Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0232(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0464/2018

Esitatud tekstid :

A8-0464/2018

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 18
CRE 03/04/2019 - 18

Hääletused :

PV 15/01/2019 - 8.8
CRE 15/01/2019 - 8.8
PV 16/04/2019 - 8.27

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0008
P8_TA(2019)0385

Vastuvõetud tekstid
PDF 235kWORD 83k
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg
Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine ***I
P8_TA(2019)0385A8-0464/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ (COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0442),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0261/2018),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8‑0464/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 45.
(2) Käesolev seisukoht asendab 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0008).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“
P8_TC1-COD(2018)0232

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Määrusega (EL) nr 1294/2013(3) loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tugevdada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed tollimeetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid iga liikmesriik üksi neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse rakendatav kogu liitu hõlmav tolliprogramm varustab liikmesriigid sellise koostöö arendamiseks liidu raamistik tasandi raamistikuga, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik ise looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud mitmepoolsel tasandil oma eraldiseisva koostööraamistiku. Tolliprogramm etendab ka olulist rolli liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel, tagades tollimaksude tõhusa kogumise ja kujutades nii liidu ja liikmesriikide eelarvete jaoks olulist tuluallikat, ning keskendudes ka IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tolli valdkonnas. Lisaks on ühtlustatud ja standarditud tollikontroll vajalik selleks, et jälgida ebaseaduslikke piiriüleseid kaubavooge ja võidelda pettuste vastu. Seetõttu on asjakohane ja ka tõhususe huvides tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine liidu rahastamistegevuse jätkumine tollikoostöö valdkonnas, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“. [ME 1]

(1a)  Tolliliit, mida viivad ellu riiklikud tolliasutused, on olnud 50 aastat Euroopa Liidu kui ühe maailma suurima kaubandusbloki nurgakive. Tolliliit on märkimisväärne näide ELis toimuvast edukast lõimumisest ning seda on vaja, et ühtne turg toimiks tõrgeteta nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta eelkõige muret tollipettuste pärast. Euroopa Liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, jätkatakse kehtiva poliitika toetamist ning suurendatakse ressursse. [ME 2]

(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid paljusid erinevaid piirihalduse ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks eesmärgiga hõlbustada eetilist ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad õiglast kaubandust ja vähendada bürokraatiat, koguda riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast aidata kaitsta elanikkonda terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja täidavad tolliasutused terrorismi, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise ning ebaausa konkurentsi vastases võitluses juhtrolli, võttes liidu tasandil kasutusele tollikontrolli ühtse riskijuhtimise raamistiku(4) ja rakendab kontrollides suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli liikumisi, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku Nende ulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut tolliasutused tegelikkuses peamised ametiasutused, kes kontrollivad kaupa liidu välispiiridel. Seda konteksti arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3 sätestatud laiemaid tollivaldkonna ülesandeid, nimelt , st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ühise kaubanduspoliitika ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti ühiste poliitikate rakendamist ning üldise tarneahela turvalisust. turvalisuse tagamist. Käesoleva määruse õiguslik alus hõlmab peaks seetõttu hõlmama tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207). [ME 3]

(3)  Luues Programmi üldiseks eesmärgiks peaks olema aidata liikmesriike ja komisjoni, luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada et toetada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta koos kaugemale ulatuva eesmärgiga, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös; anda oma panus liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, majandushuvide kaitsmisse; kaitsta liitu ebaausa ebaausate ja ebaseadusliku kaubanduse ebaseaduslike kaubandustavade eest, toetades edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada ja tagades liidu ja tema residentide turvalisus julgeolekut ja julgeolek turvalisust, parandades nii tarbijakaitse taset; ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist. [ME 4]

(3a)  Kuna on selgunud, et teatavad liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud süsteemid saab 31. detsembriks 2020 kasutusele võtta vaid osaliselt, mis tähendab, et muude kui elektrooniliste süsteemide kasutamist jätkatakse ka pärast seda kuupäeva ning juhul, kui selle tähtaja pikendamiseks ei võeta vastu seadusandlikke muudatusi, ei ole ettevõtjad ja tolliasutused võimelised oma tollitoimingutega seotud ülesandeid ja juriidilisi kohustusi täitma, peaks programmi üks peamisi erieesmärke olema liikmesriikide ja komisjoni abistamine selliste elektrooniliste süsteemide loomisel. [ME 5]

(3b)  Tollijuhtimine ja tollikontroll on dünaamiline poliitikavaldkond, mis seisab silmitsi uute probleemidega tulenevalt pidevalt arenevatest ülemaailmsetest ärimudelitest ja tarneahelatest, aga ka tarbimisharjumuste muutumisest ja digiteerimisest, mis hõlmab e-kaubandust, sealhulgas asjade internetti, andmeanalüüsi, tehisintellekti ja plokiaheltehnoloogiat. Programm peaks sellistes olukordades toetama tollijuhtimist ja tegema võimalikuks uuenduslike lahenduste kasutamise. Sellised probleemid rõhutavad veelgi vajadust tagada tolliasutuste koostöö ja tollialaste õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine. Kui riikide rahandus on surve all, maailmakaubanduse maht kasvab ning pettused ja salakaubavedu on kasvav probleem, peaks programm aitama kaasa nende probleemide lahendamisele. [ME 6]

(3c)  Maksimaalse tõhususe tagamiseks ja kattumiste vältimiseks peaks komisjon kooskõlastama programmi rakendamist liidu seonduvate programmide ja fondidega. Need hõlmavad eelkõige Fiscalise programmi, ELi pettustevastase võitluse programmi ja ühtse turu programmi ning Sisejulgeolekufondi ja integreeritud piirihalduse fondi, reformide tugiprogrammi, digitaalse Euroopa programmi, Euroopa ühendamise rahastut ning nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, samuti rakendusmäärusi ja -meetmeid. [ME 7]

(3d)  Mis puudutab Ühendkuningriigi võimalikku lahkumist liidust, ei ole programmi rahastamispaketis arvesse võetud väljaastumislepingu allakirjutamisest tulenevaid kulusid ega Ühendkuningriigi ja liidu võimalikke tulevasi suhteid. Kõnealuse lepingu allkirjastamine ja Ühendkuningriigi taandumine kõigist olemasolevatest tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest loobumine võivad põhjustada lisakulusid, mida ei ole programmi kehtestamise ajal võimalik täpselt hinnata. Seepärast peaks komisjon kaaluma piisavate vahendite eraldamist, et nendeks võimalikeks kuludeks valmis olla. Samas ei tohiks neid kulusid katta programmi vahenditest, sest programmis ette nähtud eelarvest piisab üksnes selliste kulude katmiseks, mida on võimalik programmi väljatöötamise ajal realistlikult ette näha. [ME 8]

(4)  Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(5) punkti 17 tähenduses.

(5)  Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate kõigi tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste asjaomaste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse mis käsitlevad nende osalemist mis tahes liidu programmis, kui selline osalemine on liidu huvides ja kui see avaldab positiivset mõju siseturule, mõjutamata seejuures tarbijakaitset. [ME 9]

(6)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Programmi peaks reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust määrus (EL, Euratom) [2018/XXX] 2018/1046(6) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine tasustamise kohta. [ME 10]

(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed, mis on osutunud asjakohasteks ja need, tuleks seepärast säilitada, samas kui meetmed, mis on osutunud ebapiisavaks, tuleks lõpetada. Et programmi elluviimist lihtsamaks lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel. [ME 11]

(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend(7). Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade, st käesoleva määruse alusel, ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks. [ME 12]

(9)  Tollialase ja tolliga seotud teabe vahetamine on tolli laitmatu toimimise eelduseks ja see toimub tunduvalt laiemalt kui tolliliidu piires. Kahtlemata pakuks nii liidule kui ka liikmesriikidele huvi, et Euroopa elektroonilisi süsteeme kohandataks või laiendataks nii, et neid saaksid kasutada kolmandad riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, ja rahvusvahelised organisatsioonid. Seepärast peaks Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine juhul, kui see on põhjendatud huviga kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö vastu, kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla.

(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad. [ME 13]

(11)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“(8) määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, võttes arvesse, et programmile eraldatav summa arvutatakse võimalikke ettenägematuid kulusid arvestamata, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel. [ME 14]

(11a)   Range piirikontrolli tegemiseks vajaliku tarkvara ostmine peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblik. Lisaks tuleks andmevahetuse hõlbustamiseks soosida sellise tarkvara ostmist, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides. [ME 15]

(12)  Kõige Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Et tagada IT-suutlikkuse suurendamise meetmete sidusus ja kooskõlastatus, tuleks programmiga ette näha, et komisjon töötab välja tolli mitmeaastase strateegiakava (MASP-C), mille eesmärk on luua elektrooniline keskkond, mis tagab liidu tollisüsteemide ühtsuse ja koostalitlusvõime, ja ajakohastab seda. [ME 16]

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 70/2008/EÜ(9) on nõutud, et komisjon koostaks tolli mitmeaastase strateegiakava liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise tollikeskkonna loomiseks. Mitmeaastase strateegiakavaga hõlmatud elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist rahastatakse peamiselt programmist. Selleks et tagada programmi ja mitmeaastase strateegiakava sidusus ja koordineeritus, tuleks käesolevasse määrusesse lisada otsuse asjaomased sätted. Kuna kõik otsuse nr 70/2008/EÜ asjaomased sätted on nüüd kas määrusega (EL) nr 952/2013 või käesoleva määrusega üle võetud, tuleks otsus nr 70/2008/EÜ kehtetuks tunnistada.

(14)  Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamisel vastu võtma tööprogrammid. Seatud eesmärkide keskpikka kuni pikaajalist olemust silmas pidades ning aja jooksul saadud kogemusele tuginedes peaksid tööprogrammid võimaldama hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust. [ME 62]

(14a)  Kooskõlas leidudega, mis on esitatud hiljuti Euroopa Kontrollikojas vastu võetud kahes tolli käsitlevas eriaruandes, nimelt 5. detsembri 2017. aasta eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ ja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruandes nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, peaksid tollikoostöö programmi „Toll“ raames võetavad meetmed olema suunatud täheldatud puuduste kõrvaldamisele. [ME 17]

(14b)  Euroopa Parlament võttis 4. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta. Kõnealuse resolutsiooni järeldusi tuleks programmi raames rakendatud meetmete puhul arvesse võtta. [ME 18]

(15)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10). [ME 63]

(16)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(11) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mis on aluseks vahendi mõju hindamisele kohapeal.

(17)  Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu, et koostada tollivaldkonna mitmeaastane strateegiakava ja seda ajakohastada ning et koostada mitmeaastased tööprogrammid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 64]

(18)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,(13) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,(14) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(15) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(16) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(17). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(19)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on kehtestatud finantsmäärusega ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta, ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(20)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. [ME 19]

(21)  Kuna liikmesriigid ei suuda eraldi käesoleva määruse eesmärki piisavalt saavutada, küll aga on seda selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)  Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1294/2013, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ (edaspidi „programm“).

2.  Määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „toll/tolliasutused“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud asutused;

2)  „Euroopa elektroonilised süsteemid“ − tolliliidu jaoks ja liikmesriikide tolli ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid;

3)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärk on toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, Pidades silmas kaugemale ulatuvat eesmärki, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös, ning et tagada liikmesriikide julgeolek ja turvalisus liidus ning ja kaitsta liitu ebaausa pettuste, ebaausate ja illegaalse kaubanduse ebaseaduslike kaubandustavade eest, hõlbustades edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tarbijakaitse kõrget taset, on programmi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolliasutusi liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel. [ME 20]

2.  Programmi erieesmärk erieesmärgid on järgmised:

1)   toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist. ning tollikoostööd;

2)   aidata kaasa IT-suutlikkuse suurendamisele, mis seisneb liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, hooldamises ja käitamises ning sujuva ülemineku võimaldamises paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12;

3)   rahastada ühismeetmeid, mis koosnevad koostöömehhanismidest, mis võimaldavad ametnikel läbi viia ühisoperatsioone oma põhikohustuste raames, jagada kogemusi tollivaldkonnas ja ühendada jõupingutusi, et tollipoliitikat ellu viia;

4)   suurendada inimeste pädevusi, toetades tolliametnike kutseoskusi ja võimaldades neil täita oma ülesandeid ühtsetel alustel;

5)   toetada innovatsiooni tollipoliitika valdkonnas. [ME 21]

2a.  Programm on kooskõlas teiste liidu tegevusprogrammide ja fondidega, millega taotletakse seonduvates valdkondades sarnaseid eesmärke, ning kasutab ära sünergiat nendega. [ME 22]

2b.  Programmi rakendamisel järgitakse läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 23]

2c.  Programmiga toetatakse ka tolliasutuste vahelise koostöö pidevat hindamist ja jälgimist, et teha kindlaks puudused ja võimalused seda parandada. [ME 24]

Artikkel 4

Eelarve

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades (950 000 000 eurot jooksevhindades). [ME 25]

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks, kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud komisjonipoolsete liikmesriikidele ja ettevõtjatele mõeldud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega, niivõrd kui sellised tegevused on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud. [ME 26]

2a.  Programmi ei kasutata selliste kulude katmiseks, mis on seotud Ühendkuningriigi võimaliku lahkumisega liidust. Komisjon reserveerib vastavalt omaenda hinnangule vahendid selleks, et katta kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi taandumisega liidu tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest selles valdkonnas.

Enne kõnealuste vahendite reserveerimist koostab komisjon võimalike kulude prognoosi ning teavitab Euroopa Parlamenti kohe, kui selle prognoosi jaoks asjakohased andmed on kättesaadavad. [ME 27]

Artikkel 5

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

b)  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega;

c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse mis käsitleb asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis programmides, tingimusel et selle lepinguga: [ME 28]

–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–  on ette nähtud kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt määruse [2018/XXX] [uus finantsmäärus] [ finantsmääruse artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks; [ME 29]

–  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade, hangete ning välisekspertide reisikulude ja päevarahadena.

II PEATÜKK

OSALEMISTINGIMUSED

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka meetmed, millega täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad võetavaid meetmeid ja/või täiendatakse või toetavad meetmed toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [pettusevastase võitluse programm] artiklis 2 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid. [ME 30]

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:

a)  koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;

b)  projektipõhine struktureeritud koostöö, näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus; [ME 31]

c)  IT-suutlikkuse suurendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine;

d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed; [ME 32]

e)  toetus ja muud meetmed, sh:

1)  uuringud;

2)  innovatsioonitegevus, eelkõige kontseptsiooni tõestamised, katseprojektid ja prototüüpide loomise algatused;

3)  ühiselt väljatöötatud teavitusmeetmed;

3a)   järelevalvetegevus; [ME 33]

4)  mis tahes muu artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud meede, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks või toetamiseks.

Punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud 1. lisas.

4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist, kasutuselevõttu, hooldust või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus. [ME 34]

5.  Kui lõike 3 punktis c osutatud IT-suutlikkuse suurendamise meetme puhul on tegemist mõne Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, loetakse programmi alusel rahastamiskõlblikeks ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannetega seotud kulud. Liikmesriigid peavad kandma artikli 11 lõike 3 kohaselt neile usaldatud ülesannetega seotud kulud.

Artikkel 8

Väliseksperdid

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, teadlased ning rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad. [ME 35]

2.  Lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud loetakse programmi alusel hüvitamiskõlblikeks vastavalt finantsmääruse artikli 238 sätetele.

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel vastavalt nende pädevusele, kogemustele käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas ja konkreetse võetava meetme jaoks asjakohastele teadmistele, vältides võimalikke huvide konflikte. Valikuga tagatakse tasakaal ettevõtjate esindajate ja teiste kodanikuühiskonna ekspertide vahel ning võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Välisekspertide nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 36]

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 9

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. [ME 37]

2.  Meede, mis on saanud toetust liidu mõne muuprogrammi alusel, võib saada toetust ka programmi alusel, tingimusel, et sellest toetusest ei kaeta samu kulusid. Iga toetust andva programmi eeskirju kohaldatakse vastavale meetmele antud toetuse suhtes. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetatavate meetmete tingimused.

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 198 punktiga f antakse toetusi ilma toetustaotluste esitamise kutseta, kui rahastamiskõlblike üksuste näol on tegemist liikmesriikide tolliasutustega või käesoleva määruse artikli 5 kohaste programmiga ühinenud kolmandate riikide tolliasutustega, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 10

Kaasrahastamismäär

1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt meetme asjakohasusele ja hinnangulisele mõjule. [ME 38]

2.  Artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamise määr juhuks, kui meede vajab toetust.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED IT-SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE KOHTA

Artikkel 11

Ülesanded

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh nende projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, kaasajastamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli. [ME 39]

2.  Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)  ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud tolli mitmeaastases strateegiakavas;

b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks; [ME 40]

c)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;

d)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusseviimiseks kavandatud meetmed;

e)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega liidu tasandil;

ea)   tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada liidu elektrooniliste süsteemide juhtimist; [ME 41]

eb)   õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel. [ME 42]

3.  Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

a)  riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud tolli mitmeaastases strateegiakavas;

b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;

c)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega riigi tasandil;

d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult ja tulemuslikult kasutada; [ME 43]

e)  Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.

Artikkel 12

Tolli mitmeaastane strateegiakava

1.  Komisjon koostab tolli mitmeaastase võtab kooskõlas artikliga 17 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega koostatakse ja ajakohastatakse tollivaldkonna mitmeaastast strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või selle süsteemi osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastab seda: [ME 65]

a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, ratsionaliseerimise turvalisuse ja ratsionaalsuse usaldusväärsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest; [ME 45]

b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile, näiteks osa liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projektist; [ME 46]

c)  või eespool nimetatute kombinatsioon.

2.  Tolli mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka innovatsiooni ja katsemeetmeid, aga ka Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest ning vajadusel prognoositavate viivituste kohta nende rakendamisel. [ME 47]

4.  Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaksmääratud vormis.

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel ning mis hõlmab ka teavet kava vajalike kohanduste või viivituste kohta, ja avaldab selle. [ME 48]

V PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 13

Tööprogramm

1.  Programmi rakendatakse kohaldamisel võetakse vastu finantsmääruse artiklis 108 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete täpne kirjeldus, igale meetmele ligikaudselt eraldatav summa ja meetmete rakendamise esialgne ajakava. [ME 66]

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse kooskõlas artikliga 17 käesoleva määruse täiendamiseks vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse iga-aastased tööprogrammid. [ME 67]

2a.   Mitmeaastased tööprogrammid tuginevad varasematest programmidest saadud kogemustele. [ME 51]

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h kohaste aruandluskohustustega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta, on esitatud 2. lisas. [ME 52]

2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamise tulemuslikkuse kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta. [ME 53]

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed ja asjakohased aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemusandmete kvaliteedi kohta. [ME 54]

Artikkel 15

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis viiakse läbi niipea, kui programmi selle rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. [ME 55]

2a.   Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta. [ME 56]

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud osutatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. [ME 57]

4.  Komisjon esitab ja edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega tähelepanekute ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 58]

Artikkel 16

Auditid ja juurdlused

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Pettustevastasele Ametile (OLAF), ja Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile (EPPO) vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi ja EPPO puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1939(18). [ME 59]

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 68]

3.  Euroopa Parlament või ja nõukogu võib võivad artikli 14 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 69]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 70]

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse tolliprogrammi komiteeks. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 71]

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 60]

2.  Komisjon võtab programmi, programmist rahastatud meetmete ja nende rahastatud meetmetega saavutatud tulemuste suhtes info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud sätestatud eesmärkidega. [ME 61]

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

1.  Määrus (EL) nr 1294/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Otsus nr 70/2008/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1294/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, määruse (EL) nr 1294/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud

meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu

Artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad olla muu hulgas järgmises vormis:

a)  koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:

–  seminar ja õpikoda, kus harilikult osalevad kõik riigid ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;

–  töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi tollivaldkonnas;

b)  projektipõhise struktureeritud koostöö korral:

–  projektirühm, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja mis tegutseb piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimist või võrdlusuuringuid;

–  rakkerühm, täpsemalt ajutise või alatise struktureeritud koostöö vormina toimiv eksperdirühm, mis koondab asjatundjate arvamusi, et täita ülesandeid konkreetsetes valdkondades, või teeb operatiivtööd ja mida toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

–  kontrollid, mida teevad komisjoni ja rahastamiskõlblike asutuste ametnikest moodustatud ühisrühmad, et analüüsida tollitavasid, teha kindlaks kõik eeskirjade rakendamisel esinevad probleemid ning esitada vajaduse korral ettepanekuid liidu eeskirjade ja töömeetodite kohandamiseks;

c)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmete korral:

–  ühine koolitus või e-õppe arendamine tolliga seotud vajalike ametialaste oskuste ja teadmiste suurendamise toetuseks;

–  tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning tolliasutuste töö ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.

2. LISA

Näitajad

Erieesmärk: toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste tollisüsteemide arendamist ja käitamist.

1.  Suutlikkuse suurendamine (haldus-, inimressursside alane ja IT-suutlikkus):

1.  liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames kõnealuses valdkonnas korraldatud meetmete ja nende meetmete tulemusel antud soovituste arv)

2.  õppeindeks (kasutatud õppemoodulid; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid)

3.  Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides)

4.  ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides)

5.  vastastikuse seotuse suurendamiseks ja paberivaba tolliliidu poole liikumiseks loodud peamiste Euroopa elektrooniliste süsteemide kasutamine (vahetatud sõnumite ja läbiviidud konsultatsioonide arv)

6.  liidu tolliseadustiku elluviimise määr (liidu tolliseadustiku kohaste süsteemide rakendamisel saavutatud vahe-eesmärkide protsent)

2.  Teadmiste jagamine ja võrgustike loomine:

1.  koostöö tõhususe indeks (võrgustikega hõlmatuse määr, isiklike kohtumiste arv, veebipõhiste koostöörühmade arv)

2.  parimate tavade ja suuniste indeks (kõnealuses valdkonnas korraldatud programmimeetmete arv; programmi toetusega välja töötatud töötavasid/suuniseid kasutanud osavõtjate protsent)

(1)ELT C 62, 15.2.2019, lk 45.
(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).
(4)https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en.
(5)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6)COM(2016)0605 final. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(7)Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.
(8)COM(2010)0700 final.
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(14)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(15)Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(16)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 29. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika