Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0206(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0461/2018

Esitatud tekstid :

A8-0461/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 20
CRE 15/01/2019 - 20

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.7
CRE 16/01/2019 - 12.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 04/04/2019 - 6.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0020
P8_TA(2019)0350

Vastuvõetud tekstid
PDF 390kWORD 135k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ***I
P8_TA(2019)0350A8-0461/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0382),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164 ja artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349, mille kohaselt esitas komisjon ettepaneku parlamendile (C8-0232/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0461/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 84.
(3) Käesolev seisukoht vastab 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0020).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
P8_TC1-COD(2018)0206

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(-1)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 töötab liit siseturu rajamisel selle nimel, et luua suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja laste õiguste kaitset, ning võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. [ME 1]

(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, avalike teenuste, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 artiklitega 174 ja 175. Kõik ESF + meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning võtma arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille osalised on ka Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid. [ME 2]

(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks välja töötada partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, need peaksid sisaldama soolist perspektiivi ning need tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist. [ME 3]

(3)  Nõukogu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 2 vastu võetud suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika jaoks, täpsemalt: tööjõunõudluse suurendamine; tööjõupakkumise parandamine: juurdepääs tööturule, oskused ja pädevused; tööturgude toimimise ja sotsiaalse dialoogi tõhususe parandamine ning kõigile võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasamise soodustamine ja vaesuse vastu võitlemine, sealhulgas paremad avalikud teenused tervishoiu- ja muudes sektorites koos vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 vastu võetud ulatuslike majandussuunistega moodustavad strateegiat „Euroopa 2020“ toetavad integreeritud suunised. [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst need kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta stimuleerida töökohtade loomist ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muutes nõnda Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest liidust parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks tööhõivepoliitikas, peaksid liikmesriigid kavandama nende jaoks asjakohase ESF+ toetama liikmesriike toetuse, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid nimetatud suuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral, ELi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 2 ning riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid riiklike reformikavade tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, noortegarantii ning teiste asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, oskuste täiendamise meetme ja, pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse, praktika kvaliteediraamistiku ja kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamise asjakohaseid aspekte. [ME 4]

(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (eesmärk 10). [ME 5]

(4a)  Võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat, peaksid liidu ja selle liikmesriikide eesmärkide hulka kuuluma tööhõive edendamine ning elamis- ja töötingimuste parandamine eesmärgiga saavutada kestlik kõrge tööhõive määr ja võidelda tõrjutuse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 151. [ME 6]

(4b)  Euroopa ühiskond puutub jätkuvalt kokku mitmete sotsiaalsete probleemidega. Üle 100 miljoni kodaniku elab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, noorte töötus on üldisest töötuse määrast endiselt enam kui kaks korda kõrgem ning kolmandate riikide kodanike integreerimist tuleb tõhustada. Kõnealused probleemid mitte üksnes ei sea ohtu nende kodanike heaolu, keda need otseselt mõjutavad, vaid need avaldavad majanduslikku ja sotsiaalset survet Euroopa ühiskonnale tervikuna. [ME 7]

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, sellega seotud integratsiooniprobleemidest, õiglasest puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, üldisest töötusest ja noorte töötusest ja üha enam vananevast ühiskonnast ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja pidevõppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades pädevusi ja teadmisi, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liidu kodanikest töötajate liikuvust silmas pidades ning tegeldes süveneva liikmesriikidevahelise ja -sisese tervisealase ebavõrdsusega. [ME 8]

(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja fondi vahendite kooskõlastamine teiste fondidega ning kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada. [ME 9]

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046(4) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste ning rahastamisvahendite omavahelise koostoime kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames. Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevuseesmärgid ja sätestada erisätted rahastamiskõlblike meetmete kohta, mida võib ESF+ kaudu rahastada eelarve otsese ja kaudse täitmise raames. [ME 10]

(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega kaasamisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 (uus ühissätete määrus) võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid. [ME 11]

(9)  Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning otsese ja kaudse täitmise alla kuuluv terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta. [ME 12]

(10)  Liit peaks toetama liikmesriikide tööhõivepoliitikat koostöö ergutamise ja liikmesriikide tegevuse täiendamisega. ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta kõigi sugude jaoks kaasavad, avatud ja õiglased tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada inimeste haridussüsteemi taasintegreerimist ja pidevõpet ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes kaotada vaesus, täidetakse jätkuvalt peamiselt eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve ja vajaduse korral täiendatakse seda otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil. [ME 13]

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, kättesaadavamaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames. [ME 14]

(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest Selles rahastamispaketist tuleks kasutada täpsustada eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese jagatud täitmise kaudu ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu. [ME 15]

(13)  ESF+ eesmärk tihedas koostöös liikmesriikidega peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele, hooldajatele, majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja tööturult eemalejäänud isikutele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööhõivepoliitikat ja tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane ja vajaduse korral individuaalne nõustamine ja juhendamine, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele, ning suurendada töötajate liikuvust, ning tööturuasutuste võimet osutada teenuseid mittediskrimineerivalt. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning lihtne juurdepääs taskukohasele või tasuta kvaliteetsele lapsehoiule, kvaliteetsetele eakate hooldusteenusteenustele või kvaliteetsetele tugiteenustele. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada turvaline, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud tööga ja muutuvate töövormidega ja ning vananeva tööjõu vajadustega. ESF+ peaks toetama ka meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada noorte üleminekut koolist tööle. [ME 16]

(13a)  Selleks et avada sotsiaalmajanduses töökohtade loomise potentsiaal ja seda toetada, peaks ESF+ aitama kaasa sotsiaalmajanduse ettevõtete integreerimisele riiklikesse tööhõivealastesse ja sotsiaalse innovatsiooni kavadesse ning riiklikesse reformiprogrammidesse. Sotsiaalmajanduse ettevõtte mõiste määratluses tuleks järgida eri liikmesriikide sotsiaalmajandust käsitlevates seadustes esitatud määratlusi ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlust. [ME 17]

(14)  Arvestades, et ESF+ on Euroopa peamine tööhõivele ja oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele suunatud vahend, on ülimalt tähtis, et see aitaks kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kõigis liidu osades. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, mittediskrimineerivamaks, kättesaadavamaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh keelteoskust, ettevõtlus- ja digioskusi, sh andmekaitse ja teabejuhtimise alaseid oskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Pikaajalise töötuse ja ebasoodsa sotsiaalse taustaga inimeste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata nende võimestamisele. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus ja tööturule naasmises, toetama kõigi inimeste elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa kaasatusele, konkurentsivõimele, horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine õpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile ja õpipoisiõpe õpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga sotsiaalpartneritega, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, informaalse ja mitteformaalse õppe toetamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine. ESF+ peaks ergutama ja edendama vähemuste võimalusi saada õpetajaks, eesmärgiga tõrjutud kogukondi (nt romad, vähemused ja sisserändajad) paremini integreerida. [ME 18]

(14a)  ESF + peaks toetama meetmeid, mis sisalduvad liikmesriikide riiklikes kavades, mille eesmärk on kaotada energiaostuvõimetus ja edendada hoonete energiatõhusust haavatavate kodumajapidamiste hulgas, sealhulgas need, keda mõjutab energiaostuvõimetus, ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides, kooskõlas komisjoni teatisega „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999(5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002(6). [ME 19]

(14b)  Edaspidi tuleks liikmesriikidele ettenähtud ESF+ rahastuse eraldamine muuta sõltuvaks tõendatud tõhusast osalemisest projektides, millega kehtestatakse noortegarantii raames õpetamist ja töökogemust kombineeriv duaalõppe süsteem või tõhustatakse seda. [ME 20]

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalse taustaga lastele, näiteks hoolekandeasutuste lastele ja kodutuse probleemiga lähedalt kokkupuutuvatele lastele, kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni ning haridussüsteemi naasmiseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega ennetada vaesuse edasikandumist läbi mitme põlvkonna, soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja sotsiaalset tõrjutust, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Need informaalse õppe vormid ei tohiks asendada juurdepääsu tavaharidusele, eelkõige eelkooli- ja algharidusele. Siinkohal tuleks toetada sünergiat luua sünergia, täiendavus ja poliitikasidusus Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada abistada ebasoodsas olukorras olevate õppijate olevaid õppijaid ja valmistada neid asjakohaselt ette liikuvuskogemuseks välismaal ja suurendada nende osalemist piiriüleses õpirändes. [ME 21]

(15a)   Toetus, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, aitab kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele. Kohaliku arengu strateegiate puhul, mida Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse ja mis viiakse ellu kogukonna juhtimisel, tuleks ette näha, et nii kohalike tegevusrühmade juhtimises kui ka strateegia sisu kindlaksmääramisel osalevad piirkonnas elavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed. ESF peaks olema võimeline toetama nii linna- kui ka maapiirkonnas elluviidavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning integreeritud territoriaalseid investeeringuid. [ME 22]

(15b)  Liidu ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus seisneb eelkõige asukohapõhises territoriaalses lähenemisviisis, mitmetasandilises valitsemises, mitmeaastases planeerimises ning ühistes ja mõõdetavates eesmärkides, integreeritud arengu lähenemisviisis ja lähenemises Euroopa haldussuutlikkuse standarditele. [ME 23]

(15c)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise perspektiivi lõimimine on siduv põhimõte kõigis programmitöö etappides, alates tegevuskavade prioriteetide kujundamisest kuni rakendamiseni, seire ja hindamiseni, ja et põhilise tähtsusega meetmed soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks saaksid toetust. [ME 24]

(15d)   Kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitusega nr 2016/C 484/01 „Oskuste täiendamise viisid: uued võimalused täiskasvanutele“(7) peaks ESF+ toetama selliseid haridussüsteeme, mis võimaldavad väheste oskustega täiskasvanutel omandada kirja-, arvutus- ja digioskuste miinimumtaseme. [ME 25]

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga ning kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses digitaalse Euroopa programmiga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige võttes arvesse ebasoodsas olukorras olevate eri sotsiaalsete rühmade probleeme, eelkõige ettevõtlus- ja digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel ja kohalikel kogukondadel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele (nagu vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevad muutused) kohandatud oskusi, ning selleks pädevusi ja teadmisi, hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid haridussüsteemist tööturule üleminekut, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste oskustega inimesi, puuetega inimesi ja/või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid. [ME 26]

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada isiklikuks ja ametialaseks arenguks ning tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning lahendada praegusi ja tulevasi ühiskondlikke probleeme. Komisjon peaks tagama terviseharu ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise sünergia, et kiirendada tulemuste saavutamist tervisekaitse ja haiguste ennetamise valdkonnas.. [ME 27]

(17a)   Koostoime õiguste ja väärtuste programmiga peaks tagama selle, et ESF+ suudab peavoolustada ja laiendada meetmeid diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, islamofoobia ja muude sallimatuse ilmingute tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning võtta erimeetmeid vihkamise, segregatsiooni ja häbimärgistamise, sealhulgas kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemise takistamiseks. [ME 28]

(17b)   Euroopa territoriaalse koostöö tulemusena piirkondlikul ja piiriülesel tasandil loodud sünergia on viinud ka koostööprojektideni, et parandada tööhõivet, elanikkonna kõige haavatavamate rühmade kaasamist, demograafilisi probleeme, tervist ja haridust mitte ainult liidus, vaid ka ühinemiseelses etapis olevates riikides ja naaberriikides, kus liidu koostöö annab lisaväärtust. ESF+ peaks parandama seda tüüpi projektide rahastamist ning tagama teadmiste edastamise nende ja õigusloomeprotsessi vahel, et parandada ELi õigusraamistikku ja edendada heade tavade jagamist liidu piirkondade vahel. [ME 29]

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaotada vaesus, sealhulgas energiaostuvõimetus, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2018/1999, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, edendada ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning kõrvaldades tõkkeid ja võideldes diskrimineerimise ja sotsiaalse ning tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on ühtlasi (kuid mitte ainult) tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid ennetavaid ja reageerivaid poliitikameetmeid ja strateegiaid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) puuetega inimesed, kodutud inimesed, kolmanda riigi kodanikud, sealhulgas sisserändajad, ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine, sh sihtotstarbelise toetuse kaudu sotsiaalmajandusele. Liikmesriigid peaksid edendama siseriiklikke meetmeid täiendavaid ESF+ meetmeid kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(8), sealhulgas meetmed piisava sissetulekutoetuse valdkonnas. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele tasuta või taskukohastele, kestlikele ja taskukohastele kvaliteetsetele teenustele, nagu inimesekeskne tervishoid ja seonduv hooldus ning pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused ning teenused, mis annavad juhiseid juurdepääsuks sobivale sotsiaaleluasemele või taskukohasele eluasemele. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme sotsiaalkaitseasutusi, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks reageerimisel töömaailma muutuvatele oludele. Veel peaks ESF püüdma leevendada maapiirkondade vaesust, mis on tingitud sellistest maapiirkondadele iseloomulikest ebasoodsatest oludest nagu halb demograafiline olukord, nõrk tööturg, haridus- ja koolitusteenuste või tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiratud kättesaadavus. [ME 30]

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust kaotada vaesuse, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesust või sotsiaalset tõrjutust kogevate või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, Liikmesriigid peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % 3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate võitluseks selliste kõige enam sotsiaalset tõrjutust põhjustavate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus, eakate vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate vahendite saajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid võimalikult lihtsaid eeskirju. [ME 31]

(19a)   ESF+ eesmärk peaks olema võidelda eakate naiste vaesuse vastu kogu ELis, võttes arvesse, et sooline pensionilõhe (40 %) kujutab endast tõsist ohtu vaesuse süvenemisele eakamate naiste, eriti nende hulgas, kes elavad ilma partnerita, ning võtta seega järelmeetmeid, et täita kohustusi, mis võeti 2015. aasta nõukogu järeldustes „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“(9). Eakamate naiste vaesuse probleemi süvendab veelgi tervishoiu ja ravimitega seotud suurem omaosalus, mille peavad kandma eakad patsiendid, eelkõige naised, kes elavad meestega võrreldes suurema osa oma elueast terviseprobleemidega, peamiselt pikema oodatava eluea tõttu. [ME 32]

(19b)  Vaesuse vastu võitlemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peab ESF+ edendama spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ja vaesuses elavaid inimesi esindavate organisatsioonide aktiivset osalemist nii eriprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel. [ME 33]

(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi, Euroopa Regionaalarengufondist ning fondidest, mis võivad kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist ühiskonda kaasamist soodustada. [ME 34]

(20a)   ESF+ kavandamise ja rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid kooskõlastama tegevust liikmesriikide Varjupaiga- ja Rändefondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega, et edendada parimal võimalikul viisil kolmandate riikide kodanike integreerimist kõigil tasanditel peamiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate strateegiate ning kolmandate riikide kodanike konkreetsele olukorrale kõige asjakohasemalt vastavate meetmete abil. Integratsioonimeetmete kohaldamisala peaks keskenduma kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, on liikmesriigis seaduslikult elamise õigust omandamas, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele. [ME 35]

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, vaesuse kaotamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama kaasama kohalikud ja piirkondlikud asutused, et tagada ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise omavaheline sidusus, koordineerimine ja vastastikuse täiendavuse vastastikune täiendavus. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, ILO inimväärse töö tegevuskava ja piirkondlikke eripärasid, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega. [ME 36]

(21a)  Kuna piirkonnad on erineval arengutasemel ja ka sotsiaalsed olud on liidus erinevad, peaks ESF+ olema piisavalt paindlik, et piirkondlikke ja territoriaalseid eripärasid saaks arvesse võtta. [ME 37]

(22)  Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks ja vaesuse kaotamiseks. Need vahendid peaksid täiendama riiklikke vahendeid äärmise vaesuse leevendamiseks. [ME 38]

(22a)  Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis kujutab endast standardit lapse õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Laste õiguste edendamine on ELi poliitika sõnaselge eesmärk (Lissaboni lepingu artikkel 3) ning ELi põhiõiguste harta kohaselt tuleb kogu ELi tegevuses seada esikohale lapse parimad huvid. Liit ja liikmesriigid peaksid kasutama ESF+ asjakohaselt, et murda vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste ebasoodsate olude ring, nagu on määratletud Euroopa Komisoni 2013. aasta soovituses lastesse investeerimise kohta. ESF+ peaks toetama meetmeid, millega edendatakse tõhusat sekkumist, mis aitaks kaasa laste õiguste teostamisele. [ME 39]

(22b)  Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset liidus (26,4 % 2017. aastal) ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, milles sätestatakse, et lastel on õigus kaitsele vaesuse vastu ja ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii kavasse, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele ning kaotada laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Varakult lastesse investeerimine toob kaasa märkimisväärseid tulusid lastele ja ühiskonnale tervikuna ning on ülioluline ebasoodsate olude ringi murdmiseks varajases lapsepõlves. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil oma võimed täielikult välja arendada, annab parimad õpi- ja tervisega seotud tulemused, võimaldab lastel kujuneda ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendab noorte võimalusi tööturul. [ME 40]

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kusjuures töötuse ja tööturult eemalejäämise määrad on isegi kõrgemad ebasoodsa sotsiaalse taustaga noorte puhul – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad investeeriksid jätkuvalt piisava hulga eelarve piisavad jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest vahendid meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja tõhusaid kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning, sellised noored, kelleni on kõige raskem jõuda ja haavatavas olukorras noored, kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust ja osutada teenuseid ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Seepärast peaksid asjaomased Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 10 % 3 % oma ESF+ haru riiklikest vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks et toetada meetmeid noorte tööalase konkurentsivõime, jätkuva hariduse, kvaliteetse tööhõive, õpipoisiõppe ja praktika valdkonnas. Liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on üle liidu keskmise või üle 15 %, peaksid eraldama vähemalt 15 % oma riiklikest ESF+ vahenditest, et toetada selle valdkonna poliitikat, toimides asjakohasel territoriaalsel tasandil. [ME 41]

(23a)  Piirkondadesisene ebavõrdsus kasvab, sealhulgas ka jõukamates piirkondades, mille juurde kuuluvad ka vaesemad alad. [ME 42]

(23b)   Arvestades ESFi+ rakendusala laiendamist, tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks tagada, et nende lisaülesannetega kaasneb ka suurem eelarve. Suuremat rahastamist on vaja töötuse, eelkõige noorte töötuse ja vaesusega võitlemiseks ning kutsealase arengu ja koolituse toetamiseks, eriti digitaalses töökeskkonnas, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtetega. [ME 43]

(23c)  EURESt tuleb pikas perspektiivis tugevdada, eeskätt veebiplatvormi põhjaliku arendamise ning liikmesriikide aktiivse kaasamise kaudu. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevat mudelit tõhusamalt ja avaldama EURESe süsteemis üksikasjad kõikide vabade töökohtade kohta. [ME 44]

(24)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama kõnealuste fondide ESF+ ja teistest liidu programmidest ja vahenditest, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Erasmus, Varjupaiga- ja Rändefond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, digitaalse Euroopa programm, InvestEU, programm „Loov Euroopa“ või Euroopa solidaarsuskorpuse programm, toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse ning nende koostoime kasutamise. [ME 45]

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile artiklitele 349 ja 174 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja, põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel ja saartel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust Need piirkonnad vajavad eritoetust, sest neis valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused. [ME 46]

(25a)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et ESF + aitab kaasa konkreetsete poliitikameetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, et tegeleda piirangutega ja raskustega, mida kogevad piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, näiteks inimtühjaks jäänud ja hõredalt asustatud piirkonnad. [ME 47]

(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate liidu institutsioonide ja kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi ametiasutuste ning ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereid partnerluses piirkondlike ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva kohalike ametiasutustega tagaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, riiklike inimõiguste institutsioonide ning muude asjakohaste või esindavate organisatsioonide sisulise osalemise ESF+ programmitöös ja rakendamises, alates tegevuskavade jaoks prioriteetide kavandamisest kuni rakendamise, seire ning tulemuste ja mõju hindamiseni, kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014(10), millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. Lisaks on mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise eesmärgil oluline, et ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja riiklikud inimõiguste institutsioonid kaastaks igasse etappi. [ME 48]

(26a)  Korraldusasutuste ja partnerite vaheline hea valitsemistava ja partnerlus nõuavad tõhusat ja tulemuslikku suutlikkuse suurendamist sidusrühmade puhul, kellele liikmesriigid peaksid eraldama asjakohase summa ESF+ vahenditest. Kuna investeerimine institutsioonilisse suutlikkusse ja avaliku halduse ja avalike teenuste tulemuslikkusse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil reformide, parema reguleerimise ja hea valitsemistava eesmärgil ei sisaldu enam eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ tegevuseesmärgis, kuid on lisatud struktuuritoetuste reformikavasse, on vajalik, et komisjon ja liikmesriigid tagavad nende kahe vahendi tõhusa koordineerimise. [ME 49]

(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, sealhulgas kohalikul tasandil, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalmajandust. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist. [ME 50]

(27a)  Et täielikult kasutada ära sektoritevahelise koostöö potentsiaali, parandada koostoimet ja sidusust teiste poliitikavaldkondadega ning saavutada oma üldeesmärke, peaks ESF+ toetama uuenduslikke meetmeid, mille eesmärk on spordi ja kehalise tegevuse ja kultuuri kaudu sotsiaalse kaasamise parandamine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine, eelkõige marginaliseeritud ja/või ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul. [ME 51]

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning Soolisi aspekte tuleks kõikides rakendatavates programmides arvesse võtta kogu nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise jooksul. Lisaks peaks ESF+ järgima eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklit 21, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude põhimõtete, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti peaks olema keelatud igasugune diskrimineerimine sooliste iseärasuste või sooidentiteedi alusel ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ka tagama, et ESF+ edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, muu hulgas seoses hariduse, töö, tööhõive ja nendele üldise juurdepääsuga. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt ja läbipõimunult. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) .../... [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada peavad olema kooskõlas hartaga ja kehtestatud riigi tasandil koos teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted. [ME 52]

(28a)  Kaaluda tuleks piirkondlike näitajate kasutamist, et piirkondadevahelisi erinevusi saaks paremini arvesse võtta. [ME 53]

(28b)   ESF+ peaks toetama keeleõpet, soodustades vastastikust mõistmist ja kaasava ühiskonna rajamist, muu hulgas Euroopa Nõukogu poolt väljatöötatud rändajate keeleõppe vahendite laiema kasutuselevõtu abil liikmesriikides. [ME 54]

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui võimaluse korral sooliselt eristatud andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid, täites seejuures isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(11). Soovitatav on ergutada andmete elektroonilise edastamise jätkumist, kuna see aitab vähendada halduskoormust. [ME 55]

(30)  Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

(31)  Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Teostatavaid ideid peaks olema võimalik katseta kohalikul tasandil ja seda tuleks ergutada, ning teostatavaid ideid tuleks arendada laiemas ulatuses, kui see on asjakohane, või muudes kontekstides viia üle muuse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetust või kombineerides seda muude allikatega. [ME 56]

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete avalike tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga ja sotsiaalpartneritega. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama sotsiaalpartnerite osalusel tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke. ESF+ hõlmab piirkondlike avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite piiriüleseid partnerlusi ning nende tegevusi liikuvuse ning ka läbipaistvuse ja piiriüleste tööturgude lõimimise edendamiseks teavitamise, nõustamise ja suunamise kaudu. Paljudel piirialadel täidavad nad tõelise Euroopa tööturu arendamisel tähtsat osa. [ME 57]

(33)  Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete sotsiaalmajanduse ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete sotsiaalmajanduse ettevõtete mikrorahastamist rahastamist ja nende sellele juurdepääsu juurdepääsu rahastamisele ja tugiteenustele, sealhulgas kuultuuri- ja loomesektoris, ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute ebasoodsas olukorras rühmade vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. [ME 58]

(33a)  Komisjon peaks võtma liidu tasandil sotsiaalsete ja solidaarsuspõhiste ettevõtete jaoks kasutusele Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tugineb selgetele kriteeriumidele ja tõstab esile nende ettevõtete eriomadusi ja sotsiaalset mõju, suurendab nende nähtavust, loob stiimuleid investeeringuteks ja lihtsustab juurdepääsu rahastamisele ja ühtsele turule nende jaoks, kes soovivad laieneda oma asukohariigis või teistesse liikmesriikidesse, ning seda viisil, mis on kooskõlas asjaomases sektoris ja eri liikmesriikides kehtivate õiguslike vormide ja õigusraamistikega. [ME 59]

(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajaduseleja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole liidu ideaalidega vastuolus, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda. [ME 60]

(34a)  Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaja tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli. [ME 61]

(35)  ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervisepoliitikat, soodustama liikmesriikidevahelist koostööd ja edendama liikmesriikide programmide vahelist kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.

(35a)   Komisjon peaks suurendama liikmesriikide ja alaesindatud organisatsioonide osalemist, vähendades nii palju kui võimalik osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas rahastamise taotlemise ja saamise halduskoormust. [ME 62]

(35b)   Üks liidu peamisi eesmärke on tervishoiusüsteemide tugevdamine, toetades tervishoiu- ja ravisüsteemide digiüleminekut ning kestliku terviseteabesüsteemi arendamist ning riiklike reforme, et muuta tervishoiusüsteemid tõhusamaks, ligipääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks. [ME 63]

(36)  ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmine nõuab pidevaid pingutusi. Kui aidata mittediskrimineerivalt kõigil inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Tervist mõjutava innovatsiooni, sh sotsiaalse innovatsiooni toetamine ja tunnustamine aitab lahendada tervishoiusektori jätkusuutlikkusega seotud probleeme demograafiliste muutustega seotud toimetulekuprobleeme arvestades. Ka on tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmed olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu(12). [ME 64]

(36a)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“. Liidu elanikkonna tervise parandamise seisukohalt on oluline mitte keskenduda üksnes füüsilisele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Ka on vaimse tervise probleemid väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisest tingitud ebavõrdsust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid nõrgenevad ja riskitegurid suurenevad. [ME 65]

(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. [ME 66]

(37a)  Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020), mis kehtestati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ(13) ja otsusega nr 1350/2007/EÜ(14) ning määrusega (EL) nr 282/2014(15) („eelmised terviseprogrammid“) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. ESF+ terviseharu peaks tuginema eelmiste terviseprogrammide saavutustele. [ME 67]

(37b)   ESF+ terviseharuga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide ja piirkondade vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel. [ME 68]

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike ja varasele diagnoosimisele liidus elavate inimeste kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine, suitsetamine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, keskkonnast tulevad terviseohud, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine ja, mis on seotud ka vaesusega, kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, üldsuse suuremat teadlikkust ohuteguritest, hästi kavandatud rahvatervisealaseid meetmeid üldisele tervisele avalduva nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ning ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks, sh vaktsineerimise kaudu, kogu eluea vältel, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata terviseharidusele, kuna see aitab üksikisikutel ja kogukondadel parandada tervist, suurendada teadmisi ja mõjutada hoiakuid. Praegusi terviseprobleeme saab mõjusalt lahendada üksnes liidu tasandil tehtava koostööga ja liidu tegevuse jätkamisega tervise valdkonnas. ESF+ terviseharu peaks toetama asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist, edendama kõigini jõudvaid tõhusaid ennetamismudeleid ennetamis- ja teadlikkuse suurendamise mudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike liidus nii linna- kui ka maapiirkonnas elavate inimeste juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele. [ME 69]

(38a)   Terviseharu meetmete rakendamiseks peaks komisjon toetama tervise juhtnõukogu loomist. Lisaks peaks komisjon soovitama võimalusi ja meetodeid tervishoiumeetmete kooskõlla viimiseks Euroopa poolaasta protsessiga, omades nüüd volitusi soovitada tervishoiusüsteemide (ja muude tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite) reformimist, et parandada liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide juurdepääsetavust ja kestlikkust. [ME 70]

(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut valdkonnaülest meedet ja piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu äkilise ja kumulatiivse keskkonnasaaste ja heidete, nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist. [ME 71]

(39a)   Pidevad investeeringud innovaatilistesse kogukonnapõhistesse lähenemisviisidesse piiriüleste haiguste, nagu HIV/AIDSi-, tuberkuloosi- ja viirusliku hepatiidi epideemia vastu võitlemiseks on väga olulised, sest haiguste sotsiaalne mõõde on peamine tegur, mis mõjutab võimet võidelda nende kui epideemiatega nii liidus kui ka naaberriikides. Ambitsioonikam poliitiline juhtimine ning piisavad tehnilised ja rahalised vahendid kestliku piirkondliku reageerimise saavutamiseks võitluses HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi vastu Euroopas on otsustava tähtsusega nende haigustega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. [ME 72]

(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus, vähendades samas nende kasutamist, et aidata võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu. [ME 73]

(41)  Komisjon tegi hiljuti tervisetehnoloogia hindamist käsitleva ettepaneku,(16) et toetada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd liidu tasandil, et muuta uuenduslik tervisetehnoloogia kogu liidu patsientidele kättesaadavamaks, kasutada olemasolevaid ressursse paremini ära ja parandada ettevõtluse prognoositavust.

(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused kodanikuühiskonna aktiivsel toetusel. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi ning vajaduse korral ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata. [ME 74]

(42a)   Ebatõhususe ja puuduste ärahoidmiseks programmide kontrollimisel peaks komisjon rakendama ja kasutama programmilisi ja meetmepõhiseid kontrollnäitajaid, et tagada programmi eesmärkide saavutamine. [ME 75]

(42b)   ESF + programmis tuleks käsitleda olemasolevaid takistusi kodanikuühiskonna osalemisele, näiteks lihtsustades taotlusmenetlusi, leevendades finantskriteeriume, loobudes mõnel juhul kaasrahastamise määrast, kuid suurendades koolituse ja hariduse kaudu ka patsientide, nende organisatsioonide ja muude sidusrühmade suutlikkust. Programmi eesmärk on ka võimaldada oma eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate liidu tasandi kodanikuühiskonna võrgustike ja organisatsioonide, sealhulgas liidu tasandi organisatsioonide toimimist. [ME 76]

(42c)   ESF+ terviseharu rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Võttes arvesse aluslepingust tulenevaid kohustusi ja liikmesriikide rolli peamise partnerina liidu otsustusprotsessis, tuleks kaasata piirkondliku tasandi pädevad asutused, et tagada liidu tervishoiupoliitika tõhus ja püsiv mõju, integreerides selle kohapealse sotsiaalpoliitikaga. [ME 77]

(43)  Euroopa tugivõrgustikud on võrgustikud, mis koondavad tervishoiuteenuse osutajaid kõikjal Euroopas, et tegeleda haruldaste, väikese levimusega või komplekshaigustega, mille puhul on vaja väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja vahendite koondamist. Euroopa tugivõrgustikud on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL(17). Neid võrgustikke tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.

(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Õigusaktides ning nende rakendamisel ja nende täitmise tagamisel tuleb pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, täites ühtlasi tervise-eesmärke. Seepärast tuleb pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teaduslikku laadi õigusaktide rakendamiseks. Lisaks avaldavad paljud muud liidu õigusaktid, nt need, mis on seotud toidu ja toidu märgistamise, õhusaaste, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja pestitsiididega, märkimisväärset mõju tervisele. Mõnel juhul ei mõisteta selgelt keskkonnaohtude kumulatiivset mõju, mis võib põhjustada lubamatut ohtu kodanike tervisele. [ME 78]

(44a)   Tervisemõjudega õigusaktide ning nende rakendamise ja jõustamise puhul tuleks pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, tuginedes seejuures ettevaatuspõhimõttele, nagu aluslepingutes on sätestatud. Seepärast on vaja pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teadusliku iseloomuga õigusaktide rakendamiseks ning selleks, et tagada sõltumatu kontrolli võimalus, millega võita tagasi üldsuse usaldus liidu protsesside vastu. Ja kuna nende andmete jagamine on juba oma olemuselt avalikes huvides, tuleks tagada kõrgeim läbipaistvuse tase. [ME 79]

(44b)   Terviseprobleeme ei saa lahendada üksi tervishoiusektoris, sest tervis sõltub mitmetest teguritest, mis jäävad sellest sektorist välja. Seetõttu, nagu märgiti Maastrichti ja Amsterdami lepingutes, on „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ oluline, et liit suudaks tulevaste probleemidega toime tulla. Samas on üks suuremaid probleeme, millega Euroopa tervishoiusektor praegu silmitsi seisab, muude sektorite teavitamine nende otsuste mõjust tervisele ja tervise integreerimine poliitikavaldkondadesse. Olulisi edusamme tervise valdkonnas on saavutatud poliitikameetmetega sellistes valdkondades nagu haridus, liiklus, toitumine, põllumajandus, tööjõud või planeerimine. Näiteks on südametervise osas toimunud märkimisväärne edasiminek tänu muutustele poliitikas ja eeskirjades, mille tulemusena on paranenud toidu kvaliteet, suurenenud füüsiline aktiivsus ja vähenenud suitsetamine. [ME 80]

(45)  Et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks terviseharu rakendamisel arendada koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutused, eelkõige Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva kestliku arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal. [ME 81]

(47)  [nõukogu otsuse 2013/755/EL(18) artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Programmis tuleb arvesse võtta spetsiifilisi piiranguid, millega puutuvad kokku nendel aladel asuvad isikud ja üksused, et võimaldada neile tegelikku juurdepääsu eespool toodud harudele. [ME 82]

(48)  Tingimusel et nad täidavad kõiki asjaomaseid reegleid ja eeskirju, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. [ME 83]

(49)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(19), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95(20), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(21) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(22) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega kooskõlas finantsmäärusega ja muude kohaldatavate eeskirjadega, hõlmates eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida ELis toime pandud pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(23). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(50)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis on eelkõige määratud kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähtud ette eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(50a)   Oluline on jälgida, et fondi finantsjuhtimine oleks usaldusväärne ja õiglane ning selle rakendamine võimalikult selge, tõhus ja lihtne, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu. Kuna ESF+ tegevusi viiakse läbi eelarve jagatud täitmise raames, ei tohiks liikmesriigid lisada täiendavaid nõudeid ega nõudeid muuta, sest see teeks toetuse saajale vahendite kasutamise keerulisemaks ja võib põhjustada viivitusi arvete maksmisel. [ME 84]

(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja õiglasemaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus, koolitus ja koolitus hoolekanne kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist ning vähendada vaesust kaotada vaesus, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 85]

(52)  Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada lisasid seoses näitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(24) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(53)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudeli laadi arvestades tuleks selle mudeliga seotud rakendusvolitusi kasutada kooskõlas nõuandemenetlusega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(25) artiklis 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I osa

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+). ESF+ koosneb kolmest harust: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu.

Käesolevas määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, mis täiendavad ESF+ suhtes määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] alusel kohaldatavaid üldisi eeskirju. [ME 86]

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja kaotada vaesus, nt sotsiaalteenuseid ja psühholoogilist tuge saama suunamine ja nende, avalike teenuste osutamine kohta asjakohase teabe jagamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;

2)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;

3)  „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolimaterjalid;

4)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

5)  „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);

6)  „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud ja 12 kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;

7)  „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;

7a)  „piiriülene partnerlus“ – alalised koostööstruktuurid, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna või sotsiaalpartnerite vahel, kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis;

8)  „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;

9)  „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;

10)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

11)  „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;

12)  „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;

13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), sealhulgas lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

14)  „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;

15)  „sotsiaalne ettevõte“ – sotsiaalmajanduse ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:

a)  on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju või keskkonnamõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid sotsiaalteenuseid teenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;

b)  kasutab reinvesteerib enamiku oma kasumit kasumist esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;

c)  juhib oma tegevust ettevõtlikul, demokraatlikul, kaasaval, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;

15a)  „sotsiaalmajanduse ettevõte“ – mitmesugused sotsiaalmajanduse raamesse kuuluvad ettevõtted ja üksused, nagu ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused, sotsiaalettevõtted ja muud ettevõtlusvormid, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega ning milles üksikisik ja sotsiaalsed eesmärgid on seatud kapitalist ülemaks, mis põhinevad demokraatlikul juhtimisel, solidaarsusel ja enamiku kasumi või ülejäägi reinvesteerimisel;

16)  „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, sealhulgas kollektiivne tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, sealhulgas avaliku sektori, kolmanda sektori organisatsioonide, nagu vabatahtlike ja kogukonna organisatsioonide ning sotsiaalsete ettevõtete vahel, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;

17)  „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus, sealhulgas geograafilises või valdkondlikus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;

18)  „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria, digioskused, meediaoskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuriteadlikkus kultuuri- ja kultuuriline kultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus ning kriitiline mõtlemine;

19)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

19a)  „ebasoodsas olukorras olevad rühmad” – sihtrühmad, kuhu kuulub suur hulk inimesi, keda ohustab vaesus, diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus, sealhulgas etnilised vähemused, nagu romad, kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas sisserändajad, eakad inimesed, lapsed, üksikvanemad, puudega inimesed või kroonilisi haigusi põdevad inimesed;

19b)  „pidevõpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused ning ühiskonnas osalemise võimalused.

2.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [2] sätestatud mõisteid.

2a.  Eelarve otsese ja jagatud täitmise alla kuuluvate tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu puhul kasutatakse ka määruse (EL) 2018/1046 artiklis 2 sätestatud mõisteid. [ME 87]

Artikkel 3

Üldeesmärgid ja rakendamismeetod

ESF+ eesmärk on toetada toetab liikmesriike, et saavutada suur riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning liitu kaasava ühiskonna, kvaliteetse tööhõive kõrge taseme, töökohtade loomise, kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, võrdsete võimaluste, vaesuse kaotamise, sealhulgas laste vaesuse kaotamise, sotsiaalse kaasatuse ja lõimumise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, õiglane sotsiaalkaitse ning ning niisuguste oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud vastupanuvõimelise tööjõu saavutamisel, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning selle puhul järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, aidates sellega kaasa liidu eesmärkidele suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 ning liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustusele saavutada kestliku arengu eesmärgid ja täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused.

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule juurdepääs, õiglased, elukestev õpe, kvaliteetsed töötingimused, sotsiaalkaitse, lõimumine ja kaasamine kaasatus, vaesuse kaotamine, sealhulgas laste vaesuse kaotamine, investeerimine lastesse ja noortesse, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs põhiteenustele ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ rakendatakse:

a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning

b)  eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“). [ME 88]

Artikkel 4

Erieesmärgid

1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, liikuvuse, sotsiaalse kaasavuse kaasatuse, vaesuse kaotamise ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:

i)  parandada kõigi tööotsijate, juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja aktiveerimismeetmetele, pidades eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute silmas erimeetmeid, mis on suunatud noortele, eriti noortegarantii rakendamise kaudu, aga ka pikaajalistele töötutele ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, keskendudes tööturust kõige kaugemal olevatele isikutele, ning edendada tööhõivet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja, ettevõtlust sotsiaalmajandust;

ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

iii)  edendada naiste osalemist tööjõus ja karjääri arengut, edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu üksikvanematele, sh juurdepääsu taskukohasele, kaasavale ja kvaliteetsele lapsehoiule, alusharidusele, eakate hooldusele ning muudele hooldusteenustele ja -toele; ning edendada tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske, tervise- ja haigusriske töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega, kutsealast ümberõpet ning aktiivsena ja tervena vananemist;

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning tunnustada mitteformaalset ja informaalset õppimist, edendada e-kaasatust ja hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööellu, et võtta arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi;

v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate võrdset juurdepääsu väga kvaliteetsele, taskukohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga ning edendada duaalse koolituse süsteemide kasutuselevõttu, praktikavõimalusi, kõigile võimalikku õpirännet ja kättesaadavust puuetega inimeste jaoks;

vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ja ühiskonnaelus täielikku osalemist;

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike ja marginaliseerunud kogukondade, nt romade, sealhulgas rändajate pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

viiia)  võidelda marginaliseeritud kogukondade, nt romade diskrimineerimise vastu ja edendada nende sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele, juurdepääsetavatele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega võimaldatakse juurdepääsu eluasemele ning isikukesksele tervishoiule ja seotud hooldusele; nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme sotsiaalkindlustusasutusi, avalikke tööturuasutusi, sotsiaalkaitse- ja sotsiaalse kaasatuse süsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu võrdsele sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning enim puudust kannatavatele isikutele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

ixa)  suurendada puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi, et parandada nende kaasatust tööhõivesse, haridusse ja koolitusse;

x)  edendada vaesuse vaesuses ja/või sotsiaalse tõrjutuse sotsiaalses tõrjutuses või selle ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

xi)  vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim kannatavatele puudust kannatavate kannatavatele isikutele, sh kaasnevate meetmetega, mille eesmärk on tagada nende sotsiaalne kaasatus, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras lastele.

2.  Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, aitab püüab ESF+ täita ka määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste, meditsiini- ja tervishoiukeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine, võttes arvesse liikmesriikides kehtestatud sotsiaalmajandust käsitlevaid õigusakte ja raamistikke;

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, elanikkonna teadlikkuse suurendamine kestliku arengu ja eluviisi valdkonnas, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga energeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.;

2a.  liit, mis on kodanikele lähemal tänu vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmetele, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus;

2b.  tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames toetab ESF+ liidu vahendite, poliitika ja asjakohase õiguse väljatöötamist, rakendamist, seiret ja hindamist ning edendab tõendipõhist poliitikakujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalset progressi, kaasates sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning avaliku ja erasektori asutusi (erieesmärk 1); sellega edendatakse töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust õiglastel alustel ning suurendatakse tööhõivevõimalusi (erieesmärk 2); sellega edendatakse tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete, eelkõige haavatavate isikute juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks (erieesmärk 3).

3.  Terviseharu raames toetab aitab ESF+ kaasa inimeste tervise edendamist kõrgetasemelisele kaitsele ja haiguste ennetamist ennetamisele, sh füüsilise tegevuse ja tervishoiualase kasvatustöö edendamise kaudu, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, tõstab eeldatavat eluiga sünnil, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest, edendab haiguste ennetamist ja varajast diagnoosimist ning tervise edendamist kogu elu jooksul ning tugevdab ja toetab tervisega seotud ELi tervisealaseid õigusakte, sh keskkonnaseisundi valdkonnas, ja edendab tervist kõikides poliitikavaldkondades. Liidu tervishoiupoliitika juhindub kestliku arengu eesmärkidest, tagamaks selle, et liit ja liikmesriigid saavutaksid kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) sihid. [ME 89]

Artikkel 5

Eelarve

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 2018. aasta hindades 106 781 000 000 eurot (jooksevhindades 120 457 000 000 eurot).

2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 105 686 000 000 eurot (jooksevhindades 119 222 000 000 eurot), millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, 5 900 000 000 eurot eraldatakse Euroopa lastegarantii meetmetele, millele on osutatud artiklis 10a, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 095 000 000 eurot (jooksevhindades 1 174 000 000 1 234 000 000 eurot).

4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

a)  675 000 000 eurot 2018. aasta hindades (761 000 000 eurot jooksevhindades) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;

b)  413 000 000 miljonit 420 000 000 eurot 2018. aasta hindades (473 000 000 eurot jooksevhindades või 0,36 % 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mahust) terviseharu rakendamiseks.

5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. [ME 90]

Artikkel 6

Naiste ja meeste Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus toetatakse ühtlasi erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööelus ja soodustada nende kutsealast arengut ning töö- ja eraelu ühitamist, edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude või tervisliku seisundi, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, hõlmates ka puuetega inimeste juurdepääsu, muu hulgas IKT valdkonnas, edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja vähendades ebavõrdsust.

2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek hoolekandeasutuste kasutamiselt institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele ning puuetega inimeste jaoks üldise juurdepääsu parandamine. [ME 91]

II osa

eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru rakendamine

I peatükk

Programmitööd käsitlevad ühissätted

Artikkel 7

Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine

1.  Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning piirkondlikku eripära, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega ning mis on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, InvestEU, programmi „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste rahastamisvahendi, Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate 2020. aasta järgse ELi raamistiku ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö integreeritud tegutsemisviiside, sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste korraldusasutuste vahel tihe koostöö.

2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 4.

3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 25 % 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xi x kohaste sotsiaalse kaasavuse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.

3a.  Liikmesriigid eraldavad artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipärastele meetmetele, mille eesmärk on Euroopa lastegarantii rakendamine, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.

4.  Liikmesriigid Lisaks miinimumeraldisele (vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste erieesmärkide jaoks) eraldavad vähemalt 2 % 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punkti punktide x ja xi kohase, enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist ja/või materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.

Põhjendatud juhtudel võib käesoleva lõike esimese lõigu kohase vähemalt 2 % eraldamise nõude täitmise kontrollimisel arvesse võtta vahendeid, mis on eraldatud artikli 4 lõike 1 punktis x sätestatud erieesmärgi jaoks ja suunatud enim puudust kannatavatele isikutele.

5.  Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, eraldavad programmitöö perioodil vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, eespool nimetatud meetmete ja struktuurireformi meetmete jaoks, pöörates erilist tähelepanu rohkem mõjutatud piirkondadele ja võttes arvesse nendevahelisi erinevusi.

Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, vähemalt 10 % 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete või struktuurireformi meetmete jaoks.

Esimeses Teises ja teises kolmandas lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist. See eraldis ei asenda äärepoolseimate piirkondade taristu ja arengu jaoks vajalikke rahalisi vahendeid.

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.

6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes. [ME 92]

Artikkel 7a

Põhiõiguste järgimine

Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste järgimise ja kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Kulud, mis on tekkinud seoses meetmega, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ei ole vastavalt määruse (EL) .../... uus ühissätete määrus artikli 58 lõikele 2 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 rahastamiskõlblikud. [ME 93]

Artikkel 8

Partnerlus

1.  Kõik liikmesriigid Vastavalt määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus [artiklile 6] ja delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 tagavad kõik liikmesriigid partnerluses kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, et sotsiaalpartnerid ning, kodanikuühiskonna organisatsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused, riiklikud inimõiguste institutsioonid ning muud asjaomased või esindavad organisatsioonid osalevad piisavalt sellise sisuliselt selliste tööhõive-, haridus-, mittediskrimineerimis- ja sotsiaalse kaasamise ja algatuste programmitöös ja poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames. Selline sisuline osalus on kaasav ja juurdepääsetav puuetega inimeste jaoks.

2.  Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest asjakohase summa vähemalt 2 % sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis toimub liidu ja riigi tasandil koolituse, võrgutike loomise meetmete ning sotsiaalse dialoogi tugevdamise vormis, ning sotsiaalpartnerite ühistegevustele. [ME 94]

Artikkel 9

Materiaalse puuduse vähendamine

Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid, mis on seotud enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise ja/või materiaalse puudusega, kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on vähemalt 85 %. [ME 95]

Artikkel 10

Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus

Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki. [ME 96]

Artikkel 10a

Euroopa lastegarantii jaoks ettenähtud toetus

Artikli 7 lõike 3a kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames vastavalt Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitusele lastesse investeerimise kohta. Sellega toetatakse võitlust laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu artikli 4 lõike 1 punktides vii–x sätestatud erieesmärkide raames. [ME 97]

Artikkel 11

Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes erieesmärgi raames. Liikmesriigid tagavad täiendavuse, sidususe, kooskõla ja koostoime Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

Korraldusasutuse tasandil tagatakse piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes. [ME 98]

Artikkel 11a

Integreeritud territoriaalne areng

1.  ESF+ist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] [artikli 4 lõikes 2] osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga.

2.  Liikmesriigid rakendavad ESF+ist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu. [ME 99]

Artikkel 11b

Riikidevaheline koostöö

1.  Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid spetsiaalse prioriteedi raames.

2.  Riikidevahelise koostöö meetmeid võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.

3.  Maksimaalset kaasrahastamismäära võib selle prioriteedi puhul tõsta kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks. [ME 100]

II peatükk

Üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames

Artikkel 12

Kohaldamisala

Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“). Artiklit 13 kohaldatakse ka artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes. [ME 101]

Artikkel 13

Uuenduslikud Sotsiaalse innovatsiooni meetmed

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad ja/või sotsiaalseid eksperimente, sealhulgas neid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, kasutades alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtete, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel.

1a.  Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad.

2.  Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne eksperimenteerimine innovatsioon ja sotsiaalsed eksperimendid, sealhulgas need, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent) ulatuslikumat kasutuselevõttu.

3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike lõikes  1 punktides i–x.

4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks. [ME 102]

Artikkel 14

Rahastamiskõlblikkus

1.  Lisaks määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus)] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

a)  maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumine ost ning

b)  mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on tingimata vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.

2.  Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

3.  Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.

4.  Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, tingimusel et need. Kollektiivlepingu kohaldamise korral määratakse need kindlaks selle lepingu kohaselt. Kui kollektiivlepingut ei kohaldata, ei ole need suuremad kui 100 % liikmesriigis või piirkonnas asjaomase kutseala või eriteadmiste eest makstav tavaline tasu vastavalt asjaomase korraldusasutuse esitatud dokumentaalsele põhjendusele ja/või Eurostati andmetele. [ME 103]

Artikkel 15

Näitajad ja aruandlus

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. I lisas või artikli 4 lõike 1 punkti x kohaste enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise meetmete puhul II a lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid ja meetmepõhiseid näitajaid.

2.  Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

3.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

4.  Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik 1. I lisa punktiga 1a nõutud andmed.

4a.  Lõikes 3 osutatud andmed hõlmavad soolise mõju hindamist, et jälgida ESF+ programmide rakendamist soolise võrdõiguslikkuse seisukohast vaadatuna, ning need esitatakse sooliselt segregeerituna.

5.  Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võimaldavad võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e võimaldada korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I ja IIa lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks. [ME 104]

III peatükk

ESF+ toetus materiaalse puuduse vähendamiseks

Artikkel 16

Kohaldamisala

Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes.

Artikkel 17

Põhimõtted

1.  ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.

2.  Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.

Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3, ja et nendega ei asendata ühtegi olemasolevat sotsiaaltoetust.

Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013(26) artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.

Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.

3.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.

4.  Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist võib täiendada täiendatakse ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata. [ME 105]

Artikkel 18

Prioriteedi sisu

Artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase toetusega seotud prioriteet sisaldab järgmist teavet:

a)  toetuse liik;

b)  peamised sihtrühmad;

c)  riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus.

Vaid seda liiki toetusega piirduvate programmide ja seonduva tehnilise abi puhul hõlmab prioriteet ka tegevuste valimise kriteeriume.

Artikkel 19

Tegevuste rahastamiskõlblikkus

1.  Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu ja/või esmast materiaalset abi võib osta toetusesaaja ise või tema nimel või selle võib toetusesaajale tasuta kättesaadavaks teha.

2.  See toit ja/või esmane materiaalne abi jagatakse enim puudust kannatavatele isikutele tasuta.

Artikkel 20

Kulude rahastamiskõlblikkus

1.  Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:

a)  toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;

b)  kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;

c)  haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;

d)  toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;

e)  toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % 5,5 % punktis a osutatud kuludest.

2.  Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.

3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)  võlaintress;

b)  taristu tagamine ost;

c)  madalama kvaliteediga kasutatud kaupadega seotud kulud. [ME 106]

Artikkel 21

Näitajad ja aruandlus

1.  Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

2.  Ühiste ja programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused. Aruandlusnõuded peavad olema võimalikult lihtsad.

3.  Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud anonüümse uuringu tulemused, keskendudes ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse olemusele. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.

4.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks. [ME 107]

Artikkel 22

Audit

Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht. Tegevuse auditeerimine sisaldab rohkem kontrolle rakendamise algetapis, nii et pettuseohu korral oleks võimalik vahendid muudele projektidele ümber suunata. [ME 108]

III osa

rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames

I peatükk

tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru erieeskirjad

I jagu

üldsätted

Artikkel 23

Tegevuseesmärgid

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:

a)  arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;

b)  hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;

c)  toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, kavandada, rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi, keskendudes eelkõige linnade, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaal-majanduslike osalejate poolt kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja sotsiaalse kaasamise ning lõimimise valdkonnas välja töötatud kohalike projektide laiendamisele;

d)  arendada ja pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavad haavatavas olukorras olevad isikud);

da)  toetada piiriüleseid partnerlussuhteid avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et edendada piiriülest tööturgu ja piiriülest liikuvust, mille puhul oleksid tagatud piisavad tingimused;

db)  toetada EURESe teenuste pakkumist töötajate värbamiseks ja ametisse nimetamiseks kvaliteetsetele ja jätkusuutlikutele töökohtadele vabade töökohtade ja töötaotluste vahenduse kaudu, sealhulgas piiriüleste partnerlussuhete kaudu;

dc)  hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust piisavate sotsiaalsete tingimustega ja suurendada tööhõivevõimalusi, luues liidus kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on kõigile avatud ja kättesaadavad, austades samal ajal töötajate õigusi kogu liidus;

e)  toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud eelkõige haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tööd andvate vastasutatud või kasvuetapis olevate, eelkõige haavatavatele isikutele tööd andvate mikroettevõtjate mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja haavatavate isikute mikrorahastamisega ning niisuguse rahastamise juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse aspektidega;

f)  toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada nende kaasatud sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;

g)  toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;

h)  anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, alusharidus ja lapsehoid, eakate hooldus, juurdepääsunõuded ning üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenustele, sh juurdepääsunõuded puuetega inimeste jaoks, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;

i)  toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige vaesuse vastu võitlemise, tööhõive, oskuste ja kaasavuse sotsiaalse kaasatuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;

j)  toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades. [ME 109]

Artikkel 23a

Valdkondlik keskendamine ja rahastamine

ESF+ rahastamispaketi osa, millele on osutatud artikli 5 lõike 4 punktis a ning mis on ette nähtud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks, eraldatakse kogu perioodi jooksul artikli 4 lõikes 2b sätestatud erieesmärkidele järgmiste soovituslike protsendimäärade alusel:

a)  55 % erieesmärgile 1;

b)  18 % erieesmärgile 2;

c)  18 % erieesmärgile 3. [ME 110]

II jagu

rahastamiskõlblikkus

Artikkel 24

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:

a)  analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:

i)  uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;

ii)  sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;

iii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;

b)  poliitika rakendamine, eelkõige:

i)  piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;

ii)  kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;

iii)  mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;

iv)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;

c)  eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:

i)  artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;

ii)  riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

iii)  osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;

iv)  sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;

d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:

i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;

ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;

iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;

iv)  nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid ja seminarid tehniline ja haldusabi, mida antakse tööprogrammi rakendamiseks, nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoimingud, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemid. [ME 111]

Artikkel 25

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad üksuste suhtes järgmised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

i)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

ii)  assotsieerunud riik;

iii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustele;

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 112]

2.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.

Artikkel 25a

Juhtimine

1.  Komisjon konsulteerib tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tööprogrammide, nende prioriteetide ja strateegilise suunitluse ning nende rakendamise teemal liidu sidusrühmadega, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

2.  Komisjon loob vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, sotsiaalkaitsekomiteega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, töösuhete eest vastutavate peadirektorite töörühmaga ning töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega, et tagada nende korrapärane ja asjakohane teavitamine kõnealuste programmide rakendamise edusammudest. Komisjon teavitab ka muid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega tegelevaid komiteesid. [ME 113]

II peatükk

terviseharu erieeskirjad

I jagu

üldsätted

Artikkel 26

Tegevuseesmärgid

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.

2.  Terviseharu tegevuseesmärgid on järgmised:

-a)   toetada liidu rahvatervise strateegiat, mille eesmärgid on järgmised:

i)  toetada liikmesriike nende pingutustes kaitsta ja edendada rahvatervist; ning

ii)  edendada liidu tervishoiualaseid ülesandeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; [ME 114]

a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et kaitsta kodanikke tegeleda piiriüleste terviseohtude eest terviseohtudega: [ME 115]

i)  võtta kriisideks valmisoleku, nende ohje ja neile reageerimise suutlikkuse suurendamise meetmeid;

ii)  reageerida piiriülestele terviseohtudele kriisi korral;

iii)  toetada laboratoorset suutlikkust.

iv)  võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu;

iva)   kavandada hästi rahvatervisealaseid meetmeid nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ja ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks; [ME 116]

ivb)   toetada oskuste ja vahendite arendamist tõhusa riskist teavitamise eesmärgil; [ME 117]

b)  avardada tervishoiusüsteemide võimalusi:

i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, sh tervisealaste teadmiste ja haridusprogrammide ning kehalise aktiivsuse edendamise kaudu; [ME 118]

ia)  investeerida varajasse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse; [ME 119]

ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut, millega täidetakse patsientide ja kodanike vajadusi ja lahendatakse nende muresid, eelkõige linkide loomisega meediapädevust ja digioskusi toetavate programmide juurde; [ME 120]

iia)   edendada digitaalseid avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu tervis; [ME 121]

iib)   suurendada terviseteabe turvalisust ja tõsta selle kvaliteeti; [ME 122]

iii)  toetada liidu jätkusuutliku, läbipaistva ja ligipääsetava terviseteabesüsteemi arendamist, tagades samal ajal isikuandmete kaitse; [ME 123]

iv)  toetada liikmesriike teadmussiirdes ja teadmiste rakendamisel, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate ja, vastupanuvõimelisemate, mittediskrimineerivamate, kaasavamate ja võrdsemate sotsiaalse ebavõrdsuse vastaste tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme. See hõlmab ka niisuguste kvaliteetsete riiklike registrite toetamist, mis annavad ka võrreldavaid andmeid; [ME 124]

v)  arendada ja rakendada lähenemisviise, millega reageerida tulevastele tervisesüsteemi probleemidele;

va)   toetada üleminekut isikukesksele hooldusele, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lähiteenustele ning kogukonnapõhisele integreeritud hooldusele, edendades eelkõige organisatsioonimudeleid, mis põhinevad kutsealadevahelisel meeskonnatööl ja mitme sidusrühma võrgustikel; [ME 125]

vb)   tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine eespool nimetatud meetmetes vastavalt vajadusele liidu ja/või riigi tasandil; [ME 126]

vc)   töötada välja ja rakendada vahendeid ja strateegiaid, et hoida ära tervisealast ebavõrdsust ja võidelda selle vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust, kodanike mõjuvõimu suurendamist ja kogukonna osalemist; [ME 127]

c)  toetada liidu tervisealaseid õigusnorme:

i)  toetada ravimeid, ravimite kättesaadavust kogu liidus ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist; [ME 128]

ii)  toetada tervisetehnoloogia hindamist käsitlevate liidu õigusnormide rakendamist; (27)

iii)  jälgida ja toetada liikmesriike inimpäritoluga aineid käsitlevate õigusnormide rakendamisel;

iv)  toetada tubakaalaste õigusnormide rakendamist;

v)  toetada piiriülest tervishoidu käsitlevate liidu õigusnormide rakendamist;

vi)  toetada komisjoni tarbijaohutuse komiteed ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteed põhimõtte „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ arendamist ning kehtestada protsessid, mille abil on kõigis poliitikavaldkondades võimalik arvesse võtta tervisele avalduvat mõju; [ME 129]

ca)   toetada muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide ja poliitika järelevalvet, rakendamist ja tugevdamist, et aidata tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses järgmisega:

i)  õhusaaste;

ii)  endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja muud kahjulike omadustega kemikaalid;

iii)  toidus, vees ja õhus leiduvad pestitsiidide jäägid;

iv)  toit ja toidu märgistus, muu hulgas seoses transrasvhapete, alkoholi märgistuse, lisaainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalidega; [ME 130]

d)  toetada lõimitud tööd (nt Euroopa tugivõrgustikud, tervisetehnoloogia hindamine ning tervise, ennetamise ja haiguste tõrje edendamisega seotud parimate tavade rakendamine);

i)  jätkata Euroopa tugivõrgustike toetamist;

ii)  toetada koostöö arendamist ja suutlikkuse suurendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks; [ME 131]

iii)  toetada rahvatervist käsitleva innovatsiooniga seotud parimate tavade rakendamist;

iiia)   toetada noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste kasvatustöö ja kampaaniatega seotud programmide ja parimate tavade rakendamist; [ME 132]

iiib)   toetada tervise ja tervisega seotud küsimustega tegelevaid liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone; [ME 133]

iiic)  toetada tervishoiu juhtnõukogu loomist terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks. [ME 134]

II jagu

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 27

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tervisega seotud meetmed, millega täidetakse artiklites 3, 4 ja 26 osutatud eesmärke. [ME 135]

2.  Terviseharust võib toetada järgmisi meetmeid:

a)  analüütiline tegevus, eelkõige:

i)  uuringud, uurimused, andmekogumine, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad ja võrdlusanalüüsid;

ia)   tegevus, mille eesmärk on jälgida keskkonna ohutegurite, sealhulgas toidus, vees, õhus ja muudes allikates esinevatest saasteainetest tingitud mõju kumulatiivset tervisemõju; [ME 136]

ib)   tegevus, millega jälgitakse liidu õiguse mõju tervisele, näiteks ravimiohutuse järelevalve ja muu sarnane tegevus; [ME 137]

ii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine.

Analüütilise tegevuse tulemused tehakse pärast lõplikku vormistamist üldsusele kättesaadavaks; [ME 138]

b)  poliitika rakendamine, eelkõige:

i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades ja sh seoses õhusaaste ja muu piiriülese keskkonna saastumisega; [ME 139]

ii)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;

iii)  tervisekriisideks valmisoleku õppused;

c)  suutlikkuse suurendamine, eelkõige:

i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel vahetamise, ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu; [ME 140]

ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes pideval ja kestlikul viisil, mis tagab aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu liidu tasandil; [ME 141]

iii)  andmevahetuseks vajaliku IT-taristu kasutuselevõtu, tööshoidmise ja hoolduse toetamise kaudu;

iv)  piirkondlikes, riigi tasandist madalama tasandi ja riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi; [ME 142]

v)  sidusrühmades, pidades silmas riikidevahelist koostööd;

vi)  kolmandate riikidega tehtavaks koostööks abi pakkumise kaudu;

vii)  kaupade ja teenuste hankimise kaudu tervisekriisi korral;

d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:

i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;

ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artiklis 26 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;

iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artiklis 26 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;

iv)  nõukogu eesistujariigi üritused ja vastavad ettevalmistusmeetmed, konverentsid ja seminarid.

3.  Teises lõigus osutatud meetmed on rahastamiskõlblikud vaid juhul, kui need toetavad mastaabisäästu saavutamist, kriisideks valmisoleku parandamist või kindlakstehtud, suurt lisaväärtust andvate parimate tavade kasutuselevõtmist, või kui nende eesmärk on tagada artikli 26 lõikes 3 osutatud valdkondi käsitlevate liidu eeskirjade rakendamine, nende täitmise tagamine ning nende eeskirjade hindamine ja läbivaatamine, kui see on vajalik.

Artikkel 28

Rahastamiskõlblikud üksused ja kulud

1.  Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad üksuste suhtes järgmised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

i)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

ii)  assotsieerunud riik;

iii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon;

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.

5.  Erandjuhtudel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) otsuses 1082/2013(28) määratletud tõsise piiriülese terviseohu põhjustatud kriisi korral võib mitteassotsieerunud riikides tekkinud kulusid lugeda erandkorras rahastamiskõlblikuks, kui need on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega peatada riski levikut, et kaitsta ELi kodanike tervist.

Artikkel 29

Juhtimine

Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses, nt tervishoiusektori kutseühendustes, liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust. Tugev poliitiline juhtimine ja asjakohane tervishoiuspetsiifiline juhtimisstruktuur tagavad tervise kaitse ja edendamise kõigis komisjoni pädevusvaldkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt. [ME 143]

Artikkel 29a

Tervishoiu juhtnõukogu

1.  Komisjon loob terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu („juhtnõukogu“).

2.  Juhtnõukogu keskendub koostoime loomisele terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahel koordineerimise ja koostöö kaudu, edendades patsientide ja ühiskonna kaasamist ning esitades teaduslikke nõuandeid ja soovitusi. Kõnealused meetmed tagavad väärtusele orienteeritud tervishoiualased meetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, parandavad juurdepääsu ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.

3.  Juhtnõukogu töötab välja põhjaliku strateegia ja juhib terviseharu tegevuskavade väljatöötamist.

4.  Juhtnõukogu on sõltumatu sidusrühmade rühm, mis koosneb rahvatervise, heaolu ja sotsiaalkaitse valdkonna asjakohaste sektorite tegevuses osalejatest ning mille töös osalevad piirkondade, kohalike terviseametite ja patsientide esindajad ning kodanikud.

5.  Juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad lõikes 4 osutatud valdkondi ja tegevusi. Juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat.

6.  Juhtnõukogul on esimees, kelle määrab juhtnõukogu liikmete seast ametisse komisjon.

7.  Juhtnõukogu teeb järgimist:

a)  annab komisjoni ettepanekul oma panuse terviseharu käsitlevatesse iga-aastastesse töökavadesse;

b)  töötab välja terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise ja koostöö juhtimise kava.

Kõnealune kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd. [ME 144]

Artikkel 29b

Rahvusvaheline koostöö

Komisjon arendab terviseharu rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad. [ME 145]

III peatükk

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad

Artikkel 30

Assotsieerunud riikide osalemine tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus

1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus võivad osaleda järgmised assotsieerunud riigid:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

c)  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist harus, tingimusel et selle lepinguga

i)  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

ii)  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide või programmiharude osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

iii)  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust haru üle;

iv)  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2.  Peale selle võivad terviseharus osaleda Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes.

Artikkel 31

ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid

1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena, hangete ning osamaksude ja vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb. [ME 146]

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.

Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.

4.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.

5.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.

Artikkel 32

Tööprogramm ja koordineerimine

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis kehtestamisega. Nendes tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. [ME 147]

Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.

Artikkel 33

Seire ja aruandlus

1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.

2.  Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte IIb ja III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

3a.  Harude korrapäraseks seireks ning nende poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande, mis hõlmab esimest aastat ning millele järgnevad kolm järgmist kaheaastast perioodi hõlmavat seirearuannet, ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanded hõlmavad harude tulemusi ning seda, kuivõrd on nende tegevuste raames kohaldatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise põhimõtet ning kuidas on käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavuse probleeme. Harude läbipaistvuse suurendamiseks kõnealused aruanded avalikustatakse. [ME 148]

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kolmas riik, kes osaleb programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse kohaselt, annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 35

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Harude Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 harude vahehindamise võib teha siis, kui nende rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast harude rakendamise algust., et

a)  mõõta kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt harude eesmärkide täitmisel tehtud edusamme;

b)  käsitleda sotsiaalset keskkonda liidus ning liidu õigusaktidega kehtestatud mis tahes suuremaid muudatusi;

c)  määrata kindlaks, kas harude vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata liidu lisaväärtust.

Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 149]

3.  Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 36

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 37

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja sihipärast teavet.

2.  Komisjon rakendab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu ja nende meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule ning terviseharule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklites 4, 23 ja 26 osutatud eesmärkidega. [ME 150 ei puuduta eestikeelset versiooni]

IV osa

Lõppsätted

Artikkel 38

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 151]

Artikkel 39

Komiteemenetlus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli [109 lõikes 1] osutatud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 40

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

1.  Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).

2.  Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe kodanikuühiskonna esindaja, ühe võrdõiguslikkust edendavate asutuste või muude sõltumatute inimõiguste institutsioonide esindaja kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] [artikli 6 lõike 1] punktiga c, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

3.  ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja, tööandjate organisatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone liidu tasandil.

3a.  ESF+ komitee võib osalema kutsuda ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi esindajaid.

3b.  ESF+ komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja muude tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.

4.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.

5.  ESF+ komitee võib esitada arvamusi:

a)  küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);

b)  määrusega (EL) .../... [uus ühissätete määrus] seotud, ESF+ puudutavate küsimuste kohta;

c)  ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.

ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.

6.  ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad. [ME 152]

Artikkel 41

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat ESF+ käsitlevad üleminekusätted

Programmide ja tegevuste suhtes, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks, kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013,(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014(30) ning nende alusel vastu võetud õigusakte.

Artikkel 42

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu käsitlevad üleminekusätted

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013(31) ning määrus (EL) nr 282/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek ESF+ ja selle eelkäijate (Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning liidu terviseprogrammi) alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 6 ette nähtud kulusid [tehniline ja haldusabi], selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

4.  Tagasimaksed Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI 2014–2020) alusel loodud rahastamisvahenditest investeeritakse määrusega (EL) xxx/xxx loodud InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna haru rahastamisvahenditesse.

Artikkel 43

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA(32)

Üldised Ühised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames

Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud kättesaadavad, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada. Tundlikke isikuandmeid võib uurida anonüümselt.

1)  Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad

1a)  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

–  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:

–  töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

–  pikaajalised töötud*;

–  tööturult eemalejäänud isikud*;

–  töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

–  mittetöötavad ja mitteõppivad isikud (NEET)*;

–  nooremad kui 30aastased 18aastased lapsed*;

–  18–29aastased noored*;

–  vanemad kui 54aastased*;

–  põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;

–  keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

–  kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.

1b)  Muud ühised väljundnäitajad:

Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal. Osalejad esitavad andmeid alati vabatahtlikkuse alusel.

–  puudega isikud**;

–  nooremad kui 18aastased osalejad*;

–  kolmanda riigi kodanikud*;

–  teise riigi taustaga isikud*;

–  vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad muud kui romade kogukonnast pärit vähemused)**;

–  romade kogukonnast pärit osalejad**;

–  kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;

–  maapiirkondade inimesed*.;

–  osalejad, kes on pärit geograafilistest piirkondadest, kus on kõrge vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase*;

–  osalejad, kes lähevad institutsionaalselt hoolduselt üle pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele**.

2)  Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:

–  toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;

–  toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.

3)  Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

–  pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.

4)  Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

–  kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;

–  osalejad, kelle olukord tööturul on kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.

Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil. [ME 153]

II LISA

Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks

1)  Väljundnäitajad

a)  Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:

i)  toiduabi koguväärtus:

ia)  lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ib)  kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ic)  muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;

ii)  jagatud kauba koguväärtus;

iia)  lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iib)  kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iic)  muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

b)  jagatud toiduabi üldkogus (tonnides),

sellest(33)

a)  sellise toidu osakaal, mille eest maksti programmi raames üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);

b)  ESF+ kaasrahastatud toiduainete osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).

2)  Ühised tulemusnäitajad(34)

Toiduabi lõppsaajate arv

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

–  romade kogukonnast pärit osalejad;

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.

Materiaalse toetuse lõppsaajate arv

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

–  romade kogukonnast pärit osalejad;

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv. [ME 154]

IIa LISA

Ühised näitajad: ESF+ toetus enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasatuse edendamiseks

Väljundnäitajad

1)  Niisuguste isikute koguarv, kes saavad sotsiaalse kaasamise eesmärgil antavat abi,

sealhulgas:

a)  15aastaste või nooremate laste arv;

b)  65aastaste või vanemate isikute arv;

c)  naiste arv;

d)  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

e)  romade kogukonnast pärit osalejad;

f)  kodutute arv. [ME 155]

IIb LISA

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajad

1.  Liidu poliitika ja õigusaktide paremast mõistmisest tulenev kasu

1)  analüütiliste tegevuste arv;

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

3)  toetus peamistele osalejatele.

2.  Liidu, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide valitsusasutuste aktiivse koostöö ja partnerluse tase

1)  analüütiliste tegevuste arv;

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

3)  toetus peamistele osalejatele.

3.  Sotsiaalpoliitika innovatsiooni kasutamine sotsiaalsete riigipõhiste soovituste rakendamisel ja sotsiaalpoliitika eksperimentide tulemused poliitika kujundamisel

1)  analüütiliste tegevuste arv;

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

3)  toetus peamistele osalejatele.

4.  EURESe platvormi külastuste arv

5.  Ettevalmistava meetme „Sinu esimene EURESe töökoht” ja sihipäraste liikuvuskavade raames saavutatud või toetatud noorte töökohtade arv

6.  EURESe nõustajate individuaalsed kontaktid tööotsijate, töökoha vahetajate ja tööandjatega (kontaktide arv)

7.  Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu liidu toetusest

8.  Nende töötute või ebasoodsas olukorras olevasse rühma kuuluvate toetusesaajate osakaal, kes on loonud ettevõtte või arendanud seda edasi liidupoolse mikrorahastamise abil [ME 156]

III LISA

Terviseharu näitajad

Tervisevaldkonnas tehtud lõimitud töö ning programmi tulemuste kasutamine riikide tervisepoliitikas

1.  Euroopa tugivõrgustike toetatavate patsientide arv.

2.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste Programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv. [ME 157]

3.  Ülekantud parimate tavade Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv. [ME 158]

4.  Programmi tulemuste riikide tervisepoliitikas kasutamise määr küsimustiku põhjal, milles uuritakse olukorda enne ja pärast Ülekantud parimate tavade arv. [ME 159]

4a.   Määr, mis näitab programmi tulemuste kasutamist piirkondlikes ja riiklikes tervishoiuvaldkonna poliitikameetmetes või vahendites ja mida mõõdetakse valideeritud meetoditega. [ME 160]

(1)ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.
(2)ELT C 86, 7.3.2019, lk 84.
(3) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsemberi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
(7) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(8) Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11).
(9) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9302-2015-INIT/et/pdf.
(10) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(12)COM(2016)0739.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
(16)COM(2018)0051.
(17) Komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse (ELT L 147, 17.5.2014, lk 79).
(18)Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(20)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(21)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(22)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(24) ELT L123, 12.5.2016, lk 13.
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(27)COM(2018)0051.
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus (EL) 1082/2013 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293 5.11.2013, lk 1).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347 20.12.2013, lk 238).
(32)Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses. Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.
(33) Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.
(34) Ibid.

Viimane päevakajastamine: 14. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika