(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0338),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 325, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0214/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 8/2018(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0179/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 8/2018.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 325, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371(3) ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939(4) vastuvõtmisega on liit oluliselt tugevdanud ühtlustatud õigusraamistiku sätteid, mis puudutavad liidu finantshuvide kriminaalõigusliku kaitsmise võimalusi. Euroopa Prokuratuuril Prokuratuur (EPPO) on komisjoni üks olulisimaid prioriteete kriminaalõiguse ja pettusevastase poliitika valdkonnas, ning sellel hakkavad olema volitused korraldada liidu eelarvega seotud kriminaaljuurdlusi ja esitada osalevate liikmesriikide kohtutes süüdistusi asjaomastes kuritegudes (vt direktiiv (EL) 2017/1371). [ME 1]

(2)  Et kaitsta liidu finantshuve, korraldab Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet“) korraldab haldusrikkumiste ja süütegude haldusjuurdlusi. Juurdluse lõpus võib ta teha riigi prokuratuurile kohtuga seotud soovitusi, mille eesmärk on siseriiklik kohtumõistmine süüdlaste üle. Tulevikus esitab ta EPPOs osalevate liikmesriikide puhul süüteokahtluse EPPOsse ja teeb viimasega asja uurimisel koostööd. [ME 2]

(3)  Sellpärast tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013(5) pärast määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmist muuta ja vastavalt kohandada. EPPO ja ameti vaheliste suhete suhtes kohaldatavaid sätteid määruses (EL) 2017/1939 peavad täiendama määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätted, et nende kahe organi vahelise sünergiaga oleks tagatud liidu finantshuvide kõrgeim kaitsetase, lähtudes tiheda koostöö, teabevahetuse, vastastikuse täiendavuse ja kattuva töö vältimise põhimõtete rakendamisest. [ME 3]

(4)  Kuna ametil ja EPPO‑l on ühine eesmärk – liidu eelarve kaitse – peavad nad looma tihedad suhted, mis põhinevad ehtsal koostööl ning mille eesmärk on tagada nende volituste vastastikune täiendavus ja oma tegevuse koordineeritus, eriti seoses tõhustatud koostööga EPPO asutamisel. Lõpptulemusena peaksid nende suhted aitama tagada kõigi liidu finantshuvide kaitsmise võimaluste kasutamise ja töö tarbetu kattumise vältimise.

(5)  Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, et amet, nagu ka kõik liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning riigi pädevad ametiasutused peavad EPPOd kohe teavitama süütegudest süüteokahtlustest, mille suhtes võib EPPO on pädevust teostada. Kuna ameti volitused piirduvad pettuste, korruptsiooni ja muude liidu finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevustega, sobib see ideaalselt tegutsema EPPO loomuliku partneri ja eelistatud teabeallikana. [ME 4]

(6)  Võimalikule süüteole viitavad asjaolud, mis kuuluvad EPPO pädevusse, võivad tegelikkuses ilmneda kas algsetes ametile esitatud väidetes eeskirjade eiramise kohta või ameti algatatud haldusjuurdluse käigus. Sellepärast peab amet EPPO teavitamise kohustuse täitmiseks andma talle süüteost teada mis tahes juurdlusetapis, mil see selgub.

(7)  Määruses (EL) 2017/1939 on esitatud miinimumteave, mis sellises teatises reeglina alati olema peab. Selleks võib ametil olla vaja anda süüteole viitavatele väidetele esialgne hinnang ja koguda vajalikku teavet. Amet peab tegema sellise hindamise operatiivselt ja nii, et see ei ohustaks võimalikku tulevast kriminaaluurimist. Kui amet teeb hindamisel kindlaks, et on olemas EPPO pädevusse kuuluv süüteokahtlus, peab ta hindamise lõpuks esitama EPPO‑le sellesisulise teatise.

(8)  Ameti oskusteavet arvestades peab liidu institutsioonidel, organitel, ametitel ja asutustel olema võimalus paluda ametil anda esialgne hinnang neile teada antud kahtlustustele.

(9)  Kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 ei tohiks amet üldjuhul alustada haldusjuurdlust paralleelselt EPPO juurdlusega samade asjaolude kohta. Teatud juhtudel võib siiski liidu finantshuvide kaitsmiseks vaja olla, et amet tegeleks enne EPPO kriminaaluurimise lõpuleviimist täiendava haldusjuurdlusega, et teha kindlaks, kas on vaja kaitsemeetmeid või algatada finants-, distsiplinaar- või haldusmenetlus. Sellised täiendavad juurdlused võivad olla asjakohased muu hulgas siis, kui on vaja tagasi nõuda teatud aegumistähtajaga eelarvevahendeid, ohus olevad summad on suured või on ohtlikus olukorras vaja vältida edasisi kulutusi.

(10)  Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, et EPPO võib paluda ametilt selliseid täiendavaid juurdlusi. Kui EPPO seda ei palu, peaks täiendav juurdlus olema teatud tingimustel võimalik ka ameti enda algatusel, kui eelnevalt on EPPOga konsulteeritud. Täpsemalt peaks EPPO‑l olema võimalus esitada ameti juurdluse algatamisele, jätkamisele või teatud juurdlustoimingute tegemisele vastuväide. Vastuväite põhjus peab olema vajadus kaitsta EPPO uurimiste tulemuslikkust ja olema selle eesmärgiga võrdeline. Amet peab jätma tegemata toimingu, millele EPPO on esitanud vastuväite. Kui EPPO vastuväidet ei esita taotlusega nõustub, peab amet korraldama oma juurdluse EPPOga tihedalt konsulteerides. [ME 6]

(11)  Amet peaks EPPO juurdlusi aktiivselt toetama. Selleks võib EPPO paluda ametil kriminaaluurimist käesoleva määrusega antud volitusi kasutades toetada või täiendada. Sel juhul peab amet tegutsema käesolevas määruses sätestatud õigusraamistiku ja oma volituste piires.

(12)  Et ameti ja EPPO koostöö, koordineerimine ja läbipaistvus oleks tulemuslik, peavad nad omavahel pidevalt teavet vahetama. Enne ameti või EPPO juurdluse alustamist on teabevahetus eriti tähtis selleks, et oleks tagatud toimingute koordineeritus ja täiendavus ning et ei tehtaks topelttööd. Selleks peaksid amet ja EPPO kasutama oma juurdluste haldamise süsteemide kokkulangevuste funktsiooni. Amet ja EPPO peavad sellise teabevahetuse viisi ja tingimused sätestama oma töökorralduses. [ME 7]

(13)  Komisjoni 2. oktoobri 2017. aasta aruandes määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise hindamise kohta(6) jõuti järeldusele, et 2013. aasta muudatused õigusraamistikus on toonud kaasa selge paranemise juurdluste läbiviimises, partneritega tehtavas koostöös ja juurdlusaluste isikute õiguste austamises. Samas tõi hinnang esile mõningaid puudusi, mis mõjutavad juurdluste tulemuslikkust ja tõhusust.

(14)  Komisjoni hindamisel leitud kõige ebamäärasemaid aspekte on määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmisega vaja täpsemaks muuta. Tegu on kõige olulisemate lähiajal vajalike muudatustega, mis tugevdavad ameti juurdluste õigusraamistikku, et amet oleks ka edaspidi tugev ja täielikult toimiv asutus, mis täiendab EPPO kriminaalõiguslikku tegevust haldusjuurdlustega, säilitades siiski oma senised volitused. Muudatused puudutavad peamiselt valdkondi, kus määruse praegune ebamäärasus takistab ameti juurdluste tulemuslikkust (nt kohapealsed kontrollid, pangakonto andmete nägemine ja ameti üksikjuhtuuringu tõendite lubatavus). Komisjon peaks esitama uue tervikliku ettepaneku hiljemalt kaks aastat pärast EPPO ja ameti ning nende koostöö hindamist. [ME 8]

(15)  Muudatused ei mõjuta juurdlustes kohaldatavaid menetluslikke tagatisi. Amet peab kohaldama menetluslikke tagatisi, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(7) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Sellise õigusraamistiku kohaselt peavad ameti juurdlused olema objektiivsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed, otsida tuleb nii süüdistajale kui ka kaitsjale kasutatavaid tõendeid, juurdlus peab toimuma kirjaliku volituse alusel ning sellele tuleb rakendada õiguspärasuse kontrolli. Amet peab jälgima, et juurdlustes austatakse juurdlusaluste isikute õigusi, sealhulgas süütuse presumptsiooni ja õigust keelduda enda vastu ütluste andmisest. Ülekuulamisega seoses on juurdlusalustel isikutel muu hulgas õigus kasutada enda valitud isiku abi, kinnitada ülekuulamise protokoll ja kasutada ükskõik millist liidu ametlikku keelt. Juurdlusalustel isikutel on ka õigus esitada enne järelduste tegemist märkusi juhtumi asjaolude kohta.

(16)  Amet teeb kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi ning võib liidu finantshuve mõjutavate pettuse-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku teo kahtluse uurimiseks vajalikul otstarbel siseneda asjaomaste ettevõtjate ruumidesse ja näha nende dokumente. Juurdlused toimuvad kooskõlas käesoleva määruse ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, kus on sätestatud, et selliste volituste kasutamisel tuleb mõnel juhul järgida siseriiklikku õigust. Komisjon leidis hindamise käigus, et ei ole selge, mil määral siseriiklikku õigust tuleb kohaldada, ja see pärsib ameti juurdluste tulemuslikkust.

(17)  Sellepärast on vaja selgitada, mis juhtudel tuleb ameti juurdlustes kohaldada siseriiklikku õigust, muutmata sealjuures ameti volitusi ega määruse toimimist liikmesriikide suhtes. Selles selgituses kajastub Euroopa Liidu Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑48/16: Sigma Orionis SA vs. Euroopa Komisjon.

(18)  Ameti tehtavate kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise suhtes tuleb kohaldada ainult liidu õigust, kui ettevõtja on kontrolli ja inspekteerimisega nõus. Nii saab ameti kasutada oma uurimisvolitusi tulemuslikult ja ühtsetel põhimõtetel kõigis liikmesriikides, et tagada liidu finantshuvide kõrge kaitsetase kogu liidus, nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 325.

(19)  Kui amet peab aga toetuma riigi pädevate asutuste abile (eriti kui ettevõtja ei ole kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega nõus), peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et ameti tegevus oleks tulemuslik, ja andma vajalikku abi oma siseriiklikku menetlusõigust järgides.

(20)  Määrusesse (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleb lisada ettevõtjate kohustus teha ametiga koostööd. See on kooskõlas määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 neile pandud kohustusega lubada teha oma ruumides, maal, transpordivahendites ja muudes tegevuskohtades kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist, ning finantsmääruse artiklis 129(8) sätestatud kohustusega, et iga isik, kes saab liidult rahalisi vahendeid, peab tegema igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas ameti juurdluste puhul.

(21)  Selline koostöökohustus peab hõlmama seda, et amet saab nõuda uuritava asjaga võib-olla seotud või selle kohta teavet valdavatelt ettevõtjatelt asjakohast teavet. Sellise nõude korral ei ole ettevõtjatel kohustust oma süütegu tunnistada, aga nad peavad vastama faktiküsimustele ja esitama dokumente, isegi kui seda teavet võidakse kasutada nende või mõne teise ettevõtja vastu ja nende süüteo tuvastamiseks.

(22)  Ettevõtjatel peab kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise ajal olema võimalus kasutada kontrollikoha liikmesriigi ametlikku keelt ja kasutada enda valitud isiku, sealhulgas välise õigusnõustaja abi. Õigusnõustaja kohalolek aga ei tohi olla õiguslik tingimus kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise kehtivaks tunnistamiseks. Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise tulemuslikkuse tagamiseks (eriti seoses tõendite kaotsimineku ohuga) peab ametil olema võimalik pääseda ettevõtja ruumidesse, maale, transpordivahenditesse ja muudesse tegevuskohtadesse viivitamata, ilma et peaks ootama, kuni ettevõtja oma õigusnõustajaga konsulteerib. Nõustuda võib ainult mõistlikult lühikese viivitusega, mille jooksul ettevõtja enne kontrolli algust õigusnõustajaga konsulteerib. Tuleb rangelt jälgida, et sellised viivitused oleks võimalikult lühikesed.

(23)  Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise läbipaistvuse tagamiseks peab amet andma ettevõtjatele nõuetekohast teavet nende koostöökohustuse, keeldumise tagajärgede ja kontrolli korra, sealhulgas menetluslike kaitsemeetmete kohta.

(24)  Sisejuurdlustes ja vajaduse korral ka välisjuurdlustes peab ametil olema juurdepääs igasugusele institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele. Nagu komisjoni hindamisel selgus, on vaja tehnoloogilise arengu tõttu täpsustada, et juurdepääs peaks olema kõigile sellise teabe kandjatele, olenemata andmekandja liigist. [ME 9]

(25)  Et ameti juurdluste õigusraamistik oleks põhimõtteühtsem, tuleks sise- ja välisjuurdluste suhtes kohaldatavaid eeskirju rohkem ühtlustada, et kaotada komisjoni hindamise käigus leitud põhjendamatud erinevused. Näiteks tuleks ette näha, et välisjuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused edastatakse sarnaselt sisejuurdlustega asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele asjakohaste meetmete võtmiseks. Kui volitused seda võimaldavad, peaks amet toetama asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust meetmete võtmisel vastavalt tema soovitustele. Kindlustamaks veelgi ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste vahelist koostööd, peaks amet vajaduse korral teatama olukorras, kus liidu institutsioon, organ, amet või asutus oli esialgse teabe allikas, asjakohasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele sellest, kui ta otsustab välisjuurdlust mitte algatada.

(26)  Ametil peavad olema raha liikumise jälgimiseks vajalikud võimalused, et paljastada paljudele pettustele iseloomulikud töömeetodid. Praegu saab amet juurdluseks vajalikke pangakonto andmeid paljude liikmesriikide krediidiasutustest koostöös riigi ametiasutustega ja nende abiga. Et tegutsemine oleks tulemuslik kogu liidus, peab määruses olema sätestatud siseriiklike pädevate asutuste kohustus anda ametile üldise abistamiskohustuse raames ka pangakonto ja makseandmeid. Selline koostöö peaks üldjuhul toimuma liikmesriikide rahapesu andmebüroode kaudu. Niimoodi ametit aidates peavad liikmesriigi ametiasutused tegutsema kooskõlas oma riigi menetlusõiguse asjaomaste sätetega.

(26a)   Selleks et pöörata tähelepanu menetlusõigustele ja -tagatistele, peaks amet looma ametisisese üksuse menetlustagatiste kontrolöri näol ja tagama talle piisavad vahendid. Menetlustagatiste kontrolörile peaks olema kättesaadav kogu teave, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab. [ME 10]

(26b)   Käesoleva määrusega tuleks ette näha ameti ja menetlustagatiste kontrolöri koostöös rakendatav kaebuste lahendamise kord, et tagada menetlusõiguste ja -tagatiste järgimine ameti kogu tegevuses. See kord peaks endast kujutama haldusmehhanismi, kus kontrolör peaks kooskõlas õigusega heale haldusele olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest. Mehhanism peaks olema mõjus ja tagama, et kaebustega tegeletakse nõuetekohaselt. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks amet oma aastaaruandes esitama teabe kaebuste lahendamise mehhanismi kohta. See peaks eelkõige hõlmama saadud kaebuste arvu, menetlusõiguste ja -tagatiste rikkumise liike, asjaomaseid tegevusi ning võimaluse korral ameti võetud järelmeetmeid. [ME 11]

(27)  Ameti varajane teabeedastus kaitsemeetmete rakendamiseks on hädavajalik liidu finantshuvide kaitsmise vahend. Et tagada ameti ning liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste sellesisuline tihe koostöö, peab viimastel olema võimalus konsulteerida igal ajal ametiga, et otsustada sobivate kaitsemeetmete, sealhulgas tõendite kaitsmise üle.

(28)  Ameti aruanded on praegu haldus- ja kohtumenetlustes riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel lubatavad tõendid. Komisjoni hindamisest ilmnes, et mõnes liikmesriigis ei taga see säte ameti tegevuse piisavat tulemuslikkust. Ameti aruannete tulemuslikkuse ja põhimõtteühtse kasutamise tagamiseks tuleb määruses sätestada põhimõte, et sellised aruanded on lubatavad liikmesriikides mittekriminaalset laadi kohtumenetluses ja haldusmenetluses. Sätet, mille kohaselt on ameti aruanded riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samaväärsed, tuleks endiselt kohaldada ka siseriiklikus kriminaalkohtumenetluses. Samuti tuleks määruses sätestada OLAFi aruannete lubatavus liidu tasandi haldus- ja kohtumenetluses.

(29)  Ameti volitused hõlmavad käibemaksu-omavahenditest tulenevate liidu eelarvetulude kaitset. Selleks peab amet saama toetada ja täiendada liikmesriikide sellesisulist tegevust oma volituste kohaste juurdlustega, siseriiklike pädevate ametiasutuste tegevuse koordineerimisega keeruliste riikideüleste juhtumite uurimises ning samuti liikmesriikide ja EPPO aitamisega. Selleks peab ametil olema läbi nõukogu määrusega (EL) nr 904/2010(9) loodud Eurofisci võrgustiku teabevahetuse võimalus, pidades seejuures silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725(10) sätteid, et edendada ja lihtsustada käibemaksupettuste vastast koostööd. [ME 12]

(30)  Liikmesriikide pettusevastased koordineerimistalitused kehtestati määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, et lihtsustada ameti ja liikmesriikide tulemuslikku koostööd ja teabevahetust, sealhulgas operatiivteave. Hindamisel jõuti järeldusele, et need on ameti tööle kaasa aidanud. Samuti leiti, et vaja on nende rolli rohkem täpsustada, et amet saaks tulemuslikuks juurdluseks vajalikku abi, jättes pettusevastaste koordineerimistalituste struktuuri ja volitused siiski iga liikmesriigi enda otsustada. Sellega seoses peaksid pettusevastased koordineerimistalitused saama sise- ja välisjuurdluste ajal ning enne ja pärast neid anda, hankida ja koordineerida ametile oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi.

(31)  Ameti kohustus abistada liidu finantshuvide kaitsel liikmesriike nende tegevuse koordineerimisega on selle volituste tähtis osa, mis toetab liikmesriikide piiriülest koostööd. Vaja on sätestada täpsemad reeglid, mis lihtsustaks ameti koordineerimistegevust ja sellesisulist koostööd liikmesriikide asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellised reeglid ei tohiks mõjutada ameti nende volituste kasutamist, mis on antud komisjonile spetsiaalsete sätetega liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning selliste asutuste ja komisjoni koostöö kohta, eriti nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97(11).

(32)  Pettusevastase võitlusega seotud koostöös kasutatavate võimaluste parandamiseks peab amet saama küsida koordineerimisel pettusevastaste koordineerimistalituste abi ning pettusevastased koordineerimistalitused peavad saama teha omavahel koostööd.

(32a)   Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ametile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi andma. Kui amet annab liikmesriigi prokuratuurile õiguslikke soovitusi ja neid ei järgita, peab liikmesriik seda ametile põhjendama. Amet peaks kord aastas koostama aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on teda abistanud ja tema õiguslikke soovitusi täitnud. [ME 13]

(32b)   Selleks et täiendada käesolevas määruses sätestatud juurdluste korraldamist käsitlevaid menetlusreegleid, peaks amet sätestama juurdluste menetluskorra, mida ameti töötajad peavad järgima. Seepärast tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte sellise menetluskorra kehtestamiseks, ilma et see piiraks ameti sõltumatust oma pädevuse täitmisel. Need delegeeritud õigusaktid peaksid hõlmama eelkõige tavasid, mida tuleb ameti volituste ja põhikirja täitmisel järgida; üksikasjalikke juurdlustegevust reguleerivaid nõudeid ja lubatud juurdlustoiminguid; juurdlusaluste isikute seaduslikke õigusi; menetluslikke tagatisi; andmekaitset, teavituspoliitikat ja dokumentidele juurdepääsu reguleerivad norme; õiguspärasuse kontrolli käsitlevaid sätteid ja juurdlusaluste isikute õiguskaitsevahendeid; suhteid EPPOga. On eriti oluline, et amet korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 14]

(32c)   Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast peaks komisjon hindama käesoleva määruse kohaldamist ning eelkõige ameti ja EPPO koostöö tõhusust. [ME 15]

(33)  Kuna käesoleva määruse eesmärk on liidu finantshuvide kaitse tugevdamine, kohandades ameti tegevust EPPO asutamise tõttu ja parandades ameti juurdluste tulemuslikkust ning kuna liikmesriigid ei suuda seda piisavalt saavutada, küll aga on see võimalik liidu tasandil, võttes vastu liidu ametite suhteid reguleerivad eeskirjad ja suurendades ameti juurdluste tulemuslikkust kogu liidus, siis võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tõhustamiseks.

(34)  Määrusega ei muudeta liikmesriikide volitusi ega kohustusi võtta meetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(35)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(12) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse …(13).

(36)  Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 muudetakse järgmiselt.

-1)  Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„1. Kelmuste/pettuste, korruptsiooni ning Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi ühiselt „liit“, kui kontekst seda nõuab) finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastase võitluse tõhustamiseks kasutab otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom loodud Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet“) juurdluse korraldamise volitusi, mis on antud komisjonile:“. [ME16 ]

-1a)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Amet annab liikmesriikidele komisjonipoolset abi tiheda ja korrapärase koostöö korraldamisel nende pädevate asutuste vahel, et kooskõlastada tegevust, mille eesmärk on liidu finantshuvide kaitsmine pettuste eest. Amet aitab välja töötada ning arendada meetodeid kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramiseennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Amet edendab ja kooskõlastab liidu finantshuvide kaitsmisega seotud kogemuste ja hea menetlustava vahetamist liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel ning toetab ühiseid pettustevastase võitluse meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu vabatahtlikult.“ [ME 17]

-1b)   Artikli 1 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) määrus (EL) 2018/1725;“ [ME 18]

-1c)  Artikli 1 lõikesse 3 lisatakse punkt da: "

„da) määrus (EL) 2016/679.“ [ME 19]

-1d)  Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, korraldab amet aluslepingutega või nende alusel loodud institutsioonides, organites, ametites ja asutustes (edaspidi „institutsioonid, organid, ametid ja asutused“) haldusjuurdlusi, et võidelda kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastu. Selleks uurib ta ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhtumeid, mis kujutavad endast liidu ametnike ja muude teenistujate kohustuste hooletusse jätmist, mis võib viia distsiplinaar- või asjakohasel juhul kriminaalmenetluseni, või institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või nende institutsioonide, organite, ametite või asutuste töötajate samaväärset kohustuste täitmata jätmist, kelle suhtes ei kohaldata personalieeskirju (edaspidi ühiselt „ametnikud, muud teenistujad, institutsioonide või organite liikmed, ametite või asutuste juhid või töötajad“).“ [ME 20]

1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige 4a:"

„4a. Amet loob tihedad suhted Euroopa Prokuratuuriga (EPPO), mis asutatakse tõhustatud koostöös vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(14). Sellised suhted peavad tuginema vastastikusel koostööl, täiendavusel, kattuva töö vältimisel ja teabevahetusel. Nende eesmärk on eelkõige ameti ja EPPO volituste vastastikune täiendavus ja ameti abi EPPO-le, mis tagavad kõigi olemasolevate vahendite kasutamise liidu finantshuvide kaitsmisel. [ME 21]

Ameti ja EPPO vahelist koostööd reguleerivad artiklid 12c–12f.“

1a)  Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Käesoleva määruse kohaldamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid või asutused sõlmida ametiga halduskokkuleppeid. Eelkõige võivad need halduskokkulepped käsitleda teabe edastamist ning juurdluste ja nende järelmeetmete korraldamist.“ [ME 22]

1b)   Artiklis 2 asendatakse punkt 2 järgmisega:"

„2) „eeskirjade eiramine” – eeskirjade eiramine, nagu see on määratletud määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2, sealhulgas rikkumised, mis mõjutavad käibemaksust saadavat tulu;“. [ME 23]

1c)  Artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega:"

„3) „kelmus/pettus, korruptsioon ja muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine“ – tähenduses, mis on neile sõnadele antud asjaomastes liidu õigusaktides;“. [ME 24]

2)  Artiklis 2 asendatakse punkt 4 järgmisega:"

„4) „haldusjuurdlus“ („juurdlus“) – kõik artiklite 3 ja 4 kohased inspekteerimised, kontrollid või muud meetmed, mida amet võtab artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral tuvastamaks, et juurdlusaluse tegevuse puhul on tegemist eeskirjade eiramisega; kõnealused juurdlused ei mõjuta EPPO volitusi ega liikmesriikide pädevate asutuste õigust algatada kriminaalmenetlusi;“.

2a)  Artikli 2 punkt 5 asendatakse järgmisega:"

„5) „juurdlusalune isik“ – isik või ettevõtja, keda kahtlustatakse kelmuses/pettuses, korruptsioonis või muus liidu finantshuve kahjustavas mis tahes ebaseaduslikus tegevuses või eeskirjade eiramises ning kelle suhtes amet viib seetõttu läbi juurdluse;“. [ME 25]

2b)  Artiklisse 2 lisatakse punkt 7a:"

„7a) „institutsiooni liige“ – Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Ülemkogu liige, liikmesriigi esindaja nõukogus ministri tasandil, Euroopa Komisjoni liige, Euroopa Liidu Kohtu liige, Euroopa Keskpanga nõukogu liige või Euroopa Kontrollikoja liige.“ [ME 26]

2c)  Artiklisse 2 lisatakse punkt 7b:"

„7b) „samad asjaolud“ – olulised identsed asjaolud, mille all mõistetakse konkreetseid asjaolusid, mis on omavahel lahutamatult seotud ja mis koos võivad moodustada ameti või EPPO pädevusse kuuluva õigusrikkumise juurdluse elemendid.“ [ME 27]

3)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 3

Välisjuurdlus Liikmesriikides ja kolmandates riikides tehtavad kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised [ME 28]

1.  Artiklis 1 ning artikli 2 punktides 1 ja 3 kindlaks määratud piirides teeb amet kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ja muude õigusaktide kohaselt ka kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides. [ME 29]

2.  Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist tuleb teha kooskõlas käesoleva määrusega ning selle kohaldamisalast välja jäävatel juhtudel kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96.

3.  Ettevõtjad peavad juurdluste ajal ametiga koostööd tegema. Amet võib küsida ettevõtjatelt kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga b nii kirjalikku kui ka suulist teavet, sealhulgas ülekuulamisel. [ME 30]

4.  Amet peab kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks esitama käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/1996 artikli 6 lõikes 1 sätestatud kirjaliku volituse. Sellest peab ettevõtja teada saama kontrollikorra, sealhulgas kohaldatavad menetluslikud kaitsemeetmed ja oma kohustuse teha koostööd.

5.  Nende volituste täitmisel peab amet järgima käesolevas määruses ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud menetluslikke tagatisi. Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise ajal on ettevõtjal õigus kasutada enda valitud isiku abi ja mitte anda enda vastu ütlusi. Kohapealse kontrolli ajal ütluste andmisel võib ettevõtja kasutada oma asukohajärgse liikmesriigi ametlikku keelt. Enda valitud isiku abi kasutamise õigus ei takista ameti pääsu ettevõtja ruumidesse ega viivita tarbetult kontrolli algust.

6.  Ameti nõudel pakub asjaomase liikmesriigi pädev asutus võimalikult kiiresti ameti töötajatele artikli 7 lõikes 2 osutatud kirjalikus volituses kindlaksmääratud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. [ME 31]

Kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 tagab asjaomane liikmesriik ameti töötajatele juurdepääsu kõigile kogu juurdlusaluse juhtumiga seotud teabele ning kõigile andmetele ja dokumentidele, mida on vaja tõhusaks ja tulemuslikuks kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks, ning suutlikkuse võtta oma järelevalve alla andmed ja dokumendid nende kaotsimineku vältimiseks. Kui töö tegemiseks kasutatakse eraomanduses olevaid seadmeid, on need ameti juurdluse objektiks vaid juhul, kui ametil on kindel alus kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline. [ME 32]

7.  Kui ettevõtja nõustub käesoleva määruse kohase volituse korral kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega, ei kohaldata määruse (Euratom, EÜ) nr 2988/95 artikli 2 lõiget 4 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artiklite 6 ja 7 lõike 1 kolmandat lõiku, sest nende kohaselt tuleb järgida siseriiklikku õigust, aga see võib takistada ameti juurdepääsu andmetele ja dokumentidele, piirates seda riigi haldusametnike suhtes kohaldatavate tingimustega samale tasemele.

Kui ameti töötajad leiavad, et ettevõtja on käesoleva määruse kohase volitusega kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, peab asjaomane liikmesriik võimaldama neile õiguskaitseorganite abi, mida on ametil kohapealse kontrolli või inspekteerimise tõhusaks ja viivitamatuks tegemiseks vaja.

Käesoleva lõike või lõike 6 kohase abi andmisel peavad riigi pädevad asutused tegutsema nende suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme järgides. Kui sellise abi osutamiseks on siseriikliku õiguse kohaselt vaja õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks.

7a.   Kui on tõendatud, et liikmesriik ei täida oma kohustust teha koostööd vastavalt lõigetele 6 ja 7, on liidul õigus kohapealse kontrolli või inspekteerimisega seotud summa tagasi nõuda. [ME 33]

8.  Juurdluse käigus teeb amet määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kontrolle ja inspekteerimist ning sama määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjadega ettenähtud kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ning muude õigusaktidega kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides.

9.  Välisjuurdluse käigus võib amet saada juurdepääsu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele, olenemata sellest, millisel andmekandjal see on, kui seda on vaja pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Selleks kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 ja 4. [ME 34]

10.  Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne välisjuurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teavitada sellest asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ning vajaduse korral ka asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjade kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused asjakohaste meetmete võtmise, millest võib siseriiklikku õigust järgides osa võtta ka amet. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti nõudmisel ametit käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe põhjal võetud meetmetest ja saadud tulemustest.“; [ME 35]

4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

-a)  artikli 4 pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Lisasätted juurdluse kohta“; [ME 36]

-aa)  artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes korraldatakse artiklis 1 osutatud valdkondi puudutavat haldusjuurdlust kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ning asjaomase institutsiooni, organi, ameti või asutuste otsustes.“; [ME 37]

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega: jäetakse välja;"

„3. Sisejuurdluses uuritavate asjaoludega seotud teabele juurdepääsu saamiseks võib amet ettevõtjate ruumides teha artiklis 3 sätestatud korras kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.“; [ME 41]

ba)  artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi teavitatakse sellest, kui amet viib nende ruumides läbi juurdlust, tutvub mõne nende valduses oleva dokumendiga või nende valduses olevate andmetega või nõuab nende valduses olevat teavet. Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele juurdluse käigus saadud teavet.“; [ME 42]

bb)  artikli 4 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused kehtestavad asjakohase korra ja võtavad vajalikud meetmed konfidentsiaalsuse tagamiseks juurdluse kõigis etappides.“; [ME 43]

bc)  artikli 4 lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„6. Kui juurdluse käigus selgub, et mõni ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja võib olla juurdlusega seotud, teatatakse sellest institutsioonile, organile, ametile või asutusele, kus see isik töötab.“; [ME 44]

bd)  artikli 4 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Juhul, kui juurdluse konfidentsiaalsust ei ole võimalik tavaliste sidekanalite teel tagada, kasutab amet teabe edastamiseks asjakohaseid alternatiivseid kanaleid.“; [ME 45]

be)  artikli 4 lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Lõike 1 kohaselt kõikide institutsioonide, organite, ametite või asutuste poolt vastu võetud otsus sisaldab eelkõige ametnike, muude teenistujate, institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või töötajate kohustust teha ametiga koostööd ning anda talle teavet, tagades samal ajal juurdluse konfidentsiaalsuse.“; [ME 46]

c)  lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„8. Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne sisejuurdluse juurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust või eeskirjade eiramist, teavitada sellest asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust vastavalt vajadusele kas asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi või asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid või asutusi.

Ameti nõudmisel teavitavad institutsioonid, organid, ametid või asutused ametit sellise teabe põhjal võetud meetmetest ja nende tulemustest.“; [ME 47]

ca)  lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui amet teavitab institutsioonides, organites, ametites ja asutustes toimuvate juurdluste puhul asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, kohaldatakse artikli 9 lõike 4 teises ja kolmandas lõigus sätestatud menetlusnõudeid. Kui pädevad asutused otsustavad kooskõlas siseriikliku õigusega võtta neile edastatud teabe põhjal meetmeid, teavitavad nad sellest ametit viimase nõudmisel.“; [ME 48]

cb)  lõikesse 8 lisatakse järgmine lõik:"

„Ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjade kohaldamist, tagavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused artikli 3 kohaste kohapealsete kontrollimiste ja inspekteerimiste puhul asjakohaste meetmete võtmise, millest võib kooskõlas riigisisese õigusega osa võtta ka amet. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti nõudmisel ametit käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe põhjal võetud meetmetest ja tehtud järeldustest.“ [ME 49]

5)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, võib peadirektor algatada juurdluse, kui on piisavalt suur kahtlus, mis võib põhineda ka kolmanda isiku esitatud või anonüümsel teabel, selle kohta, et on toimunud pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus.“; [ME 50]

aa)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, võib peadirektor algatada juurdluse, kui on piisavalt suur kahtlus, mis võib põhineda ka kolmanda isiku esitatud või anonüümsel teabel, selle kohta, et on toimunud pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine. Otsusele eelnev hindamisperiood kestab kõige rohkem kaks kuud. Kui asjaomase teabe esitaja isik on teada, teavitatakse teda vajaduse korral.“; [ME 51]

ab)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„2. Juurdluse algatamise otsuse teeb peadirektor kas omal algatusel või liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse või liikmesriigi taotlusel.“; [ME 52]

ac)  lõike 2 esimene lõik jäetakse välja; [ME 53]

ad)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui ametiga ei ole kokku lepitud teisiti, ei tohi asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused sel ajal, kui peadirektor kaalub võimaliku juurdluse algatamist pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist ja/või kui amet viib läbi sellist juurdlust, algatada samadele asjaoludele tuginedes paralleelset juurdlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata EPPO juurdluste suhtes, mis toimuvad määruse (EL) 2017/1939 alusel.“; [ME 54]

b)  lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:"

„Käesolevat lõiku ei kohaldata EPPO juurdluste suhtes, mis toimuvad määruse (EL) 2017/1939 alusel.“; [ME 55]

ba)   artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Kui peadirektor otsustab jätta institutsioonis, organis, ametis või asutuses juurdluse algatamata hoolimata sellest, et on piisav kahtlus, et on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine, mis avaldab kahjulikku mõju liidu finantshuvidele, saadab ta viivitamata asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele asjakohase teabe, et võtta meetmeid kooskõlas selle institutsiooni, organi, ameti või asutuse suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Amet lepib asjakohasel juhul institutsiooni, organi, ameti või asutusega kokku teabeallika konfidentsiaalsuse kaitseks võetavates sobivates meetmetes ning taotleb enda teavitamist võetud meetmetest.“; [ME 56]

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui peadirektor otsustab jätta välisjuurdluse algatamata, võib, et artikli 3 kohast kohapealset kontrolli või inspekteerimist ei tehta hoolimata sellest, et on piisav kahtlus, et on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine, mis avaldab kahjulikku mõju liidu finantshuvidele, saadab ta viivitamata saata liikmesriigi pädevatele asutustele asjakohast teavet asjakohase teabe, et viimased saaksid vajaduse korral võtta liidu või siseriikliku õiguse kohaseid meetmeid. Vajaduse korral teavitab amet sellest ka juhtumiga seotud institutsiooni, organit, ametit või asutust.“; [ME 57]

ca)  lisatakse lõige 6a:"

„6a. Kooskõlas artikli 17 lõikega 5 teavitab peadirektor järelevalvekomiteed perioodiliselt juhtumitest, mille kohta ta on otsustanud juurdlust mitte alustada, ja esitab selliste otsuste põhjused.“ [ME 58]

6)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

-a)  artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Peadirektor juhib juurdlust, tehes seda asjakohasel juhul kirjalike juhiste põhjal. Juurdluse viivad peadirektori vastutuse all läbi tema poolt määratud ameti töötajad. Peadirektor ei vii juurdlust isiklikult läbi.“; [ME 59]

a)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„3. Liikmesriigi pädevad asutused annavad ameti töötajatele nende ülesannete käesoleva määruse kohaseks tõhusaks ja põhjendamatu viivituseta täitmiseks vajalikku abi.“;

b)  lõikesse 3 lisatakse teine lõik:"

c)  lõikesse 3 lisatakse kolmas lõik:"

„Eelmiste lõikude kohase abi andmisel peavad riigi pädevad asutused tegutsema nende suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme järgides.“;

ca)   lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagavad, et nende ametnikud, muud teenistujad, liikmed, juhid ja töötajad osutavad ameti töötajatele nende ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikku abi vastavalt käesolevale määrusele ja võimalikult kiiresti.“; [ME 60]

cb)  lõige 4 jäetakse välja; [ME 61]

cc)  lõike 6 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„6. Kui juurdluse käigus ilmneb, et oleks vaja rakendada esialgset õiguskaitset liidu finantshuvide kaitsmiseks, teatab amet käimasolevast juurdlusest viivitamata asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele ning teeb ettepaneku võetavate meetmete kohta. Edastatav teave sisaldab järgmisi andmeid:“; [ME 62]

cd)  lõike 6 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) mis tahes teave, mis võib aidata asjaomasel institutsioonil, organil, ametil või asutusel otsustada, millist esialgset õiguskaitset tuleb liidu finantshuvide kaitsmiseks rakendada;“; [ME 63]

ce)  lõike 6 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) mis tahes soovitavad konfidentsiaalsusalased erimeetmed, eelkõige juhul, kui on vaja rakendada liikmesriigi õigusasutuste või liikmesriigi muu asutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.“ [ME 64]

d)  lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Esimeses lõigus sätestatule lisaks võib teavitab asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus igal ajal ametiga konsulteerida, et rakendada ametiga tihedas koostöös sobivaid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõendite säilitamiseks, ja peab ametit sellisest otsusest viivitamata teavitama ametit viivitamata kõikidest kõrvalekalletest, mis tehakse soovitatud kaitsemeetmetest, ning kõrvalekallete põhjustest.“; [ME 65]

e)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor selle kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele teatise, milles on üksikasjalikult märgitud juurdluse jätkamise viibimise põhjused ning vajaduse korral ka parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta võetud.“; [ME 66]

ea)   lisatakse lõige 8a:"

„8a. Aruanne peab sisaldama vähemalt asjaolude lühikirjeldust, nende õiguslikku kvalifikatsiooni, tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hinnangut, õigusliku aegumise lõppkuupäeva, põhjuseid, miks 12‑kuulisest tähtajast kinni ei peetud, ja vajaduse korral juurdluse kiirendamiseks kavandatud parandusmeetmeid.“ [ME 67]

7)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused edastavad ametile viivitamata mis tahes teabe võimaliku kelmuse/pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise juhtumi kohta. See kohustus kehtib EPPO suhtes, kui asjaomased juhtumid ei kuulu tema volituste hulka vastavalt määruse (EL) 2017/1939 IV peatükis sätestatule.“; [ME 68]

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Kui institutsioonid, organid, ametid ja asutused teavitavad määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 kohaselt EPPOd, võivad nad ameti teavitamiseks edastada talle EPPO‑le saadetud teatise koopia, täites sellega esimeses lõigus sätestatud kohustuse.“; [ME 69]

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui siseriiklik õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad ametile selle taotlusel või omal algatusel võimalikult kiiresti nende valduses olevad dokumendid ja teabe, mis on seotud ameti käimasoleva juurdlusega. [ME 70]

Enne juurdluse algust edastavad nad ameti küsimise peale nende valduses olevad dokumendid või teabe, mis on vajalikud süüdistavate väidete hindamiseks või artikli 5 lõike 1 kohaste juurdluse algatamise kriteeriumide kohaldamiseks.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui siseriiklik õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad ametile tema taotlusel või omal algatusel viivitamata kõik muud nende valduses olevad dokumendid ja teabe, mis on seotud võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastu.“; [ME 71]

d)  lisatakse järgmine lõige 4:"

„4. Seda artiklit ei kohaldata EPPO‑le nende süütegude korral, millega seoses ta saab kasutada oma pädevusi määruse (EL) 2017/1939 artiklis 22 sätestatud pädevusi sama määruse artiklis 25 IV peatükis sätestatud viisil. [ME 72]

See ei mõjuta EPPO võimalust anda ametile juhtumitega seotud teavet määruse (EL) 2017/1939 artikli 34 lõike 8, artikli 36 lõike 6, artikli 39 lõike 4 ja artikli 101 lõigete 3 ja 4 kohaselt.“

8)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a)   lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:"

„Teises ja kolmandas lõigus osutatud nõudeid ei kohaldata ütluste võtmisele kohapealse kontrolli ja inspekteerimise raames. Enne ütluste võtmist antakse juurdlusalusele isikule aga teada tema õigused, eelkõige õigus saada abi enda valitud isikult.“; [ME 73]

-aa)   lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Selleks saadab amet kõnealusele isikule ettepaneku esitada oma märkused kas kirjalikult või ameti määratud töötajatega toimuval vestlusel. Selles ettepanekus esitatakse kokkuvõte juurdlusaluse isikuga seotud asjaoludest ja määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohaselt nõutav teave ning märgitakse märkuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt kümme tööpäeva alates märkuste esitamise kutse kättesaamisest. Seda etteteatamisaega võib lühendada juurdlusaluse isiku selgesõnalise nõusoleku korral või juurdluse kiireloomulisuse korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud. Kõigile sellistele märkustele viidatakse ka juurdluse lõpparuandes.“; [ME 74]

a)  lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui see on vajalik juurdluse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks ja/või EPPO või liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate juurdlusmeetmete võtmiseks, võib peadirektori otsusega lükata juurdlusalusele isikule märkuste esitamise võimaluse andmise edasi.“;

aa)   lisatakse lõige 5a:"

„5a. Kui amet soovitab kohtulikke järelmeetmeid ja ilma et see piiraks rikkumisest teatajate ja informaatorite õigust konfidentsiaalsusele, on juurdlusalusel isikul õigus tutvuda ameti poolt artikli 11 alusel koostatud juurdluse aruandega ja kõigi asjaomaste dokumentidega, kuivõrd need seda isikut puudutavad ja kui EPPO ega liikmesriikide õigusasutused ei ole kuuekuise ajavahemiku jooksul selle vastu. Pädev kohtuasutus võib anda loa ka enne nimetatud ajavahemiku lõppu.“ [ME 75]

8a)   Lisatakse artikkel 9a:"

„Artikkel 9a

Menetlustagatiste kontrolör

1.   Menetlustagatiste kontrolöri (edaspidi „kontrolör“) nimetab komisjon lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Ametiaja lõppemisel jääb kontrolör ametisse, kuni tema asemele nimetatakse uus kontrolör.

2.   Kui konkursiteade on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, koostab komisjon kontrolöri ametikohale sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Komisjon nimetab direktori ametisse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

3.   Kontrolöril peab olema menetlusõiguste ja -tagatiste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

4.   Kontrolör on oma tööülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ning ei taotle ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki.

5.   Kontrolör teeb järelevalvet ametipoolse menetlusõiguste ja -tagatiste järgimise üle. Ta vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest.

6.   Kontrolör esitab igal aastal oma ülesannete täitmise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, järelevalvekomiteele ja ametile. Ta ei osuta konkreetsetele pooleliolevatele juurdlustele ja tagab juurdluste konfidentsiaalsuse ka pärast nende lõpetamist.“ [ME 76]

8b)   Lisatakse artikkel 9b:"

„Artikkel 9b

Kaebuste lahendamise kord

1.   Amet võtab koostöös kontrolöriga vajalikke meetmeid kaebuste lahendamise korra rakendamiseks, et jälgida menetlusõiguste ja -tagatiste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

2.   Isikul, kelle suhtes amet viib juurdlust läbi, on õigus esitada kontrolörile kaebus, mis puudutab artiklis 9 sätestatud menetluslike tagatiste järgimist ameti poolt. Kaebuse esitamine ei peata pooleliolevat juurdlust.

3.  Kaebus tuleb esitada hiljemalt ühe kuu jooksul arvates sellest, kui kaebuse esitaja saab teada asjaoludest, mis väidetavalt kujutavad endast tema menetlustagatiste rikkumist. Kaebust ei saa esitada pärast seda, kui juurdluse lõpetamisest on möödunud üks kuu. Artikli 9 lõikes 2 ja lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtajaga seotud kaebused tuleb esitada enne nendes sätetes sätestatud tähtaja möödumist.

4.  Kui kontrolör saab kaebuse kätte, peaks kontrolör ameti peadirektorit sellest viivitamata teavitama ja andma ametile võimaluse kaebuse esitaja poolt tõstatatud küsimus 15 tööpäeva jooksul lahendada.

5.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, edastab amet kontrolörile kogu teabe, mida kontrolöril võib soovituse andmiseks vaja olla.

6.  Kontrolör esitab kaebust käsitleva soovituse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates sellest, kui amet on kontrolörile teatanud, milliseid meetmeid on ta küsimuse lahendamiseks võtnud, või lõikes 3 osutatud tähtaja möödumisel. Soovitus esitatakse ametile ja edastatakse kaebuse esitajale. Erandjuhtudel võib kontrolör otsustada soovituse esitamise tähtaega 15 päeva võrra pikendada. Kontrolör annab peadirektorile tähtaja pikendamise põhjustest kirja teel teada. Kui kontrolör ei ole käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul soovitust esitanud, tõlgendatakse seda sellena, et kontrolör otsustas jätta kaebuse kohta soovituse esitamata.

7.  Sekkumata käimasoleva juurdluse läbiviimisesse, vaatab kontrolör kaebuse läbi ärakuulamismenetluses. Tunnistajate nõusolekul võib kontrolör paluda neil esitada suulisi või kirjalikke seletusi, mida ta peab asjaolude kindlakstegemise seisukohast asjakohasteks.

8.  Peadirektor järgib kontrolöri poolt küsimuse kohta antud soovitust, välja arvatud põhjendatud juhtudel, kus ta võib seda mitte järgida. Kui peadirektor kontrolöri soovitust ei järgi, edastab ta kaebuse esitajale ja kontrolörile selle otsuse peamised põhjused selles ulatuses, kuivõrd see ei mõjuta käimasolevat juurdlust. Peadirektor esitab kontrolöri soovituse järgimata jätmise põhjused märkustes, mis lisatakse juurdluse lõpparuandele.

9.  Peadirektor võib kontrolöri arvamust küsida kõigis küsimustes, mis on seotud kontrolöri pädevusse kuuluvate menetlustagatiste järgimisega, sh otsuse kohta lükata edasi juurdlusaluse isiku teavitamine artikli 9 lõike 3 kohaselt. Arvamuse küsimisel seab peadirektor tähtaja, mille jooksul kontrolör peab vastama.

10.   Kui liidu ametnik või muu teenistuja on esitanud peadirektorile kaebuse personalieeskirja artikli 90a kohaselt ja see ametnik või muu teenistuja on esitanud samasisulise kaebuse kontrolörile, ootab peadirektor enne kaebusele vastamist kontrolöri soovituse ära, ilma et see piiraks personalieeskirja artiklis 90a sätestatud tähtaegade kohaldamist.“ [ME 77]

9)  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

-a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Väljaspool institutsioone, organeid, ameteid või asutusi läbi viidud juurdluste käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teavet kaitstakse siseriikliku ja liidu õiguse asjakohaste sätetega.“; [ME 78]

-aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes toimuva juurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teave on ametisaladus ning seda kaitstakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.“; [ME 79]

-ab)   lisatakse lõige 3a:"

„3a. Amet avalikustab oma aruanded ja soovitused pärast seda, kui vastutavad organid on lõpetanud kõik asjaomased siseriiklikud ja liidu tasandi menetlused ja avalikustamine juurdlust enam ei mõjuta. Avalikustamine toimub kooskõlas käeolevas artiklis ja artiklis 1 sätestatud andmekaitsenõuete ja -põhimõtetega.“; [ME 80]

a)  lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Amet peab määruse (EÜ) nr 45/2001 (EL) 2018/1725 artikli 24 artikli 43 kohaselt ametisse nimetama andmekaitseametniku.“; [ME 81]

aa)   lisatakse lõige 5a:"

„5a. Isikud, kes teatavad liidu finantshuve puudutavatest kuritegudest ja rikkumistest, on täielikult kaitstud, eelkõige liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega.“ [ME 82]

10)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Aruandele võib lisada lisatakse peadirektori soovitused meetmete võtmise kohta. Kui see on asjakohane, märgitakse nendes soovitustes distsiplinaar-, haldus-, finants- ja/või kohtulikud meetmed, mida institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid võtma, ning täpsemalt esitatakse sissenõudmist vajavate summade hinnanguline suurus ja tuvastatud asjaolude esialgne õiguslik klassifikatsioon.“; [ME 83]

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Aruannete ja soovituste koostamisel võetakse arvesse liidu ja kohaldataval määral ka liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätteid.

Amet rakendab asjakohaseid sisemeetmeid, et tagada lõpparuannete ja soovituste järjepidev kvaliteet, ning kaalub, kas võimalike vastuolude kõrvaldamiseks on vaja juurdlusmenetlusi käsitlevad suunised läbi vaadata. [ME 84]

Kui nii koostatud aruannete, sealhulgas kõigi neid toetavate ja neile lisatud tõendite autentsus on lihtviisil kontrollitud, on need liikmesriikide mittekriminaalset laadi kohtumenetluses ja haldusmenetluses lubatavad tõendid. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohtute õigust tõendeid vabalt hinnata. [ME 85]

Ameti koostatud aruandeid tunnustatakse riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõendina selle liikmesriigi kriminaalmenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise eeskirjad kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud. [ME 86]

Liikmesriigid teavitavad ametit kolmanda esimese lõigu seisukohalt olulistest siseriikliku õiguse sätetest. [ME 87]

Liikmesriikide kohtud teavitavad ametit kooskõlas käesoleva lõikega igast tõendite tagasilükkamisest. Teatises esitatakse tagasilükkamise õiguslik alus ja tagasilükkamise üksikasjalik põhjendus. Peadirektor hindab vastavalt artikli 17 lõikele 4 oma aastaaruannetes tõendite vastuvõetavust liikmesriikides. [ME 88]

Ameti koostatud aruanded on liidu kohtutes ja liidu haldusmenetluses lubatavad tõendid.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Välisjuurdluse Juurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõigi asjaomaste dokumentidega edastatakse välisjuurdlusi vajaduse korral juurdlusi käsitlevaid eeskirju järgides asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning vajaduse korral asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Institutsioon, organ, amet või asutus võtab välisjuurdluse juurdluse tulemuste alusel vajalikke, eelkõige distsiplinaar- või õiguslikke meetmeid ning annab nendest ametile teada aruandele lisatud soovitustes nimetatud tähtaja jooksul ja ka siis, kui amet seda nõuab. Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad üheksa kuu jooksul ametit juhtumiaruande põhjal võetud meetmetest.“; [ME 89]

ca)  lõige 4 jäetakse välja; [ME 90]

cb)  lõige 5 asendatakse järgmisega: "

„5. Kui pärast juurdluse lõppu koostatud aruandest ilmnevad sellised asjaolud, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, tuleks see teave viivitamata edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele, ilma et see mõjutaks artiklite 12c ja 12d kohaldamist.“; [ME 91]

cc)   lisatakse järgmine lõige 6a:"

„6a. Liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagavad, et peadirektori lõigete 1 ja 3 alusel antud distsiplinaar-, haldus-, finants- ja õigusalaseid soovitusi järgitakse, ning nad saadavad iga aasta 31. märtsiks ametile üksikasjaliku aruande võetud meetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral OLAFi esitatud soovituste rakendamata jätmise põhjuste kohta.“; [ME 92]

cd)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Kui informaator annab ametile teavet, mille põhjal algatatakse juurdlus, teavitab amet informaatorit juurdluse lõpetamisest. Amet võib aga sellise taotluse tagasi lükata, kui ta leiab, et taotlus kahjustab juurdlusaluse isiku seaduslikke õigusi, juurdluse tõhusust, menetluskäiku või konfidentsiaalsust.“ [ME 93]

10a)  Artikli 11 järele lisatakse uus artikkel:"

„Artikkel 11a

Üldkohtule hagi esitamine

Iga juurdlusalune isik võib esitada komisjoni vastu hagi liikmesriigi ametiasutustele või artikli 11 lõike 3 kohastele institutsioonidele edastatud juurdlusaruande tühistamiseks pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, aluslepingute rikkumise, sealhulgas harta rikkumise, või võimu kuritarvitamise tõttu.“ [ME 94]

11)  Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätete kohaldamist, võib amet aegsasti edastada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele artikli 3 kohase kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus saadud teavet, et võimaldada neil kooskõlas siseriikliku õigusega asjakohaste meetmete võtmist. Ta võib ka edastada teavet asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele.“; [ME 95]

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lause:"

„Samuti võib ta edastada teavet asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele.“; [ME 96]

aa)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, edastab peadirektor asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ameti poolt institutsioonides, organites, ametites ja asutustes tehtud juurdluse käigus saadud teabe liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate asjaolude kohta.“; [ME 97]

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui see ei ole siseriiklikus õiguses keelatud, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ametit aegsasti omal algatusel või ameti nõudmisel ühe kuu jooksul meetmetest, mida nad on võtnud neile käesoleva artikli kohaselt edastatud teabe alusel.“; [ME 98]

c)  lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses:"

„5. Amet võib omal algatusel või nõudmise korral vahetada teavet ka nõukogu määruse (EL) nr 904/2010(17) alusel asutatud Eurofisci võrgustikuga.“

12)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 12a

Pettusevastased koordineerimistalitused liikmesriikides

1.  Määruse kohaldamiseks määravad liikmesriigid kindlaks talituse (edaspidi „pettusevastane koordineerimistalitus“), kes hõlbustab tõhusat koostööd ja teabevahetust, sealhulgas operatiivset teabevahetust ametiga. Kui see on asjakohane ja kooskõlas siseriikliku õigusega võib pettusevastast koordineerimistalitust käsitada käesoleva määruse seisukohalt pädeva asutusena.

2.  Kui amet seda enne juurdluse alustamise otsust, juurdluse ajal või pärast seda palub, annavad, hangivad või koordineerivad pettusevastased koordineerimistalitused ameti ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. Täpsemalt sisaldab selline abi artikli 3 lõigete 6 ja 7, artikli 7 lõike 3 ning artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohast abi riigi pädevatelt asutustelt.

3.  Amet võib küsida pettusevastaste koordineerimistalituste abi artikli 12b kohases koordineerimises, sealhulgas, kui see on asjakohane, pettusevastaste koordineerimistalituste vahelise teabevahetuse ja horisontaalse koostöö koordineerimisel.

Artikkel 12b

Koordineerimine

1.  Artikli 1 lõike 2 kohaselt võib amet korraldada ja soodustada liikmesriikide, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste koostööd ning koostöö- ja vastastikuse abi lepingute ja muude kehtivate õigusaktide kohaselt ka koostööd kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võivad osalevad ametiasutused ja amet teavet, sealhulgas operatiivteavet koguda, analüüsida ja omavahel jagada. Ameti töötajad võivad pädevate asutuste palvel osaleda nende uurimistoimingutes. Selle suhtes kohaldatakse artiklit 6, artikli 7 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3 ja artiklit 10.

2.  Amet võib koostada koordineerimisaruande ja edastada selle asjaomastele siseriiklikele pädevatele asutustele ning vajaduse korral ka asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele.

3.  Selle artikli kohaldamine ei piira ameti nende volituste kasutamist, mis on antud komisjonile spetsiaalsete sätetega liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning selliste asutuste ja komisjoni koostöö kohta.

3a.   Vastastikuse abistamise kohustus vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97(18) ja määrusele (EL) nr 608/2013(19) kehtib kooskõlas käesoleva artikliga ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevuse koordineerimise kohta. [ME 99]

4.  Amet võib osaleda liidu õiguse kohaselt loodud ühistes uurimisrühmades ja jagada neis käesoleva määruse kohaselt hangitud operatiivteavet.

Artikkel 12c

EPPO teavitamine tema volituste kohaldamisalasse jäävatest süütegudest

1.  Amet teavitab EPPOd viivitamata kõigist süütegudest, mille puhul EPPO saab määruse (EL) 2017/1939 artikli 25 lõigete 2 ja 3 IV peatüki kohaselt teostama teostada oma pädevusi, mis on sätestatud sama määruse artiklis 22. Teatis saadetakse võimalikult vara enne ameti juurdlust või selle ajal. [ME 100]

2.  Teatis sisaldab peab sisaldama vähemalt asjaolude kirjeldust ja ametile teadaolevat teavet, sealhulgas tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hinnanguline suurus suurust, kuriteo võimalik õiguslik klassifikatsioon ning kättesaadav teave võimalikku õiguslikku määratlust ja kogu kättesaadavat teave võimalike kannatanute, kahtlusaluste ja teiste asjaga seotud isikute kohta. Amet saadab EPPO‑le koos aruandega kogu muu tema valduses oleva teabe konkreetse juhtumi kohta. [ME 101]

3.  Ametil ei ole kohustust teavitada EPPOd ilmselgelt põhjendamatutest süüdistavatest väidetest.

Kui ameti saadud teave ei sisalda lõikes 2 sätestatud teavet ja ametil ei ole juurdlus käimas, võib amet anda väidetele esialgse hinnangu. Hinnata tuleb kiiresti viivitamata, hiljemalt kahe kuu jooksul sellise teabe saamisest. Hindamise suhtes kohaldatakse artiklit 6 ja artikli 8 lõiget 2. Amet hoidub võtmast mis tahes meetmeid, mis võivad ohustada EPPO mis tahes võimalikku tulevast juurdlust. [ME 102]

Kui lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, teavitab amet pärast esialgse hinnangu andmist EPPOd.

4.  Kui lõikes 1 nimetatud käitumine ilmneb ameti juurdluse ajal ja EPPO algatab pärast teate saamist enda juurdluse, ei jätka amet samade asjaolude uurimist, välja arvatud artiklis 12e või 12f sätestatud juhtudel.

Esimese lõigu kohaldamiseks kontrollib amet artikli 12g lõike 2 kohaselt EPPO juurdluste haldamise süsteemi kaudu ega EPPO ei korralda juurdlust samade asjaolude kohta. Amet võib küsida EPPO‑lt lisateavet. EPPO vastab 10 tööpäeva jooksul.

5.  Liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused võivad paluda ametil anda neile teada antud kahtlustustele esialgse hinnangu. Selle suhtes kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis lõikeid 1–4. Amet teavitab asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust esialgse hinnangu tulemustest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe andmine võib seada ohtu ameti või EPPO läbiviidava uurimise. [ME 103]

6.  Kui amet pärast käesoleva artikli kohast EPPO teavitamist oma juurdluse lõpetab, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ja artiklit 11.

Artikkel 12d

Juurdluste kattumise vältimine

1.   Kui EPPO uurib samu asjaolusid, ei alusta peadirektor artikli 5 kohaselt juurdlust ja katkestab poolelioleva juurdluse, välja arvatud artiklis 12e või 12f sätestatud juhtudel. Peadirektor teavitab EPPOd igast sel põhjusel juurdluse algatamata jätmise või katkestamise otsusest. [ME 104]

Esimese lõigu kohaldamiseks kontrollib amet artikli 12g lõike 2 kohaselt EPPO juurdluste haldamise süsteemi kaudu ega EPPO ei korralda juurdlust samade asjaolude kohta. Amet võib küsida EPPO‑lt lisateavet. EPPO vastab 10 tööpäeva jooksul. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada vastavalt artikli 12g lõikes 1 osutatud töökorras sätestatud tingimustele. [ME 105]

Kui amet lõpetab oma juurdluse esimese lõigu kohaselt, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ega artiklit 11. [ME 106]

1a.   EPPO taotlusel hoidub amet teatavatest toimingutest või meetmetest, mis võivad ohustada EPPO uurimist või süüdistuse esitamist. EPPO annab ametile põhjendamatu viivituseta teada, kui sellise taotluse aluseks olevad asjaolud enam ei kehti. [ME 107]

1b.   Kui EPPO lõpetab või katkestab juurdluse, mille kohta ta on saanud peadirektorilt teavet vastavalt lõikele 1 ja mis on oluline ameti volituste täitmiseks, teavitab ta ametit põhjendamatu viivituseta ning võib anda soovitusi haldusjuurdluste järelmeetmete kohta. [ME 108]

Artikkel 12e

Ameti abi EPPO‑le

1.  EPPO juurdluse ajal ja EPPO taotlusel peab amet määruse (EL) 2017/1939 artikli 101 lõike 3 kohaselt ja oma volitusi järgides EPPO tegevust toetama või täiendama, täpsemalt tegema järgmist:

2.  Lõike 1 kohaselt taotletakse abi kohane taotlus edastatakse kirjalikult, märkides ära meetme(d) ja selles märgitakse ära vähemalt järgmist:

Amet võib vajaduse korral taotleda lisateavet. [ME 109]

2a.  Kui amet võtab käesoleva artikli kohaselt EPPO taotlusel toetavaid või täiendavaid meetmeid, võib EPPO tõendite lubatavuse ning põhiõiguste ja menetluslike tagatiste kaitseks anda ametile juhise kohaldada käesolevas määruses sätestatust kõrgemaid põhiõiguste, menetluslike tagatiste ja andmekaitse standardeid. Seejuures kirjeldab EPPO üksikasjalikult kohaldatavaid ametlikke nõudeid ja menetlusi.

Kui EPPO ei ole andnud selliseid konkreetseid juhiseid, kohaldatakse meetmete suhtes, mida amet käesoleva artikli kohaselt võtab, määruse (EL) 2017/1939 VI peatükki (Menetluslikud kaitsemeetmed) ja VIII peatükki (Andmekaitse). [ME 110]

Artikkel 12f

Vastastikku täiendavad juurdlused

1.  Kui EPPO juurdlus on käimas ja peadirektor leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et ameti volituste alusel tuleks samuti alustada samuti või jätkata juurdlust, et võimaldada kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamist, teavitab amet EPPOd sellest kirjalikult, andes teada ka oma juurdluse laadist ja eesmärgist ning taotledes EPPO‑lt kirjalikku nõusolekut lisajuurdluse alustamiseks. [ME 111]

EPPO võib 30 päeva kas nõustub 20 tööpäeva jooksul pärast sellise teabe saamist esitada juurdluse alustamisele alustamise või teatud jätkamisega või mis tahes uurimismeetmete kasutamisele kasutamisega või esitab neile selle kohta vastuväite, kui see võib ohustada tema enda juurdlust või süüdistuse esitamist, ja seda seniks, kuni need põhjused kehtivad. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib EPPO tähtaega pikendada kümne tööpäeva võrra. Ta teavitab sellest ametit.

Kui EPPO esitab vastuväite, siis amet lisajuurdlust ei alusta. Sel juhul annab EPPO annab ametile viivitamata teada, kui sellised vastuväite aluseks olevad asjaolud ära langevad. [ME 112]

Kui EPPO ei esita eelmises lõigus nimetatud aja jooksul vastuväiteid annab oma nõusoleku, võib amet alustada juurdlust või seda jätkata ning ta peab seda tegema tihedas koostöös EPPOga. [ME 113]

Kui EPPO ei vasta teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul, võib amet alustada EPPOga konsultatsioone, et otsus kümne päeva jooksul vastu võetaks. [ME 114]

Amet peatab või lõpetab oma juurdluse või hoidub teatud uurimistoimingute tegemisest, kui EPPO esitab sellesisulise vastuväite hiljem ja selle aluseks on teises lõigus nimetatud asjaolud.

2.  Kui EPPO annab artikli 12d kohaselt esitatud teabenõude alusel ametile teada, et ei alusta juurdlust, aga hiljem ikkagi hakkab uurima samu asjaolusid, teavitab ta sellest kohe ametit. Kui peadirektor leiab pärast sellise teabe saamist, et ameti alustatud juurdlust tuleks kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamise võimaldamiseks jätkata, kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 12g

EPPOga seotud töökorraldus ja teabevahetus

1.  Artikli 1 lõike 4a kohaseks koostöö võimaldamiseks sõlmivad EPPO ja amet halduskokkulepped. Sellistes halduskokkulepetes võib olla sätestatud teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete, operatiiv-, strateegilise, tehnilise või salastatud teabe edastamise üksikasjalik kord, samuti infotehnoloogiaplatvormide loomine, sealhulgas ühine lähenemisviis tarkvara uuendamisele ja ühilduvusele. Halduskokkulepetes peab olema kirjas üksikasjalik pideva teabevahetuse korraldus süüdistavate väidete vastuvõtmisel ja kontrollimisel ning selle eesmärk on määrata kindlaks mõlema asutuse tegevuses süüdistavate väidete vastuvõtmisel ja kontrollimisel juurdluspädevus. Halduskokkulepetes sisaldub ka tõendite edastamise kord ameti ja EPPO vahel ning kulude jagamise kord.

Enne EPPOga sõlmitava halduskokkuleppe vastuvõtmist saadab peadirektor eelnõu teavitamise eesmärgil Euroopa andmekaitseinspektorile, järelevalvekomiteele ja Euroopa Parlamendile. Euroopa andmekaitseinspektor ja järelevalvekomitee esitavad viivitamata oma arvamuse. [ME 115]

2.  Ametil on kokkulangevuste alusel kaudne juurdepääs EPPO juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele. Kui amet sisestab andmed juurdluste haldamise süsteemi ja süsteem leiab kokkulangevuse EPPO andmetega, teavitab see kokkulangevusest nii ametit kui ka EPPOd. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada EPPO‑le samasugune kokkulangevustel põhinev juurdepääs oma juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele.

Ametil on kaudne juurdepääs EPPO kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele üksnes sel määral, kui see on vajalik ameti käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks, ning see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja ameti kehtestatud sisekorraga ette nähtud. Amet peab registrit kõigi EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamise juhtumite kohta. [ME 116]

2a.   Ameti peadirektor ja Euroopa peaprokurör kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.“; [ME 117]

12a)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: "

„Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust.“; [ME 118]

b)  lõike 1 viies lõik asendatakse järgmisega: "

„Järelevalvekomiteele tagatakse juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks, sealhulgas aruannetele ja soovitustele lõpetatud juurdluste ja tagasilükatud juhtumite kohta, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku ja võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõudeid.“; [ME 119]

c)  lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Järelevalvekomitee nimetab esimehe. Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra, mis esitatakse enne vastuvõtmist teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Järelevalvekomitee koosolekud toimuvad esimehe või peadirektori algatusel. Aastas peetakse vähemalt kümme koosolekut. Järelevalvekomitee teeb otsused liikmete häälteenamusega. Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon tihedas koostöös järelevalvekomiteega. Enne töötaja määramist sekretariaati konsulteeritakse järelevalvekomiteega ja selle arvamust võetakse arvesse. Sekretariaat tegutseb vastavalt järelevalvekomitee juhistele ja komisjonist sõltumatult. Ilma et see piiraks komisjoni kontrolli järelevalvekomitee ja selle sekretariaadi eelarve üle, ei sekku komisjon järelevalvekomitee järelevalveülesannetesse.“ [ME 120]

13)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kord aastas kohtuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peadirektoriga poliitilise tasandi arvamuste vahetuseks, mille käigus arutatakse ameti poliitikat seoses meetoditega kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või õigusnormide rikkumise ennetamiseks ja vastaseks võitluseks. Arvamuste vahetusest võtab osa järelevalvekomitee. Euroopa peaprokurör kutsutakse arvamustevahetustel osalema. Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, peadirektori või järelevalvekomitee taotlusel võib kontrollikoja, Eurojusti ja/või Europoli esindajaid kutsuda vastavalt vajadusele nendel kohtumistel osalema.“; [ME 121]

a)  lõike 1 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, peadirektori või järelevalvekomitee taotlusel võib vastavalt vajadusele neile kohtumistele kutsuda ka kontrollikoja, EPPO, Eurojusti ja/või Europoli esindajaid.“; [ME 122]

aa)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„2. Arvamuste vahetuse käigus võib käsitleda mis tahes küsimusi, mille suhtes Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku lepivad. Täpsemalt võib arvamuste vahetustel käsitleda järgmisi küsimusi:“; [ME 123]

b)  lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste (eriti EPPO) vaheliste suhete õigusraamistik. ja ameti lõplike uurimisaruannete ning muu ameti poolt edastatud teabe suhtes võetud meetmeid;“ [ME 124]

ba)  lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste suhete raamistik ning meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad ameti lõplike uurimisaruannete ning muu ameti poolt edastatud teabe suhtes;“; [ME 125]

bb)  lõike 4a järele lisatakse järgmine uus lõige:"

„4a. Arvamuste vahetust juhatavad vaheldumisi Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.“ [ME 126]

14)  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ametit juhib peadirektor. Komisjon nimetab peadirektori ametisse lõikes 2 sätestatud korra kohaselt. Peadirektori ametiaeg on seitse aastat ja teda ei saa ametisse tagasi nimetada. Peadirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt personalieeskirjadele.“; [ME 127]

-aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Uue peadirektori ametisse nimetamiseks avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas konkursikutse. Konkursikutse avaldatakse vähemalt kuus kuud enne ametisoleva peadirektori ametiaja lõppu. Pärast seda, kui järelevalvekomitee on andnud positiivse hinnangu komisjoni kohaldatava valikumenetluse kohta, koostab komisjon sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Peadirektor nimetatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel ning seejärel nimetab komisjon peadirektori ametisse.“; [ME 128]

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Ameti peadirektor ei küsi ega võta välis- ja sisejuurdluste juurdluste algatamise, korraldamise, koordineerimise ega juurdlustele või koordineerimisele järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt. Kui ameti peadirektori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, teavitab ta sellest viivitamata järelevalvekomiteed ja otsustab, kas esitada komisjoni vastu hagi Euroopa Kohtusse.“; [ME 129]

aa)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Peadirektor esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale korrapäraselt ja vähemalt igal aastal aruandeid ameti läbiviidud juurdluste tulemuste, võetud järelmeetmete, ilmnenud raskuste ja selle kohta, kuidas amet on järginud artikli 15 kohaseid järelevalvekomitee soovitusi, võttes arvesse nende juurdluste konfidentsiaalsust, juurdlusaluste isikute ja informaatorite seaduslikke õigusi ning vajaduse korral kohtumenetluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme.

Aastaaruandes antakse ka hinnang liikmesriikide pädevate asutuste ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste vahelise koostöö ulatuse kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 11 lõigete 2 ja 6a rakendamisele.“; [ME 130]

ab)  lisatakse lõige 4a:"

„4a. Euroopa Parlamendi taotlusel, mille parlament esitab seoses oma eelarvekontrolli õigustega, võib peadirektor anda teavet ameti tegevuse kohta, järgides juurdluste ja järelmenetluste konfidentsiaalsust. Euroopa Parlament tagab kooskõlas käesoleva lõikega talle antud teabe konfidentsiaalsuse.“; [ME 131]

ac)  lõike 5 esimene lõik jäetakse välja; [ME 132]

b)  lõike 5 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) juhtudest, mille puhul on teave edastatud liikmesriikide õigusasutustele ja või EPPO-le;“; [ME 133]

ba)  lõike 5 kolmandasse lõiku lisatakse järgmine punkt:"

„ba) juhtudest, mis tagasi lükatakse;“; [ME 134]

bb)  lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute ja tunnistajate menetluslike tagatiste ja põhiõiguste asutamise ning asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse järgimisega, pidades eelkõige silmas artikli 11 lõiget 2. Õiguspärasuse kontrolli teevad ameti õigus- ja juurdlusmenetluse eksperdid, kellel on liikmesriikide õigusasutustes töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Nende arvamus lisatakse juurdluse lõpparuandele.“; [ME 135]

bc)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

Ettevalmistustöö käigus konsulteerib komisjon järelevalvekomitee ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Kõik käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid avaldatakse teavitamise eesmärgil ameti veebisaidil kõikides liidu ametlikes keeltes.“; [ME 136]

c)  lõike 8 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt e:"

„e) suhted EPPOga.“ [ME 137]

ca)  lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Enne peadirektorile mis tahes distsiplinaarkaristuse määramist või temalt puutumatuse äravõtmist konsulteerib komisjon järelevalvekomiteega.“ [ME 138]

14a)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 19

Hindamisaruanne ja läbivaatamine

Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, eelkõige ameti ja EPPO koostöö tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Aruandele lisatakse järelevalvekomitee arvamus.

Komisjon esitab hiljemalt kaks aastat pärast esimeses lõigus osutatud esimese hindamisaruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku ameti raamistiku ajakohastamiseks, sealhulgas täiendavad ja üksikasjalikumad eeskirjad ameti loomise, tema tööülesannete või menetluste kohta, mida kasutatakse eelkõige koostöös EPPOga, piiriülestes juurdlustes ja EPPOs mitteosalevate liikmesriikide juurdlustes.“ [ME 139]

(14b)  Lisatakse uus artikkel 19a:"

„Artikkel 19a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 17 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 17 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 140]

Artikkel 2

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Artikli 1 punktis 12 nimetatud artikleid 12c–12f kohaldatakse määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud päevast alates.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 42, 1.2.2019, lk 1. (2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (4) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (6) COM(2017)0589. Aruandega oli kaasas komisjoni talituste hindamisteemaline töödokument SWD(2017)0332 ja ameti järelevalvekomitee arvamus nr 2/2017. (7) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (8) See artikkel 129 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2018/XX (uus finantsmäärus), mille suhtes on jõutud poliitilisele kokkuleppele ja mis peaks lähikuudel vastu võetama. (9) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). (11) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja organites ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (13) ELT C …. (14) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). (16) Artikli 32a lõige 3 lisatakse direktiivi (EL) 2015/849 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XX, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ning mille suhtes jõuti 19. detsembril 2017 poliitilisele kokkuleppele ja mis peaks lähikuudel vastu võetama. (17) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1). (18) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 082, 22.3.1997, lk 1). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).