Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta resolutsioon pensionitoodete, sealhulgas üleeuroopalise personaalse pensionitoote käsitamise kohta maksustamisel (2018/2002(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta (COM(2017)0343),
– võttes arvesse komisjoni soovitust, mis käsitleb personaalsete pensionitoodete, sealhulgas üleeuroopalise personaalse pensionitoote käsitamist maksustamisel (C(2017)4393),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0481/2018),
A. arvestades, et personaalsete pensionitoodete siseturg on endiselt väga killustunud, eriti mis puudutab maksusoodustusi;
B. arvestades, et 2017. aasta juuni teostatavusuuringust Euroopa personaalsete pensionide raamistiku kohta (FISMA/2015/146(02)/D) nähtub, et maksualased stiimulid on üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kasutuselevõtmiseks üliolulised;
C. arvestades, et liikmesriikidel on ainupädevus otsese maksustamise valdkonnas;
D. arvestades, et siseturul tuleb kõiki pakkujaid ja tooteid kohelda võrdselt, sõltumata nende rahvusest või päritoluliikmesriigist;
1. palub nõukogul töötada välja ettepanekud PEPP-säästjatele pakutavate stiimulite kohta eesmärgiga suurendada PEPPi kasutuselevõttu;
2. soovitab kaaluda järgmisi meetodeid:
–
analüüsida personaalsete pensionitoodete olemasolevaid maksustiimuleid ning hinnata nende kulusid, tõhusust ja ümberjaotatavat mõju ning vajaduse korral tegeleda ebatõhususe ja regressiivse mõjuga;
–
kehtestada üleeuroopalisele personaalsele pensionitootele sama maksusoodustus kui riiklikule personaalsele pensionitootele, isegi juhtudel, kui PEPPi omadused ei vasta täielikult kõigile riiklikele kriteeriumitele;
–
kehtestada üleeuroopalisele personaalsele pensionitootele liidu tasandil ühtlustatud eraldi maksusoodustus, mis sätestatakse liikmesriikide vahelise mitmepoolse maksukokkuleppega;
3. rõhutab, et maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse ja et iga otsus anda PEPPile konkreetset maksusoodustust jääb seetõttu iga liikmesriigi kanda;
4. tuletab meelde, et liikmesriikidel on võimalus osaleda tõhustatud koostöös;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.