Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0136(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0469/2018

Esitatud tekstid :

A8-0469/2018

Arutelud :

PV 16/01/2019 - 29
CRE 16/01/2019 - 29

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.8
CRE 17/01/2019 - 10.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 04/04/2019 - 6.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0038
P8_TA(2019)0349

Vastuvõetud tekstid
PDF 218kWORD 70k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Lõplik väljaanne
Liidu eelarve kaitsmine, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ***I
P8_TA(2019)0349A8-0469/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324 – C8‑0178/2018 – 2018/0136(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0324),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 322 lõike 1 punkti a ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0178/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 17. augusti 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrolli komisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits - ja siseasjade komisjoni, regionaalarengu komisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8‑0469/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 291, 17.8.2018, lk 1.
(2) Käesolev seisukoht vastab 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0038).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises
P8_TC1-COD(2018)0136

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb. Liit rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 ja liidu liikmesuse kriteeriumides. ELi lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õigus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. [ME 1]

(1a)  Liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi ning näitama nende tõelise täitmisega eeskuju ja liikuma õigusriigi järgimise ühise tava kui universaalse väärtuse poole, mida kõik asjaomased isikud võrdselt kohaldavad. Nende põhimõtete täielik järgimine ja edendamine on kogu Euroopa projekti õiguspärasuse väga oluline eeltingimus ning põhitingimus, et kasvatada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liidu poliitika tõhus elluviimine. [ME 2]

(1b)  ELi lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt on liidul võimalus tegutseda, et kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma ja ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud, sealhulgas eelarvepõhimõtteid. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kandidaatriigid on kohustatud neid põhimõtteid ja väärtusi austama, kaitsma ja edendama ning neil on lojaalse koostöö kohustus. [ME 3]

(2)  Õigusriigi põhimõtte kohaselt Õigusriigis peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega põhiõiguste austamisega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse,(3) sh seaduste läbipaistva, vastutustundliku ja demokraatliku jõustamise protsessi, õiguskindluse,(4) täidesaatva võimu omavoli keelamise,(5) võimude lahususe(6) ning, õiguskaitse kättesaadavuse ning sõltumatus ja erapooletus kohtus tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse(7) põhimõtet(8). Nimetatud põhimõtteid kajastatakse muu hulgas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni tasandil ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika põhjal(9).[ME 4]

(2a)  1993. aastal Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud ja 1995. aastal Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel tugevdatud ühinemiskriteeriumid ehk Kopenhaageni kriteeriumid on olulised tingimused, mida kõik kandidaatriigid peavad täitma, et saada liikmesriigiks. Nimetatud kriteeriumid hõlmavad demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsust, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset, toimivat turumajandust ning suutlikkust tulla toime konkurentsi ja turujõududega ning suutlikkust täita liidu liikmesusest tulenevaid kohustusi. [ME 5]

(2b)  Kui kandidaatriik ei vasta nõutavatele standarditele, ei järgi nõutavaid väärtusi ega demokraatlikke põhimõtteid, lükkub liiduga ühinemine edasi, kuni riik vastab täielikult nimetatud standarditele. Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele ELi lepingu artiklis 2 ja ELi lepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast liiduga ühinemist. Liikmesriike tuleks seega korrapäraselt hinnata, et kontrollida, et nende seadused ja tavad oleksid jätkuvalt kooskõlas nimetatud kriteeriumide ja ühiste väärtustega, millel liit rajaneb, luues sellega tugeva õigus- ja haldusraamistiku liidu poliitika rakendamiseks. [ME 6]

(3)  Õigusriik Kuigi liidu väärtusi ei ole seatud tähtsuse järjekorda, on eeltingimus õigusriigi austamine väga oluline kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi. Demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva sise- ja välispoliitika ühtsus ja järjepidevus on liidu usaldusväärsuse jaoks keskse tähtsusega. [ME 7]

(4)  Millal iganes liikmesriigid liidu eelarvet täidavad ja ükskõik millist meetodit nad täitmiseks kasutavad, eeldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 kätketud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine olulisel määral õigusriigi austamist.

(5)  Liikmesriigid saavad usaldusväärse finantsjuhtimise tagada ainult siis, kui nende avaliku sektori asutused tegutsevad kooskõlas seadusega, kui seadusrikkumisi uurivad tulemuslikult uurimistalitused ja prokuratuur ning kui avaliku sektori asutuste otsuste üle võivad teha tõhusat kohtulikku kontrolli sõltumatud kohtud ja Euroopa Liidu Kohus.

(6)  Kohtuorganid peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult Kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peaks olema alati tagatud ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada neid aluspõhimõtteid ja liidu finantshuve. [ME 8]

(7)  Kohtute sõltumatus eeldab eelkõige, et asjaomane kohtuorgan on suuteline täitma oma ametiülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist ja ametiaega ning nende taandamise ja tagasikutsumise aluseid, ning mis lubavad ümber lükata isiku põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organi tegevust ei mõjuta välised tegurid ja kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne.

(7a)   Prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatus tähendab nii prokuratuuri ja kohtute kui ka prokuröride ja kohtunike ametlikku (de jure) ja tegelikku (de facto) sõltumatust. [ME 9]

(8)  Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole väga oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kõige paremini kestlikult ainult kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus. [ME 10]

(8a)  Olemasolevate liidu seiremehhanismide, nagu koostöö- ja kontrollimehhanismi, õigusemõistmise tulemustabeli ja korruptsioonivastase võitluse aruannete lõimimine laiemasse õigusriigi seireraamistikku võiks anda tulemuseks tulemuslikuma ja tõhusama kontrollimehhanismi liidu finantshuvide kaitsmiseks. [ME 11]

(8b)   Vähene läbipaistvus, meelevaldne diskrimineerimine, konkurentsimoonutused ja ebavõrdsed tingimused siseturul ja väljaspool seda, ühtse turu usaldusväärsuse ning maksusüsteemi õigluse, stabiilsuse ja õiguspärasuse kahjustamine, suurem majanduslik ebavõrdsus, ebaõiglane konkurents riikide vahel, sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia defitsiit on kahjulike maksustamistavade mõned negatiivsed tagajärjed. [ME 12]

(9)  ELi lepingu artiklis 19, milles täpsustatakse sama lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtust, on nõutud, et liikmesriigid näeksid ette tulemusliku õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud, sealhulgas liidu eelarve täitmisega seotud valdkondades. See, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus ja eeldab sõltumatuid kohtuid(10). Kohtute sõltumatuse säilitamine on väga oluline, nagu on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus(11). See kehtib eelkõige meetmete, lepingute või muude dokumentide kohtuliku kontrolli kohta, kui nendest tuleneb mõni avaliku sektori kulutus või võlg, muu hulgas riigihangete kontekstis, millega seotud vaidlused võib samuti kohtusse anda.

(10)  Seega on olemas selge seos õigusriigi austamise ja liidu eelarve tõhusa täitmise vahel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

(10a)  Liidu käsutuses on palju vahendeid ja protsesse ELi lepingus sätestatud põhimõtete ja väärtuste täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, kuid praegu ei reageeri liidu institutsioonid kiirelt ja mõjusalt, eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise eesmärgil. Olemasolevaid vahendeid tuleks õigusriigi raamistikus tugevdada, hinnata ja täiendada, et need oleksid piisavad ja mõjusad. [ME 13]

(11)  Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada. Kui tehakse kindlaks üldistunud puudus, tuleb sellist puudust tulemuslikult uurida ning kohaldada mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid mitte ainult selleks, et kindlustada liidu finantshuve, sh tulude tulemuslikku kogumist, vaid ka selleks, et tagada üldsuse usaldus liidu ja selle institutsioonide vastu. Üksnes siis, kui sõltumatud kohtud tagavad õigusriigi toimimise ja õiguskindluse kõigis liikmesriikides, on võimalik tagada ELi eelarvevahendite piisav kaitse. [ME 14]

(11a)   Komisjon hindab maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise suuruseks kuni 1 triljonit eurot aastas. Sellise tegevuse negatiivne mõju liikmesriikide eelarvetele ja liidu eelarvele ning kodanikele on ilmne ning võib vähendada usaldust demokraatia vastu. [ME 15]

(11b)   Äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab otseselt liikmesriikide eelarveid ja liidu eelarvet ning maksukoormuse jagunemist maksumaksjate kategooriate ja majandustegurite vahel. [ME 16]

(11c)   Liikmesriigid peaksid kohaldama lojaalse koostöö põhimõtet täies mahus maksukonkurentsi küsimustes. [ME 17]

(11d)   Komisjon peaks aluslepingute täitmise järelevalvajana tagama, et liidu õigust ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtet järgitakse täielikult. [ME 18]

(11e)   Liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja seire liidu tasandil tagaks, et liikmesriikides ei rakendata uusi kahjulikke maksumeetmeid. Ühtset turgu kaitseks ja tagaks selle nõuetekohase ja sidusa toimimise, kui jälgitaks, kuidas liikmesriigid, nende jurisdiktsioonid, piirkonnad või muud haldusstruktuurid järgivad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühist liidu nimekirja. [ME 19]

(12)  Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt põhjalikku kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda peaks olema objektiivne, erapooletu ja läbipaistev ning põhinema teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest asjaomastest allikatest, võttes arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriumeid, eelkõige kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust ning finantskontrolli ja maksustamist käsitlevaid õigustiku peatükke, samuti suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis, et jälgida liikmesriigi arengut, ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, Euroopa Parlamendi resolutsioonidel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite (sh eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi kontrollnimekiri) ning asjaomaste rahvusvaheliste võrgustike, näiteks Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel. [ME 20]

(12a)  Tuleks luua sõltumatutest riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste ekspertidest koosnev nõuandekolleegium, et abistada komisjoni üldistunud puuduste hindamisel. Kõnealune kolleegium peaks korraldama igas liikmesriigis igal aastal sõltumatu hindamise õigusriigiga seotud küsimustes, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, võttes arvesse kõikidest asjaomastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet. Kui komisjon teeb otsuse võimalike meetmete vastuvõtmise või tühistamise kohta, peaks ta võtma arvesse nimetatud kolleegiumi arvamusi. [ME 21]

(13)  Kindlaks Tuleks määrata kindlaks üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi. [ME 22]

(14)  Vastuvõetavate meetmete kindlaksmääramisel tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige võttes arvesse olukorra tõsidust, asjaomase käitumise algusest möödunud ajavahemikku, sellise käitumise kestust ja korduvust, kavatsust, ning seda, mil määral on liikmesriik teinud koostööd õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse kõrvaldamiseks, ja rikkumise mõju asjaomastele liidu vahenditele.

(14a)  On väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid üldistunud puuduste ilmnemise korral meetmete vastuvõtmisel nõuetekohaselt kaitstud. Komisjon peaks meetmete vastuvõtmise kaalumisel võtma arvesse nende võimalikku mõju lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Et tugevdada lõplike vahendite või toetuste saajate kaitset, peaks komisjon andma veebisaidi või internetiportaali kaudu teavet ja suuniseid koos piisavate vahenditega, et teavitada komisjoni mis tahes rikkumisest, mis on seotud valitsemissektori üksuste ja liikmesriikide õigusliku kohustusega jätkata maksete tegemist pärast meetmete vastuvõtmist käesoleva määruse alusel. Tagamaks, et valitsusemissektori üksused või liikmesriigid maksaksid lõplike vahendite või toetuste saajatele tegelikult välja tasuda tulevad summad, peaks komisjonil olema vajaduse korral võimalik nõuda tagasi makseid, mis on tehtud nendele üksustele, või vajaduse korral teha finantskorrektsioone, vähendades toetust programmile, ja kanda samaväärne summa üle liidu reservi, et kasutada seda lõplike vahendite või toetuste saajate kasuks. [ME 23]

(15)  Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal komisjonile. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust. [ME 24]

(15a)  Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete mõju liidu eelarvele, peaksid need jõustuma alles pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kiitnud heaks vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärse summa ümberpaigutamise eelarvereservi. Lihtsustamaks otsuste vastuvõtmist, mida on vaja liidu finantshuvide kaitsmiseks, tuleks selline ümberpaigutamine lugeda heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu neid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nõukogu puhul kvalifitseeritud häälteenamusega) ei muuda ega tagasi ei lükka. [ME 25]

(16)  Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda üldistunud puudus õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksid peaks neid märkusi arvesse võtma. [ME 26]

(17)  Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogu komisjon need meetmed tühistama ning tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt kõnealuste meetmetega seotud eelarvereserv, [ME 27]

(18)  Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest, [ME 28]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid liidu eelarve kaitseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „õigusriik“ – Euroopa Liidu ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, mis väärtustel ja liidu liikmesuse kriteeriumidel, millele on osutatud selle lepingu artiklis 49, põhinev mõiste; see hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutav õiguskaitse kättesaadavus ning tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes; ning võimude lahusus; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees; [ME 29]

b)  „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist, kuna kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet; üldistunud puudus õigusriigi toimimises võib tuleneda ka süsteemsest ohust ELi toimimise lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustele, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet; [ME 30]

c)  „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr […] 2018/1046(12) („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses. [ME 31]

Artikkel 2a

Üldistunud puudused

Üldistunud puuduseks õigusriigi toimimises loetakse eelkõige järgmine tegevus, mis kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet:

a)   kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid väljastpoolt tuleva sekkumisega sõltumatuse tagatistesse, kohtuotsuste tegemise takistamisega väljastpoolt tulevate korralduste alusel, kohtute töötajate määramise ja ametiaja meelevaldse läbivaatamisega või kohtute töötajate mõjutamisega mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust või millega rikutakse juristide sõltumatust;

b)   suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;

c)   õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste mõjusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;

d)   liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava liikmesriigi haldussuutlikkuse ohustamine, millega ohustatakse muu hulgas suutlikkust täita tulemuslikult õigusnorme, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;

e)   meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset. [ME 32]

Artikkel 3

Meetmed Liidu finantshuvide ohustamine [ME 33]

1.  Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises Võidakse kindlaks määrata liikmesriigis esinev üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus on õigusriigi toimimises, kui see mõjutab või võib mõjutada eelkõige üht või mitut järgmistest asjaoludest: [ME 34]

a)  asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi ning teevad järelevalvet ja kontrolli; [ME 35]

aa)  turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi- ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist; [ME 36]

ab)  finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning mõjusate ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine; [ME 37]

b)  uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse, sh maksupettuse eest süüdistuse esitamise, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumistega rikkumiste eest süüdistuse esitamisega; [ME 38]

c)  tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, ab ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle; [ME 39]

d)  pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt; [ME 40]

e)  alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmine;

ea)   maksupettuse ja maksukonkurentsi ennetamine või selle eest karistamine ja nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes; [ME 41]

f)  tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, siis Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele. [ME 42]

fa)  liidu eelarve nõuetekohane täitmine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist; [ME 43]

2.  Üldistunud puudusena õigusriigi toimimises võib käsitada eelkõige järgmist:

a)  kohtute sõltumatuse ohustamine;

b)  suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;

c)  õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine. [ME 44]

Artikkel 3a

Sõltumatute ekspertide kolleegium

1.  Komisjon moodustab sõltumatute ekspertide kolleegiumi (edaspidi „kolleegium“).

Sinna kuuluvad sõltumatud riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste eksperdid. Iga liikmesriigi parlament nimetab ühe eksperdi ja Euroopa Parlament nimetab viis eksperti. Kolleegiumi koosseisus tuleb tagada sooline tasakaal.

Kui see on asjakohane, võib vastavalt lõikes 6 osutatud töökorrale kutsuda kolleegiumisse vaatlejaks asjaomaste organisatsioonide ja võrgustike, nt teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni, inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustiku, Euroopa Nõukogu organite, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, maksuõigusvõrgustiku, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindajaid.

2.  Kolleegiumi nõuandvate ülesannete eesmärk on aidata komisjonil selgitada välja liikmesriigis esinevad üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet.

Kolleegium hindab igal aastal olukorda kõigis liikmesriikides kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide ja teabe alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.

3.  Igal aastal avaldab kolleegium kokkuvõtte oma järeldustest.

4.  Nõuandvat ülesannet täites ja võttes arvesse lõikes 2 esitatud kaalutluste tulemusi, võib kolleegium esitada oma arvamuse liikmesriigis esineva üldistunud puuduse kohta õigusriigi toimimises.

Arvamuse esitamisel püüab kolleegium saavutada konsensuse. Kui konsensusele ei jõuta, väljendab kolleegium oma arvamust oma liikmete lihthääleenamusega.

5.  Komisjon võtab rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt artikli 5 lõikele 6 ja artikli 6 lõikele 2 arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi, mille kolleegium on esitanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.

6.  Kolleegium valib oma liikmete hulgast esimehe. Kolleegium kehtestab oma töökorra. [ME 45]

Artikkel 4

Meetmete sisu Liidu eelarve kaitsmise meetmed [ME 46]

1.  Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedet Kui artikli 3 tingimused on täidetud, võib vastu võtta, ühe või mitu järgmistest meetmetest: [ME 47]

a)  kui komisjon täidab liidu eelarvet otseselt või kaudselt vastavalt finantsmääruse artikli 62 punktidele a ja c ning kui vahendite saaja on valitsemissektori üksus:

1)  maksete või juriidilise kohustuse täitmise peatamine või juriidilise kohustuse täitmise lõpetamine vastavalt finantsmääruse artikli [131 lõikele 3];

2)  keeld võtta uusi juriidilisi kohustusi;

b)  kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega vastavalt finantsmääruse [artikli 62 punktile b]:

1)  ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmise peatamine;

2)  kulukohustuste peatamine;

3)  kulukohustuste vähendamine, muu hulgas finantskorrektsioonide tegemise või muudesse rahastamisprogrammidesse ümberpaigutamise kaudu;

4)  eelmaksete vähendamine;

5)  maksetähtaegade arvestamise katkestamine;

6)  maksete peatamine.

2.  Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele.

3.  Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele. [ME 48]

3a.  Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid lõikes 2 osutatud liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.

Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või portaalis lõplike vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumisest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutab. Käesolevat lõiget kohaldatakse viisil, mis tagab liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kooskõlas direktiivis XXX (direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta) sätestatud põhimõtetega. Komisjon võib kõnealuse lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse võtta üksnes juhul, kui sellega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomane lõplike vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse. [ME 49]

3b.  Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate lõike 3a kohaselt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mida valitsusemissektori üksused või liikmesriigid peavad lõike 2 kohaselt maksma, makstakse lõplike vahendite või toetuste saajatele välja.

Vajaduse korral:

a)  finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul teeb komisjon järgmist:

i)  nõuab tagasi maksed, mis tehti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides v–vii osutatud asutustele summas, mis on võrdne summaga, mida ei makstud kõnealuse artikli lõiget 2 rikkudes välja lõplike vahendite või toetuste saajatele;

ii)  kannab nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis on võrdne eelmises punktis osutatud summaga. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks;

b)  finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti b kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul:

i)  kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud valitsusasutuste või liikmesriikide kohustust käsitatakse liikmesriikide kohustusena määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 63] tähenduses. Kohustuse rikkumist käsitletakse vastavalt määruse XXX (ühissätete määrus) [artiklile 98];

ii)  komisjon kannab määruse (EL) XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis saadakse fondide vähenenud toetuse arvelt programmile XXX määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 98] alusel. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks. [ME 50]

Artikkel 5

Menetlus

1.  Kui komisjon leiab kolleegiumi arvamust arvesse võttes, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada. [ME 51]

2.  Komisjon võib võtta Hinnates, kas artikli 3 tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kolleegiumi arvamusi, Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks. [ME 52]

3.  Komisjon võib nõuda nii enne kui ka pärast lõikes 1 osutatud arvamuse esitamist mis tahes täiendavat teavet, mis on tema hinnangu jaoks vajalik.

4.  Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid. [ME 53]

5.  Otsustades selle üle, kas esitada ettepanek asjakohaste meetmete võtmise otsuse võtta vastu otsus artiklis 4 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe kohaste järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast. [ME 54]

5a.  Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid. [ME 55]

6.  Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva võtab ta artiklis 4 osutatud meetmete kohta otsuse vastu rakendusakti kohta abil. [ME 56]

6a.  Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa. [ME 57]

6b.  Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutamise ettepanekut nelja nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest mõlemas institutsioonis. Ümberpaigutamise ettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutamise ettepanekut, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8. [ME 58]

6c.  Lõikes 6 osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutamise otsust lõikes 6b osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka. [ME 59]

7.  Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepanekut tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis. [ME 60]

8.  Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta. [ME 61]

Artikkel 6

Meetmete lõpetamine

1.  Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud. [ME 62]

2.  Komisjon hindab asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel kolleegiumi arvamusi arvesse võttes olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste artiklis 4 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab võtab komisjon nõukogule ettepaneku võtta viivitamata vastu otsus otsuse nende meetmete täieliku või osalise lõpetamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt artikli 5 lõikes 6a osutatud eelarvereserv. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6, 6b ja 7 6c sätestatud menetlust. [ME 63]

3.  Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 lisatakse nõukogu määruse (EL, Euratom) XXXX (mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus) artiklis 12 sätestatud liidu kulukohustuste reservi peatatud kulukohustustega võrdne summa. [ME 64]

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest. [ME 65]

Artikkel 7a

Aruandlus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande määruse kohaldamise, eelkõige võetud meetmete mõjususe kohta.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud. [ME 66]

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. [ME 67]

Artikkel 8a

Lisamine finantsmäärusesse

Käesoleva määruse sisu lisatakse finantsmäärusesse selle järgmise muutmise ajal. [ME 68]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)ELT C 291, 17.8.2018, lk 1.
(2)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C‑496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.
(4)Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.
(5)Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.
(6)Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C‑477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C‑452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C‑279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.
(7)Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C‑64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41; Euroopa Kohtu otsus, 25. juuli 2018, LM, C‑216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punktid 63–67.
(8)Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014)0158, I lisa.
(9)Veneetsia komisjoni 4. aprilli 2011. aasta aruanne, uuring nr 512/2009 (CDL‑AD(2011)003rev).
(10)Kohtuasi C‑64/16, punktid 32–36.
(11)Kohtuasi C‑64/16, punktid 40–41.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 6. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika