Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0245(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0356/2018

Esitatud tekstid :

A8-0356/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/11/2018 - 8.7
CRE 29/11/2018 - 8.7
PV 04/04/2019 - 6.24
CRE 04/04/2019 - 6.24

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0472
P8_TA(2019)0356

Vastuvõetud tekstid
PDF 198kWORD 69k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Lõplik väljaanne
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ***I
P8_TA(2019)0356A8-0356/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas (COM(2017)0571 – C8-0326/2017 – 2017/0245(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0571),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti e, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0326/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Tšehhi Senati, Kreeka parlamendi, Hispaania parlamendi, Prantsusmaa Senati ja Portugali parlamendi esitatud arvamusi seadusandliku akti eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0356/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Käesolev seisukoht vastab 29. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0472).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas
P8_TC1-COD(2017)0245

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(-1)  Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Sellise ala tavapärane toimimine ja tugevdamine, mis põhineb usaldusel ja solidaarsusel, peaks olema liidu ja selles osalema nõustunud liikmesriikide ühine eesmärk. Samal ajal tuleb olukordadele, kus selle ala või selle osade avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades erandjuhtudel ja viimase abinõuna ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, tugevdades samas asjaomaste liikmesriikide koostööd. [ME 1]

(1)  Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama endast erandit. Kuna sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks piirikontroll taaskehtestada teatud piiratud ajaks tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja ulatuses, mil kontroll on vajalik ja proportsionaalne avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuga. Iga selline meede tuleks tühistada niipea, kui selle aluseks olevaid põhjuseid enam ei esine. [ME 2]

(1a)  Rännet ja olukorda, kus välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. [ME 3]

(2)  Kindlakstehtud tõsisele ohule saab reageerida eri meetmetega, sõltuvalt selle laadist ja ulatusest. Liikmesriigid Kuigi on selge, et politseikohustuste täitmise olemus ja eesmärk erinevad piirikontrollist, saavad liikmesriigid kasutada ka asjaomast politseikohustuste täitmist, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märts märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad))(2) artiklis 23 ja mida saab teatavatel tingimustel piirialadel kasutada. Liikmesriikidele on selleks suuniseid antud komisjoni soovituses, mis käsitleb proportsionaalset politseikontrolli ja politseikoostööd Schengeni alal(3). [ME 4]

(2a)  Enne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist peaksid liikmesriigid eelistama muid meetmeid. Eelkõige peaksid asjaomased liikmesriigid vajaduse korral ja juhul, kui see on põhjendatud, kaaluma vastavalt riskihindamisele politseikontrollide tõhusamat või sagedasemat kasutamist oma territooriumil, sealhulgas piirialadel ja peamistel transpordimarsruutidel, tagades samas, et nende politseikontrollide eesmärk ei ole piirikontroll. Nüüdisaegne tehnoloogia on avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale ohule reageerimisel väga oluline. Liikmesriigid peaksid hindama, kas olukorda saaks asjakohaselt lahendada tihedama piiriülese koostöö kaudu, seda nii operatiivkoostöö kui ka politsei- ja luureteenistuste vahelise teabevahetuse seisukohalt. [ME 5]

(3)  Vastavalt Schengeni piirieeskirjade III jaotise II peatüki sätetele saab sisepiirikontrolli ajutiselt taaskehtestada viimase abinõuna, juhul kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, piiratud ajavahemikuks kestusega kuni kuus kuud, kui tegemist on ettenähtava ohuga (artikkel 25), ja piiratud ajavahemikuks kestusega kuni kaks kuud, kui tegemist on kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumitega (artikkel 28). Nendest tähtaegadest on piisanud, et reageerida tõsistele ohtudele, mis on seotud kõige sagedamini esinevate ettenähtavate sündmustega, nagu rahvusvahelised spordiüritused või kõrgetasemelised poliitikasündmused.

(4)  Ent kogemused on näidanud, et teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule, nagu näiteks piiriülene terrorismioht või konkreetsed ebaseaduslike rändajate teisese rände juhtumid liidus, mis on olnud sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise aluseks, võivad püsida palju kauem kui eelnimetatud ajavahemikud harva on vaja sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kauemaks kui kaheks kuuks. Üksnes erandjuhtudel võivad teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule püsida kauem kui praegu sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamiseks lubatud maksimaalne kuuekuuline ajavahemik. Seetõttu on vaja vajalik ja põhjendatud kohandada piirikontrolli ajutise taaskehtestamise suhtes kohaldatavaid tähtaegu vastavalt praegustele vajadustele, tagades samal ajal, et seda meedet ei kuritarvitata ja et seda kasutatakse üksnes erandjuhul viimase abinõuna. Selleks tuleks Schengeni piirieeskirjade artikli 25 kohaselt kohaldatavat üldist tähtaega pikendada ühe aastani. [ME 6]

(4a)  Isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning avaliku korra mõiste eeldab, et olemas on tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. [ME 7]

(5)  Tagamaks, et sisepiirikontrolli kasutatakse üksnes viimase abinõuna ja erandjuhul, peaksid liikmesriigid esitama kavandatava riskihinnangu piirikontrolli taaskehtestamise või kavandatava pikendamise kohta riskihinnangu kauemaks kui kaks kuud. Riskihinnangus tuleks eeskätt hinnata seda, kui kaua kindlakstehtud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, ning näidata, et kavandatud sisepiirikontrolli piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, tõendades eelkõige, et muud meetmed on osutunud või neid peetakse ebapiisavaks, ja selgitada, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Juhul kui sisepiirikontroll kestab kauem kui kuus kuud, Riskihinnangus peaks riskihinnangus tõendama ka tagasiulatuvalt, et taaskehtestatud piirikontroll on kindlakstehtud ohule reageerimisel olnud tõhus olnud ja tulemuslik, ja selgitama üksikasjalikult, kuidas konsulteeriti kõigi naaberliikmesriikidega, keda piirikontrolli pikendamine mõjutab, ja neid kõige vähem koormava tegevuskorra väljatöötamisse kaasati. Liikmesriikidele peaks jääma võimalus salastada vajaduse korral kogu esitatud teave või osa sellest. [ME 8]

(5a)   Kui sisepiirikontrolli taaskehtestamine on seotud erakorralise olemuse ja kestusega konkreetsete kavandatavate sündmustega (näiteks spordisündmused), peaks taaskehtestamise kestus olema väga täpne, piiritletud ja seotud sündmuse tegeliku kestusega. [ME 9]

(6)  Liikmesriigi esitatud riskihinnangu kvaliteet on väga oluline piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel. Hindamises peaksid osalema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Europol, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet ning Europol Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. [ME 10]

(7)  Komisjoni õigust esitada Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 4 kohaselt arvamus tuleks muuta nii, et see kajastaks liikmesriikide uusi kohustusi, mis on seotud riskihinnangu koostamisega, sealhulgas koostööga asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui piirikontrolli sisepiiridel teostatakse kauem kui kuus kuud, peaks komisjonil olema kohustus esitada arvamus. Samuti tuleks muuta Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõikes 5 sätestatud konsulteerimismenetlust tuleks muuta, nii et see kajastaks liidu ametite (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol) rolli ja keskenduks liikmesriikide vahelise koostöö eri aspektide praktilisele rakendamisele, sealhulgas mõlemal pool piiri võetavate eri meetmete koordineerimisele, kui see on vajalik. [ME 11]

(8)  Selleks et muudetud normid sobiksid paremini avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavatele tõsistele püsivatele ohtudele reageerimiseks, tuleks ette näha konkreetne võimalus erandkorras sisepiirikontrolli pikendamiseks kauemaks kui üks aasta kuus kuud. Pikendamise eelduseks peaks olema, et liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, näiteks kehtestatakse erakorraline seisukord. Igal juhul ei tohiks pikendamise võimalus viia selleni, et ajutist sisepiirikontrolli pikendatakse edaspidi kauemaks kui kaheks üheks aastaks. [ME 12]

(8a)   Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. [ME 13]

(9)  Artikli 25 lõikes 4 esinevat viidet artiklile 29 tuleks muuta, selleks et selgitada Schengeni piirieeskirjade artikli 29 ja artikli 25 kohaselt kohaldatavate ajavahemike omavahelist suhet. [ME 14]

(10)  Ajutise sisepiirikontrolli teostamisel, selleks Võimaluse suhtes teostada ajutist sisepiirikontrolli, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale konkreetsele ohule, mis püsib kauem kui üks aasta kuus kuud, tuleks järgida kohaldada erimenetlust, milleks on vaja nõukogu soovitust. [ME 15]

(11)  Selleks peaks komisjon esitama arvamuse piirikontrolli pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning vajaduse korral naaberliikmesriikidega tehtava koostöö kohta kohta. Euroopa Parlamenti tuleks kavandatavast pikendamisest viivitamata teavitada. Mõjutatud liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada komisjonile tähelepanekuid enne, kui komisjon oma arvamuse esitab. [ME 16]

(12)  Võttes arvesse selliste meetmete laadi, mis puudutavad riikide täitev- ja rakendamisvolitusi seoses avalikku korda ja sisejulgeolekut ähvardavate tõsiste ohtudega, tuleks rakendamisvolitused soovituste vastuvõtmiseks selle erimenetluse kohaselt anda erandkorras nõukogule.

(13)  Komisjoni arvamust arvesse võttes võib nõukogu erakorralist edasist pikendamist soovitada ja vajaduse korral määrata kindlaks sätestada tingimused asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta, selleks et tagada, et tegemist on erandliku meetmega, mis kehtib üksnes nii kaua, kui see on vajalik ja põhjendatud ning on kooskõlas riiklike meetmetega, mida võetakse liikmesriigi territooriumil avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale samale konkreetsele ohule reageerimiseks. Nõukogu soovitus peaks olema eeltingimuseks piirikontrolli edasisele pikendamisele kauemaks kui üheks aastaks ja seetõttu samalaadne juba praegu artiklis 29 sätestatud soovitusega kuueks kuuks. Nõukogu soovitus tuleks viivitamata edastada Euroopa Parlamendile. [ME 17]

(13a)  Sisepiirikontrollita ala üldist toimimist ohustavate erandjuhtude korral erimenetluse kohaselt võetavate meetmete kehtivusaega ei tohiks pikendada ega neid kombineerida määruses (EL) 2016/399 sätestatud muu menetluse kohaselt võetavate meetmetega sisepiirikontrolli taaskehtestamiseks või pikendamiseks. [ME 18]

(13b)  Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi, peaks ta kui aluslepingute täitmise järelevalvaja, kes jälgib liidu õiguse kohaldamist, võtma asjakohaseid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 ja sealhulgas andma asja Euroopa Liidu Kohtusse. [ME 19]

(14)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate kehtivate õigusnormide täiendamine, lubades erandjuhtudel sisepiiri konkreetsel lõigul (või konkreetsetel lõikudel) taaskehtestatud piirikontrolli pikendamist ajavahemikuks, mida liikmesriik vajab piiriülesele püsivale ohule asjakohaselt reageerimiseks, ei suuda liikmesriigid seda eraldi tegutsedes saavutada; vaja on muuta liidu tasandil kehtestatud ühiseid norme. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(16)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ(4) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)  Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ(5) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(7) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(19)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ(9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(10) artikliga 3.

(20)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(12) artikliga 3.

(21)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest.

(22)  Määrust (EL) 2016/399 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2016/399 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik viimase abinõuna erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks kestusega kuni 30 päeva või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib kauem kui 30 päeva, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks.“ [ME 20]

2.  Piirikontroll taaskehtestatakse sisepiiridel ainult viimase abinõuna ja kooskõlas artiklitega 27, 27a, 28 ja 29. Kui vastavalt artiklitele 27, 27a, 28 või 29 kaalutakse seda, kas teha otsus sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta, võetakse igal juhul arvesse vastavalt artiklites 26 ja 30 osutatud kriteeriumeid. [ME 21]

3.  Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 osutatud kriteeriumeid arvesse võttes ning kooskõlas artikliga 27 jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel, kui on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, pikendada seda ajavahemike kaupa, mis vastavad tõsise ohu eeldatavale kestusele ja ei ole pikemad kui kuus kuud. [ME 22 ja ME 52]

4.  Koguperiood, milleks piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud pikendamised, ei kesta kauem kui üks aasta.

Artiklis 27a osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku veel pikendada vastavalt kõnealusele artiklile kuni maksimaalselt kahe aastani.

Artiklis 29 osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku kokku pikendada vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 kuni maksimaalselt kahe aastani.“ [ME 23]

"

1a)  Artikkel 26 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 26

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid

Enne kui liikmesriik otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab ajutist taaskehtestamist pikendada, hindab ta järgmist:

   a) kas sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine võib piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule;
   b) kas muud meetmed kui sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine, näiteks tõhusam piiriülene politseikoostöö või sagedasemad politseikontrollid, võivad piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule;
   c) kas sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine on proportsionaalne ohuga avalikule korrale või sisejulgeolekule, võttes eelkõige arvesse järgmist:
   i) oma avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu, sealhulgas terroriaktidest või -ähvardustest tuleneva ohu ning organiseeritud kuritegevusega seotud ohu tõenäoline mõju, ning
   ii) sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti a kohaselt, et sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine ei vähenda tõenäoliselt piisavalt ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ei taaskehtesta ta sisepiirikontrolli.

Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti b kohaselt, et muud meetmed kui sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine võivad piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ei taaskehtesta ega pikenda ta sisepiirikontrolli ja võtab asjaomaseid muid meetmeid.

Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti c kohaselt, et kavandatav sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei ole ohuga proportsionaalne, ei taaskehtesta ega pikenda ta sisepiirikontrolli.“ [ME 24]

"

2)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

-i)  Pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus ettenähtava avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu korral“ [ME 25]

"

-ia)  Lõike 1 ette lisatakse järgmine lõige:"

„-1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik viimase abinõuna ja kooskõlas artiklis 26 sätestatud kriteeriumidega taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks kestusega kuni 30 päeva või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib kauem kui 30 päeva, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.“ [ME 26]

"

-ib)  Lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

1. Lõike -1 kohaldamisel teavitab asjaomane liikmesriik sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe:“ [ME 27]

"

i)  Lõikesse 1 lisatakse uus punkt aa:"

„aa) riskihinnang, milles hinnatakse seda, kui kaua tuvastatud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, näidatakse, et piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, ja selgitatakse, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Kui piirikontroll on juba taaskehtestatud kauemaks kui kuus kuud, selgitatakse riskihinnangus ka seda, kuidas on piirikontrolli eelnev taaskehtestamine aidanud kaasa tuvastatud ohu kõrvaldamisele.

Samuti sisaldab riskihinnang üksikasjalikku aruannet selle kohta, kuidas on tegevust koordineeritud asjaomase liikmesriigi ning selle liikmesriigi või nende liikmesriikide vahel, kellega ta jagab sisepiire, kus on piirikontrolli teostatud.

Komisjon jagab riskihinnangut vastavalt vajadusele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Europoliga.“ [ME 28 ja ME 57]

"

ia)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„ab) avalikku korda või sisejulgeolekut ähvarvale ohule reageerimiseks liikmesriigi poolt võetavad või ette nähtud muud meetmed kui kavandatav taaskehtestamine, samuti tõenduspõhine põhjendus selle kohta, miks muid meetmeid, nagu piiriülese politseikoostöö ja politseikontrollide tõhustamine, peeti ebapiisavaks;“ [ME 29]

"

ii)  Lõikes 1 asendatakse punkt e järgmisega:"

„e) asjakohasel juhul meetmed, mida peaksid võtma teised liikmesriigid ja milles on kokku lepitud enne asjaomastel vastavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist.“ [ME 30]

"

iii)  Lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Vajaduse korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet, sealhulgas nii teavet koostöö kohta nende liikmesriikidega, keda sisepiiridel piirikontrolli kavandatav taaskehtestamine või pikendamine mõjutab, kui ka lisateavet, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas tegemist on viimase abinõuna võetava meetmega.“ [ME 31]

"

iiia)  Lisatakse järgmine lõige 1a:"

„1a. Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib kauem kui kaks kuud, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 sätestatud kriteeriumeid arvesse võttes jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel, kui on osutatud käesoleva artikli lõikes -1, ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, ajavahemikul, mis vastab tõsise ohu eeldatavale kestusele ega ole igal juhul pikem kui neli kuud. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.“ [ME 32]

"

iiib)  Lisatakse järgmine lõige:"

„1b. Lõike 1 kohaldamisel esitab asjaomane liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele ka riskihinnangu, milles

   i) hinnatakse, kui kaua tuvastatud oht eeldatavasti püsib ja millist lõiku tema sisepiirist see mõjutab;
   ii) antakse ülevaade tuvastatud ohu kõrvaldamiseks varem võetud muudest meetmetest;
   iii) selgitatakse, miks need muud meetmed või punktis ii osutatud meetmed ei vähendanud tuvastatud ohtu piisavalt;
   iv) näidatakse, et piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, ning
   v) selgitatakse, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule paremini reageerida.

Samuti sisaldab esimeses lõigus osutatud riskihinnang üksikasjalikku aruannet selle kohta, kuidas on tehtud koostööd asjaomase liikmesriigi ning selle liikmesriigi või nende liikmesriikide vahel, keda piirikontrolli taaskehtestamine otseselt mõjutab, sealhulgas nende liikmesriikidega, kellega asjaomane liikmesriik jagab sisepiire, kus piirikontrolli teostatakse.

Komisjon jagab riskihinnangut ameti ja Europoliga ning võib vajaduse korral küsida neilt seisukohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu riskihindamise metoodika.“ [ME 33]

"

iiic)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõigetes 1 ja 1b osutatud teave edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuste lõigete kohaselt teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.“ [ME 34]

"

iiid)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt salastada lõigetes 1 ja 1b osutatud kogu teabe või osa sellest. Selline salastatus ei takista teistel liikmesriikidel, keda sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab, pääseda teabele juurde politseikoostöö asjakohaste ja turvaliste kanalite kaudu ega takista teabe avaldamist komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise norme.“ [ME 35]

"

iv)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Pärast liikmesriigi teadet lõike lõigete 1 ja 1a kohaselt ja pidades silmas lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist. [ME 36]

Kui komisjon teates sisalduva teabe või mis tahes muu talle laekunud täiendava teabe alusel kahtleb, kas kavandatud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne, või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes, esitab ta viivitamata sellekohase arvamuse.“ [ME 37]

Kui piirikontroll sisepiiridel on juba olnud taaskehtestatud kuueks kuuks, esitab komisjon arvamuse.“ [ME 38]

"

v)  Lõige 5 asendatakse järgmisega:"

Lõikes Lõigetes 1 ja 1b osutatud teabe ja lõikes 4 osutatud komisjoni või liikmesriigi arvamuse üle toimub konsulteerimine, mida juhib komisjon. Vajaduse korral toimuvad konsulteerimise käigus ühised koosolekud, kus osalevad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, teised liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja asjaomased ametid. Uuritakse kavandatavate meetmete proportsionaalsust, avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavat ohtu ja võimalusi liikmesriikide vahelise vastastikuse koostöö elluviimiseks. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada või pikendada kavatsev liikmesriik võtab konsulteerimise tulemusi piirikontrolli teostamisel igati arvesse. Konsulteerimine hõlmab järgmist:

   i) ühised koosolekud, kus osalevad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, teised liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjon, et korraldada asjakohasel juhul liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd ning kontrollida piirikontrolli taaskehtestamise, sealhulgas võimalike muude meetmete, ning avalikule korrale või sisejulgeolekule ohtu põhjustanud sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust;
   ii) kui see on asjakohane, siis komisjoni etteteatamata kohapealsed külastused vastavatele sisepiiridele, vajaduse korral liikmesriikide ja ameti, Europoli või muu asjaomase liidu organi või asutuse ekspertide abiga, et hinnata piirikontrolli tõhusust nendel sisepiiridel ja käesoleva määruse täitmist; asjaomaste etteteatamata kohapealsete külastuste aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile.“ [ME 39]

"

3)  Lisatakse uus artikkel 27a:"

Erimenetlus juhul, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht püsib kauem kui üks aasta kuus kuud [ME 40]

1.  Erandjuhul Erandjuhtudel, kui liikmesriik on olukorras, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav üks ja sama tõsine oht püsib kauem kui artikli 25 lõike 4 esimeses lauses 27 lõikes 1a nimetatud ajavahemik, ja kui liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, võib sellele ohule reageerimiseks ajutiselt taaskehtestatud piirikontrolli käesoleva artikli kohaselt veel pikendada. [ME 41]

2.  Hiljemalt kuus kolm nädalat enne artikli 25 lõike 4 esimeses lauses 27 lõikes 1a nimetatud ajavahemiku lõppu teatab liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile, et ta taotleb piirikontrolli edasist pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud erimenetlusele. Asjaomane teade sisaldab kogu artikli 27 lõike lõigete 1 punktides a–e ja 1a kohaselt nõutavat teavet. Kohaldatakse artikli 27 lõikeid 2 ja 3. [ME 42]

3.  Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas kavandatav pikendamine täidab lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, ning kavandatava pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Mõjutatud liikmesriigid võivad esitada komisjonile tähelepanekuid enne, kui komisjon asjaomase arvamuse esitab. [ME 43]

4.  Komisjoni arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes võib nõukogu Nõukogu võib pärast komisjoni arvamuse arvessevõtmist viimase abinõuna soovitada asjaomasele liikmesriigile teha otsus pikendada piirikontrolli edasise pikendamise kohta oma sisepiiridel veel kuni kuueks kuuks. Seda ajavahemikku võib pikendada veel kuni kuue kuu võrra kõige rohkem kolmel korral. Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt artikli 27 lõike lõigetes 1 punktides a–e ja 1b osutatud teabele. Vajaduse korral määrab nõukogu kindlaks tingimused ning sätestab asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta tingimused.“ [ME 44]

"

3a)  Artikli 28 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll ei või, arvestades selle esialgset kestust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning pikendamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kesta kokku rohkem kui kaks kuud.“ [ME 45 ja ME 66]

"

3b)  Lisatakse uus artikkel 28a:"

„Artikkel 28a

Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ettenähtava ohu tõttu piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise ajavahemiku arvutamine, kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib kauem kui kuus kuud ja kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul

Artiklites 27, 27a ja 28 osutatud ajavahemike arvutamisel võetakse arvesse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist, mis toimus enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“ [ME 46]

"

3c)  Artikli 29 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Artiklis 30 osutatud kriteeriume võetakse arvesse kõikidel juhtudel, kui käesoleva artikli kohaselt kaalutakse sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist või pikendamist.“ [ME 67]

"

3d)  Artikli 29 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 27, 27a ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Käesoleva artikli kohase sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise koguperioodi ei pikendata aga artiklite 27, 27a või 28 kohaselt võetud meetmete alusel ega kombineerita nende meetmetega.“ [ME 47]

"

Artikkel 1a

Käesolevat määrust kohaldatakse teadete suhtes, mille liikmesriigid esitavad vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 27 alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist käsitlevaid kehtivaid teatamise perioode, mis on alanud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võetakse arvesse artikli 28 lõikes 4 osutatud ajavahemiku arvutamisel. [ME 69]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(2)ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.
(3)C(2017)3349, 12.05.2017.
(4)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(5)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(6)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(7)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(8)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(9)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(10)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(11)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(12)Nõukogu 7. märts 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Viimane päevakajastamine: 14. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika