Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 26. märts 2019 - StrasbourgLõplik väljaanne
Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlus
 Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid ***I
 ELi ja Israeli vahelisele Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule lisatud protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi ja Usbekistani vaheline laiaulatuslik leping
 Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine ***I
 Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad ***I
 Elektrienergia siseturg ***I
 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ***I
 Ohuvalmidus elektrisektoris ***I
 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste näitajate märgistus ***I
 Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
 Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalteenuste osutamise lepingud ***I
 Kaupade müügilepingud ***I
 Kalapüük Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ***I
 Teatamiskohustuste ühtlustamine keskonnapoliitika valdkonnas ***I
 Kabiinide maksimaalpikkuse erinormid ***I
 Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused ***I
 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
 Aafrika päritolu inimeste põhiõigused
 Raport finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta
 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline institutsioonilist raamistikku käsitlev leping
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Komisjon ja rakendusametid
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – 8., 9., 10. ja 11. EAF
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Kohus
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Kontrollikoda
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Regioonide Komitee
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa välisteenistus
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ombudsman
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Andmekaitseinspektor
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemuslikkus, finantsjuhtimine ja kontroll
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BEREC)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet (EMA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond (ETF)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euratomi Tarneagentuur
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (BPT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Clean Sky
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte – Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel (ECSEL)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna 2. Ühisettevõte (FCH2)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte (IMI)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Shift2Rail

Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 115kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2277(IMM))
P8_TA(2019)0221A8-0178/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Taani Kuningriigi justiitsminister seoses Jørn Dohrmannile esitatud süüdistusega Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 260 esimese lõigu punkti 1, paragrahvi 291 lõike 1 ja paragrahvi 293 lõike 1 alusel koostoimes paragrahviga 21 ja mille edastas 6. novembril 2018. aastal Taani alaline esindaja Euroopa Liidu juures ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 28. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Jørn Dohrmanni ära kuulanud,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Taani Kuningriigi põhiseaduse artiklit 57,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0178/2019),

A.  arvestades, et Viborgi riigiprokurör esitas Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikme Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotluse seoses õigusrikkumistega Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 260 esimese lõigu punkti 1, paragrahvi 291 lõike 1 ja paragrahvi 293 lõike 1 tähenduses koostoimes paragrahviga 21; arvestades eelkõige, et kohtumenetlus on seotud väidetava ebaseadusliku sunni, kuritahtliku kahju tekitamise ja teisele isikule kuuluva eseme ebaseadusliku kasutamise katsega;

B.  arvestades, et 26. aprillil 2017. aastal Jørn Dohrmann, olles Vamdrupis oma isikliku eluaseme lähedal, haaras kaamera operaatori käest, kes parajasti filmis tema maja umbes 195 meetri kauguselt, et kasutada saadud salvestist teledokumentaalis teatavate Taani Euroopa Parlamendi liikmete kohta; arvestades, et Jørn Dohrmann ähvardas kaamera puruks lüüa; arvestades, et ta kahjustas nimetatud kaamerat, sealhulgas selle mikrofoni, ekraani ja juhet; arvestades, et ta võttis kaamera koos mälukaardiga oma valdusse, kavatsedes seda loata kasutada salvestise kontrollimiseks, kuid teda takistati, sest kohale kutsutud politsei võttis oma valdusse kaamera ja mälukaardi, mille Jørn Dohrmann oli seadmest välja võtnud;

C.  arvestades, et esmalt esitati süüdistus operaatorile Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 264a alusel eravalduses viibivate isikute ebaseadusliku fotografeerimise eest; arvestades, et riigiprokurör soovitas süüdistuse tühistada, võttes arvesse, et Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 264a rikkumise eest süüdimõistmiseks on nõutav tahtlus, mis sel juhul puudus;

D.  arvestades, et Kagu‑Jüütimaa politsei juhtis tähelepanu asjaolule, et ajakirjaniku ja kaameraomaniku tööandjast ettevõte nõudis juhtumiga seoses 14 724,71 Taani krooni (DKK) hüvitist ning kuritahtliku kahju tekitamise, varguse, sundvõõrandamise ja muud sarnased juhtumid, kus kohaldatav karistus on trahv, tuleb lahendada kohtumenetluse käigus, kui kannatanu nõuab kahju hüvitamist;

E.  arvestades, et riigiprokuratuur soovitas esialgu määrata Jørn Dohrmannile vabadusekaotusliku karistuse asemel 20 000 Taani krooni suuruse trahvi, ilma et sellega kaasneks vormiliste süüdistuste esitamist;

F.  arvestades, et Jørn Dohrmann eitas talle esitatud süüdistusi; arvestades, et riikliku prokuratuurijuhi sõnul ei oleks seetõttu sobiv püüda leida kohtuvälist lahendust trahviteate abil;

G.  arvestades, et selleks, et Jørn Dohrmannile oleks võimalik süüdistust esitada, esitas pädev asutus taotluse tema puutumatuse äravõtmiseks;

H.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

I.  arvestades, et Taani põhiseaduse paragrahvi 57 esimeses lõigus on sätestatud, et ilma Tanni Folketingi nõusolekuta ei või ühelegi Taani Folketingi liikmele süüdistust esitada või talle mis tahes vabadusekaotust kohaldada, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õigusrikkumise toimepanekult; arvestades, et see säte pakub kaitset riigipoolsete süüdistuste, kuid mitte erasüüdistuste eest kriminaalasjades; arvestades, et kui kohtuasja saab kohtuväliselt lahendada trahviteatega, siis Taani Folketingi nõusolekut ei nõuta;

J.  arvestades, et Taani Folketingi liikmetele antud puutumatus on samasugune kui Euroopa Parlamendi liikmetele protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 kohaselt antud puutumatus; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on seisukohal, et selleks, et Euroopa Parlamendi liige oleks puutumatusega hõlmatud, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne;

K.  arvestades, et väidetud tegevus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses ning seetõttu ei ole see otseselt ega ilmselt seotud Jørn Dohrmanni kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena;

L.  arvestades, et ei ole mingit tõendit selle kohta, et tegemist on fumus persecutionis’ega, ega mingit põhjust seda arvata;

1.  otsustab Jørn Dohrmanni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Taani Kuningriigi justiitsministrile ja Jørn Dohrmannile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid ***I
PDF 277kWORD 91k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (COM(2018)0184 – C8-0149/2018 – 2018/0089(COD))
P8_TA(2019)0222A8-0447/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0184),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0149/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0447/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ

P8_TC1-COD(2018)0089


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada tarbijate kollektiivseid huve esindavatel pädevatel üksustel esindusüksustel esitada liidu õigusnormide rikkumise vastu kaebus, kasutades esindushagi. Pädevatel üksustel esindusüksustel peaks olema võimalik nõuda rikkumise lõpetamist või see keelata, kinnitada, et selline rikkumine on toimunud, ja kasutada õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda riigisisese õigusega ettenähtud kahjuhüvitist, tasutud hinna hüvitamist, parandustöid, asendamist, kõrvaldamist, hinna alandamist või lepingu lõpetamist. [ME 1]

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/22/EÜ(6) võimaldati pädevatel üksustel esindusüksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on eelkõige lõpetada ja keelata liidu õigusnormide rikkumised, mis kahjustavad tarbijate kollektiivseid huve. Kuid selles direktiivis ei käsitletud piisavalt tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamist. Selleks et soodustada ebaseaduslikest tavadest loobumist, ergutada häid ja vastutustundlikke äritavasid ja vähendada tarbijatele tekitatavat kahju, on vaja tugevdada tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise mehhanismi. Arvestades muudatuste arvukust, oleks selguse huvides asjakohane direktiiv 2009/22/EÜ asendada. ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel on tungiv vajadus liidu sekkumise järele, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja usaldusväärne õigusemõistmine, kuna see vähendab üksikute hagidega kaasnevaid kulusid ja koormust. [ME 2]

(3)  Esindushagi peaks pakkuma kõigi tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks nii siseriiklike kui ka piiriüleste rikkumiste korral tulemuslikku ja tõhusat viisi. See peaks võimaldama pädevatel üksustel esindusüksustel tegutseda eesmärgiga tagada kooskõla vastavate liidu õigusnormidega ja ületada individuaalsete meetmete puhul tarbijate ees seisvad takistused, nagu ebakindlus oma õiguste ja olemasolevate menetlusmehhanismide osas, varasemad ebaõnnestunud hagid, ülemäära pikad menetlused, psühholoogiline tõrge meetmeid võtta ning individuaalse meetme eeldatavate kulude ja kasu negatiivne tasakaal ülekaal kasudega võrreldes, suurendades nii hagejate kui ka kostjate ning õigussüsteemi õiguskindlust. [ME 3]

(4)  On oluline tagada vajalik tasakaal õiguskaitse kättesaadavuse ja kohtuvaidluste kuritarvitamise vastaste menetluslike tagatiste kättesaadavuse vahel, sest selline kohtuvaidluste kuritarvitamine võib põhjendamatult takistada ettevõtjate tegevust ühtsel turul. Esindushagide väärkasutamise ärahoidmiseks tuleb hoiduda sellistest elementidest nagu karistuslikud kahjuhüvitised ja piirangute puudumine seoses hagi esitamise õigusega kahju kannatanud tarbijate nimel, ning tuleks kehtestada selged eeskirjad erinevate menetluslike aspektide suhtes, nagu pädevate üksuste esindusüksuste määramine, nende vahendite päritolu ja esindushagi põhjendamiseks nõutav teave. Direktiiv Menetluse kulud peaks kandma kaotanud pool. Kohus ei tohiks mõjutada menetluskulude jaotamist käsitlevaid riiklikke eeskirju peaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME 4]

(5)  Rikkumistel, mis mõjutavad tarbijate kollektiivseid huve, on sageli piiriülene tähendus. Kõikjal liidus kättesaadavad tulemuslikumad ja tõhusamad esindushagid peaksid suurendama tarbijate usaldust siseturu vastu ja võimaldama tarbijatel kasutada oma õigusi.

(6)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama mitmesuguseid valdkondi, nagu andmekaitse, finantsteenused, reisi- ja turismisektor, energeetika, telekommunikatsioon, keskkond ja keskkond tervishoid. See peaks hõlmama tarbijate kollektiivseid huve kaitsvate liidu õigusnormide rikkumisi olenemata sellest, kas asjaomastes liidu õigusaktides osutatakse tarbijatele või reisijatele, kasutajatele, klientidele, jaeinvestoritele, jaeklientidele või muudele isikutele, samuti andmesubjektide kollektiivseid huve isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Selleks et tagada liidu õiguse rikkumise puhul asjakohane reageerimine, mille vorm ja ulatus on kiiresti välja kujunemas, tuleks kaaluda iga kord, kui võetakse vastu uus liidu õigusakt tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, seda, kas muuta käesoleva direktiivi lisa, et viia see direktiivi kohaldamisalasse. [ME 5]

(6a)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral. Mõju loetakse suureks, kui mõjutatud on vähemalt kaks tarbijat. [ME 6]

(7)  Komisjon on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekud, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendudetühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta. Seepärast on asjakohane ette näha, et üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab komisjon, kas liidu õigusnormid lennu- ja rongireisijate õiguste valdkonnas pakuvad tarbijatele piisaval tasemel kaitset, mis on võrreldav käesolevas direktiivis sätestatuga, ja teeb vajalikud järeldused seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalaga.

(8)  Võttes aluseks direktiivi 2009/22/EÜ, peaks käesolev direktiiv hõlmama nii omamaiseid kui ka piiriüleseid rikkumisi, eriti kui rikkumine puudutab tarbijaid, kes elavad ühes või mitmes sellises liikmesriigis, mis ei ole õigusnorme rikkuva kaupleja asukoht. See peaks hõlmama ka rikkumisi, mis on lõppenud enne esindushagi esitamist või lõpuleviimist, sest võib endiselt olla vajalik, et hoida ära asjaomase tava kordamine, määrata kindlaks, et asjaomane tava on rikkumine, ja hõlbustada tarbijate õiguskaitset.

(9)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks kehtestada rahvusvahelise eraõiguse norme seoses kohtualluvuse, kohtuotsuste või kohaldatava õiguse tunnustamise või jõustamisega. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse kehtivaid liidu õigusakte, et ära hoida meelepärase kohtualluvuse valimise levikut. [ME 7]

(9a)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada rahvusvahelist eraõigust käsitlevate ELi õigusnormide kohaldamist piiriüleste juhtumite puhul. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). [ME 8]

(10)  Kuna esindushagisid saavad esitada vaid pädevad üksused esindusüksused, peaksid pädevad üksused esindusüksused tarbijate kollektiivsete huvide asjakohase esindamise tagamiseks täitma käesoleva direktiiviga kehtestatud kriteeriume. Eelkõige peaksid need olema vastavalt liikmesriigi õigusaktidele nõuetekohaselt asutatud, mis võib peaks näiteks hõlmata nõudeid liikmete arvu ja üksuse järjepidevuse kohta või hõlmama läbipaistvusnõudeid nende struktuuri oluliste aspektide kohta, nagu nende põhikiri, juhtimisstruktuur, eesmärgid ja töömeetodid. Nad ei tohiks ka olla kasumit taotlevad ja neil peaks olema põhjendatud huvi tagada oma tegevuse kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega. Neid kriteeriume tuleks kohaldada nii eelnevalt määratud pädevate üksuste kui ka ajutiste pädevate üksuste suhtes Lisaks peavad pädevad esindusüksused olema turuosalistest sõltumatud, sealhulgas ka rahaliselt. Pädevatel esindusüksustel peab ka olema kehtestatud kord huvide konflikti vältimiseks. Liikmesriigid ei kehtesta kriteeriume, mis on moodustatud konkreetse hagi esitamise eesmärgil rangemad käesolevas direktiivis kehtestatutest. [ME 9]

(11)  Sõltumatud avalik-õiguslikud asutused ja eeskätt tarbijaorganisatsioonid peaksid aktiivselt osalema liidu õigusaktide oluliste sätete järgimise tagamises ja nad sobivad hästi tegutsema pädevate üksustena. Kuna nendel üksustel on juurdepääs erinevatele teabeallikatele seoses kauplejate tavadega, mis mõjutavad tarbijaid, ja nende tegevusel on erinevad prioriteedid, peaksid liikmesriigid saama otsustada, millist liiki meetmeid võib iga selline üksus esindushagide puhul taotleda.

(12)  Kuna tarbijate kollektiivseid huve saab nii kohtu- kui ka haldusmenetluste abil tulemuslikult ja tõhusalt kaitsta, jääb liikmesriikidele valikuvabadus, kas kasutada esindushagi puhul kohtu- või haldusmenetlust või mõlemat, sõltuvalt vastavast õigusvaldkonnast või vastavast majandussektorist. See ei piira Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohast õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kusjuures liikmesriigid peavad tagama, et tarbijatel ja ettevõtjatel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus vaidlustada haldusotsuseid, mis on tehtud vastavalt käesolevat direktiivi rakendavatele riigisisestele õigusnormidele. See peab sisaldama poolte jaoks võimalust taotleda otsust, millega peatatakse vaidlustatud otsuse täitmine kooskõlas liikmesriigi õigusega.

(13)  Esindushagide menetluse tõhususe suurendamiseks peaks pädevatel üksustel olema võimalik ühe esindushagi raames või eraldiseisvate esindushagide raames taotleda erinevaid meetmeid. Need meetmed peaksid hõlmama ajutisi meetmeid jätkuva tava lõpetamiseks või tava keelamiseks, kui seda tava ei ole kasutatud, kuid on oht, et see tekitaks tarbijatele tõsist ja pöördumatut kahju, meetmeid, millega sätestatakse, et asjaomane tava kujutab endast õigusrikkumist, ja vajaduse korral tava lõpetamist ja keelamist edaspidi, samuti meetmeid, millega kõrvaldatakse rikkumise kestev mõju, sealhulgas kahju hüvitamist. Kui seda tehakse ühe hagi raames, peaks pädevatel üksustel olema võimalik kasutada kõiki asjakohaseid meetmeid hagi esitamise ajal või kõigepealt teha asjakohane ettekirjutus ja seejärel vajaduse korral teha ettekirjutus kahju hüvitamiseks.

(14)  Ettekirjutuste eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve üksikute tarbijate kantud tegelikest kaotustest või kahjust sõltumatult. Ettekirjutustega võidakse nõuda kauplejatelt konkreetseid meetmeid, näiteks et nad annaksid tarbijatele varem õiguslikke kohustusi rikkudes välja jäetud teavet. Otsused, milles sätestatakse, et tava kujutab endast rikkumist, ei tohiks sõltuda sellest, kas tava järgiti tahtlikult või hooletuse tõttu.

(15)  Pädev üksus, kes algatab direktiivi alusel esindushagi, peaks olema menetluse osaline. Rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatel peaksid peaks olema piisavad võimalused saada esindushagi vastavatest tulemustest kasu piisav teave esindushagi tulemuste kohta ja selle kohta, kuidas need tarbijaid aitavad. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud ettekirjutused ei tohiks piirata tarbijate poolt hagide esitamist üksikisikuna, kui nad on ettekirjutusega hõlmatud tava tõttu kahju saanud. [ME 10]

(16)  Pädevatel üksustel esindusüksustel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Need meetmed peaksid kujutama endast ettekirjutust kahju hüvitamiseks, millega kohustatakse kauplejat muu hulgas olenevalt asjaoludest ja vastavalt liikmesriigi õigusaktidele parandustöid tegema, asendama, kõrvaldama, hinda alandama, lepingut lõpetama või tasutud hinda tagastama. [ME 11]

(17)  Massikahju olukorras kahjustada saanud tarbijatele antav hüvitis ei tohiks ületada summat, mille kaupleja liikmesriigi või liidu õigusaktide kohaselt võlgneb, et katta tarbijate kantud tegelik kahju. Eelkõige tuleks hoiduda keelatud karistuslikest kahjuhüvitistest, mis viivad hageja poolt kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni.

(18)  Liikmesriigid võivad nõuda peaksid nõudma pädevatelt üksustelt esindusüksustelt esindushagi põhjendamiseks piisavat teavet, sealhulgas rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate rühma ning esindushagi raames lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjeldust. Pädevalt üksuselt ei tohiks hagi algatamiseks nõuda kõikide rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate individuaalset kindlakstegemist. Esindushagide puhul peaks kohus või haldusasutus kontrollima võimalikult varases menetlusetapis, kas juhtum sobib esindushagi esitamiseks, võttes arvesse rikkumise laadi ja asjaomaste tarbijate kannatatud kahju tunnuseid. Hagid peaksid eelkõige olema kontrollitavad ja ühtsed ning taotletavad meetmed peaksid olema ühtsed, samuti peaks pädeva üksuse kolmanda isiku poolt rahastamise kord olema läbipaistev ja ilma igasuguse huvide konfliktita. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et kohtul või haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse võimalikult varajases etapis. [ME 12]

(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas esindushagi saanud kohus või riiklik ametiasutus võib seoses kaupleja vastutusega rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate ees erandkorras väljastada kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse, millele saaks otseselt toetuda hiljem esitatavates tarbijate individuaalhagides. See võimalus tuleks anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui esindushagiga seotud igale tarbijale omistatava kahju suuruse kindlakstegemine on keeruline ja esindushagi raames oleks selle tegemine ebatõhus. Deklaratiivseid otsuseid ei tohiks väljastada olukordades, mis on liiga keerulised, ega eelkõige juhul, kui asjaomaseid tarbijaid on võimalik kindlaks teha ning kui tarbijad on kannatanud ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Samuti ei tohiks deklaratiivseid otsuseid väljastada juhul, kui iga tarbija individuaalne kahju on nii väike, et tarbijate poolt individuaalsete kahjunõuete esitamine on ebatõenäoline. Kohus või riiklik ametiasutus peaks nõuetekohaselt põhjendama, miks ta kasutab konkreetsel juhul kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivset otsust. [ME 13]

(20)  Kui sama tava tõttu kannatanud tarbijad on võimalik kindlaks teha ja nad on saanud asjaomase ajavahemiku või ostuga seoses võrreldavat kahju, näiteks pikaajaliste tarbijalepingute puhul, võib kohus või haldusasutus esindushagi menetlemise käigus selgelt määratleda rikkumisest mõjutatud tarbijarühma. Eelkõige võiks kohus või haldusasutus paluda rikkuval kauplejal esitada oluline teave, näiteks asjaomaste tarbijate identiteet ja tava kestus. Otstarbekust ja tõhusust silmas pidades võiksid liikmesriigid kooskõlas oma riiklike õigusnormidega kaaluda tarbijatele pärast kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist sellest otsese kasu saamise võimaluse pakkumist, ilma et neilt nõutaks enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist individuaalset mandaati. [ME 14]

(21)  Väiksemate summadega seotud juhtumite puhul ei ole tõenäoline, et tarbijad astuksid samme oma õiguste kasutamiseks, sest jõupingutused oleksid suuremad kui individuaalne kasu. Ent kui sama tava hõlmab paljusid tarbijaid, võib liidetud kahju olla märkimisväärne. Sellistel juhtudel võib kohus või asutus leida, et asjaomastele tarbijatele summade tagasimaksmine on ebaproportsionaalne, näiteks kui see on liiga koormav või ebapraktiline. Seepärast oleks otstarbekam kasutada esindushagi abil saadud hüvitissummasid tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks ja need tuleks suunata vastava avaliku huviga seotud tegevuse rahastamiseks, näiteks tarbijate õigusabifondi, teadlikkuse suurendamise kampaaniatesse või tarbijaliikumisse. [ME 15]

(22)  Meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju, võib võtta vaid lõpliku otsuse alusel, millega tuvastatakse käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmava liidu õiguse rikkumine, mis kahjustab tarbijate kollektiivseid huve, sealhulgas esindushagi raames väljastatud lõpliku ettekirjutuse alusel. Eelkõige võib meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju, võtta vaid kohtu või haldusasutuse lõplike otsuste alusel õigusaktide täitmise tagamise meetmete raames, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004(7).

(23)  Käesolevas direktiivis sätestatakse menetluskord, mis ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse tarbija sisulised õigused lepingulistele ja lepinguvälistele õiguskaitsevahenditele juhul, kui on rikutud nende huve, näiteks õigus kahju hüvitamisele, lepingu lõpetamisele, hüvitisele, kõrvaldamisele, parandustöödele või hinnaalandusele. Käesoleva direktiivi alusel saab esindushagi esitada kohtusse ainult juhul, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides on sellised sisulised õigused sätestatud. [ME 16]

(24)  Käesolev direktiiv Käesoleva direktiivi eesmärk on minimaalselt vajalik ühtlustamine ja see ei asenda olemasolevaid riiklikke kollektiivseid õiguskaitse mehhanisme. Võttes arvesse nende õigustraditsioone, jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus, kas kavandada käesolevas direktiivis sätestatud esindushagi olemasoleva või tulevase kollektiivse õiguskaitse mehhanismi osana või alternatiivina nendele mehhanismidele, kui riiklik mehhanism on käesolevas direktiivis sätestatud korraga kooskõlas. See ei takista liikmesriikidel olemasolevat raamistikku säilitamast ega kohusta liikmesriike seda muutma. Liikmesriikidel on võimalus rakendada käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju oma kollektiivse õiguskaitse süsteemis või eraldi menetluse korras. [ME 17]

(25)  Pädevad üksused esindusüksused peaksid olema oma rahastamisallika osas täiesti läbipaistvad. See puudutab nii nende tegevust üldiselt kui ka konkreetsete esindushagide rahastamist, et võimaldada kohtutel ja haldusasutustel hinnata seda, kas kolmandast isikust rahastaja ja pädeva üksuse vahel võib olla huvide konflikt, ning vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist ja hinnata, kas rahastaval kolmandal isikul pädeval üksusel on piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks pädeva üksuse ees tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja kõigi vajalike õigusabikulude katmiseks juhul, kui ta peaks hagi kaotama. Teave, mille pädev üksus esitab menetluse varaseimas etapis esindushagi järelevalvega tegelevale kohtule või haldusasutusele, peaks võimaldama sellel hinnata, kas kolmandal isikul on üldiselt ja seoses esindushagiga võimalik mõjutada pädeva üksuse menetluslikke otsuseid, sealhulgas kokkuleppeid, ja kas ta rahastab esindushagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, või kostja vastu, kellest rahastaja sõltub. Kui mõni neist tingimustest leiab kinnitust, peaks peab kohtul või haldusasutusel olema õigus nõuda pädevalt üksuselt asjaomasest rahastamisest keeldumist ja vajaduse korral otsustada, et pädeval üksusel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõigust. Liikmesriigid peaksid takistama, et õigusbürood pädevaid esindusüksusi asutaksid. Hagi kaudne rahastamine annetuste kaudu, sealhulgas ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste raames kauplejate tehtavate annetuste kaudu, on kolmanda osapoole rahastamise suhtes kõlblik tingimusel, et see vastab artiklites 4 ja 7 loetletud nõuetele, mis puudutavad läbipaistvust, sõltumatust ja huvide konflikti puudumist. [ME 18]

(26)  Tarbijatele tekkinud kahju hüvitamise kohtuvälise lahendamise kollektiivseid menetlusi, näiteks vahendamist, tuleks soodustada nii enne esindushagi esitamist kui ka esindushagi menetluse igas etapis. [ME 19]

(27)  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev üksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus või haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama tavaga seoses ei ole menetluses muid esindushagisid. Pädev üksus või haldusasutus, kes kiidab heaks sellise kollektiivse kokkuleppe, peab võtma arvesse kõigi asjaosaliste, sealhulgas üksiktarbijate huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppega või sellest keelduda Kokkulepped peaksid olema lõplikud ja kõikide osapoolte jaoks siduvad. [ME 20]

(28)  Kohtul või haldusasutusel peaks olema õigus kutsuda rikkumise toime pannud kauplejat ja esindushagi esitanud pädevat üksust üles alustama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda tarbijatele kahju hüvitamise osas kokkuleppele. Otsuses kutsuda pooli üles lahendama vaidlust kohtuväliselt tuleks võtta arvesse hagiga seotud rikkumise liiki, asjaomaste tarbijate omadusi, pakutava hüvitise võimalikku liiki, poolte tahet kokkuleppele jõuda ja menetluse otstarbekohasust.

(29)  Selleks et lihtsustada üksiktarbijatele kahju hüvitamist deklaratiivsete otsuste põhjal, mis on väljastatud esindushagide raames seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees, peaks otsuse väljastanud kohtul või haldusasutusel olema õigus nõuda pädevalt üksuselt ja kauplejalt kollektiivse kokkuleppe saavutamist. [ME 21]

(30)  Kõik esindushagi raames või lõpliku deklaratiivse otsuse alusel saavutatud kohtuvälised kokkulepped peaks kinnitama asjaomane kohus või haldusasutus, et tagada nende seaduslikkus ja õiglus, võttes arvesse kõigi asjaosaliste huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppega Kokkulepe on kõikide poolte suhtes siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või sellest keelduda liikmesriigi õigusaktide alusel. [ME 22]

(31)  Tarbijate teavitamine esindushagist on selle edukuse seisukohast määrava tähtsusega. Tarbijaid tuleks teavitada menetluses olevatest esindushagidest, asjaolust, et kaupleja tava peetakse õigusrikkumiseks, nende õigustest pärast rikkumise kindlakstegemist ja kõikidest järgnevatest sammudest, mida asjaomased tarbijad peavad tegema, eeskätt hüvitise saamise seisukohast. Mainega seotud riskid, mida seostatakse teabe levitamisega rikkumise kohta, aitavad samuti oluliselt vähendada kauplejate huvi rikkuda tarbijate õigusi.

(32)  Tõhususe tagamiseks peaks teave olema asjakohane ja proportsionaalne juhtumi asjaoludega. Rikkumise toime pannud kaupleja peaks Liikmesriigid peaksid tagama, et kohus või haldusasutus võib nõuda, et kaotanud pool teavitaks adekvaatselt teavitama kõiki tarbijaid, kes on seotud esindushagi raames väljastatud lõpliku ettekirjutuse otsusega, mis puudutab ettekirjutust ja kahju hüvitamise ettekirjutustega, samuti hüvitamist, ning mõlemaid pooli juhtudel, kui tegemist on kohtu või haldusasutuse kinnitatud kokkuleppega. Sellist teavet saab anda näiteks kaupleja veebilehel, sotsiaalmeedias, internetipõhistes kauplemiskohtades või populaarsetes ajalehtedes, kaasa arvatud nendes, mida levitatakse üksnes elektrooniliste sidevahendite kaudu. Võimaluse korral tuleks tarbijaid teavitada individuaalselt elektrooniliste või paberkandjal kirjade kaudu. Taotluse korral tuleks see teave puudega inimestele esitada neile kättesaadaval kujul. Tarbijate teavitamise kulud kannab kaotanud pool. [ME 23]

(32a)   Liikmesriike tuleks julgustada looma esindushagide tasuta riiklikku registrit, mis võiks veelgi suurendada läbipaistvuskohustust. [ME 24]

(33)  Õiguskindluse parandamiseks, liidu õigusaktide kohaldamisel tekkida võivast vastuolust hoidumiseks ning esindushagide ja võimalike järelmeetmetena esitatavate hagide tulemuslikkuse ja menetlusliku tõhususe suurendamiseks ei tohiks peaks kohtu või haldusasutuse väljastatud lõplikus otsuses sätestatud järeldust järeldus rikkumise või mitterikkumise kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi kohast lõplikku ettekirjutust olla võimalik seoses kõnealuses lõplikus otsuses kindlaksmääratud rikkumise iseloomu ning selle sisulise, isikulise, ajalise ja territoriaalse ulatusega uuesti menetleda järgnevates sama kaupleja poolt toime pandud kohane lõplik ettekirjutus olema siduv kõikidele pooltele, kes esindushagis osalesid. Lõplik otsus ei tohiks piirata muid hüvitise saamise õigusi, mis asjaomastel tarbijatel liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel võiksid olla. Kahju hüvitamine kokkuleppe alusel peaks olema siduv ka juhul, kui tegemist on sama tava, sama rikkumisega seotud hagides kaupleja ja sama tarbijaga. Kui hagi, milles taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju, sealhulgas heastamist, esitatakse muus liikmesriigis kui see, kus rikkumise või mitterikkumise kindlaks määranud lõplik otsus väljastati, peaks otsus kujutama endast ümberlükatavat eeldust, et tõendust selle kohta, kas rikkumine on seotud juhtudel toimunud või mitte. Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega tuvastatakse rikkumine või selle puudumine muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, käsitatakse vaidlustatava eeldusena. [ME 25]

(34)  Liikmesriigid peaksid tagama, et individuaalhagid võivad põhineda esindushagi raames väljastatud lõplikul deklaratiivsel otsusel. Selliseid hagisid peaks olema võimalik esitada kiir- või lihtsustatud menetluse korras.

(35)  Liikmesriikides kehtivad aegumistähtaegade eeskirjad ei tohiks olla takistuseks hagidele, mille aluseks on seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees käesoleva direktiivi alusel tehtud lõplikus ettekirjutuses või deklaratiivses otsuses sisalduv rikkumise kindlakstegemine. Esindushagi esitamisel peab olema aegumistähtaegadele peatav või katkestav mõju kõnealuse hagiga seotud tarbijate kõikide hagide puhul. [ME 26]

(36)  Ettekirjutusi taotlevaid esindushagisid tuleks käsitleda vajaliku menetlusliku otstarbekusega. Ajutise toimega ettekirjutusi tuleks alati käsitleda kiirmenetluse teel, et hoida ära kogu või edasine rikkumisest tulenev kahju.

(37)  Tõendid on olulised, kui tahetakse kindlaks teha, kas konkreetne tava kujutab endast õigusrikkumist, kas on olemas selle kordumise oht, kindlaks teha rikkumisest mõjutatud tarbijad, teha otsus hüvitise kohta ja teavitada asjakohaselt asjaomaseid tarbijaid esindushagist, käimasolevast menetlusest ja selle lõplikest tulemustest. Ent ettevõtja ja tarbija suhteid iseloomustab teabe asümmeetria ning vajalik teave võib olla kaupleja ainuvalduses, mistõttu ei ole pädeval üksusel sellele juurdepääsu. Pädevatel üksustel peaks seepärast olema võimalik taotleda pädevalt kohtult või haldusasutuselt, et kaupleja avalikustaks tõendid, mis on olulised nende nõude jaoks või vajalikud asjaomaste tarbijate piisavaks teavitamiseks esindushagist, ilma et nad peaksid täpsustama, milliseid tõendeid. Sellise avalikustamise vajadust, ulatust ja proportsionaalsust peaks esindushagi järelevalvet teostav kohus või haldusasutus hoolikalt hindama, pidades silmas kolmandate isikute seaduslike huvide kaitset ja järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju.

(38)  Esindushagide tulemuslikkuse tagamiseks tuleks rikkumise toime pannud kauplejatele määrata esindushagi raames väljastatud lõpliku otsuse täitamata jätmise eest tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused.

(39)  Pidades silmas asjaolu, et esindushagide esitamine on avalikes huvides ja nendega kaitstakse tarbijate kollektiivhuve, peaksid liikmesriigid tagama, et menetlusega kaasnevad kulud ei takistaks pädevaid üksusi esindusüksusi esitamast esindushagisid käesoleva direktiivi alusel. Liikmesriigi õiguses sätestatud asjakohaseid tingimusi arvestades ei tohiks see siiski piirata asjaolu, et esindushagi kaotanud pool hüvitab võitnud poolele tema õiguskulud („kaotaja maksab“ põhimõte). Kohus või haldusasutus ei peaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME 27]

(39a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et välditakse tulemustasu ning juristide tasu ja selle arvutamise meetod ei loo stiimulit sellise kohtumenetluse algatamiseks, mis on tarbijate või asjaomaste osapoolte huvide seisukohast tarbetu ning võiks takistada tarbijatel saada esindushagist täit kasu. Tulemustasu lubavad liikmesriigid tagavad, et selline tasu ei takista tarbijaid täielikku kompensatsiooni saamast. [ME 28]

(40)  Koostöö ja teabevahetus, head tavad ja kogemused eri liikmesriikide pädevate üksuste esindusüksuste vahel on osutunud kasulikuks piiriüleste rikkumiste lahendamisel. Jätkuvalt on vaja suutlikkuse suurendamise ja koostöömeetmeid ning laiendada nende meetmete kohaldamist, et hõlmata suurel arvul pädevaid üksusi esindusüksusi kogu liidus, suurendamaks piiriülese mõjuga esindushagide kasutamist. [ME 29]

(41)  Piiriüleste rikkumiste tulemuslikuks lahendamiseks tuleb tagada vastastikune õigusliku staatuse tunnustamine selliste ühes liikmesriigis eelnevalt määratud pädevate üksuste puhul, kes on volitatud esitama esindushagi teises liikmesriigis. Lisaks peaks eri liikmesriikide pädevatel üksustel olema võimalik esitada ühine esindushagi ühele ja samale foorumile pädeva juristdiktsiooni vastavate eeskirjade kohaselt. Tõhususe ja tulemuslikkuse huvides peaks saama üks pädev üksus esitada esindushagi teiste pädevate üksuste nimel, kes esindavad eri liikmesriikide tarbijaid.

(41a)   Selleks et uurida võimalust kasutada piiriüleste esindushagide korral liidu tasandi menetlust, peaks komisjon hindama võimalust luua kollektiivse õiguskaitse Euroopa ombudsman. [ME 30]

(42)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas nendega, mis on seotud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele, samuti kaitseõigusega.

(43)  Seoses keskkonnaõigusega võetakse käesolevas direktiivis arvesse UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon).

(44)  Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on esindushagide mehhanismi loomine tarbijate kollektiivhuvide kaitsmiseks, et tagada kõikjal liidus kõrgetasemeline tarbijakaitse ja siseturu nõuetekohane toimimine, ei ole võimalik tõhusalt saavutada üksnes liikmesriikide meetmetega ja neid on esindushagide piiriülese iseloomu tõttu pigem võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)  Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta(8) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriikide ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(46)  On asjakohane sätestada käesoleva direktiivi ajalise kohaldatavuse eeskirjad.

(47)  Direktiiv 2009/22/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesolevas direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis võimaldavad pädevatel üksustel esindusüksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve ning vältida samal ajal saavutada ja kehtestada seeläbi eelkõige kõrgel tasemel õiguskaitse ja selle kättesaadavus, vältides samas asjakohaste kaitsemeetmete abil kohtumenetluse kuritarvitamist. [ME 31]

2.  Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike vastu võtmast või säilitamast sätteid, mis võimaldavad pädevatele üksustel pädevatel esindusüksustel ja teistel asjaomastel isikutel avaliku sektori asutustel kasutada muid menetluslikke vahendeid, mille eesmärk on tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmine liikmesriigi tasandil. Käesoleva direktiivi rakendamine ei anna mingil juhul alust vähendada tarbijakaitset valdkondades, mis on hõlmatud liidu õigusega. [ME 32]

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse kauplejate vastu I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral, mis kahjustab või võib kahjustada kaitsevad tarbijate kollektiivseid huve. Seda kohaldatakse riigisiseste ja piiriüleste rikkumiste suhtes, sealhulgas selliste rikkumiste suhtes, mis on enne esindushagi esitamist või enne esindushagi lõpuleviimist lakanud. [ME 33]

2.  Käesolev direktiiv ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse lepingulised ja lepinguvälised õiguskaitsevahendid, mida tarbijad saavad kasutada selliste rikkumiste korral liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel.

3.  Käesolev direktiiv ei piira liidu rahvusvahelise eraõiguse normide, eelkõige selliste normide kohaldamist, mis reguleerivad kohtualluvust, tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmise tagamist ning kohaldatavat õigust reguleerivate õigusnormide kohaldamist lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning mida kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes. [ME 34]

3a.  Käesolev direktiiv ei piira muude siseriiklikus õiguses sätestatud õiguskaitsemehhanismide kasutamist. [ME 35]

3b.  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust õiglasele ja erapooletule kohtulikule arutamisele ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME 36]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

1a)  „tarbijaorganisatsioon“ – rühm, mille eesmärk on kaitsta tarbijate huve kauplejate poolt toime pandava ebaseadusliku tegevuse või nende tegevusetuse eest. [ME 37]

2)  „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb tsiviilõiguslikult tsiviilõiguse normide kohaselt – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- või kutsetegevusega; [ME 38]

3)  „tarbijate kollektiivsed huvid“ – mitme tarbija või andmesubjekti huvid, nagu on määratletud määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus); [ME 39]

4)  „esindushagi“ – hagi tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, mille puhul asjaomased tarbijad ei ole hagejad;

5)  „tava“ – kaupleja tegevus või tegevusetus;

6)  „lõplik otsus“ – liikmesriigi kohtu otsus, mida ei ole võimalik või ei ole enam võimalik edasi kaevata, või haldusasutuse otsus, mida ei saa enam kohtulikult läbi vaadata;

6a)  „tarbijaõigus“ – tarbijate kaitseks vastu võetud liidu ja siseriiklik õigus. [ME 40]

2. peatükk

Esindushagid

Artikkel 4

Pädevad üksused esindusüksused [ME 41]

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et esindushagisid saavad esitada pädevad üksused, mis on nende taotlusel selleks eelnevalt määratud ja avalikult kättesaadavasse nimekirja kantud. Liikmesriigid või nende kohtud määravad oma territooriumil vähemalt ühe pädeva esindusüksuse, kes esitab esindushagisid artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Liikmesriik määrab üksuse pädevaks üksuseks esindusüksuseks, kui see vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: [ME 42]

a)  see on nõuetekohaselt loodud liikmesriigi õiguse alusel;

b)  sellel on selle põhikiri või muu juhtimisdokument ja selle pidev tegevus, sealhulgas tarbijate huvide kaitse ja kaitsemine, näitavad selle õigustatud huvi, et käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õigusnormide täitmine oleks tagatud; [ME 43]

c)  see on mittetulunduslikku laadi.

ca)  see tegutseb viisil, mis on sõltumatu muudest üksustest ja muudest isikutest kui tarbijad, eelkõige turuosalistest, kellel võib olla esindushagi tulemuste suhtes majandushuvi; [ME 44]

cb)  sel ei ole hageja õigusbüroodega finantskokkuleppeid, mis väljuvad tavapärase teenuseosutamise lepingu raamidest; [ME 45]

cc)  see on kehtestanud sisemenetlused, et vältida huvide konflikti enda ja oma rahastajate vahel; [ME 46]

Liikmesriigid näevad ette, et pädev esindusüksus avalikustab asjakohaste vahendite abil, näiteks oma veebisaidil, lihtsas ja arusaadavas keeles, kuidas teda rahastatakse, oma organisatsioonilise ja juhtimisstruktuuri, oma eesmärgid ja töömeetodid ning tegevuse.

Liikmesriigid hindavad korrapäraselt, kas pädev üksus esindusüksus vastab jätkuvalt nendele kriteeriumidele. Liikmesriigid tagavad, et pädev üksus esindusüksus kaotab oma staatuse selle direktiivi raames, kui ta ei vasta enam ühele või mitmele esimeses alalõigus loetletud kriteeriumile.

Liikmesriigid koostavad loetelu esindusüksustest, kes vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, ja teevad selle üldsusele kättesaadavaks. Nad edastavad selle loetelu komisjonile ja ajakohastavad seda vajaduse korral.

Komisjon avaldab liikmesriikidelt saadud esindusüksuste loetelu üldsusele kättesaadavas veebiportaalis. [ME 47]

1a.  Liikmesriigid võivad sätestada, et juba enne käesoleva direktiivi jõustumist siseriikliku õiguse kohaselt määratud avaliku sektori asutused säilitavad õiguse saada esindusüksuse staatus käesoleva artikli tähenduses. [ME 48]

2.  Liikmesriigid võivad määrata pädeva üksuse juhtumipõhiselt konkreetse esindushagi jaoks tema taotlusel, kui ta vastab lõikes 1 esitatud kriteeriumidele. [ME 49]

3.  Liikmesriigid peavad tagama, et eelkõige tarbijate organisatsioonid ja sõltumatud, mis vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, ja avaliku sektori asutused vastavad pädeva üksuse esindusüksuse staatusele. Liikmesriigid võivad pädevateks üksusteks esindusüksusteks määrata tarbijate organisatsioonid, mis esindavad rohkem kui ühe liikmesriigi tarbijaid. [ME 50]

4.  Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks, millised pädevad üksused võivad taotleda kõiki artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid ja millised pädevad üksused võivad taotleda ainult üht või mitut sellist meedet. [ME 51]

5.  Lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmine pädeva üksuse poolt ei piira kohtu või haldusasutuse õigust kohustust uurida, kas pädeva üksuse eesmärk õigustab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist artikli 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaselt. [ME 52]

Artikkel 5

Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et üksnes artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädevad üksused esindusüksused saavad esitada esindushagisid liikmesriikide kohtutele või haldusasutustele, tingimusel et on olemas otsene seos üksuse põhieesmärkide ja liidu õigusest tulenevate õiguste vahel, mida on väidetavasti rikutud ja millega seoses hagi esitatakse.

Pädevad esindusüksused võivad siseriikliku või liidu õiguse alusel vabalt valida menetluse, millega tagatakse tarbijate kollektiivse huvi kaitse kõrgem tase.

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtutel või haldusasutustel ei ole menetluses muid hagisid, mis on seotud sama tava, sama kaupleja ja samade tarbijatega. [ME 53]

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel üksustel esindusüksustel, sealhulgas eelnevalt määratud avaliku sektori asutustel, on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse järgmisi meetmeid: [ME 54]

a)  ettekirjutus ajutise meetmena, et peatada ebaseadusliku tava kasutamine või, kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelata see ebaseaduslik tava; [ME 56]

b)  ettekirjutus, millega määratakse kindlaks, et tava kujutab endast õigusrikkumist, ja vajaduse korral peatatakse tava kasutamine, või kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelatakse see tava.

Ettekirjutuste taotlemisel ei tohi pädevatelt üksuselt esindusüksuselt nõuda asjaomaste üksiktarbijate mandaati või ega tõendite esitamist asjaomaste tarbijate tegeliku kaotuse või kahju kohta või kaupleja tahtlikkuse või hooletuse kohta. [ME 55]

3.  Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel üksustel esindusüksustel on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Kõnealuste meetmete taotlemise aluseks on lõplik otsus, sealhulgas lõike 2 punktis b osutatud lõplik ettekirjutus, milles tehakse kindlaks, et tava kujutab endast I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumist, mis kahjustab tarbijate huve. [ME 57]

4.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 kohaldamist, peavad liikmesriigid tagama, et pädevatel üksustel oleks võimalik taotleda meetmeid, millega kõrvaldatakse rikkumise kestev mõju, ja lõikes 2 osutatud meetmeid ühe esindushagi raames. [ME 58]

Artikkel 5a

Kollektiivhagide register

1.  Liikmesriigid võivad esindushagide jaoks luua riikliku registri, mis on elektrooniliselt ja/või muul viisil kõigile huvitatud isikutele tasuta kättesaadav.

2.  Registreid avaldavad veebisaidid võimaldavad juurdepääsu igakülgsele ja objektiivsele teabele, mis käsitleb hüvitise saamise olemasolevaid meetodeid, sealhulgas kohtuväliseid meetodeide, ning pooleliolevaid esindushagisid.

3.  Riiklikud registrid ühendatakse omavahel. Kohaldatakse määruse (EL) 2017/2394 artiklit 35. [ME 59]

Artikkel 6

Kahju hüvitamise meetmed

1.  Artikli 5 lõike 3 kohaldamisel peavad liikmesriigid tagama, et pädevatel üksustel esindusüksustel oleks õigus esitada esindushagisid, milles taotletakse kahju hüvitamise ettekirjutust, millega nõutakse kauplejalt muu hulgas olenevalt asjaoludest hüvitist, parandustöid, asendamist, hinna alandamist, lepingu lõpetamist või tasutud hinna hüvitamist. Liikmesriik võib nõuda enne deklaratiivse otsuse tegemist või, aga ei pruugi nõuda enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist asjaomaste üksiktarbijate mandaati. [ME 60]

Kui liikmesriik ei nõua esindushagiga ühinemiseks üksiktarbija mandaati, võimaldab see liikmesriik siiski nendel isikutel, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi esitatakse, ühishagis osaleda, kui nad andsid oma otsese mandaadi ühishagis osalemise kohta kohaldatava tähtaja jooksul. [ME 61]

Pädev üksus esindusüksus peab esitama piisava kogu vajaliku teabe, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt hagi põhjendamiseks, sealhulgas hagiga seotud tarbijate ning lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjelduse. [ME 62]

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel volitada kohut või haldusasutust väljastama kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse seoses kaupleja vastutusega I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate ees, kui asjaomastele tarbijatele tekitatud individuaalse kahju omaduste tõttu on hüvitise suuruse kindlaksmääramine keeruline. [ME 63]

3.  Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)  rikkumisest mõjutatud tarbijad on võimalik kindlaks teha ja nad on kannatanud sama tava tõttu ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Sellistel juhtudel ei ole asjaomastelt üksiktarbijatelt saadud mandaat hagi algatamise tingimus. Hüvitis suunatakse asjaomastele tarbijatele;

b)  tarbijad on kannatanud väikeses summas kahju ning hüvitise jaotamine nende vahel oleks ebaproportsionaalne meede. Sellistel juhtudel peab liikmesriik tagama, et üksiktarbijate mandaati ei nõuta. Hüvitist kasutatakse avalikes huvides, teenimaks tarbijate kollektiivseid huve. [ME 64]

4.  Lõigete Lõike 1, 2 ja 3 kohase lõpliku otsuse alusel saadud hüvitis ei piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel. Selle sätte kohaldamisel järgitakse res judicata põhimõtet. [ME 65]

4a.  Kahju hüvitamise meetmete eesmärk on tagada asjaomastele tarbijatele kahju täielik hüvitamine. Kui pärast hüvitamist jääb alles vahendeid, mille kohta hagi ei esitatud, otsustab kohus, kes saab järgijäänud summa. Järgijäänud vahendeid ei tohi anda pädevale esindusüksusele ega kauplejale. [ME 66]

4b.  Karistuslikud kahjuhüvitised, mis viivad kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni hageja poolt, on eriti keelatud. Näiteks massikahju olukorras kahjustada saanud tarbijatele antav hüvitis ei tohi ületada summat, mille kaupleja liikmesriigi või liidu kohaldatava õiguse kohaselt võlgneb, et katta tarbijate individuaalselt kantud tegelik kahju. [ME 67]

Artikkel 7

Rahastamine Esindushagi vastuvõetavus [ME 68]

1.  Artikli 6 lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutust taotlev pädev üksus esindusüksus peab hagi menetlemise varases varaseimas etapis deklareerima oma esitama kohtule või haldusasutusele täieliku finantskokkuvõtte, milles on loetletud tema üldise tegevuse rahastamisallika kõik rahastamisallikad ja hagi jaoks kasutatava rahastamisallika kogu protsessi vältel kasutatavad rahastamisallikad, et näidata huvide konflikti puudumist. Ta peab näitama, et tal on piisavad vahendid asjaomaste tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja teise poole kulude tasumiseks kohtuasja kaotamise korral. [ME 69]

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et juhtudel, kus esindushagi rahastaja on kolmas isik, oleks kolmandal isikul keelatud: Liikmesriigi kohus võib tunnistada esindushagi vastuvõetamatuks, kui ta teeb kindlaks, et rahastamine kolmanda isiku poolt võib: [ME 70]

a)  mõjutada pädeva üksuse esindusüksuse otsuseid seoses esindushagiga, sealhulgas kokkuleppeid esindushagi algatamist ja otsuseid kokkulepete kohta; [ME 71]

b)  rahastada kollektiivhagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, või kostja vastu, kellest rahastaja sõltub.

3.  Liikmesriigid peavad tagama, et kohtutel kohtud ja haldusasutustel oleks õigus hinnata haldusasutused hindavad lõikes 2 1 osutatud asjaolusid ja vastavalt sellele nõuda, et pädev üksus keelduks asjaomasest rahastamisest, ja vajaduse korral otsustada, et pädeval üksusel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõigust huvide konflikti puudumist ja lõikes 2 osutatud asjaolusid esindushagi vastuvõetavuse etapis ning hilisemas etapis kohtumenetluse ajal, kui asjaolud saavad alles siis teatavaks. [ME 72]

3a.  Liikmesriigid tagavad, et kohtul või haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse võimalikult varajases etapis. [ME 73]

Artikkel 7a

Põhimõte „kaotaja maksab“

Liikmesriigid tagavad, et kollektiivhagi kaotanud pool hüvitab võitnud poole kantud õigusabikulud siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel. Kohus või haldusasutus ei mõista siiski kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME 74]

Artikkel 8

Kokkulepped

1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev üksus esindusüksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus või haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama kaupleja ja sama tavaga seoses ei menetleta sama liikmesriigi kohtus või haldusasutuses muid esindushagisid. [ME 75]

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et kohus või haldusasutus võivad esindushagi kontekstis igal ajal kutsuda pädevat üksust ja kostjat pärast nendega konsulteerimist üles jõudma seoses hüvitisega mõistliku ajavahemiku jooksul kokkuleppele.

3.  Liikmesriigid peavad tagama, et kohutul või haldusasutusel, kes väljastas artikli 6 lõikes 2 osutatud deklaratiivse otsuse, on õigus nõuda esindushagi pooltelt, et nad saavutaksid mõistliku aja jooksul kokkuleppeseoses tarbijatele ettenähtava hüvitisega kõnealuse lõpliku otsuse alusel.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kokkulepete suhtes kohaldatakse kohtu või haldusasutuse kontrolli. Kohus või haldusasutus hindab kokkuleppe seaduslikkust ja õiglust, võttes arvesse kõigi asjaosaliste, sealhulgas asjaomaste tarbijate huve ja õigusi.

5.  Kui lõikes 2 osutatud kokkulepet ei saavutata ettenähtud tähtaja jooksul või saavutatud kokkulepet ei kiideta heaks, jätkab kohus või haldusasutus esindushagi menetlemist.

6.  Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kokkuleppega või sellest keelduda. Lõike 4 kohaselt heakskiidetud kokkuleppe alusel saadud hüvitis ei on kõigile pooltele siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel. [ME 76]

Artikkel 9

Teave esindushagide kohta

-1.  Liikmesriigid tagavad, et esindusüksused:

a)  teavitavad tarbijaid liidu õiguse alusel antud õiguste väidetavast rikkumisest ja kavatsusest taotleda ettekirjutust või esitada kahju hüvitamise hagi;

b)  selgitavad asjaomastele tarbijatele juba eelnevalt võimalust hagiga ühineda, et tagada hagi jaoks vajalike dokumentide ja muu teabe säilitamine;

c)  kui see on asjakohane, annavad teavet edasiste sammude ja võimalike õiguslike tagajärgede kohta. [ME 77]

1.  Liikmesriigid Kui kokkuleppest või lõplikust otsusest saavad kasu tarbijad, kes ei pruugi sellest teadlikud olla, tagavad liikmesriigid, et kaotanud pool või mõlemad pooled kohus või haldusasutus nõuab, et rikkuv kaupleja teavitaks mõjutatud tarbijaid enda kulul lõplikest otsustest, millega nähakse ette artiklites 5 ja 6 osutatud meetmed, ja artiklis 8 osutatud heakskiidetud kokkulepetest juhtumi asjaoludega sobivaid viise kasutades ja sätestatud ajavahemiku jooksul, teavitades seahulgas vajaduse korral kõiki asjaomaseid tarbijaid individuaalselt. Liikmesriigid võivad sätestada, et teavitamiskohustust saab täita avalikult kättesaadava ja kergesti juurdepääsetava veebisaidi kaudu. [ME 78]

1a.  Kaotanud pool kannab tarbijate teavitamisega seotud kulud artiklis 7 sätestatud põhimõtte kohaselt. [ME 79]

2.  Lõikes 1 osutatud teave sisaldab arusaadavas keeles selgitust esindushagi reguleerimiseseme, selle õiguslike tagajärgede ja vajaduse korral selle kohta, milliseid samme peavad asjaomased tarbijad järgnevalt tegema. Teabe andmise üksikasjad ja ajakava määratakse kindlaks kokkuleppel kohtu või haldusasutusega. [ME 80]

2a.  Liikmesriigid tagavad, et avalikkusele tehakse teave eelseisvate, käimasolevate ja lõpetatud kollektiivhagide kohta kättesaadavaks juurdepääsetaval viisil, sealhulgas meedia kaudu ja internetis avalikul veebisaidil pärast seda, kui kohus on otsustanud, et hagi on vastuvõetav. [ME 81]

2b.  Liikmesriigid tagavad, et pädevate üksuste poolt esitatud teave nõuete kohta on faktipõhine ja selles võetakse arvesse nii tarbijate õigust teavet saada kui ka kostjate mainet puudutavaid õigusi ja õigust ärisaladusele. [ME 82]

Artikkel 10

Lõplike otsuste mõju

1.  Liikmesriigid tagavad, et haldusasutuse või kohtu lõplikus otsuses lõplikku otsust, sealhulgas artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud lõplikus ettekirjutuses tuvastatud tarbijate kollektiivseid huve kahjustava lõplikku ettekirjutust peetakse tõendiks, millega kinnitatakse rikkumise olemasolu peetakse vaieldamatult tuvastatuks, mis toimepanemine või rikkumise puudumine, ning see on aluseks kõikidele muudele kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu samadel asjaoludel, tingimusel et sama rikkumise eest kahju ei hüvitata samadele tarbijatele kahekordselt. [ME 83]

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et lõikes 1 osutatud lõplikku otsust, mille on teinud riiklik kohus või haldusasutus teises liikmesriigis, peetaks ümberlükatavaks eelduseks vähemalt tõendiks, et rikkumine on toimunud. [ME 84]

2a.  Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega kinnitatakse rikkumine või selle puudumine, käsitatakse muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, vaidlustatava eeldusena. [ME 85]

3.  Liikmesriigid peavad tagama, et artikli 6 lõikes 2 osutatud lõplikku deklaratiivset otsust peetakse ümberlükatavaks eelduseks kaupleja vastutusele rikkumise tõttu kannatanud tarbijate ees Liikmesriike kutsutakse üles looma andmebaasi, mis on aluseks kõikidele muudele sisaldaks kõiki lõplikke otsuseid kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu sama rikkumise eest. Liikmesriigid tagavad, et selliseid hagide kohta, millest võiks kasu olla teiste kahju hüvitamise hagisid, mille tarbijad esitavad individuaalselt, on võimalik esitada kiir- või lihtsustatud menetluse korras meetmete puhul, ning jagama oma parimaid tavasid selles valdkonnas. [ME 86]

Artikkel 11

Aegumistähtaegade peatamine

Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et artiklites 5 ja 6 osutatud esindushagi esitamine tähendab asjaomaste tarbijate üksikisikute kõikide hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja peatamist või katkestamist, kui vastavate õiguste suhtes kehtib liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel aegumistähtaeg. [ME 87]

Artikkel 12

Menetluse otstarbekohasus

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklis 5 ja 6 osutatud esindushagide nõuetekohaselt otstarbekohane käsitlemine.

2.  Esindushagisid, millega taotletakse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud ajutise meetme vormis ettekirjutust, käsitletakse kiirmenetluse korras.

Artikkel 13

Tõendid

Liikmesriigid peavad tagama, et kui pädev üksus üks pool, kes on esitanud esindushagi oma seisukohtade põhjendamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad faktid ja piisavad tõendid, ning põhjaliku selgituse oma seisukohtade kaitsmiseks ning on märkinud, et täiendavad tõendid osutanud täiendavatele konkreetsetele ja selgetele tõenditele, mis on kostja teise poole käsutuses, seda taotleb, võib kohus või haldusasutus anda riiklike menetluseeskirjade kohaselt korralduse, et kostja peab esitama sellised tõendid need tõendid mõistlikult kättesaadavate faktide põhjal võimalikult piiratult sellele poolele esitataks, järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju. Korraldus peab olema asjaomase hagi suhtes asjakohane ja proportsionaalne ega tohi tekitada kahe poole vahel ebavõrdsust. [ME 88]

Liikmesriigid tagavad, et kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral. Selleks et teha kindlaks, kas esindusüksuse taotletav avalikustamine on proportsionaalne, võtab kohus arvesse kõikide asjaomaste poolte õigustatud huve, nimelt seda, mil määral tugineb tõendite avaldamise taotlus olemasolevatel faktidel ja tõenditel, ning kas tõendid, mille avaldamist taotletakse, sisaldavad konfidentsiaalset teavet. [ME 89]

Liikmesriigid tagavad, et nende kohtutel on õigus nõuda teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane. [ME 90]

Artikkel 14

Karistused

1.  Liikmesriik peab sätestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse esindushagi raames väljastatud lõplike otsuste täitmata jätmise korral, ja võtab kõik vajalikud meetmed, et neid rakendatakse. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et karistusena võidakse muu hulgas määrata trahve. [ME 91]

3.  Trahvidest saadud tulu jaotamise üle otsustamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse tarbijate kollektiivseid huve. Liikmesriigid võivad otsustada, et sellised tulud kantakse esindushagide rahastamiseks loodud fondi. [ME 92]

4.  Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud sätetest komisjonile hiljemalt … [direktiivi ülevõtmise kuupäev] ning samuti teatavad nad komisjonile viivitamatult sätete igast järgnevast muudatusest.

Artikkel 15

Pädevate üksuste esindusüksuste abistamine [ME 93]

1.  Liikmesriigid Liikmesriike julgustatakse kooskõlas artikliga 7 tagama, et pädevatel esindusüksustel on esindushagide jaoks piisavalt vahendeid. Nad peavad võtma vajalikke meetmeid, tagamaks õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamiseks ja tagavad, et esindushagidega seotud menetluskulud ei oleks pädevatele üksustele finantsiliseks takistuseks, et tõhusalt kasutada õigust taotleda artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid, nagu kohaldatavate kohtulõivude või haldustasude piiramine, neile vajaduse korral õigusabi võimaldamine või sel eesmärgil riiklikest vahenditest rahastamise võimaldamine. [ME 94]

1a.  Liikmesriigid annavad struktuuritoetust üksustele, mis tegutsevad käesoleva direktiivi kohaldamisalas pädevate üksustena. [ME 95]

2.  Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et juhul kui pädevad üksused peavad teavitama asjaomaseid tarbijaid menetluses olevast esindushagist, võib kaupleja sellega seotud kulud hagi edukaks osutumise korral hüvitada.

3.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad ja lihtsustavad pädevate üksuste koostööd ning nende parimate tavade ja kogemuste vahetamist ja levitamist seoses piiriüleste ja riigisiseste rikkumiste lahendamisega.

Artikkel 15a

Õiguslik esindamine ja tasud

Liikmesriigid tagavad, et juristide tasud ja nende arvutamise meetod ei tekita stiimulit sellise kohtuvaidluse algatamiseks, mis on kõikide poolte huvide seisukohast tarbetu. Eelkõige keelavad liikmesriigid tulemustasu. [ME 96]

Artikkel 16

Piiriülesed esindushagid

1.  Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et iga eelnevalt ühes liikmesriigis artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädev üksus esindusüksus võib pöörduda teise liikmesriigi kohtutesse või haldusasutustesse, kui on esitatud kõnealuses artiklis osutatud avalikult kättesaadav nimekiri. Kohtud või haldusasutused aktsepteerivad seda nimekirja võivad pädeva üksuse esindusüksuse õigusliku staatuse tõendina läbi vaadata, aga see ei piira nende õigust kontrollida, kas pädeva üksuse esindusüksuse tegevuse laad õigustab konkreetsel juhul hagi esitamist. [ME 97]

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et kui rikkumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab eri liikmesriikide tarbijaid, võivad liikmesriigi pädevale kohtule või haldusasutusele esindushagi esitada mitu pädevat üksust eri liikmesriikidest, tegutsedes ühiselt või esindatuna ühe pädeva üksuse poolt, et kaitsta eri liikmesriikidest pärit tarbijate kollektiivseid huve.

2a.  Liikmesriik, kus toimub kollektiivne õiguskaitse, võib nõuda mandaati tarbijatelt, kes on selle liikmesriigi residendid, ja mandaati üksiktarbijatelt, kes asuvad teises liikmesriigis, kui hagi on piiriülene. Sellisel juhul esitatakse kohtule või haldusasutusele ja kostjale hagi alguses koondnimekiri teiste liikmesriikide kõigist tarbijatest, kes on mandaadi andnud. [ME 98]

3.  Piiriüleste esindushagide võimaldamiseks ja piiramata muudele üksustele liikmesriigi õigusaktide alusel antud õigusi, peavad liikmesriigid edastama komisjonile eelnevalt määratud pädevate üksuste nimekirja. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende pädevate üksuste nimed ja tegevuse laadi. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

4.  Kui liikmesriigil või komisjonil või kauplejal tekib küsimusi seoses pädeva üksuse esindusüksuse vastavusega artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, siis uurib kõnealuse pädeva üksuse määranud liikmesriik neid küsimusi ja tühistab vajaduse korral määramise, kui üht või mitut kriteeriumi ei täideta. [ME 99]

Artikkel 16a

Avalik register

Liikmesriigid tagavad, et asjaomased riiklikud pädevad asutused loovad avalikkusele kättesaadava registri ebaseaduslike tegude kohta, mille kohta on käesoleva direktiivi sätete kohaselt välja antud ettekirjutused. [ME 100]

3. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/22/EL tunnistatakse kehtetuks alates … [direktiivi ülevõtmise kuupäev], ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 kohaldamist.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 18

Järelevalve ja hindamine

1.  Mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevast hindab komisjon käesolevat direktiivi ja esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamine viiakse läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. Aruandes hindab komisjon eelkõige artiklis 2 ja I lisas määratletud käesoleva direktiivi kohaldamisala.

2.  Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab komisjon seda, kas lennu- ja rongireisijate õigusi käsitlevad eeskirjad pakuvad tarbijate õiguste kaitset tasemel, mis on võrreldav käesoleva direktiivi alusel sätestatud tasemega. Kui need seda pakuvad, kavatseb komisjon teha asjakohased ettepanekud, mis võivad eelkõige hõlmata I lisa punktides 10 ja 15 osutatud õigusaktide kõrvaldamist käesoleva direktiivi artiklis 2 määratletud kohaldamisalast. [ME 101]

3.  Liikmesriigid annavad komisjonile kord aastas ja esimest korda hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamiskuupäeva järgmist teavet, mis on vajalik lõikes 1 osutatud aruande ettevalmistamiseks:

a)  haldus- või kohtuasutustele käesoleva direktiivi kohaselt esitatud esindushagide arv;

b)  hagisid esitanud pädeva üksuse liik;

c)  esindushagide raames lahendatud rikkumise liik, esindushagide pooled ja esindushagidega seotud majandussektor;

d)  menetluste pikkus alates hagi algatamisest kuni artiklis 5 osutatud lõplike ettekirjutuste, artiklis 6 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutuste või deklaratiivsete otsuste või artiklis 8 osutatud kokkuleppe lõpliku heakskiidu vastuvõtmiseni;

e)  esindushagide tulemused;

f)  artikli 15 lõikes 3 osutatud koostöö ja parimate tavade vahetamise mehhanismis osalevate pädevate üksuste arv.

Artikkel 18a

Läbivaatamisklausel

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, hindab komisjon, kas piiriüleseid esindushagisid saaks kõige paremini lahendada liidu tasandil, luues kollektiivse õiguskaitse Euroopa Ombudsmani. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist koostab komisjon sellekohase aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral asjakohase ettepaneku. [ME 102]

Artikkel 19

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates … [6 kuud pärast ülevõtmise tähtaega].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad võtavad vastu käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1.  Liikmesriigid peavad kohaldama käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnorme rikkumiste suhtes, mis algasid pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].

2.  Liikmesriigid peavad kohaldama direktiivi 2009/22/EÜ ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnorme rikkumiste suhtes, mis algasid enne … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSNORMIDE LOETELU

1)  Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29)(9).

2)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).

4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12).

5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67): artiklid 86–100.

7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37): artikkel 13.

9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).

11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).

13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21): artikkel 1, artikli 2 punkt c ja artiklid 4 kuni 8.

14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3): artiklid 22, 23 ja 24.

18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.2.2009, lk 10).

20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1): artiklid 183, 184, 185 ja 186.

28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1): artiklid 9, 10, 11 ja artiklid 19–26.

29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).

32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).

33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63): artikkel 13.

41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1): artikkel 14.

42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34): artiklid 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23, peatükk 10 ning lisad I ja II.

45)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214): artiklid 3–18 ja artikli 20 lõige 2.

47)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).

48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

49)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

50)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

53)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

54)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.6.2017, lk 1).

56)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

57)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

58)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

59)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60, 2.3.2018, lk 1).

59a)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). [ME 103]

59b)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357). [ME 104]

59c)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. [ME 105]

59d)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107). [ME 106]

59e)   Nõukogu 21. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2136/89, milles sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid ning sardiinikonservide ja sardiinikonservilaadsete toodete müüginimetused. [ME 107]

59f)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005. [ME 108]

II LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2009/22/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 1

-

Artikli 2 lõige 2

-

Artikkel 3

Artikli 2 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 2 punktid a ja b

Artikkel 12

-

Artikli 5 lõike 2 teine lõik

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 9

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikkel 14

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikkel 3

Artikli 4 lõiked 1–3

-

Artikli 4 lõige 4

-

Artikli 4 lõige 5

-

Artikli 5 lõige 4

-

Artikkel 6

-

Artikkel 7

—  

Artikkel 8

-

Artikkel 10

-

Artikkel 11

-

Artikkel 13

-

Artikkel 15

Artikkel 4

Artikkel 16

Artikkel 5

-

Artikkel 6

Artikkel 18

Artikkel 7

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 8

Artikkel 19

Artikkel 9

Artikkel 17

-

Artikkel 20

Artikkel 10

Artikkel 21

Artikkel 11

Artikkel 22

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.
(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 232.
(3)ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.
(4) ELT C 461, 21.12.2018, lk 232.
(5) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)ELT L 110, 1.5.2009, lk 30.
(7)ELT L 345, 27.12.2017.
(8)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(9)Kõnealust direktiivi muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/34/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 20).


ELi ja Israeli vahelisele Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule lisatud protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 106kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (09547/2018 – C8‑0021/2019 – 2018/0080(NLE))
P8_TA(2019)0223A8-0164/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09547/2018),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli eelnõu (09548/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0021/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0164/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iisraeli Riigile.


ELi ja Usbekistani vaheline laiaulatuslik leping
PDF 155kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Usbekistani vahelist uut ulatuslikku lepingut (2018/2236(INI))
P8_TA(2019)0224A8-0149/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 218,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsust (EL) 2018/..., millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise laiaulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liidu pädevusse (10336/18),

—  võttes arvesse 16. juulil 2018. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada ja pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise laiaulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse (10337/18),

—  võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2018. aasta läbirääkimisjuhiseid (10601/18 EU Restricted), mis edastati Euroopa Parlamendile 6. augustil 2018,

—  võttes arvesse 1999. aastal jõustunud ELi ja Usbekistani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut,

—  võttes arvesse 2011. aasta jaanuaris allkirjastatud ELi ja Usbekistani vahelist energiakoostööd käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI‑inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(1),

—  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(2),

—  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Usbekistanis(3),

—  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(4) ja 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(5),

—  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

—  võttes arvesse väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni külastusi Usbekistani vastavalt 2018. aasta septembris ja 2017. aasta mais ning korrapäraseid külastusi, mida teeb riiki delegatsioon ELi‑Kasahstani, ELi‑Kõrgõzstani, ELi‑Usbekistani ja ELi‑Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks,

—  võttes arvesse 10. novembril 2017. aastal Samarkandis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 13. kohtumise tulemusi, milles käsitleti kahepoolset tegevuskava (majandus, ühenduvus, julgeolek ja õigusriik) ja piirkondlikke küsimusi,

—  võttes arvesse 23. novembril 2018. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 14. kohtumise ühiskommünikeed „EL ja Kesk-Aasia – koostöö kaasava majanduskasvu, kestliku ühenduvuse ja tugevama partnerluse tuleviku rajamiseks“(6),

—  võttes arvesse ELi jätkuvat arenguabi Usbekistanile summas 168 miljonit eurot ajavahemikul 2014–2020, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga finantsabi ning muid ELi meetmeid, millega toetatakse rahu ja julgeolekut ning tuumajäätmete vähendamist riigis,

—  võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu 26. ja 27. märtsil 2018. aastal Taškendis toimunud Afganistani käsitleval konverentsil „Rahuprotsess, julgeolekukoostöö ja piirkondlik ühenduvus“, mille korraldas Usbekistan ja mille kaaseesistuja oli Afganistan,

—  võttes arvesse aastateks 2017–2021 kavandatud strateegiat meetmete võtmiseks viies Usbekistani arengu seisukohalt prioriteetses valdkonnas (arengustrateegia),

–  võttes arvesse samme, mida Usbekistan on pärast Nõukogude Liidust iseseisvumist teinud avatuma ühiskonna kujundamiseks ja suurema avatuse saavutamiseks suhetes oma naabritega,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0149/2019),

A.  arvestades, et 23. novembril 2018 alustasid EL ja Usbekistan läbirääkimisi ulatusliku laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis peab asendama praeguse ELi ja Usbekistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu, et laiendada ja süvendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ning tugineda selles demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste austamise ja hea valitsemistava ühistele väärtustele, et edendada kestlikku arengut ja rahvusvahelist julgeolekut ning tulemuslikult lahendada üleilmseid probleeme, nagu terrorism, kliimamuutused ja organiseeritud kuritegevus;

B.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

ELi ja Usbekistani suhted

Uus ulatuslik leping

   a) tunnustada Usbekistani võetud kohustusi ja samme avatuma ühiskonna kujundamiseks ning siirast osalemist poliitilises dialoogis ELiga, mille tulemusena alustati läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks; rõhutada ELi huvi tugevdada ühiste väärtuste alusel oma suhteid Usbekistaniga ja tunnustada Usbekistani rolli olulise kultuurilise ja poliitilise ühenduseloojana Euroopa ja Aasia vahel;
   b) näha ette korrapärane ja põhjalik dialoog ning jälgida poliitiliste ja demokraatlike reformide täielikku rakendamist, mille eesmärk on luua sõltumatu kohtusüsteem – sealhulgas kaotades kõik juristide sõltumatuse piirangud –, tõeliselt konkurentsipõhiste valimiste teel moodustatud tõeliselt sõltumatu parlament, kaitsta inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja meediavabadust, depolitiseerida turvateenistused ja tagada, et nad kohustuvad austama õigusriiki, ning kaasata kodanikuühiskond tihedalt reformiprotsessi; väljendada heameelt parlamendile (Oliy Majlis) antud uute õiguste ja uute mehhanismide üle, mis tugevdavad parlamentaarset kontrolli; julgustada ametiasutusi rakendama OSCE/ODIHRi poolt pärast 2014. aasta parlamendivalimisi avaldatud aruande soovitusi;
   c) rõhutada, kui tähtsad on kestlikud reformid ja nende rakendamine, ja pakkuda neile kehtivate ja tulevaste lepingute alusel olulist toetust, et saavutada reaalseid tulemusi ja lahendada poliitilised, ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid, eeskätt selleks, et parandada valitsemistavasid, luua võimalused tõeliselt mitmekesisele ja sõltumatule kodanikuühiskonnale, tugevdada inimõiguste austamist, kaitsta vähemusi ja kaitsetumaid, sealhulgas puuetega inimesi, tagada inimõiguste rikkumiste ja muude kuritegude eest vastutusele võtmine ja kõrvaldada ettevõtlust takistavad asjaolud;
   d) tunnustada ja toetada Ukraina lubadust jätkata struktuuri-, haldus- ja majandusreforme, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, kohtusüsteemi ja julgeolekuteenuseid, töötingimusi ning haldusvastutust ja -suutlikkust, ning rõhutada, kui tähtis on reformid täielikult ja kontrollitult ellu viia; kiita heaks välisvaluutatehingute ja valuutavahetusturu liberaliseerimine; toonitada, et Usbekistani ulatuslikku reformikava, arengustrateegiat aastateks 2017–2021, tuleb rakendada ja toetada meetmetega, millega hõlbustatakse väliskaubandust ja parandatakse ettevõtluskeskkonda; võtta arvesse asjaolu, et tööjõuränne ja rahaülekanded on üks peamisi vaesuse vähendamise mehhanisme Usbekistanis;
   e) nõuda, et Usbekistani valitsus tagaks, et inimõiguste kaitsjad, kodanikuühiskond, rahvusvahelised vaatlejad ja inimõiguste organisatsioonid saaksid vabalt tegutseda õiguslikult ja poliitiliselt turvalises keskkonnas, eelkõige lihtsustades registreerimisprotsesse ja võimaldades õiguskaitset registreerimisest keeldumise korral; nõuda, et Usbekistani valitsus lubaks vanglates ja kinnipidamiskohtades valitsevate tingimuste korrapärast, piiranguteta ja sõltumatut jälgimist; julgustada Usbekistani valitsust kutsuma piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ÜRO eriraportööri riiki külastama, rakendama tema eelmise, 2003. aasta visiidi raames antud soovitust ning viima siseriiklikud õigusaktid ja tavad kooskõlla rahvusvahelise õiguse ja standarditega, sealhulgas luues sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis tagaks takistamatu juurdepääsu kinnipidamiskohtadele, et vangide kohtlemist saaks jälgida; kutsuda ametivõime üles põhjalikult uurima kõiki väiteid piinamise või ebainimliku kohtlemise kohta;
   f) edendada salliva, kaasava, mitmekesise ja demokraatliku ühiskonna kujunemist usaldusväärse valitsuse toel, toetades järgjärgulist liberaliseerimist ja sotsiaal-majanduslikku progressi inimeste hüvanguks ning järgides täielikult ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid;
   g) kiita heaks poliitvangide vabastamine, kuid nõuda tungivalt, et võimud tagaksid nende täieliku rehabiliteerimise ning juurdepääsu õiguskaitsevahenditele ja ravile; nõuda kõigi ülejäänud poliitvangide ja kõigi teiste isikute vabastamist, kes on vangistatud või keda kiusatakse taga poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel, nagu inimõiguste aktivistid, kodanikuühiskonna ja usuaktivistid, ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud; väljendada muret mitme kinniste uste taga toimunud kohtuprotsessi pärast ning nõuda tungivalt, et valitsus sellisele tavale lõpu teeks; nõuda tungivalt, et valitsus kiiresti muudaks äärmuslust käsitlevaid kriminaalkoodeksi sätteid, mida mõnikord vääralt kasutatakse teisitimõtlemise kriminaliseerimiseks; väljendada heameelt seoses lubadustega lõpetada Usbekistani kriminaalkoodeksi artikli 221 („vanglaeeskirjade rikkumine“) kasutamine poliitvangide karistuste meelevaldseks pikendamiseks; tagada, et kõigile kriminaalkuritegudes ja muudes süütegudes süüdi mõistetud isikutele antaks nende kohtuotsuste koopiad, et nad saaksid kasutada edasikaebamise õigust ja taotleda enda rehabiliteerimist; tervitada teatavate rahumeelse kogunemise vabaduse piirangute vähendamist ja ühtlasi ergutada selliste piirangute täielikule kõrvaldamisele, lõpetades näiteks rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamise ja pidades sellega kinni inimõiguste ülddeklaratsioonist; tervitada ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri hiljutist külaskäiku;
   h) märkida, et Usbekistani koht Piirideta Reporterite pressivabaduse indeksis on aastatel 2016-2018 vaid veidi paranenud, ning et jätkuvalt tekitavad muret tsensuur, veebisaitide blokeerimine, ajakirjanike ja blogipidajate enesetsensuur, ahistamine internetis ja väljaspool seda ning poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistused; nõuda ametivõimudelt, et need teeksid lõpu meedia survestamisele ja järelevalvele, lõpetaksid sõltumatute veebisaitide blokeerimise ning võimaldaksid rahvusvahelistel meediakanalitel korrespondente akrediteerida ja riigis tegutseda; toetada meedia ja vabaühenduste sõltumatuse tagamiseks võetud meetmeid, näiteks mõningate tegutsemispiirangute kaotamine, samuti varem riigist välja saadetud rahvusvaheliste ja välismeediakanalite tagasilubamine; väljendada heameelt uue vabaühenduste registreerimist käsitleva seaduse üle, mis lihtsustab teatavaid registreerimismenetlusi ja tegevuseks või ürituste korraldamiseks loa taotlemise nõudeid; nõuda tungivalt, et ametiasutused kõnealust seadust täielikult rakendaksid, kõrvaldades muu hulgas kõik tõkked, mis takistavad rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimist, ning ergutaksid ametiasutusi kõrvaldama säilinud piirangud, mis takistavad vabaühenduste tööd, nagu koormavad registreerimisnõuded ja sekkuv järelevalve;
   i) tunnustada edusamme lapstööjõu kasutamise kaotamiseks ja sunniviisilise töö järkjärguliseks kaotamiseks, samuti ÜRO eriraportööride hiljutisi külastusi Usbekistani ja riigi taasavamist selle valdkonna rahvusvahelistele vabaühendustele; juhtida tähelepanu sellele, et riigi toetatud sunnitöö puuvilla- ja siiditööstuses ning muudes valdkondades on endiselt probleem; nõuda, et Usbekistani valitsus lõpetaks kõik sunniviisilise töö vormid, kõrvaldaks selle nähtuse algpõhjused, eelkõige kohustusliku kvoodisüsteemi, ja võtaks vastutusele kohalikud omavalitsused, kes riigitöötajaid ja õpilasi sunnitööle sunnivad; rõhutada, et on vaja suuremaid pingutusi ja täiendavaid õigusmeetmeid, et saavutada sunniviisilise töö kaotamine; soovitada teha selles valdkonnas rohkem koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO); nõuda, et valitsus võimaldaks orjapidamise tänapäevaste vormide ÜRO eriraportööril Usbekistani külastada; toonitada, kui tähtis on rajada riigis kestlik puuvilla tarneahel ning võtta kasutusele kaasaegsed, ökoloogiliselt põhjendatud puuvillakasvatus- ja maaharimismeetodid; toetada kodumaiseid puuvillakasvatajaid tootmise tõhususe suurendamisel, kaitsta keskkonda ja parandada töötavasid eesmärgiga kaotada sunniviisiline töö;
   j) ergutada ametiasutusi võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada riigis töötust, sealhulgas avades erasektori ning tugevdades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid; väljendada sellega seoses heameelt juhtimiskoolitusprogrammi laiendamise üle ja ergutada ettevõtjatele uute koolitusprogrammide korraldamist; tuletada siinjuures meelde Usbekistani noorte potentsiaali ja nende suhteliselt kõrget haridustaset; ergutada ettevõtlushariduse programmide edendamist; tuletada meelde programmi „Erasmus+“ taoliste ELi programmide tähtsust kultuuride dialoogi edendamisel ELi ja Usbekistani vahel ning võimaluste loomisel neis programmides osalevate üliõpilaste kui positiivsete ühiskondlike muutuste esilekutsujate mõjuvõimu suurendamiseks;
   k) jätkata iga-aastaseid inimõigustedialooge, mida korraldab Euroopa välisteenistus (EEAS), ning sellega seoses avaldada survet konkreetsete juhtumite lahendamiseks, sealhulgas poliitvangide juhtumid; kehtestada enne iga dialoogide vooru konkreetsed valdkonnad ja hinnata saavutatud tulemusi kooskõlas ELi standarditega, samas integreerides inimõigusküsimused ka kõigi teiste koosolekute päevakorda ja kõigisse muudesse meetmetesse; ergutada Usbekistani järgima rahvusvahelisi inimõiguste õigusakte, mille ta on ratifitseerinud, eelkõige ÜROs, OSCEs ja ILOs; väljendada jätkuvat muret lahendamata probleemide ja tähtsate reformide teostamatajätmise pärast; soovitada ametiasutustel dekriminaliseerida vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaalsuhted samast soost isikute vahel ning edendada sallivat suhtumist LGBTI‑inimestesse; kutsuda Usbekistani võime üles toetama ja edendama naiste õigusi;
   l) tagada passisüsteemi läbivaatamine; kiita heaks väljasõiduviisade süsteemi kaotamine; väljasõiduviisa nõue kehtis varem Usbekistani kodanikele, kes tahtsid reisida väljapoole Sõltumatute Riikide Ühendust (SRÜ); väljendada heameelt seoses Usbekistani teadaandega, et alates jaanuarist 2019 ei nõua ta ELi liikmesriikide kodanikelt enam viisat;
   m) soovitada tungivalt, et Usbekistan parandaks kohalikku tervishoiusüsteemi ja suurendaks olukorra parandamiseks eraldatavaid eelarvevahendeid, kuna pärast riigi iseseisvumist on tervishoiu olukord märkimisväärselt halvenenud;
   n) nõuda tungivalt, et ametiasutused annaksid vajalikku toetust ning taotleksid rahvusvaheliste partnerite panust ja toetust Karakalpakkia Vabariigile, et jätkata Araali mere keskkonnakatastroofi majanduslike, sotsiaalsete ja tervisetagajärgedega tegelemist, rajades kestliku veemajanduse ja seades sisse veevarude kaitse poliitika ning tavad ja koostades piirkonna jaoks usaldusväärse puhastamiskava; tervitada piirkondliku veemajanduskoostöö edenemist, eelkõige Tadžikistani ja Kasahstaniga, ÜRO mitme partneriga usaldusfondi loomist inimeste turvalisuse tagamiseks Araali mere piirkonnas ning võimude poolt üles näidatud toetust; jätkata jõupingutusi niisutustaristu parandamiseks;
   o) tunnustada Usbekistani uut välispoliitikat, mille abil on paranenud koostöö naabrite ja rahvusvaheliste partneritega, eeskätt piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku edendamisel, piiride ja veevarude haldamisel, piiride märkimisel ja energiavaldkonnas; toetada Usbekistani positiivset osalemist Afganistani rahuprotsessis;
   p) tervitada Usbekistani jätkuvat pühendumist Kesk‑Aasia tuumarelvavaba tsooni säilitamisele; tuletada meelde ELi võetud kohustust toetada Usbekistani mürgiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel; julgustada Usbekistani allkirjastama tuumarelvade keelustamise lepet;
   q) võtta arvesse Usbekistani olulist rolli ELi Kesk‑Aasia strateegia tulevases läbivaatamises, kohaldades diferentseerimise põhimõtet;
   r) tunnistada Usbekistani õigustatud julgeolekumuresid ning suurendada koostööd, et toetada kriisihaldamist, konfliktide ennetamist, integreeritud piirihaldust ning jõupingutusi võitluses vägivaldse radikaliseerumise, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu, kaitstes samas õigusriiki, sealhulgas inimõigusi;
   s) tagada tõhus koostöö võitluses korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;
   t) seada ELi välisrahastamisvahenditest ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga laenudest Usbekistanile abi andmise tingimuseks reformide edukas jätkamine;
   u) toetada GSP+ staatuse jaoks nõutavate peamiste rahvusvaheliste konventsioonide tulemuslikku rakendamist;
   v) toetada Usbekistani jõupingutusi osaleda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsessis, et integreerida riik paremini maailma majandusse ning parandada ettevõtluskeskkonda, tõmmates sellega ligi rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid;
   w) võtta arvesse suhete arendamist muude kolmandate riikidega Hiina algatuse „üks majandusvöönd, üks tee“ („One Belt, One Road“) rakendamise raames; nõuda, et kõnealuse algatusega seoses järgitaks inimõigusi, muu hulgas töötades välja vastavad suunised;
   x) kasutada laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, et toetada tõelist ja kestlikku arengut vastutustundliku ja demokraatliku korra suunas, millega tagatakse ja kaitstakse kõigi kodanike põhiõigusi ning keskendutakse eelkõige soodsa keskkonna tagamisele, mis võimaldab kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate tegevust ning kindlustab juristide sõltumatuse; tagada, et enne läbirääkimiste lõpuleviimist teeks Usbekistan tõsiseltvõetavaid edusamme sõnavabaduse ning ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kindlustamiseks kooskõlas rahvusvaheliste normidega, sealhulgas kõrvaldades takistused, mis ei lase uutel rühmadel end registreerida ja riigis seaduslikult tegevust alustada ega välismaalt rahastamist vastu võtta;
   y) rääkida läbi nüüdisaegne, kõikehõlmav ja edasipüüdlik ELi ja Usbekistani vaheline leping, mis asendab 1999. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu ning tõhustab inimestevahelisi kontakte, poliitilist koostööd, kaubandus- ja investeerimissuhteid ning koostööd kestliku arengu, keskkonnakaitse, ühenduvuse, inimõiguste ja valitsemise valdkonnas ning toetab Usbekistani majanduse ja ühiskonna kestlikku arengut;
   z) uuendada võetud kohustust edendada demokraatlikke standardeid, hea valitsemistava põhimõtteid ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi, sh usu- ja veendumusvabadust, samuti nende õiguste ja vabaduste kaitsjaid;
   aa) toetada Usbekistani uusi jõupingutusi mitmepoolseks ja rahvusvaheliseks koostööks üleilmsetes ja piirkondlikes keerdküsimustes, nagu rahvusvaheline julgeolek ja võitlus vägivaldse äärmusluse, organiseeritud kuritegevuse ning uimastikaubanduse vastu, samuti veemajandus, kliimamuutused ja ränne;
   ab) tagada, et laiaulatuslik leping hõlbustaks ja tugevdaks piirkondlikku koostööd ning olemasolevate konfliktide rahumeelset lahendamist, sillutades teed tõeliselt heanaaberlikele suhetele;
   ac) tugevdada kaubandus- ja majandussuhetega seotud sätteid, ühelt poolt ühendades need paremini inimõigussätetega ning kohustusega rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, luues ühtlasi mehhanismid, et hinnata ja käsitleda negatiivset mõju inimõigustele, ning teiselt poolt edendades turumajanduse põhimõtteid, sealhulgas õiguskindlust, institutsioonide sõltumatust ja läbipaistvust, sotsiaaldialoogi ja ILO töönormide rakendamist, et tagada kestlikud välismaised otseinvesteeringud ning toetada majanduse mitmekesistamist; parandada koostööd võitluses korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning tagada, et mitmes ELi ja EMP liikmesriigis praegu külmutatud varad repatrieeritakse vastutustundlikult kogu Usbekistani rahva hüvanguks;
   ad) tugevdada parlamentidevahelise koostöö aspekte volitatud parlamentaarse koostöökomisjoni raames demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas, sealhulgas koostöönõukogu ja parlamentaarse koostöökomisjoni esindajate otsest vastutust;
   ae) tagada kõigi osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna kaasamine nii läbirääkimiste käigus kui ka lepingu rakendamise etapis;
   af) lisada tingimused koostöö võimaliku peatamise kohta juhuks, kui ükskõik kumb pool rikub olulisi põhimõtteid, eelkõige seoses demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamisega, sealhulgas tingimus, et sellistel juhtudel konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga; luua sõltumatu järelevalve- ja kaebuste esitamise mehhanism, mis tagab elanikele ja nende esindajatele tõhusa vahendi, et käsitleda mõju inimõigustele ja jälgida lepingu rakendamist;
   ag) tagada, et Euroopa Parlament kaasatakse pärast laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist tihedalt lepingu kõigi osade rakendamise järelevalvesse, korraldada sellega seoses konsultatsioone, tagades, et Euroopa välisteenistus parlamenti ja kodanikuühiskonda laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisest nõuetekohaselt teavitab, ning reageerida asjakohaselt;
   ah) tagada kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega kõigi läbirääkimisdokumentide edastamine Euroopa Parlamendile, et parlament saaks läbirääkimisprotsessi nõuetekohaselt kontrollida; täita institutsioonidevahelisi kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10, ning anda parlamendile korrapäraselt aru;
   ai) kohaldada laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut ajutiselt alles pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;
   aj) korraldada avalikkuse teavitamise kampaania, tõstes esile koostöö oodatavaid positiivseid tulemusi, mis toovad kasu nii ELi kui ka Usbekistani elanikele, edendades samas inimestevahelisi kontakte;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Usbekistani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 238, 6.7.2018, lk 394.
(2) ELT C 238, 6.7.2018, lk 51.
(3) ELT C 274, 27.7.2016, lk 25.
(4) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.
(5) ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.
(6) https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/54354/joint-communiqué-european-union-–-central-asia-foreign-ministers-meeting-brussels-23-november_en


Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine ***I
PDF 170kWORD 60k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ (COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))
P8_TA(2019)0225A8-0169/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0639),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0408/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Taani parlamendi, Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ajavahemikus 4. juulist 2018 kuni 16. augustini 2018 korraldatud veebipõhise konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, õiguskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0169/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

P8_TC1-COD(2018)0332


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast on oli siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg, et kooskõlastada aja muutumine kõigis liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ(4) kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid praegu suveaja korda sama aasta kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasest pühapäevast viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani. [ME 1]

(2)  Euroopa Parlament Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest, kodanike algatustest ja parlamendiliikmete küsimustest, palus Euroopa Parlament oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga resolutsioonis komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati rõhutati ka seda, et kui oluline on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemine kellaaja korrale ja ühtne ELi ajarežiim. [ME 2]

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, luua prognoositavus ja pikaajaline kindlus ning vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused. [ME 3]

(3a)   Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on seda tava püütud mitme algatusega lõpetada. Mõnes liikmesriigis on peetud riiklikke konsultatsioone ning enamik ettevõtjaid ja sidusrühmi on toetanud selle tava lõpetamist. Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus jõuti samale järeldusele. [ME 4]

(3b)  Selles kontekstis on heaks näiteks loomakasvatajad, kelle puhul suveaja korda peeti esialgsel hinnangul põllumajanduse töötavadega vastuolus olevaks eelkõige niigi väga varajase tööpäeva alguse tõttu ka vööndiaja tingimustes. Samuti arvati, et kaks korda aastas toimuv suveajaga seotud üleminek muudab keerulisemaks toodangu või loomade turule viimise. Lisaks oletati, et kuna lehmad jäävad oma loomuliku lüpsirütmi juurde, siis nende piimaand väheneb. Tänapäevane põllumajandustehnika ja -tavad on siiski muutnud põllumajandust sel moel, et suurem osa neist probleemidest ei ole enam asjakohased, ent mure loomade biorütmi ja loomakasvatajate töötingimuste pärast siiski püsib. [ME 5]

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus. Komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis osales ligi 4,6 miljonit kodanikku, mis on kõige suurem vastuste arv, mis ühelgi komisjoni konsultatsioonil kunagi saadud on. Mitmes kodanike algatuses on rõhutatud üldsuse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle suveaja korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil. [ME 6]

(4a)  Kronobioloogia on osutanud, et kellakeeramine mõjutab inimorganismi biorütmi ja sellel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele. Hiljutised teaduslikud tõendid osutavad selgelt seosele kellakeeramise ning südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja hüpertensiooni vahel, mis on seotud ööpäevase tsükli häirimisega. Teatavad rühmad, näiteks lapsed ja eakad, on eriti haavatavad. Seetõttu on rahvatervise kaitseks asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada. [ME 7]

(4b)   Liikmesriikide muud kui ülemereterritooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajast tulenev päevavalguse mõju on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriigid peaksid enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerima kodanike ja sidusrühmadega. [ME 8]

(4c)  Paljudes kodanike petitsioonides rõhutatakse kodanike muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ning liikmesriikidele tuleks anda aega ja võimalus korraldada avalikke konsultatsioone ja koostada mõjuhinnanguid, et saada paremini aru aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise tagajärgedest kõikides piirkondades. [ME 9]

(4d)  Suveaeg on väidetavalt võimaldanud hilisemaid päikeseloojanguid suvekuudel. Paljude liidu kodanike jaoks seostub suvi sellega, et päikesevalgust jätkub hiliste õhtutundideni. Vööndiaja taastamisega kaasneks see, et päike läheb suvel tund aega varem looja, mistõttu see periood aastast, kus päevavalgust jätkub hiliste õhtutundideni, oleks tunduvalt lühem. [ME 10]

(4e)  Arvukad uuringud on käsitlenud seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel. Samas on pikemal päevavalgusajal, vaba aja veetmisel värskes õhus ja pikemal kokkupuuteajal päikesevalgusega selgelt positiivne pikaajaline mõju üldisele heaolule. [ME 11]

(4f)  Aastaaegadega seotud kellakeeramisel on ka kahjulik mõju loomade heaolule, mis ilmneb näiteks põllumajanduses lehmade piimaanni vähenemises. [ME 12]

(4g)  Laialt levinud arvamuse kohaselt aitab aastaaegadega seotud kellakeeramine säästa energiat. See oligi peamine põhjus, miks selline kord eelmisel sajandil kehtestati. Uurimustest ilmneb aga, et aastaaegadega seotud kellakeeramine võib küll liidus tervikuna aidata vähesel määral vähendada energiatarbimist, ent see ei kehti kõigi liikmesriikide kohta. Lisaks sellele võib suurem kütteenergia kulu üles kaaluda suveajale üleminekuga kaasneva valgustusenergia säästu. Samuti on keeruline tulemusi tõlgendada, sest neid mõjutavad väga palju välised faktorid, näiteks ilmastik, energiakasutajate käitumine ja jätkuv energiasüsteemi ümberkujundamine. [ME 13]

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe hiljemalt 1. aprilliks 2020 kavatsusest muuta oma vööndiaega 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval. [ME 14]

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas. [ME 15]

(6a)   Otsusele selle kohta, millist vööndiaega igas liikmesriigis kohaldada, peavad eelnema konsultatsioonid ja uuringud, milles võetakse arvesse kodanike eelistusi, geograafilisi ja piirkondlikke erinevusi, standardset töökorraldust ja konkreetse liikmesriigi jaoks muid olulisi tegureid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema piisavalt aega, et ettepaneku mõju analüüsida ja valida oma elanikkonna huve kõige paremini teeniv lahendus, võttes samal ajal arvesse siseturu nõuetekohast toimimist. [ME 16]

(6b)   Kellaaja muutmine, mis ei ole seotud aastaaja muutumisega, toob kaasa üleminekukulud, eelkõige mis puudutab transpordi- ja muude sektorite IT-süsteeme. Selleks et üleminekukulusid oluliselt vähendada, on käesoleva direktiivi rakendamiseks vaja mõistlikku ettevalmistusaega. [ME 17]

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019 2021, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 2021aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019 2021. aastast, kooskõlastatud viisil. [ME 18]

(7a)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema omavahel koostööd ja võtma oma kavandatavat vööndiaega käsitlevad otsused vastu kokkulepitult ja kooskõlastatult. Selleks tuleks luua koordineerimismehhanism, kus peaks osalema üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Koordineerimismehhanism peaks arutama ja hindama liikmesriigi vööndiaja kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid. [ME 19]

(7b)  Komisjon peaks hindama, kas kavandatav vööndiaeg eri liikmesriikides võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Kui liikmesriigid ei vaata hinnangu põhjal kavandatavat vööndiaega uuesti läbi, peaks komisjonil olema võimalik lükata käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev edasi kõige rohkem 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral õigusakti ettepanek. Selleks ja käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamise kohta kõige rohkem 12 kuu võrra. [ME 20]

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks jälgida. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

(9)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke seoses ühtlustatud kellaaja korraga piisavalt saavutada, vaid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)  Ühtlustatud kellaaja korda tuleks kohaldada vastavalt sätetele, milles käsitletakse ELi toimimise lepingu artiklis 355 täpsustatud aluslepingute territoriaalset kohaldamisala.

(11)  Direktiiv 2000/84/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.  Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele.

2.  Olenemata Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019 2021. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kõnealuse aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2 komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2020. [ME 21]

Artikkel 2

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud Käesolevaga luuakse koordineerimismehhanism, et tagada vööndiaja ühtlustatud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust kooskõlastatud käsitus kogu liidus. [ME 22]

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike Koordineerimismehhanismis osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas üks komisjoni esindaja. [ME 23]

2a.  Kui liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artikli 1 lõikele 2 oma otsuse, koguneb koordineerimismehhanism, et arutada ja hinnata kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid. [ME 24]

2b.  Kui komisjon leiab lõikes 2a osutatud hinnangu põhjal, et kavandatav muudatus mõjutab märkimisväärselt siseturu nõuetekohast toimimist, teavitab ta sellest liikmesriiki, kes otsusest teada andis. [ME 25]

2c.  Teada andev liikmesriik otsustab hiljemalt 31. oktoobriks 2020, kas ta jääb oma kavatsuse juurde või mitte. Kui kavatsusest teada andnud liikmesriik otsustab oma kavatsuse juurde jääda, esitab ta üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas leevendatakse muutuse negatiivset mõju siseturule. [ME 26]

Artikkel 3

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 31. detsembriks 2025 hindamisaruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad. [ME 27]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024 2025. [ME 28]

Artikkel 4

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019 2021.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. [ME 29]

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4a

1.   Komisjon jälgib hoolikalt, milliseid vööndiaegu liidus kavandatakse, tehes tihedat koostööd artiklis 2 osutatud koordineerimismehhanismiga.

2.   Kui komisjon teeb kindlaks, et kavandatav vööndiaeg, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 1 lõikele 2, võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist, on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lükata käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäev edasi kõige enam 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek. [ME 30]

Artikkel 4b

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] kuni … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevani].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 31]

Artikkel 5

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019 2021. [ME 32]

Artikkel 6

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 305.
(2)ELT C 62, 15.2.2019, lk 305.
(3) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).


Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad ***I
PDF 122kWORD 59k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0864 – C8‑0495/2016 – 2016/0380(COD))
P8_TA(2019)0226A8-0044/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0864),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0495/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu, Austria Liidunõukogu ja Poola Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 7. septembri 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0044/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0380


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/944) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS VÕRKUDEVAHELISE ÜHENDUSE MÄÄRATLUSE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses uuesti sõnastatud elektridirektiivi ja uuesti sõnastatud elektrimäärusega, mille puhul pöördutakse tagasi direktiivis 2009/72/EÜ ja määruses (EÜ) nr 714/2009 kasutatud „võrkudevahelise ühenduse“ määratluse juurde. Komisjon möönab, et elektriturud erinevad muudest turgudest (näiteks maagaasiturg) selle poolest, et asjaomasel turul kaubeldavaid tooteid ei ole praegu võimalik hõlpsasti ladustada ning elektrienergia tootmiseks kasutatakse suurt hulka eri seadmeid, sealhulgas jaotusvõrkude paigaldised. See tähendab, et kolmandaid riike hõlmavate ühenduste roll on elektri- ja gaasisektori puhul väga erinev ning et kõnealuse kahe sektori suhtes võib kohaldada eri regulatiivseid lähenemisviise.

Komisjon uurib täiendavalt selle kokkuleppe mõju ning annab vajaduse korral suuniseid õigusaktide kohaldamiseks.

Õigusselguse huvides soovitab komisjon silmas pidada järgmist.

Elektridirektiivis kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluses viidatakse elektriülekandesüsteeme ühendavatele seadmetele. Sõnastuses ei osutata erinevatele õigusraamistikele ega tehnilistele olukordadele ning seega hõlmab see iseenesest kõiki elektriühendusi kolmandate riikidega, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Elektrimääruses kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluse puhul rõhutab komisjon, et elektriturgude lõimimine eeldab kõrgetasemelist koostööd põhivõrguettevõtjate, turuosaliste ja reguleerivate asutuste vahel. Ehkki kohaldatavate eeskirjade ulatus võib sõltuda elektrienergia siseturuga ühendatuse ulatusest, peaks kolmandate riikide tihe lõimimine elektrienergia siseturuga, näiteks nende osalemine turgude ühendamise projektides, põhinema kokkulepetel, mis nõuavad asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist.

KOMISJONI AVALDUS VAIDLUSTE KOHTUVÄLISE LAHENDAMISE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate artiklit 26 käsitleva kokkuleppe näha ELi tasandil ette, et energiateenuseosutajate osalemine vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluses on kohustuslik. Komisjon peab seda otsust kahetsusväärseks, kuna tema ettepaneku kohaselt jäeti selle valiku tegemine liikmesriikidele, lähtudes direktiivis 2013/11/EL (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta) („vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv“) võetud lähenemisviisist ning pidades silmas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Komisjoni ülesanne ei ole liikmesriikides kehtivaid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi võrdlevalt hinnata. Seepärast hindab komisjon, oma üldise kohustuse raames jälgida liidu õiguse ülevõtmist ja tõhusat kohaldamist, vaidluste kohtuvälise lahendamise riiklike menetluste üldist tõhusust.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) ELT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Elektrienergia siseturg ***I
PDF 123kWORD 58k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0861 – C8‑0492/2016 – 2016/0379(COD))
P8_TA(2019)0227A8-0042/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0861),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0492/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Saksamaa Liidupäeva, Hispaania parlamendi, Prantsusmaa Senati, Ungari Rahvuskogu, Austria Liidunõukogu, Poola Seimi, Poola Senati, Rumeenia Saadikutekoja ja Rumeenia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 13. juuli 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0042/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0379


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/943) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS VÕRKUDEVAHELISE ÜHENDUSE MÄÄRATLUSE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses uuesti sõnastatud elektridirektiivi ja uuesti sõnastatud elektrimäärusega, mille puhul pöördutakse tagasi direktiivis 2009/72/EÜ ja määruses (EÜ) nr 714/2009 kasutatud „võrkudevahelise ühenduse“ määratluse juurde. Komisjon möönab, et elektriturud erinevad muudest turgudest (näiteks maagaasiturg) selle poolest, et asjaomasel turul kaubeldavaid tooteid ei ole praegu võimalik hõlpsasti ladustada ning elektrienergia tootmiseks kasutatakse suurt hulka eri seadmeid, sealhulgas jaotusvõrkude paigaldised. See tähendab, et kolmandaid riike hõlmavate ühenduste roll on elektri- ja gaasisektori puhul väga erinev ning et kõnealuse kahe sektori suhtes võib kohaldada eri regulatiivseid lähenemisviise.

Komisjon uurib täiendavalt selle kokkuleppe mõju ning annab vajaduse korral suuniseid õigusaktide kohaldamiseks.

Õigusselguse huvides soovitab komisjon silmas pidada järgmist.

Elektridirektiivis kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluses viidatakse elektriülekandesüsteeme ühendavatele seadmetele. Sõnastuses ei osutata erinevatele õigusraamistikele ega tehnilistele olukordadele ning seega hõlmab see iseenesest kõiki elektriühendusi kolmandate riikidega, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Elektrimääruses kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluse puhul rõhutab komisjon, et elektriturgude lõimimine eeldab kõrgetasemelist koostööd põhivõrguettevõtjate, turuosaliste ja reguleerivate asutuste vahel. Ehkki kohaldatavate eeskirjade ulatus võib sõltuda elektrienergia siseturuga ühendatuse ulatusest, peaks kolmandate riikide tihe lõimimine elektrienergia siseturuga, näiteks nende osalemine turgude ühendamise projektides, põhinema kokkulepetel, mis nõuavad asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist.

KOMISJONI AVALDUS TURU REFORMIMISE RAKENDUSKAVADE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses artikli 20 lõikega 3, milles sätestatakse, et liikmesriigid, kellel on tuvastatud piisavusega seotud probleemid, avaldavad rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed mis tahes kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste ja/või turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 108 on komisjonil ainupädevus hinnata riigiabi meetmete kokkusobivust siseturuga. Käesolev määrus ei mõjuta ega piira komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt antud ainupädevust. Seetõttu võib komisjon vajaduse korral esitada oma arvamuse turu reformimise kavade kohta paralleelselt riigiabi eeskirjade kohaste reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise protsessiga, kuid need kaks protsessi on õiguslikult lahus.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ***I
PDF 117kWORD 57k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0863 – C8‑0494/2016 – 2016/0378(COD))
P8_TA(2019)0228A8-0040/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0863),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0494/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Saksamaa Liidupäeva, Prantsusmaa Senati ja Rumeenia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 13. juuli 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0040/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0378


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/942) lõplikule kujule).

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Ohuvalmidus elektrisektoris ***I
PDF 116kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (COM(2016)0862 – C8‑0493/2016 – 2016/0377(COD))
P8_TA(2019)0229A8-0039/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0862),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0493/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0039/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ

P8_TC1-COD(2016)0377


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/941) lõplikule kujule).

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.


Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste näitajate märgistus ***I
PDF 516kWORD 392k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse rehvide kütusesäästlikkust ja muid olulisi näitajaid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (COM(2018)0296 – C8-0190/2018 – 2018/0148(COD))
P8_TA(2019)0230A8-0086/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0296),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0190/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0086/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, milles käsitletakse rehvide kütusesäästlikkust ja muid olulisi näitajaid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009

P8_TC1-COD(2018)0148


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Liit on võtnud kohustuse ehitada üles energialiit koos tulevikku suunatud kliimapoliitikaga. Kütusesäästlikkus on väga oluline element liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ning energianõudluse vähendamise võtmetegur.

(2)  Komisjon hindas(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1222/2009(5) tõhusust ning jõudis seisukohale, et selle sätteid on määruse tõhustamise eesmärgil vaja ajakohastada.

(3)  On asjakohane asendada määrus (EÜ) nr 1222/2009 uue määrusega, mis sisaldab 2011. aastal tehtud muudatusi ning millega muudetakse ja tõhustatakse mõningaid sätteid, et selgitada ja ajakohastada nende sisu, võttes arvesse viimastel aastatel rehvide tehnoloogia valdkonnas saavutatud edu. Kuna aga pakkumine ja nõudlus on kütusesäästlikkuse seisukohast vähe muutunud, ei ole praegu vajadust kütusesäästlikkuse skaalat muuta. Lisaks tuleks uurida ostmist mõjutavaid tegureid (hind, läbisõit jne) ja seda, miks edasiminekut ei ole toimunud. [ME 1]

(4)  Transpordisektori arvele langeb kolmandik liidu energiatarbimisest. Maanteetransport 2015. aastal tekitas maanteetransport ligikaudu 22 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest 2015. aastal. Rehvid mõjutavad kütusekulu 5–10 % ulatuses, peamiselt veeretakistuse tõttu. Seepärast võiks veeretakistuse vähendamine aidata muuta maanteetransporti tunduvalt kütusesäästlikumaks ja seega aidata heidet vähendada vähendada transpordisektori heitkoguseid ja CO2-heidet. [ME 2]

(4a)  Maanteetranspordi CO2-heite vähendamise probleemi lahendamiseks on asjakohane, et liikmesriigid pakuksid koostöös komisjoniga stiimuleid kütusesäästlikke ja ohutuid C1-, C2- ja C3-klassi rehve kasutava uuendusliku tehnoloogilise protsessi väljatöötamiseks. [ME 3]

(5)  Rehve iseloomustavad mitu omavahel seotud näitajat. Ühe näitaja, näiteks veeretakistuse vähendamine võib negatiivselt mõjutada teisi näitajaid, nt märjale teele vastavat haardevõimet, märjale teele vastava haardevõime parandamine võib aga suurendada rehvide sõidumüra. Rehvitootjaid tuleks innustada optimeerima kõiki näitajaid ja ületama juba saavutatud standardeid. [ME 4 ei puuduta eestikeelset versiooni]

(6)  Kütusesäästlikud rehvid võivad olla kulutõhusad, sest kütusesääst enam kui kompenseerib rehvide kõrgema ostuhinna, mis tuleneb suurematest tootmiskuludest.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009(6) on sätestatud rehvide veeretakistuse miinimumnõuded. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik vähendada rehvide veeretakistusest tulenevat energiakulu rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega. Maanteetranspordi keskkonnamõju vähendamiseks on seega asjakohane ajakohastada märgistamise sätteid, esitades ajakohastatud ja ühtlustatud teavet kütusesäästlikkuse kohta, innustades sel teel lõppkasutajaid ostma kütusesäästlikumaid rehve.

(7a)  Rehvide märgistuse täiustamine annab tarbijatele rohkem asjakohast ja võrreldavat teavet kütusesäästlikkuse, ohutuse ja müra kohta, mis aitab neil teha uusi rehve ostes kulutasuvaid ja keskkonnahoidlikke otsuseid. [ME 5]

(8)  Liiklusmüra on väga häiriv ja mõjub halvasti tervisele. Määruses (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud rehvide sõidumüra miinimumnõuded. Tänu tehnoloogia arengule on rehvide sõidumüra võimalik vähendada tunduvalt rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega. Liiklusmüra vähendamiseks on seega asjakohane ajakohastada märgistamise sätteid, et anda ühtlustatud teavet rehvide sõidumüra kohta ja sellega innustada lõppkasutajaid ostma parema sõidumüra näitajaga rehve.

(9)  Ühtlustatud teabe esitamine rehvide sõidumüra kohta lihtsustaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ(7) raames ka liiklusmüra vähendavate meetmete rakendamist ja aitaks suurendada teadlikkust selle kohta, et rehvid mõjutavad liiklusmüra.

(10)  Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud miinimumnõuded rehvide haardevõime kohta märjal teel. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik parandada rehvide haardevõimet märjal teel tunduvalt rohkem, kui on ette nähtud kõnealuste miinimumnõuetega, ja seega vähendada pidurdusteekonda märjal teel. Liiklusohutuse suurendamiseks on asjakohane ajakohastada rehvide märgistamise sätteid, millega nähakse ette ühtlustatud teabe esitamine rehvide haardevõime kohta märjal teel, et sel teel innustada lõppkasutajaid ostma parema haardevõimega rehve.

(11)  Et tagada kooskõla rahvusvahelise raamistikuga, viidatakse määruses (EÜ) nr 661/2009 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117(8), milles on esitatud rehvide veeretakistuse, sõidumüra ning märjale teele vastava haardevõime mõõtmise meetodid.

(12)  Et suurendada liidu külmema kliimaga piirkondades liiklusohutust ja et lõppkasutajad saaksid teavet spetsiaalselt lume- ja jääoludes kasutamiseks ettenähtud rehvide omaduste kohta, on asjakohane nõuda, et rehvide märgistel esitataks teave lume- ja jäärehvide kohta. Lume- ja jäärehvidel on kindlad näitajad, mis ei ole täielikult võrreldavad muud tüüpi rehvidega. Et lõppkasutajatel oleks võimalik teha läbimõeldud ja teadlikke otsuseid, tuleks märgisel esitada ka rehvide ruutkood ning nende haardevõime lume- ja jääoludes. Komisjon peaks välja töötama rehvide haardevõime skaalad lume- ja jääoludes. Need skaalad peaksid põhinema lume puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirjal nr 117 ja jää puhul Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardil ISO 19447. Igal juhul tuleks rehvile pressida kolmetipulise mäe ja lumehelbega logo (3PMSF), mis tähistab UNECE eeskirjas nr 117 sätestatud minimaalseid lumeteguri väärtusi. Samuti peaks standardis ISO 19447 sätestatud minimaalsele jääteguri väärtusele vastaval rehvil olema standardis kokku lepitud jäärehvi logo. [ME 6]

(13)  Rehvide kulumisel kasutamisel Kasutamise käigus tekib rehvide kulumisel suurel hulgal keskkonnale kahjulikke plastiosakesi, mistõttu. Seepärast märgitakse komisjoni teatises „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“(9) mainitakse vajadust leida lahendus plastiosakeste kavatsematule soovimatule eraldumisele rehvidest, muu hulgas selliste meetmete teavitusmeetmete abil nagu rehvide märgistamine ja minimaalsete nõuete sätestamine. Praegu ei ole veel sobivat katsemeetodit rehvide kulumise mõõtmiseks miinimumnõuded. Seega oleks rehvide kulumiskiiruse suhtes märgistusnõuete kehtestamine inimeste tervisele ja keskkonnale väga kasulik. Seepärast peaks komisjon nõudma, et töötataks välja selline meetod, võttes sellise meetodi võimalikult kiiret väljatöötamist, mille juures tuleks täielikult arvesse võtta kõiki praegu olemasolevaid ja kavandatavaid rahvusvahelisi standardeid ja eeskirju, et luua võimalikult kiiresti sobiv meetod ning rakendusuuringute tulemusi. [ME 7]

(14)  Protekteeritud rehvidel on tähtis koht raskeveokite rehvide turul. Protekteerimine pikendab rehvide kasutusiga ja aitab täita ringmajanduse eesmärke, vähendades jäätmekoguseid. Märgistamisnõuete kohaldamine selliste rehvide suhtes aitaks oluliselt energiat säästa. Kuna praegu ei ole sobivaid katsemeetodeid protekteeritud rehvide toimivuse mõõtmiseks, tuleks käesoleva määrusega ette näha nende edaspidine lisamine.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1369(10) sätestatud energiamärgist, millega liigitatakse tooted energiatarbimise järgi klassidesse „A“ kuni „G“, tunnustab liidu tarbijatest üle 85 % kui selget ja läbipaistvat teabevahendit ja sellest on saanud edukas energiatõhusamate toodete propageerija. Rehvi märgise kujundust tuleks võimalikult vähe muuta, kuid rehvide näitajate eripäraga tuleks arvestada. [ME 8]

(16)  Ühtse märgise kasutamine rehvi näitajate kohta võrreldava teabe andmiseks aitab tõenäoliselt mõjutada lõppkasutajaid otsustama ohutumate, kestlikumate, vaiksemate ja kütusesäästlikumate rehvide kasuks. Tõenäoliselt innustab see omakorda rehvitootjaid optimeerima kõnealuseid näitajaid, mis aitaks muuta tarbimist ja tootmist säästlikumaks. [ME 9]

(17)  Lõpptarbijad, sealhulgas need, kes ostavad vahetusrehve ja uutele sõidukitele rehvide ostjad, aga ka sõidukiparkide haldajad ja transpordiettevõtjad, on huvitatud täpsema teabe saamisest rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate kohta, sest neil on raske võrrelda eri rehvimarke, kui puudub märgistamissüsteem ja ühtlustatud katsetamiskord. Seepärast on asjakohane nõuda, et sõidukile paigaldatud rehvid oleksid alati märgistatud.

(18)  Praegu on selgelt nõutud sõiduautode rehvide (C1‑klassi rehvid) ja kaubikute rehvide (C2‑klassi rehvid) märgistamine, kuid mitte raskeveokite rehvide (C3‑klassi rehvid) märgistamine. C3‑klassi rehvide korral on kütusetarbimine läbisõidetud kilomeetrite kohta aastas suurem kui C1‑ ja C2‑klassi rehvide puhul, seega on võimalik märkimisväärselt vähendada raskeveokite kütusekulu ja heidet.

(19)  C3‑klassi rehvide täielik lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse on samuti kooskõlas komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta(11) ning komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus raskeveokite CO2-heite normide kohta(12).

(20)  Paljud lõppkasutajad teevad rehvide ostmise otsuse ilma rehvi nägemata, nii ei näe nad ka rehvil olevat märgist. Kõigil sellistel juhtudel tuleb näidata märgist lõppkasutajale enne ostuotsuse tegemist. Märgise kujutamine müügikohas müüdavatel rehvidel ja tehnilistes tutvustusmaterjalides peaks aitama tagada, et nii edasimüüjad kui ka võimalikud lõppkasutajad saavad ühtlustatud teavet rehvide näitajate kohta ostuotsuse tegemise kohas ja ajal.

(21)  Mõned lõppkasutajad valivad rehve enne müügikohta saabumist või ostavad neid internetist. Selleks et ka kõnealused lõppkasutajad saaksid teha teadliku otsuse rehvide kütusesäästlikkust, märjale teele vastavat haardevõimet, sõidumüra ja muid näitajaid käsitleva ühtlustatud teabe põhjal, tuleks märgiseid kasutada kõigis tehnilistes tutvustusmaterjalides, sh interneti kaudu kättesaadavates materjalides.

(22)  Võimalikele lõppkasutajatele tuleks anda teavet, mis selgitab märgise iga elementi ja selle tähtsust. See teave tuleks esitada tehnilistes tutvustusmaterjalides, näiteks tarnijate veebisaitidel. Tehniliste tutvustusmaterjalide hulka ei tohiks lugeda reklaamimist reklaamtulpadel, ajalehtedes, ajakirjades ning raadio- ja telesaadetes. [ME 10]

(23)  Kütusesäästlikkust, märjale teele vastavat haardevõimet, sõidumüra ja muid rehvide näitajaid tuleks mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, milles võetakse arvesse üldtunnustatud ajakohaseid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Sellised meetodid peaksid niipalju kui võimalik kajastama keskmist tarbijakäitumist ning olema töökindlad, et vältida tahtlikku ja tahtmatut kõrvalehoidmist. Rehvide märgistus peaks kajastama võrreldavaid tulemusi tegelikus kasutuses, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad vajadusest kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid laborikatseid, et lõppkasutajad saaksid rehve võrrelda ja tootjatel oleks võimalik vähendada katsetamise maksumust.

(24)  Kooskõla rehvide märgistamist käsitlevate sätetega on oluline, et liidu tarnijatel ja müüjatel oleksid ühetaolised tingimused. Seepärast peaksid liikmesriigid jälgima sellist vastavust turujärelevalve kaudu ning tehes korrapäraseid järelkontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008(13).

(25)  Nõuetele vastavuse kontrollimise lihtsustamiseks ja selleks, et varustada lõppkasutajaid kasuliku vahendiga ning pakkuda edasimüüjatele alternatiivseid võimalusi tootekirjelduste saamiseks, tuleks rehvid kanda määruse (EL) 2017/1369 alusel loodud toodete andmebaasi. Määrust (EL) 2017/1369 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(26)  Ilma et see piiraks liikmesriikide turujärelevalvekohustusi ja tarnijate kohustust kontrollida toote vastavust, peaksid tarnijad tegema toote nõuetele vastavust käsitleva nõutava teabe elektrooniliselt kättesaadavaks toodete andmebaasis.

(27)  Selleks et lõpptarbijad saaksid usaldada rehvimärgiseid, ei tohiks muud märgised, mis neid jäljendavad, olla lubatud. Täiendavaid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis võiksid tõenäoliselt lõppkasutajaid eksitada või segadusse ajada seoses rehvide märgistusel kasutatavate näitajatega, ei tohiks lubada samal põhjusel.

(28)  Käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide sätete rikkumise suhtes kohaldatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(29)  Energiatõhususe, kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse edendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada soodustusi energiatõhusate toodete kasutamiseks. Liikmesriikidel on õigus otsustada selliste soodustuste laadi üle. Kõnealused soodustused peaksid vastama liidu riigiabieeskirjadele ega tohiks endast kujutada põhjendamatuid turutõkkeid. Käesolev määrus ei piira selliste soodustustega seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus tehtavate riigiabimenetluste tulemusi.

(30)  Selleks et muuta märgise sisu ja vormi, kehtestada nõuded protekteeritud rehvide, lume- ja jäärehvide, kulumise ja läbisõidu kohta ning kohandada lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nendel ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 12]

(30a)  Kui on leitud sobiv katsemeetod, on andmed rehvide läbisõidu ja kulumise kohta kasulik abivahend tarbijate teavitamiseks nende ostetud rehvide vastupidavusest ja elueast ning plastiosakeste soovimatust eraldumisest. Teave läbisõidu kohta aitaks ka lõpptarbijatel teha teadliku valiku pikema kasutuseaga rehvide kasuks, mis omakorda aitaks kaitsta keskkonda ja ühtlasi hinnata rehvide toimimiskulusid pikema aja jooksul. Seepärast tuleks läbisõidu- ja kulumisnäitajad lisada märgisele siis, kui on olemas käesoleva määruse kohaldamiseks sobiv, mõttekas ja korratav katsemeetod. Uute tehnoloogiate alane teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas peaks jätkuma. [ME 13]

(31)  Rehve, mis on turule viidud enne käesoleva määruse nõuete kohaldamist, ei tuleks uuesti märgistada.

(32)  Selleks et tugevdada usaldust märgise vastu ja tagada selle täpsus, peaksid tarnijad toote märgisel esitama veeretakistuse, ning märjale teele ja lumisele teele vastava haardevõime ja sõidumüra näitajad vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 kohasele tüübikinnituse protsessile. [ME 14]

(32a)  Märgise suurus peaks jääma selliseks, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1222/2009. Märgis peaks sisaldama teavet haardevõime kohta lume- ja jääoludes ning QR-koodi. [ME 15]

(33)  Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe artiklile 22 peaks hindamine tuginema järgmisele viiele kriteeriumile: tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus ning moodustama aluse võimalikele edasistele mõju hindamise meetmetele.

(34)  Käesoleva määruse eesmärke, milleks on maanteetranspordi ohutuse, keskkonna- ja majandusliku tõhususe suurendamine sel teel, et antakse lõppkasutajatele teavet, mis võimaldab neil valida kütusesäästlikumaid, ohutumaid ja vähem müra tekitavaid rehve, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna see nõuab ühtlustatud teavet lõppkasutajate jaoks, küll aga saab ühtlustatud õigusraamistiku ja tootjatele võrdsete võimaluste loomisega seda paremini saavutada liidu tasandil, mistõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Määrus on sobiv õigusakt, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud õigusnormid, mis takistavad liikmesriikidel neid erinevalt üle võtta, ja seega tagatakse suurem ühtlus kogu liidus. Ühtlustatud õigusraamistik liidu, mitte liikmesriikide tasandil vähendab tarnijate kulusid ning tagab võrdsed võimalused ja kaupade vaba liikumise siseturul. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)  Määrus (EÜ) nr 1222/2009 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisese

1.  Käesoleva määruse eesmärk on muuta edendada madala müratasemega kütusesäästlike, ohutute ja ohutute kestlike rehvide edendamise abil maanteetransport ohutumaks, tervist paremini kaitsvaks kasutamist, mis võib aidata minimeerida keskkonna- ja tervisemõju ning majanduslikult tasuvamaks samal ajal suurendada maanteetranspordi ohutust ja keskkonnasäästlikumaks majanduslikku tasuvust. [ME 16]

2.  Määrusega kehtestatakse raamistik märgistamise abil ühtlustatud teabe andmiseks rehvide näitajate kohta ja võimaldatakse lõppkasutajatel teha rehvide ostmisel teadlik valik.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastavate C1-, C2- ja C3-klassi rehvide suhtes. [ME 17]

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka protekteeritud rehvide suhtes, kui lisadesse on artikli 12 kohaselt delegeeritud õigusaktiga lisatud sobiv katsemeetod rehvide toimivuse mõõtmiseks.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)  professionaalsed maastikurehvid;

b)  rehvid, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes nendele sõidukitele, mis on esmakordselt registreeritud enne 1. oktoobrit 1990;

c)  ajutiselt kasutatavad T-tüüpi varurehvid;

d)  rehvid, mille nimikiirus on alla 80 km/h;

e)  rehvid, mille velje nimiläbimõõt ei ületa 254 mm või on vähemalt 635 mm;

f)  rehvid, mis on varustatud veoomadusi parandavate lisaelementidega, nt naastrehvid;

g)  rehvid, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes võidusõiduks kasutatavatele sõidukitele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „C1-, C2- ja C3-klassi rehvid“ – määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 8 määratletud rehviklasside rehvid;

2)  „protekteeritud rehv“ – kasutatud rehv, mille kulunud turvis on taastatud uue materjaliga;

3)  „ajutiselt kasutatav T-tüüpi varurehv“ – ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehv, mis on sobiv kasutamiseks standard- või tugevdatud rehvist suurema rehvirõhuga;

4)  „märgis“ – graafiline diagramm kas trükitud või elektroonilisel kujul, sealhulgas kleebise vormis, mis sisaldab sümboleid, et teavitada lõpptarbijaid rehvide või rehvipartii toimivusest võrreldes I lisas sätestatud näitajatega;

5)  „müügikoht“ – rehvide esitlemise või ladustamise ja lõppkasutajatele müümise koht, sh autosalongid, kus lõppkasutajatele pakutakse ostmiseks rehve, mis ei ole sõidukitele paigaldatud;

6)  „tehnilised tutvustusmaterjalid“ – dokumentatsioon, trükitud või elektroonilisel kujul, mida toodab tarnija lisaks reklaamile ja mis sisaldab vähemalt V lisa kohast tehnilist teavet;

7)  „tootekirjeldus“ – standardne trükitud või elektrooniline dokument, mis sisaldab IV lisa kohast teavet vastavalt;

8)  „tehniline dokumentatsioon“ – dokumentatsioon, mis võimaldab turujärelevalveasutustel hinnata toote märgise ja tootekirjelduse täpsust, sealhulgas III lisas sätestatud teavet;

9)  „toodete andmebaas“ – määruse (EL) 1369/2017 kohaselt rajatud andmekogu, mis koosneb klientidele mõeldud avalikust osast, kus üksikute tootenäitajate teave on juurdepääsetavuse tagamiseks elektrooniliselt kättesaadav veebiportaalist, ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt sätestatud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

10)  „kaugmüük“ – müügi-, rendi- või järelmaksuga müügi pakkumine posti teel, kataloogide, interneti või telefonimüügi kaudu või muul viisil, mille puhul ei saa eeldada, et potentsiaalne lõpptarbija esitletavat toodet näeks;

11)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes laseb selle toote turule oma nime või kaubamärgi all;

12)  „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

13)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

14)  „tarnija“ – liidus asuv tootja, sellise tootja volitatud esindaja, kelle asukoht ei ole liidus, või importija, kes laseb toote liidu turule;

15)  „edasimüüja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarnija ja kes teeb toote turul kättesaadavaks;

16)  „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

17)  „turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

18)  „lõppkasutaja“ – tarbija, sõidukipargi haldaja või maanteetranspordiettevõtja, kes ostab või kavatseb osta rehve;

19)  „näitaja“ – rehvi näitaja, nagu see on I lisas sätestatud I lisas näitaja, nt veeretakistus, märjale teele vastav haardevõime, sõidumüra, haardevõime märjal teel ja lume- ja jääsuutlikkus või jääoludes, sõidumüra, läbisõit või kulumine, mis rehvi kasutamisel mõjutab märkimisväärselt keskkonda, liiklusohutust või tervist; [ME 18]

20)  „rehvi tüüp“ – rehvi versioon, mille kõikidel ühikutel on märgise ja tootekirjelduse seisukohast olulised tehnilised näitajad ühesugused ning sama mudelitähis.

Artikkel 4

Rehvide tarnijate kohustused

1.  Tarnijad tagavad, et turule lastavatel lastavatele C1-, C2- ja C3-klassi rehvidel oleks rehvidele lisatakse tasuta: [ME 19]

a)  iga üksikrehvi puhul II lisa kohane kleebise kujul märgis, millel esitatakse teave ja klass iga I lisas sätestatud rehvi näitaja kohta ning IV lisa kohane tootekirjeldus või [ME 20]

b)  iga ühest või mitmest ühesugusest rehvist partii kohta II lisa kohane trükitud märgis, millel esitatakse teave ja klass iga I lisas sätestatud rehvi näitaja kohta ning IV lisa kohane tootekirjeldus.

2.  Internetis reklaamitavate või müüdavate rehvide puhul peavad tarnijad esitama rehvi märgise ja tagama, et ostmisel kuvatakse märgis kuvatakse selgelt toote hinna lähedal ning tootekirjeldus on kättesaadav. Märgise võib kuvada pesaaknas kuvatava kujutisega pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumisel, puuteekraanil kujutise venitamisel või sarnasel meetodil. [ME 21]

3.  Tarnijad tagavad, et igas teatavat tüüpi rehvi visuaalses kuulutuses, sealhulgas internetis, kujutatakse märgist. [ME 22]

4.  Tarnijad tagavad, et iga teatavat tüüpi rehvi tehniline reklaam, sealhulgas internetis, vastab V lisa nõuetele ja selles esitatakse rehvi märgis. [ME 23]

5.  Tarnijad tagavad, et enne rehvide turule laskmist on tüübikinnitusasutusele esitatud oluliste näitajate väärtused, asjaomased klassid, mudelitähis ja igasugune muu teave, mille nad esitavad I lisa kohasel oluliste näitajate märgisel, on läbinud määruse (EÜ) nr 661/2009 alusel tüübikinnitusmenetluse samuti III lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni näitajad. Tüübikinnitusasutus kinnitab tarnijalt dokumentatsiooni kättesaamist ja kontrollib selle nõuetelevastavust. [ME 24]

6.  Tarnijad tagavad, et nende märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teave on täpne.

7.  Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni vastavalt III lisale kättesaadavaks liikmesriikide ametiasutustele või akrediteeritud kolmandatele isikutele. [ME 25]

8.  Tarnijad teevad koostööd turujärelevalveasutustega ja võtavad enda algatusel või turujärelevalveasutuste nõudmisel viivitamata meetmeid sellistel juhtudel, kui rikutakse mingit käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuet, mis kuulub nende vastutusalasse.

9.  Tarnijad ei tohi pakkuda ega esitada selliseid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kui see võib tarbijat eksitada või segadusse ajada lõppkasutajate jaoks oluliste näitajate osas.

10.  Tarnijad ei tohi tarnida ega esitada märgiseid, mis jäljendavad käesolevas määruses sätestatud märgist.

Artikkel 5

Rehvide tarnijate kohustused toodete andmebaasi osas

1.  Alates 1. jaanuarist 2020 üheksa kuud pärast [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] sisestavad tarnijad enne pärast seda kuupäeva toodetud rehvide turule laskmist toodete andmebaasi määruse (EL) 2017/1369 I lisas sätestatud teabe, välja arvatud mudeli mõõdetud tehnilised parameetrid.

2.  Kui rehvid on turule lastud toodetud ajavahemikul [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. detsembrini 2019 üheksa kuud miinus üks päev pärast [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], sisestab tarnija toodete andmebaasi hiljemalt 30. juuniks 2020 12 kuud pärast [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] määruse (EL) 2017/1369 I lisas sätestatud teabe, välja arvatud mudeli mõõdetud tehnilised parameetrid.

2a.   Kui rehvid on turule lastud enne [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võib tarnija sisestada toodete andmebaasi nende rehvide kohta määruse (EL) 2017/1369 I lisas sätestatud teabe.

3.  Kuni veel toimub lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe sisestamine toodete andmebaasi, koostab tarnija pärast vastava taotluse saamist turujärelevalveasutuselt tehnilise dokumentatsiooni elektroonilisel kujul ja teeb 10 päeva jooksul kättesaadavaks kontrollimiseks.

4.  Kui rehvis tehakse muudatusi, mis on märgise või tootekirjelduse seisukohast olulised, käsitatakse toodet uut tüüpi rehvina. Tarnija teeb andmebaasi kande, kui teatavat tüüpi rehve ei lasta enam turule.

5.  Pärast seda, kui teatavat tüüpi rehvi viimane ühik on turule lastud, säilitavad tarnijad toodete andmebaasi nõuetele vastavuse osas teavet selle rehvitüübi kohta viis aastat. [ME 58]

Artikkel 6

Rehvide edasimüüjate kohustused

1.  Edasimüüjad tagavad, et

a)  müügikohas oleks rehvidel märgis vastavalt II lisale sellise kleebise kujul, mille tarnija esitab kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a selgelt nähtaval kohal või [ME 26]

b)  artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud märgis on enne ühest või mitmest ühesugusest rehvist partiisse kuuluva rehvi ostmist müügikohas rehvi vahetus läheduses lõppkasutajale selgelt nähtavalt esitatud; [ME 27 ei puuduta eestikeelset versiooni]

ba)  märgis on kinnitatud vahetult rehvi külge ja on tervikuna loetav, nii et miski ei takista selle nägemist. [ME 28]

2.  Edasimüüjad tagavad, et igas teatavat tüüpi rehvi visuaalses kuulutuses, sealhulgas internetis, kujutatakse märgist. [ME 29]

3.  Edasimüüjad tagavad, et iga teatavat tüüpi rehvi tehniline reklaam, sealhulgas internetis, vastab V lisa nõuetele ja selles esitatakse rehvi märgis. [ME 30]

4.  Edasimüüjad tagavad, et kui müüdavad rehvid ei ole lõppkasutajatele nähtavad, esitavad nad lõppkasutajatele enne müüki märgise koopia.

5.  Edasimüüjad tagavad, et iga paberipõhise kaugmüügi korral peab olema märgis nähtav ning lõppkasutajal on kas internetis vaba juurdepääs tootekirjeldusele või saab ta tootekirjelduse tellida või välja trükkida.

6.  Telefonimüügi kaudu toimuvat kaugmüüki kasutavad edasimüüjad teavitavad lõppkasutajaid kindlasti oluliste näitajate klassidest märgisel ning teatavad lõppkasutajatele, et neil on vaba juurdepääs täielikule märgisele ja tootekirjeldusele, kasutades vaba juurdepääsuga veebisaiti või tellides trükitud koopia.

7.  Internetis reklaamitavate või otse müüdavate rehvide puhul peavad edasimüüjad tarnijad esitama rehvi märgise ja tagama, et märgis ostmisel kuvatakse märgis toote hinna lähedal ning tootekirjeldus on kättesaadav. Märgise võib kuvada pesaaknas kuvatava kujutisega pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumisel, puuteekraanil kujutise venitamisel või sarnasel meetodil. [ME 31]

Artikkel 7

Sõidukite tarnijate ja edasimüüjate kohustused

Kui lõppkasutaja soovib omandada uue sõiduki, esitavad sõidukite tarnijad ja edasimüüjad lõppkasutajale enne müüki sõidukiga koos pakutavate rehvide märgise ja asjaomased tehnilised tutvustusmaterjalid.

Artikkel 8

Katsetamis- ja mõõtmismeetodid

Teave, mida tuleb esitada vastavalt artiklite 4, 6 ja 7 kohaselt märgises esitatavate näitajate kohta, hangitakse kooskõlas I lisas osutatud katsetuste ja mõõtmiste kohaldatavate katsemeetodite ning VI lisas osutatud laborite kooskõlastusmenetluse teel kooskõlastusmenetlusega. [ME 32]

Artikkel 9

Kontrollimenetlus

Liikmesriigid hindavad iga I lisas osutatud tähtsa näitaja kohta esitatud klasside vastavust VII lisas sätestatud menetlusega.

Artikkel 10

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid ei tohi takistada käesoleva määrusega kooskõlas olevate rehvide turule laskmist ega kasutusele võtmist oma territooriumil.

2.  Liikmesriigid ei tohi kehtestada ergutusmeetmeid I lisa A osas käsitletud kütusesäästlikkuse ja B osas käsitletud märjale teele vastava haardevõimega seoses B-klassist madalamasse klassi kuuluvate rehvide puhul. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta ergutusmeetmeteks maksustamis- ega fiskaalmeetmeid.

2a.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikud turujärelevalveasutused kehtestavad käesoleva määruse nõuete järgimiseks müügikohtade regulaarse ja pistelise kontrollimise korra. [ME 33]

3.  Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste ja nende täitmise tagamise mehhanismide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse või vastavate delegeeritud õigusaktide sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

4.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 1. juuniks 2020 lõikes 3 osutatud õigusnormidest, millest ei ole veel teatatud, ning teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 11

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrollimine

1.  Käesoleva määrusega ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse [määruse (EÜ) nr 765/2008 / järgimise ja täitmise tagamise määruse ettepanek COM(2017)0795 artikleid 16–29].

2.  Komisjon innustab ja toetab toodete energiamärgistuse turujärelevalvega seotud koostööd ja teabevahetust nende liikmesriikide asutuste vahel, kes vastutavad turujärelevalve või liidu turule sisenevate toodete kontrollimise eest, ning selliste asutuste ja komisjoni vahel, eelkõige kaasates senisest enam turujärelevalvealase halduskoostöö eksperdirühma.

3.  [määruse (EÜ) nr 765/2008 / järgimise ja täitmise tagamise määruse ettepanek ettepaneku COM(2017) 7950795 artikli 13] kohaselt koostatud liikmesriikide üldistes turujärelevalveprogrammides tuleb esitada meetmed, millega tagatakse käesoleva määruse tulemuslik jõustamine, ning neid tõhustada. [ME 34]

Artikkel 11a

Protekteeritud rehvid

Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 13 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega (sobiva ja kasutuskõlbliku meetodi olemasolu korral) kehtestatakse uued nõuded protekteeritud rehve käsitlevates lisades esitatavale teabele. [ME 35]

Artikkel 12

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)  muuta märgise sisu ja vormi;

aa)  kehtestada lume- ja jäärehvide näitajad ja nõuded nende kohta esitatavale teabele; [ME 37]

ab)  kehtestada sobivad katsemeetodid rehvide haardevõime mõõtmiseks lume- ja jääoludes; [ME 38]

b)  lisada lisadesse näitajaid või teabega seotud nõudeid, eelkõige läbisõidu ja kulumise kohta, kui sobivad meetodid on kättesaadavad; [ME 39]

c)  kohandada tehnika arenguga lisades osutatud väärtusi, arvutusmeetodeid ja lisades sätestatud nõudeid.

Kui see on asjakohane, küsib Tagamaks, et tarbijad märgiste sisu hästi mõistaksid, arutab komisjon delegeeritud õigusaktide väljatöötamise koostamise käigus konkreetsete tooterühmade märgiste kujunduse rehvimärgiste kujundust ja sisu kohta arvamust liidu klientide esindajate rühmadelt, tagamaks, et nad märgist hästi mõistavad tarbijate esindusorganisatsioonidega. [ME 40]

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Hindamine ja aruandlus

Hiljemalt 1. juuniks 2026 korraldab 2022 viib komisjon läbi käesoleva määruse hindamise, koostab selle mõjuhinnangu ja teostab tarbijaküsitluse ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. [ME 41]

Kõnealuses aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev määrus ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid võimaldanud lõpptarbijatel valida paremate näitajatega rehve, võttes arvesse nende mõju ettevõtjatele, kütusekulule, ohutusele, kasvuhoonegaaside heitele ning, turujärelevalve meetmetele ja tarbijate teadlikkusele. Samuti hinnatakse kulusid ja kasu, mida annab sõltumatu kohustuslik kontroll, mida teeb kolmas osaline, kes kontrollib märgisel esitatud teavet, võttes ka arvesse kogemusi määruse (EÜ) nr 661/2009 pakutavas laiemas raamistikus. [ME 42]

Artikkel 15

Määruse (EL) 2017/1369 muutmine

Määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) toetada turujärelevalveasutusi nende ülesannete täitmisel kooskõlas käesoleva määruse ja asjaomaste delegeeritud õigusaktidega, mis muu hulgas hõlmab nende jõustamist, ning vastavalt määrusele (EL) [palun sisestada viide käesolevale määrusele]“.

"

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 1222/2009 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1222/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt VIII lisa vastavustabelile.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2020 … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. [ME 43]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Rehvide näitajate määramine katseliselt ja mõõtmise teel ning näitajate klassifitseerimine

A osa. Kütusesäästlikkuse klassid

Kütusesäästlikkuse klass esitatakse märgisel ja määratakse veeretakistusteguri (RRC) alusel vastavalt allpool täpsustatud klassidele A–G; veeretakistustegurit mõõdetakse ja kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisaga ja selle edasiste muudatustega ning kooskõlastatakse VI lisas esitatud menetluse abil. [ME 44]

Kui rehvitüüp on heaks kiidetud kasutamiseks rohkem kui ühe rehviklassi (nt C1 ja C2) puhul, tuleb kõnealuse rehvitüübi kütusesäästlikkuse klassi määramisel kasutada skaalat, mida kohaldatakse kõrgema rehviklassi suhtes (nt C2, mitte C1).

Pärast määruses (EÜ) nr 661/2009 esitatud tüübikinnitusnõuete täielikku rakendamist ei või energiatõhususklassi F kuuluvaid C1-, C2- ja C3-klassi rehve enam turule lasta ja need tuleb märgisel tähistada halli värviga. [ME 45]

C1-klassi rehvid

C2-klassi rehvid

C3-klassi rehvid

RRC (kg/t)

Energia-

tõhusus-

klass

RRC (kg/t)

Energia-

tõhusus-

klass

RRC (kg/t)

Energia-

tõhusus-

klass

RRC ≤ 5,4 RRC ≥ 6,5

A

RRC ≤ 4,4 RRC ≥ 5,5

A

RRC ≤ 3,1 RRC ≤ 4,0

A

5,5 ≤ RRC ≤ 6,5 6,6 ≤ RRC ≤ 7,7

B

4,5 ≤ RRC ≤ 5,5 5,6 ≤ RRC ≤ 6,7

B

3,2 ≤ RRC ≤ 4,0 4,1 ≤ RRC ≤ 5,0

B

6,6 ≤ RRC ≤ 7,7 7,8 ≤ RRC ≤ 9,0

C

5,6 ≤ RRC ≤ 6,7 6,8 ≤ RRC ≤ 8,0

C

4,1 ≤ RRC ≤ 5,0 5,1 ≤ RRC ≤ 6,0

C

7,8 ≤ RRC ≤ 9,0 Tühi

D

6,8 ≤ RRC ≤ 8,0 Tühi

D

5,1 ≤ RRC ≤ 6,0 6,1 ≤ RRC ≤ 7,0

D

9,1 ≤ RRC ≤ 10,5

E

8,1 ≤ RRC ≤ 9,2

E

6,1 ≤ RRC ≤ 7,0 7,1 ≤ RRC ≤ 8,0

E

RRC ≥ 10,6 10,6 ≤ RRC ≤ 12,0

F

RRC ≥ 9,3 9,3 ≤ RRC ≤ 10,5

F

RRC ≥ 7,1 RRC ≥ 8,1

F

[ME 46]

B osa. Märjale teele vastava haardevõime klassid

1.  C1-klassi rehvide märjale teele vastava haardevõime klass määratakse ja esitatakse märgise märjale teele vastava haardevõime indeksi (G) alusel vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud klassidele A–G; märjale teele vastava haardevõime indeks arvutatakse kooskõlas punktiga 2 ja seda mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 5. lisaga. [ME 47]

1a.  Pärast määruses (EÜ) nr 661/2009 esitatud tüübikinnitusnõuete täielikku rakendamist ei või energiatõhususklassi F kuuluvaid C1-, C2- ja C3-klassi rehve enam turule lasta ja need tuleb märgisel tähistada halli värviga. [ME 48]

2.  Märjale teele vastava haardevõime indeksi (G) arvutamine

G = G(T) - 0,03

kus:

C1-klassi rehvid

C2-klassi rehvid

C3 klassi rehvid

G

Märjale teele vastava haardevõime klass

G

Märjale teele vastava haardevõime klass

G

Märjale teele vastava haardevõime klass

1,68 ≤ G 1,55 ≤ G

A

1,53 ≤ G 1,40 ≤ G

A

1,38 ≤ G 1,25 ≤ G

A

1,55 ≤ G ≤ 1,67 1,40 ≤ G ≤ 1,54

B

1,40 ≤ G ≤ 1,52 1,25 ≤ G ≤ 1,39

B

1,25 ≤ G ≤ 1,37 1,10 ≤ G ≤ 1,24

B

1,40 ≤ G ≤ 1,54 1,25 ≤ G ≤ 1,39

C

1,25 ≤ G ≤ 1,39 1,10 ≤ G ≤ 1,24

C

1,10 ≤ G ≤ 1,24 0,95 ≤ G ≤ 1,09

C

1,25 ≤ G ≤ 1,39 Tühi

D

1,10 ≤ G ≤ 1,24 Tühi

D

0,95 ≤ G ≤ 1,09 0,80 ≤ G ≤ 0,94

D

1,10 ≤ G ≤ 1,24

E

0,95 ≤ G ≤ 1,09

E

0,80 ≤ G ≤ 0,94 0,65 ≤ G ≤ 0,79

E

G ≤ 1,09

F

G ≤ 0,94

F

0,65 ≤ G ≤ 0,79 G ≤ 0,64

F

Tühi

G

Tühi

G

G ≤ 0,64

G

kus: G(T) on kandidaatrehvi märjale teele vastava haardevõime indeks mõõdetuna ühes katsetsüklis

[ME 49]

C osa. Rehvi sõidumüraklassid ja mõõtmistulemus näitaja [ME 50]

Rehvi sõidumüra mõõtmise tulemus näitaja (N) esitatakse detsibellides ning arvutatakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 3. lisaga. [ME 51]

Rehvi sõidumüra klass määratakse määruse (EÜ) nr 661/2009 II lisa C osas sätestatud piirnormide (LV) alusel järgmiselt: ja esitatakse märgisel kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud 2. etapi piirnormidega (LV). [ME 52]

N esitatakse detsibellides (dB)

Rehvi sõidumüraklass

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000002.png

N ≤ LV - 6 N ≤ LV – 3

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000003.png

LV - 6 < N ≤ LV - 3 LV– 3 < N ≤ LV

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000004.png

N > LV - 3 N > LV

[ME 53]

D osa. Haardevõime lumeoludes

Lumeoludes katsetatakse sooritusvõimet Sooritusvõime lumeoludes märgistatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 7. lisale. [ME 54]

Rehvi Rehv, mis vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud väikseimale lumeoluindeksile, liigitatakse lumeoludes kasutatavaks talverehviks ja tähistatakse seda võib tähistada sellekohase sümboliga märgisel. [ME 55]

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000005.png

E osa. Haardevõime jääoludes.

Jääoludes katsetatakse sooritusvõimet Sooritusvõime jääoludes märgistatakse standardi ISO 19447 järgi. [ME 56]

Rehvi Rehv, mis vastab standardis ISO 19447 sätestatud väikseimale jääoluindeksile ja millel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 117 sätestatud lumeomaduste tüübikinnitus, liigitatakse jääoludes kasutatavaks talverehviks ja tähistatakse seda võib tähistada sellekohase sümboliga märgisel. [ME 57]

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000006.png

II LISA

Märgise vorm

1.  Märgised

1.1.  Märgisel esitatakse järgmine teave vastavalt allpool esitatud joonistele.

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000007.png

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000008.png

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000009.png

I.  Tarnija nimi või kaubamärk

II.  Tarnija mudelitähis, mis tavaliselt on tärkidest kood, mis eristab teatavat rehvitüüpi teistest sama kaubamärgi või sama tarnija rehvitüüpidest.

III.  Ruutkood

IV.  Kütusesäästlikkus

V.  Märjale teele vastav haardevõime

VI.  Rehvi sõidumüra

VII.  Haardevõime lumeoludes

VIII.  Haardevõime jääoludes

2.  Märgise kavand

2.1.  Märgise kujundus peab vastama järgmisele joonisele.

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000010.png

2.2.  Märgise laius on vähemalt 90 mm ja kõrgus 130 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses.

2.3.  Märgis peab vastama järgmistele nõuetele:

a)  neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

b)  allpool loetletud numbrid vastavad punktis 2.1 esitatud legendile:

1)  märgise äär: äärejoon: 1,5 punkti – värvus: X-10-00-05;

2)  tavaline Calibri 8 pt;

3)  Euroopa lipp: laius: 15 mm, kõrgus: 10 mm;

4)  tekstiriba: laius: 51,5 mm, kõrgus: 13 mm;

tekst „KAUBAMÄRK“: tavaline Calibri, 15 pt, 100 % valget;

tekst „Mudeli number“: tavaline Calibri, 13 pt, 100 % valget;

5)  ruutkood: laius: 13 mm, kõrgus: 13 mm;

6)  skaala „A“ kuni „F“:

nooled: kõrgus: 5,6 mm, vahe: 0,78 mm, must joon: 0,5 pt – värvused:

–  A: X-00-X-00,

–  B: 70-00-X-00,

–  C: 30-00-X-00,

–  D: 00-00-X-00,

–  E: 00-30-X-00,

–  F: 00-70-X-00;

7)  joon: laius: 88 mm, kõrgus: 2 punkti – värvus: X-00-00-00;

8)  rehvi sõidumüra piktogramm:

piktogrammi näidis: laius: 25,5 mm, kõrgus: 17 mm, värvus: X‑10‑00‑05;

9)  nool:

nool: laius: 20 mm, kõrgus: 10 mm, 100 % musta;

tekst: poolpaks Helvetica 20 pt, 100 % valget;

ühiku tekst: poolpaks Helvetica 13 pt, 100 % valget;

10)  jääoludele vastava haardevõime piktogramm:

piktogrammi näidis: laius: 15 mm, kõrgus: 15 mm, joon: 1,5 punkti – värvus: 100 % musta;

11)  lumeoludele vastava haardevõime piktogramm:

piktogrammi näidis: laius: 15 mm, kõrgus: 15 mm, joon: 1,5 punkti – värvus: 100 % musta;

12)  „A“–„G“: tavaline Calibri, 13 pt, 100 % musta;

13)  nooled:

nooled: laius: 11,4 mm, kõrgus: 9 mm, 100 % musta;

tekst: poolpaks Calibri 17 pt, 100 % valget;

14)  kütusesäästlikkuse piktogramm:

piktogrammi näidis: laius: 19,5 mm, kõrgus: 18,5 mm, värvus: X‑10‑00‑05;

15)  märjale teele vastava haardevõime piktogramm:

piktogrammi näidis: laius: 19 mm, kõrgus: 19 mm, värvus: X-10-00-05;

c)  taust on valge.

2.4.  Rehviklass tuleb näidata märgisel vastavalt punktis 2.1 esitatud joonisele.

III LISA

Tehniline dokumentatsioon

Artikli 4 lõikes 7 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

a)  tarnija nimi ja aadress;

b)  selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

c)  tarnija kaubanimi või kaubamärk;

d)  rehvi mudel;

e)  rehvi mõõtmed, koormusindeks ja kiiruskategooria;

f)  viited kasutatud mõõtmismeetodi kohta.

IV LISA

Tootekirjeldus

Rehvide tootekirjelduses sisalduv teave tuleb esitada toote brošüüris või voldikus, mis antakse tootega kaasa ning see peab sisaldama järgmist:

a)  tarnija nimi või kaubamärk;

b)  tarnija mudelitähis;

c)  rehvi energiatõhususe klass, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

d)  märjale teele vastava haardevõime klass, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

e)  rehvi sõidumüraklass ja tugevus detsibellides, mis määratakse kooskõlas I lisaga;

f)  kas rehv on lumeoludes kasutatav talverehv;

g)  kas rehv on jääoludes kasutatav talverehv.

V LISA

Tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatav teave

1.  Tehnilistes tutvustusmaterjalides tuleb esitada rehvide kohta teave järgmises järjekorras:

a)  kütusesäästlikkuse klass (täht „A“–„F“);

b)  märjale teele vastava haardevõime klass (täht „A“–„G“);

c)  rehvi sõidumüraklass ja sõidumüra mõõdetud tugevus (dB);

d)  kas rehv on lumeoludes kasutatav talverehv;

e)  kas rehv on jääoludes kasutatav talverehv.

2.  Punktis 1 esitatud teave peab vastama järgmistele nõuetele:

a)  see peab olema kergesti loetav;

b)  see peab olema kergesti arusaadav;

c)  kui konkreetse rehvitüübi jaoks on olemas eri klassifikatsioon sõltuvalt mõõtmetest või muudest parameetritest, tuleb märkida vahemik halvimate näitajatega rehvist parimate näitajatega rehvini.

3.  Tarnijad peavad avaldama oma veebisaidil järgmise teabe:

a)  link asjaomasele komisjoni veebilehele, mis viitab käesolevale määrusele;

b)  märgisele trükitud piktogrammide selgitus;

c)  teatis, milles rõhutatakse, et tegelik kütusesääst ja liiklusohutus sõltuvad peamiselt juhi käitumisest ja eelkõige järgmisest:

–  keskkonnasäästlik sõidustiil võib aidata märkimisväärselt vähendada kütusekulu;

–  märjale teele vastava haardevõime ja kütusesäästlikkuse optimeerimiseks tuleks korrapäraselt kontrollida rehvirõhku;

–  peatumisteekonda tuleb alati rangelt arvesse võtta.

VI LISA

Laborite kooskõlastusmenetlus veeretakistuse mõõtmise puhul

1.  Mõisted

Laborite kooskõlastusmenetluse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  „referentlabor“ – labor, mis kuulub selliste laborite võrgustikku, mille võrdlusväärtused on avaldatud kooskõlastusmenetluse kohaldamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas ning kes suudavad saavutada võrdlusseadmega punkti 3 kohased täpsed katsetulemused;

2.  „kandidaatlabor“ – kooskõlastusmenetluses osalev labor, mis ei ole referentlabor;

3.  „kooskõlastusrehv“ – rehv, mida katsetatakse kooskõlastusmenetluse tegemisel;

4.  „kooskõlastusrehvide komplekt“ – vähemalt viiest kooskõlastusrehvist koosnev komplekt kooskõlastamiseks ühel seadmel;

5.  „määratud väärtus“ –teoreetilises laboris mõõdetud ühe kooskõlastusrehvi teoreetiline veeretakistustegur (RRC), mis on kooskõlastusmenetluses osalevate referentlaborite võrgustiku esindav suurus;

6.  „seade“ – igasugune rehvi katsetamise võll, mida kasutatakse teatava mõõtmismeetodi korral. Ühel ja samal trumlil töötavat kahte seadet ei loeta üheks seadmeks.

2.  Üldsätted

2.1.  Põhimõte

Referentlaboris (l) mõõdetud (m) veeretakistustegur (RRCm,l) kooskõlastatakse referentlaborite võrgustiku määratud väärtustega.

Kandidaatlaboris (c) mõõdetud (m) veeretakistustegur RRCm,c kooskõlastatakse referentlaborite võrgustikku kuuluva sellise referentlabori kaudu, mille kandidaatlabor on vabalt valinud.

2.2.  Rehvi valiku nõuded

Kooskõlastusmenetluse jaoks valitakse vähemalt viiest kooskõlastusrehvist koosnev komplekt, mis vastab järgmistele kriteeriumidele. Üks komplekt valitakse nii, et see hõlmab nii C1- kui ka C2-klassi rehve, ning üks komplekt valitakse C3-klassi rehvide jaoks.

a)  Kooskõlastusrehvide komplekt valitakse nii, et see hõlmaks eri RRCga C1- ja C2-klassi või C3-klassi rehve. Igal juhul peab rehvikomplekti suurima RRCm ja rehvikomplekti väikseima RRCm vahe olema vähemalt järgmine:

i)  3 kg/t C1- ja C2-klassi rehvide puhul ning

ii)  2 kg/t C3-klassi rehvide puhul.

b)  Rehvikomplekti kõikide kooskõlastusrehvide teatatud teguritel RRCm põhinevad kandidaatlabori või referentlabori tegurid (vastavalt RRCm,c või RRCm,l) jagatakse ühtlaselt.

c)  Koormusindeksid peavad asjakohaselt hõlmama kõiki katsetatavaid rehve ja sellega tagatakse, et veeretakistusjõu väärtused hõlmavad samuti kõiki katsetatavaid rehve.

Iga kooskõlastusrehvi tuleb enne kasutamist kontrollida ning see tuleb asendada, kui:

a)  selle seisund välistab edasiste katsete tegemise ja/või

b)  RRCm,c või RRCm,l hälve võrreldes varasemate mõõtmistega ja korrigeeritult mõõtmisseadme võimaliku triivi arvestamiseks on suurem kui 1,5 protsenti.

2.3.  Mõõtmismeetod

Referentlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi neli korda ning säilitab kolm viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4 ja selle edasiste muudatustega, kasutades ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 ja selle edasiste muudatustega ettenähtud tingimusi.

Kandidaatlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi (n+1) korda (n on täpsustatud punktis 5) ning säilitab n viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4 ja selle edasiste muudatustega, kasutades ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 ja selle edasistes muudatustes sätestatud tingimusi.

Iga kord pärast kooskõlastusrehvi mõõtmist võetakse rehvi/ratta koost seadmelt maha ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktis 4 ja selle edasistes muudatustes kirjeldatud menetlus tehakse algusest peale uuesti.

Kandidaat- või referentlabor arvutab järgmise:

a)  iga kooskõlastusrehvi mõõdetud väärtuse korrigeeritud väärtuse, mis on saadud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktidele 6.2 ja 6.3 ning selle edasistele muudatustele ja (st korrigeeritud temperatuurile 25 °C ja trumli läbimõõdule 2 m);

b)  iga kooskõlastusrehvi kolme väärtuse (referentlabori puhul) või n viimase mõõdetud väärtuse (kandidaatlabori puhul) keskmise ning

c)  standardhälve (σm) järgmiselt:

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000011.png

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000012.png

kus:

i on kooskõlastusrehvi järjekorranumber vahemikus 1–p;

j on mõõdetava kooskõlastusrehviga tehtud n kordusmõõtmise järjekorranumber vahemikus 2– n+1;

n+1 on rehvi mõõtmiste arv (referentlaborites on n+1=4 ning kandidaatlaborites on n+1 ≥4);

p on kooskõlastusrehvide arv (p ≥ 5).

2.4.  Arvutusteks ja tulemuste esitamiseks kasutatavad andmevormingud

–  Mõõdetud tegurid RRC (mis on ümber arvutatud temperatuuri ja trumli läbimõõtu arvestades) ümardatakse kahe kümnendkohani.

–  Edasised arvutused tehakse ümardusteta: ümardused tehakse alles lõplike kooskõlastusvalemite puhul.

–  Kõik standardhälbed esitatakse kolme kümnendkoha täpsusega.

–  Kõik RRC väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

–  Kõik kooskõlastustegurid (A1l, B1l, A2c ja B2c) ümardatakse ja esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega.

3.  Referentlaborite suhtes kohaldatavad nõuded ning määratud väärtuste leidmine

Referentlaborite võrgustik leiab iga kooskõlastusrehvi määratud väärtused. Igal teisel aastal hindab võrgustik määratud väärtuste stabiilsust ja kehtivust.

Iga võrgustikus osalev referentlabor järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa ja selle edasiste muudatuste kirjeldusi ning referentlabori standardhälve (σm) peab vastama järgmistele tingimustele:

a)  ei ületa 0,05 kg/t C1- ja C2-klassi rehvide puhul ega

b)  ületa 0,05 kg/t C3-klassi rehvide puhul.

Punkti 2.2 nõuetele vastavate kooskõlastusrehvide komplekte mõõdab iga võrku kuuluv referentlabor kooskõlas punktiga 2.3.

Iga kooskõlastusrehvile määratud väärtus on võrku kuuluvate referentlaborite poolt asjaomase kooskõlastusrehvi kohta esitatud mõõdetud väärtuste keskmine.

4.  Referentlaborite kooskõllaviimine vastavalt määratud väärtustele

Iga referentlabor (l) kordab kooskõlastusmenetlust iga uue määratud väärtuste komplekti korral ja pärast iga olulist muudatust seadmes või kui selgub, et kontrollrehviga kontrollimisel saadud tulemustes esineb triiv.

Vastavusse viimiseks kasutatakse lineaarse regressiooni meetodit, kasutades kõiki üksikandmeid. Regressiooni tegurid A1l ja B1l arvutatakse järgmiselt:

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000013.png

kus:

RRC on veeretakistusteguri määratud väärtus;

RRCm,l on üksik referentlabori (l) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

5.  Kandidaatlaboritele esitatavad nõuded

Kandidaatlaborid kordavad iga seadmega kooskõlastusmenetlust vähemalt iga kahe aasta tagant ning iga kord pärast olulist muudatust seadmetes või kui selgub, et kontrollrehviga kontrollimise tulemustes esineb triiv.

Punkti 2.2 kirjeldusele vastavat viiest eri rehvist koosnevat ühist komplekti mõõdab punkti 2.3 kohaselt kõigepealt kandidaatlabor ja seejärel üks referentlabor. Kandidaatlabori taotlusel võib katsetada rohkem kui viit kooskõlastusrehvi.

Kandidaatlabor edastab valitud referentlaborile kooskõlastusrehvide komplekti.

Kandidaatlabor (c) järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa ja selle edasiste muudatuste kirjeldusi ning tema soovituslik standardhälve (am) on järgmine:

a)  ei ületa 0 075 kg/t C1- ja C2-klassi rehvide puhul ega

b)  ületa 0,06 kg/t C3-klassi rehvide puhul.

Kui kandidaatlabori standardhälve (σm) on suurem kui eespool esitatud nelja mõõtmisega saadud väärtus, mille puhul kolme viimast väärtust kasutati arvutusel, suurendatakse kordusmõõtmiste arvu n + 1 kogu partii puhul järgmiselt:

n+1 = 1+(σm/γ)2, ümardatud suurema täisarvuni;

kus:

γ= 0 043 kg/t C1- ja C2-klassi rehvide puhul,

γ=0 035 kg/t C3-klassi rehvide puhul.

6.  Kandidaatlabori kooskõlastamise menetlus

Võrgustiku kandidaatlabor (i) arvutab lineaarse regressiooni funktsiooni, kasutades kandidaatlabori (c) kõiki üksikandmeid. Regressiooni tegurid A2c ja B2c leitakse järgmiselt:

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000014.png

kus:

RRCm,l on üksik referentlabori (i) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

RRCm,c on üksik kandidaatlabori (c) mõõdetud veeretakistustegur (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

Kui determinatsioonikordaja R² on väiksem kui 0,97, kandidaatlaborit ei kooskõlastata.

Kandidaatlaboris katsetatud rehvide kooskõlastatud RRC arvutatakse järgmiselt:

20190326-P8_TA(2019)0230_ET-p0000015.png

VII LISA

Kontrollimenetlus

Kütusesäästlikkuse, märjale teele vastava haardevõime ning rehvide sõidumüra klasside vastavust käesolevale määrusele ning märgisel esitatud väärtuste ja muude täiendavate sooritusvõimeandmete vastavust hinnatakse iga rehvitüübi või iga rehvirühma puhul, nagu tarnija on määranud, ühel viisil järgmistest.

a)  Kõigepealt katsetatakse ühte rehvi või ühte rehvirühma:

1)  kui mõõdetud suurus vastab esitatud klassile või kui rehvi sõidumüra esitatud väärtus jääb tabelis 1 määratletud lubatud hälbe piiridesse, on katse läbitud edukalt;

2)  kui mõõdetud väärtused ei vasta esitatud klassidele või kui rehvi sõidumüra esitatud väärtus ei jää tabelis 1 määratletud vahemikku, katsetatakse veel kolme rehvi või rehvikomplekti. Katsetatud kolme rehvi või rehvikomplekti keskmist mõõtmistulemust kasutatakse selleks, et hinnata esitatud teabe vastavust tabelis 1 määratletud vahemikule;

b)  kui märgisel esitatud klassid või väärtused on määratud tüübikinnituskatse tulemuste põhjal, mis on saadud vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117 ja selle edasistele muudatustele, võivad liikmesriigid kasutada mõõtmisandmeid, mis on saadud rehvi tootenõuetele vastavuse katsetel.

Tootenõuetele vastavuse katsetel saadud mõõtmisandmete hindamisel võetakse arvesse tabelis 1 määratletud lubatud hälbeid.

Tabel 1

Mõõdetav suurus

Kontrollimisel lubatud hälbed

Veeretakistustegur (kütusesäästlikkus)

Kooskõlla viidud mõõdetud väärtus ei ületa esitatud klassi ülempiiri (suurim RRC)) rohkem kui 0,3 kg /1 000 kg.

Rehvi sõidumüra

Suuruse N mõõdetud väärtus ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 1 dBA.

Haardevõime märjal teel

Mõõdetud G(T) väärtus ei tohi olla väiksem kui esitatud klassile vastav alammäär (G väikseim väärtus).

Haardevõime lumeoludes

Mõõdetud väärtus ei tohi olla väiksem kui minimaalne lumetegur.

Haardevõime jääoludes

Mõõdetud väärtus ei tohi olla väiksem kui minimaalne jäätegur.

VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1222/2009

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 5

Artikli 3 lõige 6

Artikli 3 lõige 5

Artikli 3 lõige 7

Artikli 3 lõige 8

Artikli 3 lõige 9

Artikli 3 lõige 6

Artikli 3 lõige 10

Artikli 3 lõige 7

Artikli 3 lõige 11

Artikli 3 lõige 8

Artikli 3 lõige 12

Artikli 3 lõige 9

Artikli 3 lõige 13

Artikli 3 lõige 10

Artikli 3 lõige 14

Artikli 3 lõige 11

Artikli 3 lõige 15

Artikli 3 lõige 16

Artikli 3 lõige 12

Artikli 3 lõige 17

Artikli 3 lõige 13

Artikli 3 lõige 18

Artikli 3 lõige 19

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 6

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõige 6

Artikli 4 lõige 7

Artikli 4 lõige 8

Artikli 4 lõige 9

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 4

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 5

Artikli 6 lõige 6

Artikli 6 lõige 7

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikli 9 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 10

Artikli 10 lõige 2

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikli 12 punkt a

Artikli 12 punkt b

Artikli 12 punkt c

Artikli 11 punkt a

Artikli 11 punkt b

Artikli 11 punkt c

Artikli 12 punkt d

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 280.
(2)ELT C […], […], lk […].
(3)ELT C […], […], lk […].
(4)COM(2017)0658.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).
(8)ELT L 307, 23.11.2011, lk 3.
(9)COM(2018)0028.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).
(11)COM(2017)0279.
(12)Viide lisatakse pärast seda, kui ettepanek on vastu võetud.
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(14)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.


Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
PDF 121kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2016)0593 – C8‑0383/2016 – 2016/0280(COD))
P8_TA(2019)0231A8-0245/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0593),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0383/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0245/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ

P8_TC1-COD(2016)0280


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/790) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS SPORDIÜRITUSTE KORRALDAJATE KOHTA

Komisjon tunnustab spordiüritusi korraldavate organisatsioonide olulisust ja nende rolli sporditegevuse rahastamisel liidus. Võttes arvesse spordi ühiskondlikku ja majanduslikku mõõdet liidus, hakkab komisjon hindama spordiüritusi korraldavate organisatsioonide väljakutseid digikeskkonna kontekstis, eelkõige spordiülekannete ebaseadusliku veebipõhise edastamisega seotud probleeme.

(1) ELT C 125, 21.4.2017, lk 27.
(2) ELT C 207, 30.6.2017, lk 80.


Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalteenuste osutamise lepingud ***I
PDF 114kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta (COM(2015)0634 – C8‑0394/2015 – 2015/0287(COD))
P8_TA(2019)0232A8-0375/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0634),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0394/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0375/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta

P8_TC1-COD(2015)0287


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/770) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.


Kaupade müügilepingud ***I
PDF 115kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ (COM(2017)0637 – C8-0379/2017 – 2015/0288(COD))
P8_TA(2019)0233A8-0043/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0635) ning muudetud ettepanekut (COM(2017)0637),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0379/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta(1) ja 15. veebruari 2018. aasta(2) arvamusi,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0043/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ

P8_TC1-COD(2015)0288


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/771) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.
(2) ELT C 227, 28.6.2018, lk 58.


Kalapüük Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ***I
PDF 121kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (COM(2018)0143 – C8‑0123/2018 – 2018/0069(COD))
P8_TA(2019)0234A8-0381/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0143),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0123/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8‑0381/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas

P8_TC1-COD(2018)0069


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/982) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus harrastuskalapüügi kohta

Komisjon tuletab meelde, et 2017. aasta märtsis vastu võetud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis seatud üks eesmärkidest on kehtestada võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2020. aastaks kogu Vahemere piirkonnas harrastuskalapüügi tõhusa majandamise tagamiseks alusnormid.

Kooskõlas selle eesmärgiga hõlmab Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 2017.–2020. aasta strateegia GFCMi piirkonnas rakendatavaid meetmeid, harrastuskalapüügi mõju hindamist ja parimate majandamismeetmete kaalumist nende tegevuste reguleerimiseks. Sellega seoses loodi GFCMi raames harrastuspüügi töörühm, et töötada välja ühtlustatud piirkondlik metoodika harrastuskalapüügi hindamiseks.

Komisjon jätkab oma tööd GFCMi raames, et saavutada MedFish4Ever deklaratsioonis püstitatud eesmärk.

Komisjoni avaldus punakoralli kohta

Komisjon tuletab meelde, et Vahemeres piirkonnas punakorallide kasutamise piirkondliku kohandatava majandamiskava (soovitus GFCM/41/2017/5) raames vastu võetud kaitsemeetmed on ajutised. Neid meetmeid, mis hõlmavad ka püügipiirangute kehtestamise võimalust, hindab GFCMi teaduslik nõuandekomitee 2019. aastal, et GFCM saaks need läbi vaadata oma 43. istungjärgul (2019. aasta november).

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 95.


Teatamiskohustuste ühtlustamine keskonnapoliitika valdkonnas ***I
PDF 117kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiive 86/278/EMÜ, 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, määrusi (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010 ning nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 (COM(2018)0381 – C8-0244/2018 – 2018/0205(COD))
P8_TA(2019)0235A8-0324/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0381),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0244/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0324/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ

P8_TC1-COD(2018)0205


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1010) lõplikule kujule).

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 99.
(2) Käesolev seisukoht asendab 23. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0399).


Kabiinide maksimaalpikkuse erinormid ***I
PDF 117kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ seoses tähtpäevaga, mil hakatakse rakendama maksimaalpikkuse erieeskirju paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusamate ja ohutumate kabiinide puhul (COM(2018)0275 – C8‑0195/2018 – 2018/0130(COD))
P8_TA(2019)0236A8-0042/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0275),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0195/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0042/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ seoses tähtpäevaga, mil hakatakse rakendama paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusamate ja ohutumate kabiinide maksimaalpikkuse erinorme

P8_TC1-COD(2018)0130


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2019/984) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 286.


Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused ***I
PDF 116kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas (COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD))
P8_TA(2019)0237A8-0483/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0355),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0209/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0483/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 ELi kliimaülemineku võrdlusaluste, Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste ning võrdlusaluste kestlikkuse aspekti avalikustamisnõuete osas

P8_TC1-COD(2018)0180


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2089) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.


Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
PDF 420kWORD 179k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD))
P8_TA(2019)0238A8-0470/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0374),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 178, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0229/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0470/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

P8_TC1-COD(2018)0199


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades, saartel ja mägipiirkondades. [ME 1]

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… [uus ühissätete määrus](7) on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… [uus ERFi määrus](8) on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist. [ME 2]

(3)  Et toetada liidu territooriumi koostöö vaimus toimuvat ja harmoonilist arengut eri tasanditel ja vähendada olemasolevaid erinevusi, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Selles tuleks arvesse võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise. [ME 3]

(3a)  Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030. [ME 4]

(4)  Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“(9) (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks Seetõttu peaks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga komponent sisaldama koostööd nii maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise kui ka merepiiridel, ilma et see kahjustaks uut äärepoolseimate piirkondade koostöö komponenti. [ME 5]

(5)  Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad. [ME 6]

(6)  Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama riikidevahelisi piirkondi ja vajaduse korral merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise ulatuvad kaugemale neist aladest, mida hõlmab piiriülene koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra. [ME 7]

(7)  Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade täiendav komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide kolmandate riikidega, ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) või piirkondlike integratsiooni ja koostööorganisatsioonidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil, võttes arvesse nende eriomadusi. [ME 8]

(8)  Tuginedes ühelt poolt Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud positiivsetele kogemustele ning võttes teiselt poolt arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise on piirkondadevaheline koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada kogemuste vahetamise kaudu ning linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamine mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006(10) kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse territoriaalne koostöö rühmitusi (ETKR), ning majanduskasvu teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“(11) elluviimisega, eriti selleks tööhõive eesmärgi investeeringud) oluline komponent, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks leida ühtekuuluvuspoliitikas ühiseid lahendusi ja luua püsivadi partnerlusi. Seepärast tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse jätkata olemasolevate programmidega ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, eelkõige projektipõhise koostöö edendamist, sh Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise territoriaalse koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele rühmituste (ETKR), samuti makropiirkondlike strateegiate edendamist. [ME 9]

(8a)   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uus algatus peaks põhinema arukal spetsialiseerumisel ning sellega tuleks toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia tööstuse ajakohastamine, ringmajandus, sotsiaalne innovatsioon, keskkond ja põllumajanduslik toidutööstus, samuti aidata spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejatel moodustada klastreid, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted, protsessid ja ökosüsteemid Euroopa turule. Tõendid näitavad, et uute tehnoloogiate (nt progressi võimaldavad tehnoloogiad) tutvustamise katsetamis- ja valideerimisetapis püsivad süsteemsed vead, eriti kui innovatsioon tuleneb täiendavate piirkondlikul tasandil spetsialiseerumiste lõimimisest, mis loob uuenduslikke väärtusahelaid. Selline viga on eriti oluline katse- ja turule viimise etapi vahel. Mõnes strateegilise tähtsusega tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas ei saa VKEd praegu arvestada suurepärase ja avatud, üleeuroopalise tutvustamistaristuga. Piirkondadevahelise koostööalgatuse programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ÜMTdele, kolmandatele riikidele, piirkondadele ning piirkondlikele integratsiooni ja koostööorganisatsioonidele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabruses. Soodustada tuleks sünergiat piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja muude asjakohaste ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020”, Euroopa digitaalse turu ja ühtse turu programmide vahel, sest need võimendavad investeeringute mõju ja tagavad kodanikele parema väärtuse. [ME 10]

(9)  Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003(12). [ME 11]

(10)  Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA,(13) naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)(14) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)(15) – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist. [ME 12]

(10a)   Piirkondadele, millest on saamas liidu välispiirid, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et tagada käimasolevate koostööprogrammide piisav järjepidevus. [ME 13]

(11)  Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega. [ME 14]

(12)  Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.

(12a)  Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis liidu poliitikavaldkondades. [ME 15]

(13)  On oluline jälgida ka edaspidi Euroopa välisteenistuse ja komisjoni rolli strateegilise programmitöö ettevalmistamisel ja ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide koostamisel, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2010/427/EL(16).

(14)  Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste parandamise kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd naabritega kolmandate riikide ja ÜMTdega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(17). [ME 16]

(14a)  Käesoleva määrusega sätestatakse ÜMTdele võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme. [ME 17]

(15)  On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö Arvestades globaliseerumist, peaks koostöö, mille eesmärk on suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse ning ühisinvesteeringuid teiste piirkondadega, lähtuma mitte niivõrd piiridest, vaid piirkondade ühistest omadustest ja ambitsioonidest, ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent seepärast tuleks piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, et reageerida olukorrale maailmaturul. [ME 18]

(16)  ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest pärit toetuse kõige tõhusamaks kasutamiseks tuleks luua mehhanism, et korraldada toetuse tagastamine, juhul kui väliskoostöö programme ei ole võimalik vastu võtta või kui nende elluviimine tuleb katkestada, sealhulgas selliste kolmandate riikide puhul, kes ei saa toetust ühestki liidu rahastamisvahendist. Selle mehhanismi eesmärk peaks olema programmide optimaalne toimimine ja kõnealuste vahendite vaheline võimalikult hea koordineerimine.

(17)  ERF peaks panustama Interregi raames ühtekuuluvuspoliitika erieesmärkide saavutamisse. Erinevate valdkondlike eesmärkide alla kuuluvate erieesmärkide loetelu tuleks vastavalt Interregi konkreetsetele vajadustele siiski kohandada, lisades ESFi sekkumise võimaldamiseks poliitikaeesmärgi „sotsiaalsem Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast“ alla erieesmärke.

(18)  Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks tuleb jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega. [ME 19]

(19)  Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.

(20)  Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi komponentide vahelist sünergiat ja nende vastastikust täiendavust. [ME 20]

(21)  Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need erisätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. [ME 21]

(22)  Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam. [ME 22]

(22a)  Inimestevahelised (people-to-people, P2P) ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks kultuur, sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristud, halduskoostöö ja reklaamitegevus. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“(18), on inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel suur Euroopa lisaväärtus ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele. [ME 23]

(23)  On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid Alates Interregi loomisest toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte peamiselt väikeprojektide fondist või sarnastest vahenditest, mida ei ole aga kunagi reguleeritud erieeskirjadega, mistõttu . Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,(19) on sellistel vaja täpsustada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved, ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga, ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine. [ME 24]

(24)  Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide (ehk nn antennide) puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutusteni, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid. [ME 25]

(25)  Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 tuleb hinnata fonde spetsiaalse järelevalvekorra rakendamisel kogutud teabe põhjal, vältides samas ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata fondide mõju kohapeal.

(25a)  Seoses halduskoormuse vähendamisega peaksid liikmesriigid ja piirkonnad tegema tihedat koostööd, et oleks võimalik kasutada määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis 77 osutatud Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhustatud proportsionaalset korda. [ME 26]

(26)  Programmitöö perioodil 2014–2020 saadud kogemustele tuginedes tuleks säilitada süsteem, millega on kehtestatud selge kulutuste rahastamiskõlblikkuse eeskirjade hierarhia, järgides ka edaspidi põhimõtet, et kõnealused eeskirjad tuleks kehtestada liidu või Interregi programmi kui terviku tasandil, vältimaks võimalikke vastuolusid või ebakõlasid eri määruste ning määruste ja riiklike eeskirjade vahel. Liikmesriigi vastu võetavad lisaeeskirjad, mida kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi toetusesaajate suhtes, peaksid piirduma rangelt miinimumiga. Eelkõige tuleks lõimida käesolevasse määrusesse programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 481/2014(20) sätted.

(27)  Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile Liikmesriigid peaksid vajadusel delegeerima korraldusasutuse ülesandeid uuele või kui võimalik, siis olemasolevale ETKRile, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, või integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina. Liikmesriigid peaksid võimaldama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning muudel eri liikmesriikide asutustel luua selliseid juriidilise isiku staatusega koostöörühmitusi ning kaasama nende tegevusse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi. [ME 27]

(28)  Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes. [ME 28]

(29)  Määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki. [ME 29 ei puuduta eestikeelset versiooni]

(30)  Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski Siiski on vajalik selgitada norme, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud Lisaks tuleks kehtestada sissenõudmistega seotud menetlused ja need seirekomisjoniga kooskõlastada. Korraldusasutus ei tohiks siiski kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust. [ME 30]

(30a)   Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust. [ME 31]

(31)  Et kohaldada nii osalevates liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, partnerriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel peamiselt ühiseid norme, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka osalevate kolmandate riikide, partnerriikide ning ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, välja arvatud juhul, kui mõnes käesoleva määruse peatükis on sätestatud erinormid. Kolmandates riikides, partnerriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel võib luua Interregi programmis osalevate asutustega võrreldavad asutused. Kulutused peaksid muutuma rahastamiskõlblikuks hetkel, mil asjaomane kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium kirjutab alla rahastamislepingule. Kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa või -territooriumi toetusesaajatega seotud hangete puhul tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) …/… [uus koondfinantsmäärus](21) norme välishangete kohta. Tuleks sätestada kord, mida rakendatakse rahastamislepingute sõlmimisel kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa- või territooriumiga ning korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa- või territooriumi vaheliste lepingute sõlmimisel liidu välisrahastamisvahendist toetuse andmise korral või juhul, kui kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium eraldab Interregi programmi jaoks lisaks riiklikule kaasrahastamisele veel vahendeid.

(32)  Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada. [ME 32 ei puuduta eestikeelset versiooni]

(33)  Lähtudes kogemustest, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi toel ellu viidud piiriülese koostöö programmide raames seoses suurte taristuprojektidega, tuleks menetlusi lihtsustada. Komisjonile peaksid siiski jääma teatavad õigused seoses selliste projektide väljavalimisega.

(34)  Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et võtta vastu Interregi programmide loetelud ja iga Interregi programmi jaoks eraldatava liidu toetuse kogusumma loetelu ning neid muuta, ja võtta vastu otsuseid Interregi programmide ja nendesse tehtavate muudatuste heakskiitmise kohta. Neid rakendamisvolitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(22). Kuigi sellised õigusaktid on üldist laadi, tuleks kasutada nõuandemenetlust, võttes arvesse, et sätteid kohaldatakse vaid tehniliselt.

(35)  Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [IPA III määrus] ja määruse (EL) …/… [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega. [ME 33]

(36)  Et täiendada või muuta teatavaid käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta Interregi programmi vormi sisaldavat lisa. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36a)  Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014(23) (üldise grupierandi määruse) kohaselt juba teatamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis puudutavad seotud igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on samuti esitatud regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020(24) ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos. Saadud kogemusi silmas pidades peaks Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning seega peaks komisjonil olema võimalik deklareerida, et selline abi on siseturuga kokkusobiv ja et Euroopa territoriaalse koostöö projektide toetamiseks pakutav rahastamine kuulub grupierandi alla. [ME 34]

(37)  Kuna käesoleva määruse eesmärki – edendada liikmesriikidevahelist ning liimesriikide ja kolmandate riikide, partnerriikide ning ülemeremaade ja -territooriumide vahelist koostööd – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

I jagu

Reguleerimisese, kohaldamisala ja Interregi komponendid

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide või mõne piirkondliku organisatsiooni osa moodustava kolmandate riikide rühma vahel. [ME 35]

2.  Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mis on vajalikud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) toetatavate Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas nendega seotud tehnilise abi andmiseks, seireks, hindamiseks, teabevahetuseks, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks, samuti finantsjuhtimiseks.

3.  Seoses Interregi programmidele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (edaspidi „IPA III“) ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist (Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument, edaspidi „NDICI“) antava toetusega ning kõikidele ÜMTdele ajavahemikuks 2021–2027 ettenähtud rahastamisega, mis on nõukogu otsusega (EL) …/… kehtestatud programmina (edaspidi „ÜMT programm“) (kolm rahastamisvahendit kokku: „liidu välisrahastamisvahendid“), määratakse käesolevas määruses kindlaks täiendavad erieesmärgid, samuti kõnealuste vahendite lõimimine Interregi programmidesse, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning teatavad konkreetsed rakenduseeskirjad.

4.  Seoses ERFi ja liidu välisrahastamisvahenditest (koos edaspidi „Interregi fondid“) Interregi programmidele antava toetusega määratakse käesolevas määruses kindlaks Interregi erieesmärgid ja organiseerimine, liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, rahalised vahendid ning kriteeriumid nende jaotamiseks.

5.  Määrust (EL) …/… [uus ühissätete määrus] ja määrust (EL) …/… [uus ERF] kohaldatakse Interregi programmide suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes määrustes ja käesolevas määruses on sätestatud teisiti, või juhul, kui määrust (EL) …/… [uus ühissätete määrus] võib kohaldada üksnes tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „IPA toetusesaaja“ – määruse (EL) …/… [IPA III] I lisas loetletud riik või territoorium;

2)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik ja ei saa toetust Interregi rahastamisvahenditest;

3)  „partnerriik“ – IPA toetusesaaja või riik või territoorium, mis on hõlmatud määruse (EL) …/… [NDICI] I lisas loetletud naabruspoliitika geograafilise piirkonnaga, ja Venemaa Föderatsioon, ning mis saab toetust liidu välisrahastamisvahenditest;

4)  „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, sealhulgas ELi piirkond, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid. [ME 36]

4a)  „piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – sama geograafilise piirkonna riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel;[ME 37]

2.  Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) …/… [uus ühissätete määrus] „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) …/… [uus ühissätete määrus] „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või „ERFile“, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka liidu vastavaid välisrahastamisvahendeid.

Artikkel 3

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) komponendid

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetatakse ERFist ja, kui see on asjakohane, liidu välisrahastamisvahenditest järgmisi komponente:

1)  kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut (komponent nr 1): [ME 38]

a)  liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või [ME 39]

b)  liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis: [ME 40]

i)  IPA toetusesaajad või

ii)  NDICIst toetust saavad partnerriigid või

iii)  Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst;

2)  riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2); kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B; [ME 41]

3)  äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlike integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (komponent nr 3); [ME 42]

4)  piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades:

a)  kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise ja suutlikkuse suurendamist seoses:

i)  Interregi programmide rakendamisega;

ia)  ühiste piirkondadevaheliste arenguprojektide rakendamisega; [ME 43]

ib)  kogu liidus partnerite vahel suutlikkuse suurendamisega seoses; [ME 44]

ii)  tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmide rakendamisega, eelkõige seoses piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmetega, mille puhul toetusesaajad asuvad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

iia)  parimate tavade määratlemise ja levitamisega ning nende ülekandmisega eelkõige rakenduskavadele tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames; [ME 45]

iib)  kogemuste vahetamisega seoses linna ja maa elukeskkonna säästva arengu, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ühenduste, heade tavade tuvastamise, ülevõtmise ja levitamisega; [ME 46]

iii)  Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste asutamise, toimimise ja rakendamisega;

iiia)  Euroopa piiriülese mehhanismi, nagu osutatud määruses (EL) .../... [uus Euroopa piiriülene mehhanism], asutamise, toimimise ja rakendamisega; [ME 47]

b)  territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist;

5)  piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5). [ME 48]

II jagu

Geograafiline katvus

Artikkel 4

Piiriülese koostöö geograafiline katvus

1.  Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 loodud koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus. [ME 49]

2.  Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames. [ME 50]

3.  Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja, Monacot ja San Marinot. [ME 51]

4.  Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele. [ME 52]

Artikkel 5

Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö geograafiline katvus [ME 53]

1.  Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 suuremate koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid. [ME 54]

2.  Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist: [ME 55]

a)  Islandi, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkonnad, samuti Liechtenstein, Andorra, Monaco ja San Marino;

b)  Gröönimaa ÜMT programmist toetust saavad ÜMTd; [ME 56]

c)  Fääri saared;

d)  IPA III või NDICI alla kuuluvate partnerriikide piirkonnad;

olenemata sellest, kas nad saavad ELi eelarvest toetust või mitte.

3.  Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad. [ME 57]

Artikkel 6

Äärepoolseimate piirkondade koostöö geograafiline katvus

1.  Äärepoolseimate piirkondade koostöö puhul toetatakse ERFist kõiki ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus loetletud piirkondi.

2.  Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, piirkondlikke koostööorganisatsioone või mõlemaid neid kõiki. [ME 58]

Artikkel 7

Piirkondadevahelise koostöö ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus [ME 59]

1.  Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi. [ME 60]

2.  Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad nendes programmides osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis. [ME 61]

Artikkel 8

Toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu

1.  Artiklite 4, 5 ja 6 kohaldamisel võtab komisjon vastu rakendusakti, milles on sätestatud toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu, mis on esitatud komponentide ja Interregi programmide kaupa. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Liiduvälised piiriülesed Interregi programmid loetletakse vastavalt Interregi IPA III piiriülese koostöö programmidena või Interregi naabruspoliitika piiriülese koostöö programmidena.

2.  Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames. [ME 62]

3.  Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus. [ME 63 ei puuduta eestikeelset versiooni]

III jagu

Rahalised vahendid ja kaasrahastamismäärad

Artikkel 9

ERFi rahalise vahendid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks

1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 11 165 910 000 eurot (2018. aasta hindades) ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 102 103 lõikes 1. [ME 64]

2.  Lõikes 1 osutatud vahendid vahenditest 10 195 910 000 eurot (91,31 %) jaotatakse järgmiselt: [ME 65]

a)  52,7 % (st kokku 4 440 000 000 7 500 000 000 eurot (67,16 %) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1); [ME 66]

b)  31,4 % (st kokku 2 649 900 000 1 973 600 880 eurot (17,68 %) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2); [ME 67]

c)  3,2 % (st kokku 270 100 000 357 309 120 eurot (3,2 %) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3); [ME 68]

d)  1,2 % (st kokku 100 000 000 365 000 000 eurot (3,27 %) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4); [ME 69]

e)  11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5). [ME 70]

3.  Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa komponentide nr 1, nr 2 ja nr 3 kogusummadest.

Liikmesriigile eraldatava summa määramise kriteeriumina kasutatakse elanike arvu järgmistes piirkondades:

a)  NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis; [ME 71]

b)  NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide komponendi nr 2A ja nr 3 2 puhul; [ME 72]

ba)  NUTS 2. ja 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 3 puhul. [ME 73]

4.  Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.

5.  Lõike 3 alusel teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ülekandmise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

5a.  970 000 000 eurot (8,69 %) lõikes 1 osutatud vahenditest eraldatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele, nagu on osutatud artiklis 15a.

Kui komisjon ei ole 31. detsembriks 2026 kõiki lõikes 1 osutatud kättesaadavaid vahendeid selle algatuse raames välja valitud projektidele ära kasutanud, siis ülejäänud sidumata vahendid jaotatakse ümber komponentide 1–4 vahel. [ME 74]

Artikkel 10

Fondiülesed sätted

1.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on sätestatud mitmeaastase strateegia dokument ERFist ja NDICIst või IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse kõnealuses rakendusaktis määruse (EL) [NDICI] artikli 12 lõikes 2 osutatud elemendid.

2.  Komisjon ja asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antava toetuse, mida rahastatakse ka piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III rahastamispaketist (edaspidi „IPA III piiriülene koostöö“) või naabruspoliitika geograafilise piirkonna piiriüleseks koostööks ette nähtud NDICIst (edaspidi „NDICI piiriülene koostöö“). Liikmesriikidele määratud ERFi toetusi ei jaotata hiljem asjaomaste liikmesriikide vahel ümber.

3.  ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri. [ME 75]

Kui IPA III või NDICI asjaomase strateegilise programmidokumendi läbivaatamine viib vastava summa vähendamiseni ülejäänud aastatel, teeb iga asjaomane liikmesriik valiku järgmiste võimaluste hulgast:

a)  taotleda artikli 12 lõike 3 kohast mehhanismi;

b)  jätkata Interregi programmi ERFi ja IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi järelejäänud toetusega; või

c)  kombineerida võimalused a ja b.

4.  Iga-aastased assigneeringud, mis vastavad ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antavale toetusele, kirjendatakse asjaomastele eelarveridadele 2021. aasta eelarve menetlemisel.

5.  Kui komisjon on lisanud spetsiaalse rahalise eraldise, et aidata määruse (EL) …/… [NDICI] kohaselt partnerriike ja piirkondi ning nõukogu otsuse …/… [ÜMT otsus] kohaselt ÜMTsid või mõlemaid koostöö tugevdamisel naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega kooskõlas määruse (EL) …/… [NDICI] artikli 33 lõikega 2 ja …/… [ÜMT otsuse] artikliga 87 või mõlemaga, võib ka ERF vajaduse korral käesoleva määruse kohaselt ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel osaleda NDICIst või ÜMT programmist või mõlemast eraldatavas selliste meetmete rahastamises, mida partnerriik või -piirkond või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt määrusele (EL) …/… [NDICI], riik, territoorium või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt …/… [ÜMT otsusele] või liidu äärepoolseim piirkond on rakendanud vastavalt eelkõige ühele või enamale komponendi nr 2, 3 või 4 kohasele Interregi ühisprogrammile või artiklis 60 osutatud koostöömeetmetele, mis on võetud ja mida rakendatakse käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 11

Interregi programmi vahendite loetelu

1.  Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusakti, milles esitatakse kõikide Interregi projektide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kogusumma. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Kõnealuses rakendusaktis esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 5 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriigi ja liidu välisrahastamisvahendi kaupa.

Artikkel 12

Vahendite tagastamine ja lõpetamine

1.  2022. ja 2023. aastal eraldatakse ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele ette nähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile vastava aasta 31. märtsiks esitatud ühtegi programmi ning mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles osaleb asjaomane liikmesriik või osalevad asjaomased liikmesriigid.

2.  Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse kogu artikli 9 lõikes 5 osutatud ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 antav toetus, mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

3.  Kõik liiduvälised piiriülesed Interregi programmid, mille komisjon on heaks kiitnud, lõpetatakse või programmidele tehtavaid eraldisi vähendatakse kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, kui:

a)  ükski vastava Interregi programmiga hõlmatud partnerriik ei ole allkirjastanud asjakohast rahastamislepingut artikli 57 kohaselt sätestatud tähtajaks;

b)  nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia. [ME 76]

Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt tühistatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

4.  Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa ÜMT osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord. [ME 77]

Osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, ülejäänud osalevad partnerriigid taotlevad ühte järgmistest tingimustest:

a)  et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa ÜMT osalemiseta; [ME 78]

b)  et kõnealusele Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendataks kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega;

c)  et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa ÜMT osalemiseta. [ME 79]

Juhul kui Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt käesoleva lõike teise lõigu punktile b, kantakse ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, üle teisele komponent nr 2 kohasele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad, või kui liikmesriik osaleb ainult ühes komponendi nr 2 kohases Interregi programmis, kantakse toetus üle ühele või mitmele liidusisesele piiriülesele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

5.  Käesoleva artikli kohaselt vähendatud IPA III, NDICI või ÜMT programmi toetusi kasutatakse määruste (EL) …/… [IPA III], (EL) …/… [NDICI] või nõukogu otsuse …/… [ÜMT] kohaselt.

6.  Kui kolmas riik või, partnerriik või ÜMT, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest. [ME 80]

Artikkel 13

Kaasrahastamismäärad

Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 % 80 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) …/… [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) …/… [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent. [ME 81]

II PEATÜKK

Interregi erieesmärgid ja valdkondlik keskendamine

Artikkel 14

Interregi erieesmärgid

1.  Määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklis 4 sätestatud kohaldamisala raames aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend määruse (EL) …/… [uus ERF] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa Interregi programmide raames võetavate ühismeetmete kaudu.

2.  Rahu ja leppimise saavutamist toetava programmi PEACE PLUS puhul toetab ERF poliitikaeesmärgi nr 4 raames erieesmärgina ka asjaomaste piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku stabiilsuse edendamist, seda eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse arendamise meetmete abil. Kõnealust erieesmärki toetatakse eraldiseisva prioriteediga.

3.  Lisaks määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele: [ME 82]

a)  parandades tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele piiriüleselt;

b)  muutes hariduse, koolituse ja elukestva õppe kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, et parandada haridustaset ja oskusi, et need oleksid piiriüleselt tunnustatud;

c)  tõhustades võrdset ja õigeaegset piiriülest juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele tervishoiuteenustele;

d)  muutes tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused piiriüleselt kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupidavamaks;

e)  edendades sotsiaalset kaasatust ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kaudu.

4.  Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend toetada ka Interregi erieesmärki „Interregi parem juhtimine“, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a)  komponentide nr 1 ja 2B 2 kohastes Interregi programmides: [ME 83]

i)  suurendades avalike asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust;

ii)  tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, sealhulgas inimestevaheliste projektide, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel; [ME 84]

b)  komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;

c)  liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.

5.  Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide Komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate ja rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil. [ME 85]

Artikkel 15

Valdkondlik keskendamine

1.  Vähemalt 60 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldisest igale komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasele Interregi programmile muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni kolmele määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgile.

2.  Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni 15 % Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele ja kuni 10 % võib eraldada Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“. [ME 86]

3.  Kui komponendi nr 2A 1 või 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse või merepiirkondade strateegiat, aitab vähemalt 80 % ERFi kogueraldis eraldisest ja vajaduse korral osa liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis eraldisest kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele. [ME 87]

4.  Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele. [ME 88]

5.  Komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide puhul jaotatakse ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“.

Artikkel 15a

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud

1.   Artikli 9 lõikes 5a osutatud vahendid eraldatakse uuele algatusele, mis käsitleb piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, mis on ette nähtud järgmiseks:

a)   selliste ühiste innovatsiooniprojektide turuleviimine ja laiendamine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut;

b)   selliste teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste kokkutoomine, kes on riiklikul või piirkondlikul tasandil hõlmatud aruka spetsialiseerumise ja sotsiaalse innovatsiooni strateegiatega;

c)   katseprojektid, mille eesmärk on selgitada piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja uued arengulahendused, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiatel, või neid katsetada; või

d)   innovatsioonialaste kogemuste jagamine eesmärgiga lõigata saadud kogemustest kasu piirkondliku või kohaliku tasandi arengus.

2.   Et säilitada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte ja tagada rahaliste vahendite ligikaudne võrdne osakaal, peavad need investeeringud keskenduma vähem arenenud piirkondade ja juhtivate piirkondade vaheliste sidemete loomisele, suurendades vähem arenenud piirkondades piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide suutlikkust integreerida ja edendada olemasolevat või tärkavat ELi väärtust ning suutlikkust osaleda partnerlustes teiste piirkondadega.

3.   Komisjon rakendab neid investeeringuid otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Pikaajalise tööprogrammi ja sellega seotud projektikonkursside kindlaksmääramisel toetab teda eksperdirühm.

4.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist. Kolmandad riigid võivad nendes investeeringutes osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis. [ME 89]

III PEATÜKK

Programmitöö

I jagu

Interregi programmide ettevalmistamine, heakskiitmineja muutmine

Artikkel 16

Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine

1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames pärast sidusrühmadega konsulteerimist. [ME 90]

2.  Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 91]

3.  Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondlikke või merepiirkondade strateegiaid hõlmavate Interregi programmide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste osalejatega. Liikmesriigid ja programmipartnerid võtavad kasutusele eelhindamismehhanismi, millega tagatakse, et kõik makropiirkondliku ja merepiirkonna tasandi osalejad, Euroopa territoriaalse koostöö programmi ametiasutused, piirkonnad ja riigid kutsutakse programmitöö perioodi alguses kokku, et otsustada ühiselt iga programmi prioriteetide üle. Kui see on asjakohane, viiakse kõnealused prioriteedid kooskõlla makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate tegevuskavadega. [ME 92]

Vajaduse korral kaasavad osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või ÜMTd ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid.

4.  Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa 12 kuud] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või, partnerriikide, ÜMTde või ÜMTde piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel. [ME 93]

Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus 12 kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga. [ME 94]

5.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus.

Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku panuse osas saavutatud kokkulepped esitada ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega peetud nõupidamiste või piirkondlike koostööorganisatsioonide arutelude ametlikult heakskiidetud protokollides.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteoluliste elementide osas.

Artikkel 17

Interregi programmide sisu

1.  Igas Interregi programmis sätestatakse ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 ja lõikes 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist.

2.  Iga Interregi programm koosneb prioriteetidest.

Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.

3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik Asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % 20 % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Iga liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt sellest, et ta kavatseb kasutada ülekandmise võimalust, ja põhjendab komisjonile oma otsust. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid. [ME 95]

4.  Igas Interregi programmis sätestatakse:

a)  programmipiirkond (sealhulgas selle kaart eraldi dokumendina);

b)  kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes eelkõige arvesse: [ME 96]

i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust;

ii)  ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist; [ME 97]

iii)  varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud; [ME 98]

iv)  makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid, kus programmipiirkond on täielikult või osaliselt hõlmatud ühe või mitme strateegiaga;

c)  valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, ja neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi; [ME 99]

d)  erieesmärgid iga prioriteedi kohta, välja arvatud tehniline abi;

e)  iga erieesmärgi puhul:

i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse, vastavalt kõnealuste tegevuste kriteeriumid ja neile vastavad läbipaistvad valikukriteeriumid; [ME 100]

ii)  väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

iii)  peamised sihtrühmad; [ME 101]

iv)  konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

v)  rahastamisvahendite kavandatav kasutamine; [ME 102]

vi)  programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liigi kaupa;

f)  tehnilise abi prioriteedi puhul määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklite [30], [31] ja [32] kohane kavandatav kasutamine ja asjaomased sekkumiste liigid;

g)  rahastamiskava, mis sisaldab järgmisi tabeleid (mis ei ole liigendatud osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kaupa, välja arvatud juhul, kui tabelites on sätestatud teisiti):

i)  tabel, kus täpsustatakse kõik ERFi ja asjakohasel juhul iga liidu välisrahastamisvahendi rahalised eraldised kogu programmitöö perioodiks ja aastate kaupa;

ii)  tabel, kus täpsustatakse kõik ERFi rahalised eraldised iga prioriteedi kaupa ja asjakohasel juhul iga liidu välisrahastamisvahendi rahalised eraldised prioriteedi kaupa, samuti riiklik kaasrahastamine ja teave selle kohta, kas panus koosneb avaliku sektori ja erasektori kaasrahastusest;

h)  meetmed, mida võetakse, et kaasata määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud asjakohased programmipartnerid Interregi programmi ettevalmistamisse, ning kõnealuste partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises;

i)  Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjaomased seire- ja hindamisnäitajad.

5.  Lõikes 4 osutatud teave antakse järgmiselt:

a)  seoses punktis g osutatud tabelite ja liidu välisrahastamisvahenditest antava toetuse puhul sätestatakse fondid järgmiselt:

i)  liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st ja NDICIst ühe summana (IPA III piiriülese koostöö programm või NDICI piiriülese koostöö programm), ühendades [rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäär „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“] ja [rubriigi 6 „Naabrus ja maailm“] kohase toetuse;

ii)  komponentide nr 2 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st, NDICIst või ÜMT programmist ühe summana (edaspidi „Interregi fondid“), ühendades [rubriigi 2] ja [rubriigi 6] kohase toetuse, või jaotatuna rahastamisvahendi (ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm) kaupa vastavalt programmipartnerite valikule;

iii)  komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa; [ME 103]

iv)  komponendi nr 3 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse NDICIst ja ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (vastavalt vajadusele ERF, NDICI ja ÜMT programm) kaupa.

b)  lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid. [ME 104]

6.  Lõike 4 punkti e alapunkti vi ja punkti f puhul põhinevad sekkumise liigid määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [I] lisas sätestatud nomenklatuuril.

7.  Interregi programmis:

a)  määratakse kindlaks korraldusasutus, auditeerimisasutus ja asutus, millele peab makseid tegema komisjon;

b)  sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid; [ME 105]

c)  sätestatakse vastutuse jagunemine osalevate liikmesriikide vahel ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni.

8.  Korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 7 punktis a osutatud teabe mis tahes muudatustest, mis ei eelda programmi muutmist.

9.  Erandina lõikest 4 kohandatakse komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide sisu vastavalt kõnealuste Interregi programmide eripärale, eelkõige järgmiselt:

a)  punktis a osutatud teavet ei nõuta;

b)  punktides b ja h nõutav teave antakse lühiülevaatena;

c)  iga muu kui tehnilise abi prioriteedi raames seatud erieesmärgi kohta antakse järgmine teave:

i)  üksiku toetusesaaja või toetusesaajate piiratud loetelu määratlus ja toetuse andmise kord;

ii)  seotud meetmeliigid ja nende eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse;

iii)  väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

iv)  peamised sihtrühmad;

v)  programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liigi kaupa.

Artikkel 18

Interregi programmide heakskiitmine

1.  Komisjon hindab täiesti läbipaistvalt iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) …/… [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) …/… [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga. [ME 106]

2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil tulevase korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik Interregi programmi esitas.

3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi. [ME 107]

4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi läbivaadatud versiooni esitanud. [ME 108]

5.  Seoses liiduväliste piiriüleste Interregi programmidega võtab komisjon oma otsused vastu kooskõlas lõikega 4, olles konsulteerinud määruse (EL) …/… [IPA III] artikli [16] kohaselt IPA III komiteega ja määruse (EL) …/… [NDICI] artikli 36 kohaselt naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö komiteega.

Artikkel 19

Interregi programmide muutmine

1.  Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele. [ME 109]

2.  Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) …/… [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) …/… [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist. [ME 110]

3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi. [ME 111]

4.  Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas. [ME 112]

5.  Liikmesriik võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla. [ME 113]

Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid.

Neid ei loeta märkimisväärseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama siiski kõikidele regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud läbivaadatud tabeli.

6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.

II jagu

Territoriaalne areng

Artikkel 20

Integreeritud territoriaalne areng

Interregi programmide puhul on asjaomased linnade, kohalikud või muud piirkondlikud ametiasutused, kes vastutavad määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 22 loetletud territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate koostamise eest või valivad kõnealuste strateegiate raames toetatavad tegevused, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 23 lõikes 4, või teevad mõlemat, kas piiriülesed õigussubjektid või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused.

Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, kes rakendab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 24 kohast integreeritud territoriaalset investeeringut või kõnealuse määruse artikli 22 punkti c kohast muud territoriaalset vahendit, võib olla käesoleva määruse artikli 23 lõike 5 kohaselt ainus toetusesaaja, tingimusel, et piiriülese õigussubjekti või Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse sees järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.

Artikkel 21

Kogukonna juhitud kohalik areng

Määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 22 punkti b kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib rakendada Interregi programmides, tingimusel et asjaomased kohalikud tegevusrühmad koosnevad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajatest ning nende otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, ja vähemalt kahest osalevast riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik.

III jagu

Tegevused ja väikeprojektide fondid

Artikkel 22

Interregi tegevuste valimine

1.  Interregi tegevused valib artikli 27 kohaselt moodustatud seirekomisjon kooskõlas programmi strateegia ja eesmärkidega.

Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis 6, ning kaasavad partnereid kõigist osalevatest liikmesriikidest. [ME 114]

Kui kogu tegevus või osa sellest rakendatakse väljaspool programmipiirkonda [liidus või liidust väljaspool], peab selle tegevuse valik saama korraldusasutuse sõnaselge nõusoleku seirekomisjonis või asjakohasel juhul juhtkomitees.

2.  Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.

Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust Interregi programmi eesmärkide saavutamisesse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisesse, nagu on sätestatud artikli 23 lõigetes 1 ja 4.

3.  Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi teavitab komisjoni, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta. [ME 115]

4.  Tegevuste valimisel Enne kui seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee valib tegevused, teeb korraldusasutus järgmist: [ME 116]

a)  tagab, et valitud tegevused vastavad Interregi programmile ja aitaksid tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;

b)  tagab, et valitud tegevused ei ole vastuolus artikli 10 lõike 1 kohaselt koostatud vastavate strateegiatega ja ei ole loodud ühe või mitme liidu välisrahastamisvahendi jaoks;

c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatud tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet;

d)  kontrollib, et toetusesaajal on vajalikud rahalised vahendid ja mehhanismid tegevus- ja hoolduskulude katmiseks;

e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL(25) kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL(26).

f)  kontrollib, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;

g)  tagab, et valitud tegevused on asjaomase Interregi fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile;

h)  tagab, et tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati ümberpaigutamist vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklile 60 või mis kujutaksid endast tootmistegevuse üleviimist vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõike 1 punktile a;

i)  tagab, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse;

j)  tagab selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat.

5.  Seirekomisjon või vajaduse korral juhtkomitee kiidab heaks Interregi tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punkti b] kohaldamist seoses kogukonna juhitud kohaliku arenguga ja käesoleva määruse artikli 24 kohaldamist.

6.  Korraldusasutus annab juhtivale või ainsale partnerile iga Interregi tegevuse jaoks dokumendi, milles on sätestatud kõnealuse Interregi tegevuse toetamise tingimused, sealhulgas tegevuse raames hangitavate toodete ja teenuste, rahastamiskava ja elluviimise ajaliste piirangutega seotud erinõuded ning vajaduse korral meetod, mida tuleb kohaldada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused Sissenõudmistega seotud menetlused määrab kindlaks ja lepib kokku seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel. [ME 117]

Artikkel 23

Partnerlus Interregi tegevuste raames

1.  Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist või ÜMTst, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja. [ME 118]

Interregi fondist toetust saavad toetusesaajad ja partnerid, kes ei saa kõnealustest fondidest rahalist toetust (toetusesaajad ja partnerid koos edaspidi „partnerid“), moodustavad partnerluse Interregi tegevuse raames.

2.  Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises taotluses. [ME 119]

3.  Lõiget 1 ei kohaldata rahu ja leppimist toetava programmi PEACE PLUS tegevuste suhtes.

4.  Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, ja rakendamisel, rahastamisel ja samuti neile personali leidmisel ja/või nende rahastamisel. Iga Interregi tegevuse puhul püütakse partnerite arvu piirata kuni kümnega. [ME 120]

Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas valdkonnast koostööd üksnes kolmes kahes. [ME 121]

5.  Kui partnereid on kaks või rohkem, määravad partnerid koos ühe neist juhtivaks partneriks.

6.  Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst. [ME 122]

Piiriülesel õigussubjektil või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusel on liikmeid vähemalt kolmest komponendi nr 4 kohastes Interregi programmides osalevast riigist.

Õigussubjekt, kes kasutab rahastamisvahendi või vajaduse korral fondifondi vahendeid, võib olla Interregi tegevuse ainus partner, ilma et seejuures kohaldataks lõikes 1 koosseisu kohta sätestatud nõudeid.

7.  Ainus partner peab olema registreeritud Interregi programmis osalevas liikmesriigis.

Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused. [ME 123]

Artikkel 24

Väikeprojektide fondid

1.  ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames ühele või mitmele väikeprojektide fondile antav toetus kogutoetus ei ole üle 20 % 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem ning peab Interregi piiriülese koostöö programmi puhul moodustama kogueraldisest vähemalt 3 %. [ME 124]

Väikeprojektide fondi lõppsaajad saavad toetust ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte kõnealuse väikeprojektide fondi raames (edaspidi „väikeprojekt“).

2.  Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt avalik- või eraõiguslik asutus, üksus, kes on või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuste algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest. [ME 125]

3.  Dokumendiga, milles on sätestatud väikeprojektide fondile toetuse andmise tingimused, nähakse lisaks artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimustele ette ka elemendid, mis on vajalikud tagamaks, et toetusesaaja:

a)  koostab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse;

b)  kehtestab väikeprojektide valikuks objektiivsed kriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte;

c)  hindab toetusetaotlusi;

d)  valib projektid ja määrab kindlaks igale väikeprojektile ette nähtud toetuse summa;

e)  vastutab tegevuse rakendamise eest ja säilitab oma tasandil kõiki kontrolljälje jaoks nõutavaid lisadokumente vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XI] lisale;

f)  teeb avalikkusele kättesaadavaks nende lõppsaajate loetelu, kes saavad tegevusest kasu.

Toetusesaaja tagab, et lõppsaajad täidavad artiklis 35 sätestatud nõuded.

4.  Väikeprojektide valik ei kujuta endast ülesannete delegeerimist korraldusasutuselt vahendusasutusele, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 65 lõikes 3.

5.  Toetusesaaja personali- ja muud otsesed kulud, mis vastavad artiklite 39–42 kulukategooriatele, ning samuti kaudsed kulud väikeprojektide fondi või fondide juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest. [ME 126]

6.  Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi. [ME 127]

Kui ühegi tegevuse kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse tegevust valiva organi poolt eelnevalt kokku. [ME 128]

Kindlamääraliste maksete kasutamise korral võidakse kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra, hüvitada vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 punktile a.

Artikkel 25

Juhtiva partneri ülesanded

1.  Juhtiv partner teeb järgmist:

a)  kehtestab teiste partneritega lepingu vormis korra, mis hõlmab muu hulgas sätteid, mis tagavad Interregi tegevusele eraldatud vastava liidu fondi usaldusväärse finantsjuhtimise, kaasa arvatud alusetult makstud summade tagasinõudmise kord;

b)  vastutab kogu Interregi tegevuse rakendamise eest;

c)  tagab, et kõigi partnerite esitatud kulud on tehtud Interregi tegevuse rakendamisel kõigi partnerite vahel, kulutused vastavad partnerite kokkulepitud tegevustele kokkulepitud viisil ja vastavad korraldusasutuse poolt artikli 22 lõike 6 kohaselt esitatud dokumendile.

2.  Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada. [ME 129]

3.  Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat. [ME 130]

Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist. [ME 131]

IV jagu

Tehniline abi

Artikkel 26

Tehniline abi

1.  Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid aastateks 2021 ja 2022 eelmaksete iga-aastaste osamaksete suhtes käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ning seejärel järgnevateks aastateks igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt. [ME 132]

2.  ERFi ja liidu välisrahastamisvahendite protsendimäär, mida hüvitatakse tehnilise abi eest, on järgmine:

a)  ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 % 7 %; [ME 133]

b)  liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist: 10 %;

c)  komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 % 8 %. [ME 134]

3.  Interregi programmide puhul, mille kogueraldis on vahemikus 30 000 000–50 000 000 eurot, suurendatakse tehnilise abi protsendimäärast tulenevat summat täiendava 500 000 euro võrra. Komisjon lisab kõnealuse summa esimesele vahemaksele.

4.  Interregi programmide puhul, mille kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm.

IV PEATÜKK

Seire, hindamine ja teabevahetus

I jagu

Seire

Artikkel 27

Seirekomisjon

1.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta. [ME 135]

2.  Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.

Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi. [ME 136]

3.  Igal seirekomisjoni liikmel on hääleõigus.

4.  Iga seirekomisjon võtab esimesel kohtumisel vastu oma kodukorra.

Seirekomisjoni või vajaduse korral juhtkomitee kodukorraga välditakse mis tahes huvide konflikti Interregi tegevuste valimisel.

5.  Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.

6.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed andmete ja teabe tervikuna kokkuvõtte ja kõik otsused artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil. [ME 137]

Artikkel 28

Seirekomisjoni koosseis

1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad võivad kokku leppida kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad võtavad eesmärgiks tagada, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud. [ME 138]

Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu. [ME 139]

Seirekomisjoni kuuluvad ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühtlasi muude selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad. [ME 140]

2.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete liikmeks nimetatud ametiasutuste või organite loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil. [ME 141]

3.  Komisjoni esindajad osalevad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. [ME 142]

3a.  Kogu programmipiirkonnas või selle osas asutatud asutuste, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. [ME 143]

Artikkel 29

Seirekomisjoni ülesanded

1.  Seirekomisjon kontrollib:

a)  Interregi programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist;

b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad Interregi programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;

c)  seoses rahastamisvahenditega määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 52 lõikes 3 loetletud eelhindamise elemente ja kõnealuse määruse artikli [53 lõikes 2] osutatud strateegiadokumenti;

d)  hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme;

e)  teavitamis- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

f)  strateegiliselt oluliste ja, kui see on asjakohane, suurte taristuprojektide Interregi tegevuste rakendamise edenemist;

g)  avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täiendavate toetusmeetmete kohta. [ME 144]

2.  Lisaks artiklis 22 loetletud tegevuste valikuga seotud ülesannetele, kiidab seirekomisjon heaks järgmise:

a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist komisjoni teavitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist; [ME 145]

b)  hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)  kõik korraldusasutuse ettepanekud Interregi programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 kohaseid ümberpaigutamisi käsitlevad ettepanekud;

d)  lõplik tulemusaruanne.

Artikkel 30

Läbivaatamine

1.  Komisjon võib korraldada läbivaatamise Interregi programmide tulemuste hindamiseks.

Läbivaatamise võib teha kirjalikus vormis.

2.  Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kolme kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta: [ME 146]

a)  programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemine, vastava Interregi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja meetmed nende lahendamiseks;

b)  hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusammud;

c)  avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemine.

3.  Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli.

4.  Korraldusasutus võtab järelmeetmed seoses komisjoni tõstatatud küsimustega ja teavitab komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul.

Artikkel 31

Andmete edastamine

1.  Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed andmed vastava Interregi programmi kohta käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti a kohaselt iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, ja 30. septembriks ja 30. novembriks ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohased andmed kord aastas vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile. [ME 147]

Andmete edastamiseks kasutatakse olemasolevaid andmeedastussüsteeme, kui on tõendatud, et need süsteemid olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed. [ME 148]

Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.

2.  Lõikes 1 osutatud andmed jaotatakse iga prioriteedi puhul erieesmärgi alusel ning need kajastavad järgmist:

a)  valitud Interregi tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, vastavast Interregi fondist antud toetus ja partnerite poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liigi kaupa;

b)  valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtused. [ME 149]

3.  Rahastamisvahenditega seoses esitatakse ka järgmised andmed:

a)  rahastamiskõlblike kulude kogusumma finantstoote liigi kaupa;

b)  rahastamiskõlbliku kuluna deklareeritud halduskulude ja -tasude summa;

c)  lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa finantstoote liigi kaupa;

d)  Interregi fondide toetusest rahastamisvahendile tekkinud intress ja muu kasum, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 54, ning Interregi fondidest antud toetusest tagastatud vahendid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 56.

4.  Käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed peavad olema ajakohased esitamiseelse kuu lõpu seisuga.

5.  Korraldusasutus avaldab kõik komisjonile edastatud andmed artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 32

Lõplik tulemusaruanne

1.  Iga korraldusasutus esitab komisjonile vastava Interregi programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031.

Lõplik tulemusaruanne esitatakse, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [38 lõikes 5] esitatud vormi.

2.  Lõplikus tulemusaruandes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist artiklis 29 loetletud elementidest lähtudes, võtmata arvesse kõnealuse artikli lõike 1 punktis c osutatud teavet.

3.  Komisjon vaatab lõpliku tulemusaruande läbi ja teavitab korraldusasutust kõigist tähelepanekutest viie kuu jooksul alates kõnealuse aruande kättesaamise kuupäevast. Kui sellised tähelepanekud esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste tähelepanekutega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest. Komisjon teavitab liikmesriiki aruande vastuvõtmisest.

4.  Korraldusasutus avaldab lõpliku tulemusaruande artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 33

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) näitajad

1.  Määruse (EL) …/… [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 4 punkti d e alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b. [ME 150]

1a.  Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. [ME 151]

2.  Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.

II jagu

Hindamine ja teabevahetus

Artikkel 34

Hindamine programmitöö perioodi jooksul

1.  Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. [ME 152]

2.  Lisaks hindab korraldusasutus 30. juuniks 2029 iga Interregi programmi mõju.

3.  Korraldusasutus delegeerib hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

4.  Korraldusasutus tagab võtab eesmärgiks tagada hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise. [ME 153]

5.  Korraldusasutus koostab hindamiskava, mis võib hõlmata rohkem kui ühte Interregi programmi.

6.  Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast Interregi programmi heakskiitmist.

7.  Korraldusasutus avaldab kõik hindamised artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 35

Korraldusasutuste ja partnerite kohustused seoses läbipaistvuse ja teabevahetusega

1.  Korraldusasutused määravad igale Interregi programmile nende vastutusalasse kuuluva teabeametniku.

2.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

3.  Kohaldatakse määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7 6], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi. [ME 154]

4.  Iga Interregi tegevuse partner või rahastamisvahendit rakendav asutus kinnitab Interregi fondist saadud toetust, sealhulgas rahastamisvahenditest määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [56] kohaselt uuesti kasutatud vahendeid, järgmisel viisil:

a)  partneri veebisaidil, juhul kui taoline veebisait on olemas, esitatakse Interregi fondist antava toetuse tasemega proportsionaalse Interregi tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;

b)  Interregi tegevuse rakendamisega seotud dokumentidel ja teabematerjalides, mida jagatakse üldsuse või osalejatega, rõhutatakse nähtaval viisil fondidest saadavat toetust;

c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 50 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid; [ME 155]

d)  Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3- A2-formaadis või suurem trükis või ja asjakohasel juhul kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust; [ME 156]

e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus. [ME 157]

Mõistet „Interreg“ kasutatakse liidu embleemi kõrval kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [42].

5.  Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 4 punktis c sätestatud nõuded.

6.  Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi või ei kõrvaldada puudusi õigeaegselt, kohaldab liikmesriik korraldusasutus finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest. [ME 158]

V PEATÜKK

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 36

Kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

1.  Interregi tegevuse võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada vastava Interregi programmi eesmärke.

2.  Ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad täiendavad eeskirjad üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need täiendavad eeskirjad hõlmavad kogu programmipiirkonda.

Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need täiendavad eeskirjad vastu enne esimese konkursikutse avaldamist. Kõikidel muudel juhtudel võetakse kõnealused täiendavad eeskirjad vastu enne esimeste tegevuste valimist.

3.  Juhtudel, mis ei kuulu määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides või lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjades sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamisalasse, kohaldatakse sellise liikmesriigi ja vajadusel korral kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde riiklikke õigusnorme, kus kulud tekkisid.

4.  Kui korraldusasutus ja auditeerimisasutus jäävad vastava Interregi programmi alusel valitud Interregi tegevuse rahastamiskõlblikkuse suhtes eriarvamusele, on ülimuslik korraldusasutuse arvamus, võttes nõuetekohaselt arvesse seirekomisjoni arvamust.

5.  ÜMTd ei ole Interregi programmide alusel ERFi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda kõnealustes programmides vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

Artikkel 37

Kulukategooriate rahastamiskõlblikkuse üldsätted

1.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad leppida Interregi programmi seirekomisjonis kokku, et ühte või mitmesse artiklites 38–43 osutatud kategooriasse kuuluvad kulud ei ole Interregi programmi ühe või mitme prioriteedi raames rahastamiskõlblikud.

2.  Kõik käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud kulud, mis tasutakse Interregi partneri poolt või tema nimel, peavad olema seotud tegevuse või selle osa algatamisest või algatamisest ja rakendamisest tekkinud kuludega.

3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)  trahvid, rahalised karistused ning juriidiliste vaidluste ja kohtuvaidluste kulud;

b)  kulud kingitustele, välja arvatud hinnaga kuni 50 eurot kingituse kohta, mis on seotud müügiedenduse, kommunikatsiooni, reklaami või teavitamisega;

c)  välisvaluuta kursikõikumisega seotud kulud.

Artikkel 38

Personalikulud

1.  Personalikulud koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmistest viisidest töötava personali tööjõukulude brutosummast:

a)  täiskoormusega;

b)  osakoormusega, kusjuures kuus töötatav aeg on kindlaks määratud protsentuaalselt;

c)  osakoormusega, kusjuures kuus töötatavate tundide arv on paindlik, või

d)  tunnitasu alusel.

2.  Personalikulud piirduvad järgmisega:

a)  palgamaksed, mis on seotud tegevustega, mida üksus ellu ei viiks, kui ei oleks ette võetud asjaomast toimingut; palk peab olema kindlaks määratud töölepingus, ametisse nimetamise otsuses (mõlemad edaspidi „tööle võtmise dokument“) või õigusaktidega, mis on seotud asjaomase töötaja töökirjelduses täpsustatud ülesannetega;

b)  tööandja tehtavate palgamaksetega otseselt seotud muud kulud, näiteks tööjõumaksud ja sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud pensionid, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004,(27) tingimusel et:

i)  need on kindlaks määratud tööle võtmise dokumendis või õigusaktidega;

ii)  need on kooskõlas tööle võtmise dokumendis osutatud õigusaktidega ning selle riigi või organisatsiooni standardsete tavadega, kus konkreetne töötaja tegelikult töötab, või mõlema tavadega, ning

iii)  tööandja ei saa neid tagasi nõuda.

Seoses punktiga a võib maksed füüsilistele isikutele, kes töötavad Interregi partneri heaks muu lepingu kui töölepingu alusel, arvata palgamaksete hulka ning kõnealust lepingut käsitada tööle võtmise dokumendina.

3.  Personalikulusid võib hüvitada kas:

a)  määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt (mis on tõendatud tööle võtmise dokumendi või palgatõenditega); või

b)  määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 48 lõike 1 esimese lõigu punktides b–e] sätestatud lihtsustatud kuluvõimaluste alusel; või

c)  määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks. [ME 159]

4.  Personalikulud, mis on seotud isikutega, kes töötavad tegevuse heaks osakoormusega, arvutatakse kas:

a)  kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõikele 2]; või

b)  paindliku osana tööjõukulude brutosummast vastavalt tegevusele kulunud töötundidele, mille arv on kuude lõikes erinev, lähtuvalt aja registreerimise süsteemist, mis hõlmab 100 % töötaja tööajast.

5.  Lõike 4 punktis b nimetatud osakoormusega töölemääramise korral arvutatakse personalikulude hüvitamine tunnimäära alusel, mis saadakse kas:

a)  kuu tööjõukulu viimaste dokumenteeritud tööjõukulude brutosumma jagamisel asjaomase isiku kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis kooskõlas kohaldatava õigusega, millele on osutatud töölepingus, ja väljendatud tundides määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 50 lõike 2 punktiga b; või [ME 160]

b)  viimase dokumenteeritud aastase tööjõukulu brutosumma jagamisel 1 720 tunniga kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 50 lõigetega 2, 3 ja 4].

6.  Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist. Kui see ei ole veel kokkulepitud tunnimäärale lisatud, võib kõnealusele tunnimäärale lisada palgamaksetega seotud kulud, millele osutatakse artikli 38 lõike 2 punktis b, kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega. [ME 161]

Artikkel 39

Kontori- ja halduskulud

Kontori- ja halduskulud piirduvad 15 %‑ga tegevuse otsestest kogukuludest ja järgmiste elementidega: [ME 162]

a)  kontori rent;

b)  kindlustus ja maksud seoses hoonetega, milles töötajad asuvad, ning kontori seadmetega (näiteks tulekahju- ja varguskindlustus);

c)  kommunaalteenused (näiteks elektrienergia, küte, vesi);

d)  kontoritarbed;

e)  toetusesaaja organisatsioonis pakutav üldine raamatupidamine;

f)  arhiivid;

g)  hooldus, koristus ja remont;

h)  julgeolek;

i)  IT-süsteemid;

j)  kommunikatsioon (näiteks telefon, faks, internet, postiteenused, visiitkaardid);

k)  panga teenustasud konto(de) avamise ja haldamise eest, kui toimingu rakendamiseks on vaja avada omaette konto;

l)  riikidevaheliste finantstehingute tasud.

Artikkel 40

Reisi- ja majutuskulud

1.  Reisi- ja majutuskulud piirduvad järgmiste elementidega:

a)  reisikulud (näiteks piletid, reisi- ja autokindlustus, kütus, auto kilometraaž, teemaksud ja parkimistasud);

b)  toidukordade kulud;

c)  majutuskulud;

d)  viisakulud;

e)  päevarahad,

olenemata sellest, kas sellised kulud on tekkinud ja tasutud programmipiirkonnas või sellest väljaspool.

2.  Päevarahadega kaetavaid lõike 1 punktides a–d nimetatud elemente ei hüvitata päevarahadest eraldi.

3.  Välisekspertide ja -teenuste osutajate reisi- ja majutuskulud kuuluvad artiklis 41 loetletud välisekspertide ja -teenuste kulude hulka.

4.  Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. Kõnealust kulukategooriat võib kasutada operatiivpersonali ja muude sidusrühmade reisikuludeks, et rakendada ja edendada Interregi tegevust ja programmi. [ME 163]

5.  Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid. [ME 164]

Artikkel 41

Välisekspertide ja -teenuste kulud

Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste koosnevad järgmistest teenustest ja ekspertiisiga ekspertiisist, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja (sh kõik partnerid), kuid ei piirdu nendega: [ME 165]

a)  uuringud või küsitlused (näiteks hindamised, strateegiad, kontseptsioonimärkmed, disainikavad, käsiraamatud);

b)  koolitused;

c)  tõlked;

d)  IT-süsteemide ja veebisaidi arendus, muutmine ning uuendamine;

e)  müügiedendus, kommunikatsioon, reklaam või teavitamine, mis on seotud tegevuse või koostööprogrammi kui sellisega;

f)  finantsjuhtimine;

g)  ürituste või koosolekute korraldamise ja elluviimisega seotud teenused (sealhulgas rent, toitlustus või suuline tõlge);

h)  üritustel osalemine (näiteks registreerimistasud);

i)  õigusalase konsultatsiooni ja notariteenused, tehniline ja finantsekspertiis, muud konsultatsiooni- ja raamatupidamisteenused;

j)  intellektuaalomandi õigused;

k)  määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a ning käesoleva määruse artikli 45 lõike 1 kohased kontrollid;

l)  määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [70] ning käesoleva määruse artikli 46 kohased programmi tasandi raamatupidamisülesannete kulud;

m)  määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklite [72] ja [75] ning käesoleva määruse artiklite 47 ja 48 kohased programmi tasandi auditikulud;

n)  garantiide andmine panga või muu finantseerimisasutuse poolt, kui seda nõuavad liidu või liikmesriigi õigusaktid või seirekomisjonis vastu võetud programmidokument;

o)  välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud; [ME 166]

p)  toimingute jaoks vajalik muu spetsiifiline ekspertiis ja teenused.

Artikkel 42

Seadmetega seotud kulud

1.  Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega koosnevad järgmisest, kuid ei piirdu sellega: [ME 167]

a)  kontoritehnika;

b)  IT riistvara ja tarkvara;

c)  mööbel ja sisustus;

d)  laboratooriumi seadmed;

e)  masinad ja vahendid;

f)  tööriistad või seadmed;

g)  sõidukid;

h)  tegevuste jaoks vajalik muu spetsiifiline varustus.

2.  Kasutatud seadmete ostukulud võivad olla rahastamiskõlblikud järgmistel tingimustel:

a)  nende jaoks ei ole saadud Interregi fondidest või määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 1 lõike 1 punktis a] loetletud fondidest muud abi;

b)  nende hind ei ületa üldiselt aktsepteeritavat hinda asjaomasel turul;

c)  neil on tegevuse jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kohaldatavatele normidele ja standarditele.

Artikkel 43

Taristu ja tööde maksumus

Taristu ja tööde maksumus piirdub järgmisega:

a)  maa ostmine kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c b]; [ME 168]

b)  ehitusload;

c)  ehitusmaterjalid;

d)  tööjõud;

e)  erimeetmed (nt pinnase tervendamine, demineerimine).

VI PEATÜKK

Interregi programmi haldavad asutused, juhtimine, kontroll ja audit

Artikkel 44

Interregi programmi haldavad asutused

1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd ning ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid määravad määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse. [ME 169]

2.  Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma võivad asuda samas liikmesriigis. [ME 170]

3.  Mis puutub programmi PEACE PLUS, kui ELi programmide erikolleegium määratakse korraldusasutuseks, loetakse see liikmesriigis asuvaks.

4.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad määrata Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kõnealuse programmi korraldusasutuseks.

5.  Komponendi 2B või komponendi nr 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi. [ME 171]

6.  Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi ühe vahendusasutuse või mitu vahendusasutust, täidab nimetatud asjaomane vahendusasutus või täidavad asjaomased vahendusasutused kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või oma liikmesriigis või asjakohasel juhul rohkem kui ühes kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs. [ME 172]

Artikkel 45

Korraldusasutuse ülesanded

1.  Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [66], [68] ja [69] sätestatud ülesandeid, välja arvatud artikli 66 lõike 1 punktis a ja artiklis 67 osutatud tegevuste valimine ning artikli 68 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti.

1a.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 87 lõikest 2 hüvitab komisjon vahemaksetena 100 % maksetaotlustes sisalduvatest summadest, mis saadakse, kohaldades programmi kaasrahastamismäära vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele. [ME 173]

1b.   Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku. [ME 174]

1c.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklist 92 ei kohaldata Interregi programmide suhtes raamatupidamisaruande iga-aastast kontrolli. Raamatupidamisaruannet kontrollitakse programmi lõpus lõpliku tulemusaruande põhjal. [ME 175]

2.  Korraldusasutus asutab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes.

Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel.

3.  Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 70 lõike 1 punktist c konverteerib iga partner muus vääringus tehtud kulutused eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulutused esitati korraldusasutusele kontrollimiseks kooskõlas kõnealuse määruse [artikli 68 lõike 1 punktiga a].

Artikkel 46

Raamatupidamisülesanded

1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku raamatupidamisülesannete täitmise korras.

2.  Raamatupidamisülesanded koosnevad määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 70 lõike 1 punktides a ja b] loetletud ülesannetest ning hõlmavad ka komisjoni tehtavaid makseid ja üldreeglina juhtivale partnerile tehtavaid makseid kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktiga b].

Artikkel 47

Auditeerimisasutuse ülesanded

1.  Interregi programmi auditeerimisasutus täidab käesolevas artiklis ja artiklis 48 sätestatud ülesandeid kogu kõnealuse Interregi programmiga hõlmatud territooriumil, kui VIII peatükis osutatud eranditest ei tulene teisiti.

Osalev liikmesriik võib siiski täpsustada, millal peab auditeerimisasutusega olema kaasas kõnealuse osaleva liikmesriigi audiitor.

2.  Interregi programmi auditeerimisasutus teostab süsteemiauditeid ja auditeid tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning komisjonile raamatupidamisarvestuses esitatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

3.  Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt ühise valimi, teostab auditeerimisasutus auditeid komisjoni valitud tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise kohta.

4.  Auditeerimist tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega.

5.  Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõikega 7] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase auditiarvamuse, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVI] lisas esitatud vormi, tuginedes teostatud audititele ja hõlmates järgmisi komponente:

a)  raamatupidamisaruande täielikkus, täpsus ja tõesus;

b)  komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkus ja korrektsus;

c)  Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteem.

Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, hõlmab iga-aastane auditiarvamus üksnes esimese lõigu punktides a ja c osutatud komponente.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui korraldusasutuse asukohariigiks olev asjaomane liikmesriik seda taotleb.

6.  Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktiga b] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase kontrolliaruande, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning kõnealuse kontrolliaruandega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud auditiarvamust ja selles esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed ning tulenev koguveamäär ja jääkvigade määr seoses komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetesse kantud kuludega.

7.  Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, koostab auditeerimisasutus käesoleva artikli lõikes 6 osutatud iga-aastase kontrolliaruande, milles on täidetud määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktis b] sätestatud nõuded, mis on koostatud, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning millega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud auditiarvamust.

Aruandes esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed, auditeerimisasutuse poolt artikli 48 lõikes 1 osutatud ühise valimi suhtes tehtud tegevuste auditeerimise tulemused ning Interregi programmi haldavate asutuste kohaldatud finantskorrektsioonid individuaalsete eeskirjade eiramiste puhul, mille auditeerimisasutus kõnealustes tegevustes tuvastas.

8.  Auditeerimisasutus edastab auditiaruanded komisjonile kohe, kui nõutav ärakuulamismenetlus asjaomaste auditeeritavatega on lõpule viidud.

9.  Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamiseks.

Artikkel 48

Tegevusaudit

1.  Komisjon valib ühise valimi tegevustest (või muu valimikontrolli ühiku), kasutades statistilist valimi koostamise meetodit selliste tegevusauditite jaoks, mida auditeerimisasutused teostavad ERFist või liidu välisrahastamisvahendist toetust saavates Interregi programmide puhul iga aruandeaasta kohta.

Ühine valim esindab kõiki andmekogumis sisalduvaid Interregi programme.

Ühise valimi valimisel võib komisjon stratifitseerida Interregi programmide rühmi vastavalt nende konkreetsetele riskidele.

2.  Programmi haldavad asutused esitavad ühise valimi valikuks vajaliku teabe komisjonile hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. septembriks.

Teave esitatakse standardsel elektroonilisel kujul, need peavad olema täielikud ja vastama võrdlusaruandeaastal komisjonile deklareeritud kuludele.

3.  Ilma et see piiraks nõuet teostada artikli 47 lõikes 2 osutatud audit, ei teosta ühise valimiga hõlmatud Interregi programmi auditeerimisasutused kõnealuste programmide raames täiendavaid tegevusauditeid, välja arvatud juhul, kui komisjon seda käesoleva artikli lõike 8 kohaselt taotleb, või juhul, kui auditeerimisasutus on tuvastanud konkreetseid riske.

4.  Komisjon teavitab asjaomaste Interregi programmide auditeerimisasutusi valitud ühisest valimist aegsasti, et kõnealustel asutustel oleks võimalik teostada tegevusauditid üldreeglina hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. oktoobriks.

5.  Asjaomased auditeerimisasutused esitavad teabe kõnealuste auditite tulemuste ja seoses tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega tehtud mis tahes finantskorrektsioonide kohta komisjonile hiljemalt artikli 47 lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatavates iga-aastastes kontrolliaruannetes.

6.  Kui komisjon on hinnanud lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditite tulemusi, arvutab ta oma kinnitava avalduse koostamiseks üldise ekstrapoleeritud veamäära sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide suhtes, millest ühine valim valiti.

7.  Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega. [ME 176]

8.  Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi. [ME 177]

9.  Lõike 8 kohaselt taotletud täiendava auditeerimise tulemuste hindamise põhjal võib komisjon taotleda täiendavate finantskorrektsioonide kohaldamist selliste Interregi programmide suhtes, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi. Kõnealustel juhtudel teevad Interregi programmi haldavad asutused nõutavad finantskorrektsioonid kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [97].

10.  Sellise Interregi programmi auditeerimisasutus, mille kohta ei ole esitatud lõikes 2 osutatud teavet või on teave puudulik või ei ole seda esitatud lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajaks, moodustab vastava Interregi programmi kohta eraldi valimi kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [73].

VII PEATÜKK

Finantsjuhtimine

Artikkel 49

Maksed ja eelmaksed

1.  ERFi toetus ja asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest igale Interregi programmile antav toetus makstakse artikli 46 lõike 2 kohaselt ühele kontole, kusjuures riiklikke alamkontosid ei kasutata.

2.  Komisjon teeb igast Interregi fondist saava kogutoetuse põhjal eelmaksed, nagu on sätestatud iga Interregi programmi heakskiitvas otsuses vastavalt artiklile 18, aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne 2022.–2026. aasta 1. juulit või, heakskiitva otsuse aastal, mitte hiljem kui 60 päeva pärast selle otsuse vastuvõtmist järgmiselt:

a)  2021: 1 % 3 %; [ME 178]

b)  2022: 1 % 2,25 %; [ME 179]

c)  2023: 1 % 2,25 %; [ME 180]

d)  2024: 1 % 2,25 %; [ME 181]

e)  2025: 1 % 2,25 %; [ME 182]

f)  2026: 1 % 2,25 %. [ME 183]

3.  Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel. [ME 184]

Eelmakse summa võidakse maksta kahe osamaksena, lähtudes vajaduse korral eelarvevajadustest.

Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 36 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust. [ME 185]

Artikkel 50

Sissenõudmised

1.  Korraldusasutus kannab hoolt selle eest, et eeskirjade eiramise korral maksab juhtiv või ainuke partner makstud summa tagasi. Partnerid maksavad kõik alusetult tehtud maksed juhtivale partnerile tagasi.

2.  Kui juhtiv partner ei suuda teistelt partneritelt või korraldusasutus ei suuda juhtivalt või ainukeselt partnerilt sissenõutud summasid kätte saada, hüvitab sellele partnerile alusetult makstud summa liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kelle territooriumil asjaomane partner asub või kus asjaomane Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on registreeritud. Korraldusasutus vastutab nimetatud summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest vastavalt Interregi programmis sätestatud vastutuse jagunemisele osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel.

3.  Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT on partnerile alusetult makstud summad korraldusasutusele tagasi maksnud, võib ta jätkata või algatada sissenõudemenetluse kõnealuse partneri vastu vastavalt oma riiklikule õigusele. Eduka sissenõudmise korral võib liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT kasutada neid summasid riikliku asjaomase Interregi programmi riiklikuks kaasrahastamiseks. Liikmesriigil, kolmandal riigil, partnerriigil või ÜMTl ei ole selliste riiklike sissenõudmiste puhul aruandluskohustust programmi haldavate asutuste, seirekomisjoni ega komisjoni ees.

4.  Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT ei ole lõike 3 kohaselt partnerile alusetult makstud summasid korraldusasutusele tagasi maksnud, kohaldatakse kõnealuste summade suhtes sissenõudekorraldust, mille väljastab volitatud eelarvevahendite käsutaja ja mis teostatakse, kui see on võimalik, tasaarvestades neid liikmesriigile, kolmandale riigile, partnerriigile või ÜMTle makstavate summadega samale Interregi programmile tehtavate hilisemate maksete raames või, kui tegemist on kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga, vastava liidu välisrahastamisvahendi alla kuuluvatele programmidele tehtavate hilisemate maksete raames. Selline sissenõudmine ei kujuta endast finantskorrektsiooni ega vähenda ERFist või mis tahes liidu välisrahastamisvahendist vastavale Interregi programmile antavat toetust. Sissenõutud summa kujutab endast määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artikli 177 lõike 3 kohast sihtotstarbelist tulu.

VIII PEATÜKK

Kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega [ME 186]

Artikkel 51

Kohaldatavad sätted

I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest. [ME 187]

Artikkel 52

Interregi programmi haldavad asutused ja nende ülesanded

1.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi korraldusasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad korraldusasutuse kontaktpunktina kindlaks riikliku ametiasutuse või riikliku vastutava töötleja, kes teostaks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktis a] sätestatud juhtimiskontrolle oma vastaval territooriumil.

2.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi auditeerimisasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad kindlaks riikliku auditeerimisasutuse või organi, kes on riiklikust asutusest funktsionaalselt sõltumatu.

3.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse võivad saata personali programmi ühisesse sekretariaati või asutavad kokkuleppel korraldusasutusega ühise sekretariaadi filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat. [ME 188]

4.  Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab võib toetada asjaomases kolmandas riigid riigis, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel. [ME 189]

Artikkel 53

Juhtimismeetodid

1.  Nii ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist kui ka NDICI piiriülese koostöö programmist toetatavad liiduvälised piiriülesed Interregi programmid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis.

Programmi PEACE PLUS rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis.

2.  Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, või partnerriigis, osalevas ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist. [ME 190]

3.  Komponendi nr 3 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse ühel järgmistest viisidest:

a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas; [ME 191]

b)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.; [ME 192]

c)  eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas. [ME 193]

Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse tervikuna või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, on vaja asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade vahelist eelnevat kokkulepet ning kohaldatakse artiklit 60. [ME 194]

3a.   Kahepoolsete või mitme riigi osalusega NDICI programmide ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide rahastamisvahendite kaasamiseks võidakse käivitada ühiseid projektikonkursse, kui vastavad korraldusasutused on sellega nõus. Konkursikutse sisus täpsustatakse selle geograafiline kohaldamisala ning selle oodatav panus vastavate programmide eesmärkide saavutamisse. Korraldusasutused otsustavad, kas projektikonkursile kohaldatakse NDICI või Euroopa territoriaalse koostöö eeskirju. Nad võivad otsustada määrata juhtiva korraldusasutuse, mis vastutab projektikonkursiga seotud juhtimis- ja kontrolliülesannete eest. [ME 195]

Artikkel 54

Rahastamiskõlblikkus

1.  Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [57 lõikest 2] on kulud liidu välisrahastamisvahenditest rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud Interregi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel partneril või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril alates 1. jaanuarist 2021 ning need on tasutud pärast kuupäeva, mil sõlmiti rahastamisleping asjaomase kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga.

Liikmesriigis asuvate programmi haldavate asutuste hallatavad tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021 isegi juhul, kui toetust makstakse kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde jaoks rakendatud meetmete eest.

2.  Kui Interregi programmi valitakse tegevusi projektikonkursi alusel, võivad kõnealused projektikonkursid hõlmata taotlusi liidu välisrahastamisvahenditest toetuse saamiseks, isegi kui projektikonkurss algatati enne asjaomase rahastamislepingu allkirjastamist, ning tegevusi võidakse valida juba enne nimetatud kuupäevi.

Korraldusasutus ei või siiski anda artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumenti enne nimetatud kuupäevi.

Artikkel 55

Suured taristuprojektid

1.  Käesoleva jao kohastest Interregi programmidest võidakse toetada „suuri taristuprojekte“ ehk tegevusi, mis koosnevad töödest, meetmetest või teenustest, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmiseks, millel on selgelt kindlaks määratud ühist huvi pakkuvad eesmärgid selliste investeeringute tegemiseks, millel on piiriülene positiivne mõju ja mille puhul on taristu hankimiseks eelarvest eraldatud vähemalt 2 500 000 eurot.

2.  Iga toetusesaaja, kes rakendab suurt taristuprojekti või osa sellest, kohaldab kehtivaid riigihanke-eeskirju.

3.  Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm viis lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused ning need hõlmavad ka usaldusväärset äriplaani, milles näidatakse, et projekti või projektide jätkamine on tagatud isegi siis, kui Interregi vahendeid ei eraldata. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja. [ME 196]

Artikkel 56

Hanked

1.  Kui tegevuse rakendamine eeldab ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)  kui toetusesaaja on riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaselt avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, kohaldab ta riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid, mis on vastu võetud seoses liidu õigusaktidega;

b)  Kui toetusesaaja on IPA III või NDICI partnerriigi avaliku sektori asutus, kelle kaasrahastamine paigutatakse ümber korraldusasutusele, võib ta kohaldada riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid tingimusel, et see on rahastamislepinguga lubatud ja et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures mis tahes huvide konflikti.

2.  Ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimiseks juhul, mis ei ole osutatud lõikes 1, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artiklite [178] ja [179] ning kõnealuse määruse 1. lisa 3. peatüki (punktide 36–41) kohaseid hankemenetlusi.

Artikkel 57

Finantsjuhtimine

Komisjoni otsused, millega kiidetakse heaks ka liidu välisrahastamisvahendist toetatavad Interregi programmid, peavad vastama määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 110 lõike 2] nõuetele, et neid käsitataks rahastamisotsustena.

Artikkel 58

Rahastamislepingute sõlmimine koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

1.  Selleks et rakendada Interregi programmi kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, tuleb liitu esindava komisjoni ja iga riikliku õigusraamistiku kohaselt esindatud osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4].

2.  Kõik rahastamislepingud sõlmitakse hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva aasta 31. detsembriks ja leping loetakse sõlmituks päeval, mil viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud.

Mis tahes rahastamisleping jõustub kas kuupäeval, mil

a)  viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud; või

b)  kolmas riik, partnerriik või ÜMT on viinud lõpule riikliku õigusraamistiku kohase ratifitseerimiseks vajaliku menetluse ja teavitanud sellest komisjoni.

3.  Kui Interregi programm hõlmab rohkem kui ühte kolmandat riiki, partnerriiki või ÜMTd, peavad mõlemad lepinguosalised allkirjastama enne kõnealust kuupäeva vähemalt ühe rahastamislepingu. Muud kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad allkirjastada oma vastavad rahastamislepingud hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva teise aasta 30. juuniks.

4.  Asjaomase Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik

a)  võib samuti rahastamislepingule alla kirjutada; või

b)  allkirjastab samal päeval iga kõnealuses Interregi programmis osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga rakendamislepingu, milles on sätestatud programmi rakendamise ja finantsjuhtimisega seotud vastastikused õigused ja kohustused.

Rahastamislepingu allkirjastatud koopiat või rakendamislepingu koopiat komisjonile edastades saadab korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik eraldi dokumendina ühtlasi artiklis 55 kindlaks määratud kavandatavate suurte taristuprojektide loetelu, märkides projekti tulevase nime, asukoha, eelarve ja juhtiva partneri.

5.  Lõike 4 punkti b kohaselt allkirjastatud rakendamisleping hõlmab vähemalt järgmisi andmeid:

a)  maksete tegemise üksikasjalik kord;

b)  finantsjuhtimine;

c)  andmete säilitamine;

d)  aruandluskohustused;

e)  tõendamine, kontroll ja audit;

f)  eeskirjade eiramine ja sissenõudmine.

6.  Kui Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik otsustab allkirjastada rahastamislepingu vastavalt lõike 4 punktile a, loetakse kõnealust rahastamislepingut vahendiks, millega täita liidu eelarvet finantsmääruse kohaselt, mitte ELi toimimise lepingu artiklites 216–219 osutatud rahvusvaheline lepinguks.

Artikkel 59

Kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT rahaline osalus, mis ei ole kaasrahastamine

1.  Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT paigutab korraldusasutusele ümber Interregi programmile ette nähtud rahalise toetuse, mis ei ole osa selle Interregi programmi jaoks ette nähtud liidu toetuse kaasrahastamisest, esitatakse kõnealust rahalist toetust käsitlevad eeskirjad järgmises dokumendis:

a)  kui liikmesriik allkirjastab artikli 58 lõike 4 punkti a kohase rahastamislepingu eraldi rakendamislepingus, mis on allkirjastatud kas korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel või otse korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT pädeva asutuse vahel;

b)  kui liikmesriik allkirjastab rakendamislepingu artikli 58 lõike 4 punkti b kohaselt ühes järgmistest:

i)  kõnealuse rakendamislepingu eraldiseisev osa; või

ii)  punktis a osutatud osaliste vahel allkirjastatud täiendav rakendamisleping.

Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel võivad rakendamislepingu osad vajaduse korral hõlmata nii Interregi programmi jaoks ette nähtud ümberpaigutatud rahalist toetust kui ka liidu toetust.

2.  Lõikes 1 osutatud rakendamislepingus on vähemalt artikli 58 lõikes 5 loetletud andmed kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT kaasrahastamismäära kohta.

Lisaks sätestatakse selles mõlemad järgmised elemendid:

a)  täiendava rahalise toetuse summa;

b)  selle kavandatav kasutamine ja kasutustingimused, sealhulgas kõnealust täiendavat toetust käsitlevate taotluste tingimused.

3.  Programmi PEACE PLUS puhul moodustab Ühendkuningriigi rahaline osalus liidu tegevuses sihtotstarbelise välistulu vormis, nagu on osutatud määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 21 lõike 2 punktis e], osa rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäära „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ eelarveassigneeringutest.

Kõnealuse rahalise osaluse suhtes kohaldatakse Ühendkuningriigiga artikli 58 kohaselt sõlmitud erilist rahastamislepingut. Nimetatud erilise rahastamislepingu osalised on komisjon, Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Leping tuleb allkirjastada enne programmi rakendamise algust, et ELi programmide erikolleegium saaks programmi rakendamisel kohaldada kõiki liidu õigusakte.

IX PEATÜKK

Otsese või kaudse eelarve täitmise erisätted

Artikkel 60

Äärepoolseimate piirkondade koostöö

1.  Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse pärast sidusrühmadega konsulteerimist kaudse eelarve täitmise raames vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses esimese lõigu punktis b c] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele. [ME 197]

2.  Komisjon võib määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 154 lõike 6 punkti c] kohaselt otsustada, et ta ei nõua kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud eelhindamist, kui määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud äärepoolseimaid piirkondi käsitleva Interregi programmi korraldusasutusele, kes on kindlaks määratud käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt ja kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [65].

3.  Kui määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud liikmesriigi organisatsioonile, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artiklit [157].

4.  Kui ühest või mitmest välisrahastamisvahendist kaasrahastatud programmi või meedet rakendab kolmas riik, partnerriik, ÜMT või määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] loetletud või määruses (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses …/… [ÜMT otsus] või mõlemas osutatud mis tahes muu organ, kohaldatakse kõnealuseid rahastamisvahendeid käsitlevaid asjaomaseid eeskirju, eelkõige määruse (EL) …/… [NDICI] II jaotise I, III ja V peatükki.

Artikkel 61

Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud

Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega. [ME 198]

Artikkel 61a

ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastamine

Komisjon võib teatada, et Euroopa territoriaalse koostöö raames toetatavatele projektidele antav abi on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust. [ME 199]

X PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 62

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse alates [üks päev pärast määruse avaldamist = määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. detsembrini 2027 artikli 16 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi poolt kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 16 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 63

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 108 lõike 1 alusel asutatud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 64

Üleminekusätted

Määrust (EL) nr 1299/2013 ja selle kohaselt vastuvõetud mis tahes õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes.

Artikkel 65

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

INTERREGI PROGRAMMIDE VORM

CCI

[15 tähemärki]

Pealkiri

[255]

Versioon

 

Esimene aasta

[4]

Viimane aasta

[4]

Toetuskõlblik alates

 

Toetuskõlblik kuni

 

Komisjoni otsuse number

 

Komisjoni otsuse kuupäev

 

Programmi muutmisotsuse number

[20]

Programmi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

 

Programmiga hõlmatud NUTS piirkond

 

Interregi komponent

 

1.  Programmi strateegia: peamised arenguga seotud väljakutsed ja poliitilised lahendused

1.1.  Programmi piirkond (ei ole vaja komponendi nr 4 Interreg programmide puhul)

Viide: artikli 17 lõike 4 punkt a ja artikli 17 lõike 9 punkt a

Tekstiväli [2 000]

1.2.  Kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega, varasematest kogemustest saadus õppetunde ning makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid, kus programmipiirkond on täielikult või osaliselt hõlmatud ühe või mitme strateegiaga.

Viide: artikli 17 lõike 4 punkt b ja artikli 17 lõike 9 punkt b

Tekstiväli [50 000]

1.3.  Valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt c

Tabel 1

Valitud poliitikaeesmärk ja Interregi erieesmärk

Valitud erieesmärk

Prioriteetsus

Valiku põhjendus

 

 

 

[2 000 eesmärgi kohta]

2.  Prioriteedid [300]

Viide: Artikli 17 lõike 4 punktid d ja e

2.1.  Prioriteedi pealkiri (korratakse iga prioriteedi puhul)

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt d

Tekstiväli: [300]

[ ] See on prioriteet vastavalt artikli 17 lõike 3 kohasele ülekandele

2.1.1.  Erieesmärk (korratakse iga valitud erieesmärgi puhul, muude kui tehnilise abi prioriteetide puhul)

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt e

2.1.2.  Asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt i; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt ii

Tekstiväli [7000]

Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu

Tekstiväli [2000]

Komponendi nr 4 Interregi programmid:

Viide Artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt i

Üksiku toetusesaaja või toetusesaajate piiratud loetelu määratlus ja toetuse andmise kord;

Tekstiväli [7000]

2.1.3.  Näitajad

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt ii; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt iii

Tabel 2 Väljundnäitajad

Prioriteetsus

Erieesmärk

ID

[5]

Näitaja

Mõõtühik

[255]

Vahe-eesmärk (2024)

[200]

Lõppeesmärk (2029)

[200]

Tabel 3 Tulemusnäitajad

Prioriteetsus

Erieesmärk

ID

Näitaja

Mõõtühik

Lähtetase

Võrdlusaasta

Lõppeesmärk (2029)

Andmeallikas

Märkused

2.1.4.  Peamised sihtrühmad

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt ii; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt iv

Tekstiväli [7000]

2.1.5.  Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas ITI, CLLD või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt iv

Tekstiväli [7000]

2.1.6.  Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt v

Tekstiväli [7000]

2.1.7.  ELi programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liikide kaupa

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt vi; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt v

Tabel 4 Mõõde 1 – Sekkumise valdkond

Prioriteedi nr

Fond

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 5 Mõõde 2 – Rahastamise vorm

Prioriteedi nr

Fond

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 6 Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi nr

Fond

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

2.T. Tehnilise abi prioriteet

Viide: ETK artikli 17 lõike 4 punkt f

Tekstiväli [8000]

Prioriteedi nr

Fond

Kood

Summa (eurodes)

3.  Rahastamiskava

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt g

3.1  Assigneeringud aastate kaupa

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti g alapunkt i; artikli 17 lõike 5 punkti a alapunktid i–iv

Tabel 7

Fond

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

ERF

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III piiriülese koostöö programm(28)

 

 

 

 

 

 

 

 

naabruspoliitika piiriülese koostöö programm(29)

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III(30)

 

 

 

 

 

 

 

 

NDICI(31)

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT – Gröönimaa(32)

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT(33)

 

 

 

 

 

 

 

 

Interregi fondid(34)

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2  Igast fondist makstava rahalise assigneeringu kogusumma ning riiklik kaasrahastamine

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti g alapunkt ii; artikli 17 lõike 5 punkti a alapunktid i–iv ja punkt b

Tabel 8*

Poliitilise eesmärgi nr või TA

Prioriteetsus

Fond

(vajaduse korral)

ELi toetuse arvutamise alus (kogusumma või avalik sektor)

ELi toetus

(a)

Riigi toetus

(b)=(c)+(d)

Riigi toetuse soovituslik jaotus

Kokku

(e)=(a)+(b)

Kaasrahastamismäär

(f)=(a)/(e)

Toetused kolmandatelt riikidelt

(teadmiseks)

Siseriiklik avalik sektor

(c)

Riigi erasektor

(d)

 

Prioriteet nr 1

ERF

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III piiriülese koostöö programm(35)

 

 

 

 

 

 

 

 

naabruspoliitika piiriülese koostöö programm(36)

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III(37)

 

 

 

 

 

 

 

 

NDICI(38)

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT – Gröönimaa(39)

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT(40)

 

 

 

 

 

 

 

 

Interregi fondid(41)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Prioriteet nr 2

(fondid nagu eespool)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

Kõik fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERF

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III piiriülese koostöö programm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Naabruspoliitika piiriülese koostöö programm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IPA III

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NDICI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT – Gröönimaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Interregi fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

Kõik fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

* Enne vahepealset läbivaatamist sisaldab käesolev tabel üksnes summasid aastatel 2021–2025.

4.  Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks Interregi programmi ettevalmistusse, ning nende partnerite roll elluviimises, järelevalves ja hindamises

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt h

Tekstiväli [10 000]

5.  Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud lähenemisviis, sealhulgas plaanitud eelarve.

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt i

Tekstiväli [10 000]

6.  Rakendussätted

6.1.  Programmi haldavad asutused

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt a

Tabel 10

Programmi haldavad asutused

Asutuse nimi [255]

Kontakti nimi [200]

E-post [200]

Korraldusasutus

 

 

 

Riiklik asutus (programmide puhul, kus osalevad kolmandad riigid, kui see on asjakohane)

 

 

 

Auditeerimisasutus

 

 

 

Audiitorite rühma esindajad (programmide puhul, kus osalevad kolmandad riigid, kui see on asjakohane)

 

 

 

Organ, kellele komisjon peab makseid tegema

 

 

 

6.2.  Ühise sekretariaadi loomise kord

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt b

Tekstiväli [3 500]

6.3  Vastutuse jagunemine osalevate liikmesriikide vahel ja asjakohasel juhul kolmandate riikide ja ÜMTde vahel juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt c

Tekstiväli [10 500]

LIITED

—  Programmipiirkonna kaart

—  Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

—  Kuludega sidumata rahastamine

1.liide: Programmipiirkonna kaart

2.liide: Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Andmete esitamise vorm komisjonile läbivaatamiseks

(ühissätete määruse artikkel 88)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteetsus

Fond

Hinnanguline kogueraldisest prioriteedile, mille suhtes kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi (hinnanguline %)

Tegevuse tüüp (tüübid):

Vastava(te) näitaja(te) nimetus(ed)

Näitaja mõõtühik

Lihtsustatud kuluvõimaluse tüüp (ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või kindlamääraline makse)

Vastavad ühikuhindade standardiseeritud astmikud, kindlasummalised maksed või kindlamääralised maksed)

 

 

 

Kood

Kirjeldus

Kood

Kirjeldus

 

 

 

B.  Üksikasjad tegevuse liikide kaupa (täidetakse iga tegevuse liigi kohta)

Kas korraldusasutus sai väliselt ettevõttelt toetust, et kehtestada allpool esitatud lihtsustatud kulud?

Kui jah, siis täpsustage, milliselt väliselt ettevõttelt: Jah/Ei – Välise ettevõtte nimi

Tegevuse liik (liigid):

1.1.  Tegevuse liigi kirjeldus

 

1.2  Asjaomane prioriteet/erieesmärk

 

1.3  Näitaja nimetus(42)

 

1.4  Näitaja mõõtühik

 

1.5  Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või kindlamääraline makse

 

1.6  Summa

 

1.7  Kulude kategooriad, mis kaetakse ühikuhindade, kindlasummalise makse või kindlamääralise maksega

 

1.8  Kas need kategooriad hõlmavad kõiki tegevuse abikõlblikke kulusid? (JAH/EI)

 

1.9  Kohanduste meetod

 

1.10  Mõõtühiku saavutamise kontrollimine

—  kirjeldage, milliseid dokumente kasutatakse mõõtühiku saavutamise kontrollimiseks

—  kirjeldage, mida kontrollimise käigus kontrollitakse (sh kohapeal), ja kes kontrollib

—  kirjeldage, milline on andmete kogumise ja säilitamise kord

 

1.11  Võimalikud kahjustavad stiimulid ja või probleemid selle näitaja puhul, kuidas saab neid lahendada ja hinnanguline riskitase

 

1.12  Kogusumma (riiklik ja EL), mis tõenäoliselt tagasi makstakse

 

C: Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummalise makse või kindlamääralise makse arvutamine

1.   Andmeallikad, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummalise makse või kindlamääralise makse arvutamisel (kes tootis, kogus ja salvestas andmed; kus andmeid säilitatakse; tähtpäevad; valideerimine jne).

2.   Palun täpsustage, miks on väljapakutud meetod ja arvutus asjakohane selle tegevuse liigi puhul:

3.   Palun täpsustage, kuidas tehti arvutused, lisades eelkõige eeldused seoses kvaliteedi või kvantiteediga. Vajaduse korral tuleks lisada käesolevale lisale statistilised tõendid ja võrdlusalused komisjoni jaoks kasutatavas vormingus.

4.  Palun selgitage, kuidas olete taganud, et ühikuhindade standardiseeritud astmike, kindlasummaliste maksete või kindlamääraliste maksete arvutamisel on kasutatud üksnes abikõlblikke kulusid;

5.  Auditeerimisasutus(t)e hinnang arvutamise metoodika ja summade ning korra kohta, millega tagatakse andmete kontroll, kvaliteet, kogumine ja säilitamine:

3. liide: Kuludega sidumata rahastamine

Andmete esitamise vorm komisjonile läbivaatamiseks

(ühissätete määruse artikkel 89)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteetsus

Fond

Summa, mille suhtes kohaldatakse kuludega sidumata rahastamist

Tegevuse tüüp (tüübid):

Täidetavad tingimused ja saavutatavad tulemused

Vastava(te) näitaja(te) nimetus(ed)

Näitaja mõõtühik

 

 

 

 

 

Kood

Kirjeldus

 

Üldine hõlmatav summa

 

 

 

 

 

 

 

B.  Üksikasjad tegevuse liikide kaupa (täidetakse iga tegevuse liigi kohta)

Tegevuse liik (liigid):

1.1.  Tegevuse liigi kirjeldus

 

1.2  Asjaomane prioriteet/erieesmärk

 

1.3  Täidetavad tingimused või saavutatavad tulemused

 

1.4  Tingimuste täitmise või tulemuste saavutamise tähtaeg

 

1.5  Tulemusnäitajate määratlus

 

1.6  Tulemusnäitajate mõõtühik

 

1.7  Vahetulemused (kui on asjakohane), mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks koos hüvitamise ajakavaga

Vahetulemused

Kuupäev

Summad

1.8  Kogusumma (sealhulgas ELi ja riiklik rahastamine)

 

1.9  Kohanduste meetod

 

1.10  Tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimine (kui on asjakohane, vahetulemused)

—  kirjeldage, milliseid dokumente kasutatakse tulemuse või tingimuse saavutamise kontrollimiseks

—  kirjeldage, mida kontrollimise käigus kontrollitakse (sh kohapeal), ja kes kontrollib

—  kirjeldage, milline on andmete kogumise ja säilitamise kord

 

1.11  Kontrolljälje tagamise kord

Palun märkige selle korra eest vastutav oragan(id)

 

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 116.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 137.
(3) Käesolev seisukoht vastab 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0021).
(4)ELT C 440, 6.12.2018, lk 116.
(5)ELT C 86, 7.3.2019, lk 137.
(6) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(7)[Viide].
(8)[Viide].
(9)Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534, 20.9.2017).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
(11)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017)0376 final, 18.7.2017)
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(13)Määrus (EL) …/…, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L …, lk …).
(14)Määrus (EL) …/…, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L …, lk …).
(15)Nõukogu otsus (EL) …/…, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L …, lk …).
(16)Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).
(17)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623, 24.10.2017).
(18) Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
(19)Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
(20)Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).
(21)[Viide].
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(23) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(24) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
(28)Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö
(29)Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö
(30)Komponendid 2 ja 4
(31)Komponendid 2 ja 4
(32)Komponendid 2 ja 4
(33)Komponendid 3 ja 4
(34)ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm, kui üks summa komponentide 2 ja 4 all
(35)Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö
(36)Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö
(37)Komponendid 2 ja 4
(38)Komponendid 2 ja 4
(39)Komponendid 2 ja 4
(40)Komponendid 3 ja 4
(41)ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm, kui üks summa komponentide 2 ja 4 all
(42)Üht liiki tegevuse puhul on võimalikud mitmed täiendavad näitajad (näiteks üks väljundinäitaja ja üks tulemusnäitaja). Sellistel juhtudel tuleb täita väljad 1.3 kuni 1.11 iga näitaja kohta.


Aafrika päritolu inimeste põhiõigused
PDF 134kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (2018/2899(RSP))
P8_TA(2019)0239B8-0212/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist taanet ning neljandat kuni seitsmendat taanet, samuti lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu teist vähemuste ja diskrimineerimise uuringut (EU‑MIDIS II), mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaldas 2017. aasta detsembris, ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet Aafrika päritolu inimeste ELis kogetud rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kohta(5),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2016. aastal(6),

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit, milles komisjon ja juhtivad IT‑ettevõtjad ning muud platvormid ja sotsiaalmeediaettevõtjad leppisid kokku 31. mail 2016,

–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 3. oktoobri 2011. aasta üldist soovitust nr 34 Aafrika päritolu inimeste rassilise diskrimineerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23. detsembri 2013. aasta resolutsiooni nr 68/237, millega kuulutatakse aastad 2015–2024 rahvusvaheliseks Aafrika päritolu inimeste aastakümneks,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. novembri 2014. aasta resolutsiooni nr 69/16, mis sisaldab tegevuskava Aafrika päritolu inimeste aastakümne elluviimiseks,

–  võttes arvesse 2001. aasta rassismivastasel maailmakonverentsil vastu võetud Durbani deklaratsiooni ja tegevuskava, milles tunnistatakse sajandeid kestnud rassismi, diskrimineerimist ja ebaõiglust Aafrika päritolu inimeste vastu,

–  võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 19. septembri 2001. aasta soovitust Euroopa politseieetika koodeksi kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ülemvoliniku 25. juuli 2017. aasta avaldust afrofoobia kui kolonialismi ja orjakaubanduse pärandi vastu („Afrophobia: Europe should confront this legacy of colonialism and the slave trade“),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 mittediskrimineerimise kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (O‑000022/2019 – B8‑0016/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et koos mõistega „Aafrika päritolu inimesed“ võidakse kasutada ka määratlusi afroeurooplased (Afro‑European), Aafrika‑eurooplased (African European) või mustanahalised eurooplased (Black European), afrokariibi inimesed (Afro‑Caribbean) või mustanahalised Kariibi inimesed (Black‑Caribbean) ja sellega viidatakse Aafrika päritolule või Aafrika päritolu inimese järeltulijale, kes on sündinud Euroopa Liidus, on liidu kodanik või elab Euroopas;

B.  arvestades, et terminid „afrofoobia“, „afrifoobia“ ja „mustanahaliste vastu suunatud rassism“ viitavad rassismi erivormile, sealhulgas vägivallale ja diskrimineerimisele, mida toetavad ajalooline kuritarvitamine ja negatiivsed stereotüübid ning mis põhjustab Aafrika päritolu inimeste tõrjumist ja ebainimlikustamist; arvestades, et see on seotud kolonialismi ja Atlandi‑ülese orjakaubanduse ajalooliste represseerivate struktuuridega, nagu on tunnistanud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik;

C.  arvestades, et Euroopas elab hinnanguliselt 15 miljonit Aafrika päritolu inimest(8), kuigi andmete kogumine võrdõiguslikkuse kohta ei ole ELi liikmesriikides süstemaatiline ega põhine enesemääramisel ning rändajate ja kolmanda või kaugema põlvkonna rändajate järeltulijad jäetakse sageli arvesse võtmata;

D.  arvestades, et ELi Põhiõiguste Ametil on tõendeid selle kohta, et Euroopas ohustab rassism ja diskrimineerimine kõigis eluvaldkondades eriti Sahara‑taguse Aafrika taustaga vähemusi(9);

E.  arvestades, et Põhiõiguste Ameti hiljuti avaldatud teise Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuringu kohaselt(10) olid 16–24‑aastased Aafrika päritolu vastajad uuringule eelnenud 12 kuu jooksul kogenud rohkem vihkamisest ajendatud ahistamisjuhtumeid (32 %) kui vanemad vastajad ning et ka küberahistamine on sagedamini suunatud noorte vastu ja väheneb vanusega;

F.  arvestades, et Euroopa kolonialismi ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ajaloolist ebaõiglust aafriklaste ja Aafrikast pärit rahvaste vastu, sh orjastamist, sunniviisilist tööd, rassilist apartheidi, tapatalguid ja genotsiidi ei ole ikka veel selgelt tunnistatud ning sellele ei ole ELi liikmesriikides ametlikul tasandil tähelepanu pööratud;

G.  arvestades, et diskrimineerivate stereotüüpide püsimine mõnedes Euroopa tavades, sealhulgas näiteks näo mustaks värvimine, kinnistab sügavalt juurdunud stereotüüpe Aafrika päritolu inimeste suhtes ja võib diskrimineerimist süvendada;

H.  arvestades, et riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja nende Euroopa Liidu võrgustiku Eqinet olulist tööd tuleks tunnustada ja toetada;

I.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastases vihakuritegude aruandes(11) on täheldatud, et Aafrika päritolu inimesed kogevad sageli rassistlikku vägivalda, kuid siiski puudub paljudes riikides vägivallaohvritele vajalik õigusabi ja rahaline toetus;

J.  arvestades, et valitsustel on esmane vastutus õigusriigi järgimise ja oma kodanike põhiõiguste eest ja seetõttu ka vägivalla, kaasa arvatud afrofoobse vägivalla jälgimise ja ennetamise ning selle toimepanijate vastutuselevõtmise eest;

K.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kohta haridussüsteemis on vähe andmeid; arvestades, et tõendid osutavad siiski sellele, et Aafrika päritolu lastele pannakse liikmesriikides halvemaid hindeid kui nende heledanahalistele koolikaaslastele ning haridussüsteemist varakult lahkumine on Aafrika päritolu laste hulgas tunduvalt sagedasem(12);

L.  arvestades, et Aafrika päritolu täiskasvanud ja lapsed on politseis vahi all viibides aina suuremas ohus, kusjuures esineb palju vägivalla- ja surmajuhtumeid; arvestades, et õiguskaitse, kuritegevuse ennetamise, terrorismivastase võitluse ja sisserände kontrolli valdkonnas esineb tihti võimu kuritarvitamist, mis ilmneb tavapärase rassilise profileerimise, diskrimineeriva kontrolli, läbiotsimises ja jälgimisena;

M.  arvestades, et diskrimineerimisvastased õiguskaitsevahendid on olemas ning et on vaja tugevat ja konkreetset poliitikat, et võidelda struktuurilise rassismi vastu, millega Aafrika päritolu inimesed Euroopas kokku puutuvad, sealhulgas tööhõive, hariduse, tervishoiu, kriminaalõiguse, poliitikas osalemise ning rände- ja varjupaigapoliitika ja -tavade valdkonnas;

N.  arvestades, et Aafrika päritolu inimesed kogevad Euroopa eluasemeturul diskrimineerimist, mille tulemuseks on ruumiline eraldatus madala sissetulekuga piirkondades, mida iseloomustavad viletsad ja kitsad elamistingimused;

O.  arvestades, et kuigi Aafrika päritolu inimesed on ajaloo jooksul andnud märkimisväärse panuse Euroopa ühiskonna ülesehitamisse, kogevad väga paljud neist tööturul diskrimineerimist;

P.  arvestades, et Aafrika päritolu inimeste osa Euroopa madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas on ebaproportsionaalselt suur;

Q.  arvestades, et Aafrika päritolu inimesed on Euroopa Liidu poliitilistes ja õiguslikes institutsioonides nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil valdavalt alaesindatud;

R.  arvestades, et Aafrika päritolu poliitikud kogevad avalikkuses nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil endiselt alandavaid rünnakuid;

S.  arvestades, et rassism ja diskrimineerimine Aafrika päritolu inimeste vastu on struktuurne ning seguneb sageli diskrimineerimise ja rõhumise teiste vormidega soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

T.  arvestades, et viimasel ajal Euroopas sagenenud afrofoobsed rünnakud on otseselt suunatud kolmandate riikide kodanike, eelkõige pagulaste ja rändajate vastu;

1.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles tunnistama, et Aafrika päritolu inimesed peavad taluma rassismi, diskrimineerimist ja ksenofoobiat ning nende inim- ja põhiõigused on üldiselt vähem kaitstud, et selline olukord kujutab endast struktuurilist rassismi ja et neil on nii üksikisikute kui ka rühmana õigus kaitsele ebavõrdsuse eest, sealhulgas positiivsetele meetmetele, mis tagaksid nende õiguste edendamise ja täieliku austamise;

2.  on seisukohal, et Aafrika päritolu inimeste aktiivne ja tähendusrikas osalemine sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurielus on oluline, et lahendada afrofoobia probleem ja tagada nende inimeste kaasatus Euroopas;

3.  palub Euroopa Komisjonil luua ELi raamistik, et välja töötada riiklikud strateegiad Aafrika päritolu inimeste sotsiaalseks kaasamiseks ja integreerimiseks;

4.  mõistab teravalt hukka kõik füüsilised ja verbaalsed rünnakud, mille sihtrühmaks on Aafrika päritolu inimesed nii avalikus kui ka erasektoris;

5.  ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike ametlikult tunnustama Aafrika päritolu inimesi Euroopas ja nende ajalugu, sealhulgas nii ajaloolist kui ka kaasaegset ebaõiglust ja inimsusvastaseid kuritegusid, nagu orjus ja Atlandi-ülene orjakaubandus ning Euroopa kolonialismi kuriteod, ning ühtlasi tunnustama Aafrika päritolu inimeste suuri saavutusi ja positiivset panust, tähistades nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil orjanduse ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite rahvusvahelist mälestuspäeva ja seades sisse nn musta ajaloo kuu (Black History Month) korraldamise tava;

6.  kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles ametlikult tähistama ÜRO Aafrika päritolu rahvaste aastakümmet ning võtma tulemuslikke meetmeid selle kümnendi tegevuskava elluviimiseks tunnustamise, õigluse ja arengu vaimus;

7.  tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tähenduslikult ja tulemuslikult heastada minevikus Aafrika päritolu inimeste suhtes toime pandud ülekohut ja inimsusvastaseid kuritegusid, pidades silmas, et nende kuritegude mõju kestab tänapäevani;

8.  kutsub ELi institutsioone ja ülejäänud liikmesriike üles seda eeskuju järgima, kusjuures see võib hõlmata mingis vormis hüvitamist, näiteks avalik vabandamine ja varastatud kultuuriväärtuste tagastamine päritoluriikidele;

9.  palub liikmesriikidel avada koloniaalaja arhiivid;

10.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid jõupingutusi, et koos teiste peamiste sidusrühmadega süstemaatiliselt võidelda etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude vastu ning töötada nende nähtuste vastu välja tulemuslikud, tõenditele tuginevad õigus- ja poliitikameetmed; on seisukohal, et kui kogutaks teavet etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta, tuleks seda teha ainult eesmärgiga kindlaks teha algpõhjused ning võidelda ksenofoobsete ja diskrimineerivate avalduste ja tegude vastu kooskõlas riiklike õigusraamistike ja ELi andmekaitse õigusaktidega;

11.  palub liikmesriikidel välja töötada riiklikud rassismivastased strateegiad, et lahendada Aafrika päritolu inimeste eriolukord sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused ja kohtusüsteem, poliitiline osalemine ja esindatus, ning julgustada Aafrika päritolu inimesi osalema telesaadetes ja muus meedias, et suurendada nende avalikku esindatust ja pakkuda Aafrika päritolu lastele head eeskuju;

12.  rõhutab kodanikuühenduste tähtsat rolli võitluses rassismi ja diskrimineerimise vastu ning nõuab rohujuure tasandi organisatsioonidele Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil suuremat rahalist toetust;

13.  nõuab, et Euroopa Komisjon pööraks praegustes ja edaspidistes mitmeaastastes rahastamisprogrammides Aafrika päritolu inimestele rohkem tähelepanu;

14.  palub, et Euroopa Komisjon looks oma talituste spetsiaalse töörühma, mis tegeleks afrofoobia küsimustega;

15.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt nõukogu raamotsuse rassismi ja ksenofoobia teatud vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige lugedes rassi, rahvusliku või etnilise päritoluga seotud ajendit kuritegu raskendavaks asjaoluks, tagamaks, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;

16.  palub liikmesriikidel tulemuslikult võidelda vihakuritegude vastu, sealhulgas uurida rassilisel, rahvuslikul või etnilisel päritolul põhinevate kuritegude eri ajendeid ning tagada, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;

17.  palub liikmesriikidel lõpetada rassiline ja etniline profileerimine kõigis kriminaalõiguse rakendamise vormides, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis, ametlikult tunnistada ebaseaduslikku diskrimineerimist ja vägivalda ning võidelda selle vastu, korraldades ametiasutustes rassismi ja kallutatuse vastaseid koolitusi;

18.  palub liikmesriikidel hukka mõista rassistlike ja afrofoobsete traditsioonide levik ja seda tõkestada;

19.  kutsub liikmesriike üles jälgima rassilist kallutatust kriminaalõigus- ja haridussüsteemis ning sotsiaalteenuste pakkumisel ja võtma ennetavaid meetmeid, et tagada võrdne kohtumõistmine, võrdne haridus ja võrdsed sotsiaalteenused ning parandada õiguskaitse- ja haridusasutuste ning sotsiaalteenuste osutajate suhteid vähemuskogukondade, eelkõige mustanahaliste kogukonna ja Aafrika päritolu inimestega;

20.  palub liikmesriikidel tagada, et Aafrika päritolu täiskasvanud ja lapsed saaksid teistega võrdselt kvaliteetset haridust ja hooldusteenuseid ilma diskrimineerimise ja eraldamiseta ning et vajaduse korral pakutaks piisavat õpituge; ergutab liikmesriike lisama Aafrika päritolu inimeste ajalugu õppekavadesse ning andma kolonialismi ja orjuse ajastust tervikliku ülevaate, millega ühtlasi tunnistatakse selle ajastu ajaloolist ja praeguseni kestvat negatiivset mõju Aafrika päritolu inimestele, palub samuti tagada, et õpetajad oleksid selle ülesande täitmiseks piisavalt ette valmistatud ja võimelised klassiruumis mitmekesisuse teemasid käsitlema;

21.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles edendama ja toetama Aafrika päritolu inimeste tööhõive, ettevõtluse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamise algatusi, et vähendada nende keskmisest suuremat töötust ja diskrimineerimist tööturul;

22.  palub liikmesriikidel pöörata tähelepanu Aafrika päritolu inimeste diskrimineerimisele eluasemeturul, konkreetsete meetmetega vähendada ebavõrdsust eluaseme saamisel ja tagada korralikud eluasemed;

23.  palub Euroopa Komisjonil ja ELi liikmesriikidel kehtivaid õigusakte ja tavasid arvesse võttes tagada rändajatele, pagulastele ja varjupaigataotlejatele turvalised ja seaduslikud võimalused ELi sisenemiseks;

24.  kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tulemuslikult tagama, et EL ei anna rahalisi vahendeid organisatsioonidele või rühmadele, mis tegelevad või on seotud mustanahaliste ja Aafrikast pärit rändajate orjastamise, salakaubaveo, piinamise ja nende vastu suunatud väljapressimisega, ei toeta neid ega tee nendega koostööd;

25.  kutsub Euroopa institutsioone üles tugevdama praeguseid jõupingutusi ja kiitma heaks tööjõu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia, millega luuakse strateegiline kava etniliste ja rassiliste vähemuste osalemiseks tööturul;

26.  kutsub Euroopa erakondi ja poliitilisi sihtasutusi ning kõigi tasandite parlamente ELis üles toetama ja tegema algatusi, mis ergutavad Aafrika päritolu inimeste osalemist poliitikas;

27.  palub, et komisjon suhtleks tihedalt rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OSCE, ÜRO, Aafrika Liit ja Euroopa Nõukogu, samuti muude rahvusvaheliste partneritega, et võidelda afrofoobia vastu rahvusvahelisel tasandil;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele.

(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(4) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(5) „Being Black in Europe“, november 2018, valikaruanne uuringu EU‑MIDIS II mõningate tulemuste kohta.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0056.
(7) https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805e297e
(8) Vt Euroopa Rassismivastane Võrgustik, Afrophobia in Europe – ENAR Shadow Report 2014-15, 2015: http://www.enar-eu.org/IMG/pdf/shadowreport_afrophobia_final_with_corrections.pdf
(9) Vt teine Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuring (EU‑MIDIS II) (2017): http://fra.europa.eu/en/publication/2017/eumidis-ii-main-results
(10) Samas.
(11) Vt uusimat, 2016. aasta aruannet: http://hatecrime.osce.org/2016-data.
(12) FRA arvamus nr 11.


Raport finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta
PDF 384kWORD 144k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (2018/2121(INI))
P8_TA(2019)0240A8-0170/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 107, 108, 113, 115 ja 116,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta otsust finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1),

–  võttes arvesse TAXE-komisjoni 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni(2) ja TAX2-komisjoni 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni(3) maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(4),

–  võttes arvesse rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni tulemusi, mis esitati nõukogule ja komisjonile 13. detsembril 2017. aastal(5),

–  võttes arvesse komisjoni järelaruannet iga eespool nimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta,(6)

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike arvukaid paljastusi, näiteks LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers, ja hiljutisi cum-ex skandaale, samuti rahapesujuhtumeid, mis hõlmavad eelkõige Eesti, Läti, Madalmaade, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi panku;

–  võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum‑ex skandaali valguses(7),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud uuringuid „Citizenship by investment (CBI) and residency by investment (RBI) schemes in the EU: state of play, issues and impacts“ (Investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise skeemid ELis: ülevaade olukorrast, probleemid ja mõjud), „Money laundering and tax evasion risks in free ports and customs warehouses“ (Rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise ohud vabasadamates ja tolliladudes) ning „An overview of shell companies in the European Union“ (Ülevaade varifirmadest Euroopa Liidus)(9),

–  võttes arvesse uuringut „VAT fraud: economic impact, challenges and policy issues“ (Käibemaksupettus: majanduslik mõju, probleemid ja poliitikaküsimused)(10), uuringut „Cryptocurrencies and blockchain - Legal context and implications for financial crime, money laundering and tax evasion“ (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks) ning uuringut „Impact of Digitalisation on International Tax Matters“ (Digiteerimise mõju rahvusvahelistele maksuküsimustele)(11),

–  võttes arvesse komisjoni uuringuid agressiivse maksuplaneerimise näitajate kohta(12),

–  võttes arvesse tõendeid, mille TAX3-komisjon kogus oma ekspertide osavõtul toimunud 34 kuulamisel või komisjoni liikmete ja ministritega toimunud arvamuste vahetuste käigus ning visiitidel Washingtoni, Riiga, Mani saarele, Eestisse ja Taani,

–  võttes arvesse praegusel ametiajal kehtestatud uuendatud ja tugevamat äriühingu tulumaksu raamistikku, eeskätt maksustamise vältimise vastaseid direktiive (I(13) ja II(14) maksustamise vältimise vastane direktiiv) ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamisi(15),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, mille vastuvõtmine on pooleli, eeskätt äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi(16), digimaksustamise paketi(17) ja riikide lõikes toimuva aruandluse(18) teemal, ning parlamendi seisukohta nende dokumentide küsimuses,

–  võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma kohta ja selle töörühma korrapäraseid aruandeid ECOFINi nõukogule,

–  võttes arvesse 5. detsembril 2017 nõukogus vastu võetud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu, mida muudeti kolmandate riikide võetud kohustuste jätkuva järelevalve alusel,

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatist, milles käsitletakse uusi nõudeid maksudest kõrvalehoidmise vastu ELi õigusaktides, millega reguleeritakse eelkõige rahastamist ja investeerimistoiminguid (C(2018)1756),

–  võttes arvesse käibemaksuraamistiku, eeskätt käibemaksu lõpliku korra jätkuvat uuendamist,

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta(19),

–  võttes arvesse hiljuti vastu võetud uut ELi rahapesu vastast raamistikku, eeskätt pärast rahapesuvastase direktiivi neljanda(20) ja viienda(21) läbivaatamise vastuvõtmist,

–  võttes arvesse rikkumismenetlusi, mille komisjon on algatanud 28 liikmesriigi vastu selle eest, et nad ei ole neljandat rahapesuvastast direktiivi siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud ,

–  võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2016. aasta tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks (COM(2016)0050)(22),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist liidu finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise kohta (COM(2018)0645),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kiireloomulise vajaduse kohta koostada kooskõlas rahapesuvastase direktiiviga kolmandate riikide kohta ELi must nimekiri(23),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu rahapesu andmebüroode platvormi 15. detsembri 2016. aasta kaardistamisuuringut ning erinevuste analüüsi ELi rahapesu andmebüroode õiguste ja takistuste kohta teabe hankimisel ja vahetamisel ning komisjoni talituste 26. juuni 2017. aasta töödokumenti ELi rahapesu andmebüroode vahelise koostöö parandamise kohta (SWD(2017)0275),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja komisjoni 11. juuli 2018. aasta soovitust Malta rahapesu andmebüroole seoses tegevusega, mis on vajalik rahapesuvastase direktiivi ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi järgimiseks,

–  võttes arvesse TAX3-komisjoni esimehe 7. detsembri 2018. aasta kirja Malta alalisele esindajale Euroopa Liidu juures, Tema Ekstsellents Daniel Azzopardile, milles palutakse selgitusi ettevõtte 17 Black kohta,

–  võttes arvesse komisjoni läbiviidud riigiabi käsitlevaid uurimisi ja otsuseid(24),

–  võttes arvesse 23. aprilli 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218),

–  võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu,

–  võttes arvesse poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik,

–  võttes arvesse G7, G8 ja G20 mitmete rahvusvahelisi maksuküsimusi käsitlevate tippkohtumiste tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni Addis Abeba tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Aafrika ebaseaduslike rahavoogude kõrgetasemelise rühma aruannet ebaseaduslike rahavoogude kohta, mille tellisid ühiselt Aafrika Liidu Komisjon ning Aafrika majanduskomisjoni rahandus-, plaani- ja majandusarengu ministrite konverents,

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024), milles komisjon nõudis ka seda, et EL peab olema eeskujuks,

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta(25) ning 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis(26),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikest 2 tulenevat kohustust austada püsivalt inimeste eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte,

–  võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruannet investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kohta Euroopa Liidus (COM(2019)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2019. aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ (COM(2015)0008),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust „ELi arengupartnerlused ja rahvusvahelistest maksulepingutest tulenevad probleemid“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni raportit (A8-0170/2019),

1.Üldine sissejuhatus tausta tutvustamiseks

1.1.Muudatused

1.  kinnitab, et kehtivad maksueeskirjad ei suuda sageli majanduse üha kasvava tempoga sammu pidada; tuletab meelde, et praegused rahvusvahelised ja riikide maksueeskirjad koostati peamiselt 20. sajandi alguses; kinnitab, et eeskirju on vaja tungivalt ja järjepidevalt reformida, et rahvusvahelised, ELi ja riikide maksusüsteemid tuleksid toime 21. sajandi uute majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste keerdküsimustega; võtab teadmiseks laialdase arusaama, mille kohaselt ei ole kehtivatel maksusüsteemidel ja arvestusmeetoditel võimalik pidada nende arengusuundumustega sammu ning tagada, et kõik turuosalised tasuvad õiglase osa maksudest;

2.  toonitab, et Euroopa Parlament on aidanud oluliselt kaasa võitlusele finantskuritegevusega, maksudest kõrvalehoidumisega ja maksustamise vältimisega, mille on muu hulgas paljastanud LuxLeaksi, Panama dokumentide, dokumendikogu Paradise Papersi, Football Leaksi, Bahamas Leaksi ja cum-ex-i juhtumid, ja teinud seda eeskätt TAXE-, TAX2(27)- ja TAX3-erikomisjonide, Panama dokumentide uurimiskomisjoni ja ECON-komisjoni töö kaudu;

3.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et praeguse koosseisu ametiajal on komisjon esitanud 26 seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga kaotada mõned lüngad, parandada võitlust finantskuritegevuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu ning tõhustada maksukogumise tulemuslikkust ja õiglast maksustamist; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogus ei ole toimunud edasiminekut seoses äriühingu tulumaksu reformi käsitlevate oluliste algatustega, mis on veel lõpetamata tõelise poliitilise tahte puudumise tõttu; nõuab veel lõpetamata ELi algatuste kiiret vastuvõtmist ja tähelepanelikku järelevalvet nende rakendamise üle, eesmärgiga tagada tulemuslikkus ja nõuetekohane täitmine, et pidada sammu maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise mitmekülgsusega;

4.  tuletab meelde, et maksujurisdiktsioon omab kontrolli üksnes tema territooriumiga seotud maksuküsimuste üle, kuid majandusvood ja mõned maksumaksjad, nagu hargmaised ettevõtted ja varakad üksikisikud, toimivad ülemaailmselt;

5.  rõhutab, et maksubaasi määratlemiseks on vaja täielikku ülevaadet maksumaksja olukorrast, sh nendest osadest, mis jäävad väljapoole maksujurisdiktsiooni, ning määrata kindlaks, missugune osa vastab missugusele jurisdiktsioonile; märgib, et lisaks tuleb need maksubaasid maksujurisdiktsioonide vahel jaotada, et vältida topeltmaksustamist ja kahekordset maksustamata jätmist; kinnitab, et esmatähtsaks tuleb pidada kahekordse maksustamata jätmise kaotamist, ning tagada, et topeltmaksustamise probleem lahendataks;

6.  leiab, et kõik ELi institutsioonid, kaasa arvatud Euroopa Parlament, samuti liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi, et selgitada kodanikele maksustamise valdkonnas tehtud tööd ning olemasolevate probleemide lahendamiseks ja lünkade kaotamiseks võetud meetmeid; on seisukohal, et EL peaks välja kujundama laiapõhjalise strateegia, millega liit aitab neil liikmesriikidel asjakohaste meetmetega minna oma kehtivatelt ebaõiglastelt maksusüsteemidelt üle ELi õigusraamistikuga ja aluslepingute mõttega kooskõlas olevale maksusüsteemile;

7.  märgib, et majandusvood(28) ja võimalused maksuresidentsuse muutmiseks on märkimisväärselt suurenenud; hoiatab, et mõned uued nähtused(29) on oma olemuselt läbipaistmatud või soodustavad läbipaistmatust, mis võimaldab maksupettusi, maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist ja rahapesu;

8.   taunib asjaolu, et mõned ELi liikmesriigid konfiskeerivad teiste liikmesriikide maksubaasi, meelitades ligi mujal teenitud kasumit ja võimaldades sellega äriühingutel oma maksubaasi kunstlikult alandada; juhib tähelepanu, et see tava ei kahjusta mitte ainult ELi solidaarsuse põhimõtet, vaid põhjustab ka ELi kodanike arvel toimuvat jõukuse ümberjaotust hargmaiste ettevõtete ja nende aktsionäride kasuks; toetab olulist tööd, mida teevad teadlased ja ajakirjanikud, kes aitavad neid tavasid päevavalgele tuua;

1.2.Maksustamise eesmärk ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, kahjulike maksutavade ja rahapesu mõju Euroopa ühiskondadele

9.  on seisukohal, et õiglane maksustamine ja kindlameelne võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu on keskse tähtsusega õiglase ühiskonna ja tugeva majanduse kujundamisel, kaitstes samal ajal ühiskondlikku lepingut ja õigusriigi põhimõtet; märgib, et õiglane ja tõhus maksusüsteem on ebavõrdsuse probleemi lahendamisel keskse tähtsusega, mitte ainult avaliku sektori kulutuste rahastamise kaudu sotsiaalse liikuvuse toetamiseks, vaid ka sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu; rõhutab, et maksupoliitika võib oluliselt mõjutada tööhõivet käsitlevaid otsuseid, investeeringute taset ja ettevõtete soovi laieneda;

10.  rõhutab, et kõige pakilisem prioriteet on maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu põhjustatud maksutulu puudujäägi ja selle poolt riikide ja ELi eelarvele avalduva mõju vähendamine, et tagada võrdsed tingimused ja õiglane maksustamine kõigi maksumaksjate vahel ja nende hulgas, võidelda ebavõrdsuse suurenemise vastu ja suurendada usaldust demokraatliku poliitikakujundamise vastu, tagades, et petturitel ei oleks ausate maksumaksjate ees konkurentsieelist;

11.  rõhutab, et ühised jõupingutused ELi ja liikmesriikide tasandil on väga olulised selleks, et kaitsta ELi ja riikide eelarveid tasumata maksudest põhjustatud kahjude eest; märgib, et ainult täielikult ja tõhusalt kogutud maksutulu abil saavad riigid pakkuda muu hulgas kvaliteetseid avalikke teenuseid, sealhulgas taskukohast haridust, tervishoidu ja eluaset, julgeolekut, kuritegevuse kontrolli ja hädaolukordadele reageerimist, sotsiaalkindlustust ja hoolekannet, töö- ja keskkonnastandardite järgimist, võitlust kliimamuutuste vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, ühistransporti ja esmatähtsat taristut, et edendada ja vajaduse korral stabiliseerida sotsiaalselt tasakaalustatud arengut, et liikuda kestliku arengu eesmärkide poole;

12.  on seisukohal, et hiljutised suundumused maksustamise ja maksukogumise valdkonnas, mis on nihutanud maksukoormuse jõukuselt sissetulekule, kapitalitulult töötulule ja tarbimisele, hargmaistelt ettevõtetelt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning finantssektorilt reaalmajandusele, on avaldanud ebaproportsionaalset mõju naistele ja väikese sissetulekuga inimestele, kes sõltuvad tavapäraselt rohkem töötulust ja kulutavad suurema osa oma sissetulekust tarbimisele(30); märgib, et maksudest kõrvalehoidumise määr on kõrgem kõige jõukamate seas(31); kutsub komisjoni üles võtma makse ja rahapesu käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes arvesse nende mõju sotsiaalsele arengule, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele ja muudele eespool nimetatud poliitikavaldkondadele;

1.3.Sularahatehingutega seotud risk ja kasu

13.  rõhutab, et sularahatehingud on rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise, sealhulgas käibemaksupettuse tõttu jätkuvalt väga riskantsed, vaatamata nende eelistele, nagu kättesaadavus ja kiirus; märgib, et mitmes liikmesriigis on juba kehtestatud sularahamaksetele piirangud; märgib ka seda, et kuigi ELi välispiiridel läbi viidava sularahakontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad on ühtlustatud, on eeskirjad sularaha liikumise kohta ELi piires liikmesriigiti erinevad;

14.  märgib, et nende meetmete killustatus ja erinev laad võib häirida siseturu nõuetekohast toimimist; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama ettepanekut sularahamaksete üleliiduliste piirangute kohta, säilitades samal ajal sularaha maksevahendina; märgib lisaks, et suure nimiväärtusega euro pangatähtede rahapesu risk on suurem; kiidab heaks asjaolu, et EKP teatas 2016. aastal, et uute 500-euroste pangatähtede emiteerimine lõpetatakse (kuigi allesjäänud varu kehtib endiselt seadusliku maksevahendina); palub EKP-l koostada ajakava 500-euroste rahatähtede kasutamise järk-järguliseks lõpetamiseks;

1.4.Kvantitatiivne hinnang

15.  rõhutab, et maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine tähendavad liikmesriikide ja Euroopa Liidu eelarve jaoks saamatajäänud tulu(32); tõdeb, et sellise rahalise kahju täpse summa kindlakstegemine ei ole lihtne; märgib siiski, et rangemad läbipaistvusnõuded võimaldaksid saada täpsemaid andmeid ja aitaksid ühtlasi läbipaistmatust vähendada;

16.  märgib, et mitmete hinnangutega on püütud teha kindlaks maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise põhjustatud kahjude ulatust; tuletab meelde, et andmete laadi või nende puudumise tõttu ei anna ükski neist hinnangutest eraldi võetuna probleemi ulatusest selget pilti; märgib, et osa viimaseid hinnanguid täiendavad üksteist, kuna nende aluseks on erinev, kuid üksteist vastastikku täiendav metoodika;

17.  märgib, et kuigi komisjon koostab tänaseni käibemaksu alalaekumise hinnanguid ELi kohta, koostavad ainult 15 liikmesriiki hinnanguid oma riikliku maksutulupuudujäägi kohta; kutsub kõiki liikmesriike üles koostama komisjoni suuniste alusel põhjaliku hinnangu maksutulupuudujäägi kohta, mis ei piirduks ainult käibemaksuga ja hõlmaks kõikide maksusoodustuste kulude hindamist;

18.  taunib veelkord „usaldusväärse ja erapooletu statistika puudumist maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ulatuse kohta“ ja rõhutab, kui oluline on „töötada välja asjakohased ja läbipaistvad meetodid, et hinnata sellise tegevuse ulatust ja mõju riikide rahandusele, majandustegevusele ja avaliku sektori investeeringutele“(33); juhib tähelepanu, kui tähtis on statistikaasutuste poliitiline ja rahaline sõltumatus statistika usaldusväärsuse tagamisel; nõuab, et Eurostatilt palutaks tehnilist abi põhjaliku ja täpse statistika kogumiseks, et seda esitataks võrreldaval ja kergesti sobitataval digitaalsel kujul;

19.  tuletab eeskätt meelde 2015. aastal koostatud empiirilist hinnangut äriühingu tulumaksu agressiivsest planeerimisest tingitud iga-aastase tulude kaotuse ulatuse kohta ELis; märgib, et hinnanguline suurus jääb vahemikku 50–70 miljardit eurot (üksnes kasumi ümberpaigutamise tõttu kaotatud summa, mis on vähemalt 17 % äriühingu tulumaksust saadud tulust 2013. aastal ja 0,4 % SKPst) kuni 160–190 miljardit eurot (lisades suuremate hargmaiste ettevõtete individuaalse maksustamiskorra ning maksukogumise ebatõhususe);

20.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks, eeskätt programmi „Fiscalis“ abiga, projekte, mille eesmärk on mõõta maksustamise vältimise ulatust, et lahendada paremini praegune maksutulupuudujäägi probleem; rõhutab, et Euroopa Parlament on võtnud vastu(34) otsuse programmi „Fiscalis“ rahastamise suurendamise kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hindaksid komisjoni kooskõlastusel oma maksutulupuudujäägi suurust ja avaldaksid tulemused igal aastal;

21.  märgib, et Rahvusvahelise Valuutafondi töödokumendi(35) hinnangul on maksubaasi kahanemisest ja kasumi ümberpaigutamisest tingitud ning maksuparadiisidega seotud ülemaailmne kahju ligikaudu 600 miljardit USA dollarit aastas; märgib, et Rahvusvahelise Valuutafondi pikaajalised ligikaudsed hinnangud on 400 miljardit USA dollarit OECD riikide puhul (1 % nende SKPst) ning 200 miljardit USA dollarit arengumaade puhul (1,3 % nende SKPst);

22.  peab tervitatavaks 2017. aasta uuringus „Tax Policies in the European Union“(36) esitatud viimaseid hinnanguid varimajanduse kohta, mis kaudselt annavad ka laiema pildi maksudest kõrvalehoidumisest; rõhutab, et varimajanduse ulatuse kindlakstegemisel võetakse arvesse majandustegevusi, mis ei pruugi rahvamajanduse arvepidamise lähteandmetes kajastuda;

23.  toonitab, et igal aastal viiakse ligi 40 % hargmaiste ettevõtete kasumist kogu maailmas maksuparadiisidesse ja seejuures saavad kasumi ümberpaigutamisest kõige rohkem kahju mõned Euroopa Liidu riigid, kuna 35 % ümberpaigutatud kasumist on pärit ELi riikidest ja 30 % arenguriikidest(37); juhib tähelepanu, et ligi 80 % paljudest ELi liikmesriikidest ümberpaigutatavast kasumist suunatakse mõnesse üksikusse ELi liikmesriiki või neist läbi; juhib tähelepanu, et hargmaised ettevõtted võivad maksta kuni 30 % vähem makse kui riigisisesed konkurendid ja et agressiivne maksuplaneerimine moonutab konkurentsi kodumaiste ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks;

24.  märgib, et viimased hinnangud maksudest kõrvalehoidumise kohta ELis viitavad umbes 825 miljardile eurole aastas(38);

25.  märgib, et TAX3-komisjoni kuulatavad hargmaised ettevõtted esitavad oma hinnangu tegelike maksumäärade kohta(39); osutab, et osa eksperte peab neid hinnanguid küsitavaks;

26.  nõuab, et kogutaks statistilisi andmeid vabasadamates, tolliladudes ja erimajandustsoonides toimunud suurtehingute ning vahendajate ja rikkumisest teatajate avaldatud teabe kohta;

1.5 Maksupettus, maksudest kõrvalehoidumine, maksustamise vältimine ja agressiivne maksuplaneerimine

27.  tuletab meelde, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastases võitluses võideldakse ebaseaduslike toimingutega, samas kui maksustamise vältimise vastane võitlus on suunatud olukordadele, kus kasutatakse ära õiguses valitsevaid lünku või jäädakse põhimõtteliselt seaduse piiresse – välja arvatud juhul, kui maksuhaldurid või (lõppastmes) õigusasutused on need ebaseaduslikuks tunnistanud– kuid on selle mõttega vastuolus; nõuab seetõttu maksuraamistiku lihtsustamist;

28.  tuletab meelde, et maksukogumise tõhustamine ELi riikides vähendab tõenäoliselt maksudest kõrvalehoidumise ja sellele järgneva rahapesuga seotud kuritegevust;

29.  tuletab meelde, et agressiivne maksuplaneerimine tähendab sellise maksude struktuuri loomist, mille eesmärk on vähendada maksukohustust, kasutades maksusüsteemi tehnilisi aspekte või kahe või enama maksusüsteemi vahelist arbitraaži, ning mis on vastuolus seaduse mõttega;

30.  väljendab rahulolu komisjoni vastusega oma TAXE-, TAX2- ja PANA-komisjoni käsitlevates resolutsioonides tehtud üleskutsele paremini kindlaks teha agressiivne maksuplaneerimine ja kahjulikud maksutavad;

31.  palub komisjonil ja nõukogul teha ja võtta vastu ettepanek agressiivse maksuplaneerimise näitajate laiahaardelise ja konkreetse määratluse kohta, tuginedes nii maksustamisalase halduskoostöö direktiivi(40) viienda läbivaatamise raames kindlakstehtud tunnustele kui ka komisjoni asjakohastele uuringutele ja soovitustele(41); rõhutab, et need selged näitajad võivad vajaduse korral tugineda rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele; kutsub liikmesriike üles kasutama neid näitajaid alusena, et kaotada kõik olemasolevatest maksusüsteemide vahelistest lünkadest tulenevad kahjulikud maksutavad; palub komisjonil ja nõukogul neid näitajaid korrapäraselt ajakohastada, kui kerkib esile uusi agressiivse maksuplaneerimise viise või tavasid;

32.  rõhutab äriühingu tulumaksu maksjate ja varakate üksikisikute sarnasust äriühingute struktuuride ja samalaadsete struktuuride (nt usaldusfondid ja offshore-fondid) kasutamisel agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil; tuletab meelde vahendajate(42) rolli agressiivse maksuplaneerimise süsteemide loomisel; tuletab sellega seoses meelde, et suurem osa varakate üksikisikute sissetulekust tuleb kapitalikasumist, mitte töötasust;

33.  peab kiiduväärseks, et komisjon hindas agressiivse maksuplaneerimise näitajaid ja lisas need 2018. aasta Euroopa poolaasta riigipõhistesse aruannetesse; nõuab, et selline hindamine kujuneks korrapäraseks, et tagada õiglased tingimused ELi siseturul ning avaliku sektori tulude suurem stabiilsus pikemas perspektiivis; kutsub komisjoni üles tagama, vajaduse korral ametlike soovituste vormis, selged järelmeetmed agressiivse maksuplaneerimise tavade lõpetamiseks;

34.  tuletab meelde oma üleskutset ettevõtetele kui maksumaksjatele järgida täiel määral oma maksukohustusi ja hoiduda agressiivsest maksuplaneerimisest, mis viib maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamiseni, ning pidada õiglast maksustamisstrateegiat ja kahjulikest maksutavadest hoidumist oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse oluliseks osaks, võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ja OECD hargmaistele ettevõtjatele mõeldud suuniseid, et tagada maksumaksjate usaldus maksuraamistike vastu;

35.  nõuab tungivalt, et tõhustatud koostöö menetluses osalevad liikmesriigid jõuaksid finantstehingute maksu kehtestamise suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele, tunnistades seejuures, et kõige sobivam oleks globaalne lahendus;

2.Äriühingute maksustamine

36.  tuletab meelde, et üleilmastumise ja digitaliseerimise tulemusel on tekkinud rohkem võimalusi äri- või elukoha paiknemise valimiseks õigusraamistiku alusel;

37.  tuletab meelde, et maksud tuleb maksta jurisdiktsioonides, kus sisuline ja tegelik majandustegevus tegelikult toimub ja kus luuakse väärtust, või kaudse maksustamise korral tarbimiskohas; rõhutab, et seda on võimalik saavutada, kui ELis võetakse vastu asjakohase ja õiglase jaotusega äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB), mis hõlmab muu hulgas kõiki materiaalseid varasid;

38.  märgib, et EL võttis esimeses maksustamise vältimise vastases direktiivis vastu riigist lahkumisel tasumisele kuuluva maksu, mis võimaldab liikmesriikidel maksustada oma territooriumil saadud kapitalikasumi majanduslikku väärtust, isegi kui seda kasumit ei ole lahkumise ajal veel realiseeritud; on seisukohal, et põhimõtet, mille kohaselt maksustatakse liikmesriikides saadud kasumit enne selle riigist lahkumist, tuleks tugevdada näiteks intressimaksetelt ja litsentsitasudelt kinnipeetavate maksude kooskõlastamise kaudu, et kaotada olemasolevad lüngad ja vältida kasumi maksustamata väljaviimist EList; kutsub nõukogu üles jätkama läbirääkimisi intressimakseid ja litsentsitasusid käsitleva ettepaneku üle(43); märgib, et maksulepingutes vähendatakse sageli tasutava maksu määra, et vältida topeltmaksustamist(44);

39.  kinnitab, et rahvusvaheliste maksueeskirjade kohandamine peab reageerima maksustamise vältimisele, mis tuleneb siseriiklike maksusätete ja lepingute võrgustike võimalikust koostoimest, ja mille tulemuseks on maksubaasi kahanemine ja topeltmaksuvabastus, tagades samas, et ei toimuks topeltmaksustamist;

2.1.Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava ja selle rakendamine ELis: maksustamise vältimise vastane direktiiv

40.  tunnistab, et G20/OECD juhitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti eesmärk oli võidelda koordineeritud viisil põhjuste ja asjaoludega, mis tekitasid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tavasid, parandades maksueeskirjade piiriülest ühtsust, tugevdades põhinõudeid ning suurendades läbipaistvust ja kindlust; märgib siiski, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava alane koostöövalmidus ja -kohustus on riikide lõikes ja konkreetsete meetmete puhul erinev;

41.  märgib, et G20/OECD juhitud 15-punktilist maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava, mille eesmärk on võidelda koordineeritud viisil maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise põhjuste ja asjaoludega, rakendatakse ja järgitakse ning edasised arutelud toimuvad kõikehõlmava raamistiku kaudu laiema haardega kui esialgsed osalisriigid; kutsub liikmesriike üles toetama nii kõikehõlmava raamistiku mandaati kui ka toimimist, tagamaks, et kehtivas rahvusvahelises raamistikus kaetakse olemasolevad maksulüngad ja lahendamata maksuküsimused; väljendab heameelt kõikehõlmava raamistiku algatuse üle arutada maksustamisõiguste paremat jaotamist riikide seas ja leida selles küsimuses ülemaailmne konsensus;

42.  võtab teadmiseks, et meetmed vajavad rakendamist; võtab teadmiseks poliitikadokumendi(45) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku kohta, mille eesmärk on leida digitaalmajanduse maksustamisega seotud kindlakstehtud probleemidele võimalikke lahendusi;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõni liikmesriik on võtnud hiljuti vastu ühepoolsed vastumeetmed kahjulike maksutavade vastu (nt Ühendkuningriigi kõrvalesuunatud kasumi maks ja USA maksureformi üldise immateriaalse vara madala maksumääraga maksustatud tulu (GILTI) sätted), tagamaks, et hargmaiste ettevõtjate välisriikidest saadud tulu maksustatakse emaettevõtja asukohariigis nõuetekohaselt minimaalse tegeliku maksumääraga; nõuab nende meetmete ELi tasandi hindamist; märgib, et erinevalt nendest ühepoolsetest meetmetest edendab EL üldiselt mitmepoolsete ja konsensuslike lahenduste leidmist, et tegeleda maksustamisõiguste õiglase jaotamisega; rõhutab, et EL peab näiteks digitaalsektori maksustamisel esmatähtsaks ülemaailmset lahendust, kuid teeb sellele vaatamata ettepaneku kehtestada ELi digiteenuste maks, kuna ülemaailmsed arutelud on edenenud aeglaselt;

44.  tuletab meelde, et ELi 2016. aasta maksustamise vältimise vastane pakett täiendab olemasolevaid sätteid, et rakendada ELis ühtsel turul 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet koordineeritud viisil;

45.  tunneb heameelt, et EL võttis vastu esimese ja teise maksustamise vältimise vastase direktiivi; märgib et need direktiivid tagavad õiglasema maksustamise, kehtestades kogu ELis minimaalse kaitse äriühingu tulumaksu vältimise eest ja tagades ettevõtjatele nii nõudluse kui ka pakkumise seisukohast õiglasema ja stabiilsema keskkonna; väljendab heameelt, et hübriidseid ebakõlasid käsitlevate sätetega ennetatakse topeltmaksustamist, et kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja hoiduda edasiste ebakõlade tekitamisest liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega;

46.  väljendab heameelt esimesse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi lisatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate sätete üle, mille eesmärk on tagada, et seotud ettevõtjate madala maksumääraga või maksudeta riikidesse paigutatud kasum oleks tegelikult maksustatud; tunnistab, et need hoiavad ära olukorra, kus välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade puudumine või nende mitmekesisus liidus kahjustab siseturu toimimist ka muudes olukordades kui täielikult kunstlike korralduste puhul, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud; taunib välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade rakendamise kahe lähenemisviisi kooseksisteerimist esimeses maksustamise vältimise vastases direktiivis ning kutsub liikmesriike üles rakendama üksnes lihtsamaid ja tõhusaimad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud esimese maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis a;

47.  tunnustab esimesse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi lisatud üldist kuritarvituste vastast reeglit äriühingu tulumaksukohustuse arvutamiseks, mis võimaldab liikmesriikidel mitte võtta arvesse skeeme, mis ei ole tegelikud ning mille eesmärk kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes on saada maksueelis; väljendab uuesti oma korduvat üleskutset võtta vastu üldine ja ühine kuritarvituste vastane reegel, täpsemalt kehtivates õigusaktides ning eeskätt ema- ja tütarettevõtjate direktiivis, ühinemise direktiivis ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivis;

48.  kordab, et vaja on püsiva tegevuskoha ja märkimisväärse majandusliku kohalolu selget määratlust, nii et äriühingud ei saaks vältida kunstlikult maksukohustust liikmesriigis, kus neil toimub majandustegevus;

49.  nõuab ELi ühise siirdehindade foorumi raames heade tavade väljatöötamise vallas tehtava töö lõpuleviimist ning nõuab, et komisjon jälgiks rakendamist liikmesriikides;

50.  tuletab meelde oma muresid seoses siirdehindade kasutamisega agressiivses maksuplaneerimises ja seepärast tuletab meelde vajadust võtta probleemi lahendamiseks asjakohased meetmed ja parandada siirdehindade raamistikku; rõhutab vajadust tagada, et need kajastaksid tegelikku majanduslikku olukorda, tagaksid kindluse, selguse ja õigluse liikmesriikide ja liidus tegutsevate ettevõtjate jaoks, ning vähendada ohtu, et eeskirju kuritarvitatakse kasumi ümberpaigutamiseks, võttes arvesse 2010. aasta OECD siirdehindade alaseid suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele(46); märgib siiski, et nagu eksperdid ja väljaanded on välja toonud, on sõltumatu üksuse mõiste või reaalturuväärtuse põhimõtte kasutamine üks kahjulikke maksutavasid võimaldavatest peamistest teguritest(47);

51.  rõhutab, et ELi meetmed, mille eesmärk on tegeleda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ning agressiivse maksuplaneerimisega, on andnud maksuhalduritele õiglase maksukogumise tagamiseks ajakohastatud vahendid, säilitades samal ajal ELi ettevõtete konkurentsivõime; rõhutab, et maksuhaldurid peaksid vastutama vahendite tõhusa ärakasutamise eest, põhjustamata vastutavatele maksumaksjatele, eelkõige VKEdele lisakoormust;

52.  tunnistab, et esimese maksustamise vältimise vastase direktiivi ja neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi vastuvõtmisele järgnenud uus teabevool maksuhalduritele tekitab vajaduse asjakohaste ressursside järele, et tagada selle teabe tõhusaim ärakasutamine ja vähendada tulemuslikult olemasolevat maksulünka; kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et ametiasutuste kasutatavad vahendid on piisavad ja nõuetekohased selle teabe kasutamiseks ning eri allikatest ja andmekogumitest saadud teabe ühendamiseks ja ristkontrollimiseks;

2.2.Agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise alaste ELi meetmete tugevdamine ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava täiendamine

2.2.1.Liikmesriikide maksusüsteemide ja üldise maksukeskkonna kontrollimine – agressiivne maksuplaneerimine ELis (Euroopa poolaasta)

53.  tunnustab tõsiasja, et kooskõlas Euroopa Parlamendi üleskutsega on liikmesriikide maksusüsteemidest ja üldisest maksukeskkonnast saanud Euroopa poolaasta osa(48); peab kiiduväärseks komisjoni koostatud uuringuid ja andmeid(49), mis võimaldavad tegeleda paremini agressiivse maksuplaneerimise näitajaid pakkuvate olukordadega ning näitavad selgelt kokkupuudet maksuplaneerimisega ning pakuvad kõikide liikmesriikide kohta selle nähtusega seoses rikkaliku andmebaasi; juhib tähelepanu, et liikmesriigid ei tohi lojaalse koostöö vaimus soodustada selliste agressiivse maksuplaneerimise skeemide loomist, mis on vastuolus ELi õigusraamistikuga ja aluslepingute vaimuga;

54.  nõuab, et Euroopa poolaasta uutel maksunäitajatel oleks sama palju kaalu kui kulude kontrolliga seotud näitajatel; rõhutab, kui oluline on maksumõõtme lisamine Euroopa poolaastale, kuna see võimaldab võidelda teatavate kahjulike maksutavadega, mida ei ole maksustamise vältimise vastases direktiivis ja teistes kehtivates ELi õigusaktides seni käsitletud;

55.  tunneb heameelt, et kuuendas maksustamisalase halduskoostöö direktiivis nähakse ette avalikustatavate piiriüleste skeemide tunnused, millest vahendajad peavad teatama maksuhalduritele, et viimastel oleks võimalik neid hinnata; tunnustab tõsiasja, et neid agressiivse maksuplaneerimise skeemide tunnuseid võib ajakohastada, kui esile kerkivad uued skeemid või tavad; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi rakendamise tähtaeg ei ole veel möödas ning et sätete rakendamist tuleb jälgida, et tagada nende tõhusus;

56.  palub äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühmal anda igal aastal nõukogule ja parlamendile aru peamistest teatatud skeemidest liikmesriikides, et võimaldada otsusetegijatel pidada sammu uute arendatavate maksuskeemidega ning võtta vastumeetmed, mida võib vaja minna;

57.  kutsub nii ELi institutsioone kui ka liikmesriike üles tagama, et riigihankelepingud ei soodustaks tarnijate poolset maksustamise vältimist; liikmesriigid peaksid jälgima ja tagama, et pakkumistes ja hankelepingutes osalevad ettevõtjad või muud juriidilised isikud ei osale maksupettuses, maksudest kõrvalehoidumises ja agressiivses maksuplaneerimises; kutsub komisjoni üles täpsustama ELi hankedirektiivi kohast kehtivat hankekorda ja vajaduse korral tegema ettepaneku selle ajakohastamiseks viisil, millega ei keelustataks maksualaste kaalutluste kohaldamist välistamis- või isegi valikukriteeriumina riigihangete valdkonnas;

58.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku, mis kohustaks liikmesriike tagama, et riigihankemenetlustes osalevad ettevõtjad vastaksid maksude läbipaistvuse miinimumtasemele, eelkõige riikidepõhise aruande ja läbipaistvate omandistruktuuride osas;

59.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekut eesmärgiga tühistada patenditulu maksustamise erikorrad ning kutsub liikmesriike üles soodustama teadus- ja arendustegevuse mittekahjulikku ja, kui see on asjakohane, otsest toetamist; rõhutab, et äriühingute maksusoodustused tuleb läbimõeldult välja töötada ja rakendada üksnes juhul, kui nende positiivne mõju töökohtadele ja majanduskasvule on tõendatav ning maksustamissüsteemis uute lünkade tekitamise oht on välistatud;

60.  kordab vahepeal oma üleskutset tagada, et praeguste patenditulu maksustamise erikordadega luuakse tegelik side majandustegevusega, nt kulutuste kontrollid, ning et nendega ei moonutata konkurentsi; võtab teadmiseks immateriaalse vara kasvava osakaalu hargmaiste ettevõtete väärtusahelas; võtab teadmiseks teadus- ja arendustegevuse kulude parema määratluse äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi käsitlevas ettepanekus; toetab parlamendi seisukohta maksukrediidi kohta, mida antakse teadus- ja arendustegevuse kuludest mahaarvamise asemel tegelike teadus- ja arendustegevuse kulude katteks;

2.2.2.Parem koostöö maksustamise, sealhulgas äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi vallas

61.  rõhutab, et Euroopa Liidu maksupoliitika ei peaks keskenduma üksnes maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastasele võitlusele, vaid ka piiriülese majandustegevuse hõlbustamisele maksuhaldurite koostöö ja aruka maksupoliitika kujundamise kaudu;

62.  rõhutab, et on mitmesuguseid maksudega seotud takistusi, mis takistavad piiriülest majandustegevust; võtab sellega seoses teadmiseks oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kodanike ja ettevõtete 20 peamise ühisturu toimimisega seotud mureküsimuse kohta(50); nõuab tungivalt, et komisjon võtaks esmajärjekorras vastu tegevuskava nende takistuste kõrvaldamiseks;

63.  peab kiiduväärseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi projekti taaskäivitamist, mille raames võtab komisjon vastu omavahel seotud ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta; rõhutab, et kui äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas on täielikult rakendatud, kõrvaldab see riiklike maksusüsteemide vahelised tühikud, eelkõige siirdehindade osas;

64.  kutsub nõukogu üles võtma need kaks ettepanekut kiiresti vastu ja need samaaegselt rakendama, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, mis hõlmab juba virtuaalse püsiva tegevuskoha mõistet ja tulude jaotamisvalemeid, mis kaotaksid olemasolevad maksustamise vältimist võimaldavad lüngad ning looksid digitaliseerimist silmas pidades võrdsed tingimused; peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid keelduvad jätkuvalt lahenduse leidmisest, ning kutsub liikmesriike üles oma erinevaid seisukohti ületama;

65.  tuletab meelde, et äriühingu tulumaksu (ühtse) konsolideeritud maksubaasi rakendamisega peab kaasnema ühiste raamatupidamiseeskirjade kohaldamine ja haldustavade asjakohane ühtlustamine;

66.  tuletab meelde, et kasumi ümberpaigutamise tava lõpetamiseks ja põhimõtte kehtestamiseks, et maksu makstakse kasumi teenimise kohas, tuleks äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas ja äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas kehtestada samaaegselt kõikides liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116 ning mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu vajalikud õigusaktid, kui nõukogu ei võta vastu ühehäälset otsust äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise ettepaneku kohta;

2.2.3.Äriühingute digimaksustamine

67.  märgib, et digitaliseerimise nähtus on tekitanud turul uue olukorra, kus digitaalsetel ja digikohaloluga ettevõtetel on võimalik kasutada ära kohalikke turge, ilma et nad oleksid sel turul füüsiliselt, maksustataval viisil kohal, ning see loob ebavõrdsed tingimused ja seab traditsioonilised ettevõtted ebasoodsasse olukorda; märgib, et digitaalsete ärimudelite puhul on tegelik keskmine maksukoormus ELis väiksem kui traditsiooniliste ärimudelite puhul(51);

68.  juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et hargmaiste ettevõtete väärtusahelates toimub järkjärguline üleminek materiaalselt tootmiselt immateriaalsele varale, mida kajastab viimase viie aasta jooksul saadud litsentsitasude suhteline kasvumäär (ligi 5 % aastas) võrreldes kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringutega (vähem kui 1 % aastas)(52); taunib asjaolu, et digitaalsed ettevõtted ei maksa mõnes liikmesriigis peaaegu mingeid makse vaatamata oma märkimisväärsele digitaalsele kohalolule ja suurtele tuludele nendes liikmesriikides;

69.  on veendunud, et EL peaks keskenduma atraktiivsema ärikeskkonna loomisele, et saavutada tõrgeteta toimiv digitaalne ühtne turg, tagades samal ajal digitaalmajanduse õiglase maksustamise; tuletab meelde, et kogu majanduse digitaliseerimisel tuleks väärtuse loomise kohas võtta arvesse nii kasutajate panust kui ka tarbijate internetis käitumise kohta kogutud teavet;

70.  rõhutab, et liidu ühise lähenemisviisi puudumine digitaalmajanduse maksustamise küsimuses toob edaspidi ja on juba toonud kaasa selle, et liikmesriigid on sunnitud vastu võtma ühepoolseid lahendusi, mis põhjustavad õiguslikku ebakindlust, killustavad ühtset turgu ja võivad muutuda koormaks nii piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele kui ka maksuhalduritele;

71.  märgib komisjoni ja mõne liikmesriigi juhtivat rolli ülemaailmses arutelus digitaalmajanduse maksustamise üle; ergutab liikmesriike jätkama OECD ja ÜRO tasandil ennetavat tööd, eelkõige protsessi kaudu, mis on kehtestatud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku poliitikadokumendis(53); tuletab siiski meelde, et EL ei tohiks oodata ülemaailmset lahendust ja peab tegutsema kohe;

72.  peab kiiduväärseks 21. märtsil 2018 komisjonis vastu võetud digimaksu paketti; kahetseb siiski, et Taani, Soome, Iirimaa ja Rootsi säilitasid majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta istungil reservatsioonid või põhimõttelise vastuseisu digimaksu paketile(54);

73.  rõhutab, et ühtne kokkulepe selle kohta, mis on digitaalne püsiv tegevuskoht, on samm õiges suunas, kuid ei lahenda küsimust, kuidas määrata kindlaks selle digitaalse püsiva tegevuskoha maksubaas;

74.  kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalust kehtestada tõhustatud koostöö raames digimaks, et hoida ära ühtse turu edasine killustumine, mis on juba toimumas üksikutes liikmesriikides, kus kaalutakse riiklike lahenduste kasutuselevõttu;

75.  mõistab, et nn ajutine lahendus ei ole optimaalne; on seisukohal, et see aitab kiirendada parema lahenduse otsimist ülemaailmsel tasandil, võrdsustades samal ajal mõningal määral tingimusi kohalikel turgudel; palub ELi liikmesriikidel arutada, vastu võtta ja rakendada niipea kui võimalik pikaajaline lahendus digitaalmajanduse maksustamise kohta (märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta), et EL oleks ülemaailmsel tasandil jätkuvalt suunaseadja; rõhutab, et komisjoni pakutud pikaajaline lahendus peab olema alus rahvusvahelisel tasandil tehtavale edasisele tööle;

76.  võtab teadmiseks ELi kodanike tugeva nõudluse digiteenuste maksu järele; tuletab meelde, et uuringud näitavad, et 80 % Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Hollandi, Rootsi ja Taani kodanikke toetab digiteenuste maksu ja arvab, et EL peab võtma juhtrolli rahvusvaheliste jõupingutuste tegemiseks; rõhutab lisaks, et enamik küsitletud kodanikest soovib digiteenuste osutamise maksu laialdast rakendamist(55);

77.  palub liikmesriikidel tagada, et digiteenuste maks on endiselt ajutine meede, lisades nn aegumisklausli 21. märtsi 2018. aasta ettepanekule võtta vastu nõukogu direktiiv digiteenuste maksu ühise süsteemi kohta, millega reguleeritakse teatavate digiteenuste osutamisest saadavat tulu(56) (COM(2018)0148), ja kiirendades arutelu märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta;

2.2.4.Tõhus maksustamine

78.  märgib, et ELi tasandil on äriühingu tulumaksu nominaalmäär alates 2000. aastast vähenenud 32 %, keskmiselt 32 %-lt 2000. aastal 21,9 %-ni 2018. aastal(57); väljendab muret mõju pärast, mida konkurents avaldab maksusüsteemide jätkusuutlikkusele ja nende võimalikule ülekanduvale mõjule teistele riikidele; mainib, et esimene G20/OECD juhitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt ei puudutanud seda nähtust; väljendab heameelt teadaande üle, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alane kõikehõlmav raamistik uurib eelarvamusevabalt peamisi maksustamisõigusi, mis tugevdaksid jurisdiktsioonide suutlikkust maksustada 2020. aastaks(58) tulusid juhul, kui teine jurisdiktsioon kohaldab nende tulude suhtes madalamat maksumäära, mille puhul on tegemist minimaalse tegeliku maksustamisega; märgib, et nagu on mainitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alases kõikehõlmavas raamistikus, ei muuda praegune OECD juhitav töö tõsiasja, et riigid või jurisdiktsioonid võivad endiselt vabalt kehtestada oma maksumäärasid või mitte üldse omada äriühingu tulumaksu süsteemi(59);

79.  avaldab heameelt OECD uue ülemaailmse standardi üle, mis käsitleb olulise tegevuse tegurit olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide(60) puhul, mis on suuresti inspireeritud ELi tööst ELi loetellu kandmise protsessiga (ELi loetelu õigluse kriteerium 2.2);

80.  võtab teadmiseks erinevused suurte äriühingute hinnanguliste tegelike maksumäärade – mis sageli põhinevad maksusätetel(61) – ja suurte hargmaiste ettevõtete poolt tegelikult makstud maksude vahel; märgib, et traditsioonilised sektorid maksavad maksu vastavalt tegelikule maksumäärale keskmiselt 23 % ulatuses, kuid digitaalsektor maksab ligilähedaselt 9,5 %(62)

81.  märgib, et tegelike maksumäärade hindamiseks on erinevad meetodid, mis ei võimalda neid ELis ja kogu maailmas usaldusväärselt võrrelda; märgib, et ELi tegelike maksumäärade hinnangud varieeruvad 2,2%-st kuni 30%ni(63); kutsub komisjoni üles töötama välja oma metoodika ja avaldama korrapäraselt tegelikud maksumäärad liikmesriikides;

82.  kutsub komisjoni üles hindama nominaalsete maksumäärade vähendamise nähtust ja selle mõju tegelikele maksumääradele ELis ning esitama vajaduse korral ettepanekuid nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikide suhtes kehtivate kaitsevahendite kohta, sealhulgas ranged kuritarvituste vastased eeskirjad, kaitsemeetmed, näiteks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad rangemad eeskirjad, ning soovitus maksulepingute muutmise kohta;

83.  on seisukohal, et maksubaasi ülemaailmse koordineerimisega OECD/BEPSi projekti tulemusena peaks kaasnema maksumäärade parem kooskõlastamine, et saavutada suurem tõhusus;

84.  kutsub liikmesriike üles ajakohastama käitumisjuhendi töörühma volitusi, et uurida äriühingute kasumi tõhusa maksustamise miinimummäära käsitust, et võtta järelmeetmeid seoses OECD tööga majanduse digiteerimisest tulenevate maksuprobleemide kallal;

85.  võtab teadmiseks avalduse, mille tegi Prantsuse rahandusminister 23. oktoobril 2018 toimunud TAX3 kohtumisel vajaduse kohta arutada minimaalse maksustamise ideed; tunnustab Prantsusmaa valmisolekut lisada minimaalse maksustamise arutelu üheks oma prioriteediks oma eesistumise ajal G7s 2019. aastal, nagu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta istungil kinnitati;

2.3.Otseste maksudega seotud halduskoostöö

86.  rõhutab, et alates 2014. aasta juunist on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muudetud neli korda;

87.  palub komisjonil hinnata teise maksustamisalase halduskoostöö direktiivi lünki ja esitada nende kõrvaldamise kohta ettepanekud, eelkõige lisades direktiivi reguleerimisalasse materiaalse vara ja krüptoraha, nähes ette sanktsioonid nõuetele mittevastavuse või finantsasutuste esitatavate valede aruannete puhuks, samuti kaasates rohkem finantsasutuste liike ja aruannete liike, mida praegu ei esitata, näiteks pensionifondide kohta;

88.  kordab oma nõuet laiendada maksualaste eelotsuste alase teabe vahetamist ja anda komisjonile ulatuslikum juurdepääs, samuti nõuet ühtlustada erinevate siseriiklike maksuhaldurite maksustamistavasid;

89.  palub komisjonil avaldada kiiresti esialgne hinnang kolmanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohta, vaadeldes eeskätt, kui mitme otsuse kohta on vahetatud teavet ja mitmel korral pääsesid riiklikud maksuhaldurid ligi teise liikmesriigi valduses olevale teabele; palub, et hindamisel võetaks arvesse ka maksualaste siduvate eelotsustega seotud põhiteabe avaldamise mõju (eelotsuste arv, soodustatud isikute nimed, igast eelotsusest tulenev tegelik maksumäär); kutsub liikmesriike üles avaldama siseriiklikke maksuotsuseid;

90.  taunib asjaolu, et maksustamise valdkonna eest vastutav volinik ei tunnista vajadust laiendada praegust riikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse süsteemi;

91.  kordab lisaks oma üleskutset tagada samaaegsed maksuauditid ühiste või vastastikku täiendavate huvidega isikute suhtes (sh emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad) ning oma üleskutset tõhustada veelgi liikmesriikidevahelist maksukoostööd, kehtestades kohustuse vastata maksualastele rühmataotlustele; tuletab meelde, et vaikimisõigus maksuhaldurite ees ei kehti lihtsa haldusuurimise korral ja et koostöö on nõutav(64);

92.  leiab, et kooskõlastatud kohapealne kontroll ja ühisauditid peaksid kuuluma maksuhalduritevahelise koostöö Euroopa raamistikku;

93.  rõhutab, et mitte ainult maksuhaldurite vaheline teabevahetus ja teabe valdamine, vaid ka parimate tavade jagamine aitab kaasa maksude tõhusamale kogumisele; palub liikmesriikidel seada prioriteediks parimate tavade jagamise maksuhaldurite vahel, eelkõige seoses maksuhaldurite digiteerimisega;

94.  kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama menetlusi maksudeklaratsioonide esitamise digitaalse süsteemi tarbeks, et hõlbustada piiriülest tegevust ja vähendada bürokraatiat;

95.  palub komisjonil kiiresti hinnata neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist ja seda, kas siseriiklikud maksuhaldurid saavad tegelikult juurdepääsu teise liikmesriigi valduses olevale riikide lõikes esitatud teabele; palub komisjonil hinnata, kuidas neljas maksustamisalane halduskoostöö direktiiv on seotud G20/BEPSi tegevuskava 13. meetmega riikide lõikes esitatud teabe vahetamise kohta;

96.  peab kiiduväärseks ülemaailmsel standardil põhinevat automaatset finantskontode alast teabevahetust, mille OECD on välja töötanud koos Andorra, Liechtensteini, Monaco, San Marino ja Šveitsiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ajakohastama aluslepingu sätteid, et need oleksid vastavuses muudetud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga;

97.  rõhutab ka programmi „Fiscalis 2020“ panust, mille eesmärk on suurendada koostööd osalevate riikide, nende maksuhaldurite ja ametnike vahel; rõhutab selle valdkonna ühismeetmete lisaväärtust ja võimaliku programmi rolli suurte üleeuroopaliste infotehnoloogiasüsteemide arendamisel ja käitamisel;

98.  tuletab liikmesriikidele meelde nende aluslepingust tulenevaid kohustusi(65), sealhulgas kohustust teha vastastikuses austuses lojaalset ja kiiret koostööd; nõuab seepärast, võttes arvesse piiriüleseid juhtumeid, eriti nn cum-exi toimikuid, et kõikide liikmesriikide riiklikud maksuhaldurid määraksid kooskõlas OECD teabejagamise ja koostöö ühise rahvusvahelise töökonna (JITSIC) kontaktpunktide süsteemiga(66) ühtsed kontaktpunktid, et hõlbustada ja tõhustada koostööd võitluses maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimisega; kutsub komisjoni üles hõlbustama ja kooskõlastama koostööd liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide vahel;

99.  soovitab panna liikmesriikide ametiasutustele, millele teiste liikmesriikide ametiasutused teatavad võimalikest seaduserikkumistest, kohustuse esitada kättesaamise kohta õigeaegselt ametlik teade, ning vajaduse korral põhjalik vastus meetmete kohta, mis on võetud pärast eelnimetatud teadet;

2.4.Arbitraaž dividendidega (dividend stripping) ja kupongipesu (coupon washing)

100.  märgib, et cum-ex tehingud on olnud 1990. aastatest saadik teadaolev ülemaailmne probleem, sealhulgas Euroopas, kuid kooskõlastatud vastumeetmeid ei ole võetud; taunib maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, mille tõi ilmsiks nn cum-ex toimikute skandaal, mis on viinud liikmesriikide avalikult teatatud maksutulude vähenemiseni mõningate meediakanalite kohaselt 55,2 miljardi euro võrra; rõhutab, et Euroopa ajakirjanike konsortsiumi järgi on Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa väidetavalt cum-ex kaubandustavade peamised sihtturud, neile järgnevad Belgia, Soome, Poola, Madalmaad, Austria ja Tšehhi Vabariik;

101.  rõhutab, et maksusüsteemide keerukus võib tekitada õiguslikke lünki, mis soodustavad selliseid maksupetuskeeme nagu cum-ex;

102.  märgib, et süstemaatiline pettus, mis keskendub cum-ex ja cum-cum skeemidele, oli võimalik osaliselt seetõttu, et asjaomaste liikmesriikide ametiasutused ei kontrollinud maksude tagastamise taotlusi piisavalt ja et asjaomastel asutustel puudub selge ja täielik pilt aktsiate tegelikest omandiõigustest; kutsub liikmesriike üles andma kõigile asjaomastele asutustele juurdepääsu täieliku ja ajakohase teabe saamiseks aktsiate omandiõiguste kohta; kutsub komisjoni üles hindama, kas selles valdkonnas on vaja võtta ELi meetmeid, ning esitama seadusandliku ettepaneku, kui hindamine näitab, et sellised meetmed on vajalikud;

103.  rõhutab, et avaldused näivad viitavat võimalikele puudujääkidele siseriiklikes maksuseadustes ja praegustes teabevahetussüsteemides ning liikmesriikide ametiasutuste vahelises koostöös; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid tõhusalt kõiki teabevahetuskanaleid, riiklikke andmeid ja tugevdatud teabevahetusraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtud andmeid;

104.  rõhutab, et cum-exi toimikute piiriüleseid aspekte tuleb käsitleda mitmepoolselt; hoiatab, et uute kahepoolsete lepingute sisseviimine teabevahetuse ja kahepoolsete koostöömehhanismide kohta üksikute liikmesriikide vahel muudaks juba praegu keerulise rahvusvaheliste eeskirjade võrgustiku veelgi keerukamaks, tekitaks uusi lünki ja aitaks kaasa läbipaistvuse puudumisele;

105.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid uuriksid põhjalikult oma jurisdiktsioonis kasutatavate dividendimaksete tavasid ja analüüsiksid neid, et tuvastada oma maksualastes õigusaktides esinevad lüngad, mis annavad maksudest kõrvalehoidujatele ja maksustamise vältijatele võimaluse neid ära kasutada, samuti analüüsiksid kõnealuste tavade võimalikku piiriülest mõõdet ja teeksid lõpu kõigile neile kahjulikele maksutavadele; kutsub liikmesriike üles vahetama selles osas parimaid tavasid;

106.  kutsub liikmesriike ja nende finantsjärelevalveasutusi üles hindama vajadust keelata eranditult maksupõhised finantstavad, nagu dividendide arbitraaž või dividendide koorimine ja sarnased skeemid, kui emitent ei tõenda vastupidist, et neil finantstavadel on muu sisuline majanduslik eesmärk, mitte põhjendamatu maksude tagastamine ja/või maksudest kõrvalehoidumine; kutsub ELi seadusandjaid üles hindama võimalust rakendada seda meedet ELi tasandil;

107.  palub komisjonil hakata viivitamata ette valmistama ettepanekut Europoli raamistikus toimiva Euroopa finantspolitsei loomise kohta, kellel oleks oma uurimissuutlikkus, ja ka ettepanekut piiriüleste maksupettuste ja muude piiriüleste finantskuritegude uurimise Euroopa raamistiku kohta;

108.  järeldab, et cum-ex toimikud näitavad tungivat vajadust parandada ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahelist koostööd, eelkõige seoses teabe jagamisega; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid oma koostööd selliste maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise skeemide nagu cum-ex ja cum-cum avastamisel, peatamisel, uurimisel ning nende eest süüdistuste esitamisel, sealhulgas parimate tavade vahetamisel, ning toetaksid vajaduse korral ELi tasandil lahendusi;

2.5.Äriühingu tulumaksuga seotud läbipaistvus

109.  väljendab heameelt neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi vastuvõtmise üle, millega nähakse ette maksuhaldurite jaoks riikide lõikes aruandluse avaldamine, kooskõlas maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 13. meetme standardiga;

110.  tuletab meelde, et avalik aruandlus riikide lõikes on üks peamisi meetmeid ettevõtete maksualase teabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks; rõhutab, et ettepanek avaliku riikide lõikes toimuva aruandluse kohta teatavate äriühingute ja filiaalide poolt esitati kaasseadusandjatele kohe pärast Panama dokumentide skandaali 12. aprillil 2016 ning et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 4. juulil 2017(67); tuletab meelde, et resolutsioonis nõutakse aruandluse kohaldamisala laiendamist ning tundliku äriteabe kaitset ja ELi ettevõtete konkurentsivõime nõuetekohast arvessevõtmist;

111.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta PANA-komisjoni soovitustes, milles nõutakse põhjalikku avalikku aruandlust riikide lõikes, et tõhustada maksustamise läbipaistvust ja avalikku kontrolli hargmaiste ettevõtete üle; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks ühisele kokkuleppele, et võtta vastu avalik aruandlus riikide lõikes, mis on üks peamisi meetmeid äriühingute maksualase teabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks kõigi kodanike jaoks;

112.  taunib asjaolu, et nõukogu ei ole alates 2016. aastast teinud edusamme ega koostööd; nõuab tungivalt, et nõukogus toimuks kiiresti edasiminek eesmärgiga asuda Euroopa Parlamendiga läbirääkimistesse;

113.  tuletab meelde, et avalik kontroll on kasulik teadlastele(68), uurivatele ajakirjanikele, investoritele ja teistele sidusrühmadele, et nõuetekohaselt hinnata riske, kohustusi ja võimalusi õiglase ettevõtluse stimuleerimiseks; tuletab meelde, et sarnased sätted on pangandussektoris juba olemas direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiivi IV pakett)(69) artiklis 89 ning mäe- ja raietööstuse kohta direktiivis 2013/34/EL(70); märgib, et mõned erasektori sidusrühmad töötavad vabatahtlikult välja uusi aruandlusvahendeid, mis suurendavad maksustamise läbipaistvust, näiteks ülemaailmse aruandlusalgatuse standard „Maksude ja maksete avalikustamine valitsustele“, mis on osa ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikast;

114.  tuletab meelde, et äriühingu tulumaksu läbipaistvust käsitlevaid meetmeid tuleb käsitleda seoses ELi toimimise lepingu asutamisvabadust käsitleva artikli 50 lõikega 1, seega on eespool nimetatud artikkel kohane õiguslik alus ettepanekule avaliku aruandluse kohta riikide lõikes, nagu komisjon leidis 12. aprillil 2016. aastal avaldatud mõjuhinnangus (COM(2016)0198);

115.  märgib, et arvestades arenguriikide piiratud suutlikkust täita nõudeid olemasolevate teabevahetusmenetluste raames on läbipaistvus eriti oluline, kuna see kergendaks nende maksuametite jaoks teabele juurdepääsu;

2.6.Riigiabi eeskirjad

116.  tuletab meelde, et äriühingute otsese maksustamise valdkond kuulub riigiabi kohaldamisalasse(71), kui fiskaalmeetmetega diskrimineeritakse teatavaid maksumaksjaid, vastupidiselt üldistele fiskaalmeetmetele, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes;

117.  kutsub komisjoni ja eelkõige konkurentsi peadirektoraati üles hindama võimalikke meetmeid, millega takistada liikmesriike andmast maksusoodustuste vormis sellist riigiabi;

118.  väljendab heameelt komisjoni uue, ennetava ja avatud lähenemisviisi üle ebaseadusliku riigiabi uurimisele praegusel ametiajal, mille tulemusel on komisjon lõpetanud mitmed suure mõjuga juhtumi uurimise;

119.  taunib asjaolu, et äriühingud võivad valitsustega sõlmida lepinguid, et teatavas riigis makse peaaegu üldse mitte maksta, hoolimata olulise tegevuse elluviimisest selles riigis; juhib sellega seoses tähelepanu Madalmaade maksuameti ja ettevõtte Royal Dutch Shell plc vahelisele eelotsusele, mis näib olevat vastuolus Madalmaade maksuseadusega üksnes põhjusel, et peakontor asuks pärast kahe endise emaettevõtja ühinemist Madalmaades, mille tulemusel vabastataks see Madalmaade dividendidelt kinnipeetavast maksust, juhib tähelepanu, et samal ajal näitavad hiljutised uurimised, et see äriühing ei maksa Madalmaades ka tulumaksu; tuletab meelde oma üleskutset komisjonile seda võimaliku ebaseadusliku riigiabi juhtumit uurida;

120.  peab kiiduväärseks, et komisjon on alates 2014. aastast uurinud liikmesriikide maksuotsuste tavasid, võttes meetmeid teatavatele ettevõtjatele väidetavalt tehtavate maksusoodustuste kohta, ning on alates 2014. aastast algatanud üheksa ametlikku uurimist, millest kuue puhul jõuti järeldusele, et maksuotsus kujutas endast ebaseaduslikku riigiabi(72); märgib, et ühe uurimise puhul jõuti järeldusele, et teatava kasumi topeltmaksuvabastus ei kujuta endast riigiabi(73); ülejäänud kaks uurimist on pooleli(74);

121.  taunib asjaolu, et peaaegu viis aastat pärast LuxLeaksi paljastusi on komisjon alustanud vaid ühe eelotsuse ametlikku uurimist(75) rohkem kui 500 Luksemburgi tehtud eelotsuse seast, mis avalikustati uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsiumi (ICIJ) juhitud LuxLeaksi uurimise tulemusel;

122.  märgib, et vaatamata tõsiasjale, et komisjon leidis, et McDonald’s sai kasu topeltmaksuvabastusest oma teatava kasumi puhul ELis, ei saanud ELi riigiabi eeskirjade alusel teha ühtegi otsust, kuna komisjon jõudis järeldusele, et topeltmaksuvabastus tulenes Luksemburgi ja USA maksuseaduste erinevusest ning Luksemburgi-USA topeltmaksustamise vältimise lepingust(76); võtab teadmiseks Luksemburgi teate selle kohta, et ta vaatab oma topeltmaksustamise vältimise lepingud läbi ja viib need vastavusse rahvusvahelise maksuõigusega;

123.  väljendab muret asjaolu pärast, et komisjon otsustas, et ettevõtte McDonald’s saavutatud topeltmaksuvabastus tulenes Luksemburgi ja Ameerika Ühendriikide maksuseaduste ja Luksemburgi-Ameerika Ühendriikide topeltmaksustamise vältimise lepingu vahelisest sobimatusest, millest McDonald’s jurisdiktsioonide arbitraažiga kasu lõikas; väljendab lisaks muret asjaolu pärast, et ELis võimaldatakse sellist arbitraažipõhist maksustamise vältimist;

124.  tunneb muret pika aja vältel tasumata maksude suure summa pärast kõikides liikmesriikides(77); tuletab meelde, et ebaseadusliku abi sissenõudmise eesmärk on taastada endine olukord ning et täpse tagasimakstava abisumma arvutamine on osa riikide ametiasutuste rakendamiskohustusest; kutsub komisjoni üles hindama ja kehtestama asjakohaseid vastumeetmeid, sealhulgas trahve, et aidata ennetada liikmesriikidel valikuliste maksusoodustuste pakkumist, mis kujutab endast ELi eeskirjadele mittevastavat riigiabi;

125.  kordab oma üleskutset komisjonile juhiste koostamiseks, milles täpsustatakse maksudega seotud riigiabi ja „asjakohaste“ siirdehindade tähendust; nõuab ühtlasi, et komisjon kõrvaldaks õigusliku ebakindluse nii seaduskuulekate maksumaksjate kui ka maksuhaldurite jaoks ning looks põhjaliku raamistiku liikmesriikide maksutavadele;

126.  väljendab kahetsust selle pärast, et komisjon ei suutnud kasutada riigiabi eeskirju maksumeetmete vastu, millega moonutatakse tõsiselt konkurentsi, ning et komisjon kohaldab neid eeskirju üksnes konkreetsete omadustega valitud juhtumite puhul, et muuta asjaomase riigi tavasid; kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et nõuda tagasi põhjendamatult antud riigiabi, sealhulgas kõigi LuxLeaksi skandaalis nimetatud äriühingute puhul, et tagada võrdsed võimalused; kutsub samuti komisjoni üles andma liikmesriikidele ja turuosalistele täiendavaid suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise ja selle kohta, mida see tähendab äriühingute maksuplaneerimise tavade jaoks;

127.  kutsub üles reformima konkurentsiõigust, et laiendada riigiabi eeskirjade kohaldamisala, et oleks võimalik jõulisemalt tegutseda hargmaistele ettevõtjatele antava kahjuliku maksualase riigiabi vastu, mis hõlmab ka maksualaseid eelotsuseid;

2.7.Varifirmad

128.  märgib, et ühtset määratlust riiuli- või varifirmade, st äriühingute kohta, mis on jurisdiktsioonis registreeritud maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil ja ilma märkimisväärse majandusliku kohalolekuta, ei ole olemas; rõhutab siiski, et lihtsad kriteeriumid, nagu tegelik majandustegevus või töötava personali füüsiline kohaolek, võivad olla ettevõtete puhul tuvastusvahendid või tööriistad võitluseks varifirmade levimise vastu; kordab oma üleskutset selge määratluse kehtestamiseks;

129.  rõhutab, et vastavalt parlamendi seisukohale institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks seoses direktiivi muutmisega äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise valdkonnas(78) tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et piiriülene ümberkujundamine on kooskõlas tegeliku majandustegevusega, sealhulgas digitaalsektoris, et vältida varifirmade loomist;

130.  kutsub liikmesriike üles nõudma, et enne piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste täideviimist vahetataks pädevate asutuste vahel finantsteavet;

131.  soovitab, et iga offshore-struktuuri rajav üksus peaks esitama pädevatele asutustele sellise otsuse õigustatud põhjused, tagamaks, et offshore-kontosid ei kasutata rahapesu ega maksudest kõrvalehoidumisega seotud eesmärkidel;

132.  nõuab tegelike omanike identiteedi avalikustamist maksuhalduritele;

133.  juhib tähelepanu riiklikele meetmetele, millega keelata konkreetselt kaubandussuhted varifirmadega; toob eelkõige välja Läti seadusandluse, milles on varifirma määratletud kui üksus, millel puudub tegelik majandustegevus ja dokumentatsioon vastupidise tõestamiseks, mis on registreeritud jurisdiktsioonis, kus ettevõtjad ei pea finantsaruandeid esitama, ja/või millel puudub asukohariigis äritegevuse koht; märgib siiski, et ELi õiguse kohaselt ei saa varifirmade keelustamist Lätis kasutada ELi liikmesriikides resideerivate varifirmade keelustamiseks, kuna seda peetakse diskrimineerivaks(79); nõuab, et komisjon teeks ettepaneku muudatuste tegemiseks kehtivatesse õigusaktidesse, et oleks võimalik keelustada varifirmasid ka siis, kui nad tegutsevad ELi liikmesriikides;

134.  rõhutab, et seitsme liikmesriigi (Belgia, Küpros, Ungari, Iirimaa, Luksemburg, Malta ja Madalmaad) välismaiste otseinvesteeringute sisse- ja väljavoolu osakaal SKPst on ainult väikeses osas seletatav nendes liikmesriikides toimuva tegeliku majandustegevusega(80);

135.  rõhutab välismaiste otseinvesteeringute suurt osakaalu mitmes liikmesriigis, eelkõige Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Madalmaades ja Iirimaal(81); märgib, et selliseid välismaiseid otseinvesteeringuid hoiavad tavaliselt eriotstarbelised majandusüksused, mille eesmärk on sageli kasutada ära seaduselünki; kutsub komisjoni üles hindama välismaiseid otseinvesteeringuid hoidvate eriotstarbeliste majandusüksuste rolli;

136.  märgib, et sellised majandusnäitajad nagu ebatavaliselt suur välismaiste otseinvesteeringute osakaal ning eriotstarbeliste majandusüksuste valduses välismaised otseinvesteeringud, loetakse agressiivse maksuplaneerimise näitajate hulka(82);

137.  märgib, et maksustamise vältimise vastase direktiivi kuritarvituste vastased eeskirjad (fiktiivsed skeemid) hõlmavad varifirmasid ning et äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas ja äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas tagaksid sissetuleku seotuse tegeliku majandustegevusega;

138.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid kooskõlastatud, siduvad, täidetavad ja sisulised majandustegevuse nõuded ja kulutestid;

139.  kutsub komisjoni üles viima kahe aasta jooksul läbi omavahel seotud õigusloome- ja poliitikaalgatuste toimivuskontrolli, mille eesmärk on tegeleda varikontode kasutamisega maksupettustes, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesuga;

3.Käibemaks

140.  rõhutab vajadust ühtlustada käibemaksueeskirjad ELi tasandil niivõrd, kuivõrd see on vajalik siseturu kujundamise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsi moonutamise vältimiseks(83);

141.  rõhutab, et käibemaks on oluline riigieelarvete maksutulu allikas; märgib, et 2016. aastal moodustasid ELi 28 liikmesriigi käibemaksutulud 1 044 miljardit eurot, mis on 18 % liikmesriikide kogumaksutulust; võtab teadmiseks asjaolu, et 2017. aasta ELi eelarve oli 157 miljardit eurot;

142.  peab siiski kahetsusväärseks, et igal aastal läheb pettuse tõttu kaduma suur summa oodatavast käibemaksutulust; rõhutab, et komisjoni statistika kohaselt esines käibemaksu alalaekumist (mis on oodatava käibemaksutulu ja tegelikult kogutud käibemaksu vahe, mis näitab hinnanguliselt saamata jäänud käibemaksu ja seda mitte ainult pettuse, vaid ka pankroti, valearvutuste ja maksustamise vältimise tõttu) ELis 2016. aastal summas 147 miljonit eurot, mis moodustab rohkem kui 12 % kogu eeldatavast käibemaksutulust(84), kuigi olukord on palju halvem mitmes liikmesriigis, kus käibemaksulõhe on peaaegu või isegi üle 20 %, mis näitab suurt erinevust liikmesriikide vahel käibemaksu alalaekumise käsitlemisel;

143.  märgib, et komisjoni hinnangul kaotatakse piiriüleste käibemaksupettuste tõttu ELis igal aastal ligikaudu 50 miljardit eurot ehk 100 eurot iga kodaniku kohta(85); Europoli hinnangul aga on ligikaudu 60 miljardit eurot käibemaksupettusi seotud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamisega; võtab teadmiseks ELi käibemaksusüsteemide suurema ühtlustamise ja lihtsustamise, kuigi liikmesriikidevaheline koostöö ei ole veel piisav ega tõhus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma koostööd, et käibemaksupettuste vastu tulemuslikumalt võidelda; kutsub järgmist komisjoni koosseisu üles pidama esmatähtsaks lõpliku käibemaksukorra kehtestamist ja rakendamist, et seda parandada;

144.  nõuab käibemaksulõhe hindamiseks usaldusväärset statistikat ja rõhutab vajadust ühise lähenemisviisi järele andmete kogumisel ja jagamisel; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks liikmesriikides ühtlustatud statistika korrapärase kogumise ja avaldamise;

145.  rõhutab, et petturid on kuritarvitanud praegust käibemaksupõhist (üleminekumeetmena) korda, millega kohaldatakse maksuvabastust liiduesiseste tarnete ja ekspordi suhtes ELis, seda eelkõige käibemaksu karussellpettustes või varifirmadega seotud ühendusesisestes pettustes;

146.  võtab teadmiseks, et komisjoni väitel peavad piiriüleselt tegutsevad ettevõtted praegu maksma nõuetele vastavuse kulusid, mis on 11 % kõrgemad kui ettevõtetel, kes kauplevad üksnes riigisiseselt; märgib, et eelkõige VKEd kannatavad käibemaksunõuete täitmisega seotud ebaproportsionaalsete kulude all, mis on üks põhjustest, miks nad ühtse turu eeliste ärakasutamisel ettevaatlikud on; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja lahendusi, et vähendada piiriülese kaubanduse käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid;

3.1.Käibemaksuraamistiku ajakohastamine

147.  väljendab seetõttu heameelt komisjoni 6. aprillil 2016. aastal esildatud käibemaksu tegevuskava üle käibemaksuraamistiku reformimiseks ja komisjoni poolt alates 2016. aasta detsembrist vastuvõetud 13 seadusandliku ettepaneku üle, milles käsitletakse üleminekut lõplikule käibemaksukorrale, e-kaubanduse käibemaksutakistuste kõrvaldamist, VKEde käibemaksukorra läbivaatamist, käibemaksumäärade ajakohastamise poliitikat ja võitlust käibemaksulõhega;

148.  väljendab heameelt selle üle, et 2015. aastal võeti telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste käibemaksu ühtne kontaktpunkt (VAT Mini One-Stop Shop (MOSS)) kasutusele käibemaksu vabatahtliku registreerimis-, deklareerimis- ja tasumissüsteemina; väljendab heameelt MOSSi laiendamise üle muudele lõpptarbijatele tarnitud kaupadele ja teenustele alates 1. jaanuarist 2021;

149.  märgib, et komisjoni hinnangul peaks käibemaksu ajakohastamise reform vähendama bürokraatiat 95 % võrra, mis teeb hinnangute kohaselt kokku 1 miljard eurot;

150.  väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et nõukogu võttis 5. detsembril 2017. aastal vastu uued eeskirjad, mis lihtsustavad veebiettevõtete käibemaksukohustuste täitmist; väljendab eriti heameelt asjaolu üle, et nõukogu võttis arvesse Euroopa Parlamendi arvamust seoses kaugmüüki hõlbustavatele võrguplatvormidele kohustuse panemisega koguda selle eest käibemaksu; on seisukohal, et see meede tagab võrdsed võimalused ELi mittekuuluvate ettevõtetega, sest paljud kaugmüügiks imporditavad kaubad sisenevad praegu ELi käibemaksuvabana; kutsub liikmesriike üles uusi eeskirju nõuetekohaselt rakendama 2021. aastaks;

151.  väljendab heameelt 4. oktoobril 2017. aastal(86) ja 24. mail 2018. aastal(87) vastu võetud lõpliku käibemaksusüsteemi ettepanekute üle; kiidab eriti komisjoni ettepanekut kohaldada maksustamise suhtes sihtkoha põhimõtet, mis tähendab, et käibemaksu makstakse lõpptarbija ehk kliendi liikmesriigi maksuhaldurile selles liikmesriigis kehtiva maksumäära alusel;

152.  väljendab eriti suurt heameelt nõukogu edusammude üle lõpliku käibemaksukorra osas, kuna 4. oktoobril 2018. aastal võeti vastu kiirlahendused(88); väljendab siiski muret selle pärast, et vastu ei võetud pettuse suhtes tundlikke aspekte puudutavaid kaitsemeetmeid vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale(89) sertifitseeritud maksukohuslast käsitleva ettepaneku(90) kohta, mida ta väljendas oma 3. oktoobri 2018. aasta arvamuses(91); tunneb sügavat kahetsust selle pärast, et nõukogu lükkas sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse kehtestamise otsuse edasi kuni lõpliku käibemaksukorra vastuvõtmiseni;

153.  kutsub nõukogu üles tagama, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatus oleks kooskõlas volitatud ettevõtja staatusega, mille annavad tolliasutused;

154.  nõuab minimaalset ELi läbipaistvat kooskõlastamist sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse määratluse osas, sealhulgas komisjoni korrapärast hindamist selles osas, kuidas liikmesriigid sertifitseeritud maksukohustuslase staatust annavad; nõuab teabevahetust liikmesriikide maksuhaldurite vahel teatavatele ettevõtetele sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmisest keeldumise kohta, et suurendada sidusust ja ühiseid standardeid;

155.  väljendab lisaks heameelt VKEde jaoks mõeldud eriskordade(92) läbivaatamise üle, mis on otsustavalt tähtis võrdsete võimaluste tagamiseks, kuna käibemaksuvabastuse korrad on praegu kättesaadavad ainult kodumaistele ettevõtjatele; see võib aidata kaasa VKEde käibemaksukohustuse täitmise kulude vähendamisele; kutsub nõukogu üles võtma arvesse Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta arvamust(93), eriti VKEde haldusmenetluste veelgi suurema lihtsustamise osas; kutsub seetõttu komisjoni üles looma veebipõhist portaali, mille kaudu teises liikmesriigis vabastust kasutada soovivad VKEd peavad end registreerima, ja looma ühtset kontaktpunkti, mille kaudu väikeettevõtted saavad taotleda käibemaksu tagastamist erinevates liikmesriikides, kus nad tegutsevad;

156.  võtab teadmiseks, et komisjon on vastu võtnud ettepaneku üldise pöördmaksustamise mehhanismi(94) kohta, mis võimaldab ajutisi erandeid tavapärastest käibemaksusätetest, et paremini ära hoida karussellpettusi nendes liikmesriikides, keda selline pettus kõige rohkem mõjutab; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima selle uue õigusakti kohaldamist ning selle võimalikke ohte ja kasutegureid; üldine pöördmaksustamise mehhanism ei tohi siiski mingil juhul edasi lükata lõpliku käibemaksusüsteemi kiiret rakendamist;

157.  märgib, et e-kaubanduse laienemine võib sageli endast kujutada väljakutset maksuametitele, kui nt müüja ei ole ELis registreeritud maksukohustuslasena või käibemaks deklareeritakse tehingute tegelikust väärtusest tunduvalt väiksemana; väljendab heameelt komisjoni 11. detsembri 2018. aasta kaupade kaugmüüki käsitlevate rakenduseeskirjade ettepaneku (COM(2018)0819 ja COM(2018)0821) vaimu üle, mille kohaselt on alates 2021. aastast suurtel veebipõhistel platvormidel kohustus tagada, et käibemaksu kogutakse ELi mittekuuluvate ettevõtete poolt ELi tarbijatele suunatud kaupade müügi eest nendel platvormidel;

158.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama e-kaubanduse tehingute korral järelevalvet väljaspool ELi asuvate müüjate puhul, kes ei deklareeri käibemaksu (näiteks kasutades alusetult kaubanäidise staatust) või alandavad tahtlikult kauba väärtust, et vältida üldse või vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu; on seisukohal, et selline tegevus ohustab ELi siseturu terviklikkust ja tõrgeteta toimimist; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, kui see on vajalik ja asjakohane;

3.2.Käibemaksulõhe, käibemaksupettuste vastane võitlus ja halduskoostöö käibemaksu valdkonnas

159.  kordab oma üleskutset tegeleda selliste maksude alalaekumist soodustavate teguritega nagu käibemaks;

160.  väljendab heameelt rikkumismenetluste üle, mille komisjon algatas 8. märtsil 2018. aastal Küprose, Kreeka ja Malta suhtes ning 8. novembril 2018 Itaalia ja Mani saare suhtes seoses kuritarvituslike käibemaksutavadega jahtide ja õhusõidukite soetamise korral, tagamaks, et need riigid lõpetaksid erajahtide ja õhusõidukite soetamisel väidetavalt ebaseaduslike maksusoodustuste pakkumise, mis moonutab konkurentsi merendus- ja lennundussektoris;

161.  väljendab heameelt muudatuste üle, mis tehti määruses (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega, millega tõhustatakse halduskoostööd käibemaksu valdkonnas; väljendab heameelt kontrollkülastuste üle, mis komisjon 2017. aastal tegi kümnesse liikmesriiki, ja eelkõige nendele järgnenud soovituse üle parandada käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) usaldusväärsust;

162.  märgib, et komisjon tegi hiljuti ettepaneku täiendavate kontrollivahendite kasutuselevõtu ja Eurofisci rolli suurendamise ning tolli- ja maksuhaldurite tihedama koostöö mehhanismide kohta; kutsub kõiki liikmesriike üles osalema Eurofisci raames aktiivsemalt TNA-süsteemis (Transactional Network Analysis system);

163.  on seisukohal, et kõikide liikmesriikide osalemine Eurofiscis peab olema kohustuslik ja eeltingimus ELi vahendite saamiseks; osutab Euroopa Kontrollikoja mure väljendamisele seoses käibemaksu hüvitamisega ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul(95) ja ELi pettustevastase võitluse programmiga(96);

164.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalusi tehingute käibemaksuga seotud andmete reaalajas kogumiseks ja edastamiseks liikmesriikide poolt, kuna see suurendaks Eurofisci tõhusust ja võimaldaks edasi arendada uusi strateegiaid käibemaksupettuste kõrvaldamiseks; kutsub kõiki asjaomaseid asutusi üles kasutama erinevaid statistilisi ja andmekaevetehnoloogiaid, et teha kindlaks anomaaliad, kahtlased suhted ja mustrid ja võimaldada maksuhalduritel ennetavalt, sihipäraselt ja kulutõhusalt paremini toime tulla mitmesuguste nõuetele mittevastavate käitumistavadega;

165.  toetab finantshuvide kaitset käsitleva direktiivi(97) vastuvõtmist, milles täpsustatakse liikmesriikide, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Pettustevastase Ameti ja käibemaksupettuste vastase võitluse komisjoni vahelise piiriülese koostöö ja vastastikuse õigusabi küsimusi; palub Euroopa Prokuratuuril, Euroopa Pettustevastasel Ametil, Eurofiscil, Europolil ja Eurojustil teha tihedat koostööd käibemaksupettuste vastaste jõupingutuste kooskõlastamiseks ning uute pettuste tuvastamiseks ja nendega kohanemiseks;

166.  juhib siiski tähelepanu vajadusele parema koostöö järele ELi haldus-, kohtu- ja õiguskaitseorganite vahel, nagu rõhutasid eksperdid 28. juunil 2018. aastal toimunud kuulamisel ja TAX3-komisjoni tellitud uuringus;

167.  väljendab heameelt komisjoni teate üle laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust piiriülestele terrorismikuritegudele; palub komisjonil ja liimesriikidel tagada, et Euroopa Prokuratuur saaks alustada tegevust nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 2022. aastal, tagades tiheda koostöö liidu juba loodud institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, kes vastutavad liidu finantshuvide kaitse eest; nõuab eeskuju andvate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste määramist; on seisukohal, et kõiki organiseeritud käibemaksupettuste skeemiga seotud isikuid tuleks karmilt karistada, et vältida karistamatuse tunnet;

168.  on seisukohal, et käibemaksuga seotud petturliku käitumise üks peamine ajend on rahaline kasum, mida pettur võib saada; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima ekspertide ettepanekut(98) lisada piiriüleste tehingute andmed plokiaheltehnoloogiasse ja kasutada usaldusraha asemel turvalist digivaluutat, mida saab kasutada üksnes käibemaksu tasumiseks (üks otstarve);

169.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu on käsitlenud impordiga seotud pettusi(99); on seisukohal, et tollideklaratsioonide andmete nõuetekohane integreerimine VIESi võimaldab sihtliikmesriikidel kontrollida tolli- ja käibemaksualast teavet, et tagada sihtriigis käibemaksu tasumine; kutsub liikmesriike üles rakendama kõnealuseid uusi õigusakte tõhusalt ja õigeaegselt 1. jaanuariks 2020;

170.  on seisukohal, et halduskoostöö maksuhaldurite ja tolliasutuste vahel ei ole optimaalne(100); kutsub liikmesriike üles andma Eurofiscile volitused töötada välja uued strateegiad kaupade jälgimiseks, mis kasutavad tolliprotseduuri 42, mis võimaldab importijal saada käibemaksuvabastust, kui imporditud kaubad kavatsetakse lõpuks üle kanda muu kui importiva liikmesriigi ärikliendile;

171.  rõhutab viienda rahapesuvastase direktiivi kohase äriühingute tegelike tulusaajate registri rakendamise tähtsust, kuna see on oluline vahend käibemaksupettuste vastu võitlemisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid seda liiki pettusega tegelevate politseijõudude, maksuhaldurite, prokuröride ja kohtunike pädevust ja kvalifikatsiooni;

172.  väljendab muret TAX3-komisjoni tellitud uuringu(101) tulemuste pärast, kuna uuringus väidetakse, et komisjoni ettepanekud vähendavad impordiga seotud pettusi, kuid ei kõrvalda neid; võtab teadmiseks, et kaupade väärtuse väiksemaks hindamise ja ELi eeskirjade üldise täitmise probleem ELi mittekuuluvate maksukohustuslaste puhul jääb lahendamata; kutsub komisjoni üles uurima pikemas perspektiivis nende tarnete korral alternatiivseid kogumismeetodeid; rõhutab, et tuginemine usaldusele, et ELi mittekuuluvad maksukohustuslased koguvad ELi käibemaksu, ei ole jätkusuutlik lahendus; on seisukohal, et sellised alternatiivsed kogumismudelid ei peaks olema suunatud ainult elektrooniliste platvormide kaudu tehtud müükitehingutele, vaid hõlmama kõiki ELi mittekuuluvate maksukohustuslaste tehtud müügitehinguid, olenemata kasutatavast ärimudelist;

173.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult lõpliku käibemaksukorra kehtestamise tagajärgi liikmesriikide käibemaksutulule; kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult lõpliku käibemaksukorraga seotud uusi pettuseohte, eelkõige piiriüleste tehingute puhul potentsiaalset tarnija puudumist, mis võib asendada puuduva kliendiga karussellpettuse; rõhutab sellega seoses, et muu hulgas võib tollitransiidisüsteem kindlasti hõlbustada kaubavahetust ELis; märgib siiski, et kuritarvitused on võimalikud ja et kuritegelikud organisatsioonid võivad maksude ja lõivude maksmisest hoidumisega põhjustada tohutut kahju nii liikmesriikidele kui ka ELile (vältides käibemaksu); kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima tollitransiidisüsteemi ja esitama ettepanekuid, tuginedes eelkõige OLAFi, Europoli ja Eurofisci soovitustele;

174.  usub, et enamik ELi kodanikke ootab selgeid liidu ja siseriiklikke õigusakte, mille abil on võimalik tuvastada ning karistada neid, kes ei maksa maksu, mida nad peavad maksma, ning puuduvad maksud õigeaegselt tagasi saada;

4.Üksikisikute maksustamine

175.  rõhutab, et füüsilised isikud ei kasuta üldiselt oma liikumisvabadust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil; rõhutab siiski, et mõnedel füüsilistel isikutel on maksubaas piisavalt suur, et hõlmata mitut maksujurisdiktsiooni;

176.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et varakatel ja väga varakatel üksikisikutel on keerukaid maksukonstruktsioone kasutades, sealhulgas ettevõtteid asutades jätkuvalt võimalus viia oma töötasu ja rahalisi vahendeid üle või teha oste erinevate maksujurisdiktsioonide kaudu, et varahaldurite ja muude vahendajate teenuste abil oma kohustusi oluliselt vähendada või need sootuks kaotada; mõistab hukka asjaolu, et mõned ELi liikmesriigid on rakendanud maksuskeeme, et meelitada ligi varakaid üksikisikuid ilma tegelikku majandustegevust loomata;

177.  märgib, et kogu ELis on maksumäärad töise sissetuleku puhul tavaliselt suuremad kui maksumäärad kapitalilt saadavalt tulult; märgib, et üldiselt on varal põhinevate maksude panus maksutulude kogumahtu jäänud suhteliselt piiratuks, 4,3 % maksutulude kogumahust ELis(102);

178.  märgib kahetsusega, et ettevõtete maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine põhjustavad maksukohustuste üleviimist ausatele ja õiglastele maksumaksjatele;

179.  kutsub liikmesriike üles kehtestama maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise juhtumite korral hoiatavaid, tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ning tagama nende karistuste jõustamise;

180.  taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid on loonud läbipaistmatud maksusüsteemid, mis võimaldavad residendiks hakkavatel üksikisikutel saada tulumaksuvabastusi, kahjustades seejuures teiste liikmesriikide maksubaasi ja soodustades kahjulikku poliitikat, mis diskrimineerib liikmesriigi enda kodanikke; märgib, et need korrad võivad sisaldada selliseid riigi oma kodanikele kättesaamatuid eeliseid nagu välisomandi ja tulu maksustamata jätmine, ühekordne maks välistulult, riigis teenitud sissetuleku osaline maksuvabastus või madalam maksumäär päritoluriiki makstavale pensionile;

181.  tuletab meelde, et komisjon soovitas oma 2001. aasta teatises lisada äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma kahjulike maksutavade nimekirja kõrge kvalifikatsiooniga lähetatud töötajate erikorrad(103), kuid ei ole sellest ajast saadik esitanud andmeid probleemi ulatuse kohta; kutsub komisjoni üles seda probleemi uuesti hindama ja eelkõige hindama topeltmaksustamise ja kahekordse maksustamata jätmise ohte;

4.1.Investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad

182.  väljendab muret selle pärast, et enamik liikmesriike on vastu võtnud investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad(104), mida üldiselt nimetatakse kuldviisa- või investorprogrammideks, mille kaudu antakse ELi ja kolmandate riikide kodanikele rahaliste investeeringute eest kodakondsus või residentsus;

183.  märgib, et nende programmide raames tehtud investeeringud ei edenda tingimata reaalmajandust liikmesriigis, kes kodakondsuse või residentsuse annab, ning sageli ei nõua liikmesriigid, et taotlejad viibiksid mõnda aega territooriumil, kus investeering tehakse, ja et isegi kui selline nõue on olemas, ei kontrollita tavaliselt selle täitmist; rõhutab, et sellised korrad ohustavad liidu eesmärkide saavutamist ja on seetõttu vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega;

184.  märgib, et vähemalt 5000 kolmanda riigi kodanikku on ELi kodakondsuse saanud tänu investeeringute eest kodakondsuse saamise korrale(105); märgib, et uuringu(106) kohaselt on vähemalt 6000 inimesele antud kodakondsus ja ligikaudu 100 000 inimesele elamisluba;

185.  väljendab muret selle pärast, et kodakondsust ja residentsust investeeringute eest antakse ilma taotlejate nõuetekohase julgeolekukontrollita, sealhulgas kolmandate riikide kodanike puhul, ja see kujutab liidule julgeolekuohtu; taunib asjaolu, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega seotud raha päritolu ümbritsev läbipaistmatus on märkimisväärselt suurendanud Euroopa riikide poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske;

186.  rõhutab, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad sisaldavad muid märkimisväärseid ohte, sealhulgas ELi ja liikmesriigi kodakondsuse devalveerumine ning korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise võimalus; märgib, et ühe liikmesriigi otsus rakendada investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korda mõjutab ka teisi ELi liikmesriike; väljendab uuesti muret selle üle, et nende kordade abil võidakse kodakondsus või residentsus anda ilma, et pädevad asutused kohaldaksid kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt, või siis ei tehta seda üldse;

187.  märgib, et viiendas rahapesuvastases direktiivi sätestatud kohustus, mille kohaselt kohustatud isikud peavad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse taotlejaid käsitama kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete rakendamise käigus suure riskiga isikutena, ei vabasta liikmesriike nende endi vastutusest kehtestada tugevdatud hoolsuskohustus ja seda rakendada; märgib, et riikide ja ELi tasandil on käivitatud mitmeid korruptsiooni ja rahapesuga seotud ametlikke uurimisi, mis on otseselt seotud investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega;

188.  rõhutab, et samal ajal on nende kordade kaudu tehtud investeeringute majanduslik jätkusuutlikkus ja elujõulisus ebakindel; kordab, et kodakondsus ja kõik sellega seotud õigused ei tohiks kunagi olla müüdavad;

189.  märgib, et mõne liikmesriigi investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordi on laialdaselt kasutatud Venemaa kodanikud ja Venemaa mõju all olevate riikide kodanikud; rõhutab, et need korrad võivad aidata Venemaa kodanikel, kes on kantud pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja Venemaa agressiooni Krimmis ELi sanktsioonide nimekirja, vältida ELi sanktsioone;

190.  kritiseerib asjaolu, et kõnealused korrad hõlmavad tavaliselt taotlejate jaoks maksusoodustusi või erilisi maksukordasid; on mures, et need privileegid võivad olla takistuseks teel eesmärgini panna kõik kodanikud maksusüsteemi õiglaselt panustama;

191.  väljendab muret selle pärast, et taotlejate arv ja päritolu, tänu nendele kordadele kodakondsuse või residentsuse saanud isikute arv ning nende kordade kaudu investeeritud summad ja nende päritolu ei ole läbipaistvad; hindab asjaolu, et mõned liikmesriigid teevad nende kordade alusel kodakondsuse või residentsuse saanud üksikisikute nimed ja kodakondsused avalikuks; soovitab teistel liikmesriikidel seda eeskuju järgida;

192.  väljendab muret selle pärast, et OECD arvates võidakse investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordasid väärkasutada, et kahjustada ühise aruandlusstandardi hoolsuskohustuse menetlusi, mille tulemuseks on ühise aruandlusstandardi seisukohast ebakorrektne või mittetäielik aruandlus, eriti kui finantseerimisasutusele ei avalikustata kõiki maksuresidentsuse jurisdiktsioone; märgib, et OECD arvates on ühise aruandlusstandardi terviklikkust ohustavad viisarežiimid sellised, mis lubavad maksumaksja offshore-finantsvaradele madalamat tulumaksumäära (vähem kui 10 %) ja nn kuldse viisa režiimi pakkuvas jurisdiktsioonis ei nõua vähemalt 90 päeva olulist füüsilist kohalolekut;

193.  väljendab muret selle pärast, et Malta ja Küprose korrad(107) kuuluvad nende hulka, mis võivad olla ühise aruandlusstandardi terviklikkust ohustavad;

194.  järeldab, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade võimalikud majanduslikud eelised ei kompenseeri nendega kaasnevaid tõsiseid rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise riske;

195.  kutsub liikmesriike üles tegema võimalikult kiiresti algust kõikide olemasolevate investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse andmise kordade järkjärgulise kaotamisega;

196.  rõhutab, et seni peaksid liikmesriigid nõudma, et nende kordade kaudu kodakondsuse või residentsuse taotlejad viibiksid riigis füüsiliselt kohal, ning tagama, et taotlejate suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed on läbi viidud viienda rahapesuvastase direktiivi nõuete kohaselt; rõhutab, et viiendas rahapesuvastases direktiivis kehtestatakse riikliku taustaga isikute suhtes tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamine; kutsub liikmesriike üles tagama, et valitsused kannaksid lõplikku vastutust investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse taotlejate suhtes hoolsusmeetmete rakendamise eest; kutsub komisjoni üles hoolikalt ja pidevalt jälgima kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuetekohast rakendamist ja kohaldamist investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade raames, kuni need on igas liikmesriigis kehtetuks tunnistatud;

197.  märgib, et liikmesriigi elamisluba või kodakondsus annab selle saajale juurdepääsu paljudele õigustele tervel liidu territooriumil, sealhulgas Schengeni alal vabalt liikumise ja elamise õigus; kutsub seepärast investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordasid rakendavaid liikmesriike üles kuni nende kordade kehtetuks tunnistamiseni nõuetekohaselt kontrollima taotlejate tausta ja nende taotlust tagasi lükkama, kui nad kujutavad endast julgeolekuohtu, sealhulgas rahapesu oht; osutab veel kord investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade ohtudele, mis on seotud perekondade taasühendamisega, mille puhul investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse saanute perekonnaliikmed võivad omandada elamisloa või kodakondsuse minimaalse kontrolliga või üldse ilma selleta;

198.  palub sellega seoses kõigil liikmesriikidel koguda ja avaldada läbipaistvad andmeid oma investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade kohta, sealhulgas tagasilükatud avalduste arv ja tagasilükkamise põhjused; palub komisjonil, seni kuni need korrad lõplikult kaotatakse, tagada liikmesriikide vahel nende investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade valdkonnas parem andmekogumine ja teabevahetus, sealhulgas taotlejate kohta, kelle taotlus on julgeolekuprobleemide tõttu tagasi lükatud;

199.  on seisukohal, et seni kuni investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad lõplikult kaotatakse, peaksid liikmesriigid kehtestama nende kordade vahendajatele samasugused kohustused, nagu kehtivad kohustatud isikutele rahapesu tõkestamise alastes õigusaktides, ning kutsub liikmesriike üles vältima investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega seotud huvide konflikte, mis võivad tekkida siis, kui eraõiguslikud ettevõtted, kes aitasid valitsusel neid kordi välja töötada, juhtida ja edendada, viivad üksikisikute suhtes neid aidates ja toetades läbi sobivuskontrolli ja koostavad nende kodakondsuse või residentsuse taotlusi;

200.  väljendab heameelt komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruande üle, mis käsitleb investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavasid Euroopa Liidus (COM(2019)0012), märgib, et aruandes kinnitatakse, et mõlemat tüüpi kavad kujutavad endast tõsist ohtu liikmesriikidele ja liidule tervikuna, eelkõige julgeoleku, rahapesu, korruptsiooni, ELi eeskirjadest kõrvalehoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise seisukohast, ning et neid tõsiseid ohte süvendavad veelgi puudused kavade läbipaistvuses ja juhtimises; on mures selle pärast, et komisjon väljendab muret, et liikmesriikide võetud meetmed ei vähenda alati piisavalt investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadega kaasnevaid riske;

201.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse moodustada eksperdirühm, et tegeleda nende kavade läbipaistvuse, juhtimise ja turvalisusega seotud küsimustega; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on võtnud kohustuse jälgida viisanõudest vabastamise peatamise korra raames viisavabaduse saanud riikide poolt rakendatud investori kodakondsuskavade mõju; palub komisjonil kooskõlastada tagasilükatud taotlusi käsitleva teabe jagamist liikmesriikide vahel; palub, et komisjon hindaks järgmise riigiülese riskihindamise raames kodakondsuse ja residentsuse müümisega seotud riske; palub komisjonil hinnata, millisel määral on ELi kodanikud neid kavasid kasutanud;

4.2.Vabasadamad, tollilaod ja muud erimajandusvööndid

202.  väljendab heameelt asjaolu üle, et vabasadamad saavad viienda rahapesuvastase direktiivi kohaselt kohustatud isikuteks ning peavad täitma kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid ja teatama kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroodesse;

203.  märgib, et ELis saab vabasadamaid rajada vabatsooni menetluse teel; märgib, et vabatsoonid on suletud alad liidu tolliterritooriumil, kuhu liiduväliseid kaupu saab sisse tuua imporditollimaksudest, muudest tasudest (st maksudest) ja kaubanduspoliitilistest meetmetest vabana;

204.  tuletab meelde, et vabasadamad on vabatsoonide laod, mis olid algselt ette nähtud transiidikaupade säilitamiseks; mõistab hukka asjaolu, et nüüdseks on need muutunud populaarseks asendusvarade, sealhulgas kunsti, vääriskivide, antiikesemete, kulla ja veinikollektsioonide ladustamiseks, sageli alaliselt(108), ning vabasadamaid rahastatakse tundmatutest rahastamisallikatest; rõhutab, et vabasadamaid või vabatsoone ei tohi kasutada maksudest kõrvalehoidumiseks või selleks, et saavutada sama mõju kui maksuparadiisi puhul;

205.  märgib, et lisaks turvalisele säilitamisele motiveerivad vabasadama kasutust ka kõrge salastatuse tase ning imporditollimaksude ja kaudsete maksude, näiteks käibemaksu või kasutajamaksu edasilükkamine;

206.  rõhutab, et ELis on üle 80 vabatsooni(109) ja mitmeid tuhandeid ELi eriladustamisprotseduuride hulka kuuluvaid muid ladusid, eriti tolliladusid, mis võivad pakkuda samasugust salastatuse taset ja (kaudseid) maksusoodustusi(110);

207.  märgib, et liidu tolliseadustiku kohaselt on tolliladudel vabasadamatega peaaegu identne õiguslik alus; soovitab seetõttu, et nende suhtes kohaldataks vabasadamatega samaväärseid õiguslikke meetmeid, mille eesmärk on leevendada rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise riske (nagu viienda rahapesuvastase direktiivi meetmed); leiab, et ladudes peaks töötama piisaval arvul asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid, kes oleksid võimelised kontrollima laos toimuvat;

208.  märgib, et vabasadamatega seotud rahapesuriskid on otseselt seotud asendusvarade turu rahapesuriskidega;

209.  märgib, et viienda halduskoostöö direktiivi kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018 otsestel maksuhalduritel õigus saada taotluse korral juurdepääs rahapesuvastase direktiivi alusel kogutud laiemale teabele tegelike tulusaajate kohta; märgib, et ELi rahapesuvastased õigusaktid põhinevad usaldusel usaldusväärsete kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete uuringute ja rahapesuvastase võitluse järelevalvajana toimivate kohustatud üksuste hoolika kahtlastest tehingutest aruandluse vastu; märgib murega, et teatud olukordades on vabasadamates hoitavale teabele taotluse korral juurdepääs väga piiratud(111);

210.  kutsub komisjoni üles hindama, mil määral võidakse vabasadamaid ja laevalitsentse kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil(112); kutsub komisjoni üles esitama õigusloomega seotud ettepaneku, mis tagaks asjaomaste asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste, maksu- ja tolliasutuste ja Europoli vahelise automaatse teabevahetuse tegelike tulusaajate ning vabasadamates, tolliladudes või erimajandustsoonides tehtavate tehingute kohta, ning kehtestama jälgitavuse kohustuse;

211.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vabasadamate süsteemi kiireks järkjärguliseks kaotamiseks ELis;

212.  märgib, et pangasaladuse kotamine on viinud sellistesse uutesse varadesse investeerimisse nagu kunst, mis on viinud viimastel aastatel kunstituru kiire kasvuni; rõhutab, et vabatsoonid tagavad neile varadele ohutud ja suures osas tähelepanuta jäänud säilitusruumid, kus kauplemine võib toimuda maksustamata ja omandiõigus võib olla varjatud, samas kui kunst ise on jätkuvalt reguleerimata turg selliste asjaolude tõttu nagu raskused turuhindade kindlaksmääramisel ja spetsialistide leidmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et lihtsam on liigutada teise maailma otsa väärtuslik maal kui samas väärtuses raha;

4.3.Maksuamnestiad

213.  tuletab meelde(113), et amnestiaid tuleb kasutada äärmiselt ettevaatlikult või hoiduda üldse nende kasutamisest, kuna need kujutavad endast vaid lühiajalises perspektiivis lihtsat ja kiiret maksude kogumist, mida sageli kasutatakse eelarvelünkade täitmiseks, kuid need võivad ergutada residente maksudest kõrvale hoiduma ja ootama järgmist amnestiat, ilma et nende suhtes kohaldataks hoiatavaid sanktsioone või karistusi; kutsub maksuamnestiaid kehtestavaid liikmesriike nõudma tulusaajatelt selgitust varem deklareerimata jäetud rahaliste vahendite allikate kohta;

214.  kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide jõustatud varasemaid amnestiate programme ja eelkõige sisse nõutud avaliku sektori tulusid ning nende mõju keskpikas ja pikas perspektiivis maksubaasi volatiilsusele; nõuab liikmesriikidelt tungivalt selle tagamist, et varasematest ja tulevastest maksuamnestiatest kasu saavate isikutega seotud asjakohaseid andmeid jagataks nõuetekohaselt kohtute, õiguskaitseorganite ja maksuasutustega ning tagataks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eeskirjade järgimine ning võimaluse korral süüdistuste esitamine muude finantskuritegude eest;

215.  on seisukohal, et käitumisjuhendi töörühm peaks olema kohustatud iga maksuamnestia programmi läbi vaatama ja heaks kiitma enne, kui liikmesriik seda rakendama hakkab; on seisukohal, et maksumaksjal või ettevõtte tegelikul tulusaajal, kes on juba ühest või mitmest maksuamnestiast kasu saanud, ei tohiks kunagi olla õigus saada uut amnestiat; nõuab, et riikide ametiasutused, kes haldavad maksuamnestiast kasu saanud isikute andmeid, vahetaksid andmeid õiguskaitseorganite või teiste pädevate asutustega, kes tegelevad muude kuritegude kui maksupettuste või maksudest kõrvalehoidumise uurimisega;

4.4.Halduskoostöö

216.  võtab teadmiseks asjaolu, et otseste maksude valdkonna halduskoostöö hõlmab nüüd nii üksikisikust kui ka äriühingust maksumaksjaid;

217.  rõhutab, et rahvusvaheliste halduskoostöö alaste eeskirjade puhul on tegemist miinimumnõuetega; on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem, kui vaid järgima kõnealuseid miinimumnõudeid; palub liikmesriikidel kõrvaldada veelgi haldus- ja õiguskoostöö takistusi;

218.  tunneb heameelt asjaolu üle, et esimeses maksustamisalase halduskoostöö direktiivis rakendatud automaatse teabevahetuse ülemaailmse standardi vastuvõtmise ja 2003. aasta hoiuste direktiivi kehtetuks tunnistamisega on loodud ELi ühtne teabevahetuse mehhanism;

5.Rahapesuvastane võitlus

219.  rõhutab, et rahapesu võib võtta mitmesuguseid vorme ja rahapesu objektiks oleva raha päritolu võib olla seotud mitmesuguse ebaseadusliku tegevusega, nagu korruptsioon, relva- ja inimkaubandus, uimastikaubandus, maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettus, ning seda võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks; märgib murega, et ELis on kuritegelikul teel saadud tulu hinnanguliselt 110 miljardit eurot aastas(114), mis on 1 % liidu kogu SKPst; rõhutab, et komisjoni hinnangul on mõnes liikmesriigis kuni 70 % rahapesu juhtumitest piiriülese mõõtmega(115); märgib lisaks, et ÜRO hinnangul(116) on rahapesu ulatus 2–5 % kogu maailma SKPst ehk ligikaudu 715 miljardit kuni 1,87 triljonit eurot aastas;

220.  rõhutab, et mitmed hiljutised rahapesu juhtumid liidus on seotud kapitali, valitseva eliidi ja/või Venemaalt ja eelkõige Sõltumatute Riikide Ühenduset (SRÜ) pärit kodanikega; väljendab muret ohu pärast, mida kujutab Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit ebaseaduslik tulu, mis siseneb Euroopa finantssüsteemi rahapesu eesmärgil, et seda edasi kasutada kuritegeliku tegevuse rahastamiseks; rõhutab, et see tulu ohustab ELi kodanike julgeolekut ning tekitab seaduskuulekate kodanike ja ettevõtjate jaoks moonutusi ja seab nad ebaõiglasesse konkurentsiolukorda; on seisukohal, et lisaks kapitali väljavoolule, mida ei saa ohjeldada ilma päritoluriigi majandus- ja haldusprobleemide lahendamiseta, ning rahapesule üksnes kriminaalsetel põhjustel viiakse sellist vaenulikku tegevust, mille eesmärk on nõrgestada Euroopa demokraatlikke riike, nende majandust ja institutsioone, läbi niisuguses ulatuses, et see destabiliseeriks Euroopa kontinenti; nõuab, et liikmesriigid teeksid Venemaalt liitu siseneva kapitali kontrollimisel paremat koostööd;

221.  kordab oma nõudmist(117) kehtestada inimõiguste rikkumiste suhtes kogu ELi hõlmavad sanktsioonid USA inimõiguste rikkumist reguleeriva üldakti (Global Magnitsky Act) eeskujul, mis peaks võimaldama määrata viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone (nagu vara ja varaliste õiguste blokeerimine ELi jurisdiktsioonis) üksikutele riigiametnikele või isikutele, kes tegutsevad ametniku pädevuses ja kes on vastutavad korruptsioonijuhtumite või inimõiguste raskete rikkumiste eest; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlament võttis vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(118); nõuab suuremat kontrolli ja järelevalvet pankade mitteresidentide portfellide üle ja nende selle osa üle, mis on pärit riikidest, mis kujutavad endast liidule julgeolekuriske;

222.  tunneb heameelt neljanda ja viienda rahapesuvastase direktiivi vastuvõtmise üle; rõhutab, et need aitavad märkimisväärselt kaasa liidu jõupingutuste parandamisele kuritegevuse tulemusel saadud vahendite rahapesu vastu võitlemise ja terroristliku tegevuse rahastamise tõkestamise valdkonnas; märgib, et liidu rahapesuvastane raamistik tugineb peaasjalikult rahapesu ennetavale lähenemisviisile ja selles keskendutakse kahtlustäratavate tehingute tuvastamisele ja neist teatamisele;

223.  taunib asjaolu, et liikmesriigid ei ole ettenähtud tähtaja jooksul neljandat rahapesuvastast direktiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse täielikult või osaliselt üle võtta suutnud ja et sel põhjusel on komisjon olnud sunnitud nende vastu algatama rikkumismenetlused, sealhulgas pöörduma Euroopa Liidu Kohtu poole(119); kutsub neid liikmesriike üles seda olukorda kiiresti parandama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid eelkõige oma seaduslikku kohustust järgida viienda rahapesuvastase direktiivi siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaega, milleks on 10. jaanuar 2020; rõhutab ja tervitab nõukogu 23. novembri 2018. aasta järeldusi, milles kutsutakse liikmesriike üles võtma viies rahapesuvastane direktiiv üle siseriiklikesse õigusaktidesse enne 2020. aasta tähtaega; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära olemasolevaid vahendeid, et toetada liikmesriike ja tagada, et nad võtavad nõuetekohaselt üle viienda rahapesuvastase direktiivi ja rakendavad seda niipea kui võimalik;

224.  tuletab meelde kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete väga suurt tähtsust kohustusliku „tunne oma klienti“ põhimõtte osana, mille kohaselt peavad kohustatud isikud oma kliendid ja nende vahendite allikad, samuti varade tegelikud tulusaajad nõuetekohaselt tuvastama, sealhulgas peatama anonüümsete kontode kasutamise; taunib asjaolu, et mõned finantsasutused ja nendega seotud ärimudelid on rahapesu aktiivselt hõlbustanud; kutsub erasektorit üles võtma endale terrorismi rahastamise vastases võitluses ja terroristliku tegevuse tõkestamisel aktiivse rolli, niivõrd, kuivõrd see on võimalik; kutsub finantsasutusi üles vaatama aktiivselt läbi oma sisemenetlused, et vältida igasugust rahapesu riski;

225.  tunneb heameelt nõukogus 4. detsembril 2018 vastu võetud tegevuskava üle, mis sisaldab mitut muud kui seadusandlikku meedet, et paremini võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu liidus; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt teada tegevuskava rakendamist puudutavatest edusammudest;

226.  tunneb muret selle pärast, et puudub konkreetne kord Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete aususe hindamiseks ja läbivaatamiseks, eriti juhtudel, kui neid süüdistatakse ametlikult kuritegevuses; nõuab mehhanisme Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete käitumise ja kombekohasuse jälgimiseks ja hindamiseks ning nõuab liikmete kaitsmist nad ametisse nimetanud organi võimu kuritarvitamise eest;

227.  mõistab hukka asjaolu, et rahapesuvastaste nõuete täitmise süsteemsed rikkumised koos ebaefektiivse järelevalvega on toonud Euroopa pankades kaasa mitmeid hiljutisi suuri rahapesujuhtumeid, mis on olnud seotud kõige tavalisemate „tunne oma klienti“ põhimõtte ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuete rikkumisega;

228.  tuletab meelde, et „tunne oma klienti“ põhimõtte ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamine on väga oluline ja see peaks jätkuma kogu ärisuhte ajal ning et klientide tehinguid tuleks kahtlaste või ebatavaliste tegevuste tuvastamiseks järjepidevalt ja tähelepanelikult jälgida; tuletab sellega seoses meelde kohustatud isikute kohustust teavitada siseriiklikke rahapesu andmebüroosid omal algatusel rahapesu kahtlusega tehingutest, seotud eelkuritegudest või terrorismi rahastamisest; peab kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Parlamendi pingutustele lubatakse viienda rahapesuvastase direktiiviga sellisel füüsilisel isikul või sellistel füüsilistel isikutel, kes on kõrgema astme juhi ametikohal viimase abinõuna registreerida end äriühingu või usaldusfondi tegelike tulusaajatena, samal ajal kui tegelik tulusaaja ei ole teada või on nende suhtes kahtlusi; kutsub komisjoni üles rahapesuvastase direktiivi ELis kehtivate eeskirjade järgmise läbivaatamisega seoses hindama selgelt mõju, mida need sätted avaldavad tegelikku tulusaajat puudutava usaldusväärse teabe kättesaadavusele liikmesriikides, ning tegema ettepaneku nende kaotamiseks juhul, kui sätted soodustavad kuritarvitamist, eesmärgiga varjata tegeliku tulusaaja isikusamasust;

229.  märgib, et mõnes liikmesriigis on ebaselged jõukuse kontrollimise mehhanismid kuritegelikul teel saadud tulu jälgimiseks; rõhutab, et see mehhanism koosneb sageli kohtumäärusest, millega nõutakse, et isik, keda võib põhjendatult kahtlustada raskes kuriteos osalemises või seotuses raskes kuriteos osalenud või osaleva isikuga, selgitaks, mis laadi ja kui ulatuslik on tema huvi seoses konkreetse varaga ning kuidas see vara hangiti, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et vastaja teadaolev seaduslikul teel saadud sissetulek oleks selle vara omandamiseks ebapiisav; kutsub komisjoni üles hindama sellise meetme mõju ja teostatavust liidu tasandil;

230.  tunneb heameelt teatavate liikmesriikide otsuse üle keelustada esitajaaktsiate emiteerimine ja näha ette olemasolevate esitajaaktsiate muutmine nimelisteks väärtpaberiteks; palub liikmesriikidel kaaluda vajadust rakendada oma jurisdiktsioonis sarnaseid meetmeid, pidades silmas viienda rahapesuvastase direktiivi uusi sätteid, mis puudutavad tegelikke tulusaajaid käsitlevat aruandlust ja kindlakstehtud riske;

231.  rõhutab pakilist vajadust luua liidu õigusasutuste vaheline tõhusam teabevahetussüsteem, mis asendaks kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi traditsioonilisi vahendeid, mille puhul on menetlused pikad ja koormavad ning kahjustavad seetõttu rahapesu ja muude raskete kuritegude piiriülest uurimist; kordab komisjonile tehtud üleskutset hinnata seadusandlike meetmete vajalikkust selles valdkonnas;

232.  palub komisjonil hinnata selliste seaduslike vahendite nagu eriotstarbeliste rahastamisvahendite, eriotstarbeliste üksuste ja mitteheategevuslike usaldusfondide rolli ja eriti nende rahapesuga seotud riske, eelkõige Ühendkuningriigis, Briti kroonile alluvatel aladel ja ülemereterritooriumidel, ning anda sellest aru Euroopa Parlamendile;

233.  nõuab tungivalt, et finantsturgudel riigivõlakirju emiteerides järgiksid liikmesriigid täielikult rahapesuvastaseid õigusakte; on seisukohal, et hoolsuskohustus on sellistes finantstehingutes samuti rangelt vajalik;

234.  märgib, et ainuüksi TAX3-komisjoni mandaadi ajal on avalikustatud kolm kahetsusväärset juhtumit, kus raha on pestud ELi pankade kaudu: ING Bank N.V. tunnistas hiljuti tõsiseid puudusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste sätete kohaldamisel ja nõustus Madalmaade riigiprokuratuuriga saavutatud kokkuleppe raames maksma 775 miljonit eurot(120); Läti ABLV Pank alustas vabatahtliku likvideerimisega pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide finantskuritegude õiguskaitsevõrgustik (FinCEN) tegi ettepaneku keelata ABLV-l omada rahapesu probleemide tõttu USAs korrespondentkontot(121), ning Danske Bank tunnistas pärast 15 000 klienti ja Eesti filiaaliga seotud umbes 9,5 miljonit tehingut käsitlevat uurimist, et suured puudused panga juhtimis- ja kontrollisüsteemides võimaldasid kasutada panga Eesti filiaali kahtlaste tehingute jaoks(122);

235.  märgib murega, et nn Troika Laundromati (rahapesupangad) juhtum paljastas, kuidas 4,6 miljardit USA dollarit Venemaalt ja mujalt pärit raha liikus läbi Euroopa pankade ja äriühingute; toonitab, et skandaali keskmes on Troika Dialog, mis oli varem üks suurimaid eraomanduses olnud Vene investeerimispanku, ja võrgustik, mis võis võimaldada Vene valitseval eliidil kasutada ebaseaduslikku tulu salaja aktsiate omandamiseks riigifirmades, kinnisvara ostmiseks nii Venemaal kui ka välismaal ja luksusesemete ostmiseks; taunib asjaolu, et väidetavalt olid nende kahtlaste tehingutega seotud mitmed Euroopa pangad, nimelt Danske Bank, Swedbank AB, Nordea Bank Abp, ING Groep NV, Credit Agricole SA, Deutsche Bank AG, KBC Group NV, Raiffeisen Bank International AG, ABN Amro Group NV, Cooperatieve Rabobank U.A. ja Turkiye Garanti Bankasi A.S. Hollandi üksus;

236.  märgib, et Danske Banki puhul toimus Eesti filiaali kaudu rohkem kui 200 miljardi euro väärtuses tehinguid(123), ilma et pank oleks kohaldanud piisavalt sisemisi rahapesuvastaseid ja „tunne oma klienti“ põhimõttega seotud menetlusi, mida pank ka ise hiljem tunnistas ja nii Eesti kui ka Taani finantsjärelevalveasutused kinnitasid; on seisukohal, et see läbikukkumine näitab nii panga kui ka riigi pädevate asutuste täielikku vastutuse puudumist; kutsub pädevaid asutusi üles viima kõigis Euroopa pankades viivitamata läbi rahapesuvastaste ja „tunne oma klienti“ põhimõttega seotud meetmete piisavuse hindamisi, et tagada liidu rahapestuvastaste õigusaktide nõuetekohane täitmine;

237.  märgib lisaks, et uurimise kohaselt on kahtlaste tehingutega seotud olnud Danske Banki Eesti filiaali 6200 klienti, nendest ligikaudu 500 klienti on olnud seotud avalikult teatavaks tehtud rahapesuskeemidega, 177 Venemaa rahapesuskandaaliga, 75 Aserbaidžaani rahapesuskandaaliga ning 53 klienti olid äriühingud, kes jagasid aadresse ja esimehi(124); palub asjaomastel riiklikel asutustel uurida, kuhu suunati Danske Banki Eesti filiaali 6200 kliendi kahtlased tehingud, kinnitamaks, et pestud raha ei kasutatud edasiste kuritegude toimepanemiseks; kutsub asjaomaseid riiklikke asutusi üles tegema selles küsimuses nõuetekohast koostööd, sest kahtlaste tehingute ahel on ilmselgelt piiriülene;

238.  rõhutab, et EKP tühistas Malta Pilatus Banki pangandustegevuse loa pärast seda, kui selle esimees ja ainuosanik Ali Sadr Hashemi Nejad vahistati Ameerika Ühendriikides muu hulgas rahapesuga seotud süüdistuste tõttu; rõhutab, et EBA jõudis järeldusele, et Malta rahapesu andmebüroo rikkus ELi õigust, sest ei teostanud Pilatus Banki suhtes tõhusat järelevalvet muu hulgas menetluslike puudujääkide ja järelevalvemeetmete puudumise tõttu; märgib, et 8. novembril 2018. aastal saatis komisjon Malta rahapesu andmebüroole ametliku arvamuse, milles kutsus teda üles võtma oma õiguslike kohustuste täitmiseks lisameetmeid(125); palub Malta rahapesu andmebürool võtta meetmeid vastavate soovituste järgimiseks;

239.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu juures asuva Malta alalise esindaja poolt TAX3-komisjonile saadetud kirja vastuseks asjaomase komisjoni murele seoses mõne Malta riikliku taustaga isiku väidetava seotusega võimaliku uue rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumiga, mis on seotud Araabia Ühendemiraatides asuva ettevõttega 17 Black(126); peab kahetsusväärseks, et saadud vastused ei ole täpsed; on mures Malta ametivõimude ilmse poliitilise tegevusetuse pärast; on eriti mures asjaolu pärast, et ettevõttega 17 Black seotud paljastuste kohaselt näivad juhtumiga seotud olevat riikliku taustaga isikud Malta valitsuse kõrgeimal tasandil; kutsub Malta ametivõime üles paluma Araabia Ühendemiraatidelt tõendeid õigusabi kirja vormis; kutsub Araabia Ühendemiraate üles tegema Malta ja ELi ametiasutustega koostööd ning tagama, et ettevõtte 17 Black pangakontodel külmutatud rahalised vahendid jäävad külmutatuks kuni põhjaliku uurimise läbiviimise lõpuni; rõhutab eelkõige, et ilmselt ei ole ei Malta rahapesu andmebüroo ega ka Malta politseiülem sõltumatud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et väidetavate korruptsioonijuhtumitega seotud riikliku taustaga isikute suhtes ei ole siiani meetmeid võetud; rõhutab, et Maltaga seotud uurimisele tuleks kasuks ad hoc kokkuleppe alusel ühise uurimisrühma loomine(127), et kõrvaldada tõsised kahtlused käimasoleva riikliku uurimise sõltumatuse ja kvaliteedi suhtes Europoli ja Eurojusti toel;

240.  märgib, et ajal, mil uuriv ajakirjanik Daphne Caruana Galizia mõrvati, töötas ta suurima talle teatavaks saanud infolekke kallal, mis pärines Malta elektrijaama käitava ettevõtte ElectroGasi serveritest; märgib lisaks, et ettevõtte 17 Black omanik, kes pidi kandma suuri rahasummasid Malta riikliku taustaga isikutele, kes vastutavad kõnealuse elektrijaama eest, on ka ElectroGasi direktor ja aktsionär;

241.  peab murettekitavaks rahapesu sagenemist seoses ettevõtlustegevuse muude vormidega, eelkõige nn lendava raha (flying money) ja kurikuulsate tänavate (notorious streets) nähtust; rõhutab, et nende probleemide käsitlemiseks Euroopa linnades on vaja tugevamat kooskõlastamist ja koostööd kohalike ja piirkondlike haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel;

242.  on teadlik sellest, et praegune rahapesuvastase võitluse õigusraamistik on seni koosnenud direktiividest ja põhineb minimaalsel ühtlustamisel, mistõttu on liikmesriikide riiklikud järelevalve- ja jõustamistavad erinevad; palub komisjonil rahapesuvastase võitluse õigusaktide tulevase läbivaatamise käigus nõutavas mõjuhinnangus hinnata, kas määrus oleks sobivam õigusakt kui direktiiv; nõuab sellega seoses, et rahapesuvastase võitluse õigusaktide määruseks muutmine oleks kiire, kui mõjuhinnangus seda soovitatakse;

5.1.Rahapesuvastase võitluse ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste koostöö Euroopa Liidus

243.  tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast hiljutisi rahapesuvastaste eeskirjade rikkumisi või väidetavaid rikkumisi teatas komisjoni president oma 12. septembri 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et võetakse täiendavaid meetmeid;

244.  nõuab vajalikku suuremat kontrolli ja pidevat järelevalvet liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate juhatuse liikmete ja aktsionäride üle ning rõhutab eelkõige pankade litsentside või samaväärsete erilubade kehtetuks tunnistamise keerukust;

245.  toetab komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi, EKP ja Euroopa järelevalveasutuste esindajatest ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee rahapesu tõkestamise allkomitee esimehest koosneva ühise töörühma tööd, mille eesmärk on tuvastada praegused puudused ning pakkuda välja meetmeid järelevalve- ja õiguskaitseasutuste tõhusaks koostööks, nende tegevuse koordineerimiseks ja nendevaheliseks teabevahetuseks;

246.  järeldab, et praegune finantsasutuste rahapesuvastase võitluse koordineerimise ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tase, eriti piiriülese mõjuga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse puhul, ei ole piisav, et tegeleda asjaomase sektori praeguste probleemidega ning et liit ei ole hetkel võimeline rakendama kooskõlastatud rahapesuvastaseid eeskirju ja tavasid;

247.  nõuab, et hinnataks pikaajalisi eesmärke, mis viiksid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku tugevdamiseni, nagu seda on mainitud aruteludokumendis rahapesuvastase võitluse ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste tõhusa koostöökava võimalike elementide kohta(128), näiteks ELi tasandi mehhanismi loomist, et finantssektori üksuste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalveasutuste tegevust paremini kooskõlastada, eriti olukordades, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse probleemid võivad kaasa tuua piiriüleseid tagajärgi, ning rahapesu tõkestamise järelevalve võimalikku tsentraliseerimist olemasoleva või uue liidu organi kaudu, kellel on volitus jõustada liikmesriikides ühtlustatud eeskirju ja tavasid; toetab edasiste jõupingutuste tegemist rahapesuvastase järelevalve tsentraliseerimiseks ja on seisukohal, et sellise mehhanismi loomise korral tuleks talle eraldada piisavad inim- ja rahalised ressursid, et ta saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita;

248.  tuletab meelde, et Euroopa Keskpangal on pädevus ja kohustus tühistada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade tõsiste rikkumiste korral krediidiasutuse tegevusluba; märgib siiski, et Euroopa Keskpank sõltub täielikult riiklikest rahapesuvastase võitluse järelevalveasutustest teabe saamisel taoliste rikkumiste kohta, mille on avastanud riiklikud asutused; kutsub seetõttu riiklikke rahapesuvastase võitluse järelevalveasutusi üles tegema EKP-le kvaliteetse teabe õigeaegselt kättesaadavaks, et EKP saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; tunneb sellega seoses heameelt mitmepoolse kokkuleppe üle, mis käsitleb teabevahetuse praktilist korda EKP ja kõigi pädevate asutuste vahel, kes vastutavad krediidi- ja finantsasutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmise eest neljanda rahapesuvastase direktiivi raames;

249.  on seisukohal, et usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastast järelevalvet ei saa käsitleda teineteisest eraldi; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on nende otsustusstruktuuride, nappide volituste ja piiratud ressursside tõttu piiratud suutlikkus võtta endale rahapesu vastase võitluse valdkonnas olulisem roll; rõhutab, et EBA peaks endale selles võitluses võtma juhirolli, tehes samas tihedat koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA), ning seetõttu tuleks talle anda kiiremas korras piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et tulemuslikult kaasa aidata järjepidevale ja tõhusale järelevalvele, vältimaks finantssüsteemi kasutamist rahapesu eesmärgil, viies muu hulgas läbi pädevate asutuste riskihindamist ja kontrolli tema tegevuse üldises raamistikus; nõuab nende kontrollide ulatuslikumat avalikustamist ja eelkõige riigi või ELi tasandil tuvastatud tõsiste puuduste korral asjakohase teabe süstemaatilist esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule(129);

250.  märgib, et riiklike finantsjärelevalveasutuste tähtsus on suurenenud; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks pärast EBAga konsulteerimist ettepaneku mehhanismide kohta, mis hõlbustaksid finantsjärelevalveasutuste vahelist suuremat koostööd ja kooskõlastamist; nõuab pikas perspektiivis erinevate riiklike rahapesuvastase võitluse asutuste järelevalvemenetluste suuremat ühtlustamist;

251.  kiidab heaks komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatise liidu finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise kohta (COM(2018)0645) ja selles sisalduva Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamisega seoses tehtud ettepaneku tugevdada järelevalve ühtsust; on seisukohal, et EBA peaks võtma endale liidu tasandil juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, et kaitsta finantssüsteemi tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest, pidades silmas võimalikke ebasoovitavaid süsteemseid tagajärgi liidu finantsstabiilsusele, mis võiksid tuleneda finantssektori kuritarvitamisest rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, ning võttes arvesse kogemusi, mille EBA kui kõigi liikmesriikide üle järelevalve teostamise volitustega asutus on juba saanud pangandussektori kaitsmisel selliste rikkumiste eest;

252.  võtab teadmiseks EBA mure seoses kapitalinõuete direktiivi (2013/36/EL), mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, rakendamisega(130); kiidab heaks EBA antud soovitused ELi kehtiva õigusraamistiku põhjustatud puuduste kõrvaldamiseks; kutsub liikmesriike üles võtma hiljuti vastu võetud kapitalinõuete direktiivi muudatused kiiresti üle oma siseriiklikku õigusesse;

5.2.Rahapesu andmebüroode koostöö

253.  tuletab meelde, et vastavalt viiendale rahapesuvastasele direktiivile on liikmesriigid kohustatud looma automatiseeritud tsentraliseeritud mehhanismid, mis võimaldavad panga- ja maksekontode omanike kiiret tuvastamist, ning tagama, et mis tahes rahapesu andmebüroo suudab õigeaegselt edastada kõnealustes tsentraliseeritud mehhanismides sisalduvat teavet mis tahes teisele rahapesu andmebüroole; rõhutab, kui oluline on saada õigeaegselt juurdepääs teabele, et hoida ära finantskuritegusid ja uurimiste lõpetamist; kutsub liikmesriike üles nende mehhanismide loomist kiirendama, et liikmesriikide rahapesu andmebürood saaksid üksteisega rahapesu tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks tõhusalt koostööd teha; soovitab tungivalt, et liikmesriikide rahapesu andmebürood kasutaksid FIU-net süsteemi; märgib, kui oluline on andmekaitse ka selles valdkonnas;

254.  on seisukohal, et rahapesu vastu tõhusalt võitlemiseks on oluline, et riiklikele rahapesu andmebüroodele antaks piisavad vahendid ja suutlikkus;

255.  rõhutab, et rahapesu tõhusaks tõkestamiseks on koostöö oluline mitte ainult liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahel, vaid ka liikmesriikide rahapesu andmebüroode ja kolmandate riikide rahapesu andmebüroode vahel; võtab teadmiseks poliitilised kokkulepped institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kohta(131) eesmärgiga võtta tulevikus vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK;

256.  kutsub komisjoni üles töötama rahapesu andmebüroode jaoks välja erikoolitused, võttes eelkõige arvesse väiksemat suutlikkust mõnedes liikmesriikides; võtab teadmiseks 159st rahapesu andmebüroost koosneva Egmonti rühma panuse ja selle eesmärgi tugevdada rahapesu andmebüroode operatiivkoostööd, soodustades arvukate projektide jätkamist ja elluviimist; ootab komisjoni hinnangut rahapesu andmebüroode ja kolmandate riikide koostöö raamistikule ning takistustele ja võimalustele rahapesu andmebüroode vahelise koostöö tõhustamiseks liidus, sealhulgas võimalusele luua koordineerimis- ja toetusmehhanism; tuletab meelde, et see hindamine peaks saama valmis 1. juuniks 2019; kutsub komisjoni üles kaaluma nimetatud võimalust esitada seadusandlik ettepanek ELi rahapesu andmebüroo loomiseks, millega luuakse ühise uurimistöö ja koordineerimiskeskus, millel on oma teatav sõltumatus ja uurimispädevus piiriüleste finantskuritegude valdkonnas, ning varajase hoiatamise mehhanismi loomiseks; on seisukohal, et ELi rahapesu andmebürool peaks olema lai roll liikmesriikide rahapesu andmebüroode koordineerimisel, abistamisel ja toetamisel piiriüleste juhtumite puhul, et laiendada teabevahetust ja tagada piiriüleste juhtumite ühine analüüsimine ning töö tihe kooskõlastamine;

257.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega aktiivset koostööd, et leida mehhanisme, mis parandaksid ja tugevdaksid liikmesriikide rahapesu andmebüroode koostööd kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu OECD ja rahapesuvastane töökond, vastavaid meetmeid; on seisukohal, et selle tulemusena saavutatavas mis tahes kokkuleppes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta isikuandmete kaitset;

258.  palub komisjonil koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, milles hinnatakse, kas erinevused liikmesriikide rahapesu andmebüroode staatuses ja korralduses takistavad koostööd piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastases võitluses;

259.  juhib tähelepanu sellele, et kahtlaste tehingute kohta esitatavate teadete vormi ja künniseid puudutavate standardite puudumine liikmesriikide vahel ja erinevate kohustatud isikute suhtes teeb rahapesu andmebüroode vahelise teabe töötlemise ja vahetamise raskemaks; kutsub komisjoni üles uurima EBA kaasabil mehhanisme, et luua võimalikult kiiresti kohustatud isikute standarditud aruandevormid, et hõlbustada ja parandada rahapesu andmebüroode vahelist andmete töötlemist ja vahetamist piiriülese mõõtmega juhtumite puhul, ning kaaluma kahtlaste tehingute künniste standardimist;

260.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua kahtlaste tehingute teadete automaatsed otsingusüsteemid, mis võimaldaksid liikmesriikide rahapesu andmebüroodel otsida selliseid tehinguid ning nende algatajaid ja saajaid, millest on eri liikmesriikides korduvalt teatatud kui kahtlastest tehingutest ning algatajatest ja saajatest;

261.  ergutab pädevaid asutusi ja rahapesu andmebüroosid tegema koostööd finantsasutuste ja muude kohustatud isikutega, et parandada kahtlastest tehingutest teatamist ning vähendada nn kaitsvat aruandlust, aidates seeläbi tagada, et rahapesu andmebürood saavad oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks rohkem kasulikku, sihipärasemat ja täielikku teavet, tagades samal ajal isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete täitmise;

262.  tuletab meelde, kui oluline on töötada välja tõhustatud dialoogi-, kommunikatsiooni- ja teabevahetuskanalid riigiasutuste ja konkreetsete erasektori sidusrühmade vahel, mida üldiselt tuntakse avaliku ja erasektori partnerlusena, eelkõige rahapesuvastase direktiivi kohaste kohustatud isikute puhul, ning rõhutab, et on olemas üksainus riikideülene avaliku ja erasektori partnerlus – Europoli finantsteabe avaliku ja erasektori partnerlus –, mis edendab strateegilist teabevahetust pankade, rahapesu andmebüroode, õiguskaitseasutuste ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, ja sellel on positiivsed tulemused;

263.  toetab rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseasutuste, sealhulgas Europoli vahelise teabevahetuse pidevat parandamist; on seisukohal, et selline partnerlus tuleks luua uute tehnoloogiate, sealhulgas virtuaalvarade valdkonnas, et muuta liikmesriikide juba toimuv tegevus ametlikuks; palub Euroopa Andmekaitsenõukogul anda lisaselgitusi turuosalistele, kes osana oma hoolsuskohustusest töötlevad isikuandmeid, et võimaldada neil järgida asjakohaseid andmekaitse sätteid;

264.  rõhutab, et riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode vahelise koostöö suurendamine ja parandamine on väga oluline, et võidelda tõhusalt rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; rõhutab lisaks, et rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus nõuab ka rahapesu andmebüroode ja tolliasutuste head koostööd;

265.  palub, et komisjon annaks aru liikmesriikide rahapesu andmebüroode hetkeolukorrast ja parendustest seoses teabe levitamise, vahetamise ja töötlemisega, tuginedes PANA-komisjoni soovitustele(132) ja liikmesriikide rahapesu andmebüroode platvormi koostatud ülevaatlikule aruandele;

5.3.Kohustatud isikud (kohaldamisala)

266.  tunneb heameelt asjaolu üle, et viienda rahapesuvastase direktiiviga on laiendatud kohustatud isikute loendit, et hõlmata krüpto- ja usaldusraha vahetusteenuse pakkujaid, rahakotiteenuse pakkujaid, kunstikauplejaid ja vabasadamaid;

267.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et parandada kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete jõustamist, eelkõige selleks, et paremini selgitada, et kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuetekohase kohaldamise eest vastutab alati kohustatud isik, isegi allhanke korral, ja näha ette karistused juhul, kui allhanke korral on tegemist hooletuse või huvide konfliktiga; rõhutab viienda rahapesuvastase direktiivi kohast õiguslikku kohustust, et kohustatud isikud peavad teostama tõhustatud kontrolle ja koostama süstemaatiliselt aruandeid, kui nad järgivad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, mis on seotud ärisuhete või tehingutega, mis hõlmavad riike, mille komisjon on rahapesu seisukohast määratlenud suure riskiga kolmandate riikidena;

5.4.Registrid

268.  tunneb heameelt viiendas maksustamisalase halduskoostöö direktiivis sätestatud maksuhaldurite juurdepääsu üle tegelike tulusaajate ja muule kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega seotud teabele; tuletab meelde, et see juurdepääs on vajalik, et maksuhaldurid saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita;

269.  märgib, et liidu rahapesuvastase võitluse õigusaktid kohustavad liikmesriike looma keskregistrid, mis sisaldavad täielikku teavet ettevõtete ja usaldusfondide tegelike tulusaajate kohta, ning neid registreid omavahel siduma; tunneb heameelt asjaolu üle, et viies rahapesuvastane direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et tegelikku tulusaajat puudutav teave oleks kõigile üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kõigil juhtudel kättesaadav;

270.  märgib siiski, et usaldusfondide puhul on riiklikud registrid põhimõtteliselt kättesaadavad ainult neile, kes tõendavad juurdepääsu saamiseks oma õigustatud huvi; rõhutab, et liikmesriigid võivad edaspidigi avada vabalt üldsusele usaldusfondide tegelike tulusaajate registreid, nagu Euroopa Parlament on juba soovitanud; kutsub liikmesriike üles looma vabalt juurdepääsetavaid ja avatud andmeregistreid; tuletab igal juhul meelde, et tasu, mida nad võivad otsustada kehtestada, ei tohiks ületada teabe kättesaadavaks tegemise halduskulusid, mis hõlmab ka registrite hooldus- ja arenduskulusid;

271.  rõhutab, et komisjon peaks tagama tegelike tulusaajate registrite sidumise; on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima selle ühendatud süsteemi toimimist ning mõistliku aja jooksul hindama, kas see toimib nõuetekohaselt ja kas seda tuleks täiendada tegelike tulusaajate kohta ELi avaliku registri loomisega või muude vahenditega, millega saaks tõhusalt kõrvaldada võimalikud puudused; kutsub komisjoni samal ajal üles töötama välja ja avaldama tehnilised suunised, et lihtsustada liikmesriikide registrite vormi, koostalitlusvõime ja vastastikuse sidumise ühtsustamist; on seisukohal, et usaldusfondide tegelike tulusaajate läbipaistvuse tase peaks olema sama suur kui ettevõtete oma viienda rahapesuvastase direktiivi raames, tagades samal ajal asjakohased kaitsemeetmed;

272.  on mures, et tegelike tulusaajate registrites sisalduv teave ei ole alati piisav ja/või täpne; kutsub liikmesriike seetõttu üles tagama, et tegelike tulusaajate registrid sisaldaksid kontrollimehhanisme andmete täpsuse tagamiseks; kutsub komisjoni üles hindama oma läbivaatamiste käigus kontrollimehhanisme ja andmete usaldusväärsust;

273.  nõuab tegeliku tulusaaja mõiste rangemat ja täpset määratlemist, et tagada kõigi juriidilisi isikuid omavate või kontrollivate füüsiliste isikute kindlakstegemine;

274.  kordab vajadust selgete eeskirjade järele, millega lihtsustatakse tegelike tulusaajate otsest tuvastamist, sh usaldusfondide ja sarnaste üksuste kohustus eksisteerida kirjalikus vormis ja olla registreeritud liikmesriigis, kus usaldusfond on loodud, kus seda hallatakse või juhitakse;

275.  toob välja probleemi rahapesuga, mida tehakse välismaiste varifirmade kaudu Euroopa linnade kinnisvarasse investeerimisel; tuletab meelde, et komisjon peaks hindama maa ja kinnisvara registrite teabe ühtlustamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning nende registrite sidumise vajadust; kutsub komisjoni üles lisama asjaomasele aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku; on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema avalikult kättesaadav teave maa ja kinnisvara tegelike tulusaajate kohta;

276.  kordab oma seisukohta elukindluslepingute tegelike tulusaajate registrite loomise kohta, nagu seda väljendati viiendat rahapesuvastast direktiivi käsitlevates institutsioonidevahelistes läbirääkimistes; palub komisjonil hinnata, kas elukindlustuslepingute ja finantsinstrumentide puhul on otstarbekas ja vajalik teha tegelikke tulusaajaid käsitlev teave asjaomaste asutuste jaoks kättesaadavaks;

277.  märgib, et vastavalt viiendale rahapesuvastasele direktiivile peab komisjon analüüsima, kas konkreetsed meetmed ja mehhanismid, mis võimaldavad väljaspool liitu asutatud ettevõtete ja muude juriidiliste isikute tegelike tulusaajate teabe kogumist ja ligipääsetavust, on liidu ja liikmesriikide tasandil teostatavad; kutsub komisjoni üles esitama sellise mehhanismi kohta, juhul kui teostatavusuuring seda soodustab, seadusandliku ettepaneku;

5.5.Tehnoloogiaga seotud riskid ja virtuaalvarad, sealhulgas virtuaalvääringud ja krüptoraha

278.  rõhutab uute hajusraamatu tehnoloogiate, näiteks plokiahela tehnoloogia positiivset potentsiaali; märgib samal ajal, et uute tehnoloogiatega seotud makse- ja ülekandemeetodeid kuritarvitatakse kuritegelikul teel saadud raha pesuks või muude finantsrikkumiste toimepanemiseks järjest enam; tunnistab vajadust jälgida tehnoloogia kiiret arengut, tagamaks, et õigusaktides käsitletakse tõhusalt uute tehnoloogiate kuritarvitamist ja kuritegevust hõlbustavat anonüümsust, piiramata selle positiivset mõju;

279.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks põhjalikult asjaomaseid krüptorahaturul osalejaid, keda liidu rahapesu tõkestamise alased õigusaktid veel ei hõlma, ning laiendaks vajaduse korral kohustatud isikute loetelu, lisades eelkõige teenuseosutajad selliste tehingute valdkonnas, mis hõlmavad ühe või mitme virtuaalvääringu vahetamist; kutsub samal ajal liikmesriike üles võimalikult kiiresti üle võtma viienda rahapesuvastase direktiivi sätted, millega kehtestatakse kohustus seoses virtuaalvääringute rahakotiteenuse ja teenuste vahetamisega, et tuvastada nende kliendid, mis muudaks virtuaalvääringute anonüümse kasutamise väga keeruliseks;

280.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult tehnoloogia arengut, sealhulgas uuenduslike finantstehnoloogia ärimudelite kiiret levikut ja selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõttu nagu tehisintellekt, hajusraamatu tehnoloogiad, kognitiivne andmetöötlus ja masinõpe, et hinnata tehnoloogilisi riske ja võimalikke lünki ning suurendada vastupanuvõimet küberrünnakutele või süsteemi kokkuvarisemisele andmekaitse edendamise kaudu; ergutab pädevaid asutusi ja komisjoni põhjalikult hindama võimalikke süsteemseid riske, mis on seotud hajusraamatu tehnoloogia rakendustega;

281.  rõhutab, et virtuaalvarade areng ja kasutamine on pikaajaline suundumus, mis peaks järgnevate aastate jooksul jätkuma ja võimenduma, seda eelkõige tänu virtuaalvääringute kasutamisele eri otstarvetel, nagu ettevõtete rahastamine; palub, et komisjon töötaks ELi tasandil nende arengute reguleerimiseks välja sobiva raamistiku, tuginedes tööle, mida on tehtud rahvusvahelisel tasandil ja selliste ELi organite poolt nagu ESMA; on seisukohal, et see raamistik peaks pakkuma vajalikke kaitsemeetmeid virtuaalvaradega kaasnevate konkreetsete riskide vastu, ilma et see takistaks innovatsiooni;

282.  märgib eelkõige, et virtuaalvarade läbipaistmatust võidakse kasutada rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise hõlbustamiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks selged suunised tingimuste kohta, mille alusel võiks virtuaalvarasid MiFID 2 kohaselt liigitada olemasolevate või uute finantsinstrumentidena, ja selle kohta, millistes olukordades kohaldatakse ELi õigusakte algmüntide pakkumise suhtes;

283.  kutsub komisjoni üles hindama konkreetsete virtuaalvarade teatavate anonüümsusmeetmete keelustamist ning kaaluma vajaduse korral virtuaalvarade reguleerimist finantsinstrumentidena; on seisukohal, et rahapesu andmebüroodel peaks olema võimalik ühendada virtuaalvääringute ja krüptoraha aadressid virtuaalvara omaniku isikuga; on seisukohal, et komisjon peaks hindama virtuaalvarade kasutajate kohustusliku registreerimise võimalust; tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on juba võtnud eri liiki meetmeid selle valdkonna spetsiifiliste segmentide, näiteks algmüntide pakkumiste suhtes ja need võiksid olla inspiratsiooniallikaks ELi tulevastele meetmetele;

284.  rõhutab, et rahapesuvastane töökond toonitas hiljuti pakilist vajadust kooskõlastatud meetmete järele, mida kõik riigid peaksid võtma, et vältida virtuaalvarade kasutamist kuritegevuse ja terrorismi jaoks, kutsudes kõiki jurisdiktsioone tungivalt üles võtma õiguslikke ja praktilisi meetmeid, et vältida virtuaalvarade kuritarvitamist(133); kutsub komisjoni üles otsima võimalusi, kuidas lõimida ELi õigusraamistikku rahapesuvastase töökonna välja töötatud soovitused ja standardid virtuaalvarade kohta; rõhutab, et liit peaks jätkuvalt toetama sidusat ja kooskõlastatud rahvusvahelist regulatiivset raamistikku virtuaalvarade valdkonnas, tuginedes jõupingutustele, mida ta on teinud G20 raames;

285.  kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks viivitamata hinnangu selle kohta, millist mõju avaldavad rahapesule ja maksukuritegudele e-hasartmängud; on seisukohal, et sellise hinnangu koostamine on esmatähtis; märgib, et mõnes jurisdiktsioonis, sealhulgas teatavates Briti krooni valdustes, nagu Mani saarel, suureneb e-hasartmängusektor ja e-hasartmängud moodustavad seal juba 18 % riigi tuludest;

286.  võtab teadmiseks elektroonilise identifitseerimise ja „tunne oma klienti“ põhimõtte kaugtööprotsesside kohta tehtava eksperditasandi töö, milles uuritakse finantsasutuste võimalust oma kliente elektrooniliste identifitseerimisandmete (e-ID) abil ja ülekantava „tunne oma klienti“ põhimõttega digitaalselt tuvastada; palub komisjonil sellega seoses hinnata ELi e-identimise süsteemi kasutuselevõtmise võimalikke eeliseid; tuletab meelde, kui oluline on säilitada nõuetekohane tasakaal andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse ning selle vahel, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs teabele kriminaaluurimise eesmärgil;

5.6.Sanktsioonid

287.  rõhutab, et ELi rahapesuvastastes õigusaktides nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid rahapesu tõkestamise eeskirjade rikkumise eest sanktsioone; rõhutab, et need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad; nõuab liikmesriikides lihtsustatud menetluste kehtestamist rahapesuvastaste õigusaktide rikkumiste eest määratud finantssanktsioonide jõustamiseks;

288.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid avaldaksid võimalikult kiiresti ja täpselt teabe kehtestatud sanktsioonide laadi ja väärtuse kohta, lisaks teabele rikkumise liigi ja laadi ning vastutava isiku identiteedi kohta; kutsub liikmesriike üles kohaldama sanktsioone ja meetmeid ka juhtorgani liikmete ja muude füüsiliste isikute suhtes, kes on siseriikliku õiguse alusel vastutavad rahapesuvastaste eeskirjade rikkumise eest(134);

289.  palub komisjonil esitada iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile aruanne rahapesuvastaste õigusaktide rikkumise eest siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt määratavate sanktsioonide kohta;

290.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruse (EL) nr 2018/1805 (mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist)(135) vastuvõtmise üle, kuivõrd selle eesmärk on hõlbustada kuritegelikul teel saadud vara piiriülest sissenõudmist ja see aitab seetõttu suurendada liidu suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga ning kaotada kurjategijate ja terroristide rahastamise allikaid kogu liidus;

291.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil)(136)vastuvõtmise üle, kuivõrd sellega kehtestatakse uued kriminaalõiguse sätted ning hõlbustatakse tõhusamat ja kiiremat pädevate asutuste vahelist piiriülest koostööd, et ennetada tõhusamalt rahapesu ning sellega seotud terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamist; märgib, et liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et asjakohasel juhul arestivad või konfiskeerivad nende pädevad asutused kooskõlas direktiiviga 2014/42/EL(137) kasu, mis on saadud kuriteo toimepanemisest või sellele kaasaaitamisest, ja vahendid, mida niisuguse kuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks kasutati või kavatseti kasutada;

5.7.Rahvusvaheline mõõde

292.  märgib, et vastavalt neljandale rahapesuvastasele direktiivile on komisjon kohustatud tegema kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudujääke;

293.  on seisukohal, et kuigi tuleks arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil, eriti rahapesuvastase töökonna tehtavat tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise seisukohast suure riskiga kolmandate riikide kindlakstegemiseks, on oluline, et liidul oleks autonoomne loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määruse üle, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (C(2019)1326), ning väljendab kahetsust, et nõukogu esitas sellele delegeeritud õigusaktile vastuväite; tunneb sellega seoses ka heameelt komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määruse üle, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides(138);

294.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu direktiiviga (EL) 2015/849 kehtestatud kõrge riskitasemega kolmandate riikide tuvastamise metoodika, mis avaldati 22. juunil 2018(139); väljendab heameelt komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta hinnangu üle, mis puudutab prioriteetsusastmega 1 kolmandaid riike;

295.  rõhutab vajadust tagada rahapesuvastase võitluse seisukohast suure riskiga kolmandate riikide loetelu ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu vahel järjepidevus ja vastastikune täiendavus; kordab oma üleskutset usaldada komisjonile mõlema loetelu haldamisel keskne roll; kutsub komisjoni üles tagama jurisdiktsioonide sõelumisprotsessi läbipaistvus;

296.  on mures väidete pärast, mille kohaselt Šveitsi pädevad asutused ei täida nõuetekohaselt oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesandeid(140); kutsub komisjoni üles võtma neid aspekte arvesse suure riskiga kolmandate riikide loetelu ajakohastamisel ning Šveitsi ja liidu tulevastes kahepoolsetes suhetes;

297.  kutsub komisjoni üles pakkuma tehnilist abi kolmandatele riikidele, et töötada välja tõhusad süsteemid rahapesu vastu võitlemiseks ja selle võitluse järjepidevaks parandamiseks;

298.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et EL räägiks rahapesuvastases töökonnas ühel häälel ning osaleks aktiivselt käimasolevas arutelus töökonna reformi üle, et tugevdada selle ressursse ja legitiimsust; palub komisjonil kaasata Euroopa Parlamendi ametnikud vaatlejatena rahapesuvastase töökonna komisjoni delegatsiooni;

299.  kutsub komisjoni üles juhtima üleilmset algatust tegelike tulusaajate kohta avalike keskregistrite loomiseks kõigis jurisdiktsioonides; rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD ja ÜRO üliolulist rolli;

6.Maksustamise rahvusvaheline mõõde

300.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa õiglane maksusüsteem nõuab õiglasemat ülemaailmset maksukeskkonda; kordab oma üleskutset jälgida kolmandates riikides toimuvaid maksureforme;

301.  võtab teadmiseks mõnede kolmandate riikide püüdlused tegutseda otsustavalt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu; rõhutab siiski, et sellised reformid peaksid olema kooskõlas kehtivate WTO eeskirjadega;

302.  on seisukohal, et asjaomase komisjoni Washingtoni visiidil kogutud teave USA maksureformide ja nende võimaliku mõju kohta rahvusvahelisele koostööle on eriti oluline; leiab, et mõnede ekspertide sõnul võivad mõned USA 2017. aasta maksukärbete ja töökohtade õigusakti (Tax Cuts and Jobs Act) sätted olla vastuolus kehtivate WTO eeskirjadega; märgib, et USA maksureformi teatavate sätetega püütakse ühepoolselt ja ilma vastastikuseta taaselustada USA territooriumile omistatavaid riigiüleseid eeliseid (eeldusel, et vähemalt 50 % neist on loodud USA territooriumil); väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tegeleb praegu USA uue maksureformi BEAT, GILTI ja FDII(141) sätete võimaliku regulatiivse ja kaubandusliku mõju hindamisega; palub komisjonil hindamise tulemustest Euroopa Parlamendile teada anda;

303.  märgib, et välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) jaoks on välja töötatud kahte liiki valitsustevahelised kokkulepped, et aidata viia FATCA vastavusse rahvusvahelise õigusega(142); märgib, et ainult üks valitsustevaheliste kokkulepete mudel on vastastikune; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nende kokkulepete vastastikkus on tõsiselt tasakaalust väljas, kuna USA saab välisriikide valitsustelt tavaliselt palju rohkem teavet kui ta ise annab; kutsub komisjoni üles viima läbi kaardistamise, et analüüsida vastastikkuse määra USA ja liikmesriikide vahelises teabevahetuses;

304.  kutsub nõukogu üles andma komisjonile volituse pidada USAga läbirääkimisi kokkuleppe üle, mis tagaks FATCAs vastastikkuse;

305.  kordab oma 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis (USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele ja eelkõige nn juhuslikele ameeriklastele)(143) esitatud ettepanekuid, milles kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid, et kindlustada kõigi kodanike, eelkõige nn juhuslike ameeriklaste põhiõiguste tagamine;

306.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama ELi ühise lähenemisviisi FATCA suhtes, et kaitsta nõuetekohaselt ELi kodanike (eelkõige nn juhuslike ameeriklaste) õigusi ja tagada USAga toimuva automaatse teabevahetuse puhul vastastikkus, kusjuures eelistatud standard on CRS; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seniks kaaluma vajaduse korral vastumeetmete võtmist, näiteks kinnipeetava maksu kehtestamist, et tagada võrdsed tingimused, kui USA ei taga FATCA raamistikus vastastikkust;

307.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima selliste riikide äriühingu tulumaksu käsitlevaid sätteid, kes teevad rahvusvahelise lepingu alusel ELiga koostööd(144);

6.1.Maksuparadiisid ja jurisdiktsioonid, mis hõlbustavad agressiivset maksuplaneerimist ELis ja sellest väljaspool

308.  tuletab meelde, kui tähtis on ELi ühine loetelu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta (edaspidi „ELi loetelu“), mis põhineb terviklikel, läbipaistvatel, usaldusväärsetel, objektiivselt kontrollitavatel ja üldtunnustatud kriteeriumidel, mida korrapäraselt ajakohastatakse;

309.  peab kahetsusväärseks, et ELi esialgse loetelu koostamisel arvestati ainult kolmandaid riike; märgib, et komisjon on Euroopa poolaasta raames tuvastanud mõne liikmesriigi maksusüsteemis puudusi, mis lihtsustavad agressiivset maksuplaneerimist; väljendab siiski heameelt käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe poolt 10. oktoobril 2018. aastal toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel tehtud avalduse üle, milles teatati, et käitumisjuhendi töörühma volituste läbivaatamise käigus kaalutakse võimalust sõeluda liikmesriike samade ELi loetelule seatud kriteeriumide alusel(145);

310.  peab tervitatavaks asjaolu, et nõukogu võttis 5. detsembril 2017 vastu esimese ELi loetelu ja et kolmandate riikide võetud kohustuste üle teostatakse pidevat järelevalvet; märgib, et loetelu on nende kohustuste hindamise põhjal mitu korda ajakohastatud ja mitmed riigid on selle tulemusena loetelust kustutatud; märgib, et 12. märtsil 2019. aastal tehtud muudatuste tulemusel hõlmab loetelu nüüd järgmisi maksujurisdiktsioone: Ameerika Samoa, Aruba, Guam, Barbados, Belize, Bermuda, Dominica, Fidži, Marshalli Saared, Omaan, Samoa, Trinidad ja Tobago, Araabia Ühendemiraadid, USA Neitsisaared ning Vanuatu;

311.  võtab teadmiseks kahe teise jurisdiktsiooni lisamise halli nimekirja (Austraalia ja Costa Rica)(146);

312.  märgib, et kaheksa suurimat vahendajana (pass-through) toimivat majandust (Madalmaad, Luksemburg, Hong Kong, Briti Neitsisaared, Bermuda, Kaimanisaared, Iirimaa ja Singapur) saavad endale üle 85 % ülemaailmsetest investeeringutest eriotstarbelistesse üksustesse, mis luuakse sageli maksudega seotud eesmärkidel(147); peab kahetsusväärseks, et ainult üks neist (Bermuda) on praegu loetletud maksustamise eesmärgil koostööst hoiduvate jurisdiktsioonide ELi loetelus(148);

313.  rõhutab, et sõelumis- ja seireprotsessid on läbipaistmatud ning on ebaselge, kas nende riikide puhul, kes on nimekirjast kustutatud, on tehtud tegelikke edusamme;

314.  rõhutab, et see nõukogu ja tema käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) poolne hindamine põhineb komisjoni tehnilisest tulemustabelist tulenevatel kriteeriumidel ja et Euroopa Parlament ei olnud sellesse protsessi õiguslikult kaasatud; kutsub sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult kõigist loetelu kavandatavatest muudatustest enne nende tegemist; kutsub nõukogu üles avaldama korrapäraselt eduaruandeid musta ja halli nimekirja kantud jurisdiktsioonide kohta, mis on osa käitumisjuhendi töörühma korrapärasest aruandlusest nõukogule;

315.  palub komisjonil ja nõukogul töötada välja ambitsioonikas ja objektiivne metoodika, milles ei tugineta kohustustele, vaid hinnatakse nõuetekohaselt rakendatud õigusaktide mõju nendes riikides;

316.  avaldab sügavat kahetsust selguse puudumise pärast esialgse loetelu koostamise ajal ja peab taunitavaks ECOFINi kehtestatud loetelukriteeriumide ebaobjektiivset rakendamist; rõhutab, et see protsess peab toimuma ilma igasuguse poliitilise sekkumiseta; tunnustab aga läbipaistvuse paranemist, mis saavutati, kui avalikustati jurisdiktsioonidele saadetud kirjad, mille oli läbi vaadanud käitumisjuhendi töörühm, ja saadud kinnituskirjad; nõuab, et järelevalve ja kohustuste nõuetekohase rakendamise tagamiseks avalikustaks kõik kirjad, mis on veel avalikustamata jäänud; leiab, et nende jurisdiktsioonide puhul, kes keelduvad andmast nõusolekut oma kohustuste avalikustamiseks, tekib avalik kahtlus, et nad ei ole maksuküsimustes koostöövalmid;

317.  kiidab heaks käitumisjuhendi töörühma hiljutised selgitused õiglaste maksustamiskriteeriumide kohta, eriti majandusliku sisu puudumise kohta jurisdiktsioonides, kus äriühingu tulumaksumäär puudub või on lähedane 0 %-le; kutsub liikmesriike üles tegema pingutusi ELi loetelukriteeriumide järk-järguliseks parandamiseks, et see hõlmaks igasugust kahjulikku maksukäitumist(149), eeskätt lisades üksikasjaliku majandusanalüüsi, mis käsitleb maksustamise vältimise ja 0 %-lise maksumäära või ettevõtte tulumaksu puudumise soodustamist eraldiseisva kriteeriumina;

318.  tunnustab OECD uut ülemaailmset standardit olulise tegevuse teguri rakendamise kohta olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide puhul(150), mis on suuresti inspireeritud ELi tööst ELi loeteluprotsessiga(151); kutsub liikmesriike üles survestama G20 reformima OECD musta nimekirja kriteeriumeid, et minna kaugemale pelgast maksude läbipaistvusest ning võidelda ka maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega;

319.  võtab teadmiseks ja väljendab heameelt ELi ja Suurbritannia läbirääkimisrühmade tehtud töö üle maksustamise valdkonnas, millele on osutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu 4. lisas(152); väljendab muret võimalike erimeelsuste pärast, mis võivad isegi lühikest aega enne Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist tekkida tema ja ELi vahel finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase poliitika küsimuses, mis põhjustaks uusi majandus-, eelarve- ja julgeolekuriske; kutsub komisjoni ja nõukogu üles sellistele riskidele koheselt reageerima ja tagama ELi huvide kaitse;

320.  tuletab meelde, et poliitilise deklaratsiooni (milles sätestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik)(153) artikli 79 kohaselt peavad tulevased suhted tagama avatud ja õiglase konkurentsi ning et seda tagavad sätted peaksid hõlmama riigiabi, konkurentsi, sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid, keskkonnastandardeid, kliimamuutusi ja asjakohaseid maksuküsimusi; väljendab muret Ühendkuningriigi peaministri Theresa May teadaande pärast rakendada Ühendkuningriigis madalaimat äriühingu tulumaksu määra G20 riikide seas; palub Ühendkuningriigil jääda tugevaks partneriks ülemaailmsete jõupingutuste tegemisel, et tagada parem ja tõhusam maksustamine ja võidelda finantskuritegevusega rahvusvahelise kogukonna liikmena; palub komisjonil ja nõukogul lisada Ühendkuningriik niipea, kui ta muutub kolmandaks riigiks, koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu ning selliste jurisdiktsioonide ELi loetelu hindamisse, kelle riiklikus rahapesu tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis hõlmaks üksikasjalikku järelevalvet Briti krooni valdustega ja ülemereterritooriumitega loodud majandussuhete üle;

321.  rõhutab, et pärast väljaastumise kuupäeva toimuvatest arengutest sõltumatult jääb Ühendkuningriik OECD liikmeks, kelle suhtes kehtivad OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava soovitused ja muud hea maksuhaldustava meetmed;

322.  nõuab Šveitsi konkreetse juhtumi puhul, mille jaoks pole Šveitsi ja ELi vahel sõlmitud varasema kokkuleppe tõttu täpset tähtaega ette nähtud, et riik kantaks 2019. aasta lõpuks I lisasse, tingimusel et nõuetekohase eskaleerimisprotsessi järel ei tunnista Šveits selleks ajaks kehtetuks oma nõuetele mittevastavaid maksusüsteeme, mis võimaldavad välis- ja kodumaiste tulude ebavõrdset kohtlemist ning teatud liiki ettevõtete maksusoodustusi;

323.  märgib murega, et kolmandad riigid võivad tühistada nõuetele mittevastavad maksusüsteemid, kuid asendada need uutega, mis võivad olla ELile kahjulikud; toonitab, et see võib Šveitsi puhul osaliselt tõele vastata; nõuab, et nõukogu teeks ümberhindamise Šveitsi ja iga muu kolmanda riigi kohta(154), kes võib teha sellelaadseid õiguslikke muudatusi(155);

324.  märgib, et ELi ja Šveitsi vahelised läbirääkimised vastastikust turulepääsu käsitleva kahepoolse lähenemisviisi läbivaatamise üle on veel pooleli; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi ja Šveitsi lõplik kokkulepe sisaldaks hea maksuhaldustava klauslit, mis hõlmaks erinõudeid maksusoodustuse vormis antava riigiabi kohta, automaatset teabevahetust maksustamise kohta, üldsuse juurdepääsu teabele tegelikus tulusaaja kohta ning vajaduse korral rahapesuvastaseid sätteid; nõuab, et ELi läbirääkijad viimistleksid kokkuleppe, millega muu hulgas kõrvaldataks puudused(156) Šveitsi järelevalvesüsteemis ja kaitstaks rikkumisest teatajaid;

325.  väljendab heameelt ELi loetelu muutmise üle 12. märtsil 2019(157); väljendab heameelt üksikasjaliku hinnangu üle esimese ELi loetelu avaldamisel 5. detsembril 2017 II lisasse kantud jurisdiktsioonide võetud kohustuste ja reformide kohta; tunneb heameelt asjaolu üle, et jurisdiktsioonid, mis kanti tänu 2017. aastal võetud kohustustele varem II lisasse, on nüüd loetletud I lisas, kuna nõutud reforme ei viidud ellu 2018. aasta lõpuks või kokkulepitud ajakava kohaselt;

326.  on mures, et ühiseid aruandlusstandardeid käsitlev seadus ei mõjuta Austria elanikke, kellel on pangakontod Liechtensteini krediidiasutustes, kui nende kapitalitulu teenitakse varastruktuuridest (eraõiguslikud sihtasutused, asutused, usaldusfondid jms), ja Liechtensteini krediidiasutus hoolitseb maksustamise eest kahepoolsete lepingute kohaselt; kutsub Austriat üles oma seadust selles küsimuses muutma, et täita ühise aruandlusstandardi õiguslik lünk;

327.  märgib, et välismaiseid otseinvesteeringuid puudutavate OECD andmete kohaselt on Luksemburgil ja Madalmaadel kokku rohkem sissetulevaid investeeringuid kui USA-l, kusjuures suur osa neist on eriotstarbelistes üksustes, millel puudub oluline majandustegevus, ning Iirimaal on rohkem sissetulevaid investeeringuid kui Saksamaal või Prantsusmaal; juhib tähelepanu sellele, et Malta riikliku statistikaameti andmetel moodustavad välisinvesteeringud riigis 1474 % majanduse mahust;

328.  tuletab meelde teadusuuringut, millest ilmneb, et maksustamise vältimine kuue ELi liikmesriigi kaudu põhjustab ülejäänud 22 liikmesriigis 42,8 miljardit eurot saamata jäänud maksutulu(158), mis tähendab, et nende riikide maksete netopositsiooni saab kompenseerida kahjumiga, mida nad tekitavad teiste liikmesriikide maksubaasile; märgib näiteks, et Madalmaad tekitavad liidule tervikuna 11,2 miljardi euro suuruse netokulu, mis tähendab, et see riik võtab teistelt liikmesriikidelt maksutulu hargmaiste ettevõtete ja nende aktsionäride kasuks;

329.  tuletab meelde, et liidu ja liikmesriikide rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks tuleb tulemuslikult kasutada kõiki kättesaadavaid andmeid, sealhulgas makromajanduslikke andmeid;

330.  tuletab meelde, et komisjon on kritiseerinud seitset liikmesriiki(159) – Belgiat, Iirimaad, Küprost, Luksemburgi, Madalmaid, Maltat ja Ungarit – nende maksusüsteemide puuduste eest, väites, et need riigid kahjustavad Euroopa ühtse turu terviklikkust; on seisukohal, et neid jurisdiktsioone võib pidada ka agressiivse maksuplaneerimise ülemaailmseks hõlbustamiseks; rõhutab, et komisjon on tunnistanud, et osa eelnimetatud liikmesriike on võtnud vastuseks komisjoni kriitikale meetmeid oma maksusüsteemide parandamiseks(160); võtab teadmiseks, et hiljutises teadusuuringus(161) tuvastati viis ELi liikmesriiki äriühingute maksuparadiisina: Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Madalmaad ja Malta; rõhutab, et nende liikmesriikide väljavalimiseks kasutatud kriteeriumid ja metoodika hõlmas nende kahjulike maksutavade ning selliste meetmete põhjalikku hindamist, mis soodustavad agressiivset maksuplaneerimist ja majandusvoogude moonutamist, võttes aluseks Eurostati andmed, mis hõlmavad riiki sisse ja riigist välja suunatud suurte otseinvesteeringute, litsentsitasude, intressimaksete ja dividendivoogude kombinatsiooni; kutsub komisjoni üles käsitlema vähemalt neid viit liikmesriiki ELi maksuparadiisidena, kuni rakendatakse olulisi maksureforme;

331.  palub nõukogul avaldada üksikasjalik hinnang nende jurisdiktsioonide võetud kohustuste kohta, kes kohustusid reforme tegema ja kes kanti II lisasse, kui 5. detsembril 2017 avaldati esimene ELi loetelu;

6.2.Vastumeetmed

332.  kordab üleskutset, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid mõjusaid ja hoiatavaid vastumeetmeid koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, et soodustada head koostööd maksuküsimustes ja ELi loetelu I lisas loetletud riikide vastavust;

333.  peab taunimisväärseks, et enamiku nõukogu esitatud vastumeetmete järgimine on jäetud riigi enda otsustada; märgib murega, et 15. mail 2018 toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel rõhutasid mõned eksperdid(162) asjaolu, et vastumeetmed ei pruugi koostööst keelduvaid jurisdiktsioone piisavalt innustada, sest „ELi loetelust on välja mõned kõige kurikuulsamad maksuparadiisid“; on seisukohal, et see ohustab loetelu koostamise protsessi;

334.  kutsub liikmesriike üles rakendama ühtseid tugevaid vastumeetmeid, sealhulgas maksude kinnipidamist, riigihankemenetlustest väljajätmist, kõrgendatud auditinõudeid ja automaatseid välismaise kontrollitava äriühingu reegleid nendele äriühingutele, mis asuvad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu kantud jurisdiktsioonides, välja arvatud juhul, kui maksumaksjad tegelevad seal tõelise majandustegevusega;

335.  kutsub nii maksuhaldureid kui ka maksumaksjaid üles tegema asjaomaste faktide kogumiseks koostööd juhul, kui kontrollitav välisettevõte tegeleb tõelise majandustegevusega ja ettevõttel on kindel majanduslik kohalolek, mida toetavad töötajaskond, varustus, varad ja ruumid ning mida tõendavad sellekohased faktid ja asjaolud;

336.  märgib, et arenguriikidel ei pruugi olla vahendeid, et rakendada vastselt kokkulepitud rahvusvahelisi või Euroopa maksustandardeid; sellest tulenevalt kutsub nõukogu üles välistama sellised vastumeetmed nagu arenguabi kärped;

337.  märgib, et vastumeetmed on maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu võitlemiseks ülimalt vajalikud; märgib peale selle, et Euroopa Liidu majanduslik mõjuvõim võib aidata koostööd mittetegevatel jurisdiktsioonidel ja maksumaksjatel hoiduda ära kasutamast maksusüsteemide vahelisi lünki ja kahjulikke maksutavasid, mida need jurisdiktsioonid pakuvad;

338.  kutsub Euroopa finantsasutusi(163) üles kaaluma tugevdatud ja tõhustatud hoolsuskohustuse rakendamist ELi loetelu II lisas loetletud jurisdiktsioonides projektide kaupa, et vältida ELi vahendite investeerimist või suunamist ELi maksustandarditele mittevastavatesse kolmandatesse riikidesse kuuluvate üksuste kaudu; märgib, et EIP on kiitnud heaks grupi muudetud poliitika nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ning hea maksuhaldustava kohta ning nõuab, et seda poliitikat regulaarselt ajakohastataks ja lisataks ELi standarditega kooskõlas olevad rangemad läbipaistvusnõuded; palub EIP-l selle poliitika kohe pärast vastuvõtmist avaldada; nõuab võrdsete tingimuste ja samal tasemel standardite kohaldamist kõigi Euroopa finantseerimisasutuste suhtes;

6.3.ELi juhtiv positsioon maailmas

339.  kordab oma nõuet, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid pärast eelnevat koordineerimist juhtiva rolli üleilmses võitluses maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu, eelkõige komisjoni algatuste kaudu kõigil selle võitlusega seotud rahvusvahelistel foorumitel, kaasa arvatud ÜRO, G20 ja OECD, mis on etendanud keskset osa maksuküsimustes, eriti rahvusvaheliste finantskriiside järel;

340.  tuletab meelde, et mitmepoolne poliitika ja riikide, sealhulgas arenguriikide rahvusvaheline koostöö on endiselt eelistatud vahend konkreetsete tulemuste saavutamiseks, järgides sealjuures vastastikkuse põhimõtet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõned ettepanekud, mis lähevad OECD soovitustest kaugemale ja võivad olla alus edasisele viljakale tööle rahvusvahelisel tasandil, on nõukogus takerdunud;

341.  usub, et valitsustevahelise maksuasutuse loomine ÜRO raamistikus – see asutus peaks olema hästi varustatud, sellel peaks olema piisavalt vahendeid ja vajaduse korral ka täitevvolitused – tagaks kõigile riikidele võimaluse osaleda võrdsetel alustel üleilmse maksudealase tegevuskava(164) kujundamises ja reformimises, eesmärgiga võidelda tulemuslikult kahjulike maksutavade vastu ja tagada maksustamisõiguste kohane jaotus; võtab teadmiseks hiljutised nõudmised muuta ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö eksperdikomitee ÜRO ülemaailmseks valitsustevaheliseks maksuasutuseks(165); rõhutab, et ÜRO maksualase näidiskonventsiooniga tagatakse maksustamisõiguste õiglasem jaotumine päritolu- ja asukohariigi vahel;

342.  nõuab ülejäänud vajalike üleilmsete maksureformide teemalise valitsustevahelise tippkohtumise korraldamist, et tõhustada rahvusvahelist koostööd ja avaldada survet kõikidele riikidele, eelkõige nende finantskeskustele, et nad järgiksid läbipaistvuse ja õiglase maksustamise standardeid; nõuab, et komisjon esitaks sellise tippkohtumise algatuse ning tippkohtumisel alustataks teist rahvusvahelist maksureformide vooru, et võtta järelmeetmeid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavale ja võimaldada eespool nimetatud valitsustevahelise ülemaailmse maksuasutuse loomist;

343.  võtab teadmiseks komisjoni tegevuse ja panuse OECDs, maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmses foorumis ning maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevas kõikehõlmavas raamistikus, et soodustada kogu maailmas hea maksuhaldustava kõrgemaid standardeid, tagades samal ajal, et ELis järgitakse jätkuvalt rahvusvahelisi hea maksuhaldustava standardeid;

6.4.Arenguriigid

344.  usub, et arenguriikide toetamine maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise ning korruptsiooni ja ebaseaduslikke rahavooge hõlbustava salajasuse vastases võitluses on ülimalt oluline ELi arengupoliitika sidususe tugevdamiseks ning arenguriikide maksupotentsiaali parandamiseks ning nende oma ressursside säilitamiseks ja kasutuselevõtmiseks kestliku majandusarengu tagamiseks; rõhutab vajadust suurendada arenguriikide maksuhalduritele antavat rahalist ja tehnilist abi, eesmärgiga luua stabiilsed nüüdisaegsed maksustamise õigusraamistikud;

345.  tunnustab ELi ja Aafrika Liidu koostööd Addis Abbeba maksualgatuse, kaevandustööstuse läbipaistvusalgatuse ja Kimberley protsessi raames tehtava koostöö raames; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Aafrika Liidu riike läbipaistvuspoliitika rakendamisel; soovitab sellega seoses riikide ja piirkondade maksuhalduritele automaatset teabevahetust; tuletab meelde Interpoli ja Afripoli tiheda ja tugevdatud koostöö tähtsust;

346.  tuletab meelde, et liikmesriikidel on vaja tihedas koostöös komisjoniga regulaarselt analüüsida maksupoliitika ja kahepoolsete maksulepingute olulist ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele ja arengumaadele, tunnistades samas, et hea maksuhaldustava platvormi raames on sellega juba teataval määral tegeletud; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid ülekanduva mõju analüüse komisjoni järelevalve all;

347.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi ja ajakohastaksid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed maksulepingud, et kõrvaldada lüngad, mis soodustavad maksustamise vältimisest ajendatud kauplemistavasid;

348.  tuletab eelkõige automaatse teabevahetusega seoses meelde vajadust võtta arvesse arengumaade konkreetseid õiguslikke tegureid ja tundlikkust, eriti seoses üleminekuperioodi ja vajadusega toetada nende suutlikkuse suurendamist;

349.  märgib, et ebaseaduslike finantsvoogude ja korruptsiooni vastu võitlemiseks era- ja avalikus sektoris on vaja tihedamat koostööd piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Aafrika Liiduga (AL);

350.  väljendab rahulolu selle üle, et kõik kaasavas raamistikus osalevad riigid – kokku üle 115 riigi ja jurisdiktsiooni – teevad võrdsel alusel koostööd OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise paketi rakendamisel; kutsub liikmesriike üles toetama kaasava raamistiku volituste ja toimimise reformi, et tagada arenguriikide huvidega arvestamise; tuletab aga meelde, et rohkem kui 100 arenguriiki on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete üle peetavatest läbirääkimistest välja jäetud;

351.  tunnistab, et ka arengumaades on olemas maksuparadiisid; tunnustab komisjoni ettepanekut, milles nähakse ette tõhusam koostöö kolmandate riikidega võitluses terrorismi rahastamise vastu ning eelkõige impordilitsentsid antikviteetidele;

352.  tuletab meelde, et ametlik arenguabi, mis on suunatud vaesuse vähendamisele, peaks ulatuslikumalt keskenduma vajaliku õigusraamistiku rakendamisele ning ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemise eest vastutavate maksuhaldurite ja institutsioonide tugevdamisele; nõuab, et seda abi antaks tehniliste eksperditeadmiste pakkumisena ressursside haldamise, finantsteabe ja korruptsioonivastaste reeglite valdkonnas; nõuab, et selle abiga toetataks ka piirkondlikku koostööd maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu; rõhutab, et see abi peaks hõlmama arengumaade kodanikuühiskonna ja meedia toetamist, et tagada riikliku maksupoliitika avalik järelevalve;

353.  loodab, et komisjonil on piisavalt vahendeid, et rakendada „kogu rohkem, kuluta paremini“ lähenemisviisi, eelkõige oma juhtprogrammides(166);

354.  nõuab ELi ja liikmesriikide kooskõlastatud välistegevust kõikidel poliitikatasanditel, et tagada kolmandatele riikidele ja eelkõige arenguriikidele vahendid tasakaalustatud majandusarengu toetamiseks ja ühest sektorist, eelkõige finantssektorist sõltuvuse vähendamiseks;

355.  tuletab meelde vajadust kohelda arengumaasid maksulepingute läbirääkimistel õiglaselt, võttes arvesse nende konkreetset olukorda ja tagades maksustamisõiguste õiglane jaotus vastavalt nende tõelisele majandustegevusele ja väärtusloomele; nõuab seoses sellega, et ÜRO maksustamisalast näidislepingut käsitataks miinimumstandardina ja et oleks tagatud lepinguläbirääkimiste läbipaistvus; tunnistab, et OECD näidisleping annab asukohariigile rohkem õigusi;

356.  kutsub komisjoni üles võtma lepingusse finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastased sätted, mis tuleks AKV riikidega läbi rääkida pärast praeguse Cotonou lepingu kehtivuse lõppemist 2020. aasta veebruaris; toonitab, et selliste sätete tulemuslikuks rakendamiseks on eriti oluline, et maksuasjades valitseks selgus;

6.5.ELi lepingud kolmandate riikidega

357.  tuletab meelde, et hea maksuhaldustava on üleilmne ülesanne, mis nõuab eelkõige üleilmseid lahendusi; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta, et uutesse asjakohastesse ELi lepingutesse kolmandate riikidega tuleks süsteemselt lisada hea maksuhaldustava klausel, tagamaks, et äriühingud või vahendajad ei saaks neid lepinguid maksudest kõrvalehoidumiseks või ebaseaduslike tulude pesemiseks kuritarvitada, takistamata samas ELi ainupädevust; on seisukohal, et see klausel peaks sisaldama konkreetseid nõudeid riigiabi kohta maksusoodustuse, läbipaistvusnõuete ja rahapesuvastaste sätete vormis;

358.  soovitab liikmesriikidel koordineeritult kasutada oma kahepoolseid suhteid asjaomaste kolmandate riikidega, vajaduse korral komisjoni toetusel, et süvendada andmebüroode, maksuhaldurite ja pädevate asutuste kahepoolset koostööd finantskuritegevuse vastu võitlemiseks;

359.  märgib, et paralleelselt poliitiliste kokkulepetega, mis sisaldavad hea maksuhaldustava klauslit, hõlmavad ELi vabakaubanduslepingud maksuvabastusi, mis annavad poliitilise ruumi ELi käsituse rakendamiseks võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuga, näiteks hea maksuhaldustava ja koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonide ELi loetelu tõhusa kasutamise kaudu; märgib lisaks, et vabakaubanduslepingute eesmärk on edendada ka asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja nende täitmist kolmandates riikides;

360.  on seisukohal, et EL ei peaks sõlmima ELi loetelu I lisas loetletud koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonidega lepinguid seni, kuni asjaomane jurisdiktsioon vastab ELi hea maksuhaldustava standarditele; kutsub komisjoni üles uurima, kas ELi hea maksuhaldustava standardite mittejärgimine mõjutab vabakaubanduslepingute või poliitiliste kokkulepete nõuetekohast toimimist juhtudel, kui leping on juba sõlmitud;

361.  tuletab meelde, et kõikidesse uutesse asjakohastesse ELi lepingutesse kolmandate riikidega tuleks lisada hea maksuhaldustava klausel ja teabevahetuse nõue, ning need tuleks läbi rääkida ka kehtivate lepingute läbivaatamise käigus, pidades silmas asjaolu, et need on ELi välispoliitika põhivahendid, kuid hõlmavad olenevalt konkreetsest poliitikavaldkonnast eri pädevustasemeid;

6.6.Liikmesriikide sõlmitud kahepoolsed maksulepingud

362.  märgib, et mõned eksperdid leiavad, et paljud hetkel kehtivad ELi liikmesriikide sõlmitud maksulepingud piiravad madala ja keskmise sissetulekuga riikide maksuõigusi(167); nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid maksulepingute üle läbirääkimisi pidades järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; rõhutab, et maksulepingute sõlmimine on liikmesriikide eesõigus;

363.  märgib, et maksudest kõrvalehoidumisest põhjustatud kahju on võrreldes teiste piirkondadega oluliselt suurem väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, eriti Sahara-taguses Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Lõuna-Aasias(168); palub liikmesriikidel uuesti läbi rääkida oma kahepoolsed maksulepingud kolmandate riikidega eesmärgiga võtta neisse kuritarvituste vastased klauslid, et ennetada „soodsamate lepingute valimist“ ja arenguriikide omavahelist võidujooksu madalaimatele maksudele;

364.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi kõik kehtivad ja liikmesriikide allkirjastatud maksulepingud kolmandate riikidega, et tagada nende vastavus uutele üleilmsetele standarditele, näiteks maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooniga; märgib, et maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolne konventsioon esindab OECD-põhiseid standardeid, mis ei ole kehtestatud, võttes arvesse arenguriikide vajadusi või probleeme; palub komisjonil avaldada liikmesriikidele soovitusi nende olemasolevate kahepoolsete maksulepingute kohta, tagamaks et need sisaldaksid üldisi kuritarvituste vastaseid nõudeid, eesmärgiga soodustada tõelist majandustegevust ja väärtusloomet;

365.  on teadlik, et kahepoolsed maksulepingud ei kajasta digitaalmajanduste praegust tegelikkust; kutsub liikmesriike üles ajakohastama oma kahepoolseid maksulepinguid, tuginedes komisjoni soovitusele digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta(169);

6.7.Topeltmaksustamine

366.  tunnustab tugevdatud raamistikku topeltmaksuvabastuse takistamiseks; rõhutab, et topeltmaksustamise kaotamine on väga oluline, et tagada ausate maksumaksjate õiglane kohtlemine ja et nende usalduse kahjustamata jätmine; kutsub liikmesriike üles järgima oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid ning tegema ausat ja kiiret koostööd juhtudel, kus teatatakse topeltmaksustamisest;

367.  kiidab heaks 10. oktoobri 2017. aasta nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 (maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus) vastuvõtmise, millega rakendatakse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmes 14 sätestatud standardit; juhib tähelepanu, et direktiivi rakendamise tähtaeg (30. juuni 2019) ei ole veel möödunud ja et sätteid tuleb jälgida, et tagada nende mõju ja tõhusus;

368.  palub komisjonil koguda ja avalikustada teavet esitatud ja lahendatud maksuvaidluste arvu kohta aastate, vaidluse liigi ja seotud riikide kaupa, et jälgida mehhanismi ja tagada selle mõju ja tõhusus;

6.8.Äärepoolseimad piirkonnad

369.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi äärepoolseimad piirkonnad rakendaksid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise miinimumstandardeid ning maksustamise vältimise vastast direktiivi;

370.  märgib, et komisjon on algatanud põhjaliku uurimise Madeira vabatsooni piirkondliku abi kava rakendamise kohta Portugali poolt(170);

7.Vahendajad

371.  peab tervitatavaks hiljuti vastu võetud kuuendas halduskoostöö direktiivis (DAC6)(171) sisalduvate mõistete „vahendaja“ (intermediary)(172) ja „ aruantav piiriülene skeem“ laia määratlust; nõuab, et ajakohastataks DAC6 kohaseid „tunnuseid“ (hallmark), sealhulgas dividendi- ja kapitalitulu maksude tagastamise lubamist; palub komisjonil uuesti hinnata DAC6-s osutatud aruandluskohustuse laiendamist riigisisestele juhtumitele; tuletab meelde DAC6-st tulenevat vahendajate kohustust teatada maksuhalduritele maksualaste õigusaktide struktuursetest lünkadest, pidades eelkõige silmas piiriüleseid maksustamise vältimise strateegiaid; on seisukohal, et asjaomaste riigi ametiasutuste poolt kahjulikuks peetavaid kavasid tuleks käsitleda ja avalikustada anonümiseeritud kujul;

372.  kordab, et vahendajad täidavad olulist rolli rahapesu hõlbustamisel ja terrorismi rahastamisel ning nad tuleks sellise tegevuse eest vastutusele võtta;

373.  kordab vajadust tõhustada maksuhaldurite ja finantsjärelevalve asutuste koostööd, et teha ühist tulemuslikku järelevalvet finantsvahendajate rolli üle, ja arvestades, et mõned maksupõhised rahastamisvahendid võivad ohustada finantsturu stabiilsust ja turu terviklikkust;

374.  on seisukohal, et liit peaks eeskuju andma, ja kutsub komisjoni üles tagama, et agressiivset maksuplaneerimist ja maksudest kõrvalehoidumist soodustavad vahendajad ei osaleks liidu poliitikat kujundavate institutsioonide juhendamisel või nõustamisel nendes küsimustes;

375.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama huvide konflikti ohte, mis kaasnevad äriklientidele õigusnõustamise, maksunõustamise ja auditeerimisteenuste osutamisega, ning selle probleemiga tegelema; rõhutab, et see huvide konflikt võib esineda mitmes vormis, näiteks seoses riigihankelepingutega, mis nõuavad nendes küsimustes tasuliste nõuannete, mitteametlike või tasuta nõuannete andmist ametlike nõuande- ja eksperdirühmade kaudu või nn pöördukse kaudu; rõhutab seetõttu, et kliendile on oluline anda selget teavet pakutavate teenuste kohta ning neid teenuseid selgelt üksteisest lahus hoida; kordab eelmistes raportites(173) esitatud nõudmisi selles küsimuses;

376.  peab õigeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/56/EL (millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit)(174) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 537/2014 (mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ)(175) täitmise tagamise kontrolli, eelkõige mis puudutab sätteid vannutatud audiitorite või avalikku huvi pakkuvatele üksustele kohustuslikke auditeid tegevate ettevõtete kohta; juhib tähelepanu vajadusele tagada õigusnormide nõuetekohane kohaldamine;

377.  nõuab, et liikmesriigid kaaluksid maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse kehtestamist kõigile maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti meetmes 12 osutatud maksu- ja finantsvahendajatele, kes oma majandustegevuse käigus saavad teada kuritahtlike või agressiivsete tehingute, süsteemide või struktuuride olemasolust;

378.  nõuab hankemenetluste audiitorite rotatsiooni iga seitsme aasta järel, et ennetada huvide konflikte, ja auditiga mitteseotud teenuste piiramist miinimumini;

379.  kordab, et finantsasutustele, nõustajatele ja muudele vahendajatele, kes teadlikult, süstemaatiliselt ja korduvalt soodustavad rahapesu või maksudest kõrvalehoidumisega seotud tegusid, on nendes kaasosalised või osalised, või kes loovad ELi loetellu kantud jurisdiktsioonides büroosid, filiaale või tütarettevõtteid eesmärgiga pakkuda oma klientidele agressiivse maksuplaneerimise skeeme, tuleb määrata mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused; nõuab, et selliste asutuste ja üksikisikute äritegevusload võetaks rangelt läbivaatamisele, kui nad on süüdi mõistetud pettuses osalemise eest või on teadlikud oma klientide osalemisest pettuses, ning nõuab, et vajadusel piirataks nende tegutsemist ühtsel turul;

380.  juhib tähelepanu asjaolule, et kutsesaladust ei tohi kasutada õigusvastaste tegude kaitsmise, varjamise ega ka seaduse mõtte rikkumise eesmärgil; nõuab, et kutsesaladuse põhimõte ei tohiks takistada nõuetekohaste teadete esitamist kahtlaste tehingute kohta või muust võimalikust ebaseaduslikust tegevusest teatamist, piiramata õigusi, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja kriminaalõiguse üldpõhimõtetega;

381.  palub komisjonil avaldada erialainimestele suunised erialaõigusliku kutsesaladuse põhimõtte tõlgendamise ja kohaldamise kohta ning tõmmata selge piiri tavapärase õigusnõustamise ja finantssektori ettevõtjatena tegutsevate juristide vahele, kooskõlas Euroopa kohtute praktikaga;

8.Rikkumisest teatajate ja ajakirjanike kaitse

382.  on veendunud, et rikkumisest teatajate kaitse on nii era- kui ka avalikus sektoris ülimalt oluline, et takistada ebaseaduslikku tegevust ja õiguse kuritarvitamist või kuritarvituste paisumist; tunnistab, et rikkumisest teatajad täidavad ühiskonnas demokraatia tugevdamises, korruptsiooni- ja muu raske kuritegevuse või ebaseadusliku tegevuse vastases võitluses ning liidu finantshuvide kaitses tähtsat osa; rõhutab, et rikkumisest teatajad on tihti uuriva ajakirjanduse olulised teabeallikad ning neid tuleks seetõttu kaitsta igasuguse ahistamise ja kättemaksu eest; märgib, et oluline on avada võimalused kõigi teavituskanalite kasutamiseks;

383.  leiab, et uuriva ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna valvuri rolli kaitseks tuleb uuriva ajakirjanduse allikaid, sealhulgas rikkumisest teatajaid, hoida konfidentsiaalsena;

384.  on sellega seoses seisukohal, et konfidentsiaalsuskohustusest tohib teha erandi vaid erandlikes olukordades, mil rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava teabe avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste isikute vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid; leiab, et rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava konfidentsiaalsuskohustuse eiramise korral tuleks ette näha kohased karistused(176);

385.  märgib, et valeväiteid käsitlev USA seadus annab kindla raamistiku rikkumisest teatajatele tasu maksmiseks juhtudel, kus valitsus saab tagasi pettuse tõttu kaotatud raha(177); rõhutab, et USA justiitsministeeriumi aruande kohaselt saadi pettuse tõttu kaotatud rahast tagasi kokku 3,7 miljardit dollarit, millest 3,4 miljardit tuvastasid otse rikkumisest teatajad; kutsub liikmesriike üles looma rikkumisest teatajatele asjaomastes ametiasutustes ja eraõiguslikes üksustes teabe edastamiseks turvalisi ja konfidentsiaalseid sidekanaleid;

386.  kutsub komisjoni üles uurima rikkumisest teatajate kaitsmise ja stimuleerimise tavasid kogu maailmas(178) ning võimaluse ja vajaduse korral kaaluma kehtivate õigusnormide läbivaatamist, et muuta ELi sellekohased süsteemid veelgi paremini toimivaks;

387.  nõuab üldise ELi fondi loomist, et anda kohast rahalist toetust rikkumisest teatajatele, kelle elatis satub kuritegude paljastamise või ilmselt avalikku huvi pakkuvate faktide avalikustamise tõttu ohtu;

388.  tunneb muret selle pärast, et rikkumisest teatajad ei teata tihti vastumeetmete hirmu tõttu oma muredest, ning juhul kui kättemaksjaid ei takistata ja nad jäävad karistuseta, võivad võimalikud rikkumisest teatajad jätta probleemidest teatamata; on seisukohal, et rikkumisest teatajate õigus esitada ähvarduse või kättemaksuhirmu korral ohutul viisil kaebus vastavatele pädevatele asutustele (keerukate rahvusvaheliste juhtumite puhul ühtse kontaktpunkti kaudu) ning nende õigus tõhusale õiguskaitsele, mida tunnistatakse viiendas rahapesuvastases direktiivis (AMLD5), parandavad tunduvalt nende üksikisikute olukorda, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustustest ettevõtte siseselt või rahapesu andmebüroole; nõuab, et liikmesriigid võtaksid AMLD5 rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad sätted õigeaegselt üle ja tagaksid nende nõuetekohase täitmise;

389.  väljendab rahulolu tulemuste üle, mis saavutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel läbi viidud institutsioonidevahelistel läbirääkimistel liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta, ning kutsub liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti vastu uued standardid, et kaitsta rikkumisest teatajaid selliste meetmete abil nagu selged teatamiskanalid, konfidentsiaalsus, õiguskaitse ja karistused isikutele, kes püüavad rikkumisest teatajaid taga kiusata;

390.  tuletab meelde, et ELi ametnikele on personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega(179) tagatud rikkumisest teatajate kaitse, ning kutsub liikmesriike üles kehtestama oma ametnike jaoks samalaadseid tingimusi;

391.  on seisukohal, et töölepingutes ja vallandamislepingutes sisalduvad vaikimiskokkulepped ei tohiks mingil juhul takistada töötajaid teatamast pädevatele asutustele õigus- ja inimõiguste rikkumiste kahtlustustest(180); kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust esitada õigusakti ettepanek kuritarvituslike vaikimiskokkulepete keelamiseks;

392.  märgib, et TAX3-komisjon kutsus rikkumisest teatajad Euroopa Parlamendis toimunud Julius Bäri ja Danske Banki juhtumiga seotud avalikele aruteludele tunnistusi andma(181); peab murettekitavaks, et finantsasutustes ei ole rikkumisest teatajate kaitse täiesti rahuldav ning et hirm tööandjate ja ametivõimude vastumeetmete ees võib rikkumisest teatajaid takistada õigusrikkumistest teatamast; avaldab sügavat kahetsust, et Danske Banki rikkumisest teataja ei saanud õiguslike piirangute tõttu vabalt ja täielikult jagada oma teavet Danske Banki juhtumi kohta;

393.  peab taunitavaks asjaolu, et Taani finantsjärelevalve asutus ei võtnud ühendust rikkumisest teatajaga, kes teatas Danske Bankis toimunud ulatuslikust rahapesutegevusest; on seisukohal, et selline tegevusetus tähendab Taani finantsjärelevalve asutuse tõsist hooletust seoses kohustusega korraldada pärast tõsiseid suuremahulise ja süstemaatilise panga kaudu raha pesemise süüdistusi nõuetekohane juurdlus; kutsub asjaomaseid ELi ja liikmesriikide ametiasutusi üles kasutama täiel määral rikkumisest teatajate pakutavat teavet ja tegutsema saadud teabe põhjal kiiresti ja otsustavalt;

394.  kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukogus, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid edendaksid ja rakendaksid oma õiguses soovitust rikkumisest teatajate kaitse kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma teistes rahvusvahelistes foorumites juhtroll, et edendada rikkumisest teatajate kaitseks rahvusvaheliste siduvate normide vastuvõtmist;

395.  märgib, et lisaks rikkumisest teatajate identiteedi konfidentsiaalsuse tagamisele, mis on oluline abinõu nende isikute kaitseks, tuleks anonüümset teatamist veelgi kaitsta üldiste ohtude ja väidetavalt solvunud isikute rünnakute eest, mille eesmärk on rikkumisest teatavate isikute diskrimineerimine;

396.  tunnistab ajakirjanike raskusi rahapesu, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise uurimisel või neist teatamisel; tunneb muret selle pärast, et uurivaid ajakirjanikke sageli ähvardatakse ja hirmutatakse, muu hulgas üldsuse osalemise vastu suunatud strateegiliste kohtumenetlustega; kutsub liikmesriike üles parandama ajakirjanike, eelkõige finantskuritegude uurimisel osalevate ajakirjanike kaitset;

397.  kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti uuriva ajakirjanduse rahalise toetamise kava, võimaluse korral looma alalise ja sihtotstarbelise eelarverea sõltumatu, kvaliteetse meedia ja uuriva ajakirjanduse toetamiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku raames;

398.  mõistab karmilt hukka vägivalla kasutamise ajakirjanike vastu; tuletab šokeeritult meelde, et viimastel aastatel on Maltal ja Slovakkias tapetud ajakirjanikke, kes uurisid rahapesuga seotud kahtlast tegevust(182); rõhutab, et Euroopa Nõukogu sõnul avaldavad kuritarvitused ja ajakirjanike vastu suunatud kuriteod pärssivat mõju sõnavabadusele ning võimendavad enesetsensuuri ilminguid;

399.  nõuab, et Malta ametiasutused võtaksid kasutusele kõik olemasolevad vahendid Daphne Caruana Galizia mõrva algatajate tuvastamiseks; avaldab toetust 26 rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse ja ajakirjanike organisatsiooni algatusele, millega nõutakse Daphne Caruana Galizia mõrva sõltumatut avalikku uurimist ja hinnangu andmist selle kohta, kas mõrva oleks saanud vältida; kutsub Malta valitsust üles alustama sõltumatut avalikku uurimist igasuguse viivitamiseta; märgib, et Malta valitsus on oma oskusteadmiste tugevdamiseks suhelnud rahvusvaheliste asutustega, nagu Europol, FBI ja Madalmaade kohtumeditsiini instituut;

400.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Slovakkia ametiasutused esitasid süüdistuse Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová mõrvade väidetavale tellijale ning mõrvade väidetavatele toimepanijatele; kutsub Slovakkia ametivõime üles jätkama mõrvade uurimist ja tagama, et põhjalikult uuritaks juhtumi kõiki aspekte, sealhulgas võimalikke poliitilisi seoseid kuritegudega; kutsub Slovakkia ametivõime üles uurima ammendavalt ulatuslikke maksudest kõrvalehoidumise skeeme, käibemaksupettusi ja rahapesu juhtumeid, mis Ján Kuciak oma uurimistega päevavalgele tõi;

401.  taunib asjaolu, et uurivad ajakirjanikud, näiteks Daphne Caruana Galizia, on tihti kuritarvituslike hagide ohvrid, mille eesmärk on neid tsenseerida, ähvardada ja vaigistada, koormates neid õiguskaitse kuludega, kuni nad on sunnitud kriitikast või opositsioonist loobuma; tuletab meelde, et need kuritarvituslikud hagid ohustavad põhilisi demokraatlikke õigusi, nagu sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja teabe levitamise ja vastuvõtmise vabadus;

402.  kutsub liikmesriike üles rakendama mehhanisme, mis hoiaksid ära üldsuse osalemise vastu suunatud strateegilised hagid; on seisukohal, et neis mehhanismides tuleks kohaselt arvesse võtta õigust heale nimele ja mainele; kutsub komisjoni üles hindama konkreetsete meetmete võimalust ja olemust, mida selles vallas saaks võtta;

403.  peab taunitavaks, et Šveitsi laimamisvastaseid seadusi kasutatakse Šveitsis ja kogu maailmas kriitikute vaikima sundimiseks, sest nende järgi lasub tõendamiskohustus kostjal, mitte hagejal; rõhutab, et see ei mõjuta mitte ainult ajakirjanikke ja rikkumisest teatajaid, vaid ka Euroopa Liidu aruandvaid üksusi ja tegelike tulusaajate registrisse kantud kohustatud isikuid, kuna juhul kui on tegemist kohustusega teatada tegelikust tulusaajast, kes on šveitslane, võib juhtuda, et teavitavat isikut süüdistatakse Šveitsis laimamises ja solvamises, mis on kuriteod(183);

9.Institutsioonilised aspektid

9.1.Läbipaistvus

404.  tunnustab hea maksuhaldustava platvormi tööd; märgib, et platvormi volitused kehtivad 16. juunini 2019; nõuab volituste pikendamist või uuendamist tagamaks kodanikuühiskonna murede ja teadmiste kuulda võtmine liikmesriikide ja komisjoni poolt; soovitab komisjonil suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva eksperdirühma ekspertide koosseisu, et kaasata sinna erasektori eksperte (ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid);

405.  rõhutab, et Euroopa Ombudsmanil on volitused uurida, kuidas ELi institutsioonid kohaldavad ELi nõudeid üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, sealhulgas volitused uurida nõukogu või käitumisjuhendi töörühma töömeetodeid maksustamise valdkonnas;

406.  tuletab meelde ombudsmani omaalgatusliku uurimise tulemusi nõukogu töömeetodite kohta ja 9. veebruari 2018. aasta soovitust, milles järeldatakse, et nõukogu tava mitte muuta õigusloomega seotud dokumente laialdaselt kättesaadavaks, LIMITE-staatuse ebaproportsionaalne kasutamine ja liikmesriikide seadusandlike menetlusi puudutavate seisukohtade süstemaatiline eiramine kujutavad endast haldusomavoli(184);

407.  tuletab meelde, et maksustamine kuulub endiselt liikmesriikide pädevusse ja et Euroopa Parlamendil on selles vallas piiratud volitused;

408.  juhib aga tähelepanu sellele, et maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise küsimusi ei saa liikmesriigid üksi tulemuslikult lahendada; taunib seetõttu asjaolu, et vaatamata nõukogule esitatud taotlustele ei ole mingeid dokumente TAX3-komisjonile kättesaadavaks tehtud; peab väga murettekitavaks, et liikmesriikidel puudub nõukogus poliitiline tahe astuda rahapesu, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses olulisi samme ning tahe järgida ELi lepingut ja lojaalse koostöö põhimõtet(185), et tagada piisav läbipaistvus ja koostöö teiste ELi institutsioonidega;

409.  peab kahetsusväärseks, et kehtivad normid, mis käsitlevad juurdepääsu salastatud ja muule konfidentsiaalsele teabele, mille nõukogu, komisjon või liikmesriigid Euroopa Parlamendile kättesaadavaks teevad, ei paku täielikku õigusselgust, vaid neid tõlgendatakse üldiselt nii, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidel puudub õigus tutvuda turvatud lugemissaalis salastamata „muu konfidentsiaalse teabega“ ja seda analüüsida; nõuab seetõttu, et uuesti läbi räägitavasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse lisataks selgelt sõnastatud säte, millega tagatakse parlamendiliikmete registreeritud assistentidele dokumentide kasutamise õigus teadmisvajaduse põhimõtte alusel, kui nad täidavad parlamendiliikmete abistamise ülesannet;

410.  avaldab kahetsust, et vaatamata korduvatele kutsetele keeldusid nõukogu eesistujariigi esindajad TAX3-komisjoni ette ilmumast, et anda aru TAXE-, TAX3- ja PANA-komisjoni soovituste rakendamisel tehtud edusammudest; rõhutab, et nõukogu eesistujariigi ning Euroopa Parlamendi eri- ja uurimiskomisjonide vahelised töösuhted peaksid olema standardselt toimivad;

9.2.Käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine)

411.  märgib, et käitumisjuhendi töörühm on hakanud rohkem teavet andma, ja tunnustab eelkõige nõukogule kaks korda aastas esitatavat aruannet ning ELi loetelu koostamisega seoses jurisdiktsioonidele saadetud kirju ja saadud kinnituskirju;

412.  peab aga kahetsusväärseks ELi loetelu protsessi puudutavate läbirääkimiste läbipaistmatust ja kutsub liikmesriike üles tagama loetelude edaspidisel ajakohastamistel läbipaistvus;

413.  väljendab rahulolu selle üle, et käitumisjuhendi töörühma esimees ilmus TAX3-komisjoni ette, muutes sellega töörühma varasemat seisukohta; märgib ühtlasi, et alates TAX3-komisjoni töö algusest on avalikustatud käitumisjuhendi töörühma töö koondid(186); peab aga kahetsusväärseks, et neid dokumente ei avaldatud varem ja nende olulisi osi on redigeeritud;

414.  rõhutab, et eespool nimetatud ombudsmani soovitused kehtivad ka käitumisjuhendi töörühma kohta kes peaks esitama vajaliku teabe, mis on eelkõige seotud liikmesriikide kahjulike maksustamistavade ja ELi loetelu loomise protsessiga;

415.  kutsub käitumisjuhendi töörühma üles võtma edasisi meetmeid, et tagada oma koosolekute läbipaistvus, eelkõige avaldama eri liikmesriikide seisukohad arutlusel olnud päevakorrapunktide kohta hiljemalt kuus kuud pärast koosoleku toimumist;

416.  kutsub komisjoni üles andma aru äriühingute maksustamise käitumisjuhendi rakendamise ja maksualase riigiabi kohaldamise kohta, nagu nähakse ette käitumisjuhendi põhjenduses N(187);

417.  on veendunud, et käitumisjuhendi töörühma volitusi tuleb ajakohastada, kuna töörühm käsitleb küsimusi, mis lähevad kaugemale ELi kahjulike maksustamistavade hindamisest, ega piirdu pelgalt tehnilise panuse andmisega nõukogu otsustesse; nõuab, et lähtudes töörühma töö olemusest, mis on ka poliitiline, viidaks sedalaadi ülesanded tagasi raamistikku, mis võimaldaks demokraatlikku kontrolli või järelevalvet, alustades läbipaistvusnõude kohaldamisest;

418.  nõuab sellega seoses käitumisjuhendi töörühma koosseisu avalikustamist – töörühma liikmete nimekirja avaldamist;

9.3.ELi õigusaktide täitmise tagamine

419.  nõuab, et uus valitud parlamendikoosseis algataks üldise hinnangu andmise sellele, mida on ära tehtud TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks, võrreldes esitatud taotlusi nõukogu ja teiste ELi institutsioonide esitatud taotlustega, ja algataks vajaduse korral vajalikke korralduslikke ja/või õiguslikke meetmeid;

420.  nõuab, et komisjoni struktuuris loodaks uus liidu maksupoliitika sidusus- ja koordineerimiskeskus, mis hindaks ja jälgiks liikmesriikide maksupoliitikat liidu tasandil ja tagaks, et liikmesriikides ei rakendata mõnda uut kahjulikku maksumeedet;

9.4.Institutsiooniväliste osalejate koostöö

421.  väljendab rahulolu sidusrühmade osalemise ja panuse üle TAX3-komisjoni aruteludel, millele on viidatud TAX3-komisjoni volituste ajal toimunud tegevuse ülevaate jaotises IV.3; peab kahetusväärseks asjaolu, et osa sidusrühmi keeldus TAX3-komisjoni aruteludel osalemast, millele on viidatud tegevuse ülevaate jaotises IV.4; märgib, et hoiatavaid sanktsioone ei leitud juhtumitel, mille puhul ei olnud antud keeldumise põhjust.

422.  palub nõukogul ja komisjonil kokku leppida koostööst hoiduvate institutsiooniväliste osalejate loetelu koostamises institutsioonidevahelises kokkuleppes lobistide kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; on seisukohal, et vahepeal tuleb säilitada nende spetsialistide ja organisatsioonide andmed, kes keeldusid ilma mõjuva põhjuseta osalemast TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni aruteludel; kutsub ELi institutsioone üles võtma oma edaspidistes suhetes nende sidusrühmadega sellist käitumist arvesse ning tühistama nende pääsuload institutsioonide ruumidesse;

9.5.Euroopa Parlamendi uurimisvolitused

423.  on seisukohal, et täidesaatva võimu üle demokraatliku kontrolli teostamise seisukohast on ülimalt oluline, et Euroopa Parlamendile antaks liikmesriikide parlamentidega samaväärsed uurimisvolitused; on veendunud, et selle ülesande täitmiseks peab Euroopa Parlamendil olema õigus kohale kutsuda tunnistajaid ja neid selleks kohustada ning nõuda dokumentide esitamist;

424.  on veendunud, et nende õiguste täitmiseks peavad liikmesriigid jõudma kokkuleppele karistuste määramises isikutele, kes ei tule kohale või ei esita dokumente vastavalt riigi tasandi õigusaktidele, millega reguleeritakse liikmesriikide parlamentide tehtavaid uurimisi;

425.  nõuab, et nõukogu ja komisjon osaleksid nende läbirääkimiste õigeaegsel lõpule viimisel, kus arutatakse Euroopa Parlamendi määruse ettepanekut, milles sisalduvad üksikasjalikud sätted parlamendi uurimisõiguse kasutamise kohta;

9.6.Ühehäälsus vs. kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine

426.  kordab oma üleskutset komisjonile: kasutada vajaduse korral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 116 sätestatud menetlust, mis võimaldab ühehäälsuse nõude muutmist juhul, kui komisjon leiab, et liikmesriikide seaduste, õigusnormide või haldusmeetmetega kehtestatud sätete erinevus moonutab konkurentsitingimusi siseturul;

427.  tunnustab komisjoni panust – teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, milles tehakse ettepanek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletuse kasutuselevõtu tegevuskava kohta konkreetsete ja kiireloomuliste maksupoliitika küsimuste puhul, kus seadusandlikud toimikud ja algatused, mille eesmärk on võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, on nõukogus liikmesriikide suure enamuse kahjuks blokeeritud; väljendab rahulolu selle üle, et mõni liikmesriik on seda ettepanekut toetanud(188);

428.  rõhutab, et tuleks ette näha kõiki võimalikke stsenaariume, mitte ainult sillaklausli kaudu ühehäälselt hääletamiselt üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; palub Euroopa Ülemkogul lisada see punkt enne 2019. aasta lõppu tippkohtumise päevakorda, et pidada viljakat arutelu selle üle, kuidas lihtsustada ühtse turu toimimise huvides maksuküsimuste kohta otsuste tegemist;

9.7.Järelmeetmed

429.  on seisukohal, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal tuleks parlamendi alalises struktuuris majandus- ja rahanduskomisjoni allkomisjoni vormis TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni tööd jätkata, võimaldades komisjonidevahelist osalust;

o
o   o

430.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa järelevalveasutustele, Euroopa Prokuratuurile, Euroopa Keskpangale, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindavale eksperdikomiteele, liikmesriikidele, riikide parlamentidele, ÜRO-le, G20-le, finantstegevuse töörühmale ja OECD-le.

(1) 1. märtsi 2018. aasta otsus finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta, Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0048.
(2) 25. novembri 2015. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.
(3) 6. juuli 2016. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.
(4) ELT C 399, 24.11.2017, lk 74.
(5) 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(6) 16. märtsi 2016. aasta ühine järelaruanne läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ning TAXE 1 resolutsioonide kohta, 16. novembri 2016. aasta järelaruanne TAXE 2 resolutsiooni kohta ja 2018. aasta aprilli järelaruanne PANA-komisjoni resolutsiooni kohta.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0475.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0183.
(9) Scherrer A. ja Thirion E., „Citizenship by Investment (CBI) and Residency by Investment (RBI) schemes in the EU“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.128, Euroopa Parlament, oktoober 2018; Korver R., „Money laundering and tax evasion risks in free ports“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE627.114, Euroopa Parlament, oktoober 2018, ning Kiendl Kristo I. ja Thirion E., „An overview of shell companies in the European Union“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.129, Euroopa Parlament, oktoober 2018.
(10) Lamensch M. and Ceci, E., uuring „VAT fraud: Economic impact, challenges and policy issues“ (Käibemaksupettus: majanduslik mõju, probleemid ja poliitikat puudutavad küsimused), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 15. oktoober 2018.
(11) Houben R. ja Snyers A, uuring „Cryptocurrencies and blockchain,“ (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks) Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 5. juuli 2018, ning Hadzhieva E., uuring „Impact of Digitalisation on International Tax Matters“, (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 15. veebruar 2019.
(12) Uuring „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators - Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise ja näitajate struktuuride uuring – lõpparuanne) (maksudokument nr 61, 27. jaanuar 2016), uuring „The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates“ (Maksuplaneerimise mõju tulevikku suunatud tegelikele maksumääradele) (maksudokument nr 64, 25. oktoober 2016), ja uuring „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne), maksudokument nr 71, 7. märts 2018.
(13) Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).
(14) Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas, ELT L 144, 7.6.2017, lk 1.
(15) Seotud vastavalt maksualaste otsuste automaatse vahetamisega (nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 332, 18.12.2015, lk 1, kolmas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), maksuhaldurite vahelise riikidepõhiste aruannete vahetamisega (nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 146, 3.6.2016, lk 8, neljas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele, tegeliku kasusaamise ja muude kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega (nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele, ELT L 342, 16.12.2016, lk 1, viies maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ELT L 139, 5.6.2018, lk 1, kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv).
(16) 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, COM(2016)0685, ja 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta, COM(2016)0683.
(17) Pakett koosneb järgmistest osadest: komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), ning komisjoni 21. märtsi 2018. aasta soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingute tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).
(18) 12. aprilli 2016. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198).
(19) ELT C 224, 27.6.2018, lk 107.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843), millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, ELT L 156, 19.6.2018, lk 43.
(22) Komisjoni 2. veebruari 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta, COM(2016)0050.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0216.
(24) Seotud Fiati, Starbucksi ja Belgia ülemäärase kasumi maksustamise otsusega ning otsustega alustada riigiabi käsitlevaid uurimisi McDonaldsi, Apple’i ja Amazoni suhtes.
(25) ELT C 265, 11.8.2017, lk 59.
(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0014.
(27) Vastavalt parlamendi sise-eeskirjadele võib komisjonide nimesid lühendada maksimaalselt nelja tähega, seega viidatakse endistele maksustamise ajutistele komisjonidele kui TAXE-, TAX2-, PANA-komisjonile ja TAX3-le. Tuleb siiski märkida, et „maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni moodustamine“ viitab eranditult TAXE2-le.
(28) Näiteks liigne keskendumine finantstegevusele.
(29) Näiteks tarkvaraprogrammide kasutamine raha automaatseks riisumiseks elektroonilistest kassadest või müügisüsteemidest („zapping“) või üha laiemalt leviv tava tellida maksete töötlemine kolmandatelt isikutelt, mis võimaldab petturitel õiguspäraseid makse kõrvale juhtida.
(30) Gunnarsson A., Schratzenstaller M. ja Spangenberg U., „Gender equality and taxation in the European Union“ (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond C, 15. märts 2017. Grown C. and Valodia I. (toimetajad), „Taxation and Gender Equity: A Comparative Analysis of Direct and Indirect Taxes in Developing and Developed Countries“ (Maksupoliitika ja sooline võrdõiguslikkus: otseste ja kaudsete maksude võrdlev analüüs arengu- ja arenenud riikides), Routledge, 2010 lk 32–74, lk 309–310 ja lk 315; Action Aid, Value-Added Tax (VAT) (Käibemaks), Progressive tax policy brief, 2018; ja Stotsky, J.G., Gender and Its Relevance to Macroeconomic Policy: A Survey (sugu ja selle tähtsus makromajanduse poliitika jaoks: uuring), IMFi töödokument, WP/06/233, lk 42.
(31) TAX3-komisjoni 24. jaanuari 2018. aasta kuulamine ELi maksutulupuudujäägi teemal, vt 4. tabelit.
(32) Parlamendi 14. novembri 2018. aasta seisukoha (2021. — 2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta) punkt 49, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.
(33) Vt Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovituse (nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel) punkti 63, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(34) Mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks ja Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0039).
(35) Crivelli, De Mooij ja Keen, „Base Erosion, Profit Shifting and Developing Countries“ (Maksubaasi kahanemine, kasumi ümberpaigutamine ja arengumaad), 2015).
(36) „Tax Policies in the European Union 2017 Survey“ (Maksupoliitika Euroopa Liidus – 2017. aasta uuring), ISBN 978-92-79-72282-0.
(37) Tørsløv T.R, , Wier L. S. ja Zucman G., „The missing profits of nations“ (Riikide puuduvad tulud), organisatsioon National Bureau of Economic Research, töödokument nr 24701, 2018.
(38) Richard Murphy, „The European Tax Gap“, 2019, http://www.taxresearch.org.uk/Documents/EUTaxGapJan19.pdf.
(39) Washingtoni delegatsiooni lähetuse aruanneTAX3-komisjoni 27. novembri 2018. aasta avaliku kuulamise stenogramm.
(40) Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ELT L 139, 5.6.2018, lk 1.
(41) „Aggressive tax planning indicators- Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne) (maksudokument nr 61, 27. jaanuar 2016) ja uuring Tax policies in the EU – 2017 Survey (Maksupoliitika ELIs – 2017. aasta uuring)
(42) Mõnikord viidatakse neile ka kui maksudest kõrvalehoidumise võimaldajatele või soodustajatele.
(43) 11. novembri 2011. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, COM(2011)0714.
(44) Hearson M. „The European Union’s Tax Treaties with Developing Countries– Leading By Example?“ (Euroopa Liidu maksulepingud arengumaadega – juhtimine eeskuju varal), 27. september 2018.
(45) Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku poliitikadokument „Addressing the Tax Challenges of the Digitalisation of the Economy“ (Majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamine), mis avaldati 29. jaanuaril 2019.
(46) Vt 10. juulil 2017 avaldatud OECD 2017. aasta suuniseid siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele.
(47) 24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise ja majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamist käsitleva, 29. jaanuaril 2019 avaldatud OECD poliitikadokumendi teemal.
(48) Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 366, 27.10.2017, lk 51, punkt 96.
(49) Viidatud eespool. Uuringutes antakse ülevaade liikmesriikide kokkupuute kohta agressiivse maksuplaneerimise struktuuridega, mis mõjutavad nende maksubaasi (kahanemine või kasvamine); kuigi nähtusel puudub eraldiseisev näitaja, on sellegipoolest olemas tõendite kogumina käsitletav näitajate kogu.
(50) ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 1.
(51) Nagu tõendas digimaksu paketile lisatud 21. märtsi 2018. aasta mõjuhinnang (SWD(2018)0081), mille andmetel on digitaalsete ettevõtete tegelik maksumäär keskmiselt vaid 9,5 %, samas kui traditsiooniliste ärimudelite puhul on see 23,2 %.
(52) ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, „World Investment Report“ (Maailma investeerimisaruanne), 2018.
(53) 29. jaanuaril 2019. aastal avaldatud poliitikadokument majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamise kohta.
(54) Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused.
(55) KiesKompas, Public Perception towards taxing digital companies in six countries (avalik arvamus digiettevõtete maksustamisest kuues riigis) https://policies.kieskompas.nl/digital-tax-report.pdf, detsember 2018.
(56) COM(2018)0148.
(57) „Taxation trend in the European Union“ (Maksustamise suundumus Euroopa Liidus), tabel 3: Top statutory corporate income tax rates (including surcharges) (Kõrgeimad seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksumäärad, (sh lisatasud), 1995–2018, Euroopa Komisjon 2018.
(58) 23. jaanuaril 2019. aastal avaldatud poliitikadokument majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamise kohta.
(59) Samas.
(60) OECD, „Resumption of Application of Substantial Activities Factor to No or only Nominal Tax Jurisdictions Inclusive Framework on BEPS: Action 5“ (Olulise tegevuse teguri jätkuv kohaldamine olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku suhtes: 5. meede), http://www.oecd.org/tax/beps/resumption-of-application-of-substantial-activities-factors.pdf, 2018. 5. meede, 2018.
(61) 27. novembri 2018. aasta avalik kuulamine „Väidetavad agressiivse maksuplaneerimise skeemid ELis“.
(62) Komisjoni teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146).
(63) 24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise teemal.
(64) Euroopa Inimõiguste Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsus (nr 787/14), van Weerelt vs. Madalmaad.
(65) Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3.
(66) Joint International Taskforce on Shared Intelligence and Collaboration.
(67) Vt ka Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(68) 24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise teemal.
(69) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 63).
(70) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(71) Nagu Euroopa Liidu Kohus märkis juba 1974. aastal.
(72) 20. juuni 2018. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis grupile ENGIE (SA.44888);4. oktoobri 2017. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis ettevõtjale Amazon (SA.38944);30. augusti 2016. aasta otsus riigiabi kohta, mida Iirimaa andis ettevõtjale Apple (SA.38373);11. jaanuari 2016. aasta otsus ülemäärase kasumi maksuvabastust käsitleva riigiabikava kohta, mida rakendas Belgia – 1992. aasta tulumaksuseaduse artikli 185 lõike 2 punkt b (SA.37667);21. oktoobri 2015. aasta otsus riigiabi kohta, mida Madalmaad andsid ettevõtjale Starbucks (SA.38374);ja 21. oktoobri 2015. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis ettevõtjale Fiat (SA.38375).Kõigi kuue otsusega seoses on menetlused Euroopa Kohtus ja Üldkohtus pooleli.
(73)19. septembri 2018. aasta otsus väidetava abi kohta äriühingule McDonald's (Luksemburg), (SA.38945).
(74) Uurimine võimaliku riigiabi suhtes ettevõtjale Inter IKEA algatati 18. detsembril 2017 (SA.46470)ja uurimine Ühendkuningriigi maksusüsteemi suhtes hargmaiste ettevõtjate jaoks (välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad) algatati 26. oktoobril 2018 (SA.44896).
(75) 7. märtsi 2019. aasta otsus „Väidetav abi ettevõtjale Huhtamaki – Luksemburg“ (SA.50400).
(76) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-5831_en.htm.
(77) Nagu 30. augusti 2016. aasta otsuses (SA.38373) riigiabi kohta, mida Iirimaa andis ettevõtjale Apple. Asjaomased maksuotsused tegi Iirimaa 29. jaanuaril 1991 ja 23. mail 2007.
(78) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(79) TAX3 delegatsiooni lähetus Riiga (Läti), 30.–31. august 2018, lähetuse aruanne.
(80) Kiendl Kristo I. ja Thirion E., An overview of shell companies in the European Union, EPRS, PE 627.129, Euroopa Parlament, oktoober 2018, lk 23.
(81) Kiendl Kristo I. ja Thirion E., op. cit., lk 23; „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators – Final Report“ (Taxation paper No 61, 27. jaanuar 2016); „The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates“ (Taxation paper No 64, 25. oktoober 2016) ja „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Taxation paper No 71, 7. märts 2018).
(82) IHS „Aggressive tax planning indicators“, koostatud komisjoni tellimusel, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi maksustamisdokumendid, töödokument nr 71, 7. märts 2018.
(83) ELi toimimise lepingu artikkel 113
(84) Uuring ja aruanded käibemaksulõhe kohta EL 28 liikmesriikides: 2018. aasta lõpparuanne / TAXUD/2015/CC/131.
(85) Vt komisjoni pressiteadet: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-3443_et.htm.
(86) COM(2017)0569, COM(2017)0568 ja COM(2017)0567.
(87) COM(2018)0329.
(88) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja 2009/132/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem (COM(2017)0569).
(89) Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0366.
(90) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (COM(2016)0757).
(91) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0367.
(92) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas (COM(2018)0021).
(93) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0319.
(94) Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavat künnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas, COM(2016)0811.
(95) Euroopa Kontrollikoda, kiirülevaade, „Käibemaksu hüvitamine ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul – ELi vahendite veaohtlik ja mitteoptimaalne kasutamine“, 29. november 2018.
(96) Euroopa Kontrollikoja 22. novembri 2018. aasta arvamus nr 9/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta.
(97) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29), eelkõige selle artiklid 3 ja 15.
(98) Ainsworth, R. T., Alwohabi, M., Cheetham, M. ja Tirand, C.: „A VATCoin Solution to MTIC Fraud: Past Efforts, Present Technology, and the EU’s 2017 Proposal“, Boston University School of Law, Law and Economics Series Paper, No 18–08, 26. märts 2018. Vt ka: Ainsworth, R. T., Alwohabi, M. ja Cheetham, M.: „VATCoin: Can a Crypto Tax Currency Prevent VAT Fraud?“, Tax Notes International, Vol 84, 14. november 2016.
(99) Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2454, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 348, 29.12.2017, lk 1).
(100) Lamensch M. ja Ceci E., VAT fraud: Economic impact, challenges and policy issues, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond, 15. oktoober 2018.
(101) Samas.
(102) Gunnarson A., Spangenberg U. ja Schratzenstaller M., Gender equality and taxation in the European Union, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, 17. jaanuar 2017.
(103) Komisjoni teatis „Euroopa Liidu maksupoliitika — tulevaste aastate prioriteedid“ (COM(2001)0260).
(104) 18 liikmesriigis on olemas mõni investeeringute eest residentsuse andmise kord, sealhulgas rakendavad neli liikmesriiki isaks kõnealusele korrale investeeringute eest kodakondsuse andmise korda: need on Bulgaaria, Küpros, Malta ja Rumeenia. Selliseid kordi ei ole kümnel liikmesriigil: Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi. Allikas: Scherrer A. ja Thirion E., „Citizenship by Investment (CBI) and Residency by Investment (RBI) schemes in the EU“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.128, Euroopa Parlament, oktoober 2018, lk 12–13 ja 55–56; ISBN: 978-92-846-3375-3.
(105) Vt eespool nimetatud uuringut. Muudes uuringutes on esitatud ka suuremad arve, sh investeeringute eest residentsuse andmine.
(106) Transparency International ja Global Witness, European Getaway: Inside the Murky World of Golden Visas, 10. oktoober 2018.
(107) investeeringute eest Küprose kodakondsuse andmise skeem: investorite erandkorras naturaliseerimise kord, investeeringute eest Küprose residentsuse andmise kord, Malta investorite individuaalprogramm ning Malta residentsus- ja viisaprogramm.
(108) Korver R.,“Money Laundering and tax evasion risks in free ports“, EPRS, PE: 627,114. oktoober 2018; ISBN: 978-92-846-3333-3.
(109) Euroopa Komisjon, ELi vabatsoonide loetelu.
(110) Korver R., op. cit.
(111) Korver R., op. cit.
(112) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).
(113) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).
(114) From illegal markets to legitimate businesses: the portfolio of organised crime in Europe, projekti OCP – Organised Crime Portfolio – lõpparuanne, märts 2015.
(115) http://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20171211IPR90024/new-eu-wide-penalties-for-money-laundering; Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (COM(2016)0826).
(116) UNODC.
(117) Vt näiteks Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides (ELT C 337, 20.9.2018, lk 82), punktid 35 ja 36 ning 10. detsembril 2018 Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu 3662 istungi tulemusi.
(118) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121).
(119) 19. juulil 2018. aastal andis komisjon Kreeka ja Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse, kuna nad ei olnud võtnud riigisisesesse õigusesse üle neljandat rahapesuvastast direktiivi. Iirimaa oli üle võtnud vaid väga piiratud osa eeskirjadest ja anti samuti Euroopa Kohtusse. Komisjon saatis 7. märtsil 2019 Austriale ja Madalmaadele põhjendatud arvamuse ning Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Itaaliale, Sloveeniale, Rootsile ja Ühendkuningriigile märgukirja, kuna nad ei olnud võtnud neljandat rahapesuvastast direktiivi täielikult riigisisesesse õigusesse üle.
(120) Madalmaade riigiprokuratuur, 4. september 2018
(121) Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, majanduse juhtimise tugiüksus, põhjalik analüüs pealkirjaga „Money laundering – Recent cases from a EU banking supervisory perspective“, aprill 2018, PE 614.496.
(122) Bruun & Hjejle: Aruanne Danske Banki Eesti filiaali mitteresidentide portfelli kohta, (Report on the Non-Resident Portfolio at Danske Bank’s Estonian Branch) Kopenhaagen, 19. september 2018.
(123) Samas.
(124) Samas.
(125) Komisjoni 8. novembri 2018. aasta arvamus, mis on määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 17 lõike 4 alusel adresseeritud Malta rahapesu andmebüroole liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete kohta (C(2018)7431).
(126) Euroopa Liidu juures asuva Malta alalise esindaja 20. detsembri 2018. aasta kiri vastuseks TAX3-komisjoni esimehe 7. detsembri 2018. aasta kirjale.
(127) Nõukogu resolutsiooni (ühise uurimisrühma loomise näidiskokkuleppe kohta) lisa alusel (ELT C 18, 19.1.2017, lk 1).
(128) Reflection paper on possible elements of a Roadmap for seamless cooperation between Anti Money Laundering and Prudential Supervisors in the European Union, 31. august 2018.
(129) TAX3-komisjonis toimunud hääletuse ajal 27. veebruaril 2019 olid institutsioonidevahelised läbirääkimised veel pooleli.
(130) 24. septembri 2018. aasta kiri Tiina Astolale taotluse kohta uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 17.
(131) COM(2018)0213.
(132) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).
(133) Rahapesuvastane töökond, virtuaalvarade reguleerimine, 19. oktoober 2018.
(134) TAX3-komisjoni delegatsiooni Eestisse ja Taani 6.–8. veebruarini 2019 toimunud lähetuse aruanne.
(135) ELT L 303, 28.11.2018, lk 1.
(136) ELT L 284, 12.11.2018, lk 22.
(137) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).
(138) C(2019)0646.
(139) SWD(2018)0362.
(140) TAX3-komisjoni 1. oktoobri 2018. aasta kuulamisel, mis käsitles suhteid Šveitsiga maksustamisküsimustes ja rahapesuvastases võitluses, väitsid esinejad, et Šveits ei järgi rahapesuvastase töökonna soovitusi nr 9 ja 40.
(141) Vastavalt „Base Erosion and Anti-Abuse Tax“ (BEAT), „Global Intangible Low Tax Income“ (GILTI) ja „Foreign-Derived Intangible Income“ (FDII).
(142) Täpsemalt: valitsustevahelise kokkuleppe mudel 1, mille kohaselt esitavad välisriikide finantsasutused asjakohase teabe oma riiklikele ametiasutustele, kes seejärel edastavad selle USA maksuhaldurile (IRS), ja valitsustevahelise kokkuleppe mudel 2, mille kohaselt ei anna välisriikide finantsasutused aru oma riigi valitsusele, vaid otse IRSile.
(143) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0316.
(144) Nagu mainiti TAX3-komisjoni 1. oktoobri 2018. aasta kuulamisel.
(145) TAX3-komisjoni arvamuste vahetus käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe Fabrizia Lapecorellaga 10. oktoobril 2018.
(146) Nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta on kättesaadavad aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/38450/st07441-en19-eu-list-oop.pdf.
(147) https://www.oxfam.org/en/research/hook-how-eu-about-whitewash-worlds-worst-tax-havens.
(148) Nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta on kättesaadavad aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/38450/st07441-en19-eu-list-oop.pdf.
(149) Töö nõukogu 8. novembri 2016. aasta järelduste 14166/16 õiglase maksustamise kriteeriumidega 2.1 ja 2.2.
(150) OECD, „Resumption of Application of Substantial Activities Factor to No or only Nominal Tax Jurisdictions Inclusive Framework on BEPS“: 5. meede, 2018.
(151) ELi loetelu õigluse kriteerium 2.2.
(152) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu tekst on kättesaadav veebisaidil https://ec.europa.eu/commission/publications/draft-agreement-withdrawal-united-kingdom-great-britain-and-northern-ireland-european-union-and-european-atomic-energy-community-agreed-negotiators-level-14-november-2018_en.
(153) Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kehtestava poliitilise deklaratsiooni tekst on kättesaadav veebisaidil https://www.consilium.europa.eu/media/37059/20181121-cover-political-declaration.pdf.
(154) Kaasa arvatud Andorra ja Liechtenstein.
(155) TAX3-komisjoni 1. oktoobril 2018 toimunud kuulamine Šveitsi kohta maksuküsimustes ja rahapesu vastases võitluses ning 10. oktoobril 2018 toimunud arvamuste vahetus käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe Fabrizia Lapecorellaga.
(156) Samas.
(157) Muudetud ELi loetelu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta – nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused 7441/19.
(158) T. Tørsløvi, L. Wieri ja G Zucmani käsitluse „The missing profits of nations“ (Riikide saamata jäänud kasum) esimeses osas märgitakse, et kasutades nüüdisaegseid makromajanduslikke mudeleid ja avaldatud maksebilanssidest saadud andmeid, küünib üleilmne aastatulu umbes 200 miljardi USA dollarini ja maksuparadiisi kaudu suunatud välismaised otseinvesteeringud küünivad 10–30 %-ni kõigist välismaistest otseinvesteeringutest. Need arvud on suuremad kui varasemad hinnangud, kus on kasutatud muid meetodeid.
(159) Riigiaruanne Belgia kohta; Riigiaruanne Küprose kohta; Riigiaruanne Ungari kohta; Riigiaruanne Iirimaa kohta; Riigiaruanne Luksemburgi kohta; Riigiaruanne Malta kohta; Riigiaruanne Madalmaade kohta.
(160) Vt 2019. aasta riigiaruannet Belgia kohta; 2019. aasta riigiaruanne Küprose kohta; 2019. aasta riigiaruanne Ungari kohta; 2019. aasta riigiaruanne Iirimaa kohta; 2019. aasta riigiaruanne Luksemburgi kohta; 2019. aasta riigiaruanne Malta kohta; 2019. aasta riigiaruanne Madalmaade kohta (https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/2019-european-semester-country-report-netherlands_en_0.pdf).
(161) https://www.oxfam.org/en/research/hook-how-eu-about-whitewash-worlds-worst-tax-havens.
(162) Alex Cobhami (Tax Justice Network) ja Johan Langerocki (Oxfam) ettekanded 15. mail 2018 toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel, kus käsitleti võitlust kahjulike maksutavade vastu ELis ja mujal.
(163) Täpsemalt Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
(164) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (ELT C 101, 16.3.2018, lk 79) ja 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).
(165) G77 nõudis sellise asutuse loomist 2017. aastal.
(166) Euroopa Komisjoni aruteludokument „Toetus Addis Ababa arengukonverentsi kolmandale rahastamisele“.
(167) Action Aid, Kuritarvitatud maksulepingute aruanne, veebruar 2016.
(168) A. Cobham ja P. Janský (2017) Global Distribution of Revenue Loss from Tax Avoidance (Maksudest kõrvalehoidumisest põhjustatud kahju üleilmne jagunemine).
(169) C(2018) 1650.
(170) Komisjoni põhjalik uurimine, et teha kindlaks, kas Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni piirkondliku abi kava vastavalt oma 2007. ja 2013. aasta heakskiitvatele otsustele, täpsemalt kontrollides, kas Portugali Madeira vabatsoonis asuvatele äriühingutele kehtestatud maksuvabastused on kooskõlas komisjoni otsustega ja ELi riigiabi eeskirjadega; Rõhutakse, et komisjon kontrollib, kas Portugal on järginud kavade nõudeid, st kas tulumaksu vähendamisest tulenenud ettevõtte tulu oli seotud ainuüksi Madeiral toimuvate äritegevustega ning kas abi saanud ettevõtted on loonud Madeiral tegelikke töökohti ja neid hoidnud.
(171) Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1).
(172) Mõnes õigusaktis kasutatakse ka nimetusi enabler, promoter ja facilitator.
(173) Vt näiteks Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovituse (nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel) punkti 143 (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).
(174) ELT L 158, 7.6.2014, lk 196.
(175) ELT L 158, 7.6.2014, lk 77.
(176) Raport 26. novembri 2018. aasta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD)).
(177) TAX3-komisjoni kuulamine 21. novembril 2018.
(178) Eelkõige USA õigusnormid.
(179) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(180) Nagu on kirjas Euroopa Nõukogu 30. aprillil 2014 vastu võetud soovituses CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta.
(181) Rudolf Elmer, 1. oktoobri 2018. aasta arutelu; Howard Wilkinson, 21. novembri 2018. aasta arutelu.
(182) Daphne Caruana Galizia tapeti 16. oktoobril 2017 Maltal; Ján Kuciak tapeti koos elukaaslase Martina Kušnírovága 21. veebruaril 2018 Slovakkias.
(183) TAX3-komisjoni kuulamine 1. oktoobril 2018.
(184) Euroopa Ombudsmani soovitus uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust.
(185) Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3.
(186) Nagu on nimetatud käitumisjuhendi töörühma 2018. aasta juunis nõukogule esitatud aruandes: menetluslikud suunised järelevalvekohustuste täitmiseks seoses maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loeteluga (dokument 6213/18); kõigi alates rühma loomisest 1998. aastast kokku lepitud suuniste koond (dokument 5814/18 REV1); jurisdiktsioonide kohustumist taotlevate, käitumisjuhendi töörühma esimehe poolt allkirjastatud kirjade koond (dokument 6671/18); vastuseks saadud kinnituskirjade (jurisdiktsioonide nõusolekud) koond (dokument 6972/18 ja lisad), ülevaade töörühma alates 1998. aastast hinnatud üksikmeetmetest (dokument 9 639/18).
(187) Käitumisjuhend sisaldub majandus- ja rahandusministrite nõukogu 1. detsembri 1997. aasta koosoleku maksupoliitikat puudutavate järelduste I lisas; käitumisjuhendi põhjendus N käsitleb juhendi sätete järelevalvet ja läbivaatamist (EÜT C 2, 6.1.1998, lk 1).
(188) TAX3-komisjoni arutelu Hispaania finantsasjade riigisekretäri osavõtul 19. veebruaril 2019.


Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline institutsioonilist raamistikku käsitlev leping
PDF 143kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta (2018/2262(INI))
P8_TA(2019)0241A8-0147/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta otsust, millega antakse volitused alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi vahelise kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, ning läbirääkimiste alustamist 22. mail 2014,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2017. aasta järeldusi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni suhete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2010. aasta ja 20. detsembri 2012. aasta järeldusi ELi ja EFTA riikide suhete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna 1. jaanuari 1994. aasta lepingut(1),

–  võttes arvesse, et Šveitsi rahvas lükkas 1992. aasta detsembris rahvahääletusel 50,3 %‑lise enamusega tagasi osalemise Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), 1997. aasta juunis 74 %‑lise enamusega algatuse „ELiga ühinemise läbirääkimised: rahvas otsustab“ ja 2001. aasta märtsis 77 %‑lise enamusega algatuse „Jah Euroopale!“,

–  võttes arvesse ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut(2), mis allkirjastati 23. novembril 2017,

–  võttes arvesse 16. märtsil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja Šveitsi koostööraamistikku,

–  võttes arvesse Šveitsi ja Eurojusti vahel 27. novembril 2008. aastal allkirjastatud ja 22. juulil 2011. aastal jõustunud lepingut õigusalase koostöö kohta,

–  võttes arvesse Šveitsi ja Europoli vahel 24. septembril 2004. aastal allkirjastatud ja 1. märtsil 2006. aastal jõustunud lepingut politseiasutuste koostöö kohta raske ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning lepingu kohaldamisala laiendamist 1. jaanuaril 2008,

–  võttes arvesse 21. juunil 1999. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlevat lepingut(3) ning eriti selle I lisa isikute vaba liikumise kohta ja III lisa kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta(5),

–  võttes arvesse 9. veebruaril 2014. aastal toimunud Šveitsi föderaalset rahvaalgatust, millel 50,3 % Šveitsi elanikest toetas ettepanekuid, mis käsitlesid kvootide taaskehtestamist Euroopa Liidust tulevale sisserändele, oma riigi kodanike eelistamist vabade töökohtade täitmisel ja sisserändajate õiguste piiramist sotsiaaltoetuste saamisel,

–  võttes arvesse ELi-Šveitsi 1972. aasta vabakaubanduslepingut(6), mida on aastate jooksul kohandatud ja ajakohastatud,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet(7), mis jõustus 1. juunil 2002,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet(8), mis jõustus 1. juunil 2002,

–  võttes arvesse läbirääkimisi elektrienergiat ning toiduohutust, tooteohutust ja rahvatervist käsitlevate lepingute sõlmimiseks ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2018/2047 Šveitsis börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(9),

–  võttes arvesse ELi ja Šveitsi 37. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 4.–5. juulil 2018. aastal Brüsselis,

–  võttes arvesse oma resolutsioone Šveitsi kohta, eelkõige 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi suhete ning siseturu täielikku rakendamist takistavate asjaolude kohta(10) ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 24. aprillil 2018. aastal samal teemal esitatud resolutsiooni ettepaneku projekti,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet ühtse turu juhtimise kohta 2017. aasta Euroopa poolaasta raames(11),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0147/2019),

A.  arvestades, et Šveitsi praegused suhted ELiga põhinevad umbes 20 kahepoolsest valdkondlikust põhikokkuleppest ja umbes 100 muust kokkuleppest koosneval keerukal kogumil; arvestades, et Šveits osaleb kõigis neljas vabaduses ainult osaliselt; arvestades, et kuigi nimetatud lepingud on süvendanud ELi ja Šveitsi vahelist koostööd sise