Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0123(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0204/2018

Esitatud tekstid :

A8-0204/2018

Arutelud :

PV 03/07/2018 - 18
CRE 03/07/2018 - 18
PV 27/03/2019 - 8
CRE 27/03/2019 - 8

Hääletused :

PV 14/06/2018 - 7.9
CRE 14/06/2018 - 7.9
PV 04/07/2018 - 9.3
CRE 04/07/2018 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 04/04/2019 - 6.9
CRE 04/04/2019 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0341

Vastuvõetud tekstid
PDF 242kWORD 82k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Lõplik väljaanne
Autoveosektori muutustega kohanemine ***I
P8_TA(2019)0341A8-0204/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega (COM(2017)0281 – C8‑0169/2017 – 2017/0123(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0281),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0169/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0204/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 197, 8.6.2018, lk 38.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega
P8_TC1-COD(2017)0123

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Määruste (EÜ) nr 1071/2009(4) ja (EÜ) nr 1072/2009(5) rakendamisest saadud kogemused on näidanud, et kõnealustes määrustes sätestatud eeskirjad pakkusid mitme küsimuse puhul paranemisruumi.

(2)  Seni, ja kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni. Nende ettevõtjate arv, kes tegelevad nii riigisisese kui ka rahvusvahelise veotegevusega, on suurenenud. Selle tulemusena on mitu liikmesriiki otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju. Kõnealune säte tuleks välja jätta, et Et vältida võimalikke seaduselünki ja tagada 2,4 kuni 3,5‑tonnise lubatud täismassiga (koos haagisega) mootorsõidukeid rahvusvahelisteks vedudeks kasutavas sektoris professionaalsemaks muutmise miinimumtase ühiseeskirjade kehtestamise teel ja seeläbi ühtlustada kõikide ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi, samas kui ettevõtja stabiilset ja tõhusat toimimist ning asjakohast finantssuutlikkust käsitlevad nõuded tuleks muuta kohustuslikuks tuleks autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise nõudeid kohaldada kõikidele võrdselt, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust. Kuna käesolevat määrust kohaldatakse ainult ettevõtjate suhtes, kes veavad kaupu rendi või tasu eest, ei hõlma käesolev säte ettevõtjaid, kes teostavad vedusid omal kulul. [ME 110]

(2a)  Oma mõjuhinnangus prognoosib komisjon ettevõtjate jaoks ajavahemikul 2020–2035 säästu vahemikus 2,7–5,2 miljardit eurot. [ME 111]

(3)  Praegu on liikmesriikidel õigus seada tingimuseks, et autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks tuleb täita lisaks määruses (EÜ) nr 1071/2009 täpsustatud nõuetele täiendavad nõuded. See võimalus ei ole osutunud vajalikuks, et reageerida pakilistele vajadustele, ja on põhjustanud tegevusalale juurdepääsu suhtes erinevusi. Järelikult tuleks see tühistada.

(4)  Tuleb tagada, et Et võidelda nn varifirmade nähtuse vastu ning tagada siseturul aus konkurents ja võrdsed tegutsemistingimused, on vaja selgemaid asutamiskriteeriume, intensiivsemat seiret ja jõustamist ning paremat koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtjad asuksid peaksid asuma tegelikult ja jätkuvalt selles liikmesriigis ning juhiksid juhtima sealt oma tegevust transporditegevust ja teostama sisulist tegevust ka tegelikult sealt. Seepärast ja kogemusi arvestades on vaja täpsustada stabiilset ja tõhusat toimimist käsitlevaid sätteid ning neid rangemaks muuta, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust. [ME 112]

(5)  Niivõrd kui juurdepääs autoveo-ettevõtja tegevusalale sõltub asjaomase ettevõtja heast mainest, on vaja selgitusi seoses inimestega, kelle tegevust tuleb arvesse võtta; haldusmenetlustega, mida tuleb järgida, ja ooteaegadega, mis on seotud parandusmeetmetega, kui veokorraldaja on hea maine kaotanud.

(6)  Kuna riiklike maksueeskirjade rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada ausa konkurentsi tingimusi autoveoturul, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka.

(7)  Kuna töötajate lähetamist ja kabotaaži käsitlevate liidu eeskirjade ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada autoveoturgu ja töötajate sotsiaalkaitset, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka. [ME 113]

(8)  Arvestades seda, kui oluline on aus konkurents turul, tuleks kõnealuse küsimusega seotud liidu eeskirjade rikkumisi võtta arvesse veokorraldajate ja veoettevõtjate hea maine hindamisel. Komisjoni volitusi määratleda asjakohaste rikkumiste raskusaste tuleks vastavalt selgitada.

(9)  Riikide pädevatel asutustel on olnud raskusi nende dokumentide kindlaksmääramisel, mida veoettevõtjad võivad oma finantssuutlikkuse tõendamiseks esitada, eelkõige raamatupidamise aastaaruannete puudumisel. Selgitada tuleks ka eeskirju, mis käsitlevad finantssuutlikkuse tõendamiseks nõutavaid tõendeid.

(10)  Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevatel ettevõtjatel, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja kes tegelevad rahvusvahelise veotegevusega, peaks olema minimaalne finantssuutlikkus, millega tagatakse, et neil on olemas vahendid vedude stabiilseks ja pikaajaliseks korraldamiseks. Kuna aga asjaomased nende sõidukitega teostatavad veod on üldiselt piiratud suurusega, peaksid vastavad nõuded olema leebemad kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ettenähtust suurema massiga sõidukeid või autoronge. [ME 114]

(11)  Riiklikes elektroonilistes registrites sisalduv teave veoettevõtjate kohta peaks olema võimalikult täielik ja ajakohane, et asjakohaste eeskirjade täitmise tagamise eest vastutavatel riiklikel asutustel oleks uuritavatest ettevõtjatest piisav ülevaade. Eelkõige peaks teave, mis käsitleb ettevõtjate käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbreid, nende palgatud töötajate arvu, ja nende riskiastet ja nende põhilist finantsteavet, võimaldama määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 sätteid ning muid asjakohaseid liidu õigusakte riigisiseselt ja piiriüleselt paremini jõustada. . Et anda täitevametnikele – sealhulgas neile, kes teevad teedel korraldatavaid kontrolle – kontrollitavatest veoettevõtjatest selge ja täielik ülevaade, peaks neil olema lisaks otsene ja reaalajas juurdepääs kogu asjaomasele teabele. Seetõttu peaksid riiklikud elektroonilised registrid olema tõeliselt koostalitlusvõimelised ja neis sisalduvatele andmetele peaks olema otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide kõikidel määratud täitevametnikel. Seepärast tuleks riiklikke elektroonilisi registreid käsitlevaid eeskirju vastavalt muuta. [ME 115]

(12)  Määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas esitatud, igapäevase sõiduaja ületamisega seotud kõige raskemate rikkumiste määratlused ei ole vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006(6) sätestatud kehtiva asjakohase sättega. See vastuolu tekitab ebakindlust ja eri tavasid riikide ametiasutuste vahel ning põhjustab raskusi kõnealuste eeskirjade täitmise tagamisel. Seepärast tuleks seda määratlust selgitada, et tagada kahe määruse vaheline kooskõla.

(13)  Vastuvõtvas liikmesriigis mitteresidendist vedajate poolt ajutiselt teostatavaid riigisiseseid vedusid („kabotaažveod“) käsitlevad eeskirjad peaksid olema selged, lihtsad ja nende täitmise tagamine kerge, säilitades samal ajal siiani saavutatud liberaliseerimise taseme. [ME 116]

(14)  Tühisõitude vältimiseks peaksid konkreetsete piirangutega kabotaažveod olema lubatud vastuvõtvas liikmesriigis. Seepärast ning kontrollide lihtsustamiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks tuleks rahvusvahelistele vedudele järgnevate kabotaažvedude arvu piirang kaotada ning selliste vedude jaoks ettenähtud päevade arvu vähendada. [ME 117]

(14a)  Et vältida kabotaažvedude süstemaatilist tegemist, mis võiks tekitada siseriiklikku turgu moonutava alalise või pideva tegevuse, tuleks kabotaažvedude jaoks ühes vastuvõtvas liikmesriigis ettenähtud perioodi lühendada. Lisaks sellele ei tohiks vedajatel lubada teha samas vastuvõtvas liikmesriigis teatava ajavahemiku jooksul uusi kabotaažvedusid enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo. Selle sättega ei piirata rahvusvaheliste vedude teostamist. [ME 118]

(15)  Eeskirjade tulemuslik ja tõhus jõustamine on üks eeldusi siseturul ausa konkurentsi tagamiseks. Jõustamisvahendite edasine digiteerimine on vajalik selleks, et suurendada jõustamissuutlikkust, vähendada rahvusvaheliste veoettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, paremini jälgida suure riskiga veoettevõtjaid ning avastada pettusi. Et veodokumendid muutuksid paberivabaks, peaks tulevikus muutuma reegliks elektrooniliste dokumentide, eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohase elektroonilise saatelehe (eCMR) kasutamine. Selgitada tuleks, milliste vahendite abil saavad autoveo-ettevõtjad tõendada kabotaažvedusid käsitlevate eeskirjade täitmist. Selliste vahenditena tuleks käsitada elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis peaks lihtsustama asjakohaste tõendite esitamist ja nende käsitlemist pädevate asutuste poolt. Sel eesmärgil kasutatav formaat peaks tagama usaldusväärsuse ja autentsuse. Arvestades seda, et veo- ja logistikavaldkonnas kasutatakse üha rohkem tõhusat elektroonilist teabevahetust, on oluline tagada õigusraamistike sidusus ja sätted, mis käsitlevad haldusmenetluste lihtsustamist. [ME 119]

(15a)  Aruka sõidumeeriku kiire kasutuselevõtt on väga tähtis, kuna see võimaldab teedel korraldatavaid kontrolle tegevatel täitevasutustel rikkumisi ja kõrvalekaldeid kiiremini ja tõhusamalt avastada, mis tooks kaasa käesoleva määruse parema jõustamise. [ME 120]

(16)  Rahvusvahelist vedu käsitlevate eeskirjade sihtrühm on veoettevõtjad, keda nende poolt toime pandud rikkumiste tagajärjed mõjutavad. Selleks et vältida kuritarvitamisi ettevõtjate poolt, kes tellivad lepingulisi veoteenuseid autoveo-ettevõtjatelt, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused kaubasaatjatele ja ka ekspediitoritele, juhuks, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millega peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele, kui nad teavad, et veoteenustega, mida nad tellivad, kaasnevad määruse (EÜ) nr 1072/2009 sätete rikkumised. Kui lepingulisi veoteenuseid tellivad ettevõtjad tellivad selliseid teenuseid madala riskiastmega veoettevõtjatelt, tuleks nende vastutust vähendada. [ME 121]

16a)   Kavandatava Euroopa Tööjõuameti eesmärk on toetada ja hõlbustada riikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et saavutada asjakohase liidu õiguse mõjus jõustamine. Käesoleva määruse jõustamise toetamisel ja hõlbustamisel võib amet etendada olulist rolli, aidates edendada pädevate asutuste vahelist teabevahetust, toetades liikmesriike suutlikkuse suurendamisel töötajate vahetuse ja koolituse kaudu ning aidates liikmesriikidel korraldada kooskõlastatud kontrolle. See suurendaks liikmesriikide vastastikust usaldust, parandaks tulemuslikku koostööd pädevate asutuste vahel ja aitaks võidelda pettuse ning eeskirjade kuritarvitamise vastu. [ME 122]

(16b)   Autoveoalast õigusloomet tuleks tugevdada, et tagada Rooma I määruse tulemuslik kohaldamine ja täitmise tagamine nii, et töölepingutes kajastuks töötajate tavapärane töötamise koht. Rooma I määrust täiendavad ja on sellega otseselt seotud määruse (EÜ) nr 1071/2009 põhieeskirjad, mis peaksid aitama võidelda varifirmade vastu ning tagama asjakohased tingimused ettevõtete asutamiseks. Kõnealuseid eeskirju tuleb tugevdada, et tagada töötajate õigused, kui nad töötavad ajutiselt väljaspool riiki, kus on nende tavapärane töökoht, ja aus konkurents veoettevõtjate vahel. [ME 123]

(17)  Niivõrd kui käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatuse tase teatavates valdkondades, mida siiani pole liidu õigusega ühtlustatud, eelkõige kui see puudutab väikeste tarbesõidukitega teostavaid vedusid ja täitmise tagamise tavasid, ei suuda liikmesriigid selle eesmärke ehk konkurentsitingimuste ühtlustamist ja täitmise tagamise parandamist piisaval määral saavutada ning neid oleks seatud eesmärkide olemuse ja autovedude piiriülese olemuse tõttu parem saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  Selleks et võtta arvesse turumuutusi ja tehnika arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et parandada määruse (EÜ) nr 1071/2009 I, II ja III lisa; täiendada kõnealust määrust, koostades loetelu selliste raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni, ning muuta määruse (EÜ) nr 1072/2009 I, II ja III lisa. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes(7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)  Määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1071/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt a jäetakse välja; asendatakse järgmisega:"

„a) kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 2,4 tonni;

   aa) kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 3,5 tonni, ja kes tegelevad ainult siseriiklike vedudega;“; [ME 124]

"

ii)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) ettevõtjate suhtes, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil või kelle põhitegevus ei ole sõitjate autovedu.

Igasugust autovedu, mille eest ei saada tasu ja mis ei anna sissetulekut, eesmärk ei ole tekitada juhile või teistele isikutele tulu, nagu inimeste vedu teenuse osutamine heategevuslikul eesmärgil, või mis on ette nähtud üksnes isiklikuks kasutuseks alusel, tuleb käsitada üksnes mitteärilisel eesmärgil teostatava veona.“; [ME 125]

"

b)  lisatakse lõige 6:"

„6. Artikli 3 lõike 1 punkte b ja d ning artikleid 4, 6, 8, 9, 14, 19 ja 21 ei kohaldata kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.

Liikmesriigid võivad siiski:

   a) nõuda, et kõnealused ettevõtjad kohaldaksid mõningaid või kõiki esimeses lõigus osutatud sätteid;
   b) vähendada esimeses lõigus osutatud piirmäära kõigi või mõnede autoveoliikide puhul.“ [ME 126]

"

2)  Artikli 3 lõige 2 jäetakse välja.

3)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) omama ettevõtja tegevusega proportsionaalseid asjakohaseid ruume, kus on hoiul tema põhilised äridokumendid tal on võimalik pääseda juurde oma põhiliste äridokumentide kas elektroonilisel või mis tahes muul kujul originaalidele, eelkõige tema ärilepingud, raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, töölepingud, oma ärilepingutele, raamatupidamisdokumentidele, personalijuhtimisega seotud dokumentidele, töölepingutele, sotsiaalkindlustuse dokumentidele, kabotaaži, lähetamise ning sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid sisaldavatele dokumentidele ning kõik muud dokumendid kõigile muudele dokumentidele, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist;“; [ME 127]

"

aa)  lisatakse järgmine punkt:"

„aa) punktis b osutatud sõidukitega tehakse veolepingu raames asukohaliikmesriigis iga nelja nädala jooksul vähemalt üks kaupade peale- või mahalaadimine;“; [ME 128]

"

b)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) juhtima tõhusalt ja pidevalt oma haldus- ja äritegevust asjakohaste haldusvahendite vahendite abil selles liikmesriigis paiknevates punktis a osutatud ruumides;“; [ME 129]

"

c)  lisatakse punkt d:"

„d) haldama tõhusalt ja pidevalt punktis b osutatud sõidukitega teostatavat vedu selles liikmesriigis paiknevate asjakohaste tehniliste vahendite abil;“; [ME 130]

"

d)  lisatakse punkt e:"

„e) omama varasid ja värbama töötajaid proportsionaalselt ettevõtte tegevusega.“;

"

da)  lisatakse punkt f:"

„f) omama selget seost teostatavate vedude ja asukohaliikmesriigi vahel, tegevuskeskust ja juurdepääsu piisavale arvule parkimiskohtadele, mida punktis b osutatud sõidukid saavad korrapäraselt kasutada;“; [ME 131]

"

db)  lisatakse järgmine punkt g:"

„g) sõidukijuhte värbama ja palkama vastavalt asjaomases liikmesriigis töölepingute suhtes kohaldatavale õigusele;“; [ME 132]

"

dc)  lisatakse järgmine punkt h:"

„h) tagama, et tegevuskoht on koht, kus või kust töötajad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 593/2008* ja/või lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga tavapäraselt oma tööd teostavad.

_______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)(ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).“ [ME 133]

"

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui liikmesriigid teevad kindlaks, kas ettevõtja täidab nimetatud nõuet, võtavad nad arvesse ettevõtja, tema veokorraldajate, tegevdirektorite, partnerluse korral täisosanike, muude seaduslike esindajate ja liikmesriigi poolt määratavate asjakohaste isikute tegevust. Käesolevas artiklis viitamine süüdimõistmistele, karistustele või rikkumistele hõlmab ettevõtja enda, tema veokorraldajate, tegevdirektorite, partnerluse korral täisosanike, muude seaduslike esindajate ja liikmesriigi poolt määratud asjakohaste isikute süüdimõistmisi, karistusi või rikkumisi.“;

"

ii)  kolmanda lõigu punkti a lisatakse alapunkt vii:"

„vii) maksuõigus.“;

"

iii)  kolmanda lõigu punkti b lisatakse alapunktid xi ja, xii ja xiii:"

„xi) töötajate lähetamist;

   xii) lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust.;
   xiii) kabotaaži.“; [ME 134]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõike 1 kolmanda lõigu punkti b kohaldamisel, kui veokorraldaja või veoettevõtja on ühes või enamas liikmesriigis süüdi mõistetud raskes kuriteos või talle on määratud karistus IV lisas esitatud liidu eeskirjade kõige raskemate rikkumiste eest, viib asukohaliikmesriigi pädev asutus asjakohaselt ja õigeaegselt läbi haldusmenetluse, mis vajaduse korral hõlmab asjaomase ettevõtja valduste kohapealset kontrolli.

Vastavalt olukorrale on veoettevõtja veokorraldajal või muudel seaduslikel esindajatel õigus esitada haldusmenetluse käigus omapoolseid märkusi ja selgitusi.

Haldusmenetluse käigus hindab pädev asutus seda, kas konkreetsete asjaolude tõttu kujutaks hea maine kaotamine endast antud juhul ebaproportsionaalset meedet. Selle hindamise puhul võtab pädev asutus arvesse lõike 1 kolmandas lõigus osutatud riiklike ja liidu eeskirjade raskete rikkumiste arvu, samuti IV lisas esitatud liidu eeskirjade kõige raskemate rikkumiste arvu, mille eest veokorraldaja või veoettevõtja on süüdi mõistetud või talle karistus määratud. Igat sellist järeldust tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja õigustada.

Kui pädev asutus leiab, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, otsustab ta, et asjaomase ettevõtja maine on jätkuvalt hea. Sellise otsuse põhjendused kantakse riiklikku registrisse. Selliste otsuste arv märgitakse artikli 26 lõikes 1 osutatud aruandesse.

Kui pädev asutus leiab, et hea maine kaotamine ei oleks ebaproportsionaalne, viib süüdimõistmine või karistus hea maine kaotamiseni.“;

"

c)  lisatakse lõige 2a:"

„2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, koostades loetelu lõike 1 kolmanda lõigu punktis b osutatud liidu eeskirjade raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Liikmesriigid võtavad nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel.

Sel eesmärgil komisjon

   a) kehtestab kõige sagedamini esinevate rikkumiste kategooriad ja liigid;
   b) määratleb rikkumiste raskusastme vastavalt sellele, kui suur on nende poolt surma või tõsiste vigastuste põhjustamise oht ja või kui palju need võivad moonutada konkurentsi autoveoturul, sealhulgas halvendada veosektori töötajate töötingimusi; [ME 135]
   c) määrab kindlaks rikkumiste sageduse, mille ületamisel loetakse korduvad rikkumised raskemateks rikkumisteks, võttes arvesse veokorraldaja juhitud veotegevuses kasutatavate juhtide arvu.“

"

5)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõude täitmiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. Ettevõtja tõendab audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9 000 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 5 000 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ületab 3,5 tonni, ja 900 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Kaupade autoveo tegevusalal tegutsevad ettevõtjad, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, tõendavad audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et nende käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 1 800 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 900 eurot iga lisasõiduki kohta.“; [ME 136]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus kinnitatud raamatupidamise aastaaruannete puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu pangatagatis; finantsasutuse väljastatud dokument, millega antakse ettevõtjale juurdepääs krediidile või kindlustus, sealhulgas kutsealane vastutuskindlustus ühelt või mitmelt pangalt või finantsasutuselt, sealhulgas kindlustusasutustelt, või muu siduv dokument, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses on annab ettevõtjale lõike 1 esimeses lõigus täpsustatud summad kindlaks määratud summade kohta solidaartagatise.“ [ME 137]

"

5a)  Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Liikmesriigid võivad toetada jätkuõpet I lisas loetletud ainevaldkondades iga kolme aasta järel, tagamaks et lõikes 1 osutatud isik või isikud on piisavalt kursis oma valdkonnas toimunud arengutega.“ [ME 138]

"

6)  Artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega:"

„9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa muutmise kohta, et kohandada neid turumuutuste ja tehnika arenguga.“

"

7)  Artikli 11 lõike 4 kolmas lõik jäetakse välja.

8)  Artikli 12 lõike 2 teine lõik jäetakse välja. asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid kontrollivad vähemalt iga kolme aasta tagant, kas kõnealused ettevõtjad vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele.“ [ME 139]

"

9)  Artikli 13 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) juhul kui finantssuutlikkuse nõue ei ole täidetud, ei tohi tähtaeg ületada kuut kuud, et näidata, et kõnealust nõuet täidetakse jälle pidevalt.“

"

10)  Artikli 14 lõikele 1 lisatakse teine lõik:"

„Pädev asutus ei taasta veokorraldaja head mainet enne ühe aasta möödumist alates hea maine kaotamise kuupäevast.“

"

10a)   Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Juhul kui ja seni, kui ei ole võetud ühtegi parandusmeedet vastavalt siseriikliku õiguse asjaomastele sätetele, ei kehti sobimatuks kuulutatud veokorraldaja ametialase pädevuse tunnistus, millele on osutatud artikli 8 lõikes 8, mitte üheski liikmesriigis. Komisjon koostab loetelu parandusmeetmetest hea maine taastamiseks.“ [ME 140]

"

11)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

-ia)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) hea maine ja ametialase pädevuse nõuetele, mis on sätestatud artiklis 3, vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;“; [ME 141]

"

i)  lisatakse punktid g, h, i ja j:"

„g) artikli 5 punkti b kohaselt ettevõtja käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbrid;

   h) töötajate viimase kalendriaasta jooksul ettevõtja juures töötanud inimeste arv; [ME 142]
   i) koguvara, kohustused, omakapital ja viimase kahe aasta käive;
   j) ettevõtja riskiaste vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 9.“;

"

ia)  lisatakse punkt ja:"

„ja) viimase kuue kuu rahvusvaheliste autojuhtide töölepingud;“ [ME 143]

"

ii)  teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:"

Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e–j osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. [ME 144]

Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.“; [ME 145]

Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 14a kohaldamisel on punktis j osutatud andmed taotluse korral kättesaadavad kaubasaatjatele, ekspediitoritele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele.“; [ME 146]

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks et kõik andmed oleksid riiklikus elektroonilises registris ajakohastatud ja täpsed.“;

"

ba)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Piiriülese jõustamise mõjususe suurendamiseks tagavad liikmesriigid, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/480 osutatud Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu kogu liidus omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et lõikes 2 osutatud andmed on kõikide liikmesriikide kõikidele pädevatele täitevasutustele ja kontrolliasutustele reaalajas otseselt juurdepääsetavad.“; [ME 147]

"

bb)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühiseeskirjad ja neid ajakohastada, tagamaks, et riiklikud elektroonilised registrid on omavahel täielikult ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et mis tahes liikmesriigi pädeval asutusel või kontrolliasutusel on otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide riiklikele elektroonilistele registritele, nagu on sätestatud lõikes 5. Sellised ühiseeskirjad sisaldavad eeskirju, mis käsitlevad vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõimet, samuti erieeskirju, mis puudutavad andmetele juurdepääsu, andmete logisse salvestamist ja andmete järelevalvet.“; [ME 148]

"

c)  lõige 7 jäetakse välja.

12)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 18

Liikmesriikidevaheline halduskoostöö

1.  Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende riiklike kontaktpunktide nimed ja aadressid hiljemalt 31. detsembriks 2018. Komisjon koostab kõikide kontaktpunktide nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest kontaktpunktidega seotud muudatustest. Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd ning annavad kiiresti üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohast teavet, et hõlbustada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist. [ME 149]

1a.  Lõike 1 kohaldamiseks rakendatakse käesolevas artiklis ettenähtud halduskoostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012* loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis võimaldab kõigil ettevõtjatel esitada andmeid oma emakeeles. [ME 150]

2.  Liikmesriik, kes saab teate raske rikkumise kohta, millele on järgnenud süüdimõistev kohtuotsus või mille tõttu on määratud karistus teises liikmesriigis kahe viimase aasta jooksul, kannab selle rikkumise oma riiklikusse elektroonilisse registrisse.

3.  Liikmesriigid vastavad teiste liikmesriikide kõikide pädevate asutuste teabenõudele ning teevad vajaduse korral kontrolle, inspekteerimisi ja uurimisi seoses artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõude täitmisega nende territooriumil asutatud autoveo-ettevõtjate poolt. Liikmesriikide pädevate asutuste teabenõuded peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Seepärast peavad teabenõuded sisaldama usaldusväärseid tõendeid artikli 3 lõike 1 punkti a võimaliku rikkumise kohta. [ME 151]

4.  Kui teabenõude saanud liikmesriik leiab, et see ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest teabenõude esitanud liikmesriigile kümne viie tööpäeva jooksul. Teabenõude esitanud liikmesriik peab seda täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik teabenõude tagasi lükata. [ME 152]

5.  Kui teabenõude täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune liikmesriik sellest koos põhjendustega teabenõude esitanud liikmesriigile kümne viie tööpäeva jooksul, esitades nõuetekohase põhjenduse selle keerukuse või võimatuse kohta. Asjaomased liikmesriigid peavad teevad omavahel aru koostööd, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus. Juhul kui komisjoni teavitatakse püsivatest probleemidest teabevahetusel või püsivast, ilma piisava põhjenduseta keeldumisest teavet anda, võib komisjon pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikidega võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. [ME 153]

6.  Vastuseks lõike 3 alusel esitatud teabenõudele esitavad liikmesriigid nõutud teabe ning teevad nõutavad kontrollid, inspekteerimised ja uurimised kahekümne viieteistkümne tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on vastastikuselt kokku leppinud muu tähtaja või kui nad on teatanud teabenõude esitanud liikmesriigile, et see ei ole piisavalt põhjendatud, või lõigete 4 ja 5 kohasest raskusest või võimatusest, ja nimetatud raskustele ei ole lahendust leitud. [ME 154]

7.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikliga neile edastatud teavet kasutatakse üksnes küsimus(t)es, mille jaoks seda taotleti.

8.  Vastastikust halduskoostööd tehakse ja haldusabi antakse tasuta.

9.  Teabenõue ei takista pädevaid asutusi võtmast asjakohase siseriikliku või liidu õiguse sätete kohaselt meetmeid, et uurida ja ennetada käesoleva määruse väidetavaid rikkumisi.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

"

12a)  Lisatakse artikkel 18a:"

„Artikkel 18a

Kaasnevad meetmed

1.  Liikmesriigid võtavad kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada teabevahetust ametnike vahel, kes vastutavad liikmesriikidevahelise halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise ning käesolevas määruses sätestatud eeskirjade järgimise kontrollimise ja jõustamise eest.

2.  Komisjon osutab tehnilist ja muud tuge, et halduskoostööd veel rohkem parandada ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust, edendades muu hulgas töötajate vahetust ja ühiseid koolitusprogramme ning töötades välja, hõlbustades ja edendades parimate tavadega seotud algatusi. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigusi eelarvemenetluses, võib komisjon kasutada olemasolevaid rahastamisvahendeid liikmesriikide suutlikkuse jätkuvaks arendamiseks ja halduskoostöö parandamiseks.

3.  Liikmesriigid loovad vastastikuste eksperdihinnangute programmi, milles peavad osalema kõik pädevad täitevasutused, tagades nii kontrollivate kui ka kontrollitavate pädevate täitevasutuste asjakohase rotatsiooni. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest programmidest osana artiklis 26 osutatud iga kahe aasta järel esitatavast pädevate asutuste tegevusaruandest.“ [ME 155]

"

13)  Artikkel 24 jäetakse välja.

14)  Lisatakse artikkel 24a:"

Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 2 ja artikli 8 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

___________________

* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

"

15)  Artikli 25 lõige 3 jäetakse välja.

16)  Artiklile 26 lisatakse lõiked 3, 4 ja 5:"

„3. Liikmesriigid koostavad igal aastal aruande selliste mootorsõidukite või autorongide kasutamise kohta rahvusvahelistel vedudel kasutatavate ja nende territooriumil registreeritud mootorsõidukite kohta, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja edastavad selle komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juunil pärast aruandeperioodi lõppu. See aruanne sisaldab järgmist: [ME 156]

   a) nendele kaupade autoveo tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele antud lubade arv, kes kasutavad rahvusvahelisteks vedudeks ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni; [ME 157]
   b) selliste igal aastal liikmesriigis registreeritud, sõidukite rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite arv, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni; [ME 158]
   c) selliste iga aasta 31. detsembri seisuga liikmesriigis registreeritud, sõidukite rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite koguarv, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni; [ME 159]
   d) kuni 3,5‑tonnise mootorsõidukite, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ning mootorsõidukite, mille lubatud täismassiga mootorsõidukite või autorongide täismass on alla 2,4 tonni, hinnanguline osakaal kõikide liikmesriigis registreeritud sõidukite üldisest autoveoalasest tegevusest riigisiseste, rahvusvaheliste ja kabotaažvedude kaupa. [ME 160]

4.  Komisjoni poolt lõike 3 alusel kogutud teabe ja lisatõendite põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol kasutatavate mootorsõidukite või autorongide koguarvu muutumise kohta, mille lubatud täismass ei ületa koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta. [ME 161]

5.  Igal aastal annavad liikmesriigid komisjonile aru nende poolt artikli 18 lõigete 3 ja 4 kohaselt esitatud teabenõuetest, teistelt liikmesriikidelt saadud vastustest ja meetmetest, mida nad on saadud teabe alusel võtnud.“ [ME 162]

"

16a)  lisatakse lõige 5a:"

„5a. Komisjon esitab lõike 5 alusel kogutud teabele ja täiendavatele tõenditele tuginedes hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, mis käsitleb liikmesriikide halduskoostöö ulatust, kõiki sellega seonduvaid võimalikke puudusi ja võimalikke viise, kuidas koostööd parandada. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.“ [ME 163]

"

17)  IV lisa punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:"

„b) maksimaalse igapäevase sõiduaja ületamine igapäevase tööperioodi jooksul 50 % võrra või rohkem.“

"

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 1072/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Tühjade konteinerite või kaubaaluste vedu käsitatakse kaupade veona rendi või tasu eest kõikidel juhtudel, kui selle suhtes kohaldatakse veolepingut.“

"

1a)  Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesoleva määruse artikli 8 lõigetes 2 ja 2a osutatud tähtaegu kohaldatakse ka kaupade rahvusvahelise autoveo suhtes kombineeritud veo esimesele ja/või viimasele riigisisesele etapile, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 92/106/EMÜ.“ [ME 164]

"

1b)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. See transiitteekond jäetakse siiski töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja. Määrust ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.“ [ME 165]

"

1c)  Lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega jääb alla 2,4 tonni;“ [ME 166]

"

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 6 asendatakse järgmisega:"

„6) „kabotaažveod” – rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed veod, mida teostatakse vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt ja mis hõlmavad vedu alates kaupade pealevõtmisest ühes või mitmes laadimiskohas kuni nende kättetoimetamiseni ühte või mitmesse kättetoimetamiskohta vastavalt saatekirjale;“;

"

aa)  Lisatakse järgmine punkt:"

„7a) „transiit“ – koormaga vedu sõidukiga läbi ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi, mille puhul lähte- ja sihtkoht ei ole neis liikmesriikides või kolmandates riikides.“ [ME 167]

"

3)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

-a)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„ba) kes teostab rahvusvahelist vedu sõidukitega, mis on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014* artiklis 3 ja II peatükis sätestatud aruka sõidumeerikuga.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“; [ME 168]

"

a)  lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Komisjoni on õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmise kohta, et kohandada ühenduse litsentsi maksimaalset kehtivusaega turumuutustega.“;

"

b)  lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.“

"

4)  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et kohandada seda tehnika arenguga.“

"

5)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui saabuva rahvusvahelise veoga teisest liikmesriigist või kolmandast riigist vastuvõtvasse liikmesriiki veetud veosed on kohale toimetatud, lubatakse lõikes 1 osutatud vedajal teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul sama sõiduki mootorsõidukiga kabotaažvedusid vastuvõtvas liikmesriigis või piirnevates liikmesriikides. Kabotaažveo raames toimuv viimane koorma mahalaadimine leiab aset viie kolme päeva jooksul alates saabuva rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis, mis peab olema sätestatud kohaldatavas veolepingus.“; [ME 169]

"

aa)  Lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Pärast lõikes 2 osutatud kolmepäevase ajavahemiku lõppemist ei ole vedajatel lubatud teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul selle autorongi mootorsõidukiga kabotaažvedusid samas vastuvõtvas liikmesriigis 60 tunni jooksul pärast naasmist vedaja asukohaliikmesriiki ja enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo.“; [ME 170]

"

b)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Riigisisese autoveo teenuseid, mida vastuvõtvas liikmesriigis osutab mitteresidendist vedaja, käsitatakse käesoleva määrusega kooskõlas olevatena üksnes juhul, kui vedaja esitab selged tõendid eelneva rahvusvahelise veo kohta.“;

"

c)  lisatakse lõige 4a:"

„4a. Lõikes 3 osutatud tõendid esitatakse või edastatakse vastuvõtva liikmesriigi volitatud kontrollametnikule nõudmisel ja teel toimuva kontrolli vältel. Need võib esitada Liikmesriigid peavad aktsepteerima tõendeid, mis on esitatud või edastada edastatud elektrooniliselt, kasutades muudetavat struktureeritud formaati, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohast elektroonilist saatelehte (nt eCMR).* Teel toimuva kontrolli jooksul on juhil lubatud võtta ühendust peakontori, veokorraldaja või muu isiku või üksusega, kes võib anda lõikes 3 osutatud tõendeid.“ [ME 171]

_________________

* Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohane elektrooniline saatekiri.“

"

5a)  Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„ea) töötasu ja tasuline põhipuhkus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ* artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).“ [ME 172]

"

6)  Artikli 10 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Komisjon tutvub olukorraga eelkõige asjakohaste andmete põhjal ja otsustab pärast konsulteerimist määruse (EL) nr 165/2014* artikli 42 lõike 1 kohaselt loodud komiteega ühe kuu jooksul alates liikmesriigi taotluse kättesaamisest, kas kaitsemeetmed on vajalikud või mitte, ning kui need on vajalikud, võtab need vastu.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“

"

7)  Lisatakse artikkel 10a:"

Artikkel 10a

Kontrollid Arukas täitmise tagamine [ME 173]

1.  Liikmesriigid korraldavad kontrolle nii, et alates 1. jaanuarist 2020 kontrollitakse igal kalendriaastal vähemalt 2 % kõikidest Et jätkata käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil tehtud kabotaažvedudest kohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Alates 1. jaanuarist 2022 suurendavad nad seda protsenti vähemalt kuni 3 %‑ni. Selle protsendi suuruse arvutamisel võetakse aluseks kogukabotaažvedu liikmesriigis tonnkilomeetrites aastal t‑2 vastavalt Eurostati andmetele. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele. [ME 174]

1a.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ettenähtud kontrollid hõlmavad vajaduse korral kabotaažvedude kontrolli. [ME 175]

2.  Liikmesriigid võtavad sihikule ettevõtjad, kelle puhul on olemas suurem risk, et nad rikuvad käesoleva peatüki sätteid, mida nende suhtes kohaldatakse. Sel eesmärgil käsitavad liikmesriigid riskiastme hindamise süsteemi raames, mille liikmesriigid on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artikli 9 alusel ning mida on laiendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009** artiklile 12, selliste rikkumiste riski iseseisva riskina.

2a.  Lõike 2 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs asjaomasele teabele ja andmetele, mis on salvestatud, töödeldud või säilitatud määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt ning elektroonilistes veodokumentides, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohased elektroonilised saatelehed (eCMR). [ME 176]

2b.  Liikmesriigid annavad juurdepääsu neile andmetele vaid käesolevas määruses kindlaks määratud õigusaktide rikkumisi kontrollima volitatud pädevatele asutustele. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõigi oma territooriumil asuvate pädevate asutuste kontaktandmed, kellele nad on otsustanud anda juurdepääsu nimetatud andmetele. Komisjon koostab hiljemalt […] kõigi pädevate asutuste nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teatavad viivitamatult kõigist selle nimekirja hilisematest muudatustest. [ME 177]

2c.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:

   a) niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;
   b) pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide lõikes;
   c) punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus eristatuna andmete kategooriate lõikes, kui see on asjakohane. [ME 178]

2d.  Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni on vaja otstarbeks, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, tuleb need hävitada. [ME 179]

3.  Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone kabotaažvedude kontrollimiseks teel, mis võivad kattuda kontrollidega, mis viiakse läbi vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 5. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi ametiasutused, kes vastutavad autoveoalaste eeskirjade täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009**** artikli 18 lõikele 1 määratud riiklikud kontaktpunktid vahetavad pärast Liikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud teeäärseid kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta. [ME 180]

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).“

"

8)  Lisatakse artiklid 14a ja 14b:"

Artikkel 14a

Vastutus

Liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele II ja III peatüki mittejärgimise eest, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millega teavad või peaksid eeldatavalt teadma, et nende tellitavate veoteenustega kaasnevad käesoleva määruse rikkumised.

Kui kaubasaatjad, ekspediitorid, peatöövõtjad ja alltöövõtjad tellivad veoteenuseid direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud madala riskiastmega veoettevõtjatelt, ei karistata neid rikkumiste eest, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et nad olid rikkumistest teadlikud. [ME 181]

Artikkel 14b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõigete 2 ja 4 ning artikli 5 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

___________________

* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

"

9)  Artikkel 15 jäetakse välja.

10)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 17

Aruandlus

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks nende vedajate arvu, kes on eelneva aasta 31. detsembri seisuga ühenduse tegevuslubade omanikud, ja kinnitatud ärakirjade arvu, mis vastab kõnealusel kuupäeval veonduses kasutatavate sõidukite arvule.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal välja antud juhitunnistuste arvu ja juhitunnistuste koguarvu eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma artikli 10a kohaselt vastu võetud jõustamise strateegia. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal vastavalt artiklile 10a tehtud kabotaažvedude jõustamistoimingud, sealhulgas vajaduse korral tehtud kontrollide arvu. See teave sisaldab kontrollitud sõidukite arvu ja kontrollitud tonnkilomeetrite arvu. [ME 182]

3a.  Komisjon koostab 2022. aasta lõpuks aruande liidu autoveoturu kohta. Kõnealune aruanne sisaldab turuolukorra analüüsi, sealhulgas hinnangut kontrollide tõhususele, ja analüüsi töötingimuste arengu kohta kutsealal. [ME 183]

"

Artikkel 3

Läbivaatamine

1.  Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist ja eelkõige määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklit 8 muutva artikli 2 mõju … [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjoni aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik.

2.  Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist analüüsib komisjon korrapäraselt käesolevat määrust ning esitab selle tulemuste aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [xx].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)ELT C 197, 8.6.2018, lk 38.
(2)ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.
(3)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
(7)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 6. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika