Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
108k
49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (C(2019)02530 – 2019/2679(DEA))
– võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)02530),
– võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. aprilli 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 82 lõiget 6,
– võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/397, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu(2),
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,
– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,
– võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. aprillil 2019, ei ole vastuväiteid esitatud,
A. arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/397 artikli 4 kohaselt tuleb määrust kohaldada alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui kõnealuseks kuupäevaks on jõustunud väljaastumisleping või kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast ajavahemikku on pikendatud;
B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 22. märtsil 2019 vastu otsuse (EL) 2019/476(3), millega kokkuleppel Ühendkuningriigiga pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega, ning arvestades, et sellest tulenevalt on delegeeritud määruse (EL) 2019/397 kohaldamiseks vajalik teine tingimus, nimelt et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi ei pikendata, täitmata;
C. arvestades, et delegeeritud määruse (EL) 2019/397 põhjused jäävad samaks, olenemata Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud ajavahemiku pikendamisest, ning arvestades, et Euroopa Parlament teatas 13. veebruaril 2019, et tal ei ole delegeeritud määruse (EL) nr 2019/397 kohta vastuväiteid;
D. arvestades, et Euroopa Parlament nõustub endiselt sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27s asutatud vastaspooleks, ning väljendab sellega seoses heameelt 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse üle, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 3 kohase tähtaja hiljutist pikendamist Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2019/476;
1. teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, 22. märts 2019, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 80I, 22.3.2019, lk 1).
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustuse jõustumise kuupäev teatavate lepinguliikide suhtes
108k
49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas (C(2019)02533 – 2019/2680(DEA))
– võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)02533),
– võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. aprilli 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6,
– võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/396, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas(2),
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,
– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,
– võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. aprillil 2019, ei ole vastuväiteid esitatud,
A. arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/396 artikli 4 kohaselt tuleb määrust kohaldada alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui kõnealuseks kuupäevaks on jõustunud väljaastumisleping või kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast ajavahemikku on pikendatud;
B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 22. märtsil 2019 vastu otsuse (EL) 2019/476(3), millega kokkuleppel Ühendkuningriigiga pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega, ning arvestades, et sellest tulenevalt on delegeeritud määruse (EL) 2019/396 kohaldamiseks vajalik teine tingimus, nimelt et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi ei pikendata, täitmata;
C. arvestades, et delegeeritud määruse (EL) 2019/396 põhjused jäävad samaks, olenemata Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud ajavahemiku pikendamisest, ning arvestades, et Euroopa Parlament teatas 13. veebruaril 2019, et tal ei ole delegeeritud määruse (EL) 2019/396 kohta vastuväiteid;
D. arvestades, et Euroopa Parlament nõustub endiselt sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27s asutatud vastaspooleks, ning väljendab sellega seoses heameelt 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse üle, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 3 kohase tähtaja hiljutist pikendamist Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2019/476;
1. teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, 22. märts 2019, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 80I, 22.3.2019, lk 1).
– võttes arvesse Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,
– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Georgios Epitideiose ära kuulanud,
– võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0185/2019),
A. arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;
B. arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
C. arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;
D. arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232A väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;
E. arvestades, et Georgios Epitideiost süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;
F. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;
G. arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;
H. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;
I. arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;
J. arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;
K. arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);
1. otsustab Georgios Epitideiose puutumatuse ära võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka ametiasutustele ja Georgios Epitideiosele.
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
– võttes arvesse Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,
– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Lampros Fountoulise ära kuulanud,
– võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0183/2019),
A. arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;
B. arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
C. arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;
D. arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232a väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;
E. arvestades, et Lampros Fountoulist süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;
F. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;
G. arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;
H. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;
I. arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;
J. arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;
K. arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);
1. otsustab Lampros Fountoulise puutumatuse ära võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka pädevatele ametiasutustele ja Lampros Fountoulisele.
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
– võttes arvesse Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,
– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Eleftherios Synadinose ära kuulanud,
– võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0184/2019),
A. arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;
B. arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
C. arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;
D. arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232A väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;
E. arvestades, et Eleftherios Synadinost süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;
F. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;
G. arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;
H. arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;
I. arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;
J. arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;
K. arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);
1. otsustab Eleftherios Synadinose puutumatuse ära võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka ametiasutustele ja Eleftherios Synadinosele.
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
Seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega nende kolmandate riikide, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja nende kolmandate riikide loetelu, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud ***I
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0745 – C8-0483/2018 – 2018/0390(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0745),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0483/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 2. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0047/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/592) lõplikule kujule).
Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
105k
47k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2019)0151 – C8‑0131/2019 – 2019/0056(NLE))
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 191,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(1) (jäätmete raamdirektiiv),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(2),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(3),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta(4),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013(5) (kliimameetmete määrus),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(6), ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,
– võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses(7),
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta(8),
– võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta(9),
– võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(10),
– võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamise kohta(11),
– võttes arvesse esialgset poliitilist kokkulepet, mille kaasseadusandjad saavutasid 19. detsembril 2018 ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta teatist „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“ (COM(2017)0034),
– võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032) ning sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0020),
– võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendile viimastel aastatel Belgiast, Bulgaariast, Kreekast, Itaaliast, Poolast, Slovakkiast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist esitatud enam kui 60 petitsiooni jäätmekäitluse kohta,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni viimaste aastate teabekogumisvisiite Bulgaariasse, Kreekasse ja Itaaliasse jäätmekäitluse küsimustes ning eelkõige visiitidele järgnenud aruannete järeldusi ja konkreetseid soovitusi,
– võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni küsimuste kohta, mida petitsioonide esitajad on tõstatanud seoses jäätmekäitluse direktiivi ja sellega seotud direktiivide kohaldamisega Euroopa Liidu liikmesriikides(12),
– võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,
A. arvestades, et kuigi kogu ELis on tehtud edusamme, et vähendada jäätmetekke mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, on siiski palju probleeme lahendamata, ning jätkusuutliku ressursikasutuse tagamiseks on vaja kiiresti meetmeid võtta, eelkõige seoses suhteliselt suure hulga töötlemata jäätmetega, mis paljudes liikmesriikides ikka veel prügilatesse ladestatakse;
B. arvestades, et kaks peamist tulevikuülesannet on vähendada jäätmeteket ja viia jäätmekäitluse eesmärgid kooskõlla ringmajanduse eesmärkidega, eelkõige korduskasutamise ja ringlussevõtu määra suurendamise teel;
C. arvestades, et jäätmetekke vältimine on kehtestatud jäätmehierarhia kõrgeima prioriteedina jäätmete raam direktiiviga 2008/98/EÜ;
D. arvestades, et sobimatud jäätmekäitlustavad kahjustavad tugevalt keskkonda, tekitades pinnase-, vee- ja õhureostust; arvestades, et petitsiooni esitajad on juhtinud tähelepanu sellele, et prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele on antud luba ja need on rajatud elu- ja põllumajanduspiirkondade vahetusse lähedusse, sealhulgas paikadesse, mille puhul liikmesriikide pädevad asutused ei ole nõuetekohaselt arvesse võtnud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, ning need rajatised kujutavad endast otsest ohtu inimeste tervisele;
E. arvestades, et rohkem kui 80 % toote keskkonnamõjust määratakse kindlaks kavandamise etapis, millel on seega oluline roll jäätmetekke vältimisel ja kõigi ringmajanduse aspektide edendamisel, nagu toote vastupidavus, uuendatavus, parandatavus, korduskasutamine ja ringlussevõtt;
F. arvestades, et lisaks kestlikumate ja ressursitõhusamate toodete tootmisele võib Euroopas jäätmeteket vähendada ka koostöö- ja teenustemajanduse põhimõtete rakendamine;
G. arvestades, et komisjon on käsitlenud arvukalt rikkumismenetlusi, mis on seotud ELi jäätmekäitluse õigusaktide rikkumisega mitmes liikmesriigis; arvestades, et mitu sellist juhtumit on suunatud Euroopa Liidu Kohtusse, mõned neist alles hiljuti;
H. arvestades, et komisjoni viimane aruanne ELi jäätmekäitluse õigusaktide rakendamise kohta, sealhulgas varajase hoiatamise aruanne nende liikmesriikide kohta, kes on olmejäätmete korduskasutuse/ringlussevõtu 2020. aasta eesmärgi saavutamise ettevalmistustes maha jäämas, näitas, et esineb tõsiseid puudusi, millega tuleb kiiresti tegeleda, kui Euroopa soovib ringmajandusest keskkonnakaitselist ja majanduslikku kasu saada;
I. arvestades, et arvukates petitsioonides esitatud värsked andmed on toonud esile asjaolu, et jäätmekäitluse olukord on mitmes liikmesriigis ja piirkonnas endiselt tõsine probleem, mis näitab selgelt, et jäätmete raamdirektiivi ja teiste jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist on vaja oluliselt parandada;
J. arvestades, et majandus, kus materjalide parandamine, korduskasutamine, ümbertöötlemine ja ringlussevõtt seatakse esikohale, on jäätmete kõrvaldamisel põhinevast majandusest töömahukam ja annab seega rohkem töökohti; arvestades, et jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevate kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine võib aidata ära kasutada korduskasutamise ja ringlussevõtuga tegelevate sektorite töökohtade loomise potentsiaali;
K. arvestades, et nõuetekohane jäätmekäitlus ja jäätmetekke vältimine on oluline Euroopa elukvaliteedi parandamiseks ja mürgivaba keskkonna saavutamiseks;
1. rõhutab, et paljudes petitsioonides, mis käsitlevad liikmesriikide suutmatust rakendada jäätmealaseid õigusakte, osutatakse sobimatutest jäätmekäitlustavadest tingitud tervishoiu- ja keskkonnaprobleemidele, nagu linnapiirkondade halb õhukvaliteet, põhjaveevarude saastumine, ülemäärane müratase ja hais;
2. rõhutab, et ringmajandusele ülemineku toetamiseks peaks jäätmekäitluse riiklik rahastamine nii riiklikul kui ka ELi tasandil olema kooskõlas eesmärgiga jäätmehierarhia rakendamisel ülespoole liikuda; on seetõttu veendunud, et vahendid tuleks suunata jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, liigiti kogumise ja ringlussevõtu kavadesse ja projektidesse;
3. kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid edusamme tulemuslike jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, eraldi kogumise ja ringlussevõtu kavade ja projektide väljatöötamisel, sest need on otsustavalt tähtsad, et vähendada jäätmete koormavat mõju keskkonnale, saada ringmajandusest majanduslikku kasu ja suurendada ressursitõhusust; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriikide rakendamispingutusi, sealhulgas tehnilise abi ja ELi vahenditega; soovitab võtta vastu asjakohased majandushoovad, nagu on sätestatud jäätmete raamdirektiivis, ning rakendada tulemuslikke ja kulutõhusaid laiendatud tootjavastutuse süsteeme, et kiirendada üleminekut ringmajandusele;
4. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid prügi koristamiseks ja jäätmekäitluse parandamiseks (kogumine, sortimine ja ringlussevõtt) ning kasutama majandushoobasid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et vältida prügi tekitamist;
5. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle korraldada ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemalisi kõrgetasemelisi visiite liikmesriikidesse, kelle puhul on oht, et nad ei täida olmejäätmete käitlemise 2020. aasta eesmärke, ning teha koostööd asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike osalejate ja üleeuroopaliste organisatsioonidega, kes tõeliselt edendavad jäätmevaba kultuuri ja sellega seotud poliitikat;
6. rõhutab, et liikmesriigid peavad leevendama jäätmetekke keskkonnamõju, eelkõige vähendades olmejäätmete teket; kutsub liikmesriike üles võtma selleks jäätmetekke vältimise meetmeid, mis on sätestatud läbivaadatud jäätmete raamdirektiivis;
7. rõhutab, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel osalejatel on jäätmekäitluses ning vastava poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel oluline roll; tuletab meelde, et sidus poliitika koos jäätmehierarhiale vastava taristu arendamisega on võimalik üksnes kõikidel ELi tasanditel toimuva koordineerimise ja koostöö korral; palub komisjonil tunnustada kõigi tasandite parimaid tavasid ja hõlbustada nende vahetust ning konkreetselt ja piisavalt toetada teedrajavaid projekte;
8. palub liikmesriikidel ja tööstusharudel, kes on jäätmekäitlussektori peamised partnerid, võtta suuremaid kohustusi ringmajanduse tarneahelate edendamisel, et saada juurdepääs kvaliteetsele teisesele toorainele, millel on sageli konkurentsivõimeline hind ning mis tuleks korduskasutamiseks ja tootmiseks ringlusse võtta;
9. nõuab koolituse pakkumist ja mitut liiki tööhõive edendamist, sealhulgas rahalist toetust kõrgetasemelisteks koolitusteks ja sotsiaalsete töökohtade loomiseks, eelkõige parandamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise valdkonnas;
10. on kindlalt veendunud, et jäätmetekke vältimisele, korduskasutamisele ja ringlussevõtule keskendunud uusi ärimudeleid tuleb asjakohaselt edendada ja toetada, et ringmajandusele üleminek edeneks hoogsamalt;
11. rõhutab, et ringmajanduse paketi nõuetekohane rakendamine pakub kogu ELis võimalusi, sealhulgas investeeringuid, mis aitavad loodusvarade kasutamist ratsionaliseerida;
12. rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine tõhususe suurendamise ja raiskamise vähendamise teel, rakendades selliseid meetmeid nagu korduskasutamine, ringlussevõtt ja ümbertöötlemine, võib oluliselt vähendada nii ressursside tarbimist kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis ongi üks ringmajanduse keskne eesmärk; rõhutab, et ringmajanduses jäävad ressursid majandusse ja tootmiskasutusse ka pärast toote eluea lõppu, mistõttu ressursside tarbimine väheneb; on jäätmeid käsitlevate õigusaktide kontekstis veendunud, et parandatud ringmajandusel põhinev tootedisain aitab sulgeda tootmistsüklid ja ümber kujundada tootmis- ja tarbimisharjumused, vähendades nii mürgiste ainete sattumist keskkonda kui ka üldist jäätmekogust;
13. kutsub liikmesriike üles tagama täieliku läbipaistvuse eri jäätmekäitlusvõimalustest tulenevate jääkide koguste ja lõppsihtkoha osas, eriti nende kogukondade puhul, keda jäätmekäitluskohad ja uued projektid võivad mõjutada, ning konsulteerima nendega otsuste tegemisel; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ja põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju hindamise direktiiv)(13) ning muude asjakohaste keskkonna- ja rahvatervise kaitse alaste ELi õigusaktide sätteid;
14. on seisukohal, et jäätmete liigiti kogumine ukselt uksele-meetodil on tõhus viis suurendada kogu elanikkonna teadlikkust ringmajanduse strateegilisest tähtsusest ning tulemuslikumalt saavutada ühine kohustuse võtmine; rõhutab, et sellised süsteemid võimaldavad paremat arvestust tekkinud olmejäätmete liigi ja koguse ning nendega seotud töötlemisvajaduste kohta, et maksimeerida korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamist ning võtta kasutusele õiglasemad majanduslikud stiimulid;
15. tuletab meelde, et jäätmete põletamine on jäätmehierarhias eelviimasel kohal enne prügilasse ladestamist;
16. tuletab meelde, et ohtlike jäätmetega kaasnevad spetsiifilised käitlusprobleemid, mida ei saa tähelepanuta jätta ja mida tuleks konkreetselt käsitleda; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama jäätmete raamdirektiivi sätteid ohtlike jäätmete käitluse kohta;
17. toetab komisjoni käimasolevaid rikkumismenetlusi liikmesriikide suhtes, kes jäätmekäitluse õigusakte ei järgi; kutsub komisjoni üles kasutama läbivaadatud jäätmedirektiivides sätestatud varajase hoiatamise süsteemi kogu potentsiaali; teeb ettepaneku, et komisjoni kogutud trahvid investeeritaks projektidesse, mis vastavad jäätmehierarhia kõrgeimatele astmetele;
18. peab kahetsusväärseks, et petitsiooni esitajate sõnul on lubasid antud prügilatele, mis asuvad elu- ja põllumajanduspiirkondade vahetus läheduses; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tagama inimeste tervise täieliku kaitse ja võtma struktuurseid meetmeid, et leida lahendus põhjavee saastumise probleemile;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris (COM(2017)0278 – C8‑0170/2017 – 2017/0121(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0278),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0170/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0206/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) [ME 764]
(-1) Arvestades tööjõu suurt liikuvust autoveosektoris, on vaja sektoripõhiseid eeskirju, et tagada tasakaal ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide sotsiaalkaitse vahel. Seetõttu on käesoleva direktiivi eesmärk pakkuda õiguskindlust ja selgust, toetada ühtlustamist ja täitmise tagamist, võitlust ebaseaduslike tavade vastu ning halduskoormuse vähendamist. [ME 765]
(1) Selleks et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor, on vaja ühelt poolt tagada kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus, sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimusedluua ettevõtjatele sobilik äri- ja konkurentsikeskkond, austades eelkõige aluslepingutega tagatud põhivabadusi, kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust. [ME 766]
(1a) Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamist, näiteks teenuste osutamise vabadust, et säilitada või suurendada liidu konkurentsivõimet, järgides samas sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset. [ME 767]
(2) Autoveo teenustele omase suure liikuvuse tõttu on vaja pöörata erilist tähelepanu selleleselle tagamisele, et sõidukijuhtidel on asjakohased õigused ja ettevõtjatele, kellest enamik (90 %) on vähem kui kümne töötajaga VKEd, ei teki ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust või ebaõiglast ja diskrimineerivat kontrolli, mis piirab põhjendamatult nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid. [ME 768]
(2a) Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste, näiteks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, et säilitada või isegi suurendada liidu konkurentsivõimet, sh toodete ja teenuste kulud, järgides sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset, samuti sektori eripära, kuna sõidukijuhid on väga liikuvad töötajad, mitte aga lähetatud töötajad. [ME 769]
(3) Siseturu ladusa toimimise jaoks on ülioluline, et tasakaalustatud viisil parandatakse sõidukijuhtide sotsiaalseid ja töötingimusi ning riiklikel ja välisettevõtjatel võimaldatakse osutada autoveo teenuseid ausa, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva konkurentsi tingimustes. Iga riiklik õigusakt või meede, mis on mõeldud veosektoris riiklikul tasandil rakendamiseks, peab seetõttu arendama ja tugevdama Euroopa ühtset transpordipiirkonda ega ei tohi mingil moel soodustada siseturu killustumist. [ME 770]
(4) Kehtivate liidu autovedude valdkonna sotsiaalõigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisel leiti praegustes sätetes teatavad lüngadteatavaid lünki ja vajakajäämised nendevajakajäämisi täitmise tagamisel, samuti tuvastati ebaseaduslikke tavasid, näiteks riiulifirmade kasutamist. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata võitlusele deklareerimata töö vastu veosektoris. Lisaks sellele on mitmeid erinevusi selles, kuidas liikmesriigid õigusnorme tõlgendavad, kohaldavad ja rakendavad. See, mis põhjustab sõidukijuhtidesõidukijuhtidele ja ettevõtjate jaoks õiguskindlusetuse ning nende ebavõrdse kohtlemiseettevõtjatele suurt halduskoormust.See tekitab õiguskindlusetuse, mis kahjustab sektori töö-, sotsiaal- ja konkurentsitingimusi. [ME 771]
(4a) Et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ(6) ja 2014/67/EL(7) õige kohaldamine, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd, et võidelda sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu, samuti tuleks rangema kontrolliga tagada, et lähetatud sõidukijuhtide eest ka tegelikult sotsiaalmakse makstakse. [ME 772]
(5) On ülioluline tagada piisavalt, tulemuslikult ja järjepidevalt tööajatöö- ja puhkeaja nõuete täitmine, et suurendada liiklusohutust, kaitsta sõidukijuhtide töötingimusi ja vältida konkurentsimoonutusi nõuete täitmata jätmise tõttu. Seetõttu on soovitatav laiendada direktiivis 2006/22/EÜ sätestatud kehtivaid ühtseid täitmise tagamise nõudeid direktiivis 2002/15/EÜ sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Sõidukijuhtide sõidu- ja tööaja ning nende lähetamise eeskirjade kontrollimist peaks olema võimalik ühendada ka ilma täiendava halduskoormuseta. Tööaja nõuetest kinnipidamise kontroll peaks piirduma veoettevõtjate valdustes toimuva kontrolliga, kuni töötatakse välja tehnoloogia, mis võimaldab ka teedel sama tulemuslikult tööaega kontrollida. [ME 773]
(5a) Pidades silmas veoteenuste eripära ja otsest mõju kaupade vabale liikumisele ning pöörates erilist tähelepanu liiklusohutusele ja turvalisusele, tuleks teedel korraldatavat kontrolli miinimumini piirata. Sõidukijuhid ei peaks vastutama oma tööandjate täiendavate halduskohustuste eest. Tööaja eeskirjade täitmist tuleks kontrollida ainult veoettevõtja valdustes. [ME 774]
(5b) Et võimaldada tõhusamaid, kiiremaid ja arvukamaid kontrolle teedel ning samal ajal vähendada sõidukijuhtide halduskoormust, tuleks direktiivi 2002/15/EÜ täitmist kontrollida pigem ettevõtja valdustes kui teedel korraldatavate kontrollide käigus. [ME 775]
(6) Liikmesriikide halduskoostöö autoveo sotsiaalõigusnormide rakendamise puhul on osutunud ebapiisavaks, mille tõttu on piiriülene täitmise tagamine muutunud keerukamaks, ebatõhusaks ja mittejärjepidevaks. Seetõttu on vaja luua omavahelise tulemusliku suhtluse ja vastastikuse abistamise raamistik, sealhulgas vahetada andmeid rikkumiste kohta ning teavet täitmise tagamise heade tavade kohta.
(6a) Et soodustada tõhusat halduskoostööd ja teabevahetust, peaksid liikmesriigid siduma oma riiklikud elektroonilised registrid (NER) Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) süsteemi kaudu, mille õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009(8) artikli 16 lõige 5. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel seotud, nii et liikmesriikide pädevatel asutustel, sh teedel kontrolle tegevatel inspektoritel, oleks ERRU andmetele ja teabele otsene reaalajas juurdepääs. [ME 776]
(6b) Et hõlbustada määruse (EÜ) nr 561/2006, määruse (EL) nr 165/2014 ja direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimuste paremat ja ühtlasemat kohaldamist ja hõlbustada autoveo-ettevõtjatel haldusnõuete täitmist sõidukijuhtide lähetamisel, peaks komisjon välja töötama ühe või mitu IMI‑moodulit lähetamise deklaratsioonide esitamiseks, samuti elektroonilise rakenduse, mis annab inspektoritele teel korraldatud kontrollide ajal otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele. [ME 777]
(7) Selleks et veelgi parandada täitmise tagamise tulemuslikkust, tõhusust ja järjepidevust on soovitatav töötada välja kehtivate riiklike riskiastme hindamise süsteemide omadused ja kasutusviis. Juurdepääs riskiastme hindamise süsteemide andmetele võimaldaks paremini suunata kontrolle nõuetele mittevastavatele ettevõtjatele ja veoettevõtjate riskide hindamise ühtne valem peaks aitama ettevõtjaid kontrollide ajal õiglasemalt kohelda.
7a) Et tagada töötajatele ja ettevõtjatele aus konkurents ja võrdsed tingimused, on vaja parandada arukat täitmise tagamist ja pakkuda igakülgset toetust riskiastme hindamise süsteemide täielikuks kasutuselevõtmiseks. Selleks tuleb anda õiguskaitseasutustele reaalajas juurdepääs riiklikele elektroonilistele registritele (NER), kasutades maksimaalselt Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) võimalusi. [ME 778]
(8) Selleks et tagada direktiivi 2006/22/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011(9).
(8a) Töötajate lähetamise eeskirjad autoveosektoris peaksid olema tasakaalustatud ja lihtsad ja ei tohiks põhjustada liikmesriikidele ega veoettevõtjatele suurt halduskoormust. Nendega ei peaks püüdma takistada ettevõtja tegevust väljaspool oma asukohariiki. [ME 779]
(9) Probleeme on tekkinud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/71/EÜ(10) sätestatud töötajate lähetamise õigusnormide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/67/EL(11) sätestatud haldusnormide kohaldamisel väga liikuva autoveosektori suhtes. Koordineerimata riiklikud meetmed, millega kohaldatakse autoveosektoris töötajate lähetamist reguleerivaid nõudeid ja tagatakse nende täitmine, on tekitanud õiguslikku ebakindlust, autoveosektori konkurentsimoonutusi ja mitteresidendist Euroopa Liidu ettevõtjatele suure halduskoormuse. See piirab põhjendamatult vabadust osutada piiriüleseid autoveo teenuseid ja mõjutab negatiivselt töökohtade arvu ning veoettevõtjate konkurentsivõimet. Haldusnõuded ja kontrollimeetmed tuleb ühtlustada, et mitte tekitada veoettevõtjatele tarbetuid või meelevaldseid viivitusi. [ME 780]
(9a) Liikmesriigid peaksid vahetama andmeid ja teavet, tegema halduskoostööd ja andma vastastikust abi siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mille õiguslik alus on esitatud määruses (EL) nr 1024/2012, et tagada eeskirjade täielik täitmine. Samuti tuleks IMI süsteemi kasutada lähetamisdeklaratsioonide esitamiseks ja uuendamiseks veoettevõtjate ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks IMI süsteemis luua paralleelne avalik liides, millele veoettevõtjad ligi pääsevad. [ME 781]
(9b) Kõik kaupade tarneahelas osalejad peaksid kandma õiglast vastutust käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide rikkumise eest. Nii peaks see olema siis, kui ettevõtja oli tegelikult rikkumisest teadlik või kui ta kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks pidanud sellest teadlik olema. [ME 782]
(9c) Tagamaks, et sõidukijuhtide lähetamise kontrollimeetmeid kohaldatakse autoveosektoris õigesti, nii nagu need on määratletud direktiivides 96/71/EÜ ja 2014/67/EL, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd võitluses sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu. [ME 783]
(9d) Töövõtjaid tuleks julgustada tegutsema sotsiaalselt vastutustundlikult ning kasutama veoettevõtjaid, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud õigusnorme. Et töövõtjatel oleks lihtsam selliseid veoettevõtjaid leida, peaks komisjon hindama olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, edendades kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, et luua usaldusväärsete veoettevõtjate Euroopa platvorm, kui see on asjakohane. [ME 784]
(9e) Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise eeskirjade mittejärgimine tekitab siseturul erinevusi ja soodustab ettevõtjatevahelises konkurentsis ebaõiglust. Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise tingimused tuleks seetõttu muuta rangemaks ja lihtsamini jälgitavaks, eelkõige selleks, et võidelda varifirmade loomise vastu. [ME 785]
(10) Komisjon kinnitas oma 8. märtsi 2016. aasta ettepanekus(12) direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamise kohta, et selle direktiivi rakendamine tekitab erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi väga liikuvas autoveosektoris ja märkis, et neid probleeme oleks võimalik kõige paremini lahendada sektoripõhiste autoveo õigusaktidega.
(10a) Kuna liidus valitseb sõidukijuhtide nappus, tuleks töötingimusi oluliselt parandada, et suurendada huvi selle kutseala vastu. [ME 786]
(11) Selleks et tagada autoveosektoris direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik ja proportsionaalne rakendamine, on vaja kehtestada sektoripõhised õigusnormid, mis kajastavad autoveosektori töötajatele eriomast väga suurt liikuvust ning mille abil leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Direktiivi 96/71/EÜ sätteid töötajate lähetamise kohta ja direktiivi 2014/67/EL sätteid nende sätete täitmise tagamise kohta tuleks autoveosektoris kohaldada käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt. [ME 787]
(12) Sellised tasakaalustatud kriteeriumid peaksid põhinema sõidukijuhi ja vastuvõtva liikmesriigi territooriumi vahelisel piisaval seosel. Seetõttu tuleks kehtestada ajaline piirang, mille ületamise korral hakatakse rahvusvahelise veo puhul kohaldama vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust. Seda ajalist piirangut ei tohiks kohaldadaNiisugune piisav seos on olemas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1072/2009(13) ja (EÜ) nr 1073/2009(14) määratletud kabotaažvedude suhtespuhul, kuna kogu transport toimub vastuvõtvas liikmesriigis. Seetõttu tuleks kohaldada kabotaažvedude suhtes vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust, olenemata sõidukijuhi tegevuse sagedusest ja kestusestkohaldada direktiivi 96/71/EÜ jadirektiivi 2014/67/EL. [ME 788]
(12a) Rahvusvaheliste vedude korral oleks sõidukijuht rahvusvahelistes kahepoolsetes vedudes valdavalt seotud veoettevõtja asukohaliikmesriigiga, sest sõidukijuht pöördub korrapäraselt tagasi veoettevõtja asukohaliikmesriiki. Juht võib ühe teekonna jooksul teha mitu kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui juht teeb kõnealuses liikmesriigis teist liiki vedusid, eelkõige rahvusvaheliste vedusid, mis ei ole kahepoolsed. [ME 789]
(12b) Transpordiressursside tõhusa kasutamise tagamiseks tegelikku olukorda arvesse võttes ja tühisõitude vähendamiseks, mis on Pariisi kokkuleppe CO2 heite vähendamisega seotud eesmärkide saavutamisel oluline element, peaks tee peal olema lubatud piiratud arv lisavedusid ilma lähetamisnorme kohaldamata. Asjaomased tegevused hõlmavad tegevusi, mis on tehtud kahepoolse rahvusvahelise veo käigus asukohaliikmesriigist või pärast seda ning enne tagasisõitu asukohaliikmesriiki. [ME 790]
(12c) Kui juht teostab kombineeritud vedu, on maanteeveoetapi alguses või lõpus osutatava teenuse laad tihedalt seotud asukohaliikmesriigiga, eeldusel et maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui vedu toimub maanteeveoetapi käigus vastuvõtva liikmesriigi sees või rahvusvahelise veona, mis ei ole kahepoolne, ja seega tuleks sellisel juhul lähetamisnorme kohaldada. [ME 791]
(12d) Kuna sõidukijuhil puudub transiidiliikmesriigiga piisav seos, ei tohiks transiitvedu pidada olukorraks, kus toimub lähetamine. Samuti tuleks selgitada, et see, kui reisijad väljuvad bussist hügieenipõhjustest tingitud peatumise ajal, ei muuda veo kvalifikatsiooni. [ME 792]
(12e) Autovedu on väga liikuv tegevusala, mille tõttu tuleb selles sektoris käsitleda teatavaid tasustamisaspekte ühtmoodi. Veoettevõtjad vajavad järgitavate õigusnormide ja nõuetega seoses õiguskindlust. Õigusnormid ja nõuded peaksid olema selged ja arusaadavad, veoettevõtjatel peaks olema võimalik nendega kergesti tutvuda ning need peaksid võimaldama mõjusat kontrolli. Uued õigusnormid ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ning neis tuleb arvesse võtta VKEde huve. [ME 793]
(12f) Kui kooskõlas liikmesriigi õiguse, traditsioonide ja tavaga, sealhulgas austus sotsiaalpartnerite sõltumatuse vastu, sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peaksid liikmesriigid tagama, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse kõnealused tingimused muude liikmesriikide veoettevõtjate ja lähetatud sõidukijuhtide jaoks lihtsal ja läbipaistval viisil kättesaadavaks, ning nad peaksid püüdma sellesse kaasata sotsiaalpartnereid. Asjaomane teave peaks eelkõige hõlmama erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957(15), millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei tohiks autoveo-ettevõtjaid karistada töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest. [ME 794]
(13) Selleks et tagada tulemuslikult ja tõhusalt töötajate lähetamise sektoripõhiste õigusnormide täitmine ning et vältida välisriigi ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse teket, tuleks kehtestada autoveosektoris konkreetsed haldus- ja kontrollinõuded, kasutades täiel määral selliseid kontrollivahendeid nagu digitaalne sõidumeerik. Et lihtsustada käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmist, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada autoveo-ettevõtjatele ainult need käesolevas direktiivis sätestatud haldusnõuded, mis on kohandatud autoveosektorile. [ME 795]
(13a) Et vähendada sõidukijuhtide halduskoormust ja dokumentide haldamise kohustusi, esitavad veoettevõtjad oma asukohaliikmesriigi pädevate asutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, nagu on sätestatud direktiivi 2014/67/EL peatükis III liikmesriikide vastastikuse abi ja koostöö kohta. [ME 796]
(13b) Et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist, kohaldamist ja täitmist, tuleks liikmesriikides piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tõhusama piiriülese teabevahetuse huvides kasutada siseturu infosüsteemi (IMI), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012(16). Samuti võiks kasu olla IMI funktsioonide laiendamisest lihtsate deklaratsioonide esitamisele ja edastamisele. [ME 797]
(13c) Et vähendada veoettevõtjate halduskoormust, kes on sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, oleks asjakohane lähetamisdeklaratsioonide saatmine veoettevõtjate jaoks lihtsamaks muuta, võttes kasutusele standardvormid, kus mõned elemendid oleksid ette kindlaks määratud ja kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tõlgitud. [ME 798]
(13d) Töötajate lähetamise eeskirjade üldine rakendamine ja kohaldamine autoveosektoris võib mõjutada liidu autoveosektori struktuuri. Seetõttu peaksid liikmesriigid ja komisjon selle protsessi mõju hoolikalt jälgima. [ME 799]
(13e) Täitmisel tuleks peamiselt tähelepanu pöörata ettevõtjate valdustes toimuvale kontrollile. Teedel korraldatavast kontrollist ei tuleks loobuda, vaid see peaks toimuma mittediskrimineerival viisil, kontrollides ainult saatelehti või nende elektroonilisi versioone, eelregistreerimise kinnitusi ja ettevõtja asukohariiki või sõidukijuhi elukohta tagasipöördumise tõendeid. Teel toimuva kontrolli käigus tuleks kõigepealt kontrollida sõidumeeriku andmeid, mis on oluline, sest aitab tuvastada sõidukijuhi tegevust ja sõiduki liikumist neljanädalasel jooksval ajavahemikul ja selle tegevuse geograafilist ulatust. Kasulik oleks salvestada riigi kood. [ME 800]
(13f) Komisjon peaks töötajate lähetamise eeskirjade autoveosektorile kohaldamise ja nende täitmise tagamise mõju korduvalt hindama ja sellest parlamendile ja nõukogule aru andma ning esitama ettepanekud eeskirjade edasiseks lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. [ME 801]
(13g) Võttes arvesse erikohtlemise vajadust autoveosektoris, kus liikuvus on sõidukijuhtide töö põhiolemus, peaks direktiivi 96/71/EÜ kohaldamine autoveosektoris kokku langema kuupäevaga, mil jõustub direktiivi 2006/22/EÜ muudatus täitmise tagamise nõuete kohta ning konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohta sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris. [ME 802]
(13h) Et kohandada käesoleva direktiivi lisasid parimate tavade muudatuste kohta, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, mis võimaldaks nendes lisades muudatusi teha. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(17) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 803]
(-14a) Tulemusliku halduskoostöö raames toimuv teabevahetus ja liikmesriikide vastastikune abi peaksid olema kooskõlas isikuandmete kaitse normidega, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679. [ME 804]
(-14b) Kõik tarneahela partnerid peaksid täitma õigusnorme, millega tagatakse heade sotsiaalsete tingimuste püsimine kogu Euroopa autoveoturul. Selleks et luua majanduslikult ja sotsiaalselt kestlik Euroopa siseturg, tuleks kehtestada kõiki logistikaahela osalisi hõlmav vastutusahel ja seda rakendada. Läbipaistvuse ja vastutuse kehtestamine ning sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse suurendamine suurendab huvi sõidukijuhi elukutse vastu ja edendab tervistavat konkurentsi. [ME 805]
(14) Direktiivi 2006/22/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2006/22/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Pealkiri asendatakse järgmisega:"
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ“.
"
2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"
„Käesoleva direktiiviga sätestatakse määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014* ning direktiivi 2002/15/EÜ** rakendamise miinimumtingimused.
______________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).“
"
3) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"
„Nimetatud kontrollid hõlmavad igal aastal ulatuslikku ja esinduslikku läbilõiget kõikidest määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest, sõidukijuhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest ning ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide puhul direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest ja sõidukijuhtidest. Liikmesriigid korraldavad direktiivi 2002/15/EÜ täitmise kontrolli teedel alles siis, kui on kasutusele võetud tulemuslikku kontrolli võimaldav tehnoloogia. Senikaua toimuvad kontrollid ainult veoettevõtjate valdustes.“; [ME 806]
"
b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Iga liikmesriik korraldab kontrolle nii, et need hõlmaksid vähemalt 3 % määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. Pärast teel korraldatud kontrolli ja juhul, kui sõidukijuht ei suuda ühte või mitut nõutud dokumenti esitada, lubatakse sõidukijuhil vedu jätkata ja asukohaliikmesriigi veoettevõtja on kohustatud esitama nõutavad dokumendid pädevate asutuste kaudu.“; [ME 807]
"
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 kohaselt komisjonile esitatav teave peab sisaldama teel kontrollitud juhtide, ettevõtjate valdustes tehtud kontrollide, ettevõtjate valdustes kontrollitud tööpäevade ja teatatud rikkumiste arvu ning liiki koos viitega selle kohta, kas tegemist oli reisijate- või kaubaveoga.“ [ME 808]
"
3a) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 5
Kooskõlastatud kontrollid
Liikmesriigid korraldavad vähemalt kuus korda aastas kooskõlastatud operatsioone, et kontrollida teel ja ettevõtja valdustes määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvaid juhte ja sõidukeid. Selliseid operatsioone viivad läbi korraga kahe või enama liikmesriigi kontrolliasutused, kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.“ [ME 809]
"
4) Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Kontrollide korraldamisel ettevõtjate valdustes võetakse arvesse eri transpordiliikidega ja ettevõtjatega varem saadud kogemusi. Viimatinimetatud kontrolle korraldatakse ka juhul, kui teel on tuvastatud määruse (EÜ) nr 561/2006 võija (EL) nr 165/2014 või direktiivi 2002/15/EÜ tõsiseid rikkumisi.“ [ME 810]
"
4a) Artikli 7 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"
„b) iga kahe aasta tagant statistiliste aruannete edastamine komisjonile määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 alusel;“ [ME 811]
"
5) Artikli 7 lõikele 1 lisatakse punkt d:"
„d) tagamine, et teiste liikmesriikidega vahetatakse teavet käesoleva direktiivi ja direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmise riiklike sätete kohaldamise kohta.“
"
6) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
-a) artikli 8 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"
„1. Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 22 lõike 2 ja määruse (EL) nr 165/2014 artikli 40 kohaselt vastastikku kättesaadavaks tehtavat teavet vahetavad selleks komisjonile kooskõlas artikliga 7 teatavaks tehtud määratud asutused:“; [ME 812]
"
a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"
„b) üksikjuhtudel liikmesriigi põhjendatudkonkreetse taotluse korral, kui nõutav teave ei ole määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikes 5 osutatud riiklike elektrooniliste registrite kaudu otse kättesaadav.“; [ME 813]
"
b) lisatakse järgmine lõige:"
„1a. Liikmesriik esitab teabe, mida teised liikmesriigid on taotlenud käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, 25kümne tööpäeva jooksul alates taotluse laekumisest,. Kui asjaomast ettevõtjat on vaja põhjalikult kontrollida või on vaja teha kontrolle tema valdustes, on tähtaeg põhjendatud juhtudel 20 tööpäeva. Liikmesriigid võivad omavahel kokku leppida lühema ajavahemiku. Kiireloomulistel juhtudel või kui on vaja lihtsalt teha registrite, näiteks riskiastme hindamise süsteemi päringuid, esitatakse küsitud teave kolme tööpäeva jooksul. [ME 814]
Kui taotluse saanud liikmesriik leiab, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest kümneviie tööpäeva jooksul taotluse esitanud liikmesriigile. Taotluse esitanud liikmesriik peab taotlust täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik taotluse tagasi lükata. [ME 815]
Kui teabe saamise taotluse täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealunetaotluse saanud liikmesriik sellest kümneviie tööpäeva jooksul koos põhjendustega taotluse esitanud liikmesriigile ja esitab nõuetekohased põhjendused, miks on vajalikku teavet keeruline või võimatu esitada. Asjaomased liikmesriigid peavad omavahel aru, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus. [ME 816]
Kui komisjon saab teada, et teabevahetuses on püsiv probleem või teabe andmisest keeldutakse pidevalt, võib ta võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral algatada uurimise ja kohaldada liikmesriigi suhtes sanktsioone.“; [ME 817]
"
ba) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2.Erandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 21 toimub liikmesriikide pädevate asutuste teabevahetus, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a, määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu reaalajas otsene juurdepääs riiklike elektrooniliste registrite andmetele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16.“; [ME 818]
"
bb) artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:"
„2a.Komisjon töötab välja kõigile ELi liikmesriikidele ühise elektroonilise rakenduse, mis tagab 2020. aastaks teedel ja ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide ajal inspektorite otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele. Seda rakendust arendatakse katseprojekti raames.“ [ME 819]
"
7) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Liikmesriigid võtavad ettevõtjate jaoks kasutusele riskiastme hindamise süsteemi, mis põhineb üksikute ettevõtjate poolt toime pandud määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 või direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmise riiklike sätete rikkumiste arvul ja raskusastmel.
Komisjon kehtestab rakendusaktidegaKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ettevõtjate riskiastme arvutamise ühtse valemiühtne valem, milles võetakse arvesse rikkumiste arvu, raskusastet ja sagedust ning nende kontrollide tulemusi, mille käigus rikkumisi ei leitud, ja seda, kas autoveo-ettevõtja on kasutanud kõigis oma sõidukites arukat sõidumeerikut vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 II peatükile. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“; [ME 820]
"
b) lõike 2 teine lause jäetakse välja;
ba) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„3. Määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikkumiste esialgne nimistu on sätestatud III lisas.“ [ME 821]
"
bb) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"
„Suuniste andmiseks määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 rikkumiste raskusastme üle otsustamisel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse III lisa, et kehtestada suunised rikkumiste üldise liigitamise kohta, jagades rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmele.“; [ME 822]
"
bc) lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
„Kõige raskemate rikkumiste kategooria peaks sisaldama neid rikkumisi, mille puhul määruste määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 asjakohaste sätete mitte täitmine tekitab kõrge surma või raske kehavigastuse riski.“; [ME 823]
"
c) lisatakse järgmised lõiked:"
„4. Selleks et lihtsustada teedel korraldatavaid sihipäraseid kontrolle, peavad riikliku riskiastme hindamise süsteemi ning riiklike veoettevõtjate ja vedude registrite andmed olema kontrolli ajal kättesaadavad kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele kontrolliasutustele vähemalt elektroonilise rakenduse kaudu, mis on kõikidele liikmesriikidele ühine ja mille kaudu on neil otsene reaalajas juurdepääs Euroopa autoveo-ettevõtjate registrile (ERRU). [ME 824]
5. Liikmesriigid teevad riiklikus riskiastme hindamise süsteemis sisalduva teabe taotluse korralmääruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16 osutatud koostalitlusvõimeliste riiklike elektrooniliste registrite kaudu või otseselt juurdepääsetavaks kõigile teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kooskõlas artiklis 8 sätestatud ajapiirangutega. Sellega seoses toimub veoettevõtjate rikkumiste ja riskiastmetega seotud teabe- ja andmevahetus koondatult ühenduse kaudu, mida ERRU liikmesriikide eri riiklike registrite vahel võimaldab.“ [ME 825]
"
8) Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Komisjon kehtestab rakendusaktidegaKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktis e määratletud teiste tööde ajavahemike salvestamise ja kontrollimise (sealhulgas salvestamise viis ja konkreetsed juhud, mil seda teha tuleb) ning vähemalt ühe nädala pikkuste ajavahemike (mille jooksul sõidukijuht viibib sõidukist eemal ega saa selle sõidukiga mingeid vedusid teha) salvestamise ja kontrollimise ühise lähenemisviisiühine lähenemisviis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ [ME 826]
"
8a) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 12
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“; [ME 827]
"
8b) Artikli 13 punkt b asendatakse järgmisega:"
„b) edendada kontrolliasutuste vahelist ühtset lähenemisviisi ja määruse (EÜ) nr 561/2006 ühtlustatud tõlgendamist erinevate kontrolliasutuste poolt;“ [ME 828]
"
8c) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 14
Läbirääkimised kolmandate riikidega
Pärast käesoleva direktiivi jõustumist alustab liit käesoleva direktiiviga samaväärsete eeskirjade kohaldamiseks läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.
Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni lülitavad liikmesriigid andmed kolmandatest riikidest pärit sõidukite kontrollimise kohta teabesse, mille nad edastavad komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 17.“ [ME 829]
"
8d) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 15
Lisade ajakohastamine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse I ja II lisa, et teha vajalikud kohandused seoses parimate tavade arenguga.“ [ME 830]
"
8e) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 15a
Delegeeritud õiguse kasutamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud õiguse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Õiguse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 9 lõike 3 ja artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 831]
"
9) I lisa muudetakse järgmiselt:
-a) A‑osa punkt 1 asendatakse järgmisega:"
„1) ööpäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi; samuti eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetega 1 ja 2, ja/või samal ajavahemikul juhikaardile ja/või sõidumeeriku mällu vastavalt käesoleva direktiivi II lisale salvestatud andmeid ja/või väljatrükke;“; [ME 832]
"
-aa) A‑osa punkt 2 asendatakse järgmisega:"
„2) määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetes 1 ja 2 osutatud ajavahemiku jooksul igat sõiduki lubatud maksimaalkiiruse ületamist, s.t iga perioodi, mis ületab ühte minutit, mille jooksul sõiduk on ületanud kiirust 90 km/h (N3 kategooria sõidukite puhul) või 105 km/h (M3 kategooria sõidukite puhul), kusjuures N3 ja M3 kategooriad on määratletud direktiivis 2007/46/EÜ(18)).“; [ME 833]
"
-ab) A‑osa punkt 4 asendatakse järgmisega:"
„4) sõidumeeriku nõuetekohast töötamist (sõidumeeriku ja/või juhikaardi ja/või salvestuslehtede võimaliku väärkasutuse kindlakstegemine) või vajadusel määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 16 lõikes 2 nimetatud dokumentide olemasolu sõidukis;“; [ME 834]
"
a) A‑ossa lisatakse punkt 6:"
„6) direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud iganädalasi tööaegu, eeldusel et tehnoloogia võimaldab tõhusate kontrollide tegemist.“; [ME 835]
"
b) B‑ossa lisatakse punkt 4:"
„4) direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4, 5 ja 7 sätestatud iganädalase tööaja, vaheaegade ja öötöö nõudeid.“
"
ba) B‑osa lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„Rikkumise tuvastamisel võivad liikmesriigid vajadusel kontrollida transpordiahela teiste rikkumisele kihutajate või kaasaaitajate, nt saatjate, ekspediitorite või alltöövõtjate võimalikku kaasvastutust; seejuures tuleb ka kontrollida, kas veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud võimaldavad täita määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 sätteid.“ [ME 836]
"
Artikkel 2
1. Käesoleva artikliga kehtestatakse konkreetsed õigusnormid direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta autoveosektoris) ja direktiivi 2014/67/EL (mis käsitleb nende sõidukijuhtide suhtes kohaldatavaid haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid) teatavate aspektide kohta.
1a. Neid konkreetseid õigusnorme kohaldatakse juhtide suhtes, keda on tööle võtnud liikmesriigis asuvad ettevõtjad, kes võtavad ühe direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud riikidevahelistest meetmetest.
2. Liikmesriigid ei kohalda direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c autoveosektori sõidukijuhtide suhtes, kes töötavad kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud ettevõtjate juures, kui sõidukijuhid tegelevad määrustes (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 määratletud rahvusvaheliste vedudega ja nad lähetatakse kõnealusele territooriumile oma ülesannete täitmiseks kuni kolmeks päevaks ühe kalendrikuu jooksul.Juhti ei käsitata lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui ta tegeleb kahepoolsete vedudega.
Käesoleva direktiivi tähenduses on kahepoolne kaupade vedu veolepingu alusel toimuv kaupade liikumine määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punktis 8 määratletud asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki.
2a. Alates kuupäevast, mil sõidukijuhid peavad määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 7 kohaselt salvestama piiriületuse andmed käsitsi, kohaldavad liikmesriigid ka lõikes 2 sätestatud erandit kaubaveo suhtes, kui:
– juht lisaks kahepoolsele veole teeb ühe peale- ja/või mahalaadimistoimingu juhi poolt läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides, tingimusel et juht ei laadi kaupu peale ja maha samas liikmesriigis.
Kui kahepoolsele veole, mis algab asukohaliikmesriigist ja mille puhul ühtki lisatoimingut ei teostata, järgneb kahepoolne vedu asukohaliikmesriiki, kohaldatakse erandit kuni kahele täiendavale peale- ja/või mahalaadimistoimingule eespool sätestatud tingimustel.
See erand kehtib üksnes kuupäevani, mil määruse (EL) nr 165/2014 artikli 8 lõike 1 punktis 1 osutatud piiriületuse ja täiendavate tegevuste registreerimise nõuetele vastav arukas sõidumeerik paigaldatakse sõidukitele, mis on registreeritud liikmesriigis asjaomase määruse artikli 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt esmakordselt. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse punktis 1 osutatud erandit üksnes sõidukijuhtidele, kes kasutavad asjaomase määruse artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukeid.
2b. Määruse (EÜ) nr 1073/2009 kohaselt rahvusvahelist reisijate juhuvedu või liinivedu teostavat juhti ei loeta direktiivi 96/71/EÜ tähenduses lähetatuks, kui ta:
– võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja paneb maha muus liikmesriigis või kolmandas riigis, või
– võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja paneb maha asukohaliikmesriigis; või
– võtab sõitjad peale ja paneb maha asukohaliikmesriigis määruses (EÜ) nr 1073/2009 sätestatud kohalike ekskursioonide eesmärgil.
2c. Määrustes (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 määratletud kabotaažvedudega tegelev juht loetakse lähetatuks vastavalt direktiivile 96/71/EÜ.
2d. Olenemata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõikest 1 ei loeta juhti lähetatuks liikmesriigi territooriumile, mida ta läbib ilma kaupa peale või maha laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata.
2e. Kui juht läbib kombineeritud veo maanteeveoetapi algust või lõppu direktiivi 92/106/EMÜ kohaselt, ei loeta juhti lähetatuks direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu lõike 2 kohaselt.
2f. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused, mis on sätestatud asjaomase direktiivi artikli 3 lõigete 1 ja 8 kohaste kollektiivlepingutega, juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks teiste liikmesriikide veoettevõtjatele ja lähetatud sõidukijuhtidele. Asjaomane teave hõlmab eelkõige erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei karistata autoveo-ettevõtjaid töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest.
2g. Kolmandas riigis asuvaid veoettevõtjaid ei või kohelda soodsamalt kui liikmesriigis asuvaid ettevõtjaid.
Liikmesriigid rakendavad direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiiviga [XX/XX] (lex specialis) samaväärseid meetmeid oma kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega, kui nad võimaldavad asjaomastes kolmandates riikides asuvatele autoveo-ettevõtjatele juurdepääsu ELi turule. Samuti püüavad liikmesriigid rakendada selliseid samaväärseid meetmeid mitmepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete asjakohastest sätetest.
Selleks et tagada piisav kontroll asjaomaste samaväärsete meetmete üle, mis käsitlevad lähetamist kolmanda riigi ettevõtjate poolt, tagavad liikmesriigid, et määruses (EL) XXX/XXX sätestatud läbivaadatud eeskirju sõidumeeriku abil positsioneerimise kohta [määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 165/2014] rakendatakse rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) raames. [ME 837]
Kui lähetus kestab kauem kui kolm päeva, siis kohaldavad liikmesriigid direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c kogu oma territooriumile lähetamise perioodi puhul esimeses lõigus osutatud ühe kalendrikuu jooksul. [ME 838]
a) käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud alla kuue tunni pikkust tööaega poole tööpäevana; [ME 840]
b) käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vähemalt kuue tunni pikkust tööaega täistööpäevana; [ME 841]
c) käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vaheaegu ja puhkeaega ning aega, kui ollakse kättesaadav, tööajana. [ME 842]
4. LiikmesriigidErandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 9 võivad liikmesriigid kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid: [ME 843]
a) teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab saatma riigimäärusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu esitama selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu sõidukijuht on lähetatud, hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis lähetamisdeklaratsioonideklaratsiooni ja selle mis tahes ajakohastuse, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigiEuroopa Liidu ametlikus keeles või inglise keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet: [ME 844]
i) autoveo-ettevõtja tunnusandmed, esitades selleks tema ühendusesisese maksukohustuslasena registreerimise numbri või ühenduse tegevusloa numbri; [ME 845]
ii) asutamise liikmesriigi veokorraldaja või teis(t)e kontaktisiku(te) kontaktandmed, kes suhtlevad pädevate asutustega vastuvõtvas liikmesriigis, kus teenuseid osutatakse ning kes saadavad ja võtavad vastu dokumente ja teadaandeid;
iii) teave lähetatud sõidukijuhtide eeldatav arv jasõidukijuhi kohta, sealhulgas isikuandmed, elukohariik, sotsiaalmaksete maksmise riik, sotsiaalkindlustusnumber ja juhiloa number; [ME 846]
iv) lähetuse kavandatav alguskuupäev, eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev ning töölepingu suhtes kohaldatav õigus; [ME 847]
iva) kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: kaubasaajate nimi ja kontaktandmed, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte; [ME 848]
vi) veoteenuste liik, s.o kaubavedu, reisijatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu;
via) kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: peale- ja mahalaadimiskoha (peale- ja mahalaadimiskohtade) aadressid, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte; [ME 849]
b) sõidukijuhtautoveo-ettevõtja peab säilitamatagama, et sõidukijuhi käsutuses on paberkandjal või elektroonilisel kujul lähetamisdeklaratsiooni koopiatdeklaratsiooni koopia ja tõendeidtõendid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektroonilist saatelehteelektrooniline saateleht või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjali ja esitama needtõendusmaterjal, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 850]
c) sõidukijuhtautoveo-ettevõtja peab tagama, et sõidukijuhi käsutuses on säilitama sõidumeerikute andmeidandmed ja eelkõige nende liikmesriikide riigikooderiigikoodid, kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 851]
ca) sõidukijuhil on õigus võtta käesoleva artikli punktides b ja c osutatud teel korraldatud kontrollide ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib taotletud dokumendid esitada; [ME 852]
d) sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul töölepingu või võrdväärse dokumendi koopiat nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ(19) artikli 3 tähenduses, mis on tõlgitud ühte vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või inglise keelde, ja esitama selle, kui seda küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; [ME 854]
e) sõidukijuht peab esitama paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia viimase kahe kuu palgatõenditest, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; sõidukijuhil on õigus võtta teel korraldatud kontrolli ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib selle koopia esitada; [ME 855]
f) autoveo-ettevõtja peab esitama mõistliku aja jooksulsaatma IMI avaliku liidese kaudu pärast lähetusperioodi paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia[...] koopiat punktides b,ja c ja e osutatud dokumentidest, kui seda küsivad vastuvõtvaselle liikmesriigi ametiasutused, kuhu sõidukijuht on lähetatud, ning dokumendid, mis käsitlevad lähetatud sõidukijuhtide tasustamist lähetusperioodil, ja töölepingu või samaväärse dokumendi nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ(20) artikli 3 tähenduses, sõidukijuhi tööga seotud tööajatabelid ja maksetõendid.
Autoveo-ettevõtja peab taotletud dokumendid esitama IMI avalikku liidest kasutades kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
Kui autoveo-ettevõtja ei esita kõiki taotletud dokumente IMI avaliku liidese kaudu ettenähtud tähtaja jooksul, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus lähetus toimus, paluda kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artiklitega 6 ja 7 abi ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt. Kui selline taotlus esitatakse IMI kaudu, on ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel juurdepääs lähetamisdeklaratsioonile ja muule asjakohasele teabele, mille ettevõtja on esitanud IMI avaliku liidese kaudu.
Ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et lähetuse toimumise liikmesriigi pädevate asutuste taotletud dokumendid esitatakse IMI kaudu 25 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. [ME 853]
5. Autoveo-ettevõtja võib esitada lõike 4 punkti a otstarbel lähetamisdeklaratsioonideklaratsiooni maksimaalselt kuue kuu kohta. [ME 856]
5a. Deklaratsioonidest saadud teave salvestatakse kontrollide tegemise eesmärgil 18 kuuks IMI repositooriumisse ning see on otse ja reaalajas kättesaadav kõigile direktiivi 2014/67/EL artikli 3, määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 ja direktiivi 2006/22/EÜ artikli 7 kohaselt määratud teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Riigi pädev asutus võib kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega teha teabe kättesaadavaks sotsiaalpartneritele, eeldusel et:
– teave on seotud lähetamisega asjaomase liikmesriigi territooriumile,
– teavet kasutatakse lähetamist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamiseks ning
– andmetöötlusel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. [ME 857]
5b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega töötatakse kõikides liidu ametlikes keeltes välja standardvorm, mida tuleb kasutada deklaratsioonide esitamiseks IMI avaliku liidese kaudu, täpsustatakse IMI raames deklaratsiooni funktsioonid ja see, kuidas tuleb lõike 4 punkti a alapunktides i–via osutatud teave deklaratsioonis esitada, ning tagatakse sellise deklaratsioonidest saadava teabe automaatne tõlkimine vastuvõtva liikmesriigi keelde. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 2a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 858]
5c. Liikmesriigid väldivad kontrollimeetmete rakendamisel tarbetuid viivitusi, mis võivad mõjutada lähetuse kestust ja kuupäevi. [ME 859]
5d. Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedalt koostööd ja annavad üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohase teabe direktiivis 2014/67/EL ja määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tingimustel. [ME 860]
Artikkel 2a
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 861]
Artikkel 2b
Liikmesriigid näevad kaubasaatjatele, ekspediitoritele ning pea- ja alltöövõtjatele käesoleva direktiivi artikli 2 nõuete eiramise eest ette karistused, kui nimetatud teavad või kõiki asjaomaseid asjaolusid arvestades peaksid teadma, et nende tellitavate veoteenustega rikutakse käesoleva direktiivi nõudeid.
Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad. [ME 862]
Artikkel 2c
Komisjon hindab olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, millega edendatakse kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, ning esitab vajaduse korral … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] seadusandliku ettepaneku, et luua Euroopa usaldusplatvorm. [ME 863]
Artikkel 2d
Arukas täitmise tagamine
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2014/67/EL kohaldamist ja selleks, et jätkata käesoleva direktiivi artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil kohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele.
2. Iga liikmesriik tagab, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ette nähtud kontrollid hõlmavad asjakohasel juhul lähetuste kontrollimist ja et niisugusel kontrollimisel ei esine diskrimineerimist, eelkõige lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärkide alusel toimuvat diskrimineerimist.
3. Liikmesriigid pööravad tähelepanu ettevõtjatele, kelle puhul on olemas suurem risk, et nad rikuvad nende suhtes kohaldatavaid käesoleva direktiivi artikli 2 sätteid. Sel eesmärgil käsitavad liikmesriigid riskiastme hindamise süsteemi raames, mille liikmesriigid on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 alusel ning mida on laiendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklile 12, selliste rikkumiste riski iseseisva riskina.
4. Lõike 3 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt salvestatud, töödeldud või säilitatud asjaomasele teabele ja andmetele, käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 4 osutatud lähetamisdeklaratsioonidele ja elektroonilistele veodokumentidele, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohastele elektroonilistele saatelehtedele.
5. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:
a) niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;
b) pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide kaupa;
c) punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus, vajaduse korral eristatuna andmete kategooriate kaupa.
6. Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni neid on vaja eesmärgil, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, need hävitatakse.
7. Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone lähetamiste kontrollimiseks teel, kusjuures need kontrollid võivad kattuda kooskõlas direktiivi 2006/22/EÜ artikliga 5 tehtavate kontrollidega. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi asutused, kes vastutavad lähetamise õigusnormide täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Liikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta.
Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. [ME 864]
Artikkel 2e
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine
Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse järgmised punktid:"
„12a.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ: Artikkel 8
12b. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris: artikli 2 lõige 5.“ [ME 865]
"
Artikkel 3
Aruandlus ja läbivaatamine
1. Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ja eelkõige artikli 2 mõju hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Komisjoni aruandega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek.Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru käesoleva direktiivi rakendamisest, eelkõige artiklis 2d osutatud aruka täitmise tagamise rakendamisest ja võimalikest raskustest täitmise tagamisel.
Et võimaldada täitmise tõhusust käsitleva teabe hindamist, peab aruanne hõlmama teavet järgmise kohta:
– määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukas sõidumeerik;
– selle direktiivi artikli 2 lõigetes 5a ja 5b osutatud IMIde kasutamine;
– elektrooniliste veodokumentide, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohaste elektrooniliste saatelehtede kasutamine;
– pädevate asutuste vahel ERRU ja IMI kaudu toimuva teabevahetus, samuti teave tulemuslikkuse kohta seoses asutuste otsese ja reaalajas juurdepääsuga nii ERRU‑le kui ka IMI‑le ELi rakenduse kaudu sõidukijuhile teel korraldatavate kontrollide ajal direktiivi 2006/22/EÜ artiklite 8 ja 9 kohaselt; ning
– koolitusprogrammide elluviimine, mille eesmärk on aidata sõidukijuhtidel ja kõikidel teistel asjaosalistel, sealhulgas ettevõtjatel, ametiasutustel, inspektoritel, kohaneda uute eeskirjade ja nõuetega.
2. Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist hindab komisjon korrapäraselt käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse lõikes 1 osutatud aruandluse viis ja vorm ning selle juhised.
Asjaomased rakendusaktid võivad hõlmata eeskirju, mis nõuavad, et liikmesriigid esitavad komisjonile liiklusvooge käsitlevad andmed ning andmed liikmesriikide kohta, kus on registreeritud sõidukid, mille eest liikmesriikide teemaksusüsteemid maksu koguvad, kui asjaomased andmed eksisteerivad, et hinnata käesoleva direktiivi täitmise tõhusust.
3. Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud.Hiljemalt 31. detsembriks 2025 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige täitmise tagamise tõhususe kohta, sealhulgas kulude-tulude analüüsi peale- ja mahalaadimiskohtade automaatseks ülesmärkimiseks ettenähtud kaaluandurite kasutamise kohta. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku. Aruanne avalikustatakse. [ME 866]
Artikkel 3a
Koolitus
Käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamise huvides koostavad nii komisjon kui ka liikmesriigid tervikliku ja integreeritud programmi, mille eesmärk on pakkuda koolitust ja võimaldada kohanemist uute õigusnormide ja nõuetega, mis on kehtestatud sõidukijuhtidele ja kõikidele teistele menetluses osalejatele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja inspektoritele. [ME 867]
Artikkel 4
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt […] [ülevõtmise tähtaeg on võimalikult lühike ja üldjuhul ei ole pikem kui kaks aastat]30. juuliks 2020 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. [ME 868]
Kuna transpordisektorit iseloomustab teadupärast väga suur liikuvus, tehakse sellele kuni käesoleva direktiivi kohaldamise alguseni erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ. [ME 869]
Kuni jõustuvad käesolevas direktiivis sätestatud täitmise tagamise nõuded, millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses transpordisektoriga, tehakse transpordisektorile erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ. [ME 870]
Liikmesriigid kohaldavad neid õigus- ja haldusnorme alates […].
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 5
Käesolev direktiiv jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).
Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).
Maksimaalne ööpäevane ja iganädalane sõiduaeg, minimaalsed vaheajad ja puhkeperioodid ning sõidumeerikute abil positsioneerimine ***I
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (COM(2017)0277 – C8‑0167/2017 – 2017/0122(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0277),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0167/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0205/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas
(1) Sõidukijuhtide head töötingimused ja autoveo-ettevõtjate ausad konkurentsitingimused on ülimalt olulised, et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik ning mittediskrimineeriv autoveosektor, mis suudab ligi meelitada kvalifitseeritud töötajaid. Selle protsessi hõlbustamiseks on oluline, et liidu sotsiaalõigusnormid autoveo valdkonnas oleksid selged, proportsionaalsed ja eesmärgipärased, et oleks kerge neid kohaldada ja tagada nende täitmine, ning et neid rakendataks tõhusalt ja ühtselt kogu liidus. [ME 346]
(2) Autoveovaldkonnas kehtivate liidu sotsiaalõigusnormide rakendamise tulemuslikkuse ja tõhususe hindamisel ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006(6) hindamisel tehti kindlaks teatavad puudused kehtivas õigusraamistikusõigusraamistiku rakendamisel. Ebaselged ja sobimatud eeskirjad iganädalase puhkeperioodi, puhkevõimaluste ja mitme juhiga veo vaheaegade kohta ning eeskirjade puudumine juhtide tagasipöördumise kohta oma koju või muusse nende valitud kohta on viinud liikmesriikide erinevate tõlgenduste ja täitmise tagamise tavadeni. Mitu liikmesriiki on hiljuti vastu võtnud ühepoolsed meetmed, mis on veelgi suurendanud õiguskindlusetust ning sõidukijuhtide ja ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Samal ajal aitavad maksimaalsed ööpäevased ja iganädalased sõiduajad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 561/2006, tulemuslikult parandada autojuhtide sotsiaalseid tingimusi ja üldist liiklusohutust ning seepärast tuleks võtta meetmeid nende järgimise tagamiseks. [ME 347]
(2a) Liiklusohutuse ja õigusnormide täitmise tagamise huvides peaksid kõik sõidukijuhid olema täiesti teadlikud nii sõidu- ja puhkeaja eeskirjadest kui ka puhkerajatiste kättesaadavusest. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid töötavad välja suunised, milles tutvustatakse käesolevat määrust selgel ja lihtsal viisil, antakse kasulikku teavet parkimisalade ja puhkerajatiste kohta ning rõhutatakse väsimuse vastu võitlemise tähtsust. [ME 348]
(2b) Liiklusohutuse huvides tuleks julgustada veoettevõtjaid looma ohutuskultuuri, mis hõlmab kõrgema juhtkonna poolt kehtestatud ohutusmeetmeid ja -menetlusi ning milles keskastme juhid näitavad üles pühendumust rakendada ohutuspoliitikat ja töötajad näitavad üles valmisolekut täita ohutuseeskirju. Selgelt tuleks keskenduda autoveo ohutuse küsimustele, nagu väsimus, vastutus, marsruudi kavandamine, tööaja korraldus, tulemustasu ja täpne ajastamine. [ME 349]
(3) Määruse (EÜ) nr 561/2006 järelhindamine kinnitas, et liidu sotsiaalõigusnormide ebajärjekindel ja ebatõhus täitmise tagamine tulenes peamiselt ebaselgetest eeskirjadest, ebarahuldavast ja ebavõrdsest kontrollivahendite kasutamisest ning ebapiisavast halduskoostööst liikmesriikide vahel, mis suurendas Euroopa siseturu killustatust. [ME 350]
(4) Selged, kohased ja ühtlaselt täidetud eeskirjad on olulised selliste poliitiliste sihtide saavutamiseks nagu juhtide töötingimuste parandamine ning eelkõige moonutamata ja ausa konkurentsi tagamine ettevõtjate vahel ja liiklusohutuse tagamine kõigi liiklejate jaoks. [ME 351]
(4a) Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste, näiteks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, et säilitada Euroopa Liidu konkurentsivõime või seda isegi suurendada. [ME 352]
(4b) Et tagada kogu Euroopa autoveosektoris võrdsed tingimused, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi rahvusvahelistel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes, mille mass on üle 2,4 tonni. [ME 353/rev]
(5) Vaheaegade kohta kehtivad eeskirjad osutusid mitme juhiga veo puhul ebasobivaks ja ebapraktiliseks. Seepärast on asjakohane kohandada vaheaegade registreerimise nõuet vastavalt sõidukijuhtide tegevusele mitme juhiga veo puhul.
(5a) Kaubavedu erineb reisijateveost olemuslikult. Bussijuhid puutuvad reisijatega tihedalt kokku ja neil peaks olema võimalik teha vaheaegu paindlikumalt, ilma sõiduaja pikendamise või puhkeperioodide ja vaheaegade lühendamiseta. [ME 354]
(6) Rahvusvahelisi kaugvedusid tegevad juhid veedavad pikki perioode kodust eemal. Praegu kehtivad nõuded regulaarse iganädalase puhkeperioodi kohta pikendavad kodust eemal veedetud aega asjatult. Seepärast on soovitav kohandada regulaarse iganädalase puhkeaja sätteid selliselt, et sõidukijuhid saaksid teha vedusid eeskirjade kohaselt ja jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajaks koju või enda poolt valitud kohta ning et kõik lühendatud iganädalased puhkeperioodid kompenseeritaks neile täielikult. Samuti on vaja ette näha, et ettevõtjad korraldaksid juhtide töö selliselt, et kodust eemal viibitavad perioodid ei oleks ülemäära pikad. Kui juht soovib veeta puhkeperioodi kodus, peaks veoettevõtja tagama juhile vahendid koju pöördumiseks. [ME 355]
(6a) Kui sõidukijuhi töö eeldab tööandja jaoks ka selliste toimingute tegemist, mis ei kuulu tema ametialaste sõidukijuhtimise ülesannete hulka, näiteks peale- ja mahalaadimine, parkimiskoha leidmine, sõiduki hooldamine, marsruudi ettevalmistamine jms, tuleks tema tööaja, piisava puhkeaja ja töötasu kindlaks määramisel võtta arvesse ka aega, mida ta vajab nende ülesannete täitmiseks. [ME 356]
(6b) Et kindlustada sõidukijuhtidele töötingimused peale- ja mahalaadimiskohtades, peaksid selliste rajatiste omanikud ja käitajad tagama juhtidele juurdepääsu sanitaarruumidele. [ME 357]
(6c) Tänu tehnika kiirele arengule töötatakse välja järjest keerukamaid autonoomseid sõidukijuhtimise süsteeme. Tulevikus võivad need süsteemid võimaldada sõidukeid kasutada mitmesugusel viisil, nii et nende manööverdamiseks ei kasutata juhti. See võib tuua kaasa uusi kasutusvõimalusi, näiteks veokikonvoid. Seetõttu on vaja kohandada kehtivaid õigusakte, sealhulgas sõidu- ja puhkeaegu käsitlevaid eeskirju, mille puhul on oluline saavutada edu kooskõlastamise töörühma (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) tasandil. Komisjon koostab hindamisaruande autonoomsete sõidukijuhtimise süsteemide kasutamise kohta liikmesriikides ja lisab sellele vajaduse korral õigusakti ettepaneku, et võtta arvesse autonoomsete sõidukijuhtimise tehnoloogiate kasulikkust. Õigusakti eesmärk on tagada liiklusohutus, võrdsed tingimused ja nõuetekohased töötingimused, võimaldades ELil olla uute uuenduslike tehnoloogiate ja tavade valdkonnas teerajaja. [ME 358]
(7) Liikmesriigid tõlgendavad ja rakendavad erinevalt iganädalase puhkeaja veetmise koha suhtes esitatud nõudeid. Seepärast on juhtide heade töötingimuste ja ohutuse tagamiseks asjakohane seda nõuet täpsustada, et juhtidele oleks kodust eemal veedetava iganädalase puhkeperioodi ajaks tagatud asjakohaneheatasemeline ja soolisi iseärasusi arvestav majutus või juhi valitud ja tööandja kinnimakstav muu majutus regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajaks, kui nad viibivad kodust eemal. Liikmesriikidel tuleks tagada piisavate, turvaliste ja juhtide vajadustele kohandatud parkimisalade olemasolu. [ME 359]
(7a) Spetsiaalsetel parkimisaladel peaks olema olemas kõik vajalik korralike puhketingimuste tagamiseks, st sanitaarruumid, toitlustus, turvameetmed jms. [ME 360]
(7b) Asjakohased puhkealad on sektoris sõidukijuhtide töötingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks hädavajalikud. Kuna veosektoris on kabiinis puhkamine tavapärane ja teatavatel juhtudel soovitav mugavuse ja sobivuse pärast, tuleks sõidukijuhtidel lubada puhata oma sõidukis, kui selles on sobiv magamisase. Seepärast ei tohiks liikmesriigid ebaproportsionaalselt piirata ega takistada spetsiaalsete parkimisalade loomist. [ME 361]
(7c) Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) läbivaadatud suunistes on ette nähtud parkimisala rajamine kiirtee äärde ligikaudu iga 100 km järel, et tagada ärieesmärgil maanteekasutajatele piisavalt ohutud ja turvalised parklakohad, ning seepärast tuleks julgustada liikmesriike rakendama TEN‑T suuniseid ning piisavalt toetama turvaliste ja sobivalt kohandatud parkimisalade rajamist ja neisse investeerima. [ME 362]
(7d) Et tagada kvaliteetsed ja taskukohased puhkealad, peaksid komisjon ja liikmesriigid soodustama sotsiaalsete, äri-, avaliku sektori ja muude ettevõtete asutamist spetsiaalsete parkimisalade käitamiseks. [ME 363]
(8) Juhtidel tuleb sageli ette ettenägematuid asjaolusid, mille tõttu nad ei jõua iganädalase puhkeaja jaoks ettenähtud sihtkohta ilma liidu eeskirju rikkumata. On soovitav lihtsustada selliste olukordadega toimetulemist juhtide jaoks ja anda neile võimalus jõuda iganädalase puhkeaja sihtkohta ilma maksimaalse sõiduaja nõudeid rikkumata.
(8a) Paljud ELi piires toimuvad autoveod sisaldavad parvlaeva või rongiga läbitavaid teekonnalõike. Seepärast tuleks kehtestada selged ja asjakohased eeskirjad puhkeperioodide ja vaheaegade kohta sellistel vedudel. [ME 364]
(9) Eeskirjade erineva täitmise vähendamiseks ja ärahoidmiseks ning, et veelgi parandada piirülese täitmise tagamise tõhusust ja tulemuslikkust, on oluline kehtestada selged eeskirjad liikmesriikidevaheliseks korrapäraseks halduskoostööks.
(9a) Eeskirjade tulemusliku täitmise tagamiseks on väga tähtis, et pädevad asutused suudaksid teedel kontrolli tehes teha kindlaks, et kontrollimise päeval ja sellele eelnenud 56 päeval on sõiduaegade ja puhkeperioodide nõuded täidetud. [ME 365]
(9b) Et eeskirjad oleksid selged, lihtsasti mõistetavad ja täidetavad, tuleb teave teha sõidukijuhtidele kättesaadavaks. See tuleks saavutada komisjonipoolse koordineerimise kaudu. Sõidukijuhid peaksid saama ka teavet puhkealade ja turvaliste parkimisalade kohta, et võimaldada teekonda paremini planeerida. Lisaks sellele tuleks komisjonipoolse koordineerimise kaudu luua tasuta vihjeliin, mis võimaldab teavitada kontrolliasutusi juhtidele põhjendamatu surve avaldamise juhtumitest, pettusest või ebaseaduslikust käitumisest. [ME 366]
(9c) Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 nõutakse, et liikmesriigid kasutaksid hea maine nõuete täitmise hindamiseks ühist rikkumiste klassifikatsiooni. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi reguleerivaid riigisiseseid eeskirju rakendatakse tulemuslikul, proportsionaalsel ja hoiataval viisil. Meetmeid tuleb võtta ka selleks, et tagada, et kõik liikmesriikide kohaldatavad karistused oleksid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed rikkumise raskusega. [ME 367]
(10) Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 561/2006 rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et selgitada kõnealuse määruse sätteid ja kehtestada ühine lähenemisviis sätete kohaldamise ja täitmise tagamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011(7).
(11) Sotsiaalõigusnormide täitmise tagamise kulutasuvuse parandamiseks tuleks täielikult ära kasutada praeguste ja tulevastearukate sõidumeerikute süsteemide võimalusikasutamine muuta rahvusvahelistel vedudel kohustuslikuks. Sel eesmärgil tuleks parandada sõidumeerikute funktsionaalsust, et võimaldada täpsemat positsioneerimist, eelkõige rahvusvaheliste vedude puhul. [ME 368]
(11a) Arvestades uue tehnoloogia kiiret arengut ja üleminekut digitehnoloogiale kogu liidu majanduses ning vajadust tagada rahvusvahelise autoveo sektori ettevõtjatele võrdsed tingimused, tuleb lühendada registreeritud sõidukitele aruka sõidumeeriku paigaldamiseks ette nähtud üleminekuaega. Arukas sõidumeerik aitab lihtsustada kontrollimist ja seega ka liikmesriikide ametiasutuste tööd. [ME 369]
(11b) Võttes arvesse nutitelefonide laialdast kasutamist ja nende funktsioonide pidevat arengut ning Galileo süsteemi kasutuselevõttu, mis pakub üha suuremaid võimalusi reaalajas lokaliseerimiseks, mida paljudes mobiiltelefonides juba kasutatakse, peaks komisjon uurima võimalust töötada välja ja sertifitseerida mobiilirakendus, mis pakub samu eeliseid kui arukas sõidumeerik ja millega seotud kulud on samad kui arukal sõidumeerikul. [ME 370]
(11c) Sõidukijuhtidele nõuetekohaste tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks tuleb rajada turvalised parkimisalad, nõuetekohased sanitaarruumid ja heatasemeline majutus või olemasolevaid moderniseerida. Liidus peaks olema piisav parkimisalade võrgustik. [ME 371]
(12) Seepärast tuleks vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014(8).
(12a) Tunnistab, et kaubavedu on reisijateveost erinev. Bussijuhid on oma reisijatega tihedas kontaktis ja neile tuleks käesoleva määruse raames anda sobivamad tingimused – ilma sõiduaja pikendamise või puhkeperioodide ja vaheaegade lühendamiseta. Seetõttu peaks komisjon hindama, kas selle sektori, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 esimese lõigu punktis 4 määratletud juhuvedude jaoks saab vastu võtta erieeskirjad, [ME 372]
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 561/2006 muudetakse järgmiselt.
-1) Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"
„-aa) rahvusvahelistes vedudes kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,4 tonni, või“. [ME 373]
"
-1a) Artikli 3 punkt aa asendatakse järgmisega:"
„aa) sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, või juhi tööandjaks olevas ettevõttes valmistatud käsitöötoodete kohaletoimetamiseks ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 150 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;“. [ME 374]
"
1) Artikli 3 punkt h asendatakse järgmisega:"
„h) kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega;“.
"
1a) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:"
„ha) kaubaveoks kasutatavate väikeste tarbesõidukitega, kui vedu ei toimu rendi või tasu eest, vedu toimub ettevõtte või sõidukijuhi enda kulul ning sõiduki juhtimine ei ole seda juhtiva isiku põhitegevus;“. [ME 375]
"
2) Artiklisse 4 lisatakse punkt r:"
„r) „mitteäriline vedu“ – mis tahes autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest või omal kulul ning mille eest ei saada tasu ja mis ei too kaasa tulu või käivet.“ [ME 376]
"
2a) Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:"
„ra)„kodu“ – sõidukijuhi registreeritud elukoht liikmesriigis.“ [ME 377]
"
2b) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Sõidukijuhi vanuse alampiir on 18 aastat.“ [ME 378]
"
3) Artikli 6 lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:"
„Vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 5 punkti b alapunktile iii registreerib juht muu tööna kõik artikli 4 punktis e nimetatud viisil veedetud ajad, samuti kogu sõiduaja sõidukis, mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel, mis jäävad väljapoole käesoleva määruse reguleerimisala, ning kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b määratletud valmisolekuajad. Need ajad tuleb kanda käsitsi salvestuslehele või väljatrükile või sisestada manuaalselt sõidumeerikusse.“
"
4) Artiklisse 7 lisatakse kolmas lõik:"
„Mitme juhiga veo puhul võib juht teha 45minutilise vaheaja teise juhi poolt juhitavas sõidukis, tingimusel et vaheaja võtnud juht ei abista samal ajal sõidukit juhtivat juhti.“
"
5) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„6. Iga nelja järjestikuse nädala jooksul peab juht võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid:
a)
neli regulaarset iganädalast puhkeperioodi või
b)
kaks vähemalt 45‑tunnist regulaarset iganädalast puhkeperioodi ja kaks vähemalt 24‑tunnist lühendatud iganädalast puhkeperioodi.
Punkti b puhul kompenseeritakse lühendatud iganädalased puhkeperioodid samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.“; [ME 379]
"
b) lõige 7 asendatakse järgmisega:"
„7. Puhkeperiood, mis võetakse kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, järgneb või eelneb vahetultvõetakse koos vähemalt 45‑tunnisele regulaarsele iganädalasele puhkeperioodile45‑tunnise regulaarse iganädalase puhkeperioodiga.“; [ME 381]
"
c) lisatakse lõiked 8a ja 8b:"
„8a. Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45‑tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või võtta sõidukis. NeedSõidukikabiini asemel tuleb need võtta sobivasheatasemelises ja soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on sõidukijuhile olemas asjakohased magamis-sanitaar- ja sanitaarruumid;magamisruumid. See majutus peab olema: [ME 382]
a)
kas tööandja poolt korraldatud ja makstud kohas või [ME 383 ei puuduta eestikeelset versiooni]
b)
juhi kodus või mõnes muus juhi poolt valitud eramajutuses. [ME 384]
8b. Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et enne iga kolmenelja järjestikuse nädala jooksulpikkuse perioodi lõppu saab juht veeta kodus või muus tema valitud kohas vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või ühe üle 45‑tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest. Kui juht veedab sellise puhkeperioodi mujal kui oma kodus, teavitab ta sellest veoettevõtjat kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne kõnealuse puhkeperioodi algust.Kui juht otsustab puhata kodus, peab veoettevõtja tagama talle koju tagasipöördumiseks vajalikud vahendid. Ettevõtja dokumenteerib, kuidas ta seda kohustust täidab, ning säilitab dokumendid oma ruumides, et need kontrolliasutuste taotlusel esitada. [ME 385]
Juht kinnitab, et regulaarne iganädalane puhkeperiood või üle 45‑tunnine iganädalane puhkeperiood, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, on veedetud juhi valitud kohas. Juhi kinnitavat avaldust hoitakse ettevõtja ruumides.“; [ME 386]
"
ca) lisatakse järgmine lõige:"
„9a. Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon, kas vastu saab võtta asjakohasemad reeglid sõidukijuhtidele, kes tegelevad reisijate juhuveoga, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 lõikes 4, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.“ [ME 380]
"
5a) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 8a
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] nende territooriumil olevate spetsiaalsete parkimisalade asukohtadest ning teatavad seejärel kõikidest muudatustest. Komisjon kannab kõik üldsusele juurdepääsetavad spetsiaalsed parkimisalad nimekirja, mis asub ühtsel ametlikul veebisaidil, mida ajakohastatakse korrapäraselt.
2. Iga parkimisala, millel on vähemalt 1. lisas sätestatud rajatised ja omadused ning mille komisjon on avaldanud vastavalt lõikele 2, võib oma sissekäigu juues viidata, et see on spetsiaalne parkimisala.
3. Liikmesriigid tagavad korrapärased pistelised kontrollid, et teha kindlaks parkimisala tingimuste vastavus lisas sätestatud spetsiaalse parkimisala kriteeriumidele.
4. Liikmesriigid uurivad kaebusi, mis käsitlevad selliste parkimisalade mittevastavust lisas sätestatud kriteeriumidele, mis tõendatult vastavad spetsiaalse parkimisala nõuetele.
5. Liikmesriigid soodustavad spetsiaalsete parkimisalade rajamist kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõike 2 punktiga c.
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sõidukijuhtidele sobivate puhkealade ja turvaliste parkimisalade kättesaadavuse kohta. Kõnealusele aruandele lisatakse määruse eelnõu, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud spetsiaalse parkimisala tõendamise normid ja menetlused. Aruannet ajakohastatakse igal aastal komisjoni poolt lõike 5 alusel kogutud teabe põhjal ja selles on loetletud kavandatavad meetmed, millega suurendatakse sõidukijuhtidele sobivate puhkerajatiste ja turvaliste parkimisalade arvu ning parandatakse nende kvaliteeti.“ [ME 387]
"
6) Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Erandina artiklist 8 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht katkestada regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamiskajutile või -kupeele, magamis- või lamamisasemele.“ [ME 388]
"
6a) Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:"
„1a. Lõikes 1 toodud erandit võib laiendada regulaarsele iganädalasele puhkeperioodile, kui parvlaevavedu kestab 12 tundi või enam. Nimetatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs magamiskajutile.“ [ME 389]
"
6b) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava lisatasu, ka preemiate ja palgalisa kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega, kauba kättetoimetamise kiirusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad soodustavad käesoleva määruse nõuete rikkumist.“ [ME 390]
"
7) Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõik:"
„Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatudsee ei vähenda liiklusohutust, võib juht teha erandi artikli 8 lõikest 2 ja artikli 8 lõike 6 teisest lõigustartikli 6 lõigetest 1 ja 2 pärast 30 minuti pikkust puhkust, et jõuda sobivasse majutuskohta, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 8a, et veeta seal oma ööpäevane võikahe tunni jooksul oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi regulaarne iganädalane puhkeperiood. Selle erandi kasutamisel ei tohi ületada ööpäevast või iganädalast sõiduaega ega lühendada ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi. Juht peab sellise erandi laadi ja põhjuse märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse hiljemalt sobivasse majutuskohta jõudmisel. See kuni kahetunnine periood kompenseeritakse samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna koos mis tahes puhkeperioodiga kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõpuks.“ [ME 391]
"
7a) Artikli 13 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:"
„d) sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 lõike 13 mõistes direktiivi 97/67/EÜ artikli 2 lõikes 6 määratletud postisaadetiste kohaletoimetamiseks.“ [ME 392]
"
7b) Artikli 13 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:"
„e) sõidukid, mis on käigus ainult saartel või riigi ülejäänud territooriumist eraldatud aladel, mille pindala ei ületa 2 300 km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriumiga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatud silla, koolme ega tunneli kaudu ega piirne mõne muu liikmesriigiga;“. [ME 393]
"
7c) Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"
„pa) sõidukid või autorongid, mille lubatud täismass ei ületa 44 tonni ja mida kasutab ehitusettevõtja ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus.“ [ME 394]
"
8) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Pakilistel juhtudel võivad liikmesriigid erandkorras teha ajutisi, mitte üle 30 päeva kestvaid erandeid, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja millest teatatakse viivitamata komisjonile.
See teave avaldatakse selleks ettenähtud avalikul veebisaidil, mida haldab komisjon ja mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes.“ [ME 395]
"
9) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 15
Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis a nimetatud sõidukite juhtide suhtes kohaldatakse riiklikke eeskirju, mis pakuvad lubatud sõiduaegade ja ettenähtud vaheaegade ning kohustuslike puhkeperioodide osas kohast kaitset. Liikmesriigid teavitavad komisjoni selliste juhtide suhtes kohaldatavatest asjakohastest riiklikest eeskirjadesttagavad sõidukijuhtide töötingimuste ning liiklusohutuse ja nõuete täitmise tagamise huvides parkimis- ja puhkealade olemasolu, mis on talvel lume- ja jäävabad, eelkõige Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ja/või äärealadel.“ [ME 396]
"
9a) Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:"
„3a. Aruandes hinnatakse autonoomsete sõidukijuhtimise süsteemide kasutamist liikmesriikides ja juhi võimalust märkida üles ajavahemikku, mille jooksul autonoomne sõidukijuhtimise süsteem on aktiveeritud, ning vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, sealhulgas vajalikud nõuded juhile nende andmete salvestamiseks arukasse sõidumeerikusse.“ [ME 397]
"
10) Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 sätete rikkumiste korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karitused peavad olema tõhusad,ja proportsionaalsed rikkumise raskusega, nagu on määratletudosutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ(9) III lisas, ning hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 rikkumine ei või kaasa tuua mitut sanktsiooni või menetlust. Liikmesriigid teavitavad artikli 29 teises lõigus nimetatud kuupäevaks komisjoni neist normidest ja meetmetest ja karistusnorme reguleerivatest sätetest artikli 29 teises lõigus nimetatud kuupäevaksning nende proportsionaalsuse hindamiseks riigi tasandil valitud meetodist ja kriteeriumitest. Liikmesriigid annavad viivitamata teada kõigist nendekõikidest neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon edastab omakorda teabe liikmesriikideleteavitab liikmesriike neist normidest ja meetmetest ning kõigist nende muudatustest.
See teave avaldatakse selleks ettenähtud avalikul veebisaidil, mida haldab komisjon ja mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes ning mis sisaldab üksikasjalikku teavet selliste ELi liikmesriikides kohaldatavate karistuste kohta.“ [ME 398]
"
11) Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Liikmesriigid teevad kooskõlas direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetega tihedat koostööd ning annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta vastastikust abi, et lihtsustada käesoleva määruse ühtset kohaldamist ja tulemuslikku täitmise tagamist.“;
"
b) lõikesse 2 lisatakse punkt c:"
„c) muu konkreetse teabe kohta, sealhulgas ettevõtja riskiastme kohta, millel võivad olla tagajärjed käesoleva määruse sätetele järgimisele.“;
"
c) lisatakse järgmised lõiked:"
„3a. Käesoleva määruse raames teabe vahetamiseks kasutavad liikmesriigid direktiivi 2006/22/EÜ artikli 7 kohaselt määratud ühendusesiseseid kontaktasutusi.
3b. Vastastikust halduskoostööd tehakse ja haldusabi antakse tasuta.“
"
12) Artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Lõikes 1 viidatud juhtudelKäesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon lõikes 1 viidatud juhtudel artikli 24 lõikes 2 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusaktid ühise lähenemisviisi kohta.“ [ME 399]
"
12a) Lisatakse järgmine lisa:"
„Parkimisaladele kehtivad miinimumnõuded
A osa. Teenindusrajatised
1)
Puhtad, töökorras ja regulaarselt kontrollitavad tualettruumid veekraanidega:
–
kuni 10 parklakoha puhul vähemalt üks tualettruum nelja tualetiga;
–
10 kuni 25 parklakoha puhul vähemalt üks tualettruum kaheksa tualetiga;
–
25 kuni 50 parklakoha puhul vähemalt kaks tualettruumi, kummaski 10 tualetti;
–
50 kuni 75 parklakoha puhul vähemalt kaks tualettruumi, kummaski 15 tualetti;
–
75 kuni 125 parklakoha puhul vähemalt neli tualettruumi, igaühes 15 tualetti;
–
üle 125 parklakoha puhul vähemalt kuus tualettruumi, igaühes 15 tualetti;
2)
puhtad, töökorras ja regulaarselt kontrollitavad duširuumid:
–
kuni 10 parklakoha puhul vähemalt üks duširuum kahe dušiga;
–
25 kuni 50 parklakoha puhul vähemalt kaks duširuumi, kummaski viis dušši;
–
50 kuni 75 parklakoha puhul vähemalt kaks duširuumi, kummaski 10 dušši;
–
75 kuni 125 parklakoha puhul vähemalt neli duširuumi, igaühes 12 dušši;
–
üle 125 parklakoha puhul vähemalt kuus duširuumi, igaühes 15 dušši;
3)
joogivee piisav kättesaadavus;
4)
sobivad toiduvalmistamisvõimalused, einela või restoran;
5)
kohapeal või lähiümbruses asuv kauplus, kus müüakse mitmesuguseid toidukaupu, jooke jne;
6)
piisav arv küllalt suuri prügikonteinereid;
7)
parkla läheduses asuv varjualune kaitseks vihma ja päikese eest;
8)
kättesaadav hädaolukorra lahendamise plaan või hädaolukordade juhtimine või töötajatele teadaolevad kontaktisikute andmed hädaolukorraks;
9)
piisav arv pinkidega piknikulaudu või muud sarnast varustust;
10)
spetsiaalne WiFi teenus;
11)
sularahaarveldusteta reserveerimis-, makse- ja arvesüsteem;
12)
vabade parklakohtade arvu teatamine nii kohapeal kui ka veebis;
13)
rajatistes on arvestatud sooliste iseärasustega.
B osa. Turvaelemendid
1)
Parkimisala on katkematult eraldatud selle ümbrusest, näiteks piirdeaia või muu tõkke abil, mis takistab juhuslikku sisenemist ja tahtlikku õigusvastast sisenemist või pidurdab sisenemist;
2)
parkimisalale pääsevad ainult veokiparkla kasutajad ja veokiparkla personal;
3)
paigaldatud on digitaalne salvestamine (vähemalt 25 kaadrit sekundis). Süsteem salvestab pidevalt või liikumise tuvastamise režiimis;
4)
sisetelevisioonisüsteem, mis suudab katta kogu piirdeaia ja tagab kogu piirdeaia juures või läheduses toimuva tegevuse selge salvestamise (sisetelevisiooniga salvestatu vaatamine);
5)
paiga järelevalve patrulli abil või muul viisil;
6)
kõikidest kuritegelikest vahejuhtumitest teatatakse veokiparkla personalile ja politseile. Võimaluse korral tuleb sõiduk jätta hoiule, oodates politsei juhiseid;
7)
alaliselt valgustatud sõidu- ja jalgteed;
8)
jalakäijate ohutus spetsiaalsetel parkimisaladel;
9)
parkimisala jälgitakse sobiva ja proportsionaalse turvakontrolliga;
10)
hädaabitelefonide numbrid on selgelt nähtavad.“ [ME 400]
"
Artikkel 2
Määrust (EL) nr 165/2014 muudetakse järgmiselt.
-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Käesolevas määruses sätestatakse kohustused ja nõuded seoses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamise, kasutamise, katsetamise ja kontrolliga, eesmärgiga kontrollida vastavust määrusele (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/15/EÜ(10) ja nõukogu direktiivile 92/6/EMÜ(11), määrusele (EÜ) nr 1072/2009, nõukogu direktiivile 92/106/EMÜ(12), direktiivile 96/71/EÜ ja direktiivile 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab töötajate lähetamist autoveosektoris) ning direktiivile, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.“ [ME 401]
"
-1a) Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:"
„ha) „arukas sõidumeerik“ – digitaalne sõidumeerik, mis kasutab satelliitnavigatsioonisüsteemil põhinevat positsioneerimisteenust, mille abil kooskõlas käesoleva määrusega määratakse automaatselt selle asukoht;“ [ME 402]
"
-1b) Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Hiljemalt(13)… [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse järgmistele sõidukitele arukas sõidumeerik:
a)
sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud analoogsõidumeerikuga,
b)
sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisas IB sätestatud nõuetele, mida kohaldati kuni 30. septembrini 2011, või
c)
sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisas IB sätestatud nõuetele, mida kohaldati kuni 1. oktoobrini 2011.“ [ME 403]
"
-1c) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:"
„4a. Hiljemalt … [neli aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse arukas sõidumeerik kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisale IB, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2012.“ [ME 404]
"
-1d) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:"
„4b. Hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse arukas sõidumeerik kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud aruka sõidumeerikuga, mis vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/799(14) IC lisale.“ [ME 405]
"
-1e) Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse kolmanda taande järele järgmine taane:"
„– olema piisava mälumahuga, et talletada kõik käesoleva määrusega nõutavad andmed;“. [ME 406]
"
-1f) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kontekstis töödeldakse isikuandmeid ainult käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 561/2006, direktiivi 2002/15/EÜ, nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ, nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ, määruse (EÜ) nr 1072/2009, direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab sõidukijuhtide lähetamist autovedudel) ning direktiivi, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris, nõuete järgimise kontrollimiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ ning määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud liikmesriigi järelevalveasutuse järelevalve all.“ [ME 407]
"
-1g) Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"
„2. Liikmesriigid tagavad eelkõige selle, et isikuandmeid kaitstakse muu kasutuse kui ainult rangelt käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006, direktiiviga 2002/15/EÜ, nõukogu direktiiviga 92/6/EMÜ, nõukogu direktiiviga 92/106/EMÜ, määrusega (EÜ) nr 1072/2009, direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab sõidukijuhtide lähetamist autovedudel) ning direktiiviga, millega seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kehtestatakse erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris, seotud kasutuse eest kooskõlas lõikega 1 seoses:“ [ME 408]
"
1) Artikli 8 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:"
„– iga kolme tunni summeeritud sõiduaja möödumine ja iga kord, kui sõiduk ületab riigipiiriliikmesriigi piiri; [ME 409]
–
iga kord, kui toimub sõiduki täis- või tühjakslaadimine;“. [ME 410]
"
1a) Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"
„Et kontrolliasutustel oleks nõuetele vastavust hõlpsam kontrollida, salvestab arukas sõidumeerik vastavalt määrusele (EÜ) nr 561/2006 ka selle, kas sõidukit on kasutatud kauba või reisijate veoks.“ [ME 411]
"
1b) Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"
„Alates … [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] esmakordselt registreeritud sõidukitele paigaldatakse sõidumeerik kooskõlas käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 esimese lõigu teise taandega ja artikli 8 lõike 1 teise lõiguga.“ [ME 412]
"
1c) Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Hiljemalt …[üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] varustavad liikmesriigid oma kontrolliasutused vajalikus ulatuses varajase avastamise kaugsideseadmetega, mis on vajalikud käesolevas artiklis osutatud andmevahetuse võimaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid jõustamisnõudeid ja strateegiaid. Kuni selle ajani võivad liikmesriigid ise otsustada, kas varustada oma kontrolliasutused selliste varajase avastamise kaugsideseadmetega.“ [ME 413/rev]
"
1d) Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Lõikes 1 osutatud side luuakse sõidumeerikuga ainult juhul, kui kontrolliasutuse seadmed seda nõuavad. Side peab andmete tervikluse ning salvestus- ja kontrolliseadmete autentimise tagamiseks olema turvaline. Edastatud andmetele on juurdepääs vaid artikli 7 lõikes 1 osutatud liidu õigusakte ja käesoleva määruse rikkumisi kontrollima volitatud kontrolliasutustel ning töökodadel, kui see on vajalik sõidumeerikute nõuetekohase toimimise kontrollimiseks.“ [ME 414]
"
1e) Artikli 11 lõik 1 asendatakse järgmisega:"
„Tagamaks sõidumeeriku vastavust käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele ja nõuetele, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted artiklite 8, 9 ja 10 ühetaoliseks kohaldamiseks, välja arvatud sellised sätted, mis näeksid ette sõidumeerikutega lisaandmete salvestamist.
Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sõiduki iga artikli 8 lõike 1 esimese lõigu teises taandes ja artikli 8 lõike 1 teises lõigus nimetatud piiriületuse registreerimise üksikasjalikud eeskirjad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“ [ME 415]
"
1f) Artikli 34 lõike 5 punkti b alapunkt iv asendatakse järgmisega:"
„iv) märgi all vaheajad, puhkus, põhipuhkus või haiguspuhkus; märgi all „parvlaev/rong“ lisaks märgile määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 9 nõutud puhkeperiood parvlaeval või rongis veedetud aja jooksul.“ [ME 416]
"
2) Artikli 34 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„7. Sobivasse peatuskohta jõudesKui sõidumeerik piiriületust automaatselt ei registreeri, sisestab juht digitaalsesse sõidumeerikusseesimeses võimalikus ja ligipääsetavas peatuskohas nende riikide tähised, kus ta alustas oma igapäevast tööaega ja kus ta selle lõpetas, ning samuti selle, kus ja millal ta ületas piiri. Pärast piiriületust uude riiki sisenemisel sisestatakse riigikood sõidumeerikusse viite BEGIN all. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.“ [ME 417]
"
2a) Artiklisse 34 lisatakse järgmine lõige:"
„7a. Sõidukijuhtidele pakutakse koolitust sõidumeeriku õige kasutamise kohta, et seadme võimalusi kasutataks täiel määral. Juht ei pea kandma koolituskulusid, vaid need peaks tasuma tema tööandja.“ [ME 418]
"
2b) Artiklisse 34 lisatakse järgmine lõige:"
„7b. Võimalikult paljudele kontrolliametnikele tuleks õpetada sõidumeerikute õiget lugemist ja jälgimist.“ [ME 419]
"
2c) Artikli 36 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:"
„i) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 56 päeval kasutatud salvestuslehed;“. [ME 420]
"
2d) Artikli 36 lõike 1 punkt iii asendatakse järgmisega:"
„iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.“ [ME 421]
"
2e) Artikli 36 lõike 2 punkti ii asendatakse järgmisega:"
„ii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;“. [ME 422]
"
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).
Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).
Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).
Eeldades, et maanteeveopakett jõustub 2019. aastal ja komisjoni arukaid sõidumeerikuid käsitleva rakendusakti 2. versioon jõustub 2019. või 2020. aastal (vt edaspidi artiklit 11), kohaldatakse seejärel moderniseerimisele järkjärgulist lähenemist.
Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega (COM(2017)0281 – C8‑0169/2017 – 2017/0123(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0281),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0169/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0204/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega
(1) Määruste (EÜ) nr 1071/2009(6) ja (EÜ) nr 1072/2009(7) rakendamisest saadud kogemused on näidanud, et kõnealustes määrustes sätestatud eeskirjad pakkusid mitme küsimuse puhul paranemisruumi.
(2) Seni, ja kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni. Nende ettevõtjate arv, kes tegelevad nii riigisisese kui ka rahvusvahelise veotegevusega, on suurenenud. Selle tulemusena on mitu liikmesriiki otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju. Kõnealune säte tuleks välja jätta, etEt vältida võimalikke seaduselünki ja tagada 2,4 kuni 3,5‑tonnise lubatud täismassiga (koos haagisega) mootorsõidukeid rahvusvahelisteks vedudeks kasutavas sektoris professionaalsemaks muutmise miinimumtase ühiseeskirjade kehtestamise teel ja seeläbi ühtlustada kõikide ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi, samas kui ettevõtja stabiilset ja tõhusat toimimist ning asjakohast finantssuutlikkust käsitlevad nõuded tuleks muuta kohustuslikukstuleks autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise nõudeid kohaldada kõikidele võrdselt, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust. Kuna käesolevat määrust kohaldatakse ainult ettevõtjate suhtes, kes veavad kaupu rendi või tasu eest, ei hõlma käesolev säte ettevõtjaid, kes teostavad vedusid omal kulul. [ME 110]
(2a) Oma mõjuhinnangus prognoosib komisjon ettevõtjate jaoks ajavahemikul 2020–2035 säästu vahemikus 2,7–5,2 miljardit eurot. [ME 111]
(3) Praegu on liikmesriikidel õigus seada tingimuseks, et autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks tuleb täita lisaks määruses (EÜ) nr 1071/2009 täpsustatud nõuetele täiendavad nõuded. See võimalus ei ole osutunud vajalikuks, et reageerida pakilistele vajadustele, ja on põhjustanud tegevusalale juurdepääsu suhtes erinevusi. Järelikult tuleks see tühistada.
(4) Tuleb tagada, etEt võidelda nn varifirmade nähtuse vastu ning tagada siseturul aus konkurents ja võrdsed tegutsemistingimused, on vaja selgemaid asutamiskriteeriume, intensiivsemat seiret ja jõustamist ning paremat koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtjad asuksidpeaksid asuma tegelikult ja jätkuvalt selles liikmesriigis ning juhiksidjuhtima sealt oma tegevusttransporditegevust ja teostama sisulist tegevust ka tegelikult sealt. Seepärast ja kogemusi arvestades on vaja täpsustada stabiilset ja tõhusat toimimist käsitlevaid sätteid ning neid rangemaks muuta, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust. [ME 112]
(5) Niivõrd kui juurdepääs autoveo-ettevõtja tegevusalale sõltub asjaomase ettevõtja heast mainest, on vaja selgitusi seoses inimestega, kelle tegevust tuleb arvesse võtta; haldusmenetlustega, mida tuleb järgida, ja ooteaegadega, mis on seotud parandusmeetmetega, kui veokorraldaja on hea maine kaotanud.
(6) Kuna riiklike maksueeskirjade rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada ausa konkurentsi tingimusi autoveoturul, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka.
(7) Kuna töötajate lähetamist ja kabotaaži käsitlevate liidu eeskirjade ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada autoveoturgu ja töötajate sotsiaalkaitset, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka. [ME 113]
(8) Arvestades seda, kui oluline on aus konkurents turul, tuleks kõnealuse küsimusega seotud liidu eeskirjade rikkumisi võtta arvesse veokorraldajate ja veoettevõtjate hea maine hindamisel. Komisjoni volitusi määratleda asjakohaste rikkumiste raskusaste tuleks vastavalt selgitada.
(9) Riikide pädevatel asutustel on olnud raskusi nende dokumentide kindlaksmääramisel, mida veoettevõtjad võivad oma finantssuutlikkuse tõendamiseks esitada, eelkõige raamatupidamise aastaaruannete puudumisel. Selgitada tuleks ka eeskirju, mis käsitlevad finantssuutlikkuse tõendamiseks nõutavaid tõendeid.
(10) Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevatel ettevõtjatel, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja kes tegelevad rahvusvahelise veotegevusega, peaks olema minimaalne finantssuutlikkus, millega tagatakse, et neil on olemas vahendid vedude stabiilseks ja pikaajaliseks korraldamiseks. Kuna aga asjaomasednende sõidukitega teostatavad veod on üldiselt piiratud suurusega, peaksid vastavad nõuded olema leebemad kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ettenähtust suurema massiga sõidukeid või autoronge. [ME 114]
(11) Riiklikes elektroonilistes registrites sisalduv teave veoettevõtjate kohta peaks olema võimalikult täielik ja ajakohane, et asjakohaste eeskirjade täitmise tagamise eest vastutavatel riiklikel asutustel oleks uuritavatest ettevõtjatest piisav ülevaade. Eelkõige peaks teave, mis käsitleb ettevõtjate käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbreid, nende palgatud töötajate arvu,ja nende riskiastet ja nende põhilist finantsteavet, võimaldama määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 sätteid ning muid asjakohaseid liidu õigusakte riigisiseselt ja piiriüleselt paremini jõustada. . Et anda täitevametnikele – sealhulgas neile, kes teevad teedel korraldatavaid kontrolle – kontrollitavatest veoettevõtjatest selge ja täielik ülevaade, peaks neil olema lisaks otsene ja reaalajas juurdepääs kogu asjaomasele teabele. Seetõttu peaksid riiklikud elektroonilised registrid olema tõeliselt koostalitlusvõimelised ja neis sisalduvatele andmetele peaks olema otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide kõikidel määratud täitevametnikel. Seepärast tuleks riiklikke elektroonilisi registreid käsitlevaid eeskirju vastavalt muuta. [ME 115]
(12) Määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas esitatud, igapäevase sõiduaja ületamisega seotud kõige raskemate rikkumiste määratlused ei ole vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006(8) sätestatud kehtiva asjakohase sättega. See vastuolu tekitab ebakindlust ja eri tavasid riikide ametiasutuste vahel ning põhjustab raskusi kõnealuste eeskirjade täitmise tagamisel. Seepärast tuleks seda määratlust selgitada, et tagada kahe määruse vaheline kooskõla.
(13) Vastuvõtvas liikmesriigis mitteresidendist vedajate poolt ajutiselt teostatavaid riigisiseseid vedusid („kabotaažveod“) käsitlevad eeskirjad peaksid olema selged, lihtsad ja nende täitmise tagamine kerge, säilitades samal ajal siiani saavutatud liberaliseerimise taseme. [ME 116]
(14) Tühisõitude vältimiseks peaksid konkreetsete piirangutega kabotaažveod olema lubatud vastuvõtvas liikmesriigis. Seepärast ning kontrollide lihtsustamiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks tuleks rahvusvahelistele vedudele järgnevate kabotaažvedude arvu piirang kaotada ning selliste vedude jaoks ettenähtud päevade arvu vähendada. [ME 117]
(14a) Et vältida kabotaažvedude süstemaatilist tegemist, mis võiks tekitada siseriiklikku turgu moonutava alalise või pideva tegevuse, tuleks kabotaažvedude jaoks ühes vastuvõtvas liikmesriigis ettenähtud perioodi lühendada. Lisaks sellele ei tohiks vedajatel lubada teha samas vastuvõtvas liikmesriigis teatava ajavahemiku jooksul uusi kabotaažvedusid enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo. Selle sättega ei piirata rahvusvaheliste vedude teostamist. [ME 118]
(15) Eeskirjade tulemuslik ja tõhus jõustamine on üks eeldusi siseturul ausa konkurentsi tagamiseks. Jõustamisvahendite edasine digiteerimine on vajalik selleks, et suurendada jõustamissuutlikkust, vähendada rahvusvaheliste veoettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, paremini jälgida suure riskiga veoettevõtjaid ning avastada pettusi. Et veodokumendid muutuksid paberivabaks, peaks tulevikus muutuma reegliks elektrooniliste dokumentide, eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohase elektroonilise saatelehe (eCMR) kasutamine. Selgitada tuleks, milliste vahendite abil saavad autoveo-ettevõtjad tõendada kabotaažvedusid käsitlevate eeskirjade täitmist. Selliste vahenditena tuleks käsitada elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis peaks lihtsustama asjakohaste tõendite esitamist ja nende käsitlemist pädevate asutuste poolt. Sel eesmärgil kasutatav formaat peaks tagama usaldusväärsuse ja autentsuse. Arvestades seda, et veo- ja logistikavaldkonnas kasutatakse üha rohkem tõhusat elektroonilist teabevahetust, on oluline tagada õigusraamistike sidusus ja sätted, mis käsitlevad haldusmenetluste lihtsustamist. [ME 119]
(15a) Aruka sõidumeeriku kiire kasutuselevõtt on väga tähtis, kuna see võimaldab teedel korraldatavaid kontrolle tegevatel täitevasutustel rikkumisi ja kõrvalekaldeid kiiremini ja tõhusamalt avastada, mis tooks kaasa käesoleva määruse parema jõustamise. [ME 120]
(16) Rahvusvahelist vedu käsitlevate eeskirjade sihtrühm on veoettevõtjad, keda nende poolt toime pandud rikkumiste tagajärjed mõjutavad. Selleks et vältida kuritarvitamisi ettevõtjate poolt, kes tellivad lepingulisi veoteenuseid autoveo-ettevõtjatelt, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused kaubasaatjatele jaka ekspediitoritele,juhuks, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millegapeatöövõtjatele ja alltöövõtjatele, kui nad teavad, et veoteenustega, mida nad tellivad, kaasnevad määruse (EÜ) nr 1072/2009 sätete rikkumised. Kui lepingulisi veoteenuseid tellivad ettevõtjad tellivad selliseid teenuseid madala riskiastmega veoettevõtjatelt, tuleks nende vastutust vähendada. [ME 121]
16a) Kavandatava Euroopa Tööjõuameti eesmärk on toetada ja hõlbustada riikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et saavutada asjakohase liidu õiguse mõjus jõustamine. Käesoleva määruse jõustamise toetamisel ja hõlbustamisel võib amet etendada olulist rolli, aidates edendada pädevate asutuste vahelist teabevahetust, toetades liikmesriike suutlikkuse suurendamisel töötajate vahetuse ja koolituse kaudu ning aidates liikmesriikidel korraldada kooskõlastatud kontrolle. See suurendaks liikmesriikide vastastikust usaldust, parandaks tulemuslikku koostööd pädevate asutuste vahel ja aitaks võidelda pettuse ning eeskirjade kuritarvitamise vastu. [ME 122]
(16b) Autoveoalast õigusloomet tuleks tugevdada, et tagada Rooma I määruse tulemuslik kohaldamine ja täitmise tagamine nii, et töölepingutes kajastuks töötajate tavapärane töötamise koht. Rooma I määrust täiendavad ja on sellega otseselt seotud määruse (EÜ) nr 1071/2009 põhieeskirjad, mis peaksid aitama võidelda varifirmade vastu ning tagama asjakohased tingimused ettevõtete asutamiseks. Kõnealuseid eeskirju tuleb tugevdada, et tagada töötajate õigused, kui nad töötavad ajutiselt väljaspool riiki, kus on nende tavapärane töökoht, ja aus konkurents veoettevõtjate vahel. [ME 123]
(17) Niivõrd kui käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatuse tase teatavates valdkondades, mida siiani pole liidu õigusega ühtlustatud, eelkõige kui see puudutab väikeste tarbesõidukitega teostavaid vedusid ja täitmise tagamise tavasid, ei suuda liikmesriigid selle eesmärke ehk konkurentsitingimuste ühtlustamist ja täitmise tagamise parandamist piisaval määral saavutada ning neid oleks seatud eesmärkide olemuse ja autovedude piiriülese olemuse tõttu parem saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(18) Selleks et võtta arvesse turumuutusi ja tehnika arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et parandada määruse (EÜ) nr 1071/2009 I, II ja III lisa; täiendada kõnealust määrust, koostades loetelu selliste raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni, ning muuta määruse (EÜ) nr 1072/2009 I, II ja III lisa. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes(9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(19) Määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1071/2009 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a jäetakse välja;asendatakse järgmisega:"
„a) kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 2,4 tonni;
aa)
kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 3,5 tonni, ja kes tegelevad ainult siseriiklike vedudega;“; [ME 124]
"
ii) punkt b asendatakse järgmisega:"
„b) ettevõtjate suhtes, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil või kelle põhitegevus ei ole sõitjate autovedu.
Igasugust autovedu, mille eest ei saada tasu ja mis ei anna sissetulekut,eesmärk ei ole tekitada juhile või teistele isikutele tulu, nagu inimeste veduteenuse osutamine heategevuslikul eesmärgil, või mis on ette nähtud üksnes isiklikuks kasutuseksalusel, tuleb käsitada üksnes mitteärilisel eesmärgil teostatava veona.“; [ME 125]
"
b) lisatakse lõige 6:"
„6. Artikli 3 lõike 1 punkte b ja d ning artikleid 4, 6, 8, 9, 14, 19 ja 21 ei kohaldata kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.
Liikmesriigid võivad siiski:
a)
nõuda, et kõnealused ettevõtjad kohaldaksid mõningaid või kõiki esimeses lõigus osutatud sätteid;
b)
vähendada esimeses lõigus osutatud piirmäära kõigi või mõnede autoveoliikide puhul.“ [ME 126]
"
2) Artikli 3 lõige 2 jäetakse välja.
3) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) punkt a asendatakse järgmisega:"
„a) omama ettevõtja tegevusega proportsionaalseid asjakohaseid ruume, kus on hoiul tema põhilised äridokumendidtal on võimalik pääseda juurde oma põhiliste äridokumentide kas elektroonilisel või mis tahes muul kujul originaalidele, eelkõige tema ärilepingud, raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, töölepingud,oma ärilepingutele, raamatupidamisdokumentidele, personalijuhtimisega seotud dokumentidele, töölepingutele, sotsiaalkindlustuse dokumentidele, kabotaaži, lähetamise ning sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendidsisaldavatele dokumentidele ning kõik muud dokumendidkõigile muudele dokumentidele, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist;“; [ME 127]
"
aa) lisatakse järgmine punkt:"
„aa) punktis b osutatud sõidukitega tehakse veolepingu raames asukohaliikmesriigis iga nelja nädala jooksul vähemalt üks kaupade peale- või mahalaadimine;“; [ME 128]
"
b) punkt c asendatakse järgmisega:"
„c) juhtima tõhusalt ja pidevalt oma haldus- ja äritegevust asjakohaste haldusvahenditevahendite abil selles liikmesriigis paiknevates punktis a osutatud ruumides;“; [ME 129]
"
c) lisatakse punkt d:"
„d) haldama tõhusalt ja pidevalt punktis b osutatud sõidukitega teostatavat vedu selles liikmesriigis paiknevate asjakohaste tehniliste vahendite abil;“; [ME 130]
"
d) lisatakse punkt e:"
„e) omama varasid ja värbama töötajaid proportsionaalselt ettevõtte tegevusega.“;
"
da) lisatakse punkt f:"
„f) omama selget seost teostatavate vedude ja asukohaliikmesriigi vahel, tegevuskeskust ja juurdepääsu piisavale arvule parkimiskohtadele, mida punktis b osutatud sõidukid saavad korrapäraselt kasutada;“; [ME 131]
"
db) lisatakse järgmine punkt g:"
„g) sõidukijuhte värbama ja palkama vastavalt asjaomases liikmesriigis töölepingute suhtes kohaldatavale õigusele;“; [ME 132]
"
dc) lisatakse järgmine punkt h:"
„h) tagama, et tegevuskoht on koht, kus või kust töötajad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 593/2008* ja/või lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga tavapäraselt oma tööd teostavad.
_______________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)(ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).“ [ME 133]
"
4) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) teine lõik asendatakse järgmisega:"
„Kui liikmesriigid teevad kindlaks, kas ettevõtja täidab nimetatud nõuet, võtavad nad arvesse ettevõtja, tema veokorraldajate, tegevdirektorite, partnerluse korral täisosanike, muude seaduslike esindajate ja liikmesriigi poolt määratavate asjakohaste isikute tegevust. Käesolevas artiklis viitamine süüdimõistmistele, karistustele või rikkumistele hõlmab ettevõtja enda, tema veokorraldajate, tegevdirektorite, partnerluse korral täisosanike, muude seaduslike esindajate ja liikmesriigi poolt määratud asjakohaste isikute süüdimõistmisi, karistusi või rikkumisi.“;
"
ii) kolmanda lõigu punkti a lisatakse alapunkt vii:"
„vii) maksuõigus.“;
"
iii) kolmanda lõigu punkti b lisatakse alapunktid xi ja, xii jaxiii:"
„xi) töötajate lähetamist;
xii)
lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust.;
xiii)
kabotaaži.“; [ME 134]
"
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Lõike 1 kolmanda lõigu punkti b kohaldamisel, kui veokorraldaja või veoettevõtja on ühes või enamas liikmesriigis süüdi mõistetud raskes kuriteos või talle on määratud karistus IV lisas esitatud liidu eeskirjade kõige raskemate rikkumiste eest, viib asukohaliikmesriigi pädev asutus asjakohaselt ja õigeaegselt läbi haldusmenetluse, mis vajaduse korral hõlmab asjaomase ettevõtja valduste kohapealset kontrolli.
Vastavalt olukorrale on veoettevõtja veokorraldajal või muudel seaduslikel esindajatel õigus esitada haldusmenetluse käigus omapoolseid märkusi ja selgitusi.
Haldusmenetluse käigus hindab pädev asutus seda, kas konkreetsete asjaolude tõttu kujutaks hea maine kaotamine endast antud juhul ebaproportsionaalset meedet. Selle hindamise puhul võtab pädev asutus arvesse lõike 1 kolmandas lõigus osutatud riiklike ja liidu eeskirjade raskete rikkumiste arvu, samuti IV lisas esitatud liidu eeskirjade kõige raskemate rikkumiste arvu, mille eest veokorraldaja või veoettevõtja on süüdi mõistetud või talle karistus määratud. Igat sellist järeldust tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja õigustada.
Kui pädev asutus leiab, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, otsustab ta, et asjaomase ettevõtja maine on jätkuvalt hea. Sellise otsuse põhjendused kantakse riiklikku registrisse. Selliste otsuste arv märgitakse artikli 26 lõikes 1 osutatud aruandesse.
Kui pädev asutus leiab, et hea maine kaotamine ei oleks ebaproportsionaalne, viib süüdimõistmine või karistus hea maine kaotamiseni.“;
"
c) lisatakse lõige 2a:"
„2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, koostades loetelu lõike 1 kolmanda lõigu punktis b osutatud liidu eeskirjade raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Liikmesriigid võtavad nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel.
Sel eesmärgil komisjon
a)
kehtestab kõige sagedamini esinevate rikkumiste kategooriad ja liigid;
b)
määratleb rikkumiste raskusastme vastavalt sellele, kui suur on nende poolt surma või tõsiste vigastuste põhjustamise oht javõi kui palju need võivad moonutada konkurentsi autoveoturul, sealhulgas halvendada veosektori töötajate töötingimusi; [ME 135]
c)
määrab kindlaks rikkumiste sageduse, mille ületamisel loetakse korduvad rikkumised raskemateks rikkumisteks, võttes arvesse veokorraldaja juhitud veotegevuses kasutatavate juhtide arvu.“
"
5) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõude täitmiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. Ettevõtja tõendab audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9 000 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 5 000 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ületab 3,5 tonni, ja 900 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Kaupade autoveo tegevusalal tegutsevad ettevõtjad, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, tõendavad audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et nende käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 1 800 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 900 eurot iga lisasõiduki kohta.“; [ME 136]
"
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus kinnitatud raamatupidamise aastaaruannete puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu pangatagatis; finantsasutuse väljastatud dokument, millega antakse ettevõtjale juurdepääs krediidilevõi kindlustus, sealhulgas kutsealane vastutuskindlustus ühelt või mitmelt pangalt või finantsasutuselt, sealhulgas kindlustusasutustelt, või muu siduv dokument, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses onannab ettevõtjale lõike 1 esimeses lõigus täpsustatud summadkindlaks määratud summade kohta solidaartagatise.“ [ME 137]
"
5a) Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega:"
„5. Liikmesriigid võivad toetada jätkuõpet I lisas loetletud ainevaldkondades iga kolme aasta järel, tagamaks et lõikes 1 osutatud isik või isikud on piisavalt kursis oma valdkonnas toimunud arengutega.“ [ME 138]
"
6) Artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega:"
„9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa muutmise kohta, et kohandada neid turumuutuste ja tehnika arenguga.“
"
7) Artikli 11 lõike 4 kolmas lõik jäetakse välja.
8) Artikli 12 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.asendatakse järgmisega:"
„Liikmesriigid kontrollivad vähemalt iga kolme aasta tagant, kas kõnealused ettevõtjad vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele.“ [ME 139]
"
9) Artikli 13 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"
„c) juhul kui finantssuutlikkuse nõue ei ole täidetud, ei tohi tähtaeg ületada kuut kuud, et näidata, et kõnealust nõuet täidetakse jälle pidevalt.“
"
10) Artikli 14 lõikele 1 lisatakse teine lõik:"
„Pädev asutus ei taasta veokorraldaja head mainet enne ühe aasta möödumist alates hea maine kaotamise kuupäevast.“
"
10a) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Juhul kui ja seni, kui ei ole võetud ühtegi parandusmeedet vastavalt siseriikliku õiguse asjaomastele sätetele, ei kehti sobimatuks kuulutatud veokorraldaja ametialase pädevuse tunnistus, millele on osutatud artikli 8 lõikes 8, mitte üheski liikmesriigis. Komisjon koostab loetelu parandusmeetmetest hea maine taastamiseks.“ [ME 140]
"
11) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
-ia) punkt c asendatakse järgmisega:"
„c) hea maine ja ametialase pädevuse nõuetele, mis on sätestatud artiklis 3, vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;“; [ME 141]
"
i) lisatakse punktid g, h, i ja j:"
„g) artikli 5 punkti b kohaselt ettevõtja käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbrid;
h)
töötajateviimase kalendriaasta jooksul ettevõtja juures töötanud inimeste arv; [ME 142]
i)
koguvara, kohustused, omakapital ja viimase kahe aasta käive;
j)
ettevõtja riskiaste vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 9.“;
"
ia) lisatakse punkt ja:"
„ja)viimase kuue kuu rahvusvaheliste autojuhtide töölepingud;“ [ME 143]
"
ii) teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:"
„Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e–j osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. [ME 144]
Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.“; [ME 145]
Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 14a kohaldamisel on punktis j osutatud andmed taotluse korral kättesaadavad kaubasaatjatele, ekspediitoritele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele.“; [ME 146]
"
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks et kõik andmed oleksid riiklikus elektroonilises registris ajakohastatud ja täpsed.“;
"
ba) lõige 5 asendatakse järgmisega:"
„5. Piiriülese jõustamise mõjususe suurendamiseks tagavad liikmesriigid, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/480 osutatud Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu kogu liidus omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et lõikes 2 osutatud andmed on kõikide liikmesriikide kõikidele pädevatele täitevasutustele ja kontrolliasutustele reaalajas otseselt juurdepääsetavad.“; [ME 147]
"
bb) lõige 6 asendatakse järgmisega:"
„6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühiseeskirjad ja neid ajakohastada, tagamaks, et riiklikud elektroonilised registrid on omavahel täielikult ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et mis tahes liikmesriigi pädeval asutusel või kontrolliasutusel on otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide riiklikele elektroonilistele registritele, nagu on sätestatud lõikes 5. Sellised ühiseeskirjad sisaldavad eeskirju, mis käsitlevad vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõimet, samuti erieeskirju, mis puudutavad andmetele juurdepääsu, andmete logisse salvestamist ja andmete järelevalvet.“; [ME 148]
"
c) lõige 7 jäetakse välja.
12) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 18
Liikmesriikidevaheline halduskoostöö
1. Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende riiklike kontaktpunktide nimed ja aadressid hiljemalt 31. detsembriks 2018. Komisjon koostab kõikide kontaktpunktide nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest kontaktpunktidega seotud muudatustest.Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd ning annavad kiiresti üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohast teavet, et hõlbustada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist. [ME 149]
1a. Lõike 1 kohaldamiseks rakendatakse käesolevas artiklis ettenähtud halduskoostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012* loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis võimaldab kõigil ettevõtjatel esitada andmeid oma emakeeles. [ME 150]
2. Liikmesriik, kes saab teate raske rikkumise kohta, millele on järgnenud süüdimõistev kohtuotsus või mille tõttu on määratud karistus teises liikmesriigis kahe viimase aasta jooksul, kannab selle rikkumise oma riiklikusse elektroonilisse registrisse.
3. Liikmesriigid vastavad teiste liikmesriikide kõikide pädevate asutuste teabenõudele ning teevad vajaduse korral kontrolle, inspekteerimisi ja uurimisi seoses artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõude täitmisega nende territooriumil asutatud autoveo-ettevõtjate poolt. Liikmesriikide pädevate asutuste teabenõuded peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Seepärast peavad teabenõuded sisaldama usaldusväärseid tõendeid artikli 3 lõike 1 punkti a võimaliku rikkumise kohta. [ME 151]
4. Kui teabenõude saanud liikmesriik leiab, et see ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest teabenõude esitanud liikmesriigile kümneviie tööpäeva jooksul. Teabenõude esitanud liikmesriik peab seda täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik teabenõude tagasi lükata. [ME 152]
5. Kui teabenõude täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune liikmesriik sellest koos põhjendustega teabenõude esitanud liikmesriigile kümneviie tööpäeva jooksul, esitades nõuetekohase põhjenduse selle keerukuse või võimatuse kohta. Asjaomased liikmesriigid peavadteevad omavahel arukoostööd, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus. Juhul kui komisjoni teavitatakse püsivatest probleemidest teabevahetusel või püsivast, ilma piisava põhjenduseta keeldumisest teavet anda, võib komisjon pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikidega võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. [ME 153]
6. Vastuseks lõike 3 alusel esitatud teabenõudele esitavad liikmesriigid nõutud teabe ning teevad nõutavad kontrollid, inspekteerimised ja uurimised kahekümneviieteistkümne tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on vastastikuselt kokku leppinud muu tähtaja või kui nad on teatanud teabenõude esitanud liikmesriigile, et see ei ole piisavalt põhjendatud, või lõigete 4 ja 5 kohasest raskusest või võimatusest, ja nimetatud raskustele ei ole lahendust leitud. [ME 154]
7. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikliga neile edastatud teavet kasutatakse üksnes küsimus(t)es, mille jaoks seda taotleti.
8. Vastastikust halduskoostööd tehakse ja haldusabi antakse tasuta.
9. Teabenõue ei takista pädevaid asutusi võtmast asjakohase siseriikliku või liidu õiguse sätete kohaselt meetmeid, et uurida ja ennetada käesoleva määruse väidetavaid rikkumisi.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).“
"
12a) Lisatakse artikkel 18a:"
„Artikkel 18a
Kaasnevad meetmed
1. Liikmesriigid võtavad kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada teabevahetust ametnike vahel, kes vastutavad liikmesriikidevahelise halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise ning käesolevas määruses sätestatud eeskirjade järgimise kontrollimise ja jõustamise eest.
2. Komisjon osutab tehnilist ja muud tuge, et halduskoostööd veel rohkem parandada ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust, edendades muu hulgas töötajate vahetust ja ühiseid koolitusprogramme ning töötades välja, hõlbustades ja edendades parimate tavadega seotud algatusi. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigusi eelarvemenetluses, võib komisjon kasutada olemasolevaid rahastamisvahendeid liikmesriikide suutlikkuse jätkuvaks arendamiseks ja halduskoostöö parandamiseks.
3. Liikmesriigid loovad vastastikuste eksperdihinnangute programmi, milles peavad osalema kõik pädevad täitevasutused, tagades nii kontrollivate kui ka kontrollitavate pädevate täitevasutuste asjakohase rotatsiooni. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest programmidest osana artiklis 26 osutatud iga kahe aasta järel esitatavast pädevate asutuste tegevusaruandest.“ [ME 155]
"
13) Artikkel 24 jäetakse välja.
14) Lisatakse artikkel 24a:"
„Artikkel 24a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 6 lõike 2 ja artikli 8 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
___________________
* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
"
15) Artikli 25 lõige 3 jäetakse välja.
16) Artiklile 26 lisatakse lõiked 3, 4 ja 5:"
„3. Liikmesriigid koostavad igal aastal aruande selliste mootorsõidukite või autorongide kasutamise kohtarahvusvahelistel vedudel kasutatavate ja nende territooriumil registreeritud mootorsõidukite kohta, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja edastavad selle komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juunil pärast aruandeperioodi lõppu. See aruanne sisaldab järgmist: [ME 156]
a)
nendele kaupade autoveo tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele antud lubade arv, kes kasutavad rahvusvahelisteks vedudeks ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni; [ME 157]
b)
selliste igal aastal liikmesriigis registreeritud, sõidukiterahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite arv, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni; [ME 158]
c)
selliste iga aasta 31. detsembri seisuga liikmesriigis registreeritud,sõidukite rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite koguarv, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni; [ME 159]
d)
kuni 3,5‑tonnisemootorsõidukite, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ning mootorsõidukite, mille lubatud täismassiga mootorsõidukite või autorongidetäismass on alla 2,4 tonni, hinnanguline osakaal kõikide liikmesriigis registreeritud sõidukite üldisest autoveoalasest tegevusest riigisiseste, rahvusvaheliste ja kabotaažvedude kaupa. [ME 160]
4. Komisjoni poolt lõike 3 alusel kogutud teabe ja lisatõendite põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol kasutatavate mootorsõidukite või autorongide koguarvu muutumise kohta, mille lubatud täismass ei ületakoos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta. [ME 161]
5. Igal aastal annavad liikmesriigid komisjonile aru nende poolt artikli 18 lõigete 3 ja 4 kohaselt esitatud teabenõuetest, teistelt liikmesriikidelt saadud vastustest ja meetmetest, mida nad on saadud teabe alusel võtnud.“ [ME 162]
"
16a) lisatakse lõige 5a:"
„5a. Komisjon esitab lõike 5 alusel kogutud teabele ja täiendavatele tõenditele tuginedes hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, mis käsitleb liikmesriikide halduskoostöö ulatust, kõiki sellega seonduvaid võimalikke puudusi ja võimalikke viise, kuidas koostööd parandada. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.“ [ME 163]
"
17) IV lisa punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:"
„b) maksimaalse igapäevase sõiduaja ületamine igapäevase tööperioodi jooksul 50 % võrra või rohkem.“
"
Artikkel 2
Määrust (EÜ) nr 1072/2009 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"
„Tühjade konteinerite või kaubaaluste vedu käsitatakse kaupade veona rendi või tasu eest kõikidel juhtudel, kui selle suhtes kohaldatakse veolepingut.“
"
1a) Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"
„Käesoleva määruse artikli 8 lõigetes 2 ja 2a osutatud tähtaegu kohaldatakse ka kaupade rahvusvahelise autoveo suhtes kombineeritud veo esimesele ja/või viimasele riigisisesele etapile, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 92/106/EMÜ.“ [ME 164]
"
1b) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. See transiitteekond jäetakse siiski töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja. Määrust ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.“ [ME 165]
"
1c) Lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:"
„c) veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega jääb alla 2,4 tonni;“ [ME 166]
"
2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) punkt 6 asendatakse järgmisega:"
„6) „kabotaažveod” – rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed veod, mida teostatakse vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt ja mis hõlmavad vedu alates kaupade pealevõtmisest ühes või mitmes laadimiskohas kuni nende kättetoimetamiseni ühte või mitmesse kättetoimetamiskohta vastavalt saatekirjale;“;
"
aa) Lisatakse järgmine punkt:"
„7a) „transiit“ – koormaga vedu sõidukiga läbi ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi, mille puhul lähte- ja sihtkoht ei ole neis liikmesriikides või kolmandates riikides.“ [ME 167]
"
3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
-a) Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"
„ba) kes teostab rahvusvahelist vedu sõidukitega, mis on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014* artiklis 3 ja II peatükis sätestatud aruka sõidumeerikuga.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“; [ME 168]
"
a) lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
„Komisjoni on õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmise kohta, et kohandada ühenduse litsentsi maksimaalset kehtivusaega turumuutustega.“;
"
b) lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:"
„Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.“
"
4) Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et kohandada seda tehnika arenguga.“
"
5) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Kui saabuva rahvusvahelise veoga teisest liikmesriigist või kolmandast riigist vastuvõtvasse liikmesriiki veetud veosed on kohale toimetatud, lubatakse lõikes 1 osutatud vedajal teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul sama sõiduki mootorsõidukiga kabotaažvedusid vastuvõtvas liikmesriigis või piirnevates liikmesriikides. Kabotaažveo raames toimuv viimane koorma mahalaadimine leiab aset viiekolme päeva jooksul alates saabuva rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis, mis peab olema sätestatud kohaldatavas veolepingus.“; [ME 169]
"
aa) Lisatakse järgmine lõige:"
„2a. Pärast lõikes 2 osutatud kolmepäevase ajavahemiku lõppemist ei ole vedajatel lubatud teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul selle autorongi mootorsõidukiga kabotaažvedusid samas vastuvõtvas liikmesriigis 60 tunni jooksul pärast naasmist vedaja asukohaliikmesriiki ja enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo.“; [ME 170]
"
b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Riigisisese autoveo teenuseid, mida vastuvõtvas liikmesriigis osutab mitteresidendist vedaja, käsitatakse käesoleva määrusega kooskõlas olevatena üksnes juhul, kui vedaja esitab selged tõendid eelneva rahvusvahelise veo kohta.“;
"
c) lisatakse lõige 4a:"
„4a. Lõikes 3 osutatud tõendid esitatakse või edastatakse vastuvõtva liikmesriigi volitatud kontrollametnikule nõudmisel ja teel toimuva kontrolli vältel. Need võib esitadaLiikmesriigid peavad aktsepteerima tõendeid, mis on esitatud või edastadaedastatud elektrooniliselt, kasutades muudetavat struktureeritud formaati, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohast elektroonilist saatelehte (nt eCMR).* Teel toimuva kontrolli jooksul on juhil lubatud võtta ühendust peakontori, veokorraldaja või muu isiku või üksusega, kes võib anda lõikes 3 osutatud tõendeid.“ [ME 171]
_________________
* Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohane elektrooniline saatekiri.“
"
5a) Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"
„ea) töötasu ja tasuline põhipuhkus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ* artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).“ [ME 172]
"
6) Artikli 10 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Komisjon tutvub olukorraga eelkõige asjakohaste andmete põhjal ja otsustab pärast konsulteerimist määruse (EL) nr 165/2014* artikli 42 lõike 1 kohaselt loodud komiteega ühe kuu jooksul alates liikmesriigi taotluse kättesaamisest, kas kaitsemeetmed on vajalikud või mitte, ning kui need on vajalikud, võtab need vastu.
________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“
"
7) Lisatakse artikkel 10a:"
„Artikkel 10a
KontrollidArukas täitmise tagamine [ME 173]
1. Liikmesriigid korraldavad kontrolle nii, et alates 1. jaanuarist 2020 kontrollitakse igal kalendriaastal vähemalt 2 % kõikidest Et jätkata käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil tehtud kabotaažvedudestkohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Alates 1. jaanuarist 2022 suurendavad nad seda protsenti vähemalt kuni 3 %‑ni. Selle protsendi suuruse arvutamisel võetakse aluseks kogukabotaažvedu liikmesriigis tonnkilomeetrites aastal t‑2 vastavalt Eurostati andmetele. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele. [ME 174]
1a. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ettenähtud kontrollid hõlmavad vajaduse korral kabotaažvedude kontrolli. [ME 175]
2. Liikmesriigid võtavad sihikule ettevõtjad, kelle puhul on olemas suurem risk, et nad rikuvad käesoleva peatüki sätteid, mida nende suhtes kohaldatakse. Sel eesmärgil käsitavad liikmesriigid riskiastme hindamise süsteemi raames, mille liikmesriigid on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artikli 9 alusel ning mida on laiendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009** artiklile 12, selliste rikkumiste riski iseseisva riskina.
2a. Lõike 2 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs asjaomasele teabele ja andmetele, mis on salvestatud, töödeldud või säilitatud määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt ning elektroonilistes veodokumentides, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohased elektroonilised saatelehed (eCMR). [ME 176]
2b. Liikmesriigid annavad juurdepääsu neile andmetele vaid käesolevas määruses kindlaks määratud õigusaktide rikkumisi kontrollima volitatud pädevatele asutustele. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõigi oma territooriumil asuvate pädevate asutuste kontaktandmed, kellele nad on otsustanud anda juurdepääsu nimetatud andmetele. Komisjon koostab hiljemalt […] kõigi pädevate asutuste nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teatavad viivitamatult kõigist selle nimekirja hilisematest muudatustest. [ME 177]
2c. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:
a)
niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;
b)
pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide lõikes;
c)
punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus eristatuna andmete kategooriate lõikes, kui see on asjakohane. [ME 178]
2d. Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni on vaja otstarbeks, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, tuleb need hävitada. [ME 179]
3. Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone kabotaažvedude kontrollimiseks teel, mis võivad kattuda kontrollidega, mis viiakse läbi vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 5. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi ametiasutused, kes vastutavad autoveoalaste eeskirjade täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009**** artikli 18 lõikele 1 määratud riiklikud kontaktpunktid vahetavad pärastLiikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud teeäärseid kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta. [ME 180]
______________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).“
"
8) Lisatakse artiklid 14a ja 14b:"
„Artikkel 14a
Vastutus
Liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele II ja III peatüki mittejärgimise eest, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millegateavad või peaksid eeldatavalt teadma, et nende tellitavate veoteenustega kaasnevad käesoleva määruse rikkumised.
Kui kaubasaatjad, ekspediitorid, peatöövõtjad ja alltöövõtjad tellivad veoteenuseid direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud madala riskiastmega veoettevõtjatelt, ei karistata neid rikkumiste eest, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et nad olid rikkumistest teadlikud. [ME 181]
Artikkel 14b
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõigete 2 ja 4 ning artikli 5 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
___________________
* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
"
9) Artikkel 15 jäetakse välja.
10) Artikkel 17 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 17
Aruandlus
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks nende vedajate arvu, kes on eelneva aasta 31. detsembri seisuga ühenduse tegevuslubade omanikud, ja kinnitatud ärakirjade arvu, mis vastab kõnealusel kuupäeval veonduses kasutatavate sõidukite arvule.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal välja antud juhitunnistuste arvu ja juhitunnistuste koguarvu eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma artikli 10a kohaselt vastu võetud jõustamise strateegia. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal vastavalt artiklile 10a tehtud kabotaažvedudejõustamistoimingud, sealhulgas vajaduse korral tehtud kontrollide arvu. See teave sisaldab kontrollitud sõidukite arvu ja kontrollitud tonnkilomeetrite arvu. [ME 182]
3a. Komisjon koostab 2022. aasta lõpuks aruande liidu autoveoturu kohta. Kõnealune aruanne sisaldab turuolukorra analüüsi, sealhulgas hinnangut kontrollide tõhususele, ja analüüsi töötingimuste arengu kohta kutsealal.“ [ME 183]
"
Artikkel 3
Läbivaatamine
1. Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist ja eelkõige määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklit 8 muutva artikli 2 mõju … [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjoni aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik.
2. Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist analüüsib komisjon korrapäraselt käesolevat määrust ning esitab selle tulemuste aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [xx].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (COM(2017)0660 – C8-0394/2017 – 2017/0294(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0660),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0394/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0143/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 (COM(2018)0390 – C8‑0270/2018 – 2018/0210(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0390),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0270/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0176/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 [ME 1. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.]
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
(1) Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF). [ME 1. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.]Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), merestrateegia raamdirektiivi, liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisserakendamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja, sealhulgas mere bioloogiliste ressurssideelusressursside ja elupaikade kaitse, kestlik vesiviljelus, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendaminekasv, kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade jõukus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvaltkestlikult majandatud mered ja ookeanid. EMKVFist antav toetus peaks aitama vastata nii tootjate kui ka tarbijate vajadustele. [ME 276]
(1a) Euroopa Parlament toonitab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks kasvama 30 %‑ni. [ME 4]
(1b) Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi 2018. aasta ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on üldkehtivad põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud liidu poliitikavaldkonnad. Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel teerajajaks, ja pidas kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud. Seetõttu nõuab parlament kestliku arengu eesmärkide integreerimist kõigisse järgmise finantsraamistiku kohastesse liidu poliitikameetmetesse ja algatustesse. Lisaks kordab ta, et tugevam ja sihikindlam liit on võimalik vaid juhul, kui selleks eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid. Seepärast nõuab Euroopa Parlament, et jätkuvalt toetataks kehtivaid tegevuspoliitikaid, eelkõige selliseid aluslepingutes sätestatud liidu kauaaegseid poliitikavaldkondi nagu ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, kuna need toovad liidu kodanikele reaalset kasu. [ME 5]
(1c) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis rõhutati kalandussektori, merekeskkonna ja sinise majanduse sotsiaal-majanduslikku ja ökoloogilist tähtsust ning nende panust liidu kestlikku sõltumatusse toiduga varustamisel, pidades silmas, et need aitavad tagada Euroopa vesiviljeluse ja kalanduse kestlikkuse ja leevendada nende keskkonnamõju. Lisaks nõudis Euroopa Parlament, et säilitataks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames kalandusele eraldatavad summad ning et merendusküsimustele eraldatavaid assigneeringuid suurendataks vastavalt uutele kavandatavatele sinisesse majandusse sekkumistele. [ME 6]
(1d) Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta rõhutatakse, et liidu kaasava Euroopa eesmärkide täitmiseks tuleb võidelda diskrimineerimise vastu, mistõttu kõigis uue mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvates liidu algatustes ja poliitikavaldkondades tuleb ette näha rahaeraldised soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks. [ME 7]
(1e) EMKVF peaks lugema esmatähtsaks väikesemahulise kalapüügi toetamise, et leevendada sellele valdkonnale spetsiifilisi probleeme ning toetada nii asjaomaste kalavarude kestlikku majandamist kohalikul tasandil kui ka rannikukogukondade arengut. [ME 8]
(2) Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana, kellele äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume arvesse võttes kuuluvad maailma suurimad merealad, on liidust saanud ja maailma suuruselt viiendaviies mereandide tootjana vastutab liit suurel määraltootja ja tal on suur vastutus ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev ja ökoloogiliste võimaluste piires arenev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid. [ME 277]
(2a) Kestlik kalandus ning mere- ja magevee-vesiviljelus suurendavad oluliselt liidu toiduga kindlustatust, töökohtade loomist ja säilitamist maapiirkondades ning looduskeskkonna ja eelkõige elurikkuse kaitset. Kalandus- ja vesiviljelussektori toetamine ja arendamine peaks olema liidu järgmise kalanduspoliitika keskmes. [ME 10]
(3) Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] (edaspidi „ühissätete määrus“),(6) mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFiEMKVFi jagatult täidetava osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse toetuskõlbulikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised. Vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] tuleks fondide, sealhulgas EMKFiEMKVFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust kirjeldada partnerluslepingus.
(4) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] (edaspidi „finantsmäärus“),(7) ning nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Aluslepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.
(5) Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFigaEMKVFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega ning liikmesriikide ja piirkondade vahelist koostoimet. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) … [määrus InvestEU kohta](8). [ME 11]
(6) EMKFistEMKVFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsipüüdes suurendada kalapüügist saadavat tulu, edendada sektoris töökohti, millega kaasnevad õigused, tagada tootjatele õiglasi hindu, suurendada kalapüügist saadavat lisaväärtust ning toetada väärtusahelas kalapüügile eelnevaid ja järgnevaid tegevusi. Toetusel peaks olema konkreetne Euroopa lisaväärtus. [ME 12]
(7) Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise prognoositudreeglite eiramise riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist. [ME 13]
(8) Määruses (EL) …(9) sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFiEMKVFieelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 euroteelarvet tuleks suurendada aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes vähemalt 10%. EMKFi Selle vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 00087% eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 00013% eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks aastate 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi osakaaludele aastatel 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, mere- ja rannikualade elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning teadmiste kogumiseks, samas kui püügitegevuse erakorraliseksalaliseks ja ajutiseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamisekslaevadesse investeerimiseks ettenähtud summasid tuleks piirata. [ME 14]
(8a) Vesiviljelussektori tähtsuse tõttu peaksid sellele ja eelkõige magevee-vesiviljelusele eraldatud liidu rahalised vahendid jääma praeguse eelarveperioodiga võrdsele tasemele. [ME 15]
(9) Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. VajadusVajaduse tõttu täita CO2‑heitega seotud eesmärgid,Pariisi kokkuleppe CO2-heite sihteesmärgid tuleks kliimameetmetele kulutada vähemalt 30 % liidu eelarvest. Samuti tuleb suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge, milline majandus areneb ökoloogiliste võimaluste piires ning on olnud ja peab jätkuvalt olema oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu (näiteks laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd). Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ningja EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutamavõiks kasutada uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEUnäiteks InvestEUd. [ME 16]
(9a) Pikaajalist kestlikkust ohustavate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks peaksid investeeringud sinisesse majandusse tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Investeeringute keskkonnamõju hindamiseks vajaliku teabe või oskusteabe puudumise korral peaksid nii avalik kui ka erasektor järgima ettevaatuspõhimõtet, et mitte teha midagi, millel võiks olla kahjulik mõju. [ME 17]
(10) EMKFEMKVFpeaks tuginema neljaleviiele prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressurssidesealhulgas mere elusressursside kaitsmise edendamine; säästva vesiviljeluse kindlustamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljelusekalandus- ja turgudevesiviljelusturu ja töötleva tööstuse kaudu; säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ning ranniku- ja jõukate rannikukogukondade soodustaminesisemaakogukondade jõukuse ja majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel. [ME 18]
(10a) Prioriteetide täpsustamiseks võiks loetleda liidu konkreetsed eesmärgid – see selgitaks, milleks fondi võib kasutada ja suurendaks fondi tõhusust. [ME 19]
(11) 2020. aasta järel peaks EMKFEMKVF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissättedühissätete määrus] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatudkuuluvad käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadegaprioriteetide alla. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks tuleb kehtestada üldine keeld investeerida püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld, koos teatavate põhjendatud eranditega. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega. [ME 20]
(12) ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena (14. eesmärk) ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamiselesellele eesmärgile ja rakendamiseleselle täitmisele. Selle raamesSellega seoses on liit kohustunud: edendama ökoloogiliste võimaluste piires arenevat säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise ökosüsteemipõhise käsitlusega, bioloogiliste ressursside kaitse eelkõige (arvestades liikide ja elupaikade tundlikkust merel toimuva inimtegevuse suhtes) elusressursside ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsustülepüüki ja ülepüükiliigset püügivõimsust; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikulesoodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügilekalapüüki ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Soovitud tulemust peaksid aitama saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevad läbirääkimised. Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüükisoodustavad ülepüüki ja laevastike liigset püügivõimsust.Liidu säästev kalandussektor ning mere- ja magevee-vesiviljelus toetavad olulisel määral ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. [ME 21]
(12a) Lisaks peaks EMKVF aitama kaasa teiste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eeskätt võetakse käesolevas määruses arvesse järgmisi kestliku arengu eesmärke:
–
1. eesmärk (kaotada vaesus): EMKVFi kaudu aidatakse parandada kõige kaitsetumate rannikukogukondade elutingimusi (eeskätt kogukonnad, kes sõltuvad kalavarudest, mida ohustavad ülepüük, üleilmsed muutused või keskkonnaprobleemid).
–
3. eesmärk (hea tervis ja heaolu): EMKVFi kaudu aidatakse võidelda rannikuvete saastamisega, mis põhjustab endeemilisi haigusi, ning tagada kalandus- ja vesiviljelussektorist pärineva toidu hea kvaliteet.
–
7. eesmärk (puhas energia): EMKVFi kaudu edendatakse taastuva mereenergia arendamist – selleks rahastatakse sinist majandust koostöös programmi „Euroopa horisont“ rahastavate fondidega ning tagatakse, et nimetatud areng aitab kaitsta merekeskkonda ja kalavarusid.
–
8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv): EMKVFi kaudu aidatakse koos Euroopa Sotsiaalfondiga kaasa sinise majanduse kui majanduskasvu soodustava teguri arendamisele. Lisaks tagatakse, et majanduskasv looks rannikukogukondadele inimväärseid töökohti. Ja veel aidatakse EMKVFi kaudu parandada kalurite töötingimusi.
–
12. eesmärk (vastutustundlik tarbimine ja tootmine): EMKVFi kaudu aidatakse edendada loodusvarade mõistlikku kasutamist ja piirata loodusvarade ja energiaressursside raiskamist.
(13) Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemiseArvestades kliimamuutuste leevendamise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja liikumisele üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 %mis näeb ette eraldada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele.Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid lubama EMKVFil aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kuid see ei tohi piirata ÜKP rahastamist, mis tuleb positiivselt ümber hinnata. Asjakohased meetmed, sealhulgas projektid, mille eesmärk on kaitsta ja taastada mererohuga kaetud alasid ja rannikuäärseid märgalasid kui olulisi CO2 sidujaid, selgitatakse välja EMKFiEMKVFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus. [ME 23]
(14) EMKFEMKVF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, mille juures tuleb ÜKP ja merestrateegia raamdirektiivi raames pöörata piisavalt tähelepanu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning järgida ELi keskkonnapoliitikat, sealhulgas veekvaliteedi norme, mis tagavad kalanduse väljavaateid parandava merekeskkonna kvaliteedi. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames. [ME 24]
(15) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)(10) artiklile 42 peaks EMKFiEMKVFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade ja asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielikust järgimisest. Liidu finantsabi tuleks anda ainult nendele ettevõtjatele ja liikmesriikidele, kes järgivad täielikult oma asjakohaseid õiguslikke kohustusi. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta. [ME 25]
(16) Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade täielikule järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissättedühissätete määrus] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad selliselekinnitavad sellist täitmata jätmiselejätmist, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu ajutiselt edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata. [ME 26]
(17) Viimasel paaril aastal on ÜKP raames palju ära tehtud kalavarude taastamiselvõetud meetmeid selleks, et viia kalavarud lähemale jätkusuutlikule tasemele, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamiselkasumlikkust ja mereökosüsteemide kaitselkaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide (sealhulgas õiguslik kohustus taastada ja hoida kõigi kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel) täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinidesmerepiirkondades, kus edusammudsaavutused on olnud tagasihoidlikumad, eeskätt kõige eraldatumates, näiteks äärepoolseimates piirkondades. [ME 27]
(17a) ELi toimimise lepingu artiklis 13 on sätestatud, et liidu kalanduspoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit. [ME 2]
(18) Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondaderanniku- ja saarekogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osasuur tähtsus väikesemahulisel rannapüügil, näiteks äärepoolseimates piirkondades. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast kalandussektoris jätkuvalt probleemi. Seepärast on tähtis, et EMKVF toetaks kalandussektori atraktiivsuse suurendamist, tagades sektoris kutseõppe ja noorte ametialase arengu. [ME 28]
(18a) Kutselises ja harrastuskalapüügis ning vesiviljeluses ühismajandamise mehhanismide rakendamine soodustab ÜKP eesmärkide saavutamist, sest selles osalevad otseselt kaasatud sidusrühmad, nagu haldusasutused, kalandus- ja vesiviljelussektor, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, ning otsuste tegemisel tuginetakse vastutuse õiglasele jagamisele ja paindlikule majandamisele, mis põhineb teadmistel, teabel ja otsesuhtlusel. EMKVF peaks toetama kõnealuste mehhanismide rakendamist kohalikul tasandil. [ME 29]
(19) EMKFi eesmärkEMKVF peaks olemaaitama kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutaminesaavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliseltpikemas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlik ning seda majandataksekorraldatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealasemääruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega, see aitab saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu saavutamise, toetab tervisliku toidu kättesaadavust ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidegatagab õiglased töötingimused. Sellega seoses tuleks eriti tunnustada ja toetada väikeste avameresaarte kalandust, et see tegevus säiliks ja need saared jõukamaks saaksid. [ME 30]
(20) EMKFistEMKVFistantava toetuse eesmärkantav toetus peaks olema saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüükaitama õigeaegselt täita õiguslikku kohustust taastada kõigi kalavarude populatsioonid sellisel biomassi tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja seda taset säilitada, ning kohustust minimeerida ja võimaluse korral kaotada kalapüügi negatiivsetjätkusuutmatu ja kahjulik mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning, vähese CO2‑heitega ja selektiivsust suurendavatesse püügiviisidesse ja -tehnikatesse. [ME 31]
(21) Lossimiskohustus on õiguslik kohustus ning ÜKP peamisi probleemeeesmärke. SeeTänu sellele on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnudlõpetatud keskkonna seisukohalt lubamatu tagasiheide ning saavutatud olulised muutused kalapüügiviisides, tuuesmis on mõnikord kaasa toonud märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFistpeaksid liikmesriigid kasutama EMKVFi, ettoetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule ja õigeaegsele rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse ning ajaliste ja ruumiliste selektiivsusmeetmete kohaldamine), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks. [ME 279]
(21a) Lossimiskohustuse täitmist tuleks jälgida võrdselt kõigi, nii suurte kui väikeste kalalaevade puhul ja kõigis liikmesriikides. [ME 33]
(22) Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, keskkonnakaitset, energiatõhusust, loomade heaolu ja püügi kvaliteeti ning toetada teatavaid tervishoiuga seotud küsimusi, võib EMKFistning toetada teatavaid tervishoiuga seotud küsimusi toetada EMKVFist innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemuselSelline toetus ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kalatekitada püügivõimsuse suurenemise või kalaparvede avastamise võimekuse paranemise ohtu, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute ja toetuste täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra. [ME 34]
(23) ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalapüügi kontroll. Seega tuleks EMKFistEMKVFist toetada eelarve jagatud täitmise puhul liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus“)(11). Konkreetset toetust EMKFistEMKVFist õigustavad kontrollimääruse läbivaatamisega ette nähtud teatavad kohustused, mis seonduvad järgmisega: kohustuslikud laevade liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid väikesemahulise rannapüügiga tegelevates laevades, kohustuslikud elektroonilised kaugseiresüsteemid ning kohustuslik mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise süsteem. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja koostööks rannikuvalveülesannete täitmisel.
(24) ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse Usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisel ilmnevaid probleemekogumise raskust ja kulusid,kulukust arvestades on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja, töötlemiseks ja vahetamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (edaspidi „andmete kogumise raammäärus“)(12) ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete, sealhulgas harrastuskalapüüki puudutavate andmete kogumisel ja, töötlemisel ja vahetamisel. [ME 35]
(25) EMKFistEMKVFist peaks toetama ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsesel kui ka kaudsel täitmisel, tehes seda teaduslike nõuannete andmise, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ningja rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksete abil ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raamesning tänu liidu suuremale pühendumisele ookeanide rahvusvahelisele haldamisele. [ME 36]
(26) Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFistEMKVFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentideslaevastikusegmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressurssidemere elusressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist EMKVFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentideslaevastikusegmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentidelaevastikusegmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega. [ME 37]
(26a) Säästva ja keskkonnasõbraliku, kalavarudele väiksemat survet avaldava kalanduse rajamiseks tuleks EMKVFist toetada (ka tasakaalustamata laevastikusegmentides) laevade moderniseerimist vähem energiamahukaks kas subsiidiumite või rahastamisvahendite kaudu. Lisaks peaks EMKVF võimaldama noortele kaluritele toetust töövahendite, sealhulgas enam kui 12 meetri pikkuste laevade muretsemiseks, välja arvatud tasakaalustamata laevastikusegmentides. [ME 38]
(26b) Kuna lossitud toodangu kvaliteedi ning ka töötajate ohutuse ja töötingimuste tagamisel on suur tähtsus kalasadamatel, lossimiskohtadel, ankrupaikadel ja oksjonihoonetel, tuleks lossitud toodete lisaväärtuse optimeerimiseks EMKVFi kaudu toetada eelkõige sadamataristu ja esmajärjekorras kalandustoodete turustamise moderniseerimist. [ME 39]
(27) Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võivad erakorralised asjaolud põhjustadavõib selle ajutine peatamine teha kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks peaks olema võimalik EMKFistEMKVFist toetada hüvitisehüvitiste maksmist püügitegevuse erakorraliseajutise peatamise eest, mis on tingitud teatavatest kaitsemeetmetest, nagu nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevatele püügivõimalustele ja tehnilised meetmed, erakorraliste meetmete rakendamisest,; säästva kalapüügi partnerluslepingupartnerluslepingute kohaldamise katkemisest või lepingute uuendamata jätmisest vääramatu jõu tõttu,; loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist; selliste olukordade näiteks on ka kalavarude ebatavaline suremus, püügi peatamine varude tervisliku seisundi tõttu, püügitegevuse ajal merel toimunud õnnetused ja ebasoodsad ilmastikunähtused. Toetust tuleks anda ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuse päeva jooksulviimase kahe aasta jooksul on asjaomase laeva majandustegevus olnud peatatud vähemalt 120 järjestikuseks päevaks ja kui peatamisest tulenevad majanduslikud kahjud moodustavad kindlaksmääratud ajavahemikus üle 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest. Sellise toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta angerjapüügi eripärasid. [ME 40]
(27a) Kaluritel ning mere- ja magevee-vesiviljelustootjatel peaks olema võimalus saada EMKVFist toetust kalandus- ja vesiviljelusturgudel tekkivate kriiside, loodusõnnetuste ja keskkonnajuhtumite korral. [ME 41]
(27b) Et toetada veeressursside positiivset arengut ja kalapüügi jätkamist väljaspool keeluaega, peaks EMKVF suutma toetada bioloogilisi hooaegu, kui need on teatavates liigi elutsükli otsustavates etappides kalavarude säästvaks majandamiseks vajalikud. [ME 306]
(27c) Euroopa Parlament rõhutab tungivat vajadust toetada palgahüvitusfondi loomist, millega kaetaks ajavahemikud, kui kalapüüki ei toimu, ja et selliseid perioode käsitletaks vanaduspensioni ja muude sotsiaalkindlustusõiguste arvestamisel tegeliku tööajana. Euroopa Parlament toetab ka miinimumpalga kehtestamist, mis oleks kooskõlas kohalike tavade, läbirääkimiste ja kollektiivlepingutega. [ME 307]
(28) Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFiEMKVFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgigaet soodustada ÜKP eesmärkidega kooskõlas olevaid säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus, mille puhul on vajalik tagada, et püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks, renoveerimiseks ja ümberklassifitseerimiseks ning laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks, ning noorte kalurite toetamiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed. [ME 42 ja ME 308]
(29) Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(13), peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest.Et säilitada liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate teatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõimet võrreldes liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas liit 1992. aastal meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Aastatel 2014–2020 kohaldatavad meetmed on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/2014(14). Tuleb jätkata meetmeid teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel liidu äärepoolseimates piirkondades tekkivate lisakulude hüvitamiseks, et hüvitis aitaks säilitada nimetatud piirkondade ettevõtjate majanduslikku elujõulisust. Arvestades äärepoolseimate piirkondade erinevaid turustamistingimusi, samuti saagikuse, varude ja turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ette nähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalapüügitooted, nende maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad. Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ette nähtud kogueraldise raames asjaomaste kalapüügitoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus tingimuste muutumise korral hüvituskavasid kohandada. Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab nõutaval määral katta äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest põhjustatud lisakulud. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks see summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul. [ME 43]
(29a) Äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügi sektori ellujäämise tagamiseks ning kooskõlas kestliku arengu eesmärgis nr 14 osutatud väikesaarte ja -territooriumite erikohtlemise põhimõttega peaks olema võimalik toetada EMKVFist ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt selliste äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade muretsemist ja uuendamist, mis lossivad kogu oma saagi nende piirkondade sadamates ja toetavad kohalikku kestlikku arengut – see aitaks parandada inimeste ohutust, täita ELi hügieeninõudeid, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suuremat keskkonnatõhusust. Sellisel kalalaevastiku uuendamisel ei tohi ületada kinnitatud püügivõimsuse ülemmäärasid ning see peab olema kooskõlas ÜKP eesmärkidega. EMKVFist peaks olema võimalik toetada selliseid seotud meetmeid nagu äärepoolseimates piirkondades väikesemahulise rannapüügi laevadele spetsialiseerunud väikeste laevatehaste ehitamine ja uuendamine, taristu muretsemine või uuendamine ning uuringud. [ME 44]
(29b) Vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile saarte erilise olukorra kohta (2015/3014(RSP)) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele „Saarte spetsiifilised probleemid“ (1229/2011), on põllumajandus, tõuaretus ja kalandus kohaliku saaremajanduse tähtis osa. Euroopa saarepiirkonnad kannatavad juurdepääsuraskuste (eeskätt VKEde puhul) ja toodete vähese mitmekesisuse tõttu ning neil on vaja strateegiat, mis aitaks ära kasutada kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite vahelist võimalikku sünergiat saarte ebasoodsate tingimuste tasakaalustamiseks ja nende majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu tõhustamiseks. Kuna ELi toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse saarte eripäraseid muutumatult ebasoodsaid looduslikke ja geograafilisi tingimusi, peab komisjon kehtestama ELi saarte strateegilise raamistiku, et ühendada vahendid, mis võivad avaldada olulist territoriaalset mõju. [ME 45]
(30) Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFistEMKVFist toetada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks EMKFistEMKVFist hüvitama kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi, eriti plastjäätmete kokkukogumisel merest ning toetama sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada merest kokkukogutud kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmedvastuvõtu- ja -rajatisedadustamisrajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv“)(15); kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist; Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (edaspidi „elupaikade direktiiv“)(16) kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, samuti kaitsta liike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (edaspidi „linnudirektiiv“)(17) kohaselt. Järgida tuleks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ(18); liidu asulareovee norme; ning liidu norme äärepoolseimates piirkondades mereelustiku kaitseks ja selle seisundi parandamiseks mõeldud statsionaarsete ja teisaldatavate rajatiste ehitamiseks, paigaldamiseks, moderniseerimiseks ning teaduslikuks ettevalmistamiseks ja hindamiseks. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKFEMKVF eelarve otsese täitmise raames edendama puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendama Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“(19). [ME 46]
(31) Kalapüük ja vesiviljelusÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sõnastati ühena 17st kestliku arengu eesmärgist (eesmärk nr 2) nälja kaotamine, toiduainetega kindlustatuse saavutamine ja toitumise parandamine. Liit on täielikult pühendunud sellele eesmärgile ja selle täitmisele. Seejuures toetavad kalapüük ja säästev vesiviljelus toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetegainimeste toitumist. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnesttarbitavatest kalandustoodetest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaseltOluline ülesanne on soodustada liidus toodetud kvaliteetsete ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesannekalandustoodete tarbimist, avaliku sektori asutuste (nt haiglad ja koolid) varustamist kohaliku väikesemahulise kalapüügi toodetega ning käivitada haridusasutustes koolitus- ja teavitusprogramme teemal, kui tähtis on süüa kohalikku kala. [ME 47]
(32) EMKFistEMKVFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhulToetust tuleks toetust anda siiski vaideelistatavalt rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemadning tagastamatu abina. [ME 48]
(33) Toiduga kindlustatus sõltub merekeskkonna kaitsest, kalavarude kestlikust majandamisest, tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tarbijate teavitamist. Selleks võib EMKFistEMKVFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)(20) eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada muu hulgas tootjaorganisatsioonide, sealhulgas kalanduskooperatiivide ja väiketootjate asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, reklaami- ja teavituskampaaniaid, uute turuväljundite edendamist, turu-uuringute korraldamist, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) säilitamist ja tugevdamist ning turuteabe arendamist ja levitamist. [ME 49 ja ME 280]
(33a) Liidu mereandidest valmistatud toodete kvaliteet ja mitmekesisus annab tootjatele konkurentsieelise, mis toetab oluliselt kultuuri- ja gastronoomiapärandit ning aitab ühildada ühelt poolt kultuuritraditsioonide säilitamist ja teiselt poolt uute teaduslike teadmiste arendamist ja kasutamist. Kodanikud ja tarbijad nõuavad üha enam geograafilisest päritolust tingitud erisustega ja kvaliteetseid tooteid. Seepärast saab EMKVFist toetada mereandidest valmistatud tooteid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012(21). Eelkõige saab toetada nimetatud määruses sätestatud kvaliteetsete geograafiliste tähiste tunnustamist ja registreerimist. Toetada saab ka kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavaid üksusi ning nende arendatavaid kvaliteedi tõstmise programme. Ja veel saab toetada nimetatud haldavate üksuste teostatavaid uuringuid, mis käsitlevad tooteid ning tootmisprotsesse ja -rajatisi. [ME 50]
(33b) Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta ning 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta, tuleks EMKVFist toetada teadusuuringuid ja andmete kogumist rändlindude mõju kohta vesiviljelussektorile ning asjaomastele liidu kalavarudele. [ME 51]
(33c) Kasvava vesiviljelussektori vajalikkust ja rändlindudest tingitud kalavarude olulist kadu silmas pidades peaks EMKVF sisaldama kuni Euroopa tasandi majandamiskava kehtestamiseni teatavat hüvitist selliste kadude eest. [ME 52]
(34) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFistEMKVFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharussesektorisse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust tuleksvõib anda tagastamatu abi, üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu. [ME 53]
(34a) Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKVFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas kaitseotstarbelist jahti ja tülikate, kalavarude kestlikku taset ohustavate looduslike liikide, eriti hüljeste ja kormoranide arvukuse reguleerimist. [ME 54]
(34b) Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKVFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas hüvitada liidu õigusaktidega kaitstud lindude ja imetajate, eriti hüljeste ja kormoranide tekitatud kahjusid. [ME 55]
(35) Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade, sh saarte ja äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja, biomajanduses ja biotehnoloogias (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused) ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikust arengust, mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal edendada kohalikku arengut ning uute, bioloogial põhinevate merendustoodete arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKFEMKVF peaks keskenduma konkreetselt säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu. [ME 56]
(35a) ÜKP määruse põhjenduse 3 kohaselt võib harrastuskalapüügil olla oluline mõju kalavarudele, mistõttu liikmesriigid peaksid tagama selle korraldamise ÜKP eesmärkidega kokkusobival viisil. Nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis harrastuskalapüügi olukorra kohta Euroopa Liidus (2017/2120(INI)), ei saa harrastuskalapüüki nõuetekohaselt korraldada ilma selle kohta regulaarselt usaldusväärseid andmeid kogumata. [ME 57]
(35b) Säästva sinise majanduse eesmärk on tagada kestlik tootmine ja tarbimine ning tõhus ressursikasutus koos mereökosüsteemide kaitse ja nende mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse, põhifunktsioonide ja olemusliku väärtuse säilitamisega. Selle aluseks on praeguse ja tulevaste põlvkondade pikaajaliste vajaduste hindamine. Ühtlasi tähendab see kaupadele ja teenustele õigete hindade määramist. [ME 58]
(35c) Vaja on toetusmeetmeid, millega soodustada sotsiaalset dialoogi ning kasutada EMKVFi selleks, et aidata koolitada merendus- ja kalandussektori jaoks kvalifitseeritud spetsialiste. Merendus- ja kalandussektori uuendamise olulisus ja innovatsiooni roll selles nõuab EMKVFi raames kutsealase koolituse ja kutseõppe jaoks ettenähtud eraldiste ümberhindamist. [ME 59]
(35d) Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et parandada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandustulemusi. Seepärast tuleks EMKVFist toetada nõuandeteenuseid, teadlaste ja kalurite vahelist koostööd, kutseõpet ja elukestvat õpet, ning ergutada teadmiste levitamist, aidata parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning edendada sotsiaaldialoogi. Selleks et tunnustada mittepalgalisest töötajast kalurite abikaasade ja elukaaslaste rolli kalurikogukondades, tuleks teatavatel tingimustel anda toetust ka nende ametialast arengut soodustava kutseõppe, pidevõppe, teadmiste levitamise ja suhtlusvõrgustike loomise jaoks. [ME 60]
(36) Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku-, saare- ja sisemaa kogukondadesisemaakogukondade ja nende majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFigaEMKVFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse. [ME 61]
(37) Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFistEMKVFist toetada säästvat ja ökoloogiliste võimaluste piires arenevat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonnamere- ja mageveekeskkonna seisundi ja varude kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkus ning andmete suuremulatuslikum jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu. [ME 62]
(38) Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKFEMKVF keskenduma säästvat, ökoloogiliste võimaluste piires arenevat ja heas seisundis merekeskkonda tugevdavat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi, merede ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavatpiisavalt tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklis 174 käsitletud äärepoolseimate piirkondade ja saarte eriolukorrale. [ME 63]
(39) 60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu, näiteks elurikkuse vähenemist põhjustavad liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus, naftaluure ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine maavarade merepõhjast kaevandamine, on piiriülesed, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline liit nõukogu otsuse 98/392/EC(22) alusel on, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevustinimtegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmneüleilmne üksmeel selles, et ookeanidele ja meredele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamaltmõjusamalt hallata. [ME 64]
(40) Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“(23). Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise liikumapanev ja juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada ning minimeerida selle mõju merekeskkonnale, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid. [ME 65]
(41) Rahvusvahelist ookeanide majandamist edendavad EMKFiEMKVFi meetmed peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, eeskirjade ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKFEMKVF peaks rahastama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, aga ka liidu seaduslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.
(42) Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja merendusjulgeolekut. Nende eesmärkide saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2014 vastu võetud tegevuskava, mis põhineb teabe jagamisel ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Seetõttu peaks EMKFEMKVF toetama mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise raames, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti peaks fond võimaldama asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas eelarve kaudse täitmise kaudu.
(43) Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostöös kõigi piirkondadega koostama ühe ühtse programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonnamerebasseini kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi kokkukogumist ja selle hulga vähendamist ning kliimamuutuste vastu võitlemist, nende leevendamist ja nendega kohanemist. [ME 66]
(43a) Majandamismeetmete tõhusa rakendamise tagamiseks piirkondlikul tasandil, dialoogi tõhustamiseks ja osalejate kaasamiseks peaksid liikmesriigid looma ühise majandamiskava, mis hõlmab nõuandekomisjone, kalurite organisatsioone ning pädevaid institutsioone ja asutusi. [ME 67]
(44) EMKFiEMKVFi toetuse abil liikmesriikides saavutatud tulemusi tuleks hinnata näitajate põhjal. Liikmesriigid peaksid aru andma kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest ning komisjon peaks koostama tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud iga-aastased tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed. Selleks tuleks kehtestada seire- ja hindamisraamistik.
(44a) Praeguse EMKVFi maksemenetlus on tunnistatud puudulikuks, sest neli aastat pärast kohaldamist on fondist kasutatud ainult 11 %. Menetlust tuleks parandada, et kiirendada maksete tegemist toetusesaajatele, eriti üksikisikutele ja perekondadele. [ME 68]
(45) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(24) punktide 22 ja 23 kohaselt peab EMKFiEMKVFi hindama konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EMKFiEMKVFi mõju kohta kohapeal.
(46) Komisjon peaks rakendama EMKFiEMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFileEMKVFile eraldatud rahalised vahendid peaksid ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud EMKFiEMKVFi prioriteetidega.
(46a) Komisjon peaks ka tagama piisavad vahendid ühiskonna teavitamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustegevusest ning kala ja mereandide mitmekesisema tarbimise kasulikkusest. [ME 69]
(47) Vastavalt määrusele (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(25), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(26), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(27) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(28) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimistheastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(29). Määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFiEMKVFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissättedühissätete määrus]. [ME 70]
(48) Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKFistEMKVFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissättedühissätete määrus]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFistEMKVFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679(30) sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju. [ME 71]
(49) Teatavate käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine seoses taotluste vastuvõetavuse kriteeriumidega; kaitsemeetmete rakendamise tingimuste kindlaksmääramine kalandustegevuse püsiva lõpetamisega seotud kuludega mitteseotud rahastamise vallas; äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamise kriteeriumide kindlaksmääramine; selliste liikmesriikidepoolse eeskirjade tõsise eiramise juhtude kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksete peatamist; kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumide ja kindla määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide kehtestamine; ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuri kindlaksmääramine; samuti I lisa muutmine. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte üleminekutingimuste kehtestamise kohta.
(50) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: rakenduskavade heakskiitmine ja muutmine, andmekogumise riiklike kavade heakskiitmine ja muutmine, maksete peatamine ja finantskorrektsioonide tegemine.
(51) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: andmekogumise riiklike töökavade esitamise menetlused, vorm ja ajakavad ning iga-aastaste tulemusaruannete esitamine,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDRAAMISTIK
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKFEMKVF). Selles on sätestatud EMKFiEMKVFi prioriteedid, ajavahemiku 2021–2027 eelarve, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise konkreetsed eeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] alusel EMKFiEMKVFi suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.
Artikkel 2
Geograafiline kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil elluviidavate toimingute suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 3
Mõisted
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
2) „ühine teabejagamiskeskkond” (CISE) – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest; [ME 72 ei puuduta eestikeelset versiooni]
3) „rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muudmuid nende ülesannetega seotud tegevusttegevusi; [ME 73]
4) „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ (EMODnet) – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;
5) „uurimuslik kalapüük“ – selliste varude püük, mida ei ole püütud või mida ei ole konkreetset liiki püügivahendiga või -tehnikaga püütud eelneva kümne aasta jooksul;
6) „kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;
6a) „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; [ME 74]
6b) „harrastuskalapüügi sektor“ – kõik harrastuskalapüügi segmendid ning nendest sõltuvad või nende loodud ettevõtted ja töökohad; [ME 75]
7) „kalapüük sisevetel“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel töönduslikul eesmärgil;
7a) „kaldakalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb tööndusliku kaldakalapüügiga; [ME 76]
8) „rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, eeskirju ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja eeskirjadepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine;
9) „merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;
10) „meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, vajaduse korral ennetada ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid , mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli ning liidu kaubandus- ja majandushuve;
11) „mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjakohased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;
12) „tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse või varustusse; [ME 77]
13) „merebasseinistrateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide teatava merebasseini või ühe või enama allbasseini ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon vajaduse korral koostöös asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide, nende piirkondade ja muude sidusrühmadega; [ME 78]
14) „väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006(31) artikli 2 lõikes 1, kaldakalapüük ja karpide korjamine; [ME 79]
14a) „äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise püügi laevastikud“ – väikesemahulise püügi laevastikud, mis tegutsevad igas riiklikus rakenduskavas määratletud äärepoolseimates piirkondades; [ME 80]
15) „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallasterannikualade ja siseveeteedegasiseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene ökoloogiliste võimaluste piires toimuv majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning, mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega ja mille eesmärk on tagada praeguse ja tulevaste põlvkondade ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik heaolu ning seejuures taastada ja säilitada mereökosüsteeme ning kaitsta ohustatud loodusvarasid;. [ME 81]
15a) „ühismajandamine“ – partnerluskokkulepe, mille raames valitsused, kohalikud ressursikasutajad (kalurid), välised esindajad (vabaühendused, teadusasutused) ning mõnikord ka muud kalandus- ja rannikuressursse kasutavad sidusrühmad (laevaomanikud, kalakaupmehed, krediidiasutused või laenuandjad, turismitööstus jne) jagavad kalavarude majandamist puudutavate otsuste tegemisel vastutust ja pädevust; [ME 82]
15b) „keskkonnajuhtum“ – looduse või inimese poolt tahtmatult põhjustatud nähtus, mille tagajärjeks on keskkonnaseisundi halvenemine. [ME 83]
Artikkel 4
Prioriteedid
EMKFigaEMKVFiga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete:
1) säästva kalapüügi janing mere bioloogiliste ressursside kaitsmise, taastamise ja säilitamise edendamine; [ME 291/rev]
1a) säästva vesiviljeluse edendamine; [ME 85]
2) liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva ja sotsiaalselt vastutustundliku vesiviljeluse, kalanduse ja turgude kaudu; [ME 291/rev]
3) säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustaminening ranniku-, saare- ja sisemaakogukondade jõukuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine; [ME 87]
4) rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.
EMKFistEMKVFist antava toetusega aidatakse saavutada ka liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. EMKFistEMKVFist antavat panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale. [ME 88]
Nimetatud eesmärkide taotlemine ei too kaasa püügivõimsuse suurenemist. [ME 281]
Artikkel 4a
Äärepoolseimad piirkonnad
Käesoleva määruse kõigi sätete puhul tuleb arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud spetsiifilisi piiranguid. [ME 89]
II PEATÜKK
Finantsraamistik
Artikkel 5
Eelarve
1. EMKFiEMKVFi rakendamise rahastamispakettrahastamispaketti aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000suurendatakse6 867 000 000 eurole 2018. aasta püsivhindades (7 739 000 000 eurot jooksevhindades). [ME 90]
2. II jaotise kohaselt EMKFileEMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel vastavalt määrusele (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] ja määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklile 63.
3. III jaotise kohaselt EMKFileEMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse kas otse komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 62 lõikele 1 või eelarve kaudse täitmise alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktile c.
Artikkel 6
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid
1. II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 5 311 000 00087 % EMKVFi rahastamispaketist [… eurot] jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga‑aastase jaotusega. [ME 91]
2. Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt:
a) 102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;
b) 82 000 000 eurot Kanaari saartele;
c) 131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile. [ME 92]
3. Artiklis 21 osutatud hüvitis ei ületa 50 % ühestki lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest. [ME 93]
4. Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses nende kontrolli- ja andmekogumisülesannetega vandmekogumisülesannete mahtu arvestades kohaldada äiksemat protsendimäära. Kui käesoleva määruse artiklite 19 ja 20 kohaselt kontrolliks ja andmete kogumiseks eraldatud assigneeringuid ära ei kasutata, võivad asjaomased liikmesriigid suunata vastavad summad kasutamiseks eelarve otsese täitmise korras liidu kalapüügi kontrollisüsteemi arendus- ja rakendustegevuseks, mille eest vastavalt käesoleva määruse artikli 40 punktile b vastutab Euroopa Kalanduskontrolli Amet. [ME 94]
4a. Vähemalt 25 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning mereteadmiste toetamiseks (artiklid 22 ja 27). [ME 283 ja ME 315]
4b. Vähemalt 10 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse laevameeskondade ohutuse ning töö- ja elutingimuste parandamiseks, koolituseks, sotsiaaldialoogiks ning kutseoskuste ja tööhõive edendamiseks. Seejuures ei või EMKVFi kaudu laevadel tehtavateks investeeringuteks antav liidu rahaline toetus ületada 60 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest. [ME 96]
5. EMKFistEMKVFist liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahaline toetus artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 18 osutatud toetusvaldkondadele ei tohi olla suurem järgmisest kahest ülemmäärast:
a) 6 000 000 eurot või
b) 10 %15 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest. [ME 97]
6. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklite 30–32 kohaselt võib EMKFistEMKVFist liikmesriigi algatusel toetada kõnealuse fondi tõhusa haldamise ja kasutamise tehnilist abi.
Artikkel 7
Finantsjaotus eelarve jagatud täitmisel
Artikli 6 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks kasutatavad vahendid ajavahemikul 2021–2027 on esitatud V lisas olevas tabelis.
Artikkel 8
Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid
1. III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 829 000 00013 % EMKVFi rahastamispaketist [… eurot] jooksevhindades. [ME 98]
2. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada EMKFiEMKVFi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
Eelkõige võib EMKFistEMKVFist toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse artikli 5 lõikes 1 osutatud EMKFiEMKVFi rahastamispaketi 1,7 % suurust piirmäära:
a) määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 29 osutatud tehniline abi käesoleva määruse rakendamiseks;
b) säästva kalapüügi partnerluskokkulepete koostamine, kontrollimine ja hindamine ning liidu osalemine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides;
c) kohalike tegevusrühmade Euroopa võrgustiku loomine.
3. EMKFistEMKVFist toetatakse käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe- ja teavitustegevuse kulusid.
III PEATÜKK
Programmitöö
Artikkel 9
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissättedühissätete määrus] artikli 16 kohaselt koostab iga liikmesriik artiklis 4 osutatud prioriteetide rakendamiseks ühe riikliku programmi või piirkondlikud rakenduskavad. [ME 99]
2. II jaotise kohaselt antav toetus korraldatakse vastavalt II lisas sätestatud toetusvaldkondadele.
3. Lisaks määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 17 nimetatud osadele peab programm sisaldama järgmist:
a) olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning programmiga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine;
b) artiklis 15 osutatud väikesemahulise rannapüügi tegevuskava;
c) vajaduse korral artiklis 4artiklis 29 c osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad; [ME 100]
ca) vajaduse korral merebasseinide tegevuskavad karpide, kalanduse ja merendusega seotud küsimuste eest vastutavatele riiklikust madalama tasandi või piirkondliku tasandi ametiasutustele. [ME 101]
4. Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:
a) kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;
b) peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:
i) II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;
ii) artiklis 21 osutatud lisakulude hüvitamine;
iii) muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks. [ME 102]
5. Komisjon koostab pärast asjaomaste nõuandekomisjonide käest arvamuste saamist iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse Selliste analüüside puhul võetakse arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid. [ME 103]
6. Komisjon hindab programmi vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 18. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige järgmist:
a) programmi poolt artiklis 4 osutatud prioriteetidesse antava panuse maksimeerimine;
b) tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad iga-aastaselt aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;
ba) asjakohasel juhul vajadus laevastikke moderniseerida või uuendada; [ME 104]
c) vajaduse korral määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;
d) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;
da) kalanduse tootlikkust oluliselt kahjustavate invasiivsete liikide kontrolli all hoidmine; [ME 105]
db) uuenduslike selektiivsete püügivahendite uurimise ja kasutamise toetamine kogu liidus, muu hulgas vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 27; [ME 106]
e) värskeimad tõendid ühelt poolt keskkonnaprioriteetide ja teiselt poolt säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste vahelise tasakaalu kohta; [ME 107]
f) vajaduse korral lõikes 5 osutatud analüüsid;
g) kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikegakuidas kava aitab saavutada tasakaalu majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning mere- ja magevee-ökosüsteemide kaitse ja taastamise vahel; [ME 108]
h) programmi panus mereprügi kokkukogumisse ja selle hulga vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) … [millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses](32); [ME 109]
i) programmi panus võitlusse kliimamuutuste vastu, nende leevendamisse ja nendega kohanemisse, muu hulgas CO2‑heitkoguste vähendamisega tänu kütusesäästule; [ME 110]
ia) programmi panus ETR‑kalapüügi tõkestamisse. [ME 111]
7. Kui määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 18 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi heakskiitmiseks vastu rakendusaktid. Komisjon kiidab kavandatud programmi heaks tingimusel, et vajalik teave on esitatud.
8. Kui määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 19 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi muudatuste heakskiitmiseks vastu rakendusaktid.
Artikkel 10
Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö
III jaotist rakendatakse määruse (EL) … [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Tööprogrammides määratakse vajaduse korral kindlaks artiklis 47 osutatud segarahastamistoiminguteks reserveeritud kogusumma.
II JAOTIS
TOETUS EELARVE JAGATUD TÄITMISE RAAMES
I PEATÜKK
Toetuse üldpõhimõtted
Artikkel 11
Riigiabi
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109.
2. Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele ja mis jäävad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse.
3. Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis läheb kaugemale käesoleva määruse lõikes 2 osutatud makseid käsitlevatest sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel.
Artikkel 12
Taotluste vastuvõetavus
1. EMKFistEMKVFist toetuse saajataotleja esitatud taotlus ei ole lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane toetusesaajatoetuse taotleja: [ME 112]
a) on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008(33) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide raamistikus vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise; [ME 317]
b) on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33, või
c) on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ(34) artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse artikli 23 alusel. [ME 114]
2. Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viiekahe aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist. [ME 115]
3. Ilma et see piiraks rangemate riiklike eeskirjade kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole toetusesaaja esitatud taotlus lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et toetusesaaja on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371(35) artiklis 3 määratletud pettuse.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:
a) vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine, nii et need oleksid proportsionaalsed tõsise rikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning et nende pikkus oleks vähemalt üks aasta;
aa) tingimused, mille kohaselt võib rahastamiskõlbmatuse perioodi lühendada; [ME 116]
ab) nende tingimuste määratlus, mida tuleb täita pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist, ja antud abi tagasinõudmise kord nõuete täitmata jätmise korral, mis on astmeline vastavalt toime pandud rikkumise raskusele; [ME 117]
b) lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku algus- või lõppkuupäevad.
5. Liikmesriigid nõuavad, et EMKFileEMKVFile taotluse esitavad toetusesaajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõigetes 1 ja 3 loetletud kriteeriume. Liikmesriigid kontrollivad enne toimingule heakskiidu andmist avalduse tõelevastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus õigusrikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele.
Esimeses lõigus osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel oma riiklikus õigusrikkumiste registris sisalduva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 93.
5a. Liikmesriigid võivad kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku ka taotlustele, mille on esitanud siseveekogude kalurid, kes on toime pannud siseriiklike eeskirjades määratletud tõsiseid rikkumisi. [ME 118]
Artikkel 12a
Rahastamiskõlblikud tegevused
EMKVFist võib toetada erinevaid tegevusi, mille liikmesriigid on oma programmides kindlaks määranud, tingimusel et need on hõlmatud ühes või mitmes prioriteedis, mis on sätestatud käesolevas määruses. [ME 119]
Artikkel 13
Rahastamiskõlbmatud toimingud
Järgmised toimingud ei ole EMKFistEMKVFist toetuse saamiseks kõlblikud:
a) toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala, välja arvatud meeskonna töö- või elutingimuste või ohutuse parandamiseks, mis hõlmab laeva püstuvuse parandamist, või toote kvaliteeti, tingimusel et suurendamine jääb asjaomasele liikmesriigile eraldatud piiridesse, seadmata ohtu tasakaalu püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel, ja suurendamata asjaomase kalalaeva püügivõimet; [ME 120]
b) kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
c) kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatele riikidele, sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kõnealuste riikide partneritega;
d) püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
e) uurimuslik kalapüük;
f) ettevõtte omandi üleminek, välja arvatud ettevõtte üleminek noortele kaluritele või noortele vesiviljelustootjatele; [ME 121]
g) varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega või taasasustamisega, mis on seotud looduskeskkonna keskkonna- ja tootmistingimuste parandamise protsessiga; [ME 122]
h) uute sadamate,või uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud väikesed sadamad ja lossimiskohad kõrvalistes piirkondades, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, kaugetel saartel ning perifeersetes ja linnavälistes rannikupiirkondades; [ME 123]
i) turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju; [ME 124]
j) kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui need investeeringud toovad ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalsed kulud; [ME 125]
k) investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas. [ME 126]
ka) kalalaeva peamootori või abimootori asendamine või ajakohastamine, kui selle tulemusena võimsus kilovattides suureneb; [ME 127]
kb) geneetiliselt muundatud organismide tootmine, kui see võib kahjustada looduskeskkonda. [ME 128]
Artikkel 13a
Kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevuse toetamine
EMKVF võib toetada kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevust kooskõlas laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korraga, millele osutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 23, ja selle määruse II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiiridega. Eelkõige püüavad liikmesriigid optimeerida neile määratud püügivõimalusi, võttes arvesse oma laevastiku vajadusi, ilma et see suurendaks nende üldist püügivõimsust.[ME 323]
II PEATÜKK
Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja, mere bioloogiliste ressursside kaitsmise ja sotsiaal-majandusliku stabiilsuse edendamine [ME 129]
1. jagu
Üldtingimused
Artikkel 14
Toetuse üldine kohaldamisala
1. Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning tugevdatakse sotsiaaldialoogi osapoolte vahel. [ME 130]
2. Kui laeva jaoks antakse toetust käesoleva peatüki alusel, siis ei tohi seda laeva üle anda ega ümber registreerida väljaspool liitu vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava toimingu jaoks viimase makse tegemist.
3. Käesoleva peatüki kohast toetust kohaldatakse ka sisevetekalandusele, välja arvatud artiklid 15 ja 17.
2. jagu
Väikesemahuline rannapüük
Artikkel 15
Väikesemahulise rannapüügi tegevuskava
1. Liikmesriigid koostavad oma programmi osana ning nõuetekohases koostöös asjaomaste sektoritega väikesemahulise rannapüügi konkreetse tegevuskava, milles sätestatakse tulusa ja säästva väikesemahulise rannapüügi arendamise strateegia. See strateegia peab sisaldama vastavalt vajadusele järgmisi osi: [ME 131]
a) püügivõimsuse kohandamine ja haldamine;
b) selliste vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ning vähese CO2‑heitega püügiviiside edendamine, mis minimeerivad merekeskkonnale avaldatavat mõju;
c) sektori väärtusahela tugevdamine ja turustrateegiate edendamine, toetades kõiki mehhanisme, millega parandatakse esmamüügihindu, et tuua kasu kaluritele, suurendades tasu nende töö eest, ja edendatakse lisaväärtuse õiglast ja kohast jaotamist sektori väärtusahelas, vähendades vahendajate marginaale, tõstes hindu, mida makstakse tootjatele, ja piirates hindu, mida maksavad lõpptarbijad; [ME 311]
d) eelkõige noorte kalurite oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise edendamine; [ME 132]
e) tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal, kaldakalapüügil ning koorikloomade ja rannakarpide korjamisel, samuti maismaal otseselt kalapüügiga seotud tegevustes; [ME 133]
f) andmekogumis-, jälgitavus-, seire-, kontrolli- ja järelevalvenõuete parem täitmine;
g) osalemine mereruumi (sh merekaitsealad ja Natura 2000 alad) kaasavas haldamises;
h) tegevuse mitmekesistamine laiema säästva sinise majanduse raames;
i) kollektiivne korraldus ning osalemine otsuste tegemises ja nõuandemenetluses.
2. Tegevuskavas võetakse arvesse FAO vabatahtlikke suuniseid säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks ning vajaduse korral Vahemere üldise kalanduskomisjoni piirkondlikku tegevuskava väikesemahulise kalapüügi kohta.
3. Lõikes 1 osutatud strateegia rakendamise jälgimise eesmärgil kehtestatakse tegevuskavas konkreetsed vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mis on seotud artiklis 37 osutatud seire- ja hindamisraamistikus ette nähtud asjaomaste näitajatega.
3a. Selleks et vähendada abi taotlevate ettevõtjate halduskoormust, püüavad liikmesriigid kehtestada EMKVFi meetmete jaoks liidu ühtse lihtsustatud taotlusvormi. [ME 134]
1. EMKFEMKVF võib toetada järgmisi investeeringuid väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse, mis kuuluvad laevastiku segmenti, mille kohta on ilmnenud viimasest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle segmendi püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega:
a) esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vanune ja töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;
aa) laevade ümberklassifitseerimine, uuendamine ja ümberkujundamine, kui need on selgelt vananenud, mis võimaldab parandada kalapüügitingimusi ja pikendada merel veedetavat aega. [ME 312]
b) pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.
ba) laenude, kindlustuse ja rahastamisvahendite kättesaadavuse hõlbustamine; [ME 136]
2. Lõikes 1 osutatud laevad on seadmestatud kalapüügiks merel ning nende vanus jääb vahemikku 5–30 aastat. [ME 137]
3. Lõike 1 punktis b osutatud toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:
a) uuel või ajakohastatud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril;
b) pea- või abimootori asendamisest või ajakohastamisest tulenev püügivõimsus kilovattides on eemaldatud lõplikult liidu kalalaevastiku registrist;
c) liikmesriik on füüsiliselt kontrollinud kalalaeva mootorivõimsust, tagamaks et see ei ületa kalalaevatunnistustes kindlaks määratud võimsust.
4. Käesoleva artikli alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.
3. jagu
Konkreetsed toetusvaldkonnad
Artikkel 17
Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine
1. EMKFEMKVF võib toetada kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevust.
2. Kui Lõikes 1 osutatud toetust antaksevõib anda püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tuleb järgidajuhul kui järgitakse järgmisi tingimusi: [ME 139]
a) tegevuse peatamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;
aa) tegevuse peatamine toob kaasa püügivõimsuse alalise vähenemise, kuna saadud toetust ei investeerita uuesti laevastikku; [ME 140]
b) tegevuse peatamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse kasutusest ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP ja mitmeaastaste kavade eesmärke;
c) kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 12090 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmelkahel kalendriaastal; [ME 141]
d) samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6, ning
e) toetusesaaja ei või ühtki kalalaeva registreerida viie aasta jooksul pärast toetuse saamist.
Lõikes 1 osutatud toetust võivad kasutada ka kalurid, sealhulgas kalalaevade omanikud ja meeskonnaliikmed, kes on merel püügitegevuse püsiva lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 90 päeva aastas. Asjaomased kalurid lõpetavad täielikult kogu püügitegevuse. Sellise toetuse saajad peavad püügitegevuse täielikku lõpetamist tõendama pädevale asutusele. Kui kalurid alustavad taas püügitegevust vähem kui kahe aasta jooksul alates toetustaotluse esitamise kuupäevast, maksavad nad hüvitise pro rata temporis põhimõttel tagasi. [ME 143]
3. Lõikes 2 osutatud toetust kalandustegevuse püsivaks lõpetamiseks rakendatakse rahastamisena, mis ei ole seotud kuludega, vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktile a ja artiklile 89 ning selle aluseks on:käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine. [ME 144]
a) tingimuste täitmine vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile i ning [ME 145]
b) tulemuste saavutamine vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile ii. [ME 146]
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse punktis a osutatud tingimused, mis on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete rakendamisega. [ME 147]
4. Lõike 2 alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.
1. EMKFiEMKVFi toetust võib anda selleks, et hüvitada püügitegevuse erakorralistajutist peatamist, mille põhjuseks on: [ME 149]
a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmed, sealhulgas keeluajad ning välja arvatud lubatud kogupüük ja kvoodid, või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes; [ME 150]
b) komisjoni või liikmesriikide erakorralised meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklileartiklitele 12 ja 13; [ME 151]
c) säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine või pikendamata jätmine vääramatu jõu tõttu või [ME 152]
d) asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid, sealhulgas tervisega seotud põhjustel sulgemise või kalavarude ebatavalise suremuse juhud, merel toimunud õnnetused püügitegevuste ajal ja ebasoodsad ilmastikutingimused, sealhulgas pikaajalised ohtlikud mereolud, mis mõjutavad teatavat liiki kalapüüki. [ME 153]
Eraldiste või maksete tegemisel vastavalt käesolevale artiklile ei võeta arvesse kalapüügi pidevat hooajalist peatamist. [ME 154]
2. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes siis, kui:
a) asjaomase laeva töönduslik püügitegevuskalapüügitegevus peatatakse vähemalt 9030 järjestikuseks päevaks ning; [ME 155]
b) peatamisest tulenev majanduslik kahju on üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.
3. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda ainult:
a) selliste kalalaevade omanikele või kaldakaluritele, miskes on registreeritud aktiivse laevanaaktiivsena ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmelkahel kalendriaastal, või [ME 157]
b) kaluritele, kes on töötanud püügitegevuse erakorraliseajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmelkahel kalendriaastal. [ME 158]
Käesolevas lõikes olevat viidet merel oldud päevade arvule ei kohaldata angerjapüügile.
4. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2021–2027. [Eraldi hääletus]
5. Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorraliseajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist. [ME 159]
Artikkel 19
Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine
1. EMKFEMKVF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist.
2. Erandina artikli 13 punktist j võib lõikes 1 osutatud toetus hõlmata ka järgmist:
a) selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks ja inspekteerimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee kindlakstegemise süsteemi ja elektroonilise laevaettekannete süsteemi jaoks, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevadega, mille kogupikkus on alla 12 meetri; [ME 160]
b) selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks; [ME 161]
c) selliste seadmete ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks. [ME 162]
3. Lõikes 1 osutatud toetusega võib edendada artiklis 28 osutatud mereseiret ja artiklis 29 osutatud Euroopa koostööd rannavalveülesannete täitmisel.
4. Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
Artikkel 20
Andmete kogumine ja, töötlemine jalevitamine kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel [ME 163]
1. EMKFEMKVF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja, töötlemist, kasutamist ja levitamist kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, kaasa arvatud andmed harrastuskalapüügi kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel. [ME 164]
2. Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud riiklike töökavade esitamise kord, vorm ja ajakava. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada.
Artikkel 22
Merede ja, rannikualade ja mageveekogude bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ning taastamine [ME 166]
1. EMKFEMKVFvõib toetada merede ja, rannikualade ja mageveekogude, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid. Sel eesmärgil tuleks soodustada koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa satelliitprogrammidega, et koguda rohkem andmeid merereostusega seotud olukorra ning eriti plastijäätmete kohta vees.[ME 167]
2. Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata järgmist:
a) hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest, sealhulgas sargasso adru kogumise eest asjaomastes äärepoolseimates piirkondades; [ME 168]
b) investeeringud sadamatesse, et tagada sobivad vastuvõtu-, ladustamis- ja ringlussevõtuseadmed ja -rajatised kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatisedning määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud soovimatu saagi jaoks; [ME 169]
ba) püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest, keda kaitstakse direktiividega 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ, tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust; [ME 170]
bb) hüvitised säästva kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügivahendite kasutamise eest; [ME 171]
c) meetmed hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikele 1;
ca) meetmed mageveekeskkonna head keskkonnaseisundi saavutamiseks ja hoidmiseks; [ME 172]
cb) saastest puhastamise meetmed, eelkõige plastreostuse kõrvaldamiseks, liidu sadama-, ranniku- ja püügipiirkondades; [ME 173]
d) direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine;
e) Natura 2000 alade majandamine, taastamine ja seire kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;
f) liikide kaitse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega., ning kõikide liikide kaitse, mis on hõlmatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) ja/või kantud Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (IUCN) punasesse raamatusse; [ME 174]
fa) mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks mõeldud püsi- ja liikuvseadiste ehitamine, paigaldamine või moderniseerimine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine, ning äärepoolseimates piirkondades ankurdatud peibutuspüügivahendid, mis toetavad säästvat ja selektiivset kalapüüki; [ME 175]
fb) kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ; [ME 176]
fc) panuse andmine mere bioloogiliste ressursside paremasse haldamisse või kaitsmisse; [ME 177]
fd) kalavarude jätkusuutlikku taset ohustavate kahju tekitavate looduslike liikide majandamise või kaitsva küttimise toetamine; [ME 178]
fe) varude otsene taasasustamine kaitsemeetmena liidu õigusaktis; [ME 179]
ff) toetus andmete kogumiseks ja haldamiseks selliste võõrliikide esinemise kohta, mis võivad põhjustada bioloogilisele mitmekesisusele katastroofilist mõju; [ME 180]
fg) koolitused kaluritele, eelkõige selektiivsemate püügivahendite ja varustuse kasutamise kohta, et suurendada teadlikkust ja vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale. [ME 181]
2a. EMKVF võib rahastada artikli 22 lõike 2 punktides a ja b osutatud kahjusid ja investeeringuid 100 % ulatuses. [ME 182]
2b. Lõike 2 punktid e ja f hõlmavad vastavaid meetmeid kalakasvanduste ja põllumajandustootjate poolt. [ME 183]
Artikkel 22a
Teadusuuringud ja andmete kogumine rändlindude mõju kohta
1. EMKVFist võib mitmeaastaste riiklike strateegiakavade alusel toetada riiklike või piiriüleste uurimis- ja andmekogumisprojektide loomist eesmärgiga mõista paremini rändlindude mõju vesiviljelussektorile ja muudele olulistele liidu kalavarudele. Projektide tulemused tuleks avaldada varakult ja neis tuleks esitada soovitused parema majandamise kohta.
2. Riiklik uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht riiklikku või liidu tunnustatud asutust.
3. Piiriülene uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht asutust vähemalt kahest liikmesriigist. [ME 184]
Artikkel 22b
Uuendused
1. Selleks et stimuleerida kalanduses uuendusi, võib EMKVF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või võtta kasutusele uusi või oluliselt täiustatud tooteid ja varustust, uusi või täiustatud protsesse ja tehnikaid, uusi või täiustatud juhtimis- ja korraldussüsteeme, sealhulgas töötlemise ja turustamise tasandil, järk-järgult kaotada tagasiheidet ja kaaspüüki, võtta kasutusele uusi tehnilisi või organisatsioonilisi teadmisi, vähendada kalapüügi keskkonnamõju, sealhulgas täiustatud püügitehnika ja selektiivsete püügivahenditega, või saavutada mere elusressursside säästvam kasutamine ning kaitsealuste röövliikidega kooseksisteerimise võimalused.
2. Käesoleva artikli alusel rahastatavaid tegevusi algatavad individuaalsed ettevõtjad või tootjaorganisatsioonid ja nende ühendused.
3. Liikmesriik avalikustab käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused. [ME 185]
1. EMKFEMKVF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse (mere- ja mageveekogude-, sh suletud mahutite ja vee taaskasutamisega suletud vesiviljeluse) edendamist ning vesiviljelustootmise suurendamist, võttes arvesse ökoloogilist taluvusvõimet. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/429(36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014(37). [ME 187]
2. Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga.
3. Käesoleva artikli kohaseid tulusaid vesiviljelusinvesteeringuid võib toetada toetuste kaudu vastavalt määruse (EL) … [ühissätete määrus] artikli 48 lõikele 1, ja eelistatavaltüksnes määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10. [ME 188]
Artikkel 23a
Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustik
1. EMKVFist võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist vesiviljeluse juhtimiseks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõike 1 punktides a ja e, artikli 34 lõikes 5 ning artikli 35 lõike 1 punktis d, vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN-RISA) loomiseks ja selle rakendamise riiklike töökavade koostamiseks.
2. Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud ASIN‑RISA loomise menetluste, vormi ja ajakava eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 1 ja ME 189]
III PEATÜKK
Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kauduKonkurentsivõimeliste ja säästvate kalandus-ja vesiviljelustoodete turgude ning töötlussektorite edendamine, mis parandab toiduga kindlustatust liidus [ME 190]
Artikkel 24
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine
1. EMKFEMKVF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada varalisi investeeringuid ja meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja säästva vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust. [ME 191]
1a. Määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks võib asjaomane liikmesriik teha rahalise toetuse 50 % ettemakse pärast tootmis- ja turustamiskava heakskiitmist vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikele 3. [ME 192]
1b. Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3 % asjaomase tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul või selle organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest samal ajavahemikul. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei tohi kõnealune toetus ületada 3 % kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. [ME 193]
1c. Lõikes 1a osutatud toetust antakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele. [ME 194]
Artikkel 25
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja säilitamine [ME 195]
1. EMKFEMKVF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ja säilitamisse tehtavaid investeeringuid. Sellise toetusega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) nr 1379/2013. [ME 196]
1a. EMKVFist võib toetada ka investeeringuid innovatsiooni kala- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas ning partnerluse edendamist tootjaorganisatsioonide ja teadusasutuste vahel. [ME 197]
2. Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnestoetuste kaudu ning määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10. [ME 198]
2a. Liikmesriigid võivad toetada kalanduse ja vesiviljeluse töötlemisettevõtete arendamist muude struktuurifondide vahenditega. [ME 199]
Artikkel 25a
Ladustamisabi
1. EMKVF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31, järgmistel tingimustel:
a) ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;
b) ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;
c) aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 2 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest ajavahemikus 2016–2018. Käesoleva punkti kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmetel ei olnud ajavahemikus 2016–2018 turule lastud toodangut, võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud aastatoodangu keskmist väärtust.
2. Lõikes 1 osutatud toetust makstakse ainul pärast seda, kui tooted on suunatud inimtoiduna ringlusesse.
3. Liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil kohaldatava tehniliste ja finantskulude summa järgmisel viisil:
a) tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevustega seotud otsekulude põhjal;
b) finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast. Need tehnilised ja finantskulud avalikustatakse.
4. Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, tagamaks et tooted, mille jaoks antakse ladustamisabi, vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. Selliste kontrollide korraldamiseks peavad ladustamisabi saajad laoarvestust iga tootekategooria kohta, mis on antud lattu ja mis hiljem lastakse turule inimtoiduna tagasi. [ME 200]
IV PEATÜKK
Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldaminevõimaldamine ökoloogilistes piirides ja jõukate rannikukogukondaderanniku-, saare- ja veeäärsete kogukondade soodustamine [ME 201]
Artikkel 26
Kogukonna juhitud kohalik areng
1. EMKFEMKVF võib toetada kohaliku majanduse ja kogukondade säästvat arengut toetadasoodsaid tingimusi, mida on vaja säästvaks siniseks majanduseks ning kohalike kogukondade heaoluks kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 25. [ME 202]
2. EMKFiEMKVFi toetuse kohaldamisel tagatakse määruse (EL) … [millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 26 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega, et kohalikud kogukonnad kasutaksid täielikult ära ja saaksid kasu säästva sinise majanduse pakutavatest võimalustest ökoloogilistes piirides, kasutades ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse. [ME 203]
2a. Strateegiad peavad ühtima asjaomases piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning artiklis 4 sätestatud liidu prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegiad peavad olema ulatuslikumad kui vaid toimingute kogum või valdkondlike meetmete kõrvutamine. [ME 204]
2b. Selles sektoris võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas piirkondliku arengu strateegiatega, et säästev sinine majandus saaks kasvada ja rannikualad saaksid lisandväärtust. [ME 205]
2c. Liikmesriigid rakendavad kaashaldamise korda tagamaks, et käesoleva määruse eesmärkide täitmisel arvestatakse kalanduse kohalikku olukorda. [ME 206]
Artikkel 27
MerealasedMere- ja mageveealased teadmised [ME 207]
EMKFEMKVF võib toetada ka andmete kogumist, haldamist, analüüsi, töötlemist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna mere- ja mageveekeskkonna seisundi, harrastuskalapüügi ja selle püügi sektori kohta, mille eesmärk on: [ME 208]
a) täita direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaseid seire- ning alade määramise ja haldamise nõudeid;
aa) täita andmekogumise nõudeid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 665/2008(38), komisjoni otsusele 2010/93/EL(39), komisjoni rakendusotsusele (EL) 2016/1251(40) ja andmekogumise raammäärusele; [ME 209]
b) toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/89/EL(41) osutatud mereruumi planeerimist;
ba) täita andmekogumise nõudeid vastavalt ÜKP määrusele; [ME 210]
c) parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu., samuti teistes andmevõrkudes, mis hõlmavad mageveekogusid; [ME 211]
ca) suurendada olemasolevaid usaldusväärseid andmeid harrastuspüügi saagi kohta; [ME 212]
cb) investeeringud merereostuse, eelkõige plastide analüüsiks ja vaatlemiseks, et saada olukorra kohta rohkem andmeid; [ME 213]
cc) teadmiste suurendamine plastist mereprügi ja selle kontsentratsiooni kohta. [ME 214]
V PEATÜKK
Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
Artikkel 28
Mereseire
1. EMKFEMKVF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada ühise teabejagamiskeskkonna eesmärke.
2. Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
2a. Kooskõlas eesmärgiga saavutada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid, aitab EMKVF saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud kestliku arengu eesmärki nr 14. [ME 215]
Artikkel 29
Rannikuvalvealane koostöö
1. EMKFEMKVF võib toetada riigiasutuste võetavaid meetmeid, edendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624(42) artiklis 53, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1625(43) artiklis 2b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1626(44) artiklis 7a osutatud Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel.
2. Lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa liidu kalapüügi kontrollisüsteemikontrolli- ja inspekteerimissüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 19 sätestatud tingimuste alusel. [ME 216]
3. Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
Artikkel 29a
Looduse ja liikide kaitse
EMKVF toetab ÜRO Maailma looduskaitseharta ja eelkõige selle artiklite 21, 22, 23 ja 24 raames võetavate looduskaitsealaste meetmete rakendamist.
EMKVF toetab ka meetmeid, mis on suunatud vabatahtlikule koostööle ja koordineerimisele rahvusvaheliste asutuste, organisatsioonide, organite ja institutsioonidega ja nende vahel, et ühendada vahendid võitluseks ETR‑kalapüügi, mereliikide salapüügi ning kalavarude jaoks ohtlikeks peetavate liikide laushävitamise vastu. [ME 217 ja ME 301]
Va peatükk
Äärepoolseimad piirkonnad [ME 218]
Artikkel 29b
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid
1. Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt(45):
a) 114 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 128 566 000 eurot jooksevhindades) Assooridele ja Madeirale;
b) 91 700 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 103 357 000 eurot jooksevhindades) Kanaari saartele;
c) 146 500 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 165 119 000 eurot jooksevhindades) eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.
2. Iga liikmesriik määrab kindlaks lõikes 1 sätestatud rahaliste vahendite osa, mis on ette nähtud artiklis 29d osutatud hüvitise maksmiseks, ega ületa 50 % lõikes 1 osutatud igast eraldisest.
3. Erandina käesoleva määruse artikli 9 lõikest 8 ja määruse (EL) …/…[määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 19 lõikest 2 ning muutuvate tingimuste arvessevõtmiseks võivad liikmesriigid rahastamiskõlblike kalandustoodete nimekirja ja koguseid ja artiklis 29 d osutatud hüvitise suurust igal aastal kohandada, tingimusel et järgitakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid. Sellised kohandamised on võimalikud ainult ulatuses, milles suurendatakse või vähendatakse sama liikmesriigi mõne teise piirkonna hüvituskavasid. Liikmesriik teatab komisjonile kohandustest ette. [ME 321]
Artikkel 29c
Tegevuskava
Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:
a) kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;
b) peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:
i) II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;
ii) hüvitis artiklis 29d osutatud lisakulude eest, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelustoodete nimekiri ja kogused ning hüvitise tase;
iii) muud investeeringud säästvasse sinisesse majandusse, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks. [ME 220]
Artikkel 29d
Väikesemahulise rannapüügi kalalaevastike uuendamine ja seotud meetmed
Olenemata artikli 13 punktidest a ja b ning artiklist 16, võib äärepoolseimates piirkondades EMKVFist toetada järgmist:
a) väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevastike uuendamine, sealhulgas uute laevade ehitamine ja soetamine nende taotlejate jaoks, kelle peamine registreerimiskoht on viis aastat enne abi taotlemise kuupäeva äärepoolseimas piirkonnas, kus uus laev registreeritakse, ja kes lossivad kogu saagi äärepoolseimate piirkondade sadamates, et parandada inimeste ohutust, täita liidu ja liikmesriikide eeskirju, mis käsitlevad hügieeni-, tervishoiu- ja töötingimusi kalalaevadel, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suurem keskkonnatõhusus. Toetusega soetatud laev jääb abi andmise kuupäevast alates vähemalt 15 aastaks äärepoolseimasse piirkonda registreerituks. Kui seda tingimust ei täideta, makstakse toetus tagasi summas, mis on proportsionaalne, arvestades täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust. Kalalaevastiku uuendamine ei ületa kinnitatud püügivõimsuse ülempiire ning on kooskõlas ÜKP eesmärkidega;
b) pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine. Uue mootori või moderniseeritud mootori võimsus võib olemasoleva mootori võimsust ületada, kui suurema võimsuse vajadus on nõuetekohaselt põhjendatud merel ohutuse tagamisega, ilma et see suurendaks asjaomase kalalaeva püügivõimet;
c) kalalaeva kere puitstruktuuri osaline renoveerimine, kui see on laevaehituse objektiivsete tehniliste kriteeriumide kohaselt meresõiduohutuse parandamiseks vajalik;
d) sadamate, sadamataristu, lossimiskohtade, oksjonihoonete, laevatehaste ning laevaehitus- ja laevaremonditöökodade ehitamine ja moderniseerimine, kui taristu aitab kaasa säästvale kalapüügile. [ME 287]
Artikkel 21Artikkel 29e
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud Lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades
1. EMKFEMKVF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2artikli 29b lõikes 1 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.
1a. Hüvitis on proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Lisakulude hüvitissumma suurust tuleb hüvituskavas nõuetekohaselt põhjendada. Hüvitis ei ületa siiski mingil juhul 100 % kantud kuludest.
2. Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks hüvituskõlblike toodete koguse.
3. Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.
4. Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mis on:
a) püütud kolmanda riigi laevade poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565(46);
b) püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;
ba) püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis on registreeritud ühes lõikes 1 osutatud piirkondadest asuvas sadamas, kuid ei tegutse selles piirkonnas;
c) sisse toodud kolmandatest riikidest.
5. Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.
6. Hüvitise puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva ja tegutsevad neis piirkondades, võetakse arvesse:
a) iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning
b) kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid ja kiita heaks hüvitisabi maksmise metoodiline raamistik. [ME 165]
Artikkel 29f
Riigiabi
1. Komisjon võib ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist nimetatud piirkondades kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.
2. Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 29d osutatud hüvituskavade rakendamiseks. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist, mille komisjon võib kõnealuste kavade osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Riigiabi, millest on teatatud, loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses. [ME 222]
Artikkel 29g
POSEI läbivaatamine
Komisjon esitab aruande käesoleva peatüki sätete rakendamise kohta 31. detsembriks 2023 ning vajaduse korral võtab vastu asjakohased ettepanekud. Komisjon hindab võimalust luua merendus- ja kalandusküsimuste valdkonna kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (POSEI). [ME 223]
VI PEATÜKK
Eelarve jagatud täitmise rakendamise eeskirjad
1. jagu
EMKFiEMKVFi toetus
Artikkel 30
Lisakulude või saamata jäänud tulu arvutamine
Lisakulude või saamata jäänud tulu põhjal eraldatud toetus antakse määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktides a, c, d ja e osutatud mis tahes vormis.
Artikkel 31
Kaasrahastamise määrade kehtestamine
EMKFiEMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr toetusvaldkonna kohta on esitatud II lisas.
Artikkel 32
Riigiabi osatähtsus
1. Liikmesriikide abi ülemmäär on 50 % toimingu rahastamiskõlblikest kogukuludest.
2. Erandina lõikest 1 esitatakse III lisas konkreetne abi ülemmäär teatavate toetusvaldkondade ja teatavat liiki toimingute kohta.
3. Kui üks toiming kuulub mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära.
4. Kui üks toiming kuulub ühe või mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla ja samal ajal ka kõnealuse lisa tabeli rea 1 alla, kohaldatakse reas 1 osutatud abi ülemmäära.
Artikkel 32a
Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine
EMKVF toetab integreeritud merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu, arendades piirkondikke projekte innovaatiliste projektide rahastamiseks. [ME 224]
2. jagu
Finantsjuhtimine
Artikkel 33
Maksetähtaja edasilükkamine
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, mis kinnitavad, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. [ME 225]
2. Enne lõikes 1 osutatud edasilükkamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile täitmata jätmise tõenditest ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.
3. Lõikes 1 osutatud edasilükkamine on proportsionaalne täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud täitmata jätmise juhtumid.
Artikkel 34
Maksete peatamine
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. [ME 226]
2. Enne lõikes 1 osutatud peatamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et komisjon leiab, et tegemist on ÜKP alusel kohaldatavate eeskirjade tõsise täitmata jätmisega ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.
3. Lõikes 1 osutatud peatamine on proportsionaalne tõsise täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud tõsise täitmata jätmise juhtumid.
Artikkel 35
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 97 lõike 4 kohaselt kohaldavad liikmesriigid finantskorrektsioone käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise korral.
2. Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKFi EMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
Artikkel 36
Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 98 lõike 5 kohaselt võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega tehakse finantskorrektsioonid, tühistades kogu või osa liidu toetusest programmile, kui ta leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:
a) maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab toetusesaaja poolt artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmine, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;
b) maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus. [ME 227]
2. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFiEMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks. [ME 228]
3. Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt. [ME 229]
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlate määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.
3. jagu
Seire ja aruandlus
Artikkel 37
Seire- ja hindamisraamistik
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 4 osutatud prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFiEMKVFi edusammude kohta, on esitatud I lisas.
2. Selleks et tagada prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFiEMKVFi edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
Artikkel 38
Iga‑aastane tulemusaruanne
1. Määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 36 lõike 6 kohaselt esitab iga liikmesriik komisjonile iga‑aastase tulemusaruande hiljemalt kuu aega enne iga-aastast läbivaatamiskoosolekut. Esimene aruanne esitatakse 2023. aastal ja viimane 2029. aastal.
2. Lõikes 1 osutatud aruandes kirjeldatakse programmi rakendamisel ning määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 12 osutatud vahe‑eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti kirjeldatakse selles kava tulemuslikkust mõjutavaid küsimusi ja meetmeid, mida nende küsimuste lahendamiseks on võetud.
3. Lõikes 1 osutatud aruanne vaadatakse iga-aastasel läbivaatamiskoosolekul läbi vastavalt määruse (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 36.
3a. Iga liikmesriik avaldab lõikes 1 osutatud aruande nii originaalkeeles kui ka ühes Euroopa Komisjoni töökeeles. [ME 230]
3b. Lõikes 1 osutatud aruanne avaldatakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni veebisaidil. [ME 231]
3c. Iga liikmesriik ja komisjon avaldavad oma veebisaidil aruanded parimate tavade kohta. [ME 232]
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad lõikes 1 osutatud aruande esitamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
4a. Komisjon avaldab kõik asjaomased dokumendid, mis on seotud lõikes 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisega. [ME 233]
III JAOTIS
TOETUS EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAAMES
Artikkel 39
Geograafiline kohaldamisala
Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat jaotist ka väljaspool liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes, välja arvatud tehniline abi.
I PEATÜKK
Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine
Artikkel 40
ÜKP rakendamine
EMKFEMKVF toetab ÜKP rakendamist järgmise abil:
a) teaduslike nõuannete ja teadmiste pakkumine, et toetada ÜKP raames tehtavaid usaldusväärseid ja tõhusaid kalavarude majandamise otsuseid, sealhulgas ekspertide osalemisega teadusasutuste tegevuses;
aa) teadus- ja arendustegevuse programmi „Euroopa horisont“ vahendite kaasamine nii palju kui võimalik, et toetada ja julgustada kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni; [ME 234]
b) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamine ja rakendamine;
c) selliste määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel loodud nõuandekomisjonide toimimine, millel on ÜKP osaks olev ja seda toetav eesmärk;
d) rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tegevuse vabatahtlik toetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 29 ja 30.
Artikkel 41
Puhaste ja heas seisukorras merede edendamine
1. EMKFEMKVF toetab puhaste ja heas seisukorras merede edendamist, sealhulgas meetmetega, millega toetatakse direktiivi 2008/56/EÜ rakendamist, ja meetmetega, millega tagatakse sidusus hea keskkonnaseisundi saavutamisega vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktile j, ning plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia rakendamist.
2. Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada või säilitada hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1.
II PEATÜKK
Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu [ME 235]
Artikkel 42
Turuteave
EMKFEMKVF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42, nimelt luues vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN‑RISA). [ME 236]
III PEATÜKK
Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu jaoks sobivate tingimuste võimaldamine janing terve merekeskkonna soodustamine jõukate rannikukogukondade soodustaminejaoks [ME 237]
Artikkel 43
Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine, mis areneb merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides [ME 238]
EMKFEMKVF toetab merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu järgmise abil: [ME 239]
a) säästva, vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine, mis tagab inimeste ja keskkonna heaolu, arenedes merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides; [ME 240]
aa) meresüsteemide mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse ja olemusliku väärtuse taastamine, kaitsmine ja säilitamine; [ME 241]
b) merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, kaasa arvatud mereruumi planeerimine, merebasseinistrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö, liidu makropiirkondlikud strateegiad ja piiriülene koostöö; [ME 242]
ba) vastutustundliku tootmise ja tarbimise edendamine, puhtad tehnoloogiad, taastuvenergia ja materjalide ringlussevõtt; [ME 243]
c) teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses, kaasa arvatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet), samuti muud andmevõrgud, mis hõlmavad mageveekogusid, tagamaks, et majanduskasv ei kaalu üles tehnoloogia ja tõhususe kasvu, ning et keskendutakse jätkusuutlikule majandustegevusele, mis vastab praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadustele, ning et töötatakse välja vajalikud vahendid ja suutlikkus ringmajandusele üleminekuks kooskõlas liidu strateegiaga plasti kohta ringmajanduses; [ME 244]
d) merendusoskuste, maailmamerealastemaailmamere- ja mageveekogude alaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike ja keskkonna-alaste andmete jagamise parandamine; [ME 245]
e) projektikavade ja innovatiivsete rahastamisvahendite arendamine;
ea) merekeskkonna ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise meetmete toetamine, pakkudes kaluritele hüvitist kaotatud püügivahendite ja mereprügi merest kogumise eest. [ME 246]
Artikkel 43a
Sinisesse majandusse investeerimise otsused
Sinisest majandust puudutavad investeerimisotsused peavad tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, et hoida ära kahjulikku mõju keskkonnale, mis võiks ohustada pikaajalist kestlikkust. Kui piisavaid teadmisi või teavet ei ole, tuleb nii era- kui ka avalikus sektoris kohaldada ettevaatuspõhimõtet, kuna võetavatel meetmetel võib olla kahjulik mõju. [ME 247]
IV PEATÜKK
Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
Artikkel 44
Meresõidu turvalisus ja seire
EMKFEMKVF toetab meresõidu turvalisuse ja seire edendamist, sealhulgas andmete jagamisega, rannikuvalvealase ja asutustevahelise koostööga ning merel toimuva kriminaalse ja ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisega.
Artikkel 45
Rahvusvaheline ookeanide majandamine
EMKFEMKVF toetab rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitika rakendamist järgmise abil:
a) vabatahtlikud osamaksud ookeanide majandamise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;
b) vabatahtlik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides, asutustes ja institutsioonides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, säästva arengu tegevuskava 2030 ja muude asjakohaste rahvusvahelised lepingute, kokkulepete ja partnerluste raames;
c) liidu ja ookeanide valdkonna asjaomaste tegijate vaheliste partnerluste rakendamine;
d) selliste asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, mille eesmärk on edendada paremat ookeanide majandamist, samuti selliste tegevuste, meetmete, vahendite ja teadmiste arendamine, millega tagatakse ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid;
e) asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüükETR-kalapüük, seda vältida ja ära hoida, ning meetmed ja vahendid, et minimeerida mõju merekeskkonnale, eriti merelindude, mereimetajate ja merikilpkonnade juhupüüki; [ME 248]
f) ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.
Artikkel 45a
Ookeanide puhastamine
EMKVFist toetatakse kõiki meetmeid, mida võetakse merede ja ookeanide puhastamiseks igat liiki jäätmetest ja eelkõige plastist, „plastsaartest“ ja ohtlikest või radioaktiivsetest jäätmetest. [ME 249 ja ME 300]
V PEATÜKK
EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAKENDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 46
Liidupoolse rahastamise vormid
1. EMKFEMKVF võib anda rahalist toetust määruses (EL) … [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mis tahes vormis, eelkõige kõnealuse määruse VII jaotisele vastavate hangetena ja kõnealuse määruse VIII jaotisele vastavate toetustena. Rahastamine võib toimuda ka artiklis 47 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
2. Toetustega seotud ettepanekuid võivad hinnata sõltumatud eksperdid.
2a. Käesoleva määrusega seotud maksemenetlusi kiirendatakse, et vähendada kalurite majanduslikku koormust. Komisjon hindab praegust olukorda, et täiustada ja kiirendada maksete tegemise protsessi. [ME 250]
Artikkel 47
Segarahastamistoimingud
EMKFiEMKVFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) … [määrus InvestEU kohta] ja määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] X jaotisele. Nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele üksikasjalikud suunised segarahastamistoimingute rakendamiseks EMKVFi riiklike rakenduskavade raames, pöörates erilist tähelepanu segarahastamistoimingutele kohalike osalejate juhitud kohalikus arengus. [ME 251]
Artikkel 48
Hindamine
1. Hindamised peavad toimuma piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
2. III jaotise kohase toetuse vahehindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast toetuse rakendamise algust. Hindamine toimub komisjoni aruande vormis ja selles hinnatakse üksikasjalikult rakendamise kõiki konkreetseid aspekte. [ME 252]
3. Rakendamiseperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast seda valmistab komisjon III jaotise kohase toetuse kohta ette lõpliku hindamisaruande.
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutegaesitab lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 253]
4a. Vajaduse korral võib komisjon lõikes 2 osutatud aruande põhjal teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks. [ME 254]
Artikkel 49
Auditid
Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.
Artikkel 50
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2. Komisjon peab rakendama EMKFiEMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFileEMKVFile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud prioriteetidega.
Artikkel 51
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Lisaks määruse (EL) … [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.
2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:
a) juriidilised isikud, kes on asutatud liikmesriigis , ülemeremaal või -territooriumil või tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele; [ME 255]
b) iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, sealhulgas kutseorganisatsioonid, või iga rahvusvaheline organisatsioon. [ME 256]
3. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
4. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peavad põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.
IV JAOTIS
MENETLUSNORMID
Artikkel 52
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 või 55 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt neile teatavaks tehti, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 53
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirjade rakendamisel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(47) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4artiklit 5. [ME 257]
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 54
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EL) nr 508/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
1. Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud toetuskavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel võib komisjoni poolt määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt heaks kiidetud toetuse integreerida käesoleva määruse alusel antud toetusega.
2. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 508/2014 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
3. Määruse (EL) nr 508/2014 alusel esitatud taotlused jäävad kehtima.
Artikkel 56
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
ÜHISED NÄITAJAD
PRIORITEET
NÄITAJA
Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine
Lossimiste mahu muutus seoses kalavarude hindamisega lähtuvalt jätkusuutlikust saagikusest
Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus [ME 260]
Kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga merekeskkonna kaitse tegevuskavas sätestatud keskkonnaeesmärkide täitmise määr, või nende puudumise korral märkimisväärsed positiivsed tulemused Natura 2000 alade ja merestrateegia raamdirektiivi kohaste muude, kaitse-, hooldus- ja taastusmeetmetega hõlmatud merekaitsealade pindala (ha)merekaitsealadel [ME 261]
Asukoha ja püügi registreerimise elektroonilise seadmega varustatud kalalaevade osakaal
Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu [ME 258]
Liidu vesiviljelustootmise väärtuse ja mahu muutus
Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus [ME 262]
Lossimiste väärtuse ja mahu muutus
Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondaderanniku- ja saarekogukondade soodustamine [ME 259]
Mereäärsete NUTS 3 piirkondade SKP muutus
Säästva sinise majanduse töökohtade arvu (väljendatuna täistööaja ekvivalendina) muutus
Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
Rannikuvalveülesannete täitmisel Euroopa koostööd edendavate ühisoperatsioonide arv
II LISA
TOETUSVALDKONNAD KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES
PRIORITEET
TOETUSVALDKOND
TOETUSVALDKONNA LIIK (rahastamiskavas kasutatav nomenklatuur)
KAASRAHASTAMISE MAKSIMUMMÄÄR
(% avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest)
1
Artikli 14 lõige 1
ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamine
Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamist toetavad toimingud:
– püügivahendite silma suuruse selektiivsuse või liikide selektiivsuse parandamise toimingud;
– kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristu parandamise toimingud, et lihtsustada soovimatu püügi lossimist ja ladustamist;
– toimingud töönduslike kalavarude soovimatu püügi turustamise lihtsustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktile b.
75 %
3
Toimingud tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks kalalaeva pardal
75 %
4
Äärepoolseimates piirkondades toimuv tegevus
85 %
5
Tegevus kaugematel Iirimaa saartel, Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo [ME 269]
85 %
6
Artikkel 19
Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine
85 %
7
Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevus (sh kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise eesmärgil)
100 %
8
Kui toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks
100 %
9
Artikli 17 lõige 2
Püügitegevuse püsiv lõpetamine
100 %
10
Artikkel 18
Püügitegevuse erakorraline peatamine
100 %
11
Artikkel 20
Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel
100 %
12
Artikkel 21
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades
100 %
13
Artikkel 27
Merealased teadmised
100 %
14
Artikkel 28
Mereseire
100 %
15
Artikkel 29
Rannikuvalvealane koostöö
100 %
16
Liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise läbipaistvate süsteemide väljatöötamise, arendamise, seire, hindamise ja haldamisega seotud tegevus vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8
100 %
16a
Ühisprojektide toetusesaajate tegevus
60 % [ME 270]
16b
Tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühenduse tegevus
75 % [ME 271]
IV LISA
KESKKONNA- JA KLIIMAMUUTUSTEGA SEOTUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ANTAVATE TOETUSTE SUMMADE ARVUTAMISE KOEFITSIENDID
* Liikmesriik võib teha oma kavas ettepaneku, et tabelis tärniga (*) märgitud toetusvaldkonnale määrataks koefitsient 40 %, tingimusel et liikmesriik suudab vajaduse korral tõendada kõnealuse toetusvaldkonna olulisust kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise või keskkonnaeesmärkide seisukohast.
V LISA
EUROOPA MERENDUS-,JA KALANDUSFONDI KALANDUS- JA VESIVILJELUSFONDI KOGUVAHENDITE IGA-AASTANE JAOTUS LIIKMESRIIKIDE KAUPA AASTATEKS 2021–2027
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).
Komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).
Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus 2010/93/EL, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2011–2013 (teatavaks tehtud numbri C(2009)10121 all) (ELT L 41, 16.2.2010, lk 8)
Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1625, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (ELT L 251, 16.9.2016, lk 77).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1626, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Kalanduskontrolli Agentuur (ELT L 251, 16.9.2016, lk 80).
Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 14.9.2015, lk 55).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava ***I
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava (COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0115),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0104/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0005/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;
3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1022) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus
Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad tunnistada delegeeritud õigusaktide abil artikli 13 kohaste tehniliste meetmete vastuvõtmise volitused kehtetuks, kui nad võtavad tehniliste meetmete kohta vastu uue määruse, mis sisaldab samu meetmeid hõlmavat volitamist.
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta (COM(2018)0212 – C8‑0153/2018 – 2018/0104(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0212),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0153/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud arvamust (A8‑0436/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (COM(2018)0274 – C8-0196/2018 – 2018/0129(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0274),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0196/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0008/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta (COM(2017)0343 – C8–0219/2017 – 2017/0143(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0343),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0219/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0278/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0253),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 153 lõike 1 punkti i ja artikli 153 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0137/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Poola Seimi ja Poola Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 30. novembri 2017. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0270/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324 – C8‑0178/2018 – 2018/0136(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0324),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 322 lõike 1 punkti a ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0178/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 17. augusti 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrolli komisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits - ja siseasjade komisjoni, regionaalarengu komisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8‑0469/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises
(1) Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb.Liit rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 ja liidu liikmesuse kriteeriumides. ELi lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õigus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. [ME 1]
(1a) Liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi ning näitama nende tõelise täitmisega eeskuju ja liikuma õigusriigi järgimise ühise tava kui universaalse väärtuse poole, mida kõik asjaomased isikud võrdselt kohaldavad. Nende põhimõtete täielik järgimine ja edendamine on kogu Euroopa projekti õiguspärasuse väga oluline eeltingimus ning põhitingimus, et kasvatada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liidu poliitika tõhus elluviimine. [ME 2]
(1b) ELi lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt on liidul võimalus tegutseda, et kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma ja ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud, sealhulgas eelarvepõhimõtteid. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kandidaatriigid on kohustatud neid põhimõtteid ja väärtusi austama, kaitsma ja edendama ning neil on lojaalse koostöö kohustus. [ME 3]
(2) Õigusriigi põhimõtte kohaseltÕigusriigis peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustegapõhiõiguste austamisega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse,(5)sh seaduste läbipaistva, vastutustundliku ja demokraatliku jõustamise protsessi, õiguskindluse,(6) täidesaatva võimu omavoli keelamise,(7) võimude lahususe(8) ning, õiguskaitse kättesaadavuse ningsõltumatus jaerapooletus kohtus tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse(9) põhimõtet(10). Nimetatud põhimõtteid kajastatakse muu hulgas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni tasandil ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika põhjal(11).[ME 4]
(2a) 1993. aastal Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud ja 1995. aastal Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel tugevdatud ühinemiskriteeriumid ehk Kopenhaageni kriteeriumid on olulised tingimused, mida kõik kandidaatriigid peavad täitma, et saada liikmesriigiks. Nimetatud kriteeriumid hõlmavad demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsust, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset, toimivat turumajandust ning suutlikkust tulla toime konkurentsi ja turujõududega ning suutlikkust täita liidu liikmesusest tulenevaid kohustusi. [ME 5]
(2b) Kui kandidaatriik ei vasta nõutavatele standarditele, ei järgi nõutavaid väärtusi ega demokraatlikke põhimõtteid, lükkub liiduga ühinemine edasi, kuni riik vastab täielikult nimetatud standarditele. Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele ELi lepingu artiklis 2 ja ELi lepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast liiduga ühinemist. Liikmesriike tuleks seega korrapäraselt hinnata, et kontrollida, et nende seadused ja tavad oleksid jätkuvalt kooskõlas nimetatud kriteeriumide ja ühiste väärtustega, millel liit rajaneb, luues sellega tugeva õigus- ja haldusraamistiku liidu poliitika rakendamiseks. [ME 6]
(3) ÕigusriikKuigi liidu väärtusi ei ole seatud tähtsuse järjekorda, on eeltingimusõigusriigi austamine väga oluline kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi. Demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva sise- ja välispoliitika ühtsus ja järjepidevus on liidu usaldusväärsuse jaoks keskse tähtsusega. [ME 7]
(4) Millal iganes liikmesriigid liidu eelarvet täidavad ja ükskõik millist meetodit nad täitmiseks kasutavad, eeldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 kätketud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine olulisel määral õigusriigi austamist.
(5) Liikmesriigid saavad usaldusväärse finantsjuhtimise tagada ainult siis, kui nende avaliku sektori asutused tegutsevad kooskõlas seadusega, kui seadusrikkumisi uurivad tulemuslikult uurimistalitused ja prokuratuur ning kui avaliku sektori asutuste otsuste üle võivad teha tõhusat kohtulikku kontrolli sõltumatud kohtud ja Euroopa Liidu Kohus.
(6) Kohtuorganid peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletultKohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peaks olema alati tagatud ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada neid aluspõhimõtteid ja liidu finantshuve. [ME 8]
(7) Kohtute sõltumatus eeldab eelkõige, et asjaomane kohtuorgan on suuteline täitma oma ametiülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist ja ametiaega ning nende taandamise ja tagasikutsumise aluseid, ning mis lubavad ümber lükata isiku põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organi tegevust ei mõjuta välised tegurid ja kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne.
(7a) Prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatus tähendab nii prokuratuuri ja kohtute kui ka prokuröride ja kohtunike ametlikku (de jure) ja tegelikku (de facto) sõltumatust. [ME 9]
(8) Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole väga oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kõige pareminikestlikult ainult kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus. [ME 10]
(8a) Olemasolevate liidu seiremehhanismide, nagu koostöö- ja kontrollimehhanismi, õigusemõistmise tulemustabeli ja korruptsioonivastase võitluse aruannete lõimimine laiemasse õigusriigi seireraamistikku võiks anda tulemuseks tulemuslikuma ja tõhusama kontrollimehhanismi liidu finantshuvide kaitsmiseks. [ME 11]
(8b) Vähene läbipaistvus, meelevaldne diskrimineerimine, konkurentsimoonutused ja ebavõrdsed tingimused siseturul ja väljaspool seda, ühtse turu usaldusväärsuse ning maksusüsteemi õigluse, stabiilsuse ja õiguspärasuse kahjustamine, suurem majanduslik ebavõrdsus, ebaõiglane konkurents riikide vahel, sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia defitsiit on kahjulike maksustamistavade mõned negatiivsed tagajärjed. [ME 12]
(9) ELi lepingu artiklis 19, milles täpsustatakse sama lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtust, on nõutud, et liikmesriigid näeksid ette tulemusliku õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud, sealhulgas liidu eelarve täitmisega seotud valdkondades. See, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus ja eeldab sõltumatuid kohtuid(12). Kohtute sõltumatuse säilitamine on väga oluline, nagu on kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus(13). See kehtib eelkõige meetmete, lepingute või muude dokumentide kohtuliku kontrolli kohta, kui nendest tuleneb mõni avaliku sektori kulutus või võlg, muu hulgas riigihangete kontekstis, millega seotud vaidlused võib samuti kohtusse anda.
(10) Seega on olemas selge seos õigusriigi austamise ja liidu eelarve tõhusa täitmise vahel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.
(10a) Liidu käsutuses on palju vahendeid ja protsesse ELi lepingus sätestatud põhimõtete ja väärtuste täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, kuid praegu ei reageeri liidu institutsioonid kiirelt ja mõjusalt, eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise eesmärgil. Olemasolevaid vahendeid tuleks õigusriigi raamistikus tugevdada, hinnata ja täiendada, et need oleksid piisavad ja mõjusad. [ME 13]
(11) Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada. Kui tehakse kindlaks üldistunud puudus, tuleb sellist puudust tulemuslikult uurida ning kohaldada mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid mitte ainult selleks, et kindlustada liidu finantshuve, sh tulude tulemuslikku kogumist, vaid ka selleks, et tagada üldsuse usaldus liidu ja selle institutsioonide vastu.Üksnes siis, kui sõltumatud kohtud tagavad õigusriigi toimimise ja õiguskindluse kõigis liikmesriikides, on võimalik tagada ELi eelarvevahendite piisav kaitse. [ME 14]
(11a) Komisjon hindab maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise suuruseks kuni 1 triljonit eurot aastas. Sellise tegevuse negatiivne mõju liikmesriikide eelarvetele ja liidu eelarvele ning kodanikele on ilmne ning võib vähendada usaldust demokraatia vastu. [ME 15]
(11b) Äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab otseselt liikmesriikide eelarveid ja liidu eelarvet ning maksukoormuse jagunemist maksumaksjate kategooriate ja majandustegurite vahel. [ME 16]
(11c) Liikmesriigid peaksid kohaldama lojaalse koostöö põhimõtet täies mahus maksukonkurentsi küsimustes. [ME 17]
(11d) Komisjon peaks aluslepingute täitmise järelevalvajana tagama, et liidu õigust ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtet järgitakse täielikult. [ME 18]
(11e) Liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja seire liidu tasandil tagaks, et liikmesriikides ei rakendata uusi kahjulikke maksumeetmeid. Ühtset turgu kaitseks ja tagaks selle nõuetekohase ja sidusa toimimise, kui jälgitaks, kuidas liikmesriigid, nende jurisdiktsioonid, piirkonnad või muud haldusstruktuurid järgivad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühist liidu nimekirja. [ME 19]
(12) Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt põhjalikku kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhinedapeaks olema objektiivne, erapooletu ja läbipaistev ning põhinema teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatestasjaomastest allikatest, võttes arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriumeid, eelkõige kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust ning finantskontrolli ja maksustamist käsitlevaid õigustiku peatükke, samuti suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis, et jälgida liikmesriigi arengut, ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, Euroopa Parlamendi resolutsioonidel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite (sh eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi kontrollnimekiri) ning asjaomaste rahvusvaheliste võrgustike, näiteks Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel. [ME 20]
(12a) Tuleks luua sõltumatutest riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste ekspertidest koosnev nõuandekolleegium, et abistada komisjoni üldistunud puuduste hindamisel. Kõnealune kolleegium peaks korraldama igas liikmesriigis igal aastal sõltumatu hindamise õigusriigiga seotud küsimustes, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, võttes arvesse kõikidest asjaomastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet. Kui komisjon teeb otsuse võimalike meetmete vastuvõtmise või tühistamise kohta, peaks ta võtma arvesse nimetatud kolleegiumi arvamusi. [ME 21]
(13) Kindlaks Tuleks määrata kindlaks üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi. [ME 22]
(14) Vastuvõetavate meetmete kindlaksmääramisel tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige võttes arvesse olukorra tõsidust, asjaomase käitumise algusest möödunud ajavahemikku, sellise käitumise kestust ja korduvust, kavatsust, ning seda, mil määral on liikmesriik teinud koostööd õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse kõrvaldamiseks, ja rikkumise mõju asjaomastele liidu vahenditele.
(14a) On väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid üldistunud puuduste ilmnemise korral meetmete vastuvõtmisel nõuetekohaselt kaitstud. Komisjon peaks meetmete vastuvõtmise kaalumisel võtma arvesse nende võimalikku mõju lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Et tugevdada lõplike vahendite või toetuste saajate kaitset, peaks komisjon andma veebisaidi või internetiportaali kaudu teavet ja suuniseid koos piisavate vahenditega, et teavitada komisjoni mis tahes rikkumisest, mis on seotud valitsemissektori üksuste ja liikmesriikide õigusliku kohustusega jätkata maksete tegemist pärast meetmete vastuvõtmist käesoleva määruse alusel. Tagamaks, et valitsusemissektori üksused või liikmesriigid maksaksid lõplike vahendite või toetuste saajatele tegelikult välja tasuda tulevad summad, peaks komisjonil olema vajaduse korral võimalik nõuda tagasi makseid, mis on tehtud nendele üksustele, või vajaduse korral teha finantskorrektsioone, vähendades toetust programmile, ja kanda samaväärne summa üle liidu reservi, et kasutada seda lõplike vahendite või toetuste saajate kasuks. [ME 23]
(15) Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjalkomisjonile. Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust. [ME 24]
(15a) Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete mõju liidu eelarvele, peaksid need jõustuma alles pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kiitnud heaks vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärse summa ümberpaigutamise eelarvereservi. Lihtsustamaks otsuste vastuvõtmist, mida on vaja liidu finantshuvide kaitsmiseks, tuleks selline ümberpaigutamine lugeda heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu neid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nõukogu puhul kvalifitseeritud häälteenamusega) ei muuda ega tagasi ei lükka. [ME 25]
(16) Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda üldistunud puudus õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksidpeaks neid märkusi arvesse võtma. [ME 26]
(17) Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogukomisjon need meetmed tühistama ning tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt kõnealuste meetmetega seotud eelarvereserv, [ME 27]
(18) Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest, [ME 28]
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse normid liidu eelarve kaitseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „õigusriik“ – Euroopa LiiduELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, misväärtustel ja liidu liikmesuse kriteeriumidel, millele on osutatud selle lepingu artiklis 49, põhinev mõiste; see hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutavõiguskaitse kättesaadavus ning tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes; ning võimude lahusus; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees; [ME 29]
b) „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist, kuna kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet;üldistunud puudus õigusriigi toimimises võib tuleneda ka süsteemsest ohust ELi toimimise lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustele, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet; [ME 30]
c) „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr […]2018/1046(14) („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses. [ME 31]
Artikkel 2a
Üldistunud puudused
Üldistunud puuduseks õigusriigi toimimises loetakse eelkõige järgmine tegevus, mis kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet:
a) kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid väljastpoolt tuleva sekkumisega sõltumatuse tagatistesse, kohtuotsuste tegemise takistamisega väljastpoolt tulevate korralduste alusel, kohtute töötajate määramise ja ametiaja meelevaldse läbivaatamisega või kohtute töötajate mõjutamisega mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust või millega rikutakse juristide sõltumatust;
b) suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;
c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste mõjusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;
d) liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava liikmesriigi haldussuutlikkuse ohustamine, millega ohustatakse muu hulgas suutlikkust täita tulemuslikult õigusnorme, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;
e) meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset. [ME 32]
Artikkel 3
MeetmedLiidu finantshuvide ohustamine [ME 33]
1. Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimisesVõidakse kindlaks määrata liikmesriigis esinev üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus onõigusriigi toimimises, kui see mõjutab või võib mõjutada eelkõige üht või mitut järgmistest asjaoludest: [ME 34]
a) asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi ning teevad järelevalvet ja kontrolli; [ME 35]
aa) turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi- ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist; [ME 36]
ab) finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning mõjusate ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine; [ME 37]
b) uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse, sh maksupettuseeest süüdistuse esitamise, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumistegarikkumiste eest süüdistuse esitamisega; [ME 38]
c) tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, ab ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle; [ME 39]
d) pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt; [ME 40]
ea) maksupettuse ja maksukonkurentsi ennetamine või selle eest karistamine ja nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes; [ME 41]
f) tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, siis Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele. [ME 42]
fa) liidu eelarve nõuetekohane täitmine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist; [ME 43]
2. Üldistunud puudusena õigusriigi toimimises võib käsitada eelkõige järgmist:
a) kohtute sõltumatuse ohustamine;
b) suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;
c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine. [ME 44]
Artikkel 3a
Sõltumatute ekspertide kolleegium
1. Komisjon moodustab sõltumatute ekspertide kolleegiumi (edaspidi „kolleegium“).
Sinna kuuluvad sõltumatud riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste eksperdid. Iga liikmesriigi parlament nimetab ühe eksperdi ja Euroopa Parlament nimetab viis eksperti. Kolleegiumi koosseisus tuleb tagada sooline tasakaal.
Kui see on asjakohane, võib vastavalt lõikes 6 osutatud töökorrale kutsuda kolleegiumisse vaatlejaks asjaomaste organisatsioonide ja võrgustike, nt teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni, inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustiku, Euroopa Nõukogu organite, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, maksuõigusvõrgustiku, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindajaid.
2. Kolleegiumi nõuandvate ülesannete eesmärk on aidata komisjonil selgitada välja liikmesriigis esinevad üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet.
Kolleegium hindab igal aastal olukorda kõigis liikmesriikides kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide ja teabe alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.
3. Igal aastal avaldab kolleegium kokkuvõtte oma järeldustest.
4. Nõuandvat ülesannet täites ja võttes arvesse lõikes 2 esitatud kaalutluste tulemusi, võib kolleegium esitada oma arvamuse liikmesriigis esineva üldistunud puuduse kohta õigusriigi toimimises.
Arvamuse esitamisel püüab kolleegium saavutada konsensuse. Kui konsensusele ei jõuta, väljendab kolleegium oma arvamust oma liikmete lihthääleenamusega.
5. Komisjon võtab rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt artikli 5 lõikele 6 ja artikli 6 lõikele 2 arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi, mille kolleegium on esitanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.
6. Kolleegium valib oma liikmete hulgast esimehe. Kolleegium kehtestab oma töökorra. [ME 45]
1. Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedetKui artikli 3 tingimused on täidetud, võib vastu võtta,ühe või mitu järgmistest meetmetest: [ME 47]
a) kui komisjon täidab liidu eelarvet otseselt või kaudselt vastavalt finantsmääruse artikli 62 punktidele a ja c ning kui vahendite saaja on valitsemissektori üksus:
1) maksete või juriidilise kohustuse täitmise peatamine või juriidilise kohustuse täitmise lõpetamine vastavalt finantsmääruse artikli [131 lõikele 3];
2) keeld võtta uusi juriidilisi kohustusi;
b) kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega vastavalt finantsmääruse [artikli 62 punktile b]:
1) ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmise peatamine;
2) kulukohustuste peatamine;
3) kulukohustuste vähendamine, muu hulgas finantskorrektsioonide tegemise või muudesse rahastamisprogrammidesse ümberpaigutamise kaudu;
4) eelmaksete vähendamine;
5) maksetähtaegade arvestamise katkestamine;
6) maksete peatamine.
2. Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine lõike 1 punktis a osutatud valitsemissektori üksuste või lõike 1 punktis b osutatud liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, iseäranis kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele.
3. Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele. [ME 48]
3a. Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid lõikes 2 osutatud liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.
Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või portaalis lõplike vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumisest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutab. Käesolevat lõiget kohaldatakse viisil, mis tagab liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kooskõlas direktiivis XXX (direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta) sätestatud põhimõtetega. Komisjon võib kõnealuse lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse võtta üksnes juhul, kui sellega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomane lõplike vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse. [ME 49]
3b. Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate lõike 3a kohaselt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mida valitsusemissektori üksused või liikmesriigid peavad lõike 2 kohaselt maksma, makstakse lõplike vahendite või toetuste saajatele välja.
Vajaduse korral:
a) finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul teeb komisjon järgmist:
i) nõuab tagasi maksed, mis tehti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides v–vii osutatud asutustele summas, mis on võrdne summaga, mida ei makstud kõnealuse artikli lõiget 2 rikkudes välja lõplike vahendite või toetuste saajatele;
ii) kannab nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis on võrdne eelmises punktis osutatud summaga. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks;
b) finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti b kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul:
i) kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud valitsusasutuste või liikmesriikide kohustust käsitatakse liikmesriikide kohustusena määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 63] tähenduses. Kohustuse rikkumist käsitletakse vastavalt määruse XXX (ühissätete määrus) [artiklile 98];
ii) komisjon kannab määruse (EL) XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis saadakse fondide vähenenud toetuse arvelt programmile XXX määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 98] alusel. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks. [ME 50]
Artikkel 5
Menetlus
1. Kui komisjon leiab kolleegiumi arvamust arvesse võttes, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada. [ME 51]
2. Komisjon võib võttaHinnates, kas artikli 3 tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kolleegiumi arvamusi, Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks. [ME 52]
3. Komisjon võib nõuda nii enne kui ka pärast lõikes 1 osutatud arvamuse esitamist mis tahes täiendavat teavet, mis on tema hinnangu jaoks vajalik.
4. Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid. [ME 53]
5. Otsustades selle üle, kas esitada ettepanek asjakohaste meetmete võtmise otsusevõtta vastu otsus artiklis 4 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe kohaste järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast. [ME 54]
5a. Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid. [ME 55]
6. Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitlevavõtab ta artiklis 4 osutatud meetmete kohta otsuse vastu rakendusakti kohtaabil. [ME 56]
6a. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa. [ME 57]
6b. Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutamise ettepanekut nelja nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest mõlemas institutsioonis. Ümberpaigutamise ettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutamise ettepanekut, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8. [ME 58]
6c. Lõikes 6 osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutamise otsust lõikes 6b osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka. [ME 59]
7. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepanekut tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis. [ME 60]
8. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta. [ME 61]
Artikkel 6
Meetmete lõpetamine
1. Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud. [ME 62]
2. Komisjon hindab asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel kolleegiumi arvamusi arvesse võttes olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohasteartiklis 4 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitabvõtab komisjon nõukogule ettepaneku võttaviivitamata vastu otsusotsuse nende meetmete täieliku või osalise lõpetamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt artikli 5 lõikes 6a osutatud eelarvereserv. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6, 6b ja 76c sätestatud menetlust. [ME 63]
3. Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 lisatakse nõukogu määruse (EL, Euratom) XXXX (mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus) artiklis 12 sätestatud liidu kulukohustuste reservi peatatud kulukohustustega võrdne summa. [ME 64]
Artikkel 7
Euroopa Parlamendi teavitamine
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest. [ME 65]
Artikkel 7a
Aruandlus
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande määruse kohaldamise, eelkõige võetud meetmete mõjususe kohta.
Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud. [ME 66]
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. [ME 67]
Artikkel 8a
Lisamine finantsmäärusesse
Käesoleva määruse sisu lisatakse finantsmäärusesse selle järgmise muutmise ajal. [ME 68]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.
Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C‑477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C‑452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C‑279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.
Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C‑64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41; Euroopa Kohtu otsus, 25. juuli 2018, LM, C‑216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punktid 63–67.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0382),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164 ja artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349, mille kohaselt esitas komisjon ettepaneku parlamendile (C8-0232/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0461/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),
(-1) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 töötab liit siseturu rajamisel selle nimel, et luua suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja laste õiguste kaitset, ning võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. [ME 1]
(1) 17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, avalike teenuste, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174artiklitega 174 ja 175. Kõik ESF + meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning võtma arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille osalised on ka Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid. [ME 2]
(2) Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks välja töötada partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, need peaksid sisaldama soolist perspektiivi ning need tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist. [ME 3]
(3) Nõukogu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 2 vastu võetud suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika jaoks, täpsemalt: tööjõunõudluse suurendamine; tööjõupakkumise parandamine: juurdepääs tööturule, oskused ja pädevused; tööturgude toimimise ja sotsiaalse dialoogi tõhususe parandamine ning kõigile võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasamise soodustamine ja vaesuse vastu võitlemine, sealhulgas paremad avalikud teenused tervishoiu- ja muudes sektorites koos vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 vastu võetud ulatuslike majandussuunistega moodustavad strateegiat „Euroopa 2020“ toetavad integreeritud suunised. [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekstneed kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muutastimuleerida töökohtade loomist ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muutes nõnda Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellestliidust parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peakstööhõivepoliitikas, peaksid liikmesriigid kavandama nende jaoks asjakohase ESF+ toetama liikmesriiketoetuse, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseidnimetatud suuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral, ELi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 2 ning riiklikul tasandil riiklikke reformikavasidriiklike reformikavade tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, noortegarantii ning teiste asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii„Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, oskuste täiendamise meetme ja, pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse, praktika kvaliteediraamistiku ja kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamise asjakohaseid aspekte. [ME 4]
(4) 20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (eesmärk 10). [ME 5]
(4a) Võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat, peaksid liidu ja selle liikmesriikide eesmärkide hulka kuuluma tööhõive edendamine ning elamis- ja töötingimuste parandamine eesmärgiga saavutada kestlik kõrge tööhõive määr ja võidelda tõrjutuse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 151. [ME 6]
(4b) Euroopa ühiskond puutub jätkuvalt kokku mitmete sotsiaalsete probleemidega. Üle 100 miljoni kodaniku elab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, noorte töötus on üldisest töötuse määrast endiselt enam kui kaks korda kõrgem ning kolmandate riikide kodanike integreerimist tuleb tõhustada. Kõnealused probleemid mitte üksnes ei sea ohtu nende kodanike heaolu, keda need otseselt mõjutavad, vaid need avaldavad majanduslikku ja sotsiaalset survet Euroopa ühiskonnale tervikuna. [ME 7]
(5) Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust,sellega seotud integratsiooniprobleemidest, õiglasest puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, üldisest töötusest ja noorte töötusest ja üha enam vananevast ühiskonnast ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja pidevõppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades pädevusi ja teadmisi, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõuliidu kodanikest töötajate liikuvust silmas pidades ning tegeldes süveneva liikmesriikidevahelise ja -sisese tervisealase ebavõrdsusega. [ME 8]
(6) Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja fondi vahendite kooskõlastamine teiste fondidega ning kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada. [ME 9]
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046(7) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste ning rahastamisvahendite omavahelise koostoime kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames. Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevuseesmärgid ja sätestada erisätted rahastamiskõlblike meetmete kohta, mida võib ESF+ kaudu rahastada eelarve otsese ja kaudse täitmise raames. [ME 10]
(8) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisegakaasamisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 (uus ühissätete määrus) võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid. [ME 11]
(9) Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning otsese ja kaudse täitmise alla kuuluv terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta. [ME 12]
(10) Liit peaks toetama liikmesriikide tööhõivepoliitikat koostöö ergutamise ja liikmesriikide tegevuse täiendamisega. ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta kõigi sugude jaoks kaasavad, avatud ja õiglased tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada inimeste haridussüsteemi taasintegreerimist ja pidevõpet ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksneskaotada vaesus, täidetakse jätkuvalt peamiselt eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarveja vajaduse korral täiendatakse seda otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil. [ME 13]
(11) Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, kättesaadavamaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames. [ME 14]
(12) Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest Sellesrahastamispaketist tuleks kasutadatäpsustada eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsesejagatud täitmise kaudu ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raamesmeetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu. [ME 15]
(13) ESF+ eesmärk tihedas koostöös liikmesriikidega peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele, hooldajatele, majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja tööturult eemalejäänud isikuteleebasoodsas olukorras olevatele rühmadele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööhõivepoliitikat ja tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane ja vajaduse korral individuaalne nõustamine ja juhendamine, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele, ning suurendada töötajate liikuvust, ning tööturuasutuste võimet osutada teenuseid mittediskrimineerivalt. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning lihtne juurdepääs taskukohasele või tasuta kvaliteetsele lapsehoiule, kvaliteetsetele eakate hooldusteenusteenustele või kvaliteetsetele tugiteenustele. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada turvaline, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud tööga ja muutuvate töövormidega janing vananeva tööjõu vajadustega. ESF+ peaks toetama ka meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada noorte üleminekut koolist tööle. [ME 16]
(13a) Selleks et avada sotsiaalmajanduses töökohtade loomise potentsiaal ja seda toetada, peaks ESF+ aitama kaasa sotsiaalmajanduse ettevõtete integreerimisele riiklikesse tööhõivealastesse ja sotsiaalse innovatsiooni kavadesse ning riiklikesse reformiprogrammidesse. Sotsiaalmajanduse ettevõtte mõiste määratluses tuleks järgida eri liikmesriikide sotsiaalmajandust käsitlevates seadustes esitatud määratlusi ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlust. [ME 17]
(14) Arvestades, et ESF+ on Euroopa peamine tööhõivele ja oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele suunatud vahend, on ülimalt tähtis, et see aitaks kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kõigis liidu osades. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, mittediskrimineerivamaks, kättesaadavamaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh keelteoskust, ettevõtlus- ja digioskusi, sh andmekaitse ja teabejuhtimise alaseid oskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Pikaajalise töötuse ja ebasoodsa sotsiaalse taustaga inimeste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata nende võimestamisele. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus ja tööturule naasmises, toetama kõigi inimeste elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa kaasatusele, konkurentsivõimele, horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimineõpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile ja õpipoisiõpeõpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharugasotsiaalpartneritega, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, informaalse ja mitteformaalse õppe toetamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine. ESF+ peaks ergutama ja edendama vähemuste võimalusi saada õpetajaks, eesmärgiga tõrjutud kogukondi (nt romad, vähemused ja sisserändajad) paremini integreerida. [ME 18]
(14a) ESF + peaks toetama meetmeid, mis sisalduvad liikmesriikide riiklikes kavades, mille eesmärk on kaotada energiaostuvõimetus ja edendada hoonete energiatõhusust haavatavate kodumajapidamiste hulgas, sealhulgas need, keda mõjutab energiaostuvõimetus, ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides, kooskõlas komisjoni teatisega „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999(8) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002(9). [ME 19]
(14b) Edaspidi tuleks liikmesriikidele ettenähtud ESF+ rahastuse eraldamine muuta sõltuvaks tõendatud tõhusast osalemisest projektides, millega kehtestatakse noortegarantii raames õpetamist ja töökogemust kombineeriv duaalõppe süsteem või tõhustatakse seda. [ME 20]
(15) ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalse taustaga lastele, näiteks hoolekandeasutuste lastele ja kodutuse probleemiga lähedalt kokkupuutuvatele lastele, kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni ning haridussüsteemi naasmiseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega ennetada vaesuse edasikandumist läbi mitme põlvkonna, soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja sotsiaalset tõrjutust, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Need informaalse õppe vormid ei tohiks asendada juurdepääsu tavaharidusele, eelkõige eelkooli- ja algharidusele. Siinkohal tuleks toetada sünergiatluua sünergia, täiendavus ja poliitikasidusus Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustadaabistada ebasoodsas olukorras olevate õppijateolevaid õppijaid ja valmistada neid asjakohaselt ette liikuvuskogemuseks välismaal ja suurendada nende osalemist piiriüleses õpirändes. [ME 21]
(15a) Toetus, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, aitab kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele. Kohaliku arengu strateegiate puhul, mida Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse ja mis viiakse ellu kogukonna juhtimisel, tuleks ette näha, et nii kohalike tegevusrühmade juhtimises kui ka strateegia sisu kindlaksmääramisel osalevad piirkonnas elavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed. ESF peaks olema võimeline toetama nii linna- kui ka maapiirkonnas elluviidavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning integreeritud territoriaalseid investeeringuid. [ME 22]
(15b) Liidu ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus seisneb eelkõige asukohapõhises territoriaalses lähenemisviisis, mitmetasandilises valitsemises, mitmeaastases planeerimises ning ühistes ja mõõdetavates eesmärkides, integreeritud arengu lähenemisviisis ja lähenemises Euroopa haldussuutlikkuse standarditele. [ME 23]
(15c) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise perspektiivi lõimimine on siduv põhimõte kõigis programmitöö etappides, alates tegevuskavade prioriteetide kujundamisest kuni rakendamiseni, seire ja hindamiseni, ja et põhilise tähtsusega meetmed soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks saaksid toetust. [ME 24]
(15d) Kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitusega nr 2016/C 484/01 „Oskuste täiendamise viisid: uued võimalused täiskasvanutele“(10) peaks ESF+ toetama selliseid haridussüsteeme, mis võimaldavad väheste oskustega täiskasvanutel omandada kirja-, arvutus- ja digioskuste miinimumtaseme. [ME 25]
(16) Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga ning kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses digitaalse Euroopa programmiga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõigevõttes arvesse ebasoodsas olukorras olevate eri sotsiaalsete rühmade probleeme, eelkõige ettevõtlus- ja digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel ja kohalikel kogukondadel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele (nagu vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevad muutused) kohandatud oskusi, ning sellekspädevusi ja teadmisi, hõlbustama karjäärialaseid üleminekuidharidussüsteemist tööturule üleminekut, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskusteoskustega inimesi, puuetega inimesi ja/või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid. [ME 26]
(17) Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada isiklikuks ja ametialaseks arenguks ning tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning lahendada praegusi ja tulevasi ühiskondlikke probleeme.Komisjon peaks tagama terviseharu ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise sünergia, et kiirendada tulemuste saavutamist tervisekaitse ja haiguste ennetamise valdkonnas.. [ME 27]
(17a) Koostoime õiguste ja väärtuste programmiga peaks tagama selle, et ESF+ suudab peavoolustada ja laiendada meetmeid diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, islamofoobia ja muude sallimatuse ilmingute tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning võtta erimeetmeid vihkamise, segregatsiooni ja häbimärgistamise, sealhulgas kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemise takistamiseks. [ME 28]
(17b) Euroopa territoriaalse koostöö tulemusena piirkondlikul ja piiriülesel tasandil loodud sünergia on viinud ka koostööprojektideni, et parandada tööhõivet, elanikkonna kõige haavatavamate rühmade kaasamist, demograafilisi probleeme, tervist ja haridust mitte ainult liidus, vaid ka ühinemiseelses etapis olevates riikides ja naaberriikides, kus liidu koostöö annab lisaväärtust.ESF+ peaks parandama seda tüüpi projektide rahastamist ning tagama teadmiste edastamise nende ja õigusloomeprotsessi vahel, et parandada ELi õigusraamistikku ja edendada heade tavade jagamist liidu piirkondade vahel. [ME 29]
(18) ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastukõigil valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaotada vaesus, sealhulgas energiaostuvõimetus, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2018/1999, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring,edendada ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning kõrvaldades tõkkeid ja võideldes diskrimineerimise ja sotsiaalse ning tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on ühtlasi (kuid mitte ainult) tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid ennetavaid ja reageerivaid poliitikameetmeid ja strateegiaid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) puuetega inimesed, kodutud inimesed, kolmanda riigi kodanikud, sealhulgas sisserändajad, ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine, sh sihtotstarbelise toetuse kaudu sotsiaalmajandusele. Liikmesriigid peaksid edendama siseriiklikke meetmeid täiendavaid ESF+ meetmeid kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(11), sealhulgas meetmed piisava sissetulekutoetuse valdkonnas. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetseteletasuta või taskukohastele, kestlikele ja taskukohastelekvaliteetsetele teenustele, nagu inimesekeskne tervishoid ja seonduv hooldus ning pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused ning teenused, mis annavad juhiseid juurdepääsuks sobivale sotsiaaleluasemele või taskukohasele eluasemele.See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteemesotsiaalkaitseasutusi, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks reageerimisel töömaailma muutuvatele oludele. Veel peaks ESF püüdma leevendada maapiirkondade vaesust, mis on tingitud sellistest maapiirkondadele iseloomulikest ebasoodsatest oludest nagu halb demograafiline olukord, nõrk tööturg, haridus- ja koolitusteenuste või tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiratud kättesaadavus. [ME 30]
(19) ESF+ peaks aitama leevendadavaesustkaotada vaesuse, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesust või sotsiaalset tõrjutust kogevate või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks,Liikmesriigid peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 %3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisematevõitluseks selliste kõige enam sotsiaalset tõrjutust põhjustavate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus, eakate vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajatevahendite saajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid võimalikult lihtsaid eeskirju. [ME 31]
(19a) ESF+ eesmärk peaks olema võidelda eakate naiste vaesuse vastu kogu ELis, võttes arvesse, et sooline pensionilõhe (40 %) kujutab endast tõsist ohtu vaesuse süvenemisele eakamate naiste, eriti nende hulgas, kes elavad ilma partnerita, ning võtta seega järelmeetmeid, et täita kohustusi, mis võeti 2015. aasta nõukogu järeldustes „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“(12). Eakamate naiste vaesuse probleemi süvendab veelgi tervishoiu ja ravimitega seotud suurem omaosalus, mille peavad kandma eakad patsiendid, eelkõige naised, kes elavad meestega võrreldes suurema osa oma elueast terviseprobleemidega, peamiselt pikema oodatava eluea tõttu. [ME 32]
(19b) Vaesuse vastu võitlemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peab ESF+ edendama spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ja vaesuses elavaid inimesi esindavate organisatsioonide aktiivset osalemist nii eriprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel. [ME 33]
(20) Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusenakolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi, Euroopa Regionaalarengufondist ning fondidest, mis võivad kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimistühiskonda kaasamist soodustada. [ME 34]
(20a) ESF+ kavandamise ja rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid kooskõlastama tegevust liikmesriikide Varjupaiga- ja Rändefondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega, et edendada parimal võimalikul viisil kolmandate riikide kodanike integreerimist kõigil tasanditel peamiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate strateegiate ning kolmandate riikide kodanike konkreetsele olukorrale kõige asjakohasemalt vastavate meetmete abil. Integratsioonimeetmete kohaldamisala peaks keskenduma kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, on liikmesriigis seaduslikult elamise õigust omandamas, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele. [ME 35]
(21) ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, vaesuse kaotamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagamakaasama kohalikud ja piirkondlikud asutused, et tagada ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimiseomavaheline sidusus, koordineerimine ja vastastikuse täiendavusevastastikune täiendavus. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, ILO inimväärse töö tegevuskava ja piirkondlikke eripärasid, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega. [ME 36]
(21a) Kuna piirkonnad on erineval arengutasemel ja ka sotsiaalsed olud on liidus erinevad, peaks ESF+ olema piisavalt paindlik, et piirkondlikke ja territoriaalseid eripärasid saaks arvesse võtta. [ME 37]
(22) Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 %27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks ja vaesuse kaotamiseks. Need vahendid peaksid täiendama riiklikke vahendeid äärmise vaesuse leevendamiseks. [ME 38]
(22a) Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis kujutab endast standardit lapse õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Laste õiguste edendamine on ELi poliitika sõnaselge eesmärk (Lissaboni lepingu artikkel 3) ning ELi põhiõiguste harta kohaselt tuleb kogu ELi tegevuses seada esikohale lapse parimad huvid. Liit ja liikmesriigid peaksid kasutama ESF+ asjakohaselt, et murda vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste ebasoodsate olude ring, nagu on määratletud Euroopa Komisoni 2013. aasta soovituses lastesse investeerimise kohta. ESF+ peaks toetama meetmeid, millega edendatakse tõhusat sekkumist, mis aitaks kaasa laste õiguste teostamisele. [ME 39]
(22b) Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset liidus (26,4 % 2017. aastal) ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, milles sätestatakse, et lastel on õigus kaitsele vaesuse vastu ja ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii kavasse, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele ning kaotada laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Varakult lastesse investeerimine toob kaasa märkimisväärseid tulusid lastele ja ühiskonnale tervikuna ning on ülioluline ebasoodsate olude ringi murdmiseks varajases lapsepõlves. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil oma võimed täielikult välja arendada, annab parimad õpi- ja tervisega seotud tulemused, võimaldab lastel kujuneda ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendab noorte võimalusi tööturul. [ME 40]
(23) Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kusjuures töötuse ja tööturult eemalejäämise määrad on isegi kõrgemad ebasoodsa sotsiaalse taustaga noorte puhul – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivadinvesteeriksid jätkuvalt piisava hulga eelarvepiisavad jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditestvahendid meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sheelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja tõhusaid kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning, sellised noored, kelleni on kõige raskem jõuda ja haavatavas olukorras noored, kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust ja osutada teenuseid ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Seepärast peaksid asjaomased Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 10 %3% oma ESF+ haru riiklikest vahenditest, mis oneraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamisekset toetada meetmeid noorte tööalase konkurentsivõime, jätkuva hariduse, kvaliteetse tööhõive, õpipoisiõppe ja praktika valdkonnas. Liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on üle liidu keskmise või üle 15 %, peaksid eraldama vähemalt 15 % oma riiklikest ESF+ vahenditest, et toetada selle valdkonna poliitikat, toimides asjakohasel territoriaalsel tasandil. [ME 41]
(23a) Piirkondadesisene ebavõrdsus kasvab, sealhulgas ka jõukamates piirkondades, mille juurde kuuluvad ka vaesemad alad. [ME 42]
(23b) Arvestades ESFi+ rakendusala laiendamist, tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks tagada, et nende lisaülesannetega kaasneb ka suurem eelarve.Suuremat rahastamist on vaja töötuse, eelkõige noorte töötuse ja vaesusega võitlemiseks ning kutsealase arengu ja koolituse toetamiseks, eriti digitaalses töökeskkonnas, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtetega. [ME 43]
(23c) EURESt tuleb pikas perspektiivis tugevdada, eeskätt veebiplatvormi põhjaliku arendamise ning liikmesriikide aktiivse kaasamise kaudu. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevat mudelit tõhusamalt ja avaldama EURESe süsteemis üksikasjad kõikide vabade töökohtade kohta. [ME 44]
(24) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama kõnealuste fondideESF+ ja teistest liidu programmidest ja vahenditest, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Erasmus, Varjupaiga- ja Rändefond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, digitaalse Euroopa programm, InvestEU, programm „Loov Euroopa“ või Euroopa solidaarsuskorpuse programm, toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse ning nende koostoime kasutamise. [ME 45]
(25) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklileartiklitele 349 ja 174 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja, põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel ja saartel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetustNeed piirkonnad vajavad eritoetust, sest neis valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused. [ME 46]
(25a) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et ESF + aitab kaasa konkreetsete poliitikameetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, et tegeleda piirangutega ja raskustega, mida kogevad piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, näiteks inimtühjaks jäänud ja hõredalt asustatud piirkonnad. [ME 47]
(26) ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejateliidu institutsioonide ja kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi ametiasutuste ning ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereidpartnerluses piirkondlike ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluvakohalike ametiasutustega tagaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, riiklike inimõiguste institutsioonide ning muude asjakohaste või esindavate organisatsioonide sisulise osalemise ESF+ programmitöös ja rakendamises, alates tegevuskavade jaoks prioriteetide kavandamisest kuni rakendamise, seire ning tulemuste ja mõju hindamiseni, kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014(13), millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. Lisaks on mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise eesmärgil oluline, et ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja riiklikud inimõiguste institutsioonid kaastaks igasse etappi. [ME 48]
(26a) Korraldusasutuste ja partnerite vaheline hea valitsemistava ja partnerlus nõuavad tõhusat ja tulemuslikku suutlikkuse suurendamist sidusrühmade puhul, kellele liikmesriigid peaksid eraldama asjakohase summa ESF+ vahenditest. Kuna investeerimine institutsioonilisse suutlikkusse ja avaliku halduse ja avalike teenuste tulemuslikkusse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil reformide, parema reguleerimise ja hea valitsemistava eesmärgil ei sisaldu enam eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ tegevuseesmärgis, kuid on lisatud struktuuritoetuste reformikavasse, on vajalik, et komisjon ja liikmesriigid tagavad nende kahe vahendi tõhusa koordineerimise. [ME 49]
(27) Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, sealhulgas kohalikul tasandil, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalmajandust. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist. [ME 50]
(27a) Et täielikult kasutada ära sektoritevahelise koostöö potentsiaali, parandada koostoimet ja sidusust teiste poliitikavaldkondadega ning saavutada oma üldeesmärke, peaks ESF+ toetama uuenduslikke meetmeid, mille eesmärk on spordi ja kehalise tegevuse ja kultuuri kaudu sotsiaalse kaasamise parandamine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine, eelkõige marginaliseeritud ja/või ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul. [ME 51]
(28) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ningSoolisi aspekte tuleks kõikides rakendatavates programmides arvesse võtta kogu nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise jooksul. Lisaks peaks ESF+ järgima eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklit 21, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude põhimõtete, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti peaks olema keelatud igasugune diskrimineerimine sooliste iseärasuste või sooidentiteedi alusel ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ka tagama, et ESF+ edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, muu hulgas seoses hariduse, töö, tööhõive ja nendele üldise juurdepääsuga. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt ja läbipõimunult. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) .../... [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestadapeavad olema kooskõlas hartaga ja kehtestatud riigi tasandil koos teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted. [ME 52]
(28a) Kaaluda tuleks piirkondlike näitajate kasutamist, et piirkondadevahelisi erinevusi saaks paremini arvesse võtta. [ME 53]
(28b) ESF+ peaks toetama keeleõpet, soodustades vastastikust mõistmist ja kaasava ühiskonna rajamist, muu hulgas Euroopa Nõukogu poolt väljatöötatud rändajate keeleõppe vahendite laiema kasutuselevõtu abil liikmesriikides. [ME 54]
(29) Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui võimaluse korral sooliselt eristatud andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid, täites seejuures isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(14). Soovitatav on ergutada andmete elektroonilise edastamise jätkumist, kuna see aitab vähendada halduskoormust. [ME 55]
(30) Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
(31) Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Teostatavaid ideid peaks olema võimalik katseta kohalikul tasandil ja seda tuleks ergutada, ning teostatavaid ideid tuleks arendada laiemas ulatuses, kui see on asjakohane, või muudes kontekstidesviia üle muuse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetustvõi kombineerides seda muude allikatega. [ME 56]
(32) ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide keskseteavalike tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga ja sotsiaalpartneritega. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama sotsiaalpartnerite osalusel tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke. ESF+ hõlmab piirkondlike avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite piiriüleseid partnerlusi ning nende tegevusi liikuvuse ning ka läbipaistvuse ja piiriüleste tööturgude lõimimise edendamiseks teavitamise, nõustamise ja suunamise kaudu. Paljudel piirialadel täidavad nad tõelise Euroopa tööturu arendamisel tähtsat osa. [ME 57]
(33) Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsetesotsiaalmajanduse ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsetesotsiaalmajanduse ettevõtete mikrorahastamistrahastamist ja nende sellele juurdepääsujuurdepääsu rahastamisele ja tugiteenustele, sealhulgas kuultuuri- ja loomesektoris, ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikuteebasoodsas olukorras rühmade vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. [ME 58]
(33a) Komisjon peaks võtma liidu tasandil sotsiaalsete ja solidaarsuspõhiste ettevõtete jaoks kasutusele Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tugineb selgetele kriteeriumidele ja tõstab esile nende ettevõtete eriomadusi ja sotsiaalset mõju, suurendab nende nähtavust, loob stiimuleid investeeringuteks ja lihtsustab juurdepääsu rahastamisele ja ühtsele turule nende jaoks, kes soovivad laieneda oma asukohariigis või teistesse liikmesriikidesse, ning seda viisil, mis on kooskõlas asjaomases sektoris ja eri liikmesriikides kehtivate õiguslike vormide ja õigusraamistikega. [ME 59]
(34) Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajaduseleja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole liidu ideaalidega vastuolus, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda. [ME 60]
(34a) Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaja tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli. [ME 61]
(35) ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervisepoliitikat, soodustama liikmesriikidevahelist koostööd ja edendama liikmesriikide programmide vahelist kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel, tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks tegemisel.
(35a) Komisjon peaks suurendama liikmesriikide ja alaesindatud organisatsioonide osalemist, vähendades nii palju kui võimalik osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas rahastamise taotlemise ja saamise halduskoormust. [ME 62]
(35b) Üks liidu peamisi eesmärke on tervishoiusüsteemide tugevdamine, toetades tervishoiu- ja ravisüsteemide digiüleminekut ning kestliku terviseteabesüsteemi arendamist ning riiklike reforme, et muuta tervishoiusüsteemid tõhusamaks, ligipääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks. [ME 63]
(36) ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmine nõuab pidevaid pingutusi. Kui aidata mittediskrimineerivalt kõigil inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Tervist mõjutava innovatsiooni, sh sotsiaalse innovatsiooni toetamine ja tunnustamine aitab lahendada tervishoiusektori jätkusuutlikkusega seotud probleeme demograafiliste muutustega seotud toimetulekuprobleeme arvestades.Ka on tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmed olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu(15). [ME 64]
(36a) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“. Liidu elanikkonna tervise parandamise seisukohalt on oluline mitte keskenduda üksnes füüsilisele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Ka on vaimse tervise probleemid väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisest tingitud ebavõrdsust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid nõrgenevad ja riskitegurid suurenevad. [ME 65]
(37) Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. [ME 66]
(37a) Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020), mis kehtestati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ(16) ja otsusega nr 1350/2007/EÜ(17) ning määrusega (EL) nr 282/2014(18) („eelmised terviseprogrammid“) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. ESF+ terviseharu peaks tuginema eelmiste terviseprogrammide saavutustele. [ME 67]
(37b) ESF+ terviseharuga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel:heade tavade vahetamine liikmesriikide ja piirkondade vahel;teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine;tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni toetamine;piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks;teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides;innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas;meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil;suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel. [ME 68]
(38) ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanikeja varasele diagnoosimisele liidus elavate inimeste kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine, suitsetamine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, keskkonnast tulevad terviseohud, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine ja, mis on seotud ka vaesusega, kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, üldsuse suuremat teadlikkust ohuteguritest, hästi kavandatud rahvatervisealaseid meetmeid üldisele tervisele avalduva nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ning ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks, sh vaktsineerimise kaudu, kogu eluea vältel, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata terviseharidusele, kuna see aitab üksikisikutel ja kogukondadel parandada tervist, suurendada teadmisi ja mõjutada hoiakuid.Praegusi terviseprobleeme saab mõjusalt lahendada üksnes liidu tasandil tehtava koostööga ja liidu tegevuse jätkamisega tervise valdkonnas. ESF+ terviseharu peaks toetama asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist, edendama kõigini jõudvaid tõhusaid ennetamismudeleidennetamis- ja teadlikkuse suurendamise mudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanikeliidus nii linna- kui ka maapiirkonnas elavate inimeste juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele. [ME 69]
(38a) Terviseharu meetmete rakendamiseks peaks komisjon toetama tervise juhtnõukogu loomist.Lisaks peaks komisjon soovitama võimalusi ja meetodeid tervishoiumeetmete kooskõlla viimiseks Euroopa poolaasta protsessiga, omades nüüd volitusi soovitada tervishoiusüsteemide (ja muude tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite) reformimist, et parandada liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide juurdepääsetavust ja kestlikkust. [ME 70]
(39) Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut valdkonnaülest meedet ja piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu äkilise ja kumulatiivse keskkonnasaaste ja heidete, nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist. [ME 71]
(39a) Pidevad investeeringud innovaatilistesse kogukonnapõhistesse lähenemisviisidesse piiriüleste haiguste, nagu HIV/AIDSi-, tuberkuloosi- ja viirusliku hepatiidi epideemia vastu võitlemiseks on väga olulised, sest haiguste sotsiaalne mõõde on peamine tegur, mis mõjutab võimet võidelda nende kui epideemiatega nii liidus kui ka naaberriikides.Ambitsioonikam poliitiline juhtimine ning piisavad tehnilised ja rahalised vahendid kestliku piirkondliku reageerimise saavutamiseks võitluses HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi vastu Euroopas on otsustava tähtsusega nende haigustega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. [ME 72]
(40) Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus, vähendades samas nende kasutamist, et aidata võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu. [ME 73]
(41) Komisjon tegi hiljuti tervisetehnoloogia hindamist käsitleva ettepaneku,(19) et toetada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd liidu tasandil, et muuta uuenduslik tervisetehnoloogia kogu liidu patsientidele kättesaadavamaks, kasutada olemasolevaid ressursse paremini ära ja parandada ettevõtluse prognoositavust.
(42) ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused kodanikuühiskonna aktiivsel toetusel. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi ning vajaduse korral ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata. [ME 74]
(42a) Ebatõhususe ja puuduste ärahoidmiseks programmide kontrollimisel peaks komisjon rakendama ja kasutama programmilisi ja meetmepõhiseid kontrollnäitajaid, et tagada programmi eesmärkide saavutamine. [ME 75]
(42b) ESF + programmis tuleks käsitleda olemasolevaid takistusi kodanikuühiskonna osalemisele, näiteks lihtsustades taotlusmenetlusi, leevendades finantskriteeriume, loobudes mõnel juhul kaasrahastamise määrast, kuid suurendades koolituse ja hariduse kaudu ka patsientide, nende organisatsioonide ja muude sidusrühmade suutlikkust.Programmi eesmärk on ka võimaldada oma eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate liidu tasandi kodanikuühiskonna võrgustike ja organisatsioonide, sealhulgas liidu tasandi organisatsioonide toimimist. [ME 76]
(42c) ESF+ terviseharu rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.Võttes arvesse aluslepingust tulenevaid kohustusi ja liikmesriikide rolli peamise partnerina liidu otsustusprotsessis, tuleks kaasata piirkondliku tasandi pädevad asutused, et tagada liidu tervishoiupoliitika tõhus ja püsiv mõju, integreerides selle kohapealse sotsiaalpoliitikaga. [ME 77]
(43) Euroopa tugivõrgustikud on võrgustikud, mis koondavad tervishoiuteenuse osutajaid kõikjal Euroopas, et tegeleda haruldaste, väikese levimusega või komplekshaigustega, mille puhul on vaja väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja vahendite koondamist. Euroopa tugivõrgustikud on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL(20). Neid võrgustikke tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks finantsmääruse artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.
(44) ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Õigusaktides ning nende rakendamisel ja nende täitmise tagamisel tuleb pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, täites ühtlasi tervise-eesmärke. Seepärast tuleb pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teaduslikku laadi õigusaktide rakendamiseks. Lisaks avaldavad paljud muud liidu õigusaktid, nt need, mis on seotud toidujatoidu märgistamise, õhusaaste, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja pestitsiididega, märkimisväärset mõju tervisele. Mõnel juhul ei mõisteta selgelt keskkonnaohtude kumulatiivset mõju, misvõib põhjustada lubamatut ohtu kodanike tervisele. [ME 78]
(44a) Tervisemõjudega õigusaktide ning nende rakendamise ja jõustamise puhul tuleks pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, tuginedes seejuures ettevaatuspõhimõttele, nagu aluslepingutes on sätestatud.Seepärast on vaja pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teadusliku iseloomuga õigusaktide rakendamiseks ning selleks, et tagada sõltumatu kontrolli võimalus, millega võita tagasi üldsuse usaldus liidu protsesside vastu. Ja kuna nende andmete jagamine on juba oma olemuselt avalikes huvides, tuleks tagada kõrgeim läbipaistvuse tase. [ME 79]
(44b) Terviseprobleeme ei saa lahendada üksi tervishoiusektoris, sest tervis sõltub mitmetest teguritest, mis jäävad sellest sektorist välja.Seetõttu, nagu märgiti Maastrichti ja Amsterdami lepingutes, on „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ oluline, et liit suudaks tulevaste probleemidega toime tulla.Samas on üks suuremaid probleeme, millega Euroopa tervishoiusektor praegu silmitsi seisab, muude sektorite teavitamine nende otsuste mõjust tervisele ja tervise integreerimine poliitikavaldkondadesse.Olulisi edusamme tervise valdkonnas on saavutatud poliitikameetmetega sellistes valdkondades nagu haridus, liiklus, toitumine, põllumajandus, tööjõud või planeerimine.Näiteks on südametervise osas toimunud märkimisväärne edasiminek tänu muutustele poliitikas ja eeskirjades, mille tulemusena on paranenud toidu kvaliteet, suurenenud füüsiline aktiivsus ja vähenenud suitsetamine. [ME 80]
(45) Et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks terviseharu rakendamisel arendada koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutused, eelkõige Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).
(46) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästvakestliku arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, etmilleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal. [ME 81]
(47) [nõukogu otsuse 2013/755/EL(21) artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Programmis tuleb arvesse võtta spetsiifilisi piiranguid, millega puutuvad kokku nendel aladel asuvad isikud ja üksused, et võimaldada neile tegelikku juurdepääsu eespool toodud harudele. [ME 82]
(48) Tingimusel et nad täidavad kõiki asjaomaseid reegleid ja eeskirju, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. [ME 83]
(49) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(22), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95(23), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(24) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(25) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega kooskõlas finantsmäärusega ja muude kohaldatavate eeskirjadega, hõlmates eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida ELis toime pandud pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(26). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(50) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis on eelkõige määratud kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähtud ette eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(50a) Oluline on jälgida, et fondi finantsjuhtimine oleks usaldusväärne ja õiglane ning selle rakendamine võimalikult selge, tõhus ja lihtne, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu.Kuna ESF+ tegevusi viiakse läbi eelarve jagatud täitmise raames, ei tohiks liikmesriigid lisada täiendavaid nõudeid ega nõudeid muuta, sest see teeks toetuse saajale vahendite kasutamise keerulisemaks ja võib põhjustada viivitusi arvete maksmisel. [ME 84]
(51) Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja õiglasemaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus, koolitus ja koolitushoolekanne kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist ning vähendada vaesustkaotada vaesus, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 85]
(52) Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada lisasid seoses näitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(27) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(53) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudeli laadi arvestades tuleks selle mudeliga seotud rakendusvolitusi kasutada kooskõlas nõuandemenetlusega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(28) artiklis 4,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I osa
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+). ESF+ koosneb kolmest harust: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu.
Käesolevas määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, mis täiendavad ESF+ suhtes määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] alusel kohaldatavaid üldisi eeskirju. [ME 86]
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja kaotada vaesus, nt sotsiaalteenuseid ja psühholoogilist tuge saama suunamine ja nende, avalike teenuste osutaminekohta asjakohase teabe jagamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;
2) „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;
3) „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolimaterjalid;
4) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
5) „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);
6) „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud ja 12 kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;
7) „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;
7a) „piiriülene partnerlus“ – alalised koostööstruktuurid, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna või sotsiaalpartnerite vahel, kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis;
8) „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;
9) „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;
10) „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;
11) „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;
12) „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;
13) „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), sealhulgas lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;
14) „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;
15) „sotsiaalne ettevõte“ – sotsiaalmajanduse ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:
a) on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõjuvõi keskkonnamõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid sotsiaalteenuseidteenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;
b) kasutabreinvesteerib enamiku oma kasumitkasumist esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;
c) juhib oma tegevust ettevõtlikul, demokraatlikul, kaasaval, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;
15a) „sotsiaalmajanduse ettevõte“ – mitmesugused sotsiaalmajanduse raamesse kuuluvad ettevõtted ja üksused, nagu ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused, sotsiaalettevõtted ja muud ettevõtlusvormid, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega ning milles üksikisik ja sotsiaalsed eesmärgid on seatud kapitalist ülemaks, mis põhinevad demokraatlikul juhtimisel, solidaarsusel ja enamiku kasumi või ülejäägi reinvesteerimisel;
16) „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, sealhulgas kollektiivne tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, sealhulgas avaliku sektori, kolmanda sektori organisatsioonide, nagu vabatahtlike ja kogukonna organisatsioonide ning sotsiaalsete ettevõtete vahel, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;
17) „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus, sealhulgas geograafilises või valdkondlikus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;
18) „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria, digioskused,meediaoskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuriteadlikkuskultuuri- ja kultuurilinekultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus ning kriitiline mõtlemine;
19) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;
19a) „ebasoodsas olukorras olevad rühmad” – sihtrühmad, kuhu kuulub suur hulk inimesi, keda ohustab vaesus, diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus, sealhulgas etnilised vähemused, nagu romad, kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas sisserändajad, eakad inimesed, lapsed, üksikvanemad, puudega inimesed või kroonilisi haigusi põdevad inimesed;
19b) „pidevõpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused ning ühiskonnas osalemise võimalused.
2. Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [2] sätestatud mõisteid.
2a. Eelarve otsese ja jagatud täitmise alla kuuluvate tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu puhul kasutatakse ka määruse (EL) 2018/1046 artiklis 2 sätestatud mõisteid. [ME 87]
Artikkel 3
Üldeesmärgid ja rakendamismeetod
ESF+ eesmärk on toetadatoetab liikmesriike, et saavutada suurriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning liitu kaasava ühiskonna, kvaliteetse tööhõive kõrge taseme, töökohtade loomise, kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, võrdsete võimaluste, vaesuse kaotamise, sealhulgas laste vaesuse kaotamise, sotsiaalse kaasatuse ja lõimumise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, õiglane sotsiaalkaitse ningning niisuguste oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõudvastupanuvõimelise tööjõu saavutamisel, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.
ESF+ on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning selle puhul järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, aidates sellega kaasa liidu eesmärkidele suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 ning liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustusele saavutada kestliku arengu eesmärgid ja täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused.
ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule juurdepääs, õiglased, elukestev õpe, kvaliteetsed töötingimused, sotsiaalkaitse, lõimumine ja kaasaminekaasatus, vaesuse kaotamine, sealhulgas laste vaesuse kaotamine, investeerimine lastesse ja noortesse, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs põhiteenustele ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.
ESF+ rakendatakse:
a) koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning
b) eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“). [ME 88]
Artikkel 4
Erieesmärgid
1. ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, liikuvuse, sotsiaalse kaasavusekaasatuse, vaesuse kaotamise ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:
i) parandada kõigi tööotsijate, juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja aktiveerimismeetmetele, pidades eelkõige noorte ja pikaajaliste töötutesilmas erimeetmeid, mis on suunatud noortele, eriti noortegarantii rakendamise kaudu, aga ka pikaajalistele töötutele ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusimajanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, keskendudes tööturust kõige kaugemal olevatele isikutele, ning edendada tööhõivet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja, ettevõtlust sotsiaalmajandust;
ii) nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;
iii) edendada naiste osalemist tööjõus ja karjääri arengut, edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu üksikvanematele, sh juurdepääsu taskukohasele, kaasavale ja kvaliteetsele lapsehoiule, alusharidusele, eakate hooldusele ning muudele hooldusteenustele ja -toele; ning edendada tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske,tervise- ja haigusriske töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega, kutsealast ümberõpet ning aktiivsena ja tervena vananemist;
iv) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning tunnustada mitteformaalset ja informaalset õppimist, edendada e-kaasatust ja hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööellu, et võtta arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi;
v) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate võrdset juurdepääsu väga kvaliteetsele, taskukohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustadategeleda haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga ning edendada duaalse koolituse süsteemide kasutuselevõttu, praktikavõimalusi, kõigile võimalikku õpirännet ja kättesaadavust puuetega inimeste jaoks;
vi) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ja ühiskonnaelus täielikku osalemist;
vii) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;
viii) edendada kolmandate riikide kodanike ja marginaliseerunud kogukondade, nt romade, sealhulgas rändajate pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõimimist;
viiia) võidelda marginaliseeritud kogukondade, nt romade diskrimineerimise vastu ja edendada nende sotsiaal-majanduslikku lõimimist;
ix) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele, juurdepääsetavatele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega võimaldatakse juurdepääsu eluasemele ning isikukesksele tervishoiule ja seotud hooldusele; nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteemesotsiaalkindlustusasutusi, avalikke tööturuasutusi, sotsiaalkaitse- ja sotsiaalse kaasatuse süsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu võrdsele sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning enim puudust kannatavatele isikutele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;
ixa) suurendada puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi, et parandada nende kaasatust tööhõivesse, haridusse ja koolitusse;
x) edendada vaesusevaesuses ja/või sotsiaalse tõrjutusesotsiaalses tõrjutuses või selle ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;
xi) vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim kannatavatele puudust kannatavatekannatavatele isikutele, sh kaasnevate meetmetega, mille eesmärk on tagada nende sotsiaalne kaasatus, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras lastele.
2. Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, aitabpüüab ESF+ täita ka määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:
1. arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste, meditsiini- ja tervishoiukeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine, võttes arvesse liikmesriikides kehtestatud sotsiaalmajandust käsitlevaid õigusakte ja raamistikke;
2. keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, elanikkonna teadlikkuse suurendamine kestliku arengu ja eluviisi valdkonnas, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikagaenergeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.;
2a. liit, mis on kodanikele lähemal tänu vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmetele, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus;
2b. tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames toetab ESF+ liidu vahendite, poliitika ja asjakohase õiguse väljatöötamist, rakendamist, seiret ja hindamist ning edendab tõendipõhist poliitikakujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalset progressi, kaasates sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning avaliku ja erasektori asutusi (erieesmärk 1); sellega edendatakse töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust õiglastel alustel ning suurendatakse tööhõivevõimalusi (erieesmärk 2); sellega edendatakse tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete, eelkõige haavatavate isikute juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks (erieesmärk 3).
3. Terviseharu raames toetabaitab ESF+ kaasa inimeste tervise edendamistkõrgetasemelisele kaitsele ja haiguste ennetamistennetamisele, sh füüsilise tegevuse ja tervishoiualase kasvatustöö edendamise kaudu, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, tõstab eeldatavat eluiga sünnil, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest, edendab haiguste ennetamist ja varajast diagnoosimist ning tervise edendamist kogu elu jooksul ning tugevdab ja toetab tervisega seotud ELi tervisealaseid õigusakte, sh keskkonnaseisundi valdkonnas, ja edendab tervist kõikides poliitikavaldkondades. Liidu tervishoiupoliitika juhindub kestliku arengu eesmärkidest, tagamaks selle, et liit ja liikmesriigid saavutaksid kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) sihid. [ME 89]
Artikkel 5
Eelarve
1. ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 0002018. aasta hindades 106 781 000 000 eurot (jooksevhindades 120 457 000 000 eurot).
2. Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590105 686 000 000 eurot (jooksevhindades 119 222 000 000 eurot), millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, 5 900 000 000 eurot eraldatakse Euroopa lastegarantii meetmetele, millele on osutatud artiklis 10a, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
3. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades1 095 000 000 eurot (jooksevhindades 1 174 000 0001 234 000 000 eurot).
4. Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:
a) 675 000 000 eurot 2018. aasta hindades (761 000 000 eurot jooksevhindades) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;
b) 413 000 000 miljonit420 000 000 eurot 2018. aasta hindades (473 000 000 eurot jooksevhindades või 0,36 % 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mahust) terviseharu rakendamiseks.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. [ME 90]
Artikkel 6
Naiste ja meesteSooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine
1. Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus toetatakse ühtlasi erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööelus ja soodustada nende kutsealast arengut ning töö- ja eraelu ühitamist, edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude või tervisliku seisundi, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, hõlmates ka puuetega inimeste juurdepääsu, muu hulgas IKT valdkonnas, edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja vähendades ebavõrdsust.
2. Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek hoolekandeasutuste kasutamiseltinstitutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele ning puuetega inimeste jaoks üldise juurdepääsu parandamine. [ME 91]
II osa
eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru rakendamine
I peatükk
Programmitööd käsitlevad ühissätted
Artikkel 7
Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine
1. Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning piirkondlikku eripära, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega ning mis on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.
Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, InvestEU, programmi „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste rahastamisvahendi, Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate 2020. aasta järgse ELi raamistiku ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostööintegreeritud tegutsemisviiside, sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osalistekorraldusasutuste vahel tihe koostöö.
2. Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 4.
3. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 25 %27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xix kohaste sotsiaalse kaasavusekaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.
3a. Liikmesriigid eraldavad artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipärastele meetmetele, mille eesmärk on Euroopa lastegarantii rakendamine, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.
4. LiikmesriigidLisaks miinimumeraldisele (vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste erieesmärkide jaoks) eraldavad vähemalt 2 %3% oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktipunktidex ja xi kohase, enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist ja/või materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.
Põhjendatud juhtudel võib käesoleva lõike esimese lõigu kohase vähemalt 2 % eraldamise nõude täitmise kontrollimisel arvesse võtta vahendeid, mis on eraldatud artikli 4 lõike 1 punktis x sätestatud erieesmärgi jaoks ja suunatud enim puudust kannatavatele isikutele.
5. Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 %3% oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.
Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, eraldavad programmitöö perioodil vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, eespool nimetatud meetmete ja struktuurireformi meetmete jaoks, pöörates erilist tähelepanu rohkem mõjutatud piirkondadele ja võttes arvesse nendevahelisi erinevusi.
Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, vähemalt 10 %15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete või struktuurireformi meetmete jaoks.
EsimesesTeises ja teiseskolmandas lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist. See eraldis ei asenda äärepoolseimate piirkondade taristu ja arengu jaoks vajalikke rahalisi vahendeid.
Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.
6. Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
7. Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes. [ME 92]
Artikkel 7a
Põhiõiguste järgimine
Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste järgimise ja kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Kulud, mis on tekkinud seoses meetmega, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ei ole vastavalt määruse (EL) .../... uus ühissätete määrus artikli 58 lõikele 2 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 rahastamiskõlblikud. [ME 93]
Artikkel 8
Partnerlus
1. Kõik liikmesriigidVastavalt määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus [artiklile 6] ja delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 tagavad kõik liikmesriigid partnerluses kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, et sotsiaalpartnerid ning, kodanikuühiskonna organisatsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused, riiklikud inimõiguste institutsioonid ning muud asjaomased või esindavad organisatsioonid osalevad piisavalt sellisesisuliselt selliste tööhõive-, haridus-, mittediskrimineerimis- ja sotsiaalse kaasamise ja algatuste programmitöös ja poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames. Selline sisuline osalus on kaasav ja juurdepääsetav puuetega inimeste jaoks.
2. Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest asjakohase summavähemalt 2 % sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis toimub liidu ja riigi tasandil koolituse, võrgutike loomise meetmete ning sotsiaalse dialoogi tugevdamise vormis, ning sotsiaalpartnerite ühistegevustele. [ME 94]
Artikkel 9
Materiaalse puuduse vähendamine
Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid, mis on seotud enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise ja/või materiaalse puudusega, kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on vähemalt 85 %. [ME 95]
Artikkel 10
Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus
Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki. [ME 96]
Artikkel 10a
Euroopa lastegarantii jaoks ettenähtud toetus
Artikli 7 lõike 3a kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames vastavalt Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitusele lastesse investeerimise kohta. Sellega toetatakse võitlust laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu artikli 4 lõike 1 punktides vii–x sätestatud erieesmärkide raames. [ME 97]
Artikkel 11
Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus
Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteediartikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes erieesmärgi raames. Liikmesriigid tagavad täiendavuse, sidususe, kooskõla ja koostoime Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.
Korraldusasutuse tasandil tagatakse piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes. [ME 98]
Artikkel 11a
Integreeritud territoriaalne areng
1. ESF+ist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] [artikli 4 lõikes 2] osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga.
2. Liikmesriigid rakendavad ESF+ist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu. [ME 99]
Artikkel 11b
Riikidevaheline koostöö
1. Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid spetsiaalse prioriteedi raames.
2. Riikidevahelise koostöö meetmeid võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.
3. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib selle prioriteedi puhul tõsta kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks. [ME 100]
II peatükk
Üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames
Artikkel 12
Kohaldamisala
Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“). Artiklit 13 kohaldatakse ka artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes. [ME 101]
Artikkel 13
UuenduslikudSotsiaalse innovatsiooni meetmed
1. Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavadja/või sotsiaalseid eksperimente, sealhulgas neid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, kasutades alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaidsotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtete, erasektorijakodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel.
1a. Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad.
2. Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne eksperimenteerimineinnovatsioon ja sotsiaalsed eksperimendid, sealhulgas need, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent) ulatuslikumat kasutuselevõttu.
3. Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõikelõikes 1 punktides i–x.
4. Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakseeraldatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks. [ME 102]
Artikkel 14
Rahastamiskõlblikkus
1. Lisaks määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus)] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
a) maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumineost ning
b) mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on tingimata vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.
2. Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.
3. Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.
4. Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, tingimusel et need.Kollektiivlepingu kohaldamise korral määratakse need kindlaks selle lepingu kohaselt. Kui kollektiivlepingut ei kohaldata, ei ole need suuremad kui 100 % liikmesriigis või piirkonnas asjaomase kutseala või eriteadmiste eest makstav tavaline tasu vastavalt asjaomase korraldusasutuse esitatud dokumentaalsele põhjendusele ja/või Eurostati andmetele. [ME 103]
Artikkel 15
Näitajad ja aruandlus
1. Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1.I lisas või artikli 4 lõike 1 punkti x kohaste enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise meetmete puhul IIa lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid ja meetmepõhiseid näitajaid.
2. Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
3. Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
4. Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik 1. I lisa punktiga 1a nõutud andmed.
4a. Lõikes 3 osutatud andmed hõlmavad soolise mõju hindamist, et jälgida ESF+ programmide rakendamist soolise võrdõiguslikkuse seisukohast vaadatuna, ning need esitatakse sooliselt segregeerituna.
5. Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võimaldavadvõivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e võimaldada korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I ja IIa lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks. [ME 104]
III peatükk
ESF+ toetus materiaalse puuduse vähendamiseks
Artikkel 16
Kohaldamisala
Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes.
Artikkel 17
Põhimõtted
1. ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.
2. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.
Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3, ja et nendega ei asendata ühtegi olemasolevat sotsiaaltoetust.
Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013(29) artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.
Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.
4. Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist võib täiendadatäiendatakse ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata. [ME 105]
Artikkel 18
Prioriteedi sisu
Artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase toetusega seotud prioriteet sisaldab järgmist teavet:
a) toetuse liik;
b) peamised sihtrühmad;
c) riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus.
Vaid seda liiki toetusega piirduvate programmide ja seonduva tehnilise abi puhul hõlmab prioriteet ka tegevuste valimise kriteeriume.
Artikkel 19
Tegevuste rahastamiskõlblikkus
1. Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu ja/või esmast materiaalset abi võib osta toetusesaaja ise või tema nimel või selle võib toetusesaajale tasuta kättesaadavaks teha.
2. See toit ja/või esmane materiaalne abi jagatakse enim puudust kannatavatele isikutele tasuta.
Artikkel 20
Kulude rahastamiskõlblikkus
1. Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:
a) toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;
b) kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;
c) haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;
d) toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;
e) toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 %5,5% punktis a osutatud kuludest.
2. Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.
3. Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:
a) võlaintress;
b) taristu tagamineost;
c) madalama kvaliteediga kasutatud kaupadega seotud kulud. [ME 106]
Artikkel 21
Näitajad ja aruandlus
1. Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.
2. Ühiste ja programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused. Aruandlusnõuded peavad olema võimalikult lihtsad.
3. Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud anonüümse uuringu tulemused, keskendudes ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse olemusele. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.
4. Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks. [ME 107]
Artikkel 22
Audit
Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht. Tegevuse auditeerimine sisaldab rohkem kontrolle rakendamise algetapis, nii et pettuseohu korral oleks võimalik vahendid muudele projektidele ümber suunata. [ME 108]
III osa
rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames
I peatükk
tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru erieeskirjad
I jagu
üldsätted
Artikkel 23
Tegevuseesmärgid
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:
a) arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;
b) hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;
c) toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, kavandada, rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi, keskendudes eelkõige linnade, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaal-majanduslike osalejate poolt kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja sotsiaalse kaasamise ning lõimimise valdkonnas välja töötatud kohalike projektide laiendamisele;
d) arendada ja pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavadhaavatavas olukorras olevad isikud);
da) toetada piiriüleseid partnerlussuhteid avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et edendada piiriülest tööturgu ja piiriülest liikuvust, mille puhul oleksid tagatud piisavad tingimused;
db) toetada EURESe teenuste pakkumist töötajate värbamiseks ja ametisse nimetamiseks kvaliteetsetele ja jätkusuutlikutele töökohtadele vabade töökohtade ja töötaotluste vahenduse kaudu, sealhulgas piiriüleste partnerlussuhete kaudu;
dc) hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust piisavate sotsiaalsete tingimustega ja suurendada tööhõivevõimalusi, luues liidus kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on kõigile avatud ja kättesaadavad, austades samal ajal töötajate õigusi kogu liidus;
e) toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud eelkõige haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tööd andvate vastasutatud või kasvuetapis olevate, eelkõige haavatavatele isikutele tööd andvate mikroettevõtjatemikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja haavatavate isikute mikrorahastamisega ning niisuguse rahastamise juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse aspektidega;
f) toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada nendekaasatud sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;
g) toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;
h) anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, alusharidus ja lapsehoid, eakate hooldus, juurdepääsunõuded ning üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenustele, sh juurdepääsunõuded puuetega inimeste jaoks, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;
i) toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige vaesuse vastu võitlemise, tööhõive, oskuste ja kaasavusesotsiaalse kaasatuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;
j) toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades. [ME 109]
Artikkel 23a
Valdkondlik keskendamine ja rahastamine
ESF+ rahastamispaketi osa, millele on osutatud artikli 5 lõike 4 punktis a ning mis on ette nähtud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks, eraldatakse kogu perioodi jooksul artikli 4 lõikes 2b sätestatud erieesmärkidele järgmiste soovituslike protsendimäärade alusel:
a) 55 % erieesmärgile 1;
b) 18 % erieesmärgile 2;
c) 18 % erieesmärgile 3. [ME 110]
II jagu
rahastamiskõlblikkus
Artikkel 24
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.
2. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:
a) analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:
i) uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;
ii) sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;
iii) liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;
b) poliitika rakendamine, eelkõige:
i) piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;
ii) kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;
iii) mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;
iv) riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;
c) eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:
i) artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;
ii) riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;
iii) osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;
iv) sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;
d) teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:
i) vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;
ii) suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;
iii) teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;
iv) nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid ja seminaridtehniline ja haldusabi, mida antakse tööprogrammi rakendamiseks, nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoimingud, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemid. [ME 111]
Artikkel 25
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad üksuste suhtes järgmised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:
a) juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:
i) liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;
ii) assotsieerunud riik;
iii) tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustele;
b) juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 112]
2. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
3. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.
Artikkel 25a
Juhtimine
1. Komisjon konsulteerib tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tööprogrammide, nende prioriteetide ja strateegilise suunitluse ning nende rakendamise teemal liidu sidusrühmadega, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
2. Komisjon loob vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, sotsiaalkaitsekomiteega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, töösuhete eest vastutavate peadirektorite töörühmaga ning töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega, et tagada nende korrapärane ja asjakohane teavitamine kõnealuste programmide rakendamise edusammudest. Komisjon teavitab ka muid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega tegelevaid komiteesid. [ME 113]
II peatükk
terviseharu erieeskirjad
I jagu
üldsätted
Artikkel 26
Tegevuseesmärgid
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.
2. Terviseharu tegevuseesmärgid on järgmised:
-a) toetada liidu rahvatervise strateegiat, mille eesmärgid on järgmised:
i) toetada liikmesriike nende pingutustes kaitsta ja edendada rahvatervist; ning
ii) edendada liidu tervishoiualaseid ülesandeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; [ME 114]
a) tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et kaitsta kodanikketegeleda piiriüleste terviseohtude eestterviseohtudega: [ME 115]
i) võtta kriisideks valmisoleku, nende ohje ja neile reageerimise suutlikkuse suurendamise meetmeid;
iva) kavandada hästi rahvatervisealaseid meetmeid nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ja ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks; [ME 116]
ivb) toetada oskuste ja vahendite arendamist tõhusa riskist teavitamise eesmärgil; [ME 117]
b) avardada tervishoiusüsteemide võimalusi:
i) investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, sh tervisealaste teadmiste ja haridusprogrammide ning kehalise aktiivsuse edendamise kaudu; [ME 118]
ia) investeerida varajasse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse; [ME 119]
ii) toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut, millega täidetakse patsientide ja kodanike vajadusi ja lahendatakse nende muresid, eelkõige linkide loomisega meediapädevust ja digioskusi toetavate programmide juurde; [ME 120]
iib) suurendada terviseteabe turvalisust ja tõsta selle kvaliteeti; [ME 122]
iii) toetada liidu jätkusuutliku, läbipaistva ja ligipääsetava terviseteabesüsteemi arendamist, tagades samal ajal isikuandmete kaitse; [ME 123]
iv) toetada liikmesriike teadmussiirdes ja teadmiste rakendamisel, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate ja, vastupanuvõimelisemate, mittediskrimineerivamate, kaasavamate ja võrdsemate sotsiaalse ebavõrdsuse vastaste tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme.See hõlmab ka niisuguste kvaliteetsete riiklike registrite toetamist, mis annavad ka võrreldavaid andmeid; [ME 124]
v) arendada ja rakendada lähenemisviise, millega reageerida tulevastele tervisesüsteemi probleemidele;
va) toetada üleminekut isikukesksele hooldusele, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lähiteenustele ning kogukonnapõhisele integreeritud hooldusele, edendades eelkõige organisatsioonimudeleid, mis põhinevad kutsealadevahelisel meeskonnatööl ja mitme sidusrühma võrgustikel; [ME 125]
vb) tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine eespool nimetatud meetmetes vastavalt vajadusele liidu ja/või riigi tasandil; [ME 126]
vc) töötada välja ja rakendada vahendeid ja strateegiaid, et hoida ära tervisealast ebavõrdsust ja võidelda selle vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust, kodanike mõjuvõimu suurendamist ja kogukonna osalemist; [ME 127]
c) toetada liidu tervisealaseid õigusnorme:
i) toetada ravimeid, ravimite kättesaadavust kogu liidus ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist; [ME 128]
ii) toetada tervisetehnoloogia hindamist käsitlevate liidu õigusnormide rakendamist; (30)
iii) jälgida ja toetada liikmesriike inimpäritoluga aineid käsitlevate õigusnormide rakendamisel;
iv) toetada tubakaalaste õigusnormide rakendamist;
v) toetada piiriülest tervishoidu käsitlevate liidu õigusnormide rakendamist;
vi) toetada komisjoni tarbijaohutuse komiteed ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteedpõhimõtte „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ arendamistningkehtestada protsessid, mille abil on kõigis poliitikavaldkondades võimalik arvesse võtta tervisele avalduvat mõju; [ME 129]
ca) toetada muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide ja poliitika järelevalvet, rakendamist ja tugevdamist, et aidata tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses järgmisega:
i) õhusaaste;
ii) endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja muud kahjulike omadustega kemikaalid;
iii) toidus, vees ja õhus leiduvad pestitsiidide jäägid;
iv) toit ja toidu märgistus, muu hulgas seoses transrasvhapete, alkoholi märgistuse, lisaainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalidega; [ME 130]
d) toetada lõimitud tööd (nt Euroopa tugivõrgustikud, tervisetehnoloogia hindamine ning tervise, ennetamise ja haiguste tõrje edendamisega seotud parimate tavade rakendamine);
i) jätkata Euroopa tugivõrgustike toetamist;
ii) toetada koostöö arendamist ja suutlikkuse suurendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks; [ME 131]
iii) toetada rahvatervist käsitleva innovatsiooniga seotud parimate tavade rakendamist;
iiia) toetada noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste kasvatustöö ja kampaaniatega seotud programmide ja parimate tavade rakendamist; [ME 132]
iiib) toetada tervise ja tervisega seotud küsimustega tegelevaid liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone; [ME 133]
iiic) toetada tervishoiu juhtnõukogu loomist terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks. [ME 134]
II jagu
Rahastamiskõlblikkus
Artikkel 27
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes tervisega seotud meetmed, millega täidetakse artiklites 3, 4 ja 26 osutatud eesmärke. [ME 135]
2. Terviseharust võib toetada järgmisi meetmeid:
a) analüütiline tegevus, eelkõige:
i) uuringud, uurimused, andmekogumine, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad ja võrdlusanalüüsid;
ia) tegevus, mille eesmärk on jälgida keskkonna ohutegurite, sealhulgas toidus, vees, õhus ja muudes allikates esinevatest saasteainetest tingitud mõju kumulatiivset tervisemõju; [ME 136]
ib) tegevus, millega jälgitakse liidu õiguse mõju tervisele, näiteks ravimiohutuse järelevalve ja muu sarnane tegevus; [ME 137]
ii) liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine.
Analüütilise tegevuse tulemused tehakse pärast lõplikku vormistamist üldsusele kättesaadavaks; [ME 138]
b) poliitika rakendamine, eelkõige:
i) piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades ja sh seoses õhusaaste ja muu piiriülese keskkonna saastumisega; [ME 139]
ii) riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;
iii) tervisekriisideks valmisoleku õppused;
c) suutlikkuse suurendamine, eelkõige:
i) liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel vahetamise, ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu; [ME 140]
ii) artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes pideval ja kestlikul viisil, mis tagab aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu liidu tasandil; [ME 141]
iii) andmevahetuseks vajaliku IT-taristu kasutuselevõtu, tööshoidmise ja hoolduse toetamise kaudu;
iv) piirkondlikes, riigi tasandist madalama tasandi ja riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi; [ME 142]
v) sidusrühmades, pidades silmas riikidevahelist koostööd;
vi) kolmandate riikidega tehtavaks koostööks abi pakkumise kaudu;
vii) kaupade ja teenuste hankimise kaudu tervisekriisi korral;
d) teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:
i) vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;
ii) suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artiklis 26 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;
iii) teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artiklis 26 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;
iv) nõukogu eesistujariigi üritused ja vastavad ettevalmistusmeetmed, konverentsid ja seminarid.
3. Teises lõigus osutatud meetmed on rahastamiskõlblikud vaid juhul, kui need toetavad mastaabisäästu saavutamist, kriisideks valmisoleku parandamist või kindlakstehtud, suurt lisaväärtust andvate parimate tavade kasutuselevõtmist, või kui nende eesmärk on tagada artikli 26 lõikes 3 osutatud valdkondi käsitlevate liidu eeskirjade rakendamine, nende täitmise tagamine ning nende eeskirjade hindamine ja läbivaatamine, kui see on vajalik.
Artikkel 28
Rahastamiskõlblikud üksused ja kulud
1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad üksuste suhtes järgmised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:
a) juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:
i) liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;
ii) assotsieerunud riik;
iii) tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;
b) juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon;
2. Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.
3. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
4. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole assotsieerunud riik, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.
5. Erandjuhtudel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) nr 1082/2013(31) määratletud tõsise piiriülese terviseohu põhjustatud kriisi korral võib mitteassotsieerunud riikides tekkinud kulusid lugeda erandkorras rahastamiskõlblikuks, kui need on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega peatada riski levikut, et kaitsta ELi kodanike tervist.
Artikkel 29
Juhtimine
Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses, nt tervishoiusektori kutseühendustes, liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust. Tugev poliitiline juhtimine ja asjakohane tervishoiuspetsiifiline juhtimisstruktuur tagavad tervise kaitse ja edendamise kõigis komisjoni pädevusvaldkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt. [ME 143]
Artikkel 29a
Tervishoiu juhtnõukogu
1. Komisjon loob terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu („juhtnõukogu“).
2. Juhtnõukogu keskendub koostoime loomisele terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahel koordineerimise ja koostöö kaudu, edendades patsientide ja ühiskonna kaasamist ning esitades teaduslikke nõuandeid ja soovitusi.Kõnealused meetmed tagavad väärtusele orienteeritud tervishoiualased meetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, parandavad juurdepääsu ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.
3. Juhtnõukogu töötab välja põhjaliku strateegia ja juhib terviseharu tegevuskavade väljatöötamist.
4. Juhtnõukogu on sõltumatu sidusrühmade rühm, mis koosneb rahvatervise, heaolu ja sotsiaalkaitse valdkonna asjakohaste sektorite tegevuses osalejatest ning mille töös osalevad piirkondade, kohalike terviseametite ja patsientide esindajad ning kodanikud.
5. Juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad lõikes 4 osutatud valdkondi ja tegevusi.Juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat.
6. Juhtnõukogul on esimees, kelle määrab juhtnõukogu liikmete seast ametisse komisjon.
7. Juhtnõukogu teeb järgimist:
a) annab komisjoni ettepanekul oma panuse terviseharu käsitlevatesse iga-aastastesse töökavadesse;
b) töötab välja terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise ja koostöö juhtimise kava.
Kõnealune kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd. [ME 144]
Artikkel 29b
Rahvusvaheline koostöö
Komisjon arendab terviseharu rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad. [ME 145]
III peatükk
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad
Artikkel 30
Assotsieerunud riikide osalemine tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus
1. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus võivad osaleda järgmised assotsieerunud riigid:
a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;
c) kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist harus, tingimusel et selle lepinguga
i) on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;
ii) on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide või programmiharude osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
iii) ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust haru üle;
iv) on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
2. Peale selle võivad terviseharus osaleda Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes.
Artikkel 31
ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid
1. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena, hangete ning osamaksude ja vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb. [ME 146]
2. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.
Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.
3. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.
4. Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.
5. Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.
Artikkel 32
Tööprogramm ja koordineerimine
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammiskehtestamisega. Nendes tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. [ME 147]
Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.
Artikkel 33
Seire ja aruandlus
1. Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.
2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte IIb ja III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
3a. Harude korrapäraseks seireks ning nende poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande, mis hõlmab esimest aastat ning millele järgnevad kolm järgmist kaheaastast perioodi hõlmavat seirearuannet, ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanded hõlmavad harude tulemusi ning seda, kuivõrd on nende tegevuste raames kohaldatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise põhimõtet ning kuidas on käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavuse probleeme. Harude läbipaistvuse suurendamiseks kõnealused aruanded avalikustatakse. [ME 148]
Artikkel 34
Liidu finantshuvide kaitse
Kolmas riik, kes osaleb programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse kohaselt, annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013.
Artikkel 35
Hindamine
1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
2. HarudeKomisjon teeb 31. detsembriks 2024 harude vahehindamise võib teha siis, kui nende rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast harude rakendamise algust.,et
a) mõõta kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt harude eesmärkide täitmisel tehtud edusamme;
b) käsitleda sotsiaalset keskkonda liidus ning liidu õigusaktidega kehtestatud mis tahes suuremaid muudatusi;
c) määrata kindlaks, kas harude vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata liidu lisaväärtust.
Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 149]
3. Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Artikkel 36
Auditid
Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.
Artikkel 37
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja sihipärast teavet.
2. Komisjon rakendab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu ja nende meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule ning terviseharule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklites 4, 23 ja 26 osutatud eesmärkidega. [ME 150 ei puuduta eestikeelset versiooni]
IV osa
Lõppsätted
Artikkel 38
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteidvastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteidvastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 151]
Artikkel 39
Komiteemenetlus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul
1. Komisjoni abistab määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli [109 lõikes 1] osutatud komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 40
ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee
1. Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).
2. Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe kodanikuühiskonna esindaja, ühe võrdõiguslikkust edendavate asutuste või muude sõltumatute inimõiguste institutsioonide esindaja kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] [artikli 6 lõike 1] punktiga c, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.
3. ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja, tööandjate organisatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone liidu tasandil.
3a. ESF+ komitee võib osalema kutsuda ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi esindajaid.
3b. ESF+ komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja muude tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.
4. Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.
5. ESF+ komitee võib esitada arvamusi:
a) küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);
c) ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.
ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.
6. ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad. [ME 152]
Artikkel 41
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat ESF+ käsitlevad üleminekusätted
Programmide ja tegevuste suhtes, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks, kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013,(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014(33) ning nende alusel vastu võetud õigusakte.
Artikkel 42
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu käsitlevad üleminekusätted
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013(34) ning määrus (EL) nr 282/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
2. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek ESF+ ja selle eelkäijate (Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning liidu terviseprogrammi) alusel vastu võetud meetmete vahel.
3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 6 ette nähtud kulusid [tehniline ja haldusabi], selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
4. Tagasimaksed Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI 2014–2020) alusel loodud rahastamisvahenditest investeeritakse määrusega (EL) xxx/xxx loodud InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna haru rahastamisvahenditesse.
Artikkel 43
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
ÜldisedÜhised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames
Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole võimalikudkättesaadavad, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada. Tundlikke isikuandmeid võib uurida anonüümselt.
1) Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad
1a) Ühised väljundnäitajad osalejate kohta
– Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:
– töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;
– pikaajalised töötud*;
– tööturult eemalejäänud isikud*;
– töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;
– mittetöötavad ja mitteõppivad isikud (NEET)*;
– nooremad kui 30aastased18aastased lapsed*;
– 18–29aastased noored*;
– vanemad kui 54aastased*;
– põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;
– keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;
– kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.
Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.
1b) Muud ühised väljundnäitajad:
Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal. Osalejad esitavad andmeid alati vabatahtlikkuse alusel.
– puudega isikud**;
– nooremad kui 18aastased osalejad*;
– kolmanda riigi kodanikud*;
– teise riigi taustaga isikud*;
– vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romadmuud kui romade kogukonnast pärit vähemused)**;
– romade kogukonnast pärit osalejad**;
– kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;
– maapiirkondade inimesed*.;
– osalejad, kes on pärit geograafilistest piirkondadest, kus on kõrge vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase*;
– osalejad, kes lähevad institutsionaalselt hoolduselt üle pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele**.
2) Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:
– toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;
– toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.
3) Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
– pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;
– pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;
– pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;
– pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.
4) Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
– kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;
– osalejad, kelle olukord tööturul on kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.
Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil. [ME 153]
II LISA
Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks
1) Väljundnäitajad
a) Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:
i) toiduabi koguväärtus:
ia) lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ib) kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ic) muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;
ii) jagatud kauba koguväärtus;
iia) lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iib) kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iic) muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;
– teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvatekuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
– romade kogukonnast pärit osalejad;
– kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.
Materiaalse toetuse lõppsaajate arv
– Alla 18aastaste laste arv;
– 18–29aastaste noorte arv;
– üle 54aastaste isikute arv;
– puudega lõppsaajate arv;
– kolmanda riigi kodanike arv;
– teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvatekuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
– romade kogukonnast pärit osalejad;
– kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv. [ME 154]
IIa LISA
Ühised näitajad: ESF+ toetus enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasatuse edendamiseks
Väljundnäitajad
1) Niisuguste isikute koguarv, kes saavad sotsiaalse kaasamise eesmärgil antavat abi,
sealhulgas:
a) 15aastaste või nooremate laste arv;
b) 65aastaste või vanemate isikute arv;
c) naiste arv;
d) teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
e) romade kogukonnast pärit osalejad;
f) kodutute arv. [ME 155]
IIb LISA
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajad
1. Liidu poliitika ja õigusaktide paremast mõistmisest tulenev kasu
1) analüütiliste tegevuste arv;
2) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3) toetus peamistele osalejatele.
2. Liidu, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide valitsusasutuste aktiivse koostöö ja partnerluse tase
1) analüütiliste tegevuste arv;
2) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3) toetus peamistele osalejatele.
3. Sotsiaalpoliitika innovatsiooni kasutamine sotsiaalsete riigipõhiste soovituste rakendamisel ja sotsiaalpoliitika eksperimentide tulemused poliitika kujundamisel
1) analüütiliste tegevuste arv;
2) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3) toetus peamistele osalejatele.
4. EURESe platvormi külastuste arv
5. Ettevalmistava meetme „Sinu esimene EURESe töökoht” ja sihipäraste liikuvuskavade raames saavutatud või toetatud noorte töökohtade arv
7. Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu liidu toetusest
8. Nende töötute või ebasoodsas olukorras olevasse rühma kuuluvate toetusesaajate osakaal, kes on loonud ettevõtte või arendanud seda edasi liidupoolse mikrorahastamise abil [ME 156]
III LISA
Terviseharu näitajad
Tervisevaldkonnas tehtud lõimitud töö ning programmi tulemuste kasutamine riikide tervisepoliitikas
1. Euroopa tugivõrgustike toetatavate patsientide arv.
2. Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamisteProgrammi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv. [ME 157]
3. Ülekantud parimate tavadeTervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv. [ME 158]
4. Programmi tulemuste riikide tervisepoliitikas kasutamise määr küsimustiku põhjal, milles uuritakse olukorda enne ja pärastÜlekantud parimate tavade arv. [ME 159]
4a. Määr, mis näitab programmi tulemuste kasutamist piirkondlikes ja riiklikes tervishoiuvaldkonna poliitikameetmetes või vahendites ja mida mõõdetakse valideeritud meetoditega. [ME 160]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsemberi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
Komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse (ELT L 147, 17.5.2014, lk 79).
Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus (EL) nr 1082/2013 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).
Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses. Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0341 – C8‑0215/2018 – 2018/0187(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0341),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0215/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 18. detsembri 2018. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0010/2019),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/… aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0234 – C8‑0169/2018 – 2018/0111(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0234),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0169/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 14. juuni 2018. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja 6. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0438/2018),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107 (COM(2018)0229 – C8‑0162/2018 – 2018/0109(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0229),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0162/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0389/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2107
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ (COM(2018)0315 – C8‑0205/2018 – 2018/0162(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0315),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0205/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0007/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses iga-aastaste eelmaksete korrigeerimisega aastateks 2021–2023 (COM(2018)0614 – C8-0396/2018 – 2018/0322(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0614),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0396/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. jaanuari 2019. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0181/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses iga-aastaste eelmaksete korrigeerimisega aastateks 2021–2023
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013(4) on ette nähtud ühised üldnormid, mida kohaldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes.
(2) Tõendite kohaselt on iga-aastased eelmaksed kehtestatud eriti kõrgel tasemel võrreldes rakenduskavade rakendamisest tulenevate finantsjuhtimise nõuetega; see kehtib eelkõige eelarveaastate 2021–2023 kohta.
(3) Nende aastate iga-aastaste eelmaksete määra tuleks vähendada, et vähendada survet liidu eelarvest tehtavate maksete assigneeringutele eelarveaastatel 2021–2023 ja suurendada maksete vajaduse ennustatavust ning muuta seega eelarve planeerimine läbipaistvamaks ja makseprofiil korrastatumaks.
(4) Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 134 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
a) viies taane asendatakse järgmisega:"
„— 2020. aastal: 3 %;“;
"
b) lisatakse järgmine taane:"
„— 2021.–2023. aastal: 1 %2%.“ [ME 1]
"
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ***I
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas (COM(2017)0571 – C8-0326/2017 – 2017/0245(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0571),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti e, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0326/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Tšehhi Senati, Kreeka parlamendi, Hispaania parlamendi, Prantsusmaa Senati ja Portugali parlamendi esitatud arvamusi seadusandliku akti eelnõu kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0356/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas
(-1) Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Sellise ala tavapärane toimimine ja tugevdamine, mis põhineb usaldusel ja solidaarsusel, peaks olema liidu ja selles osalema nõustunud liikmesriikide ühine eesmärk. Samal ajal tuleb olukordadele, kus selle ala või selle osade avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades erandjuhtudel ja viimase abinõuna ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, tugevdades samas asjaomaste liikmesriikide koostööd. [ME 1]
(1) Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama endast erandit. Kuna sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamistajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks piirikontroll taaskehtestada teatud piiratud ajaks tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja ulatuses, mil kontroll on vajalik ja proportsionaalne avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuga. Iga selline meede tuleks tühistada niipea, kui selle aluseks olevaid põhjuseid enam ei esine. [ME 2]
(1a) Rännet ja olukorda, kus välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. [ME 3]
(2) Kindlakstehtud tõsisele ohule saab reageerida eri meetmetega, sõltuvalt selle laadist ja ulatusest. LiikmesriigidKuigi on selge, et politseikohustuste täitmise olemus ja eesmärk erinevad piirikontrollist, saavad liikmesriigid kasutada kaasjaomast politseikohustuste täitmist, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsmärtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad))(3) artiklis 23 ja mida saab teatavatel tingimustel piirialadel kasutada. Liikmesriikidele on selleks suuniseid antud komisjoni soovituses, mis käsitleb proportsionaalset politseikontrolli ja politseikoostööd Schengeni alal(4). [ME 4]
(2a) Enne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist peaksid liikmesriigid eelistama muid meetmeid. Eelkõige peaksid asjaomased liikmesriigid vajaduse korral ja juhul, kui see on põhjendatud, kaaluma vastavalt riskihindamisele politseikontrollide tõhusamat või sagedasemat kasutamist oma territooriumil, sealhulgas piirialadel ja peamistel transpordimarsruutidel, tagades samas, et nende politseikontrollide eesmärk ei ole piirikontroll. Nüüdisaegne tehnoloogia on avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale ohule reageerimisel väga oluline. Liikmesriigid peaksid hindama, kas olukorda saaks asjakohaselt lahendada tihedama piiriülese koostöö kaudu, seda nii operatiivkoostöö kui ka politsei- ja luureteenistuste vahelise teabevahetuse seisukohalt. [ME 5]
(3) Vastavalt Schengeni piirieeskirjade III jaotise II peatüki sätetele saab sisepiirikontrolli ajutiselt taaskehtestada viimase abinõuna, juhul kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, piiratud ajavahemikuks kestusega kuni kuus kuud, kui tegemist on ettenähtava ohuga (artikkel 25), ja piiratud ajavahemikuks kestusega kuni kaks kuud, kui tegemist on kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumitega (artikkel 28). Nendest tähtaegadest on piisanud, et reageerida tõsistele ohtudele, mis on seotud kõige sagedamini esinevate ettenähtavate sündmustega, nagu rahvusvahelised spordiüritused või kõrgetasemelised poliitikasündmused.
(4) Ent kogemused on näidanud, et teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule, nagu näiteks piiriülene terrorismioht või konkreetsed ebaseaduslike rändajate teisese rände juhtumid liidus, mis on olnud sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise aluseks, võivad püsida palju kauem kui eelnimetatud ajavahemikud harva on vaja sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kauemaks kui kaheks kuuks. Üksnes erandjuhtudel võivad teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule püsida kauem kui praegu sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamiseks lubatud maksimaalne kuuekuuline ajavahemik. Seetõttu on vaja vajalik ja põhjendatud kohandada piirikontrolli ajutise taaskehtestamise suhtes kohaldatavaid tähtaegu vastavalt praegustele vajadustele, tagades samal ajal, et seda meedet ei kuritarvitata ja et seda kasutatakse üksnes erandjuhul viimase abinõuna. Selleks tuleks Schengeni piirieeskirjade artikli 25 kohaselt kohaldatavat üldist tähtaega pikendada ühe aastani. [ME 6]
(4a) Isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning avaliku korra mõiste eeldab, et olemas on tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. [ME 7]
(5) Tagamaks, et sisepiirikontrolli kasutatakse üksnes viimase abinõuna ja erandjuhul, peaksid liikmesriigid esitama kavandatavariskihinnangu piirikontrolli taaskehtestamise võikavandatava pikendamise kohta riskihinnangukauemaks kui kaks kuud. Riskihinnangus tuleks eeskätt hinnata seda, kui kaua kindlakstehtud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, ning näidata, et kavandatud sisepiirikontrollipiirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, tõendades eelkõige, et muud meetmed on osutunud või neid peetakse ebapiisavaks, ja selgitada, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Juhul kui sisepiirikontroll kestab kauem kui kuus kuud,Riskihinnangus peaks riskihinnangus tõendama ka tagasiulatuvalt, et taaskehtestatud piirikontroll on kindlakstehtud ohule reageerimisel olnud tõhus olnudja tulemuslik, ja selgitama üksikasjalikult, kuidas konsulteeriti kõigi naaberliikmesriikidega, keda piirikontrolli pikendamine mõjutab, ja neid kõige vähem koormava tegevuskorra väljatöötamisse kaasati. Liikmesriikidele peaks jääma võimalus salastada vajaduse korral kogu esitatud teave või osa sellest. [ME 8]
(5a) Kui sisepiirikontrolli taaskehtestamine on seotud erakorralise olemuse ja kestusega konkreetsete kavandatavate sündmustega (näiteks spordisündmused), peaks taaskehtestamise kestus olema väga täpne, piiritletud ja seotud sündmuse tegeliku kestusega. [ME 9]
(6) Liikmesriigi esitatud riskihinnangu kvaliteet on väga oluline piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel. Hindamises peaksid osalema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Europol, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet ning EuropolEuroopa Liidu Põhiõiguste Amet. [ME 10]
(7) Komisjoni õigust esitada Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 4 kohaselt arvamus tuleks muuta nii, et see kajastaks liikmesriikide uusi kohustusi, mis on seotud riskihinnangu koostamisega, sealhulgas koostööga asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui piirikontrolli sisepiiridel teostatakse kauem kui kuus kuud, peaks komisjonil olema kohustus esitada arvamus. Samuti tuleks muuta Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõikes 5 sätestatud konsulteerimismenetlust tuleks muuta, nii et see kajastaks liidu ametite (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol) rolli ja keskenduks liikmesriikide vahelise koostöö eri aspektide praktilisele rakendamisele, sealhulgas mõlemal pool piiri võetavate eri meetmete koordineerimisele, kui see on vajalik. [ME 11]
(8) Selleks et muudetud normid sobiksid paremini avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavatele tõsistele püsivatele ohtudele reageerimiseks, tuleks ette näha konkreetne võimalus erandkorras sisepiirikontrolli pikendamiseks kauemaks kui üks aastakuus kuud. Pikendamise eelduseks peaks olema, et liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, näiteks kehtestatakse erakorraline seisukord. Igal juhul ei tohiks pikendamise võimalus viia selleni, et ajutist sisepiirikontrolli pikendatakse edaspidi kauemaks kui kaheksüheks aastaks. [ME 12]
(8a) Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. [ME 13]
(9) Artikli 25 lõikes 4 esinevat viidet artiklile 29 tuleks muuta, selleks et selgitada Schengeni piirieeskirjade artikli 29 ja artikli 25 kohaselt kohaldatavate ajavahemike omavahelist suhet. [ME 14]
(10) Ajutise sisepiirikontrolli teostamisel, selleksVõimaluse suhtes teostada ajutist sisepiirikontrolli, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale konkreetsele ohule, mis püsib kauem kui üks aastakuus kuud, tuleks järgidakohaldada erimenetlust, milleks on vaja nõukogu soovitust. [ME 15]
(11) Selleks peaks komisjon esitama arvamuse piirikontrolli pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning vajaduse korral naaberliikmesriikidega tehtava koostöö kohtakohta. Euroopa Parlamenti tuleks kavandatavast pikendamisest viivitamata teavitada. Mõjutatud liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada komisjonile tähelepanekuid enne, kui komisjon oma arvamuse esitab. [ME 16]
(12) Võttes arvesse selliste meetmete laadi, mis puudutavad riikide täitev- ja rakendamisvolitusi seoses avalikku korda ja sisejulgeolekut ähvardavate tõsiste ohtudega, tuleks rakendamisvolitused soovituste vastuvõtmiseks selle erimenetluse kohaselt anda erandkorras nõukogule.
(13) Komisjoni arvamust arvesse võttes võib nõukogu erakorralist edasist pikendamist soovitada ja vajaduse korral määrata kindlakssätestada tingimused asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta, selleks et tagada, et tegemist on erandliku meetmega, mis kehtib üksnes nii kaua, kui see on vajalik ja põhjendatud ning on kooskõlas riiklike meetmetega, mida võetakse liikmesriigi territooriumil avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale samale konkreetsele ohule reageerimiseks. Nõukogu soovitus peaks olema eeltingimuseks piirikontrolli edasisele pikendamisele kauemaks kui üheks aastaks ja seetõttu samalaadne juba praegu artiklis 29 sätestatud soovitusegakuueks kuuks. Nõukogu soovitus tuleks viivitamata edastada Euroopa Parlamendile. [ME 17]
(13a) Sisepiirikontrollita ala üldist toimimist ohustavate erandjuhtude korral erimenetluse kohaselt võetavate meetmete kehtivusaega ei tohiks pikendada ega neid kombineerida määruses (EL) 2016/399 sätestatud muu menetluse kohaselt võetavate meetmetega sisepiirikontrolli taaskehtestamiseks või pikendamiseks. [ME 18]
(13b) Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi, peaks ta kui aluslepingute täitmise järelevalvaja, kes jälgib liidu õiguse kohaldamist, võtma asjakohaseid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 ja sealhulgas andma asja Euroopa Liidu Kohtusse. [ME 19]
(14) Kuna käesoleva määruse eesmärk on sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate kehtivate õigusnormide täiendamine, lubades erandjuhtudel sisepiiri konkreetsel lõigul (või konkreetsetel lõikudel) taaskehtestatud piirikontrolli pikendamist ajavahemikuks, mida liikmesriik vajab piiriülesele püsivale ohule asjakohaselt reageerimiseks, ei suuda liikmesriigid seda eraldi tegutsedes saavutada; vaja on muuta liidu tasandil kehtestatud ühiseid norme. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(15) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.
(16) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ(5) kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(17) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ(6)