Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0196(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0043/2019

Esitatud tekstid :

A8-0043/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 6
CRE 13/02/2019 - 6

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.14
CRE 13/02/2019 - 8.14
Selgitused hääletuse kohta
PV 27/03/2019 - 18.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0096
P8_TA(2019)0310

Vastuvõetud tekstid
PDF 1126kWORD 632k
Kolmapäev, 27. märts 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantsreeglid ***I
P8_TA(2019)0310A8-0043/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375 – C8-0230/2018 – 2018/0196(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0375),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 177, artikli 322 lõike 1 punkti a ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0230/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja 25. oktoobri 2018. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning samuti eelarvekomisjoni arvamust, eelarvekontrollikomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0043/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 83.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 41.
(3) ELT C 17, 14.1.2019, lk 1.
(4) Käesolev seisukoht vastab 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0096).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad [ME 1]
P8_TC1-COD(2018)0196

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177, artikli 322 lõike 1 punkti a ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. Need piirkonnad saavad ühtekuuluvuspoliitikast eriti suurt kasu. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord. [ME 2]

(1a)  Euroopa Liidu ja tema kodanike tuleviku jaoks on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika jääks liidu peamiseks investeerimispoliitikaks ja selle rahastamine jääks perioodil 2021–2027 vähemalt programmitöö perioodi 2014–2020 tasemele. Liidu muude tegevusvaldkondade või programmide uus rahastamine ei tohiks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ või Ühtekuuluvusfondi kahjustada. [ME 3]

(2)  Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund - AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund - ISF, edaspidi „ISF“) ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund - BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi, EMKFi ja EMKFi konkreetses ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) poliitikakohased eeskirjad. [ME 430]

(3)  Iga fondi eripärade tõttu tuleks iga fondi ja ERFi raames toimuva Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) suhtes kohaldatavad erieeskirjad sätestada lisaks käesoleva määruse sätetele eraldi määrustes (edaspidi „fondispetsiifilised määrused“).

(4)  Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus, et tegeleda nende geograafilisest asukohast põhjustatud konkreetsete ebasoodsate asjaoludega. [ME 5]

(5)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Sellega seoses tuleks fonde rakendada viisil, millega edendatakse deinstitutsionaliseerimist ja kogukonnapõhist hooldust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või tõrjumisele mis tahes kujul, ega taristut, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetav. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ja Pariisi kokkuleppes kokku lepitud kohustusi. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt. Vaesus on üks ELi suurimaid probleeme. Seepärast peaksid fondid aitama vaesust kaotada. Samuti peaksid nad aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. [ME 6]

(6)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve koostamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade, kaudse eelarve täitmise teel ning neis nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutus. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist üldistunud puuduste korral õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi rahastamise oluline eeltingimus.

(7)  Kui komisjonile on määratud tähtaeg meetmete võtmiseks liikmesriikide suhtes, peaks komisjon võtma aegsasti ja tõhusalt arvesse kogu vajalikku teavet ja dokumente. Kui liikmesriikide esitatud teave ei ole täielik või ei vasta käesoleva määruse või fondispetsiifiliste määruste nõuetele, nii et komisjon ei saa võtta täielikult informeeritud meetmeid, tuleks tähtaeg peatada, kuni liikmesriigid täidavad regulatiivsed nõuded.

(8)  Et aidata kaasa liidu prioriteetide saavutamisele, peaksid fondid keskendama oma toetuse piiratud arvule poliitikaeesmärkidele vastavalt nende fondispetsiifilistele ülesannetele aluslepingul põhinevate eesmärkide kohaselt. AMIFi, ISFi, ja BMVI poliitikaeesmärgid tuleks sätestada vastavates fondispetsiifilistes määrustes.

(9)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist. Ilmastikukindluse tagamise mehhanismid peaksid olema kavandamise ja rakendamise lahutamatu osa. [ME 7]

(9a)   Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit rändevoogude mõju, peaks ühtekuuluvuspoliitika integratsiooniprotsessidele kaasa aitama, eelkõige taristutoetuse pakkumisega linnadele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on kõige suurema surve all ja kes tegelevad kõige rohkem integratsioonipoliitika rakendamisega. [ME 8]

(10)  Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number](5) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Kõnealuste programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. Seda tuleks teha sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja tema selleks otstarbeks nimetatud asutuste poolt. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste eeskirjade lisamisest, mis muudavad fondide vahendite kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks. [ME 9]

(11)  Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab piirkondlike, kohalike ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima tuleks anda komisjonile volitused muuta ja kohandada komisjoni delegeeritud määrus määrust (EL) nr 240/2014(6). [ME 10]

(12)  Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust. [ME 11]

(13)  Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta võtma programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4, kui need on kooskõlas programmi eesmärgiga. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud. [ME 12]

(14)  Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides, sealhulgas vahekokkuvõttes, ja rahalistes vajadustes vähese CO2‑heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele,(7) ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta. [ME 13]

(15)  Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks võib peaks olema võimalik partnerluslepinguid kaasata programmi osana. [ME 14]

(16)  Iga liikmesriik peaks olema võiks olla paindlik, et anda käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud teatavatel tingimustel oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis. [ME 15]

(17)  Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse kaasavaks, mittediskrimineerivaks, tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga. [ME 16]

(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks. See peaks võimaldama, et projekte valitakse ja hinnatakse tulemustest lähtuvalt. [ME 17]

(19)  Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning edusamme riiklike energia- ja kliimakavade ja Euroopa sotsiaalõiguste samba vallas. Samuti tuleks arvesse võtta demograafilisi probleeme. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi. [ME 18]

(20)  Liidu rahastamispoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahelist seost tagavaid mehhanisme tuleks jätkuvalt täiustada, võimaldades komisjonil teha nõukogule, kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, ettepanek peatada osa või kõik selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest. Tagamaks ühetaoline rakendamine, ning arvestades võetavate meetmete olulist finantsmõju, tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks toimima komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks majanduse juhtimise protsessis, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust. [ME 425rev, ME 444rev, ME 448 ja ME 469]

(20a)  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse paindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames käivitatud investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate või korrigeerivate sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel peaks komisjon asjaomast taotlust hoolikalt hindama. [ME 20]

(21)  On vaja sätestada ühised nõuded programmide sisule, võttes arvesse iga fondi erijooni. Neid ühisnõudeid saab täiendada fondispetsiifiliste eeskirjadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX](8) (Euroopa territoriaalse koostöö määrus) peaks sisaldama erisätteid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmide sisu kohta.

(22)  Selleks, et võimaldada programmi rakendamisel paindlikkust ja vähendada halduskoormust, tuleks lubada vahendite piiratud ümberpaigutamine sama programmi prioriteetide vahel ilma, et oleks vaja komisjoni otsust programmi muutmise kohta. Selleks, et tagada ajakohane teave iga prioriteedi eraldiste kohta, tuleks esitada komisjonile ajakohastatud finantstabelid.

(22a)  Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et teatud lävendit ületavate toimingute suhtes kehtiksid käesoleva määruse alusel ka edaspidi heakskiitmise erimenetlused. See lävend tuleks kehtestada seoses rahastamiskõlblike kogukuludega pärast eeldatavate netotulude arvesse võtmist. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti taotluse sisu. Taotlus peaks sisaldama teavet, mis on vajalik kindluse saamiseks selle kohta, et fondidest eraldatav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotust nende praeguses asukohas liidus. Liikmesriik peaks esitama kogu nõutud teabe ning komisjon peaks suurprojekti hindama, et teha kindlaks, kas taotletav rahaline osalus on õigustatud. [ME 21]

(23)  Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng (EAFRDs tuntud kui „LEADER“) või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Sama peaks kehtima ka seonduvate algatuste kohta, nagu arukad külad. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema. [ME 22]

(24)  Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna suutlikkust haldussuutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi. [ME 23]

(25)  Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, näiteks inimressursside oskuste kogumi hindamisega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni. [ME 24]

(26)  On kohane selgitada, et kui liikmesriik teeb komisjonile ettepaneku toetada programmi või selle osa rahastamisskeemi kaudu, mis ei ole kuludega seotud , peaksid kokkulepitud meetmed, tulemused ja tingimused olema seotud koostöös liikmesriikidega täidetavate programmide raames selles liikmesriigis või piirkonnas tehtud konkreetsete investeeringutega.

(27)  Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid, mis koosnevad ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajatest. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta. [ME 25]

(28)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(9) punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena. Näitajad peaksid võimaluse korral olema välja töötatud sootundlikult. [ME 26]

(29)  Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda sagedasemat tulemuslikku ja õigeaegset elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta. [ME 27]

(30)  Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule. Hindamiste tulemused tuleks avalikustada. [ME 28]

(31)  Programmi haldavad asutused, toetusesaajad ja sidusrühmad liikmesriikides peaksid tõstma teadlikkust liidu rahastamise tulemustest ja teavitama sellest üldsust. Liidu meetmete nähtavuse tagamiseks kohapeal on oluline läbipaistvus, teavitamine ja nähtavuse suurendamise meetmed, mis peaksid põhinema tõesel, täpsel ja ajakohasel teabel. Et neid nõudeid oleks võimalik rakendada, peaksid programmi haldavad asutused ja komisjon saama võtta nõuete täitmata jätmise korral parandusmeetmeid.

(32)  Korraldusasutused peaksid avaldama programmi tööd toetaval veebisaidil struktureeritud teavet valitud tegevuse ja toetusesaajate kohta, võttes arvesse isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(10).

(33)  Et lihtsustada fondide kasutamist ja vähendada vigade ohtu, on asjakohane määratleda nii liidu rahalise toetuse vorm liikmesriikidele kui ka liikmesriikide toetuse vormid toetusesaajatele.

(34)  Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt. Kui liikmesriik kavatseb teha ettepaneku lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamise kohta, võib ta konsulteerida seirekomisjoniga. [ME 29]

(35)  Selleks et kindlaid maksemäärasid saaks kohe rakendama hakata, peaksid liikmesriigid käesoleva määruse raames toetatavate samalaadsete tegevuste suhtes, ilma uut arvutusmeetodit nõudmata, jätkama selliste kindlate määrade kohaldamist, mille nad on aastatel 2014–2020 kindlaks määranud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi kohaselt.

(36)  Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, eelkõige LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu, ning programmi „Euroopa horisont“ ja muude liidu programmide raames rahastatavate projektidega. [ME 30]

(37)  Õigusliku selguse tagamiseks tuleks ette näha fondide poolt käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste kulude ja kulutuste toetuskõlblikkuse periood ning piirata toetuse andmist lõpetatud tegevustele. Samuti tuleks täpsustada kuupäev, millest alates pärast uue programmi vastuvõtmist või programmi muutmist tekib õigus saada kuludele fondist toetust, ning näha ette võimalus erandjuhul pikendada abikõlblikkusperioodi loodusõnnetuse korral, kui on tekkinud pakiline vajadus kasutada vahendeid loodusõnnetusele reageerimiseks.

(38)  Fondide tegevuse kaasavuse, tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute mittediskrimineeriva olemuse ja pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele. [ME 31]

(39)  Vastastikuse täiendavuse parandamiseks ja rakendamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kombineerida Ühtekuuluvusfondist ja ERFist saadavaid toetusi ESF+ist saadavate toetustega tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste ühisprojektide raames.

(40)  Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Selline poliitika koordineerimine peaks edendama kasutajasõbralikke mehhanisme ja mitmetasandilist juhtimist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta. [ME 32]

(41)  Rahastamisvahendeist ei tohiks toetada refinantseerimistoiminguid, näiteks kasutades neid olemasolevate, investeerimisotsuse kuupäevaks juba lõpetatud või täielikult rakendatud laenulepingute või muud liiki investeeringute asemel, vaid ainult mis tahes laadi uusi investeeringuid vastavalt aluseks olevatele poliitikaeesmärkidele.

(42)  Otsus toetusmeetmete rahastamisvahenditest rahastamise kohta tuleb teha eelhindamise põhjal. Käesolevas määruses tuleks sätestada eelhindamise kohustuslikud miinimumelemendid ning liikmesriikidel tuleks võimaldada ära kasutada ajavahemikuks 2014–2020 tehtud eelhindamise tulemusi, mida vajaduse korral tuleks ajakohastada, et vältida halduskoormust ja viivitusi rahastamisvahendite loomisel.

(42a)   Korraldusasutustel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP grupi, riiklike tugipankade ja rahvusvaheliste finantsasutustega. [ME 33]

(43)  Teatavat liiki rahastamisvahendite rakendamist juhul, kui on kavas kasutada ka täiendava toetuse andmist, hõlbustaks see, kui rahastamisvahendi ühe tehingu suhtes kohaldataks rahastamisvahendi kombineeritud toetuse kohta kehtestatud eeskirju. Selliseks puhuks tuleks kehtestada eritingimused, et hoida ära topeltrahastamist.

(44)  Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks. Selles raamistikus peaks komisjon koostöös Euroopa Kontrollikojaga andma audiitoritele, korraldusasutustele ja toetusesaajatele suuniseid riigiabi nõuete täitmise hindamiseks ja riigiabi kavade väljatöötamiseks. [ME 34]

(45)  Vastavalt koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõttele ja eeskirjadele peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama programmide juhtimise ja kontrollimise ning vastutama fondide õiguspärase ja nõuetekohase kasutamise eest. Kuna liikmesriikidel peaks lasuma esmane vastutus sellise juhtimise ja kontrolli eest ning nad peaksid tagama, et fondide toetatavad tegevused on kohaldatava õigusega kooskõlas, tuleks sätestada nende kohustused neis küsimustes. Sätestada tuleks ka komisjoni sellealased volitused ja kohustused.

(45a)   Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks komisjon nägema ette kaebuste lahendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõikidele kodanikele ja sidusrühmadele programmide ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides, sealhulgas seire- ja hindamisetapis. [ME 35]

(46)  Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaluse korral võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite, sh haldus- ja IT-süsteemid, kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat. [ME 36]

(47)  Programmijuhtimise paremaks korraldamiseks tuleks pikendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, Sisejulgeolekufondist ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist toetatavate programmide raamatupidamise lõimimist korraldusasutuse raamatupidamisega ning selline võimalus peaks olemas olema ka teiste fondide puhul.

(48)  Kuna korraldusasutus kannab peamist vastutust fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest, täites seetõttu paljusid eri ülesandeid, tuleks üksikasjalikult sätestada tema ülesanded projektide valimise, programmijuhtimise ja seirekomisjoni töö toetamise valdkonnas. Valitud tegevus peaks olema kooskõlas valdkonnaüleselt kehtivate põhimõtetega.

(48a)  Fondide tulemusliku kasutamise toetamiseks peaks EIP toetus olema taotluse korral kättesaadav kõigile liikmesriikidele. See võiks hõlmata suutlikkuse suurendamist, toetust projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel, samuti rahastamisvahendite ja investeerimisplatvormide alast nõustamist. [ME 37]

(49)  Selleks et suurendada fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite koostoimet, tuleks edendada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise.

(50)  Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, tegevuste keerukus ja arv, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase. Fondide juhtimis- ja kontrollimeetmed peaksid olema proportsionaalsed liidu eelarvele avalduva riski tasemega. [ME 38]

(51)  Auditeerimisasutus peaks auditite läbiviimisel tagama komisjonile esitatava auditiarvamuse usaldusväärsuse. Auditiarvamuses tuleks anda komisjonile kinnitus kolmes küsimuses – deklareeritud kulude seaduslikkus ja korrektsus, juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning raamatupidamisarvestuse täielikkus, täpsus ja õigsus.

(52)  Juhtudel, kui on saadud kinnitus selle kohta, et programm on kahe viimase aasta jooksul toiminud tõhusalt ning seega on fonde tõhusalt ja tulemuslikult rakendatud pikema aja jooksul, tuleks võimaldada neile esitatavate kontrolli- ja auditeerimisnõuete vähendamist.

(53)  Selleks et vähendada toetusesaajate halduskoormust ja halduskulusid, tuleks kindlaks määrata fondide ühekordse audiitorkontrolli põhimõtte rakendamise konkreetne kord.

(54)  Finantsjuhtimise parandamiseks tuleks lihtsustada eelmaksete tegemise kava. Eelmaksete tegemise kava peaks pakkuma liikmesriigile vahendeid toetusesaajatele toetuse maksmiseks kohe programmi rakendamise algusest peale.

(55)  Liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse vähendamiseks tuleks kehtestada kord, mille kohaselt maksetaotlusi esitatakse kord kvartalis kindlaksmääratud ajal. Komisjoni maksetest tuleks endiselt kinni pidada 10 % kuni aastasaldo tasumiseni, mil komisjonil on võimalik kindlaks teha, kas raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged.

(56)  Halduskoormuse vähendamiseks tuleks lihtsustada raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise menetlust, lihtsustades maksete ja tagasimaksete tegemist juhul, kui komisjoni ja liikmesriigi vahel puuduvad lahkarvamused.

(57)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid liidu finantshuvide ja eelarve kaitsmiseks rakendama proportsionaalseid meetmeid. Asjaomaste tingimuste täitmisel peaks komisjonil olema võimalik maksetähtaega edasi lükata, peatada vahemaksed ja kohaldada finantskorrektsiooni. Komisjon peaks järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse eeskirjade eiramise olemust, raskust ja sagedust ning nende finantsmõju liidu eelarvele.

(58)  Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013(11) ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/95(12) ja nr 2185/96(13) viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939(14) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil(15). Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile üksikasjalikult teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuriga, peaksid komisjonile liikmesriikide prokuratuuride poolt liidu eelarvet mõjutavate rikkumiste kohta tehtud otsustest aru andma. [ME 39]

(59)  Finantsdistsipliini edendamiseks tuleks määrata kindlaks programmi tasandil eelarveliste kulukohustuste vabastamise kord.

(60)  ELi toimimise lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide täitmiseks tuleks kõikidele piirkondadele anda toetust vastavalt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgile. Et anda tasakaalustatud ja järkjärgulist abi vastavalt majandusliku ja ühiskondliku arengu tasemele, tuleks sellel eesmärgil ERFist ja ESF+ist vahendite eraldamisel aluseks võtta peamiselt SKP elaniku kohta. Liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, peaksid saama abi Ühtekuuluvusfondist tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi raames.

(61)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003(16), mida viimati on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014 2016/2066(17). [ME 40]

(62)  Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi. [ME 41]

(63)  Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus](18) kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 10 000 000 000 4 000 000 000 eurot. [ME 42]

(64)  Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.Tulevikus tuleks arutleda ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja kogukondade eritoetuse üle. [ME 43]

(65)  Et tagada asjakohane vahendite eraldamine iga kategooria piirkondadele, ei tohiks liikmesriikide poolt vähem arenenud, ülemineku- ja enam arenenud piirkondadele eraldatud koguvahendid üldjuhul olla eri kategooria piirkondade vahel ümberpaigutatavad. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalik oma valikut põhjendades taotleda enamarenenud ja üleminekupiirkondadele ettenähtud eraldiste ümberpaigutamist vähem arenenud piirkondade kasuks. Vähem arenenud piirkondadele piisavate rahaliste vahendite tagamiseks tuleks kehtestada arenenumate ja üleminekupiirkondade kasuks tehtavate ümberpaigutuste ülemmäär. Vahendite eesmärkide vahelist ümberpaigutamist ei tohiks lubada.

(65a)   Et lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga piirkonnad, nagu on kirjeldatud 7. ühtekuuluvusaruandes(19) (väike majanduskasv võrreldes rohkem arenenud piirkondadega, kuid võrreldes ka vähem arenenud piirkondadega; see puudutab eelkõige piirkondi, mille SKP elaniku kohta on 90 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst), peaksid „üleminekupiirkonnad” saama asjakohast toetust ja neid tuleks määratleda piirkondadena, mille SKP elaniku kohta on 75 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst. [ME 44]

(66)  Pidades silmas Iirimaa saare ainulaadset ja -omast olukorda ning eesmärki toetada saare põhja- ja lõunaosa vahelist koostööd vastavalt suure reede kokkuleppele, tuleks ellu viia uut piiriülest programmi PEACE PLUS, arendades edasi Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete maakondade vaheliste eelmiste piiriüleste programmide PEACE ja INTERREG tööd. Praktilisest tähtsusest lähtudes tuleks programmi toetada sihtotstarbelise eraldisega, et ka edaspidi toetada rahu ja leppimise saavutamist, ning programmile tuleks ette näha ka asjakohane osa Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohastest Iirimaa eraldistest.

(66a)  Seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust puutuvad mitmed piirkonnad ja liikmesriigid tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seetõttu on oluline leida praktilised lahendused toetuse saamiseks ka ühtekuuluvuspoliitika raames, et lahendada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist asjaomaste piirkondade ja liikmesriikide ees seisvad probleemid. Lisaks tuleb luua pidev koostöö, mis hõlmab teabe ja heade tavade vahetamist kõige enam mõjutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide tasandil. [ME 45]

(67)  Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega, tagades samas, olenemata nende kategooria muutusest, mitte vähemsoodsa kohtlemise. [ME 46]

(68)  Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse teatavate lisade üksikasju – sekkumise liikide valdkondi ja koode, partnerluslepingu ja programmide vorme, andmete edastamise vorme, liidu embleemi kasutamist, rahastamislepingute ja strateegiadokumentide elemente, kontrolljälge ja elektroonseid andmevahetussüsteeme, samuti juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse, liidu vahendite haldaja kinnituse, auditiarvamuse, iga-aastase kontrolliaruande, auditistrateegia ning maksetaotluse ja raamatupidamisaruande vorme ning finantskorrektsiooni suurust.

(69)  Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse Euroopa partnerluse käitumisjuhendit, et kohandada seda juhendit vastavalt käesolevale määrusele, kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika. [ME 47]

(70)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid kõikide huvitatud pooltega, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 48]

(71)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused partnerluslepingute sõlmimiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitus muuta programme ja kohaldada finantskorrektsioone. Rakendamisvolitust, mis on seotud eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise vormi, salvestatavate ja säilitatavate digitaalandmete ning lõpliku tulemusaruande vormiga, tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(20). Need õigusaktid on küll üldist laadi, kuid kuna neis sätestatakse ainult tehnilisi küsimusi, vorme ja malle, tuleks kasutada nõuandemenetlust. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondiga eraldiste jaotuse kehtestamise rakendamisvolitused saab vastu võtta ilma komiteemenetluseta, kuna nendega ainult rakendatakse kindlaksmääratud arvutusmetoodikat.

(72)  Tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (21)ja muude 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi kohastest fondidest toetatavate programmide ja tegevuste suhtes. Võttes arvesse, et määruse (EL) nr 1303/2013 rakendamisperiood kestab eeldatavasti käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodist kauem, tuleks kõnealuse määrusega heakskiidetud teatavate meetmete rakendamise järjepidevuse tagamiseks kehtestada etappideks jaotamise sätted. Kõik etappideks jaotatud tegevuse üksikud etapid, mis teenivad ühte ja sama üldeesmärki, tuleks rakendada kooskõlas selle programmiperioodi eeskirjadega, mille alusel tegevust rahastatakse.

(73)  Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse konkreetsete probleemide ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 49]

(74)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis

Eesmärgid ja toetusi käsitlevad üldeeskirjad

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse

a)  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad; [ME 50]

b)  ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes ning EAFRD suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikes 1a sätestatule kohaldatavad ühissätted. [ME 431]

1a.   I jaotise I peatüki artikli 2 punkti 4 a, II peatüki artiklit 5, III jaotise II peatüki artikleid 22–28 ning IV jaotise III peatüki I jao artikleid 41–43 kohaldatakse EAFRD raames rahastatavate abimeetmete suhtes ning I jaotise I peatüki artikli 2 punkte 15–25 ning V jaotise II peatüki II jao artikleid 52–56 kohaldatakse määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakavade määrus] artikliga 74 ette nähtud ja EAFRD raames toetatavate rahastamisvahendite suhtes. [ME 432]

2.  Määrust ei kohaldata ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu suhtes, ega EMKFi, AMIFi, ISFi ning BMVI nende osade suhtes, mille puhul kohaldatakse otsest või kaudset eelarve täitmist, välja arvatud komisjoni algatusel osutatav tehniline abi.

3.  Artikleid 4 ja 10, II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ja VIII jaotist ei kohaldata AMIFi, ISFi ning BMVI suhtes.

4.  VIII jaotist ei kohaldata EMKFi suhtes.

5.  Interregi programmide suhtes ei kohaldata II jaotise II peatüki artiklit 11 ja III peatüki artiklit 15, III jaotise I peatükki, IV jaotise I peatüki artikleid 33–36 ja artikli 38 lõikeid 1–4, II peatüki artiklit 39 ning III peatüki artiklit 45, VI jaotise II peatüki artikleid 67, 71, 73 ja 74 ning III peatükki.

6.  Allpool loetletud fondispetsiifiliste määrustega võidakse kehtestada käesolevat määrust täiendavaid eeskirju, mis ei ole käesoleva määrusega vastuolus. Kui tekib kahtlus, kas kohaldada käesolevat määrust või fondispetsispetsiifilisi määrusi, käsitatakse ülimuslikuna käesolevat määrust.

a)  Määrus (EL) […] (ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrus)(22);

b)  Määrus (EL) […] (ESF+ määrus)(23);

c)  Määrus (EL) […] (ETK määrus)(24);

d)  Määrus (EL) […] (EMKFi määrus)(25);

e)  Määrus (EL) […] (AMIFi määrus)(26);

f)  Määrus (EL) […] (ISFi määrus)(27);

g)  Määrus (EL) […] (BMVI määrus)(28).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike lõigete 2 4 ning ja artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt; [ME 54]

1a)   „rakendamistingimus“ – konkreetne ja täpselt määratletud tingimus, millel on tegelik seos otsese mõjuga programmi erieesmärgi tõhusale ja tulemuslikule saavutamisele; [ME 55]

2)  „kohaldatav õigus“ – liidu õigus ja selle kohaldamisega seotud riiklik õigus;

3)  „tegevus“ –

a)  projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomaste programmide raames;

b)  rahastamisvahendite puhul programmimakse rahastamisvahendisse ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

4)  „strateegiliselt oluline tegevus“ – tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse erilisi seire- ja teabevahetusmeetmeid;

4a)  „programm“ – EAFRD puhul tähendab see määruses (EL) [...] („ÜPP strateegiakavade määrus“) osutatud ÜPP strateegiakavasid; [ME 56]

5)  „prioriteet“ – AMIFi, ISFi ning BMVI puhul tähendab see erieesmärki; EMKFi puhul tähendab see toetusvaldkonna liiki, nagu on osutatud EMKFi määruse III lisas sätestatud nomenklatuuris;

6)  „erieesmärk“ – EMKFi puhul tähendab see toetusvaldkondi, nagu on osutatud EMKFi määruse III lisas;

7)  „vahendusasutus“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldusasutuse alluvuses või täidab sellise asutuse nimel funktsioone või ülesandeid;

8)  „toetusesaaja“ –

a)  selline avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, üksus, mis võib olla juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuse algatamise eest või selle algatamise ja rakendamise eest;

b)  avaliku ja erasektori partnerluste puhul avalik-õiguslik asutus, kes algatab avaliku ja erasektori partnerlustegevuse, või partnerlustegevust rakendama valitud erasektori partner;

c)  riigiabi kavade puhul üksus vastavalt asutus või ettevõtja, mis saab toetust, välja arvatud juhul, kui toetus ettevõtja kohta on väiksem kui 200 000 eurot, mille puhul liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus, ilma et see piiraks komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013(29), (EL) nr 1408/2013(30) ja (EL) nr 717/2014(31) kohaldamist; [ME 57]

d)  rahastamisvahendite puhul haldusfondi rakendav asutus või haldusfondi struktuuri puudumise korral erifondi rakendav asutus või korraldusasutus, kui rahastamisvahendit haldamise eest vastutab korraldusasutus;

9)  „väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide, sh inimestevaheliste projektide valimine ja rakendamine; [ME 58]

10)  „sihtväärtus“ – erieesmärgiga seotud näitaja eelnevalt kokkulepitud väärtus, mis tuleb saavutada programmitöö perioodi lõpuks;

11)  „vahe-eesmärk“ – vaheväärtus, mis tuleb erieesmärgiga seotud näitaja puhul saavutada kindlaks ajaks programmitöö perioodi jooksul;

12)  „väljundnäitaja“ – näitaja, mille abil mõõdetakse sekkumise konkreetseid tulemusi;

13)  „tulemusnäitaja“ – näitaja, mille abil mõõdetakse toetatud sekkumiste lühiajalist mõju ning mis kajastab eelkõige vahetule sihtrühmale, hõlmatud toetusesaajatele või taristu kasutajatele avalduvat mõju;

14)  „avaliku ja erasektori partnerlustegevus“ – tegevus, mida viiakse ellu avaliku sektori asutuste ja erasektori vahelise partnerluse raames vastavalt avaliku ja erasektori partnerluse lepingule ning mille eesmärk on rakendada avalike teenuste pakkumisel riskijagamist, erasektori oskusteabe koondamist või kapitali lisaallikaid;

15)  „rahastamisvahend“ – struktuur, mille kaudu finantstooted kättesaadavaks tehakse;

16)  „finantstoode“ – omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringud, laenud ja tagatised, nagu need on määratletud määruse (EL, Euratom) [...] (edaspidi „finantsmäärus“) artiklis 2;

17)  „lõppsaaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes saab fondidest toetust väikeprojektide fondi toetusesaaja vahendusel või rahastamisvahendite kaudu;

18)  „programmimakse“ – rahastamisvahendile fondidest antav toetus ning (olemasolu korral) riigi avaliku sektori ja erasektori kaasrahastamine;

19)  „rahastamisvahendit rakendav asutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb haldusfondi või erifondina;

20)  „haldusfond“ – korraldusasutuse poolt ühe või mitme programmi raames asutatud fond, mille eesmärk on rakendada rahastamisvahendeid kas ühe või mitme erifondi kaudu;

21)  „erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu pakutakse ta pakub finantstooteid lõppsaajatele; [ME 59]

22)  „finantsvõimendus“ – lõppsaajatele eraldatud hüvitatava rahastamise summa jagatuna fondidest saadava toetuse summaga;

23)  „kordaja suhe“ – tagatisvahendite kontekstis tähendab see suhet alusvarana välja antud uute laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute väärtuse ning programmimaksest tagatislepingute kohaselt eraldatud summa vahel, mis on ette nähtud kõnealustest uutest laenudest ja omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutest tuleneva oodatud ja ootamatu kahju korvamiseks;

24)  „halduskulud“ – otsesed või kaudsed kulud, mis hüvitatakse rahastamisvahendite rakendamisel kantud kulusid tõendavate dokumentide alusel;

25)  „haldustasu“ – tasu osutatud teenuste eest, nagu on kindlaks määratud rahastamislepingus, mis on sõlmitud korraldusasutuse ja haldusfondi või erifondi rakendava asutuse vahel või, kui see on asjakohane, korral haldusfondi rakendava asutuse ja erifondi rakendava asutuse vahel.

26)  „ümberpaigutamine“ – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine komisjoni määruse (EL) nr 651/2014(32) (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) artikli 2 punkti 61a tähenduses;

27)  „avaliku sektori toetus“ – mis tahes selline osalus tegevuste rahastamises, mis on saadud riigi või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006(33) kohaselt asutatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse eelarvest, fondidele kättesaadavaks tehtud liidu eelarvest, avaliku sektori asutuste või nende ühingute eelarvest, ning mis võib ESF+ programmide või prioriteetide kaasrahastamismäära kindlaksmääramise eesmärgil hõlmata tööandjate ja töötajate ühiselt panustatud rahalisi vahendeid;

28)  „aruandeaasta“ – ajavahemik 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini, välja arvatud programmitöö perioodi esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2022; viimase aruandeaasta puhul tähendab see ajavahemikku 1. juulist 2029 kuni 30. juunini 2030;

29)  „eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb fondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu;

30)  „tõsine puudus“ – programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tulemusliku toimimise puudus, mille korvamiseks on vaja juhtimis- ja kontrollisüsteemi märkimisväärselt täiustada ning mille puhul X lisas osutatud põhinõuetest 2, 4, 5, 9, 12, 13 ja 15 üks või muudest põhinõuetest kaks või enam kuuluvad hinnangu kohaselt kõnealuse lisa kategooriatesse 3 ja 4;

31)  „koguveamäär“ – prognoositavate juhuslike vigade ja, kui see on asjakohane, süsteemsete vigade ja korrigeerimata anomaalsete vigade summa jagatuna andmekogumiga;

32)  „jääkvigade määr“ – koguveamäär, millest arvestatakse maha finantskorrektsioonid, mida kohaldab liikmesriik, et leevendada auditeerimisasutuse poolt tegevusauditite käigus kindlaks tehtud riske;

33)  „lõpetatud tegevus“ – tegevus, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud kõik asjaomased maksed ja vastav avaliku sektori toetus on toetusesaajatele välja makstud;

34)  „valimikontrolli ühik“ – üks ühikutest (see võib olla tegevus, tegevuse raames teostatav projekt või toetusesaaja maksetaotlus), milleks andmekogum jagatakse valimi moodustamise eesmärgil;

35)  „tinghoiukonto“ – avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul pangakonto, mille kohta sõlmitakse kirjalik leping toetusesaajast avaliku sektori asutuse ja erasektori partneri vahel, kelle on heaks kiitnud korraldusasutus või vahendusasutus; kõnealust kontot kasutatakse maksete jaoks rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul ja/või pärast selle lõppu;

36)  „osaleja“ – füüsiline isik, kes saab tegevusest kasu, kuid ei saa fondidest rahalist toetust;

36a)  „energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte” – selliste meetmete esikohale seadmine energeetika planeerimisel, poliitika kujundamisel ja investeerimisotsuste tegemisel, mis muudavad energia nõudluse ja pakkumise tõhusamaks; [ME 60]

37)  „ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite või riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) või rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt taristu vastupidavus negatiivsele kliimamõjule. kohaselt, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning valitakse konkreetsed heite vähendamise ja dekarboniseerimise variandid; [ME 61]

37a)  „EIP“ – Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte. [ME 62]

Artikkel 3

Komisjoni tegevuse tähtaja arvutamine

Kui komisjon määrab tegevusele tähtaja, algab selle tähtaja arvestamine ajast, kui liikmesriik on esitanud kogu käesolevas määruses või fondispetsiifilistes määrustes sätestatud nõuetele vastava teabe.

Kõnealuse tähtaja arvestamine peatatakse järgmisel päeval pärast seda, kui komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või taotluse läbivaadatud dokumentide esitamiseks, kuni kuupäevani, mil liikmesriik komisjonile vastab.

II PEATÜKK

Poliitikaeesmärgid ja fondidest toetuse saamise põhimõtted

Artikkel 4

Poliitikaeesmärgid

1.  ERFist, ESF+ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist toetatakse järgmisi poliitikaeesmärke:

a)  arukam konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamise kaudu; [ME 63]

b)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise kliimamuutuste leevendamise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu; [ME 64]

c)  paremini ühendatud Euroopa liikuvuse, sh aruka ja säästva liikuvuse, ning piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu; [ME 65]

d)  sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast; [ME 66]

e)  kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kõigi piirkondade ja alade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu. [ME 67]

2.  ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavat tegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174, tegutsedes järgmiste eesmärkide saavutamise nimel:

a)  liikmesriikides ja regioonides tehtavad investeeringud tööhõivesse ja majanduskasvu, mida toetavad ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond ning

b)  Euroopa territoriaalne koostöö (Interreg), mida toetab ERF.

3.  Liikmesriigid tagavad asjakohase tegevuse kogu kavandamis- ja rakendamisprotsessis ilmastikukindluse ning annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega. [ME 68]

4.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavalt oma asjakohastele ülesannetele ning kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtetega koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist. [ME 69]

4a.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavuse asjakohastele riigiabi eeskirjadele. [ME 70]

Artikkel 5

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

1.  Liikmesriik, kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga, ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega. [ME 71]

2.  Samas Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ESF+ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU(34) ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c]. [ME 72]

3.  Komisjon võib rakendada liikmesriigi ja asjaomase piirkonna nõusolekul Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames. [ME 73]

Artikkel 6

Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

1.  Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga täieliku ja tulemusliku partnerlussuhte. Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: [ME 74]

a)  piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused; [ME 75]

b)  majandus- ja sotsiaalpartnerid;

c)  pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid, vabaühendused ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused; [ME 76]

ca)   teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane. [ME 77]

2.  Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele ja järgides alt-üles lähenemisviisi kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise, hindamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34. Liikmesriigid eraldavad sellega seoses asjakohase protsendi fondide vahenditest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse suurendamiseks. Piiriüleste programmide puhul kaasavad asjaomased liikmesriigid partnerid kõikidest osalevatest liikmesriikidest. [ME 78 ja ME 459]

3.  Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014(35). Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määruse (EL) 240/2014 muutmisega, et kohandada seda delegeeritud määrust käesoleva määrusega. [ME 79]

4.  Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 80]

Artikkel 6a

Horisontaalsed põhimõtted

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise.

2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist, sealhulgas seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega.

3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu.

4.   Fondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning seejuures peab liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõigetes 1 ja 2.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sotsiaalselt õiglast energiasüsteemi ümberkujundamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust, vastupanuvõimet katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Nad väldivad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, ladustamise või põletamisega. [ME 81]

II jaotis

Strateegiline lähenemisviis

I PEATÜKK

Partnerlusleping

Artikkel 7

Partnerluslepingu ettevalmistamine ja esitamine

1.  Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Partnerlusleping koostatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendile. [ME 82]

2.  Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2021. [ME 83]

3.  Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikavaga reformikava ning riikliku energia- ja kliimakavaga. [ME 84]

4.  Liikmesriik koostab partnerluslepingu vastavalt II lisas sätestatud vormile. Liikmesriik võib partnerluslepingu lisada ühele oma programmidest.

5.  Interregi programmid võib komisjonile esitada enne partnerluslepingu esitamist.

Artikkel 8

Partnerluslepingu sisu

Partnerlusleping peab sisaldama järgmist:

a)  valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, ning esitatud asjaomane põhjendus ja, kui see on asjakohane, põhjendus InvestEU rakendusviisi kasutamise kohta, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja loetledes need, ning piirkondlikke probleeme; [ME 85]

b)  iga punktis a osutatud valitud poliitikaeesmärgi kohta tuleb esitada:

i)  kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul, sealhulgas, kui see on asjakohane, InvestEU kasutamise puhul; [ME 86]

ii)  teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta, eelkõige seoses määruses (EL) [...] osutatud ÜPP strateegiakavadega („ÜPP strateegiakavade määrus“); [ME 87]

iii)  teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta; [ME 88]

iiia)   riiklike energia- ja kliimakavade kohaste eesmärkide, poliitikameetmete ja muude meetmete täitmine; [ME 89]

c)  iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi ja, kui see on asjakohane, piirkonna tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju; [ME 90]

d)  vajaduse korral rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad; [ME 91]

e)  InvestEU-le eraldatavad summad fondide ja piirkonnakategooriate kaupa; [ME 92]

f)  fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus on esitatud asjaomased esialgsed rahaeraldised fondide kaupa ja asjaomased riiklikud rahalised osalused piirkonnakategooriate kaupa;

g)  kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel ning oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi; [ME 93]

ga)   vajaduse korral demograafiliste probleemide ja/või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus; [ME 94]

gb)   kommunikatsiooni- ja nähtavusstrateegia. [ME 95]

EIP võib liikmesriikide taotluse korral osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ning tegevustes, mis on seotud toimingute, rahastamisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamisega. [ME 96]

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu ja asjaomase liikmesriigi piiriülesed investeeringuvajadused. [ME 97]

Artikkel 9

Partnerluslepingu heakskiitmine

1.  Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse artiklite 4 ja 6 sätteid, asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega seotud meetmeid ja seda, kuidas nendega tegeletakse. [ME 98]

2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kahe kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu. [ME 99]

3.  Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid, ühe kuu jooksul alates nende esitamise kuupäevast. [ME 100]

4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esmakordselt esitanud. Partnerlusleping Partnerluslepingut ei tohi muuta. [ME 101]

5.  Kui partnerluslepingu on artikli 7 lõike 4 kohaselt hõlmatud programmiga, siis võtab komisjon vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb kõnealuse programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda kui asjaomane liikmesriik on kõnealuse programmi esitanud.

Artikkel 10

ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi toetuste kasutamine InvestEU kaudu

1.  Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või alates 1. jaanuarist 2023 asjaomaste korraldusasutuste nõusolekul programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks et kuni 2 % ERFist, ESF+-ist ESF+ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada eraldatakse InvestEU-le ja anda antakse välja eelarvelise eelarveliste tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % Vahehindamise raames võib InvestEU-le eraldada veel kuni 3 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses. Sellised eraldised tehakse kättesaadavaks investeeringutele, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ja kuuluvad samasse piirkondade kategooriasse, millele fondid algselt mõeldud olid. Alati kui ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse teatav summa InvestEU-le, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 ning III ja IV lisas kirjeldatud rakendamistingimusi. Eraldada võib üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid. [ME 428]

2.  Partnerluslepingu puhul võib eraldada jooksva kalendriaasta ja tulevaste kalendriaastate vahendeid. Programmi muutmise taotluse puhul võib eraldada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid. [ME 103]

3.  Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse asjaomase liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks. [ME 104]

4.  Kui 31. detsembriks 2021 2023 ei ole partnerluslepinguga eraldatud summa suhtes, millele on lõikes 1 osutatud lõikes 1 summa suhtes, sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada. [ME 105]

Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse (või muudetakse, kui see on asjakohane) üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega. [ME 106]

5.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad algsele programmile või algsetele programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse. Sellel konkreetsel juhul võib viimaste kalendriaastate vahendeid muuta, kui kulukohustusi ei ole veel rakendatud. [ME 107]

6.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei rakendata täielikult nelja aasta jooksul pärast tagatislepingu allkirjastamist, võib liikmesriik taotleda, et summasid, mis on tagatislepingust tulenevalt kulukohustusega seotud, kuid millega ei ole kaetud tagatise aluseks olevaid laene või muid riski kandvaid vahendeid, menetletaks vastavalt lõikele 5.

7.  InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile ja eraldisega seotud kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele kättesaadavaks ja ning neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks. [ME 108]

8.  Komisjon paigutab ümber eraldatud summad, mida ei ole InvestEU raames kasutatud asjaomase programmi muudatuse heakskiitmise aastal. Selliseid summasid saab ümber paigutada hiljemalt 2027. aasta eelarvesse.

Ümberpaigutatud summa artikli 99 kohast kulukohustusest vabastamise tähtaega hakatakse arvestama alates aastast, mil eraldis ümber paigutatakse.

II PEATÜKK

Rakendamistingimused ja tulemusraamistik

Artikkel 11

Rakendamistingimused

1.  Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“). Rakendamistingimusi kohaldatakse määral, mil nad aitavad saavutada programmi erieesmärke. [ME 109]

III lisas sätestatakse horisontaalsed rakendamistingimused, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.

IV lisas sätestatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ valdkondlikud rakendamistingimused ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.

2.  Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta. Liikmesriigi taotluse korral võib EIP aidata hinnata meetmeid, mida on vaja asjakohaste rakendamistingimuste täitmiseks. [ME 110]

3.  Kui rakendamistingimus ei ole programmi heakskiitmise või programmi muudatuse heakskiitmise ajal täidetud, edastab liikmesriik komisjonile rakendamistingimuse täidetuks lugemist käsitleva teate koos põhjendusega niipea, kui liikmesriik rakendamistingimust täidetuks peab.

4.  Komisjon koostab hinnangu kolme kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus. [ME 111]

Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada ühe hiljemalt kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. [ME 112]

5.  Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa kulud võib maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud, ilma et see piiraks hüvitamise enda peatamist kuni tingimuse täitmiseni. [ME 113]

Esimest lõiku ei kohaldata tegevuse suhtes, millega aidatakse kaasa asjaomase rakendamistingimuse täitmisele.

6.  Liikmesriik tagab, et rakendamistingimusi täidetakse ja kohaldatakse kogu programmitöö perioodi vältel. Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist rakendamistingimuse täitmist mõjutavatest muudatustest.

Kui komisjon on seisukohal, et rakendamistingimus ei ole enam täidetud, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul oma tähelepanekud. Kui rakendamistingimus ei ole komisjoni hinnangul täidetud, ei või asjaomase erieesmärgiga seotud kulusid kanda maksetaotlusse alates kuupäevast, mil komisjon liikmesriiki kõnealusest asjaolust teavitab.

7.  IV lisa ei kohaldata EMKFist toetatavate programmide suhtes.

Artikkel 12

Tulemusraamistik

1.  Liikmesriik kehtestab vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele. [ME 115]

Tulemusraamistik koosneb järgmisest:

a)  fondispetsiifilistes määrustes sätestatud erieesmärkidega seotud väljund- ja tulemusnäitajad;

b)  väljundnäitajate vahe-eesmärgid, mis tuleb saavutada 2024. aastaks ning

c)  väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused, mis tuleb saavutada 2029. aasta lõpuks.

2.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii lõike 1 punktis xi] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust. [ME 116]

3.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel mõõta erieesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme. Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peavad vastama finantsmääruse artikli [33] lõikes [3] sätestatud nõuetele.

Artikkel 13

Tulemusraamistiku kindlaksmääramise metoodikad

1.  Tulemusraamistiku kindlaksmääramise metoodikad hõlmavad:

a)  liikmesriikide poolt näitajate valimiseks kohaldatud kriteeriume;

b)  kasutatud andmeid või tõendeid, andmete kvaliteedi tagamise meetodit ja arvutusmeetodit;

c)  tegureid, mis võivad mõjutada vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist, ning nende tegurite arvessevõtmise meetodit.

2.  Liikmesriik teeb kõnealused metoodikad kättesaadavaks, kui seda taotleb komisjon.

Artikkel 14

Vahehindamine

1.  Liikmesriik vaatab ja asjaomased korraldusasutused vaatavad läbi kõik ERFist, ESF+-ist ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist: [ME 117]

a)  2024. aastal vastu võetud asjaomastes asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud tehtud uusi probleeme ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel kindlaks tehtud sihtväärtuseid, kui see on asjakohane; [ME 118]

b)  asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisu ning territoriaalseid vajadusi, et vähendada erinevusi, samuti majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust; [ME 119]

c)  vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

d)  vajaduse korral artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehniliste kohanduste tulemust;

da)  olulisi negatiivseid finantsalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid arengusuundumusi, mis eeldavad programmide kohandamist, sealhulgas liikmesriike ja nende piirkondi tabanud sümmeetriliste või asümmeetriliste šokkide tagajärjel. [ME 120]

2.  Liikmesriik Vastavalt läbivaatamise tulemustele esitab liikmesriik komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1 või teatab, et muutmist ei taotleta. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel või esitab vajaduse korral põhjendused, miks programmi muutmist ei taotleta. [ME 121]

Läbivaadatud programm peab sisaldama järgmist:

a)  rahaliste vahendite läbivaadatud algseid eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid, [ME 122]

b)  muudetud või uusi sihtväärtusi;

ba)   InvestEU-le eraldatavaid summasid fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane; [ME 123]

c)  artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehnilise kohanduse tulemusena läbi vaadatud rahaliste vahendite eraldisi, kaasa arvatud 2025., 2026. ja 2027. aasta summad, kui see on asjakohane.

3.  Kui läbivaatamise tulemusena esitatakse uus programm, peab artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkti ii kohane rahastamiskava katma iga fondi rahalise assigneeringu kogusumma alates programmi heakskiitmise aastast.

3a.   Komisjon võtab 31. märtsiks 2026 vastu aruande, milles tehakse kokkuvõte lõigetes 1 ja 2 osutatud läbivaatamise tulemustest. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 124]

III PEATÜKK

Usaldusväärse majandusjuhtimisega seotud meetmed

Artikkel 15

Meetmed fondide tulemuslikkuse sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega

1.  Komisjon võib esitada liikmesriigile taotluse, et see vaataks läbi asjaomased programmid ja teeks nendega seoses muudatusettepanekuid, kui see on vajalik nõukogu asjaomaste soovituste rakendamise toetamiseks.

Kõnealuse taotluse võib esitada järgmistel eesmärkidel:

a)  toetamaks liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjaomase riigipõhise soovituse rakendamist või ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud ning asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjaomase nõukogu soovituse rakendamist;

b)  toetamaks asjaomasele liikmesriigile adresseeritud nõukogu asjaomaste soovituste rakendamist, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011(36) (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohaselt.

2.  Lõike 1 kohaselt komisjoni poolt liikmesriigile esitatud taotlus peab olema põhjendatud ja selles peab olema viidatud vajadusele toetada asjaomaste soovituste rakendamist, samuti peavad seal olema ära toodud programmid ja prioriteedid, mis komisjoni hinnangul on asjakohased, ja eeldatavate muudatuste laad.

3.  Liikmesriik esitab oma vastuse lõikes 1 osutatud taotlusele kahe kuu jooksul alates selle saamisest, esitades muudatused, mida ta peab asjakohastes programmides vajalikuks, selliste muudatuste põhjendused, tuues ära asjaomased programmid ning näidates, milline on kavandatavate muudatuste laad ja nende eeldatav mõju soovituste täitmisele ning fondide rakendamisele. Kui vaja, esitab komisjon tähelepanekuid ühe kuu jooksul alates vastuse saamisest.

4.  Liikmesriik esitab ettepaneku asjakohaste programmide muutmiseks kahe kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud vastuse esitamise kuupäevast.

5.  Kui komisjon ei ole tähelepanekuid esitanud või kui komisjon on veendunud, et esitatud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, võtab komisjon vastu otsuse, millega kiidetakse heaks asjakohaste programmide muutmine kooskõlas artikli 19 lõikes 4 sätestatud tähtajaga.

6.  Kui liikmesriik ei võta lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele reageerimiseks lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul tulemuslikke meetmeid, võib komisjon vastavalt artiklile 91 peatada kõik maksed või osa makseid asjaomastele programmidele või prioriteetidele.

7.  Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa kulukohustusi või makseid liikmesriigi programmi(de)le juhul, kui:

a)  nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 või 11 kohaselt, et liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks;

b)  nõukogu võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011(37) artikli 8 lõike 3 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;

c)  nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta kaks järjestikust otsust, milles soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmisest tulenevalt tuvastatakse nõuete täitmata jätmine;

d)  komisjon teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid nagu on osutatud nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002(38) ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;

e)  nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013(39) artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.

Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid ja nõuete olulise eiramise korral. Maksete peatamist kohaldatakse maksetaotlustele, mis asjaomaste programmide suhtes on esitatud pärast peatamisotsuse tegemise kuupäeva.

Komisjon võib erakorraliste majandusolude tõttu või põhjendatud taotluse korral, mille asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile 10 päeva jooksul pärast eelmises lõigus osutatud otsuse või soovituse vastuvõtmist, soovitada nõukogul tühistada kõnealuses lõigus osutatud peatamise.

8.  Komisjoni ettepanek kulukohustuste peatamiseks loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu lükkab ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest sellise ettepaneku rakendusakti kaudu kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi.

Kulukohustuste peatamist kohaldatakse fondide kulukohustustele asjaomase liikmesriigi suhtes alates peatamise otsusele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Nõukogu võtab rakendusaktiga vastu otsuse lõikes 7 osutatud maksete peatamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta.

9.  Kohaldatava kulukohustuste või maksete peatamise ulatus ja määr peab olema proportsionaalne ja mõjus, selle puhul tuleb tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võtta arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, eelkõige tööpuuduse määra ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset asjaomases liikmesriigis võrreldes liidu keskmisega ning peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Eriti tuleb arvesse võtta peatamise mõju kriitilise tähtsusega programmidele, millega püütakse leida lahendust negatiivsetele majandus- ja sotsiaaltingimustele.

10.  Kulukohustuste peatamise suhtes kohaldatakse järgmistel juhtudel piirangut, mis on kuni 25 % fondide järgmise kalendriaastaga seotud kulukohustustest või kuni 0,25 % nominaalsest SKPst, olenevalt sellest, kumb on madalam:

a)  esmakordne nõuete täitmata jätmise juhtum seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, nagu on osutatud lõike 7 punktis a;

b)  esmakordne nõuete täitmata jätmise juhtum seoses parandusmeetmete kava esitamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames, nagu on osutatud lõike 7 punktis b;

c)  nõuete täitmata jätmine seoses soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames, nagu on osutatud lõike 7 punktis c;

d)  esmakordne nõuete täitmata jätmise juhtum, nagu on osutatud lõike 7 punktides d ja e.

Jätkuva nõuete täitmata jätmise korral võib kulukohustuste peatamisel ületada esimeses lõigus sätestatud maksimaalseid protsendimäärasid.

11.  Nõukogu tühistab komisjoni ettepanekule tuginedes kulukohustuste peatamise vastavalt lõikes 8 sätestatud menetlusele

a)  kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97(40) artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tühistada otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta;

b)  kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille asjaomane liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2 või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;

c)  kui komisjon on teinud järelduse, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002;

d)  kui komisjon on teinud järelduse, et asjaomane liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, et rakendada määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud kohandamisprogramm, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses.

Kui nõukogu on kulukohustuste peatamise tühistanud, paigutab komisjon peatatud kulukohustused eelarves ümber vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) [ [...] (mitmeaastase finantsraamistiku määrus)] artiklile [8].

Peatatud kulukohustusi saab ümber paigutada hiljemalt 2027. aasta eelarvesse.

Ümberpaigutatud summa artikli 99 kohast kulukohustusest vabastamise tähtaega hakatakse arvestama alates aastast, mil peatatud kulukohustus ümber paigutatakse.

Otsuse maksete peatamise tühistamise kohta teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal juhul, kui on täidetud esimeses lõigus sätestatud tingimused.

12.  Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata eelkõige juhul, kui üks lõikes 7 sätestatud tingimus osutub liikmesriigi puhul täidetuks, ning annab üksikasjalikud andmed fondide ja programmide kohta, mille kulukohustused või maksed võidakse peatada.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile.

Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

13.  Lõikeid 1–12 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 punkti c alapunkti v alapunkti ii] kohaste prioriteetide või programmide suhtes. [ME 425/rev, ME 444/rev, ME 448 ja ME 469]

III jaotis

Programmitöö

I PEATÜKK

Üldsätted fondide kohta

Artikkel 16

Programmide ettevalmistamine ja esitamine

1.  Liikmesriigid valmistavad koostöös artiklis 6 osutatud partneritega ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 140]

2.  Liikmesriigid esitavad programmid komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast partnerluslepingu esitamist.

3.  Liikmesriik valmistab programmid ette vastavalt V lisas esitatud programmi vormile.

AMIFi, ISFi ning BMVI puhul valmistab liikmesriik programmid ette vastavalt VI lisas esitatud programmi vormile.

Artikkel 17

Programmide sisu

1.  Igas programmis sätestatakse strateegia, mis käsitleb programmi kaudu antavat panust poliitikaeesmärkide saavutamisse ja programmi tulemuste kohta teabe levitamisse.

2.  Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele või mitmele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti. [ME 141]

EMKFist toetatavate programmide puhul võib iga prioriteet vastata ühele või mitmele poliitikaeesmärgile. Erieesmärgid vastavad EMKFi määruse [III] lisas määratletud toetusvaldkondadele.

AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavad programmid koosnevad erieesmärkidest.

3.  Igas programmis sätestatakse:

a)  kokkuvõte peamistest probleemidest, võttes arvesse

i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset erinevust ning ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul; [ME 142]

ii)  turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega; [ME 143]

iii)  asjaomastes asjakohastes riigipõhistes soovitustes ja muudes asjaomastes liikmesriigile adresseeritud liidu soovitustes kindlaks määratud tehtud probleeme; [ME 144]

iv)  haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme ning lihtsustamismeetmeid; [ME 145]

iva)   integreeritud lähenemisviisi demograafiliste probleemidega tegelemiseks, kui see on asjakohane; [ME 146]

v)  varasematest kogemustest saadud õppetunde;

vi)  makropiirkondlikke strateegiaid ja merepiirkondade strateegiaid, kui liikmesriigid ja piirkonnad sellistes strateegiates osalevad;

via)   riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ja seonduvaid eesmärke; [ME 147]

vii)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme ja tuvastatud puudusi; [ME 148]

b)  põhjendus valitud poliitikaeesmärkide, neile vastavate prioriteetide, erieesmärkide ja toetusevormide kohta;

c)  erieesmärgid iga prioriteedi kohta, välja arvatud tehniline abi;

d)  iga erieesmärgi puhul

i)  asjaomased meetmed sellega seotud meetmete liigid, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste soovituslik loetelu loetelu ja ajakava ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse; [ME 149]

ii)  väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

iii)  peamised sihtrühmad;

iiia)   võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed; [ME 150]

iv)  konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

v)  piirkondade- ja riikidevahelised ning piiriülesed meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis; [ME 151]

va)   investeeringute jätkusuutlikkus; [ME 152]

vi)  rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;

vii)  sekkumise liigid ja programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liikide või toetusvaldkondade kaupa;

viia)   kirjeldus selle kohta, kuidas tuleb saavutada vastastikune täiendavus ja koostoime muude fondide ja vahenditega; [ME 153]

e)  tehnilise abi kavandatav kasutamine vastavalt artiklitele 30–32 ja asjakohased sekkumise liigid;

f)  rahastamiskava, mis sisaldab

i)  tabelit, kus täpsustatakse kõik rahalised eraldised fondide ja piirkonnakategooriate kaupa kogu programmitöö perioodiks ja aastate kaupa, sealhulgas kõik artikli 21 kohaselt ümberpaigutatud summad;

ii)  tabelit, kus täpsustatakse iga prioriteedi kõik rahalised eraldised fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, samuti riiklik rahaline osalus ja see, kas osalus koosneb avaliku sektori ja erasektori vahenditest;

iii)  EMKFist toetatavate programmide puhul tabelit, kus täpsustatakse iga toetusvaldkonna liigi kohta kõigi fondi toetusena ja riikliku rahalise osalusena saadud rahaliste eraldiste summa;

iv)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul tabelit, kus täpsustatakse erieesmärkide kaupa kõik rahalised eraldised, mis jagunevad meetme liigi alusel, samuti riiklik rahaline osalus ja see, kas osalus koosneb avaliku sektori ja erasektori vahenditest;

g)  meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 6 osutatud asjakohased partnerid programmi ettevalmistamisse, ning partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises;

h)  iga artikli 11, III lisa ja IV lisa kohaselt kehtestatud rakendamistingimuse puhul hinnang selle kohta, kas rakendamistingimus on täidetud programmi esitamise kuupäeval;

i)  programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, vajaduse korral teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, samuti kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad; [ME 154]

j)  korraldusasutus, auditeerimisasutus, artikli 70 kohaste raamatupidamisülesannete täitmise eest vastutav asutus ja asutus, millele kellele komisjon makseid teeb. [ME 155]

Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii lõike 1 punktis xi]. [ME 156]

Programmile lisatakse kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ keskkonnamõju hindamise aruanne, mis sisaldab asjakohast teavet keskkonnamõju kohta ning milles võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise vajadusi. [ME 157]

4.  Erandina lõike 3 punktist d esitatakse iga sellise programmi erieesmärgi kohta, mida toetatakse AMIFist, ISFist ning BMVIst, järgmised andmed:

a)  esialgse olukorra, probleemide ja fondist toetatavate meetmete kirjeldus;

b)  teave tegevuseesmärkide kohta;

c)  esialgne nimekiri meetmetest ja nende eeldatavast panusest erieesmärkide ja tegevuseesmärkide saavutamisse;

d)  vajaduse korral AMIFi määruse artiklites [16 ja 17] osutatud tegevustoetuse, konkreetsete meetmete, erakorralise toetuse ja meetmetega seotud põhjendused;

e)  väljund- ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

f)  programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liikide kaupa.

5.  Sekkumiste liigitamisel lähtutakse I lisas sätestatud nomenklatuurist. AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul lähtutakse sekkumiste liigitamisel fondispetsiifilises määrusest sätestatud nomenklatuurist.

6.  ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. ja 2025.–2027. aasta summad. [ME 158]

7.  Liikmesriik teavitab komisjoni lõike 3 punktis j osutatud teabe mis tahes muudatustest, millega seoses ei ole vaja programmi muuta.

Artikkel 18

Programmide heakskiitmine

1.  Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ning nende käsitlemise viisi. [ME 160]

2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas. [ME 161]

3.  Liikmesriik vaatab komisjoni tähelepanekuid arvesse võttes programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates nende esitamisest. [ME 162]

4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus viis kuud pärast seda kui liikmesriik on programmi esimest korda esitanud. [ME 163]

Artikkel 19

Programmide muutmine

1.  Liikmesriik võib esitada programmi muutmise põhjendatud taotluse koos muudatud programmiga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.

2.  Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil tasandi nõuetele ning võib esitada tähelepanekuid kolme kahe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast. [ME 164]

3.  Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates nende esitamisest. [ME 165]

4.  Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi. [ME 166]

5.  Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % 7 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja kuni 3 % 5 % programmi eelarvest. Seejuures järgib liikmesriik komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendit. ERFist ja ESF+-ist ESF+ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi. [ME 167]

Sellised ümberpaigutused ei mõjuta varasemaid aastaid. Neid ei loeta märkimisväärseks ja nende tegemiseks ei ole vaja komisjoni otsust programmi muutmise kohta. Samas peavad need vastama kõigile regulatiivsetele nõuetele. Liikmesriik esitab komisjonile vastavalt vajadusele artikli 17 lõike 3 punkti f alapunktis ii, iii või iv osutatud läbivaadatud tabeli.

6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt kirjavigade, tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest. [ME 168]

7.  EMKFist toetatavate programmide puhul ei ole komisjoni heakskiitu vaja programmide muudatusteks, mis on seotud näitajate kasutuselevõtuga.

Artikkel 20

ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi ühine toetus

1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme.

2.  ERFist ja ESF+-ist ESF+istvõib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % 15 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul. [ME 169]

Artikkel 21

Vahendite ümberpaigutamine

1.  Liikmesriigid Paindlikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid kokkuleppel seirekomisjoniga taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i, Ühtekuuluvusfondi või kaudse eelarve täitmise raames Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. [ME 170]

2.  Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse, ning otsese või kaudse eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks. [ME 171 ja ME 434]

3.  Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused, pidades silmas saavutatavat vastastikust täiendavust ja mõju, ning sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse. [ME 172, ME 433 ja ME 434]

4.  Komisjon võib esitada ümberpaigutamise taotluse kohta vastuväiteid asjaomases programmi muudatuses, kui vahendite ümberpaigutamine kahjustaks selle programmi eesmärkide saavutamist, kust kõnealused vahendid pärinevad.

5.  Ümber võib paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.

Ia PEATÜKK

Suurprojektid [ME 173]

Artikkel 21a

Sisu

Programmi või programmide raames võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada tegevust, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 100 000 000 eurot („suurprojekt“). Rahastamisvahendeid ei käsitleta suurprojektidena. [ME 174]

Artikkel 21b

Suurprojekti heakskiitmiseks vajalik teave

Enne suurprojekti heakskiitmist esitab korraldusasutus komisjonile järgmise teabe:

a)  suurprojekti elluviimise eest vastutavat asutust puudutavad üksikasjad ja tema suutlikkus;

b)  investeeringu ja selle asukoha kirjeldus;

c)  kogumaksumus ja rahastamiskõlblikud kulud kokku;

d)  tehtud teostatavusuuringud, sealhulgas variantide analüüs ja tulemused;

e)  kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;

f)  keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;

g)  selgitus selle kohta, kuidas suurprojekt on kooskõlas kõnealuse programmi või kõnealuste programmide asjakohaste prioriteetidega, ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetide erieesmärkide saavutamisse ja eeldatav panus sotsiaal-majanduslikku arengusse;

h)  rahastamiskava, milles on näidatud kavandatavate rahaliste vahendite kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks, võttes arvesse avastatud riske;

i)  suurprojekti elluviimise ajakava ja juhul, kui elluviimisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille jaoks programmitöö perioodil fondidest toetust taotletakse. [ME 175]

Artikkel 21c

Otsus suurprojekti kohta

1.  Komisjon annab artiklis 21b osutatud teabe alusel suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas taotletud rahaline toetus korraldusasutuse poolt välja valitud suurprojektile on õigustatud. Komisjon võtab valitud suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 21b osutatud teabe esitamise kuupäeva.

2.  Komisjon teeb lõike 1 kohaselt heakskiitva otsuse tingimusel, et esimene ehitustööde hankeleping või avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride raames rakendatavate tegevuste puhul avaliku ja erasektori partnerlusleping avaliku sektori asutuse ja erapartneri vahel sõlmitakse kolme aasta jooksul alates heakskiitmise kuupäevast.

3.  Kui komisjon ei kiida valitud suurprojektile rahalise toetuse andmist heaks, esitab ta oma otsuses keeldumise põhjused.

4.  Lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud programmi suurprojektide loetelus.

5.  Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast seda, kui projektile on taotletud lõikes 1 osutatud heakskiitu. Kui komisjon ei kiida korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks, muudetakse sellele vastavalt ka liikmesriigipoolsele taotluse tagasivõtmisele või komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni. [ME 176]

II PEATÜKK

Territoriaalne areng

Artikkel 22

Integreeritud territoriaalne areng

Liikmesriigid toetavad integreeritud territoriaalset arengut territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate kaudu, kasutades selleks järgimisi lahendusi:

a)  integreeritud territoriaalsed investeeringud;

b)  kogukonna juhitud kohalik areng;

c)  muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist. [ME 177]

Liikmesriik tagab sidususe ja koordineerimise, kui kohaliku arengu strateegiaid rahastatakse rohkem kui ühest fondist. [ME 178]

Artikkel 23

Territoriaalsed strateegiad

1.  Territoriaalsed strateegiad, mida rakendatakse vastavalt artikli 22 punktile a või c, sisaldavad järgmist teavet:

a)  strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond, kaasa arvatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased seosed; [ME 179]

b)  piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

c)  kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;

d)  kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast alusel toimuvat partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse. [ME 180]

Strateegiad võivad samuti sisaldada toetatavate tegevuste loetelu.

2.  Territoriaalsete strateegiate koostamise ettevalmistamise ja heakskiitmise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku tasandi või asjaomased piirkondlikud, kohalikud ja muud territoriaalsed avaliku sektori asutused või organid. Juba olemasolevaid strateegilisi dokumente, mis käsitlevad hõlmatud alasid, võib ajakohastada ja kasutada territoriaalsete strateegiate tarbeks. [ME 181]

3.  Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku tasandi asjaomased piirkondlikud, kohalikud või muud territoriaalsed asutused või organid. [ME 182]

Valitud tegevused peavad olema kooskõlas territoriaalse strateegiaga.

3a.   Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamisel teevad lõikes 2 osutatud asutused koostööd asjaomaste korraldusasutustega, et määrata kindlaks asjakohasest programmist toetatavate tegevuste ulatus. [ME 183]

4.  Kui linna-, kohaliku tasandi piirkondlik, kohalik või muu territoriaalne avaliku sektori asutus või muu organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks. [ME 184]

Valitud tegevusi võib toetada sama programmi rohkem kui ühe prioriteedi raames. [ME 185]

5.  Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamiseks ja kavandamiseks võib anda toetust.

Artikkel 24

Integreeritud territoriaalsed investeeringud

1.  Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või mitmest rohkem kui ühest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjaomased asjakohased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena. Vajaduse korral võib igat integreeritud territoriaalset investeeringut täiendada EAFRDst antava toetusega. [ME 186]

2.  Korraldusasutus tagab, et programmi või programmide elektrooniline süsteem määrab kindlaks ITI-t toetava prioriteetse suuna või liidu prioriteedi tegevused ja väljundid.

2a.   Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud, muud avaliku sektori asutused või organid. [ME 187]

Artikkel 25

Kogukonna juhitud kohalik areng

1.  ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst. EAFRD puhul nimetatakse niisugust arengut programmi „LEADER“ kohalikuks arenguks. [ME 188]

2.  Liikmesriik tagab, et kogukonna juhitud kohalik areng vastab järgmistele tingimustele:

a)  see on suunatud allpiirkondadele;

b)  seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, sealhulgas avalik sektor; [ME 189]

c)  seda viiakse ellu integreeritud strateegiatega vastavalt artiklile 26;

d)  selle raames toetatakse võrgustike loomist, alt ülespoole lähenemisviise, juurdepääsetavust, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega. [ME 190]

3.  Kui lõike 2 punktis c osutatud strateegiaid saab toetada mitmest fondist, korraldavad asjakohased korraldusasutused selliste strateegiate valimiseks ühise konkursi ning moodustavad ühiskomitee, et kõik asjaomased fondid saaksid jälgida kõnealuste strateegiate rakendamist. Asjakohased korraldusasutused võivad valida ühe asjaomase fondi, millest toetatakse kõnealuste strateegiatega seotud kõikide selliste ettevalmistamis-, juhtimis- ja elavdamiskulude katmist, millele on osutatud artikli 28 lõike 1 punktides a ja c.

4.  Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist pärinevat antavat toetust, võivad asjakohased asjaomased korraldusasutused välja valida ühe asjaomase asjakohase fondi ja määrata selle juhtfondiks. Täpsustada võib ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liigi. [ME 191]

5.  Kõnealuse strateegia suhtes kohaldatakse juhtfondi eeskirju. Muude fondide asutused sõltuvad juhtfondi pädeva asutuse tehtud otsustest ja juhtimise kontrollitoimingutest.

6.  Juhtfondi haldajad edastavad muude fondide haldajatele teavet, mis on vajalik seire teostamiseks ja maksete tegemiseks vastavalt fondispetsiifilises määruses sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 26

Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad

1.  Asjakohased korraldusasutused tagavad, et kõigis artikli 25 lõike 2 punktis c osutatud strateegiates sätestatakse järgmised elemendid:

a)  kõnealuse strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond ja elanikkond;

b)  kõnealuse strateegia arendamisse kogukonna kaasamise protsess;

c)  piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

d)  kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed vastuseks kohalikele vajadustele, mille on välja selgitanud kohalik kogukond; [ME 192]

e)  juhtimise, seire ja hindamise kord, millega näidatakse kohaliku tegevusrühma suutlikkust kõnealust strateegiat rakendada;

f)  rahastamiskava, sealhulgas kõigist asjaomastest fondidest igast asjakohasest fondist, sealhulgas vajaduse korral EAFRDst, ja programmidest igast asjakohasest programmist kavandatud eraldised. [ME 193]

2.  Asjakohased korraldusasutused määravad kindlaks kõnealuste strateegiate valikukriteeriumid, moodustavad strateegiate valimisega tegeleva komitee ja kiidavad heaks selle komitee poolt valitud strateegiad.

3.  Asjakohased korraldusasutused korraldavad strateegiate esimese valikuvooru ja tagavad, et valitud kohalikud tegevusrühmad suudavad täita neile artikli 27 lõikega 3 ette nähtud ülesanded 12 kuu jooksul alates asjaomase programmi heakskiitmise kuupäeva või mitmest fondist toetatavate strateegiate puhul 12 kuu jooksul alates viimase asjaomase programmi heakskiitmise kuupäevast.

4.  Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjaomase asjakohase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. Sellele vastavad avaliku sektori toetused tagatakse ette kogu perioodiks. [ME 194]

Artikkel 27

Kohalikud tegevusrühmad

1.  Kohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad artikli 25 lõike 2 punktis c osutatud strateegiaid.

2.  Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad on kaasavad ning et nad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri, et täita kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga seotud ülesandeid. [ME 195]

3.  Kõiki järgmisi ülesandeid täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad:

a)  kohalike osalejate suutlikkuse haldussuutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel; [ME 196]

b)  mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm;

c)  projektikonkursside ettevalmistamine ja avaldamine;

d)  tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

e)  strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire;

f)  strateegia rakendamise hindamine.

4.  Kui kohalikud tegevusrühmad täidavad ülesandeid, mida ei ole käsitletud lõikes 3 ja mis kuuluvad korraldusasutuse või makseasutuse vastutusalasse, käsitab korraldusasutus kohalikke tegevusrühmasid vahendusasutustena vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.

5.  Kohalik tegevusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga, edendades kohalikus tegevusrühmas ülesannete lahusust. [ME 197]

Artikkel 28

Fondide toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule

1.  Liikmesriik Vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamist silmas pidades tagab liikmesriik, et fondidest saadav toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule antav toetus hõlmab järgmist: [ME 198]

a)  suutlikkuse haldussuutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegiate kavandamist ja tulevast rakendamist; [ME 199]

b)  kohaliku arengu strateegia raames valitud tegevuste, sealhulgas koostöö rakendamine ja ettevalmistamine;

ba)   kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et soodustada sidusrühmade teabevahetust, anda neile teavet ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid taotluste ettevalmistamisel; [ME 200]

c)  strateegia ja selle koostamise elavdamise juhtimine, seire ning hindamine.

2.  Lõike 1 punktis a osutatud toetus on kättesaadav sõltumata sellest, kas strateegia edaspidi rahastamiseks välja valitakse.

Lõike 1 punktis c osutatud toetus ei või ületada 25 % strateegiale eraldatud avaliku sektori toetuse kogusummast.

III PEATÜKK

Tehniline abi

Artikkel 29

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

1.  Komisjoni algatusel võib fondidest toetada ettevalmistavaid, seire, juhtimise, auditi, hindamise, teabevahetuse (sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamise), nähtavuse ning igasuguse haldus- ja tehnilise abiga seotud meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks; vajaduse korral võib loetletud meetmeid toetada ka seoses kolmandate riikidega.

1a.   Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a)  abi projekti ettevalmistamisel ja hindamisel;

b)  toetust institutsionaalseks tugevdamiseks ja haldussuutlikkuse suurendamiseks fondide tulemusliku haldamise eesmärgil;

c)  uuringuid, mis on seotud komisjoni aruandlusega fondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega;

d)  fondide analüüsi, halduse, seire, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmeid ning kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmeid;

e)  hindamisi, ekspertide aruandeid, statistikat ja uuringuid, sh fondide praegust ja tulevast tegevust käsitlevaid üldist laadi uuringuid;

f)  meetmeid, mis hõlmavad teabe levitamist, vajaduse korral võrgustike loomise toetamist, teavitamistoiminguid, pöörates erilist tähelepanu fondidest antava toetuse tulemustele ja lisaväärtusele, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sh kolmandate riikidega;

g)  juhtimiseks, seireks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamist, kasutamist ning omavahel ühendamist;

h)  meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;

i)  auditeerimisega seotud meetmeid;

j)  riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamist seoses investeeringute kavandamise, rahastamisvajaduste, ettevalmistustööde, rahastamisvahendite kavandamise ja rakendamise, ühiste tegevuskavade ning suurprojektidega;

k)  heade tavade levitamist, et aidata liikmesriikidel suurendada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomaste partnerite ja nende katusorganisatsioonide suutlikkust. [ME 201]

1b.   Komisjon eraldab komisjoni algatusel antava tehnilise abi vahenditest vähemalt 15 % selleks, et tagada üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel tehtavate teavitustoimingute vahel, laiendades tulemustealast teadmusbaasi, eeskätt tulemuslikuma andmete kogumise ja levitamise, hindamise ja aruandluse kaudu, ning rõhutades eriti fondide panust kodanike elu parandamisse ning suurendades fondidest antava toetuse nähtavust ja teadlikkust sellise toetuse tulemustest ja lisaväärtusest. Vajaduse korral jätkatakse pärast programmide lõpetamist niisuguste teavitus-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmete võtmist, mis puudutavad fondidest antava toetuse tulemusi ja lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele. Need meetmed aitavad ka tutvustada liidu poliitilisi prioriteete sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega. [ME 202]

2.  Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi eelnevaid ja eelnevaid tulevasi programmitöö perioode. [ME 203]

2a.  Selleks et vältida olukordi, kus maksed peatatakse, tagab komisjon, et liikmesriigid ja piirkonnad, kellel on väikese haldussuutlikkuse tõttu probleeme nõuete täitmisega, saaksid oma haldussuutlikkuse parandamiseks piisavat tehnilist abi. [ME 204]

3.  Komisjon määrab oma kava kindlaks, kui fondide antav toetus on ette nähtud vastavalt finantsmääruse artiklile [110].

4.  Sõltuvalt eesmärgist võidakse käesolevas artiklis osutatud tegevust rahastada kas tegevus- või halduskuludest.

Artikkel 30

Tehniline abi liikmesriikide algatusel

1.  Liikmesriigi algatusel võivad fondid võib fondidest toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, artiklis 6 osutatud partnerite suutlikkuse suurendamiseks ning niisuguste ülesannete tagamiseks nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavus ja teabevahetus. [ME 205]

2.  Iga fond võib toetada tehnilise abi meetmeid, mis on rahastamiskõlblikud mõne muu fondi raames.

3.  Iga programmi raames antakse tehnilist abi kas ühe või mitme fondiga seotud prioriteedi kaudu. [ME 206]

Artikkel 31

Kindlamääralised maksed liikmesriikide algatusel osutatava tehnilise abi jaoks

1.  Igale programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, mis põhineb lõikes 2 sätestatud protsendimäärade kohaldamisel rahastamiskõlblike kulude suhtes, mis on esitatud maksetaotluses vastavalt vajadusele artikli 85 lõike 3 punkti a või c kohaselt.

2.  Tehnilise Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel ning programmi rahastamiskava arvesse võttes võivad tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid hüvitamise maksimaalsed protsendimäärad olla järgmised: [ME 207]

a)  ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 2,5 % 3 %; [ME 208]

b)  ESF+-ist ESF+ist antav toetus: 4 % 5 %; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii xi kohased programmid: 5 % 6 %; [ME 209]

c)  EMKFist antav toetus: 6 %;

d)  AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 % 7 %. [ME 210]

Äärepoolseimate piirkondade puhul on punktides a, b ja c sätestatud protsendimäär kuni 1 % kõrgem. [ME 211]

3.  Interregi programmide puhul osutatava tehnilise abiga seotud erieeskirjad sätestatakse ETK määruses.

Artikkel 32

Liikmesriikide algatusel osutatava tehnilise abi kuludega sidumata maksed

Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja teenistuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks. [ME 212]

Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89. Vabatahtliku konkreetse programmi vormis tehnilist abi võib rakendada kas tehnilise abi kuludega sidumata maksete või otseste kulude hüvitamise kaudu. [ME 213]

IV jaotis

Seire, hindamine, teabevahetus ja nähtavus

I PEATÜKK

Seire

Artikkel 33

Seirekomisjon

1.  Liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega konsulteerimist programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva. [ME 214]

Liikmesriik võib asutada ühe seirekomisjoni rohkem kui ühe programmi jaoks.

2.  Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra, võttes arvesse vajadust täieliku läbipaistvuse järele. [ME 215]

3.  Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.

4.  Liikmesriik avaldab seirekomisjoni menetlusi käsitlevad eeskirjad ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.

5.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] lõike 1 punkti [c] alapunkti [v xi] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes. [ME 216]

Artikkel 34

Seirekomisjoni koosseis

1.  Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjakohaste asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse läbipaistva menetluse teel. [ME 217]

Seirekomisjoni igal liikmel on üks hääl.

Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.

2.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös seirava ja nõuandva pädevusega. Vajaduse korral võib EIP esindajaid kutsuda seirekomisjoni töös osalema nõuandva pädevusega. [ME 218]

2a.  AMIFi, ISFi ja BMVI puhul osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega asjaomased detsentraliseeritud asutused. [ME 219]

Artikkel 35

Seirekomisjoni ülesanded

1.  Seirekomisjon kontrollib

a)  programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist;

aa)   toetusesaajatele suunatud võimalike lihtsustamismeetmete ettepanekuid; [ME 220]

b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid ning sealhulgas ka mis tahes eeskirjade eiramisi, kui see on asjakohane; [ME 221]

c)  programmi panust asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleemide lahendamisse;

d)  artikli 52 lõikes 3 loetletud eelhindamise elemente ja artikli 53 lõikes 2 osutatud strateegiadokumendi elemente;

e)  hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme;

f)  teabevahetus- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

g)  strateegiliselt oluliste tegevuste rakendamise edenemist, kui see on asjakohane;

h)  rakendamistingimuste täitmist ja nende kohaldamist kogu programmitöö perioodi vältel;

i)  asjakohasel juhul avaliku sektori asutuste, partnerite ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist. [ME 222]

2.  Seirekomisjon kiidab heaks

a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 67 lõikele 2, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist;

b)  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded; [ME 224]

c)  hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

d)  kõik korraldusasutuse ettepanekud programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 ja artikli 21 kohased ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud;

da)   artikli 17 lõike 3 punktis d osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu muudatused. [ME 225]

2a.   Seirekomisjon võib teha korraldusasutusele ettepanekuid muude sekkumisülesannete kohta. [ME 226]

Artikkel 36

Iga-aastane tulemuslikkuse hindamine

1.  Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. Korraldusasutus peab olema sellesse protsessi nõuetekohaselt kaasatud. [ME 227]

Iga-aastast hindamiskoosolekut juhatab komisjon või kui liikmesriik soovib, juhatavad seda asjaomane liikmesriik ja komisjon ühiselt.

2.  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul korraldatakse hindamiskoosolek vähemalt kaks korda programmitöö perioodi jooksul.

3.  ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik hiljemalt üks kuu enne iga-aastast hindamiskoosolekut teabe artikli 35 lõikes 1 loetletud elementide kohta.

ESF+ määruse artikli [4] lõike [1] punkti [c] alapunkti [vii] kohaste programmide puhul esitatakse üksnes artikli 35 lõike 1 punktides a, b, e, f ja h loetletud teave.

4.  Iga-aastase hindamiskoosoleku tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli.

5.  Liikmesriigid võtavad järelmeetmeid seoses komisjoni tõstatatud küsimustega ja teavitavad komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul.

6.  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega. [ME 228 ei puuduta eestikeelset versiooni]

Artikkel 37

Andmete edastamine

1.  Korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt VII lisas esitatud vormile.

Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 28. veebruariks 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 28. veebruariks 2030. [ME 229]

ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii xi kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril novembriks. [ME 230]

2.  Andmed jaotatakse iga prioriteedi puhul erieesmärgi ja piirkonnakategooria alusel ning need kajastavad järgmist:

a)  iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, fondidest antud toetus ja toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liikide kaupa; [ME 231]

b)  ainult iga aasta 31. maiks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning tegevustega saavutatud väärtused. [ME 232]

3.  Rahastamisvahenditega seoses esitatakse ka järgmised andmed:

a)  rahastamiskõlblike kulude kogusumma finantstoote liikide kaupa;

b)  rahastamiskõlbliku kuluna deklareeritud halduskulude ja -tasude summa;

c)  lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa finantstoote liikide kaupa;

d)  artikli 54 kohaselt fondide toetusest rahastamisvahendile tekkinud intress ning tagastatud vahendid, mis on seotud fondidest antud toetusega, nagu on osutatud artiklis 56.

4.  Käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed peavad olema usaldusväärsed ja ajakohased esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga.

5.  Korraldusasutus avaldab kõik komisjonile edastatud andmed artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.

6.  EMKFist toetatavate programmide kohta võtab komisjon artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, et kehtestada käesoleva artikli rakendamiseks kasutatav vorm.

Artikkel 38

Lõplik tulemusaruanne

1.  ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide kohta esitab iga korraldusasutus komisjonile programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031.

2.  Lõplikus tulemusaruandes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist artikli 35 lõikes 1 loetletud elementidest lähtudes, välja arvatud artikli 35 lõike 1 punktis d osutatud teave.

3.  Komisjon vaatab lõpliku tulemusaruande läbi ja teavitab korraldusasutust kõigist tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku tulemusaruande kättesaamise kuupäevast. Kui sellised tähelepanekud esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste tähelepanekutega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest. Komisjon teavitab liikmesriiki aruande vastuvõtmisest.

4.  Korraldusasutus avaldab lõplikud tulemusaruanded artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.

5.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse lõpliku tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 108 osutatud nõuandemenetlusega.

II PEATÜKK

Hindamine

Artikkel 39

Liikmesriigi teostatavad hindamised

1.  Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi kaasavust, mittediskrimineerivat laadi, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, nähtavust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. [ME 233]

2.  Lisaks hindab korraldusasutus 30. juuniks 2029 iga programmi mõju.

3.  Korraldusasutus delegeerib hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

4.  Liikmesriigi korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.

5.  Liikmesriigi korraldusasutus koostab hindamiskava. Hindamiskava võib hõlmata rohkem kui ühte programmi. AMIFi, ISFi ning BMVI puhul peab selle kavaga olema ette nähtud vahehindamine, mis teostatakse 31. märtsiks 2024.

6.  Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast programmi heakskiitmist.

7.  Korraldusasutus avaldab kõik hinnangud artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.

Artikkel 40

Komisjoni teostatav hindamine

1.  Komisjon teostab 2024. aasta lõpuks vahehindamise, et kontrollida iga fondi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt finantsmääruse artiklile [128].

2.  Komisjon teostab järelhindamise, et kontrollida iga fondi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust 31. detsembri 2031 seisuga.

2a.   Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab ka programmide sisese ja vahelise, artikli 4 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärkidega seotud sotsiaal-majandusliku mõju ja rahastamisvajaduse hindamist, milles keskendutakse konkurentsivõimelisemale ja arukamale Euroopale uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu ning paremini ühendatud Euroopale liikuvuse (sealhulgas aruka ja säästva liikuvuse) ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu. Komisjon avaldab hindamise tulemused oma veebisaidil ning edastab need tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 234]

III PEATÜKK

Nähtavus, läbipaistvus ja teabevahetus

I jagu

Fondidest saadava toetuse nähtavus

Artikkel 41

Nähtavus

Iga liikmesriik tagab

a)  kõigi fondidest toetatavate tegevustega seotud meetmete puhul toetuse nähtavuse, pöörates eelkõige tähelepanu strateegiliselt olulistele tegevustele;

b)  liidu kodanike teavitamise fondide rollist ja saavutustest ühtse veebiportaali kaudu, kus esitatakse teave kõigi kõnealust liikmesriiki hõlmavate programmide kohta.

Artikkel 42

Liidu embleem

Nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute puhul kasutavad liikmesriigid, korraldusasutused ja toetusesaajad Euroopa Liidu embleemi vastavalt VIII lisale.

Artikkel 43

Teabevahetusametnikud ja -võrgud

1.  Iga liikmesriik määrab kindlaks teabevahetuskoordinaatori, kes vastutab fondidest saadava toetusega seotud nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute eest, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alla kuuluvates programmide puhul, kui asjaomane liikmesriik on korraldusasutuse asukohariik. Teabevahetuskoordinaator koordineerib teabevahetus- ja nähtavusmeetmeid programmiüleselt.

Teabevahetuskoordinaator kaasab nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingutesse järgmised asutused:

a)  liikmesriikides asuvad Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi bürood; samuti Europe Directi teabekeskused ja muud võrgud; õppe- ja teadusasutused;

b)  muud asjakohased asjaomased partnerid ja asutused, sealhulgas piirkondlikud, kohalikud ja muud avaliku sektori asutused ning majandus- ja sotsiaalpartnerid. [ME 235]

2.  Korraldusasutused määravad igale programmile teabevahetusametniku (edaspidi „programmi teabevahetusametnik“).

3.  Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest, programmi teabevahetusametnikest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute kohta.

II jagu

Fondide rakendamise läbipaistvus ja programmidega seotud teabevahetus

Artikkel 44

Korraldusasutuse kohustused

1.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, projektikonkursside soovituslikku ajakava, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi. [ME 236]

2.  Korraldusasutus avaldab lõikes 1 osutatud veebisaidil hiljemalt üks kuu enne konkursikutse avaldamist lühikokkuvõtte kavandatud ja avaldatud konkursikutsetest koos järgmiste andmetega:

a)  konkursikutsega hõlmatud geograafiline piirkond;

b)  asjaomane poliitikaeesmärk või erieesmärk;

c)  toetuse saamise tingimustele vastavate taotlejate liik;

d)  konkursikutse toetuse kogusumma;

e)  konkursikutse algus- ja lõppkuupäev.

3.  Korraldusasutus avaldab veebisaidil vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest loetelu fondidest toetuse saajaks valitud tegevustest ja ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Igal tegevusel on kordumatu kood. Loetelu sisaldab järgmisi andmeid:

a)  juriidiliste isikute puhul toetusesaaja ja töövõtja nimi; [ME 237]

b)  kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi;

c)  kalalaeva puhul liidu kalalaevastikuregistri tunnusnumber, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/218(41);

d)  tegevuse nimetus;

e)  tegevuse eesmärk ja selle saavutused;

f)  tegevuse alguskuupäev;

g)  tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise kuupäev;

h)  tegevuse kogumaksumus;

i)  asjaomane fond;

j)  asjaomane erieesmärk;

k)  liidu kaasrahastamise määr;

l)  tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus;

m)  liikuva tegevuse või mitut tegevuskohta hõlmava tegevuse puhul toetusesaaja asukoht, kui toetusesaaja on juriidiline isik; kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis NUTS 2 tasandi piirkond;

n)  tegevuse sekkumise liik vastavalt artikli 67 lõike 3 punktile g.

Esimese lõigu punktides b, c ja k osutatud andmed kustutatakse kaks aastat pärast nende esmakordset avaldamist veebisaidil.

EMKFist toetatavate programmide puhul avaldatakse esimese lõigu punktis b ja c osutatud andmed ainult sellisel juhul, kui selline andmete avaldamine on kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate riiklike õigusnormidega.

4.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud andmed avaldatakse veebisaidil masinloetavat avatud vormingut kasutades, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ(42) artikli 5 lõikes 1, et neid saaks sortida, otsida, võrrelda ja uuesti kasutada ning neist taas väljavõtteid teha.

5.  Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid andmete avaldamisest enne seda, kui need käesoleva artikli kohaselt avaldatakse.

6.  Korraldusasutus tagab, et kõik teabevahetuse ja nähtavusega seotud materjalid, kaasa arvatud toetusesaajate tasandil, tehakse taotluse korral kättesaadavaks liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, ning et liidule antakse kasutustasuta, mittevälistav ja tagasivõtmatu litsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ning kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused vastavalt VIII lisale.

Artikkel 45

Toetusesaajate kohustused

1.  Toetusesaajad ja rahastamisvahendeid rakendavad asutused juhivad tähelepanu fondidest saadavale toetusele, sealhulgas artikli 56 kohaselt uuesti kasutatud vahenditele, järgmisel viisil:

a)  toetusesaaja veebisaidil või ja sotsiaalmeediakanalites, kui toetusesaajal on veebisait või ja ta on sotsiaalmeedias esindatud, esitatakse toetuse tasemega proportsionaalne tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust; [ME 240]

b)  tegevuse rakendamisega seotud dokumentidel ja teabematerjalides, mida jagatakse üldsuse või osalejatega, rõhutatakse nähtaval viisil fondidest saadavat toetust;

c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu hõlmava tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse seatakse üles üldsusele nähtavasse kohta selgelt nähtavad alalised tahvlid või stendid järgmistel juhtudel: [ME 241]

i)  ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad tegevused, mille kogumaksumus on enam kui 500 000 eurot;

ii)  ESF+ist, EMKFist, ISFist, AMIFist ning BMVIst toetatavad tegevused, mille kogumaksumus on enam kui 100 000 eurot;

d)  tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse avalikult üldsusele selgelt nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või tabloo, millel on esitatud tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile fondidest saadavat toetust; [ME 243]

e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus;

ea)   kohe füüsilise rakendamise alguses paigutatakse liidu embleem avalikult ja alaliselt nii, et see oleks üldsusele selgesti nähtav ning kooskõlas VIII lisas sätestatud tehniliste näitajatega. [ME 244]

Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii punktis xi sätestatud erieesmärgi raames. [ME 245]

2.  Väikeprojektide fondide puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõikes 1 sätestatud nõuded.

Rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 1 punktis c sätestatud nõuded.

3.  Kui toetusesaaja ei täida oma kohustusi, mis tulenevad artiklist 42 või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, kohaldab liikmesriik finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.

V jaotis

Fondidest saadav rahaline toetus

I PEATÜKK

Liidu rahalise toetuse vormid

Artikkel 46

Programmidele antava liidu rahalise toetuse vormid

Liidu rahalist toetust võidakse anda järgmises vormis:

a)  artikli 89 kohased asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad kas

i)  tingimuste täitmisel või

ii)  tulemuste saavutamisel;

b)  tegevuste elluviimisel toetusesaajatel või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

c)  artikli 88 kohased ühikuhinnad, mida kasutatakse kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, väljendatuna summana ühiku kohta;

d)  artikli 88 kohased kindlasummalised maksed, mida kasutatakse üldises mõistes kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul;

e)  artikli 88 kohased kindlamääralised maksed, mida kasutatakse teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, kohaldades protsendimäära;

f)  punktides a–e nimetatud vormide kombinatsioon.

II PEATÜKK

Liikmesriikide antava toetuse vormid

Artikkel 47

Toetuse vormid

Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, piiratud rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga. [ME 246]

I jagu

Toetuste vormid

Artikkel 48

Toetuste vormid

1.  Liikmesriikide antavate toetuste vormid võivad olla järgmised:

a)  tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuste puhul erasektori partneril tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude, sealhulgas mitterahalise osaluse ja amortisatsiooni hüvitamine;

b)  ühikuhinnad;

c)  kindlasummalised maksed;

d)  kindlamääralised maksed;

e)  punktides a–d osutatud vormide kombinatsioon, kui iga vorm hõlmab eri kulukategooriaid või kui neid kasutatakse eri projektide jaoks, mis moodustavad osa tegevusest, või tegevuse järjestikuste etappide jaoks.

Kui tegevuse kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, antakse toetusesaajale ERFist, ESF+ist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetust ühikuhindade, kindlasummaliste maksete või kindlamääraliste maksetena, välja arvatud tegevused, mille puhul toetus kujutab endast riigiabi. Kindlamääraliste maksete kasutamise korral võidakse esimese lõigu punkti a kohaselt hüvitada üksnes kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra.

Lisaks võidakse hüvitada osalejatele makstavad toetused ja töötasud vastavalt esimese lõigu punktile a.

2.  Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vormis antavate toetuste summad määratakse kindlaks ühel alljärgnevatest viisidest:

a)  ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb

i)  statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdi hinnangul;

ii)  toetusesaaja varasemat tegevust käsitlevatel kontrollitud andmetel;

iii)  toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

b)  üksikjuhtumipõhine tegevuste valimise eest vastutava asutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojekt, kui tegevuse kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot;

c)  kooskõlas rakenduseeskirjadega vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes;

d)  kooskõlas rakenduseeskirjadega vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade kohta, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevustega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

e)  käesoleva määruse või fondispetsiifiliste määrustega kehtestatud kindlad määrad ja erimeetodid.

Artikkel 49

Kindlamääralised maksed toetustega seotud kaudsete kulude jaoks

Kui tegevuse kaudsed kulud kaetakse kindla määra alusel, põhineb see ühel järgmistest:

a)  kindel määr, mis on kuni 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest ning mille puhul liikmesriik ei pea tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

b)  kindel määr, mis on kuni 15 % rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest ning mille puhul liikmesriik ei pea tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

c)  kindel määr, mis on kuni 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse vastavalt artikli 48 lõike 2 punktile a või artikli 48 lõike 2 punktile c. [ME 247]

Lisaks, kui liikmesriik on arvutanud kindla määra vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktile a, võib kõnealust kindlat määra kasutada sarnaste tegevuste puhul punkti c kohaldamisel.

Artikkel 50

Toetuste otsesed personalikulud

1.  Tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks, tingimusel et tegevuse otsesed kulud ei sisalda ehitustööde riigihankelepinguid ega asjade või teenuste riigihankelepinguid, mille maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL(43) artiklis 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL(44) artiklis 15 punktis a kindlaks määratud piirmäärasid.

AMIFi, ISFi ning BMVI puhul ei arvestata kindla määra arvutamisel riigihankemenetlustest sõltuvaid kulusid ja asjaomase tegevuse otseseid personalikulusid.

2.  Personalikulude kindlaksmääramiseks võib arvutada välja tunnimäära järgmistel viisidel:

a)  viimane dokumenteeritud aastane tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või asjakohase proportsionaalse osaga 1720 tunnist osalise tööajaga töötavate isikute puhul; [ME 248]

b)  viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus. [ME 249]

3.  Vastavalt lõikele 2 arvutatud tunnimäära kohaldamisel ei või tundide koguarv, mis isiku kohta kõnealusel aastal või kuul deklareeritakse, olla suurem selle tunnimäära arvutamiseks kasutatud töötundide arvust.

4.  Kui aastane tööjõukulude brutosumma ei ole kättesaadav, võidakse see tuletada kättesaadava dokumenteeritud aastase tööjõukulude brutosumma või töölepingu põhjal, kohandades selle nõuetekohaselt 12-kuulisele perioodile.

5.  Personalikulud, mis on seotud tegevuse raames osalise tööajaga töötavate isikutega, võidakse arvutada kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt igakuiselt tegevusega seoses töötatud aja kindlaks määratud protsendile, ilma kohustuseta kehtestada eraldi tööaja registreerimise süsteem. Tööandja annab töötajatele dokumendi, milles on see protsent kindlaks määratud.

Artikkel 51

Kindlamääralised maksed rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole toetuste otsesed personalikulud

1.  Tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks võib kasutada kindlamääralist makset, mis moodustab kuni 40 % rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest. Liikmesriik ei pea tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks.

2.  AMIFist, ISFist, BMVIst, ESF+ist ja ERFist toetatavate tegevuste puhul käsitatakse osalejatele makstavaid töötasusid ja toetusi täiendatavate rahastamiskõlblike kuludena, mida kindel määr ei hõlma.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlat määra ei kohaldata personalikulude suhtes, mis on arvutatud kindla määra alusel, nagu on osutatud artikli 50 lõikes 1.

II jagu

Rahastamisvahendid

Artikkel 52

Rahastamisvahendid

1.  Korraldusasutused võivad teha ühest või mitmest programmist programmimakse erieesmärkide saavutamisele kaasa aitavatesse rahastamisvahenditesse, mis on loodud riiklikul, piirkondlikul, riikide- või piiriülesel tasandil ning mida haldab korraldusasutus või mida hallatakse korraldusasutuse vastutusel.

2.  Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Selline toetus võib vastavalt kohaldatavatele liidu riigiabi eeskirjadele olla suunatud nii investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali. [ME 250]

3.  Fondidest rahastamisvahendite kaudu saadav toetus põhineb eelhindamisel, mille koostamise eest vastutab korraldusasutus. Eelhindamine tuleb sooritada enne seda, kui korraldusasutus otsustab teha programmimakseid rahastamisvahendisse.

Eelhindamine peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente:

a)  rahastamisvahendisse tehtava programmimakse kavandatud summa ja selle eeldatav finantsvõimendus koos asjakohaste hinnangutega; [ME 251]

b)  kavandatud pakutavad finantstooted, sealhulgas investorite diferentseeritud kohtlemise võimalik vajadus;

c)  lõppsaajate kavandatud sihtrühm;

d)  rahastamisvahendi eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse.

Eelhinnangut võidakse läbi vaadata või ajakohastada, see võib hõlmata liikmesriigi osa või kogu selle territooriumi, ning see võib põhineda olemasolevatel või ajakohastatud eelhinnangutel.

4.  Lõppsaajatele antava toetuse võib kombineerida kõigi liidu rahalise toetuse vormidega, kaasa arvatud samast fondist antava toetuse vormid, ning kombineeritud toetus võib hõlmata sama kuluartiklit. Sellisel juhul ei esitata kulusid, mis on kaetud rahastamisvahendi tegevuse raames fondilt saadud rahastamisvahendi toetusega, komisjonile hüvitamiseks mõnes teises vormis, teisest fondist või muust rahastamisvahendist.

5.  Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Sellisel juhul kohaldatakse kogu kõnealuse Kui programmist toetuse vormis antava rahastuse summa on väiksem kui programmist rahastamisvahendi tegevusele rahastamisvahendi vormis antava rahastuse summa, kohaldatakse rahastamisvahendite suhtes kohaldatavaid eeskirju. [ME 252]

6.  Lõigete 4 ja 5 kohase kombineeritud toetuse puhul peetakse toetusallikate üle eraldi arvet.

7.  Kõigi kombineeritud toetusevormide kogusumma ei või olla suurem asjaomase kuluartikli kogusummast. Toetusi ei kasutata rahastamisvahenditest saadud abi hüvitamiseks. Rahastamisvahendeid ei kasutata toetuste eelrahastamiseks.

Artikkel 53

Rahastamisvahendite rakendamine

1.  Korraldusasutuse hallatavatest rahastamisvahenditest võib anda vaid laene ja tagatisi. Korraldusasutus sätestab rahastamisvahendisse programmimaksete tegemise tingimused strateegiadokumendis, mis sisaldab kõiki IX lisas sätestatud osi.

2.  Korraldusasutuse vastutusel hallatavad rahastamisvahendid võib luua ühena järgmistest:

a)  programmivahendite investeering juriidilise isiku kapitali;

b)  asutuse eraldi rahastamisblokid või usalduskontod.

Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse kas otse- või kaudse lepingu sõlmimisega. [ME 253]

Korraldusasutus võib otselepingu sõlmimisega usaldada rakendusülesanded.

a)  EIP-le;

b)  rahvusvahelisele finantseerimisasutusele, milles liikmesriigil on osalus;

c)  avalikus omandis pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal. [ME 254]

Kui korraldusasutuse valitud asutus rakendab haldusfondi, võib kõnealune asutus valida muid asutusi, kellele tehakse ülesandeks erifondi rakendamine.

3.  Lõike 2 kohaselt rakendatavasse rahastamisvahendisse tehtavate programmimaksete tingimused sätestatakse rahastamislepingutes, mille sõlmivad omavahel

a)  korraldusasutuse ja haldusfondi rakendava asutuse nõuetekohaselt volitatud esindajad, kui see on asjakohane;

b)  korraldusasutuse või, kui see on asjakohane, haldusfondi rakendava asutuse ning erifondi rakendava asutuse nõuetekohaselt volitatud esindajad.

Kõnealused rahastamislepingud hõlmavad kõiki IX lisas sätestatud osi.

4.  Korraldusasutuse finantsvastutus ei ületa summat, mille korraldusasutus on rahastamisvahendile eraldanud asjakohase rahastamislepingu alusel.

5.  Asjaomaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused või tagatiste puhul nende aluseks olevaid laene andev asutus valivad välja lõppsaajad, võttes nõuetekohaselt arvesse programmi eesmärke ja investeeringu rahalist elujõulisust, mida põhjendatakse äriplaani või samaväärse dokumendiga. Lõppsaajate valimise menetlus peab olema läbipaistev ja meetme laadi arvestades põhjendatud ega või põhjustada huvide konflikti.

6.  Programmi riikliku kaasrahastamise võib eraldada korraldusasutus või selle võib tagada haldusfondi, erifondide või lõppsaajatesse tehtavate investeeringute kaudu kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Kui riiklik kaasrahastamine toimub lõppsaajatesse investeerimise tasandil, säilitab rahastamisvahendeid rakendav asutus dokumentaalseid tõendeid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

7.  Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate või EAFRD puhul sekkumise liigi kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta. [ME 255]

7a.   Rahastamisvahendi ettenähtud otstarbel kasutamist käsitlevate aruandlusnõuete puhul piirdutakse korraldusasutuste ja finantsvahendajatega. [ME 256]

Artikkel 54

Fondide toetusest rahastamisvahendile tekkiv intress ja muud tulud

1.  Fondidest rahastamisvahenditele makstud toetus kantakse liikmesriikides asuvate finantseerimisasutuste intressi teenivatele kontodele ja seda hallatakse kooskõlas aktiivse rahavoogude juhtimise ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

2.  Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse samal kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite raames või muude toetuse vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse või vajaduse korral selleks, et korvata fondidest rahastamisvahendisse tehtavate maksete nimiväärtuse vähenemist, mis on tingitud negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest. [ME 257]

3.  Lõikes 2 osutatud intress ja muud tulud, mida ei kasutata kõnealuse sätte kohaselt, arvatakse rahastamiskõlblikest kuludest maha.

Artikkel 55

Investorite diferentseeritud kohtlemine

1.  Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks või muus vormis liidu toetuseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. [ME 258]

2.  Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või sõltumatul hindamisel eelhindamisel, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 52. [ME 259]

Artikkel 56

Fondidest saadud toetusel põhinevate vahendite uuesti kasutamine

1.  Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja ‑tasude katmiseks, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. [ME 260]

Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitleta tõhusamatest tegevustest tulenevat säästu saadud tuluna. Eelkõige ei too energiatõhususe meetmetest tulenev kulude kokkuhoid kaasa sellele vastavat tegevustoetuste vähendamist. [ME 261]

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vahendeid, millele osutatakse lõikes 1 ja mis makstakse rahastamisvahenditele tagasi vähemalt kaheksa aasta jooksul pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, kasutatakse uuesti vastavalt selle programmi või nende programmide poliitikaeesmärkidele, mille kohaselt asjaomased rahastamisvahendid loodi, kas sama rahastamisvahendi või, kõnealuste ressursside eraldamisel rahastamisvahendi koosseisust, muude rahastamisvahendite raames või muude toetuste raames.

III PEATÜKK

Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 57

Rahastamiskõlblikkus

1.  Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes määrustes või käesoleva määruse või fondispetsiifilistes määruste alusel on kehtestatud erieeskirjad.

2.  Kulusid võib fondist fondidest rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029 2030. [ME 262]

Artikli 48 lõike 1 punktide b ja c kohaselt hüvitatavate kulude puhul peavad hüvitamise aluseks olevad meetmed olema teostatud ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029.

3.  ERFi puhul eraldatakse kulud seoses tegevustega, mis hõlmavad rohkem kui ühte artikli 102 lõike 2 kohast piirkonnakategooriat, asjaomastele piirkonnakategooriatele proportsionaalselt, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele.

ESF+ puhul peavad tegevustega seotud kulud aitama saavutada programmi erieesmärke.

4.  Tegevuse ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatavat tegevust võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus kuulub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) viiest komponendist ühe alla, nagu on määratletud määruse (EL) [...] („Euroopa territoriaalse koostöö määrus“) artiklis 3, ning aitab saavutada programmi eesmärke. [ME 263]

5.  Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud kujul antavate toetuste puhul peavad fondidest toetuse saamiseks kõlblikud kulud olema võrdsed artikli 48 lõike 2 kohaselt arvutatud summadega.

6.  Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte. Käesolevat lõiget ei kohaldata EMKFi abile kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades ega ERFi ja ESF+-i spetsiaalsetele lisaeraldistele äärepoolseimates piirkondades. [ME 264]

7.  Programmi muutmise tõttu rahastamiskõlblikuks muutuvad kulud on rahastamiskõlblikud alates asjaomase taotluse komisjonile esitamise kuupäevast.

See tähendab ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul seda, kui programmi lisatakse uus sekkumise liik, millele on osutatud I lisa 1. tabelis, ning AMIFi, ISFi ja BMVI puhul seda, kui programmi lisatakse uus sekkumise liik, millele on osutatud fondispetsiifilistes määrustes.

Kui programmi muudetakse loodusõnnetusele reageerimiseks, võib programmis ette näha, et sellise muudatusega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast.

8.  Kui uus programm kiidetakse heaks artikli 14 kohase vahehindamise käigus, on kulud rahastamiskõlblikud alates asjaomase taotluse komisjonile esitamise kuupäevast.

9.  Tegevus võib saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning muudest liidu vahenditest. Sellistel juhtudel ei deklareerita ühele fondidest esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulusid toetuse saamiseks

a)  muult fondilt või muust liidu vahendist;

b)  samalt fondilt muu programmi raames.

Fondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga fondi ning asjaomase programmi või asjaomaste programmide puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.

Artikkel 58

Rahastamiskõlbmatud kulud

1.  Järgmised kulud ei vasta fondidest rahastamise tingimustele:

a)  laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena või rahastamisvahenditele antava toetuse puhul tulenevalt negatiivsest intressist; [ME 265]

b)  maa ostmine summa eest, mis moodustab enam kui 10 % asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kogukulutustest; mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piir 15 %; tagatiste puhul kohaldatakse kõnealuseid protsendimäärasid laenusumma suhtes, millele tagatis on antud;

c)  käibemaks, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot. [ME 266]

Punkti b puhul ei kohaldata piirmäärasid keskkonnakaitsega seotud tegevuste suhtes.

Käibemaksu rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot või lõpliku toetusesaaja investeeringute ja kulutuste puhul. [ME 267]

2.  Fondispetsiifilistes määrustes võidakse kindlaks määrata täiendavad kulud, mis ei ole konkreetse fondi jaoks rahastamiskõlblikud.

Artikkel 59

Tegevuste kestvus

1.  Liikmesriik maksab tagasi toetuse, mis on saadud fondidelt tegevuse jaoks, mis hõlmab taristuinvesteeringut või tulusat investeeringut, kui viie aasta jooksul pärast toetusesaajale lõppmakse tegemist või, kui see on asjakohane, riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab kõnealuse tegevusega aset mõni alljärgnev sündmus:

a)  tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine;

b)  selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise;

c)  oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.

Liikmesriik võib punktides a, b ja c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega. [ME 268]

2.  ESF+ist toetust saanud tegevused peavad maksma ESF+ toetuse tagasi ainult siis, kui nende suhtes kehtib riigiabi eeskirjadest tulenevalt investeeringu säilitamise kohustus.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud programmikohaste toetuste suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega. [ME 269]

Artikkel 60

Ümberpaigutamine

1.  Artikli 2 punktis 26 määratletud ümberpaigutamise toetamisega seotud kulud ei ole fondidest toetuse saamiseks kõlblikud.

2.  Kui fondidest saadav toetus kujutab endast riigiabi, veendub korraldusasutus, et ei toetata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 14 lõike 16 kohast ümberpaigutamist.

Artikkel 61

Toetuste rahastamiskõlblikkuse erieeskirjad

1.  Mitterahaline osalus tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole makseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võib olla rahastamiskõlblik, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  avaliku sektori toetus, mida makstakse mitterahalist osalust hõlmavale tegevusele, ei ületa tegevuse lõpus rahastamiskõlblikke kogukulusid (v.a mitterahaline osalus);

b)  mitterahalise osaluse väärtus ei ületa kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid;

c)  mitterahalise osaluse väärtust ja olemasolu saab sõltumatult hinnata ja kontrollida;

d)  kui tegemist on maa või kinnisvara soetamisega, on lubatud sularahamakse seoses rendilepinguga, mille aastane nominaalväärtus ei ületa liikmesriigi rahaühikut;

e)  tasustamata töö vormis mitterahalise osaluse korral määratakse selle töö väärtus, võttes arvesse kontrollitud kulutatud aega ja samaväärse töö eest makstava tasu määra.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis d osutatud maa või kinnisvara väärtust tõendab sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või nõuetekohaselt volitatud ametiasutus ning see väärtus ei või ületada artikli 58 lõike 1 punktis b sätestatud piirmäära.

2.  Amortisatsioonikulusid, mille kohta ei ole makseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võidakse pidada rahastamiskõlblikuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad võimaldavad seda;

b)  kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on võrdväärne tõendusjõud selliste rahastamiskõlblike kulude arvetega, mis hüvitati artikli 48 lõike 1 punktis a osutatud vormis;

c)  kulud on seotud ainuüksi tegevuse toetusperioodiga;

d)  avaliku sektori toetust ei ole panustatud amortisatsiooni arvestamise aluseks oleva vara soetamiseks.

Artikkel 62

Rahastamisvahendite rahastamiskõlblikkuse erieeskirjad

1.  Rahastamisvahendi rahastamiskõlblik kulu on rahastamisvahendile rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul tasutud programmimakse kogusumma või tagatiste puhul tagatislepingute kohaselt eraldatud summa, kui kõnealune summa vastab järgmisele:

a)  laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed lõppsaajatele;

b)  tagatislepingute kohaselt eraldatud veel välja maksmata või juba välja makstud vahendid, mis on ette nähtud tagatiste võimalikuks realiseerimiseks kahjude eest ning mille arvutamisel on lähtutud kordaja suhtest, mis hõlmab mitut summat välja antud uute laenude eest või lõppsaajasse tehtud omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute eest;

c)  maksed lõppsaajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega sama rahastamisvahendi tegevusse kooskõlas artikli 52 lõikega 5;

d)  rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasude maksed ja halduskulude tagasimaksed.

2.  Lõike 1 punkti b puhul peab kordaja suhe olema kindlaks määratud riskide mõistliku eelhindamise tulemusena ja kokku lepitud asjaomases rahastamislepingus. Kordaja suhte võib läbi vaadata, kui see on põhjendatud turutingimustes vahepeal toimunud muutustega. Sellisel läbivaatamisel ei ole tagasiulatuvat mõju.

3.  Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Rahastamisvahendi rakendamise esimese 12 kuu jooksul on baastasu halduskulude ja -tasude kohta rahastamiskõlblik. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 3 2 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud. [ME 270]

Kõnealust piirmäära ei kohaldata Juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele, mis peavad olema tulemuspõhised. [ME 271]

4.  Kui korraldustasud või osa neist nõutakse sisse lõppsaajatelt, ei deklareerita neid rahastamiskõlblike kuludena.

5.  Lõike 1 kohaselt deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada fondidest kõnealuse lõike kohaldamisel makstud toetuse ja asjaomase riikliku kaasrahastamise kogusummat.

VI jaotis

Juhtimine ja kontroll

I PEATÜKK

Juhtimise ja kontrolli üldeeskirjad

Artikkel 63

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriikidel peavad olema oma programmide jaoks käesoleva jaotise kohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mille puhul on tagatud nende usaldusväärsele finantsjuhtimisele vastav toimimine ja see, et täidetud on X lisas loetletud peamised nõuded.

2.  Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. Liikmesriigid teevad OLAFiga täielikku koostööd. [ME 272]

3.  Liikmesriigid võtavad komisjoni taotlusel vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning komisjonile esitatud kulude seaduslikkus ja korrektsus. Kui kõnealune meede on audit, võivad selles osaleda komisjoni ametnikud või nende volitatud esindajad.

4.  Liikmesriigid taga tagavad seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi, sõltumatuse ja usaldusväärsuse. [ME 273]

5.  Liikmesriikidel peavad olema süsteemid ja menetlused tagamaks kõigi XI lisas sätestatud kontrolljälje jaoks nõutavate dokumentide hoidmise vastavalt artiklis 76 sätestatud nõuetele.

6.  Liikmesriigid näeb näevad ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel kooskõlas artikli 64 lõike 4 punktiga a läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest. [ME 274]

Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad kaebused mis tahes potentsiaalsete ja valitud toetusesaajate vahelisi vaidlusi seoses kavandatud või valitud tegevusega ning mis tahes vaidlusi kolmandate isikutega programmi või selle raames toimuvate tegevuste rakendamise teemal, sõltumata riikliku õiguse kohaselt kindlaks määratud õiguskaitsevahenditele.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub kasutajasõbralike elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale. [ME 275]

EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2023 2022. [ME 276]

Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] lõike [1] punkti [c] alapunkti [vii xi] kohaste programmide suhtes. [ME 277]

8.  Liikmesriigid tagavad, et kogu ametlik teabevahetus komisjoniga toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemi kaudu vastavalt XIII lisale.

9.  Iga liikmesriik koostab pärast programmi heakskiitmist ja hiljemalt esimese aasta lõppmaksetaotluse esitamise ajaks (kõige hiljem 30. juuniks 2023) juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse vastavalt XIV lisas esitatud vormile. Liikmesriik ajakohastab kõnealust kirjeldust, et see kajastaks kõiki hilisemaid muudatusi.

10.  Komisjonil on õigus võtta vastu artikli 107 kohaseid delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva artikli lõiget 2, sätestades kriteeriumid aruannetes kajastatavate eeskirjade eiramise juhtumite ning esitatavate andmete kindlaksmääramiseks.

11.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused tingimused ja reeglid. [ME 278]

Artikkel 64

Komisjoni volitused ja kohustused

1.  Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult ja tõhusalt. Komisjon koostab liikmesriikidele riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava. [ME 279]

Komisjon ja auditeerimisasutused kooskõlastavad oma auditikavad.

2.  Komisjoni audit teostatakse kuni kolme kahe kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust. [ME 280]

3.  Auditite teostamiseks peab komisjoni ametnikel või nende volitatud esindajatel olema juurdepääs kõigile vajalikele fondidest toetust saanud tegevuste või juhtimis- ja kontrollisüsteemidega seotud andmetele, dokumentidele ja metaandmetele, sõltumata nende säilitamiseks kasutatud andmekandjast, ning nende koopiad edastatakse ametnikele või nende volitatud esindajatele kindlas taotletud vormingus.

4.  Kohapealsete auditite puhul kehtivad järgmised tingimused:

a)  komisjon peab auditi toimumisest pädevale programmi haldavale asutusele vähemalt 12 15 päeva ette teatama, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Sellistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad; [ME 281]

b)  kui riiklike õigusnormide kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema selleks riikliku õiguse alusel spetsiaalselt määratud ametnikud, peab komisjoni ametnikel ja nende volitatud esindajatel olema juurdepääs sel teel saadud teabele, ilma et see piiraks liikmesriikide kohtute pädevust ja austades täielikult asjaomaste õigussubjektide põhiõigusi;

c)  komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kahe kuu jooksul pärast auditi viimast päeva; [ME 282]

d)  komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta. Liikmesriigi vastus loetakse täielikuks, kui komisjon ei ole 2 kuu jooksul teatanud, et menetluses on veel dokumente. [ME 283]

Komisjon võib piisavalt põhjendatud juhtudel punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kolme kahe kuu võrra. [ME 284]

4a.   Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 6 kohaldamist, näeb komisjon ette kaebuste käsitlemise süsteemi, mis on kodanikele ja sidusrühmadele juurdepääsetav. [ME 285]

Artikkel 65

Programmi haldavad asutused

1.  Finantsmääruse artikli [63] lõike [3] kohaldamiseks määrab liikmesriik iga programmi jaoks korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse. Kui liikmesriik kasutab artikli 66 lõikes 2 osutatud võimalust, klassifitseeritakse asjaomane asutus programmi haldavaks asutuseks. Sama asutus võib vastutada enam kui ühe programmi eest.

2.  Auditeerimisasutus peab olema avaliku sektori või erasektori asutus, mis tegutseb auditeeritavatest sõltumatult sõltumatult korraldusasutusest, ning organitest või üksustest, kellele on ülesanded usaldatud või delegeeritud. [ME 286]

3.  Korraldusasutus võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, kes täidavad teatavaid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid. Korraldusasutuse ja vahendusasutuste omavahelised kokkulepped vormistatakse kirjaliku dokumendina.

4.  Liikmesriigid tagavad, et järgitakse programmi haldavate asutuste ülesannete lahususe põhimõtet eri asutuste vahel ja asutuse sees.

5.  Programmi korraldusasutus määrab programmi kaasrahastamist rakendava asutuse, nagu on osutatud määruse EL (...) [Programmis „Euroopa horisont“ osalemise eeskirjad] artiklis 11, vahendusasutuseks vastavalt lõikele 3.

II PEATÜKK

Standardsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 66

Korraldusasutuse ülesanded

1.  Korraldusasutuse vastutab programmi juhtimise eest, mille eesmärk on saavutada programmi eesmärgid. Eelkõige täidab korraldusasutus järgmisi ülesandeid:

a)  tegevuste valimine vastavalt artiklile 67;

b)  programmi juhtimisega seotud ülesannete elluviimine vastavalt artiklile 68;

c)  seirekomisjoni töö toetamine vastavalt artiklile 69;

d)  järelevalve vahendusasutuste üle;

e)  iga tegevuse kohta elektroonilises süsteemis elektroonilistes süsteemides seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vajalike andmete salvestamine ja säilitamine ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine. [ME 287]

2.  Liikmesriik võib artiklis 70 osutatud raamatupidamisülesannete täitmise usaldada korraldusasutusele või muule asutusele.

3.  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul täidab raamatupidamisülesandeid korraldusasutus või toimub nende täitmine tema vastutusel.

4.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, et tagada lõike 1 punktis e osutatud elektrooniliste andmete salvestamise ja säilitamise ühetaolised tingimused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 67

Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt

1.  Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse kättesaadavus puuetega inimestele ning sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid. [ME 288]

Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust programmi eesmärkide saavutamisse.

2.  Komisjoni taotluse korral konsulteerib korraldusasutus komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi enne valikukriteeriumide esmast esitamist seirekomisjonile ning sellele järgneda võivat kõnealuste kriteeriumide muutmist.

3.  Tegevuste valimisel korraldusasutus

a)  tagab, et valitud tegevused on kestlikud, vastavad programmile ja territoriaalsele strateegiale ning aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele; [ME 289]

b)  tagab, et valitud tegevused on kooskõlas rakendamistingimuste täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega;

c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat asjakohast suhet; [ME 290]

d)  kontrollib, et toetusesaajal on vajalikud rahalised vahendid ja mehhanismid tegevus- ja hoolduskulude katmiseks;

e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL(45) kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, samuti põhjalikku avalikku arutelu, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL(46); [ME 291]

f)  kontrollib tagab, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust; [ME 292]

g)  tagab, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile või EMKFi puhul toetusvaldkonnale;

h)  tagab, et tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati ümberpaigutamist vastavalt artiklile 60 või mis kujutaksid endast tootmistegevuse üleviimist vastavalt artikli 59 lõike 1 punktile a;

i)  tagab, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse;

j)  tagab enne investeerimisotsuste tegemist selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, samuti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise. [ME 293]

4.  Korraldusasutus tagab, et toetusesaajale antakse dokument, milles on sätestatud iga tegevuse toetamise kõik tingimused, sealhulgas tegevuse raames tarnitavate toodete ja osutatavate teenuste, selle rahastamiskava ja elluviimise tähtajaga seotud erinõuded ning vajaduse korral meetod, mida tuleb kohaldada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

5.  Korraldusasutus võib otsustada, et tegevusi, millele on antud kvaliteedimärgis või mis on valitud programmi kaasrahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ raames, toetatakse otse ERFist või ESF+ist, kui sellised tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Kohaldatakse kvaliteedimärgise andnud või programmi kaasrahastamisega seotud valiku teinud rahastamisvahendi kaasrahastamise määra, mis sätestatakse lõikes 4 osutatud dokumendis.

5a.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus ka otsustada eraldada kuni 5 % programmi ERFi ja ESF+ kohastest rahalistest eraldistest raamprogrammi „Horisont“ raames liikmesriikide rahastamiskõlblikele eriprojektidele, sh neile, mis valiti teises etapis, tingimusel et need eriprojektid aitavad kaasa selle liikmesriigi programmi eesmärkide saavutamisele. [ME 294]

6.  Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest viivitamata ühe kuu jooksul komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta, sh kulude-tulude analüüsi. [ME 295]

Artikkel 68

Korraldusasutuse tehtav programmijuhtimine

1.  Korraldusasutus

a)  teeb juhtimiskontrolle kontrollimaks, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et tegevus vastab kohaldatavale õigusele, programmile ja tegevusele toetuse andmise tingimustele, ning

i)  kui kulud hüvitatakse vastavalt artikli 48 lõike 1 punktile a, et toetusesaaja poolt nende kuludega seoses deklareeritud kulude summa on tasutud ja toetusesaaja peab kõigi tegevusega seotud tehingute kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

ii)  kui kulud hüvitatakse vastavalt artikli 48 lõike 1 punktidele b, c ja d, et toetusesaajale kulude hüvitamise tingimused on täidetud;

b)  tagab sõltuvalt rahalistest vahendite kättesaadavusest eelrahastamise ja vahemaksete puhul, et toetusesaaja saab tõendatud kulude eest talle lubatud summa tervikuna kätte hiljemalt 90 60 päeva pärast seda, kui ta on esitanud maksetaotluse; [ME 296]

c)  rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi, arvestades kindlakstehtud riske;

d)  ennetab, avastab ja kõrvaldab eeskirjade eiramisi;

e)  kinnitab, et kirjendatud kulud on seaduslikud ja korrektsed;

f)  koostab XV lisas esitatud vormi kohaselt liidu vahendite haldaja kinnituse;

g)  koostab prognoosid jooksval kalendriaastal ja järgnevatel kalendriaastatel esitatavate maksetaotluse summa kohta 31. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt VII lisale.

Esimese lõigu punkti b puhul ei arvata kõnealusest summast midagi maha ega peeta midagi kinni, samuti ei nõuta täiendavaid eritasusid ega muid samaväärse toimega tasusid, mis võiksid toetusesaajatele makstavaid summasid vähendada.

Avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul teeb korraldusasutus maksed tinghoiukontole, mis on selleks otstarbeks toetusesaaja nimel avatud; tinghoiukontot kasutatakse vastavalt avaliku ja erasektori partnerluse lepingule.

2.  Lõike 1 punktis a osutatud juhtimiskontroll peab olema riskipõhine ja proportsionaalne riskijuhtimisstrateegia kohaselt kindlaksmääratud riskidega.

Juhtimiskontroll peab hõlmama toetusesaajate esitatavate maksetaotluste halduskontrolli ja tegevuste kohapealset kontrolli. Juhtimiskontroll tuleb teostada hiljemalt enne raamatupidamisaruande koostamist vastavalt artiklile 92.

3.  Kui korraldusasutus on rakenduskava alusel ühtlasi toetusesaaja, tuleb juhtimiskontrolli korraldamisel tagada ülesannete lahusus.

4.  Erandina lõikest 2 võib ETK määrusega kehtestada Interregi programmide suhtes kohaldatava juhtimiskontrolli erieeskirjad.

Artikkel 69

Korraldusasutuse pakutav tugi seoses seirekomisjoni tööga

Korraldusasutus

a)  edastab seirekomisjonile aegsasti kogu teabe, mida komisjon vajab oma ülesannete täitmiseks;

b)  tagab järelmeetmete võtmise seirekomisjoni otsuste ja soovituste põhjal.

Artikkel 70

Raamatupidamisülesanded

1.  Raamatupidamisülesanded koosnevad järgmisest:

a)  maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile vastavalt artiklitele 85 ja 86 ja võttes arvesse auditeerimisasutuse poolt või vastutusel tehtud auditeid; [ME 297]

b)  raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine, täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kinnitamine vastavalt artiklile 92 ning kõigi raamatupidamisaruannete andmete registreerimine elektroonilises süsteemis; [ME 298]

c)  muus valuutas tehtud kulutuste konverteerimine eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi, mis kehtib kuul, mil kulud registreeriti käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava asutuse raamatupidamissüsteemis.

2.  Raamatupidamisülesanded ei hõlma kontrollimist toetusesaajate tasandil.

3.  Erandina lõike 1 punktist c võib ETK määrusega kehtestada teistsuguse meetodi muus valuutas tehtud kulutuste konverteerimiseks eurodesse.

Artikkel 71

Auditeerimisasutuse ülesanded

1.  Auditeerimisasutus teeb süsteemiauditeid, tegevusauditeid ja raamatupidamisaruannete auditeid, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

2.  Auditeerimist tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega.

3.  Auditeerimisasutus koostab ja esitab komisjonile

a)  finantsmääruse artikli [63 lõike 7] kohase iga-aastase auditiarvamuse kooskõlas XVI lisas esitatud vormiga; auditiarvamus põhineb tehtud audititel ja hõlmab järgmisi osi:

i)  raamatupidamisaruande täielikkus, täpsus ja tõesus;

ii)  komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkus ja korrektsus;

iii)  juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine;

b)  finantsmääruse artikli [63 lõike 5 punkti b] nõuetele vastav iga-aastane kontrolliaruanne kooskõlas XVII lisas esitatud vormiga, mis toetab punktis a osutatud auditiarvamust ja milles esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed ning tulenev koguveamäär ja jääkvigade määr seoses komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetesse kantud kuludega.

4.  Kui programme rühmitatakse artikli 73 lõike 2 kohaste tegevusauditite jaoks, võib lõike 3 punkti b kohaselt nõutavad andmed rühmitada ühte aruandesse.

Kui auditeerimisasutus kasutab seda võimalust AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul, esitab lõike 3 punkti b kohaselt nõutavad andmed fond.

5.  Auditeerimisasutus edastab süsteemiauditite aruanded komisjonile kohe, kui ärakuulamismenetlus asjaomaste auditeeritavatega on lõpule viidud.

6.  Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamiseks.

6a.   Auditeerimine toimub auditeeritud toimingu ajal kehtinud standardi alusel, välja arvatud juhul, kui uued standardid on toetusesaajale soodsamad. [ME 299]

6b.   Auditi käigus sellise eeskirjade eiramise tuvastamine, mis toob kaasa rahalise karistuse, ei tohi põhjustada olukorda, kus laiendatakse kontrolli kohaldamisala või kus finantskorrektsioonid on suuremad kui auditeeritud kulude aruandeaasta kulud. [ME 300]

Artikkel 72

Auditistrateegia

1.  Auditeerimisasutus koostab riskihindamisel pärast korraldusasutusega konsulteerimist riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes. Audit tehakse üheksa kuu jooksul pärast nende esimest tegevusaastat esimesest tegevusaastast. Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi. Auditeerimisasutus võib auditistrateegias kindlaks määrata ühe konto auditi piirmäära. [ME 301]

2.  Auditistrateegia esitatakse komisjonile, kui viimane seda taotleb.

Artikkel 73

Tegevusauditid

1.  Tegevusaudititega hõlmatakse kulud, mis on komisjonile aruandeaastal deklareeritud valimi põhjal. Valim peab olema representatiivne ja põhinema statistilistel valimi moodustamise meetoditel.

2.  Kui andmekogum koosneb vähem kui 300 valimikontrolli ühikust, võib auditeerimisasutuse ametialasele arvamusele tuginedes kasutada mittestatistilist valimi moodustamise meetodit. Sellistel juhtudel peab valimi suurus olema piisav selleks, et võimaldada auditeerimisasutusel koostada põhjendatud auditiarvamus. Mittestatistiline valimi moodustamise meetod peab hõlmama vähemalt 10 % aruandeaasta andmekogumi valimikontrolli ühikutest, mis valitakse juhumeetodil.

Statistiline valim võib hõlmata ühte või mitut programmi, mis saavad toetust ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja ESF+ist, ning ühte või mitut programmitöö perioodi (mille suhtes kohaldatakse vajaduse korral kihitamist) sõltuvalt auditeerimisasutuse ametialasest arvamusest.

AMIFist, ISFist, BMVIst ning EMKFist toetatavate tegevuste puhul kuuluvad valimisse igast fondist toetatavad tegevused eraldi.

3.  Tegevusauditid hõlmavad tegevuse füüsilise rakendamise kohapealset kontrolli üksnes juhul, kui see on nõutav asjaomase tegevuse laadi tõttu.

Kui komisjon ja liikmesriik on auditi tulemuste osas lahkarvamusel, rakendatakse vaidluste lahendamise menetlust. [ME 302]

ESF+ määrusega võidakse kehtestada erisätted ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punkti c alapunkti vii] kohaste programmide suhtes.

4.  Komisjonil on õigus käesoleva artikli täiendamiseks vastu võtta artikli 107 kohane delegeeritud õigusakt, et sätestada valimi moodustamise kasutusvalmis metoodikad ja nendega seotud üksikasjad, mida kohaldatakse ühele või mitmele programmitöö perioodile.

Artikkel 74

Ühekordse auditi korraldus

1.  Auditeid tehes võtavad komisjon ja auditeerimisasutus nõuetekohaselt arvesse ühekordse auditi ja proportsionaalsuse põhimõtet seoses liidu eelarvele avalduva riski tasemega. Välditakse sama komisjonile deklareeritud kulu korduvat auditeerimist, et vähendada juhtimiskontrollide ja audititega seotud kulutusi ning toetusesaajate halduskoormust.

Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektroonilise süsteemi elektrooniliste süsteemide kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks. [ME 303]

2.  Programmide puhul, millega seoses komisjon leiab, et auditeerimisasutuse arvamus on usaldusväärne, ning mille puhul asjaomane liikmesriik osaleb Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöös, piirduvad komisjoni enda auditid auditeerimisasutuse töö auditeerimisega.

3.  Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 400 000 eurot, ESF+ puhul 300 000 eurot ning EMKFi, AMIFi, ISFi ning BMVI puhul 200 000 eurot, ei tee auditeerimisasutus ega komisjon üle ühe auditi enne viimast kulu sisaldava raamatupidamisaruande esitamist selle aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud.

Muude tegevuste suhtes teeb auditeerimisasutus või komisjon kõige rohkem ühe auditi aruandeaastas enne viimast kulu sisaldava raamatupidamisaruande esitamist aruandeaasta kohta, mil tegevus on lõpetatud. Komisjon ega auditeerimisasutus ei auditeeri tegevusi, mida kontrollikoda on kõnealuse aasta jooksul auditeerinud, tingimusel et auditeerimisasutus ja komisjon saavad kontrollikoja auditit kõnealuse tegevuse kohta oma ülesannete täitmiseks kasutada.

4.  Olenemata lõikes 3 sätestatust võib iga tegevuse puhul teha rohkem kui ühe auditi, juhul kui auditeerimisasutus järeldab oma ametialasele arvamusele tuginedes, et ei ole võimalik koostada põhjendatud auditiarvamust.

5.  Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, kui

a)  ilmneb konkreetne eeskirjade eiramise oht või märk pettusest;

b)  on vaja korrata auditeerimisasutuse tööd, et saada auditeerimisasutuste tulemusliku töö kohta kindlust;

c)  leitakse tõendeid tõsistest puudustest auditeerimisasutuse töös.

Artikkel 75

Rahastamisvahendite juhtimiskontroll ja auditid

1.  Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend sisaldab maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid, võib korraldusasutus otsustada, et ei tee kohapealseid juhtimiskontrolle. [ME 304]

2.  Korraldusasutus ei tee kohapealseid kontrolle Euroopa Investeerimispanga (EIP) või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad siiski korraldusasutusele maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid. [ME 305 ei puuduta eestikeelset versiooni]

3.  Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend esitab auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud tema välisaudiitorid iga kalendriaasta lõpus ja mis hõlmab XVII lisas esitatud teavet, võib auditeerimisasutus otsustada mitte teha uusi auditeid. [ME 306]

3a.   Tagatisfondide puhul võivad programmide auditi eest vastutavad asutused korraldada uusi tagatise aluseks olevaid laene andvate organite kontrolli või auditi ainult siis, kui esineb üks või mitu järgmistest olukordadest:

a)   tõendavad dokumendid, mis annavad tõendust selle kohta, et lõppsaajad said rahastamisvahendist toetust, ei ole kättesaadavad korraldusasutuse tasandil või nende asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid;

b)   on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda. [ME 307]

4.  Auditeerimisasutus ei teosta auditit EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus, nende poolt rakendatavate rahastamisvahendite üle.

EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad siiski komisjonile ja auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille nende välisaudiitorid koostavad iga kalendriaasta lõpuks. Kõnealustes aruannetes esitatakse XVII lisas käsitletud teave.

5.  EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused peavad esitama programmi haldavatele asutustele kõik vajalikud dokumendid, et võimaldada neil täita oma kohustusi.

Artikkel 76

Dokumentide kättesaadavus

1.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel viie kolme aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse. [ME 308]

2.  See ajavahemik katkestatakse kas kohtumenetluste korral või komisjoni taotluse alusel.

2a.   Dokumentide säilitamise aega võib lühendada korraldusasutuse otsusega vastavalt toetusesaajate riskiprofiilile ja suurusele. [ME 309]

III PEATÜKK

Riiklikele haldussüsteemidele tuginemine

Artikkel 77

Laiendatud proportsionaalne kord

Kui on täidetud artiklis 78 sätestatud tingimused, võib liikmesriik kohaldada järgmist laiendatud proportsionaalset korda seoses programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemiga:

a)  erandina artikli 68 lõike 1 punktist a ja artikli 68 lõikest 2 võib korraldusasutus juhtimiskontrolli tegemisel piirduda üksnes riiklike menetluste kohaldamisega;

b)  erandina artikli 73 lõigetest 1 ja 3 võib auditeerimisasutus piirata oma auditeerimistegevust asjaomase programmi või programmide rühma puhul 30 valimikontrolli ühikust koosnevale statistilisele valimile;

c)  komisjon piirdub oma auditite puhul auditeerimisasutuse töö kontrollimisega üksnes auditeerimisasutuse tasandil toimuva korduskontrolli kaudu, välja arvatud juhul, kui olemasolevast teabest ilmneb, et auditeerimisasutuse töös esineb tõsiseid puudusi.

Punkti b kohaldamisel võib auditeerimisasutus juhul, kui andmekogum koosneb vähem kui 300 valimikontrolli ühikust, kohaldada mittestatistilist valimi moodustamise meetodit vastavalt artikli 73 lõikele 2.

Artikkel 78

Laiendatud proportsionaalse korra kohaldamistingimused

1.  Liikmesriik võib kohaldada artiklis 77 sätestatud laiendatud proportsionaalset korda kogu programmitöö perioodi vältel, kui komisjon on iga-aastastes tegevusaruannetes, mis on avaldatud kahe aasta jooksul, mis eelnevad liikmesriigi otsusele käesoleva artikli sätteid kohaldada, kinnitanud programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tulemuslikku toimimist ning asjaolu, et mõlemal aastal on koguveamäär jäänud alla 2 %. Programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise tulemuslikkust hinnates võtab komisjon arvesse asjaomase liikmesriigi osalust Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöös.

Kui liikmesriik otsustab kõnealust võimalust kasutada, teavitab ta komisjoni artiklis 77 sätestatud proportsionaalse korra kohaldamisest, mis algab järgneva aruandeaasta algusest.

2.  Liikmesriik võib programmitöö perioodi algul rakendada artiklis 77 osutatud korda, kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud 2014.–2020. aastal rakendatud sarnase programmi puhul ja kui 2021.–2027. aasta programmi jaoks kehtestatud juhtimise ja kontrolli kord põhineb suures osas kõnealuse varasema programmi puhul rakendatud korral. Sellistel juhtudel kohaldatakse laiendatud proportsionaalset korda alates programmi algusest.

3.  Liikmesriik peab kehtestama artikli 63 lõikes 9 ja artiklis 72 kirjeldatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ja auditistrateegia või peab seda vastavalt ajakohastama.

Artikkel 79

Kohandamine programmitöö perioodi jooksul

1.  Kui komisjon või auditeerimisasutus jõuavad tehtud auditite ja iga-aastase kontrolliaruande põhjal järeldusele, et artiklis 78 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, taotleb komisjon, et auditeerimisasutus korraldaks artikli 63 lõike 3 kohaselt täiendava auditeerimise ja võtaks parandusmeetmeid.

2.  Kui seejärel esitatud iga-aastasest kontrolliaruandest selgub, et tingimused ei ole jätkuvalt täidetud, mis vähendab komisjoni kindlust seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning kulude seaduslikkuse ja korrektsusega, taotleb komisjon, et auditeerimisasutus teeks süsteemiauditid.

3.  Komisjon võib pärast liikmesriigile tähelepanekute esitamiseks võimaluse andmist liikmesriiki teavitada, et artiklis 77 sätestatud laiendatud proportsionaalne korra kohaldamine lõpetatakse.

VII jaotis

Finantsjuhtimine, raamatupidamisaruannete esitamine ja kontrollimine ning finantskorrektsioonid

I PEATÜKK

Finantsjuhtimine

I jagu

Üldised arvestuseeskirjad

Artikkel 80

Eelarvelised kulukohustused

1.  Otsus, millega programm kooskõlas artikliga 18 heaks kiidetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse [artikli 110 lõike 3] tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust.

Otsuses määratakse kindlaks liidu rahaline toetus iga fondi ja aasta kohta.

2.  Liidu eelarvelised kulukohustused iga programmi suhtes määrab komisjon iga fondi iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

3.  Erandina finantsmääruse artikli 111 lõikest 2 võetakse esimese osamakse eelarveline kulukohustus pärast seda, kui komisjon programmi vastu võtab.

Artikkel 81

Euro kasutamine

Kõik programmides sätestatud summad, mis liikmesriik komisjonile aruandluses teatab või deklareerib, esitatakse eurodes.

Artikkel 82

Tagasimaksed

1.  Tagasimaksed liidu eelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud [finantsmääruse artikli 98] alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.  Iga hilinenud tagasimakse puhul nõutakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.

II jagu

Liikmesriikidele tehtavaid makseid käsitlevad eeskirjad

Artikkel 83

Maksete liigid

Maksed tehakse eel- ja vahemaksetena ning asjaomase aruandeaasta lõppmaksetena.

Artikkel 84

Eelmaksed

1.  Komisjon teeb eelmaksed kogutoetuse alusel, mis eraldatakse fondidest, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse, vastavalt artikli 17 lõike 3 punkti f alapunktile i.

2.  Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt: [ME 310]

a)  2021: 0,5 %;

b)  2022: 0,5 % 0,7 %; [ME 311]

c)  2023: 0,5 % 1 %; [ME 312]

d)  2024: 0,5 % 1,5 %; [ME 313]

e)  2025: 0,5 % 2 %; [ME 314]

f)  2026: 0,5 % 2 %; [ME 315]

Kui programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

3.  Erandina lõikest 2 sätestatakse ETK määruses erieeskirjad Interregi programmide eelmaksete kohta.

4.  Eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimase aruandeaasta jooksul.

5.  Eelmaksete tagajärjel kogunenud intresse kasutatakse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu fondide vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Artikkel 85

Maksetaotlused

1.  Liikmesriik esitab maksimaalselt neli maksetaotlust programmi, fondi ja aruandeaasta kohta. Igal aastal on iga maksetaotluse esitamise tähtajaks 30. aprill, 31. juuli, 31. oktoober ja 26. detsember.

31. juuliks esitatud viimane maksetaotlus loetakse 30. juunil lõppenud aruandeaasta lõppmaksetaotluseks.

2.  Maksetaotlust ei loeta vastuvõetavaks enne, kui viimane nõutud kinnituspakett on esitatud.

3.  Maksetaotlused esitatakse komisjonile vastavalt XIX lisas esitatud näidisvormile ja need sisaldavad iga prioriteedi ja piirkonnakategooria kohta:

a)  rahastamiskõlblike kulude kogusummat, mis on tekkinud toetuse saajal ja mis on tasutud tegevuste rakendamisel, nagu see on kirjendatud raamatupidamisega tegeleva üksuse süsteemis;

b)  tehnilise abi summat, mis on arvutatud artikli 31 lõike 2 kohaselt; [ME 316]

c)  makstud või makstavat avaliku sektori toetuse kogusummat, nagu see on kirjendatud raamatupidamisega tegeleva üksuse süsteemis.

4.  Erandina lõike 3 punktist a kohaldatakse järgmist:

a)  kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punkti a kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks sellised summad, mis on õigustatud eduka tingimuste täitmise või tulemuste saavutamisega kooskõlas artikli 89 lõikes 2 nimetatud otsusega;

b)  kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punktide c, d ja e kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks artikli 88 lõikes 3 nimetatud otsuse kohaselt kindlaksmääratud summad.

c)  Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud;

ca)   Riigiabi puhul võib maksetaotlus sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale järgmistel kumulatiivsetel tingimustel: neil on panga või samaväärne tagatis, need ei ületa 40 % abisaajale konkreetseks tegevuseks antava abi kogusummast ja on kaetud toetusesaajate kantud kuludega, mida tõendatakse maksekviitungitega 3 aasta jooksul. [ME 317]

5.  Erandina lõike 3 punktist c maksab ELi toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud abiskeemide puhul abi andev organ abisaajatele avaliku sektori toetuse, mis vastab maksetaotlusse kantud kulutustele.

Artikkel 86

Maksetaotlustes esitatavate rahastamisvahendite spetsiifilised aspektid

1.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2 1, peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c. [ME 318]

2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3 2, esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega: [ME 319]

(a)  esimeses maksetaotluses sisalduv summa peab olema makstud rahastamisvahenditesse ja see võib ulatuda 25 %-ni vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud programmi toetuse kogusummast, võttes arvesse asjaomast prioriteeti ja piirkonna kategooriat, kui see on asjakohane;

(b)  rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud järgmiste maksetaotluste summad peavad sisaldama artikli 62 lõikes 1 nimetatud rahastamiskõlblikke kulusid.

3.  Lõike 2 punktis a osutatud esimeses maksetaotluses sisalduv summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimase aruandeaasta jooksul.

See avaldatakse eraldi maksetaotlustes.

Artikkel 87

Ühised makse-eeskirjad

1.  Vabade vahendite olemasolu korral Komisjon teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab. [ME 320]

2.  Iga makse suunatakse fondi varaseima avatud eelarvelise kulukohustuse ja asjaomase piirkonnakategooria alla. Komisjon hüvitab vahemaksetena 90 % maksetaotluses sisalduvatest summadest; see määr saadakse, kui iga prioriteedi kaasrahastamismäära kohaldatakse vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele. Komisjon määrab lõppmakse arvutamisel vastavalt artiklile 94 kindlaks veel hüvitamisele või sissenõudmisele kuuluvad summad.

3.  Fondidest teatavale prioriteedile vahemaksena eraldatav toetussumma ei tohi olla suurem kui fondidest makstav toetussumma prioriteedile, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse.

4.  Kui liidu rahalist toetust antakse artikli 46 punkti a kohaselt või kui toetus esineb artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vormis, ei maksa komisjon liikmesriigi küsitud summast rohkem.

5.  Lisaks sellele ei tohi fondidest prioriteedile viimase aruandeaasta lõppmakse kaudu makstav toetussumma olla suurem ühestki järgmisest summast:

a)  maksetaotluses teatatud avaliku sektori toetus;

b)  fondidest toetusesaajatele makstav toetus;

c)  liikmesriigi küsitud summa.

6.  Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid suurendada 10 % üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib fondide iga prioriteedi suhtes, kui liikmesriik vastab pärast [käesoleva määruse vastuvõtmiskuupäeva] ühele järgmistest tingimustest:

a)  asjaomane liikmesriik saab liidult laenu nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 alusel;

b)  asjaomane liikmesriik saab keskmise tähtajaga finantsabi ESMist nagu on ette nähtud 2. veebruari 2012. aasta ESMi asutamislepinguga või määrusega (EÜ) nr 332/2002(47), sõltuvalt makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest;

c)  asjaomasele liikmesriigile tehakse kättesaadavaks finantsabi sõltuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 472/2013(48) sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest.

Suurendatud määra, mis ei ületa 100 %, kohaldatakse maksetaotluste suhtes selle kalendriaasta lõpuni, mil vastava finantsabi andmine lõpeb.

7.  Lõiget 6 ei kohaldata Interregi programmide suhtes.

Artikkel 88

Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

1.  Komisjon võib programmile makstava liidu rahalise toetuse hüvitamiseks ette nähtud ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel hüvitada liidu rahalise toetuse programmile.

2.  Selleks et kasutada programmile makstavat liidu rahalist toetust, mis põhineb artiklis 46 nimetatud ühikuhindadel, ühekordsetel maksetel ja kindlatel määradel, esitab liikmesriik komisjonile V ja VI lisas esitatud näidisvormide põhjal ettepaneku kas programmi või selle muutmisettepaneku osana.

Liikmesriigi ettepanekus esitatud summade ja määrade suurus määratakse kindlaks lõikes 4 osutatud delegeeritud akti põhjal või võetakse aluseks

a)  aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb ühel järgmistest:

i)  statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdi hinnangul;

ii)  varasemat tegevust puudutavatel kontrollitud andmetel;

iii)  tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

b)  eelarveprojekt;

c)  eeskirjad, mis on kehtestatud vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes.

d)  vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid;

3.  Komisjoni otsusega, millega kiidetakse heaks programm või selle muudatus, nähakse ette tegevuste liigid, mida hüvitatakse ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel, ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade määratlus ja summad ning selliste summade kohandamismeetodid.

Liikmesriigid kasutavad üht artikli 48 lõikes 1 nimetatud toetusevormi, et toetada tegevust, mille kulutused hüvitab komisjon käesoleva artikli alusel.

Komisjoni või liikmesriikide auditite eranditu eesmärk on kontrollida, et komisjonipoolse hüvitamise tingimused on täidetud.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat artiklit, määrates kindlaks ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade suuruse ja kohandamismeetodid viisil, mida on kirjeldatud lõike 2 teises lõigus.

Artikkel 89

Kuludega sidumata rahastamine

1.  Selleks et kasutada kõigile või osadele prioriteetsetele programmidele makstavat liidu rahalist toetust, mis põhineb kuludega sidumata rahastamisel, esitab liikmesriik komisjonile V ja VI lisas esitatud näidisvormide põhjal ettepaneku kas programmi või selle muutmisettepaneku osana. Ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

a)  asjaomase prioriteedi kindlakstegemine ja kogusumma, mille suhtes kohaldatakse kuludega sidumata rahastamist; programmi osa ja tegevusliigi kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse kuludega sidumata rahastamist;

b)  täidetavate tingimuste või saavutatavate eesmärkide kirjeldus ja ajakava;

c)  vahetulemused, mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks;

d)  mõõtühikud;

e)  komisjonipoolse hüvitamise ajakava ja summad, mis on seotud tingimuste täitmise ja eesmärkide saavutamisega;

f)  vahetulemuste ning tingimuste täitmise või eesmärkide saavutamise kontrollimise kord;

g)  summade kohandamise meetodid, kui see on asjakohane;

h)  tingimuste täitmist ja eesmärkide saavutamist tõendava kontrolljälje tagamise kord kooskõlas XI lisaga.

2.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta või programmi muutmise taotluses esitatakse kõik lõikes 1 loetletud andmed.

3.  Liikmesriigid kasutavad üht artikli 48 lõikes 1 nimetatud toetusevormi, et toetada tegevust, mille kulutused hüvitab komisjon käesoleva artikli alusel.

Komisjoni või liikmesriikide auditite eranditu eesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused on täidetud või ettenähtud tulemused saavutatud.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat artiklit, määrates kindlaks kuludega sidumata rahastamise summad tegevusliikide kaupa, summade kohandamise meetodid ning täidetavad tingimused ja saavutatavad eesmärgid.

III jagu

Maksete katkestamine ja peatamine

Artikkel 90

Maksetähtaja edasilükkamine

1.  Komisjon võib maksetähtaja edasi lükata, välja arvatud eelmaksete puhul, maksimaalselt kuue kuu võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)  on arvestatavaid tõendeid selle kohta, et esineb märkimisväärseid puudusi, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; [ME 321]

b)  komisjon peab korraldama täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et maksetaotluses sisalduvad kulud võivad olla seotud eeskirjade eiramisega.

2.  Liikmesriigid võivad kokku leppida, et maksetähtaja edasilükkamist pikendatakse kolme kuu võrra.

3.  Komisjon piirab edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda osa, mille suhtes kehtivad lõikes 1 osutatud asjaolud, välja arvatud juhul, kui seda osa ei ole võimalik kindlaks teha. Komisjon teatab liikmesriigile kirjalikult edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Komisjon lõpetab edasilükkamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed lõikes 1 osutatud asjaolude parandamiseks.

4.  EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib sätestada konkreetsed alused selliste maksete katkestamiseks, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisega.

Artikkel 91

Maksete peatamine

1.  Komisjon võib peatada kõik maksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)  liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis oli artikli 90 kohase edasilükkamise põhjuseks;

b)  esineb suuri puudusi,

c)  maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud;

d)  komisjon on esitanud asutamislepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse rikkumise kohta, mis ohustab kulude seaduslikkust ja korrektsust;

e)  liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kooskõlas artikli 15 lõikega 6; [ME 322]

2.  Komisjon lõpetab kõikide või mõnede maksete peatamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed lõikes 1 osutatud asjaolude parandamiseks.

3.  EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib sätestada konkreetsed alused selliste maksete peatamiseks, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisega.

II PEATÜKK

Raamatupidamisaruannete esitamine ja kontrollimine

Artikkel 92

Raamatupidamisaruannete esitamine ja kontrollimine

1.  Liikmesriik esitab komisjonile 15. veebruariks iga sellise aruandeaasta kohta, mille kohta on esitatud maksetaotlus, järgmised dokumendid (edaspidi „kinnituspakett“), mis käsitlevad eelnevat aruandeaastat, nagu see on määratletud artikli 2 punktis 28:

a)  raamatupidamisaruande, mis vastab XX lisas esitatud näidisvormile;

b)  artikli 68 lõike 1punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse, mis vastab XV lisas esitatud näidisvormile;

c)  artikli 71 lõike 3 punktis a osutatud auditiarvamuse, mis vastab XVI lisas esitatud näidisvormile;

d)  artikli 71 lõike 3 punktis b osutatud iga-aastase kontrolliaruande, mis vastab XVII lisas esitatud näidisvormile;

2.  Komisjon võib lõikes 1 osutatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb.

3.  Raamatupidamisaruanded sisaldavad iga prioriteedi ning vajaduse korral fondi ja piirkonna kategooria tasandil:

a)  raamatupidamisega tegeleva üksuse raamatupidamissüsteemi kirjendatud rahastamiskõlblike kulude summat, mis sisaldub komisjonile esitatud kõnealuse aruandeaasta lõppmaksetaotluses, ja makstud või makstavat avaliku sektori toetuse kogusummat;

b)  aruandeaasta jooksul tühistatud summasid;

c)  igasse rahastamisvahendisse makstud avaliku sektori toetuse summasid;

d)  iga prioriteedi puhul punkti a kohaselt deklareeritud summade ja sama aruandeaasta maksetaotlustes deklareeritud summade erinevuste selgitust.

4.  Raamatupidamisaruanne ei ole vastuvõetav, kui liikmesriik ei ole teinud vajalikke parandusi, et vähendada raamatupidamisarvestuses esitatud kulutuste seaduslikkuse ning korrektsusega seotud jääkriski nii, et see oleks alla 2 %.

5.  Eelkõige jäetakse raamatupidamisaruandest välja:

a)  eeskirjadevastaselt tehtud kulutused, mille suhtes on kohaldatud finantskorrektsioone koosõlas artikliga 97;

b)  kulutused, mille seaduslikkust ja korrektsust parajasti hinnatakse;

c)  muud summad, mida on vaja, et vähendada 2 %-ni aruandes esitatud kulude jääkvigade määra.

Liikmesriik võib lisada esimese lõigu punktis b nimetatud kulutused mõne järgneva aruandeaasta maksetaotlusse, tingimusel et nende seaduslikkus ja korrektsus on kinnitatud.

6.  Liikmesriik võib asendada eeskirjadevastaselt makstud summad, mis avastatakse pärast raamatupidamisaruande esitamist, tehes vastavad parandused selle aruandeaasta raamatupidamisaruandesse, mil eeskirjade eiramist märgati, ilma et see piiraks artikli 98 kohaldamist.

7.  Liikmesriik esitab kinnituspaketis viimase aruandeaasta kohta artiklis 38 nimetatud lõpliku tulemusaruande või EMKFi, AMIFi, ISFi ning BMVI viimase aasta rakendusaruande.

Artikkel 93

Raamatupidamisaruande kontrollimine

Komisjon selgitab aruandeaasta lõpule järgneva aasta 31. maiks välja, kas raamatupidamisaruanne on täielik, täpne ja õige, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 96.

Artikkel 94

Bilansi arvutamine

1.  Kui komisjon määrab kindlaks fondidest aruandeaastal tasumisele kuuluva summa ning sellest tulenevad kohandused liikmesriikidele tehtavates maksetes, võtab ta arvesse järgmist:

a)  artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud arvestuskannete summasid, millele kohaldatakse iga prioriteedi kaasrahastamismäära;

b)  komisjoni poolt selle aruandeaasta jooksul tehtud vahemaksete kogusummat.

2.  Kui liikmesriigilt on vaja summa sisse nõuda, esitab komisjon liikmesriigile sissenõudekorralduse, mis viiakse võimaluse korral täide nii, et see summa arvestatakse maha liikmesriigile sama programmi alusel makstavatest järgmistest summadest. Selline sissenõudmine ei kujuta endast finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine programmile. Sissenõutud summad loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 177 lõikele 3 sihtotstarbeliseks tuluks.

Artikkel 95

Raamatupidamisaruande kontrollimise kord

1.  Mõlemal järgmisel juhul kohaldatakse artiklis 96 sätestatud korda:

a)  kui auditeerimisasutus on esitanud märkusega või eitava auditiarvamuse seoses raamatupidamisaruande täielikkust, täpsust ja õigsust puudutavate asjaoludega;

b)  kui komisjonil on tõendeid, mis seavad kahtluse alla märkuseta auditiarvamuse usaldusväärsuse.

2.  Kõikidel muudel juhtudel arvutab komisjon fondidest tasumisele kuuluva summa kooskõlas artikliga 94 ja teeb vastavad maksed või esitab sissenõuded enne 1. juulit. Kõnealune makse või sissenõue kujutab endast raamatupidamisaruande heakskiitmist.

Artikkel 96

Raamatupidamisaruande kontrollimise ärakuulamismenetlus

1.  Kui auditeerimisasutus esitab märkusega auditiarvamuse seoses raamatupidamisaruande täielikkust, täpsust ja õigsust puudutavate asjaoludega, palub komisjon liikmesriigil kõnealune aruanne läbi vaadata ning esitada ühe kuu jooksul uuesti artikli 92 lõikes 1 nimetatud dokumendid.

Kui esimeses lõigus osutatud tähtaja möödudes:

a)  on auditiarvamus märkuseta, kohaldatakse artiklit 94 ja komisjon tasub kahe kuu jooksul vajalikud juurdemaksed või alustab sissenõudemenetlust;

b)  on auditiarvamus endiselt märkusega või kui liikmesriik ei ole dokumente uuesti esitanud, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.

2.  Kui auditiarvamus on endiselt märkusega seoses raamatupidamisaruande täielikkust, täpsust ja õigsust puudutavate asjaoludega või kui auditiarvamus on endiselt ebausaldusväärne, teatab komisjon liikmesriigile kõnealusel aruandeaastal fondidest tasumisele kuuluva summa.

3.  Kui liikmesriik nõustub selle summaga ühe kuu jooksul, tasub komisjon kahe kuu jooksul vajalikud juurdemaksed või alustab sissenõudemenetlust kooskõlas artikliga 94.

4.  Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 2 osutatud summaga, kehtestab komisjon kõnealusel aruandeaastal fondidest tasumisele kuuluva summa. See ei kujuta endast finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine programmile. Komisjon tasub kahe kuu jooksul vajalikud juurdemaksed või alustab sissenõudemenetlust kooskõlas artikliga 94.

5.  Viimase aruandeaasta puhul teeb komisjon ESF+-st, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide aastase lõppmakse või esitab sissenõudekorralduse mitte hiljem kui kaks kuud pärast artiklis 38 osutatud lõpliku tulemusaruande vastuvõtmise kuupäeva.

III PEATÜKK

Finantskorrektsioonid

Artikkel 97

Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Liikmesriigid kaitsevad liidu eelarvet ja kohaldavad finantskorrektsioone, tühistades kõik või osa fondidest teatavale tegevusele või programmile makstavatest toetussummadest, kui leitakse, et komisjonile deklareeritud kulu on eeskirjadevastane.

2.  Finantskorrektsioonid kirjendatakse selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustati.

3.  Fondidest makstavaid toetussummasid, mis on tühistatud, võib liikmesriik uuesti kasutada asjaomase programmi raames, välja arvatud sellise tegevuse jaoks, millele korrektsiooni kohaldati, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise tõttu, ei või tühistatud toetussummat uuesti kasutada ühegi tegevuse jaoks, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine mõjutas.

4.  EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid nõudeid liikmesriikidele finantskorrektsioonide tegemiseks seoses ühise kalanduspoliitika raames kohaldatavate eeskirjade eiramisega.

5.  Erandina lõigetest 1 ja 3 võib rahastamisvahendeid hõlmava tegevuse puhul käesoleva artikli kohaselt tühistatud toetussummasid sama tegevuse raames uuesti kasutada, kui tegemist oli ühekordse eeskirjade eiramisega ja täidetud on järgmised tingimused:

a)  kui toetussumma tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on tuvastatud toetuse lõppsaaja tasandil: võivad seda teha ainult teised lõppsaajad sama rahastamisvahendi raames;

b)  kui toetussumma tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on tuvastatud erifondi rakendava asutuse tasandil, kus rahastamisvahendit rakendatakse haldusfondiga struktuuri kaudu, võivad seda teha ainult teised erifonde rakendavad asutused.

Kui toetussumma tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on tuvastatud haldusfondi rakendava asutuse tasandil või erifondi rakendava asutuse tasandil, kus rahastamisvahendit rakendatakse haldusfondita struktuuri kaudu, ei või tühistatud toetussummat sama tegevuse raames uuesti kasutada.

Kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise tõttu, ei või tühistatud toetussummat uuesti kasutada ühegi tegevuse jaoks, mida see süstemaatiline eiramine puudutas.

6.  Rahastamisvahendeid rakendavad asutused hüvitavad liikmesriigile eeskirjade eiramisest mõjutatud programmitoetuse summad koos intressiga ning mis tahes muu asjaomaste toetussummade abil saadud tuluga.

Rahastamisvahendeid rakendavad asutused ei hüvita liikmesriigile esimeses lõigus osutatud summasid juhul, kui nad tõendavad, et asjaomase rikkumise puhul on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)  eeskirjade eiramine esines toetuse lõppsaajate tasandil või haldusfondi puhul erifonde rakendavate asutuste või lõppsaajate tasandil;

b)  rahastamisvahendeid rakendavad asutused on täitnud oma kohustused seoses programmi toetussummadega, mida eeskirjade eiramine mõjutas, kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning tegutsevad sellise kutsealase tähelepanelikkuse, tõhususe, läbipaistvuse ja hoolsuse tasemel, mida eeldatakse rahastamisvahendite rakendamisel kogenud professionaalselt asutuselt.

c)  eeskirjade eiramisest mõjutatud summasid ei õnnestunud tagasi nõuda hoolimata sellest, et rahastamisvahendeid rakendavad asutused on piisava hoolsusega rakendanud kõiki kohaldatavaid lepingulisi ja õiguslikke meetmeid.

Artikkel 98

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Komisjon teeb finantskorrektsioone, vähendades fondidest programmile makstavat toetust, kui ta on jõudnud järeldusele, et:

a)  esineb suuri puudusi, mis ohustavad fondidest programmile juba antud liidu rahalist toetust;

b)  vastuvõetud raamatupidamisaruandes sisalduv kulu on eeskirjadevastane ja liikmesriik ei ole seda avastanud ega sellest teatanud;

c)  enne seda, kui komisjon alustas käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetlust, ei ole liikmesriik täitnud artiklist 91 tulenevaid kohustusi.

Kui komisjon kohaldab kindla määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone, toimub see kooskõlas XXI lisaga.

2.  Enne finantskorrektsiooni kohta otsuse tegemist teatab komisjon liikmesriigile oma järeldused ning annab liikmesriigile võimaluse avaldada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul.

3.  Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise kohta.

4.  Komisjon võtab finantskorrektsiooni kohta vastu otsuse rakendusaktiga 12 kuu jooksul alates ärakuulamisest või komisjoni nõutud täiendavate andmete esitamisest.

Finantskorrektsiooni kohta otsust tehes võtab arvesse kõiki esitatud andmeid ja tähelepanekuid.

Kui liikmesriik nõustub lõike 1 punktides a ja c kirjeldatud juhtude korral tehtud finantskorrektsiooniga enne lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist, võib ta asjaomaseid summasid uuesti kasutada. Seda võimalust ei ole lõike 1 punktis b kirjeldatud juhul tehtud finantskorrektsiooni puhul.

5.  EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavad nõuded liikmesriikidele finantskorrektsioonide tegemiseks seoses ühise kalanduspoliitika raames kohaldatavate eeskirjade eiramisega.

IV PEATÜKK

Kulukohustustest vabastamine

Artikkel 99

Kulukohustustest vabastamise põhimõtted

1.  Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kolmanda kalendriaasta 26 31. detsembriks. [ME 323]

2.  Summa, mis peab 2021. aasta eelarvelise kulukohustuse puhul olema lõikes 1 kindlaksmääratud tähtajaks hõlmatud eelmaksete või maksetaotlustega, on 60 % sellest kulukohustusest. 10 % 2021. aasta eelarvelistest kulukohustustest lisatakse aastatel 2022–2025 igale eelarvelisele kulukohustusele, et arvutada kaetavad summad. [ME 324]

3.  See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2029 2030 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet. [ME 325]

Artikkel 100

Erand kulukohustustest vabastamisel

1.  Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mis on võrdsed selle osaga eelarvelisest kulukohustusest:

a)  millega seotud tegevused on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime; või

b)  mille kohta pole olnud võimalik koostada maksetaotlust vääramatu jõu tõttu, mis mõjutab oluliselt kogu programmi või selle osa rakendamist.

ba)  mille kohta ei olnud võimalik maksetaotlust õigeaegset teha viivituste tõttu liidu tasandil ajavahemikus 2021–2027 eraldatavatele rahalistele vahenditele õigus- ja haldusraamistiku loomisega. [ME 326]

Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riiklikud ametiasutused peavad tõendama vääramatu jõu otsest mõju kogu programmi või selle osa rakendamisele.

2.  Liikmesriik saadab 31. jaanuariks komisjonile lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid puudutavad andmed 26. detsembril deklareeritava summa kohta.

Artikkel 101

Kulukohustustest vabastamise kord

1.  Lähtudes andmetest, mis ta on saanud 31. jaanuari seisuga, teeb komisjon liikmesriigile teatavaks nendest andmetest tuleneva kulukohustustest vabastamise summa.

2.  Liikmesriigil on üks kuu kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud. [ME 327]

3.  Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab asjaomaseks kalendriaastaks programmi ühel või mitmel prioriteetsel suunal vähendatud toetuse summat. Rohkem kui ühest fondist toetatavate programmide puhul vähendab fond toetussummat proportsionaalselt kulukohustustest vabastamisega seotud summadega, mis olid asjaomase kalendriaasta jooksul kasutamata jäänud.

Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, vaatab komisjon rahastamiskava läbi, vähendades fondidest makstavat toetust asjaomaseks kalendriaastaks. Vähendamine määratakse igale prioriteedile proportsionaalselt kulukohustustest vabastamisega seotud summadega, mis olid asjaomase kalendriaasta jooksul kasutamata jäänud.

4.  Komisjon muudab otsust programmi heakskiitmise kohta hiljemalt 31. oktoobril.

VIII JAOTIS

Finantsraamistik

Artikkel 102

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi toetuse geograafiline ulatus

1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 868/2014 2016/2066. [ME 328]

2.  ERFi ja ESF+ vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse järgmisele kolmele NUTS 2. tasandi piirkonna kategooriale:

a)  vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „vähem arenenud piirkonnad“);

b)  üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „üleminekupiirkonnad“);

c)  enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „enam arenenud piirkonnad“).

Piirkondade klassifitseerimine ühte kolmest piirkonnakategooriast määratakse kindlaks selle alusel, kuidas iga piirkonna ostujõu standardites väljendatud ja liidu arvandmete alusel ajavahemikuks 2014–2016 arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

3.  Ühtekuuluvusfondist toetatakse neid liikmesriike, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu arvandmete alusel ajavahemikuks 2014–2016 arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmisest kogurahvatulust.

4.  Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, millega avaldatakse kolmest piirkonnakategooriast ühe kriteeriumidele vastavate piirkondade ja lõike 3 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu kehtib 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Artikkel 103

Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendid

1.  Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 330 624 388 630 378 097 000 000 eurot 2018. aasta hindades. [ME 329]

Programmitöö ja edasise liidu üldeelarvesse lisamise eesmärgil korrigeeritakse seda summat aastas 2 % indeksiga.

2.  Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile. Fondi minimaalne kogueraldis riiklikul tasandil peaks olema 76 % igale liikmesriigile või piirkonnale ajavahemikul 2014–2020 eraldatud eelarvest. [ME 330]

Kõnealuses otsuses on sätestatud ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.

Ilma et see piiraks liikmesriikidele eraldatud riiklikke eraldisi, säilitatakse 2014.–2020. aasta eraldiste tasemel nende piirkondade rahalised vahendid, mille kategooriat 2021.–2027. perioodiks alandati. [ME 429]

Pidades silmas ühtekuuluvuse rahastamise erilist tähtsust piiriülese ja rahvusvahelise koostööle ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, ei tohiks rahastamise abikõlblikkuse kriteeriumid olla vähem soodsad kui perioodil 2014–2020 ning peaksid tagama maksimaalse järjepidevuse olemasolevate programmidega. [ME 331]

3.  Komisjoni algatusel eraldatakse 0,35 % koguvahenditest tehniliseks abiks pärast artikli 104 lõikes 4 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse mahaarvamist.

Artikkel 104

Vahendid investeerimiseks tööhõive ja majanduskasvu eesmärki ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg)

1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97,5 % 97 % koguvahenditest (st 2018. aasta hindades kokku 366 754 000 000 eurot). Sellest summast eraldatakse 5 900 000 000 eurot lastegarantii jaoks ESF+ vahenditest. Ülejäänud 360 854 000 000 eurot (2018. aasta hindades) jaotatakse järgmiselt: [ME 332]

a)  61,6 % (st kokku 198 621 593 157 222 453 894 000 eurot) vähem arenenud piirkondadele; [ME 333]

b)  14,3 % (st kokku 45 934 516 595 51 446 129 000 eurot) üleminekupiirkondadele; [ME 334]

c)  10,8 % (st kokku 34 842 689 000 39 023 410 000 eurot) enam arenenud piirkondadele; [ME 335]

d)  12,8 % (st kokku 41 348 556 877 46 309 907 000 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele; [ME 336]

e)  0,4 % (st kokku 1 447 034 001 1 620 660 000 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. [ME 337]

2.  Komisjon vaatab 2024. aastal määruse (EL, Euratom [nr […] (mitmeaastase finantsraamistiku määrus)] artikli 6 kohase 2025. aastat puudutava tehnilise kohandamise käigus läbi iga liikmesriigi jaoks aastateks 2025–2027 tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt ette nähtud kogueraldised.

Läbivaatamisel kohaldab komisjon XXII lisas sätestatud eraldamismeetodit kõige uuema sel ajal kättesaadava statistika põhjal.

Pärast tehnilise kohanduse tegemist muudab komisjon rakendusakti, milles on sätestatud artikli 103 lõikes 2 osutatud iga-aastane muudetud jaotus.

3.  ESF+‑le eraldatud vahendid moodustavad 28,8 % tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ESF+-le eraldatud vahendite summa on 88 646 194 590 vahenditest (st 105 686 000 000 eurot 2018. aasta hindades). See ei hõlma tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuuna või tervise tegevussuuna rahalisi vahendeid. [ME 338]

Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+-le, on 376 928 934 vastab 0,4 %‑le esimeses lõigus osutatud vahenditest (st 424 296 054 eurot 2018. aasta hindades). [ME 339]

4.  Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 10 000 000 000 4 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades. Sellest summast, võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade taristu investeerimisvajadusi, rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [uue Euroopa ühendamise rahastu määruse number], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele. [ME 340]

Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse summa, mis kantakse igale liikmesriigile Ühtekuuluvusfondist ette nähtud eraldisest üle Euroopa ühendamise rahastusse; see summa määratakse proportsionaalselt kogu perioodiks.

Ühtekuuluvusfondist liikmesriigile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt.

Esimeses lõigus osutatud Ühtekuuluvusfondi eraldistele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada Euroopa ühendamise rahastu asjakohastele eelarveridadele alates 2021. aasta eelarve menetlemisest.

30 % Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahenditest tehakse kohe pärast ülekandmist kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas määrusega [the CEF Regulation]. [ME 341]

Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest, võttes arvesse, et 70 % vahenditest on üle kantud Euroopa ühendamise rahastusse. [ME 342]

Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas määrusega [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus].

5.  500 000 000 2018. aasta hindades 560 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt. [ME 343]

6.  175 000 000 2018. aasta hindades 196 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt. [ME 344]

7.  Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % 3 % (st kokku 8 430 000 000 11 343 000 000 eurot 2018. aasta hindades). [ME 345]

Artikkel 105

Vahendite ülekantavus

1.  Komisjon võib nõustuda partnerluslepingu esitamise ajal või selle vahehindamise raames liikmesriigi ettepanekuga kanda üle:

a)  kuni 15 % 5 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele; [ME 346]

b)  enam arenenud piirkondade või üleminekupiirkondade eraldistest vähem arenenud piirkondadele.

2.  Igale liikmesriigile tehtud kogueraldised tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ei ole nende eesmärkide vahel ülekantavad.

Artikkel 106

Kaasfinantseerimise määrade kehtestamine

1.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr ja fondidest igale prioriteedile antav maksimumtoetus.

2.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga prioriteedi kohta, kas kõnealuse prioriteedi kaasfinantseerimise määra kohaldatakse:

a)  toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetusele; või

b)  avaliku sektori toetusele.

3.  Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

a)  70 % 85 % vähem arenenud piirkondadele; [ME 347]

b)  55 % 65 % üleminekupiirkondadele; [ME 348]

c)  40 % 50 % enam arenenud piirkondadele. [ME 349 ja ME 447]

Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes ning äärepoolseimatele piirkondadele eraldatava lisatoetuse suhtes. [ME 350]

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 % 85 %. [ME 351]

ESF+ määrusega võidakse piisavalt põhjendatud juhtudel kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad kuni 90 % prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [14] [13] ja artikli [4 lõike 1 punktidega x ja xi], samuti programmidele, mis käsitlevad materiaalset puudust kooskõlas artikliga [9], toetavad võitlust noorte tööpuuduse vastu kooskõlas artikliga [10], Euroopa lastegarantiid kooskõlas artikliga [10a] ja riikidevahelist koostööd kooskõlas artikliga [11b]. [ME 352]

4.  Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 % 85 %. [ME 353]

ETK määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetatavatele piiriülese väliskoostöö programmidele.

4a.  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Komisjon hindab hoolikalt asjaomast taotlust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslike või paranduslike sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel, võttes arvesse investeeringute strateegilist tähtsust. [ME 453]

5.  Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

IX JAOTIS

Volituste delegeerimine, rakendus-, ülemineku- ja lõppsätted

I PEATÜKK

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 107

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määrusega (EL) 204/2014, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, et seda muuta ja käesoleva määrusega kohandada. [ME 354]

Artikkel 108

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2027. [ME 355]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4 ja, artikli 89 lõikes 1 4 ja artiklis 107 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 356]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 357]

Artikkel 109

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 110

Üleminekusätted

Määrust (EÜ) nr 1303/2013 või mis tahes muud õigusakti, mida kohaldatakse programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes, kohaldatakse jätkuvalt programmide ja tegevuse suhtes, mida kõnealusel perioodil toetatakse ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist.

Artikkel 111

Etapipõhiselt rakendatava tegevuse tingimused

1.  Korraldusasutus võib asuda välja valima tegevust, mis kujutab endast sellise tegevuse teist etappi, mis oli määruse (EÜ) nr 1303/2013 alusel toetuse saamiseks välja valitud ja alustatud, tingimusel et on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)  määruse (EÜ) nr 1303/2013 alusel toetuse saamiseks välja valitud tegevusel on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b)  tegevuse kogukulud on üle 10 miljoni euro;

c)  esimest etappi käsitlevas maksetaotluses esitatud kulud ei ole esitatud üheski teist etappi käsitlevas maksetaotluses.

d)  tegevuse teine etapp on kooskõlas kohaldatava õigusega ja vastab ERFist, ESF+-st ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavalt käesolevale määrusele või fondipõhistele määrustele;

e)  liikmesriik kohustub määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 141 kohaselt esitatavas rakendamise lõpparuandes programmitöö perioodil teise ja viimase etapi lõpule viima ja toimivaks muutma.

2.  Tegevuse teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 112

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Sekkumise liikide valdkonnad ja koodid ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul – artikli 17 lõige 5

TABEL 1. SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

 

SEKKUMISVALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

Poliitikaeesmärk 1: Arukam Euroopa majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu

001

Investeeringud mikroettevõtjate põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate põhivarasse või konkurentsivõimega [ME 359]

0 %

0 %

002

Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega [ME 360]

0 %

0 %

003

Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste põhivarasse

0 %

0 %

004

Investeeringud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse või konkurentsivõimega [ME 361]

0 %

0 %

005

Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse , mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega [ME 362]

0 %

0 %

006

Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud avaliku sektori uurimiskeskuste ja kõrgharidusasutuste immateriaalsesse varasse

0 %

0 %

007

Teadusuuringud ja innovatsioonitegevus mikroettevõtetes, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud)

0 %

0 %

008

Teadusuuringud ja innovatsioonitegevus väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, sh võrgustike loomine

0 %

0 %

009

Teadusuuringud ja innovatsioonitegevus avaliku sektori uurimiskeskustes kõrgharidusasutustes ja pädevuskeskustes, sh võrgustike loomine (rakendusuuringud, tootearendus ja teostatavusuuringud)

0 %

0 %

010

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, B2B)

0 %

0 %

011

Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused

0 %

0 %

012

IT-teenused ja -rakendused digitaaloskuste ja e-kaasatuse jaoks

0 %

0 %

013

E-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus, asjade internet füüsilise aktiivsuse ja intelligentse elukeskkonna jaoks)

0 %

0 %

014

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

0 %

0 %

015

VKEde äritegevuse arendamine ja rahvusvahelistumine

0 %

0 %

016

Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

0 %

0 %

017

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

0 %

0 %

018

Ettevõtlusinkubatsioon, spin-off- ja spin-out-firmade ning idufirmade toetamine

0 %

0 %

019

Innovatsiooniklastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid

0 %

0 %

020

Innovatsiooniprotsessid VKEdes (protsessist, organisatsioonist, turundusest, koosloomest, kasutajast ja nõudlusest lähtuv innovatsioon)

0 %

0 %

021

Tehnosiire ning ettevõtjate, uurimiskeskuste ja kõrgharidussektori vaheline koostöö

0 %

0 %

022

Teadusuuringute ja innovatsiooni protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ja nende mõjuga kohanemisele

100 %

40 %

023

Teadusuuringute ja innovatsiooni protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub ringmajandusele

40 %

100 %

Poliitikaeesmärk 2: Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

024

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

100 %

40 %

025

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100 %

40 %

026

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

100 %

40 %

027

Toetus ettevõtjatele, kes osutavad teenuseid, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele

100 %

40 %

028

Taastuvenergia: tuuleenergia

100 %

40 %

029

Taastuvenergia: päikeseenergia

100 %

40 %

030

Taastuvenergia: biomassienergia

100 %

40 %

031

Taastuvenergia: mereenergia

100 %

40 %

032

Muu taastuvenergia (sh geotermiline energia)

100 %

40 %

033

Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus

100 %

40 %

034

Suure tõhususega koostootmine, kaugküte ja -jahutus

100 %

40 %

035

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused ja maalihked (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud) [ME 363]

100 %

100 %

036

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)

100 %

100 %

037

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)

100 %

100 %

038

Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

0 %

100 %

039

Inimtarbeks vajalik veevarustus (veevõtu, vee puhastamise, hoidmise ja jaotamise taristu, tõhustamismeetmed, joogiveega varustamine)

0 %

100 %

040

Veemajandus ja veevarude kaitse (sh vesikonna majandamine, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, taaskasutus, lekete vähendamine)

40 %

100 %

041

Reovee kogumine ja puhastamine

0 %

100 %

042

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: vältimis-, minimeerimis-, sorteerimis- ja ringlussevõtumeetmed

0 %

100 %

043

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: mehaaniline biotöötlus, termiline töötlemine

0 %

100 % [ME 364]

044

Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine

0 %

100 %

045

Ringlussevõetud materjalide toormena kasutamise soodustamine

0 %

100 %

046

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

0 %

100 %

047

Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

40 %

40 %

048

Õhukvaliteedi parandamise ja müra vähendamise meetmed

40 %

100 %

049

Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

40 %

100 %

050

Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, roheline taristu

40 %

100 %

Poliitikaeesmärk 3: Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

051

IKT: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (sh tuum- ja tagasiühenduse võrk)

0 %

0 %

052

IKT: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse korterelamute teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

053

IKT: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse elumajade või äripindade teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

054

IKT: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse täiustatud traadita andmeside tugijaamani paigaldatud kiudoptikaga)

0 %

0 %

055

IKT: Muud liiki IKT-taristu (sealhulgas suuremahulised arvutisüsteemid/-seadmed, andmekeskused, sensorid ja muud traadita seadmed)

0 %

0 %

056

Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk [ME 365]

0 %

0 %

057

Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk [ME 366]

0 %

0 %

058

Uued kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega

0 %

0 %

059

Muud uued riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud juurdepääsuteed

0 %

0 %

060

Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk [ME 367]

0 %

0 %

061

Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk [ME 368]

0 %

0 %

062

Muud taastatud või täiustatud teed (kiirteed, riiklikud, piirkondlikud või kohalikud teed)

0 %

0 %

063

Transpordi digiteerimine: maantee

40 %

0 %

064

Uued raudteed – TEN-T põhivõrk

100 %

40 %

065

Uued raudteed – TEN-T üldvõrk

100 %

40 %

066

Muud uued raudteed

100 %

40 %

067

Taastatud või täiustatud raudteed – TEN-T põhivõrk

0 %

40 %

068

Taastatud või täiustatud raudteed – TEN-T üldvõrk

0 %

40 %

069

Muud taastatud või täiustatud raudteed

0 %

40 %

070

Transpordi digiteerimine: raudtee

40 %

0 %

071

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)

0 %

40 %

072

Raudteeveerem

40 %

40 %

073

Puhta linnatranspordi taristu

100 %

40 %

074

Puhta linnatranspordi veerem

100 %

40 %

075

Jalgrattataristu

100 %

100 %

076

Linnatranspordi digiteerimine

40 %

0 %

077

Alternatiivkütuste taristu

100 %

40 %

078

Mitmeliigiline transport (TEN-T)

40 %

40 %

079

Mitmeliigiline transport (v.a linnatransport)

40 %

40 %

080

Meresadamad (TEN-T)

40 %

0 %

081

Muud meresadamad

40 %

0 %

082

Siseveeteed ja -sadamad (TEN-T)

40 %

0 %

083

Siseveeteed ja -sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

40 %

0 %

084

Transpordi digiteerimine: muud transpordiliigid

40 %

0 %

Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

085

Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

086

Põhi- ja keskhariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

087

Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

088

Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

0 %

0 %

089

Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute eluasemetaristu

0 %

0 %

090

Eluasemetaristu (v.a rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute jaoks)

0 %

0 %

091

Muu sotsiaalse kogukonda kaasatuse jaoks vajalik sotsiaalvaldkonna taristu

0 %

0 %

092

Tervishoiutaristu

0 %

0 %

093

Tervishoiuseadmed

0 %

0 %

094

Tervishoiusektori veerem

0 %

0 %

095

Tervishoiuteenuste digiteerimine

0 %

0 %

096

Rändajate, põgenike ja rahvusvahelise kaitse all olevate või seda taotlevate isikute ajutine vastuvõtutaristu

0 %

0 %

097

Tööturule juurdepääsu parandamise meetmed

0 %

0 %

098

Pikaajaliste töötute töövõimaluste edendamise meetmed

0 %

0 %

099

Eritoetus noorte tööhõive ja sotsiaalmajandusliku lõimimise jaoks

0 %

0 %

100

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine

0 %

0 %

101

Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine

0 %

0 %

102

Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamise ja tugevdamise meetmed vajalike oskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning õigeaegse ja vajadusekohase abi tagamiseks

0 %

0 %

103

Tööturu ja oskuste sobitamise ning tööturustaatuste vahelise liikumise toetamine

0 %

0 %

104

Tööjõu liikuvuse toetamine

0 %

0 %

105

Naiste tööturul osalemise edendamise ja tööturul esineva soopõhise segregatsiooni vähendamise meetmed

0 %

0 %

106

Töö- ja eraelu tasakaalu edendamise meetmed, sh lastehoiu ja hooldusteenuse kättesaadavuse hõlbustamine

0 %

0 %

107

Meetmed tervisliku ja hästi kohandatud töökeskkonna loomiseks, kus ohjatakse terviseriske, sh kehalise aktiivsuse edendamine

0 %

0 %

108

Digioskuste arendamise toetamine

0 %

0 %

109

Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate toetamine muutustega kohanemisel

0 %

0 %

110

Aktiivsena ja tervena vananemist edendavad meetmed

0 %

0 %

111

Väikelaste hariduse ja hoiu toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

112

Põhi- ja keskhariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

113

Kolmanda taseme hariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

114

Täiskasvanuhariduse toetamine (v.a taristu)

0 %

0 %

115

Võrdsete võimaluste ja aktiivse ühiskonnaelus osalemise edendamise meetmed

0 %

0 %

116

Ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaasamine tööhõivesse ja uuesti tööturule toomine

0 %

0 %

117

Meetmed tõrjutud rühmade (nt romad) juurdepääsu parandamiseks haridusele ja tööle ning nende sotsiaalse kaasamise edendamiseks

0 %

0 %

118

Tõrjutud rühmadega (nt romad) töötava kodanikuühiskonna toetamine

0 %

0 %

119

Konkreetsed meetmed kolmandate riikide kodanike osaluse suurendamiseks tööhõives

0 %

0 %

120

Kolmandate riikide kodanike sotsiaalse integratsiooni meetmed

0 %

0 %

121

Meetmed kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamiseks

0 %

0 %

122

Pere- ja kogukonnapõhiste hooldusteenuste edendamise meetmed

0 %

0 %

123

Tervishoiusüsteemide piiriüleselt kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmise meetmed (v. taristu)

0 %

0 %

124

Pikaajalise hoolduse kättesaadavamaks muutmise meetmed (v. taristu)

0 %

0 %

125

Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise meetmed, sh sotsiaalkaitsele juurdepääsu edendamine

0 %

0 %

126

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse lõimimise edendamine

0 %

0 %

127

Materiaalse puuduse vähendamine toidu ja/või materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavate isikutele, sh kaasnevate meetmetega

0 %

0 %

Poliitikaeesmärk 5: Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu(49)

128

Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning sellega setud turismiteenused [ME 369]

0 %

0 %

129

Kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning kultuuriteenused

0 %

0 %

130

Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism, v.a Natura 2000 alad [ME 370]

0 %

100 %

131

Avaliku ruumi taaselustamine ja turvalisus

0 %

0 %

Muud poliitikaeesmärkidega 1–5 seotud koodid

132

Programmi haldavate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkuse parandamine

0 %

0 %

133

Partneritega tehtava koostöö tõhustamine nii liikmesriigis kui ka sellest väljaspool

0 %

0 %

134

Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

0 %

0 %

135

Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine territoriaalse koostöö projektide ja algatuste rakendamisel piiriüleses, riikidevahelises, merendusalases ja piirkondadevahelises kontekstis

0 %

0 %

136

Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

0 %

0 %

137

Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

0 %

0 %

138

Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

40 %

40 %

139

Äärepoolseimad piirkonnad: lennujaamad

0 %

0 %

Tehniline abi

140

Teave ja teavitamine

0 %

0 %

141

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

0 %

0 %

142

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

0 %

0 %

143

Liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkusse suurendamine

0 %

0 %

TABEL 2. RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

RAHASTAMISVIIS

01

Toetus

02

Toetus rahastamisvahendite kaudu: omakapital või kvaasikapital

03

Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen

04

Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis

05

Toetus rahastamisvahendite kaudu: lisatoetus

06

Auhind

TABEL 3. TERRITORIAALSET RAKENDUSMEHHANISMI JA TERRITORIAALSET SUUNITLUST KÄSITLEVAD KOODID

TERRITORIAALNE RAKENDUSMEHHANISM JA TERRITORIAALNE SUUNITLUS

Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)

Kestlikule linnaarengule suunatud ITI

11

Eeslinnad

x

12

Suurlinnad, linnad ja, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad [ME 371]

x

13

Funktsionaalsed linnapiirkonnad

x

14

Mägipiirkonnad

 

15

Saared ja rannikualad

 

16

Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad [ME 372]

 

17

Muud liiki sihtterritooriumid

 

Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)

Kestlikule linnaarengule suunatud CLLD

21

Eeslinnad

x

22

Suurlinnad, linnad ja, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad [ME 373]

x

23

Funktsionaalsed linnapiirkonnad

x

24

Mägipiirkonnad

 

25

Saared ja rannikualad

 

26

Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad [ME 374]

 

27

Muud liiki sihtterritooriumid

 

Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend

Kestlikule linnaarengule suunatud muud liiki territoriaalne vahend

31

Eeslinnad

x

32

Suurlinnad, linnad ja, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad [ME 375]

x

33

Funktsionaalsed linnapiirkonnad

x

34

Mägipiirkonnad

 

35

Saared ja rannikualad

 

36

Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad [ME 376]

 

37

Muud liiki sihtterritooriumid

 

Muud lähenemisviisid(50)

41

Eeslinnad

42

Suurlinnad, linnad ja äärelinnad

43

Funktsionaalsed linnapiirkonnad

44

Mägipiirkonnad

45

Saared ja rannikualad

46

Hõreda asustusega alad

47

Muud liiki sihtterritooriumid

48

Sihtterritoorium puudub

TABEL 4. MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

MAJANDUSTEGEVUS

01

Põllumajandus ja metsandus

02

Kalandus

03

Vesiviljelus

04

Muud sinise majanduse sektorid

05

Toiduainete ja jookide tootmine

06

Tekstiili ja tekstiiltoodete tootmine

07

Transpordivahendite tootmine

08

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

09

Muu mujal liigitamata tootmine

10

Ehitustööstus

11

Mäetööstus

12

Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine

13

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

14

Veondus ja laondus

15

Info- ja kommunikatsioonitegevus, sh telekommunikatsioon

16

Hulgi- ja jaekaubandus

17

Turism, majutus ja toitlustus [ME 377]

18

Finants- ja kindlustustegevus

19

Kinnisvara-, rendi- ja äriteenindus

20

Avalik haldus

21

Haridus

22

Tervishoid

23

Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

24

Keskkonnaga seotud tegevus

25

Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg

26

Mujal liigitamata teenindus

TABEL 5. ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

ASUKOHT

Kood

Asukoht

 

Tegevuse asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003(51) (mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014) lisas

TABEL 6. ESFi TEISESE VALDKONNA KOODID

ESFi TEISENE VALDKOND

Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks

01

Roheliste kutseoskuste ja töökohtade ning rohelise majanduse toetamine

100 %

02

Digitaaloskuste ja töökohtade arendamine

0 %

03

Investeerimine teadusesse ja innovatsiooni ning arukasse spetsialiseerumisse

0 %

04

Investeerimine väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)

0 %

05

Mittediskrimineerimine

0 %

06

Sooline võrdõiguslikkus

0 %

07

Sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine

0 %

08

Kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamine

0 %

09

Ei kohaldata

0 %

TABEL 7. MAKROPIIRKONDLIKE JA MERE VESIKONNA STRATEEGIATE KOODID

MAKROPIIRKONDLIKUD JA MERE VESIKONNA STRATEEGIAD

11

Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia

12

Alpi piirkonna strateegia

13

Läänemere piirkonna strateegia

14

Doonau piirkonna strateegia

21

Põhja-Jäämere strateegia

22

Atlandi ookeani strateegia

23

Musta mere strateegia

24

Vahemere strateegia

25

Põhjamere strateegia

26

Vahemere lääneosa strateegia

30

Osalus makropiirkondlikes ja mere vesikonna strateegiates puudub

II LISA

Partnerluslepingu vorm – artikli 7 lõige 4

CCI

[15 tähemärki]

Pealkiri

[255]

Versioon

 

Esimene aasta

[4]

Viimane aasta

[4]

Komisjoni otsuse number

 

Komisjoni otsuse kuupäev

 

1.  Poliitikaeesmärkide valik

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkt a, AMIFi, ISFi ja BMVI määruste artikkel 3

Tabel 1. Poliitikaeesmärgi valik koos põhjendusega

Valitud poliitikaeesmärk

Programm

Fond

Poliitikaeesmärgi valimise põhjendus

 

 

 

[3 500 poliitikaeesmärgi kohta]

2.  Poliitikavalikud, koordineeritus ja vastastikune täiendavus

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkti b alapunktid i–iii

Tekstiväli [60 000]

3.  InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav rahaline toetus koos põhjendusega

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkt e; ühissätete määruse artikli 10 punkt a;

Tabel 2. Ümberpaigutamine fondi InvestEU

 

Piirkondade kategooria*

Investeerimisaken 1

Investeerimisaken 2

Investeerimisaken 3

Investeerimisaken 4

Investeerimisaken 5

Summa

 

 

(a)

(b)

(c)

(d)

(e)

(f)=(a)+(b)+(c)+(d)+(e))

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

ESF+

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

 

 

 

EMKF

 

 

 

 

 

 

 

AMIF

 

 

 

 

 

 

 

ISF

 

 

 

 

 

 

 

BMVI

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

Tekstiväli [3500] (põhjendus)

4.  Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised koos põhjendusega

Viide: Ühissätete määruse artikli 8 punkt d ja artikkel 105;

Tabel 3. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised

Piirkonnakategooria

Eraldised piirkonnakategooriate lõikes*

Ümber paigutatud:

Ümberpaigutatud summa

Osa esialgsest ümberpaigutatud eraldisest

Eraldised piirkonnakategooriate lõikes pärast ümberpaigutamist

(a)

(b)

(c)

(d)

(g)=(d)/(b)

(h)=(b)-(d)

Vähem arenenud piirkonnad

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

* Esialgsed eraldised piirkonnakategooriate lõikes, nagu komisjon on teatanud pärast tabelites 2-4 osutatud ümberpaigutamisi; kohaldatav ainult ERFi ja ESF+ suhtes

Tekstiväli [3500] (põhjendus)

5.  Esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärgi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkt c

Tabel 4. Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, ESF+-st ja EMKFist poliitikaeesmärgi kaupa*

Poliitikaeesmärgid

ERF

Ühtekuuluvusfond

ESF+

EMKF

Kokku

Poliitikaeesmärk 1

 

 

 

 

 

Poliitikaeesmärk 2

 

 

 

 

 

Poliitikaeesmärk 3

 

 

 

 

 

Poliitikaeesmärk 4

 

 

 

 

 

Poliitikaeesmärk 5

 

 

 

 

 

Tehniline abi

 

 

 

 

 

Eraldised aastateks 2026–2027

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

*Ühissätete määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgid. ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ puhul aastateks 2021–2025; EMKFi puhul aastateks 2021–2027.

Tekstiväli [3500] (põhjendus)

Tabel 5. Esialgsed rahaeraldised AMIFist, ISFist, BMVIst poliitikaeesmärgi kaupa*

Poliitikaeesmärk

Eraldis

[AMIFi määruse] artiklis 3 osutatud poliitikaeesmärk

 

[ISFi määruse] artiklis 3 osutatud poliitikaeesmärk

 

[BMVI määruse] artiklis 3 osutatud poliitikaeesmärk

 

Tehniline abi

 

Kokku

 

*Konkreetselt EMKFi, AMIFi, ISFi ja BMVId käsitlevates määrustes sätestatud poliitikaeesmärgid; Eraldised aastateks 2021–2027

6.  Programmide loetelu

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkt f; artikkel 104

Tabel 6. Programmide loetelu koos esialgsete rahaeraldistega*

Pealkiri [255]

Fond

Piirkondade kategooria

ELi toetus

Riigi toetus**

Kokku

Programm 1

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

Programm 1

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

Programm 1

ESF+

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

Kokku

ERF, Ühtekuuluvusfond, ESF+

 

 

 

 

Programm 2

EMKF

 

 

 

 

Programm 3

AMIF

 

 

 

 

Programm 4

ISF

 

 

 

 

Programm 5

BMVI

 

 

 

 

Kokku

Kõik fondid

 

 

 

 

*Ühissätete määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgid. ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ puhul aastateks 2021–2025; EMKFi puhul aastateks 2021–2027.

** kooskõlas kaasfinantseerimise määrade kehtestamist käsitleva artikli 106 lõikega 2.

Viide: ühissätete määruse artikkel 8

Tabel 7. Interregi programmide loetelu

Programm 1

Nimetus 1 [255]

Programm 2

Nimetus 1 [255]

7.  Kokkuvõte haldussuutlikkuse tugevdamiseks võetavatest meetmetest

Viide: ühissätete määruse artikli 8 punkt g

Tekstiväli [4 500]

III LISA

Horisontaalsed rakendamistingimused – artikli 11 lõige 1

Kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes

Rakendamistingimuse nimetus

Täitmise kriteeriumid

Tõhusad riigihanketuru seiremehhanismid

Olemas on kõiki riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaseid menetlusi hõlmavad seiremehhanismid, mis sisaldavad järgmist.

1.  Kord, millega tagatakse kasulike, usaldusväärsete ja ammendavate andmete ja näitajate kogumist ühes IT-süsteemis või koostalitlusvõimeliste süsteemide võrgus, et rakendada ühekordsuse põhimõtet ja hõlbustada kooskõlas e-riigihangete tingimustega direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõike 3 kohast aruandluskohustust ja ka direktiivi 2014/24/EL artikli 84 kohast aruandluskohustust. Andmed ja näitajad hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

a.  konkurentsi kvaliteet ja tugevus: nii edukate kui ka esialgsete pakkujate nimed, esialgsete pakkujate arv, valitud pakkujate arv, lepinguline hind – võrreldes esialgse eelarveeraldisega ja kui see on lepinguregistrite kaudu võimalik, siis ka lõplik hind pärast hanke lõpuleviimist;

b.  VKEde osalemine otsepakkujatena;

c.  hankijate otsuste kohta esitatud kaebused, sh vähemalt nende arv, esimese astme kohtus kaebuse kohta otsuse tegemiseks kuluv aeg ja teise astme kohtusse esitatud kaebuste arv;

d.  Loetelu kõigist riigihankest kõrvalejätmise eeskirjade alusel sõlmitud lepingutest koos märkega kasutatud erisätte kohta.

2.  Kord, millega tagatakse asjaomaste pädevate riigiasutuste piisav suutlikkus andmete seireks ja analüüsiks.

3.  Kord, millega võimaldatakse teha andmed ja näitajad ning analüüsitulemused kasutajasõbralike avatud andmete abil üldsusele kättesaadavaks.

4.  Kord, millega tagatakse, et kogu pakkumismahhinatsioonide kahtlusega olukordadele osutav teave edastatakse süstemaatiliselt pädevatele riikide konkurentsiasutustele.

Vahendid ja suutlikkus riigiabi eeskirjade tõhusaks rakendamiseks

Korraldusasutustel on vahendid ja suutlikkus riigiabi eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks järgmise abil.

1.  Lihtne ja ulatuslik juurdepääs pidevalt ajakohastatud teabele raskustes ja tagasimakse nõudega ettevõtjate kohta.

2.  Juurdepääs riigiabi käsitlevatele ekspertide nõuannetele ja suunistele, mida antakse kohaliku või riikliku eksperdikeskuse kaudu riiklike riigiabiasutuste koordineerimisel, koos töökorraga, mis tagab, et eksperdiarvamuste üle peetakse tõhusaid konsultatsioone sidusrühmadega.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine

Olemas on tõhusad mehhanismid kooskõla tagamiseks Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja need sisaldavad järgmist.

1.  Kord, millega tagatakse fondidest toetatavate tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

2.  Aruandluskord seirekomisjoni jaoks, mis jälgib fondidest toetatavate tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine vastavalt nõukogu otsusele 2010/48/EÜ

On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist.

1.  Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanism, mis on kohaldatav kõigi poliitikaeesmärkide suhtes.

2.  Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ning need lisatakse projektide valiku kriteeriumidesse ja kohustustesse.

2a.  Kord, mille alusel antakse seirekomisjonile aru, kuidas on toetatavad tegevused konventsiooniga kooskõlas. [ME 378]

Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja õiguste rakendamine, mis aitavad kaasa tegelikule lähenemisele ja ühtekuuluvusele Euroopa Liidus.

Riigi tasandi kord, millega tagatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba selliste põhimõtete korrektne rakendamine, mis aitavad ELis kaasa sotsiaalsele lähenemisele ja ühtekuuluvusele, eelkõige põhimõtted, mille otstarve on vältida siseturul kõlvatut konkurentsi. [ME 379]

Partnerluse põhimõtte tõhus rakendamine

Kehtestatud on raamistik, mille alusel saavad kõik partnerid programmide koostamisest, rakendamisest, seirest ja hindamisest täielikult osa võtta ja mis sisaldab järgmist.

1.  Kord, millega tagatakse partnerite kaasamiseks läbipaistev menetlus.

2.  Kord, mille alusel levitatakse ja avaldatakse teavet, mida partnerid enne ja pärast kohtumisi vajavad.

3.  Toetus partnerite mõjuvõimu suurendamisele ja suutlikkuse suurendamisele. [ME 380]

IV LISA

ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi suhtes kohaldatavad valdkondlikud rakendamistingimused – artikli 11 lõige 1

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Rakendamistingimuse nimetus

Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid

1.  Arukam Euroopa majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu

ERF:

Kõik kõnealuse poliitikaeesmärgi erieesmärgid

Riikliku või regionaalse aruka spetsialiseerumise strateegia hea haldus

Aruka spetsialiseerumise strateegiat (strateegiaid) toetatakse järgnevalt.

1.  Innovatsiooni levitamise (sh digiteerimine) kitsaskohtade ajakohane analüüs.

2.  Aruka spetsialiseerumise strateegia juhtimise eest vastutava pädeva piirkondliku/riikliku institutsiooni või organi olemasolu.

3.  Seire- ja hindamisvahendid strateegiaeesmärkide saavutamise tulemuslikkuse hindamiseks.

4.  Ettevõtluse vaimus toimuvas avastamisprotsessi tulemuslik toimimine.

5.  Riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide parandamiseks vajalikud meetmed.

6.  Tööstusliku ülemineku haldamise meetmed.

7.  Rahvusvahelise koostöö meetmed.

2.  Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.1.  Energiatõhususe meetmete edendamine

Strateegiline poliitikaraamistik elu- ja mitteeluhoonete energiatõhususe parandamise toetamiseks

1.  Kooskõlas hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi 2010/31/ EL nõuetega on vastu võetud riiklik pikaajaline renoveerimisstrateegia elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks, milles on:

a.  esitatud soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040 ning eesmärgid aastaks 2050;

b.  esitatud soovituslik eelarvevahendite kava strateegia rakendamise toetamiseks;

c.  määratletud tõhusad mehhanismid hoonete renoveerimisse tehtavate investeeringute edendamiseks.

2.  Energiatõhususe parandamise meetmed nõutava energiasäästu saavutamiseks.

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.1.  Energiatõhususe meetmete edendamine

2.2.  Taastuvenergia edendamine tootmisvõimsusesse investeerimise kaudu

Energiasektori juhtimine

Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava , mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 °C juures või alla selle, ja see mis sisaldab järgmist.

1.  Kõik energialiidu juhtimise määruse(52) I lisa vormis nõutud elemendid.

2.  Vähese CO2-heitega energiat edendavate meetmete jaoks kavandatud rahastamisvahendite ja -mehhanismide soovituslik kava. [ME 381]

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.2.  Taastuvenergia edendamine tootmisvõimsusesse investeerimise kaudu

Taastuvenergia kasutamise tulemuslik edendamine eri sektorites ja kogu ELis

Olemas on meetmed, mis tagavad järgmise.

1.  Vastavus 2020. aasta riiklikele taastuvenergia eesmärkidele ja lähtetasemele kuni 2030. aastani kooskõlas uuesti sõnastatud direktiiviga 2009/28/EÜ(53).

2.  Taastuvenergia osatähtsuse kasv kütte- ja jahutussektoris 1 protsendi võrra aastas kuni 2030. aastani.

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.4.  Kliimamuutustega Kliima- ja struktuuriliste muutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine [ME 382]

Tõhus katastroofiohu juhtimise raamistik

On olemas kehtivate kliimamuutustega kohanemise strateegiatega kooskõlas olev riiklik või piirkondlik katastroofiohu juhtimise kava ja see sisaldab järgmist.

1.  Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 punkti a sätetega hinnatud põhiriskide kirjeldus, milles on kajastatud päevakajalisi ja pikaajalisi (25–35 aastat) ohtusid. Kliimaga seotud riskide puhul rajaneb hinnang kliimamuutuste prognoosidel ja stsenaariumidel.

2.  Tuvastatud põhiriskidega tegelemiseks võetud katastroofiennetuse, katastroofiks valmisoleku ja katastroofile reageerimise meetmete kirjeldus. Meetmed seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt riskidele ja nende majanduslikule mõjule, reageerimissuutlikkuse puudujääkidele,(54) tulemuslikkusele ja tõhususele, võttes arvesse võimalikke alternatiive.

3.  Teave ennetuse, valmisoleku ja reageerimisega seotud tegevus- ja hoolduskulude katmiseks kättesaadavate eelarve- ja rahastamisvahendite ja mehhanismide kohta.

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.5.  Vee mõistliku kasutuse edendamine

Ajakohastatud kava vee- ja reoveesektori vajalike investeeringute kohta

Olemas on riiklik investeerimiskava, mis sisaldab järgmist.

1.  Hinnang asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ja joogiveedirektiivi 98/83/EÜ rakendamise praegusele seisule.

2.  Selliste avaliku sektori investeeringute kindlaksmääramine ja kavandamine (sh orienteeruv kulude prognoos), mida on vaja:

a.  vastavuse saavutamiseks asulareovee puhastamise direktiivi nõuetega, sh tähtsuse järjekorda seadmine aglomeratsiooni suuruse ja keskkonnamõju alusel koos investeeringute näitamisega iga reovee aglomeratsiooni kohta;

b.  joogiveedirektiivi 98/83/EÜ rakendamiseks;

c.  uuesti sõnastamise ettepanekust (COM(2017)0753) tulenevate vajaduste katmiseks, eelkõige seoses I lisas üksikasjalikult esitatud läbivaadatud kvaliteedinäitajatega.

3.  Olemasolevate reovee- ja veevarustustaristute (sh võrgud) uuendamiseks vajalike investeeringute hinnanguline suurus nende vanuse ja amortisatsioonikavade põhjal.

4.  Võimalike avaliku sektori rahastamisallikate äramärkimine, kui neid on vaja kasutustasude täiendamiseks.

 

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.6.  Ringmajanduse(le ülemineku) edendamine jäätmesektori investeeringute ja ressursitõhususe kaudu

Ajakohastatud kava jäätmekäitluse kohta

Olemas on direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga EL 2018/xxxx) artikli 28 kohased kogu liikmesriigi territooriumi hõlmavad jäätmekäitluskava(d), mis sisaldavad järgmist.

1.  Praeguse jäätmekäitlusalase olukorra analüüs asjaomases geograafilises üksuses, sh tekkivate jäätmete liik, kogus ja allikas ning hinnang nende arengule tulevikus, võttes arvesse direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2018/xx/EL) artikli 29 kohaselt väljatöötatud jäätmetekke vältimise programmi(de)s sätestatud meetmete oodatavat mõju.

2.  Hinnang olemasolevatele jäätmete kogumise süsteemidele, sh milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja meetmed selle toimimise parandamiseks, samuti sellele, kas on vajadus uute kogumissüsteemide järele.

3.  Hinnang investeerimispuudujäägi kohta, milles põhjendatakse vajadust täiendava või täiustatud jäätmetaristu järele, koos teabega tegevus- ja hoolduskulude katmiseks kättesaadavate tuluallikate kohta.

4.  Teave asukoha kriteeriumide kohta tegevuskoha identifitseerimiseks ning tulevaste jäätmekäitlusrajatiste võimsus.

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

2.6.  Rohelise taristu edendamine linnakeskkonnas ja saaste vähendamine

Tähtsusjärjestatud tegevuskavad vajalike kaitsemeetmete jaoks, sh liidu kaasrahastamine

Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist.

1.  Kõik komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud 2021.–2027. aasta prioriteetse tegevuse raamistikku käsitlevas vormis nõutud elemendid, sh esmatähtsad meetmed ja rahastamisvajaduse prognoos.

2.  Esmatähtsate meetmete kindlaksmääramine ja rahastamisvajaduse hindamine. [ME 383]

3.  Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

ERF:

3.1.  Digitaalse ühenduvuse suurendamine

Riiklik või piirkondlik lairibaühenduse kava

Olemas on riiklik või piirkondlik lairibaühenduse kava, mis sisaldab järgmist.

1.  Hinnang investeerimispuudujäägi kohta, mis tuleb kõrvaldada, et saavutada ELi gigabitiühenduvuse eesmärgid(55), mis põhinevad järgmisel:

o hiljutine olemasoleva avaliku ja erasektori taristu ning teenusekvaliteedi kaardistus,(56) milles kasutati standardseid lairibaühenduse kaardistamisnäitajaid;

o konsultatsioon kavandatud investeeringute üle.

2.  Avaliku sektori kavandatud sekkumise põhjendus jätkusuutliku investeerimise mudelite alusel, mis:

o aitavad avatud, kvaliteetseid ja tulevikukindlaid taristuid ja teenuseid taskukohaseks ja kättesaadavaks muuta;

o kohandavad finantsabi vorme tuvastatud turutõrgetega;

o võimaldavad ELi, riiklikest või piirkondlikest allikatest rahastamise eri vormide täiendavat kasutamist.

3.  Väga suure läbilaskevõimega võrkude nõudlust ja kasutust toetavad meetmed, sh nende kasutuselevõtu hõlbustamine, eelkõige ELi lairibaühenduse kulude vähendamist käsitleva direktiivi(57) tõhusa rakendamise kaudu.

4.  Tehnilise abi mehhanismid, sh pädevad lairibaühenduse asutused kohalike sidusrühmade suutlikkuse suurendamiseks ja projektiedendajate nõustamiseks.

5.  Standardsetel lairibaühenduse kaardistamisnäitajatel põhinev seiremehhanism.

ERF ja Ühtekuuluvusfond:

3.2.  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise ohutu ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine [ME 384]

Laiahaardeline transpordiplaneerimine asjakohasel tasandil

Olemas on olemasolevate ja kavandatud taristute mitmeliigilise transpordi kaardistus 2030. aastani, mis:

-1a.  nõuab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamist ning suuremal määral TEN-T võrgu puuduvate ühenduste väljaehitamist ja kitsaskohtade kõrvaldamist, mis tähendab ka investeeringuid nn kõvasse taristusse; [ME 385]

1.  sisaldab kavandatud investeeringute majanduslikku põhjendust, mida toetab usaldusväärne nõudluse analüüs ja liikluse modelleerimine ja milles tuleks arvesse võtta raudteesektori liberaliseerimise raudteeteenuste turu avamise eeldatavat mõju; [ME 386]

2.  kajastab õhukvaliteedi kavasid, võttes eelkõige arvesse riikide CO2-heite transpordisektori heite vähendamise kavasid riiklikke strateegiaid; [ME 387]

3.  hõlmab investeeringuid määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud TEN-T põhivõrgukoridoridesse kooskõlas asjakohaste TEN-T-töökavadega ning eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgu lõikudesse; [ME 388]

4.  tagab väljaspool TEN-T põhivõrke tehtavate investeeringute puhul vastastikuse täiendavuse, pakkudes linnade võrgustikele, piirkondadele ja kohalikele kogukondadele piisavat ühendatust TEN-T põhivõrkude ja selle transpordisõlmedega; [ME 389]

5.  tagab vähemalt Euroopa arenduskava hõlmava 3. lähtestsenaariumile vastava ERTMSi kasutuselevõtu kaudu raudteevõrgu koostalitlusvõime;

6.  edendab mitmeliigilist transporti, selgitades välja mitmeliigiliste või ümberlaadimisega kaubavedude ning reisijate terminalide ja aktiivsete liiklusvormide vajaduse;

7.  sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kooskõlas asjakohaste riiklike poliitikaraamistikega edendada alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu;

8.  sisaldab olemasolevate riiklike liiklusohutuse strateegiatega kooskõlas olevat liiklusohutuse riskide hinnangut koos kahjustatud teede ja teelõikude kaardistusega vastavate investeeringute tähtsuse järjekorraga;

9.  pakub teavet kavandatud investeeringutele vastavate eelarve- ja rahastamisvahendite kohta, mis peavad katma olemasolevate ja kavandatud taristute tegevus- ja hoolduskulud.

9a.  edendab jätkusuutlikke piirkondlikke ja piiriüleseid turismialgatusi, millest võidavad nii turistid kui ka elanikud, näiteks ühendades EuroVelo võrgustiku Euroopa raudteevõrgustikuga TRAN [ME 390]

3.3.  Säästev, kliimamuutustele vastupanuvõimeline, intelligentne ja mitmeliigiline riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvus, sealhulgas parem juurdepääs TEN-T võrgule, ja piiriülene liikuvus

4.  Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

ERF:

4.1.  Tööturgude tulemuslikkuse ja kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine taristu arendamise kaudu

ESF:

4.1.1.  Kõigi tööotsijate, sh eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimaluste parandamine ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamine

4.1.2.  Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamine, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul [ME 391]

Aktiivse tööturupoliitika strateegiline poliitikaraamistik

Olemas on tööhõivesuuniseid arvessevõttev strateegiline poliitikaraamistik aktiivse tööturupoliitika jaoks ja see sisaldab järgmist.

1.  Tööotsijate profiili koostamise ja nende vajaduste hindamise kord, sh ettevõtjaks hakkamise võimaluste korral.

2.  Teave vabade töökohtade ja töövõimaluste kohta, võttes arvesse tööturu vajadusi.

3.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega.

4.  Aktiivse tööturupoliitika seire, hindamise ja läbivaatamise kord.

5.  Noorte tööhõivemeetmete korral tõenditel põhinevad ning mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele suunatud võimalused (sh kaasamismeetmed), mis põhinevad kvaliteedinõuetel, mille puhul võetakse arvesse kvaliteetse õpipoisiõppe ja praktika kriteeriume, sh noortegarantii kavade rakendamise raames.

ERF:

4.1.  Tööturgude tulemuslikkuse ja kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine taristu arendamise kaudu

ESF:

4.1.3.  Paremat Naiste aktiivsema tööturul osalemise ning parema töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sh juurdepääs lapsehoiule, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega ning tervena ja aktiivsena vananemine [ME 392]

Soolise võrdõiguslikkuse riiklik strateegiline raamistik

Olemas on soolise võrdõiguslikkuse riiklik strateegiline raamistik ja see sisaldab järgmist.

1.  Tõenditel põhinev soolise võrdõiguslikkuse probleemide tuvastamine.

2.  Meetmed soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas, sotsiaalkindlustuses ja pensionites ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sh alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtidega. [ME 393]

3.  Strateegilise poliitikaraamistiku seire, hindamise ja läbivaatamise kord ning andmekogumismeetodid.

4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös võrdõiguslikkuse asutuste, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

ERF:

4.2.  Juurdepääsu parandamine kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu väljatöötamise kaudu

ESF:

4.2.1.  Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse, tulemuslikkuse ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine, et toetada võtmepädevuste, sh digitaaloskuste omandamist ning hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule;

4.2.2.  Pidevõppe, eelkõige oskuste täiendamise ja ümberõppe, samuti mitteformaalse ja informaalse õppe võimaluste loomine kõigile, muu hulgas karjäärialaseid üleminekuid hõlbustades ning ametialast liikuvust soodustades

4.2.3  Eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning hariduse omandamise ja koolituse läbimise toetamine, sh kõigile suuremate õpirändevõimaluste andmine [ME 394]

Haridus- ja koolitussüsteemide strateegiline poliitikaraamistik kõigil tasanditel

Olemas on riiklik ja/või piirkondlik haridus- ja koolitussüsteemide strateegiline poliitikaraamistik ning see sisaldab järgmist.

1.  Tõenditel põhinevad süsteemid kutseoskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise mehhanismid ning teenused igas vanuses õppurite kvaliteetseks ja tõhusaks juhendamiseks, kaasa arvatud õppurikesksed lähenemisviisid. [ME 395]

2.  Meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs kvaliteetsele, taskukohasele, asjakohasele, segregatsioonita ja kaasavale haridusele ja koolitusele, selles osalemine ja selle lõpetamine ning võtmepädevuste omandamine kõikidel tasemetel, sh kõrgharidus. [ME 396]

3.  Kõigi tasandite hariduse ja koolituse (sh kolmanda taseme haridus ning mitteformaalse ja informaalse hariduse teenuste osutajad) ülene koordineerimismehhanism ja selge ülesannete jaotus asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vahel. [ME 397]

4.  Strateegilise poliitikaraamistiku seire, hindamise ja läbivaatamise kord.

5.  Väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga ning ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga täiskasvanutele suunatud meetmed ja oskuste parandamise võimalused.

6.  Meetmed õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õpimeetodite ning võtmepädevuste hindamise ja valideerimise osas.

7.  Meetmed õppurite ja hariduse ja koolituse valdkonna töötajate liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks, sh õpitulemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise kaudu.

ERF:

4.3.  Tõrjutud kogukondade, rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimist lõimimise suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu [ME 398]

ESF:

4.3.1.  Aktiivse kaasamise edendamine toetamine muu hulgas selleks, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet [ME 399]

4.3.1a.   Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse lõimimise edendamine [ME 400]

Sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline poliitikaraamistik

Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja tegevuskava ning see sisaldab järgmist.

1.  Tõenditel põhinev vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tuvastamine, sh laste vaesus, kodutus, ruumiline ja hariduslik segregatsioon, piiratud juurdepääs põhiteenustele ja -taristule ning haavatavate isikute erivajadused.

2.  Eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmed kõigis valdkondades, sh piisava sissetulekutoetuse, sotsiaalkaitse, kaasavate tööturgude ja haavatavatele isikutele, sh rändajatele ja pagulastele kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu võimaldamise abil.

3.  Meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile, mis põhineb riiklikul deinstitutsionaliseerimise strateegial ja tegevuskaval.

4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega. [ME 401]

ESF:

4.3.2.  Marginaliseerunud Kolmandate riikide kodanike ja tõrjutud kogukondade, nt romade sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine [ME 402]

Romade integreerimise riiklik strateegia

Olemas on romade integreerimise riiklik strateegia ja see sisaldab järgmist.

1.  Meetmed romade integratsiooni hoogustamiseks, segregatsiooni ärahoidmiseks ja kaotamiseks, võttes arvesse soolist mõõdet ning roma noorte olukorda, ning lähte- ja mõõdetavad vahe-eesmärgid ja eesmärgid.

2.  Romade integreerimise meetmete seire, hindamise ja läbivaatamise kord.

3.  Romade kaasamise süvalaiendamise kord kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös romade kodanikuühiskonna ja kõigi teiste asjaomaste piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega.

ERF:

4.4.  Võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu

ESF:

4.3.4.  Võrdse ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamine, sealhulgas sotsiaalkaitse kättesaadavuse soodustamine tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmine; pikaajalise hoolduse teenustele kättesaadavuse parandamine [ME 403]

Tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik

Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist.

1.  Tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse vajaduste kaardistamine, sh meditsiinitöötajate osas, et tagada jätkusuutlikud ja koordineeritud meetmed.

2.  Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tõhususe, jätkusuutlikkuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed, sh keskendudes eriliselt tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidest eemale jäänud isikutele ja isikutele, kelleni on kõige keerulisem jõuda.

3.  Kogukonnapõhiste teenuste, sh haigusennetuse, esmatasandi tervishoiu, koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hoolekandeteenuste edendamise meetmed ning meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.

3a.   Sotsiaalkaitsesüsteemide tõhususe, jätkusuutlikkuse, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed. [ME 404]

V LISA

Näidisvorm ERFist, ESF+-st, Ühtekuuluvusfondist ja EMFF-st toetatavate programmide jaoks (artikli 16 lõige 3)

CCI

 

Nimetus inglise keeles

[255 tärki(58)]

Nimetus liikmesriigi keel(t)es

[255]

Versioon

 

Esimene aasta

[4]

Viimane aasta

[4]

Toetuskõlblik alates

 

Toetuskõlblik kuni

 

Komisjoni otsuse number

 

Komisjoni otsuse kuupäev

 

Liikmesriigi muutmisotsuse number

 

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

 

Mitteoluline ümberpaigutamine (artikli 19 lõige 5)

Jah/Ei

Selle programmiga hõlmatud NUTS piirkonnad (ei kohaldata EMKFi suhtes)

 

Asjaomane fond

[ ] ERF

[ ] Ühtekuuluvusfond

[ ] ESF+

[ ] EMKF

1.  Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti a alapunktid i–vii ja artikli 17 lõike 3 punkt b

Tekstiväli [30 000]

Majanduskasvu ja tööhõive eesmärk:

Tabel 1

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk või prioriteetne suund*

Põhjendus (kokkuvõtlik)

 

 

[2 000 erieesmärgi või prioriteetse suuna kohta]

*Prioriteetne suund vastavalt ESF+ määrusele

EMKF puhul:

Tabel 1 A.

Poliitikaeesmärk

Prioriteet

SWOT-analüüs (iga prioriteedi kohta)

Põhjendus (kokkuvõtlik)

 

 

Tugevad küljed

[10 000 prioriteedi kohta]

[20 000 prioriteedi kohta]

Nõrgad küljed

[10 000 prioriteedi kohta]

Võimalused

[10 000 prioriteedi kohta]

Ohutegurid

[10 000 prioriteedi kohta]

Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse artikli 6 lõikes 6 sätestatud elemente

[10 000 prioriteedi kohta]

2.  Muud prioriteedid kui tehniline abi

Viide: artikli 17 lõige 2 ja artikli 17 lõike 3 punkt c

Tabel 1 T. Programmi struktuur*

Tunnuskood

Pealkiri [300]

Tehniline abi

Arvutamise alus

Fond

Abistatava piirkonna liik

Valitud erieesmärk

1

Prioriteet nr 1

Ei

 

ERF

Lisateave

Erieesmärk 1

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 2

Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad

Lisateave

Erieesmärk 3

2

Prioriteet nr 2

Ei

 

ESF+

Lisateave

Erieesmärk 4

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 5

Äärepoolseimad piirkonnad

3

Prioriteet nr 3

Ei

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

3

Tehnilise abi prioriteet

Jah

 

 

 

Ei kohaldata

..

Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“

Ei

 

ESF+

 

 

 

Prioriteetne suund „Lastegarantii“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 8

 

Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 9

* Selle tabeli teavet kasutatakse tehnilise sisendina näidise teiste väljade täitmiseks elektroonilises dokumendis. Ei kasutata EMKFi puhul. [ME 405]

2.1  Prioriteedi pealkiri [300] (korratakse iga prioriteedi puhul)

[ ]See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet

[ ]See on noorte tööhõivele vastav prioriteet

[ ]See on lastegarantiile vastav prioriteet

[ ]See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet

[ ]See on materiaalsele puudusele** vastav prioriteet

* Tabel, mida kasutatakse ESFi + prioriteetide puhul.

** Kui märgistatud, minna edasi punkti 2.1.2. [ME 406]

2.1.1.  Erieesmärk(59) (majanduskasv ja tööhõive) või toetusvaldkond (EMKF) – korratakse iga valitud erieesmärgi või toetusvaldkonna puhul, v.a tehnilise abi prioriteedid [ME 407]

2.1.1.1.  Fondide sekkumised

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktid i, iii, iv, v ja vi;

sellega seotud tegevusalad – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt i:

tekstiväli [8 000]

Kavandatud strateegilise tähtsusega tegevuste loetelu – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt i:

tekstiväli [2 000]

Peamised sihtrühmad – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt iii:

tekstiväli [1 000]

Teatavad sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt iv

tekstiväli [2 000]

Piirkondade- ja riikidevahelised tegevusalad – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt v

tekstiväli [2 000]

Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine – artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt vi

tekstiväli [1 000]

2.1.1.2  Näitajad(60) [ME 408]

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 2. Väljundnäitajad

Prioriteet

Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

Fond

Piirkonnakategooria

Tunnuskood [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Vahe-eesmärk (2024)

Eesmärk (2029)

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Prioriteet

Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

Fond

Piirkonnakategooria

Tunnuskood [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Lähtetase või võrdlusväärtus

Võrdlusaasta

Eesmärk (2029)

Andmete allikas [200]

Märkused (200)

2.1.1.3  Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi(61) (ei kohaldata EMKFi puhul) [ME 409]

Viide: Artikli 17 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Tabel 4. Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 5. Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 6. Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 7. Mõõde 6 – ESF+ teisesed teemad

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Erieesmärk

Kood

Summa (eurodes)

2.1.2  Erieesmärgid materiaalse puudusega tegelemiseks

Viide: artikli 17 lõige 3 CPR

Toetuse liigid

tekstiväli [2 000 tärki]

Peamised sihtrühmad

tekstiväli [2 000 tärki]

Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus

tekstiväli [2 000 tärki]

Tegevuste valimise kriteeriumid(62) [ME 410]

tekstiväli [4 000 tärki]

2.T Tehnilise abi prioriteet

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt e; artiklid 29–31 ja artikkel 89 CPR;

Tehnilise abi kirjeldus ühtse määraga maksete korral – artikkel 30

tekstiväli [5 000]

Kuludega sidumata maksete alusel toimuva tehnilise abi kirjeldus – artikkel 31

tekstiväli [3 000]

Tabel 8. Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Kood

Summa (eurodes)

Tabel 9. Mõõde 5 – ESF+ teisesed teemad

Prioriteedi number

Fond

Piirkonnakategooria

Kood

Summa (eurodes)

3.  Rahastamiskava

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti f alapunktid i– iii; artikli 106 lõiked 1–3, artikkel 10; artikkel 21; CPR.

3.A Ümberpaigutamised ja osalused(63)

Viide: artikkel 10; artikkel 21; CPR

[ ]Programmi muudatus seoses CPR artikliga 10 (InvestEU programmi osalused)

[ ]Programmi muudatus seoses CPR artikliga 21 (otsese või kaudse täitmise kaudu tehtavad ümberpaigutamised vahenditesse ühiselt hallatavates fondides)

Tabel 15. Osalused programmis InvestEU*

 

Piirkonnakategooria

Investeerimisaken 1

Investeerimisaken 2

Investeerimisaken 3

Investeerimisaken 4

Investeerimisaken 5

summa

 

 

a)

b)

c)

d)

e)

f)=a)+b)+c)+d)+e)

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

ESF+

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

 

 

 

EMKF

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

*Kõikide programmiperioodi panuste summa.

Tabel 16. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu*

Fond

Piirkonnakategooria

Rahastamisvahend 1

Rahastamisvahend 2

Rahastamisvahend 3

Rahastamisvahend 4

Rahastamisvahend 5

Ümberpaigutatav summa

 

 

a)

b)

c)

d)

e)

f)=a)+b)+c)+d)+e)

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

ESF+

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

 

 

 

EMKF

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

*Kõikide programmiperioodil tehtavate ümberpaigutamiste summa. [ME 411]

Tabel 17. Ühiselt hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised*

 

ERF

ESF+

Ühtekuuluvusfond

EMKF

Varjupaiga- ja Rändefond (AMF)

(Sisejulgeolekufond) ISF

(Piirihalduse ja viisade rahastamisvahend) BMVI

Kokku

Enam arenenud piirkonnad

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

Enam arenenud piirkonnad

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Äärepoolseimad piirkonnad

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ESF+

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EMKF

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

*Kõikide programmiperioodil tehtavate ümberpaigutamiste summa.

3.1  Rahalised assigneeringud aastate lõikes

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkt i

Tabel 10. Rahalised assigneeringud aastate lõikes

Fond

Piirkonnakategooria

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

ERF

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolseimad hõredalt asustatud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ESF+

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

 

 

 

EMKF

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa(64) [ME 412]

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkt ii ja artikli 17 lõige 6

Ainult majanduskasvu ja tööhõive eesmärk:

Tabel 11. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa

Poliitikaeesmärk

nr või TA

Prioriteet

ELi toetuse arvutamise alus (kogusumma või avaliku sektori osa)

Fond

Piirkonnakategooria*

ELi toetus

Riiklik rahaline osalus

Riikliku rahalise osaluse esialgne jaotus

Kokku

Kaasrahastamise osa

Avalikud allikad

Erarahastus

 

 

 

 

a)

b)= c) + d)

c)

d)

e)=a)+b)**

f)=a)/e)**

 

Prioriteet nr 1

P/T

ERF

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimatele piirkondadele või hõredalt asustatud põhjapoolsetele aladele antav eritoetus

 

 

 

 

 

 

 

Prioriteet nr 2

 

ESF+

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

Prioriteet nr 3

 

Ühtekuuluvusfond

 

 

 

 

 

 

 

Tehniline abi

TA CPR art 29

 

ERF või ESF+ või ÜF

 

 

 

 

 

 

 

 

TA CPR art 30

 

ERF või ESF+ või ÜF

 

 

 

 

 

 

 

ERF kokku

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimatele piirkondadele või hõredalt asustatud põhjapoolsetele aladele antav eritoetus

 

 

 

 

 

 

ESF+ kokku

 

 

Enam arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Üleminekupiirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

 

 

 

 

 

 

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

 

 

 

 

Kogu ühtekuuluvusfond

 

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* ERF: vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad, rohkem arenenud piirkonnad ja, kui see on asjakohane, eritoetus äärepoolseimatele ja hõreda asustusega põhjapoolsetele piirkondadele. ESF+: vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad, rohkem arenenud piirkonnad ja, kui see on asjakohane, lisatoetus äärepoolseimatele piirkondadele. ÜF: ei kohaldata. Tehnilise abi puhul sõltub piirkonnakategooria fondist, mis on valitud.

** Kui see on asjakohane, kõik piirkonna kategooriad.

EMKF:

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkt iii

Tabel 11 A.

Prioriteet

Toetusvaldkonna liik (nomenklatuur on sätestatud EMKF määruses)

Arvutamise alus

ELi toetuse puhul

ELi toetus

Riiklik avalik sektor

Kokku

Kaasrahastamise osa

Prioriteet nr 1

1.1

Avalik sektor

 

 

 

 

1.2

Avalik sektor

 

 

 

 

1.3

Avalik sektor

 

 

 

 

1.4

Avalik sektor

 

 

 

 

1.5

Avalik sektor

 

 

 

 

Prioriteet nr 2

2.1

Avalik sektor

 

 

 

 

Prioriteet nr 3

3.1

Avalik sektor

 

 

 

 

Prioriteet nr 4

4.1

Avalik sektor

 

 

 

 

Tehniline abi

5.1

Avalik sektor

 

 

 

 

4.  Rakendamistingimused

Viide: artikli 19 lõike 3 punkt h

Tabel 12. Rakendamistingimused

Rakendamistingimused

Fond

Erieesmärk

(Ei kohaldata EMKF puhul)

Rakendamistingimuse täitmine

Kriteeriumid

Kriteeriumide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

 

 

 

Jah/Ei

Kriteerium 1

Jah/Ei

[500]

[1 000]

 

 

 

 

Kriteerium 2

Jah/Ei

 

 

5.  Programmi haldavad asutused

Viide: CPR artikli 17 lõike 3 punkt j; artiklid 65 ja 78

Tabel 13. Programmi haldavad asutused

Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus [500]

Kontaktisiku nimi [200]

E-post [200]

Korraldusasutus

 

 

 

Auditeerimisasutus

 

 

 

Organ, kellele laekuvad komisjoni maksed

 

 

 

6.  Partnerlus

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt g

tekstiväli [10 000]

7.  Teavitamine ja nähtavus

Viide: CPR artikli 17 lõike 3 alapunkt i ja artikli 42 lõige 2

tekstiväli [4 500]

8.  Ühiku hinna, ühekordsete maksete, kindla määraga maksete ja kuludest sõltumatu rahastamise kasutamine

Viide: CPR artiklid 88 ja 89

Tabel 14. Ühiku hinna, ühekordsete maksete, kindla määraga maksete ja kuludest sõltumatu rahastamise kasutamine

Märkida artiklite 88 ja 89 kasutamine:*

Prioriteedi number

Fond

Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

Abikõlblike kulude hüvitise kasutamine ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindla määraga maksete alusel prioriteedi raames vastavalt CPR artiklile 88

Prioriteet nr 1

ERF

Erieesmärk 1

Erieesmärk 2

Prioriteet nr 2

ESF+

Erieesmärk 3

Erieesmärk 4

Prioriteet nr 3

Ühtekuuluvusfond

Erieesmärk 5

Erieesmärk 6

Rahastuse kasutamine ei ole seotud kuludega vastavalt CPR artiklile 89

Prioriteet nr 1

ERF

Erieesmärk 7

Erieesmärk 8

Prioriteet nr 2

ESF+

Erieesmärk 9

Erieesmärk 10

Prioriteet nr 3

Ühtekuuluvusfond

Erieesmärk 11

Erieesmärk 12

*Täielik teave esitatakse CPR lisades toodud näidiste kohaselt.

LIITED

—  Abikõlblike kulude hüvitised ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindla määraga maksete alusel (CPR artikkel 88)

—  Rahastus ei ole seotud kuludega (CPR artikkel 89)

—  EMKF tegevuskava väikeses ulatuses toimuva rannaäärse kalastamise kohta

—  EMKF tegevuskava iga äärepoolseima piirkonna jaoks

1. liide. Abikõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriigile ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Artikkel 88)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet

Fond

Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

Piirkonnakategooria

Hinnanguline osa protsentides kogu prioriteedile vastavast rahaeraldisest, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud kulumeetodit (hinnangulised andmed)

Tegevuste liigid

Vastavad näitajad

Näitaja mõõtühik

Lihtsustatud kulumeetodi liik (ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad)

Asjaomane ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad

(omavääringus)

 

 

 

 

 

Kood

Kirjeldus

Kood

Kirjeldus

 

 

 

B.  Andmed tegevuste lõikes (täita iga tegevuse kohta)

Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?

Kui jah, palun täpsustage, milliselt ettevõtjalt: Jah/Ei – ettevõtja nimi

Tegevuste liigid:

1.1.  Tegevuse kirjeldus

 

1.2  Asjakohane prioriteet/erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

 

1.3  Näitaja(65)

 

1.4  Näitaja mõõtühik

 

1.5  Ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad

 

1.6  Summa

 

1.7  Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, ühekordse summa või kindla määraga

 

1.8  Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki abikõlblikke kulusid? (Jah/Ei)

 

1.9  Kohandamismeetod

 

1.10  Saavutuste mõõtmise kontrollimine

–  Milliseid dokumente kasutatakse saavutuste mõõtmise kontrollimiseks?

–  Kirjeldada, mida kontrollitakse juhtimise kontrollimisel (sh kohapeal), ja kes kontrollib.

–  Kuidas kogutakse ja säilitatakse kirjeldatud andmeid/dokumente?

 

11.11  Selle näitajaga seotud võimalikud hälbega stiimulid või probleemid, nende leevendamise võimalused ja hinnatud riskitase

 

1.12  Kokku (riiklik ja ELi) hüvitatav summa

 

C.  Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade või kindlate määradega seotud arvutused

1.   Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade või kindlate määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad; valideerimine jne).

2.   Täpsustada, miks on väljapakutud meetod ja arvutus sobiv asjaomase tegevuse puhul.

3.   Täpsustada, kuidas on arvutused tehtud, kas on tehtud teatud eeldusi kvaliteedi või koguse osas. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning lisada need käesolevale lisale sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada.

4.  Selgitada, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade ja kindlate määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes abikõlblikke kulusid.

5.  Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja kontrollimise kohta.

2. liide. Kuludega sidumata rahastamine

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Artikkel 89)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet

Fond

Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

Piirkonnakategooria

Kuludega sidumata rahastamisega kaetud summa

Tegevuste liigid

Tingimused, mis tuleb täita/saavutatavad tulemused

Vastavad näitajad

Näitaja mõõtühik

 

 

 

 

 

 

 

Kood

Kirjeldus

 

Kaetud üldsumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.  Andmed tegevuste lõikes (täita iga tegevuse kohta)

Tegevuste liigid:

1.1.  Tegevuse kirjeldus

 

1.2  Prioriteet/ Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

 

1.3  Tingimused, mis tuleb täita või tulemused, mis on vaja saavutada

 

1.4  Tingimuste täitmise tähtaeg või tulemuste saavutamise tähtaeg

 

1.5  Tulemuste esitamise näitaja määratlus

 

1.6  Tulemuste esitamise näitaja mõõtühik

 

1.7  Vahetulemused (vajaduse korral), millega käivitatakse komisjonilt saadav rahastus, koos rahastamise ajakavaga

Vahetulemused

Kuupäev

Summad

1.8  Kogusumma (sh ELi ja riiklikud vahendid)

 

1.9  Kohandamismeetod

 

1.10  Tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimine (vajaduse korral vahetulemused)

–  Kirjeldada, milliseid dokumente kasutatakse tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimiseks.

–  Kirjeldada, mida kontrollitakse juhtimise kontrollimisel (sh kohapeal), ja kes kontrollib.

–  Kirjeldada, kuidas kogutakse ja säilitatakse kirjeldatud andmeid/dokumente.

 

1.11  Meetmed auditijälje tagamiseks

Nimetada asutused, kes vastutavad selliste toimingute eest.

 

3. liide. EMKF tegevuskava väikeses ulatuses toimuva rannaäärse kalastamise kohta

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

1.  Väikese rannapüügilaevastiku kirjeldus

tekstiväli [5 000]

2.  Väikese rannapüügilaevastiku strateegia kirjeldus

tekstiväli [5 000] ja EMKF esialgne eraldatav summa

3.  Kirjeldada väikese rannapüügilaevastiku strateegia erimeetmeid rannapüügi tulukuse ja kestlikkuse saavutamiseks

Peamiste meetmete kirjeldus

Esialgne EMKF rahaeraldus (eurodes)

Püügivõimsuse kohandamine ja haldamine

tekstiväli [10 000]

 

Kestliku, kliima- ja keskkonnasõbraliku, vähe heidet tekitava kalapüügi edendamine tekstiväli [10 000]

 

Sektori väärtusahela tugevdamine ja turundusstrateegia propageerimine

tekstiväli [10 000]

 

Oskuste, teadmiste, uuenduslikkuse ja suutlikkuse suurendamise tutvustamine

tekstiväli [10 000]

 

Terviseolude, ohutuse ja töötingimuste parandamine kalapüügilaevadel

tekstiväli [10 000]

 

Suurendatud vastavus andmete kogumise, jälgitavuse, järelevalve, kontrollimise ja jälgimise tingimustele

tekstiväli [10 000]

 

Väikeettevõtjate kaasamine osalemist võimaldavasse juhtimisse laevanduses, sealhulgas merekaitsealad ja Natura 2000 alad

tekstiväli [10 000]

 

Tegevuse mitmekesistamine laiahaardelisemas sinises majanduses

tekstiväli [10 000]

 

Väikeettevõtjate kollektiivne organisatsioon ja osalemine nõustamis- ja otsustusprotsessis

tekstiväli [10 000]

 

4.  Kui see on asjakohane, FAO vabatahtliku juhise järgimine väikeste kalandusettevõtjate kestlikkuse tagamiseks

tekstiväli [10 000]

5.  Kui see on asjakohane, Vahemere üldise kalanduskomisjoni väikeste kalandusettevõtjate piirkondliku tegevuskava rakendamine

tekstiväli [10 000]

6.  Näitajad

Tabel 1. Väljundnäitajad

Väljundnäitaja

Mõõtühik

Vahe-eesmärk (2024)

Eesmärk (2029)

Tabel 2: Tulemusnäitajad

Tulemusnäitaja

Mõõtühik

Lähtetase

Võrdlusaasta

Eesmärk (2029)

4. liide. EMKF tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

1.  Kalandusettevõtete kestliku kasutamise ja kestliku sinise majanduse arendamise strateegia kirjeldus

tekstiväli [30 000]

2.  Kavandatud peamiste meetmete kirjeldus ja asjaomased rahastamisvahendid

Peamiste meetmete kirjeldus

EMKF rahaeraldus (eurodes)

Kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi EMKF raames

tekstiväli [10 000]

 

Täiendavate kulude kompensatsioon EMKF raames vastavalt artiklile 21

tekstiväli [10 000]

 

Muud investeeringud kestlikku sinisesse majandusesse rannapiirkonna kestliku arengu jaoks

tekstiväli [10 000]

 

3.  Muude liidu fondidega saavutatava koosmõju kirjeldus

tekstiväli [10 000]

4.  Kirjeldada koosmõju väikesemahulise rannapüügi tegevuskavaga

tekstiväli [10 000]

VI LISA

Näidisvorm Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks – artikli 16 lõige 3

Ühtne tunnuskood

 

Pealkiri inglise keeles

[255 tärki(66)]

Pealkiri liikmesriigi keeles

[255]

Versioon

 

Esimene aasta

[4]

Viimane aasta

[4]

Toetuskõlblik alates

 

Toetuskõlblik kuni

 

Komisjoni otsuse number

 

Komisjoni otsuse kuupäev

 

Liikmesriigi muutmisotsuse number

 

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

 

1.  Programmi strateegia: peamised probleemid ja poliitilised lahendused

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti a alapunktid i–v ja artikli 17 lõike 3 punkt b

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada partnerluslepingus täpsustatud peamisi probleeme, esitatakse riigi tasandil kindlakstehtud probleemide kokkuvõte, mis tugineb kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisel ja/või strateegiatel. Antakse ülevaade asjaomase ELi õigustiku rakendamise seisust ning ELi tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil.

Tekstiväli [15 000]

2.  Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul (v.a tehniline abi)

Viide: artikli 17 lõige 2 ja artikli 17 lõige 4

2.1.  Erieesmärgi pealkiri [300]

2.1.1.  Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga konkreetse eesmärgi jaoks esialgset olukorda, peamisi probleeme ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakenduslikke eesmärke lahendatakse fondi toetusel; esitatakse esialgne meetmete loetelu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt.

Täpsemalt: tegevustoetuse puhul on põhjendus kooskõlas Sisejulgeolekufondi määruse artikliga 17, piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määruse artiklitega 17 ja 18 või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse artikliga 20. See hõlmab esialgset toetusesaajate nimekirja, kus on kirjas nende kohustused, peamised ülesanded, mida tuleks toetada, ja esialgne toetatavate töötajate arv iga toetusesaaja ja ülesande kohta. Sisejulgeolekufondi tegevustoetuse kohta esitatakse kirjeldus näidisvormi punktis 4.

Erimeetmete kohta esitatakse meetme rakendamise kirjeldus ja eelarves ettenähtud summa põhjendus. Ühiste erimeetmete puhul esitab juhtliikmesriik osalevate liikmesriikide loetelu, märkides nende rolli ja, kui see on asjakohane, rahalise osaluse.

Hädaabi puhul kirjeldatakse meetme rakendamist ja esitatakse ettenähtud summa põhjendus.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine (kui see on asjakohane).

Üksnes Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul: ümberasustamise ja solidaarsuse teema esitatakse eraldi.

tekstiväli [16 000 tärki]

2.1.2  Näitajad

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk

Tunnuskood [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Vahe-eesmärk (2024)

Eesmärk (2029)

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk

Tunnuskood [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Lähtetase või võrdlusväärtus

Võrdlusaasta

Eesmärk (2029)

Andmete allikas [200]

Märkused (200)

2.1.3  Programmi vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa.

Viide: piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määruse artikli 17 lõige 5 ja artikli 10 lõige 16 või Sisejulgeolekufondi määruse artikli 10 lõige 9 või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse artikli 10 lõige 8

Tabel 3.

Erieesmärk

Sekkumise liik

Kood

Esialgne summa (eurodes)

1.1.  Tegevustoetus (ainult Sisejulgeolekufondi korral)

Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes nende programmide suhtes, mis saavad toetust Sisejulgeolekufondist; siin esitatakse toetuse põhjendus kooskõlas Sisejulgeolekufondi määruse artikliga 17. See hõlmab esialgset toetusesaajate nimekirja, kus on kirjas nende kohustused, peamised ülesanded, mida tuleks toetada, ja esialgne toetatavate töötajate arv iga toetusesaaja ja ülesande kohta. Vt ka punkt 2.1.1.

tekstiväli [5 000]

Tabel 4.

Sekkumise liik

Kood

Esialgne summa (eurodes)

1.2.  Tehniline abi

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt e; artikkel 30, CPR; artikkel 31, CPR; artikkel 89, CPR

tekstiväli [5 000] (tehniline abi ühtse määraga maksete alusel)

tekstiväli [3000] (tehnilise abi kuludega sidumata maksete alusel)

Tabel 5.

Sekkumise liik

Kood

Esialgne summa (eurodes)

3.  Rahastamiskava

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt f

3.1.  Rahalised assigneeringud aastate lõikes

Tabel 6.

Fond

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

3.2.  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste lõikes

Viide: artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkt iv

Tabel 7.

Erieesmärk

Meetme liik

ELi toetuse arvutamise alus (kogusumma või avaliku sektori osa)

ELi osalus a)

Riiklik rahaline osalus b)= c) + d)

Riikliku rahalise osaluse esialgne jaotus

Kokku

e)=a)+b)

Kaasrahastamismäär f) = a)/e)

avalik c)

erasektor d)

Erieesmärk 1

Meetme liik 1 [viide artikli 8 lõikele 1, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 2 [viide artikli 8 lõikele 2, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 3 [viide artikli 8 lõigetele 3 ja 4, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 4 [viide artiklitele 14 ja 15, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

Kokku EL 1.

 

 

 

 

 

 

 

 

Erieesmärk 2

Meetme liik 1 [viide artikli 8 lõikele 1, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 2 [viide artikli 8 lõikele 2, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 3 [viide artikli 8 lõigetele 3 ja 4, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

Kokku erieesmärgi 2 jaoks

 

 

 

 

 

 

 

 

Erieesmärk 3

Meetme liik 1 [viide artikli 8 lõikele 1, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 2 [viide artikli 8 lõikele 2, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

 

Meetme liik 3 [viide artikli 8 lõigetele 3 ja 4, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus/Sisejulgeolekufondi määrus/piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi määrus]

 

 

 

 

 

 

 

Kokku EL 3.

 

 

 

 

 

 

 

 

TA (CPR art 30)

 

 

 

 

 

 

 

 

TA (CPR art 31)

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 8 [ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrus]

Inimeste arv aasta kohta

Kategooria

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Ümberasustamine

 

 

 

 

 

 

 

Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine

 

 

 

 

 

 

 

[Muud kategooriad]

 

 

 

 

 

 

 

4.  Rakendamistingimused

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt h

Tabel 9.

Rakendamistingimused

Rakendamistingimuse täitmine

Kriteeriumid

Kriteeriumide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

 

 

Kriteerium 1

Jah/Ei

[500]

[1000]

 

 

Kriteerium 2

 

 

 

5.  Programmi haldavad asutused

Viide: CPR artikli 17 lõike 3 punkt j; CPR artiklid 65 ja 78

Tabel 10.

Asutuse nimetus [500]

Kontaktisiku nimi ja töökoht [200]

E-post [200]

Korraldusasutus

 

 

 

Auditeerimisasutus

 

 

 

Organ, kellele laekuvad komisjoni maksed

 

 

 

6.  Partnerlus

Viide: artikli 17 lõike 3 punkt g

tekstiväli [10 000]

7.  Teavitamine ja nähtavus

Viide: CPR artikli 17 lõike 3 alapunkt i ja artikli 42 lõige 2

Tekstiväli [4 500]

8.  Ühiku hinna, ühekordsete maksete, kindla määraga maksete ja kuludest sõltumatu rahastamise kasutamine

Viide: CPR artiklid 88 ja 89

Märkida artiklite 88 ja 89 kasutamine:*

Erieesmärk

Abikõlblike kulude hüvitise kasutamine ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindla määraga maksete alusel prioriteedi raames vastavalt CPR artiklile 88

 

Rahastuse kasutamine ei ole seotud kuludega vastavalt CPR artiklile 89

 

*Täielik teave esitatakse CPR liidetes toodud näidiste kohaselt.

LIITED

—  Abikõlblike kulude hüvitised ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindla määraga maksete alusel (CPR artikkel 88)

—  Rahastus ei ole seotud kuludega (CPR artikkel 89)

1. liide. Abikõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriigile ühiku hinna, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Artikkel 88)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet

Fond

Hinnanguline osa protsentides kogu prioriteedile vastavast rahaeraldisest, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud kulumeetodit (hinnangulised andmed)

Tegevuste liigid

Vastavad näitajad

Näitaja mõõtühik

Lihtsustatud kulumeetodi liik (ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad)

Asjaomane ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad

 

 

 

Kood

Kirjeldus

Kood

Kirjeldus

 

 

 

B.  Andmed tegevuste lõikes (täita iga tegevuse kohta)

Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?

Kui jah, palun täpsustada, milliselt ettevõtjalt: Jah/Ei – ettevõtja nimi

Tegevuste liigid:

1.1.  Tegevuse kirjeldus

 

1.2  Prioriteet/ Erieesmärk (majanduskasvu ja tööhõive eesmärk) või toetusvaldkond (EMKF)

 

1.3  Näitaja(67)

 

1.4  Näitaja mõõtühik

 

1.5  Ühikuhindade standardiseeritud astmik, ühekordsed summad või kindlad määrad

 

1.6  Summa

 

1.7  Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, ühekordse summa või kindla määraga

 

1.8  Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki abikõlblikke kulusid? (Jah/Ei)

 

1.9  Kohandamismeetod

 

1.10  Saavutuste mõõtmise kontrollimine

–  täpsustada, milliseid dokumente kasutatakse saavutuste mõõtmise kontrollimiseks

–  täpsustada, mida kontrollitakse juhtimise kontrollimisel (sh kohapeal), ja kes kontrollib

–  täpsustada, kuidas kogutakse ja säilitatakse kirjeldatud andmeid/dokumente

 

Selle näitajaga seotud võimalikud hälbega stiimulid või probleemid, nende leevendamise võimalused ja hinnatud riskitase

 

1.12  Kokku (riiklik ja ELi) hüvitatav summa

 

C.  Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade või kindlate määradega seotud arvutused

1.   Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade või kindlate määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad; valideerimine jne).

2.  Täpsustada, miks on väljapakutud meetod ja arvutus sobiv asjaomase tegevuse puhul.

3.  Täpsustada, kuidas on arvutused tehtud, kas on tehtud teatud eeldusi kvaliteedi või koguse osas. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning lisada käesolevale lisale need sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada.

4.  Selgitada, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete summade või kindlate määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes abikõlblikke kulusid.

5.  Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja kontrollimise kohta.

2. liide. Kuludega sidumata rahastamine

Näidisvorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks

(Artikkel 89)

Ettepaneku esitamise kuupäev

 

Praegune versioon

 

A.   Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet

Fond

Kuludega sidumata rahastamisega kaetud summa

Tegevuste liigid

Tingimused, mis tuleb täita/saavutatavad tulemused

Vastavad näitajad

Näitaja mõõtühik

 

 

 

 

 

Kood

Kirjeldus

 

Kaetud üldsumma

 

 

 

 

 

 

 

B.  Andmed tegevuste lõikes (täita iga tegevuse kohta)

Tegevuste liigid:

1.1.  Tegevuse kirjeldus

 

1.2  Asjaomane prioriteet/erieesmärk

 

1.3  Tingimused, mis tuleb täita või tulemused, mis on vaja saavutada

 

1.4  Tingimuste täitmise tähtaeg või tulemuste saavutamise tähtaeg

 

1.5  Tulemuste esitamise näitaja määratlus

 

1.6  Tulemuste esitamise näitaja mõõtühik

 

1.7  Vahetulemused (vajaduse korral), millega käivitatakse komisjonilt saadav rahastus, koos rahastamise ajakavaga

Vahetulemused

Kuupäev

Summad

1.8  Kogusumma (sh ELi ja riiklikud vahendid)

 

1.9  Kohandamismeetod

 

1.10  Tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimine (vajaduse korral vahetulemused)

–  Täpsustada, milliseid dokumente kasutatakse tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimiseks.

–  Täpsustada, mida kontrollitakse juhtimise kontrollimisel (sh kohapeal) ja kes kontrollib.

–  Kuidas kogutakse ja säilitatakse kirjeldatud andmeid/dokumente?

 

1.11  Meetmed auditijälje tagamiseks

Nimetada asutused, kes vastutavad selliste toimingute eest.

 

VII LISA

Andmete edastamise näidisvorm (vastavalt artiklile 37 ja artikli 68 lõike 1 punktile g)(68)

TABEL 1. Prioriteedi ja programmi tasandi finantsteave (artikli 37 lõike 2 punkt a)

1.  

2.  

3.  

4.  

5.  

6.  

7.  

8.  

9.  

10.  

11.  

12.  

13.  

Programmi kohaselt prioriteedile vastav rahaline assigneering

Programmi finantsedusammude koondandmed

Prioriteet

Erieesmärk

Fond

Piirkonnakategooria

Liidu rahalise toetuse arvutamise alus*

(avaliku sektori toetus või toetuse kogusumma)

Rahalise assigneeringu kogusumma

(eurodes)

Kaasrahastamise osa

(%)

Toetuse jaoks väljavalitud tegevuste rahastamiskõlblikud kulud kokku (eurodes)

Toetuse jaoks väljavalitud tegevuste toetus fondidest (eurodes)

Väljavalitud tegevustega kaetud osa kogueraldisest (%)

[veerg 7/ veerg 5x 100]

Tegevuste lõpule viimisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Tegevuste lõpule viimisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude osa kogueraldisest (%)

[veerg 10/veerg 5x100]

Valitud tegevuste arv

 

 

 

Arvutuskäik

 

Arvutuskäik

 

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

Prioriteet nr 1

Erieesmärk 1

ERF

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Prioriteet nr 2

Erieesmärk 2

ESF+

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Prioriteet nr 3

Erieesmärk 3

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

ERF

Vähem arenenud piirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ERF

Üleminekupiirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ERF

Enam arenenud piirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ERF

Äärepoolseimatele piirkondadele või hõredalt asustatud põhjapoolsetele aladele antav eritoetus

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ESF

Vähem arenenud piirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ESF

Üleminekupiirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ESF

Enam arenenud piirkonnad

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

ESF

Eritoetus äärepoolseimatele piirkondadele

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kokku

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

Kõik kokku

 

Kõik fondid

 

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„P“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

TABEL 2. Koondfinantsandmed sekkumiste kaupa (artikli 37 lõike 2 punkt a)

Prioriteet

Erieesmärk

Kulutuste näitajad

Liigitamismõõtmed

Finantsandmed

 

 

Fond

Piirkonnakategooria

1.

Sekkumisvaldkond

2.

Rahastamise vorm

3.

Territoriaalse rakenduse mõõde

4.

Majandustegevuse mõõde

5.

Asukoha mõõde

6.

ESF+ sekundaarne teema

7.

Makropiirkondlikud ja merepiirkonna strateegiad

Toetuse jaoks väljavalitud tegevuste rahastamiskõlblikud kulud kokku (eurodes)

Tegevuste lõpule viimisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Valitud tegevuste arv

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

TABEL 3. Üldised ja programmikohased väljundnäitajad ERF ja Ühtekuuluvusfondi korral (artikli 37 lõike 2 punkt b)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

Rakenduskava väljundnäitajate andmed

[väljavõte rakenduskava tabelist 2]

Väljundnäitajate senine areng

Prioriteet

Erieesmärk

Fond

Piirkonnakategooria

Tunnuskood

Näitaja

Näitaja jaotus(69)

(millest:)

Mõõtühik

Vahe-eesmärk (2024)

Sihtväärtus 2029. aastaks

Senine prognoos

[pp/kk/aa]

Saavutatud senini

[pp/kk/aa]

Kas on tuginetud komisjoni suunistele (Jah/Ei)

Märkused

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>(70)

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„C“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„M“>

...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TABEL 4. Töötajate palgad, mida rahastatakse programmi tasandil ERFst ja Ühtekuuluvusfondist (artikli 37 lõike 2 punkt b)

Fond

Tunnuskood

Näitaja

Mõõtühik

Seni saavutatud aastaväärtus [pp/kk/aa]

Kas on tuginetud komisjoni suunistele (Jah/Ei)

Märkused

2021

...

2029

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„C“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„M“>

 

RÜV xx

Fondist rahastatud töötajad

TTE

 

 

 

 

 

TABEL 5. Mitmesugune toetus ettevõtjatele, mida rahastatakse programmi tasandil ERFst ja Ühtekuuluvusfondist (artikli 37 lõike 2 punkt b)

Tunnuskood

Näitaja

Näitaja jaotus

(millest:)

Ettevõtjate arv, võtmata arvesse mitmekordseid toetusi

[pp/kk/aa]

Kas on tuginetud komisjoni suunistele (Jah/Ei)

Märkused

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„C“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„M“>

RÜV 01

Toetust saavad ettevõtjad

Mikroettevõtjad

 

 

 

RÜV 01

Toetust saavad ettevõtjad

Väikeettevõtjad

 

 

 

RÜV 01

Toetust saavad ettevõtjad

Keskmise suurusega ettevõtjad

 

 

 

RÜV 01

Toetust saavad ettevõtjad

Suurettevõtjad

 

 

 

RÜV 01

Toetust saavad ettevõtjad

Kokku

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

 

 

TABEL 6. Üldised ja programmikohased tulemusnäitajad ERF ja Ühtekuuluvusfondi korral (artikli 37 lõike 2 punkt b)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

Rakenduskava tulemusnäitajate andmed [väljavõte rakenduskava tabelist 3]

Tulemusnäitajate senine areng

Prioriteet

Erieesmärk

Fond

Piirkonnakategooria

Tunnuskood

Näitaja

Näitaja jaotus(71)

(millest:)

Mõõtühik

Programmi lähtetase

Sihtväärtus 2029. aastaks

Ajakohastatud lähtetase [pp/kk/aa]

Seni saavutatud väärtus [pp/kk/aa]

Kas on tuginetud komisjoni suunistele (Jah/Ei)

Märkused

Prognoos

Lõpetatud

Prognoos

Saavutatud

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>(72)

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„G“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„N“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„C“ sisestamisviis=„S“>

<tüüp=„S“ sisestamisviis=„M“>

...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TABEL 7. Prognoositav summa, mille kohta liikmesriik kavatseb esitada maksetaotlusi jooksva ja järgmise kalendriaasta kohta (artikli 68 lõike 1 punkt g)

Täita iga kava kohta fondi ja piirkonnaliigi kaupa, nagu asjakohane

Fond

Piirkonnakategooria

Liidu toetus

[jooksev kalendriaasta]

[järgmine kalendriaasta]

Jaanuar–oktoober

November–detsember

Jaanuar–detsember

ERF

Vähem arenenud piirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Üleminekupiirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Enam arenenud piirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad(73)

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

ETK

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

ESF

Vähem arenenud piirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Üleminekupiirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Enam arenenud piirkonnad

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

 

Äärepoolseimad piirkonnad(74)

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

Ühtekuuluvusfond

 

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

<tüüp=„Cu“ sisestamisviis=„M“>

EMKF

 

 

 

 

Varjupaiga- ja Rändefond (AMF)

 

 

 

 

Sisejulgeolekufond (ISF)

 

 

 

 

Piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (BMVI)

 

 

 

 

TABEL 8. Rahastamisvahendite andmed (artikli 37 lõige 3)

Prioriteet

Kulutuste näitajad

Rahastamiskõlblikud kulud toodete kaupa

Lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa

Rahastamiskõlbliku kuluna deklareeritud halduskulude ja -tasude summa

Fondide toetusest rahastamisvahendile tekkiv intress ja muud tulud, nagu on osutatud artiklis 54

Fondidest saadud toetusest tagastatud vahendid, nagu on osutatud artiklis 56

 

Fond

Erieesmärk

Piirkonnakategooria

Laenud

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Tagatis

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Omakapital või kvaasiomakapital (finantsasutuse finantskoodi vorm)

Finantsasutuses lisatud täiendav toetus

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Laenud

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Tagatis

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Omakapital või kvaasiomakapital

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Finantsasutuses lisatud täiendav toetus

(Finantsasutuse finantskoodi vorm)

Sisestamisviis=valiku hulgast

Sisestamisviis=valiku hulgast

Sisestamisviis=valiku hulgast

Sisestamisviis=valiku hulgast

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

Sisestamisviis = käsitsi

VIII LISA

Teavitamine ja nähtavus (artiklid 42 ja 44)

1.  Liidu embleem, selle kasutamine ja tehnilised näitajad

1.1.  Tegevuse lõpetamisel esitatakse Euroopa Liidu embleem hästi nähtavalt kõikides teabematerjalides, nii trükistes kui ka digimaterjalides, veebilehtedel ja nende mobiilsetes esitustes avalikkusele või tegevuses osalejatele.

1.2.  Embleemi juures esitatakse alati täielikult välja kirjutatult kas tekst „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“.

1.3.  Liidu embleemiga koos võib kasutada mis tahes järgmist kirjatüüpi: Arial, Auto, Calibri, Garamond, Trebuchet, Tahoma, Verdana, Ubuntu. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada.

1.4.  Tekst ei tohi liidu embleemiga mingil viisil kattuda.

1.5.  Kasutatava kirjatüübi suurus peab olema vastavuses embleemi suurusega.

1.6.  Kirjatüübi värv peab sõltuvalt taustast olema kas Reflex Blue, must või valge.

1.7.  Euroopa Liidu embleemi ei tohi muuta ega lisada muid graafilisi elemente või tekste. Kui lisaks liidu embleemile esitatakse teisi logosid, peab liidu embleem olema vähemalt sama suur kui suurim muu logo. Lisaks liidu embleemile ei tohi liidu toetuse esiletoomiseks kasutada muud visuaalset tähist ega logo.

1.8.  Kui ühes kohas toimub mitu tegevust, mida toetatakse kas samast või muust rahastamisvahendist, või kui sama tegevuse jaoks antakse hiljem uuesti toetust, kasutatakse üksnes ühte tahvlit või stendi.

1.9.  Liidu embleemi trükkimise standardid ja standardvärvid:

A)  SÜMBOLITE TÄHENDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.

B)  HERALDILINE KIRJELDUS

Taevasinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

C)  GEOMEETRILINE KIRJELDUS

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000002.png

Embleem on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipul asuvad kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumispunktis. Selle ringjoone raadius on üks kolmandik lipu kõrgusest. Kõik tähed on viisnurksed ja nende tipud paiknevad sellisel mõttelisel ringjoonel, mille raadius on üks kaheksateistkümnendik lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks tipp on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise tipu vaheline sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on muutumatu.

D)  NÕUETEKOHASED VÄRVID

Embleem on järgmistes värvides: PANTONE REFLEX BLUE: ristküliku pind, PANTONE YELLOW: tähed.

E)  NELJAVÄRVITRÜKK

Kui kasutatakse neljavärvitrükki, tuleb kahe standardvärvi saamiseks kasutada neljavärvitrüki nelja värvi.

PANTONE YELLOW saadakse 100 %lise „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse 100 %lise “Process Cyan“ ja 80 %lise “Process Magenta“ segamisel.

INTERNET

PANTONE REFLEX BLUE vastab värvipaleti värvile RGB: 0/51/153 (kuueteistkümnendsüsteemis: 003399) ja PANTONE YELLOW vastab värvipaleti värvile RGB: 255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00).

MUSTVALGE TRÜKK

Kui kasutatakse ainult musta värvi, peab ristküliku raam olema must ning tähed mustad valgel taustal.

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000003.png

Kui kasutatakse ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valgena, nagu negatiivis.

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000004.png

EMBLEEMI PAIGUTAMINE VÄRVILISELE TAUSTALE

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, tuleb ristkülik ümbritseda valge piirjoonega, mille laius on 1/25 ristküliku kõrgusest.

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000005.png

Euroopa embleemi kolmandate isikute poolt kasutamise põhimõtted on sätestatud Euroopa Nõukoguga sõlmitud halduskokkuleppes(75)

2.  Intellektuaalomandiõiguse litsents, millele on osutatud artikli 44 lõikes 6, annab ELile järgmised õigused:

2.1.  sisekasutuse õigus, st õigus reprodutseerida, kopeerida ja teha ELile ning ELi liikmesriikide asutustele, ametitele ja nende töötajatele kättesaadavaks teabe- ja nähtavusmaterjalid;

2.2.  õigus reprodutseerida teabe- ja nähtavusmaterjale igal viisil ja igal kujul, nii tervikuna kui ka osaliselt;

2.3.  õigus üldsust teavitada teabe- ja nähtavusmaterjalidest igasuguste teabevahendite abil;

2.4.  õigus teabe- ja nähtavusmaterjale ja nende koopiaid levitada üldsusele igasugusel kujul;

2.5.  õigus teabe- ja nähtavusmaterjale arhiveerida ja säilitada;

2.6.  õigus teabe- ja nähtavusmaterjalide õigusi edasi litsentsida kolmandatele isikutele.

2.7.  ELile võidakse anda täiendavaid õigusi.

IX LISA

Rahastamislepingute ja strateegiadokumentide elemendid– artikkel 53

1.  Artikli 53 lõike 3 kohaselt rakendatavaid rahastamisvahendeid käsitleva rahastamislepingu elemendid:

a)  investeerimisstrateegia või -poliitika, mis hõlmab rakendamiskorda, pakutavaid finantstooteid, sihtgrupiks olevaid lõppsaajaid ja (vajaduse korral) kavandatud kombineerimist toetustega;

b)  rakendatava rahastamisvahendi äriplaan või samaväärsed dokumendid, sealhulgas artikli 52 lõike 3 punktis a osutatud eeldatav võimendav mõju;

c)  eesmärgiks seatud tulemused, mida asjaomase rahastamisvahendi abil loodetakse saavutada, et anda panus asjakohase prioriteedi või meetme alaeesmärkide ja tulemuste saavutamisse;

d)  sätted investeeringute kasutamise ja investeerimispakkumiste seire kohta, sealhulgas rahastamisvahendi aruandlus haldusfondile ja korraldusasutusele, et tagada vastavus artiklile 37;

e)  auditeerimisnõuded, näiteks miinimumnõuded rahastamisvahendi tasandil (ja vajaduse korral haldusfondi tasandil) säilitatava dokumentatsiooni kohta, nõuded seoses eraldi arvepidamisega erinevat liiki toetuste kohta vastavalt artiklile 52 (vajaduse korral), sealhulgas sätted ja nõuded liikmesriikide asutuste, komisjoni audiitorite ja Euroopa Kontrollikoja juurdepääsu kohta dokumentidele, et tagada selge kontrolljälg vastavalt artiklile 76;

f)  nõuded ja menetlused rakenduskavast vastavalt artiklile 86 saadavate maksete haldamiseks ja investeerimispakkumiste prognoosimiseks, sealhulgas nõuded usalduskontode / eraldi arvepidamise kohta, nagu on sätestatud artiklis 53;

g)  nõuded ja menetlused intresside ja artiklis 54 osutatu kohaselt tekkinud muude tulude haldamiseks, sealhulgas nõuetekohased sularahatehingud/investeeringud ning asjaosaliste vastutus ja kohustused;

h)  kohta kooskõlas artikliga 62;

i)  sätted fondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamise kohta vastavalt artiklile 56 ning fondidest saadud toetuste rahastamisvahendist väljaviimise poliitika;

j)  tingimused programmist saadud rahalise toetuse võimalikuks täielikuks või osaliseks väljaviimiseks programmidest rahastamisvahenditesse, sealhulgas vajaduse korral fondifondi;

k)  sätted, millega tagatakse, et rahastamisvahendeid rakendavad asutused haldavad rahastamisvahendeid sõltumatult ja kooskõlas vastavate kutsenõuetega ning tegutsevad vaid rahastamisvahendisse rahalist toetust andvate poolte huvides;

l)  sätted rahastamisvahendi tegevuse lõpetamise kohta;

m)  muud rakenduskavast rahastamisvahendisse maksete tegemise tingimused;

n)  rahastamisvahendeid rakendavate asutuste hindamine ja valimine, sh hankemenetluses osalemise taotluste esitamise ettepanekud või riigihangete kord (ainult juhul, kui rahastamisvahendid on korraldatud fondi kaudu).

2.  Artikli 53 lõikes 1 osutatud strateegiadokumendi(-dokumentide) elemendid:

a)  rahastamisvahendi investeerimisstrateegia või -poliitika, kavandatud laenutoodete üldtingimused, sihtgrupid ja toetatavad tegevused;

b)  rakendatava rahastamisvahendi äriplaan või samaväärsed dokumendid, sealhulgas artiklis 52 osutatud eeldatav võimendav mõju;

c)  fondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite kasutamine ja uuesti kasutamine vastavalt artiklitele 54 ja 56;

d)  rahastamisvahendi rakendamise seire ja aruandlus, et tagada vastavus artiklile 37.

X LISA

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad peamised nõuded ning nende klassifitseerimine – artikli 63 lõige 1

Tabel 1. Juhtimis- ja kontrollisüsteemile esitatavad peamised nõuded

Asjaomased asutused

1

Asjakohane ülesannete lahusus ja vahendusasutusele delegeeritud ülesannete aruandluse, järelevalve ja seire kirjalik kord

Korraldusasutus

2

Tegevuste asjakohased valikukriteeriumid ja -menetlused

Korraldusasutus

3

Toetusesaajate asjakohane teavitamine valitud tegevuste puhul kohaldatavatest toetustingimustest

Korraldusasutus

4

Asjakohane juhtimiskontroll, sh asjakohane kord, mille alusel kontrollitakse kuludega mitte seotud rahastamisega ja lihtsustatud kuluvõimalustega seotud tingimuste täitmist

Korraldusasutus

5

Tõhus süsteem, mis aitab tagada kõigi auditeerimiseks vajalike dokumentide säilitamise

Korraldusasutus

6

Usaldusväärne elektrooniline süsteem (sealhulgas ühendused toetusesaajatega elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu) andmete salvestamiseks ja säilitamiseks seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise otstarbel, sh asjakohased protsessid, millega tagatakse andmete turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate autentimine

Korraldusasutus

7

Proportsionaalsete pettustevastaste meetmete tõhus rakendamine

Korraldusasutus

8

Juhtkonna kinnitava avalduse koostamise asjakohased menetlused

Korraldusasutus

9

Asjakohane kord, mis võimaldab kinnitada, et kirjendatud kulud on seaduslikud ja korrektsed

Korraldusasutus

10

Asjakohane vahemaksetaotluste ja aastaaruannete koostamise ja esitamise kord

Korraldusasutus / raamatupidamisülesandeid täitev asutus

11

Asjakohane ülesannete lahusus ning auditeerimisasutuse (ja muude, auditeerimise või kontrolliga tegelevate asutuste, kellele auditeerimisasutus tugineb ja kelle üle ta järelevalvet teeb, kui see on asjakohane) ja muude programmi haldavate asutuste vahelise tegevuse sõltumatus ning kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega tehtud auditeerimine

Auditeerimisasutus

12

Asjakohased süsteemiauditid

Auditeerimisasutus

13

Asjakohased tegevusauditid

Auditeerimisasutus

14

Asjakohased raamatupidamisaruannete auditid

Auditeerimisasutus

15

Asjakohased menetlused usaldusväärse auditiarvamuse pakkumiseks ja iga-aastase kontrolliaruande koostamiseks

Auditeerimisasutus

Tabel 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide klassifikatsioon seoses nende tulemusliku toimimisega

Kategooria 1

Toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab seda vähesel määral.

Kategooria 2

Toimib. Vajab mõningast parandamist.

Kategooria 3

Toimib osaliselt. Vajab olulist parandamist.

Kategooria 4

Sisuliselt ei toimi.

XI LISA

Kontrolljälje elemendid – artikli 63 lõige 5

I.   Kontrolljälje kohustuslikud elemendid toetuste puhul:

1.  dokumendid, mis võimaldavad kontrollida valikukriteeriumide kohaldamist korraldusasutuse poolt, samuti üldise valikumenetlusega ja tegevuse heakskiitmisega seotud dokumendid;

2.  dokument (toetusleping või samaväärne dokument), milles on sätestatud toetuse tingimused ja millele on alla kirjutanud toetusesaaja ja korraldusasutus/vahendusasutus;

3.  toetusesaaja esitatud maksenõuete arvestuskirjed, nagu need on registreeritud korraldusasutuse/vahendusasutuse elektroonilises süsteemis;

4.  dokumendid tootmise ümberpaigutamisest hoidumise ja vastupidavusnõuete kontrollimise kohta, nagu on sätestatud artiklis 59, artikli 60 lõikes 2 ja artikli 67 lõike 3 punktis h;

5.  kinnitus toetusesaajatele avaliku sektori toetuse väljamaksmise ja makse tegemise kuupäeva kohta;

6.  dokumendid, mis tõendavad halduskontrollide ja vajaduse korral ka kohapealsete kontrollide tegemist korraldusasutuse/vahendusasutuse poolt;

7.  teave tehtud auditite kohta;

8.  dokumendid korraldusasutuse/vahendusasutuse poolt juhtimiskontrolli ja auditileidudega seoses võetud järelmeetmete kohta;

9.  dokumendid, mis võimaldavad veenduda kohaldatava õiguse järgimises;

10.  väljund- ja tulemusnäitajatega seotud andmed, mis võimaldavad kontrollida vastavust asjakohastele sihtidele ja teatatud vahe-eesmärkidele;

11.  dokumendid, mis on seotud korraldusasutuse/vahendusasutuse poolt artikli 92 lõike 5 kohaselt tehtud finantskorrektsioonide ja mahaarvamistega komisjonile deklareeritud kulude osas;

12.  artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud vormis toetuste puhul: arved (või samaväärse tõendusjõuga dokumendid) ning tõendid nende tasumise kohta toetusesaaja poolt, samuti toetusesaaja arvestuskirjed, mis on seotud komisjonile deklareeritud kuludega;

13.  artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud vormis toetuste puhul ja siis, kui see on asjakohane: dokumendid, milles selgitatakse ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade arvutamise meetodi valikut; arvutamise aluseks olevad kulukategooriad; dokumendid, mis tõendavad kulusid, mis on deklareeritud muude kulukategooriate all, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra; korraldusasutuse sõnaselge nõusolek toetuse tingimusi sätestavat dokumenti käsitleva eelarveprojekti kohta; tööjõukulude brutosummat ja tunnimäära arvutamist käsitlevad dokumendid; kui kasutatakse olemasolevatel meetoditel põhinevaid lihtsustatud kuluvõimalusi: dokumendid, milles kinnitatakse vastavust sama tüüpi tegevustele ja olemasoleva meetodi puhul nõutavatele dokumentidele, kui need on olemas.

II.   Kontrolljälje kohustuslikud elemendid rahastamisvahendite puhul:

1.  dokumendid rahastamisvahendi loomise kohta, nt rahastamislepingud jne;

2.  dokumendid, mis näitavad rahastamisvahendile iga programmi poolt ja iga prioriteetse valdkonna raames antud summasid, iga programmi raames rahastamiskõlblikke kulusid ning fondidelt saadud toetuse ja fondidele omistatavate ressursside taaskasutamise abil loodud intressi ja muid tulusid kooskõlas artiklitega 54 ja 56;

3.  dokumendid rahastamisvahendi toimimise kohta, sealhulgas seire, aruandluse ja kontrollidega seotud dokumendid;

4.  dokumendid programmimaksete eraldamiste kohta ning rahastamisvahendi lõpetamise kohta;

5.  dokumendid halduskulude ja -tasude kohta;

6.  lõppsaajate esitatud taotlusvormid või nendega samaväärsed dokumendid koos tõendavate dokumentidega, kaasa arvatud äriplaanid ja asjakohasel juhul varasemad raamatupidamise aastaaruanded;

7.  rahastamisvahendit rakendavate asutuste kontrollnimekirjad ja aruanded;

8.  vähese tähtsusega abi kohta esitatud deklaratsioonid;

9.  rahastamisvahendi poolt toetuse, sealhulgas omakapitali, laenude, tagatiste või muude lõppsaajatele antud investeeringuvormide andmise kohta sõlmitud lepingud;

10.  tõendid selle kohta, et rahastamisvahendi kaudu antud toetust tuleb kasutada / kasutati ettenähtud otstarbel;

11.  kirjed korraldusasutuse ja rahastamisvahendi vaheliste finantsvoogude ning kõigi rahastamisvahendi siseste finantsvoogude kohta kõigil tasanditel kuni lõppsaajateni ning tagatiste korral tõendid selle kohta, et nendega seotud laenud maksti välja;

12.  omaette kirjed või raamatupidamiskoodid rahastamisvahendi poolt lõppsaaja heaks makstud programmimakse või antud tagatise kohta.

Auditijälge käsitlevad sätted komisjoni poolt asjaomasele programmile lihtsustatud kuluvõimaluste või kuludega sidumata rahastamise alusel fondidest antava toetuse hüvitamise korral

III.  Lihtsustatud kuluvõimaluste korral kohustuslikud kontrolljälje elemendid, mida tuleb pidada korraldusasutuse/vahendusasutuse tasemel:

1.  dokumendid, mis tõendavad kulusid, mis on deklareeritud muude kulukategooriate all, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra;

2.  kulukategooriad ja arvutamise aluseks olevad kulud;

3.  vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad summade kohandamist;

4.  dokumendid, mis tõendavad arvutusmeetodi kasutamist, kui kohaldatud on artikli 48 lõike 2 punkti a.

IV.  Kuludega mitte seotud rahastamise korral kohustuslikud kontrolljälje elemendid, mida tuleb pidada korraldusasutuse/vahendusasutuse tasemel:

1.  dokument, milles on sätestatud toetuse tingimused ja millele on alla kirjutanud toetusesaaja ja korraldusasutus/vahendusasutus ning milles on kinnitatud toetusesaajale antud toetuse vorm;

2.  dokumendid, mis tõendavad komisjoni eelnevat nõusolekut täidetavate tingimuste või saavutatavate tulemuste ja vastavate summadega (programmi heakskiitmine või muutmine);

3.  dokumendid, mis tõendavad tingimuste täitmist või tulemuste saavutamist igas etapis, kui seda tehakse järk-järgult, samuti enne lõplike kulude deklareerimist komisjonile;

4.  dokumendid, mis on seotud nende tegevuste valimise ja heakskiitmisega, mille suhtes kohaldatakse kuludega sidumata rahastamist.

XII LISA

E-ühtekuuluvus: programmi haldavate asutuste ja toetusesaajate vahelised elektroonilised andmevahetussüsteemid – artikli 63 lõige 7

1.  Programmi haldavate asutuste ülesanded seoses elektrooniliste andmevahetussüsteemide toimimisega

1.1.  Andmeturbe, andmeterviklikkuse, andmete konfidentsiaalsuse ning saatja autentimise tagamine kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõigetega 5 ja 7, artikli 66 lõikega 4 ja artikliga 76.

1.2.  Süsteemide kättesaadavuse ja toimimise tagamine tavalisel tööajal ja väljaspool tavalist tööaega (välja arvatud tehnilise hoolduse korral).

1.3.  Selliste süsteemi funktsioonide kasutamine, mis võimaldavad järgmist:

a)  interaktiivsed vormid ja/või vormid, mille süsteem on menetluse järjestikustes etappides salvestatud andmete alusel eelnevalt täitnud;

b)  automaatsed arvutused, kui see on asjakohane;

c)  automaatkontrollid, mis vähendavad dokumentide või teabe korduvat edastamist;

d)  süsteemi loodud teated, millega teavitatakse toetusesaajat teatavate toimingute teostatavusest;

e)  veebipõhine jälgimine, mis võimaldab toetusesaajal jälgida projekti hetkestaatust;

f)  kõik elektroonilise andmevahetussüsteemiga töödeldud varasemad kättesaadavad andmed ja dokumendid.

1.4.  Dokumentide säilitamise ja andmete talletamise tagamine süsteemis, et võimaldada nii taotlejate poolt artikli 68 lõike 2 alusel esitatud maksetaotluste halduskontrolli kui ka auditite tegemist

2.  Programmi haldavate asutuste ülesanded seoses kogu teabevahetuse dokumentide ja andmete edastamise korraga

2.1.  Ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/93/EÜ(76) sätestatud kolmest elektroonilise allkirja tüübist vastava elektroonilise allkirja kasutamise tagamine.

2.2.  Salvestamisvõimaluste tagamine kuupäevaks, mil toetusesaaja edastab dokumendid ja andmed programmi haldavatele asutustele ja vastupidi.

2.3.  Juurdepääsu tagamine otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või sellise tehnilise liidese kaudu, mis võimaldab toetusesaajate ja liikmesriikide süsteemide vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2.4.  Üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse ja juriidiliste isikute puhul ärisaladuse hoidmise tagamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ,(77) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ,(78) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)(79).

XIII LISA

SFC2021: liikmesriikide ja komisjoni vaheline elektrooniline andmevahetussüsteem – artikli 63 lõige 8

1.  Komisjoni ülesanded

1.1.  Tagada kogu liikmesriikide ja komisjoni vahel toimuva ametliku teabevahetuse jaoks loodud elektroonilise andmevahetussüsteemi (edaspidi „SFC2021“) toimimine. SFC2021 sisaldab vähemalt teavet, mis on ette nähtud käesoleva määruse kohaselt koostatud vormides.

1.2.  Tagada SFC2021 järgmised karakteristikud:

a)  interaktiivsed blanketid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud blanketid;

b)  automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajatepoolse kodeerimise vajadust;

c)  automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega;

d)  süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2021 kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha;

e)  süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus;

f)  varasemate andmete kättesaadavus seoses meetmeprogrammiga sisestatud kogu teabe puhul;

g)  kohtumenetlustes tõendina tunnustatava, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses elektroonilise allkirja kättesaadavus.

1.3.  Tagada SFC2021 infoturvapoliitika, mida kohaldatakse süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjaomastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602(80) ja selle rakenduseeskirjadele.

1.4.  Määrata üks või mitu isikut, kes vastutavad SFC2021 infoturvapoliitika määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2.  Liikmesriikide ülesanded

2.1.  Tagada, et nii käesoleva määruse artikli 65 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud programmi haldavad liikmesriigi asutused kui ka artikli 65 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud asutused, kes täidavad teatavaid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid, sisestavad SFC2021-sse teabe, mille edastamise eest nad vastutavad, ja kõik selle ajakohastatud versioonid.

2.2.  Tagada sellise teabe kontrollimine, mille on esitanud muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas.

2.3.  Tagada eespool nimetatud ülesannete lahusus SFC2021 või liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu, mis on SFC2021-ga automaatselt ühendatud.

2.4.  Määrata isik või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2021-le juurdepääsu õigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:

a)  tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad;

b)  teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust;

c)  kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga;

d)  taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud;

e)  teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust;

f)  tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes;

g)  võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega;

h)  teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2021 kasutajate suutlikkust täita lõikes 1 osutatud kohustusi või nende endi suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

2.5.  Kehtestada üksikisikute privaatsust ja isikuandmete kaitset ning juriidiliste isikute ärisaladust tagav kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ,(81) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ,(82) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1995/46/EÜ(83) ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

2.6.  Võtta vastu SFC2021-le juurdepääsu käsitlev riiklik, piirkondlik või kohalik infoturvapoliitika, mis põhineb kõigi SFC2021 kasutavate asutuste suhtes kohaldataval riskihinnangul ja milles käsitletakse järgmisi aspekte:

a)  süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infoturbe aspektid, kes vastutavad II jao punktis 3 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest.

b)  Selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide puhul, mis on ühendatud SFC2021-ga punktis 1 osutatud tehnilise liidese kaudu, turvameetmed, mis võimaldavad viia kõnealused süsteemid kooskõlla SFC2021 turvanõuetega ja hõlmavad järgmist:

i)  füüsiline turvalisus;

ii)  andmekandjate kontroll ja juurdepääsu reguleerimine;

iii)  säilitamise kontroll;

iv)  juurdepääsu ja salasõnade kontroll;

v)  järelevalve;

vi)  ühendus SFC2021-ga;

vii)  sideinfrastruktuur;

viii)  personalijuhtimine enne töölevõtmist, töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu;

ix)  vahejuhtumite lahendamine.

2.7.  Teha komisjonile taotluse korral kättesaadavaks punktis 2.6 osutatud dokument.

2.8.  Määrata SFC2021 riikliku, piirkondliku või kohaliku infoturvapoliitika säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest vastutav(ad) ning komisjoni poolt määratud ja punktis 1.4 osutatud isiku(te) kontaktisiku(te)na tegutsev(ad) isik(ud).

3.  Komisjoni ja liikmesriikide ühised ülesanded

3.1.  Tagada juurdepääs kas otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (veebiteenused), kasutades eelnevalt kindlaksmääratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2021 vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

3.2.  Näha ette kuupäev, mil liikmesriik edastab elektroonilise teabevahetuse käigus teabe elektrooniliselt komisjonile ja vastupidi; see kuupäev on asjaomase dokumendi esitamise kuupäev.

3.3.  Tagada, et ametlikke andmeid vahetatakse ainult SFC2021 kaudu (välja arvatud vääramatu jõu korral) ja et SFC2021-sse manustatud elektroonilistel vormidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed“) ei asendata struktureerimata andmetega ning et vasturääkivuste korral on struktureeritud andmed struktureerimata andmete suhtes ülimuslikud.

Vääramatu jõu, SFC2021 talitlushäire või SFC2021-ga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega või ajavahemikul 18.–26. detsember või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades käesolevas määruses sätestatud vorme; sel juhul loetakse esitamise kuupäevaks asjaomase dokumendi esitamise kuupäev. Kui vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, sisestab asjaomane isik paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata SFC2021-sse.

3.4.  Tagada SFC2021-portaalis avaldatud infoturbe tingimuste ning komisjoni poolt andmeedastuse turvalisuse tagamiseks SFC2021-s rakendatavate meetmete järgmine, eelkõige seoses punktis 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3.5.  Rakendada SFC2021-s salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagada nende tõhusus.

3.6.  Ajakohastada ja läbi vaadata igal aastal SFC-süsteemi infoturvapoliitika ning asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud infoturvapoliitikad tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral.

XIV LISA

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse vorm – artikli 63 lõige 9

1.  ÜLDANDMED

1.1.  Teabe esitaja:

–  liikmesriik:

–  programmi(de) nimetus(ed) ja CCI number(numbrid): (ühise juhtimis- ja kontrollisüsteemi korral kõik korraldusasutuse alla kuuluvad programmid):

–  peamise kontaktpunkti nimi ja e-posti aadress: (kirjelduse eest vastutav organ)

1.2.  Esitatud teabes kirjeldatakse olukorda seisuga: (pp/kk/aa)

1.3.  Süsteemi struktuur (üldteave ja voodiagramm, mis näitab juhtimis- ja kontrollsüsteemi kuuluvate asutuste/organite vahelisi organisatsioonilisi sidemeid)

1.3.1.  Korraldusasutus (nimi, aadress ja kontaktisik korraldusasutuses)

1.3.2.  Vahendusasutused (nimi, aadress ja kontaktisik vahendusasutustes)

1.3.3.  Raamatupidamisega tegelev üksus (nimi, aadress ja kontaktisikud raamatupidamisega tegelevad korraldusasutuses või programmi haldavas asutuses)

1.3.4.  Näidata, kuidas järgitakse programmi haldavate asutuste ülesannete lahususe põhimõtet eri asutuste vahel ja asutuse sees.

2.  KORRALDUSASUTUS

2.1.  Korraldusasutus ja tema peamised ülesanded

2.1.1.  Korraldusasutuse staatus (riiklik, piirkondlik või kohalik avalik või eraõiguslik organ) ja organ, kuhu see kuulub.

2.1.2.  Otseselt korraldusasutuse poolt täidetavate ülesannete kirjeldus.

2.1.3.  Kui see on asjakohane, siis iga vahendusasutuse kohta kõigi korraldusasutuse poolt talle delegeeritud tegevuste(84) ja ülesannete kirjeldus, vahendusasutuse andmed ja delegeerimisvorm. Viidata tuleks asjaomastele dokumentidele (kirjalikud lepingud).

2.1.4.  Korraldusasutuse poolt delegeeritud tegevuste ja ülesannete järelevalve kord.

2.1.5.  Raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub asjakohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemi muudetakse märkimisväärselt.

2.2.  Korraldusasutuse tegevuste ja ülesannetega seotud töökorralduse ja menetluste kirjeldus(85)

2.2.1.  Korraldusasutuse ülesannete, sh raamatupidamisülesande kirjeldus ja täidetud ülesanded.

2.2.2.  Kirjeldus selles kohta, kuidas eri ülesannete, sh raamatupidamisülesande raames tehtav töö on korraldatud, milliseid menetlusi kohaldatakse, millised ülesanded on delegeeritud (kui on), kuidas nende üle järelevalvet tehakse jne.

2.2.3.  Korraldusasutuse organisatsiooni skeem ja teave tema sidemete kohta muude (asutusesiseste või -väliste) organite või üksustega, mis täidavad artiklites 66–69 sätestatud ülesandeid.

2.2.4.  Märge korraldusasutuse eri ülesannetega seoses kavandatud vahendite kohta (sealhulgas vajaduse korral teave iga kavandatud tegevuse edasiandmise ja selle ulatuse kohta).

3.  RAAMATUPIDAMISEGA TEGELEV ÜKSUS

3.1.  Raamatupidamisega tegeleva üksuse staatus ning tema ülesannetega seotud organisatsiooni ja menetluste kirjeldus

3.1.1.  Raamatupidamisega tegeleva üksuse staatus (riiklik, piirkondlik või kohalik avalik või eraõiguslik organ) ja organ, kuhu see kuulub, kui see on asjakohane.

3.1.2.  Raamatupidamisega tegeleva üksuse tegevuste ja ülesannete kirjeldus vastavalt artiklile 70.

3.1.3.  Töökorralduse kirjeldus (töövood, protsessid, sisejaotus), millist korda millal kohaldatakse, kuidas selle üle järelevalvet tehakse jne.

3.1.4.  Märge eri raamatupidamisülesannetega seoses kavandatud vahendite kohta.

4.  elektrooniline SÜSTEEM

4.1.  Elektroonilis(t)e süsteemi(de) kirjeldus, sealhulgas vooskeem (kesk- või ühisvõrgusüsteem või süsteemidevaheliste linkidega detsentraliseeritud süsteem) järgmiseks otstarbeks:

4.1.1.  andmete elektrooniline salvestamine ja säilitamine iga tegevuse kohta, sh vajaduse korral andmed tegevuses osalevate isikute kohta ja näitajaid käsitlevate andmete liigendamine, kui see on määrusega ette nähtud;

4.1.2.  selle tagamine, et iga tegevuse arvestuskirjed salvestatakse ja säilitatakse ning et need kirjed toetavad maksetaotluste ja raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks vajalikke andmeid;

4.1.3.  komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku sektori toetuse kohta raamatupidamisarvestuse pidamine;

4.1.4.  kõigi artikli 92 lõike 5 kohaselt maksetaotlustest ja raamatupidamise aastaaruannetest mahaarvatud summade salvestamine ja sellise mahaarvamise põhjused;

4.1.5.  märge selle kohta, kas süsteemid toimivad tõhusalt ja nendega saab usaldusväärselt salvestada nimetatud andmeid kuupäeval, mil käesolev kirjeldus vastavalt punktile 1.2. koostatakse;

4.1.6.  elektroonilise süsteemi turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalike menetluste kirjeldamine.

XV LISA

Juhtkonna kinnitava avalduse vorm – artikli 68 lõike 1 punkt f

Mina/meie, allakirjutanu(d) (perekonnanimi, eesnimi, ametinimetus või ametikoht), rakenduskava (rakenduskava nimetus, komisjoni viitenumber) korraldusasustuse juhataja,

lähtudes (rakenduskava nimetus) rakendamisest 30. juunil (aasta) lõppenud aruandeaasta jooksul, lähtudes minu/meie hinnangust ja kogu teabest, mis on mulle/meile kättesaadav kuupäeval, mil raamatupidamise aastaaruanne esitati komisjonile, sealhulgas määruse (EL) xx/xx artikli 68 kohaste juhtimiskontrollide tulemustest ja 30. juunil .... (aasta) lõppenud aruandlusaasta eest komisjonile esitatud maksetaotluste hulgas sisalduvate kulude kohta tehtud auditite tulemustest,

ning võttes arvesse minu/meie kohustusi vastavalt määrusele (EL) xx/xx,

kinnitan/kinnitame käesolevaga järgmist:

a)  raamatupidamise aastaaruannetes on teave asjakohaselt esitatud, terviklik ja täpne ning kooskõlas määruse (EL) XX artikliga 92;

b)  raamatupidamise aastaaruannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavale õigusele ning neid on kasutatud ettenähtud otstarbel.

Kinnitan/kinnitame, et lõplikes auditiaruannetes või auditeerimise aastaaruannetes aruandeaasta kohta välja selgitatud eeskirjade eiramistega on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt tegeldud, eelkõige selleks, et täita artikli 92 nõudeid aruande esitamiseks, millega kinnitatakse, et eeskirjade eiramine on alla 2 % olulisuse läve.

Samuti kinnitan/kinnitame, et kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust praegu hinnatakse, on kuni hindamise lõpuni jäetud välja sertifitseeritud kulude aastaaruandest ja need võidakse lisada järgmise aruandeaasta vahemaksetaotlusesse.

Lisaks kinnitan/kinnitame rakenduskava näitajate, vahe-eesmärkide ja edusammudega seotud andmete usaldusväärsust.

Kinnitan/kinnitame ka, et kasutusele on võetud tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed, mille puhul võetakse arvesse sellega seoses avastatud riske.

Lõpuks kinnitan/kinnitame, et ei ole teadlik/teadlikud rakenduskava rakendamisega seotud mis tahes avaldamata asjaolust, mis võiks kahjustada ühtekuuluvuspoliitika mainet.

XVI LISA

Auditiarvamuse vorm – artikli 71 lõike 3 punkt a

Euroopa Komisjoni ... peadirektoraadile

1.   SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades [auditeerimisasutuse nimi], olles määruse (EL) nr […] artikli 65 lõike 2 tähenduses sõltumatu, olen auditeerinud

i)  1. juulil … [aasta] alanud ja 30. juunil … [aasta] lõppenud aruandeaasta raamatupidamisarvestust  (1) (dateeritud …) [raamatupidamisarvestuse komisjonile esitamise kuupäev] (edaspidi „raamatupidamisarvestus“),

ii)  nende kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud kõnealusel aruandeaastal (ja mis on esitatud raamatupidamisarvestuses), ning

iii)  juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist, ning kontrollinud vahendite haldaja kinnitust seoses programmiga [programmi nimetus ja viitenumber] (edaspidi „programm“),

et esitada auditiarvamus vastavalt artikli 71 lõikele 3.

2.   KORRALDUSASUTUSE KOHUSTUSED

[Korraldusasutuse nimi], kes on nimetatud programmiga seotud korraldusasutus, peab tagama artiklitega 66–70 kehtestatud ülesannete ja töökohustustega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise.

Lisaks peab [korraldusasutuse või, kui see on asjakohane, raamatupidamisülesandeid täitva asutuse nimi] tagama raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja õigsuse ning seda kinnitama, nagu on nõutud määruse (EL) nr [...] artiklis 70.

Kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikliga 68 peab korraldusasutus lisaks kinnitama, et raamatupidamisarvestusse kantud kulud on õiguspärased ja nõuetekohased ning vastavad kohaldatavatele õigusaktidele.

3.   AUDITEERIMISASUTUSE KOHUSTUSED

Vastavalt määruse (EL) nr […] artiklile 71 pean ma esitama sõltumatu arvamuse raamatupidamisarvestuse täielikkuse, õigsuse ja täpsuse kohta ning selle kohta, kas kulud, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud ning mis on deklareeritud raamatupidamisarvestuses, on õiguspärased ja nõuetekohased, ning kas kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt.

Samuti pean ma esitama arvamuse selle kohta, kas audit seab kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väited.

Programmiga seotud auditid tehti kooskõlas auditistrateegiaga ja need vastavad rahvusvaheliselt heakskiidetud auditeerimisstandarditele. Kõnealuste standardite kohaselt peab auditeerimisasutus täitma eetikanõudeid ning kavandama ja tegema auditeid, et saada põhjendatud kindlustunne auditiarvamuse esitamiseks.

Audit hõlmab menetlusi, mille kohaldamisega saadakse piisavalt asjakohaseid tõendeid allpool esitatud arvamuse tõenduseks. Kohaldatud menetlused sõltuvad audiitori professionaalsest hinnangust, k.a pettuse või eksimuse tõttu nõuete olulise täitmata jätmise ohu hindamine. Kohaldatud audititoimingud on minu arvates asjaoludele vastavad ning on kooskõlas määruse (EL) nr [...] nõuetega.

Ma leian, et auditi käigus kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane auditiarvamuse esitamiseks, [kui auditi ulatuse suhtes kehtivad mingid piirangud:] välja arvatud tõendusmaterjal, mis on nimetatud jaotises „Auditiulatuse piirangud“.

Programmiga seotud auditite käigus tehtud tähelepanekute kokkuvõte esitatakse määruse (EL) nr […] artikli 71 lõike 3 punkti b kohases auditeerimise aastaaruandes.

4.   AUDITIULATUSE PIIRANGUD

Kas

Auditi ulatusele ei olnud piiranguid.

või

Auditi ulatust piirasid järgmised asjaolud:

a)

b)

c)

….

[Märkida auditiulatuse mis tahes piirangud,(86) näiteks tõendavate dokumentide mis tahes puudumine, õigusmenetluse alla kuuluvad juhtumid ning prognoosid märkustega auditiarvamust käsitlevas punktis, kulude summa ja asjaomaste fondide panus ning ulatuspiirangu mõju auditiarvamusele. Vajaduse korral esitatakse sellekohased lisaselgitused auditeerimise aastaaruandes.]

5.   ARVAMUS

Kas

(märkusteta arvamus)

Minu arvates ja tehtud auditile tuginedes:

i)

raamatupidamisarvestus väljendab olukorda täpselt ja õiglaselt,

ii)

raamatupidamisarvestuses sisalduvad kulud on õiguspärased ja nõuetekohased(87),

iii)

juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt.

Auditeerimine ei sea kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väiteid.

või

(märkustega arvamus)

Minu arvates ja tehtud auditile tuginedes:

1)   Raamatupidamisarvestus

—  Raamatupidamisarvestus annab täpse ja õiglase ülevaate, [raamatupidamisarvestust käsitlevate märkuste korral, lisatakse järgmine tekst:] välja arvatud järgmised sisulised aspektid:

2)   Raamatupidamisarvestuses tõendatud kulude seaduslikkus ja korrektsus

—  Raamatupidamisarvestuses sisalduvad kulud on õiguspärased ja nõuetekohased, [raamatupidamisarvestust käsitlevate märkuste korral lisatakse järgmine tekst:] välja arvatud järgmised aspektid:

Märkuste mõju on väike [või märkimisväärne] ja vastab summale [...] (tõendatud kulude kogusumma eurodes).

3)   Auditiarvamuse koostamise ajal kehtinud juhtimis- ja kontrollisüsteemid

—  Kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt, [märkuste korral lisatakse järgmine tekst:] välja arvatud järgmised aspektid:

Märkuste mõju on väike [või märkimisväärne] ja vastab summale [...] (tõendatud kulude kogusumma eurodes).

Auditeerimine ei sea / seab [üleliigne maha tõmmata] kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väiteid.

[Kui tehtud audit seab kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väiteid, peab auditeerimisasutus esitama siin seda järeldust põhjendavad asjaolud.]

või

(eitav arvamus)

Minu arvates ja tehtud auditile tuginedes:

i)

raamatupidamisarvestus kajastab / ei kajasta [üleliigne maha tõmmata] olukorda täpselt ja õiglaselt, ja/või

ii)

raamatupidamisarvestusse kantud kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on / ei ole [üleliigne maha tõmmata] õiguspärased ja nõuetekohased, ja/või

iii)

kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib / ei toimi [üleliigne maha tõmmata] nõuetekohaselt.

Käesolev eitav arvamus põhineb järgmistel asjaoludel:

raamatupidamisarvestusega seotud olulised küsimused

ja/või [üleliigne maha tõmmata]

raamatupidamisarvestusse kantud selliste kulude seaduslikkus ja korrektsus, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud

ja/või [üleliigne maha tõmmata]

juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimisega seotud olulised küsimused (6)

Tehtud audit seab kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väited järgmiste asjaolude puhul:

[Auditeerimisasutus võib rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt lisada teatavaid asjaolusid rõhutava lõigu, mis ei mõjuta tema arvamust. Erandjuhtudel võib arvamuse avaldamisest loobuda(7).]

Kuupäev

Allkiri

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000006.png

(4)   Lisatakse Interregi programmide puhul.

(5)   Kui juhtimis- ja kontrollisüsteem on mõjutatud, tuleb arvamuses märkida asutus või asutused ja nende süsteemide asjaolu(d), mis ei vasta nõuetele ja/või ei toimi nõuetekohaselt, v.a juhul, kui see teave on juba selgelt esitatud auditeerimise aastaaruandes ja kui auditiarvamuse osas viidatakse seda teavet sisaldava(te)le aruande konkreetse(te)le osa(de)le.

(6)   Vt eelmist joonealust märkust.

(7)   Need erandjuhud peaksid olema seotud ettenägematute väliste asjaoludega, mis ei kuulu auditeerimisasutuse vastutusalasse.

XVII LISA

Auditeerimise aastaaruande vorm – artikli 71 lõike 3 punkt b

1.  Sissejuhatus

1.1  Auditeerimisasutus ja aruande koostamises osalenud muud asutused.

1.2  Võrdlusperiood (s.o aruandeaasta).

1.3  Auditeerimisperiood (mille vältel auditeerimine toimus).

1.4  Aruandega hõlmatud programm(id) ning selle/nende korraldusasutus(ed). Kui auditeerimise aastaaruanne hõlmab rohkem kui üht programmi või fondi, jaotatakse teave programmi ja fondi alusel ning igas osas esitatakse täpne teave konkreetse programmi ja/või fondi kohta.

1.5  Aruande ja vastava auditiarvamuse koostamiseks võetud meetmete kirjeldus. See punkt peaks hõlmama ka teavet selle kohta, kas auditeerimisasutus on kontrollinud kooskõla vahendite haldaja kinnitusega.

Interregi programmide puhul on punkti 1.5 vaja kohandada, et see kirjeldaks meetmeid, mis on võetud aruande koostamiseks vastavalt erieeskirjadele, mida kohaldatakse Interregi programmidega seotud tegevusauditite korral, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

2.  Juhtimis- ja kontrollisüsteemi(de) olulised muudatused

2.1  Üksikasjalikud andmed korraldusasutuste kohustustega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide mis tahes oluliste muudatuste kohta, eelkõige seoses ülesannete delegeerimisega vahendusasutustele ja selle vastavuse kinnitamisega artiklitele 66–70 ja 75, lähtuvalt auditeerimisasutuse tehtud auditist.

2.2  Teave laiendatud proportsionaalse korra kohaldamise kohta vastavalt artiklitele 77–79.

3.  Auditistrateegia muudatused

3.1  Auditistrateegia kõikide muudatuste üksikasjalik kirjeldus ja selgitus. Eelkõige märkige kõik muudatused, mis on tehtud valimi koostamise meetodis (vt punkt 5 allpool), ning selgitage, kas strateegiat on muudetud seoses laiendatud proportsionaalse korra kohaldamisega vastavalt määruse artiklitele 77–79.

3.2  Interregi programmide puhul on eespool esitatud punkti 1 vaja kohandada, et kirjeldada auditistrateegia muudatusi, mis on tehtud vastavalt erieeskirjadele, mida kohaldatakse Interregi programmidega seotud tegevusauditite korral, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

4.  Süsteemiauditid (vajaduse korral)

Käesolevat punkti kohaldatakse selliste auditeerimisasutuste puhul, kes ei kohalda kõnealuse aruandeaasta suhtes laiendatud proportsionaalset korda:

4.1  Nende asutuste (sh auditeerimisasutus) üksikasjalikud andmed, kes on auditeerinud programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist (edaspidi „süsteemiauditid“).

4.2  Tehtud auditite aluse kirjeldus, sh kohaldatav auditistrateegia, ning eelkõige riskihindamise metoodika ja tulemused, mis viisid konkreetse süsteemiauditite kava kindlaksmääramiseni. Riskihindamise ajakohastamist tuleb kirjeldada eespool punktis 3, mis hõlmab auditistrateegia muudatusi.

4.3  Allpool punktis 9.1 toodud tabeli puhul süsteemiaudititega, sealhulgas konkreetsete teemavaldkondadega seotud audititega seoses tehtud oluliste tähelepanekute ja nende alusel tehtud järelduste kirjeldus.

4.4  Märge selle kohta, kas kindlakstehtud eeskirjade eiramisi peeti olemuselt süsteemseks, ja võetud meetmetega seotud üksikasjade kohta, sealhulgas eeskirjade eiramisega seotud kulude suuruse ja nendega seotud mis tahes finantskorrektsioonide kindlaksmääramine kooskõlas määruse artikli 71 lõike 3 punktiga b ja artikliga 97.

4.5  Teave varasemate aruandeaastate süsteemiauditite auditisoovituste alusel võetud järelmeetmete kohta.

4.6  Rahastamisvahenditega või konkreetsete eeskirjadega (nt riigiabi, riigihanked, lihtsustatud kuluvõimalused, kuludega sidumata maksed) hõlmatud muude kululiikidega seotud eeskirjade eiramiste või puuduste kirjeldus, mis avastati süsteemiauditite käigus ja korraldusasutuse võetud järelmeetmed nende vajakajäämiste kõrvaldamiseks.

4.7  Pärast süsteemiauditeid saavutatud kindluse tase (madal/keskmine/kõrge) ja selle põhjendus.

5.  Tegevusauditid

Interregi programmide puhul on eespool esitatud punkte 5.1–5.10 vaja kohandada, et need kirjeldaks meetmeid, mis on võetud aruande koostamisel vastavalt erieeskirjadele, mida kohaldatakse Interregi programmidega seotud toimingute auditeerimisel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

5.1  Tegevusauditeid teostavad asutused (sh auditeerimisasutus), nagu on sätestatud artiklis 73.

5.2  Kasutatud valimi koostamise metoodika kirjeldus ja teave selle kohta, kas metoodika on auditistrateegiaga kooskõlas.

5.3  Märge statistilise valimi koostamisel kasutatud näitajate kohta ning valimi aluseks olevate arvutuste ning kohaldatud professionaalse hinnangu selgitus. Statistilise valimi koostamisel kasutatakse järgmisi näitajaid: olulisustase, usaldusväärsustase, valimikontrolli ühik, eeldatav veamäär, valikusamm, standardhälve, populatsiooniväärtus, populatsiooni suurus ja valimi suurus ning teave stratifitseerimise kohta. Valimi koostamise, summaarse veamäära ja jääkveamäära aluseks olevad arvutused on esitatud punktis 9.3 allpool sellises vormis, mis võimaldab mõista võetud peamisi meetmeid kooskõlas kasutatud konkreetse valimi koostamise meetodiga.

5.4  Raamatupidamisarvestuses sisalduvate summade, aruandeaastal vahemaksete taotlustes deklareeritud summade ja juhusliku valimi aluseks olnud populatsiooni (punktis 9.2 esitatud tabeli veerg A) kooskõlastav võrdlemine. Kooskõlastav võrdlemine hõlmab negatiivseid valimikontrolli ühikuid, kui finantskorrektsioonid on tehtud.

5.5  Kui on negatiivseid elemente, siis kinnitus selle kohta, et neid käsitatakse eraldi populatsioonina. Kõnealuste ühikute auditite põhitulemuste analüüs, keskendudes eelkõige selle kontrollimisele, kas finantskorrektsioonide kohaldamise otsused (mille on teinud kas liikmesriik või komisjon) on kantud raamatupidamisarvestusse tagasivõtmisena

5.6  Mittestatistilise valimimeetodi kasutamise korral, tuleb lisada meetodi kasutamise põhjused, audititega hõlmatud valimikontrolli ühikute protsent ning juhuslikkuse tagamiseks võetud meetmed, pidades silmas, et valim peab olema representatiivne.

Lisaks tuleb kirjeldada meetmeid, mis on võetud valimi piisava suuruse tagamiseks, et võimaldada auditeerimisasutusel koostada kehtiv auditiarvamus. Mittestatistilise valimimeetodi kasutamise korral tuleb arvutada ka summaarne (prognoositav) veamäär.

5.7  Tegevusauditite põhitulemuste analüüs, milles esitatakse:

1)  auditeeritud valimikontrolli ühikute arv ja vastav veasumma;

2)  veatüüp valimikontrolli ühikute kaupa(88);

3)  leitud vigade laad(89);

4)  kihtide(90) veamäär ja vastavate tõsiste puuduste või eeskirjade eiramiste veamäära ülempiir, algpõhjused, väljapakutud parandusmeetmed (sh juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamiseks) ja mõju auditiarvamusele.

Esitada lisaselgitused allpool punktides 9.2 ja 9.3 toodud andmete kohta, eelkõige seoses summaarse veamääraga.

5.8  Selgitused jooksva aruandeaastaga seotud finantskorrektsioonide kohta, mida korraldusasutus on rakendanud enne raamatupidamisarvestuse esitamist komisjonile ja mis on saadud tegevusauditite tulemusena, sealhulgas püsimääralised või ekstrapoleeritud korrektsioonid, mille tulemusena väheneb raamatupidamisarvestuses sisalduvate kulude jääkveamäär 2 %ni, mis on kooskõlas artikliga 92.

5.9  Summaarse veamäära ja jääkveamäära (esitatud allpool punktis 9.2) võrdlus olulisuse piirmääraga 2 %, et teha kindlaks, kas populatsiooni kohta on esitatud olulisi valeandmeid, ja mõju auditiarvamusele.

5.10  Üksikasjalikud andmed selle kohta, kas kindlakstehtud eeskirjade eiramisi peeti olemuselt süsteemseks, ja võetud meetmete kohta, sealhulgas abikõlbmatute kulude suuruse ja nendega seotud mis tahes finantskorrektsioonide kindlaksmääramine.

5.11  Teave selliste tegevusauditite alusel võetud järelmeetmete kohta, mis on tehtud Interregi programmidega ühise valimi põhjal, lähtudes konkreetsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse Interregi programmide tegevusauditite suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

5.12  Teave varasemate aruandeaastate tegevusauditite tulemuste alusel võetud järelmeetmete kohta, eelkõige seoses tõsiste süsteemsete puudustega.

5.13  Tabel, milles kajastatakse vigade liigitust, mis võib olla komisjoniga kokku lepitud.

5.14  Juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimisega seotud tegevusauditite peamiste tähelepanekute põhjal tehtud järeldused.

Interregi programmide puhul on punkti 5.14 vaja kohandada, et see kirjeldaks meetmeid, mis on võetud järelduste koostamiseks vastavalt erieeskirjadele, mida kohaldatakse Interregi programmidega seotud toimingute auditeerimisel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

6.  Raamatupidamisarvestuse auditid

6.1  Raamatupidamisarvestuse auditeid teinud asutused/üksused.

6.2  Auditeerimispõhimõtted, mida kasutati kontrollimaks, et raamatupidamisarvestus on täielik, täpne ja õige. See hõlmab viidet süsteemi- ja tegevusaudititega seoses tehtud auditeerimisele, mis on asjakohane raamatupidamisarvestusega seotud vajaliku kindlustunde saavutamiseks ja raamatupidamisaruannete projektide täiendavaks kontrollimist enne kui need komisjonile saadetakse.

6.3  Järeldused, mis on tehtud raamatupidamisarvestuse terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse auditeerimisel, sealhulgas märge raamatupidamisarvestuses tehtud ja väljenduvate asjakohaste finantskorrektsioonide kohta selliste järelduste järelmeetmetena.

6.4  Märge selle kohta, kas väljaselgitatud eeskirjade eiramisi peeti olemuselt süsteemseks, ja võetud meetmete kohta.

7.  Muu teave

7.1  Auditeerimisasutuse hinnang tehtud auditite käigus teatatud pettuste ja avastatud pettusekahtluste kohta (sh muude liikmesriigi või ELi asutuste teatatud juhud, mis on seotud auditeerimisasutuse tehtud tegevusaudititega) ning võetud meetmed. Teave juhtumite arvu, raskusastme ja asjaomaste summade kohta, kui need on teada.

7.2  Edasised sündmused, mis toimusid pärast aruandeaasta lõppu ja enne auditeerimise aastaaruande edastamist komisjonile ning mida võetakse arvesse kindluse taseme määramisel ja auditeerimisasutuse arvamuse koostamisel.

8.  Üldine kindlustase

8.1  Märge juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimisega seoses saavutatud üldise kindlustaseme kohta ja selgitus, kuidas selline tase süsteemi- ja tegevusauditite tulemusi kombineerides saavutati. Asjakohasel juhul peab auditeerimisasutus võtma arvesse ka liikmesriikides või Euroopa Liidus saadud muid auditeerimistulemusi.

8.2  Hinnang kõikide leevendamismeetmete kohta, mis ei ole seotud kohaldatud finantskorrektsioonidega, hinnang kohaldatud finantskorrektsioonide kohta ning vajaduse kohta täiendavate parandusmeetmete järele nii juhtimis- kui ka kontrollisüsteemide parandamise seisukohast ja hinnang mõju kohta ELi eelarvele.

9.  AUDITEERIMISE AASTAARUANDE LISAD

9.1  Süsteemiauditite tulemused

Auditeeritud asutus

Fond (mitut fondi hõlmavad programmid)

Auditi nimetus

Lõpliku auditiaruande kuupäev

Programm [Viitenumber ja programmi nimetus]

Üldhindamine (kategooria 1, 2, 3, 4)

[nagu on määratud tabelis 2 – määruse X lisa

Märkused

Põhinõuded (vastavalt asjaoludele)

[nagu on määratud tabelis 1 – määruse X lisa

1. põhinõue

2. põhinõue

3. põhinõue

4. põhinõue

5. põhinõue

6. põhinõue

7. põhinõue

8. põhinõue

9. põhinõue

10. põhinõue

 

 

Korraldusasutus

 

Vahendusasutus(ed)

Raamatupidamisülesandeid täitev asutus (kui neid ei täida korraldusasutus)

Märkus: Põhinõuded, mida käsitlevad lahtrid on tabelis tühjaks jäetud, ei kehti auditeeritud üksuse suhtes.

9.2  Tegevusauditite tulemused

Fond

Programmi viitenumber

Programmi nimetus

A

B

C

D

E

F

G

H

Summa eurodes vastavalt populatsioonile, millest valim võeti  (7)

Juhusliku valimi puhul auditeeritud aruandeaasta kulud

Juhuslikus valimis esinenud abikõlbmatute kulude summa

Summaarne veamäär

 (8)

Summaarse veamäära tõttu rakendatud korrektsioonid

Summaarne jääkveamäär

(F = (D * A) – E)

Muud auditeeritud kulud  (9)

Abikõlbmatute kulude summa muudes auditeeritud kuludes

Summa  (10)

%

 (11)

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000007.png

(1)   Nagu on määratletud määruse artikli 2 lõikes 29.

(2)   Juhuslik, süsteemne, anomaalne.

(3)   Näiteks: rahastamiskõlblikkus, riigihanked, riigiabi.

(4)   Eri kihtide veamäär avaldatakse juhul, kui kohaldati üldpopulatsiooni stratifitseerimist, mis hõlmab sarnaste omadustega allpopulatsioone, nt toiminguid, mis koosnevad programmist tehtavatest rahalistest maksetest rahastamisvahenditesse, suure väärtusega ühikute jaoks või fondidele (mitut fondi hõlmavate programmide korral).

(5)   Koguveamäärad, millest on maha arvatud eespool punktis 5.8 osutatud korrektsioonid, jagatuna kogupopulatsiooniga.

(6)   Üldine kindlustase vastab ühele määruse X lisa tabelis 2 esitatud neljast kategooriast.

(7)   Veerus A viidatakse populatsioonile, millest juhuslik valim on võetud, s.o korraldusasutuse / raamatupidamisülesandeid täitva asutuse raamatupidamissüsteemis kirjendatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlustesse ja millest on olemasolu korral maha arvatud negatiivsed valimikontrolli ühikud. Vajaduse korral esitatakse selgitused punktis 5.4.

(8)   Summaarne veamäär arvutatakse enne seda, kui tehakse finantskorrektsioonid seoses auditeeritud valimiga või juhusliku valimi aluseks olnud populatsiooniga. Kui juhuslik valim hõlmab rohkem kui üht fondi või programmi, on veerus D esitatud (arvutatud) summaarne veamäär seotud kogu populatsiooniga. Kui kasutatakse stratifitseerimist, esitatakse punktis 5.7 lisateave kihtide kaupa.

(9)   Vajaduse korral viidatakse veerus G täiendava valimiga seoses auditeeritud kuludele.

(10)   Auditeeritud kulude summa (kui kohaldatakse allvalimit, kantakse sellesse veergu üksnes tegelikult auditeeritud kuluartiklite summa).

(11)   Populatsiooniga seoses auditeeritud kulude protsentuaalne osakaal.

9.3  Juhusliku valimi koostamise, summaarse veamäära ja summaarse jääkveamäära aluseks olevad arvutused.

XVIII LISA

Auditistrateegia vorm – artikkel 72

1.   SISSEJUHATUS

a)  Auditistrateegiaga hõlmatud programm(id) (nimetus/nimetused ja komisjoni viitenumber/viitenumbrid (1)), fondid ja ajavahemik.

b)  Auditistrateegia koostamise, järelevalve ja ajakohastamise eest vastutav auditeerimisasutus ja mis tahes muud kõnealuse dokumendi väljatöötamises osalenud asutused.

c)  Viide auditeerimisasutuse staatusele (riiklik, piirkondlik või kohalik avaliku sektori asutus) ja asutus, kuhu see kuulub.

d)  Viide ülesande kirjeldusele, auditi põhimäärusele või liikmesriigi õigusaktidele (vajaduse korral), märkides auditeerimisasutuse ja tema vastutuse all auditeid tegevate muude asutuste ülesanded ja kohustused.

e)  Auditeerimisasutuse kinnitus, et auditeid tegevatel asutustel on nõutav funktsionaalne ja korralduslik sõltumatus.

2.   RISKIHINDAMINE

 

a)  Järgitava riskihindamismeetodi ning

b)  riskihindamise ajakohastamise sisekorra selgitus.

3.   METOODIKA

3.1.   Ülevaade

 

a)  Viide rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditele, mida auditeerimisasutus kohaldab oma audititöös.

 

b)  Teave selle kohta, kuidas määrab auditeerimisasutus kindlaks usaldatavustaseme standardsete juhtimis- ja kontrollisüsteemiga programmide ning laiendatud proportsionaalse korraga programmide puhul (põhielementide kirjeldus, auditi liik ja ulatus).

 

c)  Viide kehtivatele menetlustele, mille kohaselt koostatakse auditeerimise aastaaruanne ja auditiarvamus, mis esitatakse komisjonile vastavalt määruse artikli 71 lõikele 3, tehes Interregi programmide jaoks vajalikud erandid, lähtudes konkreetsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse Interregi programmide tegevusauditite suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48.

d)  Viide auditijuhenditele või -menetlustele, milles kirjeldatakse põhilisi auditietappe, sh komisjonile vastavalt määruse artikli 71 lõikele 3 esitatava auditeerimise aastaaruande koostamisel avastatud vigade liigitamist.

 

e)  Interregi programmide puhul viide konkreetsele auditeerimiskorrale ja selgitus selle kohta, kuidas kavatseb auditeerimisasutus tagada koostöö komisjoniga tegevusauditite puhul, mis hõlmavad Interregi programmide ühist valimit, mille komisjon koostab vastavalt määruse (EL) nr [...] [ETK määrus] artiklile 48.

f)  Interregi programmid, mille puhul võidakse nõuda täiendavat auditit, nagu on sätestatud määruse (EL) nr [ETK määrus] artiklis 48, (viide sellisel juhul kohaldatavale konkreetsele auditeerimiskorrale ja viide täiendava auditi järelmeetmetele).

3.2.   Juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise auditid (süsteemiauditid)

Auditeeritavad asutused ja süsteemiaudititega seotud põhinõuded. Loetelu peaks hõlmama kõiki asutusi, mis on valitud viimase kaheteistkümne kuu jooksul.

Vajaduse korral viide sellele auditiüksusele, kellele tugineb kõnealuseid auditeid tegev auditeerimisasutus.

Märge konkreetsetele teemavaldkondadele suunatud mis tahes süsteemiauditite kohta, näiteks:

a)  riigihanke-eeskirjade, riigiabi-eeskirjade, keskkonnanõuete ja muude kohaldatavate õigusaktide järgimisega seotud haldus- ja kohapealsete kontrollide kvaliteet ja arv;

b)  korraldus- või vahendusasutuse tegevuse kvaliteet projektide valikul ning halduskontrollide teostamisel;

c)  rahastamisvahendite loomine ja rakendamine rahastamisvahendeid rakendavate asutuste poolt;

d)  elektrooniliste süsteemide turvalisus ja toimimine ning nende koostalitlusvõime komisjoni elektroonilise andmevahetussüsteemiga;

e)  korraldusasutuse esitatud ning vahe-eesmärke, eesmärke ja programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme käsitlevate andmete usaldusväärsus;

f)  finantskorrektsioonid (mahaarvamised);

g)  tõhusate ja proportsionaalsete pettusevastaste meetmete rakendamine, mille aluseks on pettuste riskihindamine.

3.3.   Tegevusauditid (v.a Interregi programmid)

a)  Määruse artikli 73 kohaselt kasutatava valimimetoodika ja tegevusauditite suhtes kohaldatavate muude erimenetluste kirjeldus (või viide täpsustavale sisedokumendile), eelkõige seoses avastatud vigade, sh kahtlustatava pettuse liigitamise ja käsitamisega.

b)  Eraldi kirjeldus esitatakse nende aastate kohta, kui liikmesriik otsustab kohaldada ühe või mitme programmi puhul laiendatud proportsionaalset korda, nagu on sätestatud määruse artiklis 77.

3.4.  Interregi programmide tegevusauditid

a)  Audititulemuste ja leitud vigade määruse EL nr [ETK määrus] artikli 48 kohase käsitamise ning tegevusauditite suhtes kohaldatavate muude erimenetluste kirjeldus (või viide täpsustavale sisedokumendile), eelkõige seoses komisjoni poolt igal aastal koostatava ühise valimiga Interregi programmide jaoks.

b)  Eraldi kirjeldus esitatakse nende aastate kohta, kui Interregi programmide tegevusauditite ühine valim ei hõlma kõnealuse programmi toiminguid või valimikontrolli ühikuid.

Sellisel juhul esitatakse kirjeldus valimi koostamise metoodika kohta, mida auditeerimisasutus peab kasutatama, ja tegevusauditite jaoks kehtestatud muude konkreetsete menetluste kohta, eelkõige seoses avastatud vigade liigitamise ja käsitamisega.

3.5.   Raamatupidamisarvestuse auditid

Raamatupidamisarvestuse auditeerimisviisi kirjeldus.

3.6.   Vahendite haldaja kinnituse kontrollimine

Viide vahendite haldaja kinnituses esitatud väidete kontrollimiseks korraldusasutuse poolt auditiarvamuse koostamise eesmärgil loodud sisekorrale.

4.   KAVANDATUD AUDITEERIMINE

a)

Jooksva ja kahe järgmise aruandeaasta auditeerimisprioriteetide ja eesmärkide kirjeldus ja põhjendus koos selgitusega selle kohta, kuidas riskihindamise tulemused on seotud kavas oleva auditeerimisega.

b)

Süsteemiauditite (sh konkreetsete teemavaldkondadega seotud sihtotstarbeliste auditite) puhul jooksva aruandeaastaga ja kahe järgmise aruandeaastaga seotud auditiülesannete hinnanguline ajakava järgmiselt:

Auditeeritavad asutused või konkreetsed teemavaldkonnad

Viitenumber

Programmi nimetus

Auditeerimise eest vastutav asutus

Riskihindamise tulemus

20xx

Auditi eesmärk ja ulatus

20xx

Auditi eesmärk ja ulatus

20xx

Auditi eesmärk ja ulatus

5.   VAHENDID

a)

Auditeerimisasutuse organisatsiooniline struktuur

b)

Märge kavandatud vahendite eraldamise kohta jooksval aruandeaastal ja kahel järgmisel aruandeaastal (sh teave kõikide kavandatud allhangete ja nende ulatuse kohta, kui see on asjakohane).

20190327-P8_TA(2019)0310_ET-p0000008.png

(1)   Märkida ühise juhtimis- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud programmid, kui mitme programmi jaoks on loodud ühtne auditistrateegia.

XIX LISA

Maksetaotluste vorm – artikli 85 lõige 3

MAKSETAOTLUS

EUROOPA KOMISJON

___________________________________________________________________________________________________

Asjaomane fond(91):

<type="S" input="S" > (92)

Viitenumber:

<type="S" input="S">

Programmi nimetus:

<type="S" input="G">

Komisjoni otsus:

<type="S" input="G">

Komisjoni otsuse kuupäev:

<type="D" input="G">

Maksetaotluse number:

<type="N" input="G">

Maksetaotluse esitamise kuupäev:

<type="D" input="G">

Riiklik viitenumber (vabatahtlik):

<type="S" maxlength="250" input="M">

___________________________________________________________________________________________________

Vastavalt määruse (EL) nr 2018/yyyy [ühissätete määrus] artiklile 85 käsitletakse selles maksetaotluses aruandeaastat

alates(93)

<type="D" input="G">

kuni

<type="D" input="G">

Kulud prioriteetide ja piirkonnakategooriate kaupa vastavalt sellele, nagu need on kirjendatud raamatupidamisülesandeid täitva asutuse raamatupidamisarvestuses

(Sealhulgas rahastamisvahendisse tehtud programmi maksed (määruse artikkel 86))

Prioriteet

Toetuse arvutamise põhimõte (avaliku sektori toetus või kokku)(94)

Tegevuste sooritamisel toetusesaajate kantud ja toetusesaajate makstud rahastamiskõlblike kulude kogusumma artikli 85 lõike 3 punkti a ja artikli 85 lõike 4 tähenduses.

Tehniliseks abiks ettenähtud summa artikli 85 lõike 3 punkti b tähenduses.

Avaliku sektori makstud või makstava toetuse kogusumma artikli 85 lõike 3 punkti c tähenduses.

A

B

C

D

Prioriteet nr 1

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

 

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

VÕI

Kulud erieesmärkide kaupa, nagu need on kirjendatud korraldusasutuse raamatupidamisarvestuses

Kohaldatakse ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi suhtes

Erieesmärk

Toetuse arvutamise põhimõte (avaliku sektori toetus või kokku)

Tegevuste sooritamisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Tegevuste sooritamisel kantud avaliku sektori kulude kogusumma

A

B

C

Erieesmärk nr 1:

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 4 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artiklid 14 ja 15]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 2:

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 3:

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

 

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

_________________________________________________________________________________________________

______

Vormi kohandatakse automaatselt komisjoni viitenumbri põhjal. Näiteks regioonide kategooriaid mittesisaldavate programmide korral (Ühtekuuluvusfond, ETK, EMKF, kui see on asjakohane) või selliste programmide korral, mille prioriteetide (erieesmärkide) suhtes ei kohaldata kaasrahastamismäära, näeb tabel välja selline:

DEKLARATSIOON

Seda maksetaotlust kinnitades taotleb raamatupidamisülesandeid täitev asutus / korraldusasutus järgmiste summade tasumist.

Raamatupidamisülesandeid täitva asutuse nimel:

või

Raamatupidamisülesandeid täitva korraldusasutuse nimel:

<type="S" input="G">

MAKSETAOTLUS

FOND

 

Vähem arenenud piirkonnad

Üleminekupiirkonnad

Enam arenenud piirkonnad

Äärepoolseimad piirkonnad ja põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

A

B

C

D

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="G">

 

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

___________________________________________________________________________________________________

Vormi kohandatakse automaatselt komisjoni viitenumbri põhjal. Näiteks regioonide kategooriaid mittesisaldavate programmide korral (Ühtekuuluvusfond, ETK, EMKF, kui see on asjakohane) või selliste programmide korral, mille prioriteetide (erieesmärkide) suhtes ei kohaldata kaasrahastamismäära, näeb tabel välja selline:

või

Kohaldatakse ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi suhtes

Fond

 

Summad

<type="S" input="G">

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="G">

 

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="G">

 

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="G">

 

Meetmeliik 4 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artiklid 14 ja 15]

<type="Cu" input="G">

FOND

SUMMA

<type="S" input="G">

<type="Cu" input="G">

Makse tehakse järgmisele pangakontole:

Määratud asutus

<type="S" maxlength="150" input="G">

Pank

<type="S" maxlength="150" input="G">

BIC KOOD

<type="S" maxlength="11" input="G">

Pangakonto IBAN

<type="S" maxlength="34" input="G">

Konto omanik (kui erineb määratud asutusest).

<type="S" maxlength="150" input="G">

Liide: Teave programmist rahastamisvahenditesse tehtud maksete kohta, millele on viidatud määruse artiklis 86 ja mis on lisatud maksetaotlusesse (kumulatiivselt alates programmi algusest)

 

Esimeses maksetaotluses esitatud summa, mis maksti rahastamisvahendisse kooskõlas artikliga 86 (maksimaalselt [25 %] programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast.)

Vastav kontrollitud summa, nagu on osutatud artikli 86 lõikes 3(95)

A

B

C

D

Prioriteet

Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Artikli 86 tähenduses rahastamiskõlblike kuludena tegelikult tehtud programmi maksete kogusumma või tagatiste puhul võetud kulukohustustega seotud kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Prioriteet nr 1

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt

asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Vormi kohandatakse automaatselt komisjoni viitenumbri põhjal. Näiteks regioonide kategooriaid mittesisaldavate programmide korral (Ühtekuuluvusfond, ETK, EMKF, kui see on asjakohane) või selliste programmide korral, mille prioriteetide (erieesmärkide) suhtes ei kohaldata kaasrahastamismäära, näeb tabel välja selline:

 

Esimeses maksetaotluses esitatud summa, mis maksti rahastamisvahendisse kooskõlas artikliga 86 (maksimaalselt [25 %] programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast.)

Vastav kontrollitud summa, nagu on osutatud artikli 86 lõikes 3(96)

A

B

C

D

Prioriteet

Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Artikli 86 tähenduses rahastamiskõlblike kuludena tegelikult tehtud programmi maksete kogusumma või tagatiste puhul võetud kulukohustustega seotud kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Prioriteet nr 1

 

 

 

 

Prioriteet nr 2

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

või

Kohaldatakse ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi suhtes

 

Esimeses maksetaotluses esitatud summa, mis maksti rahastamisvahendisse kooskõlas artikliga 86 (maksimaalselt [25 %] programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast.)

Vastav kontrollitud summa, nagu on osutatud artikli 86 lõikes 3(97)

A

B

C

D

 

Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Artikli 86 tähenduses rahastamiskõlblike kuludena tegelikult tehtud programmi maksete kogusumma või tagatiste puhul võetud kulukohustustega seotud kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Erieesmärk nr 1:

 

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 2:

 

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 3:

 

 

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

XX LISA

Raamatupidamisarvestuse vorm – artikli 92 lõike 1 punkt a

ARUANDEAASTA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

<type="D" – type="D" input="S">

EUROOPA KOMISJON

___________________________________________________________________________________________________

Asjaomane fond(98):

<type="S" input="S" > (99)

Viitenumber:

<type="S" input="S">

Programmi nimetus:

<type="S" input="G">

Komisjoni otsus:

<type="S" input="G">

Komisjoni otsuse kuupäev:

<type="D" input="G">

Raamatupidamisarvestuse versioon:

<type="S" input="G">

Raamatupidamisarvestuse esitamise kuupäev:

<type="D" input="G">

Riiklik viitenumber (vabatahtlik):

<type="S" maxlength="250" input="M">

______________________________________________________________________________________________

DEKLARATSIOON

Programmi eest vastutav korraldusasutus kinnitab, et:

1)  raamatupidamisarvestus on terviklik, täpne ja õige, kirjendatud kulud vastavad kohaldatavatele õigusnormidele ning on seaduslikud ja korrektsed;

2)  fondispetsiifiliste määruste, määruse (EL, Euratom) nr [finantsmäärus] artikli 63 lõike 5 ning määruse artikli 68 punktide a–e nõuded on täidetud;

3)  artiklis 76 käsitletud dokumentide kättesaadavuse nõuded on täidetud.

Korraldusasutuse nimel:

<type="S" input="G">

1. liide: Raamatupidamisülesandeid täitva asutuse / korraldusasutuse raamatupidamissüsteemis kirjendatud summad

Prioriteet

Raamatupidamisülesandeid täitva asutuse raamatupidamissüsteemis kirjendatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on lisatud aruandeaasta maksetaotlustesse artikli 92 lõike 3 punkti a tähenduses.

A

Tehniliseks abiks ettenähtud summa artikli 85 lõike 3 punkti b tähenduses.

B

Avaliku sektori makstud või makstav asjakohase toetuse kogusumma artikli 92 lõike 3 punkti a tähenduses.

C

Prioriteet nr 1

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 4

 

 

 

Kokku

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Kõik kokku

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

või

Kohaldatakse ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi suhtes

Erieesmärk

Korraldusasutuse raamatupidamissüsteemis kirjendatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlustesse.

A

Tegevuse sooritamisel kantud vastavate avaliku sektori kulude kogusumma

B

Erieesmärk nr 1:

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 4 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artiklid 14 ja 15]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 2:

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

___________________________________________________________________________________________________

Vormi kohandatakse automaatselt komisjoni viitenumbri põhjal. Näiteks regioonide kategooriaid mittesisaldavate programmide korral (Ühtekuuluvusfond, ETK, EMKF, kui see on asjakohane) või selliste programmide korral, mille prioriteetide (erieesmärkide) suhtes ei kohaldata kaasrahastamismäära, näeb tabel välja selline:

Prioriteet

Raamatupidamisülesandeid täitva asutuse raamatupidamissüsteemis kirjendatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on lisatud aruandeaasta maksetaotlustesse artikli 92 lõike 3 punkti a tähenduses.

A

Tehniliseks abiks ettenähtud summa artikli 85 lõike 3 punkti b tähenduses.

B

Avaliku sektori makstud või makstav asjakohase toetuse kogusumma artikli 92 lõike 3 punkti a tähenduses.

C

Prioriteet nr 1

<type="Cu" input="M">

 

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

<type="Cu" input="M">

 

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

<type="Cu" input="M">

 

<type="Cu" input="M">

Kõik kokku

<type="Cu" input="G">

 

<type="Cu" input="G">

2. liide: Aruandeaasta jooksul tagasi võetud summad

Prioriteet

TAGASIVÕTMISED

 

Vahemaksete taotlustes esitatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Vastav avaliku sektori toetus

 

A

B

Prioriteet nr 1

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

 

 

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 4

 

 

Kokku

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

KÕIK KOKKU

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Aruandeaasta jooksul tagasivõetud summade jaotus vastavate kulude deklareerimise aruandeaasta kaupa

Seotud 30. juunil XX… lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Seotud 30. juunil … lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Vormi kohandatakse automaatselt komisjoni viitenumbri põhjal. Näiteks regioonide kategooriaid mittesisaldavate programmide korral (Ühtekuuluvusfond, ETK, EMKF, kui see on asjakohane) või selliste programmide korral, mille prioriteetide (erieesmärkide) suhtes ei kohaldata kaasrahastamismäära, näeb tabel välja selline:

Prioriteet

TAGASIVÕTMISED

 

Maksetaotlustes esitatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Vastav avaliku sektori toetus

 

A

B

Prioriteet nr 1

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

KÕIK KOKKU

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Aruandeaasta jooksul tagasivõetud summade jaotus vastavate kulude deklareerimise aruandeaasta kaupa

Seotud 30. juunil XX… lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Seotud 30. juunil … lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

või

Kohaldatakse ainult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi suhtes

Erieesmärk

TAGASIVÕTMISED

 

Maksetaotlustes esitatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma

Vastavad avaliku sektori kulutused

 

A

B

Erieesmärk nr 1:

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 4 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artiklid 14 ja 15]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 2:

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Erieesmärk nr 3:

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Kokku

 

 

Meetmeliik 1 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 1]

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Meetmeliik 2 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõige 2]

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Meetmeliik 3 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artikli 8 lõiked 3 ja 4]

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Meetmeliik 4 [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi / Sisejulgeolekufondi ning välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi määruse artiklid 14 ja 15]

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

KÕIK KOKKU

<type="Cu" input="G">

<type="Cu" input="G">

Aruandeaasta jooksul tagasivõetud summade jaotus vastavate kulude deklareerimise aruandeaasta kaupa

Seotud 30. juunil … lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Seotud 30. juunil … lõppeva aruandeaastaga (kokku)

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Eelkõige tegevusauditite tulemusel korrigeeritud summad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

2. liide: programmist rahastamisvahenditesse makstud summad (kumulatiivselt alates programmi algusest) – artikkel 86

 

Esimeses maksetaotluses esitatud summa, mis maksti rahastamisvahendisse kooskõlas artikliga 86 (maksimaalselt [25 %] programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast.)

Vastav kontrollitud summa, nagu on osutatud artikli 86 lõikes 3(100)

A

B

C

D

Prioriteet

Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Artikli 86 tähenduses rahastamiskõlblike kuludena tegelikult tehtud programmi maksete kogusumma või tagatiste puhul võetud kulukohustustega seotud kogusumma

Vastava avaliku sektori toetuse summa

Prioriteet nr 1

 

 

 

 

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 2

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Äärepoolseimad piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Prioriteet nr 3

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Vähem arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Üleminekupiirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">

Enam arenenud piirkonnad

<type="Cu" input="M">

<type="Cu" input="M">