(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0474),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 33, artiklit 114 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0273/2018),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0460/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 67. (2) Käesolev seisukoht vastab 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0001).

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Tolliliidu tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust(3). Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda kooskõlas julgeoleku ja turvalisuse tingimustega pigem hõlbustama. [ME 1]

(1a)  Euroopa Liit on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning tolliliit on liidu hädavajalik nurgakivi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis(4) eelkõige muret tollipettuste pärast, mis on põhjustanud liidu eelarvele märkimisväärset kahju. Euroopa Parlament tuletas meelde, et Euroopa saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui tema rahalisi vahendeid suurendatakse, ja nõudis seetõttu, et jätkataks kehtiva poliitika toetamist, suurendataks liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks eraldataks uued rahasummad. [ME 2]

(2)  Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest, samuti standardse tollikontrolli puudumisest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest. Nõudmist paremini toimivate tolliprotseduuride järele suurendavad muudki sõlmküsimused, nagu e-kaubanduse hoogustumine, kontrollide ja inspektsiooni käigus kogutud andmete digitaliseerumine ning toimetulekuvõime küberrünnakute, sabotaaži, tööstusluure ja andmete väärkasutuse korral. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse. Kõik liidu tolliterritooriumile sisenevad kaubad peaksid läbima põhjaliku kontrolli, et takistada tollipettureid võimalikult soodsat sadamat otsimast. Et tagada üldise tugevuse suurenemine ning ühtlustada liikmesriikide tollikontrolli, on vaja nõrgimaid punkte käsitlevat selget strateegiat. [ME 3]

(3)  Mitmed liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes(5) tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (…) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“. [ME 4]

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013(6) kohaselt käsitatakse tollikontrollidena mitte ainult tollialaste õigusaktide, vaid muude selliste õigusaktide järelevalvet, mis reguleerivad liidu tolliterritooriumi ja sellest territooriumist väljaspool asuvate riikide või territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, liikumist, ladustamist ja lõppkasutust ning liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba liidu tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu. Selliste muude õigusaktide hulka, millega tollile antakse spetsiaalsed kontrolliülesanded, kuuluvad õigusaktid, mis on seotud maksunduse, eelkõige aktsiisi ja käibemaksuga, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude ühiste kaubandust mõjutavate poliitikameetmete, tarneahela üldise turvalisuse ning liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsega.

(5)  Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide toetamine liidu välispiiril võimaldab maksimeerida tolliliidust saadavat kasu. Liidu sihtotstarbeline sekkumine tollikontrolli seadmete puhul, mis likvideeriks praeguse tasakaalustamatuse, aitaks lisaks kaasa liikmesriikide vahelisele üldisele ühtekuuluvusele. Võttes arvesse kogu maailma ees seisvaid probleeme, eelkõige jätkuvat vajadust kaitsta liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuve, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust, on tänapäevaste ja usaldusväärsete kontrolliseadmete olemasolu välispiiridel möödapääsmatu.

(6)  Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, mis peaks tagama selliste tavade nagu kaupade võltsimine ja muude ebaseaduslike kaubandustavade avastamise. Arvesse tuleks võtta juba olemasolevaid rahalise toetuse valemeid. [ME 5]

(7)  Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, võttes seejuures arvesse ka küberjulgeolekut, kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest. [ME 6]

(8)  Seepärast on vaja luua integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“).

(9)  ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära ning välispiiride ja tollikontrollipoliitika suhtes kohaldatavate erinevate õiguslike aluste tõttu ei ole juriidiliselt võimalik moodustada fondi ühe rahastamisvahendina.

(10)  Seepärast tuleks fond moodustada liidu piirihalduse valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis hõlmaks käesoleva määrusega loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) ning ka piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…(7).

(11)  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(8) punkti 17 tähenduses. Eelarvedistsipliini tagamiseks peaksid toetuste prioriseerimise tingimused olema selged, määratletud ja põhinema tolli ülesannete täitmiseks kindlaksmääratud vajadustel. [ME 7]

(12)  Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/XXX](9) (finantsmäärus). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste kohta.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX](10) kehtestatakse tollikoostöö programm „Toll“, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi. Selleks et säilitada koostöömeetmete sidusus ja horisontaalne koordineeritus, on asjakohane kohaldada neid kõiki ühe õigusakti ja normistiku alusel. Seepärast tuleks käesoleva rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, samas kui tollikoostöö programmiga tuleks toetada seotud meetmeid, nt vajaduste hindamiseks tehtavat koostööd või asjakohaste seadmetega seotud koolitust.

(13a)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid vastama optimaalsetele turvalisuse, sh küberturvalisuse, julgeoleku-, keskkonna- ja tervishoiustandarditele. [ME 8]

(13b)  Käesoleva vahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmete abil saadud andmetele peaks ligi pääsema ja neid töötlema üksnes asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad ja neid andmeid tuleks piisavalt kaitsta volitamata ligipääsu või edastamise eest. Need andmed peaksid olema täielikult liikmesriikide kontrolli all. [ME 9]

(13c)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid toetama optimaalset tolliriskide haldamist. [ME 10]

(13d)  Kui vanad tollikontrolli seadmed käesoleva rahastamisvahendi abil uute vastu vahetatakse, peaksid liikmesriigid vastutama vanade seadmete keskkonnasõbraliku kõrvaldamise eest. [ME 11]

(14)  Kui see on asjakohane, siis tuleks rahastamisvahendi kaudu toetada ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras, enne kui liikmesriigid alustavad selliste uute seadmete laialdast ostmist. Tööolukorras tuleks testida eelkõige määruse (EL) [2018/XXX](11) raames tollikontrolli seadmete valdkonnas tehtud uurimistöö tulemusi.

(15)  Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX](12) loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel seotud eesmärkidel, nt piirikontrolli ja julgeoleku eesmärkidel piirikontroll, julgeolek ja turvalisus. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/1624(13) artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju. Selle tagamiseks, et fondist rahastatavad vahendid või seadmed oleksid selle tollipunkti alalises valduses, kelle omanduses need on, tuleks tolli ja piirivalveasutuste ühiskasutust ja koostalitlusvõimet määratleda mittekorrapärase ja ajutisena. [ME 12]

(16)  Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid. Kui liikmesriigile on samade seadmete ostuks juba eraldatud või ta on saanud makseid mõnest teisest liidu programmist või toetust mõnest liidu fondist, tuleks see makse või toetus taotluses ära märkida. [ME 13]

(16a)   Komisjon peaks stimuleerima tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimist liikmesriikide poolt. [ME 14]

(17)  Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga‑aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat. Selleks et säilitada liidu strateegiliste huvide puutumatus, soovitatakse liikmesriikidel seoses uute tollikontrolliseadmete hankekonkursil osalemisega hoolikalt kaaluda küberturvalisuse aspekti ja tundlike andmete avalikuks tulemise riski väljaspool liitu. [ME 15]

(18)  Selleks et tagada käesoleva määruse kohase tööprogrammi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(14). [ME 16]

(19)  Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste individuaalse hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava asjakohase teabe kogumise. [ME 17]

(20)  Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid tagama läbipaistva ja selge hankemenetluse. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama mõningat üksikasjalikku teavet seadmete ja hankemenetluse kohta, mille väärtus ületab teatava künnise, ning kulude põhjendust. [ME 18]

(21)  13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(15) punktide 22 ja 23 kohaselt on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja eelkõige liikmesriikide halduskoormust. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavad näitajaid, mis on aluseks vahendi mõju hindamisele kohapeal.

(22)  Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse muutmist tööprogrammide kehtestamiseks, rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone ja täiesti läbipaistvaid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 19]

(23)  Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,(16) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2988/95,(17) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96(18) ja määrusega (EL) 2017/1939(19) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(20). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi‑poolse rahastamise oluline eeltingimus. Sellest rahastamisvahendist raha eraldamisel tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. [ME 20]

(25)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõtteks olema rakendamise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning rahaliste vahendite optimaalne kasutamine. [ME 21]

(26)  Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda nende vahel paratamatult esineva geograafilise tasakaalustamatuse tõttu piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki luua tolliliitu ja tolli toetav rahastamisvahend, küll aga on selleni kooskõlastatud lähenemisviisi ja keskse rahastamise abil saavutatavate samaväärsete ja kvaliteetsete tollikontrollide tõttu hõlpsam jõuda liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse integreeritud piirihalduse fondi (edaspidi „fond“) osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda rahalist toetust tollikontrolli seadmete ostmiseks, hooldamiseks ja ajakohastamiseks.

2.  Käesoleva määrusega luuakse koos määrusega [2018/XX] (millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend)(21) fond.

3.  Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud tolliasutused;

2)  „tollikontroll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 3 määratletud eritoimingud;

3)  „tollikontrolli seadmed“ – seadmed, mis on ette nähtud eelkõige tollikontrolli tegemiseks;

4)  „mobiilsed tollikontrolli seadmed“ – mis tahes transpordivahendid, mida lisaks sellele, et nendega saab liikuda, kasutatakse ka tollikontrolli seadmete osana või mis on täielikult varustatud tollikontrolli seadmetega;

5)  „hooldus“ – ennetav, parandav ja prognoositav sekkumine, sealhulgas tegevus- ja toimivuskontroll, teenindus, remont ja kapitaalremont (v.a ajakohastamine), mida on vaja selleks, et säilitada või taastada tollikontrolli seadme kindlaksmääratud töökorras olek, nii et tema kasulik tööiga oleks maksimaalne;

6)  „ajakohastamine“ – arendav sekkumine, mida on vaja selleks, et viia olemasolev iganenud tollikontrolli seade nüüdisaegsesse töökorda.

Artikkel 3

Rahastamisvahendi eesmärgid

1.  Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist ja kuna pikaajaline eesmärk on, et kõik liidu tollikontrollid oleksid standardiseeritud, on selle rahastamisvahendi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust. [ME 22]

2.  Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete, turvaliste, kübervastupidavate, ohutute, keskkonnasõbralike ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistva ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil. Täiendav eesmärk on parandada tollikontrollide kvaliteeti kõigis liikmesriikides, et hoida ära kaubavoogude kõrvalesuunamist liidu nõrgimatesse punktidesse. [ME 23]

2a.  Rahastamisvahendiga edendatakse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, toetades selleks asutustevahelist koostööd ning rahastamisvahendi abil soetatud seadmete ühiskasutust ja koostalitusvõimet. [ME 24]

Artikkel 4

Eelarve

1.  Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 149 175 000 eurot (jooksevhindades 1 300 000 000 eurot). [ME 25]

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka seaduslikeks ja kontrollitud kuludeks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks toimingutele, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta ka seaduslikke ja kontrollitud kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, andmete vahetusega asjaomaste liikmesriikide vahel niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi eesmärkidega üldeesmärki toetavate erieesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega. [ME 26]

Artikkel 5

ELi rahaliste vahendite rakendamine ja vormid

1.  Rahastamisvahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

1a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitsemeetmed ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed antakse kõigil asjakohastel juhtudel asjaomaste tolliasutuste käsutusse. [ME 27]

2.  Rahastamisvahendist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetustena.

3.  Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime, ning mis võimaldab konsultatsioone asjaomaste liidu ametite, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, ning nende osavõttu. Koordineerimismehhanism hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti osalemist ja konsulteerimist, et suurendada liidu lisaväärtust piirihalduse valdkonnas. [ME 28]

3a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitse- ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed vastavad korrapärase hoolduse kokkulepitud normidele. [ME 29]

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Selleks et meetmetele võiks käesoleva rahastamisvahendi raames rahalist toetust anda, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)  nendega rakendatakse artiklis 3 osutatud eesmärke;

b)  nendega toetatakse selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, millel on üks või mitu järgmist tollikontrolliga seotud otstarvet:

1)  väline kontroll;

2)  inimeste külge peidetud esemete tuvastamine;

3)  kiirguse tuvastamine ja nukliidide kindlakstegemine;

4)  proovide analüüsimine laborites;

5)  proovide võtmine ja kohapealne analüüsimine;

6)  käsitsi läbivaatus.

1. lisas esitatakse soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, mida võib kasutada punktides 1–6 osutatud tollikontrolli eesmärkide saavutamiseks.

2.  Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistvat ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras. [ME 30]

3.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike 1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks, ning pidada sammu tehnoloogia arengu, salakaubaveo muutuvate mustrite ning uute, arukate ja uuenduslike tollikontrolli lahendustega. [ME 31]

4.  Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid tuleks ennekõike kasutada tollikontrolliks, kuid neid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks, et täita vahendi üldiseid ja konkreetseid eesmärke, mis on toodud artiklis 3. [ME 32]

4a.   Komisjon ergutab liikmesriike tollikontrolli seadmete ühishangetele ja -testimisele. [ME 33]

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud üksused

Erandina finantsmääruse artiklist 197 on rahastamiskõlblikud üksused liikmesriikide tolliasutused, kui nad annavad artikli 11 lõikes 3 sätestatud vajaduste hindamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 8

Kaasrahastamise määr

1.  Rahastamisvahendist võidakse rahastada kuni 80 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.  Igasugust rahastust, mis ületab seda ülempiiri, antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

2a.   Ülempiiri ületavat rahastust võidakse anda, kui liikmesriigid korraldavad tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimisi. [ME 34]

2b.   Lõikes 2 nimetatud erandjuhud võivad hõlmata uute tollikontrolliseadmete ostu ning nende kaasamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve tehniliste seadmete reservi. Tollikontrolliseadmete vastuvõetavus tehniliste seadmete reservi tehakse kindlaks kooskõlas artikli 5 lõikega 3. [ME 35]

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud kulud

Kõik artiklis 6 osutatud meetmetega seotud kulud on rahastamisvahendi raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised kulud, välja arvatud: [ME 36]

a)  maa ostuga seotud kulud;

aa)  seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse või oskuste täiendamise kulud; [ME 37]

b)  taristuga, nagu hoonete või välirajatistega, ja samuti mööbliga seotud kulud;

c)  elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara ja tarkvarauuendused, samuti välja arvatud elektrooniline tarkvara ja programmeerimine, mis on vajalik olemasoleva tarkvara ja tollikontrolli seadmete ühendamiseks; [ME 38]

d)  turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud, välja arvatud seoses võrkude või liitumistega, mis on otseselt vajalikud tollikontrolli seadmete kasutamiseks; [ME 39]

e)  muude transpordivahendite (nt sõidukid, õhusõidukid või laevad) kui mobiilsete tollikontrolli seadmetega seotud kulud;

f)  tollikontrolli seadmete jaoks vajalike tarbekaupade, nagu võrdlus- või kalibreerimismaterjalide kulud;

g)  isikukaitsevahenditega seotud kulud.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 10

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1.  Rahastamisvahendi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2.  Finantsmääruse artikli 195 punkti f kohaselt antakse toetusi ilma konkursikutseta artiklis 7 osutatud rahastamiskõlblikele üksustele.

3.  Erandina finantsmääruse artiklist 191 võib meede, mis on saanud toetust määrusega (EL) [2018/XXX](22) kehtestatud tollikoostöö programmi või mis tahes muu liidu programmi alusel, saada toetust ka rahastamisvahendi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse vastava programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 11

Tööprogramm

1.  Rahastamisvahendit rakendatakse finantsmääruse artikli 110 lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööprogrammide kehtestamiseks 2a. lisa. [ME 40]

3.  Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse individuaalse vajaduste hindamisega, mis koosneb vähemalt järgmisest: [ME 41]

a)  piiripunktide ühine liigitus;

b)  kättesaadavate ja funktsionaalsete tollikontrolli seadmete täielik loend; [ME 42]

c)  tollikontrolli seadmete minimaalse ja optimaalse tehnilise taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel ning; [ME 43]

ca)  tollikontrolli seadmete optimaalse taseme hindamine piiripunktide liigituse alusel; ning [ME 44]

d)  rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos, sõltuvalt tollitoimingute mahust ja suhtelisest töökoormusest. [ME 45]

Vajaduste hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1294/2013(23) kehtestatud programmi „Toll 2020“ ning määrusega (EL) [2018/XXX](24) kehtestatud tollikoostöö programmi raames võetud meetmetest ja seda ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga kolme aasta järel.

Artikkel 12

Seire ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Komisjoni tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta. [ME 46]

2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta. [ME 47]

3.  Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta. [ME 48]

4.  Lõikes 3 osutatud aruandlusnõuded sisaldavad vähemalt nõuet edastada komisjonile igal aastal vähemalt järgmine teave, kui tollikontrolli seadmete osa maksumus ületab 10 000 eurot ilma maksudeta:

a)  tollikontrolli seadmete kasutusele võtmise ja kasutuselt kõrvaldamise kuupäevad;

b)  tollikontrolli seadmete kasutamise statistika;

c)  teave tollikontrolli seadmete kasutamise tulemuste kohta;

ca)   liidu eelarvest rahastatud seadmete olemasolu ja seisund viis aastat pärast nende kasutuselevõttu; [ME 49]

cb)   teave tollikontrolli seadmete hooldamiskordade kohta; [ME 50]

cc)   teave hankemenetluse kohta; [ME 51]

cd)   kulude põhjendus. [ME 52]

Artikkel 13

Hindamine

1.  Rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike ja artiklis 6 osutatud meetmete hindamised käsitlevad rahastamisvahendi tulemusi, mõju ja tõhusust ning toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada tagada nende tõhus kasutamine otsustamisprotsessis. [ME 53]

2.  Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust. [ME 54]

Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta. [ME 55]

3.  Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise. [ME 56]

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 57]

4a.  Komisjon lisab iga-aastased osalised hindamised oma aruandesse „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus“. [ME 58]

V PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 59]

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 60]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 61]

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) [2018/XXX](25) artiklis 18 osutatud tolliprogrammi komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 62]

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust. [ME 63]

2.  Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid vastavalt rahastamisvahendile annab läbipaistvuse tagamiseks üldsusele regulaarselt teavet rahastamisvahendi, võetud meetmetele meetmete ja saadud tulemustele tulemuste kohta, viidates muu hulgas artiklis 11 osutatud tööprogrammidele. Rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. [ME 64]

Artikkel 17

Üleminekusätted

Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, millel on artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tollikontrolliga seotud otstarve

[ME 65, ME 66, ME 67 ja ME 68]

2. LISA

Näitajad

Erieesmärk: edendada samaväärset ja asjakohast tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil

1.  Kättesaadavad seadmed

a)  Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus maismaapiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

b)  Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus merepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

c)  Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus õhupiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

d)  Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus postipiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

e)  Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus raudteepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

1a.  Turvalisus ja julgeolek

a)  Tollikontrolli seadmete turvastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides, kaasa arvatud küberturvalisus

b)  Tollikontrolli seadmete julgeolekustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides [ME 69]

1b.  Tervis ja keskkond

a)  Tollikontrolli seadmete tervishoiustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides

b)  Tollikontrolli seadmete keskkonnastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides [ME 70]

2a. LISA

Tööprogrammid [ME 71]

2b. LISA

Erandjuhud ülempiiri ületavaks rahastamiseks [ME 72]

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 67. (2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht. (3) Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en. (4) P8_TA(2018)0075: Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine (5) https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1). (7) COM(2018)0473. (8) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1). (9) COM(2016)0605. (10) COM(2018)0442. (11) COM(2018)0435. (12) COM(2018)0473. (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (15) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (17) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (18) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (19) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (21) COM(2018)0473. (22) COM(2018)0442. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209). (24) COM(2018)0442. (25) COM(2018)0442. (26) Vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja muudele tervise kaitset ja eraelu puutumatuse austamist käsitlevatele soovitustele.