

d)  lisatakse järgmised kaks lõiku:"

8) Kolmanda riigi kodaniku esimese lõigu punktis 5 osutatud näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks. Kui näokujutis ei ole piisavalt kvaliteetne, ei kasutata seda automaatseks võrdlemiseks. [ME 67]

Erandina teisest esimesest lõigust võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida VISis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võtta näokujutise elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast seda, kui on elektrooniliselt kontrollitud, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.“ [ME 68]

"

12)  Lisatakse artiklid 9a–9d:"

Artikkel 9a

Päringud muudes süsteemides

1.  VIS töötleb taotlustoimikuid automaatselt, et teha kindlaks päringutabamused. VIS vaatab läbi iga taotlustoimiku eraldi.

2.  Kui luuakse avaldus või antakse välja viisa, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja tagastatakse otsingu tulemus. [ME 69]

3.  Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktis 4 punktides 4, 5 ja 6 osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, Eurodacis, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS‑TCN‑süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) salvestatud kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate andmetega. VIS kontrollib:

   a) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   b) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   c) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
   d) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   e) kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud reisiloale ja selle omanikule;
   f) kas taotleja ja tema reisidokument on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240* artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
   g) kas taotleja kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
   h) ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele viisataotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
   i) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
   j) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
   k) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   l) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   m) kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
   n) kas lühiajalise viisa taotleja on registreeritud Eurodacis;
   o) kas alaealise taotleja vanema õigusi teostav isik või seaduslik eestkostja:
   i) on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitav üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   ii) on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
   iii) omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas. [ME 70]

3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 71]

4.  VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 72]

5.  Artikli 2 lõike 1 punkti k kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 3 kohastes päringutes võrrelda artikli 15 lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:

   a) hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;
   b) hoiatusteade kadunud isikute kohta;
   c) hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;
   d) hoiatusteade diskreetse ja kontrolli, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta. [ME 73]

5a.  Mis tahes päringutabamust, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide a, b, c, e, g, h, i, j, k, l ja n kohaste päringute tulemusel, hindab see konsulaat, kuhu viisataotlus esitati, millele vajaduse korral järgneb artiklis 9c osutatud kontroll keskasutuse poolt. [ME 74]

5b.  Kõiki päringutabamusi, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide d, f, m ja o kohaste päringute tulemusel, hindab ja vajaduse korral kontrollib päringutabamused andnud andmed sisestanud või saatnud liikmesriikide ühtne kontaktpunkt kooskõlas artikliga 9ca. [ME 75]

5c.  Mis tahes päringutabamusest SISis saadetakse automaatteade ka päringutabamuse andnud hoiatusteate loonud liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 76]

5d.  Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole või ühtsele kontaktpunktile saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:

   a) perekonna- ja eesnimi või -nimed ja olemasolu korral varjunimi või -nimed;
   b) sünnikoht ja -kuupäev;
   c) sugu;
   d) kodakondsus ja kui neid on mitu, siis teised kodakondsused;
   e) liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida, ning võimaluse korral esimese kavandatava viibimiskoha aadress;
   f) taotleja kodune aadress või selle puudumise korral elukohalinn ja -riik;
   g) viide mis tahes saadud päringutabamustele, sealhulgas päringutabamuse kuupäev ja kellaaeg. [ME 77]

5e.  Käesolev artikkel ei tohi mitte mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest. [ME 78]

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

Artikkel 9b

Erisätted, mida kohaldatakse teistes süsteemides ELi kodanike või liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmanda riigi kodanike pereliikmete kohta tehtavate päringute suhtes

1.  Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku või suurt epideemiaohtu julgeolekuohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. [ME 79]

2.  VIS ei kontrolli:

   a) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, kas taotleja kohta on praegu või varem märgitud, et ta on viibimisaega ületanud;
   b) kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed leiduvad Eurodacis.

3.  Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EÜ) nr 1987/2006 (EL) 2018/1861 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt SIS II määruse (EL) 2018/1861 artikli 25 artikli 26 lõikele 2. [ME 80]

Artikkel 9c

Keskasutuste ja liikmesriigi ühtse kontaktpunkti teostatav kontrollimine [ME 81]

1.  Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutus ühtne kontaktpunkt kontrollib vastavalt artiklile 9ca käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust käsitsi, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5b. Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutust teavitatakse. [ME 82]

2.  Keskasutus kontrollib käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5a. Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 3 lõike 5a kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele. [ME 83]

3.  Keskasutus kontrollib, kas taotleja identifitseerimisandmed, mis on esitatud taotlustoimikus, vastavad andmetele, mis on VISis või mõnes andmebaasis, milles on tehtud päring.

4.  Kui isikuandmed ei ole vastavuses ja artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab keskasutus valetabamuse taotlustoimikust.

5.  Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus põhjendatud juhtudel nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras. Igasuguse kahtluse korral loetakse taotleja süütuks. [ME 84]

6.  Teiste liikmesriikide keskasutuste teostatud kontrollimiste tulemus lisatakse taotlustoimikusse.

7.  Erandina lõikest 1, kui artikli 9a lõikes 5 osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele, et ta saaks võtta vajalikke järelmeetmeid. [ME 85]

8.  Kui tehakse kindlaks, et artikli 9a lõike 3 kohase päringu tabamuse aluseks olnud andmed esitas Europol, konsulteerib vastutava liikmesriigi keskasutus järelmeetmete asjus Europoli riikliku üksusega vastavalt määrusele (EL) 2016/794, eriti selle IV peatükile. [ME 86]

Artikkel 9ca

Liikmesriigi ühtse kontaktpunkti tehtav kontroll ja hindamine

1.  Iga liikmesriik nimetab pidevalt ööpäevaringselt avatud ja tegutseva riigiasutuse (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“), kes tagab käesoleva määruse kohaldamisel vajalikud päringutabamuste käsitsikontrollid ja hindamised. Ühtse kontaktpunkti moodustavad SIRENE büroo, Interpoli riikliku keskbüroo, Europoli riikliku keskse juurdepääsupunkti, ETIASe riikliku üksuse ja kõigi asjaomaste riiklike õiguskaitseasutuste kontaktametnikud. Liikmesriigid tagavad piisava arvu töötajad, et ühtne kontaktpunkt suudaks kontrollida talle teatatud päringutabamusi vastavalt käesolevale määrusele ja võttes arvesse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 23 sätestatud tähtaegasid.

2.  Ühtne kontaktpunkt kontrollib käsitsi talle edastatud päringutabamusi. Kohaldatakse artikli 9c lõigetes 2–6 sätestatud menetlusi.

3.  Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliga avastatakse andmete vastavus ja kinnitatakse päringutabamus, võtab ühtne kontaktpunkt vajaduse korral ühendust päringutabamuse andnud andmed saatnud vastutavate asutustega, sh Europoliga. Seejärel hindab ühtne kontaktpunkt päringutabamust. Ühtne kontaktpunkt esitab põhjendatud arvamuse, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 23 kohaselt tehtud otsust taotluse kohta. Kõnealune põhjendatud arvamus lisatakse taotlustoimikule. [ME 87]

Artikkel 9cb

Käsiraamat

Komisjon võtab artikli 48a kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, mille põhjal määratletakse käsiraamatus artiklites 9a–9ca sätestatud päringute, kontrollimiste ja hindamiste tegemiseks vajalikud menetlused ja eeskirjad ning see, milliseid andmeid tuleb võrrelda teiste süsteemide tehtud päringute andmetega. Selles delegeeritud õigusaktis sätestatakse, milliste andmeliikide kombinatsiooni tuleb kasutada artikli 9a kohaselt teistest süsteemidest päringute tegemisel. [ME 88]

Artikkel 9d

Europoli kohustused

Europol kohandab oma infosüsteemi, et tagada artikli 9a lõikes 3 ja artikli 22b lõikes 2 osutatud päringute automaatse töötlemise võimalikkus.“

"

13)  Artiklisse 13 lisatakse lõige 4:"

„4. Kui taotlustoimikut uuendatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, saadab VIS viisa välja andnud liikmesriigile teate selle viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjendatud otsuse kohta. Kesksüsteem genereerib sellise teate automaatselt ning see edastatakse artiklis 16 sätestatud mehhanismi kaudu.“ [ME 89]

"

14)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 2 lisatakse punkt ea:"

„ea) näokujutis;“;

"

b)  lisatakse lõige 2a:"

„2a. Lõike 2 punktis ea osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium.“

"

15)  Artikli 16 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui VISis luuakse taotlustoimik isiku kohta, kes on konkreetse kolmanda riigi kodanik või kuulub selliste kodanike erikategooriasse, kelle puhul taotletakse eelnevat konsulteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, edastab VIS automaatselt konsultatsioonitaotluse märgitud liikmesriigile või liikmesriikidele.

Liikmesriik või liikmesriigid, kellega konsulteeriti, edastab/edastavad oma vastuse VISile ning see edastab vastuse taotluse loonud liikmesriigile.

Nende liikmesriikide nimekiri, kes tahavad, et teiste liikmesriikide keskasutused konsulteeriksid konkreetse kolmanda riigi kodanike või selliste kodanike erikategooriate esitatud ühtse viisa taotluste läbivaatamise käigus nende keskasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, ja asjaomaste kolmanda riigi kodanike nimekiri integreeritakse VISi üksnes konsultatsioonimenetluste teostamise jaoks. [ME 90]

3.  Lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse ka järgmistel juhtudel:

   a) teabe edastamine piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljaandmise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõikele 4, piiratud territoriaalse kehtivusega viisa välja andmise käesoleva määruse andmete muudatuste kohta, vastavalt sama määruse artikli 24 lõikele 2 andmete muudatuste kohta ja ning tagantjärele teavitamise kohta vastavalt sama määruse artiklile 31 tagantjärele teavitamise kohta; [ME 91]
   b) kõigi muude sõnumite puhul, mis on seotud konsulaarkoostööga ja millega kaasneb VISis sisalduvate isikuandmete või nendega seotud andmete edastamine, päringute edastamisega pädevale viisasid väljastavale asutusele, et saata vastavalt artikli 9 punktile 7 edasi reisidokumentide koopiad ja muud taotlust toetavad dokumendid, ja toetavate dokumentide koopiad; nende dokumentide elektrooniliste koopiate edastamisega ning artikli 9c ja artikli 38 lõike 3 kohaste taotlustega. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad kõigile sellistele taotlustele kahe tööpäeva jooksul.“ [ME 92]

"

16)  Artikkel 17 jäetakse välja.

17)  III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„TEISTE ASUTUSTE JUURDEPÄÄS LÜHIAJALISE VIISA ANDMETELE“.

"

18)  Artikli 18 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Pädevad asutused, kes teevad kontrolle piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrollivad viisaomaniku sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgede alusel. Kui viisaomaniku sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse lõikes 1 nimetatud otsing lõikes 1 ette nähtud tähtnumbriliste andmetega koos näokujutisega.“

"

18a)  Artikkel 18a asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18a

VISist andmete võtmine viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis

Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võimaldatakse kontrolle tegeval pädeval asutusel saada VISist seal salvestatud ja kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmeid ning importida need riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, seda üksnes selleks, et luua või ajakohastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomanikku puudutavaid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid või sisenemiskeeluandmeid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2 ja artiklitele 16 ja 18.“ [ME 93]

"

19)  Lisatakse artikkel 20a:"

Artikkel 20a

VISi andmete kasutamine, et sisestada SISi hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, ja nende andmete edasine kasutamine [ME 94]

1.  VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid ja näokujutisi võib kasutada hoiatusteate sisestamiseks teadmata kadunud isiku isikute kohta, laste kohta, keda ähvardab röövimine või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, hoiatusteate sisestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …* [määrus (EL), milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artikli 32 lõikele 2 artiklile 32. Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed ja näokujutised turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 95]

2.  Kui päringu tulemuseks on tabamus SISi hoiatusteadete hulgas, nagu viidati (tänu VISis talletatud sõrmejälgede ja näokujutiste kasutamisele) päringutabamus lõikes 1 osutatud SISi hoiatusteadete hulga, võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) … [COM(2016)0883 – SIS LE (politseikoostöö)], artiklis 43 artiklis 44osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel VISile juurdepääsu omavalt asutuselt juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Liikmesriigid tagavad andmete turvalise edastamise. [ME 96]

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) … (ELT L …, …, lk …).“

"

20)  Artikli 22 lõige 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1. Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil. Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või b–cc osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis aa osutatud andmetega. [ME 97]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale menetlevale asutusele juurdepääs, et ta saaks tutvuda järgmiste taotleja andmetega ja vastavalt artikli 8 lõikele 3 lingitud taotleja taotlustoimikute andmetega üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

   a) taotluse number;
   b) taotluse vormi(de)lt pärinevad andmed, millele on osutatud artikli 9 punktides 4, 5 ja 7;
   c) fotod näokujutised; [ME 98]
   d) välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusajaga viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14;
   e) vastavalt artikli 8 lõikele 4 lingitud taotlustoimikute artikli 9 punktides punktis 4 ja 5 osutatud andmed.“ [ME 99]

"

21)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 23

Andmete säilitamise aeg

1.  Toimikuid Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist. [ME 100]

Säilitamisaeg algab:

   a) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise korral viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppemisel;
   b) viisa, või pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral viisa, või pikaajalise viisa või elamisloa uue kehtivusaja lõppemisel; [ME 101]
   c) viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral taotlustoimiku VISis loomise kuupäeval;
   d) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljastamisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise, kehtivusaja lühendamise, tagasivõtmise või tühistamise korral kuupäeval, mil vastutav asutus tegi vastava otsuse.

2.  Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 lõikes 3 ning artikli 22a lõigetes 3 ja 5 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule. [ME 102]

2a.  Erandina lõikest 1:

   a) elamislubade taotlustoimikud kustutatakse hiljemalt kümne aasta pärast;
   b) alla 12 aasta vanuste lastega seotud taotlustoimikud kustutatakse siis, kui laps on Schengeni alast lahkunud. [ME 103]

2b.  Uue taotluse esitamise lihtsustamiseks võib lõikes 1 osutatud taotlustoimikut erandlikult säilitada veel kuni kolm aastat pärast pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppu, kuid üksnes tingimusel, et taotleja, kellele esitati vastav nõusolekutaotlus, andis selleks vabalt ja teadlikult oma nõusoleku allkirjastatud deklaratsiooni kujul. Nõusolekutaotlused esitatakse muudest küsimustest selgelt eristataval viisil, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul ning selges ja lihtsas keeles kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7. Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikele 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab, kustutatakse taotlustoimik VISist automaatselt.

eu‑LISA töötab välja vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusoleku anda või tagasi võtta.

Komisjoni täpsustab artikli 48a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusolekut anda ja tagasi võtta. [ME 104]

"

22)  Artikli 24 lõige 2 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi VISis vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest viivitamata vastutavale liikmesriigile. Sellekohane sõnum edastatakse artikli 16 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

Kui ebatäpsed andmed puudutavad artikli 8 lõike 3 või 4 ja artikli 22a lõike 3 kohaselt loodud linke, sooritab liikmesriik vajalikud kontrollimised ja vastab 48 tunni jooksul ning parandab vajaduse korral lingi. Kui vastust ei tule ettenähtud aja jooksul, parandab taotluse esitanud liikmesriik lingi ja teatab vastutavale liikmesriigile tehtud parandusest VISMaili kaudu.“

3.  Vastutav liikmesriik kontrollib võimalikult kiiresti asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.“ [ME 105]

"

23)  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui taotleja on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 23 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kustutab liikmesriik, kes on loonud selle taotlejaga seotud artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ja artikli 22a lõikes 3 osutatud taotlustoimikud, toimikud ja lingid, vastavad taotlustoimikud ja lingid viivitamata VISist.“; [ME 106 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

b)  lõikes 2 asendatakse fraas „VISi infrastruktuuri“ fraasiga „VISMaili“.

23a)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. eu‑LISA vastutab VISi ja selle komponentide operatiivjuhtimise eest nagu on sätestatud artiklis 2a. Ta tagab koostöös liikmesriikidega, et kõnealuste komponentide puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. [ME 107]

2.  VISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud VISi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist, tagamaks et VIS toimib rahuldaval tasemel, eelkõige VISi kesksüsteemist konsulaaresinduste ja piirivalveasutuste päringutele vastamiseks kuluva aja mõttes. Päringutele vastamiseks kuluv aeg peab olema võimalikult lühike.“; [ME 108]

"

b)  lõiked 3–8 jäetakse välja. [ME 109]

24)  Artiklisse 26 lisatakse lõige 8a:"

„8a. eu-LISA võib kasutada VISi tarbekeskkonna reaalseid isikuandmeid testimiseks anonüümituna järgmiste asjaolude korral:

   a) diagnostika ja remondi jaoks, kui kesksüsteemis avastatakse vigu;
   b) selliste uute tehnoloogiate ja tehnikate testimiseks, millega võiks parandada kesksüsteemi jõudlust või sellesse andmete edastamist.

Sellistel juhtudel peavad testimiskeskkonna turvameetmed, juurdepääsukontroll ja sündmuste logimine olema samaväärsed kui need, mida kasutatakse VISi tarbekeskkonnas. Testimiseks kasutatavad reaalsed isikuandmed muudetakse anonüümseks selliselt, et andmesubjekti ei ole enam võimalik identifitseerida.“ [ME 110]

   c) Artiklisse 26 lisatakse järgmised lõiked:

„9a. Kui eu‑LISA teeb mis tahes VISiga seotud ülesande puhul koostööd välistöövõtjaga, jälgib ta tähelepanelikult töövõtja tegevust, et tagada käesoleva määruse järgimine, eriti turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse vallas.

9b.  VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.“ [ME 111]

"

25)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 27

Keskse viisainfosüsteemi asukoht

Keskse VISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsiooni, asub Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem, mis suudab tagada keskse VISi põhisüsteemi kõik funktsioonid, asub Austrias Sankt Johann im Pongaus.

eu‑LISA rakendab tehnilisi lahendusi, et tagada VISi aktiivse töö jaoks võib kasutada üheaegselt mõlemat asukohta katkematu kättesaadavus kas VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi samaaegse toimimise kaudu, tingimusel et teine asukoht kesksüsteemi varusüsteem säilitab võimekuse VISi suutlikkuse tagada töö süsteemi VISi kesksüsteemi rikke korral, või süsteemi või selle komponentide dubleerimise kaudu.“ [ME 112]

"

26)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Vastutus andmete kasutamise ja kvaliteedi eest“;

"

b)  lõike 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)   punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) andmete täpsuse, ajakohasuse ning kvaliteedi ja täielikkuse piisava taseme VISi edastamise hetkel.“;

"

ii)  lisatakse järgmine lõik:"

„Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et konsulaartöötajaid ja mis tahes sellise välise teenuseosutaja töötajaid, kellega tehakse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 43 osutatu kohaselt koostööd, koolitatakse korrapäraselt andmete kvaliteedi osas.“ [ME 113]

"

c)  lõike 2 punktis a asendatakse sõna „VISi“ mõlemal esinemisjuhul sõnadega „VISi või ühise isikuandmete hoidla“;

d)  lisatakse lõige 2 järgmised lõiked:"

„2a. Korraldusasutus eu‑LISA töötab koos komisjoniga välja andmekvaliteedi automaatkontrolli mehhanismid ja korra VISis olevate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja kontrollimise korra, haldab ja uuendab neid pidevalt ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. eu‑LISA tagab vajaliku erialase ettevalmistustasemega töötajad, et viia ellu andmekvaliteedikontrolli mehhanismide toimimiseks vajalikud tehnilised uuendused ja täiendused. Korraldusasutus eu‑LISA esitab liikmesriikidele ja komisjonile andmete kvaliteedi kontrollimise kohta korrapäraselt aruandeid. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid andmete kvaliteediga seoses tekkinud probleemide ja nende lahendamise kohta. [ME 114]

See mehhanism, menetlused ja andmekvaliteedi vastavuse tõlgendamine määratakse kindlaks rakendusmeetmetega artikli 49 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

2b.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande näokujutiste põhjal isikute tuvastamiseks vajaliku tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta.“ [ME 115]

"

da)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Seoses isikuandmete töötlemisega VISis määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktile 7 ja kellel lasub keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemise eest. Kõik liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest määramistest.“ [ME 116]

"

27)  Lisatakse artikkel 29a:"

Artikkel 29a

Konkreetsed õigusnormid andmete sisestamise kohta

1.  Artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmete VISi sisestamise suhtes kehtivad järgmised eeltingimused:

   a) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid võib VISi saata sisestada ainult pärast seda, kui riigi vastutav ametiasutus on kontrollinud nende kvaliteeti; [ME 117]
   b) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid töödeldakse VISis pärast VISis vastavalt artiklile 2 tehtud kvaliteedikontrolli.

2.  VISis kontrollitakse kvaliteeti järgmiselt:

   a) kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud või toimikud, kontrollitakse artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmeid; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate;
   b) VIS võib käivitada artikli 9a lõike 3 ja artikli 22b lõike 2 kohase automaatmenetluse alles pärast seda, kui VISis on kontrollitud kvaliteeti vastavalt käesolevale artiklile; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate; [ME 118 ei puuduta eestikeelset versiooni]
   c) kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud, kontrollitakse näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete kvaliteeti, et kindlustada biomeetrilist võrdlemist võimaldavate andmekvaliteedi miinimumnõuete järgimine; [ME 119 ei puuduta eestikeelset versiooni]
   d) kui VISis talletatakse teavet riikide määratud asutuste kohta, kontrollitakse andmete kvaliteeti vastavalt artikli 6 lõikele 4.

3.  Kehtestada tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete talletamise kvaliteedinõuded. Nende nõuete tehnilised kirjeldused nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ [ME 120 ei puuduta eestikeelset versiooni]

"

28)  Artikli 31 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: "

„1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning artikli 9 lõigetes 6 ja 7 osutatud teabe kolmandale riigile või lisas nimetatud rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse tõendamiseks, ning seda üksnes tagasisaatmiseks vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ või ümberasustamiseks vastavalt määrusele … [ümberasustamisraamistiku määrus], eeldusel et liikmesriik, kes andmed VISi sisestas, on andnud selleks oma nõusoleku.“ [ME 121]

"

28a)  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad piirivalve- või immigratsiooniasutused üksikjuhtudel edastada artikli 9 lõike 4 punktides a, aa, b, c, cc, k ja m ning lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid käesoleva määruse lisas nimetatud kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil, ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

   a) komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 45 lõikega 3;
   b) ette on nähtud määruse (EL) 2016/679 artiklis 46 osutatud asjakohased kaitsemeetmed, näiteks liidu või liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vahel kehtiva tagasivõtulepinguga; või
   c) kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d. [ME 122]

3.   Artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid võib kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 edastada ainult juhul, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

   a) andmed edastatakse kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige andmekaitsesätetega, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga, samuti tagasivõtulepingutega ning andmed edastanud liikmesriigi õigusega;
   b) andmed VISi sisestanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku;
   c) kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus andmeid töötlema ainult neil eesmärkidel, milleks need esitati, ning
   d) asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta on väljastatud direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt vastu võetud tagasisaatmisotsus, tingimusel et selle täitmist ei ole peatatud ning tingimusel et otsust ei ole edasi kaevatud, mille tulemusena võidakse selle täitmine peatada.“; [ME 123]

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„3a. Lõike 2 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.

3b.  Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab õiguskaitse eesmärgil VISist, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool liitu asuvale eraõiguslikule isikule. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmete edasine töötlemine toimub vastavalt direktiivile (EL) 2016/680 liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil.“ [ME 124]

"

28b)  Artikli 32 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)   lisatakse järgmine punkt:"

„ea) takistada isikutel, kellel puudub selleks luba, kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteeme andmesidevahendite abil;“ [ME 125]

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„ja) tagada, et katkestuste korral on võimalik taastada paigaldatud süsteemide tavapärane toimimine;

   jb) kindlustada usaldusväärsus selle tagamisega, et VISi kõigist tõrgetest teatatakse nõuetekohaselt ning et kehtestatud on vajalikud tehnilised meetmed isikuandmete taastamiseks VISi rikkest tuleneva andmelaostuse korral;“. [ME 126]

"

28c)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 32a

Turvaintsidendid

1.   Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada VISi turvalisust või mis võib põhjustada VISi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võidi ebaseaduslikult juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.   Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist, teavitavad liikmesriigid, Europol ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu‑LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu‑LISA teavitab VISi kesksüsteemiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada VISi toimimist liikmesriigis või eu‑LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, antakse kõigile liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse teada eu‑LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.

5.   Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu‑LISA omavahel koostööd.

6.   Komisjon teatab tõsistest intsidentidest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellistele teadetele antakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega salastatuse aste EU RESTRICTED / RESTREINT UE.

7.   Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 36.“ [ME 127]

"

28d)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 33

Vastutus

1.  Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2018/1726 alusel,

   a) on igal isikul või liikmesriigil, kes on kannatanud materiaalset kahju liikmesriigi poolt tehtud ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist;
   b) on igal isikul või liikmesriigil, kellele Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu‑LISA mingi käesoleva määrusega vastuolus olev toiming on põhjustanud materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada asjaomaselt ametilt hüvitist.

Kõnealune liikmesriik, Europol, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet või eu‑LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui nad tõendavad, et nad ei ole kahju põhjustanud sündmuse eest vastutavad.

2.  Kui VISi kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui eu‑LISA või muu VISi kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja, Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu‑LISA vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.“ [ME 128]

"

29)  Artikkel 34 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 34

Logide pidamine

1.  Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja korraldusasutus eu-LISA logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14 ja 22c–22f, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklile artiklitele 22g, artiklile 22h, artiklile 22i, artiklile 22j, artiklile 45a ja artiklile 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama. [ME 129]

2.  Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas käesoleva kõnealuse artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2017/2226 artikliga 41 artikliga 46. Artiklis 17a loetletud toimingute puhul registreeritakse kõik VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingud kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EL) 2017/2226 artikliga 46. [ME 130]

3.  Selliseid logisid võib kasutada ainult andmetöötluse lubatavuse andmekaitsega seotud järelevalve jaoks ja andmekaitse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.“

"

29a)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 35

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb koostööd riikliku järelevalveasutusega.“ [ME 131]

"

29b)  Artikkel 36 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse või käesoleva määrusega vastuolus töötlemise eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ [ME 132]

"

30)  Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)   sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

1. Vastutav liikmesriik teatab kolmanda riigi kodanikele ja artikli 9 lõike 4 punktis f, artikli 22c lõike 2 punktis e või artikli 22d punktis e osutatud isikutele, ilma et see piiraks õigust teabele, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 15 ja 16, määruse (EL) 2016/679 artiklites 13 ja 14 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 13;“; [ME 133]

"

ii)   punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebakorrektsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, ning saada Euroopa Andmekaitseinspektori ja artikli 41 lõikes 1 osutatud andmete kogumise eest vastutava liikmesriigi riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.“; [ME 134]

"

iii)   lisatakse järgmine punkt:"

„fa) asjaolu, et liikmesriigid ja Europol võivad õiguskaitse eesmärgil VISile juurde pääseda.“; [ME 135]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 9 punktides 4, 5 ja 6, artikli 22c lõikes 2 ja artikli 22d punktides a–g osutatud andmete, foto näokujutise ja daktüloskoopiliste andmete kogumise korral esitatakse lõikes 1 osutatud teave kolmanda riigi kodanikule kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles ja viisil, millest andmesubjekt aru saab või mille puhul on põhjust eeldada, et ta sellest aru saab ning selgelt, kokkuvõtlikult ja täpselt. Lapsi tuleb informeerida eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama sõrmejälgede võtmist.“; [ME 136]

"

c)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumise korral esitatakse kõnealune teave vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 14.“

"

31)  Artikli 38 lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul.“ [ME 137]

"

31a)  Artikkel 38 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 38

Õigus isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele või pikaajalise viisa või elamislubade omanikele, kelle andmeid säilitatakse VISis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18. Neile antakse samal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed.

2.  Selleks et kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18 tulenevaid õigusi, on lõikes 1 osutatud isikutel õigus pöörduda liikmesriigi poole, kes sisestas nende andmed VISi. Taotluse saanud liikmesriik vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastuseks taotlusele leitakse, et VISis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 12 lõigetega 3 ja 4 need andmed VISis viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühe kuu jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust. Liikmesriik, kes võttis ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega, teavitab asjaomast isikut sellest, et tema taotlus on edastatud, kellele see on edastatud ja kuidas menetlus edasi läheb.

3.  Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik viivitamata vastu haldusotsuse, milles selgitatakse kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.

4.  Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.

5.  Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes selleks, et oleks võimalik teostada lõikes 2 osutatud õigusi.

6.  Vastutav liikmesriik dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.“ [ME 138]

"

31b)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö

1.  Liikmesriikide pädevad asutused teevad artiklis 38 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.

2.  Iga liikmesriigi järelevalveasutus, millele osutatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt määrusele (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.

Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, millele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.“ [ME 139]

"

31c)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Õiguskaitsevahendid

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on iga liikmesriigi igal isikul õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud käesoleva määruse artikliga 38 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane hagi või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlustele ei vastatud artiklis 38 sätestatud tähtaegade jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.

2.  Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 kohane järelevalveasutuse abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.“; [ME 140]

"

31d)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 41

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.  Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teeb sõltumatut järelevalvet asjaomase liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaselt tehtava isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle.

2.  Järelevalveasutus või määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud asutus tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi vastutavates riigi ametiasutustes tehtud andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida tehakse nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamise või kustutamise või töötlemise piiramise arvu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks ning on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

4.  Liikmesriigid esitavad mis tahes teabe, mida määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus on taotlenud, ning eelkõige annavad viimasele teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete kohaselt läbi viidud tegevustest. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutusele juurdepääsu logidele ning võimaldavad tal igal ajal pääseda oma kõikidesse ruumidesse, mida kasutatakse koostalitluse eesmärgil.“ [ME 141]

"

31e)  Artikkel 42 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 42

Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu‑LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemisega seotud tegevuse järelevalve ja selle tagamise eest, et see tegevus toimuks kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja käesoleva määrusega.

2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi eu‑LISA poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu‑LISA‑le, komisjonile ja liikmesriikidele. eu‑LISA‑le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.  eu‑LISA edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab Euroopa andmekaitseinspektorile igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artiklites 22r, 34 ja 45b osutatud logidele ning oma ruumidele.“ [ME 142]

"

32)  Artikli 43 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: "

„1. Euroopa Andmekaitseinspektor teeb riiklike järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või avastab potentsiaalselt ebaseadusliku andmete edastamise koostalitluse komponentide teabeedastuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) XXXX/2018 [muudetud määrus (EÜ) nr 45/2001] artikliga 62.“ [ME 143]

"

32a)  Artikkel 43 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 43

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve koostalitluse komponentide ja teiste käesoleva määruse sätete üle.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Euroopa Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

4.  Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Europolile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu‑LISA‑le ühise tegevusaruande. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.“; [ME 144]

"

32b)  Artikkel 44 jäetakse välja. [ME 145]

33)  Artiklis 45 Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige 3 järgmised lõiked:"

2a. VISi kesksüsteemi, igas liikmesriigis riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri väljatöötamiseks vajalikud meetmed võetakse artikli 49 lõikes 2 esitatud menetluse kohaselt, kui need käsitlevad järgmisi valdkondi:

   a) süsteemi füüsiline struktuur, sealhulgas sidevõrgu kavandamine;
   b) isikuandmete kaitsega seotud tehnilised küsimused;
   c) tehnilised küsimused, millel on märkimisväärne eelarveline mõju liikmesriikidele või märkimisväärne tehniline mõju liikmesriikide riiklikele süsteemidele;
   d) turvanõuete, sealhulgas biomeetriliste külgede, väljatöötamine. [ME 146]

3. VISis biomeetriliseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

"

34)  Lisatakse artikkel 45a:"

Artikkel 45a

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.  Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu‑LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada, kuna andmed on täiesti anonüümsed: [ME 147]

   a) olekuteave;
   b) pädev asutus, sealhulgas selle asukoht;
   c) taotleja sugu, sünniaeg sünniaasta ja praegune kodakondsus; [ME 148]
   d) esmase saabumise liikmesriik (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   e) taotluse esitamise kuupäev ja koht ning viisat puudutav otsus (antud või andmisest keeldutud);
   f) väljaantud dokumendi liik, st lennujaama transiidiviisa, ühtne viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, pikaajaline viisa või elamisluba;
   g) reisidokumendi liik ja selle välja andnud riigi kolmetäheline kood (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   h) dokumendi või taotluse kohta tehtud lühiajaliste viisade andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused (ainult lühiajaliste viisade puhul); pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul taotluse kohta tehtud otsus (kas anti välja või keelduti taotlust rahuldamast ja mis põhjustel), sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1240 artiklis 29, või konkreetses riskinäitajates; [ME 149]
   ha) dokumendi andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused, sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34, või konkreetses riskinäitajates; [ME 150]
   i) taotluse rahuldamisest keeldunud pädev asutus, sealhulgas selle asukoht, ning keeldumise kuupäev (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   j) juhtumid, mil sama taotleja esitas lühiajalise viisa taotluse rohkem kui ühele viisasid väljastavale asutusele, ära tuleb märkida asjaomased viisasid väljastavad asutused, nende asukohad ning keeldumiste kuupäevad (ainult lühiajaliste viisade puhul);
   k) lühiajalise viisa puhul reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid); pikaajalise viisa ja elamisloa puhul taotluse eesmärk; [ME 151]
   l) iga tagasivõetud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusega dokumendi viisadokumendi kohta sisestatud andmed; [ME 152]
   m) vajaduse korral pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;
   n) nende isikute arv, kes on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 kohaselt vabastatud nõudest anda sõrmejälgi;
   o) juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid ei olnud faktiliselt võimalik esitada kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;
   p) juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmete esitamist ei nõutud õiguslikel põhjustel kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;
   q) juhtumid, mille puhul keelduti viisa andmisest isikule, kellel ei olnud võimalik faktiliselt esitada artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13 osutatud riskianalüüside koostamise ja haavatavuse hindamise eesmärgil juurdepääsu, et teha päringuid esimeses lõigus osutatud andmetes.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel säilitab eu‑LISA nimetatud lõigus osutatud andmeid [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse (EL) 2018/XX artiklis 39] osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlas.

3.  eu‑LISA kehtestatud menetlused VISi toimimise jälgimiseks vastavalt artikli 50 lõikele 1 hõlmavad võimalust koostada jälgimise tagamiseks korrapärast statistikat.

4.  eu‑LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis lühiajaliste viisade kohta statistika, milles on iga viisa esitamise koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

   a) taotletud lennujaama transiidiviisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed lennujaama transiidiviisad;
   b) välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A‑liiki viisad;
   c) välja antud mitmekordsete viisade koguarv;
   d) välja andmata viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A‑liiki viisad;
   e) taotletud ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed ühtsed viisad;
   f) välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;
   g) välja antud mitmekordsete viisade koguarv jagatuna kehtivusajaga (alla 6 kuu, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat, 5 aastat),
   h) välja andmata ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;
   i) välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade koguarv.

Igapäevaseid statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas.

5.  eu‑LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta statistika, milles on iga koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

   a) nende pikaajaliste viisade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;
   b) nende elamislubade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;

6.  Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku võetakse kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded andmed kokku aastaaruandes. Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele. [ME 153]

7.  Komisjoni nõudmisel esitab eu‑LISA statistika ühise viisapoliitika või rändepoliitika rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaste aspektide kohta.“

"

35)  Lisatakse artiklid 45b, 45c, 45d ja 45e:"

Artikkel 45b

Vedajate juurdepääs andmetele kontrollimise eesmärgil

1.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Selleks esitavad veoettevõtjad lühiajaliste viisade puhul andmed, mis on loetletud vastavalt kas käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c või artikli 22c punktides a, b ja c. Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada. [ME 154]

2.  Lõike 1 kohaldamisel ja selle rakendamise käigus tekkida võivate vaidluste lahendamiseks säilitab eu‑LISA kõigi vedajate poolt võrguvärava kaudu tehtud andmetöötlustoimingute logid. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringu tegemiseks kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava kaudu edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

3.  Turvaline juurdepääs käesoleva määrusega muudetud otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõike 2 artikli 2a punktis h osutatud vedajate võrguväravale, sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Sel otstarbel saadab vedaja päringu, et ta saaks tutvuda VISi andmetega, kasutades reisidokumendi masinloetavas osas olevaid andmeid. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Erandina ei ole lennujaama transiidi korral vedaja kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on kehtiv lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. [ME 155]

4.  VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv ühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. Kui välja antud on piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 25, võetakse VISi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille kohta see viisa kehtib, ning samuti vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399. Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 156]

5.  Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 157]

5a.  Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest VISis säilitatud andmetest. eu‑LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest. [ME 158]

5b.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse viisat, ei ole kehtivat viisat. [ME 159]

5c.  Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel. [ME 160]

5d.  Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, käesoleva määruse jõustumisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata. [ME 161]

Artikkel 45c

Varumenetlused juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele

1.  Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu või muul vedajast sõltumatul põhjusel tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui korraldusasutus eu‑LISA avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada korraldusasutusele eu‑LISA‑le. [ME 162]

1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45b lõikes 5b osutatud karistusi. [ME 163]

1b.  Kui vedajal on VISi mõne osa rikke tõttu pikema aja jooksul tehniliselt võimatu teha artikli 45b lõikes 1 osutatud päringut, peab see vedaja sellest eu‑LISA‑le teada andma. [ME 164]

2.  Varumenetluste üksikasjad kehtestatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45d

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade juurdepääs VISi andmetele

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624* artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks ja lisaks nimetatud määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud juurdepääsule on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha. [ME 165]

2.  lõikes 1 osutatud juurdepääsu tagamiseks nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet keskseks juurdepääsupunktiks eraldi üksuse, milles on nõuetekohaste volitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnikud. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 45e sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Artikkel 45e

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade VISi andmetele juurdepääsu tingimused ja kord

1.  Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli, ja piirivalve ja/või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 166]

2.  Juurdepääsu andmise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

   a) vastuvõttev liikmesriik annab rühma liikmetele loa tutvuda VISi andmetega, et täita riigipiiri ületamise kontrolli, ja piirivalve ja tagasisaatmise tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning [ME 167]
   b) VISi andmetega on vaja tutvuda selleks, et täita konkreetseid ülesandeid, mille vastuvõttev liikmesriik on rühmale andnud.

3.  Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema. [ME 168]

4.  Kahtluste korral või juhul, kui viisa, pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse kontrollimine ei õnnestu, suunab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma liige asjaomase isiku vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametniku juurde.

5.  Rühmade liikmed tutvuvad VISi andmetega järgmiselt:

   a) kui täidetakse ülesandeid, mis on seotud kontrollidega piiril vastavalt määrusele (EL) 2016/399, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et teostada välispiiripunktides kontrollimisi vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 või 22g;
   b) kui kontrollitakse, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et kontrollida liikmesriigi territooriumil kolmanda riigi kodanikke vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 või 22h;
   c) kui tegemist on sellise isiku tuvastamisega, kelle puhul ei ole teada, kas ta vastab või ei vasta enam liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, on rühmade liikmetel VISi andmetele juurdepääs isiku tuvastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.

6.  Kui sellise juurdepääsu ja päringu tulemuseks on päringutabamus VISis, teatatakse sellest vastuvõtvale liikmesriigile.

7.  Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34. [ME 169]

8.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema rühmade leitud andmete kasutamine registreeritakse. [ME 170]

9.  Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, VISi osi ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena. [ME 171]

10.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu meetmed andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 32 ja rakendab neid.“

"

35a)  Artiklid 46, 47 ja 48 jäetakse välja. [MEd 172, 173 ja 174]

35b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 48a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 9cb ja artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 175]

"

36)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

"

37)  Lisatakse artikkel 49a:"

Artikkel 49a

Nõuanderühm

eu‑LISA loob nõuanderühma, kes nõustab ametit VISiga seotud küsimustes, eelkõige seoses ameti iga‑aastase tööprogrammi ja tegevusaruande koostamisega.“

"

38)  Artikkel 50 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 50

Põhiõigustele avaldatava mõju jälgimine ja hindamine

1.  Korraldusasutus eu‑LISA kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega, ning jälgida põhiõigustest kinnipidamist, sh et oleks tagatud õigus isikuandmete kaitsele, õigus mittediskrimineerimisele, lapse õigused ning õigus juurdepääsuks tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME 177]

2.  Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel eu‑LISA‑l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega. [ME 178]

3.  eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse ja kulude kohta. See aruanne sisaldab projektialaste edusammude ja kulude ülevaadet, finantsmõju hinnangut ning teavet kõigi tehniliste probleemide ja riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi kogukulusid. [ME 179]

3a.  Arendusprotsessis ilmnevate viivituste korral teavitab eu‑LISA esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et teavitada viivituste põhjustest ning ajalistest ja finantsilistest tagajärgedest. [ME 180]

4.  Iga liikmesriik ja Europol koostab igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides VISi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tõhususe kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

   a) otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liik ning alla 12‑aastaste laste andmetele juurdepääs; [ME 181]
   b) põhjendatud alus põhjendatud kahtluseks, et kuriteos kahtlustatav isik või kuriteo toimepanija või ohver kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;
   c) VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks esitatud taotluste arv;
   ca) selliste juhtumite arv ja liik, mille puhul kasutati artikli 22m lõikes 2 osutatud kiireloomulist menetlust, sealhulgas juhtumid, kus keskne juurdepääsupunkt ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks. [ME 182]
   d) selliste juhtumite arv ja liik, kus isik edukalt tuvastati.
   da) statistika lastega kaubitsemise kohta, sealhulgas isikusamasuse eduka tuvastamise juhtumid. [ME 183]

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks. Komisjon koondab aastaaruanded põhjalikku aruandesse, mis avaldatakse sama aasta 30. detsembriks. [ME 184]

5.  Komisjon koostab iga nelja kahe aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega eesmärkide ja tehtud kulutustega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, selle mõju põhiõigustele, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 185]

6.  Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7.  Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.“

"

39)  1. liite pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikli 31 lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu“. [ME 186]

"

40)  Pärast artiklit 22 lisatakse IIIa ja IIIb peatükk:"

„IIIa PEATÜKK

PIKAAJALISTE VIISADE ja ELAMISLUBADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 22a

Andmete sisestamise kord pikaajalise viisa või elamisloa taotluse kohta otsuse tegemise korral

1.  Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisloa taotluse kohta, loob otsuse teinud ametiasutus viivitamata isikliku toimiku, sisestades selleks VISi artiklis 22c või artiklis 22d osutatud andmed.

1a.  Asutus, mille pädevuses on otsuse tegemine, loob enne otsuse tegemist isikliku toimiku. [ME 187]

2.  Kui individuaalne toimik on loodud, teeb VIS automaatse päringu vastavalt artiklile 22b.

3.  Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba. Vanemate või eestkostjate avaldusi ei eraldata laste avaldustest. [ME 188]

4.  Kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta vastavalt liidu või liikmesriigi õigusaktidele, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda.

Artikkel 22b

Päringud muudes süsteemides

1.  VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvatervist või sisejulgeolekut vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi. [ME 189]

2.  Iga kord, kui seoses pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise või andmisest keeldumise korral elamisloaga luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22d artiklile 22c, teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS‑TCN‑süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) sisalduvate asjaomaste andmetega. VIS kontrollib:

   a) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   b) kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
   c) kas SISis on taotleja kohta sisestatud hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
   d) kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   e) kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale reisiloale, mis on tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud;
   f) kas taotleja ja tema reisidokument on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
   g) kas sama isiku kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
   h) ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele pikaajalise viisa või elamisloa taotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
   i) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
   j) kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
   k) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   l) kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   m) kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
   n) kas alaealise taotleja puhul on tema vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja kohta on SISis hoiatusteade, et:
   i) teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
   ii) ta on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
   iii) ta omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas.

Käesolev lõige ei tohi mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest.

Valetabamuse ohu vältimiseks tuleks alla 14‑aastaste laste või üle 75‑aastaste eakatega seotud päringute puhul, mis tehakse rohkem kui viis aastat enne vastet võetud biomeetriliste tunnuste abil ja mis ei kinnita kolmanda riigi kodaniku isikusamasust, kohaldada kohustuslikku käsitsi kontrollimist biomeetriliste andmete ekspertide poolt. [ME 190]

3.  VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 191]

3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 192]

4.  Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks seoses antud või pikendatud pikaajalise viisaga tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid: [ME 193]

   a) hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;
   b) hoiatusteade kadunud isikute kohta;
   c) hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;
   d) hoiatusteade diskreetse ja kontrolli, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta. [ME 194]

Kui käesolevas lõikes osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele ning võtab vajalikud järelmeetmed. Artikli 9a lõikeid 5a, 5b, 5c ja 5d ning artikleid 9c, 9ca ja 9cb kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste erisätete kohaselt. [ME 195]

5.  Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ETIASe ja VISi andmetega tutvutakse vastavalt lõikele 2, sisaldab päringutabamus üksnes märget reisiloa väljastamisest keeldumise, sisenemiskeelu või viisa väljastamisest keeldumise kohta, mille aluseks on julgeolekukaalutlused.

6.  Kui pikaajalise viisa või elamisloa annab välja või kui seda pikendab liikmesriigi konsulaarasutus, kohaldatakse artiklit 9a. [ME 196]

7.  Kui elamisloa annab välja või seda pikendab või kui pikaajalist viisat pikendab liikmesriigi territooriumil olev ametiasutus, kohaldatakse järgmist:

   a) see asutus kontrollib, kas isiklikus toimikus sisalduvad andmed vastavad VISis olevatele andmetele või andmetele mõnes päringuga hõlmatud ELi infosüsteemis/andmebaasis, Europoli andmetele või Interpoli andmebaasides olevatele andmetele vastavalt lõikele 2;
   b) kui lõike 2 kohane päringutabamus on seotud Europoli andmetega, teatatakse sellest Europoli riiklikule üksusele järelemeetmete võtmiseks;
   c) kui andmed ei ole vastavuses ja lõigete 2 ja 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab ametiasutus valetabamuse taotlustoimikust;
   d) kui avastatakse andmete vastavus või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võtab ametiasutus päringutabamuse aluseks olnud andmete suhtes meetmeid vastavalt lõikele 4, tegutsedes kooskõlas ELi ja riiklikes õigusaktides sätestatud menetluste, tingimuste ja kriteeriumidega. [ME 197]

Artikkel 22c

Pikaajalise viisa või elamisloa andmise korral loodav isiklik toimik

Vastavalt artikli 22a lõikele 1 loodud isiklik toimik peab sisaldama järgmisi andmeid:

   1) dokumendi välja andnud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   2) dokumendi omaniku järgmised andmed:
   a) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg sünniaasta; praegune kodakondsus (praegused kodakondsused); sugu; sünniaeg, -koht sünnikoht ja -riik; [ME 198]
   b) reisidokumendi liik ja number ning selle välja andnud riigi kolmetäheline kood;
   c) reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;
   cc) reisidokumendi välja andnud asutus;
   d) alaealiste puhul dokumendi omaniku vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);
   e) taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress või tööandja/organisatsiooni nimi ja aadress;
   f) dokumendi omaniku näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt; [ME 199]
   g) dokumendi omaniku kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;
   3) järgmised andmed antud pikaajalise viisa või elamisloa kohta:
   a) olekuteave pikaajalise viisa või eluloa andmise kohta;
   b) pikaajalise viisa või elamisloa andmise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;
   c) väljaantud dokumendi liik (pikaajaline viisa või elamisluba);
   d) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa number;
   e) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22d

Teatavatel juhtudel pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise korral loodav isiklik toimik

Kui tehakse otsus keelduda pikaajalise viisa või elamisloa andmisest, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud, loob pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus viivitamata isikliku toimiku ja sisestab sellesse järgmised andmed: [ME 200]

   a) perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed); eesnimi (eesnimed); sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;
   b) praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus;
   c) reisidokumendi liik ja number, väljastanud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõppkuupäev;
   d) alaealiste puhul taotleja vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);
   e) taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress; [ME 201 ei puuduta eestikeelset teksti]
   f) taotleja näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt; [ME 202]
   g) taotleja kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;
   h) märge selle kohta, et pikaajalise viisa või elamisloa andmisest on keeldutud, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, või sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud; [ME 203]
   i) pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   j) pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemise koht ja kuupäev.

Artikkel 22e

Pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed

1.  Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendada, lisab otsuse teinud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise kohta;
   b) pikaajalise viisa või elamisloa tühistanud või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   c) otsuse tegemise koht ja kuupäev;
   d) uus pikaajalise viisa kehtivusaja lõppkuupäev, kui see on asjakohane;
   e) viisakleebise number, kui pikaajalise viisa kehtivusaega lühendatakse uue viisakleebise väljastamisega.

2.  Isiklikku toimikusse lisatakse ka artikli 22d punktile h vastav(ad) pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise põhjus(ed).

Artikkel 22f

Pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral lisatavad andmed

Kui tehakse otsus pikaajalist viisat või elamisluba pikendada, lisab pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise kohta;
   b) pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   c) otsuse tegemise koht ja kuupäev;
   d) viisakleebise number, kui pikaajalist viisat pikendatakse uue viisakleebise väljastamisega;
   e) pikendatud kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22g

Juurdepääs andmetele pikaajaliste viisade ja elamislubade kontrollimiseks välispiiripunktides

1.  Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, või sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 204]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale piirikontrolliasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;
   b) artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;
   c) vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;
   d) vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;
   e) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod näokujutised. [ME 205]

Artikkel 22h

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.  Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, ja vajaduse korral politseiasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 206]

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega ja vajaduse korral vastavalt artikli 22a lõikele 4 lingitud toimiku(te) andmetega:

   a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;
   b) artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;
   c) vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;
   d) vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;
   e) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod näokujutised. [ME 207]

Artikkel 22i

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemiseks

1.  Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel üksnes selleks, et selgitada vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 12 välja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel.

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et pikaajalise viisa või elamisloa omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste taotlustoimiku andmetega ja vastavalt artikli 22a lõikele 4 punktis g osutatud abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) andmetega:

   a) pikaajalise viisa või elamisloa andnud või seda pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
   b) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed;
   c) dokumendi liik;
   d) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaeg;
   f) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod;
   g) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) kohta.

3.  VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013* artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

Artikkel 22j

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks

1.  Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 27 üksnes selleks, et vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotlus.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring pikaajalise viisa või elamisloa numbri ja artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c või artikli 22d punktides a, b, c ja f osutatud andmete alusel.

2.  Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil artiklite 22c, 22d, 22e ja 22f kohaste taotlejat käsitlevate andmetega või vastavalt artikli 22a lõikele 3 lingitud taotlustoimiku(te)sse sisestatud andmetega pikaajaliste viisade või elamislubade kohta, mis on antud, mille andmisest on keeldutud, mis on kehtetuks tunnistatud või mida on pikendatud.

3.  VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

IIIb PEATÜKK

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus ja tingimused

Artikkel 22k

Liikmesriikide määratud asutused

1.  Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes artiklis 22n osutatud asjakohastel ja rangelt määratletud juhtudel. Nendel ametiasutustel on lubatud teha päringuid alla 12‑aastaseid lapsi käsitlevates andmetes üksnes selleks, et kaitsta kadunud lapsi ja raskete kuritegude ohvriks langenud lapsi. [ME 208]

2.  Iga liikmesriik peab määratud asutuste rangelt piiratud nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu‑LISA‑le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate. [ME 209]

3.  Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs VISile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22n sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Liikmesriigid võivad määrata kooskõlas oma organisatsioonilise ja haldusstruktuuriga põhiseaduslike või õigusnõuete täitmisel mitu keskset juurdepääsupunkti.

4.  Iga liikmesriik teatab eu‑LISA‑le ja komisjonile oma kesksed juurdepääsupunktid ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

5.  Iga liikmesriik peab riiklikul tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsu VISi salvestatud andmetele.

6.  Ainult keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs VISile kooskõlas artiklitega 22m ja 22n.

Artikkel 22l

Europol

1.  Europol määrab ühe oma tegevusüksustest Europoli määratud asutuseks ning annab talle volituse taotleda juurdepääsu VISile lõikes 2 osutatud keskse juurdepääsupunkti kaudu, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

2.  Europol määrab keskseks juurdepääsupunktiks nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksuse. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22p sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites täiesti sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. [ME 210]

Artikkel 22m

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

1.  Artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksus esitab artikli 22k lõikes 3 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse juurdepääsu saamiseks VISi salvestatud andmetele. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 22n osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskne juurdepääsupunkt need taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.  Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, vaatab keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata läbi ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 22n osutatud tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise juhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

3.  Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused viivitamata sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte. [ME 211]

Artikkel 22n

Liikmesriikide määratud asutuste poolt VISi andmetele juurdepääsu tingimused

1.  Määratud asutused Ilma et see piiraks [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 22 kohaldamist, saavad määratud asutused päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: [ME 212]

   a) juurdepääs päringu tegemiseks on vajalik ja proportsionaalne terroriakti või muu raske kuriteo ennetamise, avastamise või uurimise eesmärgil;
   b) juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;
   c) on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;
   ca) sõrmejälgede alusel tehtavate otsingute korral on otsuse 2008/615/JSK alusel tehtud eelnevalt otsing teiste liikmesriikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemides, kui sõrmejälgedega võrdlemine on tehniliselt võimalik, ning see otsing on täielikult läbi viidud või otsingut ei ole täielikult läbi viidud 24 tunni jooksul alates selle alustamisest. [ME 213]
   d) vastavalt [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse artikli 22 lõike 5 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis. [ME 214]

2.  Kui juurdepääsu VISile taotletakse selleks, et tutvuda terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava isiku, selle toimepanija või arvatava ohvri varasemate reiside või liikmesriikide territooriumil viibimise andmetega, ei pea lõike 1 punktis d sätestatud tingimus olema täidetud.

3.  VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste taotlustoimiku või isikliku toimiku andmete alusel: [ME 215]

   a) perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed), sünniaeg sünniaasta, kodakondsus (kodakondsused) ja/või sugu; [ME 216]
   b) reisidokumendi (reisidokumentide) liik ja number, selle (need) välja andnud riigi kolmetäheline kood ja reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;
   c) viisakleebise number või pikaajalise viisa või elamisloa number ja viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;
   d) sõrmejäljed, sealhulgas latentsed sõrmejäljed;
   e) näokujutis.

3a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande isiku tuvastamiseks näokujutiste kasutamiseks nõutava tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta. [ME 217]

3b.  Lõike 3 punktis e osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium. [ME 218]

4.  Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele selles lõikes käesoleva artikli lõikes 3 loetletud andmetele ja muudele taotlustoimiku või isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud. [ME 219]

Artikkel 22o

Juurdepääs VISile isikusamasuse tuvastamiseks eriasjaoludel

Erandina artikli 22n lõikest 1 ei nõuta määratud asutustelt selles lõikes sätestatud tingimuste täitmist, kui VISis tehakse päring kadunud, röövitud või inimkaubanduse ohvriks langenud isiku, eelkõige lapse tuvastamiseks, kelle puhul on põhjendatult alust tõsine põhjus arvata, et VISi andmed aitavad kaasa tema tuvastamisele ja/või ja konkreetsele inimkaubandusjuhtumi uurimisele. Selliste asjaolude korral võivad määratud asutused teha VISis päringu isiku sõrmejälgede alusel. [ME 220]

Kui isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring artikli 9 lõike 4 punktis a ja b või artikli 22c lõike 2 punktis a ja b osutatud andmete alusel. [ME 221]

VISis tehtud päring annab tabamuse korral juurdepääsu kõikidele artiklis 9, artiklis 22c või artiklis 22d ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 või artikli 22a lõikes 3 osutatud andmetele. [ME 222]

Artikkel 22p

Europoli poolt VISi andmetele juurdepääsu menetlus ja tingimused

1.  Europol saab päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) päringu tegemine on vajalik ja proportsionaalne, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel või uurimisel;
   b) juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;
   c) on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;
   d) vastavalt [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 3 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.

2.  Sel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 22n lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

3.  Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22k lõikes 3 artikli 22l lõikes 2 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 223]

4.  Europol võib VISi andmetes tehtud päringu tulemusel saadud teavet töödelda ainult päritoluliikmesriigi loal. Luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

Artikkel 22q

Logi pidamine ja dokumenteerimine

1.  Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIc peatükiga IIIb peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, registreeritakse logisse salvestatakse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks suhtes järelevalve teostamiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse ning, nende tervikluse ja, turvalisuse ja põhiõigustele avalduva võimaliku mõju jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

Kirjeid või dokumente tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need tuleb kustutada kaks aastat pärast nende loomist, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes. [ME 224]

2.  Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

   a) VISi andmetele juurdepääsu taotlemise täpne eesmärk, sealhulgas asjaomane terroriakt või muu raske kuritegu, ning Europoli puhul juurdepääsutaotluse täpne eesmärk;
   b) viide siseriiklikule toimikule;
   c) keskse juurdepääsupunkti poolt riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemile esitatud juurdepääsutaotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;
   d) päringu tegemist taotlenud asutuse nimi;
   e) asjakohasel juhul teave järelkontrolliga seoses tehtud otsuse kohta;
   f) päringu tegemiseks kasutatud andmed;
   g) kooskõlas siseriiklike normidega või määrusega (EL) 2016/794, või kui see on asjakohane, määrusega (EL) 2018/1725 otsingu teinud ametniku ning selleks korralduse andnud ametniku kordumatu kasutajatunnus. [ME 225]

3.  Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, põhiõigustele avalduva mõju jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 50 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele. [ME 226]

Artikkel 22r

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kui käesolev määrus ei ole liikmesriigi suhtes veel jõustunud

1.  Sellise liikmesriigi määratud asutustele, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, võimaldatakse VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) juurdepääs toimub nende volituste piires;
   b) juurdepääs toimub samadel tingimustel, kui on sätestatud artikli 22n lõikes 1;
   c) juurdepääsuks on esitatud nõuetekohaselt põhjendatud kirjalik või elektrooniline taotlus sellise liikmesriigi määratud asutusele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse; kõnealune asutus taotleb seejärel oma riiklikult (riiklikelt) keskse(te)lt juurdepääsupunkti(de)lt luba tutvuda VISi andmetega.

2.  Liikmesriik, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, teeb nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel ja artikli 22n lõikes 1 sätestatud tingimustel oma viisateabe kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac‑süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).“

Artikkel 22ra

Selliste isikuandmete kaitse, millele on antud juurdepääs kooskõlas IIIb peatükiga

1.   Iga liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusakte ning õigus- ja haldusnorme kohaldatakse ka tema riiklike ametiasutuste juurdepääsu suhtes VISile käesoleva peatüki alusel, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.

2.   Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete VISi ja VISist edastamise seaduslikkust. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 41 lõikeid 3 ja 4.

3.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja selle üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor.

4.   VISis olevaid isikuandmeid, millele saadi juurdepääs kooskõlas käesoleva peatükiga, töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.

5.   eu‑LISA, määratud asutused, kesksed juurdepääsupunktid ja Europol peavad otsingute kohta logisid, nagu on osutatud artiklis 22q, et määruse (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus ja Euroopa Andmekaitseinspektor saaksid kontrollida andmetöötluse vastavust liidu ja liikmesriigi andmekaitsenormidele. Muudel juhtudel peale andmete nimetatud eesmärgil säilitamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast 30 päeva möödumist, välja arvatud juhul, kui neid isiku- ja otsinguandmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud. [ME 227]

"

Artikkel 2

Otsuse 2004/512/EÜ muutmine kehtetuks tunnistamine [ME 228]

Otsuse Otsus 2004/512/EÜ artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealusele otsusele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga."

„2. Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

   a) [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] osutatud ühine isikuandmete hoidla;
   b) keskne infosüsteem (edaspidi „viisainfosüsteem“);
   c) iga liikmesriigi liides (edaspidi „riigi liides“), mis võimaldab ühenduda liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
   d) sideinfrastruktuur keskse VISi ja riikide liideste vahel;
   e) turvaline sidekanal keskse VISi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
   f) turvaline sideinfrastruktuur keskse VISi ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse (EL) 2017/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
   g) mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
   h) vedajate võrguvärav;
   i) turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VIS ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid (Interpoli süsteemid/andmebaasid) saavad omavahel sidet pidada;
   j) teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks.

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.“ [ME 229]

"

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 810/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 10 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või lubab esimese taotluse korral ja seejärel maksimaalselt iga 59 kuu järel võtta kohapeal käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto näokujutise;“. [ME 230]

"

2)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 esimene taane asendatakse järgmisega:"

„– foto näokujutis, mis tehakse taotluse esitamise ajal kohapeal ja registreeritakse digitaalselt;“; [ME 231]

"

b)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„3. Kui uue taotluse esitamise kuupäevaks on möödunud vähem kui 59 kuud varasema taotluse esitamisest ning varasema taotluse menetlemise käigus on taotlejalt kogutud sõrmejäljed ja temast kohapeal tehtud foto, mis on sisestatud VISi ja piisava kvaliteediga, võib kopeeritakse need kopeerida uude taotlusse.“; [ME 232]

"

c)  lõike 7 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) alla 6‑aastased lapsed ja üle 70‑aastased isikud;“; [ME 253]

"

d)  lõige 8 jäetakse välja.

3)  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 8 lõikega 2 ning artiklitega 9a ja 15 otsing VISis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki nendes artiklites sätestatud otsingukriteeriume.

"

b)  lisatakse lõiked 3a ja 3b:"

„3a. Hinnangu andmiseks sellele, kas lõikes 3 osutatud sisenemise tingimused on täidetud, võtab konsulaat arvesse tulemusi, mis on saadud määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tegemisel järgmistes andmebaasides:

   a) Schengeni infosüsteemis (SIS) ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) selle kohta, kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) toimikus registreeritud reisidokumendile; [ME 233]
   b) ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS) selle kohta, kas taotleja reisiloataotlus on tagasi lükatud, tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
   c) viisainfosüsteemis (VIS) selle kohta, kas taotluses reisidokumendi kohta esitatud teave vastab mõnes teises teistsuguste isikuandmetega reisiloa taotluses esitatud teabele ning kas taotleja suhtes on tehtud otsus lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
   d) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES) selle kohta, kas taotleja on praegu või varem viibimisaega ületanud või kas talle on varem kehtestatud sisenemiskeeld;
   e) Eurodacis selle kohta, kas taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud või see on tagasi lükatud;
   f) Europoli andmebaasis selle kohta, kas taotluses esitatud andmed vastavad tema registreeritud andmetele;
   g) ECRIS‑TCN‑süsteemis selle kohta, kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed on selles andmebaasis registreeritud seoses terroriaktide või muude raskete kuritegudega; [ME 234]
   h) Schengeni infosüsteemis (SIS) selle kohta, kas taotleja kohta on hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks.

Konsulaat saab juurdepääsu taotlustoimikule ja sellega lingitud taotlustoimiku(te)le, kui selliseid leidub, ning kõikidele määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tulemustele.

3b.  Viisasid andev asutus teeb päringu mitme identiteedi detektorist ja [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 4 punktis 37 osutatud ühisest isikuandmete hoidlast või Schengeni infosüsteemist või mõlemast, et hinnata erinevusi lingitud identiteetides, ning teeb täiendavaid kontrolle, mis on vajalikud otsuste tegemiseks lingi staatuse ja värvi kohta ning asjaomasele isikule viisa andmise või sellest keeldumise kohta.

Kooskõlas [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 59 lõikega 1 kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes alates mitme identiteedi detektori töölerakendamisest.“;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Konsulaat kontrollib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud teabe põhjal, kas taotleja ületab kavandatud viibimise tulemusena liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata teise liikmesriigi välja antud siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.“

"

4)  Lisatakse artikkel 21a:"

Artikkel 21a

Konkreetsed ohunäitajad

-1.  Konkreetsed ohunäitajad on algoritm, mille abil saab teha määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsi, võrreldes taotlustoimikus salvestatud andmeid konkreetsete ohunäitajatega, mis osutavad julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurele epideemiaohule. Konkreetsed ohunäitajad peavad olema VISis registreeritud. [ME 235]

1.  Komisjon määratleb artikli 51a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt ohud, mis on seotud julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu olemasolu hinnatakse järgmise teabe põhjal epideemiaohuga, tuginedes järgmisele: [ME 236]

   a) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul, kellel on viisa, kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest kõrvale;
   b) artikli 45a kohane VISi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma taotleja puhul kaldub ebaseadusliku rände või julgeoleku- või rahvaterviseohtude julgeolekuohtude tõttu tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest kõrvale; [ME 237]
   c) artikli 45a kohane VISi statistika ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, mis osutab korrelatsioonile ühelt poolt taotlusvormi abil kogutud teabe ning teiselt poolt viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude vahel;
   d) liikmesriikide esitatud teave konkreetsete julgeolekuohu näitajate ja kõnealuse liikmesriigi poolt kindlaks määratud ohtude kohta, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;
   e) liikmesriikide esitatud teave, et teatava reisijaterühma puhul kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr kõnealuses liikmesriigis tavapärasest kõrvale, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;
   f) liikmesriikide esitatud teave konkreetsete suurte epideemiaohtude kohta ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) esitatud teave epidemioloogilise järelevalve kohta ja ohuanalüüsid ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esitatud teave haiguspuhangute kohta.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ohtusid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. [ME 238]

3.  Lõike 2 Käesoleva määruse ja lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt kindlaks määratud konkreetsete ohtude põhjal kehtestatakse konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni: [ME 239]

   a) vanusevahemik, sugu, kodakondsus;
   b) elukohariik ja -linn;
   c) sihtliikmesriik (sihtliikmesriigid);
   d) esimese sisenemise liikmesriik;
   e) reisi eesmärk;
   f) praegune töökoht.

4.  Konkreetsed ohunäitajad peavad olema otstarbekohased ja proportsionaalsed. Need ei tohi mingil juhul põhineda üksnes isiku sool või vanusel. Need ei tohi mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilisi või mis tahes muid seisukohti, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

5.  Konkreetsed ohunäitajad võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

6.  Konkreetsete ohunäitajate põhjal hindavad viisasid andvad asutused vastavalt artikli 21 lõikele 1, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu, või ohtu liikmesriikide julgeolekule või suurt epideemiaohtu. [ME 240]

7.  Komisjon vaatab ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet vaatavad konkreetsed ohud ja konkreetsed ohunäitajad korrapäraselt läbi.“ [ME 241]

"

4a)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Töötajate käitumine ja põhiõiguste austamine

1.  Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust.

2.  Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult põhiõigusi ja järgivad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.

3.  Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, nahavärvi, sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 242]

"

4b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 39a

Põhiõigused

Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“ [ME 243]

"

5)  Artikkel 46 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 46

Statistika koostamine

Iga aasta 1 märtsiks avaldab komisjon viisasid käsitleva aastastatistika, kus on viisataotlusi töötlevate liikmesriikide konsulaatide ja piiriületuspunktide kaupa esitatud järgmised andmed:

   a) selliste lennujaama transiidiviisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud või mille väljaandmisest on keeldutud;
   b) selliste ühe- ja mitmekordsete ühtsete viisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud (liigitatuna kehtivusaja järgi: 1, 2, 3, 4 või 5 aastat) või mille väljaandmisest on keeldutud;
   c) välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade arv.

Statistika koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 17 VISi andmeid käsitlevate keskhoidla aruannete põhjal.“

"

5a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 21a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 21a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 21a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 244]

"

6)  Artikli 57 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 4

Määruse (EL) 2017/2226 muutmine

Määrust (EL) 2017/2226 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem tagab nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise. Üksikasjalikud eeskirjad selle funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

"

2)  Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas lühiajaline viisa on kehtiv, sealhulgas kas sellega lubatud sisenemiste arv on juba ära kasutatud, kas selle omanik on ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega või vajaduse korral kas see kehtib reisi sihtkohaks oleva riigi territooriumil. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.“ Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada. [ME 245]

"

2a)  Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui on vaja sisestada või ajakohastada viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, võivad piirivalveasutused võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.“ [ME 246]

"

2b)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui on vaja luua isiklik toimik või ajakohastada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutist, salvestatakse tegelik näokujutis.“; [ME 247]

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Artikli 16 lõike 1 punktis d osutatud näokujutis võetakse VISist ning imporditakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.“; [ME 248]

"

c)  lõige 5 jäetakse välja. [ME 249]

3)  Artikli 35 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „VISi taristu kaudu“.

Artikkel 5

Määruse (EL) 2016/399 muutmine

Määrust (EL) 2016/399 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 8 lõikele 3 lisatakse punkt ba:"

„ba) kui kolmanda riigi kodanikul on pikaajaline viisa või elamisluba, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse ja pikaajalise viisa või elamisloa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 22g;

kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi kontrollimine kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22g ei õnnestu või kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, kontrollivad pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad dokumendi kiipi;“.

"

2)  Artikli 8 lõikest 3 jäetakse välja punktid c–f.

Artikkel 7

Määruse (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muutmine

Määrust (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 13 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõikes 6, artikli 22c lõike 2 punktides f ja g ning artikli 22d punktides f ja g osutatud andmed;“.

"

2)  Artikli 18 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c punktides a–cc, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a, b, c, f ja g osutatud andmed;“. [ME 250]

"

3)  Artikli 26 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevatele asutustele VISis taotlustoimiku või isikliku toimiku loomiseks või ajakohastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

"

4)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) VISis luuakse taotlustoimik või isiklik toimik või seda ajakohastatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“;

"

b)  lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg, sugu ja kodakondsus (kodakondsused), nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktis a, artikli 22c lõike 2 punktis a ja artikli 22d punktis a;“.

"

5)  Artikli 29 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused päringutabamuste korral, mis saadi taotlustoimiku või isikliku toimiku loomisel või ajakohastamisel VISis kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

"

Artikkel 8

Nõukogu otsuse 2008/633/JSK kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/633/JSK tunnistatakse kehtetuks. Viiteid otsusele 2008/633/JSK käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [kaks aastat pärast jõustumise kuupäeva], välja arvatud rakendusakte ja delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted, mis on sätestatud artikli 1 punktides 6, 7, 26, 27, 33 ja 35, artikli 3 punktis 4 ja artikli 4 punktis 1, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon esitab … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse täielikuks rakendamiseks tehtavate ettevalmistuste seisu kohta. Aruanne sisaldab lisaks üksikasjalikku teavet kulude kohta ja teavet mis tahes riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi üldkulusid. [ME 251]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

2. LISA

Vastavustabel

Nõukogu otsus 2008/633/JSK

Määrus (EÜ) nr 767/2008

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 4

Mõisted

Artikkel 3

Määratud ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid

Artikkel 22k

Liikmesriikide määratud asutused

Artikkel 22l

Europol

Artikkel 4

VISile juurdepääsu menetlus

Artikkel 22m

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

Artikkel 5

Tingimused liikmesriikide määratud ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22n

Liikmesriikide määratud asutuste poolt VISi andmetele juurdepääsu tingimused

Artikkel 6

Tingimused selliste liikmesriikide, kelle suhtes ei ole määrus (EÜ) nr 767/2008 veel jõustunud, määratud ametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22r

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kui käesolev määrus ei ole liikmesriigi suhtes veel jõustunud

Artikkel 7

Tingimused Europoli juurdepääsuks VISi andmetele

Artikkel 22p

Europoli poolt VISi andmetele juurdepääsu menetlus ja tingimused

Artikkel 8

Isikuandmete kaitse

VI peatükk

Õigused ja järelevalve andmekaitse üle

Artikkel 9

Andmete turvalisus

Artikkel 32

Andmete turvalisus

Artikkel 10

Vastutus

Artikkel 33

Vastutus

Artikkel 11

Enesekontroll

Artikkel 35

Enesekontroll

Artikkel 12

Karistused

Artikkel 36

Karistused

Artikkel 13

VISi andmete hoidmine siseriiklikes failides

Artikkel 30

VISi andmete hoidmine riiklikes toimikutes

Artikkel 14

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

Artikkel 38

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

Artikkel 15

Kulud

Artikkel 16

Kirjendamine

Artikkel 22q

Logi pidamine ja dokumenteerimine

Artikkel 17

Jälgimine ja hindamine

Artikkel 50

Järelevalve ja hindamine

(1)ELT C , , lk .
(2)ELT C , , lk .
(3)Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(7)Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).
(8)Komisjoni 21. septembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/636/EL, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse esimeses piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (ELT L 249, 27.9.2011, lk 18).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(10)COM(2016)0205.
(11)„Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
(12)„Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
(13)Tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (9368/1/16 REV 1).
(14)Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks (10151/17).
(15)„Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
(16)„Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
(17)COM(2017)0558, lk 15.
(18)COM(2018)0251.
(19)Fingerprint Recognition for Children (2013 – EUR 26193).
(20)„Automatic fingerprint recognition: from children to elderly“ (2018 – JRC).
(21)„Feasibility and implications of lowering the fingerprinting age for children and on storing a scanned copy of the visa applicant's travel document in the Visa Information System (VIS)“ (2018).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(23) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… [täielik pealkiri] (ELT L …, …, lk …).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (EL) 2018/1725 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). , mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(31)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(32)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(33)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(34)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(35)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(36)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(37)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).
(38)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(39)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(40)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).
(41)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 269, 19.10.2017, lk 39).


Varjupaiga- ja Rändefondi loomine ***I
PDF 407kWORD 132k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2018)0471 – C8-0271/2018 – 2018/0248(COD))
P8_TA(2019)0175A8-0106/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0471),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0271/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0106/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Rändefond Integratsioonifond [ME 1]

P8_TC1-COD(2018)0248


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ning, artikli 79 lõikeid 2 ja 4 ning artiklit 80, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Arvestades muutuvaid rändeprobleeme, mida iseloomustab vajadus toetada liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga-, integratsiooni- ja rändehaldussüsteemide tugevdamist, ennetada ja asjakohaselt ning solidaarselt käsitleda survet tekitavaid olukordi ning asendada ebaseaduslikud ja ohtlikud rändeteed seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõike 2 kohase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise eesmärgi saavutamiseks eriti oluline investeerida rände tõhusasse ja koordineeritud haldamisse liidus. [ME 3]

(2)  Liidu ja liikmesriikide koordineeritud tegevuse tähtsust on kajastatud 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas, milles on rõhutatud vajadust järjepideva ja selge ühise poliitika järele eesmärgiga taastada usk liidu suutlikkusse koondada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutused rändeprobleemidega tegelemisel ning teha tõhusat koostööd kooskõlas liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80, ning kinnitatud kõnealuse tegevuskava 2017. aasta septembri vahehindamise raames ja 2018. aasta märtsi- ja maikuu eduaruandes. [ME 4]

(3)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes veel kord vajadust järgida rändehalduse terviklikku, pragmaatilist ja kindlameelset käsitust, mille eesmärk on taastada välispiirikontroll ja vähendada ebaseaduslikult saabuvate rändajate ja merel hukkunute arvu ning mis peaks põhinema kõigi liidu ja liikmesriikide kättesaadavate vahendite paindlikul ja koordineeritud kasutamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks sellele üles tagama märkimisväärselt suurema tagasisaatmiste arvu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmete, näiteks mõjusate tagasivõtulepingute ja kokkulepete kaudu. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks üles rakendama ja välja töötama vabatahtlikke ümberasustamisprogramme. [ME 5]

(4)  Selleks et toetada jõupingutusi, mida tehakse liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastastikusel usaldusel, solidaarsusel ja vastutuse jagamisel põhineva tervikliku rändehalduse käsituse tagamiseks eesmärgiga on tagada liidu ühine jätkusuutlik varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tuleks liikmesriike toetada piisavate rahaliste vahenditega Varjupaiga-, Rände- ja Rändefondist Integratsioonifondist (edaspidi „fond“). [ME 6]

(4a)   Fond peaks täielikult austama inimõigusi, järgima kestliku arengu tegevuskava 2030, ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning rände ja varjupaiga valdkonnas rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi, eelkõige üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet ja ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet. [ME 7]

(4b)   Fondi haldamisel arengu seisukohast tuleks võtta arvesse rände erinevaid algpõhjuseid, nagu konfliktid, vaesus, põllumajandussuutlikkuse puudumine, haridus ja ebavõrdsus. [ME 8]

(5)  Fondi toetatud meetmete rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid, sealhulgas isikuandmete kaitse õigust, ning liidu ja liikmesriikide põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. [ME 9]

(5a)  Fondi rakendamisel tuleks austada ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, mis kuuluvad liidu põhiväärtuste hulka. Fond ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele mis tahes kujul. [ME 10]

(5b)  Fondi rakendamisel tuleks seada esikohale meetmed, mille puhul tegeldakse saatjata ja vanematest eraldatud alaealiste olukorraga varajase identifitseerimise ja registreerimise kaudu, ning meetmed, mida rakendatakse lapse parimaid huve silmas pidades. [ME 11]

(6)  Fond tuleks luua selle eelkäijate saavutustele ja investeeringutele tuginedes. Fondi eelkäijad on: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2007/EÜ loodud Euroopa Pagulasfond (European Refugee Fund – ERF), nõukogu otsusega 2007/435/EÜ loodud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (European Fund for the Integration of third-country nationals – EIF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ loodud Euroopa Tagasipöördumisfond (European Resturn Fund – RF) aastatel 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (Asylum, Migration and Integration Fund – AMIF) aastatel 2014–2020. Samal ajal tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid uusi arengusuundumusi.

(7)  Fondist tuleks toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja rändevoogude tõhusat juhtimist ja edendada muu hulgas varjupaiga valdkonna ühiseid meetmeid, sealhulgas liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmisel, asustades või paigutades rahvusvahelise kaitse taotlejaid või rahvusvahelise kaitse saajaid liikmesriikide vahel ümber, või võttes nad humanitaarkaalutlustel vastu, tõhustades haavatavate varjupaigataotlejate, näiteks laste kaitsmist ning toetades integratsioonistrateegiaid ja tõhusamat seadusliku rände poliitikat, et luues ohutuid ja seaduslikke liitu sisserändamise võimalusi, mis peaksid samuti aitama tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime pikaajalist konkurentsivõimet ja tema sotsiaalmudeli tulevik tulevikku ning vähendada jätkusuutliku tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid. Fondist kui liidu sisepoliitika vahendist ning ainsast varjupaiga- ja rändevaldkonna rahastamisvahendist liidu tasandil tuleks eeskätt toetada liidusiseseid varjupaiga- ja rändevaldkonna meetmeid. Fondist tuleks siiski määratletud ulatuses ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele toetada koostöö süvendamist kolmandate riikidega, et tugevdada varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude juhtimist, avardada luua seadusliku sisserände võimalusi, võidelda ebaseadusliku rändega rände ning inimsmugeldajate ja -kaubitsejate võrgustikega ning tagada turvaline ja väärikas kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise ja sealse tagasivõtmise jätkusuutlikkus tagasisaatmine, samuti taasintegreerimine nendes riikides. [ME 12]

(8)  Rändekriis ja viimastel aastatel Vahemerel hukkunute suurenev arv on esile toonud vajaduse reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, et ja kehtestada tõhusad varjupaigamenetlused, millega hoida ära teisene ränne, tagada ühtsed ja sobivad vastuvõtutingimused õiglasem ja tõhusam süsteem, et määrata kindlaks liikmesriikide vastutus rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised taotlejate eest, ning luua raamistik liikmesriikide ümberasustamise ning humanitaarkaalutlustel vastuvõtmise alase tegevuse jaoks, et suurendada saadavalolevate ümberasustamiskohtade koguarvu kogu maailmas. Samal ajal on olnud vaja luua õiglasem reformi, tagamaks, et on kehtestatud ja kättesaadavad tõhusad ja tõhusam süsteem, mille raames määratakse kindlaks liikmesriikide vastutus õigustel põhinevad varjupaigamenetlused, ning et pakkuda ühtseid ja sobivaid vastuvõtutingimusi rahvusvahelise kaitse taotlejate eest taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised, ning liidu raamistik liikmesriikide ümberasustamisalase tegevuse jaoks samuti tõhusad ja tulemuslikud menetlused ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks. Seepärast on asjakohane, et fond annaks liikmesriikidele suuremat toetust, et nad saaksid Euroopa ühist varjupaigasüsteemi täielikult ja nõuetekohaselt rakendada. [ME 13]

(9)  Fondi abil tuleks samuti täiendada ja tugevdada määrusega (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus](4) asutatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti (European Union Agency for Asylum – EUAA) Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevust, et lihtsustada ja parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, koordineerides ja tugevdades liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja koordineerides teabevahetust ning varjupaigaküsimustes, eelkõige heade tavade osas, edendades liidu varjupaiga valdkonna õigusakte ja tegevusstandardeid, et tagada ühtlus liidu varjupaigaõiguse ühtlane rakendamine, mis põhineb rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, vastuvõtutingimustele ja kaitsevajaduste hindamisele esitatavatel rangetel nõuetel kogu liidus ning mis võimaldab jätkusuutlikult ja õiglaselt jaotada rahvusvahelise kaitse taotlusi, hõlpsamalt ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist kogu liidus, toetada toetades liikmesriikide ümberasustamisalaseid jõupingutusi ning pakkuda pakkudes liikmesriikidele, eelkõige neile, kelle süsteemidele avaldub ebaproportsionaalselt tugev surve, operatiiv- ja tehnilist abi nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamiseks. [ME 14]

(9a)  Fondist tuleks toetada liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest. [ME 15]

(10)  Fondist tuleks toetada liitu ja liikmesriike kehtiva liidu õiguse rakendamisel, tagades põhiõiguste täieliku austamise, pidades eelkõige silmas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest nõukogu direktiivi 2013/33/EL(5) (vastuvõtutingimuste direktiiv), 2013/32/EL(6) (varjupaigamenetluste direktiiv), 2011/95/EL(7) (pagulaseks kvalifitseerumise direktiiv) ja 2008/115/EÜ(8) (tagasisaatmisdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 604/2013(9) (Dublini määrus). [ME 16]

(11)  Partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega on liidu varjupaigapoliitika oluline osa tagamaks varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude asjakohase haldamise. Selleks et asendada liikmesriikide territooriumile saabuvate, rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ohtlik ja ebaseaduslik sisseränne seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, väljendada solidaarsust riikidega neis piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asustatud suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, aidates leevendada nendele riikidele avalduvat survet, aidata saavutada liidu rändepoliitika eesmärke, suurendades liidu mõjuvõimu kolmandates riikides, ning aidata tõhusalt kaasa üleilmsetele ümberasustamisalastele algatustele, võttes ühel häälel sõna rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes kolmandate riikidega, tuleks fondi kaudu pakkuda rahalisi stiimuleid liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku rakendamiseks. [ME 17]

(11a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelise kaitse tagamiseks ja püsiva lahenduse pakkumiseks nende territooriumil viibivatele pagulastele ja ümberasustatud isikutele, kes on tunnistatud ümberasustamiskõlblikuks, või kes on hõlmatud riigisiseste humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavadega, mis peaksid arvesse võtma ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi. Et teha seda ambitsioonikal ja tõhusal moel, peaks fond selleks andma rahaliste stiimulite vormis sihtotstarbelist abi igale inimesele, kes on vastu võetud või ümber asustatud. [ME 18]

(12)  Võttes arvesse viimastel aastatel liitu suundunud rändevoogude suurust ja meie ühiskondade ühtekuuluvuse tagamise tähtsust, on väga oluline toetada liikmesriikide poliitikat riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike varajaseks integreerimiseks ning prioriteetseid valdkondi, mis on kindlaks määratud komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas. [ME 19]

(13)  Tõhususe suurendamiseks, liidu suurima lisaväärtuse saavutamiseks ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks võetavate liidu meetmete järjepidevuse tagamiseks peaksid fondist rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) liidu struktuurifondide vahenditest rahastatavaid meetmeid. Käesolevast fondist rahastatavad meetmed peaksid toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldiselt ellu varases integratsioonietapis, integratsiooni varajastes etappides ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas, samas kui kolmandate riikide kodanikele suunatud pikemaajalise mõjuga meetmeid tuleks rahastada ERFist ja ESF+-st ja mida täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmed kolmandate riikide kodanike sotsiaalse ja majandusliku kaasamise edendamiseks. [ME 20]

(13a)   Tervikliku integratsioonikäsitluse tagamiseks tuleks lõimimismeetmeid laiendada ka rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse sellise sihtrühma eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtuga, peaks meetmeid olema vajaduse korral võimalik laiendada ka varjupaigataotlejatele. [ME 21]

(14)  Sellega seoses tuleks nõuda, et fondi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid koostööd ja looksid koordineerimismehhanismid selliste asutustega, kelle liikmesriigid on määranud haldama ESF+ ja ERFi struktuurifondide sekkumisi, ning vajaduse korral kõnealuste fondide ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele kaasa aitavate muude fondide korraldusasutustega. Nende koordineerimismehhanismide kaudu peaks komisjon hindama fondide vahelist sidusust ja vastastikust täiendavust ning seda, mil määral iga fondi kaudu rakendatud meetmed aitavad kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 22]

(15)  Fondi rakendamine selles valdkonnas peaks olema kooskõlas liidu ühiste aluspõhimõtetega integratsiooni kohta, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.

(16)  On asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid, toetades nõnda perekondade ühtsust laste parimates huvides sellises ulatuses, mis on vajalik nende meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige“ hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse. [ME 23]

(17)  Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli integratsiooni valdkonnas ja selleks, et hõlbustada seesuguste üksuste otsest juurdepääsu liidu tasandi rahastamisele, peaks fond aitama lihtsustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ning neid esindavate ühenduste integratsioonivaldkonna meetmete rakendamist, sealhulgas nende meetmete suurema kaasrahastamise määra ja temaatilise rahastu sihtotstarbelise komponendi kasutamise kaudu juhul, kui kõnealused kohalikud ja nende meetmete suurema kaasrahastamise määra kaudu piirkondlikud ametiasutustel on volitatud integratsioonimeetmeid rakendama. [ME 24]

(18)  Võttes arvesse liidu ees seisvaid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi probleeme ja rände iseloomu üha üleilmsemaks muutumist, on äärmiselt oluline luua liitu suunduvad hästitoimivad seadusliku rände kanalid, et liit saaks jääda rändajate vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele seadusliku rände jaoks atraktiivseks sihtkohaks ning et tagada sotsiaalhoolekande süsteemide ja liidu majanduskasvu jätkusuutlikkus ning samas kaitsta võõrtöötajaid tööalase ärakasutamise eest. [ME 25]

(19)  Fondist tuleks liikmesriike toetada selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse seaduslikku rännet ja avardatakse seaduslikke rändevõimalusi ning suurendatakse oma suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata kõiki nende territooriumil seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks ettenähtud sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -põhimõtteid ja -meetmeid, sealhulgas eelkõige liidu õiguslikke seadusliku rände rahastamise vahendeid. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsustasandite vahel kui ka teiste liikmesriikidega. [ME 26]

(20)  Tõhus tagasisaatmispoliitika on liidu ja selle liikmesriikide igakülgse rändekäsituse lahutamatu osa. Fondist tuleks toetada ja selle abil tuleks soodustada liikmesriikide jõupingutusi ühiste tagasisaatmisnõuete (nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ)(10) ning integreeritud ja kooskõlastatud tagasisaatmisstrateegia rakendamisel ja edasiarendamisel. Jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika tagamiseks tuleks, pannes rõhku vabatahtlikule tagasipöördumisele. Fondist tuleks samamoodi toetada ka seotud meetmeid kolmandates riikides, näiteks tagasipöördujate et hõlbustada ja tagada turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning kestlikku taasintegreerimist, nagu on sätestatud ülemaailmses turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes. [ME 27]

(21)  Liikmesriigid peaksid eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist ning tagama seaduslike rändajate tulemusliku, ohutu ja väärika tagasisaatmise. Seepärast peaks fond andma eelistoetust vabatahtliku tagasipöördumise tagasipöördumisega seotud meetmetele. Selle edendamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette sellised stiimulid nagu eeliskohtlemine suurema tagasipöördumisabi ning pikaajalise taasintegratsioonitoetuse näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on kulutõhususe seisukohast nii tagasipöördujate kui (kulutõhususe seisukohast) ka ametiasutuste huvides. Kõikides lapsrändajaid puudutavates meetmetes ja otsustes, sealhulgas tagasisaatmisel, tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, võttes täiel määral arvesse lapse õigust oma seisukohti väljendada. [ME 28]

(22)  Vabatahtlik ja sunniviisiline tagasisaatmine Kuigi vabatahtlikku tagasipöördumist tuleks eelistada sunniviisilisele tagasisaatmisele, on nad siiski omavahel seotud ja neil on vastastikku võimendav mõju ning seepärast tuleks kutsuda liikmesriike üles suurendama nende kahe tagasipöördumise vormi vastastikust täiendavust. Terviklike varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide oluline osa on väljasaatmise võimalus. Seetõttu tuleks fondist vajaduse korral toetada liikmesriikide meetmeid, mida võetakse väljasaatmise lihtsustamiseks ja rakendamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust täiel määral austades. Fondist tuleks toetada laste tagasisaatmisega seotud meetmeid üksnes juhul, kui tagasisaatmine põhineb lapse parimate huvide heakskiitval hinnangul. [ME 29]

(23)  Tagasipöördumise ja taasintegreerimise tingimusi võivad aidata parandada tagasipöördujatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu nende humanitaar- ja kaitsevajadustele ning mida võetakse nii liikmesriikides kui ka sihtriikides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatele rühmadele. Tagasisaatmisotsuste aluseks peaks olema päritoluriigis valitseva olukorra terviklik ja hoolikas hindamine, muu hulgas tuleks hinnata kohaliku tasandi suutlikkust abi ära kasutada. Päritoluriike ja eelkõige haavatavaid inimesi toetavad erimeetmed aitavad tagada tagasisaatmiste jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja tulemuslikkuse. Neid meetmeid tuleks rakendada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja diasporaade aktiivsel osalusel. [ME 30]

(24)  Liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu ja keskne osa ja rändevoogude tõhusa haldamise kesksed vahendid on ametlikud tagasivõtulepingud ja muud kokkulepped, mis aitavad ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist hõlbustada. Sellistel lepingutel ja kokkulepetel on tähtis osa dialoogis ja koostöös selliste kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning fond peaks toetama nende rakendamist kolmandates riikides tuleks riigi tagasisaatmispoliitika tõhususe, ohutuse ja liidu tasandi tagasisaatmispoliitika tõhususe huvides toetada väärikuse huvides, ning määratletud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele. [ME 31]

(25)  Lisaks käesoleva määruse kohasele kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute tagasipöördumise integreerimise toetamisele liikmesriikides tuleks fondist toetada täielikus kooskõlas säästva arengu põhimõttega ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rändega ning tegeleda ebaseadusliku rände põhjuste või olemasolevatest seaduslikest rände-eeskirjadest kõrvalekaldumisega rändajaid hõlmava inimkaubanduse vastu, julgustada ja hõlbustada seadusliku rände eeskirjade kehtestamist, tagades seeläbi liikmesriikide päritoluriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse. [ME 32]

(26)  Ebaseaduslike rändajate tööhõive on ebaseadusliku rände tõmbeteguriks ja kahjustab seadusliku rände kavadele tugineva tööjõu liikuvuse poliitika kujundamist ja ohustab võõrtöötajate õigusi, muutes nad haavatavaks õiguste rikkumise ja kuritarvituste suhtes. Seetõttu tuleks fondist liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ(11) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga keelatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine, sätestatakse ärakasutatud töötajatele kaebuste esitamise ja töötasu tagasinõudmise mehhanism ja nähakse ette sanktsioonid seda keeldu rikkuvate tööandjate suhtes. [ME 33]

(26a)   Liikmesriigid peaksid toetama kodanikuühiskonna ja töötajate ühenduste taotlusi, näiteks seda, mis käsitleb mõlemast soost vastuvõtutöötajate Euroopa võrgustiku loomist, et ühendada kõik töötajad Euroopas, kes tegutsevad rände valdkonnas, edendada head vastuvõttu ja inimõigustel põhinevat lähenemisviisi rände suhtes ning rändajate vastuvõtmise ja tööhõive võimaluste alaste heade tavade vahetamist. [ME 34]

(27)  Fondist tuleks liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL(12) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga nähakse ette sätted inimkaubanduse ohvritele pakutava abi, toetuse ja kaitse kohta. Nende meetmete puhul tuleks võtta arvesse inimkaubanduse soolist olemust. Liikmesriigid peaksid fondi rakendamisel võtma arvesse, et inimestel, kes on elu või elamistingimusi halvendava ootamatu või süveneva kliimamuutuse mõju tõttu keskkonnas sunnitud oma kodud maha jätma, on suur oht sattuda inimkaubanduse ohvriks. [ME 35]

(27a)  Fondist tuleks vastavalt liidu varjupaigaseadustikule toetada eelkõige haavatavate varjupaigataotlejate (nt saatjata alaealised, piinamise või muude raskete vägivallavormide ohvrid) tuvastamist ja nende vajaduste kindlakstegemist. [ME 36]

(27b)  Selleks et saavutada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eesmärkide vahel, tuleks tagada teatavate eesmärkide puhul kulutuste miinimummäär kas eelarve otsese, kaudse või jagatud täitmise kaudu. [ME 37]

(28)  Fondi kaudu tuleks täiendada ja tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/1624(13) loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tagasisaatmismeetmeid ning aidata seeläbi kaasa Euroopa piiride tõhusale integreeritud haldamisele, nagu see on määratletud kõnealuse määruse artiklis 4, andmata täiendavaid rahastamisvahendeid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, kelle aastaeelarve üle, mis peaks võimaldama tal kõiki oma ülesandeid ellu viia, otsustab eelarvepädev institutsioon. [ME 38]

(29)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus, täiendavus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust või vastuollu minemist. [ME 39]

(30)  Fondist toetatavad meetmed Fondi prioriteediks peaks olema meetmete rahastamine liidu territooriumil. Fondist võib toetada meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kuid seda tuleks teha rahalisest seisukohast piiratud, kuid siiski piisavas ulatuses, et saavutada fondi eesmärke, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3, ning kooskõlas asjaomaste kaitsemeetmetega. Sellised meetmed peaksid täiendama muid väljaspool liitu rakendatavaid meetmeid, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla ja vastastikust täiendavust liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika ning liidu rahvusvaheliste kohustustega. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondist anda sihipärast toetust, et süvendada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada rändehalduse olulisemaid aspekte liidu rändepoliitika seisukohast huvi pakkuvates valdkondades Järgida tuleks Euroopa arengukonsensuse punktis 35 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Erakorralise abi rakendamise ajal tuleks tagada sidusus humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud humanitaarabialaste põhimõtetega. [ME 40]

(31)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80 aitama tugevdada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning riikide ja liidu suutlikkust varjupaiga ja rände valdkonnas. [ME 41]

(32)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni või Euroopa Liidu Varjupaigaameti hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomastes valdkondades, loetakse see liikmesriik liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(33)  Fondis peaks kajastuma vajadus suurema läbipaistvuse, paindlikkuse ja lihtsustamise järgi, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud valdkondlikud ja erieesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik. [ME 43]

(34)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikidele esialgsed summad, mis koosnevad kindlaksmääratud summast ja I lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, mis kajastab kajastavad eri liikmesriikide vajadusi ja survet varjupaiga, rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata saarte kogukondadele, kes puutuvad kokku ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega. [ME 44]

(35)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse rändevoogude muutusi ning reageerida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamise ja seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadustele, arendada seaduslikku rännet ning võidelda ebaseadusliku rändega tõhusa, õigustel põhineva ja jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika kaudu, tuleks perioodi keskpaigas eraldada liikmesriikidele täiendav summa, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse vahendite kasutamise määra. See summa peaks põhinema viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud I lisas, et kajastada muutusi liikmesriikide lähteolukorras. [ME 45]

(36)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et nende liikmesriikide programmid sisaldaksid meetmeid, millega käsitletakse mis aitavad kaasa käesoleva määruse erieesmärke kõikide erieesmärkide täitmisele. Nad peaksid lisaks tagama, et vahendite eraldamine erieesmärkide saavutamiseks oleks parimal võimalikul viisil kooskõlas nende eesmärkidega, et see põhineks kõige ajakohasematel vajadustel, et programmid sisaldaksid nende eesmärkide täitmiseks minimaalseid kulutusi, et vahendite jagamine eesmärkidele oleks proportsionaalne probleemidega, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagaks üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse. [ME 46]

(37)  Kuna rändevaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, on vahendite jaotamist tarvis rändevoogude muutustele kohandada. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste meetmete, erakorralise abi ja ümberasustamise jaoks ning solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevate liikmesriikide täiendavaks toetamiseks. [ME 47]

(38)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – selleks on neile ette nähtud suurem liidu toetus.

(38a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi selle nimel, et nad saaksid täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks ja nende seisundi korrektseks määratlemiseks vastavalt direktiivile 2011/95/EL, õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks, eelkõige juhul, kui need jõupingutused on suunatud saatjata alaealistele, kellega seotud kulutused on suuremad. Liikmesriigid peaksid seetõttu saama iga rahvusvahelise kaitse saanud saatjata alaealise jaoks ühekordse summa, kuid see ühekordne summa ei tohiks kumuleeruda käesoleva määruse alusel ümberasustamise jaoks ette nähtud lisarahastusega. [ME 48]

(39)  Osa fondi ressurssidest võib lisaks esialgsele eraldisele eraldada ka liikmesriikide programmidele, mille raames rakendatakse erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ning tegemist peaks olema meetmetega, mis nõuavad koostöö tegemist või mis on vajalikud selleks, et reageerida liidus aset leidnud arengusuundumustele, ning milleks on tarvis eraldada ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid.

(40)  Fondist tuleks anda toetust varjupaiga andmise ja tagasisaatmisega sisserändega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus nende teenuste osutamisel. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa. [ME 49]

(41)  Selleks et täiendada käesoleva fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglasel ja läbipaistval viisil piisav rahastamine, et saavutada fondi eesmärgid. Nende meetmete kaudu tuleks tagada põhiõiguste kaitsmine fondi rakendamisel. [ME 50]

(42)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele rändesurvele, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne sisserändele, millega kaasnevad suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning suur rändesurve rändeprobleemid või märkimisväärne ümberasustamisvajadus kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste, konfliktide või konfliktide loodusõnnetuste tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga. [ME 51]

(43)  Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu otsusega 2008/381/EÜ(14) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkamine ning sellega tuleks võrgustikule ette näha rahaline abi kooskõlas selle eesmärkide ja ülesannetega.

(44)  Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka finantsinstrumentide ja eelarvelise tagatise kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. [ME 52]

(45)  Käesoleva määrusega nähakse kogu Varjupaiga- ja Rändefondi jaoks ette rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(15) punkti 17 (viidet tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise järel vajaduse korral ajakohastada)] tähenduses.

(46)  Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL) .../... [finantsmäärus]. Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(47)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../2021 [ühissätete määrus]. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] suhtes. [ME 53]

(48)  Määrusega (EL) .../2021 [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Lisaks raamistikule, millega luuakse liidu mitme fondi, sealhulgas Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate liidu fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Seepärast, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) jaoks ühised finantsreeglid on vaja kindlaks määrata Varjupaiga- ja Rändefondi AMIFi üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib fondist rahastada. [ME 54]

(49)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(50)  Vastavalt finantsmäärusele(16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(17), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(19) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(20) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(21). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidult rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peavad igati koostööd tegema ja andma liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele liidu finantshuvide kaitsel vajalikku abi. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile. [ME 55]

(51)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(51a)  Kui on selgeid tõendeid, et projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamuses, mis esitatakse vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 258 seoses rikkumisega, kahtluse alla, peaks komisjon tagama, et neid projekte ei rahastata. [ME 56]

(52)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(22) artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(53)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(23), mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes strateegiates ja programmides käsitletakse ka äärepoolseimate piirkondade konkreetseid probleeme rände haldamisel. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi abistada rände jätkusuutlikul haldamisel ja võimaliku survega toimetulemisel.

(53a)   Fondist rahastatavate programmide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel tuleks konsulteerida liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohaliku ja piirkondliku tasandi asutuste ja parlamentidega. [ME 57]

(54)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat fondi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata sisaldada ka mõõdetavaid, sealhulgas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, et mille alusel hinnata nende põhjal fondide fondi mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Nende ühiste näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima fondi rakendamist jälgima. Oma järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks komisjonil olema võimalik kindlaks määrata konkreetsel aastal fondist tegelikult kasutatud summad. Oma riikliku programmi raamatupidamise aastaaruannete esitamisel komisjonile peaksid liikmesriigid seetõttu eristama tagasimakseid, lõplikele abisaajatele tehtud eelmakseid ja tegelikult kantud kulude hüvitisi. Et lihtsustada auditeerimist ja fondi rakendamise järelevalvet, peaks komisjon kajastama fondi iga-aastases rakendusaruandes neid summasid, samuti järelevalve tulemusi ja fondi meetmete rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil, sh konkreetsed projektid ja partnerid. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiidetud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Aruanded, milles kirjeldatakse fondi raames nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil võetud meetmete hindamise tulemusi ja rakendamist, tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ja esitada Euroopa Parlamendile.. [ME 58]

(55)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2027. aastaks. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. [ME 59]

(56)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, III lisas loetletud toetuskõlblike meetmetega, IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega, mis on sätestatud VII lisas, ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonidega, ning et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. [ME 60]

(57)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(24). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige teabe edastamisel komisjonile, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile programmitöö ja aruandmise raames teabe edastamise korraga, arvestades nende aktide puhttehnilist laadi.

(58)  Kuna käesoleva määruse eesmärki eesmärke, nimelt suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust, aidata kooskõlas kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, rahvusvahelise varjupaigapoliitika, täiendava ja ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitikaga kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele liidus sisserändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 61]

(59)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli ([Ühendkuningriigi ja] Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist [ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(60)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(61)  On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../2021 [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Rändefond Integratsioonifond (edaspidi „fond“). [ME 62]

2.  Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „rahvusvahelise kaitse taotleja“ – määruse (EL).../... [varjupaigamenetluse määrus](25) direktiivi 2013/32/EL artikli 2 punktis [x] c määratletud taotleja; [ME 63]

b)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik määruse (EL).../... [miinimumnõuete määrus](26) direktiivi 2011/95/EL artikli [2] punkti 2 b tähenduses; [ME 64]

c)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõikes 6 määratletud segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

d)  „pereliige“ – kolmanda riigi kodanik, nagu see on määratletud liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

e)  „humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine vastuvõtmise kava“ – selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik](27) artikli [2] tähenduses lubamine liikmesriigi territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muu asjaomase rahvusvahelise organi esildise saamist, kui liikmesriik on seda taotlenud – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse või humanitaarkaitse seisund liikmesriigi õiguse alusel, millega nähakse täiendava kaitse saajale ette samaväärsed õigused ja kohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2011/95/EL artiklites 20–32 ja artiklis 34; [ME 65]

f)  „väljasaatmine“ – väljasaatmine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 5;

g)  „ümberasustamine“ – ümberasustamine, nagu see on määratletud määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik] artiklis 2 selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine liikmesriikide territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise saamist – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse ja kellel on võimalik saada püsiv lahendus liidu ja siseriikliku õiguse kohaselt; [ME 66]

h)  „tagasisaatmine“ – tagasisaatmine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3;

i)  „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Viide kolmanda riigi kodanikele hõlmab ka kodakondsuseta isikuid ja määratlemata kodakondsusega isikuid;

j)  „haavatav isik“ – isik, nagu see on määratletud liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda.

ja)  „saatjata alaealine“ – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sh alaealine, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist; [ME 67]

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi poliitiline eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas liidu asjaomase acquis rakendada, tugevdada ja igakülgselt arendada Euroopa ühist varjupaigapoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 78 ja Euroopa ühist sisserändepoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 79 kooskõlas solidaarsuse põhimõttega ning jagades vastutust õiglaselt, järgides samal ajal täielikult liidu kohustustega ja liikmesriikide rahvusvahelise õiguse järgseid kohustusi ning Euroopa Liidu põhiõiguste valdkonnas hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. [ME 68]

2.  Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

a)  tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

b)  toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele tugevdada ja arendada seadusliku sisserände poliitikat liidu ja liikmesriikide tasandil, kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega; [ME 69]

c)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse koos teiste liidu fondidega kaasa kolmandate riikide kodanike tõhusale integreerimisele ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides. sotsiaalsele kaasamisele ning edendada seda; [ME 70]

ca)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus, turvaline ja inimväärikas tagasisaatmine, vastuvõtmine ja taasintegreerimine kolmandatesse riikidesse; [ME 71]

cb)  tagada solidaarsus ja õiglane vastutuse jagamine liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändeprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu; [ME 72]

3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi käesoleva määruse II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 3a

Partnerlus

Fondiga seoses hõlmavad partnerlused vähemalt kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi või nende esindusorganisatsioone, asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, eriti pagulaste ja rändajate organisatsioone, rahvusvahelisi inimõiguste asutusi ning võrdõiguslikkuse organeid ning sotsiaalpartnereid.

Need partnerid kaasatakse sisuliselt programmide ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. [ME 73]

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.  Artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja Kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke ja on loetletud III lisas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa loetelu meetmetest, mis on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud. [ME 74]

2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklitele 5 ja 6 erandjuhtudel vajaduse korral toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides. [ME 75]

2a.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 9 ületada 5 % temaatilisele rahastule artikli 8 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast. [ME 76]

2b.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 13 iga liikmesriigi kohta ületada 5 % sellele liikmesriigile artikli 8 lõike 2 punkti a, artikli 11 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast. [ME 77]

2c.  Käesoleva lõike alusel toetatud meetmed on täielikus kooskõlas liidu välistegevuse rahastamisvahenditest toetatavate meetmetega ning vastavad liidu välistegevuse üldpõhimõtetele ja -eesmärkidele. [ME 78]

3.  Käesoleva määruse eesmärgid toetavad meetmeid, mis on suunatud ühele või mitmele sihtrühmale Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 78 ja 79 kohaldamisala raames.

Artikkel 4a

Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise edendamine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine on fondi rakendamise lahutamatu osa ning et neid edendatakse fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et hoida fondile juurdepääsul või fondi rakendamise eri etappide ajal ära mis tahes diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. [ME 79]

Artikkel 5

Kolmandate riikide osalus fondis

Fond on avatud Schengeni lepinguga ühinenud kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, mis võetakse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 ja milles käsitletakse kolmanda riigi osalust Varjupaiga- ja Rändefondis fondis, eeldusel et: [ME 80]

–  lepinguga tagatakse õiglane tasakaal fondis osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–  lepingus on sätestatud fondis osalemise tingimused, sealhulgas fondi tehtavad rahalised sissemaksed ja halduskulud. Kõnealuseid sissemakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna;

–  lepinguga ei ole kolmandale riigile antud fondi üle otsustusõigust;

–  lepinguga tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Käesolevas artiklis osutatud erilepingu koostamisel konsulteerib komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, eelkõige lepingu põhiõigustealaste aspektide valdkonnas. [ME 81]

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

1)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

2)  fondis osalevad kolmandad riigid;

3)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi; [ME 82]

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 83]

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. [ME 84]

4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on Rahastamiskõlblikud, on rahastamiskõlblikud, kui sellega aidatakse kaasa fondi käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisele. [ME 85]

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 7

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkide puhul väärtustamisele liidu lisaväärtuse loomisele. [ME 86]

2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab riiklikke ja muid liidu rahastamisvahendeid ja meetmeid, mida rahastatakse teistest liidu fondidest, eelkõige struktuurifondidest ja liidu välisrahastamisvahenditest, ning on nendega kooskõlastatud. [ME 87]

3.  Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli [62 lõike 1 punktidega a, b ja c] kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 8

Eelarve

1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus 2018. aasta hindades on 9 204 957 000 eurot (jooksevhindades on 10 415 000 000 eurot). [ME 88]

2.  Rahalisi vahendeid kasutatakse järgmiselt:

a)  5 522 974 200 eurot 2018. aasta hindades (6 249 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele; [ME 89]

b)  3 681 982 800 eurot 2018. aasta hindades (4 166 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule. [ME 90]

3.  Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse EL .../... [ühissätete määrus] artiklis 29. [ME 91]

Artikkel 9

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  Artikli 8 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)  erimeetmed;

b)  liidu meetmed;

c)  erakorraline abi;

d)  ümberasustamine;

e)  toetus solidaarsuse liikmesriikidele, sh kohalikele ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevatele liikmesriikidele piirkondlikele omavalitsustele, ning rahvusvahelistele organisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes aitavad kaasa solidaarsusega seotud jõupingutuste tegemisele ning [ME 92]

f)  Euroopa rändevõrgustik.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega ja III lisas sisalduvate rahastamiskõlbulike meetmetega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.

Komisjon tagab, et tööprogrammide koostamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel tehakse regulaarselt koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Vähemalt 20 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile. [ME 93]

3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et valitud tegevusi ei mõjuta nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuse tulemuslikkuse kahtluse alla. [ME 94]

4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab tagab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse kahtluse alla. [ME 95]

5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 32 vastu finantsmääruse artiklis [110] osutatud rahastamisotsused delegeeritud õigusaktid, et sätestada tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma Tööprogrammid tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 96]

6.  Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis b osutatud rakendusmeetmete 2a hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seoses sellega eraldatakse 5 % temaatilise rahastu rahastamispaketist eelarve otsese või kaudse täitmise raames kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes rakendavad integratsioonimeetmeid. [ME 97]

7.  Pärast lõikes 5 osutatud rahastamisotsuse tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme. [ME 98]

8.  Rahastamisotsused Tööprogrammid võib teha koostada üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. [ME 99]

2. JAGU

TOETUS JA SELLE RAKENDAMINE EELARVE JAGATUD TÄITMISE RAAMES

Artikkel 10

Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 9 osutatud temaatilise rahastu kohta.

2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga [63] ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] mitmele liidu fondile, sh Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile finantsreegleid kehtestava raamistikuga. [ME 100]

Artikkel 11

Eelarvelised vahendid

1.  Artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele (edaspidi „programmid“), mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames, soovituslikult järgmiselt:

a)  5 207 500 000 eurot liikmesriikidele kookõlas I lisaga;

b)  1 041 500 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 14 lõikele 1.

2.  Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 12

Kaasrahastamise määrad

1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. Liikmesriike kutsutakse üles eraldama fondi vahenditest toetatavaks tegevuseks lisavahendeid. [ME 101]

2.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse eraldatavat rahalist toetust suurendatakse vähemalt 80 %-ni ja seda võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks. [ME 102]

4.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse jaoks.

5.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

6.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast fondist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)  toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetustele, või

b)  ainult avaliku sektori toetusele.

Artikkel 13

Programmid

1.  Iga liikmesriik tagab ja komisjon tagavad, et tema riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu rändehalduse varjupaiga ja rände haldamise valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile, ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid. Seoses sellega eraldavad liikmesriigid vähemalt 20 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgile.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärkidele.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärkidele.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile. [ME 103]

1a.  Lisaks tagavad liikmesriigid, et nende programmid sisaldavad meetmeid artikli 3 lõikes 2 nimetatud fondi erieesmärkide jaoks ning et vahendite jaotamine nende eesmärkide vahel toimub nii, et neid eesmärke oleks võimalik täita. Liikmesriikide programme hinnates tagab komisjon, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumismenetluse kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258 kahtluse alla. [ME 104]

2.  Komisjon tagab, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Liidu Varjupaigaamet Põhiõiguste Amet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on oma pädevusala ulatuses programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Liidu Varjupaigaametiga Varjupaigaküsimuste Tugiametiga programmide kavandite osas, et tagada nende ametite ja liikmesriikide tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus. [ME 105]

3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Põhiõiguste Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatavad meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. [ME 106]

4.  Lisaks määruse (EL) [.../...] [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] kohaselt tehtavale järelevalvele või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmisele kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 kontrollib asjaomane liikmesriik koos komisjoni ning vajaduse korral koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kuidas nende tulemustega tegeleda, sealhulgas kuidas kõrvaldada puudusi või suurendada oma suutlikkust ja valmisolekut, ning rakendab need soovitused oma programmi kaudu. [ME 107]

5.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 4 osutatud soovitusi ja artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita. [ME 108]

6.  Vajaduse korral võib komisjoni ja asjaomaste ametitega nende pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides programmi vahendeid ümber jaotada, et rakendada lõikes 4 osutatud soovitused, millel on finantsmõju.

7.  Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

7a.  Riiklike programmidega võib lubada, et III lisa punktis 3 a osutatud meetmed hõlmavad ka kõnealuses punktis osutatud sihtrühma kuuluvate isikute pereliikmeid ulatuses, mis on selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks vajalik. [ME 109]

8.  Kui Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaldamisala, kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga taotlema komisjoni heakskiitu. Komisjon tagab kavandatud projektide vastastikuse täiendavuse ja sidususe muude liidu ja liikmesriikide meetmetega, mis on võetud asjaomases kolmandas riigis või seoses sellega, ning kontrollib, et artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis 3 sätestatud tingimused oleks täidetud. [ME 110]

9.  Määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema Igas riiklikus programmis nähakse kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabelis tabeliga 1 sätestatud ning esitatakse kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikidel liikide või toetusvaldkondade kaupa. [ME 111]

9a.  Iga liikmesriik avaldab oma programmi asjakohasel veebisaidil ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Veebisaidil täpsustatakse programmi rakendamisel toetatud meetmeid ja esitatakse toetusesaajate nimekiri. Seda ajakohastatakse korrapäraselt, vähemalt samaaegselt artiklis 30 osutatud iga-aastase tulemusaruande avaldamisega. [ME 112]

Artikkel 14

Vahehindamine

-1.  Programmidele tehakse vahehindamine ja hindamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 29. [ME 113]

1.  2024. aastal aasta lõpuks ja pärast Euroopa Parlamendi teavitamist eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktist b kuni punktini 5 osutatud kriteeriumidega artikli 11 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast. [ME 114]

2.  Juhul kui vähemalt 10 % 30 % artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../2021 [uus ühissätete määrus] artikli [85] kohaselt vahemaksetaotlustega maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat. [ME 115]

3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [12] osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel ning ja rakendamisel tuvastatud puudujääke. [ME 116]

Artikkel 15

Erimeetmed

1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, millel on liidu lisaväärtus ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise. [ME 117]

2.  Peale artikli 11 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada lisasumma, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et selle abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke.

3.  Seda summat ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema selle kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16

Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku vahendid

1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga ümberasustatud isiku kohta 10 000 euro suuruse summa kooskõlas liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskavaga. Kõnealune summa antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].

2.  Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele nende programmi muutmise kaudu, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on kooskõlas liidu ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistikuga tegelikult ümber asustatud.

3.  Seda summat ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema selle kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Liikmesriigid säilitavad andmed, mis on vajalikud ümberasustatud isikute ja nende ümberasustamise kuupäeva nõuetekohaseks kindlakstegemiseks. [ME 118]

Artikkel 16a

Ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise vahendid

1.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga ümberasustamise kaudu vastu võetud isiku kohta.

2.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6000 eurot iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta.

3.   Olenevalt asjaoludest võib liikmesriik saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, et tagada perekonna ühtsus.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele iga kahe aastat tagant, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsustele.

5.   Võttes arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi ümberasustamise valdkonnas ning muid tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist, ning tegutsedes olemasolevate vahendite piires, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordset makset vajaduse korral kohandada. [ME 119]

Artikkel 17

Määruse.../... [Dublini määrus] rakendamist toetavad vahendid

1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kelle eest kõnealune liikmesriik hakkab vastutama alates sellest, kui tal tekib probleemne olukord, mis on määratletud määruses (EL) .../... [Dublini määrus].

2.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on kõnealusesse liikmesriiki suunatud, kui selle liikmesriigi kvoot on ületatud.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga taotleja eest, kellele on antud rahvusvahelise kaitse staatus integratsioonimeetmete rakendamise eesmärgil.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga isiku eest, kelle kohta liikmesriigil on võimalik määruse (EL) .../... [Eurodaci määrus] artikli 11 punktis d osutatud andmekogu ajakohastamise alusel tõendada, et see isik on liikmesriigi territooriumilt kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasisaatmisotsuse või väljasaatmismeetme alusel lahkunud.

5.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [500] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on ühest liikmesriigist teine üle viidud, iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL).../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti i esimese lõigu alapunkti c kohaselt, ning asjakohasel juhul iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL) .../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti j alapunkti g kohaselt.

6.  Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].

7.  Lõigetes 1–5 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on vastavalt kas liikmesriigile tegelikult üle antud, tegelikult tagasi saadetud või taotlejana registreeritud liikmesriigis, kes on tema eest vastutav vastavalt määrusele (EL).../... [Dublini määrus].

8.  Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud. [ME 120]

Artikkel 17a

Määruse (EL) nr 604/2013 rakendamist toetavad vahendid

1.   Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtukulude eest alates taotluse esitamise ajast kuni taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmiseni või kuni liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik võtab taotleja eest vastutuse kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013.

2.   Üleandev liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse kulude eest, mis kaasnevad taotleja või määruse (EL) nr 604/2013 artikli 18 lõike 1 punktides c ja d osutatud muu isiku üleandmisega.

3.   Iga liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka ühekordse makse 10 000 eurot iga saatjata alaealise eest, kellele antakse selles liikmesriigis rahvusvaheline kaitse, tingimusel et liikmesriik ei saa sama saatjata alaealise eest ühekordset makset artikli 16 lõike 1 alusel.

4.   Käesolevas artiklis osutatud tagasimakse tehakse maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.

5.   Lõikes 2 osutatud tagasimakse tehakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see tagasimakse tehakse, on liikmesriigile tegelikult üle antud vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013. [ME 121]

Artikkel 17b

Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks

1.   Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist, saavad liikmesriigid lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle toodud rahvusvahelise kaitse taotleja või või rahvusvahelise kaitse saaja kohta.

2.   Olenevalt asjaoludest võivad liikmesriigid saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et nende pereliikmete üleandmine on toimunud käesoleva määruse kohaselt.

3.   Lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele. Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.   ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida vajadusel ja olemasolevate vahendite piires käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid, võttes seejuures arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi rahvusvahelist kaitset taotlevate ja saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise valdkonnas, ümberasustamises ja muudel ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmises ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist. [ME 122]

Artikkel 18

Tegevustoetus

1.  Tegevustoetus on liikmesriigile ettenähtud eraldise osa, mida võib kasutada selliste avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % tema programmile eraldatud summast tegevustoetuse rahastamiseks artikli 3 lõike lõikes 2 punktides a ja c sätestatud eesmärkide raames. [ME 123]

3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu varjupaiga ja tagasisaatmise sisserände valdkonna acquis’ga ning järgima täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. [ME 124]

4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist hindab komisjon vastavalt artiklile 13 koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning võimaluse korral määruse (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tehtud ja määruse määrusele (EL) nr 1053/2013 kohaselt tehtud ja vastava ning käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva järelevalve põhjal kättesaadavat teavet. [ME 125]

5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele rahastamiskõlblikele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas. [ME 126]

6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et muuta VII lisas esitatud loetelu, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid ja teenuseid rahastamiskõlblike meetmete loetelu. [ME 127]

3. JAGU

TOETUS JA SELLE RAKENDAMINE EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAAMES

Artikkel 19

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 20

Liidu meetmed

1.  Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.  Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärke, mis on loetletud artiklis 3 ning mis on kooskõlas III lisaga.

3.  Programmist võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

4.  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega]. [ME 128]

4a.  Komisjon tagab vahendite paindliku, õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide vahel. [ME 129]

5.  Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse EL .../... [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X]. [ME 130]

Artikkel 21

Euroopa rändevõrgustik.

1.  Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

2.  Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmääruse artiklile [110] finantsmäärusele. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega. [ME 131]

3.  Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi vastavalt vajadusele kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või avaliku hanke lepingutega.

Artikkel 21a

Otsuse 2008/381/EÜ muutmine

Otsuse 2008/381/EÜ artikli 5 lõikesse 5 lisatakse järgmine punkt:"

„da) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse alusel võimalike abisaajate kontaktasutusena tegutsemine ning fondi kõigi aspektidega seoses erapooletu nõustamise, praktilise teabe ja abi andmine, sealhulgas seoses rahastamistaotlustega asjaomase riikliku programmi või temaatilise rahastu raames.“ [ME 132]

"

Artikkel 22

Segarahastamistoimingud

Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud, millele osutatakse artikli 2 lõike 1 punktis c, tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse X jaotisega. [ME 133]

Artikkel 23

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

Artikkel 24

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks määruse (EL) nr .../... [mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 25

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti reklaamivad meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset mõtestatud teavet asjaomastes keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teavet teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selge sõnaga liidu rahalist toetust. [ME 134]

2.  Komisjon Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide elluviimise tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib eelkõige edendada parimaid tavasid ja vahetada rahastamisvahendi rakendamisega seotud teavet. [ME 135]

2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(28) artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, konkreetse eesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi. [ME 136]

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 26

Erakorraline abi

1.  Fondist antakse Komisjon võib otsustada anda rahalist abi kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist: [ME 137]

a)  ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik kolmandate riikide kodanike ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne ühte või ebaproportsionaalne sisseränne mitmesse liikmesriiki, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele, lastekaitsesüsteemidele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele; [ME 138]

aa)  vabatahtlik ümberpaigutamine; [ME 139]

b)  ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ(29) tähenduses või

c)  suur rändesurve kolmandates riikides isikute ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne kolmandatesse riikidesse, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste, konfliktide või konfliktide loodusõnnetuste tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge. [ME 140]

1a.  Käesoleva artikli kohaselt kolmandates riikides rakendatavad meetmed täiendavad vajaduse korral liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid. [ME 141]

1b.  Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 punktides a, aa, b ja c kirjeldatud juhtudest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. [ME 142]

2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ning kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes kannatavad kolmandate riikide kodanike ennenägematu ja suure või ebaproportsionaalse sisserände all, eriti neile, kelle ülesanne on võtta vastu ja integreerida saatjata alaealisi sisserändajaid. [ME 143]

3.  Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 11 lõike 1 ja I lisa kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega] finantsmäärusega. [ME 144]

4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021. [ME 145]

Artikkel 27

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Komisjoni esitatud programmid täiendavad üksteist ja need tuleb välja töötada sedavõrd läbipaistvalt, et oleks välistatud igasugune kattumine. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet operatsiooni toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. [ME 146]

2.  Meetmed Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele: [ME 147]

a)  neid on hinnatud rahastamisvahendi projektikonkursi alusel;

b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

need võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL).../... [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artiklile 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu

Ühissätted

Artikkel 28

Järelevalve ja aruandlus

1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii finantsmäärusest, ja V lisale tuginedes vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta. [ME 148]

2.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 32 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral tehakse komisjoni saadud andmed väljund- ja tulemusnäitajate kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 149]

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 32 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta.

Artikkel 29

Hindamine

1.  Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.

2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi. [ME 150]

Artikkel 29a

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse rakendamise vahehindamise. Vahehindamises käsitletakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, lihtsustamist ja paindlikkust. Konkreetsemalt hõlmab hindamine järgmist:

a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artikli 30 kohaselt esitavaid liikmesriikide iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)   fondi raames võetud meetmete ja läbiviidud tegevuste liidu lisaväärtus;

c)   panus liidu solidaarsusesse varjupaiga ja rände valdkonnas;

d)   II lisas sätestatud rakendusmeetmete ja III lisas sätestatud meetmete jätkuv asjakohasus;

e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus;

f)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus.

Vahehindamises võetakse arvesse järelhindamise tulemusi eelmise fondi – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi – pikaajalise mõju kohta aastatel 2014-2020 ning sellele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse läbivaatamiseks.

2.   Komisjon teeb 31. jaanuariks 2030 järelhindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande. Järelhindamine hõlmab kõigi lõikes 1 sätestatud elementide hindamist. Sellega seoses hinnatakse fondi pikemaajalist mõju ja selle tulemuste kestlikkust, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta.

Lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahehindamise ja järelhindamise aruanded koostatakse sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonide, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organite, riiklike inimõiguste valdkonna institutsioonide ja muude asjaomaste organisatsioonide sisulise kaasamise abil, järgides artiklis 3a sätestatud partnerluspõhimõtet.

3.  Vahehindamise ja järelhindamise puhul pöörab komisjon erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt, kolmandates riikides või nendega seoses võetud meetmete hindamisele kooskõlas artikliga 5, artikliga 6 ja artikli 13 lõikega 8. [ME 151]

2. alajagu

Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 30

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 152]

2.  Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [37] komisjonile edastatud uusimaid koondandmeid; [ME 153]

aa)  riikliku programmi raamatupidamise aastaaruandes jaotus tagasimaksete, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmaksete ja tegelikult kantud kulude vahel; [ME 154]

b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused; [ME 155]

c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus; [ME 156]

d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse, aga ka liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse varjupaigavaldkonnas; [ME 157]

da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine; [ME 158]

e)  teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)  rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel;

g)  fondist fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artikli 16 lõikes lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid; [ME 159]

h)  ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv vastavalt artiklile 17b. [ME 160]

ha)  programmi kaudu abi saanud haavatavate isikute arv, sealhulgas lapsed, ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv; [ME 161]

3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks. Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid neid kooskõlas lõikega 1 ei edasta, tehakse tulemusaruande täistekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks. [ME 162]

4.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31

Järelevalve ja aruandlus

1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta sekkumise liikide muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

2.  Näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 163]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 9, 13, 18 16, 17b, 28 ja 31 osutatud volitused volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 164]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 165]

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 30 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.

Artikkel 34

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste meetmete jätkumist või muutmist, mis on hõlmatud määrusega (EL) nr 516/2014 aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning kõnealust määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäija, s.o määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 35

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

1.  Artiklis 11 osutatud olemasolevad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)  iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 5 000 000 10 000 000 eurot, ainult programmitöö perioodi alguses. [ME 166]

b)  Artiklis 11 osutatud ülejäänud vahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

–  30 % varjupaiga valdkonnale;

–  30 % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;

–  40 % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

2.  Varjupaiga valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised:

a)  30 % võrdeliselt nende isikute arvuga, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest::

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle staatus on määratletud Genfi konventsiooniga;

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset uuesti sõnastatud direktiivi 2011/95/EL(30) tähenduses;

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ(31) mõistes.

b)  60 % võrdeliselt rahvusvahelise kaitse taotlenud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga.

c)  10 % võrdeliselt kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga, kes on või on olnud ümberasustatud teatavasse liikmesriiki.

3.  Seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised:

a)  40 % võrdeliselt liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike koguarvuga.

b)  60 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on saanud esimese elamisloa.

c)  Lõike 3 punktis b nimetatud arvutuste puhul ei hõlmata siiski järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuid:

–  kolmandate riikide kodanikud, kellele väljastatakse tööga seotud esimesed elamisload, mille kehtivusaeg on lühem kui 12 kuud;

–  kolmandate riikide kodanikud, kes on riiki lubatud õpinguteks, õpilasvahetuse, tasustamata koolituse või vabatahtliku teenistuse raames vastavalt nõukogu direktiivile 2004/114/EÜ(32), või vajaduse korral direktiiv (EL) 2016/801(33);

–  kolmandate riikide kodanikud, kes on liikmesriiki lubatud teadusliku uurimistöö eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2005/71/EÜ(34), või vajaduse korral vastavalt direktiivile (EL) 2016/801.

4.  Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised järgmist kriteeriumit: [ME 167]

a)  50 % võrdeliselt nende nende kolmandate riikide kodanike arvuga arv, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes kehtib siseriikliku ja/või ühenduse liidu õiguse alusel kehtib lõplik tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus; [ME 168]

b)  50 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt pärast haldus- või kohtulikku lahkumiskorraldust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt lahkunud. [ME 169]

5.  Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud, eelnevat kolme kalendriaastat hõlmavatel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad andmetel, mille liikmesriigid on esitanud käesoleva määruse kohaldamise kuupäeval kooskõlas liidu õigusega. Andmed tuleks jaotada vanuse ja soo, konkreetsete haavatavuse aspektide ja varjupaiga staatuse kaupa, sealhulgas laste puhul. Vahekokkuvõtte tegemiseks põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostati) koostatud iga-aastastel statistilistel andmetel, mis hõlmavad eelnevat kolme kalendriaastat, mis on kättesaadavad 2024. aasta vahekokkuvõtte tegemise ajal liidu õiguse kohaselt liikmesriikide esitatud andmete põhjal. Juhul kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed. [ME 170]

6.  Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel peavad liikmesriigid esitama talle kogu vajaliku teabe.

II LISA

Rakendusmeetmed

1.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  liidu acquis' ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaolise kohaldamise tagamine;

b)  liikmesriikide varjupaigasüsteemide infrastruktuuri (näiteks piisavad vastuvõtutingimused, eelkõige alaealistele) ja teenuste (näiteks õigusabi ning vajaduse korral esindamine ja suuline tõlge) suutlikkuse toetamine vajaduse korral, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; [ME 171]

c)  liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige rändevoogude kaudu kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine; [ME 172]

d)  solidaarsuse ja koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, mida rändevood mõjutavad kuhu on sunnitud olnud rändama suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, sealhulgas nende riikide suutlikkuse suurendamise kaudu vastuvõtu ja rahvusvahelise kaitse tingimuste parandamiseks ning ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu, ning rände haldamisega seotud eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu lastele ja teismelistele, kes seisavad silmitsi kaitse riskidega, ning partnerluse ja koostöö kaudu kolmandate riikidega seoses ülemaailmsete koostööalaste jõupingutustega rahvusvahelise kaitsevaldkonnas. [ME 173]

da)  tehnilise ja operatiivabi andmine ühele või mitmele teisele liikmesriigile koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. [ME 174]

2.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet, sealhulgas perekondade taasühinemine, käsitleva liidu acquis', eelkõige seaduslikku töörännet käsitlevate õigusaktide rakendamist edendava poliitika väljatöötamise ja selle rakendamise toetamine kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste rände- ja võõrtöötajate kaitse alaste nõuetega; [ME 175]

aa)  selliste struktuuri- ja toetusmeetmete edendamine ja väljatöötamine, mis hõlbustavad seaduslikku sisenemist liitu ja seal seaduslikku elamist. [ME 176]

ab)  partnerluse ja koostöö toetamine selliste kolmandate riikidega, mida mõjutavad rändevood, sealhulgas seaduslike liitu sisenemise võimaluste kaudu üleilmsete rändevaldkonna koostöö alaste jõupingutuste eesmärgil. [ME 177]

b)  kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks varase integreerimise meetmete edendamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone. [ME 178]

2a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks integreerimismeetmete edendamine, perekondade taasühinemise hõlbustamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi, valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate organisatsioone ning sotsiaalpartnereid, ning

b)   haavatavate isikute kaitse meetmete edendamine ja rakendamine integratsioonimeetmete kontekstis. [ME 179]

3.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c ca sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil: [ME 180]

a)  liidu acquis' ja poliitiliste prioriteetide ühetaolise kohaldamise tagamine seoses infrastruktuuri, menetluste ja teenustega;

b)  tagasipöördumise haldamisel liidu ja liikmesriikide tasandil integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi toetamine, tõhusa, inimväärika ja jätkusuutliku tagasipöördumise arendamine ning ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine; [ME 181]

c)  toetatud vabatahtliku tagasipöördumise, pereliikmete otsimise ja taasintegreerimise toetamine, arvestades samas alaealiste parimate huvidega; [ME 182]

d)  kolmandate riikidega koostöö ja nende suutlikkuse tugevdamine tagasivõtmislepingute ja muude meetmete rakendamisel ning rakendamisel, sealhulgas taasintegreerimine, et võimaldada jätkusuutlikku tagasipöördumise võimaldamine tagasipöördumist. [ME 183]

3a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis cb sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise edendamine ja rakendamine varjupaiga- ja rändepoliitikas ja -meetmetes;

b)   liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige solidaarsuse edendamine rändevoogudest kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite toetamine;

c)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimise toetamine. [ME 184]

III LISA

Toetuse kohaldamisala Meetmed, mis on artikli 3 kohaselt vahendist toetuse saamiseks kõlblikud [ME 185]

1.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 186]

a)  varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, eelkõige kohalike integratsioonistrateegiate, tagasipöördumise ja ebaseadusliku rände alase liidu acquis’ rakendamiseks mõeldud riiklike, piirkondlike ja kohaliku tasandi strateegiate koostamine ja arendamine; [ME 187]

b)  haldusstruktuuride, -süsteemide ja -vahendite loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmade koolitamine vajaduse korral koostöös asjaomaste liidu asutustega; [ME 188]

c)  poliitika ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas teabe ja andmete kogumine ja vahetamine, edusammude mõõtmiseks ning poliitika arengu , sealhulgas rände ja rahvusvahelise kaitse kohta kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja statistika väljatöötamise, kogumise, analüüsi ja levitamise valdkonna poliitika ja menetluste väljatöötamine, nende üle järelevalve tegemine ja nende hindamine ning edusammude mõõtmiseks ja arengusuundumuste hindamiseks vajalike ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine; [ME 189]

d)  teabe-, parimate tavade ja strateegiate vahetus, vastastikune õpe, uuringud ja teadusuuringud, ühismeetmete ja -operatsioonide arendamine ja rakendamine ning riikidevaheliste koostöövõrgustike loomine;

e)  sootundlikud abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomase isiku asjaomaste isikute, eriti haavatavate rühmade isikute staatuse ja vajadustega; [ME 190]

ea)  lapsrändajate tõhus kaitse, sealhulgas lapse parimate huvide hindamine enne otsuste tegemist, kõik meetmed, mis on loetletud komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatises lapsrändajate kaitse kohta, näiteks kõigile saatjata alaealistele asjakohase eluaseme pakkumine ja eestkostjate õigeaegne määramine, Euroopa eestkosteasutuste võrgustikku tehtavad maksed ning laste õigusi kaitsvate poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas lapse õigustel põhinev süsteem; [ME 191]

f)  meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga, integratsiooni, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika kohta;, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas alaealistele. [ME 192]

2.  Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid: [ME 193]

a)  materiaalse abi andmine (sh k.a piiril antava antav abi, lapsesõbralikud ja soo järgi kohandatud rajatised, kohalike asutuste pakutavad hädaolukorra teenused, haridus, koolitus, tugiteenused, õigusabi ja esindamine, tervishoid ja psühholoogiline abi) andmine,; [ME 194]

b)  varjupaigamenetluste läbiviimine, sealhulgas pereliikmete otsimine ning varjupaigataotlejatele menetluse kõigis etappides õigusabi ja esindamise ning suulise tõlke kättesaadavuse tagamine; [ME 195]

c)  spetsiaalsete menetlus- või vastuvõtuvajadustega taotlejate kindlakstegemine, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite, alaealiste ja teiste haavatavate isikute, nagu piinamisohvrite ja seksuaalse vägivalla ohvrite varajane kindlakstegemine ja spetsialiseeritud teenistustesse suunamine; [ME 196]

ca)  vägivalla ja piinamise, sealhulgas soolise vägivalla ohvritele kvalifitseeritud psühhosotsiaalsete ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine; [ME 197]

d)  vastuvõtu majutustaristu – näiteks alaealiste lastega perede vajadustele vastavates väikeste majutusüksuste ja väiketaristu, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asutuste poolt pakutava taristu – loomine ja parandamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt; [ME 198]

da)  alternatiivsete hooldusteenuste pakkumine, mis on integreeritud olemasolevatesse riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse ning täidavad kõigi laste vajadusi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; [ME 199]

e)  liikmesriikide suutlikkuse suurendamine püüdlused suurendada liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada omavahel jagada teavet päritoluriikide kohta; [ME 200]

f)  meetmed, mis on seotud liidu riiklike ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku või riiklike ümberasustamiskavade rakendamisega seotud menetlustega, mis on kooskõlas liidu ümberasustamisraamistikuga käesolevas määruses sätestatud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega; [ME 201]

g)  rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate üleviimine; [ME 202]

h)  kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine kaitset vajavate isikute kaitse parandamiseks, sealhulgas kolmandates riikides tugevate lastekaitse mehhanismide väljatöötamise toetamise kaudu, tagades, et lapsed on kõigis valdkondades vägivalla, kuritarvituste ja hooletusse jätmise eest kaitstud ning neil on ligipääs haridusele ja tervishoiule; [ME 203]

i)  kinnipidamisele ja hoolekandele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondadega laste kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul täiustamine kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. [ME 204]

3.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 205]

a)  teabepaketid ja kampaaniad, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liitu suunduvate seaduslike rändekanalite kohta, sealhulgas liidu seaduslikku rännet käsitleva acquis' kohta;

b)  liidule liikuvuskavade väljatöötamine, näiteks muu hulgas ring- ja ajutised rändekavad, sealhulgas kutseõpe ja muu koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks; [ME 206]

c)  koostöö kolmandate riikide ja liikmesriikide tööhõivebüroode ning tööturuasutuste ja sisserändeasutuste vahel;

d)  kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni, sealhulgas erialase kogemuse hindamine ja tunnustamine ning nende oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvus ja vastavus liikmesriigi omadele ning ühiste hindamisnormide väljatöötamine; [ME 207]

e)  abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega, et tagada nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ(35) tähenduses ühtlustatud rakendamine; [ME 208]

f)  abi, sealhulgas õigusabi ja esindamine, seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega; [ME 209]

fa)  abi seoses liidus seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike õiguste teostamisega, eeskätt seoses liikuvusega liidus ja töö saamisega; [ME 210]

g)  varajased integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse haridusele, keelele ja muudele koolitusele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine; [ME 211]

h)  meetmed, mis edendavad kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele ning nende osutamist, sealhulgas nende kohandamist sihtrühma vajadustele; [ME 212]

i)  valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vaheline koostöö integreeritud viisil, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu; [ME 213]

j)  meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna heakskiitu; [ME 214]

k)  kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetust ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu. [ME 215]

3a.  Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)   integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse kaasavale haridusele ja hooldusele, keelele, nõustamisele, kutsekoolitusele ja muudele koolitustele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine;

b)   kohalike omavalitsuste osutatavate integratsiooniteenuste suutlikkuse suurendamine;

c)   meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele, sealhulgas haridusele, tervishoiule ja psühhosotsiaalsele toele, selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele ning kohandamist sihtrühma vajadustele;

d)   valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;

e)   meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna omaksvõttu;

f)   kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetuse ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu. [ME 216]

4.  Artikli 3 lõike 2 punktis c ca osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 217]

a)  vastuvõtu- ja avatud vastuvõtutaristu täiustamine ning olemasoleva kinnipidamistaristu täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt; [ME 218]

b)  kinnipidamisele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul, elluviimine ja täiustamine, tuginedes juhtumite lahendamisele kogukonnas. [ME 219]

ba)  inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemine ja vastuvõtmine kooskõlas direktiiviga 2011/36/EL ja nõukogu direktiiviga 2004/81/EÜ(36); [ME 220]

c)  sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve sõltumatute ja tõhusate süsteemide kasutuselevõtmine ja tugevdamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ(37) artikli 8 lõikes 6;

d)  ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslike rändajate töölevõtmise vastu võitlemine vähendamine järgmiste vahenditega: tõhusad ja nõuetekohased, riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikud rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikke rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ(38) kohastest õigustest ja kohustustest; [ME 221]

e)  tagasisaatmise ettevalmistamine, sealhulgas tagasisaatmisotsuste tegemise tinginud meetmed, kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide väljastamine ja pereliikmete otsimine;

f)  koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste ning muude asjaomaste asutuste ja talitustega, et saada reisidokumendid, hõlbustada tagasisaatmist ja tagada tagasivõtmine, sealhulgas kolmandate riikide kontaktametnike kaudu;

g)  tagasipöördumisabi, eelkõige toetatud vabatahtlik tagasipöördumine, ja teave toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kohta, sealhulgas tagasipöördumismenetluses osalevatele lastele erijuhendamise pakkumine ja lapse õigustel põhinevate tagasipöördumismenetluste tagamine; [ME 222]

h)  väljasaatmistoimingud, sealhulgas nendega seotud meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendid;

i)  meetmed tagasipöörduja püsiva tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamiseks;

j)  rajatised ja teenused tugiteenused kolmandates riikides, millega tagatakse nõuetekohane ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel, sealhulgas saatjata alaealiste ja muude haavatavate rühmade jaoks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega kiire üleminek kogukonnapõhisele majutusele; [ME 223]

k)  ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas kolmandate riikidega tehtav koostöö, sealhulgas tagasivõtulepingute ja muude kokkulepete rakendamise raames; [ME 224]

l)  meetmed, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest rändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest; [ME 225]

m)  toetus ja tegevus kolmandates riikides, sealhulgas taristu, seadmete ja muude meetmete valdkonnas, tingimusel et see aitab tõhustada koostööd kolmandate riikide ning liidu ja tema liikmesriikide vahel tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas. [ME 226]

4a.  Artikli 3 lõike 2 punktis cb osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:

a)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimine, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 17b osutatud meetmete rakendamine;

b)   operatiivtugi seoses lähetatud töötajate või liikmesriigi poolt teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile antava rahalise abiga;

c)   meetmed, mis on seotud riiklike ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega. [ME 227]

IV LISA

Kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja artikli 13 lõikega 7

–  Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas pagulasi ja rändajaid esindavate organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed; [ME 228]

–  Kinnipidamisele ja hoolekandele tõhusate alternatiivide väljatöötamis- ja rakendamismeetmed; [ME 229]

–  Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisprogrammid ja nendega seonduvad tegevused;

–  Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele vastuvõtu- ja/või menetluslike erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas meetmed, millega tagatakse lapsrändajate, eelkõige saatjata laste alaealiste tõhus kaitse. [ME 230]

V LISA

Artikli 28 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

Erieesmärk nr 1: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine.

-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa. [ME 231]

1.  Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv.

1a.  Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv. [ME 232]

2.  Vastuvõtusüsteemiga hõlmatud isikute arv võrrelduna varjupaigataotlejate arvuga.

3.  Varjupaigataotluste rahuldamise määra ühtlustamine samast riigist pärit varjupaigataotlejate suhtes.

3a.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv. [ME 233]

3b.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv. [ME 234]

Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.

1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.

2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.

3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.

4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv. [ME 235]

Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 236]

1.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud lahkumiseelsetes meetmetes.

2.  Nende isikute arv, kes osalesid fondi poolt toetatud integratsioonimeetmetes, ning kes teatasid, et meetmed aitasid nende varajasele integreerimisele kaasa, võrrelduna fondist toetatud integratsioonimeetmetes osalenute isikute koguarvuga. [ME 237]

2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd. [ME 238]

2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kelle kvalifikatsiooni on hiljem tunnustatud või kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi. [ME 239]

Erieesmärk nr 3: Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.

1.  Lahkumisettekirjutuse alusel fondist saadud toetuste abil tagasisaadetute arv võrrelduna kolmandate riikide kodanike arvuga, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. [ME 240]

2.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.

Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.

1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.

1a.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.

3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv. [ME 241]

VI LISA

Sekkumise liigid

TABEL 1: SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

I.  Euroopa ühine varjupaigasüsteem (CEAS)

001

Vastuvõtutingimused

002

Varjupaigamenetlus

003

Liidu acquis' rakendamine

004

Lapsrändajad

005

Vastuvõtu ja menetluslike erivajadustega inimesed

006

Ümberasustamine

007

Liikmesriikidevahelised solidaarsusmeetmed

008

Tegevustoetus

II.  Seaduslik ränne ja integratsioon

001

Integratsioonistrateegiate väljatöötamine

002

Inimkaubanduse ohvrid

003

Integratsioonimeetmed – teavitamine ja õpe, ühtsed kontaktpunktid

004

Integratsioonimeetmed – keeleõpe

005

Integratsioonmeetmed – kodanikuõpetus ja muud koolitused

006

Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, vahetused vastuvõtva ühiskonnaga

007

Integratsioonimeetmed – põhivajadused

008

Lahkumiseelsed meetmed

009

Liikuvuskavad

010

Seadusliku elamisloa saamine

III.  Tagasisaatmine

001

Alternatiivid kinnipidamisele

002

Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused

003

Tagasisaatmismenetlus

004

Toetatud vabatahtlik tagasipöördumine

005

Taasintegreerimise abi

006

Tagasisaatmisoperatsioonid

007

Sunniviisilise tagasisaatmise jälgimise süsteem

008

Haavatavad isikud/saatjata alaealised

009

Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed

010

Tegevustoetus

 

IV.  Tehniline abi

001

Teave ja selle edastamine

002

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

003

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

004

Suutlikkuse suurendamine

TABEL 2: MEETME LIIKIDE KOODID

001

Riiklike strateegiate väljatöötamine

002

Suutlikkuse suurendamine

003

Kolmandate riikide kodanike haridus ja koolitus

004

Statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine

005

Teabe- ja heade tavade vahetus

006

Ühismeetmed/-operatsioonid (liikmesriikide vahel)

007

Kampaaniad ja teavitamine

008

Ekspertide vahetamine ja lähetamine

009

Uuringud, katseprojektid, riskihindamine

010

Ettevalmistavad, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed

011

Kolmanda riigi kodanikele abistamine ja tugiteenuste osutamine

012

Taristu

013

Varustus

TABEL 3: EELARVE TÄITMISE VIISIDE KOODID

001

Eritoiming

002

Erakorraline abi

003

Koostöö kolmandate riikidega

004

Kolmandates riikides võetavad meetmed

005

IV lisas loetletud meetmed

VII LISA

Tegevustoetuse saamise tingimustele vastavad meetmed

Erieesmärgi raames, mis käsitleb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamist ja arendamist, ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele kaasa aitamist, tagades tagasisaatmise ja tagasivõtmise tõhususe kolmandates riikides, hõlmab tegevustoetus järgmist:

–  kontori- ja halduskulud;

–  teeninduskulud, näiteks seadmete hooldus või asendamine;

–  teeninduskulud, näiteks taristu hooldus ja remont.

VIII LISA

Artikli 28 lõikes 3 osutatud väljundi- ja tulemusnäitajad

-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa. [ME 242]

Erieesmärk nr 1: Tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi kõiki aspekte, sealhulgas selle välismõõdet;

1.  Fondist toetust saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv:

a)  Varjupaigamenetluste käigus teavet ja abi saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv.

b)  Õigusabi ja juriidilise esindaja abi kasutanud sihtrühma kuuluvate isikute arv.

c)  Eritoetust saanud haavatavate isikute, inimkaubanduse ohvrite ja saatjata alaealiste arv.

2.  Fondist toetatud projektide tulemusel ja liidu acquis’s sätestatud ühiste vastuvõtunõuete kohaselt loodud uue vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus (kohtade arv) ning samade nõuete kohaselt täiustatud olemasoleva vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus ja osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest.

3.  Saatjate alaealiste jaoks kohandatud kohtade arv, mida toetatakse fondist, võrrelduna saatjate alaealiste jaoks kohandatud kohtade koguarvuga.

4.  nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel, ning nende osakaal sellealast koolitust saanud töötajate koguarvust;

5.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv;

6.  Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv.

Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.

1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.

2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.

3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.

4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv. [ME 243]

Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 244]

1.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud lahkumiseelsetes meetmetes.

2.  Selliste kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv, kes on rakendanud fondi toetusel integratsioonimeetmeid.

2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd. [ME 245]

2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi. [ME 246]

3.  Isikute arv, kes osalesid fondist toetatud meetmetes, mis keskendusid:

a)  haridusele ja koolitusele;

b)  tööturu integratsioon;

c)  juurdepääs põhiteenustele; ning

d)  aktiivne osalemine ja sotsiaalne kaasatus.

4.  Isikute arv, kes osalesid fondi poolt toetatud integratsioonimeetmetes, ning kes teatasid, et meetmed aitasid nende varajasele integreerimisele kaasa, võrrelduna fondist toetatud integratsioonimeetmetes osalenute isikute koguarvuga.

4a.  Nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on fondist saadud toetuse abil omandanud liikmesriigis edukalt põhi-, kesk- või kolmanda taseme hariduse. [ME 247]

Erieesmärk nr 3: Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.

1.  Kohtade arv fondi toetusega loodud/remonditud kinnipidamiskeskustes võrrelduna loodud/remonditud kohtade koguarvuga kinnipidamiskeskustes.

2.  Isikute arv, kes on saanud tagasisaatmisalast koolitust fondi toetusel;

3.  Tagasisaadetavate arv, kelle tagasipöördumist kaasrahastati fondist, võrrelduna lahkumisettekirjutuse alusel tagasipöördujate koguarvuga:

a)  vabatahtlikult tagasi pöördunud isikud;

b)  tagasisaadetud isikud.

4.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.

a)   vabatahtlikult tagasi pöördunud isikud;

b)   tagasisaadetud isikud. [ME 248]

Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.

1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.

1a.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.

3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv. [ME 249]

(1)ELT C , , lk .
(2)ELT C , , lk .
(3)Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] (ELT L ..., ...., lk ...).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).
(8) 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(14)2008/381/EÜ: nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).
(15)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC.
(16)ELT C , , lk .
(17)ELT C , , lk .
(18)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(19)ELT C , , lk .
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371 2017/1939, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(21)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1371, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(22)Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(23)COM(2017)0623 final.
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(25)ELT C , , lk .
(26)ELT C , , lk .
(27)ELT C , , lk .
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
(29)Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).
(31)Andmeid võetakse arvesse ainult siis, kui aktiveeritakse nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).
(32)Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12).
(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
(34)Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).
(35)Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12-18);
(36) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 6.8.2004, lk 19).
(37)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(38)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).


Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
PDF 339kWORD 118k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (COM(2018)0473 – C8-0272/2018 – 2018/0249(COD))
P8_TA(2019)0176A8-0089/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0473),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 77 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0272/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0089/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend

P8_TC1-COD(2018)0249


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu suurenevate rändeprobleemide ja julgeolekuprobleemide taustal on äärmiselt tähtis säilitada sobiv tasakaal ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 67 lõike 3 kohane eesmärk tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase tuleks muu hulgas saavutada ühiste meetmetega isikute üle sisepiiride liikumise ja välispiiridel tehtava piirikontrolli vallas ning ühise viisapoliitika abil, säilitades sobiva tasakaalu ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel. [ME 1]

(2)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 tuleks asjaomase poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhinduda solidaarsuse ning vastutuse põhimõttest, sealhulgas põhimõttest, mille kohaselt jagatakse finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

(3)  25. septembril 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust ohutule ohutu ja turvalisele Euroopale turvalise Euroopa tagamisele ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. [ME 2]

(3a)   Kõnealusest rahastamisvahendist rahastatavaid meetmeid tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, liidu andmekaitseõiguse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise põhimõtte, varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitse õiguse, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, mille nad on allkirjastanud, nagu 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Erilist tähelepanu tuleks samuti pöörata haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste tuvastamisele, neile kohese abi andmisele ning nende kaitseteenistustele üleandmisele. [ME 3]

(4)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri haldamise valdkonnas on arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust piirihalduse kontseptsiooni riigi ja liidu tasandil, mis on vajalik eeltingimus et lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning toetada ühist viisapoliitikat, mis peaks tõhustama isikute vabaks liikumiseks vaba liikumist liidus ning on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent. [ME 4]

(5)  Euroopa integreeritud piirihaldus, nagu seda rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624(5) loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, on vajalik peaks aitama piirikontrolli ühtlustada, parandades niimoodi rände haldamist, sealhulgas hõlbustades nende isikute juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele, kes seda vajavad, ning tagades suurema rände haldamise ja julgeoleku parandamiseks, edendades piiriülese kuritegevuse ja terrorismivastast võitlust. [ME 5]

(6)  Seadusliku reisimise hõlbustamist ning rände- ja julgeolekuriskide ennetamist käsitati komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“(6) ühe peamise eesmärgina liidu püüetes nende valdkondade probleemidega toime tulla. [ME 6]

(7)  15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu(7) kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu(8) toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon võttis 12. detsembril 2017 vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik(9). [ME 7]

(8)  Püüdes säilitada Schengeni ala terviklikkuse säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks terviklikkust ja tugevdada liidu välispiiride julgeolekut, on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 lisaks juba praegu Schengeni alale sisenevate kolmandate riikide kodanike suhtes läbiviidavatele süstemaatilistele kontrollidele kohustatud süstemaatiliselt kontrollima asjaomaseid andmebaase ELi välispiiri ületavate ELi kodanike kohta. Lisaks sellele on komisjon esitanud liikmesriikidele soovituse korraldada rohkem politseikontrolle ja teha piiriülest koostööd Siiski on osutunud vajalikuks kasutada mitmes välispiiril paiknevas piiripunktis süstemaatiliste kontrollide asemel sihtotstarbelisi kontrolle süstemaatiliste kontrollide ebaproportsionaalse mõju tõttu piiriülesele liiklusvoole(10). [ME 8]

(8a)  Komisjon on samuti esitanud liikmesriikidele soovituse (EL) 2017/1804(11) korraldada paremini politseikontrolle ja piiriülest koostööd, et vähendada vaba liikumise mõju ja vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule. Hoolimata mitmesugustest kehtestatud meetmetest, tehakse mitmes liikmesriigis jätkuvalt ebaseaduslikku piirikontrolli sisepiiridel, mis kahjustab Schengeni ala aluspõhimõtet. [ME 9]

(9)  Liidu eelarvest antav finantstoetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, toetamaks liikmesriike välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate rändeprobleemide ja võimalike tulevaste probleemidega ohtudega toimetulemisel, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevusega ning järgides täielikult põhiõigusi. [ME 10]

(10)  Selleks et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist – Euroopa integreeritud piirihalduse osad on loetletud määruse (EL) 2016/1624 artiklis 4: piirikontroll, otsingu- ja päästetööd patrull- ja vaatlustegevuse käigus, riskianalüüs, liikmesriikidevaheline koostöö (mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet), asutustevaheline koostöö (sealhulgas korrapärane teabevahetus), koostöö kolmandate riikidega, tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega, tipptasemel tehnoloogia kasutamine, kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid – ja tagada, et sellest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa, tuleks liikmesriikidele võimaldada liidu antavat piisavat piisavat liidu rahalist toetust. [ME 11]

(11)  Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud üha suurema vastutuse, mis sageli hõlmab ka julgeolekuvaldkonda ja millest tulenevaid ülesandeid täidetakse välispiiril, tuleb on oluline edendada asutustevahelist koostööd, sealhulgas teabe jagamist olemasolevate teabevahetusvahendite abil Euroopa integreeritud piirihalduse osana, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 4 punktis e. Välispiiril tehtava piiri- ja tollikontrolli ühtsuse vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb võimaldada liikmesriikidele piisavat liidu rahalist toetust. Sellega ei tugevdata ainult tollikontrolli, et võidelda kõigi ebaseadusliku kaubanduse vormide, eelkõige piirikaubanduse ja terrorismi vastu, vaid soodustatakse ka õiguspärast kaubandust, aidates ja reisimist ning aidatakse tagada turvalise turvaline ja tõhusa tolliliidu tõhus tolliliit. [ME 12]

(12)  Seetõttu on vajalik tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014(12) loodud Sisejulgeolekufondi (2014–2020) osaline järglane – selleks luuakse integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“). [ME 13]

(13)  ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära ning välispiiripoliitika ja tollikontrollipoliitika erineva õigusliku aluse tõttu ei ole juriidiliselt võimalik luua fondi ühe rahastamisvahendina.

(14)  Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisade valdkonnas ning see peaks hõlmama nii käesoleva määrusega loodavat piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...(13) loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit. Seda raamistikku tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus],(14) millele tuleks käesolevas määruses viidata, kui käsitletakse vahendiga, milles kehtestatakse eelarve jagatud täitmise eeskirju eeskirjad. [ME 14]

(15)  Rahastamisvahendit tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sisalduvate õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, tagades eelkõige kooskõla tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte, läbipaistvuse põhimõtte, diskrimineerimiskeelu põhimõtte ja õigusega taotleda rahvusvahelist kaitset. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste tuvastamisele, neile kohese abi andmisele ning nende kaitseteenistustele üleandmisele. [ME 15]

(15a)  Need kohustused kehtivad ka kolmandatele riikidele, kellega liikmesriigid ja liit kõnesoleva vahendi alusel koostööd teevad. [ME 16]

(16)  Rahastamisvahend peaks tuginema tulemustele, mis mida on saadud saavutanud, ja investeeringutele, mis mida on tehtud teinud selle eelkäijate eelkäijad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ(15) loodud Välispiirifond aastateks 2007–2013 ning määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend aastateks 2014–2020 – toetusel, ning uue rahastamisvahendi loomisel tuleks seda toetust laiendada, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi. [ME 17]

(17)  Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ja välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks aidata rahastamisvahendiga arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud kõiki meetmeid, mida võtavad liikmesriikide eri tasandite pädevad asutused ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kes teevad koostööd teiste osalejatega, nagu kolmandate riikide ja muude ELi asutustega, eelkõige Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga (eu-LISA), Europoli ja vajaduse korral kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 18]

(18)  Rahastamisvahend peaks aitama muuta viisataotluste menetlemise tõhusamaks, eelkõige viisamenetluste heausksete reisijate jaoks hõlbustamise ning julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamise ja hindamise kontekstis ning hõlbustades viisamenetlusi heausksete reisijate jaoks. Eelkõige tuleks rahastamisvahendist toetada viisade menetlemise digiteerimise jätkamist eesmärgiga pakkuda nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele kiireid, turvalisi ja kliendisõbralikke viisamenetlusi. Samuti tuleks selle abil aidata tagada lai konsulaaresinduste võrk üle maailma ning anda panus ühise viisapoliitika ühtsesse rakendamisse ja ajakohastamisse, samuti peaks see aitama liikmesriikidel välja anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikute puhul, ning täielikus kooskõlas viisasid käsitleva liidu acquis’ga. [ME 19]

(19)  Rahastamisvahendist tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid piirikontrolliga välispiirikontrolliga selgelt seotud meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem. [ME 20]

(20)  Välispiiride haldamise parandamiseks, seadusliku reisimise hõlbustamiseks, ebaseadusliku rände ennetamiseks piiriületuse ennetamisele ja selle vastu võitlemiseks võitlemisele kaasaaitamiseks ning liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal julgeoleku kõrge taseme saavutamiseks saavutamisele kaasaaitamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada olemasolevatel või uutel IT-süsteemidel põhinevate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist. Samuti nende suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, milles on Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppinud. Seoses sellega tuleks samuti toetada koostalitusvõime arendamist nende ELi infosüsteemide vahel liikmesriikides (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem,(16) viisainfosüsteem (VIS),(17) ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS),(18) Eurodac,(19) Schengeni infosüsteem (SIS)(20) ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN)(21)), et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks tuleks pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid (Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor)(22) on kesktasandil rakendatud, anda panus nende vajalikku arendamisse siseriiklikul tasandil. [ME 21]

(21)  Rahastamisvahend peaks aitama täiendada ja süvendada meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti jagatud vastutuse põhimõtte ja nendevahelise solidaarsuse põhimõttega, mis on Euroopa piiri- ja rannikuvalve kaks sammast. See tähendab eelkõige, et oma riiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid, tehnilisi ja tegevussuuniseid ning koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist käsitlevaid komponente. Selleks et arendada täiendavust oma missiooni ülesannete ja liikmesriikide välispiiride kontrollimise kohustuste vahel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud riiklike programmide kavandite üle ameti pädevuses olevas ulatuses, iseäranis tegevustoetuse kaudu rahastatavate meetmete üle. Komisjon peaks tagama, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja mis tahes muu asjaomane ELi asutus või organ on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamise protsessiga juba varases etapis seotud. [ME 22]

(22)  Kuivõrd mõjutatud liikmesriigid seda taotlevad, tuleks rahastamisvahendist tuleks toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. juuni 2015. aasta kohtumisel(23). Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge hädaolukorras olevatele liikmesriikidele, keda mõjutab ebaproportsionaalselt suur rändesurve liidu välispiiridel. Operatiivtugi hõlmab integreeritud, ulatuslikku ja sihipärast abi, mis võimaldab suure hulga isikute liidu välispiiridele saabumisega inimlikult ja tõhusalt toime tulla ning, mida antakse solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus ning eesmärgiga tagada Schengeni ala terviklikkus. [ME 23]

(23)  Schengeni ala kui terviku ja kogu liidu solidaarsuse huvides ja ELi ning liidu välispiiride kaitsmise vastutuse jagamise vaimus, eelkõige siis, kui nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013(24) kohaselt tehtud Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, peaksid asjaomased liikmesriigid nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud kõnealuse määruse kohaselt ja kooskõlas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt vastavalt määruse (EL) 1624/2016/1624 artiklile 13 tehtud haavatavuse hinnangutega. [ME 24]

(24)  Rahastamisvahendist tuleks toetada solidaarsust ja jagatud vastutust rahalise anda rahalist abi kaudu, mida antakse Schengeni välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengeni lepingus täies ulatuses osalemiseks, ja liikmesriigid peaksid seda abi kasutama liidu välispiiride haldamise ühise poliitika huvides. [ME 25]

(25)  Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti(25) protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, tuleks rahastamisvahendist katta lisakulud, mis tekivad liidu acquis’ erisätete, nimelt nõukogu määruse (EÜ) nr 693/2003(26) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 694/2003(27) rakendamisest sellise transiidi suhtes. Saamata jäänud tulu puhul peaks rahalise toetamise jätkamise vajadus sõltuma siiski liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtivast viisarežiimist.

(26)  Selleks et aidata saavutada rahastamisvahendi poliitikaeesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse rahastamisvahendi erieesmärke, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud ELi prioriteetide ja rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide ja meetmete vahel on proportsionaalne nende ees seisvate probleemide ja tekkivate vajadustega. Seoses sellega on oluline saavutada vahendite õiglane ja läbipaistev jagamine rahastamisvahendi erieesmärkide vahel. Sellest tulenevalt on asjakohane tagada ühise viisapoliitika toetamise erieesmärgi puhul kulutuste miinimummäär nii eelarve otsese või kaudse täitmise raames rahastatavate meetmete kui ka eelarve jagatud täitmise raames rahastatavate meetmete jaoks. [ME 26]

(27)  Tuleks püüda saavutada koostoime, järjepidevus ja tegevuse tõhus jaotus muude ELi fondidega ning vältida tuleks meetmete kattuvust.

(28)  Liikmesriigi tagasisaatmisotsustega hõlmatud kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine on määruse (EL) 2016/1624 kohaselt üks Euroopa integreeritud piirihalduse osa, ent tagasisaatmise valdkonna meetmed jäävad oma olemuse ja eesmärgi tõttu rahastamisvahendist antava toetuse kohaldamisalast välja ning on hõlmatud määrusega (EL) .../... [uus Varjupaiga- ja Rändefond](28).

(29)  Tunnustamaks liikmesriikide tolliasutuste olulist rolli välispiiridel ning tagamaks, et nende käsutuses oleksid piisavad vahendid suure hulga eri ülesannete täitmiseks nendel piiridel, tuleks kõnealustele asutustele anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../... [uus tollikontrolli seadmete rahastamise fond] loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi kaudu vajalikku toetust, et nad saaksid investeerida tollikontrolli tegemiseks vajalikesse seadmetesse ja sellistesse seadmetesse, mida saab lisaks tollikontrollile kasutada ka muuks otstarbeks, näiteks piirikontrolliks.

(30)  Enamik tollikontrolli seadmetest võib ühtlasi või muu hulgas vastata muude õigusaktide nõuetele, näiteks piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätetele. Seetõttu on integreeritud piirihalduse fond kavandatud sellisena, et see sisaldab kahte üksteist täiendavat rahastamisvahendit, millel on seadmete ostmise osas erinev, aga vastastikku seostatud kohaldamisala. Ühelt poolt jäävad seadmed, mida saab kasutada nii piiride haldamiseks kui ka tollikontrolli tegemiseks, käesoleva määrusega loodava piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi kohaldamisalast välja. Teiselt poolt toetatakse tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist selliste seadmete ostmist, mille peamine kasutuseesmärk on tollikontroll, ent mida lubatakse kasutada ka muudel eesmärkidel, näiteks piirikontrolli tegemiseks ja julgeoleku tagamiseks. Selline rollide jaotus soodustab ametitevahelist koostööd kui Euroopa integreeritud piirihalduse osa, nagu see on sätestatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 4 punktis e, ning võimaldab tolli- ja piirivalveasutustel koos töötada ja suurendada kontrolliseadmete jagamise ja nende koostalitlusvõime kasutamise kaudu maksimumini liidu eelarve mõju.

(31)  Merepiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust peetakse üheks rannikuvalveülesandeks, mida liidu merenduse valdkonnas täidetakse. Rannikuvalveülesandeid täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad suure hulga erinevate ülesannete täitmise eest, mis võivad hõlmata, kuid mitte ainult, meresõiduohutust, turvalisust, otsingu- ja päästetöid, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ja keskkonnakaitset. Rannikuvalveülesannete suure ulatuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks püütakse luua nende vahel koostoime. [ME 27]

(31a)  Rahastamisvahendist rahastatavate merepiiri valvega seotud meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu rahvusvahelisest mereõigusest tulenevatele kohustustele osutada abi merehädalistele. Seda silmas pidades tuleks rahastamisvahendist rahastatavat varustust ja süsteeme kasutada merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkivates otsingu- ja päästeolukordades, millega aidatakse tagada rändajate kaitse ja päästa nende elu. [ME 28]

(32)  Lisaks liidu koostööle rannikuvalveülesannete täitmisel määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002(29) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005(30) loodud Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kaudu tuleks merenduse valdkonna tegevuse sidusus saavutada ka liikmesriikide tasandil. Merenduse valdkonna eri osapoolte vaheline koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja merendusjulgeoleku strateegiaga.

(33)  Merenduse valdkonna meetmete täiendavuse suurendamiseks ja järjepidevuse süvendamiseks, samuti jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ja kulukaid meetmeid hõlmava valdkonna (nagu seda on merenduse valdkond) eelarvepiirangute leevendamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone, mille peamine eesmärk on piirivalve, ent mille käigus võidakse lisaks täita veel muid eesmärke sellega seotud eesmärke, nt inimkaubanduse vastu võitlemine. [ME 29]

(34)  Rahastamisvahendist toetatavaid Käesoleva rahastamisvahendi peamine eesmärk peaks olema toetada integreeritud piirihaldust liidu välispiiridel ja toetada ühist viisapoliitikat. Siiski tuleks rahastamisvahendist toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses,. Neid meetmeid tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega. Välismõõdet arvestades tuleks rahastamisvahendist anda sihipärast toetust, et süvendada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada nende piirivalve- ja piirihaldussuutlikkuse olulisemaid aspekte liidu rändepoliitika ja sisejulgeolekuga seotud eesmärkide seisukohast huvi pakkuvates valdkondades. [ME 30]

(34a)  Komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu kolmandate riikidega seotud meetmete ja programmide hindamisele. [ME 31]

(35)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Kuna liidul on liidu piirikontrolli, piirihalduse ja ühise viisapoliitika ja rändevoogude juhtimise solidaarsusraamistiku ning neid poliitikavaldkondi toetavate IT-süsteemide ühisplatvormi väljatöötamiseks parem võimalus kui liikmesriikidel, toetatakse käesoleva määruse alusel eraldatavate rahaliste vahenditega eelkõige riikide ja liidu suutlikkuse suurendamist neis valdkondades. [ME 32]

(36)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisade valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisasid käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas või kui liikmesriik on kolmanda riigiga tehtava koostöö raames rahastanud ja võtnud koos asjaomase kolmanda riigiga ühismeetmeid, mille tõttu toimunud põhiõiguste rikkumistest on antud hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames teada, loetakse see liikmesriik liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast rahastamisvahendist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis. [ME 33]

(37)  Rahastamisvahend peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. See peaks tasakaalustama rahaliste vahendite jaotamise prognoositavuse vajaduse ning suurema paindlikkuse ja lihtsuse vajaduse. Rahastamise läbipaistvuse nõude täitmiseks peaks komisjon avaldama koostöös liikmesriikidega teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste projektide arengu kohta. Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks vahendi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik. [ME 34]

(38)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide programmide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja ohutaset mõjutaset, tuginedes hiljutistele ja ajaloolistele andmetele, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu. [ME 35]

(39)  Need esialgsed summad loovad liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse lähteolukorra muutusi, nagu survet liidu välispiiril ning töökoormust välispiiridel ja konsulaatides, eraldatakse liikmesriikidele perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu.

(39a)  Vahehindamist tuleks kasutada selleks, et hinnata programmide tulemuslikkust ja liidu lisaväärtust, lahendada esimeses etapis ilmnenud probleemid ja anda läbipaistev ülevaade rakendamisest. [ME 36]

(40)  Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada rändevoogude, piiridel valitsevas surve ja julgeolekuohtude viisapoliitika ja piirihaldusega seotud prioriteetide muutustele, sealhulgas piiridel valitsevast survest tingitud muutustele, ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. [ME 37]

(41)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – selleks on neile ette nähtud suurem liidu toetus.

(42)  Rahastamisvahendist tuleks anda kindlaksmääratud piirides toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa. [ME 38]

(43)  Osa rahastamisvahendi ressurssidest võib lisaks esialgsele eraldisele eraldada ka liikmesriikide programmidele, mille raames rakendatakse erimeetmeid. Need peaksid olema sellised erimeetmed, mida käsitatakse liidu tasandi meetmetena ja millel on liidu lisaväärtus ning mis nõuavad liikmesriikide ühiseid jõupingutusi või mis on vajalikud, et tegeleda liidus aset leidvate arengusuundumustega, mille käsitlemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid, näiteks tehniliste seadmete ostmine liikmesriikide programmide kaudu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet saaks täita oma operatiivülesandeid, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning uute suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides, mis tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktiga. [ME 39]

(44)  Selleks et täiendada rahastamisvahendi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima rahastamisvahendi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(45)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida vahetult ettenägematule või ebaproportsionaalsele rändesurvele, pakilistele ja konkreetsetele vajadustele hädaolukorra puhul, eriti neil piirilõikudel, millele määratud mõjutase (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1052/2013(31)) on nii kõrge, et see ähvardab ohustada Schengeni ala kui terviku toimimist, või olukorras, kus liikmesriikide konsulaatide viisaosakonnad on suure surve all, või kui on ohus julgeolek piiril, peaks olema võimalik anda erakorralist abi tuleks käesolevast rahastamisvahendist anda viimase abinõuna erandkorras finantsabi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga. [ME 40]

(45a)  Rännet ja suure hulga kolmandate riikide kodanike piiriületust välispiiridel ei tohiks iseenesest käsitada ohuna avalikule korrale või rahvusvahelisele julgeolekule ning see ei tohiks vallandada erakorralise abi andmist käesoleva rahastamisvahendi alusel. [ME 41]

(46)  Käesoleva rahastamisvahendi poliitilist eesmärki aidatakse saavutada ka InvestEU fondi [...] poliitikaharusse (-harudesse) kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatistega Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. [ME 42]

(47)  Käesolevas määruses on kindlaks määratud rahastamisvahendi paketi kogusuurus; rahastamispakett peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse raames lähtesummat [Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 2. detsembril 2013 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17](32) tähenduses.

(48)  Käesoleva rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus] (finantsmäärus)(33). Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. Selleks et saavutada liidu rahastamisprogrammide sidus rakendamine, kohaldatakse finantsmäärust selliste meetmete suhtes, mida rakendatakse rahastamisvahendi eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames.

(49)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastamisvahend moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../... [ühissätete määrus] õigusaktist, millega kehtestatakse eelarve jagatud täitmise ühissätted. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ühissätete suhtes ülimuslik. [ME 43]

(50)  Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Käesolevas määruses on lisaks sellele tarvis täpsustada piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi eesmärgid ja esitada erisätted selle kohta, milliseid meetmeid võib sellest rahastamisvahendist rahastada.

(51)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(52)  Kooskõlas määrusega (EL) .../... [uus finantsmäärus],(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013(35), nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95(36), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96(37) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939(38) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuur võib kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(39). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused. Vahendiga seotud õigusnormide rikkumise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha Euroopa Parlamendile kättesaadavaks. [ME 44]

(53)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(54)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(40) artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(55)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid uusi ohte, nagu piirivalve küsimused, ebaproportsionaalne inimeste sissevool või Euroopa infosüsteemide kasutuselevõtt. Rahastamisvahendist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi vajaduse korral selliseid erijooni arvestades aidata. [ME 45]

(56)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)(41) punktidele 22 ja 23 on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral sisaldada ka mõõdetavaid, sealhulgas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, mille alusel hinnata rahastamisvahendi mõju kohapeal. Rahastamisvahendiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. [ME 46]

(57)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimalepet ning saavutada ÜRO säästva arengu eesmärgid, aidatakse käesoleva rahastamisvahendi kaudu kliimameetmeid laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks rahastamisvahendi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(58)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega rahastamisvahendi rakendamist jälgima. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Taotluse korral peaks komisjon tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks iga-aastaste tulemusaruannete täisteksti. [ME 47]

(58a)  Üleminekuperioodil ja kogu rahastamisvahendi rakendamise ajal on oluline tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus. Ajavahemikul 2014–2020 võetud meetmeid ei tohiks ülemineku ajal katkestada. [ME 48]

(59)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(42) sätestatud põhimõtetega.

(60)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(43). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning Nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. [ME 49]

(61)  Liikmesriigi osalemine käesolevas rahastamisvahendis ei tohi kattuda tema osalemisega liidu ajutises rahastamisvahendis, millest rahastatakse abi saavate liikmesriikide meetmeid, mida võetakse muu hulgas liidu uutel välispiiridel piire ja viisasid ning välispiiri kontrolli reguleeriva Schengeni acquis’ rakendamiseks.

(62)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(44) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondade reguleerimisalasse jäävate Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(45) tähenduses.

(63)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(46) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ(47) artikliga 3.

(64)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(48) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL(49) artikliga 3.

(65)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kuna käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’ sätetel, peaks Taani otsustama nimetatud protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud käesolevat määrust käsitleva otsuse, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.

(66)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ(50). Seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(67)  On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... [mitmeaastase finantsraamistiku määrus](51) kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse osana integreeritud piirihalduse fondist (edaspidi „fond“) piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 50]

2.  Koos määrusega (EL) .../... [tollikontrolli seadmete rahastamise fond], millega luuakse [integreeritud piirihalduse fondi](52) osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, luuakse käesoleva määrusega fond. [ME 51]

3.  Käesolevas määruses on sätestatud rahastamisvahendi eesmärgid, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks, selle eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. [ME 52]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus; [ME 53]

2)  „piiripunkt“ – pädeva asutuse poolt välispiiri ületamiseks lubatud koht, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399(53) artikli 2 lõikes 8;

3)  „Euroopa integreeritud piirihaldus“ – piirihaldus, mille osad on loetletud määruse (EL) 2016/1624 artiklis 4;

4)  „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punkti 2 kohaselt liikmesriikide järgmised piirid: maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid, samuti liikmesriikide lennujaamad ning jõe-, mere- ja järvesadamad, mille suhtes kohaldatakse välispiiride ületamist käsitleva liidu õiguse sätteid, sealhulgas sellised sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud; [ME 54]

5)  „välispiiri piirilõik“ – liikmesriigi väline maismaa- või merepiir, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1052/2013;

6)  „esmase vastuvõtu piirkond“ – määruse (EL) 2016/1624 artikli 2 lõikes 10 määratletud esmase vastuvõtu piirkond;

7)  „sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud“ –

a)  ühine piir Schengeni acquis’d täielikult rakendava liikmesriigi ja oma ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud;

b)  ühine piir kahe oma vastava ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud.

Artikkel 3

Rahastamisvahendi eesmärgid

1.  Integreeritud piirihalduse fondi osana on rahastamisvahendi poliitiline eesmärk tagada välispiiridel tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus ning kindlustada samal ajal täielikus kooskõlas liidu põhiõiguste alaste kohustustega inimestele võimalus liidu piires vabalt liikuda, aidates niimoodi tagada liidus kõrge turvalisuse taseme acquis’ga ning liidu ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, millele nad on alla kirjutanud, inimestele võimalus liidu piires vabalt liikuda. [ME 55]

2.  Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse rahastamisvahendiga taotleda järgmisi erieesmärke:

a)  toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge; [ME 56]

b)  toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja leevendada julgeolekuriske. [ME 57]

3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse rahastamisvahendit käesoleva määruse II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 3a

Diskrimineerimiskeeld ja põhiõiguste austamine

Rahastamisvahendit tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s sisalduvate õiguste ja põhimõtete, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, tagades eelkõige kooskõla diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. [ME 58]

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.  Artiklis 3 osutatud eesmärkide raames ja Kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastamisvahendist meetmeid, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke, ja eelkõige III lisas loetletud meetmeid. [ME 59]

2.  Käesoleva määruse Artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastamisvahendist vastavalt artiklile 5 vajaduse korral erandjuhtudel, kindlaksmääratud piirides ja asjakohaseid kaitsemeetmeid kohaldades toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides. [ME 60]

2a.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 8 ei või ületada 4 % temaatilisele rahastule artikli 7 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast. [ME 61]

2b.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 12 ei või iga liikmesriigi kohta ületada 4 % sellele liikmesriigile artikli 7 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast. [ME 62]

3.  Toetuskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

a)  III lisa lõike 1 punktis a osutatud meetmed sellistel sisepiiridel, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;

b)  määruses (EL) 2016/399 osutatud meetmed piirikontrolli ajutiseks või erakorraliseks taaskehtestamiseks sisepiiril;

c)  seoses kaupade kontrollimisega:

1)  meetmed, mille ainus eesmärk või mõju on kaupade kontrollimine;

2)  seadmete, välja arvatud transpordivahendite ostmine, hooldamine või ajakohastamine, kui nende seadmete üks eesmärk või mõju on kaupade kontrollimine;

3)  muud käesoleva määruse kohased meetmed, mille peamine eesmärk või mõju on kaupade kontrollimine.

Artiklis 23 osutatud hädaolukorras võib käesolevas lõikes osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena. [ME 63]

Artikkel 5

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

i)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi; [ME 64]

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks ning kui see on täielikus vastavuses liidu acquis’ ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. [ME 65]

4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud. Kui konsortsiumis osalevad rahvusvahelised organisatsioonid on asutatud kolmandas riigis, kohaldatakse artikli 6 lõiget 3. [ME 66]

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele liidu lisaväärtuse loomisele. [ME 67]

2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.

3.  Rahastamisvahendit rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

3b.  Komisjon ja liikmesriigid teevad rahastamisvahendi rakendamisel koostööd. Komisjon loob tugiteenuse ja kontaktpunti, et pakkuda liikmesriikidele tuge ja aidata kaasa vahendite tulemuslikule jaotamisele. [ME 68]

Artikkel 7

Eelarve

1.  Rahastamisvahendi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades 2018. aasta hindades on 7 087 760 000 eurot (jooksevhindades 8 018 000 000 eurot). [ME 69]

2.  Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)  4 811 000 000 2018. aasta hindades 4 252 833 000 (jooksevhindades 4 811 000 000) eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele ja sellest summast 157 200 000 2018. aasta hindades 138 962 000 (jooksevhindades 157 200 000) eurot artiklis 16 osutatud transiidi eriskeemile, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames; [ME 70]

b)  2018. aasta hindades 2 834 927 000 (jooksevhindades 3 207 000 000) eurot eraldatakse temaatilisele rahastule. [ME 71]

3.  Kuni 0,52 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks, rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikuks tehniliseks abiks.

4.  Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riikide osalemise laadi ja tingimuste täpsustamiseks töötatakse nende riikide assotsieerimislepingute asjakohaste sätete alusel välja asjaomane kord. Nende riikide osamaksed lisatakse lõikes 1 osutatud liidu eelarvest saadavatele koguvahenditele.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)  erimeetmed;

b)  liidu meetmed

c)  ning erakorraline abi.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele või toetatakse artikli 20 kohaseid meetmeid. Tööprogrammi koostamisel konsulteerib komisjon organisatsioonidega, mis esindavad partnereid Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas kodanikuühiskonnaga. [ME 72]

2a.  Vähemalt 20 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgile. [ME 73]

3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada, et valitud tegevusi ei mõjuta ei ole rahastust ette nähtud projektidele, mille seaduslikkuse või rahastuse seaduslikkuse ja korrektsuse või tulemuslikkuse suhtes on tõendatud kahtlusi ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse. [ME 74]

4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta, tagamaks et rahastust ei ole ette nähtud projektidele, mille kohta on tõendeid, et nende projektide seaduslikkuse või nende rahastuse seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse võib kahtluse alla seada ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse. [ME 75]

4a.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, hindab komisjon, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta liikmesriigis esinev üldistunud puudus õigusriigi toimimises, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet viisil, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse. [ME 76]

5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

6.  Komisjon võtab Komisjonil on õigus võtta temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. [ME 77]

7.  Pärast lõikes 3 6 osutatud rahastamisotsuse tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme. [ME 78]

8.  Rahastamisotsused Tööprogrammid võib teha koostada üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. [ME 79]

2. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise raames

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele tööprogrammile, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta. [ME 80]

2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus].

Artikkel 10

Eelarvelised vahendid

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele, mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „programmid“), soovituslikult järgmiselt:

a)  2018. aasta hindades 3 543 880 000 (jooksevhindades 4 009 000 000) eurot liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele; [ME 81]

b)  2018. aasta hindades 708 953 000 (jooksevhindades 802 000 000) eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1. [ME 82]

2.  Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Kaasrahastamise määrad

1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % 85 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest nende liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, ja 75 % rahastmiskõlblikest kogukuludest teiste liikmesriikide puhul. [ME 83]

2.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.

4.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse, sealhulgas transiidi eriskeemi jaoks.

5.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

6.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast rahastamisvahendist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)  kogu toetuse, sealhulgas avaliku ja erasektori toetuse suhtes, või

b)  ainult avaliku sektori toetuse suhtes.

Artikkel 12

Programmid

1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagab, et tema riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu piirihalduse ja viisade valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid. [ME 84]

1a.  Seoses sellega eraldavad liikmesriigid vähemalt 20 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgile. [ME 85]

2.  Komisjon tagab peaks asjakohasel juhul tagama, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja asjakohasel juhul ka eu-LISA mis tahes muu asjaomane liidu asutus on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega väljatöötamise protsessiga juba varases etapis seotud. [ME 86]

3.  Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga programmide kavandite üle ja keskendub seejuures iseäranis tegevustoetusega hõlmatud meetmetele kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga a, et tagada ameti meetmete ja liikmesriikide piirihaldusmeetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus, hoiduda topeltrahastamisest ning saavutada kulutõhusus. [ME 87 ei puuduta eestikeelset versiooni]

3a.  Komisjon konsulteerib eu-LISAga programmide kavandite üle ja keskendub seejuures iseäranis tehnilise toetusega hõlmatud meetmetele kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga b, et tagada eu-LISA meetmete ja liikmesriikide meetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus. [ME 88]

4.  Komisjon võib kaasata asjakohasel juhul Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja asjakohasel juhul ka eu-LISA, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning mis tahes muu asjaomase asutuse 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et rahastamisvahendi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. [ME 89]

5.  Pärast käesoleva määruse kohaldamisalas olevate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja haavatavuse hindamise raames antud soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) 2016/1624 teeb kõnealune liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid soovitusi rahastamisvahendi toel ellu rakendada.

6.  Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja mis tahes muud asjaomast asutust või organit osalema protsessis, mille raames uuritakse, kuidas soovitusi käesoleva rahastamisvahendi abil kõige paremini ellu rakendada. [ME 90]

7.  Lõike 5 kohaldamisel seab asjaomane liikmesriik oma programmis esikohale meetmete rakendamise mis tahes kindlakstehtud puuduste, eelkõige tõsiste puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetele mittevastavate hindamistulemuste parandamiseks.

8.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi ja artikli 27 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib kiidab komisjon muudetud programmi heaks kiita. [ME 91]

9.  Komisjoni ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga viimase pädevuse raames koostööd tehes ja nendega konsulteerides võib asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid, sealhulgas tegevustoetuseks ette nähtud vahendeid ümber jagada, et rakendada lõikes 5 osutatud soovitused, millel on finantsmõju.

10.  Enne kui mõni liikmesriik otsustab rahastamisvahendi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta tagama, et kõik selle kolmanda riigi poolt võetavad, selles kolmandas riigis võetavad või selle kolmanda riigiga seotud meetmed oleksid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, ja nende puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. Asjaomane liikmesriik peab enne projekti algust komisjoniga konsulteerima, sealhulgas seoses eelpool nimetatud tingimuste täitmise tagamisega. [ME 92]

11.  Kui mõni liikmesriik otsustab erandkorras rahastamisvahendi toel rakendada koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või kolmandas riigis seoses kolmanda riigiga meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, peab ta tagama, et ta on kooskõlas määruse (EL) nr 1052/2013 artikliga 20 komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsest või mitmepoolsest koostöölepingust teavitanud. Liikmesriigid tagavad tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte täieliku järgimise, sealhulgas avamerel toimuvate tegevuste puhul. [ME 93]

11a.  Kui liikmesriik otsustab käesoleva rahastamisvahendi raames alustada projekti koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või sellega seoses, teavitab liikmesriik sellest kümne päeva jooksul partnereid riiklikul tasandil esindavaid organisatsioone ja juhtkomitee liikmeid. [ME 94]

12.  Käesoleva rahastamisvahendi toel ostetud tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks ning otsingu- ja päästeoperatsioonideks vajaliku varustuse, sealhulgas transpordivahendite ja sidesüsteemide suhtes kohaldatakse järgmist: [ME 95]

a)  enne tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks vajaliku varustuse, sealhulgas transpordivahendite ja sidesüsteemide omandamist rahastamisvahendi toel peab liikmesriik tagama, et see varustus vastab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti standarditele, kui sellised standardid on kehtestatud, ja kontrollima koos Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tehnilist kirjeldust eesmärgiga tagada Euroopa piiri- ja rannikuvalve kasutatava vara koostalitlusvõime;

b)  kogu liikmesriikide ostetud suuremahuline piirihaldusvarustus, nagu õhu- ja meretranspordi- ja seirevahendid, registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha need vahendid kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 39 lõikega 8 kättesaadavaks;

c)  liikmesriigid võivad otsustada osta rahastamisvahendi toel seadmeid mitmeotstarbeliste mereoperatsioonide jaoks, eeldusel et neid seadmeid, mida haldab asjaomane siseriiklik ametiasutus, kasutatakse ühe aasta jooksul ja kogu riiklikul eesmärgil kasutamise ajal vähemalt 60 % ulatuses piirivalveoperatsioonideks. Need seadmed registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha need vahendid kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 39 lõikega 8;

d)  selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 27 kohaselt toimuva aruandluse osana olemasolevad plaanid selle kohta, missuguseid seadmeid neil on kavas järgnevatel aastatel rahastamisvahendi toel osta. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.

Kui liikmesriigid rakendavad käesoleva rahastamisvahendi alusel meetmeid, mis on seotud merepiiri valvamisega, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel ning neil on õigus kasutada sel eesmärgil seadmeid ja süsteeme, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a–d. [ME 96]

13.  Piirihalduse alane koolitus, mis on korraldatud käesoleva rahastamisvahendi toel, peab põhinema asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja koolitusstandarditel piiri- ja rannikuvalve valdkonnas ning liidu ja rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ja asjaomase mereõiguse osas. [ME 97]

14.  Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29.

15.  Määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema Igas programmis nähakse kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabelis tabeliga 1 sätestatud ning kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikidel liikide või toetusvaldkondade kaupa. [ME 98]

Artikkel 13

Vahehindamine

-1.  Programmidele tehakse vahehindamine ja hindamine vastavalt artiklile 26. [ME 99]

1.  2024. aastal aasta lõpuks eraldab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate viimaste kättesaadavate statistiliste andmete alusel ja hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast. [ME 100]

2.  Juhul kui vähemalt 10 % 30 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat. [ME 101]

2a.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane õigusraamistik ja sellega seonduvad õigusaktid on jõustunud 1. jaanuariks 2022. [ME 102]

3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning ja rakendamisel tuvastatud puudujääke. [ME 103]

Artikkel 14

Erimeetmed

1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, millel on liidu lisaväärtus ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise. [ME 104]

2.  Peale artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et need on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et nende abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke.

3.  Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 15

Tegevustoetus

1.  Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 30 % sellest summast, mille ta on käesolevast rahastamisvahendist saanud oma programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

3.  Tegevustoetust kasutavad liikmesriigid peavad tegutsema kooskõlas liidu acquis’ga piiride ja viisade valdkonnas. [ME 105]

4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 27 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga viimase pädevuse ulatuses konsulteerimist vastavalt artikli 12 lõikele 3 hindama tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning võimaluse korral Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste raames kättesaadavat teavet, sealhulgas kõnealuste hindamiste järel esitatud soovitusi.

5.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 punkti c kohaldamist, suunatakse tegevustoetus konkreetsetele ülesannetele ja teenustele rahastamiskõlblikele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas. [ME 106]

6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VII lisas loetletud konkreetsete ülesannete ja teenuste rahastamiskõlblike meetmete muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29. [ME 107]

Artikkel 16

Tegevustoetus transiidi eriskeemile

1.  Käesolevast rahastamisvahendist kompenseeritakse transiidiviisade eest saamata jäänud tulu ning transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) rakendamisest tulenev lisakulu vastavalt määrustele (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003.

2.  Leedule artikli 7 lõike 2 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid tehakse kättesaadavaks Leedu jaoks ettenähtud täiendava tegevustoetusena kooskõlas programmi raames tegevustoetust saama kõlblike meetmetega, millele on osutatud VII lisas.

3.  Erandina artikli 15 lõikest 2 võib Leedu talle artikli 7 lõike 2 punkti a kohaselt eraldatud summat kasutada tegevustoetuse rahastamiseks lisaks artikli 15 lõikes 2 osutatud summale.

4.  Kui tehakse muudatusi, mis mõjutavad transiidi eriskeemi olemasolu või toimimist, vaatavad komisjon ja Leedu käesoleva artikli kohaldamise läbi.

3. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 17

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 18

Liidu meetmed

1.  Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.  Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ja mis on kooskõlas II ja III lisaga.

3.  Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega].

5.  Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse (EL) .../... [tagatisfondi määruse järglane] [artiklit X].

Artikkel 19

Segarahastamistoimingud

Käesoleva rahastamisvahendi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse [X jaotisega]. [ME 108]

Artikkel 20

Komisjoni tasandil antav tehniline abi

Rahastamisvahendist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid, nimelt ettevalmistavaid samme, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamistoiminguid ja kõiki haldus- ja tehnilise abi meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, vajaduse korral koos kolmandate riikidega, võib rahastada 100 % ulatuses. [ME 109]

Artikkel 21

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 22

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti reklaamivad meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset mõtestatud teavet asjaomastes keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teavet teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selge sõnaga liidu rahalist toetust. [ME 110]

2.  Komisjon Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab käesoleva komisjon rahastamisvahendi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ja ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Käesolevale rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide rakendamise tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib eelkõige edendada häid tavasid ja vahetada rahastamisvahendi rakendamisega seotud teavet. [ME 111]

2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(54) artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning neist saaks väljavõtteid teha. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, erieesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi. [ME 112]

2b.   Liikmesriigid peavad edastama komisjonile teabe eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate programmide arengu kohta, et selle teabe saaks avaldada komisjoni veebisaidil. [ME 113]

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 23

Erakorraline abi

1.  Rahastamisvahendist antakse Komisjon võib otsustada anda erandkorras viimase abinõuna rahalist toetust kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras, mis on tingitud. Selline olukord võib tuleneda pakilisest ja erakorralisest survest, mis on seotud sellega, et suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiiri, eelkõige sellistel piirilõikudel, millele määratud mõjutase on selline, et see ähvardab ohustada kogu Schengeni ala toimimist, või mõnes muus pakilisest ja erakorralisest survest tingitud olukorras, mis nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid välispiiridel ja kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse ja nõuab kiiret tegutsemist. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. [ME 114]

2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.

3.  Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega].

4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021. [ME 115]

4b.  Erakorralise abi andmisel järgitakse täielikult liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest. [ME 116]

Artikkel 24

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede, mis on saanud toetust rahastamisvahendi alusel, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. Käesoleva rahastamisvahendi alusel liidu programmidest makstavad toetused kinnitatakse asjakohasel juhul komisjoni tööprogrammides või riiklikes programmides ja iga-aastastes tulemusaruannetes. [ME 117]

2.  Meetmed Tegevused, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele: [ME 118]

a)  neid on hinnatud rahastamisvahendi projektikonkursi alusel;

b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

nad võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 67 lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8 liidu struktuurifondidest, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi või rahastamisvahendi eeskirju. [ME 119]

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu.

Üldsätted

Artikkel 25

Järelevalve ja aruandlus

1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 41 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta vähemalt kord aastas. [ME 120]

2.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 29 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.  Näitajad, mille abil antakse aru rahastamisvahendi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Eelarve jagatud täitmise raames eraldatud vahendite puhul kasutatakse ühiseid näitajaid. Taotluse korral tehakse komisjoni saadud andmed väljund- ja tulemusnäitajate kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 121]

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.  Selleks et tagada rahastamisvahendi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 29 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta.

5a.  Rahaliste vahendite puhul, mida eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames, peavad järelevalve ja aruandlus põhinema VI lisas sätestatud sekkumise liikidel. Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine. [ME 122]

5b.  Komisjon pöörab kooskõlas artikliga 5 ja artikli 12 lõigetega 10 ja 11 erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt võetavate, kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete järelevalvele. [ME 123]

Artikkel 26

Hindamine

1.  Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva rahastamisvahendi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise. rakendamise vahehindamise. Vahehindamises käsitletakse rahastu tulemuslikkust, tõhusust, lihtsustamist ja paindlikkust. Täpsemalt sisaldab vahehindamine hinnangut järgmise kohta: [ME 124]

a)  käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artikli 30 kohaselt esitavaid liikmesriikide iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid; [ME 125]

b)  rahastu raames rakendatud meetmete ja läbiviidud operatsioonide liidu lisaväärtus; [ME 126]

c)  rahastamisvahendi panus välispiiril esinevate ja esilekerkivate probleemide lahendamisse ja ühise viisapoliitika arendamisse ning rahastamisvahendi kasutamine Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise alusel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks; [ME 127]

d)  II lisas sätestatud rakendusmeetmete ja III lisas sätestatud meetmete jätkuv olulisus ja asjakohasus; [ME 128]

e)  käesolevast rahastamisvahendist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus. [ME 129]

Vahehindamises võetakse arvesse Sisejulgeolekufondi osana aastatel 2014–2020 toiminud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi pikaajalise mõju tagasivaatelise hindamise tulemusi. [ME 130]

1a.  Komisjon teeb 31. jaanuariks 2030 tagasivaatelise hindamise. Samaks kuupäevaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande. Tagasiulatuv hindamine hõlmab lõikes 1 sätestatud elementide hindamist. Sellega seoses hinnatakse vahendi pikemaajalist mõju, et sellest lähtuvalt teha otsus rahastu edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta. [ME 131]

2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale käesoleva määruse artiklile 14. [ME 132]

2a.  Komisjon pöörab kooskõlas artikliga 5 ja artikli 12 lõigetega 10 ja 11 erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete järelevalvele. [ME 133]

2. alajagu.

Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 27

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 134]

2.  Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse komisjonile edastatud uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 37 koondandmeid; [ME 135]

aa)  riiklike programmide raamatupidamise aastaaruande jaotus sissenõudmisteks, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseteks ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamiseks; [ME 136]

b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused; [ME 137]

c)  rahastamisvahendist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest, eriti liidu välisrahastamisvahenditest ning muu toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete antava toetuse vastastikune täiendavus, koordineeritus ja sidusus; [ME 138]

d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse;

da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine; [ME 139]

e)  teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)  rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel;

fa)  projektide rakendamine kolmandates riikides või nendega seoses. [ME 140]

3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanded vastuvõetuks. Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab nimetatud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted asjakohasel veebisaidil. [ME 141]

4.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 28

Järelevalve ja aruandlus

1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VI lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29.

2.  Kasutatakse ühiseid näitajaid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37. [ME 142]

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 8, 12, 15, 25 ja 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 143]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 25 ja 28 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 144]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 8, 12, 15, 25 ja 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 145]

Artikkel 30

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 27 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes. [ME 146]

Artikkel 31

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste meetmete jätkumist või muutmist, mis on hõlmatud määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi (2014–2020) osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga ning kõnealust määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Rahastamisvahendi rahastamispaketist võib katta ka sellise tehnilise ja haldusabi kulud, mille andmine on vajalik tagamaks ülemineku rahastamisvahendi ja nende meetmete vahel, mis on vastu võetud rahastamisvahendi eelkäija ehk määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi (2014–2020) osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames.

Artikkel 32

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

1.  Artiklis 10 osutatud olemasolevad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)  iga liikmesriik saab rahastamisvahendist kindla summa, mille suurus on 5 000 000 eurot, ainult programmitöö perioodi alguses;

b)  Leedule eraldatakse transiidi eriskeemi jaoks 157 200 000 eurot ainult programmitöö perioodi alguses;

c)  artiklis 10 osutatud ülejäänud vahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

30 % välismaismaapiiridele;

35 % välismerepiiridele,

20 % lennujaamadele,

15 % konsulaaresindustele.

2.  Punkti 1 alapunkti c alusel välismaismaapiiride ja välismerepiiride jaoks kättesaadavad vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)  70 % vastavalt nende välismaismaapiiri ja välismerepiiri pikkusele, mis arvutatakse iga määruses (EL) nr 1052/2013 määratletud piirilõigu puhul kaaluteguri põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 11; ning

b)  30 % vastavalt nende välismaismaapiiril ja välismerepiiril avalduvale töökoormusele, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti 7 alapunktile a.

3.  Punkti 2 alapunktis a osutatud kaaluteguri määrab kindlaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet kooskõlas punktiga 11.

4.  Punkti 1 alapunkti c kohaselt lennujaamadele mõeldud vahendid jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende lennujaamade töökoormusele, mis määratakse kindlaks vastavalt punkti 7 alapunktile b.

5.  Punkti 1 alapunkti c kohaselt konsulaaresindustele mõeldud vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)  50 % vastavalt liikmesriikide konsulaaresinduste (välja arvatud aukonsulaatide) arvule riikides, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001(55) I lisas, ning

b)  50 % vastavalt viisapoliitika haldamisega seotud töökoormusele liikmesriikide konsulaaresindustes nendes riikides, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti 7 alapunktis c.

6.  Punkti 1 alapunktis c nimetatud vahendite jaotamisel tähendab mõiste „välismerepiirid“ liikmesriikide territoriaalmere välispiire, nagu on määratletud kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklitega 4–16. Kui aga siiski ebaseadusliku sisserände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt korraldada kaugoperatsioone, loetakse nendeks piirideks kõrge ohutasemega piirkonna välispiirid. Sellisel juhul kasutatakse mõistet „ohupiirkonna välismerepiirid“, mille määratlemisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide esitatud viimase kahe aasta operatiivandmeid. Seda määratlust kasutatakse üksnes käesoleva määruse kohaldamisel. [ME 147]

7.  Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks hinnatakse töökoormust möödunud 36 kuu uusimate keskmiste näitajate põhjal, mis on kättesaadavad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Vahekokkuvõtte tegemiseks hinnatakse töökoormust möödunud 36 kuu uusimate keskmiste näitajate põhjal, mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal. Töökoormuse hindamise aluseks on järgmised tegurid:

a)  välismaismaapiiridel ja välismerepiiridel:

1)  70 % 60 % vastavalt ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arvule; [ME 148]

2)  30 % 20 %vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiril siseneda; [ME 149]

2a)  20 % inimestest, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on menetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL(56) artiklis 43 osutatud piirimenetluse raames. [ME 150]

b)  lennujaamades:

1)  70 % vastavalt ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arvule;

2)  30 % vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiril siseneda.

c)  konsulaaresindustes:

lühiajalise viisa või lennujaama transiidiviisa taotluste arv.

8.  Punkti 5 alapunktis a osutatud konsulaaresinduste arvu võrdlusnäitajad arvutatakse vastavalt teabele, mis on esitatud komisjoni 19. märtsi 2010. aasta otsuse C(2010)1620 (millega kehtestatakse viisataotluste menetlemise ja välja antud viisade muudatuste käsiraamat) 28. lisas.

Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad või kui liikmesriik ei esita seda teavet kaks aastat järjest, on võrdlusnäitaja null. [ME 151]

9.  Töökoormuse võrdlusnäitajad, millele on osutatud:

a)  punkti 7 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 7 alapunkti b alapunktis 1, põhinevad kõige värskemal statistikal, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas liidu õigusega;

b)  punkti 7 alapunkti a alapunktis 2 ja punkti 7 alapunkti b alapunktis 2, põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud värskeimatel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad andmetel, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas liidu õigusega;

c)  punkti 7 alapunktis c on värskeim viisastatistika, mille komisjon on avaldanud vastavalt viisaeeskirja(57) artiklile 46.

d)  Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid. Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad või kui liikmesriik ei esita seda teavet kaks aastat järjest, on võrdlusnäitaja null. [ME 152]

10.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitab komisjonile aruande vahendite jaotuse kohta punkti 1 alapunktis c osutatud välismaismaapiiride, välismerepiiride ja lennuväljade vahel. Komisjon teeb aruande üldsusele kättesaadavaks. [ME 153]

11.  Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks määratakse punktis 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine ohutase mõjutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Vahekokkuvõtte tegemiseks määratakse lõikes 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine ohutase mõjutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal. Selles määratakse määruses (EL) nr 1052/2013 määratletud ohutasemeid mõjutasemeid kohaldades iga piirilõigu kohta kindlaks järgmised konkreetsed kaalutegurid: [ME 154]

a)  0,5 madala ohutaseme mõjutaseme korral; [ME 155]

b)  3 keskmise ohutaseme mõjutaseme korral; [ME 156]

c)  5 kõrge ohutaseme mõjutaseme korral. [ME 157]

d)  8 kriitilise ohu korral. [ME 158]

II LISA

Rakendusmeetmed

1.  Rahastamisvahendiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 4 punktiga a,

i.  suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja järelevalvet, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja vajaduse korral meetmeid, mis on seotud piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseaduslik ebaseadusliku üle piiri toimetamine, inimkaubandus toimetamise, inimkaubanduse ja terrorism, ennetamiseks terrorismi ennetamise ja avastamiseks avastamisega, ning meetmeid, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või taotlevate isikute edasisuunamisega; [ME 159]

ii.  toetades merel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse raames tehtavaid otsingu- ja päästetöid; [ME 160]

iii.  rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, tingimusel et need meetmed ei ohusta vaba liikumist; [ME 161]

iv.  analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust;

v.  toetades käesoleva määruse kohaldamisala raames liikmesriike, kellele avaldub või võib ELi välispiiridel avalduda ebaproportsionaalset suur rändesurve artiklis 23 osutatud hädaolukorras olevaid liikmesriike, muu hulgas tehnilise ja operatiivtoe kaudu abil ning kasutades esmase vastuvõtu piirkondades rände haldamise tugirühmi; [ME 162]

b)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve edasine arendamine ühise suutlikkuse suurendamise, ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist koostööd ja koordineerimist, et arendada edasi Euroopa piiri- ja rannikuvalvet; [ME 163]

c)  piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste koostöö tõhustamine riigi tasandil ja ELi tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, asutuste ja või ametite või kolmandate riikide, sealhulgas välistegevuse eest vastutavate ametite vahel; [ME 164]

d)  välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas kvaliteedikontrolli mehhanismide, nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohase Schengeni hindamismehhanismi, määruse (EL) 2016/1624 kohaste haavatavuse hindamiste ja riiklike kvaliteedikontrolli mehhanismide raames antud soovituste rakendamine;

e)  nende suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt, käitamine ja hooldamine piirihalduse valdkonnas, mida juba hõlmab liidu õigus, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime ning andmete kvaliteedi parandamise ja teabe edastamise tõhustamise meetmete tagamine. [ME 165]

ea)  võimekuse suurendamine, et anda merehädalistele abi eelkõige otsingu- ja päästetööde toetamise abil; [ME 166]

eb)  toetades merel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse raames tehtavaid otsingu- ja päästetöid; [ME 167]

2.  Rahastamisvahendiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja lastele; [ME 168]

aa)  abi liikmesriikidele viisade väljaandmisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisasade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikutele, ning viisasid käsitleva liidu acquis’ täielikul järgimisel; [ME 169]

b)  viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine;

c)  liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine;

d)  suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt ajakohastamine, käitamine ja hooldamine ühise viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime tagamine. [ME 170]

III LISA

Toetuse kohaldamisala

1.  Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist eelkõige järgmist:

a)  taristu, hooned, süsteemid ja teenused, mida on vaja piiripunktides, esmase vastuvõtu keskustes ja piiripunktide vahel toimuvaks piirivalveks, et hoida ära ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust välispiiril ning tagada seaduslike reisijate voogude sujuvus ja rändevoogude tulemuslik haldamine, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute edasisuunamisega, tagades alati asjaomaste isikute inimväärse kohtlemise; [ME 171]

b)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti väljatöötatud standarditele vastav, tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks ette nähtud varustus, sealhulgas transpordivahendid ja sidesüsteemid, kui sellised standardid on olemas;

c)  Euroopa integreeritud piirihalduse arendamise valdkonna koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi, ja riskianalüüsi ning riigispetsiifilistes soovitustes kindlakstehtud probleeme – kõiki täielikus kooskõlas põhiõigustega; [ME 172]

d)  kontaktametnike lähetamine kolmandatesse riikidesse, nagu on määratletud määruses (EL) nr.../... [uus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määrus], ning piirivalveametnike ja teiste ekspertide lähetamine liikmesriikidesse või liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse, ekspertide või kontaktametnike võrgustike koostöö ja operatiivsuutlikkuse suurendamine, parimate tavade vahetamine ning Euroopa võrkude suutlikkuse suurendamine liidu poliitika hindamise, edendamise, toetamise ja arendamise eesmärgil; [ME 173]

e)  uuringud, katseprojektid ja muud asjakohased meetmed, mille eesmärk on rakendada või arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas meetmed, mis on suunatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamisele, näiteks ühine suutlikkuse suurendamine, ühishanked, ühiste standardite kehtestamine, ja muud meetmed, millega ühtlustatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide vahelist koostööd ja koordineerimist, samuti meetmed, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute edasisuunamisega; [ME 174]

f)  meetmed, mille eesmärk on arendada uuenduslikke meetodeid või võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige rakendada julgeoleku-uuringute tulemusi, kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on määruse (EL) 2016/1624 artikli 37 alusel tegutsedes kindlaks teinud, et see aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivvõimekuse arendamisele. Kõnealused uuenduslikud meetodid ja uued tehnoloogiad on täielikus kooskõlas põhiõiguste ja isikuandmete kaitse õigusega; [ME 175]

g)  ettevalmistavad sammud, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, mis on vajalikud välispiirpoliitika rakendamiseks, sealhulgas Schengeni ala juhtimise tugevdamiseks, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, mille eesmärk on kontrollida Schengeni acquis’ ja Schengeni piirieeskirjade kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid, samuti meetmed, millega rakendatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/1624 tehtud haavatavuse hindamiste raames antud soovitusi; [ME 176]

ga)   meetmed, mille eesmärk on parandada viisa- ja piirivaldkonna IT-süsteemides säilitatavate andmete kvaliteeti ning andmesubjekti võimalusi kasutada õigust teabele, andmetele juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja nende töötlemise piiramisele seoses meetmetega, mis kuuluvad käesoleva õigusakti kohaldamisalasse; [ME 208]

h)  isikute tuvastamine, sõrmejälgede võtmine, registreerimine, turvakontrollid, küsitlemine, teabe andmine, arstlik läbivaatus ja haavatavuse kontroll ning vajaduse korral arstiabi ning asjakohasel juhul kolmandate riikide kodanike suunamine asjakohase menetluse varjupaigamenetluse juurde välispiiril, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondades; [ME 177]

i)  meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust välispoliitikast ning tutvustada liidu poliitilisi prioriteete;

j)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes nõuetekohaselt arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet; [ME 178]

k)  tegevustoetus Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks.

ka)  heade tavade ja eksperditeadmiste vahetamine, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega piirikontrolli eri aspektide raames ja eelkõige seoses haavatavate isikute tuvastamise, neile kohese abi andmise ning nende kaitseteenistustele üleandmisega; [ME 179]

kb)  meetmed, mille eesmärk on selliste poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, nagu ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate rakendamine edusammude mõõtmisel ja poliitika arengusuundade hindamisel. [ME 180]

2.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist eelkõige järgmist:

a)  taristu ja ehitised, mis on vajalikud viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks, sealhulgas julgeolekumeetmed, samuti muud meetmed, mille eesmärk on parandada viisataotlejatele osutatavate teenuste kvaliteeti;

b)  viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik varustus ja sidesüsteemid;

c)  konsulaartöötajate ning ühist viisapoliitikat ja konsulaarkoostööd rakendava muu personali koolitus, sealhulgas vajaduse korral põhiõiguste järgimise vallas; [ME 181]

d)  parimate tavade ja ekspertide vahetus, sealhulgas ekspertide lähetamine ning Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine hindamaks, edendamaks, toetamaks ja arendamaks edasi liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke, sealhulgas põhiõiguste kaitsmise vallas ning eelkõige haavatavate isikute tuvastamise, neile viivitamata abi andmise ning nende kaitseteenistustele üleandmise vallas; [ME 182]

e)  uuringud, katseprojektid ja muud asjakohased meetmed, näiteks meetmed, mille eesmärk on parandada teadmisi analüüsi, järelevalve ja hindamise abil;

f)  meetmed, mille abil töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate teadusprojektide tulemusi;

g)  ettevalmistavad sammud, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, sealhulgas sellised meetmed, millega tõhustatakse Schengeni ala juhtimist, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid; [ME 183]

h)  viisapoliitikaalase teadlikkuse suurendamise meetmed sidusrühmade ja üldsuse jaoks, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine;

i)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja isikuandmete kaitse õigust; [ME 184]

j)  tegevustoetus ühise viisapoliitika rakendamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet. [ME 185]

ja)  abi liikmesriikidele viisade väljaandmisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisasade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikutele, ning viisasid käsitleva liidu acquis’ täielikul järgimisel. [ME 186]

3.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitilise eesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist eelkõige järgmist:

a)  taristu ja ehitised, mis on vajalikud suuremahuliste IT-süsteemide ja nendega seotud sideinfrastruktuuri komponentide majutamiseks;

b)  seadmed ja sidesüsteemid, mis on vajalikud suuremahuliste IT-süsteemide nõuetekohaseks toimimiseks;

c)  suuremahuliste IT-süsteemidega seotud koolitus- ja kommunikatsioonitegevus;

d)  suuremahuliste IT-süsteemide arendamine ja täiustamine;

e)  uuringud, kontseptsioonide tõestused, katseprojektid ja muud suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime rakendamisega seotud asjakohased meetmed;

f)  meetmed, mille abil töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate teadusprojektide tulemusi;

g)  viisade ja välispiiride valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja isikuandmete kaitse õigust; [ME 187]

ga)  meetmed, mille eesmärk on parandada andmete kvaliteeti ja aidata andmesubjektil kasutada tõhusamalt oma õigust teabele oma isikuandmete kohta, neile juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja töötlemise piiramisele; [ME 188]

h)  tegevustoetus suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks.

IV LISA

Kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed kooskõlas artikli 11 lõikega 3 ja artikli 12 lõikega 14

1)  Seadmete ostmine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga korraldatavate ühishangete kaudu, et anda need Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse ameti operatiivtegevuse tarbeks kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 39 lõikega 14.

2)  Meetmed, millega toetatakse liikmesriigi ja tema naabruses asuva kolmanda riigi asutuste vahelist koostööd, kui ELil on kõnealuse kolmanda riigiga ühine maismaa- või merepiir.

3)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve edasine arendamine Ühise suutlikkuse suurendamise, suurendamine ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist, nagu on sätestatud II lisa punkti 1 alapunktis b et arendada edasi Euroopa piiri- ja rannikuvalvet. [ME 189]

4)  Sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike ühine lähetamine, nagu on osutatud III lisas.

5)  Meetmed, mis aitavad paremini tuvastada ja toetada inimkaubanduse ohvreid, ja meetmed, millega soodustatakse piiriülest koostööd eesmärgiga tuvastada piirikontrolli käigus inimkaubitsejaid, sealhulgas kaitse- ja suunamismehhanismi väljatöötamise ja toetamise abil. [ME 190]

5a)  Integreeritud lastekaitsesüsteemide väljatöötamine välispiiridel ja lapsrändajaid käsitleva üldise poliitika väljatöötamine, sealhulgas töötajate piisava koolitamise ja liikmesriikide vahelise heade tavade vahetamise abil. [ME 191]

6)  Meetmed, millega võetakse kasutusele või üle või millega valideeritakse uusi meetodeid ja uut tehnoloogiat, sealhulgas liidu rahastatavate julgeoleku-uuringute katseprojektid ja järelmeetmed, nagu on osutatud III lisas et parandada viisa- ja piirivaldkonna IT-süsteemides säilitatavate andmete kvaliteeti ning andmesubjektide võimalusi kasutada õigust teabele, andmetele juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja nende töötlemise piiramisele seoses meetmetega, mis kuuluvad käesoleva õigusakti kohaldamisalasse. [ME 209]

6a)  Meetmed, mille eesmärk on haavatavate isikute tuvastamine, neile kohese abi andmine ja nende kaitseteenistustele üleandmine. [ME 193]

7)  Meetmed, millega rajatakse ja hallatakse esmase vastuvõtu piirkondi liikmesriikides, kellele avaldub või võib avalduda erakorraline ja ebaproportsionaalset suur rändesurve.

8)  Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide edasine arendamine, nagu on osutatud II lisa punkti 2 alapunktis c.

9)  Liikmesriikide kohaloleku või esindatuse suurendamine viisanõudega riikides, eelkõige neis riikides, kus ükski liikmesriik praegu esindatud ei ole.

V LISA

Artikli 25 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge:. [ME 194]

1)  Ebaseaduslike piiriületamiste arv, mis on kindlaks tehtud ELi välispiiril a) piiripunktide vahel ning b) piiripunktides.

Andmete allikas: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

2)  Piiripunktides avastatud ebaseaduslikke reisidokumente kasutavate isikute arv.

Andmete allikas: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

2a)  Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.

Andmete allikas: Liikmesriigid [ME 195]

2b)  Sisenemiskeelu saanud isikute arv.

Andmete allikas: Liikmesriigid [ME 196]

b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja ja leevendada julgeolekuriske:. [ME 197]

1)  Fondist toetatavates konsulaatides avastatud ebaseaduslikke reisidokumente kasutavate isikute arv.

Andmete allikas: Liikmesriigid

1a)  Liikmesriikide konsulaatides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.

Andmete allikas: Liikmesriigid [ME 198]

2)  Viisataotluse menetlemise keskmine kestus (ja suundumused)

Andmete allikas: Liikmesriigid

VI LISA

Sekkumise liigid

TABEL 1: SEKKUMISVALDKONNA KOODID

I.  Euroopa integreeritud piirihaldus

001

Piirikontrollid

002

Piirivalve – õhuvarustus

003

Piirivalve – maismaavarustus

004

Piirivalve – merevarustus

005

Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid

006

Piirivalve – muud meetmed

007

Piirikontrolliga seotud tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal

008

Olukorrateadlikkus ja teabevahetus

009

Riskianalüüs

010

Andmete ja teabe töötlemine

011

Esmase vastuvõtu piirkonnad

011a

Haavatavate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed [ME 199]

011b

Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed [ME 200]

012

Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine

013

Asutustevaheline koostöö – siseriiklik tasand

014

Asutustevaheline koostöö – Euroopa Liidu tasand

015

Asutustevaheline koostöö – kolmandate riikidega

016

Sisserändeküsimustega tegelevate ühiste kontaktametnike lähetamine

017

Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac piiride haldamiseks

018

Suuremahulised IT-süsteemid – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

019

Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)

020

Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS II)

021

Suuremahulised IT-süsteemid – koostalitlusvõime

022

Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus

023

Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks

024

Tegevustoetus – transiidi eriskeem

II.  Ühine viisapoliitika

001

Viisataotluste menetlemise parandamine

002

Konsulaatide toimimise tõhustamine, kliendisõbraliku keskkonna loomine ja turvalisuse tagamine konsulaatides

003

Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad

004

Konsulaarkoostöö

005

Konsulaaresinduste võrk

006

Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem (VIS)

007

Muud IT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks

008

Tegevustoetus – ühine viisapoliitika

009

Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks

010

Tegevustoetus – transiidi eriskeem

010a

Humanitaarviisade väljastamine [ME 201]

 

III.  Tehniline abi

001

Teave ja kommunikatsioon

002

Ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve ja kontroll

003

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

003a

Andmete kvaliteet ja andmesubjekti õigus teabele oma isikuandmete kohta, neile juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja töötlemise piiramisele [ME 202]

004

Suutlikkuse suurendamine

TABEL 2:   MEETME LAADI KOODID

001

taristu ja hooned

002

transpordivahend

003

muud tegevuseks vajalikud seadmed

004

sidesüsteemid

005

IT-süsteemid

006

koolitus

007

parimate tavade vahetamine – liikmesriikide vahel

008

parimate tavade vahetamine – kolmandate riikidega

009

ekspertide lähetamine

010

uuringud, kontseptsioonide tõestused, katseprojektid ja samalaadsed meetmed

011

teavitustegevus

012

statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine

013

teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed

TABEL 3:   RAKENDUSVIISIDE KOODID

001

Erimeede

002

Erakorraline abi

003

IV lisas loetletud meetmed

004

Schengeni hindamise raames antud soovituste rakendamine

005

Haavatavuse hindamise raames antud soovituste rakendamine

006

Koostöö kolmandate riikidega

007

Kolmandates riikides võetavad meetmed

VII LISA

Tegevustoetuse saamise tingimustele vastavad meetmed

a)  Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi raames kaetakse tegevustoetusega järgmised kulud, tingimusel et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet neid oma operatiivtegevuse raames ei kata:

1)  personalikulud;

2)  seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud;

3)  käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävad teeninduskulud, sealhulgas esmase vastuvõtu piirkondades; [ME 203]

4)  operatsioonide jooksvad kulud.

Vastuvõttev liikmesriik määruse (EL) nr 2016/1624 artikli 2 lõike 5 tähenduses võib kasutada tegevustoetust, et katta oma jooksvaid kulusid seoses osalemisega kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 5 osutatud tegevuses, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, või oma riigi piirikontrollitegevuse eesmärgil.

b)  Artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kaetakse tegevustoetusega järgmised kulud:

1)  personalikulud, sealhulgas koolituse kulud;

2)  teeninduskulud;

3)  seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud;

4)  kinnisvara kulud, sealhulgas rendikulud ja kulum.

c)  Artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames kaetakse tegevustoetusega järgmised kulud:

1)  personalikulud, sealhulgas koolituse kulud;

2)  suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuride operatiivjuhtimise ja hoolduse, sealhulgas nende süsteemide koostalitlusvõime ja turvaliste ruumide rendi kulud.

d)  Lisaks eespool toodule antakse tegevusabiga Leedu programmile toetust kooskõlas artikli 16 lõikega 1.

VIII LISA

Artikli 25 lõikes 3 osutatud väljund- ja tulemusnäitajad

a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge:. [ME 204]

1)  Piirikontrolli taristu, transpordivahendid ja muud seadmed, mida finantseeritakse rahastamisvahendi abil:

–  asjaomases liikmesriigis asuvate uute või ajakohastatud piiripunktide arv uute või ajakohastatud piiripunktide koguarvust;

–  automaatse piirikontrolli väravate arv;

–  õhutranspordivahendite arv;

–  meretranspordivahendite arv;

–  maismaatranspordivahendite arv;

–  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv;

–  muude seadmete arv ning nende esmase vastuvõtu piirkondade loomiseks, ajakohastamiseks või haldamiseks mõeldud seadmete arv, mida kasutatakse käesoleva määruse kohaldamiseks;

–  rahastamisvahendist toetatavate mitmeotstarbeliste seadmete arv.

2)  Rahastamisvahendist toetatavate spetsialiseeritud ametikohtade arv kolmandates riikides:

–  III lisas osutatud ühised kontaktametnikud;

–  muud piirihaldusega seotud spetsialiseeritud ametikohad.

3)  Liikmesriikide ametiasutuste ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahel Euroopa piiri- ja rannikuvalve väljaarendamiseks loodud selliste koostööprojektide või koostöövoogude arv, mis aitavad kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve arengule.

4)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuses kasutatavate, rahastamisvahendi abil soetatud seadmete arv nende seadmete koguarvust, mis on registreeritud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis.

5)  Riiklike ametiasutuste ja EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskuse vaheliste, rahastamisvahendi abil käivitatud koostööprojektide arv.

6)  Rahastamisvahendi toel integreeritud piirihaldusega seotud aspektide alase koolituse saanud töötajate arv.

7)  Selliste IT-funktsioonide arv, mis on rahastamisvahendi abil muu hulgas koostalitlusvõime huvides välja töötatud, kasutusele võetud või mida on hooldatud või ajakohastatud:

–  SIS II;

–  ETIAS;

–  EES;

–  VIS piirihalduse eesmärgil;

–  Eurodac piirihalduse eesmärgil;

–  IT-süsteemide ja Euroopa otsinguportaalide ühenduste arv, mille loomist on toetatud rahastamisvahendist;

–  Muud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad suuremahulised IT-süsteemid.

8)  Nende Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise raames piirihalduse kohta antud soovituste arv, mida on rakendatud rahastamisvahendi toel, selliste soovituste koguarvust, millel on finantsmõju.

b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja ja leevendada julgeolekuriske:. [ME 205]

1)  Väljaspool Schengeni ala rahastamisvahendi toetusel loodud või ajakohastatud konsulaaresinduste arv väljaspool Schengeni ala loodud või ajakohastatud konsulaaresinduste koguarvust.

2)  Rahastamisvahendi abil ühise viisapoliitika valdkonnas koolituse saanud töötajate arv ja kursuste arv.

3)  Selliste IT-funktsioonide arv, mis on rahastamisvahendi abil muu hulgas koostalitlusvõime huvides välja töötatud, kasutusele võetud või mida on hooldatud või ajakohastatud:

–  VIS;

–  EES;

–  Muud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad suuremahulised IT-süsteemid.

4)  Rahastamisvahendi abil liikmesriikide vahel viisade menetlemiseks loodud ja ajakohastatud koostöövormide arv:

–  ruumide jagamine;

–  ühised viisataotluskeskused;

–  esindused;

–  muu.

5)  Nende Schengeni hindamise raames ühise viisapoliitika valdkonnas antud soovituste arv, mida on rakendatud rahastamisvahendi toel, selliste soovituste koguarvust, millel on finantsmõju.

6)  Nende viisanõudega riikide arv, mille territooriumil kohalolevate või esindatud liikmesriikide arvu on rahastamisvahendi toetuse abil suurendatud.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)ELT C , , lk .
(3)ELT C , , lk .
(4) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(6)COM(2015)0240, 13. mai 2015.
(7)http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/12/15/euco-conclusions-final/.
(8)Euroopa Ülemkogu järeldused, 22.–23. juuni 2017.
(9)COM(2017)0794 final.
(10) Komisjoni 29. aprilli 2017. aasta avaldus inimvoogude haldamise kohta piiridel Sloveenia ja Horvaatiaga.
(11) Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1804 Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel (ELT L 259, 7.10.2017, lk 25).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
(13)ELT L […], […], lk […].
(14)ELT L […], […], lk […].
(15)ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
(18)COM(2016)0731, 16. november 2016.
(19)COM(2016)0272/2, 4. mai 2016.
(20)COM(2016)0881, COM(2016)0882 ja COM(2016)0883, 21. detsember 2016.
(21)COM(2017)0344, 29. juuni 2017.
(22)COM(2017)0794, 12. detsember 2017.
(23)Dokument EUCO 22/15 CO EUR 8 CONCL 3.
(24)Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
(25)ELT L 236, 23.9.2003, lk 946.
(26)Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).
(27)Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 694/2003 määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).
(28)ELT L […], […], lk […].
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).
(30)Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).
(32)ELT C , , lk .
(33)ELT C , , lk .
(34)ELT C […], […], lk […].
(35)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(36)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(37)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(38)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(39)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(40)Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(41)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(42)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(43)ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(44)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(45)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(46)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(47)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(48)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(49)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(50)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(51)ELT L […], […], lk […].
(52)ELT L […], […], lk […].
(53)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
(55) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(57)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).


Sisejulgeolekufondi loomine ***I
PDF 320kWORD 122k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond (COM(2018)0472 – C8-0267/2018 – 2018/0250(COD))
P8_TA(2019)0177A8-0115/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0472),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0267/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0115/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Sisejulgeolekufond

P8_TC1-COD(2018)0250


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Sisejulgeoleku tagamine Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt üksnes liikmesriikide pädevuses, ent tegemist nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Sisejulgeolekon ühise püüdlusega, millesse peaksid ELi institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid liikmesriigid erasektori ja kodanikuühiskonna abiga andma oma ühise panuse. Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on määranud ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, nagu need on sätestatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas(4) ning nagu neid on kinnitanud nõukogu oma järeldustes 2015. aasta juuni Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia kohta(5) ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis(6). Kõnealuse strateegia eesmärk oli luua strateegiline raamistik liidu tasandil sisejulgeoleku valdkonnas tehtavale tööle ning selles määrati kindlaks peamised tegevusprioriteedid, millega tagada liidu tõhus vastus ajavahemikus 2015–2020 ilmnevatele julgeolekuohtudele. Nende prioriteetide hulka arvati näiteks terrorismivastane võitlus ja, näiteks terrorismivastane võitlus ja radikaliseerumise, sealhulgas internetis toimuva radikaliseerumise ennetamine, organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus küberkuritegevuse vastu. [ME 1]

(2)  25. septembril märtsil 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu. [ME 2]

(3)  15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon võttis 12. detsembril 2017 vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik(7).

(4)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 67 lõike 3 kohane liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh liidu asjaomaste liidu asutuste ja muude organite ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(5)  Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kaupu elutähtsat taristut üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste ärakasutamine, ning inim- hübriidohud, aga ka keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja relvakaubandus tuumaohud tekitavad liidule liidu sisejulgeolekule ja siseturule endiselt sisejulgeolekuprobleeme probleeme. [ME 3]

(5a)  Fond peaks andma rahalist toetust, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, mis on tingitud interneti kaudu toime pandud teatavat liiki kuritegude („küberruumi kasutades toime pandud kuriteod“), nagu maksepettuste, laste seksuaalse ärakasutamise ja relvade salakaubaveo märkimisväärsest suurenemisest viimastel aastatel. [ME 4]

(6)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 tuleks rahaliselt toetada meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise, ühiste koolituste ning politsei- alal ja politseikoostööd õiguskoostöö alal, milles osalevad kõik liikmesriikide pädevad ametiasutused ja liidu asutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetusmeetmeid kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamiseks. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine (ELi toimimise lepingu artikkel 72). [ME 5]

(7)  Schengeni acquisja liidu kogu siseturuala säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende ELi kodanike andmeid, kes ületavad ELi välispiire. Lisaks sellele on komisjon avaldanud liikmesriikide jaoks soovituse selle kohta, kuidas politseikontrolli ja piiriülest koostööd paremini korraldada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega. [ME 6]

(8)  Selleks et aidata välja kujundada ja ellu viia tulemuslikku ja tegelikku julgeolekuliitu eesmärgiga tagada kogu Euroopa Liidus kõrge sisejulgeoleku tase, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi (edaspidi „fond“) ja seda hallates.

(9)  Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 sätestatud väärtusi, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada selliste põhiõiguste täielik austamine nagu inimväärikus, õigus elule, piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelustamine, õigus isikuandmete kaitsele, laste õigused ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Määrusega püütakse edendada ka mittediskrimineerimise põhimõtete rakendamist. [ME 7]

(10)  Vastavalt ELi lepingu artiklile 3 tuleks fondist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest. Fondist tuleks samuti toetada lapstunnistajate ja -ohvrite, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste kaitsmise meetmeid ja nende abistamist.

(10a)  Õiguskaitsetöötajate teadlikkuse tõstmine rassismi, sealhulgas antisemitismi ja romavastasuse kõigist vormidest on üks tähtsamaid tegureid sisejulgeoleku vallas edu saavutamiseks. Seega tuleks fondi rakendusalasse lisada õiguskaitsetöötajate koolitus- ja haridusmeetmed, et suurendada kohalikul tasandil usalduse loomise suutlikkust. [ME 8]

(11)  Kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige võidelda tõkestada terrorismi ja radikaliseerumise, raske vägivaldset äärmuslust, sealhulgas radikaliseerumist, sallimatust ja diskrimineerimist, rasket ja organiseeritud kuritegevuse kuritegevust ja küberkuritegevusega küberkuritegevust ja nende vastu võidelda ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid ja kaitsta elutähtsat taristut. Fondi abil tagatakse, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud esilekerkivate uute ohtudega tegelemiseks – näiteks ebaseaduslik kaubandus, sealhulgas internetis kaubitsemine, hübriidohud, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud – tegelemiseks ning tegeliku julgeolekuliidu rakendamiseks. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks. [ME 9]

(12)  Fondi terviklikus raamistikus antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige teabe vahetamist ja sellele juurdepääsu, politsei- ja õiguskoostööd ja ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, teabe vahetamine terrorism, inimkaubandus, pagulaste ja sellele juurdepääs, terrorism, inimkaubandus, ebaseadusliku sisserände ärakasutamine, ja naiste puhul laste seksuaalne ärakasutamine ja naiste puhul, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ja küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning julgeolekuriskide tõhusat juhtimist ja -kriiside ohjamist. Selleks tuleks muu hulgas korraldada ühiseid koolitusi, välja töötada ühised poliitikapõhimõtted (strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad), võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd. [ME 10]

(12a)  Fond peaks andma abi õiguskaitseasutustele, olenemata nende organisatsioonilisest struktuurist, mis on kindlaks määratud riigi tasandi õigusaktidega. Seetõttu peaksid fondist toetuse saamiseks toetuskõlblikud olema ka meetmed, milles osalevad sisejulgeoleku ülesandeid täitvad sõjalised jõud, kui sellised meetmed aitavad kaasa fondi erieesmärkide saavutamisele. Hädaolukorras ning tõsiste avalikku julgeolekut ohustavate teguritega tegelemiseks ja nende tõrjumiseks, sealhulgas pärast terrorirünnakut, peaksid sõjaliste jõudude meetmed liikmesriigi territooriumil olema fondi jaoks toetuskõlblikud. Rahuvalve või kaitsetegevus väljaspool liikmesriigi territooriumi ei tohiks aga fondi jaoks mingil juhul toetuskõlblik olla. [ME 11]

(13)  Fond põhineb selle eelkäijate saavutustel ja investeeringutel. Need eelkäijad on: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ ja programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ ajavahemikul 2007–2013 ning Sisejulgeolekufondi osaks olev politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014,(8) ajavahemikul 2014–2020. Käesoleva fondi kohaldamisala peaks olema laiem, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi.

(14)  Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, aga ka Euroopa tööstussektori aktiivset ja sisulist osalust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, eelkõige küberjulgeoleku valdkonnas. Asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik osaleda ka teistel osalistel, liidu asjaomastel asutustel ja muudel liidu organitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Tuleks aga tagada, et fondi toetust ei kasutataks seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile. [ME 12]

(15)  Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva fondi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (nõudluse ja pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil uimastite omamise ja ostmise vastu. Fondi kaudu tuleks eelkõige toetada uimastipoliitika ennetuslikke aspekte. Selleks et luua uimastitega seotud valdkonnas rohkem selgust ja koostoimet, tuleks need ajavahemikus 2014–2020 õigusprogrammiga hõlmatud uimastitevastased eesmärgid inkorporeerida käesoleva määrusega loodavasse fondi.

(16)  Tagamaks, et fond aitaks tulemuslikult kaasa kõrgematasemelise sisejulgeoleku tagamisele kogu Euroopa Liidus ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisele, tuleks seda kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem väärtust Euroopa lisaväärtust. [ME 13]

(17)  Liidu solidaarsuse huvides ja sealse julgeoleku tagamise vastutuse jagamise vaimus peaks asjaomane liikmesriik juhul, kui Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013(9) kohaselt.

(18)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmide prioriteetide raames käsitletakse aidatakse kaasa fondi erieesmärke erieesmärkide saavutamisele, et valitud prioriteedid on kooskõlas artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega ning tagab üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse. [ME 14]

(19)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust.

(20)  Fond peaks olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks koostoimet taotleda tagatakse koostoime Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis koosneb määrusega (EL) .../... loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist ja määrusega (EL) .../... loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist, samuti määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega, määrusega (EL) .../... loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, määrusega (EL) .../... loodud õiguste ja väärtuste programmiga, määrusega (EL) .../... loodud õigusprogrammiga, määrusega (EL) .../... loodud digitaalse Euroopa programmiga ja määrusega (EL) .../... loodud InvestEU programmiga. Eriti tuleks koostoimet taotleda taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku ja , kuriteoohvrite kaitse ning vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, ennetamise valdkonnas. Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks on väga oluline kehtestada tõhusad koordineerimismehhanismid. [ME 15]

(21)  Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide, liidu välispoliitika ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga ja arenguabipoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine), ebaseadusliku kaubanduse vastu, eeskätt relva- ja uimastikaubanduse vastu ning võitlus ebaseadusliku kauplemise vastu ohustatud liikide ja kultuuriväärtustega, ning võitluses raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu. [ME 16]

(22)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus aitab eelkõige tugevdada riikide ja liidu suutlikkust julgeolekuvaldkonnas.

(23)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi julgeolekuvaldkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub julgeolekut käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, loetakse see liikmesriik liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(23a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...(10) kohaselt peaks liit võtma meetmeid, et kaitsta oma eelarvet, kui liikmesriigis täheldatakse üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL) .../.... [ME 17]

(24)  Fond peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik. [ME 18]

(25)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal.

(26)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse sisemiste ja väliste julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks liikmesriikidele eraldada perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu. [ME 19]

(26a)  Fondi vahendite jaotamisel tuleks arvesse võtta elutähtsat taristut, mida liikmesriigid peavad kaitsma. [ME 20]

(27)  Kuna julgeolekuvaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. [ME 21]

(28)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – nendele meetmetele on ette nähtud suurem liidu toetus peamiselt nende suure Euroopa lisaväärtuse tõttu või nende tähtsuse tõttu liidu jaoks. [ME 22]

(29)  Osa fondi ressurssidest võiks eraldada ka selleks, et rakendada erimeetmeid, mis eeldavad liikmesriikide koostööd või mida võetakse siis, kui liidus aset leidvate arengusuundumustega tegelemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides.

(30)  Fondist tuleks anda toetust sisejulgeolekuga seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate teatavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(31)  Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus või teatavate liikmesriikide vahel. Sellega seoses tuleks ergutada liikmesriikide luureteenistuste vahelist koostööd, et tagada vajalik teabevahetus, et tõhustada terrorismi ja raske ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning aidata kaasa nende piiriülese olemuse paremale mõistmisele. Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi, mille eesmärk on vahetada häid tavasid ja soodustada ühist koolitust, et aidata kaasa koostööl ja vastastikusel usaldusel põhineva kultuuri kujundamisele luureteenistuste vahel ning luureteenistuste ja Europoli vahel. [ME 23]

(32)  Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida viivitamatult julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses ettenähtud raamistikuga. Erakorralist abi ei tuleks seetõttu anda selleks, et toetada puhtalt hädaolukorra- ja pikaajalisi meetmeid või tegeleda olukordadega, mille kiireloomulisus tuleneb pädevate ametiasutuste saamatust halduskorraldusest ja ebapiisavast operatiivsest plaanimisest.

(33)  Tegevuse paindlikkuse tagamiseks ja esilekerkivatele vajadustele vastamiseks tuleks detsentraliseeritud asutustele võimaldada piisavad täiendavad rahalised vahendid, mille abil täita teatavaid kiireloomulisi erakorralisi ülesandeid. Juhul, kui täidetav ülesanne on sedavõrd kiireloomuline, et detsentraliseeritud asutuste eelarvet ei ole võimalik õigeaegselt täiendada, tuleks neile anda kooskõlas ELi institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega erakorralist abi, sealhulgas toetuste vormis.

(33a)  Kuna liidu meetmed on piiriülesed ning selleks, et edendada liidus koordineeritud tegevust kõrgeima turvalisuse taseme saavutamiseks, peaks detsentraliseeritud asutused olema toetuskõlblikud liidu meetmetest toetusesaajatena, kaasa arvatud rahaliste toetuste vormis. Selline toetus peaks olema kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, et tagada Euroopa lisaväärtus. [ME 24]

(34)  Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(35)  Käesolevas määruses on kindlaks määratud Sisejulgeolekufondi rahastamispaketi suurus; rahastamispakett peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse raames lähtesummat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise [kuupäeval] sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(11) punkti X tähenduses.

(36)  Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus](12) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse Sisejulgeolekufondi puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(37)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja ühissätete määrusest (EL) .../...(13). Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) .../… [ühissätete määrus] suhtes. [ME 159]

(38)  Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Rändefond Integratsioonifond (Asylum, Migration and Migration Integration FundAMF AMIF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Lisaks on käesolevas määruses tarvis täpsustada Sisejulgeolekufondi eesmärgid ja esitada erisätted fondist toetatavate meetmete kohta. [ME 26]

(38a)  Tagamaks, et fond toetab meetmeid, mis vastavad kõigile fondi erieesmärkidele, ning et vahendite jaotus eri eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega, nii et eesmärgid oleksid saavutatavad, tuleks fondi iga erieesmärgi jaoks, nii riiklike programmide kui ka temaatilise rahastu puhul, määrata kindlaks fondi eraldiste minimaalne protsent. [ME 27]

(39)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(40)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(14), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(15), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(16) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(17) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(18). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused. Liikmesriigid teevad igakülgset koostööd tegema ning osutavad liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile. [ME 28]

(41)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(42)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(19) artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(43)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(20), mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid spetsiaalseid ohte. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi vastavalt vajadusele aidata. [ME 29]

(44)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)(21) punktidele 22 ja 23 on käesolevat fondi vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid. [ME 30]

(45)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk üldeesmärki, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed, ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. [ME 31]

(46)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima. Järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peab komisjonil olema võimalik teha kindlaks, kui palju on konkreetsel aastal fondist tegelikult kulutatud. Liikmesriigid peaksid seega käsitlema komisjonile riikliku programmi aastaaruande esitamisel eraldi näitama sissenõudmisi, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseid ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamist. Auditi tegemise ja fondi rakendamise lihtsustamiseks peaks komisjon lisama need summad fondi iga-aastasesse rakendamisaruandesse. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Taotluse korral peaks komisjon tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks iga-aastaste tulemusaruannete täisteksti. [ME 32]

(47)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. [ME 33]

(48)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(22). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning Nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. [ME 34]

(49)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(50)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, [ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(51)  On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik)(23) kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 35]

2.  Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. Käesoleva määrusega nähakse ette

a)   fondi eesmärgid,

b)  erieesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed,

c)   eelarve aastateks 2021–2027,

d)   liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. [ME 36]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

b)  „kriminaalpreventsioon“ – kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK(24) artikli 2 lõikes 2;

c)  „elutähtis taristu“ – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ja inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

d)  „küberkuritegevus“ – küberneetiliste vahendite olemasolust sõltuvad kuriteod, st kuriteod, mida saab toime panna ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja süsteemide kaudu ning mille puhul need seadmed ja süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid; ning küberruumi kasutades toime pandud kuriteod ehk traditsioonilised kuriteod, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vormide kasutamise kaudu suurendada; [ME 37]

e)  „EMPACTi meetmed“ – meetmed, mida võetakse kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT)(25) raamistikus. EMPACT on asjaomaste liikmesriikide ning liidu institutsioonide ja asutuste, aga ka kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste avaliku ja erasektori partnerite struktureeritud valdkondadevaheline koostööplatvorm, mille kaudu tegeletakse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse prioriteetsete ohtudega ELi vastava poliitikatsükli raames;

f)  „ELi poliitikatsükkel“ – teabepõhine ja valdkondadevaheline algatus eesmärgiga võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste ning asjakohasel juhul ka kolmandate riikide ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel; [ME 38]

g)  „teabevahetus ja teabele juurdepääs“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele ning Europolile, Eurojustile ja Europolile Euroopa Prokuratuurile oluline seoses kuritegude, eelkõige terrorismi ja küberkuritegevuse ning piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega ning mida töödeldakse vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsereeglitele; [ME 39]

h)  „õigusalane koostöö“ – kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö; [ME 40]

i)  „Euroopa õiguskaitsealane koolituskava“ – koolituskava, mille eesmärk on anda õiguskaitseametnikele teadmised ja oskused, mida neil on tarvis organiseeritud ja raske piiriülese kuritegevuse ning terrorismi tulemuslikuks tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks tõhusa koostöö kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatises, milles käsitletakse Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamist(26), ning nagu on märgitud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti määruses(27); [ME 41]

j)  „organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegevus, mis on seotud osalusega kuritegelikus ühenduses, nagu see on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK(28);

k)  „valmisolek“ – meetmed erimeetmed, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski; [ME 42]

l)  „Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism“ – Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimine, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1053/2013, sealhulgas politseikoostöö valdkonnas;

m)  „korruptsioonivastane võitlus“ – kõikides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis nimetatud valdkondades toimuv tegevus, sealhulgas ennetus-, kriminaliseerimis- ja õiguskaitsemeetmete võtmine, rahvusvaheline koostöö, vara tagasivõitmine, tehnilise abi andmine ja teabevahetus;

n)  „terrorism“ – kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta(29).

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Sisejulgeolekufond aitab kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, kaasa muu hulgas tihedama koostöö abil, eeskätt võideldes terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ja tõkestades neid ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Fondist toetatakse ka julgeolekut ähvardavateks intsidentideks valmisolekut ja nende ohjamist. [ME 43]

2.  Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

a)  suurendada teabevahetust liidu õiguskaitseasutustes, muudes pädevates ametiasutustes parandada ja hõlbustada asjakohase ja täpse teabe vahetust liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste, liikmesriikide muude pädevate asutuste ja muudes asjaomastes muude asjaomaste liidu organites asutuste, eelkõige Europoli ja nende vahel, aga ka Eurojusti ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; [ME 44]

b)  tõhustada liidu parandada ja tõhustada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude pädevate ametiasutuste piirülest kooskõlastamist ja koostööd, sealhulgas piiriüleseid ühisoperatsioone seoses raskete terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning [ME 45]

c)  toetada vajalikke jõupingutusi, et suurendada liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, küberkuritegevuse, vägivaldse äärmusluse – kaasa arvatud radikaliseerumise – ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eelkõige liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu ametite, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu. liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, samuti toetada julgeolekut ähvardavate intsidentide järgses olukorras kriisiohjet; [ME 46]

ca)  arendada ühist luurekultuuri, toetada kontakte ja vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, oskusteabe ja parimate tavade levitamist liikmesriikide luureteenistuste ja Europoli vahel, eelkõige ühiste koolituste ja ekspertide vahetuse kaudu. [ME 47]

3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi muu hulgas käesoleva määruse II lisas artiklis 3a loetletud rakendusmeetmete kaudu. [ME 48]

4.  Rahastatavaid meetmeid operatsioone rakendatakse põhiõigusi täielikult kooskõlas põhiõiguste ja inimväärikuse ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustega ning rahastamine katkestatakse ja inimväärikust täielikult järgides raha nõutakse tagasi, kui on selgeid ja põhjendatud tõendeid selle kohta, et meetmed soodustavad nende õiguste rikkumist. Eelkõige peavad need meetmed operatsioonid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral eriti suurt erilist tähelepanu haavatavate isikute kaitsetute isikutega, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele alaealistega seotud operatsioonide rakendamisele. [ME 49]

Artikkel 3a

Rakendusmeetmed

1.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   tagada liidu õigustiku ühtne kohaldamine julgeoleku valdkonnas, toetades asjakohase teabe vahetamist, kaasa arvatud kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide soovituste, näiteks Schengeni hindamismehhanismi ja muude kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide rakendamise kaudu;

b)   luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja kohased vahendid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;

c)   suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside aktiivset kasutamist, parandada julgeolekuga seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja nende sidumist liidu andmebaasidega, kui see on õiguslike alustega ette nähtud, tagada, et nendesse andmebaasidesse sisestatakse kvaliteetseid andmeid ning

d)   toetada kohaseid riiklikke meetmeid artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

2.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   suurendada vajalikke õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste toimijatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöö mehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;

b)   parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;

c)   parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide endi vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning igas liikmesriigis pädevate riigiasutuste vahel.

3.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   laiendada õiguskaitsealast koolitust, harjutusi ja vastastikust õppimist, lisades eelkõige elemente, mille eesmärk on tõsta teadlikkust radikaliseerumise, vägivaldse äärmusluse ja rassismiga seotud küsimustest, rakendada liikmesriikide vahelisi spetsialiseeritud vahetusprogramme, sealhulgas programme õiguskaitseasutuste noorematele töötajatele, ning vahetada parimaid tavasid, muu hulgas kolmandate riikide ja muude asjaomaste toimijatega;

b)   kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste toimijate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise, ühisoperatsioonide korraldamiseks operatsioonide ühiste tugikeskuste rajamise või kohalikul tasandil kuritegevuse tõkestamiseks parimate tavade vahetamise kaudu;

c)   edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste toimijate vahel;

d)   omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

e)   tuvastada, hinnata ja kõrvaldada nõrgad kohad elutähtsas taristus ja suure turuosa hõivanud IT-vahendites, et tõkestada infosüsteemide ja elutähtsa taristu vastaseid rünnakuid, rakendades näiteks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara auditeerimist, luues ja toetades programmivigade otsimise programme või tehes penetratsioonikatseid.

4.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis ca sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   parandada liikmesriikide luureteenistuste omavahelist koostööd ja koordineerimist ning nende koostööd õiguskaitseasutustega kontaktide, võrgustike, vastastikuse usalduse, arusaamise ja õppimise, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, vahetamise ja levitamise kaudu, eelkõige seoses politseiuurimiste ja ohuhinnangute toetamisega;

b)   korraldada luuretöötajate vahetust ja koolitust. [ME 50]

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.  Kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis on loetletud 3a loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisele. Need võivad hõlmata III lisas loetletud meetmeid. [ME 51]

2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklile 5 erandjuhtudel vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides. [ME 52]

2a.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 8 ei või ületada 2 % temaatilisele rahastule artikli 7 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast. [ME 53]

2b.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 12 ei või iga liikmesriigi kohta ületada 2 % sellele liikmesriigile artikli 7 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast. [ME 54]

3.  Toetuskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

a)  meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil või mis seisnevad peamiselt selles; [ME 55]

b)  meetmed, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate asutuste standardseadmete, standardtranspordivahendite või standardrajatiste ostmiseks või hooldamiseks;

c)  meetmed, millel on sõjaväeline või kaitseotstarve;

d)  seadmed, mille üks kasutuseesmärk peamine eesmärk on tollikontroll; [ME 56]

e)  sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon, lõhkeained ja kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil soetatavad vahendid;

f)  informaatorite tasud ja ettenäidatav raha(30), mida on makstud/kasutatud väljaspool EMPACTi tegevust.

Hädaolukorras võib käesolevas lõikes esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena. [ME 57]

Artikkel 5

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

i)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi; [ME 58]

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 59]

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras, pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud, osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. [ME 60]

4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud. [ME 61]

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele Euroopa lisaväärtuse loomisele. [ME 62]

2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid riiklikke rahastamisvahendeid ja on kooskõlas muude liidu rahastamisvahendeid vahenditega, eelkõige muude liidu fondide raames võetavate meetmetega. [ME 63]

3.  Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 7

Eelarve

1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades 2018. aasta hindades on 2 209 725 000 eurot (jooksevhindades 2 500 000 000 eurot). [ME 64]

2.  Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)  1 325 835 000 eurot 2018. aasta hindades (1 500 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele; [ME 65]

b)  883 890 eurot 2018. aasta hindades (1 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule. [ME 66]

3.  Kuni 0,84 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks, fondi rakendamiseks vajalikuks tehniliseks abiks.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)  erimeetmed;

b)  liidu meetmed ning

c)  erakorraline abi.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas artiklis 3a loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või ja millega reageeritakse pakilistele vajadustele, erimeetmeid, nagu III lisas loetletud meetmed, või toetatakse artikli 19 kohaseid meetmeid. Temaatilise rahastu vahendite jaotamine erinevate prioriteetide vahel peab olema võimaluse piires proportsionaalne probleemide ulatuse ja vajadustega, et tagada fondi eesmärkide saavutamine. [ME 67]

2a.  Temaatilisest rahastust eraldatakse rahalisi vahendeid järgmiselt:

a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;

b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;

c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;

d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks. [ME 68]

3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla. [ME 69]

4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab tagab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane et ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla. [ME 70]

5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab Komisjonile antakse õigus võtta temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Enne tööprogrammi vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Rahastamisotsustes sätestatakse Vajaduse korral esitatakse tööprogrammis segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Komisjon võib eraldi vastu võtta erakorralise abi tööprogrammi, et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus. [ME 71]

6.  Pärast lõikes 3 5 osutatud rahastamisotsuse tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme. [ME 72]

7.  Rahastamisotsused Tööprogrammid võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. [ME 73]

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise raames

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta.

2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus].

Artikkel 10

Eelarvelised vahendid

1.  Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele, mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „programmid“), soovituslikult järgmiselt:

a)  1 250 000 000 liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele;

b)  250 000 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1.

2.  Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Kaasrahastamise määrad

1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.

4.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse jaoks.

5.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

5a.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi jaoks. [ME 74]

6.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast fondist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)  toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetustele, või

b)  ainult avaliku sektori toetusele.

Artikkel 12

Programmid

1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagab, et tema riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmi prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmeid. [ME 75]

1a.  Liikmesriikide riiklike programmide hindamisel tagab komisjon, et kavandatavaid meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis käsitleb kulude seaduslikkust ja korrektsust või projektide elluviimist. [ME 76]

1b.  Liikmesriigid eraldavad vahendeid oma riiklike programmide jaoks järgmiselt:

a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;

b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;

c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;

d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks. [ME 77]

1c.  Liikmesriigid, kes soovivad teha erandeid lõikest 1b, teavitavad sellest komisjoni ja uurivad koostöös komisjoniga, kas neid minimaalseid protsendimäärasid tuleks teatavate sisejulgeolekut mõjutavate asjaolude tõttu kohandada. Sellised kohandused peab heaks kiitma komisjon. [ME 78]

2.  Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Prokuratuur, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on osalevad algusest peale oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud väljatöötamises. Eelkõige konsulteerivad liikmesriigid Europoliga oma meetmete ülesehituse küsimuses, iseäranis juhul, kui nende programmides sisalduvad ELi poliitikatsükli või EMPACTi meetmed või meetmed, mida koordineerib ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm (Joint Cybercrime Action Taskforce – J-CAT). Enne koolitusmeetmete lisamist oma programmidesse koordineerivad liikmesriigid need kattuvuse vältimiseks CEPOLiga. Liikmesriigid konsulteerivad oma meetmete kavandamise küsimustes samuti teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega. [ME 79]

3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) lõikes 2 osutatud asutused, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide Andmekaitsenõukogu ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) Euroopa Andmekaitseinspektori 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et nende volituste piiresse jäävad fondi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. [ME 80]

4.  Kuni 15 % liikmesriigi programmile ettenähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda piirmäära võib ületada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on selle heaks kiitnud. [ME 81]

5.  Oma programmides peavad liikmesriigid esmajärjekorras keskenduma:

a)  liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti teabevahetusele kooskõlastamisele ja IT-süsteemide koostalitlusvõimele koostööle õiguskaitseasutuste vahel, asjakohase ja täpse teabe tõhusale vahetamisele ning ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku komponentide rakendamisele; [ME 82]

b)  Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi käsitleva määruse (EL) nr 1053/2013 alusel politseikoostöö kohta antud soovitustele, millel on finantsmõju;

c)  vajaduste hindamise raamistikus, näiteks Euroopa poolaasta raames korruptsiooni valdkonnas tuvastatud riigispetsiifilistele puudujääkidele, millel on finantsmõju.

6.  Vajaduse korral tuleb programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi ja artikli 26 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib kiidab komisjon muudetud programmi heaks kiita määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artiklis 19 sätestatud korras. [ME 83]

7.  Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

8.  Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga artiklis 5 osutatud kolmandas riigis või kolmandas riigis artiklis 5 osutatud kolmanda riigiga seoses, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga. Komisjon hindab kavandatavate projektide täiendavust ja sidusust liidu ja liikmesriikide muude meetmetega seoses asjaomase kolmanda riigiga. Komisjon kontrollib lisaks, et kavandatavad projektid vastavad artikli 3 lõikes 4 osutatud põhiõigustega seotud nõuetele. [ME 84]

9.  Määruse Vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli artiklile 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema nähakse igas programmis kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabelis tabeliga 1 sätestatud ning kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikidel liikide või toetusvaldkondade kaupa. [ME 85]

Artikkel 13

Vahehindamine

1.  2024. aastal eraldab komisjon pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast. [ME 86]

2.  Juhul kui vähemalt 10 % 30 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat. [ME 87]

2a.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane õigusraamistik ja sellega seonduvad õigusaktid on jõustunud 1. jaanuariks 2022. [ME 160]

3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke. [ME 88]

Artikkel 14

Erimeetmed

1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.

2.  Peale artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et need on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et nende abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke, sealhulgas reageerida alles esilekerkivatele ohtudele.

3.  Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 15

Tegevustoetus

1.  Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest niivõrd, kuivõrd nad aitavad tagada kõrget julgeolekutaset kogu liidus. [ME 89]

2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % 20 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast fondist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. [ME 90]

3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ga.

4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 26 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon hindama tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamismehhanismi, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haavatavuse ja riskihindamise ning vajaduse korral muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi. [ME 91]

5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas. [ME 92]

6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28, et muuta VII lisas sätestatud konkreetseid ülesandeid ja teenuseid.

Artikkel 15a

Nähtavus, läbipaistvus, teabevahetus

Liidu rahaliste vahendite saajad järgivad täielikult määruses (EL) .../… [ühissätete määrus] sätestatud nähtavust, läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid nõudeid. [ME 93]

3. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 16

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 17

Liidu meetmed

1.  Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.  Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärke, mis on loetletud artiklis 3 ning mis on kooskõlas III lisaga.

3.  Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3a.  Detsentraliseeritud asutused võivad samuti liidu meetmete raames saadaolevate rahaliste vahendite suhtes rahastamiskõlblikud olla, et toetada riigiüleseid ja Euroopa lisaväärtusega meetmeid. [ME 94]

4.  Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.  Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse X [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 18

Segarahastamistoimingud

Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU fondi määruse(31) ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 19

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid, nimelt ettevalmistavaid, seire, kontrolli, auditi, hindamise, teabevahetuse (sealhulgas institutsiooni poolt liidu julgeoleku valdkonna poliitiliste prioriteetide tutvustamise), nähtavuse ning igasuguse haldus- ja tehnilise abiga seotud meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, ning vajaduse korral meetmeid seoses kolmandate riikidega, võib rahastada 100 % ulatuses. [ME 95]

Artikkel 20

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks määruse (EL) .../... [mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 21

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saaja tunnistab liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagab selle nähtavuse (eriti reklaamib meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset mõtestatud teavet asjaomases keeles. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teavet teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selgesõnaliselt liidu rahalist toetust. [ME 96]

2.  Komisjon Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu korrapäraselt. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa teabevahetusele, eelkõige institutsiooni poolt liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. [ME 97]

2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(32) artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, erieesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi. [ME 98]

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 22

Erakorraline abi

1.  Komisjon võib otsustada anda fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras. Selline olukord võib tuleneda julgeolekuga seotud intsidentidest või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatest uutest esilekerkivatest ohtudest või äsja avastatud haavatavusest, millel on tugev negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste, avaliku ruumi või elutähtsa taristu julgeolekule. Sel juhul teavitab komisjon sellest aegsasti Euroopa Parlamenti ja nõukogu. [ME 99]

2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.

3.  Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021. [ME 100]

Artikkel 23

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. [ME 101]

2.  Meetmed Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele: [ME 102]

a)  neid on hinnatud fondi projektikonkursi alusel;

b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 67 lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed operatsioonid on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju. [ME 103]

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu.

Üldsätted

Artikkel 24

Järelevalve ja aruandlus

1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.

2.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 28 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral teeb komisjon väljund- ja tulemusnäitajate kohta saadud andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 104]

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 28 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta. Hindamisel võetakse arvesse ka kvalitatiivseid näitajaid. [ME 105]

Artikkel 25

Hindamine

1.  Komisjon teeb esitab 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva kohta vahehindamise. Vahehindamises uuritakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust. Konkreetsemalt hinnatakse järgmist:

a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artiklis 26 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)   fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise. ja läbiviidud operatsioonide Euroopa lisaväärtus;

c)   artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmete sobivus praeguste ja tekkivate julgeolekuprobleemide lahendamiseks;

d)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus;

e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus.

Kohustuslikus vahehindamises võetakse arvesse tagasivaatelise hindamise tulemusi, mis puudutavad eelmise rahastamisvahendi (politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) pikaajalist mõju sisejulgeolekule aastatel 2014–2020. Kõnealusele hindamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. [ME 106]

1a.  Komisjon viib 31. jaanuariks 2030 läbi käesoleva määruse tagasivaatelise hindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis sisaldab lõikes 1 loetletud andmeid. Sellega seoses hinnatakse vahendi pikemaajalist mõju, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta. [ME 107]

2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt üldsusele kättesaadavaks ja esitatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale tagada täielik läbipaistvus. Komisjon tagab, et hindamised ei sisalda teavet, mille levitamine võib ohustada üksikisikute julgeolekut või eraelu puutumatust või seada ohtu julgeolekuoperatsioone. [ME 108]

2. alajagu.

Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 26

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 109]

2.  Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 37;

aa)  riiklike programmide raamatupidamise aastaaruande jaotus sissenõudmisteks, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseteks ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamiseks; [ME 110]

b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused; [ME 111]

c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus; [ME 112]

d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse;

da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine; [ME 113]

e)  teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)  rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel.

3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

3a.  Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid lõike 1 kohaselt tulemusaruandeid ei edasta, tehakse tulemusaruannete täistekstid Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks. [ME 114]

4.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 27

Järelevalve ja aruandlus

1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VI lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

2.  Näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 115]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 116]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 8, 12, 15, 24 ja 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 117]

Artikkel 29

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 26 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.

Artikkel 30

Üleminekusätted

1.  Määrus (EL) nr 513/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendile, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäija, s.o määrusega (EL) nr 513/2014 loodud Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

Artiklis 10 osutatud rahastamispakett eraldatakse liikmesriikide programmidele järgmiselt:

1)  ühekordne kindlaksmääratud summa 5 000 000 eurot eraldatakse iga liikmesriigi jaoks programmitöö perioodi alguses, et tagada kriitiline mass iga programmi jaoks ja rahuldada vajadused, mis ei sõltu otseselt allpool esitatud kriteeriumidest;

2)  ülejäänud vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)  45 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta);

b)  40 % proportsionaalselt nende elanikkonna suurusega;

c)  15 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega.

Esialgne eraldis põhineb uusimatel iga-aastastel statistilistel andmetel, mille komisjon (Eurostat) on esitanud eelmise kalendriaasta kohta. Vahekokkuvõte tegemisel on võrdlusaluseks komisjoni (Eurostati) uusimad iga-aastased statistilised andmed, mis hõlmavad eelmist kalendriaastat ja mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal.

II LISA

Rakendusmeetmed

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  tagada näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames julgeoleku eesmärgil toimuvat teabevahetust käsitleva liidu õigustiku ühtne kohaldamine, sealhulgas rakendades Schengeni hindamismehhanismi ning muude kvaliteedikontrolli ja -hindamismehhanismide kaudu saadud soovitused;

b)  luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja asjakohased vahendid kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks;

c)  suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside kasutamise aktiivsust, tagades, et neisse sisestatakse kvaliteetseid andmeid;

d)  toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, kui see on asjakohane, et rakendada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärke.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  tihendada õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste osalejatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;

b)  parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;

c)  parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning samuti riiklikul tasandil liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)  suurendada õiguskaitsealast koolitust, õppusi, vastastikust õpet, spetsialiseeritud vahetusprogramme ja parimate tavade jagamist, sealhulgas kolmandates riikides ja koostöös kolmandate riikidega ning muude asjaomaste osalejatega;

b)  kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühiselt korraldatud operatsioonide ühiste tugikeskuste kaudu;

c)  edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel;

d)  omandada asjakohased seadmed ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendid ja muud olulised julgeolekualased taristud, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida asjakohasemalt julgeolekuohtudele. [ME 119]

III LISA

Fondist artikli 4 kohaselt toetatavad meetmed toetuskõlblike meetmete näited [ME 120]

Sisejulgeolekufondist võib muu hulgas toetada järgmist liiki meetmeid: [ME 121]

–  IT-süsteemid ja võrgustikud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate IT-süsteemide ja võrgustike loomine, selliste süsteemide kasutamise alane koolitus, nende katsetamine ning nende komponentide koostalitlusvõime ja andmete kvaliteedi parandamine; [ME 122]

–  liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve liikmesriikides julgeolekuteabe süsteemide, eelkõige andmekaitse, eraelu puutumatuse ja andmeturbe valdkonnas; [ME 123]

–  EMPACTi meetmed ELi poliitikatsükli rakendamiseks või selle rakendamise hõlbustamiseks;

–  toetus detsentraliseeritud asutustele, et hõlbustada koostööd piiriüleste operatsioonide ajal; [ME 124]

–  meetmed eri valdkondade olemasoleva suutlikkuse, erialakeskuste ja olukorrateadlikkuse keskuste sidumiseks, sealhulgas tervishoiu, kodanikukaitse ja, terrorismivastase võitluse ja küberkuritegevuse valdkonnas, et toetada tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisile; [ME 125]

–  meetmed, mille abi töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

–  meetmed, millega edendatakse teadusuuringuid ja eksperditeadmiste vahetamist, et parandada vastupanuvõimet uutele ohtudele, sealhulgas veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine, hübriidohud ning keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud; [ME 126]

–  riiklike kontaktpunktide tegevus ja võrgustikud, mis hõlbustavad selliste andmete piiriülest vahetust, mille on kogunud valvesüsteemid, näiteks kaamerad ja muud sensorid kombineerituna tehisintellekti algoritmidega, kohaldades tugevaid kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, eelnev valideerimine õiguskaitseasutuste poolt ja juurdepääs õiguskaitsevahenditele; [ME 127]

–  toetus spetsialiseerunud riiklike üksuste valdkondlikele või valdkonnaülestele võrgustikele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning levitamist, samuti ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse;

–  toetus liikmesriikide luureteenistuste võrgustike loomise algatustele, et edendada ühist luureteenistuste kultuuri, parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist; [ME 128]

–  asjaomaste õiguskaitse‑ ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse ning lähtudes Euroopa õiguskaitsealasest koolituskavast ni