Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0210(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0176/2019

Esitatud tekstid :

A8-0176/2019

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 14
CRE 03/04/2019 - 14

Hääletused :

PV 04/04/2019 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0343

Vastuvõetud tekstid
PDF 428kWORD 149k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I
P8_TA(2019)0343A8-0176/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 (COM(2018)0390 – C8‑0270/2018 – 2018/0210(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0390),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0270/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0176/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 104.
(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 9.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 [ME 1. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.]
P8_TC1-COD(2018)0210

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF). [ME 1. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.]Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), merestrateegia raamdirektiivi, liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse rakendamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja, sealhulgas mere bioloogiliste ressursside elusressursside ja elupaikade kaitse, kestlik vesiviljelus, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine kasv, kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade jõukus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt kestlikult majandatud mered ja ookeanid. EMKVFist antav toetus peaks aitama vastata nii tootjate kui ka tarbijate vajadustele. [ME 276]

(1a)   Euroopa Parlament toonitab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks kasvama 30 %‑ni. [ME 4]

(1b)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi 2018. aasta ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on üldkehtivad põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud liidu poliitikavaldkonnad. Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel teerajajaks, ja pidas kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud. Seetõttu nõuab parlament kestliku arengu eesmärkide integreerimist kõigisse järgmise finantsraamistiku kohastesse liidu poliitikameetmetesse ja algatustesse. Lisaks kordab ta, et tugevam ja sihikindlam liit on võimalik vaid juhul, kui selleks eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid. Seepärast nõuab Euroopa Parlament, et jätkuvalt toetataks kehtivaid tegevuspoliitikaid, eelkõige selliseid aluslepingutes sätestatud liidu kauaaegseid poliitikavaldkondi nagu ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, kuna need toovad liidu kodanikele reaalset kasu. [ME 5]

(1c)   Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis rõhutati kalandussektori, merekeskkonna ja sinise majanduse sotsiaal-majanduslikku ja ökoloogilist tähtsust ning nende panust liidu kestlikku sõltumatusse toiduga varustamisel, pidades silmas, et need aitavad tagada Euroopa vesiviljeluse ja kalanduse kestlikkuse ja leevendada nende keskkonnamõju. Lisaks nõudis Euroopa Parlament, et säilitataks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames kalandusele eraldatavad summad ning et merendusküsimustele eraldatavaid assigneeringuid suurendataks vastavalt uutele kavandatavatele sinisesse majandusse sekkumistele. [ME 6]

(1d)   Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta rõhutatakse, et liidu kaasava Euroopa eesmärkide täitmiseks tuleb võidelda diskrimineerimise vastu, mistõttu kõigis uue mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvates liidu algatustes ja poliitikavaldkondades tuleb ette näha rahaeraldised soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks. [ME 7]

(1e)   EMKVF peaks lugema esmatähtsaks väikesemahulise kalapüügi toetamise, et leevendada sellele valdkonnale spetsiifilisi probleeme ning toetada nii asjaomaste kalavarude kestlikku majandamist kohalikul tasandil kui ka rannikukogukondade arengut. [ME 8]

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana, kellele äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume arvesse võttes kuuluvad maailma suurimad merealad, on liidust saanud ja maailma suuruselt viienda viies mereandide tootjana vastutab liit suurel määral tootja ja tal on suur vastutus ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev ja ökoloogiliste võimaluste piires arenev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid. [ME 277]

(2a)  Kestlik kalandus ning mere- ja magevee-vesiviljelus suurendavad oluliselt liidu toiduga kindlustatust, töökohtade loomist ja säilitamist maapiirkondades ning looduskeskkonna ja eelkõige elurikkuse kaitset. Kalandus- ja vesiviljelussektori toetamine ja arendamine peaks olema liidu järgmise kalanduspoliitika keskmes. [ME 10]

(3)  Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] (edaspidi „ühissätete määrus“),(4) mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFi EMKVFi jagatult täidetava osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse toetuskõlbulikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised. Vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] tuleks fondide, sealhulgas EMKFi EMKVFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust kirjeldada partnerluslepingus.

(4)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] (edaspidi „finantsmäärus“),(5) ning nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Aluslepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(5)  Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga EMKVFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega ning liikmesriikide ja piirkondade vahelist koostoimet. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) … [määrus InvestEU kohta](6). [ME 11]

(6)  EMKFist EMKVFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsi püüdes suurendada kalapüügist saadavat tulu, edendada sektoris töökohti, millega kaasnevad õigused, tagada tootjatele õiglasi hindu, suurendada kalapüügist saadavat lisaväärtust ning toetada väärtusahelas kalapüügile eelnevaid ja järgnevaid tegevusi. Toetusel peaks olema konkreetne Euroopa lisaväärtus. [ME 12]

(7)  Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise prognoositud reeglite eiramise riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist. [ME 13]

(8)  Määruses (EL) …(7) sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi EMKVFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot eelarvet tuleks suurendada aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes vähemalt 10 %. EMKFi Selle vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 87 % eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 13 % eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks aastate 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi osakaaludele aastatel 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, mere- ja rannikualade elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning teadmiste kogumiseks, samas kui püügitegevuse erakorraliseks alaliseks ja ajutiseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks laevadesse investeerimiseks ettenähtud summasid tuleks piirata. [ME 14]

(8a)  Vesiviljelussektori tähtsuse tõttu peaksid sellele ja eelkõige magevee-vesiviljelusele eraldatud liidu rahalised vahendid jääma praeguse eelarveperioodiga võrdsele tasemele. [ME 15]

(9)  Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus Vajaduse tõttu täita CO2‑heitega seotud eesmärgid, Pariisi kokkuleppe CO2-heite sihteesmärgid tuleks kliimameetmetele kulutada vähemalt 30 % liidu eelarvest. Samuti tuleb suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge, milline majandus areneb ökoloogiliste võimaluste piires ning on olnud ja peab jätkuvalt olema oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu (näiteks laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd). Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning ja EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama võiks kasutada uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEU näiteks InvestEUd. [ME 16]

(9a)   Pikaajalist kestlikkust ohustavate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks peaksid investeeringud sinisesse majandusse tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Investeeringute keskkonnamõju hindamiseks vajaliku teabe või oskusteabe puudumise korral peaksid nii avalik kui ka erasektor järgima ettevaatuspõhimõtet, et mitte teha midagi, millel võiks olla kahjulik mõju. [ME 17]

(10)  EMKF EMKVFpeaks tuginema neljale viiele prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside sealhulgas mere elusressursside kaitsmise edendamine; säästva vesiviljeluse kindlustamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse kalandus- ja turgude vesiviljelusturu ja töötleva tööstuse kaudu; säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ning ranniku- ja jõukate rannikukogukondade soodustamine sisemaakogukondade jõukuse ja majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel. [ME 18]

(10a)  Prioriteetide täpsustamiseks võiks loetleda liidu konkreetsed eesmärgid – see selgitaks, milleks fondi võib kasutada ja suurendaks fondi tõhusust. [ME 19]

(11)  2020. aasta järel peaks EMKF EMKVF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühissätete määrus] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud kuuluvad käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadega prioriteetide alla. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks tuleb kehtestada üldine keeld investeerida püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld, koos teatavate põhjendatud eranditega. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega. [ME 20]

(12)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena (14. eesmärk) ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele sellele eesmärgile ja rakendamisele selle täitmisele. Selle raames Sellega seoses on liit kohustunud: edendama ökoloogiliste võimaluste piires arenevat säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise ökosüsteemipõhise käsitlusega, bioloogiliste ressursside kaitse eelkõige (arvestades liikide ja elupaikade tundlikkust merel toimuva inimtegevuse suhtes) elusressursside ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ülepüüki ja ülepüüki liigset püügivõimsust; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügile kalapüüki ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Soovitud tulemust peaksid aitama saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevad läbirääkimised. Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki soodustavad ülepüüki ja laevastike liigset püügivõimsust. Liidu säästev kalandussektor ning mere- ja magevee-vesiviljelus toetavad olulisel määral ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. [ME 21]

(12a)   Lisaks peaks EMKVF aitama kaasa teiste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eeskätt võetakse käesolevas määruses arvesse järgmisi kestliku arengu eesmärke:

   1. eesmärk (kaotada vaesus): EMKVFi kaudu aidatakse parandada kõige kaitsetumate rannikukogukondade elutingimusi (eeskätt kogukonnad, kes sõltuvad kalavarudest, mida ohustavad ülepüük, üleilmsed muutused või keskkonnaprobleemid).
   3. eesmärk (hea tervis ja heaolu): EMKVFi kaudu aidatakse võidelda rannikuvete saastamisega, mis põhjustab endeemilisi haigusi, ning tagada kalandus- ja vesiviljelussektorist pärineva toidu hea kvaliteet.
   7. eesmärk (puhas energia): EMKVFi kaudu edendatakse taastuva mereenergia arendamist – selleks rahastatakse sinist majandust koostöös programmi „Euroopa horisont“ rahastavate fondidega ning tagatakse, et nimetatud areng aitab kaitsta merekeskkonda ja kalavarusid.
   8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv): EMKVFi kaudu aidatakse koos Euroopa Sotsiaalfondiga kaasa sinise majanduse kui majanduskasvu soodustava teguri arendamisele. Lisaks tagatakse, et majanduskasv looks rannikukogukondadele inimväärseid töökohti. Ja veel aidatakse EMKVFi kaudu parandada kalurite töötingimusi.
   12. eesmärk (vastutustundlik tarbimine ja tootmine): EMKVFi kaudu aidatakse edendada loodusvarade mõistlikku kasutamist ja piirata loodusvarade ja energiaressursside raiskamist.
   13. eesmärk (kliimameetmed): EMKVFi toel koostatakse suuniseid kliimamuutuste leevendamiseks. [ME 22]

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise Arvestades kliimamuutuste leevendamise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja liikumisele üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % mis näeb ette eraldada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid lubama EMKVFil aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kuid see ei tohi piirata ÜKP rahastamist, mis tuleb positiivselt ümber hinnata. Asjakohased meetmed, sealhulgas projektid, mille eesmärk on kaitsta ja taastada mererohuga kaetud alasid ja rannikuäärseid märgalasid kui olulisi CO2 sidujaid, selgitatakse välja EMKFi EMKVFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus. [ME 23]

(14)  EMKF EMKVF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, mille juures tuleb ÜKP ja merestrateegia raamdirektiivi raames pöörata piisavalt tähelepanu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning järgida ELi keskkonnapoliitikat, sealhulgas veekvaliteedi norme, mis tagavad kalanduse väljavaateid parandava merekeskkonna kvaliteedi. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames. [ME 24]

(15)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)(8) artiklile 42 peaks EMKFi EMKVFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade ja asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielikust järgimisest. Liidu finantsabi tuleks anda ainult nendele ettevõtjatele ja liikmesriikidele, kes järgivad täielikult oma asjakohaseid õiguslikke kohustusi. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta. [ME 25]

(16)  Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade täielikule järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühissätete määrus] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele kinnitavad sellist täitmata jätmisele jätmist, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu ajutiselt edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata. [ME 26]

(17)  Viimasel paaril aastal on ÜKP raames palju ära tehtud kalavarude taastamisel võetud meetmeid selleks, et viia kalavarud lähemale jätkusuutlikule tasemele, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamisel kasumlikkust ja mereökosüsteemide kaitsel kaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide (sealhulgas õiguslik kohustus taastada ja hoida kõigi kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel) täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides merepiirkondades, kus edusammud saavutused on olnud tagasihoidlikumad, eeskätt kõige eraldatumates, näiteks äärepoolseimates piirkondades. [ME 27]

(17a)   ELi toimimise lepingu artiklis 13 on sätestatud, et liidu kalanduspoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit. [ME 2]

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade ranniku- ja saarekogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa suur tähtsus väikesemahulisel rannapüügil, näiteks äärepoolseimates piirkondades. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast kalandussektoris jätkuvalt probleemi. Seepärast on tähtis, et EMKVF toetaks kalandussektori atraktiivsuse suurendamist, tagades sektoris kutseõppe ja noorte ametialase arengu. [ME 28]

(18a)  Kutselises ja harrastuskalapüügis ning vesiviljeluses ühismajandamise mehhanismide rakendamine soodustab ÜKP eesmärkide saavutamist, sest selles osalevad otseselt kaasatud sidusrühmad, nagu haldusasutused, kalandus- ja vesiviljelussektor, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, ning otsuste tegemisel tuginetakse vastutuse õiglasele jagamisele ja paindlikule majandamisele, mis põhineb teadmistel, teabel ja otsesuhtlusel. EMKVF peaks toetama kõnealuste mehhanismide rakendamist kohalikul tasandil. [ME 29]

(19)  EMKFi eesmärk EMKVF peaks olema aitama kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamine saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt pikemas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse korraldatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega, see aitab saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu saavutamise, toetab tervisliku toidu kättesaadavust ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega tagab õiglased töötingimused. Sellega seoses tuleks eriti tunnustada ja toetada väikeste avameresaarte kalandust, et see tegevus säiliks ja need saared jõukamaks saaksid. [ME 30]

(20)  EMKFist EMKVFist antava toetuse eesmärk antav toetus peaks olema saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüük aitama õigeaegselt täita õiguslikku kohustust taastada kõigi kalavarude populatsioonid sellisel biomassi tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja seda taset säilitada, ning kohustust minimeerida ja võimaluse korral kaotada kalapüügi negatiivset jätkusuutmatu ja kahjulik mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning, vähese CO2‑heitega ja selektiivsust suurendavatesse püügiviisidesse ja -tehnikatesse. [ME 31]

(21)  Lossimiskohustus on õiguslik kohustus ning ÜKP peamisi probleeme eesmärke. See Tänu sellele on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnud lõpetatud keskkonna seisukohalt lubamatu tagasiheide ning saavutatud olulised muutused kalapüügiviisides, tuues mis on mõnikord kaasa toonud märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist peaksid liikmesriigid kasutama EMKVFi, ettoetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule ja õigeaegsele rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse ning ajaliste ja ruumiliste selektiivsusmeetmete kohaldamine), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks. [ME 279]

(21a)   Lossimiskohustuse täitmist tuleks jälgida võrdselt kõigi, nii suurte kui väikeste kalalaevade puhul ja kõigis liikmesriikides. [ME 33]

(22)  Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, keskkonnakaitset, energiatõhusust, loomade heaolu ja püügi kvaliteeti ning toetada teatavaid tervishoiuga seotud küsimusi, võib EMKFist ning toetada teatavaid tervishoiuga seotud küsimusi toetada EMKVFist innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel Selline toetus ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala tekitada püügivõimsuse suurenemise või kalaparvede avastamise võimekuse paranemise ohtu, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute ja toetuste täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra. [ME 34]

(23)  ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalapüügi kontroll. Seega tuleks EMKFist EMKVFist toetada eelarve jagatud täitmise puhul liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus“)(9). Konkreetset toetust EMKFist EMKVFist õigustavad kontrollimääruse läbivaatamisega ette nähtud teatavad kohustused, mis seonduvad järgmisega: kohustuslikud laevade liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid väikesemahulise rannapüügiga tegelevates laevades, kohustuslikud elektroonilised kaugseiresüsteemid ning kohustuslik mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise süsteem. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja koostööks rannikuvalveülesannete täitmisel.

(24)  ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse Usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisel ilmnevaid probleeme kogumise raskust ja kulusid, kulukust arvestades on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja, töötlemiseks ja vahetamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (edaspidi „andmete kogumise raammäärus“)(10) ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete, sealhulgas harrastuskalapüüki puudutavate andmete kogumisel ja, töötlemisel ja vahetamisel. [ME 35]

(25)  EMKFist EMKVFist peaks toetama ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsesel kui ka kaudsel täitmisel, tehes seda teaduslike nõuannete andmise, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning ja rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksete abil ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raames ning tänu liidu suuremale pühendumisele ookeanide rahvusvahelisele haldamisele. [ME 36]

(26)  Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides laevastikusegmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside mere elusressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides laevastikusegmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide laevastikusegmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega. [ME 37]

(26a)   Säästva ja keskkonnasõbraliku, kalavarudele väiksemat survet avaldava kalanduse rajamiseks tuleks EMKVFist toetada (ka tasakaalustamata laevastikusegmentides) laevade moderniseerimist vähem energiamahukaks kas subsiidiumite või rahastamisvahendite kaudu. Lisaks peaks EMKVF võimaldama noortele kaluritele toetust töövahendite, sealhulgas enam kui 12 meetri pikkuste laevade muretsemiseks, välja arvatud tasakaalustamata laevastikusegmentides. [ME 38]

(26b)   Kuna lossitud toodangu kvaliteedi ning ka töötajate ohutuse ja töötingimuste tagamisel on suur tähtsus kalasadamatel, lossimiskohtadel, ankrupaikadel ja oksjonihoonetel, tuleks lossitud toodete lisaväärtuse optimeerimiseks EMKVFi kaudu toetada eelkõige sadamataristu ja esmajärjekorras kalandustoodete turustamise moderniseerimist. [ME 39]

(27)  Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võivad erakorralised asjaolud põhjustada võib selle ajutine peatamine teha kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada hüvitise hüvitiste maksmist püügitegevuse erakorralise ajutise peatamise eest, mis on tingitud teatavatest kaitsemeetmetest, nagu nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevatele püügivõimalustele ja tehnilised meetmed, erakorraliste meetmete rakendamisest,; säästva kalapüügi partnerluslepingu partnerluslepingute kohaldamise katkemisest või lepingute uuendamata jätmisest vääramatu jõu tõttu,; loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist; selliste olukordade näiteks on ka kalavarude ebatavaline suremus, püügi peatamine varude tervisliku seisundi tõttu, püügitegevuse ajal merel toimunud õnnetused ja ebasoodsad ilmastikunähtused. Toetust tuleks anda ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuse päeva jooksul viimase kahe aasta jooksul on asjaomase laeva majandustegevus olnud peatatud vähemalt 120 järjestikuseks päevaks ja kui peatamisest tulenevad majanduslikud kahjud moodustavad kindlaksmääratud ajavahemikus üle 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest. Sellise toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta angerjapüügi eripärasid. [ME 40]

(27a)  Kaluritel ning mere- ja magevee-vesiviljelustootjatel peaks olema võimalus saada EMKVFist toetust kalandus- ja vesiviljelusturgudel tekkivate kriiside, loodusõnnetuste ja keskkonnajuhtumite korral. [ME 41]

(27b)  Et toetada veeressursside positiivset arengut ja kalapüügi jätkamist väljaspool keeluaega, peaks EMKVF suutma toetada bioloogilisi hooaegu, kui need on teatavates liigi elutsükli otsustavates etappides kalavarude säästvaks majandamiseks vajalikud. [ME 306]

(27c)  Euroopa Parlament rõhutab tungivat vajadust toetada palgahüvitusfondi loomist, millega kaetaks ajavahemikud, kui kalapüüki ei toimu, ja et selliseid perioode käsitletaks vanaduspensioni ja muude sotsiaalkindlustusõiguste arvestamisel tegeliku tööajana. Euroopa Parlament toetab ka miinimumpalga kehtestamist, mis oleks kooskõlas kohalike tavade, läbirääkimiste ja kollektiivlepingutega. [ME 307]

(28)  Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi EMKVFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgiga et soodustada ÜKP eesmärkidega kooskõlas olevaid säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus, mille puhul on vajalik tagada, et püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks, renoveerimiseks ja ümberklassifitseerimiseks ning laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks, ning noorte kalurite toetamiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed. [ME 42 ja ME 308]

(29)  Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(11), peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Et säilitada liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate teatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõimet võrreldes liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas liit 1992. aastal meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Aastatel 2014–2020 kohaldatavad meetmed on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/2014(12). Tuleb jätkata meetmeid teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel liidu äärepoolseimates piirkondades tekkivate lisakulude hüvitamiseks, et hüvitis aitaks säilitada nimetatud piirkondade ettevõtjate majanduslikku elujõulisust. Arvestades äärepoolseimate piirkondade erinevaid turustamistingimusi, samuti saagikuse, varude ja turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ette nähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalapüügitooted, nende maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad. Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ette nähtud kogueraldise raames asjaomaste kalapüügitoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus tingimuste muutumise korral hüvituskavasid kohandada. Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab nõutaval määral katta äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest põhjustatud lisakulud. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks see summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul. [ME 43]

(29a)  Äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügi sektori ellujäämise tagamiseks ning kooskõlas kestliku arengu eesmärgis nr 14 osutatud väikesaarte ja -territooriumite erikohtlemise põhimõttega peaks olema võimalik toetada EMKVFist ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt selliste äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade muretsemist ja uuendamist, mis lossivad kogu oma saagi nende piirkondade sadamates ja toetavad kohalikku kestlikku arengut – see aitaks parandada inimeste ohutust, täita ELi hügieeninõudeid, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suuremat keskkonnatõhusust. Sellisel kalalaevastiku uuendamisel ei tohi ületada kinnitatud püügivõimsuse ülemmäärasid ning see peab olema kooskõlas ÜKP eesmärkidega. EMKVFist peaks olema võimalik toetada selliseid seotud meetmeid nagu äärepoolseimates piirkondades väikesemahulise rannapüügi laevadele spetsialiseerunud väikeste laevatehaste ehitamine ja uuendamine, taristu muretsemine või uuendamine ning uuringud. [ME 44]

(29b)   Vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile saarte erilise olukorra kohta (2015/3014(RSP)) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele „Saarte spetsiifilised probleemid“ (1229/2011), on põllumajandus, tõuaretus ja kalandus kohaliku saaremajanduse tähtis osa. Euroopa saarepiirkonnad kannatavad juurdepääsuraskuste (eeskätt VKEde puhul) ja toodete vähese mitmekesisuse tõttu ning neil on vaja strateegiat, mis aitaks ära kasutada kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite vahelist võimalikku sünergiat saarte ebasoodsate tingimuste tasakaalustamiseks ja nende majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu tõhustamiseks. Kuna ELi toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse saarte eripäraseid muutumatult ebasoodsaid looduslikke ja geograafilisi tingimusi, peab komisjon kehtestama ELi saarte strateegilise raamistiku, et ühendada vahendid, mis võivad avaldada olulist territoriaalset mõju. [ME 45]

(30)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks EMKFist EMKVFist hüvitama kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi, eriti plastjäätmete kokkukogumisel merest ning toetama sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada merest kokkukogutud kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed vastuvõtu- ja -rajatised adustamisrajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv“)(13); kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist; Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (edaspidi „elupaikade direktiiv“)(14) kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, samuti kaitsta liike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (edaspidi „linnudirektiiv“)(15) kohaselt. Järgida tuleks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ(16); liidu asulareovee norme; ning liidu norme äärepoolseimates piirkondades mereelustiku kaitseks ja selle seisundi parandamiseks mõeldud statsionaarsete ja teisaldatavate rajatiste ehitamiseks, paigaldamiseks, moderniseerimiseks ning teaduslikuks ettevalmistamiseks ja hindamiseks. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKF EMKVF eelarve otsese täitmise raames edendama puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendama Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“(17). [ME 46]

(31)  Kalapüük ja vesiviljelus ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sõnastati ühena 17st kestliku arengu eesmärgist (eesmärk nr 2) nälja kaotamine, toiduainetega kindlustatuse saavutamine ja toitumise parandamine. Liit on täielikult pühendunud sellele eesmärgile ja selle täitmisele. Seejuures toetavad kalapüük ja säästev vesiviljelus toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega inimeste toitumist. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest tarbitavatest kalandustoodetest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt Oluline ülesanne on soodustada liidus toodetud kvaliteetsete ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne kalandustoodete tarbimist, avaliku sektori asutuste (nt haiglad ja koolid) varustamist kohaliku väikesemahulise kalapüügi toodetega ning käivitada haridusasutustes koolitus- ja teavitusprogramme teemal, kui tähtis on süüa kohalikku kala. [ME 47]

(32)  EMKFist EMKVFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul Toetust tuleks toetust anda siiski vaid eelistatavalt rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad ning tagastamatu abina. [ME 48]

(33)  Toiduga kindlustatus sõltub merekeskkonna kaitsest, kalavarude kestlikust majandamisest, tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tarbijate teavitamist. Selleks võib EMKFist EMKVFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)(18) eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada muu hulgas tootjaorganisatsioonide, sealhulgas kalanduskooperatiivide ja väiketootjate asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, reklaami- ja teavituskampaaniaid, uute turuväljundite edendamist, turu-uuringute korraldamist, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) säilitamist ja tugevdamist ning turuteabe arendamist ja levitamist. [ME 49 ja ME 280]

(33a)   Liidu mereandidest valmistatud toodete kvaliteet ja mitmekesisus annab tootjatele konkurentsieelise, mis toetab oluliselt kultuuri- ja gastronoomiapärandit ning aitab ühildada ühelt poolt kultuuritraditsioonide säilitamist ja teiselt poolt uute teaduslike teadmiste arendamist ja kasutamist. Kodanikud ja tarbijad nõuavad üha enam geograafilisest päritolust tingitud erisustega ja kvaliteetseid tooteid. Seepärast saab EMKVFist toetada mereandidest valmistatud tooteid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012(19). Eelkõige saab toetada nimetatud määruses sätestatud kvaliteetsete geograafiliste tähiste tunnustamist ja registreerimist. Toetada saab ka kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavaid üksusi ning nende arendatavaid kvaliteedi tõstmise programme. Ja veel saab toetada nimetatud haldavate üksuste teostatavaid uuringuid, mis käsitlevad tooteid ning tootmisprotsesse ja -rajatisi. [ME 50]

(33b)  Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta ning 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta, tuleks EMKVFist toetada teadusuuringuid ja andmete kogumist rändlindude mõju kohta vesiviljelussektorile ning asjaomastele liidu kalavarudele. [ME 51]

(33c)  Kasvava vesiviljelussektori vajalikkust ja rändlindudest tingitud kalavarude olulist kadu silmas pidades peaks EMKVF sisaldama kuni Euroopa tasandi majandamiskava kehtestamiseni teatavat hüvitist selliste kadude eest. [ME 52]

(34)  Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist EMKVFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse sektorisse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust tuleks võib anda tagastamatu abi, üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu. [ME 53]

(34a)  Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKVFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas kaitseotstarbelist jahti ja tülikate, kalavarude kestlikku taset ohustavate looduslike liikide, eriti hüljeste ja kormoranide arvukuse reguleerimist. [ME 54]

(34b)  Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKVFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas hüvitada liidu õigusaktidega kaitstud lindude ja imetajate, eriti hüljeste ja kormoranide tekitatud kahjusid. [ME 55]

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade, sh saarte ja äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja, biomajanduses ja biotehnoloogias (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused) ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikust arengust, mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal edendada kohalikku arengut ning uute, bioloogial põhinevate merendustoodete arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF EMKVF peaks keskenduma konkreetselt säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu. [ME 56]

(35a)  ÜKP määruse põhjenduse 3 kohaselt võib harrastuskalapüügil olla oluline mõju kalavarudele, mistõttu liikmesriigid peaksid tagama selle korraldamise ÜKP eesmärkidega kokkusobival viisil. Nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis harrastuskalapüügi olukorra kohta Euroopa Liidus (2017/2120(INI)), ei saa harrastuskalapüüki nõuetekohaselt korraldada ilma selle kohta regulaarselt usaldusväärseid andmeid kogumata. [ME 57]

(35b)   Säästva sinise majanduse eesmärk on tagada kestlik tootmine ja tarbimine ning tõhus ressursikasutus koos mereökosüsteemide kaitse ja nende mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse, põhifunktsioonide ja olemusliku väärtuse säilitamisega. Selle aluseks on praeguse ja tulevaste põlvkondade pikaajaliste vajaduste hindamine. Ühtlasi tähendab see kaupadele ja teenustele õigete hindade määramist. [ME 58]

(35c)  Vaja on toetusmeetmeid, millega soodustada sotsiaalset dialoogi ning kasutada EMKVFi selleks, et aidata koolitada merendus- ja kalandussektori jaoks kvalifitseeritud spetsialiste. Merendus- ja kalandussektori uuendamise olulisus ja innovatsiooni roll selles nõuab EMKVFi raames kutsealase koolituse ja kutseõppe jaoks ettenähtud eraldiste ümberhindamist. [ME 59]

(35d)   Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et parandada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandustulemusi. Seepärast tuleks EMKVFist toetada nõuandeteenuseid, teadlaste ja kalurite vahelist koostööd, kutseõpet ja elukestvat õpet, ning ergutada teadmiste levitamist, aidata parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning edendada sotsiaaldialoogi. Selleks et tunnustada mittepalgalisest töötajast kalurite abikaasade ja elukaaslaste rolli kalurikogukondades, tuleks teatavatel tingimustel anda toetust ka nende ametialast arengut soodustava kutseõppe, pidevõppe, teadmiste levitamise ja suhtlusvõrgustike loomise jaoks. [ME 60]

(36)  Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku-, saare- ja sisemaa kogukondade sisemaakogukondade ja nende majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga EMKVFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse. [ME 61]

(37)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada säästvat ja ökoloogiliste võimaluste piires arenevat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna mere- ja mageveekeskkonna seisundi ja varude kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkus ning andmete suurem ulatuslikum jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu. [ME 62]

(38)  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF EMKVF keskenduma säästvat, ökoloogiliste võimaluste piires arenevat ja heas seisundis merekeskkonda tugevdavat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi, merede ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat piisavalt tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklis 174 käsitletud äärepoolseimate piirkondade ja saarte eriolukorrale. [ME 63]

(39)  60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu, näiteks elurikkuse vähenemist põhjustavad liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus, naftaluure ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine maavarade merepõhjast kaevandamine, on piiriülesed, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline liit nõukogu otsuse 98/392/EC(20) alusel on, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust inimtegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üleilmne üksmeel selles, et ookeanidele ja meredele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt mõjusamalt hallata. [ME 64]

(40)  Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“(21). Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise liikumapanev ja juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada ning minimeerida selle mõju merekeskkonnale, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid. [ME 65]

(41)  Rahvusvahelist ookeanide majandamist edendavad EMKFi EMKVFi meetmed peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, eeskirjade ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKF EMKVF peaks rahastama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, aga ka liidu seaduslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.

(42)  Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja merendusjulgeolekut. Nende eesmärkide saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2014 vastu võetud tegevuskava, mis põhineb teabe jagamisel ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Seetõttu peaks EMKF EMKVF toetama mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise raames, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti peaks fond võimaldama asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas eelarve kaudse täitmise kaudu.

(43)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostöös kõigi piirkondadega koostama ühe ühtse programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonna merebasseini kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi kokkukogumist ja selle hulga vähendamist ning kliimamuutuste vastu võitlemist, nende leevendamist ja nendega kohanemist. [ME 66]

(43a)   Majandamismeetmete tõhusa rakendamise tagamiseks piirkondlikul tasandil, dialoogi tõhustamiseks ja osalejate kaasamiseks peaksid liikmesriigid looma ühise majandamiskava, mis hõlmab nõuandekomisjone, kalurite organisatsioone ning pädevaid institutsioone ja asutusi. [ME 67]

(44)  EMKFi EMKVFi toetuse abil liikmesriikides saavutatud tulemusi tuleks hinnata näitajate põhjal. Liikmesriigid peaksid aru andma kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest ning komisjon peaks koostama tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud iga-aastased tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed. Selleks tuleks kehtestada seire- ja hindamisraamistik.

(44a)  Praeguse EMKVFi maksemenetlus on tunnistatud puudulikuks, sest neli aastat pärast kohaldamist on fondist kasutatud ainult 11 %. Menetlust tuleks parandada, et kiirendada maksete tegemist toetusesaajatele, eriti üksikisikutele ja perekondadele. [ME 68]

(45)  Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(22) punktide 22 ja 23 kohaselt peab EMKFi EMKVFi hindama konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EMKFi EMKVFi mõju kohta kohapeal.

(46)  Komisjon peaks rakendama EMKFi EMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFile EMKVFile eraldatud rahalised vahendid peaksid ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud EMKFi EMKVFi prioriteetidega.

(46a)   Komisjon peaks ka tagama piisavad vahendid ühiskonna teavitamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustegevusest ning kala ja mereandide mitmekesisema tarbimise kasulikkusest. [ME 69]

(47)  Vastavalt määrusele (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(23), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(24), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(25) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(26) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist heastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(27). Määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi EMKVFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühissätete määrus]. [ME 70]

(48)  Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKFist EMKVFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühissätete määrus]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist EMKVFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679(28) sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju. [ME 71]

(49)  Teatavate käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine seoses taotluste vastuvõetavuse kriteeriumidega; kaitsemeetmete rakendamise tingimuste kindlaksmääramine kalandustegevuse püsiva lõpetamisega seotud kuludega mitteseotud rahastamise vallas; äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamise kriteeriumide kindlaksmääramine; selliste liikmesriikidepoolse eeskirjade tõsise eiramise juhtude kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksete peatamist; kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumide ja kindla määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide kehtestamine; ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuri kindlaksmääramine; samuti I lisa muutmine. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte üleminekutingimuste kehtestamise kohta.

(50)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: rakenduskavade heakskiitmine ja muutmine, andmekogumise riiklike kavade heakskiitmine ja muutmine, maksete peatamine ja finantskorrektsioonide tegemine.

(51)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: andmekogumise riiklike töökavade esitamise menetlused, vorm ja ajakavad ning iga-aastaste tulemusaruannete esitamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDRAAMISTIK

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF EMKVF). Selles on sätestatud EMKFi EMKVFi prioriteedid, ajavahemiku 2021–2027 eelarve, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise konkreetsed eeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] alusel EMKFi EMKVFi suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.

Artikkel 2

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil elluviidavate toimingute suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.

2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

2)  „ühine teabejagamiskeskkond” (CISE) – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest; [ME 72 ei puuduta eestikeelset versiooni]

3)  „rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muud muid nende ülesannetega seotud tegevust tegevusi; [ME 73]

4)  „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ (EMODnet) – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;

5)  „uurimuslik kalapüük“ – selliste varude püük, mida ei ole püütud või mida ei ole konkreetset liiki püügivahendiga või -tehnikaga püütud eelneva kümne aasta jooksul;

6)  „kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;

6a)   „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; [ME 74]

6b)   „harrastuskalapüügi sektor“ – kõik harrastuskalapüügi segmendid ning nendest sõltuvad või nende loodud ettevõtted ja töökohad; [ME 75]

7)  „kalapüük sisevetel“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel töönduslikul eesmärgil;

7a)   „kaldakalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb tööndusliku kaldakalapüügiga; [ME 76]

8)  „rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, eeskirju ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja eeskirjadepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine;

9)  „merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;

10)  „meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, vajaduse korral ennetada ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid , mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli ning liidu kaubandus- ja majandushuve;

11)  „mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjakohased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

12)  „tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse või varustusse; [ME 77]

13)  „merebasseinistrateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide teatava merebasseini või ühe või enama allbasseini ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon vajaduse korral koostöös asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide, nende piirkondade ja muude sidusrühmadega; [ME 78]

14)  „väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006(29) artikli 2 lõikes 1, kaldakalapüük ja karpide korjamine; [ME 79]

14a)   „äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise püügi laevastikud“ – väikesemahulise püügi laevastikud, mis tegutsevad igas riiklikus rakenduskavas määratletud äärepoolseimates piirkondades; [ME 80]

15)  „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallaste rannikualade ja siseveeteedega siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene ökoloogiliste võimaluste piires toimuv majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning, mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega ja mille eesmärk on tagada praeguse ja tulevaste põlvkondade ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik heaolu ning seejuures taastada ja säilitada mereökosüsteeme ning kaitsta ohustatud loodusvarasid;. [ME 81]

15a)   „ühismajandamine“ – partnerluskokkulepe, mille raames valitsused, kohalikud ressursikasutajad (kalurid), välised esindajad (vabaühendused, teadusasutused) ning mõnikord ka muud kalandus- ja rannikuressursse kasutavad sidusrühmad (laevaomanikud, kalakaupmehed, krediidiasutused või laenuandjad, turismitööstus jne) jagavad kalavarude majandamist puudutavate otsuste tegemisel vastutust ja pädevust; [ME 82]

15b)   „keskkonnajuhtum“ – looduse või inimese poolt tahtmatult põhjustatud nähtus, mille tagajärjeks on keskkonnaseisundi halvenemine. [ME 83]

Artikkel 4

Prioriteedid

EMKFiga EMKVFiga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete:

1)  säästva kalapüügi ja ning mere bioloogiliste ressursside kaitsmise, taastamise ja säilitamise edendamine; [ME 291/rev]

1a)  säästva vesiviljeluse edendamine; [ME 85]

2)  liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva ja sotsiaalselt vastutustundliku vesiviljeluse, kalanduse ja turgude kaudu; [ME 291/rev]

3)  säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine ning ranniku-, saare- ja sisemaakogukondade jõukuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine; [ME 87]

4)  rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

EMKFist EMKVFist antava toetusega aidatakse saavutada ka liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. EMKFist EMKVFist antavat panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale. [ME 88]

Nimetatud eesmärkide taotlemine ei too kaasa püügivõimsuse suurenemist. [ME 281]

Artikkel 4a

Äärepoolseimad piirkonnad

Käesoleva määruse kõigi sätete puhul tuleb arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud spetsiifilisi piiranguid. [ME 89]

II PEATÜKK

Finantsraamistik

Artikkel 5

Eelarve

1.  EMKFi EMKVFi rakendamise rahastamispakett rahastamispaketti aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 suurendatakse 6 867 000 000 eurole 2018. aasta püsivhindades (7 739 000 000 eurot jooksevhindades). [ME 90]

2.  II jaotise kohaselt EMKFile EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] ja määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklile 63.

3.  III jaotise kohaselt EMKFile EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse kas otse komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 62 lõikele 1 või eelarve kaudse täitmise alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktile c.

Artikkel 6

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid

1.  II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 5 311 000 000 87 % EMKVFi rahastamispaketist [… eurot] jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga‑aastase jaotusega. [ME 91]

2.  Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt:

a)  102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;

b)  82 000 000 eurot Kanaari saartele;

c)  131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile. [ME 92]

3.  Artiklis 21 osutatud hüvitis ei ületa 50 % ühestki lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest. [ME 93]

4.  Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses nende kontrolli- ja andmekogumisülesannetega vandmekogumisülesannete mahtu arvestades kohaldada äiksemat protsendimäära. Kui käesoleva määruse artiklite 19 ja 20 kohaselt kontrolliks ja andmete kogumiseks eraldatud assigneeringuid ära ei kasutata, võivad asjaomased liikmesriigid suunata vastavad summad kasutamiseks eelarve otsese täitmise korras liidu kalapüügi kontrollisüsteemi arendus- ja rakendustegevuseks, mille eest vastavalt käesoleva määruse artikli 40 punktile b vastutab Euroopa Kalanduskontrolli Amet. [ME 94]

4a.  Vähemalt 25 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning mereteadmiste toetamiseks (artiklid 22 ja 27). [ME 283 ja ME 315]

4b.  Vähemalt 10 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse laevameeskondade ohutuse ning töö- ja elutingimuste parandamiseks, koolituseks, sotsiaaldialoogiks ning kutseoskuste ja tööhõive edendamiseks. Seejuures ei või EMKVFi kaudu laevadel tehtavateks investeeringuteks antav liidu rahaline toetus ületada 60 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest. [ME 96]

5.  EMKFist EMKVFist liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahaline toetus artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 18 osutatud toetusvaldkondadele ei tohi olla suurem järgmisest kahest ülemmäärast:

a)  6 000 000 eurot või

b)  10 % 15 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest. [ME 97]

6.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklite 30–32 kohaselt võib EMKFist EMKVFist liikmesriigi algatusel toetada kõnealuse fondi tõhusa haldamise ja kasutamise tehnilist abi.

Artikkel 7

Finantsjaotus eelarve jagatud täitmisel

Artikli 6 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks kasutatavad vahendid ajavahemikul 2021–2027 on esitatud V lisas olevas tabelis.

Artikkel 8

Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid

1.  III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 829 000 000 13 % EMKVFi rahastamispaketist [… eurot] jooksevhindades. [ME 98]

2.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada EMKFi EMKVFi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Eelkõige võib EMKFist EMKVFist toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse artikli 5 lõikes 1 osutatud EMKFi EMKVFi rahastamispaketi 1,7 % suurust piirmäära:

a)  määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 29 osutatud tehniline abi käesoleva määruse rakendamiseks;

b)  säästva kalapüügi partnerluskokkulepete koostamine, kontrollimine ja hindamine ning liidu osalemine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides;

c)  kohalike tegevusrühmade Euroopa võrgustiku loomine.

3.  EMKFist EMKVFist toetatakse käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe- ja teavitustegevuse kulusid.

III PEATÜKK

Programmitöö

Artikkel 9

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühissätete määrus] artikli 16 kohaselt koostab iga liikmesriik artiklis 4 osutatud prioriteetide rakendamiseks ühe riikliku programmi või piirkondlikud rakenduskavad. [ME 99]

2.  II jaotise kohaselt antav toetus korraldatakse vastavalt II lisas sätestatud toetusvaldkondadele.

3.  Lisaks määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 17 nimetatud osadele peab programm sisaldama järgmist:

a)  olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning programmiga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine;

b)  artiklis 15 osutatud väikesemahulise rannapüügi tegevuskava;

c)  vajaduse korral artiklis 4 artiklis 29 c osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad; [ME 100]

ca)   vajaduse korral merebasseinide tegevuskavad karpide, kalanduse ja merendusega seotud küsimuste eest vastutavatele riiklikust madalama tasandi või piirkondliku tasandi ametiasutustele. [ME 101]

4.  Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:

a)  kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

b)  peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:

i)  II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;

ii)  artiklis 21 osutatud lisakulude hüvitamine;

iii)  muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks. [ME 102]

5.  Komisjon koostab pärast asjaomaste nõuandekomisjonide käest arvamuste saamist iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse Selliste analüüside puhul võetakse arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid. [ME 103]

6.  Komisjon hindab programmi vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 18. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige järgmist:

a)  programmi poolt artiklis 4 osutatud prioriteetidesse antava panuse maksimeerimine;

b)  tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad iga-aastaselt aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;

ba)   asjakohasel juhul vajadus laevastikke moderniseerida või uuendada; [ME 104]

c)  vajaduse korral määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;

d)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;

da)   kalanduse tootlikkust oluliselt kahjustavate invasiivsete liikide kontrolli all hoidmine; [ME 105]

db)   uuenduslike selektiivsete püügivahendite uurimise ja kasutamise toetamine kogu liidus, muu hulgas vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 27; [ME 106]

e)  värskeimad tõendid ühelt poolt keskkonnaprioriteetide ja teiselt poolt säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste vahelise tasakaalu kohta; [ME 107]

f)  vajaduse korral lõikes 5 osutatud analüüsid;

g)  kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega kuidas kava aitab saavutada tasakaalu majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning mere- ja magevee-ökosüsteemide kaitse ja taastamise vahel; [ME 108]

h)  programmi panus mereprügi kokkukogumisse ja selle hulga vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) … [millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses](30); [ME 109]

i)  programmi panus võitlusse kliimamuutuste vastu, nende leevendamisse ja nendega kohanemisse, muu hulgas CO2‑heitkoguste vähendamisega tänu kütusesäästule; [ME 110]

ia)   programmi panus ETR‑kalapüügi tõkestamisse. [ME 111]

7.  Kui määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 18 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi heakskiitmiseks vastu rakendusaktid. Komisjon kiidab kavandatud programmi heaks tingimusel, et vajalik teave on esitatud.

8.  Kui määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 19 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi muudatuste heakskiitmiseks vastu rakendusaktid.

Artikkel 10

Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö

III jaotist rakendatakse määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Tööprogrammides määratakse vajaduse korral kindlaks artiklis 47 osutatud segarahastamistoiminguteks reserveeritud kogusumma.

II JAOTIS

TOETUS EELARVE JAGATUD TÄITMISE RAAMES

I PEATÜKK

Toetuse üldpõhimõtted

Artikkel 11

Riigiabi

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2.  Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele ja mis jäävad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

3.  Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis läheb kaugemale käesoleva määruse lõikes 2 osutatud makseid käsitlevatest sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel.

Artikkel 12

Taotluste vastuvõetavus

1.  EMKFist EMKVFist toetuse saaja taotleja esitatud taotlus ei ole lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane toetusesaaja toetuse taotleja: [ME 112]

a)  on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008(31) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide raamistikus vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise; [ME 317]

b)  on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33, või

c)  on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ(32) artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse artikli 23 alusel. [ME 114]

2.  Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie kahe aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist. [ME 115]

3.  Ilma et see piiraks rangemate riiklike eeskirjade kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole toetusesaaja esitatud taotlus lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et toetusesaaja on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371(33) artiklis 3 määratletud pettuse.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:

a)  vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine, nii et need oleksid proportsionaalsed tõsise rikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning et nende pikkus oleks vähemalt üks aasta;

aa)   tingimused, mille kohaselt võib rahastamiskõlbmatuse perioodi lühendada; [ME 116]

ab)   nende tingimuste määratlus, mida tuleb täita pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist, ja antud abi tagasinõudmise kord nõuete täitmata jätmise korral, mis on astmeline vastavalt toime pandud rikkumise raskusele; [ME 117]

b)  lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku algus- või lõppkuupäevad.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile EMKVFile taotluse esitavad toetusesaajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõigetes 1 ja 3 loetletud kriteeriume. Liikmesriigid kontrollivad enne toimingule heakskiidu andmist avalduse tõelevastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus õigusrikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele.

Esimeses lõigus osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel oma riiklikus õigusrikkumiste registris sisalduva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 93.

5a.  Liikmesriigid võivad kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku ka taotlustele, mille on esitanud siseveekogude kalurid, kes on toime pannud siseriiklike eeskirjades määratletud tõsiseid rikkumisi. [ME 118]

Artikkel 12a

Rahastamiskõlblikud tegevused

EMKVFist võib toetada erinevaid tegevusi, mille liikmesriigid on oma programmides kindlaks määranud, tingimusel et need on hõlmatud ühes või mitmes prioriteedis, mis on sätestatud käesolevas määruses. [ME 119]

Artikkel 13

Rahastamiskõlbmatud toimingud

Järgmised toimingud ei ole EMKFist EMKVFist toetuse saamiseks kõlblikud:

a)  toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala, välja arvatud meeskonna töö- või elutingimuste või ohutuse parandamiseks, mis hõlmab laeva püstuvuse parandamist, või toote kvaliteeti, tingimusel et suurendamine jääb asjaomasele liikmesriigile eraldatud piiridesse, seadmata ohtu tasakaalu püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel, ja suurendamata asjaomase kalalaeva püügivõimet; [ME 120]

b)  kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

c)  kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatele riikidele, sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kõnealuste riikide partneritega;

d)  püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

e)  uurimuslik kalapüük;

f)  ettevõtte omandi üleminek, välja arvatud ettevõtte üleminek noortele kaluritele või noortele vesiviljelustootjatele; [ME 121]

g)  varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega või taasasustamisega, mis on seotud looduskeskkonna keskkonna- ja tootmistingimuste parandamise protsessiga; [ME 122]

h)  uute sadamate, või uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud väikesed sadamad ja lossimiskohad kõrvalistes piirkondades, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, kaugetel saartel ning perifeersetes ja linnavälistes rannikupiirkondades; [ME 123]

i)  turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju; [ME 124]

j)  kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui need investeeringud toovad ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalsed kulud; [ME 125]

k)  investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas. [ME 126]

ka)  kalalaeva peamootori või abimootori asendamine või ajakohastamine, kui selle tulemusena võimsus kilovattides suureneb; [ME 127]

kb)  geneetiliselt muundatud organismide tootmine, kui see võib kahjustada looduskeskkonda. [ME 128]

Artikkel 13a

Kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevuse toetamine

EMKVF võib toetada kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevust kooskõlas laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korraga, millele osutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 23, ja selle määruse II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiiridega. Eelkõige püüavad liikmesriigid optimeerida neile määratud püügivõimalusi, võttes arvesse oma laevastiku vajadusi, ilma et see suurendaks nende üldist püügivõimsust.[ME 323]

II PEATÜKK

Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja, mere bioloogiliste ressursside kaitsmise ja sotsiaal-majandusliku stabiilsuse edendamine [ME 129]

1. jagu

Üldtingimused

Artikkel 14

Toetuse üldine kohaldamisala

1.  Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning tugevdatakse sotsiaaldialoogi osapoolte vahel. [ME 130]

2.  Kui laeva jaoks antakse toetust käesoleva peatüki alusel, siis ei tohi seda laeva üle anda ega ümber registreerida väljaspool liitu vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava toimingu jaoks viimase makse tegemist.

3.  Käesoleva peatüki kohast toetust kohaldatakse ka sisevetekalandusele, välja arvatud artiklid 15 ja 17.

2. jagu

Väikesemahuline rannapüük

Artikkel 15

Väikesemahulise rannapüügi tegevuskava

1.  Liikmesriigid koostavad oma programmi osana ning nõuetekohases koostöös asjaomaste sektoritega väikesemahulise rannapüügi konkreetse tegevuskava, milles sätestatakse tulusa ja säästva väikesemahulise rannapüügi arendamise strateegia. See strateegia peab sisaldama vastavalt vajadusele järgmisi osi: [ME 131]

a)  püügivõimsuse kohandamine ja haldamine;

b)  selliste vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ning vähese CO2‑heitega püügiviiside edendamine, mis minimeerivad merekeskkonnale avaldatavat mõju;

c)  sektori väärtusahela tugevdamine ja turustrateegiate edendamine, toetades kõiki mehhanisme, millega parandatakse esmamüügihindu, et tuua kasu kaluritele, suurendades tasu nende töö eest, ja edendatakse lisaväärtuse õiglast ja kohast jaotamist sektori väärtusahelas, vähendades vahendajate marginaale, tõstes hindu, mida makstakse tootjatele, ja piirates hindu, mida maksavad lõpptarbijad; [ME 311]

d)  eelkõige noorte kalurite oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise edendamine; [ME 132]

e)  tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal, kaldakalapüügil ning koorikloomade ja rannakarpide korjamisel, samuti maismaal otseselt kalapüügiga seotud tegevustes; [ME 133]

f)  andmekogumis-, jälgitavus-, seire-, kontrolli- ja järelevalvenõuete parem täitmine;

g)  osalemine mereruumi (sh merekaitsealad ja Natura 2000 alad) kaasavas haldamises;

h)  tegevuse mitmekesistamine laiema säästva sinise majanduse raames;

i)  kollektiivne korraldus ning osalemine otsuste tegemises ja nõuandemenetluses.

2.  Tegevuskavas võetakse arvesse FAO vabatahtlikke suuniseid säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks ning vajaduse korral Vahemere üldise kalanduskomisjoni piirkondlikku tegevuskava väikesemahulise kalapüügi kohta.

3.  Lõikes 1 osutatud strateegia rakendamise jälgimise eesmärgil kehtestatakse tegevuskavas konkreetsed vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mis on seotud artiklis 37 osutatud seire- ja hindamisraamistikus ette nähtud asjaomaste näitajatega.

3a.  Selleks et vähendada abi taotlevate ettevõtjate halduskoormust, püüavad liikmesriigid kehtestada EMKVFi meetmete jaoks liidu ühtse lihtsustatud taotlusvormi. [ME 134]

Artikkel 16

Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse

1.  EMKF EMKVF võib toetada järgmisi investeeringuid väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse, mis kuuluvad laevastiku segmenti, mille kohta on ilmnenud viimasest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle segmendi püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega:

a)  esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vanune ja töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;

aa)  laevade ümberklassifitseerimine, uuendamine ja ümberkujundamine, kui need on selgelt vananenud, mis võimaldab parandada kalapüügitingimusi ja pikendada merel veedetavat aega. [ME 312]

b)  pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.

ba)  laenude, kindlustuse ja rahastamisvahendite kättesaadavuse hõlbustamine; [ME 136]

2.  Lõikes 1 osutatud laevad on seadmestatud kalapüügiks merel ning nende vanus jääb vahemikku 5–30 aastat. [ME 137]

3.  Lõike 1 punktis b osutatud toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:

a)  uuel või ajakohastatud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril;

b)  pea- või abimootori asendamisest või ajakohastamisest tulenev püügivõimsus kilovattides on eemaldatud lõplikult liidu kalalaevastiku registrist;

c)  liikmesriik on füüsiliselt kontrollinud kalalaeva mootorivõimsust, tagamaks et see ei ületa kalalaevatunnistustes kindlaks määratud võimsust.

4.  Käesoleva artikli alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.

3. jagu

Konkreetsed toetusvaldkonnad

Artikkel 17

Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine

1.  EMKF EMKVF võib toetada kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevust.

2.  Kui Lõikes 1 osutatud toetust antakse võib anda püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tuleb järgida juhul kui järgitakse järgmisi tingimusi: [ME 139]

a)  tegevuse peatamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

aa)  tegevuse peatamine toob kaasa püügivõimsuse alalise vähenemise, kuna saadud toetust ei investeerita uuesti laevastikku; [ME 140]

b)  tegevuse peatamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse kasutusest ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP ja mitmeaastaste kavade eesmärke;

c)  kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 90 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kahel kalendriaastal; [ME 141]

d)  samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6, ning

e)  toetusesaaja ei või ühtki kalalaeva registreerida viie aasta jooksul pärast toetuse saamist.

Lõikes 1 osutatud toetust võivad kasutada ka kalurid, sealhulgas kalalaevade omanikud ja meeskonnaliikmed, kes on merel püügitegevuse püsiva lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 90 päeva aastas. Asjaomased kalurid lõpetavad täielikult kogu püügitegevuse. Sellise toetuse saajad peavad püügitegevuse täielikku lõpetamist tõendama pädevale asutusele. Kui kalurid alustavad taas püügitegevust vähem kui kahe aasta jooksul alates toetustaotluse esitamise kuupäevast, maksavad nad hüvitise pro rata temporis põhimõttel tagasi. [ME 143]

3.  Lõikes 2 osutatud toetust kalandustegevuse püsivaks lõpetamiseks rakendatakse rahastamisena, mis ei ole seotud kuludega, vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktile a ja artiklile 89 ning selle aluseks on: käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine. [ME 144]

a)  tingimuste täitmine vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile i ning [ME 145]

b)  tulemuste saavutamine vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile ii. [ME 146]

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse punktis a osutatud tingimused, mis on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete rakendamisega. [ME 147]

4.  Lõike 2 alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.

Artikkel 18

Püügitegevuse erakorraline ajutine peatamine [ME 148]

1.  EMKFi EMKVFi toetust võib anda selleks, et hüvitada püügitegevuse erakorralist ajutist peatamist, mille põhjuseks on: [ME 149]

a)  määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmed, sealhulgas keeluajad ning välja arvatud lubatud kogupüük ja kvoodid, või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes; [ME 150]

b)  komisjoni või liikmesriikide erakorralised meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile artiklitele 12 ja 13; [ME 151]

c)  säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine või pikendamata jätmine vääramatu jõu tõttu või [ME 152]

d)  asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid, sealhulgas tervisega seotud põhjustel sulgemise või kalavarude ebatavalise suremuse juhud, merel toimunud õnnetused püügitegevuste ajal ja ebasoodsad ilmastikutingimused, sealhulgas pikaajalised ohtlikud mereolud, mis mõjutavad teatavat liiki kalapüüki. [ME 153]

Eraldiste või maksete tegemisel vastavalt käesolevale artiklile ei võeta arvesse kalapüügi pidevat hooajalist peatamist. [ME 154]

2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes siis, kui:

a)  asjaomase laeva töönduslik püügitegevus kalapüügitegevus peatatakse vähemalt 90 30 järjestikuseks päevaks ning; [ME 155]

b)  peatamisest tulenev majanduslik kahju on üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.

3.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda ainult:

a)  selliste kalalaevade omanikele või kaldakaluritele, mis kes on registreeritud aktiivse laevana aktiivsena ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kahel kalendriaastal, või [ME 157]

b)  kaluritele, kes on töötanud püügitegevuse erakorralise ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kahel kalendriaastal. [ME 158]

Käesolevas lõikes olevat viidet merel oldud päevade arvule ei kohaldata angerjapüügile.

4.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2021–2027. [Eraldi hääletus]

5.  Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorralise ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist. [ME 159]

Artikkel 19

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1.  EMKF EMKVF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist.

2.  Erandina artikli 13 punktist j võib lõikes 1 osutatud toetus hõlmata ka järgmist:

a)  selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks ja inspekteerimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee kindlakstegemise süsteemi ja elektroonilise laevaettekannete süsteemi jaoks, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevadega, mille kogupikkus on alla 12 meetri; [ME 160]

b)  selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks; [ME 161]

c)  selliste seadmete ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks. [ME 162]

3.  Lõikes 1 osutatud toetusega võib edendada artiklis 28 osutatud mereseiret ja artiklis 29 osutatud Euroopa koostööd rannavalveülesannete täitmisel.

4.  Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

Artikkel 20

Andmete kogumine ja, töötlemine ja levitamine kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel [ME 163]

1.  EMKF EMKVF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja, töötlemist, kasutamist ja levitamist kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, kaasa arvatud andmed harrastuskalapüügi kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel. [ME 164]

2.  Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud riiklike töökavade esitamise kord, vorm ja ajakava. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada.

Artikkel 22

Merede ja, rannikualade ja mageveekogude bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ning taastamine [ME 166]

1.  EMKF EMKVFvõib toetada merede ja, rannikualade ja mageveekogude, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid. Sel eesmärgil tuleks soodustada koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa satelliitprogrammidega, et koguda rohkem andmeid merereostusega seotud olukorra ning eriti plastijäätmete kohta vees.[ME 167]

2.  Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata järgmist:

a)  hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest, sealhulgas sargasso adru kogumise eest asjaomastes äärepoolseimates piirkondades; [ME 168]

b)  investeeringud sadamatesse, et tagada sobivad vastuvõtu-, ladustamis- ja ringlussevõtuseadmed ja -rajatised kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatised ning määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud soovimatu saagi jaoks; [ME 169]

ba)   püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest, keda kaitstakse direktiividega 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ, tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust; [ME 170]

bb)   hüvitised säästva kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügivahendite kasutamise eest; [ME 171]

c)  meetmed hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikele 1;

ca)   meetmed mageveekeskkonna head keskkonnaseisundi saavutamiseks ja hoidmiseks; [ME 172]

cb)  saastest puhastamise meetmed, eelkõige plastreostuse kõrvaldamiseks, liidu sadama-, ranniku- ja püügipiirkondades; [ME 173]

d)  direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine;

e)  Natura 2000 alade majandamine, taastamine ja seire kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

f)  liikide kaitse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega., ning kõikide liikide kaitse, mis on hõlmatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) ja/või kantud Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (IUCN) punasesse raamatusse; [ME 174]

fa)   mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks mõeldud püsi- ja liikuvseadiste ehitamine, paigaldamine või moderniseerimine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine, ning äärepoolseimates piirkondades ankurdatud peibutuspüügivahendid, mis toetavad säästvat ja selektiivset kalapüüki; [ME 175]

fb)   kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ; [ME 176]

fc)   panuse andmine mere bioloogiliste ressursside paremasse haldamisse või kaitsmisse; [ME 177]

fd)   kalavarude jätkusuutlikku taset ohustavate kahju tekitavate looduslike liikide majandamise või kaitsva küttimise toetamine; [ME 178]

fe)   varude otsene taasasustamine kaitsemeetmena liidu õigusaktis; [ME 179]

ff)   toetus andmete kogumiseks ja haldamiseks selliste võõrliikide esinemise kohta, mis võivad põhjustada bioloogilisele mitmekesisusele katastroofilist mõju; [ME 180]

fg)   koolitused kaluritele, eelkõige selektiivsemate püügivahendite ja varustuse kasutamise kohta, et suurendada teadlikkust ja vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale. [ME 181]

2a.  EMKVF võib rahastada artikli 22 lõike 2 punktides a ja b osutatud kahjusid ja investeeringuid 100 % ulatuses. [ME 182]

2b.  Lõike 2 punktid e ja f hõlmavad vastavaid meetmeid kalakasvanduste ja põllumajandustootjate poolt. [ME 183]

Artikkel 22a

Teadusuuringud ja andmete kogumine rändlindude mõju kohta

1.  EMKVFist võib mitmeaastaste riiklike strateegiakavade alusel toetada riiklike või piiriüleste uurimis- ja andmekogumisprojektide loomist eesmärgiga mõista paremini rändlindude mõju vesiviljelussektorile ja muudele olulistele liidu kalavarudele. Projektide tulemused tuleks avaldada varakult ja neis tuleks esitada soovitused parema majandamise kohta.

2.  Riiklik uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht riiklikku või liidu tunnustatud asutust.

3.  Piiriülene uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht asutust vähemalt kahest liikmesriigist. [ME 184]

Artikkel 22b

Uuendused

1.  Selleks et stimuleerida kalanduses uuendusi, võib EMKVF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või võtta kasutusele uusi või oluliselt täiustatud tooteid ja varustust, uusi või täiustatud protsesse ja tehnikaid, uusi või täiustatud juhtimis- ja korraldussüsteeme, sealhulgas töötlemise ja turustamise tasandil, järk-järgult kaotada tagasiheidet ja kaaspüüki, võtta kasutusele uusi tehnilisi või organisatsioonilisi teadmisi, vähendada kalapüügi keskkonnamõju, sealhulgas täiustatud püügitehnika ja selektiivsete püügivahenditega, või saavutada mere elusressursside säästvam kasutamine ning kaitsealuste röövliikidega kooseksisteerimise võimalused.

2.  Käesoleva artikli alusel rahastatavaid tegevusi algatavad individuaalsed ettevõtjad või tootjaorganisatsioonid ja nende ühendused.

3.  Liikmesriik avalikustab käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused. [ME 185]

IIa PEATÜKK

Prioriteet 1a: Säästva vesiviljeluse kindlustamine [ME 186]

Artikkel 23

Vesiviljelus

1.  EMKF EMKVF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse (mere- ja mageveekogude-, sh suletud mahutite ja vee taaskasutamisega suletud vesiviljeluse) edendamist ning vesiviljelustootmise suurendamist, võttes arvesse ökoloogilist taluvusvõimet. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/429(34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014(35). [ME 187]

2.  Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga.

3.  Käesoleva artikli kohaseid tulusaid vesiviljelusinvesteeringuid võib toetada toetuste kaudu vastavalt määruse (EL) … [ühissätete määrus] artikli 48 lõikele 1, ja eelistatavalt üksnes määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10. [ME 188]

Artikkel 23a

Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustik

1.  EMKVFist võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist vesiviljeluse juhtimiseks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõike 1 punktides a ja e, artikli 34 lõikes 5 ning artikli 35 lõike 1 punktis d, vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN-RISA) loomiseks ja selle rakendamise riiklike töökavade koostamiseks.

2.  Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud ASIN‑RISA loomise menetluste, vormi ja ajakava eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 1 ja ME 189]

III PEATÜKK

Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu Konkurentsivõimeliste ja säästvate kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ning töötlussektorite edendamine, mis parandab toiduga kindlustatust liidus [ME 190]

Artikkel 24

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine

1.  EMKF EMKVF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada varalisi investeeringuid ja meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja säästva vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust. [ME 191]

1a.  Määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks võib asjaomane liikmesriik teha rahalise toetuse 50 % ettemakse pärast tootmis- ja turustamiskava heakskiitmist vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikele 3. [ME 192]

1b.  Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3 % asjaomase tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul või selle organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest samal ajavahemikul. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei tohi kõnealune toetus ületada 3 % kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. [ME 193]

1c.  Lõikes 1a osutatud toetust antakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele. [ME 194]

Artikkel 25

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja säilitamine [ME 195]

1.  EMKF EMKVF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ja säilitamisse tehtavaid investeeringuid. Sellise toetusega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) nr 1379/2013. [ME 196]

1a.   EMKVFist võib toetada ka investeeringuid innovatsiooni kala- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas ning partnerluse edendamist tootjaorganisatsioonide ja teadusasutuste vahel. [ME 197]

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes toetuste kaudu ning määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10. [ME 198]

2a.  Liikmesriigid võivad toetada kalanduse ja vesiviljeluse töötlemisettevõtete arendamist muude struktuurifondide vahenditega. [ME 199]

Artikkel 25a

Ladustamisabi

1.  EMKVF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31, järgmistel tingimustel:

a)  ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

b)  ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

c)  aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 2 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest ajavahemikus 2016–2018. Käesoleva punkti kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmetel ei olnud ajavahemikus 2016–2018 turule lastud toodangut, võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud aastatoodangu keskmist väärtust.

2.  Lõikes 1 osutatud toetust makstakse ainul pärast seda, kui tooted on suunatud inimtoiduna ringlusesse.

3.  Liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil kohaldatava tehniliste ja finantskulude summa järgmisel viisil:

a)  tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevustega seotud otsekulude põhjal;

b)  finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast. Need tehnilised ja finantskulud avalikustatakse.

4.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, tagamaks et tooted, mille jaoks antakse ladustamisabi, vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. Selliste kontrollide korraldamiseks peavad ladustamisabi saajad laoarvestust iga tootekategooria kohta, mis on antud lattu ja mis hiljem lastakse turule inimtoiduna tagasi. [ME 200]

IV PEATÜKK

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine võimaldamine ökoloogilistes piirides ja jõukate rannikukogukondade ranniku-, saare- ja veeäärsete kogukondade soodustamine [ME 201]

Artikkel 26

Kogukonna juhitud kohalik areng

1.  EMKF EMKVF võib toetada kohaliku majanduse ja kogukondade säästvat arengut toetada soodsaid tingimusi, mida on vaja säästvaks siniseks majanduseks ning kohalike kogukondade heaoluks kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 25. [ME 202]

2.  EMKFi EMKVFi toetuse kohaldamisel tagatakse määruse (EL) … [millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 26 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega, et kohalikud kogukonnad kasutaksid täielikult ära ja saaksid kasu säästva sinise majanduse pakutavatest võimalustest ökoloogilistes piirides, kasutades ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse. [ME 203]

2a.  Strateegiad peavad ühtima asjaomases piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning artiklis 4 sätestatud liidu prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegiad peavad olema ulatuslikumad kui vaid toimingute kogum või valdkondlike meetmete kõrvutamine. [ME 204]

2b.   Selles sektoris võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas piirkondliku arengu strateegiatega, et säästev sinine majandus saaks kasvada ja rannikualad saaksid lisandväärtust. [ME 205]

2c.   Liikmesriigid rakendavad kaashaldamise korda tagamaks, et käesoleva määruse eesmärkide täitmisel arvestatakse kalanduse kohalikku olukorda. [ME 206]

Artikkel 27

Merealased Mere- ja mageveealased teadmised [ME 207]

EMKF EMKVF võib toetada ka andmete kogumist, haldamist, analüüsi, töötlemist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna mere- ja mageveekeskkonna seisundi, harrastuskalapüügi ja selle püügi sektori kohta, mille eesmärk on: [ME 208]

a)  täita direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaseid seire- ning alade määramise ja haldamise nõudeid;

aa)   täita andmekogumise nõudeid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 665/2008(36), komisjoni otsusele 2010/93/EL(37), komisjoni rakendusotsusele (EL) 2016/1251(38) ja andmekogumise raammäärusele; [ME 209]

b)  toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/89/EL(39) osutatud mereruumi planeerimist;

ba)   täita andmekogumise nõudeid vastavalt ÜKP määrusele; [ME 210]

c)  parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu., samuti teistes andmevõrkudes, mis hõlmavad mageveekogusid; [ME 211]

ca)   suurendada olemasolevaid usaldusväärseid andmeid harrastuspüügi saagi kohta; [ME 212]

cb)   investeeringud merereostuse, eelkõige plastide analüüsiks ja vaatlemiseks, et saada olukorra kohta rohkem andmeid; [ME 213]

cc)   teadmiste suurendamine plastist mereprügi ja selle kontsentratsiooni kohta. [ME 214]

V PEATÜKK

Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine

Artikkel 28

Mereseire

1.  EMKF EMKVF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada ühise teabejagamiskeskkonna eesmärke.

2.  Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

2a.   Kooskõlas eesmärgiga saavutada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid, aitab EMKVF saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud kestliku arengu eesmärki nr 14. [ME 215]

Artikkel 29

Rannikuvalvealane koostöö

1.  EMKF EMKVF võib toetada riigiasutuste võetavaid meetmeid, edendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624(40) artiklis 53, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1625(41) artiklis 2b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1626(42) artiklis 7a osutatud Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa liidu kalapüügi kontrollisüsteemi kontrolli- ja inspekteerimissüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 19 sätestatud tingimuste alusel. [ME 216]

3.  Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

Artikkel 29a

Looduse ja liikide kaitse

EMKVF toetab ÜRO Maailma looduskaitseharta ja eelkõige selle artiklite 21, 22, 23 ja 24 raames võetavate looduskaitsealaste meetmete rakendamist.

EMKVF toetab ka meetmeid, mis on suunatud vabatahtlikule koostööle ja koordineerimisele rahvusvaheliste asutuste, organisatsioonide, organite ja institutsioonidega ja nende vahel, et ühendada vahendid võitluseks ETR‑kalapüügi, mereliikide salapüügi ning kalavarude jaoks ohtlikeks peetavate liikide laushävitamise vastu. [ME 217 ja ME 301]

Va peatükk

Äärepoolseimad piirkonnad [ME 218]

Artikkel 29b

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid

1.  Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt(43):

a)  114 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 128 566 000 eurot jooksevhindades) Assooridele ja Madeirale;

b)  91 700 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 103 357 000 eurot jooksevhindades) Kanaari saartele;

c)  146 500 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 165 119 000 eurot jooksevhindades) eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

2.  Iga liikmesriik määrab kindlaks lõikes 1 sätestatud rahaliste vahendite osa, mis on ette nähtud artiklis 29d osutatud hüvitise maksmiseks, ega ületa 50 % lõikes 1 osutatud igast eraldisest.

3.  Erandina käesoleva määruse artikli 9 lõikest 8 ja määruse (EL) …/…[määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 19 lõikest 2 ning muutuvate tingimuste arvessevõtmiseks võivad liikmesriigid rahastamiskõlblike kalandustoodete nimekirja ja koguseid ja artiklis 29 d osutatud hüvitise suurust igal aastal kohandada, tingimusel et järgitakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid. Sellised kohandamised on võimalikud ainult ulatuses, milles suurendatakse või vähendatakse sama liikmesriigi mõne teise piirkonna hüvituskavasid. Liikmesriik teatab komisjonile kohandustest ette. [ME 321]

Artikkel 29c

Tegevuskava

Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:

a)   kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

b)   peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:

i)   II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;

ii)   hüvitis artiklis 29d osutatud lisakulude eest, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelustoodete nimekiri ja kogused ning hüvitise tase;

iii)   muud investeeringud säästvasse sinisesse majandusse, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks. [ME 220]

Artikkel 29d

Väikesemahulise rannapüügi kalalaevastike uuendamine ja seotud meetmed

Olenemata artikli 13 punktidest a ja b ning artiklist 16, võib äärepoolseimates piirkondades EMKVFist toetada järgmist:

a)  väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevastike uuendamine, sealhulgas uute laevade ehitamine ja soetamine nende taotlejate jaoks, kelle peamine registreerimiskoht on viis aastat enne abi taotlemise kuupäeva äärepoolseimas piirkonnas, kus uus laev registreeritakse, ja kes lossivad kogu saagi äärepoolseimate piirkondade sadamates, et parandada inimeste ohutust, täita liidu ja liikmesriikide eeskirju, mis käsitlevad hügieeni-, tervishoiu- ja töötingimusi kalalaevadel, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suurem keskkonnatõhusus. Toetusega soetatud laev jääb abi andmise kuupäevast alates vähemalt 15 aastaks äärepoolseimasse piirkonda registreerituks. Kui seda tingimust ei täideta, makstakse toetus tagasi summas, mis on proportsionaalne, arvestades täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust. Kalalaevastiku uuendamine ei ületa kinnitatud püügivõimsuse ülempiire ning on kooskõlas ÜKP eesmärkidega;

b)  pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine. Uue mootori või moderniseeritud mootori võimsus võib olemasoleva mootori võimsust ületada, kui suurema võimsuse vajadus on nõuetekohaselt põhjendatud merel ohutuse tagamisega, ilma et see suurendaks asjaomase kalalaeva püügivõimet;

c)  kalalaeva kere puitstruktuuri osaline renoveerimine, kui see on laevaehituse objektiivsete tehniliste kriteeriumide kohaselt meresõiduohutuse parandamiseks vajalik;

d)  sadamate, sadamataristu, lossimiskohtade, oksjonihoonete, laevatehaste ning laevaehitus- ja laevaremonditöökodade ehitamine ja moderniseerimine, kui taristu aitab kaasa säästvale kalapüügile. [ME 287]

Artikkel 21 Artikkel 29e

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud Lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

1.  EMKF EMKVF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2 artikli 29b lõikes 1 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

1a.  Hüvitis on proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Lisakulude hüvitissumma suurust tuleb hüvituskavas nõuetekohaselt põhjendada. Hüvitis ei ületa siiski mingil juhul 100 % kantud kuludest.

2.  Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks hüvituskõlblike toodete koguse.

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

4.  Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mis on:

a)  püütud kolmanda riigi laevade poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565(44);

b)  püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;

ba)   püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis on registreeritud ühes lõikes 1 osutatud piirkondadest asuvas sadamas, kuid ei tegutse selles piirkonnas;

c)  sisse toodud kolmandatest riikidest.

5.  Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.

6.  Hüvitise puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva ja tegutsevad neis piirkondades, võetakse arvesse:

a)  iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning

b)  kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid ja kiita heaks hüvitisabi maksmise metoodiline raamistik. [ME 165]

Artikkel 29f

Riigiabi

1.   Komisjon võib ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist nimetatud piirkondades kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

2.   Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 29d osutatud hüvituskavade rakendamiseks. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist, mille komisjon võib kõnealuste kavade osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Riigiabi, millest on teatatud, loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses. [ME 222]

Artikkel 29g

POSEI läbivaatamine

Komisjon esitab aruande käesoleva peatüki sätete rakendamise kohta 31. detsembriks 2023 ning vajaduse korral võtab vastu asjakohased ettepanekud. Komisjon hindab võimalust luua merendus- ja kalandusküsimuste valdkonna kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (POSEI). [ME 223]

VI PEATÜKK

Eelarve jagatud täitmise rakendamise eeskirjad

1. jagu

EMKFi EMKVFi toetus

Artikkel 30

Lisakulude või saamata jäänud tulu arvutamine

Lisakulude või saamata jäänud tulu põhjal eraldatud toetus antakse määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktides a, c, d ja e osutatud mis tahes vormis.

Artikkel 31

Kaasrahastamise määrade kehtestamine

EMKFi EMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr toetusvaldkonna kohta on esitatud II lisas.

Artikkel 32

Riigiabi osatähtsus

1.  Liikmesriikide abi ülemmäär on 50 % toimingu rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.  Erandina lõikest 1 esitatakse III lisas konkreetne abi ülemmäär teatavate toetusvaldkondade ja teatavat liiki toimingute kohta.

3.  Kui üks toiming kuulub mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära.

4.  Kui üks toiming kuulub ühe või mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla ja samal ajal ka kõnealuse lisa tabeli rea 1 alla, kohaldatakse reas 1 osutatud abi ülemmäära.

Artikkel 32a

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine

EMKVF toetab integreeritud merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu, arendades piirkondikke projekte innovaatiliste projektide rahastamiseks. [ME 224]

2. jagu

Finantsjuhtimine

Artikkel 33

Maksetähtaja edasilükkamine

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, mis kinnitavad, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. [ME 225]

2.  Enne lõikes 1 osutatud edasilükkamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile täitmata jätmise tõenditest ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.

3.  Lõikes 1 osutatud edasilükkamine on proportsionaalne täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud täitmata jätmise juhtumid.

Artikkel 34

Maksete peatamine

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. [ME 226]

2.  Enne lõikes 1 osutatud peatamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et komisjon leiab, et tegemist on ÜKP alusel kohaldatavate eeskirjade tõsise täitmata jätmisega ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.

3.  Lõikes 1 osutatud peatamine on proportsionaalne tõsise täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud tõsise täitmata jätmise juhtumid.

Artikkel 35

Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 97 lõike 4 kohaselt kohaldavad liikmesriigid finantskorrektsioone käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise korral.

2.  Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKFi EMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

Artikkel 36

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 98 lõike 5 kohaselt võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega tehakse finantskorrektsioonid, tühistades kogu või osa liidu toetusest programmile, kui ta leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:

a)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab toetusesaaja poolt artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmine, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

b)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus. [ME 227]

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi EMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks. [ME 228]

3.  Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt. [ME 229]

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlate määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.

3. jagu

Seire ja aruandlus

Artikkel 37

Seire- ja hindamisraamistik

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 4 osutatud prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFi EMKVFi edusammude kohta, on esitatud I lisas.

2.  Selleks et tagada prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFi EMKVFi edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

Artikkel 38

Iga‑aastane tulemusaruanne

1.  Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 36 lõike 6 kohaselt esitab iga liikmesriik komisjonile iga‑aastase tulemusaruande hiljemalt kuu aega enne iga-aastast läbivaatamiskoosolekut. Esimene aruanne esitatakse 2023. aastal ja viimane 2029. aastal.

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes kirjeldatakse programmi rakendamisel ning määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 12 osutatud vahe‑eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti kirjeldatakse selles kava tulemuslikkust mõjutavaid küsimusi ja meetmeid, mida nende küsimuste lahendamiseks on võetud.

3.  Lõikes 1 osutatud aruanne vaadatakse iga-aastasel läbivaatamiskoosolekul läbi vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 36.

3a.  Iga liikmesriik avaldab lõikes 1 osutatud aruande nii originaalkeeles kui ka ühes Euroopa Komisjoni töökeeles. [ME 230]

3b.  Lõikes 1 osutatud aruanne avaldatakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni veebisaidil. [ME 231]

3c.  Iga liikmesriik ja komisjon avaldavad oma veebisaidil aruanded parimate tavade kohta. [ME 232]

4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad lõikes 1 osutatud aruande esitamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4a.  Komisjon avaldab kõik asjaomased dokumendid, mis on seotud lõikes 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisega. [ME 233]

III JAOTIS

TOETUS EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAAMES

Artikkel 39

Geograafiline kohaldamisala

Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat jaotist ka väljaspool liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes, välja arvatud tehniline abi.

I PEATÜKK

Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine

Artikkel 40

ÜKP rakendamine

EMKF EMKVF toetab ÜKP rakendamist järgmise abil:

a)  teaduslike nõuannete ja teadmiste pakkumine, et toetada ÜKP raames tehtavaid usaldusväärseid ja tõhusaid kalavarude majandamise otsuseid, sealhulgas ekspertide osalemisega teadusasutuste tegevuses;

aa)   teadus- ja arendustegevuse programmi „Euroopa horisont“ vahendite kaasamine nii palju kui võimalik, et toetada ja julgustada kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni; [ME 234]

b)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamine ja rakendamine;

c)  selliste määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel loodud nõuandekomisjonide toimimine, millel on ÜKP osaks olev ja seda toetav eesmärk;

d)  rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tegevuse vabatahtlik toetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 29 ja 30.

Artikkel 41

Puhaste ja heas seisukorras merede edendamine

1.  EMKF EMKVF toetab puhaste ja heas seisukorras merede edendamist, sealhulgas meetmetega, millega toetatakse direktiivi 2008/56/EÜ rakendamist, ja meetmetega, millega tagatakse sidusus hea keskkonnaseisundi saavutamisega vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktile j, ning plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia rakendamist.

2.  Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada või säilitada hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1.

II PEATÜKK

Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu [ME 235]

Artikkel 42

Turuteave

EMKF EMKVF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42, nimelt luues vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN‑RISA). [ME 236]

III PEATÜKK

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu jaoks sobivate tingimuste võimaldamine ja ning terve merekeskkonna soodustamine jõukate rannikukogukondade soodustamine jaoks [ME 237]

Artikkel 43

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine, mis areneb merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides [ME 238]

EMKF EMKVF toetab merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu järgmise abil: [ME 239]

a)  säästva, vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine, mis tagab inimeste ja keskkonna heaolu, arenedes merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides; [ME 240]

aa)   meresüsteemide mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse ja olemusliku väärtuse taastamine, kaitsmine ja säilitamine; [ME 241]

b)  merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, kaasa arvatud mereruumi planeerimine, merebasseinistrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö, liidu makropiirkondlikud strateegiad ja piiriülene koostöö; [ME 242]

ba)   vastutustundliku tootmise ja tarbimise edendamine, puhtad tehnoloogiad, taastuvenergia ja materjalide ringlussevõtt; [ME 243]

c)  teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses, kaasa arvatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet), samuti muud andmevõrgud, mis hõlmavad mageveekogusid, tagamaks, et majanduskasv ei kaalu üles tehnoloogia ja tõhususe kasvu, ning et keskendutakse jätkusuutlikule majandustegevusele, mis vastab praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadustele, ning et töötatakse välja vajalikud vahendid ja suutlikkus ringmajandusele üleminekuks kooskõlas liidu strateegiaga plasti kohta ringmajanduses; [ME 244]

d)  merendusoskuste, maailmamerealaste maailmamere- ja mageveekogude alaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike ja keskkonna-alaste andmete jagamise parandamine; [ME 245]

e)  projektikavade ja innovatiivsete rahastamisvahendite arendamine;

ea)  merekeskkonna ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise meetmete toetamine, pakkudes kaluritele hüvitist kaotatud püügivahendite ja mereprügi merest kogumise eest. [ME 246]

Artikkel 43a

Sinisesse majandusse investeerimise otsused

Sinisest majandust puudutavad investeerimisotsused peavad tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, et hoida ära kahjulikku mõju keskkonnale, mis võiks ohustada pikaajalist kestlikkust. Kui piisavaid teadmisi või teavet ei ole, tuleb nii era- kui ka avalikus sektoris kohaldada ettevaatuspõhimõtet, kuna võetavatel meetmetel võib olla kahjulik mõju. [ME 247]

IV PEATÜKK

Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine

Artikkel 44

Meresõidu turvalisus ja seire

EMKF EMKVF toetab meresõidu turvalisuse ja seire edendamist, sealhulgas andmete jagamisega, rannikuvalvealase ja asutustevahelise koostööga ning merel toimuva kriminaalse ja ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisega.

Artikkel 45

Rahvusvaheline ookeanide majandamine

EMKF EMKVF toetab rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitika rakendamist järgmise abil:

a)  vabatahtlikud osamaksud ookeanide majandamise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

b)  vabatahtlik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides, asutustes ja institutsioonides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, säästva arengu tegevuskava 2030 ja muude asjakohaste rahvusvahelised lepingute, kokkulepete ja partnerluste raames;

c)  liidu ja ookeanide valdkonna asjaomaste tegijate vaheliste partnerluste rakendamine;

d)  selliste asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, mille eesmärk on edendada paremat ookeanide majandamist, samuti selliste tegevuste, meetmete, vahendite ja teadmiste arendamine, millega tagatakse ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid;

e)  asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ETR-kalapüük, seda vältida ja ära hoida, ning meetmed ja vahendid, et minimeerida mõju merekeskkonnale, eriti merelindude, mereimetajate ja merikilpkonnade juhupüüki; [ME 248]

f)  ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.

Artikkel 45a

Ookeanide puhastamine

EMKVFist toetatakse kõiki meetmeid, mida võetakse merede ja ookeanide puhastamiseks igat liiki jäätmetest ja eelkõige plastist, „plastsaartest“ ja ohtlikest või radioaktiivsetest jäätmetest. [ME 249 ja ME 300]

V PEATÜKK

EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAKENDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 46

Liidupoolse rahastamise vormid

1.  EMKF EMKVF võib anda rahalist toetust määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mis tahes vormis, eelkõige kõnealuse määruse VII jaotisele vastavate hangetena ja kõnealuse määruse VIII jaotisele vastavate toetustena. Rahastamine võib toimuda ka artiklis 47 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2.  Toetustega seotud ettepanekuid võivad hinnata sõltumatud eksperdid.

2a.  Käesoleva määrusega seotud maksemenetlusi kiirendatakse, et vähendada kalurite majanduslikku koormust. Komisjon hindab praegust olukorda, et täiustada ja kiirendada maksete tegemise protsessi. [ME 250]

Artikkel 47

Segarahastamistoimingud

EMKFi EMKVFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) … [määrus InvestEU kohta] ja määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] X jaotisele. Nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele üksikasjalikud suunised segarahastamistoimingute rakendamiseks EMKVFi riiklike rakenduskavade raames, pöörates erilist tähelepanu segarahastamistoimingutele kohalike osalejate juhitud kohalikus arengus. [ME 251]

Artikkel 48

Hindamine

1.  Hindamised peavad toimuma piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  III jaotise kohase toetuse vahehindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast toetuse rakendamise algust. Hindamine toimub komisjoni aruande vormis ja selles hinnatakse üksikasjalikult rakendamise kõiki konkreetseid aspekte. [ME 252]

3.  Rakendamiseperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast seda valmistab komisjon III jaotise kohase toetuse kohta ette lõpliku hindamisaruande.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega esitab lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 253]

4a.  Vajaduse korral võib komisjon lõikes 2 osutatud aruande põhjal teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks. [ME 254]

Artikkel 49

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 50

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.  Komisjon peab rakendama EMKFi EMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFile EMKVFile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud prioriteetidega.

Artikkel 51

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Lisaks määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.  Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud liikmesriigis , ülemeremaal või -territooriumil või tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele; [ME 255]

b)  iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, sealhulgas kutseorganisatsioonid, või iga rahvusvaheline organisatsioon. [ME 256]

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peavad põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.

IV JAOTIS

MENETLUSNORMID

Artikkel 52

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 või 55 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt neile teatavaks tehti, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 53

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirjade rakendamisel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(45) tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 artiklit 5. [ME 257]

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Kehtetuks tunnistamine

1.  Määrus (EL) nr 508/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 55

Üleminekusätted

1.  Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud toetuskavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel võib komisjoni poolt määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt heaks kiidetud toetuse integreerida käesoleva määruse alusel antud toetusega.

2.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 508/2014 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.  Määruse (EL) nr 508/2014 alusel esitatud taotlused jäävad kehtima.

Artikkel 56

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ÜHISED NÄITAJAD

PRIORITEET

NÄITAJA

Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine

Lossimiste mahu muutus seoses kalavarude hindamisega lähtuvalt jätkusuutlikust saagikusest

Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus [ME 260]

Kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga merekeskkonna kaitse tegevuskavas sätestatud keskkonnaeesmärkide täitmise määr, või nende puudumise korral märkimisväärsed positiivsed tulemused Natura 2000 alade ja merestrateegia raamdirektiivi kohaste muude, kaitse-, hooldus- ja taastusmeetmetega hõlmatud merekaitsealade pindala (ha) merekaitsealadel [ME 261]

Asukoha ja püügi registreerimise elektroonilise seadmega varustatud kalalaevade osakaal

Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu [ME 258]

Liidu vesiviljelustootmise väärtuse ja mahu muutus

Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus [ME 262]

Lossimiste väärtuse ja mahu muutus

Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade ranniku- ja saarekogukondade soodustamine [ME 259]

Mereäärsete NUTS 3 piirkondade SKP muutus

Säästva sinise majanduse töökohtade arvu (väljendatuna täistööaja ekvivalendina) muutus

Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine

Rannikuvalveülesannete täitmisel Euroopa koostööd edendavate ühisoperatsioonide arv

II LISA

TOETUSVALDKONNAD KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES

PRIORITEET

TOETUSVALDKOND

TOETUSVALDKONNA LIIK (rahastamiskavas kasutatav nomenklatuur)

KAASRAHASTAMISE MAKSIMUMMÄÄR

(% avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest)

1

Artikli 14 lõige 1

ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamine

1.1

75 %

1

Artikkel 16

Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse

1.1

75 % 85 % [ME 263]

1

Artikli 17 lõige 1

Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine

1.1

75 %

1

Artikli 17 lõige 2

Püügitegevuse püsiv lõpetamine

1.2

50 %

1

Artikkel 18

Püügitegevuse erakorraline peatamine

1.2

50 %

1

Artikkel 19

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1.3

85 %

1

Artikkel 20

Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel

1.3

85 %

1

Artikkel 21

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

1.4

100 %

1

Artikkel 22

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine

1.5

85 %

2

Artikkel 23

Vesiviljelus

2.1

75 % 85 %

2

Kalandus

2.1

75 % [ME 264]

2

Artikkel 23a

Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustik

X

75 % [ME 265]

2 3

Artikkel 24

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine

2.1 3.1

75 % [ME 266]

2 3

Artikkel 25

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

2.1 3.1

75 % [ME 267]

3

Artikkel 26

Kogukonna juhitud kohalik areng

3.1

75 %

3

Artikkel 27

Merealased teadmised

3.1

75 %

4

Artikkel 28

Mereseire

4.1

75 %

4

Artikkel 29

Rannikuvalvealane koostöö

4.1

75 %

 

Tehniline abi

5.1

75 %

III LISA

KONKREETSED ABI ÜLEMMÄÄRAD KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES

REA NUMBER

TOETUSVALDKOND VÕI TOIMINGU LIIK

ABI ÜLEMMÄÄR

1

Artikkel 16

Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse

30 % 55 % [ME 268]

2

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamist toetavad toimingud:

–  püügivahendite silma suuruse selektiivsuse või liikide selektiivsuse parandamise toimingud;

–  kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristu parandamise toimingud, et lihtsustada soovimatu püügi lossimist ja ladustamist;

–  toimingud töönduslike kalavarude soovimatu püügi turustamise lihtsustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktile b.

75 %

3

Toimingud tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks kalalaeva pardal

75 %

4

Äärepoolseimates piirkondades toimuv tegevus

85 %

5

Tegevus kaugematel Iirimaa saartel, Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo [ME 269]

85 %

6

Artikkel 19

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

85 %

7

Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevus (sh kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise eesmärgil)

100 %

8

Kui toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks

100 %

9

Artikli 17 lõige 2

Püügitegevuse püsiv lõpetamine

100 %

10

Artikkel 18

Püügitegevuse erakorraline peatamine

100 %

11

Artikkel 20

Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel

100 %

12

Artikkel 21

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

100 %

13

Artikkel 27

Merealased teadmised

100 %

14

Artikkel 28

Mereseire

100 %

15

Artikkel 29

Rannikuvalvealane koostöö

100 %

16

Liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise läbipaistvate süsteemide väljatöötamise, arendamise, seire, hindamise ja haldamisega seotud tegevus vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8

100 %

16a

Ühisprojektide toetusesaajate tegevus

60 % [ME 270]

16b

Tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühenduse tegevus

75 % [ME 271]

IV LISA

KESKKONNA- JA KLIIMAMUUTUSTEGA SEOTUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ANTAVATE TOETUSTE SUMMADE ARVUTAMISE KOEFITSIENDID

* Liikmesriik võib teha oma kavas ettepaneku, et tabelis tärniga (*) märgitud toetusvaldkonnale määrataks koefitsient 40 %, tingimusel et liikmesriik suudab vajaduse korral tõendada kõnealuse toetusvaldkonna olulisust kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise või keskkonnaeesmärkide seisukohast.

V LISA

EUROOPA MERENDUS-, JA KALANDUSFONDI KALANDUS- JA VESIVILJELUSFONDI KOGUVAHENDITE IGA-AASTANE JAOTUS LIIKMESRIIKIDE KAUPA AASTATEKS 2021–2027

 

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

BE

5 420 528

5 528 939

5 639 520

5 752 311

5 867 358

5 984 701

6 072 814

40 266 171

BG

11 435 037

11 663 737

11 897 017

12 134 959

12 377 660

12 625 203

12 811 085

84 944 698

CZ

4 039 229

4 120 014

4 202 416

4 286 465

4 372 195

4 459 635

4 525 295

30 005 249

DK

27 053 971

27 595 050

28 146 963

28 709 906

29 284 109

29 869 767

30 309 543

200 969 309

DE

28 513 544

29 083 814

29 665 502

30 258 817

30 863 998

31 481 253

31 944 754

211 811 682

EE

13 110 534

13 372 744

13 640 205

13 913 011

14 191 273

14 475 087

14 688 206

97 391 060

IE

19 165 423

19 548 731

19 939 714

20 338 511

20 745 284

21 160 173

21 471 716

142 369 552

EL

50 480 983

51 490 602

52 520 436

53 570 852

54 642 278

55 735 079

56 555 673

374 995 903

ES

150 831 009

153 847 625

156 924 643

160 063 158

163 264 447

166 529 604

168 981 438

1 120 441 924

FR

76 346 460

77 873 387

79 430 888

81 019 517

82 639 920

84 292 652

85 533 702

567 136 526

HR

32 804 523

33 460 613

34 129 839

34 812 441

35 508 695

36 218 841

36 752 095

243 687 047

IT

69 761 016

71 156 235

72 579 390

74 030 988

75 511 619

77 021 791

78 155 791

518 216 830

CY

5 156 833

5 259 970

5 365 171

5 472 475

5 581 926

5 693 560

5 777 387

38 307 322

LV

18 156 754

18 519 888

18 890 294

19 268 103

19 653 468

20 046 521

20 341 668

134 876 696

LT

8 236 376

8 401 103

8 569 129

8 740 512

8 915 324

9 093 623

9 227 510

61 183 577

LU

—  

—  

—  

—  

—  

—  

—  

—  

HU

5 076 470

5 177 999

5 281 561

5 387 193

5 494 938

5 604 832

5 687 353

37 710 346

MT

2 938 064

2 996 826

3 056 763

3 117 899

3 180 258

3 243 860

3 291 620

21 825 290

NL

13 182 316

13 445 962

13 714 887

13 989 186

14 268 972

14 554 340

14 768 625

97 924 288

AT

904 373

922 460

940 910

959 728

978 923

998 500

1 013 200

6 718 094

PL

68 976 348

70 355 873

71 763 020

73 198 291

74 662 268

76 155 454

77 276 699

512 387 953

PT

50 962 391

51 981 638

53 021 293

54 081 726

55 163 369

56 266 592

57 095 013

378 572 022

RO

21 868 723

22 306 097

22 752 228

23 207 276

23 671 425

24 144 835

24 500 321

162 450 905

SI

3 221 347

3 285 774

3 351 490

3 418 521

3 486 892

3 556 627

3 608 990

23 929 641

SK

2 049 608

2 090 600

2 132 413

2 175 061

2 218 563

2 262 933

2 296 250

15 225 428

FI

9 659 603

9 852 795

10 049 855

10 250 853

10 455 872

10 664 981

10 822 003

71 755 962

SE

15 601 692

15 913 725

16 232 007

16 556 649

16 887 785

17 225 527

17 479 140

115 896 525

KOKKU

714 953 155

729 252 201

743 837 554

758 714 409

773 888 819

789 365 971

800 987 891

5 311 000 000

(1)ELT C 110, 22.3.2019, lk 104.
(2)ELT C 361, 5.10.2018, lk 9.
(3)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)ELT C […], […], lk […].
(5)ELT C […], […], lk […].
(6)ELT C […], […], lk […].
(7)ELT C […], […], lk […].
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(9)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
(11)COM(2017)0623.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(14)Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(17)COM(2018) 28 COM(2018)0028.
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
(20)Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
(21)JOIN(2016) 49.
(22)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(24)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(25)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(26)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(29)Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
(30)ELT C […], […], lk […].
(31)Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(32)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).
(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
(35)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).
(36) Komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).
(37) Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus 2010/93/EL, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2011–2013 (teatavaks tehtud numbri C(2009)10121 all) (ELT L 41, 16.2.2010, lk 8)
(38) Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).
(39)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).
(40)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(41)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1625, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (ELT L 251, 16.9.2016, lk 77).
(42)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1626, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Kalanduskontrolli Agentuur (ELT L 251, 16.9.2016, lk 80).
(43) Neid arve tuleb kohandada vastavalt artikli 5 lõikes 1 kokku lepitud arvudele.
(44)Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 14.9.2015, lk 55).
(45)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Viimane päevakajastamine: 6. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika