Arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamine või muutmine (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine)
100k
47k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise kohta (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine) (2019/2020(REG))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 226,
1. võtab vastu kodukorra artikli 149a lõike 2 järgmise tõlgenduse:"„Artikli 123, 128 või 135 kohase arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise puhul ei ole tegemist päevakorra muutmisega juhul, kui pealkiri jääb arutelu teema käsitlusalasse.“"
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
Poliitiline deklaratsioon fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine)
101k
47k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus, mis käsitleb poliitilist deklaratsiooni fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine) (2019/2019(REG))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 226,
1. võtab vastu kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande järgmise tõlgenduse:"„Fraktsiooni poliitilises deklaratsioonis esitatakse väärtused, mida fraktsioon kaitseb, ning peamised poliitilised eesmärgid, mida selle liikmed kavatsevad oma mandaadi teostamise raames üheskoos saavutada. Deklaratsioonis kirjeldatakse fraktsiooni ühist poliitilist suundumust sisulisel, eristuval ja tõetruul moel.“"
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ning Eurodac-süsteemi käsitleva ELi ja Taani vahelise lepingu protokoll ***
108k
48k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimise kohta, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (15822/2018 – C8-0151/2019 – 2018/0423(NLE))
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15822/2018),
– võttes arvesse protokolli eelnõu, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (15823/2018),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktiga a, artikli 88 lõike 2 esimese lõigu punktiga a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a (C8-0151/2019),
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0196/2019),
1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Taani Kuningriigi ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomine ning selle osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamine ***I
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018)0435 – C8‑0252/2018 – 2018/0224(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0435),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ja artiklit 188, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0252/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,
– võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8‑0401/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad
(1) Liidu eesmärk on tugevdada oma tipptasemel teadust ja tehnoloogilist baasi, mis võimaldaks teadlastel, teaduslikel teadmistel ja tehnoloogial vabalt liikuda, ja ergutada selleks konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas, et tugevdada Euroopa teadusruumi; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid jakohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.
(2) Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju ning maksimeerida oma teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute lisaväärtust, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist, levitamist ja siiret liidus, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju globaalsete probleemidelahendamisel, kaasa arvatud kestliku arengu eesmärgid ja kliimamuutused, ning liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, ning toetab novaatorlike ja jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõtmist liidu majanduses ja ühiskonnas, et luua töökohti ning edendada majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõimet; programm peaks edendama igat liiki innovatsiooni, tugevdama uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ja optimeerima investeeringute tulemusi ▌.
(2a) Programm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise teadus- ja arendustegevusse investeerimise taseme vähemalt 3 % ulatuses liidu SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid ja erasektor programmi täiendama omapoolsete suuremate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.
(2b) Käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks vastavalt tipptaseme põhimõttele peaks programm muu hulgas püüdma tugevdada Euroopa koostöösidemeid, mis aitab kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe vähendamisele.
(3) Liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks peetava teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisel tuleks võtta arvesse ▌innovatsioonipõhimõtet kui peamist tegurit, mis aitab liidu hinnalist teadmistebaasi kiiremini ja tõhusamalt innovatsiooniks pöörata.
(4) Jätkuv avatud teadusel, avatud innovatsioonil ja maailmale avatusel põhinev suhtumine koos liidu teaduslike ja sotsiaal-majanduslike huvide kaitsmisega peaks tagama tipptaseme ja teadusuuringutesse ja innovatsiooni suunatud liidu investeeringute mõjususe ning tugevdama kõikide liikmesriikide teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkust. See peaks viima programmi tasakaalustatud rakendamiseni.
(5) Avatud teadusel▌ on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu ning kiirendada teadmiste edasiarenemist, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele probleemidele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduspublikatsioonidele, teadusandmetele ja muudele teadustöö väljunditele avatud ja mittediskrimineerival viisil, tasuta ning tulemuste levitamisprotsessi võimalikult varases etapis, ning et võimaldada nende võimalikult laialdast kasutamist ja taaskasutamist. Teadusandmete puhul tuleks järgida põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, millega tagatakse erandite võimalus, võttes arvesse liidu sotsiaal-majanduslikke huvisid, intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset ja konfidentsiaalsust, julgeolekuküsimusi ning muid õigustatud huvisid. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn FAIR-põhimõtetele – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability); seda tuleks teha eelkõige andmehalduskavade ühendamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega. Vastastikust avatud juurdepääsu tuleks soodustada rahvusvahelistes teadusliku ja tehnoloogilise koostöö lepingutes ja asjaomastes assotsieerimislepingutes.
(5a) VKEdest toetusesaajaid innustatakse kasutama olemasolevaid vahendeid, nagu intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele, mis toetab ELi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, et nii kaitsta kui ka jõustada nende intellektuaalomandi õigusi. Kasutajatugi pakub tasuta teavet ja teenuseid intellektuaalomandit ja sellega seotud küsimusi puudutavate konfidentsiaalsete nõuannete näol ning koolitusi, materjale ja veebiressursse.
(6) Käesoleva programmi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus ja kogu rahvusvahelises koostöös ning ergutada ühtlasi liikmesriike programmis osalema, kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega. Programmi rakendamine peaks kindlustama selle eesmärgi poole püüdlemist.
(7) Käesoleva programmi raames toetatavad tegevused peaksid aitama täita liidu ja programmi eesmärke, prioriteete ja kohustusi ning jälgida ja hinnata edusamme nende eesmärkide, prioriteetide ja kohustuste täitmise poole liikumisel ning läbivaadatud või uute prioriteetide väljaarendamist.
(7a) Programm peaks taotlema kooskõla juba olemasolevate Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja strateegiatega.
(8) Käesoleva programmi rahastamisel tuleks lähtuda tasakaalustatud lähenemisviisist alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt kogu liidus osalevate teadus- ja innovatsiooni kogukondade laadile, iga sekkumisvaldkonna edukuse määrale, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile, subsidiaarsuse põhimõttele ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi käesoleva programmi vastavate osade puhul, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.
(8-a) Programmi „Euroopa horisont" osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ tegevussuuna „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“ kogueelarve peaks moodustama programmi „Euroopa horisont” kogueelarvest vähemalt 3,3 %. Eelarvest peaksid ennekõike saama kasu laienemises osalevate riikide õigussubjektid.
(8-b) Tipp-pädevuste algatused peaksid tugevdama teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset abikõlblikes riikides, sealhulgas nt toetama koolitusi, et parandada teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimisoskusi, jagama auhindu, tugevdama innovatsiooni ökosüsteeme ning looma teadus- ja innovatsioonivõrgustikke, muu hulgas ELi rahastatud teadustaristute alusel; Selleks et taotleda rahastamist programmi „Euroopa horisont" osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ tegevussuuna „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste jagamine“ raames, peavad taotlejad selgelt näitama, et nende projektid on seotud riikliku ja/või piirkondliku teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiaga.
(8a) Mitme teadus- ja innovatsioonitegevuse meetme puhul tuleks kohaldada teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee loogikat, kus toetust ei tuleks oodata kauem kui kuus kuud. See peaks võimaldama väikestel koostöökonsortsiumidel alt üles lähenemisviisi kasutades kiiremini vahendeid saada ja hõlmama tegevust alates alusuuringutest kuni turule toomiseni.
(8b) Programm peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooni kõiki etappe, eriti koostööprojektide puhul. Alusuuringud on tähtis ressurss ja oluline eeltingimus selleks, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi ja saada ülemaailmseks tippkeskuseks. Tuleks tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute vahel. Koos innovatsiooniga toetab see liidu majanduse konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.
(8c) Programmi „Euroopa horisont“ maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut teadusharu hõlmavale ja teadusharudevahelisele koostööle, sest see on eduka teadustöö vajalik eeldus.
(8d) Ühiskonda tuleb rohkem kaasata vastutustundliku teadus- ja uuendustegevuse kaudu, sest see on läbiv element, mis aitab saavutada tulemusliku koostöö teadusringkondade ja ühiskonna vahel. See võimaldaks kõikidel ühiskonnaliikmetel (teadlastel, kodanikel, poliitikakujundajatel, ettevõtjatel, kolmanda sektori organisatsioonidel jne) teha kogu teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi vältel koostööd, et nii protsess kui ka selle tulemused vastaksid Euroopa ühiskonna väärtustele, vajadustele ja ootustele.
(9) „Tipptasemel ja avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga ja selles tuleks rõhutada uute andekate teadus- ja innovatsioonispetsialistide ja noorte teadlaste ligimeelitamist, tugevdades Euroopa teadusruumi ja vältides ajude äravoolu.Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.
(10) „Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ sammas tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et võimalikult palju suurendada koostööd asjaomastes töövaldkondades, tagades liidule samas kulutatud ressursside suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkondade-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ning vajaduse korral ühiskondlike probleemide lahendamiseks, ning suurendaks liidu tööstusharude konkurentsivõimet. Selleks et ELi teadusuuringud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades oleksid ka edaspidi tipptasemel, peaks selle samba raames toimuv tegevus hõlmama igasugust teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas teadus- ja arendustegevus, katsetamine, tutvustustegevus ja riigihangete toetamine, normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ja standardite kehtestamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt turul.
(11) ▌Eelkõige jätkusuutlike töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu loomisel peaks tööstus olema täielikult ja õigeaegselt kaasatud programmi kõigil tasanditel, alates üksikettevõtjast ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. ▌
(12) Et liidu tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiteerimise ja süsinikdioksiidiheite vähendamise valdkonnas, on oluline tööstuse toetamine, eelkõige investeeringutega progressi võimaldavatesse tehnoloogiavaldkondadesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. II sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ on kesksel kohal peamine progressi võimaldav tehnoloogia, mis peaks olema tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatustega rohkem seotud, et teadusprojektid saaksid hõlmata kogu innovatsiooniahelat. Käesoleva programmi meetmed peaksid olema kooskõlas liidu tööstuspoliitika strateegiaga, et saada üle turutõrgetest või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ergutada investeeringuid proportsionaalsel ja läbipaistval viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja avalik investeeringutasuvus. See tagab järjepidevuse programmi meetmete ja ELi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate riigiabi eeskirjade vahel, mis tuleks innovatsiooni soodustamise eesmärgil läbi vaadata.
(13) Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni, disaini ja loovust hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. ▌Nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. ▌ Üleilmsete probleemide ja tööstuse Euroopa konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.
(14) Toetudes eelmise programmi kogemustele ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade panusele, on komisjoni teatises programmi „Horisont 2020“ vahehindamise kohta (COM(2018)0002) ja Euroopa Parlamendi raportis programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (2016/2147(INI)) esitatud soovitused käesoleva programmi jaoks, sealhulgas eeskirjad selles osalemise ja tulemuste levitamise kohta. Soovitatakse investeerida ambitsioonikamalt, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadus- ja innovatsiooni investeeringute puhul prioriteediks suure lisandväärtusega valdkonnad, eriti läbi missioonidele keskendumise, kodanike täieliku, teadliku ja õigeaegse kaasamise ja laialdase teabevahetuse; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda et kõigis liikmesriikides teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali täiel määral ära kasutada, lihtsustades mitmeid partnerlusalgatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel rohkem ja konkreetsemaid koosmõjusid, eelkõige eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsiooni võimekust kogu liidus; tihedamini kaasata liidu (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist) rahastatavaid teadustaristuid programmi projektidesse, kindlustada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele, kaitstes samal ajal liidu huve ja laiendades kõigi liikmesriikide osalemist programmis, ning lihtsustamist, mis põhineb programmis „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustele.
(15) Ühtekuuluvuspoliitika peaks ka edaspidi teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama. Seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu nende kahe liidu poliitikavaldkonna kooskõlastatusele ja täiendavusele. Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada eeskirjade kooskõlastatus jakäesoleva määruse IV lisas osutatud koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks, samuti taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks mis tahes liiki koostoime puhul lähtuda põhimõttest, et ühe meetme raames järgitakse samu eeskirju:
–
ülekanded muudest liidu programmidest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), programmi „Euroopa horisont“ tegevustele võivad toimudavabatahtlikkuse alusel. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, kuid neid kasutatakse ainult selle liikmesriigi või haldusasutuse hüvanguks, kes otsustab ülekande teha;
–
samuti võidakse ette näha programmi „Euroopa horisont“ ja muu liidu programmi meetme kaasrahastamine, kuid seejuures ei või ületada meetme abikõlblike kulude kogusummat.Sellistel juhtudel kohaldataks ainult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja tuleks vältida topeltauditeid;
–
kõigile ettepanekutele, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames ületanud kvaliteedikünnise, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu rahastada, tuleks omistada kvaliteedimärgis. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada toetust andva fondi eeskirju, v.a riigiabi eeskirjad.
(16) Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks, võib käesoleva programmi raames strateegilise planeerimise tulemuste põhjal sõlmida Euroopa partnerlusi era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevaid avaliku ja erasektori sidusrühmi, pädevuskeskusi, ettevõtlusinkubaatoreid, teadus- ja tehnoloogiaparke, avalikke teenuseid osutavaid asutusi, sihtasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning vajaduse korral piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme, mis teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või ellu viivad, eeldades et partnerluse kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.
(17) Käesolev programm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samas, et liit suudab kaitsta oma huve.
(17a) Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, tuues ühiskonnale kasu liidu ja selle liikmesriikide ühiste, kooskõlastatud jõupingutuste kaudu. Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames tehtavat tegevust, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetamist jätkatakse programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi konkursside kaudu. Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu programmi „Horisont 2020“ osana, kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises ning neid kasutatakse missioonide, kaasrahastatud partnerluste / programmipartnerluste ja korrapäraste projektikonkurssidega seotud töös.
(18) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate ja liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ja eelarvepiiranguid ning tagades liidu finantshuvide kaitsmise. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.
(19) Innovatiivse Euroopa sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja teaduspõhise ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni ning edendada strateegilistes valdkondades liidu tehnoloogilist sõltumatust. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, sealhulgas VKEsid ja idufirmasid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuma paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“), EIT piirkondlikku innovatsioonikava ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi kogu liidus, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega nii avalikus kui ka erasektoris.
(20) Selleks, et vastata vajadusele toetada investeeringuid riskantsemasse ja mitte kõige kiiremini tulu toovasse tegevusse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, on äärmiselt oluline, et programm „Euroopa horisont“, eelkõige EIC ning samuti EIT koos oma teadmis- ja innovaatikakogukondadega, tegutseks koostoimes InvestEU fondi raames kasutusele võetavate rahastamisvahenditega. Selles osas peaks programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahenditest, nagu InnovFin ja VKEdele antav laenutagatis, saadud kogemus toimima tugeva alusena kõnealuse sihtotstarbelise toetuse pakkumisel. EIC peaks välja töötama strateegilised vaatlus- ja reaalajas hindamistoimingud, et oma mitmesugust tegevust õigeaegselt korraldada ja koordineerida.
(21) EIC peaks koos muude programmi „Euroopa horisont" osadega stimuleerima kõiki innovatsiooni vorme alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini, eelkõige turgu kujundavat innovatsiooni. EIC peaks oma rahastamisvahendite – Pathfinder ja Accelerator – kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja kasutusele võtta igat liiki suure riskiga innovaatilisi lahendusi, mis keskenduvad peamiselt läbimurdelisele, murrangulisele ja süvatehnoloogial põhinevale innovatsioonile, millel on potentsiaali saada turgu loovaks innovatsiooniks. Sidusa ja lihtsustatud toetusega ▌peaks EIC ületama praeguse avaliku toetuse ja erainvesteeringute puuduse läbimurdelisele innovatsioonile. EIC eesmärkide kajastamiseks on EIC vahendite puhul vaja konkreetseid õiguslikke ja halduslikke funktsioone, eelkõige turule viimisega seotud tegevusi.
(21a) Käesoleva määruse tähenduses ja eelkõige EIC raames toimuva tegevuse puhul on idufirma VKE, kes on oma elutsükli varases etapis (sealhulgas ülikoolide baasil tegutsevad võrsefirmad), kelle eesmärk on innovatiivsed lahendused ja laiendamiskõlblik ärimudel, ning kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(5) lisa artikli 3 tähenduses autonoomne; ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ja kellel on 250–3000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6; väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja on ettevõtja, kellel on kuni 499 töötajat.
(22) EIC segarahastamisvahendi kaudu peaks EIC Accelerator moodustama silla üle tühjuse teaduse, massitootmiseelse turustamise ja äride suurendamise vahel. Eelkõige tuleks vahendist Accelerator rahastada selliseid tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist või tururiski, millele ei anta pangalaenu ja ei suuda märkimisväärselt võimendada turult saadud investeeringuid; sellega täiendab Accelerator määrusega …(6) asutatud InvestEU programmi.
(22a) VKEd on Euroopa innovatsiooni ja majanduskasvu oluline allikas. Seetõttu on programmis „Euroopa horisont“ vajalik VKEde aktiivne osalemine, nagu on märgitud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ. Programmi „Horisont 2020“ parimatele tavadele tuginedes peaks programm „Euroopa horisont“ ka edaspidi läbivalt ergutama VKEsid raamprogrammis osalema.
(22b) Kuigi EIC Acceleratori eelarve põhiline kasutusviis peaks olema segarahastus, peaks EIC Acceleratori poolt üksnes VKEdele, sealhulgas idufirmadele antav toetus vastama eelmise raamprogrammi „Horisont 2020" VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 43(7).
(22c) EIC Accelerator peaks oma segarahastamis- ja omakapitalipõhiste toetustega ning tihedas koostoimes InvestEU programmiga rahastama VKEsid, sealhulgas idufirmasid, ja erandjuhtudel ka väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate projekte, kes ei suuda veel tulu saada, ei ole veel kasumlikud või ei suuda veel ligi meelitada piisavaid investeeringuid, et täielikult rakendada oma projektide äriplaani. Selliseid toetuskõlblikke üksusi käsitatakse rahastamiskõlbmatutena, samas kui osa nende investeerimisvajadustest oleks võinud või võiks katta üks või mitu investorit, näiteks era- või riigipank, pereettevõte, riskikapitalifond, äriingel jne. Sel viisil turutõrget ületades rahastab EIC Accelerator paljutõotavaid üksusi, keda peetakse veel rahastamiskõlbmatuteks, kuid kes teostavad läbimurdelisi ja turgu loovaid innovatsiooniprojekte. Kui need projektid saavad rahastamiskõlblikeks, võidakse neid nende arengu hilisemas etapis rahastada InvestEU raames.
(23) Äri, teaduse, kõrghariduse ja ettevõtluse koostoime tugevdamisega peaks EIT peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade ja EIT piirkondliku innovatsioonikava kaudu püüdma tugevdada üleilmsete probleemidega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme, et tagada liidu üldise innovatsioonisuutlikkuse arendamine. EIT peaks kooskõlas oma asutamisakti, EIT-määruse(8) ja EIT strateegilise innovatsioonikavaga(9) edendama innovatsiooni oma tegevustes ning peaks toetama kõrghariduse lisamist innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eeskätt järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt oodatavad oskused üleilmsete probleemide lahendamiseks; need hõlmavad arenenud digioskusi ja novaatorlikke oskusi. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrsuvad idufirmad peaksid saama kiireloomulist toetust EIC meetmetest. Kuna EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Innovatiivne Euroopa“, siis peaks ta vastavalt vajadusele toetama ka kõiki teisi sambaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamine tuleks strateegilise planeerimise käigus viia vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“. Vältida tuleks dubleerimist teadmis- ja innovaatikakogukondade ning sama valdkonna muude vahendite, eelkõige muude partnerluste vahel.
(24) Võrdsete võimaluste tagamine ja hoidmine konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete vahel peaks olema peamine nõue, et läbimurdeline või radikaalne innovatsioon saaks edeneda ning anda sellega eelkõige väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa. Samuti võib teatud avatus toetusesaajate suurt võrgustikku puudutavate rahastatavate meetmete innovatsiooniskaalal aidata olulisel määral kaasa VKEde suutlikkuse arendamisele, kuna see annab neile vajalikud vahendid investeeringute ligitõmbamiseks ja edu saavutamiseks.
(25) ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks peaks käesolev programm edendama ja tugevdama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liidu huvidel, vastastikustel kasuteguritel ja üleilmselt võetud kohustustel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu tipptaset teadus- ja innovatsioonivaldkonnas▌, ligitõmbavust ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda ÜRO säästva arengu eesmärkides nimetatud üleilmsete probleemidega ja toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust tipptasemele rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes ▌ ningvõttakasutuseleasjakohased abikõlblikkusekriteeriumid, arvestades teadusuuringute ja innovatsioonivõimekuse erinevaid tasemeid, eesmärgiga rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asutatud üksusi. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerumist programmiga nii, et nähakse ette vastastikkus, kaitstakse liidu huve ja soodustatakse kõigi liikmesriikide aktiivsemat osalust programmis.
(26) Selleks et süvendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende vastastikusest mõjust tulenevat kasu, peaks programm kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle üheskoos kavandamisse ja selleks, et koos luua kompetentseid teadus- ja innovatsioonikavasid ja sisu, mis vastab kodanike ja kodanikuühiskonna muredele, vajadustele ja ootustele; selleks tuleks edendada teadusharidust, teha teadusalased teadmised avalikult kättesaadavaks ning lihtsustada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist programmi tegevustes. Kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise suurendamiseks võetud meetmeid tuleks jälgida.
(26a) Programm „Euroopa horisont“ peaks toetama uut tehnoloogiat, mis aitab kõrvaldada puuetega inimeste juurdepääsu ja täieliku osalemise takistused, mis piiravad tõeliselt kaasava ühiskonna arengut.
(27) ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on liidu äärepoolseimatel piirkondadel õigus erimeetmetele (võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda) seoses ligipääsuga liidu horisontaalprogrammidele Seega peaks programm võtma arvesse nende piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623), mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis, ning soodustama võimaluse korral nende osalemist programmis.
(28) Käesoleva programmi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele, soolise kallutatuse vältimisele, soolise mõõtme läbivale arvestamisele teaduse ja innovatsiooni sisus, töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele, naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, kaasa arvatud võrdse tasu põhimõtted, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 141 lõikes 3 ja direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes, ning sellele, et tagada puuetega teadlastele võimalus osaleda teadus- ja innovatsioonitegevuses. ▌
(29) Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks määruses …, millega asutatakse Euroopa kaitsefond(10), kindlaks määrata sätted kaitseuuringute projektide liidu poolse rahastamise kohta; nende sätetega määratakse kindlaks kaitseuuringutes osalemise eeskirjad. Kuigi sünergiat programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi vahelvõiks edendada, vältides samas dubleerimist, peaksid programmi „Euroopa horisont“ raames elluviidavad tegevused keskenduma üksnes tsiviilrakendustele.
(30) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett. Artikli 1 lõikes 3 osutatud eriprogrammile ette nähtud summa on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine juhis [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele insitutsioonidevahelisele kokkuleppele:Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(11) punkti 17] tähenduses.
(31) Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“), kui ei ole teisiti ette nähtud(12). Selles sätestatakse liidu eelarve rakendamise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.
(31a) Kogu programmis tuleks pidevalt püüda lihtsustada haldustoiminguid, eelkõige vähendades toetusesaajate halduskoormust. Komisjon peaks oma vahendeid ja suuniseid veelgi lihtsustama sellisel moel, et need koormaksid toetusesaajaid võimalikult vähe. Komisjon peaks eeskätt kaaluma suuniste lühendatud versiooni väljaandmist.
(31b) Selleks et Euroopa püsiks globaalsetes digitaalvaldkonna teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtival kohal ning arvestades, et üha suuremate digitehnoloogiavõimaluste kasutamiseks on vaja rohkem investeerida, tuleks digitaalvaldkonna peamistele prioriteetidele eraldada piisav eelarve.
(32) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(13), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(14), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(15) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(16), tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(17). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(33) Vastavalt [viide tuleks vajaduse korral ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL(18) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende territooriumide eripära, et tagada nende tõhus osalemine ning toetada koostööd ja koostoimet, eelkõige äärepoolseimate piirkondadega, aga ka nende naabruses asuvate kolmandate riikidega.
(34) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja programmi toetusesaajate jaoks. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
(35) Selleks et vajaduse korral oleks võimalik mõjunäitajaid täiendada või muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(36) Programmi „Euroopa horisont“ ELi kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime aitavad edendada kogu maailmas konkurentsivõimelist ja novaatorlikku Euroopa kosmosesektorit; kindlustada Euroopa sõltumatust kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas; ning tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana. Programmi „Euroopa horisont“ murrangulisi lahendusi toetavad kosmoseprogrammiga kättesaadavaks tehtud andmed ja teenused.
(36a) Selleks et teatud meede saaks rahastust, tuleks tööprogrammis arvestada konkreetsete eelmiste projektide tulemustega ning teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorraga riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, ning asjakohaste poliitiliste, turu ja ühiskonna arengutendentsidega.
(37) Osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad peaksid asjakohaselt kajastama programmi vajadusi, võttes arvesse tõstatatud probleeme ja erinevate sidusrühmade soovitusi.
(38) Ühtsed eeskirjad ja nõuded kogu programmi raames peaksid tagama lihtsustatud ja ühised rakendusvahendid, sh järelevalveks ja aruandluseks, ja ladusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist programmi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võetud programmides. Konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine peaks olema võimalik, kuid erandeid võib teha üksnes olukorras, kus see on rangelt vajalik ja hästi põhjendatud.
(39) Käesolevasse programmi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega(19), ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Arvesse tuleks võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.
(40) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist liidu teaduslikes, ühiskondlikes, majanduslikes ja tehnoloogilistes huvides. Programmi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul võidakse lubada programmi teatavates meetmetes osalemist üksnes liikmesriikides asuvatele üksustele, või lisaks liikmesriikidele, neile üksustele, mis asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides.
(41) Tunnistades kliimamuutusi kui üht suurimat globaalset ja ühiskondlikku probleemi ja võttes arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestel kliimaeesmärkide toetamiseks vähemalt 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks. Kliimaküsimused integreeritakse asjakohaselt teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse ning neid kohaldatakse kõigis uuringutsükli etappides.
(41a) Kliimaga seotud mõjuahela puhul annab komisjon aru kliimaga seotud projektide väljundite, innovatsiooni ja koondmõju kohta, sealhulgas programmi osade ja rakendusviiside kaupa. Komisjon peaks oma analüüsis võtma arvesse programmi tegevusest tulenevaid pikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakulusid ning kasu Euroopa kodanikele, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise innovaatiliste lahenduste kasutamist, hinnangulist mõju töökohtadele ja ettevõtete loomisele, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, puhast energiat ning heaolu (sealhulgas õhu, pinnase ja vee kvaliteeti). Selle mõjuhinnangu tulemused tuleks avalikustada, neid tuleks hinnata Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide kontekstis ning tulemusi tuleks arvesse võtta hilisemas strateegilise planeerimise protsessis ja tulevastes tööprogrammides.
(42) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis on eelkõige määratud kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähtud ette eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(43) Tundliku taustaga teabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele ja teadusandmetele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444(20), millega nähakse ette sätted ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta.
▌
(45) On vaja kehtestada programmi raames võetavates meetmetes osalejatele liidu rahaliste vahendite eraldamise tingimused. Programmi raames on peamine rahastamisviistoetused. Teised rahastamisviisid tuleks valida selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi,võtteseelkõigearvessekontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. Toetuste andmisel tuleks täiendava lihtsustamise eesmärgil kaaluda ka finantsmääruses sätestatud kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade või ühikuhindade astmiku kasutamist. Enne kui mis tahes uut kulude hüvitamise süsteemi saaks toetusesaajate seisukohalt pidada tõeliseks lihtsustamiseks, peaks sellele eelnema põhjalik hindamine, mis annab positiivse tulemuse.
▌
(47) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“)(21) peaks programm looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses ettevõttesiseste personali- ja ühikukuludega kaupade ja teenuste puhul, mis kehtib ka programmi „Horisont 2020“ kohastesuurte teadustaristute puhul. Kõigil toetusesaajatel peaks olema võimalus valida ettevõttesiseselt arveldatavate kaupade ja teenuste puhul otseseid ja kaudseid kulusid ühendavad ühikuhinnad, mis arvutatakse vastavalt abisaajate tavapärasele raamatupidamistavale. Sellega seoses peaksid abisaajad saama ettevõttesiseselt arveldatavate kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul võtta arvesse tegelikke kaudseid kulusid, mis on arvutatud jaotamispõhimõtete alusel.
(48) Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud projektipõhisele tasustamismeetodile, ja veelgi rohkem finantsmäärusega kooskõlla viia, võttes eesmärgiks programmiga seotud ELi teadlaste vahelise palgalõhe vähendamise.
(49) Osalejate tagatisfond, mis loodi programmi „Horisont 2020“ raames ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis leevendab kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnevate ja hüvitamata summadega seotud riske. Seega tuleks jätkata toetusesaaja tagatisfondi, mis on ümbernimetatud vastastikuseks kindlustusmehhanismiks (edaspidi „mehhanism“) tegevust ja laiendada seda teistele rahastamisasutustele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 185 kohastele algatustele. Kõnealune mehhanism tuleks avada teistele otseselt juhitavate liidu programmide toetusesaajatele.
(50) Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist reguleerivad eeskirjad, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad, levitavad ja tagavad vajaduse korral juurdepääsu kõnealustele tulemustele. Tulemuste kasutamisele tuleks pöörata suuremat tähelepanu ning komisjon peaks kindlaks tegema ja aitama maksimeerida abisaajate võimalusi tulemuste kasutamiseks, eelkõige liidus. Tulemuste kasutamisel tuleks järgida käesoleva programmi põhimõtteid, sealhulgas innovatsiooni edendamist liidus ja Euroopa teadusruumi tugevdamist.
(51) Eelneva programmi „Horisont 2020“ põhielemendid ettepanekute hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamise, mõju ning rakendamise kvaliteedi ja tõhususe kriteeriumitele, tuleks säilitada. Ettepanekuid tuleks jätkuvalt valida võimalikult paljudest liikmesriikidest pärit sõltumatute ekspertide hinnangu alusel. Komisjon peaks vajadusel korraldama anonüümse hindamise ja analüüsima selle tulemusi, et vältida valiku kallutatust. Kui see on asjakohane, peaksid sõltumatud eksperdid arvesse võtma vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus.
(52) Kõigis programmi osades tuleks finantsmääruse artikli 127 kohaselt rakendada auditite ja hindamiste süstemaatilist kasutamist koos muude liidu programmide auditite ja hindamistega, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Vastastikune kasutamine tuleks selgelt sätestada, kaasates ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.
(53) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondade konkreetseid probleeme tuleks lahendada auhindade, sealhulgas vajaduse korral ühtse või ühise auhinna kaudu, mille paneb välja komisjon või rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega. Eelkõige tuleks auhindu anda projektidele, mis meelitavad teadlasi osalemist laiendavatesse riikidesse, samuti edukatele projektidele, et suurendada nende nähtavust ja et oleks võimalik liidu rahastatavaid meetmeid aktiivsemalt edendada.
(54) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuidas nende kaudu on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks arvestada ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm“) ning eeskirjad kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks programmi raames ning määratakse kindlaks raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust.
2. Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
3. Programmi rakendatakse:
a) otsusega .../.../EL(22) kehtestatud eriprogrammiga ▌;
aa) rahalise toetusega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT), mis on loodud määrusega (EÜ) nr 294/2008;
b) ▌kaitseuuringute eriprogrammiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../.../EL, millega luuakse Euroopa Kaitsefond.
4. Käesolevas määruses kasutatud mõisteid „Euroopa horisont“, „programm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 3 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes.
EIT rakendab programmi vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele aastateks 2021–2027, nagu on sätestatud EIT strateegilises innovatsioonikavas, võttes arvesse strateegilist planeerimist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „teadustaristud“ – vahendid, mis pakuvad teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute läbiviimiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades. See mõiste hõlmab ka asjaomast personali, seadmestikku ja instrumentide kogumeid; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teaduslikke andmeid; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutussüsteeme, sidevõrke ja muud taristut, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks. Neid võib kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, kui see on asjakohane, ja need võivad olla ühes asukohas olevad, virtuaalsed või hajusad;
2) „aruka spetsialiseerumise strateegia” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 määratletud aruka spetsialiseerumise strateegia(23), mis täidab määruses (EL) XX [Common Provisions Regulation – ühissätete määrus] sätestatud rakendamistingimusi;
3) „Euroopa partnerlus“ – liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide varajasel kaasamisel koostatud algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas turu, reguleeriva või poliitika rakendamisega seotud tegevuste väljatöötamist ja rakendamist;
4) „avatud juurdepääs“ – tava võimaldada lõppkasutajale tasuta veebipõhist juurdepääsu programmi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadustulemustele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 ning artikli 35 lõikega 3;
4a) „avatud teadus“ – lähenemisviis teaduslikule protsessile, mis põhineb avatud koostööl, vahenditel ja teadmiste levitamisel, sh artiklis 10 nimetatud elementidel.
5) „missioon“ – valdkonna- ja sektoriüleste ning tipptaseme- ja mõjupõhiste teadus- ja innovatsioonimeetmete kogum, mille eesmärk on
– saavutada kindlaksmääratud aja jooksul mõõdetav eesmärk, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;
– mõjutada ühiskonda ja poliitikakujundust teaduse ja tehnoloogia kaudu, ning
– tuua kasu olulisele osale Euroopa elanikkonnast ja suurele hulgale Euroopa kodanikele;
6) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendamist etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;
7) „innovatiivsete lahenduste riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;
8) „kasutusõigused“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tingimustel;
9) „taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis: i) toetusesaajal olid enne meetmega ühinemist ning ii) toetusesaajad on kirjalikus kokkuleppes kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;
10) „levitamine“ − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;
11) „kasutamine“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, või muu hulgas kommertskasutuseks, näiteks toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks, ▌ teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;
12) „õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;
13) „rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud programmi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;
14) „rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;
15) „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;
15a) „osalemist laiendavad riigid”/„madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigid” – riigid, kus õigussubjekt peab olema asutatud, et saada programmi „Euroopa horisont” osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“ raames koordinaatoriks.ELi liikmesriikidest on need riigid kogu programmi kestel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Assotsieerunud riikide puhul määratletakse abikõlblike riikide loetelu näitaja alusel ja avaldatakse tööprogrammis. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on äärepoolseimate piirkondade õigussubjektid selle komponendi koordinaatoritena samuti täielikult kõlblikud;
16) „mittetulunduslik õigussubjekt” – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;
16a) „VKE“ – komisjoni soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;
17) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – üksus, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“) nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ja kellel on kuni 499 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;
18) „tulemused“ – meetmega saavutatud mis tahes materiaalne või immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;
18a) „teadusväljundid“ – meetmega saavutatud tulemused, millele saab anda juurdepääsu teaduspublikatsioonide, andmete või muude kavandatud tulemuste ja protsesside näol, nagu tarkvara, algoritmid, protokollid ja elektroonilised märkmikud;
19) „kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, mis näitab, et konkursile esitatud ettepanek ületab kõiki tööprogrammis sätestatud hindamiskünniseid, kuid seda ei saa rahastada, kuna tööprogrammis puuduvad selleks vahendid, küll aga võib see saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest;
19a) „strateegiline teadus- ja innovatsioonikava“ – rakendusakt, milles on sätestatud strateegia tööprogrammi sisu realiseerimiseks kuni nelja aasta jooksul pärast kohustuslikku ja laiaulatuslikku sidusrühmadega konsulteerimist. Sellega määratletakse prioriteedid, sobivate meetmete liigid ja kasutatavad rakendamisviisid.
20) „tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks(24) kooskõlas selle artikliga 12 või rahastamisasutuse poolt vastuvõetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;
21) „tagasimakstav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse Euroopa Liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab hüvitama liidule lepingus sätestatud tingimustel;
22) „leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsioonialast ja turule suunatud meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi kaudu;
23) „salastatud teave“ – ELi salastatud teave, nagu määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;
24) „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
25) „programmi „Euroopa horisont“ ▌segarahastamisvahend“ – rahaline toetus programmile, millest toetatakse innovatsioonialaseid ja turule suunatud meetmeid, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki.
25-a) „EIC segarahastamisvahend“ – rahaline otsetoetus, mida antakse EIC raames innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki;
25a) „teadus- ja innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist, tõendamist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;
25b) „innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille otsene eesmärk on toota uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste kavasid, seadeid või projekte, mis võib hõlmata prototüübi loomist, testimist, tõendamist, katseprojekte, toote suuremahulist valideerimist ja turuleviimist;
25c) „Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringud (sealhulgas kontseptsiooni toimivuse tõestamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu)“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, mida haldab üks või mitu toetusesaajat ja mis puudutab üksnes Euroopa Teadusnõukogu;
25d) „koolituse ja liikuvuse meede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste edendamise meede, mis põhineb riikidevahelisel ning vajaduse korral sektorite- või valdkondadevahelisel liikuvusel;
25e) „programmi kaasrahastamise meede“ – meede, millega tagatakse mitmeaastane kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustiku loomist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamist ja teabevahetust, levitamist ja kasutuselevõttu või anda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid või nende kombinatsiooni. Programmi kaasrahastamise meedet võivad rakendada vahetult asjaomased üksused või kolmandad osalejad nende nimel;
25f) „kommertskasutusele eelneva hanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on teostada kommertskasutusele eelnev hange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad;
25g) „innovatiivsete lahenduste riigihanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on teostada innovatiivsete lahenduste ühishange või koordineeritud riigihange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad;
25h) „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita programmi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, välja arvatud siis, kui seda tehakse osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ raames komponendis „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“; ning ilma teadustegevuse ELi-poolse kaasrahastamiseta toimuv nn alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks;
25i) „ergutusauhind“ – auhind, millega kannustatakse innovatsiooni kavandatud suunas, olles määranud enne töö teostamist selle sihttulemuse;
25j) „tunnustusauhind“ – auhind, millega tunnustatakse varasemaid saavutusi ja väljapaistvat tööd pärast seda, kui see on tehtud;
25k) „innovatsiooni ja turuleviimise meede“ – meede, mis kätkeb endas innovatsioonimeedet ja muid vajalikke tegevusi innovatsiooni turuleviimiseks, sealhulgas ettevõtete laiendamist, pakkudes programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid (valik grandi tüüpi ja erasektori rahastamisvahendeid);
25l) „kaudsed meetmed” – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit rahaliselt toetab;
25m) „otsesed meetmed” – komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus;
27) „hange“ – hange vastavalt finantsmääruse artikli 2 punktile 49;
28) „seotud üksus“ – mis tahes juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 187 lõikele 1;
30) „innovatsiooni ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis ELi tasandil ühendab osalejaid või üksusi, kelle funktsionaalne eesmärk on võimaldada tehnoloogia arendamist ja innovatsiooni. See hõlmab suhteid materiaalsete ressursside (nt rahastamine, seadmed ja vahendid), institutsionaalsete üksuste (nt kõrgharidusasutused ja tugiteenused, teadusuuringute ja tehnoloogia organisatsioonid, ettevõtjad, riskikapitali pakkujad ja finantsvahendajad) ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamise ja rahastamise üksuste vahel.
▌
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides, sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele japoliitika elluviimisele, ning üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele, järgides kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe põhimõtteid, ning tugevdada Euroopa teadusruumi. Programm tagab seega võimalikult suure liidu lisaväärtuse, keskendudes eesmärkidele ja tegevusele, millega liikmesriigid ei suuda tulemuslikult toime tulla üksi, küll aga koostööd tehes.
2. Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) arendada,edendadaja edasi viiateaduse tipptaset, toetada kvaliteetsete uute alus- ja rakendusteadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist, samuti teadlastekoolitust ja liikuvust, meelitada ligi talente kõigil tasanditel ja aidata kaasa liidu talendipagasi täielikule kaasamisele käesoleva programmi raames toetatavatesse meetmetesse;
b) luua teadmisi, tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitika arendamisel, toetamisel, rakendamisel ning toetada juurdepääsu novaatorlikele lahendustele ja nende kasutuselevõtmist Euroopa tööstuses, eelkõige VKEdes, ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme, sealhulgas kliimamuutus ning kestliku arengu eesmärgid;
c) edendada igat liiki innovatsiooni, hõlbustada tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ning teadmus- ja tehnosiiret ning tugevdada novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu ja kasutamist;
d) optimeerida programmi tulemusi Euroopa teadusruumi mõju ja külgetõmbavuse tugevdamiseks, suurendada kõikide liikmesriikide, sh madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist programmis „Euroopa horisont“ ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis.
Artikkel 4
Programmi struktuur
1. Programm koosneb järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:
1) I sammas „Tipptasemel teadus“▌, millel on järgmised komponendid:
a) Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi „ERC“);
b) Marie Skłodowska-Curie meetmed;
c) teadustaristud.
2) II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid, võttes arvesse, et sotsiaal- ja humanitaarteadustel on oluline roll kõikides teemavaldkondades:
a) teemavaldkond „Tervishoid“;
b) teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;
b a) teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;
c) teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;
d) teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
f) teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;
g) Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.
3) III sammas „Innovatiivne Euroopa“, millel on järgmised komponendid:
a) Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“);
b) Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;
c) määrusega (EÜ) nr 294/2008 asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).
4) Osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“,▌ millel on järgmised komponendid:
a) osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine;
b) Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.
1. Artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi raames elluviidavate tegevuste puhul, mis on sätestatud määruses, millega asutatakse Euroopa Kaitsefond, keskendutakse üksnes kaitsealastele uuringutele ja arendustööle, mille eesmärgidja üldised tegevussuunad on järgmised:
– tegevus, mille eesmärk on suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust;
2. Käesolevat määrust ei kohaldata artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi suhtes, välja arvatud käesoleva artikli, artikli 1▌ ning artikli 9 lõike 1 suhtes.
Strateegiline planeerimine ning ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2. Programmist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste kui programmist antava abi peamise vormi kaudu. Samuti võib sellest anda rahastust auhindade, hangete ja segarahastamistoimingute rahastamisvahendite kaudu ning omakapitali toetust rahastamisvahendi EIC Accelerator kaudu.
3. Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise eeskirju kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.
4. Peamised programmi raames kasutatavad meetmed on sätestatud ja iseloomustatud artiklis 2. Lõikes 2 osutatud rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi programmi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.
5. Programm toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Kui need meetmed aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artikli 185 või artikli 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.
6. Eriprogrammi ja EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade rakendamist toetab eriprogrammis ette nähtud teadus- ja innovatsioonitegevuseläbipaistev ja strateegilineplaneerimine, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ puhul, hõlmates ka teiste sammaste asjaomaseid meetmeid ning osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“;
Komisjon tagab liikmesriikide varajase kaasamise ning ulatusliku mõttevahetuse Euroopa Parlamendiga, mida omakorda täiendavad konsultatsioonid sidusrühmade ja laiema üldsusega.
Strateegiline planeerimine tagab vastavuse liidu muude asjaomaste programmidega ning kooskõla ELi prioriteetide ja kohustustega ning suurendab vastastikust täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike rahastamisprogrammide ja prioriteetidega, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi. Valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja institutsioonilisi Euroopa partnerlusi, kehtestatakse V a lisas.
6a. Kui see on asjakohane, võib väikestele koostöökonsortsiumidele kiirema juurdepääsu võimaldamiseks teha ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee menetluse (Fast Track to Research and Innovation Procedure (FTRI)) rakendamiseks mõne projektikonkursi puhul, mille eesmärk on valida teadusuuringute ja/või innovatsioonimeetmeid raamprogrammi osa „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning osa „Euroopa Innovatsiooninõukogu programm Pathfinder“ raames.
FTRI menetluse kohasel konkursil on järgmised kumulatiivsed omadused:
– alt-üles-põhimõttel toimivad projektikonkursid;
– lühem aeg avalduse esitamisest toetuse saamiseni (mitte üle kuue kuu);
– toetus, mida antakse ainult väikestele koostöökonsortsiumidele, mis koosnevad maksimaalselt 6 erinevast ja iseseisvast abikõlblikust õigussubjektist;
– maksimaalne rahaline toetus konsortsiumi kohta ei ületa 2,5 miljonit eurot.
Tööprogrammis määratakse kindlaks hankemenetlused, kus kasutatakse FTRI menetlust.
7. Programmi „Euroopa horisont“ tegevused viiakse ellu avatud ja konkurentsipõhiste konkursside kaudu, sealhulgas missioonides ja Euroopa partnerlustes, välja arvatud auhindu käsitlevas artiklis 39 nimetatud tegevused.
▌
Artikkel 6a
Programmi põhimõtted
1. Artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele. Eelarves ei ole lubatud teha ümberpaigutusi artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks eraldatud summa ja artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks eraldatud summa vahel, ning tuleb vältida tarbetut dubleerimist kahe programmi vahel.
2. Programmiga „Euroopa horisont“ tagatakse multidistsiplinaarne lähenemisviis ja nähakse vajaduse korral ette sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine kogu programmi raames arendatavasse tegevusse ja kõigisse teemavaldkondadesse, sh konkreetsed konkursikutsed sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnaga seotud teemadel.
3. Programmi koostööosades tagatakse tasakaal madalamate ja kõrgemate tehnilise valmiduse tasemete vahel, hõlmates seega kogu väärtusahelat.
3a. Programm peab tõhusalt tagama ja integreerima koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vastastikusel kasul, liidu huvidel, rahvusvahelistel kohustustel ja vajaduse korral vastastikkusel põhinevate algatustega.
4. Programmiga aidatakse osalemist laiendavatel riikidel suurendada osalemist programmis „Euroopa horisont” ja edendatakse laia geograafilist katvust koostööprojektides, sealhulgas teadusliku tipptaseme levitamise, uute koostöösidemete tugevdamise, ajude ringluse ergutamise ning artikli 20 lõike 3 ja artikli 45 lõike 4 rakendamise kaudu. Neid jõupingutusi kajastavad liikmesriikide proportsionaalsed meetmed liidu, riiklike ja piirkondlike fondide toel, sh teadlastele atraktiivse töötasu kehtestamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse geograafilisele tasakaalule, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõukogud ja eksperdirühmad, ilma et see kahjustaks tipptaseme kriteeriume.
5. Programmiga edendatakse tõhusalt kõigi võrdseid võimalusi, samuti soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning soolise mõõtme rakendamist teadusuuringutes ja innovatsioonis, ning seatakse eesmärgiks soolise tasakaalustamatuse põhjustega tegelemine. Erilist tähelepanu pööratakse võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.
5a. Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse koostoimes liidu muude rahastamisprogrammidega, püüdes samas haldustoiminguid võimalikult lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest muude liidu rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas.
5b. Programm aitab suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates sellega kaasa üldise investeerimiseesmärgi saavutamisele, mille kohaselt teadus- ja arendustegevusse investeeritakse vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist.
6. Komisjon püüab programmi rakendamisel järjepidevalt lihtsustada haldustoiminguid ning vähendada taotlejate ja toetusesaajate koormust.
7. Kuna osa liidu eesmärgist on integreerida kliimameetmed ELi valdkondlikusse poliitikasse ja ELi fondidesse, eraldatakse programmi meetmete raames tehtavatest kulutustest vajaduse korral vähemalt 35 % kliimaeesmärkidele. Kliimaküsimused integreeritakse asjakohaselt teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse.
8. Programmiga edendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu koosloomist ja kooskavandamist.
9. Programmiga tagatakse läbipaistvus ja aruandekohustus teadus- ja innovatsiooniprojektide avaliku sektori rahastamises, kaitstes nii avalikke huve.
10. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus peab tagama, et konkursikutse avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige kohaldatav toetuslepingu näidis.
Artikkel 7
Missioonid
1. Missioonid kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja ELi tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka programmi muudes osades võetud meetmetest, samuti liidu muudes rahastamisprogrammides võetud täiendavatest meetmetest. Missioonid võimaldavad konkureerivaid lahendusi, mille tulemuseks on üleeuroopaline lisaväärtus ja mõju.
2. Missioonid määratakse kindlaks ja neid rakendatakse vastavalt määrusele ja eriprogrammile, tagades liikmesriikide aktiivse ja varajase kaasamise ning ulatusliku teabevahetuse Euroopa Parlamendiga. Missioonid, nende eesmärgid, eelarve, sihid, ulatus, näitajad ja vahe-eesmärgid määratakse vastavalt vajadusele kindlaks strateegilistes teadus- ja innovatsioonikavades või tööprogrammides.Missioonide raames esitatud ettepanekute hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 26.
2a. Programmi esimese kolme aasta jooksul eraldatakse kuni 10 % II samba aastaeelarvest missioonide rakendamiseks korraldatavate konkursikutsete kaudu. Programmi järelejäänud osa kestel ja ainult siis, kui missioonide valiku- ja juhtimisprotsessile on antud positiivne hinnang, võib osakaalu suurendada. Komisjon teeb teatavaks iga missioonidele pühendatud tööprogrammi koguosakaalu eelarves.
3. Missioonid:
a) lähtudes oma ülesehituses ja rakendamisel kestliku arengu eesmärkidest, omavad selget teadus- ja innovatsioonisisu ning ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide ja kohustuste ning artiklis 3 sätestatud programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele;
aa) hõlmavad kogu Euroopa Liidule tähtsaid valdkondi, on kaasavad, ergutavad mitmesuguste avaliku ja erasektori sidusrühmade, sealhulgas kodanike ja lõppkasutajate ulatuslikku kaasamist ja aktiivset osalemist ning annavad teaduse ja innovatsiooni vallas tulemusi, millest kõigil liikmesriikidel võib kasu olla;
b) on jõulised ja inspireerivad, seega on neil laialdane teaduslik, tehnoloogiline, ühiskondlik, majanduslik, keskkonnakaitseline või poliitiline tähtsus ja mõju;
c) osutavad selget suunda ja eesmärke ning on suunatud, mõõdetavad, ajaliselt piiritletud ja neil on selged eelarvelised raamid;
d) valitakse välja läbipaistval viisil ja on suunatud edasipüüdlikele, tipptaseme- ja mõjupõhistele, kuid realistlikele eesmärkidele ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele;
da) omavad vajalikku ulatust ja mõõtkava ning mobiliseerivad ulatuslikult ressursse ja võivad saada täiendavate avaliku ja erasektori vahendite näol võimendust, mis on vajalik missiooni eesmärgi saavutamiseks;
e) edendavad valdkondadeülest tegevust (sh sotsiaal- ja humanitaarteadused) ja hõlmavad tegevust paljudel, sealhulgas madalamatel tehnilise valmiduse tasemetel;
f) jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lähenemisviisidele ja lahendustele, võttes arvesse inimeste ja ühiskonna vajadusi ja kasu ning tunnistades eri panuste tähtsust kõnealuste missioonide täitmiseks.
fa) kasutavad läbipaistval viisil koostoimet liidu teiste programmidega, samuti riiklike ja asjakohasel juhul piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemidega.
4. Komisjon jälgib ja hindab iga missiooni vastavalt käesoleva määruse artiklitele 45 ja 47 ning V lisale, sealhulgas edusamme lühiajaliste, keskmise kestusega ja pikaajaliste eesmärkide täitmisel, mis hõlmavad rakendamist, järelevalvet ja missioonide järkjärgulist lõpetamist. Programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud esimeste missioonide hindamine toimub hiljemalt 2023. aastal ja enne mis tahes otsuseid uute missioonide loomise või käimasolevate missioonide jätkamise, lõpetamise või ümbersuunamise kohta. Hindamise tulemused avalikustatakse ning need hõlmavad valikuprotsessi, juhtimise, eelarve, kesksete eesmärkide ja seniste tulemuste analüüsi, kuid ei piirdu sellega.
Artikkel 7a
Euroopa Innovatsiooninõukogu
1. Komisjon loob keskselt juhitava ühtse kontaktpunktina Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi „EIC“), et rakendada sellega seotud III samba „Innovatiivne Euroopa“ meetmeid. EIC keskendub peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas astmelist innovatsiooni. EIC tegutseb järgmiste põhimõtete alusel: selge ELi lisaväärtus, autonoomia, riskimisvõime, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus.
2. EIC on avatud iga liiki novaatorite jaoks, eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni (VKEd, kaasa arvatud idufirmad ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad) ning üksiktoetusesaajatest valdkondadevaheliste konsortsiumideni. Vähemalt 70 % EIC eelarvest eraldatakse VKEdele, sealhulgas idufirmadele.
3. EIC juhatus ja juhtimisfunktsioonid on kindlaks määratud otsuses (EL)... [eriprogramm] ja selle lisades.
Artikkel 8
Euroopa partnerlused
1. Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:
a) osalemine partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 lõikes 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite ja/või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, kõigi osaliste kohustused seoses partnerite rahaliste ja/või mitterahaliste panustega, peamised tulemus- ja mõjunäitajad, saavutatavad tulemused ja aruandluskord. Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga (Euroopa programmipartnerlused) rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust;
b) osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis, milles täpsustatakse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused, ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja/või mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme (kaasrahastatud Euroopa partnerlused) kaudu;
c) osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted või EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis vastavad EIT määruse nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused), ja rahaline panustamine neisse programmidesse. Selliseid partnerlusi rakendatakse üksnes juhul, kui programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega, sealhulgas muude Euroopa partnerluse vormidega, ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase. ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 kohaste partnerluste puhul kohaldatakse kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Keskse finantsjuhtimise korral tehakse ühe osaleva riigi projektitasandi maksed asjaomases osalevas riigis asutatud üksuste ettepanekutes taotletud rahastamise alusel, kui kõik asjaomased osalevad riigid ei ole teisiti kokku leppinud.
Selliste partnerluste reeglites täpsustatakse muu hulgas partnerluse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning oodatavad tulemused, samuti sellega seotud kohustused partnerite rahalise ja/või mitterahalise panuse näol.
2. Euroopa partnerlused:
a) luuakse Euroopa või üleilmsete probleemide käsitlemiseks üksnes juhul, kui need aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke tulemuslikumalt kui liit seda üksi suudaks ja paremini kui raamprogrammi muude toetusvormide abil. Nendele osadele eraldatakse asjakohane osa programmi „Euroopa horisont“ eelarvest. Suurem osa II samba eelarvest eraldatakse meetmeteks väljaspool Euroopa partnerlusi;
b) järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus, avatus, mõju Euroopas ja Euroopa jaoks, piisaval tasemel tugev võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised kohustused, paindlikkus rakendamisel, sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja asjakohasel juhul rahvusvaheliste algatuste või muude partnerluste ja missioonidega;
c) järgivad selget elutsüklipõhist lähenemisviisi, on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi programmist saadava rahastamise lõpetamiseks.
2a. Euroopa partnerlused, mis vastavad käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktidele a ja b, määratakse kindlaks strateegilistes teadusuuringute ja innovatsiooni kavades, enne kui neid tööprogrammide raames rakendatakse.
Partnerluste valimist, ellurakendamist, järelevalvet, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.
Artikkel 8a
Missioonide ja partnerluste valdkonna läbivaatamine
Hiljemalt 2023. aastal vaatab komisjon programmi, sealhulgas missioonide ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste üldise järelevalve raames läbi V a lisa, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 või 187, ning esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande peamiste tulemuste kohta.
Artikkel 9
Eelarve
1. Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 120 000 000 000 eurot artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks ning sellele lisandub summa artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks, mis on kehtestatud Euroopa Kaitsefondi asutamise määrusega [...].
2. Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
a) 27,42 % aastatel 2021–2027 I sambale „Tipptasemel ja avatud teadus“, millest eraldatakse:
1) 17,64 % Euroopa Teadusnõukogule;
2) 7,23 % Marie Skłodowska-Curie meetmetele;
3) 2,55 % teadustaristutele;
b) 55,48 % aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millest eraldatakse:
1) 8,16 % teemavaldkonnale „Tervis“;
2) 2,50 % teemavaldkonnale „Kaasav ja turvalineloov ühiskond“;
2a) 2,00 % teemavaldkonnale „Turvaline ühiskond“;
3) 15,94 % teemavaldkonnale „Digivaldkond ja, tööstus ja kosmos“;
4) 15,84 % teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
5) 9,00 % teemavaldkonnale „Toit ja, loodusvarad ja põllumajandus“;
6) 2,04 % Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;
c) 12,71 % aastatel 2021–2027 III sambale „Innovatiivne Euroopa“, millest eraldatakse:
1) 8,71 % Euroopa innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 0,53% Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;
2) 4 % Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);
d) 4,39 % osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, mis sisaldab järgmisi komponente:
1) 4 % kõrge kvaliteedi levitamisele ja osalemise suurendamisele kogu liidus;
2) 0,39 % Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamisele ja tugevdamisele.
3. Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses, sealhulgas assotsieerunud riikide osamaksete eraldised.
3c. 45 %‑ga teemavaldkonna „Kaasav ja loov ühiskond“ eelarvest toetatakse teadusuuringuid kultuuri- ja loomesektoris, sh liidu kultuuripärand, mis hõlmab 300 miljonit eurot, mis eraldatakse eriprogrammi I lisas sätestatud Euroopa kultuuripärandi pilve loomiseks pärast Euroopa Parlamendile mõjuhinnangu esitamist.
3d. Vähemalt miljard eurot nähakse ette kvantuuringutele II samba alla kuuluva teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames.
4. Lõikes 1 artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks osutatud summa võib hõlmata ka programmi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muid tegevuskulusid, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid programmi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Kaudsete meetmetega seotud halduskulud ei ületa 5 % programmi raames ette nähtud kogusummast. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.
5. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
6. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
7. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.
▌
▌
Artikkel 10
Avatud teadus
1. Programmiga edendatakse avatud teadust kui koostööl ja teadmiste levitamisel põhinevat teaduslikku lähenemisviisi, eelkõige kooskõlas järgmiste elementidega:
– avatud juurdepääs programmi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele;
– avatud juurdepääs teadusandmetele, sealhulgas teaduspublikatsioonide aluseks olevatele andmetele.
Need elemendid tagatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 35 lõikega 3. Viimatinimetatu on kooskõlas ka põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“.
1a. Vastastikkuse põhimõtet avatud teaduses edendatakse ja ergutatakse kõigis kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimis- ja koostöölepingutes, sealhulgas lepingutes, millele on alla kirjutanud rahastamisasutused, kellele on usaldatud programmi kaudne juhtimine.
2. Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas nn FAIR-põhimõttega (FAIR – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability)). Tähelepanu pööratakse ka andmete pikaajalisele säilitamisele.
3. Edendatakse ja ergutatakse ka muid avatud teadustavasid, sealhulgas VKEde huvides.
Artikkel 11
Täiendav, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine
1. Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse koostoimes liidu muude rahastamisprogrammidega, püüdes haldustoiminguid võimalikult palju lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest liidu muude rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaasrahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ ühtseid eeskirju.
2. Kvaliteedimärgis antakse programmi kõigis osades. Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
a) on hinnatud programmi kohase konkursi raames;
b) vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;
c) ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,
võivad saada toetust riiklikest või piirkondlikest vahenditest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], ilma et oleks vaja täiendavat taotlemist ja hindamist ning tingimusel, et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab, välja arvatud riigiabi eeskirjad.
2a. Kooskõlas määruse (EL) XX [… ühissätete määrus] artikliga 21 võib haldusasutus vabatahtlikul alusel paluda osa oma finantseraldistest üle kanda programmile „Euroopa horisont“. Ülekantud vahendeid rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt. Lisaks tagab komisjon, et sellised ülekantud vahendid eraldatakse täielikult programmidele ja/või projektidele, mida rakendatakse vastavalt kas liikmesriigis või piirkonnas, kust need pärit on.
2b. Taotlejate eelneval loal sisestab komisjon käesolevas artiklis osutatud eraldised valitud projekte sisaldavasse teabesüsteemi, et võimaldada kiiret teabevahetust ning et rahastamisasutused saaksid valitud meetmeid rahastada.
Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.
Artikkel 12
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
1. Programmiga võivad assotsieeruda järgmised kolmandad riigid:
a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;
c) Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
d) kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
i) nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;
ii) nad on võtnud kohustuse järgida eeskirjadel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;
iii) nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.
Iga punktis d osutatud kolmanda riigi täielik või osaline liitumine programmiga peab põhinema liidu kasu hindamisel. See peab eelkõige olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:
– on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;
– antakse õigus koordineerida programmi raames tegevust, tingimusel et see on liidule kasulik ja et on tagatud liidu finantshuvide kaitse;
– on ette nähtud programmides programmis osalemise tingimused, sealhulgas eri (all)programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;
– ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;
– on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta liidu finantshuve.
2. Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu ja välditakse ajude äravoolu liidust. Sellest tulenevalt võidakse mõned üht toetusesaajat käsitlevad programmi osad, eelkõige need, mis on ette nähtud erasektori üksustele, mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.
3. Kui see on asjakohane, nähakse assotsieerimislepingus ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele ja püüeldakse selle poole.
4. Assotsieerimislepingu rahalise panuse kindlaksmääramise tingimustes nähakse ette iga kahe aasta tagant toimuv automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asuvatele üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel, rakendamisel ja toimimisel tekkinud kulusid.
4a. Kõigi assotsieerunud riikide osamaksed lisatakse programmi asjakohastesse osadesse, tingimusel, et järgitakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud eelarvejaotust. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga-aastase eelarvemenetluse käigus aru programmi iga osa kogueelarvest, märkides ära kõik assotsieerunud riigid, igaühe osamaksed ja nende rahalise tasakaalu.
II JAOTIS
OSALEMIS- JA TULEMUSTE LEVITAMISE EESKIRJAD
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 13
Rahastamisasutused ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed
1. Rahastamisasutused võivad kalduda kõrvale käesolevas jaotises sätestatud eeskirjadest, välja arvatud artiklitest 14, 15 ja 16, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja üksnes siis, kui see on ette nähtud rahastamisasutuse loomise ja/või sellele asutusele eelarve täitmise alaste ülesannete usaldamise alusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii või v kohase rahastamisasutusega, kui see on sätestatud rahalist osalust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.
2. Käesolevas jaotises sätestatud eeskirju ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete suhtes.
Artikkel 14
Rahastamiskõlblikud meetmed ja eetikapõhimõtted
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 ▌kohaldamist, on rahastamiskõlblikud ainult meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.
Järgmisi teadusuuringute valdkondi ei rahastata:
a) inimeste kloonimisele suunatud tegevused, mille eesmärk on paljundamine;
b) inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta(27);
c) tegevus, mis on suunatud inimloote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.
2. Inimese (nii täiskasvanu kui ka loote) tüvirakkude uuringuid võidakse rahastada olenevalt teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust. Teadustegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata ei ELis ega ka väljaspool seda. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus vastav tegevus on keelatud.
1. Programmi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle.
Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud, vajadusele tagada keskkonnakaitse ja inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel.
2. Meetmes osalevad üksused esitavad:
a) eetikaalase enesehindamise, milles kirjeldatakse kõiki eesmärgi, rakendamisega ja rahastatavate tegevuste tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavaid eetikaküsimusi, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;
b) kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud akadeemiate liit All European Academies, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;
c) väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnitus selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis ning
d) inimloote tüvirakke kasutavate toimingute puhul, vajaduse korral, andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne toimingute algust saadud eetilise heakskiidu kohta.
3. Ettepanekuid sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Inimloote tüvirakkude või inimloodete kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Sõelumine ja eetikahinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad ▌ eetikamenetluste läbipaistvuse, ilma et see vähendaks menetluse sisu konfidentsiaalsust.
4. Meetmes osalevad üksused koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealuseid dokumente säilitatakse toimikus ja esitatakse komisjonile või rahastamisasutusele nende taotluse korral.
5. Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui kontrollimine on delegeeritud rahastamisasutusele.
Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.
6. Meetmed, mis ei vasta lõigetes 1–4 toodud eetikanõuetele, ei ole seega eetiliselt vastuvõetavad ja seetõttu lükatakse need tagasi ▌või lõpetatakse, kui eetiline vastuvõetamatus on kindlaks tehtud.
Artikkel 16
Julgeolek
1. Programmi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt eeskirjadega salastatud teabe kaitse kohta loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse ja/või mis annab salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub.
2. Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele riigi ja liidu õigusnormidele.
3. Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.
4. Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.
5. Meetmes osalevad üksused tagavad kaitse tegevuses kasutatava ja/või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Nad peavad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule ja/või töötlemisloa asutusele.
6. Kui välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.
7. Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli.
Käesoleva artikli kohastele julgeolekueeskirjadele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.
II PEATÜKK
Toetused
Artikkel 17
Toetused
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 18
Osalemiskõlblikud üksused
1. Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast, sealhulgas mitteassotsieerunud kolmanda riigi õigussubjektid, või rahvusvaheline organisatsioon, võivad osaleda programmi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.
2. Üksused peavad kuuluma konsortsiumi, millesse kuulub vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad eri liikmesriikides või assotsieerunud riigis ja vähemalt üks neist peab asuma liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui:
a) tööprogrammis on sätestatud teisiti, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud;
3. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringuid, Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kellest üks asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, artikli 12 kohaselt sõlmitud lepingu alusel.
4. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või muus kolmandas riigis.
5. Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda üksnes nende õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis.
6. Kui see on asjakohane ja nõuetekohaselt põhjendatud, võib tööprogrammis ▌lisaks punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka kõlblikkuskriteeriumid vastavalt meetme konkreetsetele nõuetele või meetme olemusele ja eesmärkidele, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liigi ja asutamise koha.
7. Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklis 11 sätestatud summasid, on osalus piiratud ühe õigussubjektiga, kes asub delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui haldusasutusega on kokku lepitud teisiti ja see on tööprogrammiga ette nähtud.
8. JRC võib meetmetes osaleda, kui see on tööprogrammis märgitud.
9. JRC, Euroopa rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ja liidu õiguse alusel asutatud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad juriidilised isikud.
10. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul ja kui see on tööprogrammis ette nähtud, loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks.
Programmi muude osade puhul loetakse muud rahvusvahelised organisatsioonid kui rahvusvahelised Euroopa teadusorganisatsioonid mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvaks.
Artikkel 19
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Üksused on rahastamiskõlblikud, kui nad asuvad liikmesriigis või artiklis 12 osutatud assotsieerunud riigis.
Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikes 3 sätestatud summasid, võib kõnealustest summadest rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid üksuseid.
1b. Madala või keskmise sissetulekuga riikide või erandkorras muude mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksused võib lugeda rahastamiskõlblikeks, kui
a) kõnealune kolmas riik on tööprogrammis kindlaks määratud ning
b) komisjon või rahastamisasutus leiab, et kõnealuse riigi osalemine on meetme rakendamisel oluline;
2. Üksused, mis asuvad muudes mitteassotsieerunud kolmandates riikides, peaksid ▌oma osalemiskulud ise kandma. Nende mitteassotsieerunud kolmandate riikide ja liidu vahel on võimalik sõlmida teadus- ja arendustegevust puudutavaid kokkuleppeid, kui seda peetakse vajalikuks, ja võib kehtestada programmi „Horisont 2020“ raames kokkulepituga sarnaneva kaasrahastamismehhanismi. Need riigid tagavad liidu õigussubjektidele vastastikuse juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise programmidele, samuti tagavad nad vastastikuse avatud juurdepääsu teadustulemustele ja -andmetele ning õiglastele ja võrdsetele intellektuaalomandi õiguste tingimustele.
▌
▌
3. Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis ▌.
3a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta täpsustab iga mitteassotsieerunud kolmanda riigi puhul osalevatele üksustele antud liidu rahalise toetuse summa ja sama riigi poolt selle riigi tegevuses osalevatele liidu üksustele antud rahalise toetuse summa.
Artikkel 20
Konkursid
1. Kõigi meetmete puhul ▌lisatakse töökavasse konkursside sisu.
▌
▌
▌
3. Kui see on konkursside eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib konkursse erandjuhtudel piirata, et töötada välja täiendavaid meetmeid või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid. Lisaks võidakse tööprogrammis ette näha võimalus madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide ühinemiseks juba välja valitud koostööpõhiste teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetega, seda kokkuleppel asjaomase konsortsiumiga ja tingimusel, et selliste liikmesriikide õigussubjektid meetmes veel ei osale.
4. Konkurss ei ole nõutav selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:
a) mille viivad läbi JRC või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ning
b) mis ei kuulu konkursi valdkonda vastavalt finantsmääruse artikli 195 punktile e.
5. Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.
Artikkel 21
Ühised konkursid
Komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:
a) kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
b) rahvusvaheliste organisatsioonidega;
c) mittetulunduslike õigussubjektidega.
Ühise konkursi puhul peavad taotlejad vastama käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud nõuetele ning projektide valimiseks ja hindamiseks kehtestatakse ühised menetlused. Need menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu kumbki pool nimetab eksperdid.
Artikkel 22
Kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste hange
1. Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste riigihanked, mida teevad direktiivides 2014/24/EL(29), 2014/25/EL(30) ja 2009/81/EÜ(31) määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.
2. Hankemenetlused:
a) peavad vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele;
b) kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib asjakohasel juhul, piiramata punktis a loetletud põhimõtteid, kasutada lihtsustatud ja/või kiirendatud menetlust ning võib ette näha konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;
c) ühe ja sama menetluse käigus võib lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning
d) näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.
3. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi hankija heaks, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija pärast seda, kui ta on kasutamata jätmise põhjusi töövõtjaga arutanud, nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale.
▌
Artikkel 24
Taotlejate finantssuutlikkus
1. Lisaks finantsmääruse artikli 198 lõikes 5 nimetatud eranditele kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem.
2. Kui on alust kahelda finantssuutlikkuses või kui on suurem risk seoses osalemisega mitmes liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames rahastatavas meetmes, kontrollib komisjon või rahastamisasutus ka teiste, lõikes 1 osutatud künnisest allapoole jäävate taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust.
3. Kui finantssuutlikkuse tagab muu õigussubjekt, kontrollitakse selle finantssuutlikkust.
4. Nõrga finantssuutlikkuse korral võib komisjon või rahastamisasutus seada taotleja osalemise tingimuseks, et esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta.
5. Osamaksu artiklis 33 sätestatud vastastikusesse kindlustusmehhanismi käsitatakse finantsmääruse artikli 152 kohaselt piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei või vastu võtta ega neilt nõuda mingeid lisagarantiid või -tagatist.
Artikkel 25
Hindamiskriteeriumid ja valik
1. Ettepanekut hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumide alusel:
a) tipptase;
b) mõju;
c) rakendamise kvaliteet ja tõhusus.
2. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.
3. Tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud toetuse andmise kriteeriumide kohaldamise kohta, sealhulgas võimalikud koefitsiendid, künnised ja asjakohasel juhul eeskirjad võrdväärsete ettepanekute käsitlemiseks, võttes arvesse konkursikutse eesmärke. Võrdväärsete ettepanekute käsitlemise tingimused võivad hõlmata muu hulgas järgmisi kriteeriume, kuid ei piirdu nendega: VKEd, sooline kuuluvus, geograafiline mitmekesisus.
3a. Komisjon arvestab võimalusega kasutada kaheetapilist taotluste esitamise menetlust ja asjakohasel juhul võib anonüümseks muudetud ettepanekuid hinnata hindamise esimese etapi käigus ühe või mitme lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumi alusel.
Artikkel 26
Hindamine
1. Projektiettepanekuid hindab hindamiskomitee, mis koosneb sõltumatutest välisekspertidest.
EIC tegevuse, missioonide ja komisjoni vastu võetud tööprogrammis sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomitee osaliselt või koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul osaliselt või täielikult koosneda finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajatest.
▌
Hindamisprotsessi võivad jälgida sõltumatud vaatlejad.
2. Asjakohasel juhul reastab hindamiskomitee kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:
a) hindamispunktidele;
b) nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas järjepideva projektide portfelli loomisesse, nimelt EIC Pathfinderi tegevuse ja missioonide puhul ja muudel komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
EIC tegevuse ja missioonide puhul ja muudel komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomitee ▌teha ka ettepanekuid projektiettepanekute ▌kohandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik portfelli lähenemisviisi järjepidevuseks. Kohandused peavad olema kooskõlas osalemistingimustega ja vastama võrdse kohtlemise põhimõttele. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.
2a. Hindamismenetlus kavandatakse nii, et vältida huvide konflikti ja kallutatust. Tagatakse hindamiskriteeriumide ja projektiettepanekule punktide andmise läbipaistvus.
3. Vastavalt finantsmääruse artikli 200 lõikele 7 antakse taotlejatele hindamise kõigis etappides tagasisidet ja vajaduse korral esitatakse ettepaneku tagasilükkamise põhjused.
4. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikides asuvatele õigussubjektidele, kes on edukalt osalenud komponendis „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuse jagamine“, antakse taotluse alusel osalust käsitlev tõend, mida saab lisada ettepanekutele programmi koostööpõhistes osades, mida nad kooskõlastavad.
Artikkel 27
Hindamise läbivaatamise kord, päringud ja kaebused
1. Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema ettepaneku suhtes õigesti kohaldatud(32).
2. Hindamise läbivaatamine hõlmab ainult hindamise menetluslikke aspekte, mitte ettepaneku sisu hindamist.
2a. Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse ettepanekuga ja see esitatakse 30 päeva jooksul alates hindamistulemuste teatamisest.
Hindamise läbivaatamise komitee esitab menetluslike aspektide kohta arvamuse ning selle eesistujaks ja liikmete seas on Euroopa Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikud, kes ei olnud ettepanekute hindamisega seotud. Komitee võib soovitada ühte järgnevast:
a) ettepaneku uus läbivaatamine peamiselt selliste hindajate poolt, kes eelmises hindamises ei osalenud;
b) esialgse hinnangu kinnitamine.
▌
▌
3. Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende ettepanekute valikumenetlust, mis ei kuulu läbivaatamisele.
3a. Komisjon tagab korra, mille alusel osalejad saavad vahetult esitada päringuid ja kaebusi programmis „Euroopa horisont“ osalemise kohta. Teave päringute või kaebuste esitamise korra kohta tehakse veebis kättesaadavaks.
Artikkel 28
Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni
1. Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:
a) kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;
b) toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast.
▌
▌
2. ▌ Tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke.
3. Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetika- või julgeolekuhinnangu saamiseks.
Artikkel 29
Toetuse kasutamine
1. Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse vastastikust kindlustusmehhanismi käsitlevaid sätteid.
2. Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme peatada, muuta või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lõpetada.
3. Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused on tänu teaduslikele või tehnoloogilistele põhjustele või rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ puhul ka majanduslikele põhjustele kaotanud oma asjakohasuse liidu jaoks või EIC ja missioonide puhul on kaotanud oma asjakohasuse meetmete portfelli osana. Enne kui komisjon otsustab meetme lõpetada, viib ta koos meetme koordinaatori ja vajaduse korral välisekspertidega läbi finantsmääruse artikli 133 kohase menetluse.
Artikkel 29a
Toetuslepingu näidis
1. Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning toetusesaajate vahelise toetuslepingu näidised kooskõlas käesoleva määrusega. Kui toetuslepingu näidist on vaja oluliselt muuta, muu hulgas selleks, et seda toetusesaajate jaoks veelgi lihtsustada, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.
2. Toetuslepinguga nähakse ette toetusesaajate ning kas komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse käesoleva määruse kohased õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad toetusesaajad, ning konsortsiumi koordinaatori roll ja ülesanded.
Artikkel 30
Rahastamismäärad
1. Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.
2. Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:
a) innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;
b) programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.
3. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.
Artikkel 31
Kaudsed kulud
1. Kaudsete abikõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlamääralist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või ühekordsed maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.
Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või ühekordsetes summades sisalduvad kaudsed kulud, kasutades lõikes 1 sätestatud kindlat määra, välja arvatud ettevõttesiseste kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.
2. Kui see on tööprogrammiga ette nähtud, võib kaudsed kulud deklareerida siiski ühekordse summana või ühikukuludena.
Artikkel 32
Rahastamiskõlblikud kulud
1. Lisaks finantsmääruse artiklis 186 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstaks töö eest sarnastes riiklike skeemide raames rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni projektides, hõlmates sotsiaalkindlustusmakseid ja muid meetmes osaleva personali tasustamisega seotud kulusid, mis tulenevad riigi seadustest või töölepingust.
Projektipõhine hüvitis on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.
2. Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda poole otseste abikõlblike kulude ulatuses.
3. Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata tulemuste kasutamisest saadud tulu meetme tuludena.
3a. Toetusesaajad võivad kasutada oma tavapäraseid raamatupidamistavasid meetmega seoses tekkinud kulude määratlemiseks ja deklareerimiseks kooskõlas kõigi toetuslepingus kindlaks määratud tingimustega, vastavalt käesolevale määrusele ja finantsmääruse artiklile 186.
4. Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena, on 325 000 eurot või rohkem.
Tõendeid finantsaruannete kohta võib anda tunnustatud välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu ametiisik kooskõlas finantsmääruse artikli 203 lõikega 4.
4a. Vajaduse korral võetakse Marie Skłodowska-Curie meetmete koolitus- ja liikuvustoetuste puhul ELi osamakses nõuetekohaselt arvesse teadlase lisakulusid seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse, haiguspuhkuse või eripuhkusega, vastuvõtva organisatsiooni muutumisega või teadlase perekonnaseisu muutusega toetuslepingu kehtivuse ajal.
4b. Avatud juurdepääsuga seotud kulud, kaasa arvatud andmehalduskavad, on hüvitamiskõlblikud vastavalt toetuslepingus kindlaks määratule.
Artikkel 33
Vastastikune kindlustusmehhanism
1. Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summadega seotud riski:
a) komisjonile otsuse 1982/2006/EÜ alusel,
b) komisjonile ja liidu asutustele raamprogrammi „Horisont 2020“ raames,
c) komisjonile ja rahastamisasutustele käesoleva programmi alusel.
Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse katvuse süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.
2. Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erieeskirjad.
3. Toetusesaajad maksavad meetme jaoks rahalist toetust 5 % ulatuses liidu vahenditest. Komisjon võib perioodiliste läbipaistvate hindamiste alusel seda toetust suurendada kuni 8 % -ni või vähendada 5 % -ni. Esialgsest eelfinantseerimissummast peetakse kinni ▌toetusesaaja poolt mehhanismile antav sissemaksesumma ning makstakse see toetusesaaja nimel mehhanismi ja see ei ületa mingil juhul esialgset eelfinantseerimissummat.
4. Toetusesaajate panus kantakse tagasi lõppmakse tegemise ajal.
5. Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismile. Kui tagastus on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.
6. Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.
7. Kõnealust mehhanismi võib laiendada teistele otseselt hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu eeskirjad muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.
Artikkel 34
Omandiline kuuluvus ja kaitse
1. Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate kohustustega toetuslepingus sätestatud tingimustes.
Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:
a) nad on need ühiselt loonud ning
b) ei ole võimalik:
i) teha kindlaks iga toetusesaaja panust
või
ii) neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.
Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui konsortsiumilepingus või ühisomandiõiguse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste kasutamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.
2. Liidu toetust saanud toetusesaajad kaitsevad piisavalt oma tulemusi, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ärieesmärgil kasutamise väljavaateid ja mis tahes muud õigustatud huvi. Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti teiste meetmes osalevate toetusesaajate õigustatud huve.
Artikkel 35
Kasutamine ja tulemuste levitamine
1. Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et kasutada nende omandis olevaid tulemusi või lubada neid kasutada teisel õigussubjektil. Toetusesaajad võivad kasutada tulemusi otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 36.
Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad kasutamiskohustused.
Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kasutab toetusesaaja toetuslepingus kindlaksmääratud veebikeskkonda, et leida huvitatud isikud, kes neid tulemusi kasutaksid. Toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel võib sellest kohustusest loobuda.
2. Toetusesaaja levitab oma tulemusi niipea kui see on teostatav, avatud vormingus, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, turvaeeskirjadest või õigustatud huvidest.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi, kaitstes samal ajal liidu majandus- ja teadushuve.
3. Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele kehtib toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud nende avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.
Avatud juurdepääs teadusandmetele on toetuslepingus sätestatud tingimustel üldreegel, tagades erandite võimaluse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve, sealhulgas ärieesmärgil kasutamist ja muid piiranguid, nt nagu andmekaitse eeskirjad, privaatsus, konfidentsiaalsus, ärisaladused, liidu konkurentsihuvid, turvaeeskirjad ja intellektuaalomandi õigused.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid stiimuleid või kohustusi seoses avatud teaduse tavadega.
4. Toetusesaajad haldavad kõiki programmi „Euroopa horisont“ meetme tulemusel saadud uurimisandmeid kooskõlas FAIR-põhimõtetega ning vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ja koostavad andmehalduskava.
Tööprogrammiga võib põhjendatud juhtudel ette näha lisakohustusi kasutamaks Euroopa avatud teaduspilve teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.
5. Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Mis tahes muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.
6. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad ettepanekud sisaldama tulemuste kasutamise ja levitamise kava. Kui eeldatava kasutamisega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise kasutamise strateegiat. Kui kavaga nähakse ette kasutamine peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, selgitavad õigussubjektid, kuidas selline kasutamine on endiselt liidu huvides.
Toetusesaajad uuendavad kava kooskõlas toetuslepinguga meetme rakendamise ajal ja pärast seda.
7. Toetusesaajad esitavad mis tahes nõutud teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamise kohta vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele, et komisjon või rahastamisasutus saaks jälgida ja tulemusi levitada. Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 36
Üleandmine ja litsentsimine
1. Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mis tahes hilisemal üleandmisel edasi anda.
2. Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute, sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud või kui kohaldatava õiguse alusel ei ole võimalik teisiti, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade peab sisaldama piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.
Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute, sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite üleandmise vastu, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei või üleandmine toimuda enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus kehtestatakse selleks ajalised piirangud.
3. Toetusesaajad võivad anda oma tulemuste suhtes litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada, sealhulgas ainulitsentsi alusel, kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist. Ainulitsentsi andmine tulemustele on võimalik, kui kõik teised asjaomased toetusesaajad annavad nõusoleku, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.
4. Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus komisjoni või rahastamisasutuse õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmise suhtes, kui:
a) tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalist toetust;
b) üleandmine või litsents antakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning
c) üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.
Kui kohaldatakse õigust esitada vastuväiteid, teatab toetusesaaja sellest ette. Ülekandmiste või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.
a) taotlus kasutusõiguse saamiseks või sellest loobumiseks esitatakse kirjalikult;
b) kui kasutusõiguse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigus all-litsentse;
c) toetusesaajad teatavad üksteisele enne toetuslepingu sõlmimist kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;
d) kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;
e) kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad toetusesaajad kokku leppida, et tal ei ole enam kasutusõigusi.
2. Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:
a) oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks;
b) oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks; sel juhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;
c) oma tulemustele, mille puhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid, ning oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
3. Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad juurdepääsu oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõike 1 punktis c nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele õigussubjektile, kes:
a) on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
b) on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning
c) vajavad juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks vastavalt toetusesaaja kasutamiskohustustele.
Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
4. Kasutamise eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku eri tähtaja.
5. Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.
Sellised kasutusõigused ei laiene toetusesaajate taustteabele.
Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“, peavad liidu toetust saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs peab piirduma mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid õigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.
6. Kui see on asjakohane, võib tööprogrammiga ▌ette näha täiendavad kasutusõigused.
Artikkel 38
▌Erisätted
ERC meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada omandiõiguse, tulemuste kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erieeskirju.
Kõnealused erieeskirjad sätestatakse toetuslepingus ning need ei muuda avatud juurdepääsuga seotud põhimõtteid ja kohustusi.
▌
Artikkel 39
Auhinnad
1. Programmi raames antavaid auhindu antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse IX jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
2. Kui tööprogrammis või konkursieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, võivad võistluses osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.
3. Kui see on asjakohane, võib komisjon või rahastav asutus ▌korraldada auhindu koos:
a) teiste liidu asutustega;
b) kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
c) rahvusvaheliste organisatsioonidega; või
d) mittetulunduslike õigussubjektidega.
4. Tööprogramm või konkursikord sisaldavad kohustusi seoses teabe edastamisega ja asjakohasel juhul seoses kasutamise ja levitamisega, omandi- ja kasutusõigusega, kaasa arvatud litsentsimissätted.
IV PEATÜKK
Hanked
Artikkel 40
Hanked
1. Programmi raames sõlmitavaid hankeid antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse VII jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
2. Hanked võivad toimuda ka kommertskasutusele eelneva hanke kujul või novaatorlike lahenduste hanke kujul, mida korraldab komisjon või rahastamisasutus enda nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijatega. Sel juhul kohaldatakse artiklis 22 sätestatud eeskirju.
V PEATÜKK
Segarahastamistoimingud ja segarahastamisvahend
Artikkel 41
Segarahastamistoimingud
Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU programmi] ja finantsmääruse X jaotisega.
Artikkel 42
Programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahend
1. Programmist „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendist antavate toetuste ja tagasimakstava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 30-33.
2. EIC segarahastamisvahendit rakendatakse kooskõlas artikliga 43. EIC segarahastamisvahendi raames võib toetust anda seni, kuni meedet on võimalik rahastada segarahastamisena või rahastamis- ja investeerimistehinguna, mis on täielikult hõlmatud ELi tagatisega InvestEU raames. Erandina finantsmääruse artiklist 209 ei kohaldata EIC segarahastamisvahendi andmisel lõikes 2, eelkõige punktides a ja d sätestatud tingimusi.
3. Programmi „Horisont“ segarahastamisvahendit võib kasutada programmi kaasrahastamisel, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 11, 19, 20, 24, 25 ja 26. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendi rakendusviisid on kooskõlas artikliga 29, analoogia põhjal artikli 43 lõikega 9 ja tööprogrammis kindlaks määratud ja põhjendatud lisatingimustega.
4. Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas hüvitatud ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahendi tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.
5. Programmi „Euroopa horisont“ EIC segarahastamisvahend tagatakse viisil, mis edendab liidu konkurentsivõimet, moonutamata samas konkurentsi siseturul.
Artikkel 42a
Rahastamisvahend „Pathfinder“
1. Vahendiga Pathfinder antakse toetusi suure riskiga tipptasemel projektidele, mida rakendavad konsortsiumid või üksikud toetusesaajad ja mille eesmärk on arendada radikaalseid uuendusi ja uusi turuvõimalusi. Pathfinder toetab teadusliku, tehnoloogilise või süvatehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüüpide valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.
Vahendit Pathfinder rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva avaliku projektikonkursi kaudu, millel on igaks aastaks kindlaks määratud tähtaeg. Samuti aitab Pathfinder toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamised strateegilised eesmärgid, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist.
2. Pathfinderi üleminekutegevusega aidatakse kõigil teadlastel ja novaatoritel leida liidus võimalusi kaubanduslikuks arendamiseks, näiteks tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist:
a) konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammis kehtestatud eesmärke ja eelarvet;
b) Igale EIC Pathfinderi raames konkursi teel juba välja valitud ettepanekule võib anda kindlamääralisi lisatoetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot, täiendavaks tegevuseks, kaasa arvatud kiireloomulised koordineerimis- ja toetusmeetmed, et tugevdada projektide portfelli kuuluvaid toetusesaajaid, näiteks hinnata võimalikke võrsefirmasid või turgu loovaid uuendusi või koostada äriplaani. Sellistest juhtudest teavitatakse eriprogrammi kohaselt loodud programmikomiteed.
3. EIC Pathfinderi suhtes kohaldatakse artiklis 25 määratletud toetuse andmise kriteeriume.
Artikkel 43
Rahastamisvahend „Accelerator“
1. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ eesmärk on toetada peamiselt turgu loovat innovatsiooni. Sellest toetatakse ainult üksiktoetusesaajaid ja pakutakse peamiselt segarahastamistoetust. Teatavatel tingimustel võidakse pakkuda ka üksnes toetuspõhiseid ja üksnes omakapitalipõhiseid toetusi.
EIC Acceleratori raames pakutakse kaht tüüpi toetust:
– segarahastamistoetus VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise innovatsiooniga, mida ei peeta laenukõlblikuks;
– üksnes toetuspõhine toetus VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kes tegelevad mis tahes liiki innovatsiooniga alates järkjärgulisest kuni murrangulise ja läbimurdeliseni ja kelle eesmärk on edaspidi laieneda.
Laenukõlbmatuks loetud VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, võib anda ka üksnes omakapitalipõhist toetust.
Üksnes toetuspõhiseid toetusi antakse rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ raames ainult järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:
a) projekt sisaldab teavet taotleja laienemissuutlikkuse ja -valmisoleku kohta;
b) toetusesaaja saab olla vaid iduettevõtja või VKE;
c) rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ raames antavat üksnes toetuspõhist toetust antakse toetusesaajale programmi „Euroopa horisont“ ajal ainult üks kord kuni 2,5 miljoni euro ulatuses.
1a. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või erandkorras väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes tahab laieneda. Ettepaneku võib esitada kas toetusesaaja või toetusesaaja eelneval nõusolekul üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuse toetusesaaja või seda toetada. Viimasel juhul allkirjastatakse rahastamisleping üksnes toetusesaajaga.
2. Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.
3. Taotlusi hindavad sõltumatud väliseksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse pideva konkursi raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.
4. Rahastamise kriteeriumid on järgmised:
a) tipptase;
b) mõju;
c) meetme riskitase, mis takistaks investeeringuid, rakendamise kvaliteet ja tõhusus ja vajadus liidu toetuse järele.
5. Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või programmi „Euroopa horisont“ rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad) esitada viimase toetuse andmise kriteeriumi raames otse ettepaneku innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastavad kahele esimesele kriteeriumile, ning nende ettepanekute suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:
a) ettepanek on pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“, käesolevast programmist või programmi „Euroopa horisont“ esimese tööprogrammi katseprojekti puhul riiklikest ja/või piirkondlikest programmidest, alustades sellise skeemi nõudluse kindlakstegemisest. Üksikasjalikud sätted nähakse ette eriprogrammis.
b) see põhineb kuni kaks aastat tagasi tehtud varasemal projekti läbivaatamisel, milles hinnati ettepaneku kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.
6. Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:
a) toetusesaaja on idufirma, VKE või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja,
b) ettepanek on rahastamiskõlblik ja on läbinud lõikes 4 osutatud kahe esimese kriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised,
c) sellistele tegevustele, mis oleksid abikõlblikud innovatsioonimeetme alusel.
7. Hindamise läbinud ettepaneku puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.
Komisjon võib sõltumatute välisekspertide poolt valitud ettepaneku tagasi lükata põhjendatud kaalutlustel, sealhulgas mittevastavus liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele. Sellise tagasilükkamise põhjustest teavitatakse programmikomiteed.
8. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse või hüvitatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % sellise valitud innovatsioonimeetme kõigist abikõlblikest kuludest.
9. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendusviisid täpsustatakse otsuses [eriprogramm].
10. Valitud meetme lepinguga kehtestatakse rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.
EIC segarahastamisvahendi puhul võib algatada innovatsioonimeetmele vastava tegevuse ja teha esimese eelmakse või tagastatava ettemakse enne EIC segarahastamisvahendi lepingu muude komponentide rakendamist. Neid komponente rakendatakse vastavalt lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisele.
11. Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või nõuetekohasel põhjendusel lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada, kui eelkõige liidus ei saavutata oodatud turuleviimist.
Erandjuhtudel ja EIC nõuandekogu soovituse korral võib komisjon otsustada suurendada rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetust, kui projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.
VI peatükk
Eksperdid
Artikkel 44
Sõltumatute välisekspertide määramine
1. Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt taotlusvoorudele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu teadusagentuuridele ja -asutustele, ülikoolidele, standardimisorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele või ettevõtjatele.
Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel läbipaistval viisil valida asjakohaste oskustega eksperdi, kes ei ole andmebaasis, tingimusel, et osalemiskutse abil ei ole sobivat sõltumatut väliseksperti leitud.
Sellised eksperdid peavad tõendama oma sõltumatust ja suutlikkust toetada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke.
2. Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja artikli 237 lõikele 3 tasustatakse sõltumatuid väliseksperte standardtingimuste alusel. Põhjendatud erandjuhtudel võib teatud, eelkõige kõrgetasemelisi eksperte tasustada asjakohastel turunormidel põhinevatest standardtingimustest kõrgemal tasemel.
3. Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetele 2 ja 3 avaldatakse isikuliselt ametisse nimetatud toetustaotlusi hindavate sõltumatute välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega.
3a. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võtab vajalikud meetmed, et ennetada sõltumatute välisekspertide kaasamisega seotud huvide konflikte kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 ja artikli 150 lõikega 5.
Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamuse esitama, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle kohta nõu anda ega selle juures abistada.
3-b. Sõltumatute välisekspertide määramisel rakendab komisjon või asjaomane rahastamisasutus sobivaid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis oskusi, kogemusi, teadmisi, sealhulgas spetsialiseerumist, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse meetme valdkonnas valitsevat olukorda.
3b. Vajaduse korral tagatakse iga ettepaneku puhuks piisav arv sõltumatuid eksperte, et kindlustada hindamise kvaliteet.
3c. Kõigi sõltumatute välisekspertide tasustamismäär teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See kaetakse programmi kuludest.
III JAOTIS
PROGRAMMI JÄRELEVALVE, TEAVITAMINE, HINDAMINE JA KONTROLL
Artikkel 45
Järelevalve ja aruandlus
1. Komisjon teostab pidevat järelevalvet programmi „Euroopa horisont“ ja selle eriprogrammi haldamise ja rakendamise ning EIT tegevuse üle. Läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed komisjoni veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni.
Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, EIC ja EIT raames rahastatavate projektide andmed.
See hõlmab järgmist:
i) ajaliselt piiritletud näitajad, mille alusel antakse igal aastal ülevaade programmi edusammudest artiklis 3 kehtestatud ja V lisas esitatudeesmärkide saavutamisel mõjuahelate kaupa;
ii) teave selliste küsimuste kohta, nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste igakülgse integreerimise määr, madalama ja kõrgema tehnilise valmiduse taseme suhe koostööpõhistes teadusuuringutes, osalemist laiendavate riikide edusammud, konsortsiumide geograafiline koosseis koostööprojektides, teadlaste palkade areng, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmed, hindamise läbivaatamise kasutamine ja kaebuste arv ja liigid, kliimamuutuse küsimuse ja kliimaga seotud kulude igakülgse integreerimise määr, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooline jaotus rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonides, nõukogudes ja nõuanderühmades, kvaliteedimärgised, Euroopa partnerlused ning kaasrahastamismäär, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu fondidest, teadustaristud, taotluse esitamisest toetuse eraldamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemine;
iii) kulutasemed, mis on esitatud projekti tasandil, et võimaldada konkreetset analüüsi, sealhulgas sekkumisvaldkondade kaupa;
iv) liiga suur taotluste arv, eelkõige ettepanekute arv ja konkursside kaupa, nende keskmine punktisumma, künniseid ületavate ja sellest allapoole jäävate ettepanekute osakaal.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad V lisa muutmist, et täiendada või muuta mõjunäitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning kehtestatakse võrdlusalus ja eesmärgid.
3. Tulemuslikkuse aruandlussüsteem tagab, et järelevalveprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta kogutud andmed kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt, ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele, sealhulgas meetmetega seotud teadlaste tasandil nende karjääri ja liikuvuse jälgimiseks, ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded(33).
3a. Kvantitatiivseid andmeid täiendatakse nii palju kui võimalik komisjoni ja liidu või riiklike rahastamisasutuste teostatava kvalitatiivse analüüsiga.
4. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmeid tuleb jälgida ja läbi vaadata tööprogrammide raames.
Artikkel 46
Teave, teavitamine, avaldamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi, sealhulgas auhindu reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Lisaks annab ta õigeaegselt põhjalikku teavet liikmesriikidele ja toetusesaajatele. Et moodustada koostööprojektide jaoks konsortsiumeid, pakutakse huvitatud üksustele analüüsidel ja võrgustikel põhinevaid tõenduspõhiseid sidemete loomise teenuseid, pöörates erilist tähelepanu võrgustike loomise võimaluste kindlakstegemisele madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide jaoks. Sellise analüüsi alusel võib konkreetsete konkursside puhul korraldada sihtotstarbelisi sidemete loomise üritusi. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
3. Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja kasutamise strateegia, et suurendada käesoleva programmi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ning levitamist, et kiirendada nende kasutamist ja turuleviimist ja suurendada programmi mõju. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega edendatakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, samuti teabe, teabevahetuse, reklaami, levitamise ja kasutamisega seotud tegevust, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Artikkel 47
Programmi hindamine
1. Programmi hindamised viiakse läbi õigeaegselt, et neid saaks kasutada programmi, sellele järgnevate ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.
2. Programmi vahehindamine viiakse läbi läbipaistva protsessi käigus välja valitud sõltumatute ekspertide abil siis, kui on piisavalt teavet programmi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab portfelli analüüsi ja eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hinnangut ning selle põhjal kohandatakse vajaduse korral programmi rakendamist ja/või vaadatakse programm läbi. Sellega hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.
3. Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon lõpule programmi lõpphindamise. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.
4. Komisjon avaldab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ning esitab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Artikkel 48
Auditid
1. Programmi kontrollisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul. Auditieeskirjad peavad olema kogu programmi ulatuses selged, järjepidevad ja sidusad.
2. Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindusliku valimi finantsauditil. Representatiivsele valimile lisatakse kuludega seotud riskide hinnang. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.
3. Lisaks võib komisjon või rahastamisasutus toetuda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi ühendaudititele. Need ühendauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning hõlmavad süsteemi- ja protsessiauditit koos tehingute auditiga, mida teeb sõltumatu pädev audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ(34). Komisjon või rahastamisasutus võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks üldine kindlus kulude usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning vaadata uuesti läbi järelauditite ja finantsaruannete suhtes kohaldatavate sertifikaatide tase.
4. Finantsmääruse artikli 127 kohaselt võib komisjon või rahastamisasutus tugineda liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu sõltumatu ja pädev isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.
5. Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.
5a. Komisjon avaldab auditisuunised, mille eesmärk on tagada auditimenetluste ja -eeskirjade usaldusväärne ja ühtne kohaldamine ja tõlgendamine kogu programmi kestuse jooksul.
Artikkel 49
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kellele on tehtud liidu vahenditest väljamakseid käesoleva määruse alusel.
2. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel antud liidu toetuse või eelarvegarantiidega on esinenud kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
3. Kui Euroopa Prokuratuur uurib määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tema pädevusse kuuluvat kuritegu, võib ta nõuda, et kolmandate riikide pädevad asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid teeksid temaga koostööd vastavalt vastastikuse õigusabi lepingutele.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad koostöölepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, lepingud, toetuslepingud ja muud juriidilised kohustused ning eelarvelise tagatise loomise kokkulepped, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kooskõlas nende vastava pädevusega selge sõnaga õigus teha selliseid auditeid ja kohapealseid kontrolle. Sealhulgas kehtestatakse sätted, millega tagatakse, et kõik kolmandad isikud, kes on seotud liidu fondide rakendamisega või rahastamistoiminguga, millel on täielik või osaline eelarveline garantii, annavad neile samaväärsed õigused.
Artikkel 50
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 45 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 45 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 45 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
IV JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 51
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 1291/2013 ja määrus (EL) nr 1290/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 52
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1291/2013 ja määruse (EL) nr 1290/2013 alusel võetud asjaomaste meetmete jätkamist ega muutmist; kõnealuste määruste kohaldamist jätkatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Ka töökavasid ja meetmeid, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1290/2013 kohaselt vastu võetud töökavades ja vastavate rahastamisasutuste alusaktides, reguleerib samuti jätkuvalt määrus (EL) nr 1290/2013 ning nimetatud põhiõigusaktid kuni nende lõpuleviimiseni.
2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse (EL) nr 1291/2013 alusel võetud meetmete vahel.
Artikkel 53
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
TEGEVUSE PÕHISUUNAD
Artiklis 3 sätestatud üldisi ja erieesmärke järgitakse kogu programmi ulatuses, nii käesolevas lisas kui ka eriprogrammi I lisas kirjeldatud sekkumisvaldkondade ja tegevuse põhisuundade lõikes.
1) I sammas „Tipptasemel teadus“
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 edendatakse selle sambaga tipptasemel teadust, meelitatakse Euroopasse tipptasemel talente, pakutakse asjakohast tuge karjääri alustavatele teadlastele ning toetatakseteaduse tipptaseme, tippkvaliteediga teadmiste, metoodika ja oskuste ning tehnoloogiate ja üleilmsetele ühiskondlikele, keskkonna- ja majandusprobleemidele lahenduste loomist ning levitamist. Sellega aidatakse kaasa ka programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.
a) Euroopa Teadusnõukogu: pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada üksnes tipptaseme kriteeriumil põhineva kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel andekatel ja loovatel, eelkõige karjääri alustavatel teadlastel ning nende teadusrühmadel, olenemata nende kodakondsusest ja päritoluriigist, tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.
Sekkumisvaldkond: eesliiniteadus
b) Marie Skłodowska-Curie meede: võimaldada teadlaste liikuvust ning saada piiri-, sektori- ja valdkonnaülese koostöö kaudu uusi teadmisi ja oskusi, edendada koolituse ja karjääri edendamise süsteeme ning struktureerida ja parandada institutsioonide ja riikide värbamissüsteeme, võttes arvesse Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit; sellega aitab Marie Skłodowska-Curie meede rajada alust kogu Euroopa tipptasemel teaduskeskkonnale, soodustades töökohtade teket, majanduskasvu ja investeerimist ning praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamist.
Sekkumisvaldkonnad: tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu; uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolituse kaudu; inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis; sünergia tugevdamine ja soodustamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine.
c) Teadustaristud: kindlustada Euroopale maailmatasemel kestlikud teadustaristud, mis on avatud ja juurdepääsetavad parimatele teadlastele nii Euroopast ja kui ka mujalt. Soodustada olemasolevate teadustaristute, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud taristute kasutamist. Sellega tõhustatakse teadustaristu potentsiaali toetada tippteadust ja innovatsiooni ning võimaldada avatud ja tipptasemel teadust, rakendades FAIR-põhimõtteid koos tegevustega asjaomase liidu poliitika ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas.
Sekkumisvaldkonnad: Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine ja arendamine; teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine; Euroopa teadustaristute innovatsioonipotentsiaal ning innovatsiooni- ja koolitustegevus; Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine.
2) II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 toetatakse selle sambaga uute tipptasemel teadmiste, tehnoloogiate ja säästvate lahenduste loomist ja laiemat levitamist, tugevdatakse Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning teadus- ja innovatsioonitegevuse mõju liidu poliitika arendamisele, toetamisele ja rakendamisele ning toetatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, ning ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme. Sellega aidatakse täita ka programmi muid erieesmärke, nagu on kirjeldatud artiklis 3.
Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond lõimitakse täielikult kõikidesse teemavaldkondadesse, sealhulgas konkreetsetel eesmärkidel tehtavatesse ja eritegevustesse.
Et maksimeerida mõju paindlikkust ja sünergiat, korraldatakse teaduse- ja innovatsioonialane tegevus kuue teemavaldkonnana, mis on omavahel ühendatud üleeuroopalise teadustaristu kaudu ning mis eraldi ja koos stimuleerivad valdkondadevahelist, sektori-, poliitika- ja piiriülest ning rahvusvahelist koostööd. See programmi „Euroopa horisont“ sammas hõlmab tegevusi paljudel tehnilise valmiduse tasemetel, sealhulgas madalamatel tehnilise valmiduse tasemetel.
Iga teemavaldkond toetab mitut kestliku arengu eesmärki ning paljusid kestliku arengu eesmärke toetab rohkem kui üks teemavaldkond.
Teadus- ja innovatsioonitegevust rakendatakse järgmistes teemavaldkondades ja teemavaldkondade vahel:
a) Teemavaldkond „Tervis“: kodanike tervise ja heaolu parandamine ja kaitse kõigis vanuserühmades, luues haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, seireks, raviks ja neist tervendamiseks ning tervisetehnoloogia väljatöötamiseks uusi teadmisi ning arendades uuenduslikke lahendusi, ning vajaduse korral tagades selleks soolise aspekti arvessevõtmise; terviseriskide maandamine, elanikkonnarühmade kaitse ning hea tervise ja heaolu, sealhulgas tööheaolu edendamine; tervishoiusüsteemide muutmine kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks,vaesusega seotud haiguste ennetamine ja nende vastu võitlemine ning patsientide osaluse ja toimetuleku toetamine ja võimaldamine.
Sekkumisvaldkonnad: elukestev tervis; keskkonna ja ühiskonna tervisetegurid; mittenakkushaigused ja harvikhaigused; nakkushaigused, kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaigused; tervise- ja ravivaldkonna töövahendid, tehnoloogiad ja digilahendused, kaasa arvatud personaalmeditsiin; tervishoiusüsteemid.
b) Teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“: tugevdada ▌demokraatlikke väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, kaitsta meie kultuuripärandit, uurida kultuuri- ja loomesektori võimalusi ning edendada sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis edendavad kaasatust ja majanduskasvu, ▌sealhulgas rände haldamist ja sisserändajate integreerimist.
Sekkumisvaldkonnad: demokraatia ja juhtimine; kultuur, kultuuripärand ja loovus; sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. ▌
c) Teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“: reageerida püsivatest julgeolekuohtudest, sealhulgas küberkuritegevusest ning loodus- ja inimtekkelistest katastroofidest tingitud probleemidele.
Sekkumisvaldkonnad: katastroofide suhtes vastupidavad ühiskonnad; kaitse ja julgeolek; küberturvalisus.
d) Teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“: tugevdada suutlikkust ja kindlustada Euroopa suveräänsust, võimaldades digiteerimis- ja tootmistehnoloogiate ning kosmosetehnoloogia peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis väärtusahela osades, et rajada konkurentsivõimeline, digitaalne, vähese süsinikdioksiidiheitega ringtööstus; tagada kestlik varustus toorainega; töötada välja kõrgtehnoloogilisi materjale ning valmistada ette progressi ja innovatsiooni alus ▌üleilmsete ühiskonnaprobleemide jaoks.
Sekkumisvaldkonnad: tootmistehnoloogiad; peamised digitehnoloogiad, sealhulgas kvanttehnoloogiad; progressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad; kõrgtehnoloogilised materjalid; tehisintellekt ja robootika; järgmise põlvkonna internet; kõrgtasemel andmetöötlus ja suurandmed; ringtööstused; vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnasõbralik tööstus; kosmos, kaasa arvatud Maa seire.
e) Teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“: tõkestada kliimamuutusi, püüdes paremini mõista nende põhjusi, arengut, riske, mõju ja võimalusi, muutes energiasektori kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arukamaks, ohutumaks ning vastupidavamaks, edendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust, parandades liidu vastupanuvõimet välistele vapustustele ning kohandades sotsiaalset käitumist kestliku arengu eesmärkidega.
Sekkumisvaldkonnad: kliimateadus ja -lahendused; energiavarustus; energiasüsteemid ja -võrgud; hooned ja tööstusrajatised energiasiirde tingimustes; kogukonnad ja linnad; tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; keskkonnasõbralik, ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus; arukas liikuvus; energiasalvestus.
f) Teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“: kaitsta keskkonda, taastada, kestlikult hallata ja kasutada loodusvarasid ning maa, siseveekogude ja mere bioloogilisi ressursse, et peatada elurikkuse vähenemine, lahendada inimkonna toidu ja toitumisalase kindlustatuse probleemid ning minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega, ressursitõhusale ja ringmajandusele ning jätkusuutlikule biomajandusele.
Sekkumisvaldkonnad: keskkonnaseire; elurikkus ja loodusvarad; põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad; mered, ookeanid ja siseveekogud; toidusüsteemid; biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid ELi biomajanduses; ringsüsteemid.
g) Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda: toota tippkvaliteediga teaduslikku tõendusmaterjali hea, tõhusa ja taskukohase avaliku poliitika jaoks. Uute algatuste ja ELi õigusaktide ettepanekute mõistlikuks kavandamiseks on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas on ka poliitika rakendamise mõõtmiseks ja seireks vaja tõendeid. Teadusuuringute Ühiskeskus tagab liidu poliitika jaoks sõltumatud teaduslikud tõendid ja tehnilise abi kogu poliitikatsükli jooksul. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub oma teadusuuringutes ELi poliitika prioriteetidele.
Sekkumisvaldkonnad: tervis; kultuur, loovus ja kaasav ühiskond; ühiskonna tsiviiljulgeolek; digivaldkond, tööstus ja kosmos; kliima, energeetika ja liikuvus; toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond; siseturu toimimise ja liidu majandusjuhtimise toetamine; liikmesriikide toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate õigusaktide rakendamisel ja strateegiate arendamisel; poliitika kujundamise analüüsivahendid ja -meetodid; teadmushaldus; teadmus- ja tehnosiire; teadustoetus poliitikaplatvormidele.
3) III sammas „Innovatiivne Euroopa“:
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 soodustatakse selle sambaga kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas mittetehnoloogilist innovatsiooni, eeskätt VKEde, sh idufirmade hulgas, hõlbustades tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ja teadmussiiret, ja tugevdatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ▌. Sellega aidatakse kaasa programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3. EIC rakendamisel on peamiselt abiks kaks instrumenti: Pathfinder, mida rakendatakse peamiselt teaduskoostöös, ning Accelerator.
a) Euroopa Innovatsiooninõukogu: keskenduda peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas astmelist innovatsiooni.
Sekkumisvaldkonnad: rahastamisvahend Pathfinderfor Advanced Researh, millega toetatakse tulevikutehnoloogiaid ja tärkavaid murrangulisi tehnoloogiaid, uut turgu loovaid ja/või süvatehnoloogiaid; rahastamisvahend Accelerator, mis aitab likvideerida rahastamislünka teadus- ja innovatsioonitegevuse hilisstaadiumide ja turuleviimise vahel, et võtta tõhusalt kasutusele murranguline turgeloov innovatsioon ja laiendada ettevõtteid, kui turg ei taga toimivat rahastust; lisategevused, nagu auhinnad ja stipendiumid, lisandväärtusega äriteenused.
b) Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid
Sekkumisvaldkonnad: tegevused hõlmavad eelkõige sidestumistriiklike ja piirkondlike innovatsioonis osalejatega, vajaduse korral koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, ja innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamise toetamist liikmesriikides, piirkondades ja assotsieerunud riikides, alates innovatsioonialase õigusloomega seotud kogemuste ja teadmiste vahetamisest ning innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, mis hõlmab ka avatud või kasutajapõhist innovatsiooni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Seda tuleks rakendada teiste seas koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetusega innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelistele partnerlustele aruka spetsialiseerumise valdkondades.
c) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
Sekkumisvaldkonnad: kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas; innovatsiooni- ja ettevõtlusalased oskused elukestva õppe perspektiivis, sealhulgas Euroopa kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine; uute lahenduste kasutuselevõtmine, et tegeleda üleilmseteprobleemidega; sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“.
4) Osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“
Järgmiste tegevuste kaudu ▌püütakse selle sambaga saavutada erieesmärgid, mis on sätestatud artikli 3 lõike2 punktis d. Sellega aidatakse täita ka programmi muid erieesmärke, nagu on kirjeldatud artiklis 3. Kuigi toestades kogu programmi, toetab see osa selliseid tegevusi, mis soodustavad talentide ligitõmbamist, ajude ringluse edendamist ning ajude äravoolu takistamist, samuti teadlikuma, innovatiivsema ning suurema soolise võrdõiguslikkusega Euroopa kujunemist üleilmse konkurentsi eesliinil, edendades riikidevahelist koostööd ning optimeerides seeläbi kogu Euroopas riikide tugevusi ja potentsiaali hästitoimivas Euroopa teadusruumis, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt tasakaalustatud viisil, kus teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused on teadlikele kodanikele laialdaselt levitatavad ning nad mõistavad ja usaldavad neid ja nende kasulikkust ühiskonnale tervikuna ning kus ELi poliitika, nimelt teadus- ja innovatsioonitegevuse poliitika, põhineb tippkvaliteediga teaduslikel tõenditel.
Sellega toetatakse ka tegevusi, mille eesmärk on parandada madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide esitatavate projektitaotluste kvaliteeti, näiteks professionaalse esitamiseelse kontrolli ja nõustamise tegevust, ning elavdada rahvusvaheliste võrgustike toetamise eesmärgil riiklike kontaktpunktide tegevust, aga ka selliste madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide toetamisele suunatud tegevusi, kes ühinevad juba väljavalitud koostööprojektidega, milles ei osale ühtegi õigussubjekti nendest liikmesriikidest.
Sekkumisvaldkonnad: osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine, sealhulgas selliste meetmete kaudu nagu Teaming, Twinning,Euroopa teadusruumi õppetoolid,Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST) ning ajude ringlust soodustavad tegevused; Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine, sealhulgas näiteks toetades riikide teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimist, pakkudes paremat karjäärikeskkonda ning toetades soolist võrdõiguslikkust ja kodanike teadusalgatusi.
Ia LISA
EUROOPA INNOVATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAINSTITUUT (EIT)
EIT programmidega seotud tegevuse rakendamisel kohaldatakse järgmist.
1. Põhimõtted
Nagu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma (Lamy juhitav kõrgetasemeline töörühm) aruandes sõnaselgelt väljendatakse, on parimaks edasiliikumise viisiks anda haridus tulevikuks ja investeerida inimestesse, kes midagi muudavad. Eelkõige kutsutakse Euroopa kõrgharidusasutusi üles stimuleerima ettevõtlust, kaotama valdkondade vahelisi piire ja institutsionaliseerima valdkondadevahelist tugevat koostööd teadusringkondade ja tööstuse vahel. Viimaste uuringute kohaselt on Euroopa idufirmade asutajate asukohavalikut ülekaalukalt olulisim mõjutav tegur andekate inimeste leidmine. Ettevõtlusharidusel, koolitusvõimalustel ja loominguliste oskuste arendamisel on põhiroll tulevaste novaatorite kasvatamisel ja praeguste novaatorite võimete arendamisel, et nad saaksid oma ettevõtet edukamaks muuta. Ettevõtlusalase ande ja kutsealateenuste, kapitali ja turgude kättesaadavus ELi tasandil ning peamiste innovatsioonitegevuses osalejate koondamine ühise eesmärgi saavutamiseks on innovatsiooni ökosüsteemi soodustamise põhielemendid. Tehtavad jõupingutused on vaja kooskõlastada kogu ELis, et luua omavahel ühendatud ELi-üleste ettevõtlusklastrite ja ökosüsteemide kriitiline mass.
EIT on praegu Euroopa suurim integreeritud innovatsiooni ökosüsteem, mis toob kokku koostööpartnerid ettevõtlusest, teadus- ja haridusvaldkonnast ning mujalt. EIT jätkab oma teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad konkreetsete üleilmsete probleemide lahendamisele, ning neid ümbritsevate innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamist. Selleks edendab EIT kõrgetasemelise hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni lõimimist, luues sel viisil uue, innovatsiooni jaoks soodsa keskkonna, ergutab ja toetab uut ettevõtjate põlvkonda ning stimuleerib uute innovatiivsete äriühingute loomist tihedas koostoimes ja vastastikuses täiendavuses EICga.
Kõikjal Euroopas on veel vaja jõupingutusi niisuguste ökosüsteemide loomiseks, kus teadlased, novaatorid, tööstused ja valitsused saaksid omavahel hõlpsalt koostööd teha. Tegelikult ei toimi innovatsiooni ökosüsteemid ikka veel optimaalselt mitmesugustel põhjustel, näiteks:
– innovatsioonitegevuses osalejate koostööd takistavad nendevahelised organisatsioonilised, regulatiivsed ja kultuuribarjäärid;
– innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamiseks tehtav töö saab kasu kooskõlastamisest ja selgest keskendumisest konkreetsetele eesmärkidele ja mõjule.
Tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamiseks ning keskkonnasäästlikule ja jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõivele, konkurentsivõimele ja Euroopa kodanike heaolule kaasa aitamiseks on vaja Euroopa innovatsioonivõimet veelgi tugevdada, tugevdades olemasolevaid ja edendades koostööd ja innovatsiooni soodustavate uute keskkondade loomist, tugevdades teadusringkondade ja teadussektori innovatsioonisuutlikkust, toetades uut ettevõtjate põlvkonda ja edendades innovatsiooniprojektide loomist ja arendamist ning suurendades ELi rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevuse, eelkõige EIT rahastamise, nähtavust ja tunnustamist laiemale avalikkusele.
Innovatsioonivaldkonna probleemide laad ja ulatus nõuab osalejate koostööd ja ressursside mobiliseerimist ELi tasandil, soodustades piiriülest koostööd. Vaja on kaotada valdkondade ja väärtusahelate lülide isoleeritus ning edendada soodsa keskkonna loomist teadmiste ja oskusteabe tõhusaks vahetamiseks ning ettevõtlusalase võimekuse arendamiseks ja ligitõmbamiseks. EIT strateegiline innovatsioonikava tagab sidususe programmi „Euroopa horisont“ probleemidega ning täiendab EICd.
2. Sekkumisvaldkonnad
2.1. Kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas
Vastavalt EIT määrusele ja strateegilisele innovatsioonikavale on EIT-l oluline roll jätkusuutlike probleemipõhiste innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisel kogu Euroopas. Eelkõige jätkab EIT tegevust esmajärjekorras teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad ühiskonna konkreetsete probleemide lahendamisele. EIT jätkab neid ümbritseva innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamist, muutes neid avatumaks ning soodustades teaduse, innovatsiooni ja hariduse lõimumist. Peale selle tugevdab EIT kogu Euroopas innovatsiooni ökosüsteeme, laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava. EIT töötab innovatsiooni ökosüsteemidega, millel on strateegiast, teemavaldkonnast ja kavandatud mõjust tulenevalt suur innovatsioonipotentsiaal, tugevas koostoimes aruka spetsialiseerumise strateegiate ja platvormidega.
– Olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemuslikkuse ja uutele partneritele avatuse suurendamine, mis võimaldab neil pikaajalises perspektiivis isemajandamisele üle minna, ning üleilmsete probleemide lahendamiseks vajalike uute kogukondade loomise analüüsimine. Konkreetsed teemavaldkonnad määratakse kindlaks strateegilises innovatsioonikavas, võttes arvesse strateegilist planeerimist.
– Vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste struktuurifondidega ja muude asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega piirkondade arengu kiirendamine tipptasemeni riikides, mis on määratletud strateegilises innovatsioonikavas.
2.2. Innovatsiooni- ja ettevõtlusalased oskused elukestva õppe perspektiivis, sealhulgas kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine kogu Euroopas
EIT koolitustegevust tugevdatakse, et soodustada innovatsiooni ja ettevõtlust eesmärgipärase hariduse ja koolituse abil. Suurem inimkapitali arendamisele pööratav tähelepanu suunatakse EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade olemasolevate haridusprogrammide laiendamisele, et üliõpilastele ja spetsialistidele jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid õppekavu innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse alal kooskõlas eelkõige ELi tööstus- ja oskuste strateegiaga. See võib hõlmata teadlasi ja novaatoreid, keda toetatakse „Euroopa Horisondi“ teiste osade, eelkõige MSC-meetmete alusel. Samuti toetab EIT kogu Euroopas kõrgharidusasutuste moderniseerimist ja nende lõimimist innovatsiooni ökosüsteemidesse, edendades ja tõhustades nende ettevõtluspotentsiaali ja -suutlikkust ning julgustades neid paremini prognoosima uusi vajaminevaid oskusi.
– Uuenduslike õppekavade väljatöötamine, võttes arvesse ühiskonna ja tööstuse vajadusi tulevikus, ning niisuguste nii Euroopas kui ka väljaspool üliõpilastele, ettevõtjatele ja spetsialistidele pakutavate valdkondadevaheliste programmide väljatöötamine, milles erialateadmised ja sektoriomased teadmised on ühendatud innovatsiooni- ja ettevõtlusalaste oskustega, näiteks kõrgtehnoloogiliste oskustega digitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate alal.
– EIT kaubamärgi tugevdamine ja laiendamine, et suurendada eri kõrgharidusasutuste, teaduskeskuste ja ettevõtete partnerlusel põhinevate EIT haridusprogrammide nähtavust ja tunnustamist, parandades samas selle üldist kvaliteeti tegevuse käigus õppimisel põhinevate õppekavade, eesmärgipärase ettevõtlushariduse ning rahvusvahelise, organisatsioonidevahelise ja sektorivahelise liikuvuse pakkumise kaudu.
– Kõrgharidussektori innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkuse arendamine, kasutades ja edendades EIT kogukondade erialateadmisi hariduse, teaduse ja ettevõtluse ühendamisel.
– EIT vilistlaste kogukonna rolli tugevdamine, et see oleks rollimudel uutele üliõpilastele ja mõjus vahend EIT mõjust teavitamiseks.
2.3. Uute lahenduste kasutuselevõtmine, et tegeleda üleilmsete probleemidega
EIT võimestab ettevõtjaid, novaatoreid, teadlasi, haridustöötajaid, üliõpilasi ja teisi innovatsioonis osalejaid, tagades soolise mõõtme arvessevõtmise, töötama üheskoos valdkondadevahelistes meeskondades, et genereerida ideid ja muuta need nii järkjärgulisteks kui ka murrangulistes uuendusteks, ning hõlbustab ja tunnustab seda laadi tööd. Tegevused, mida iseloomustavad avatud innovatsioon ja piiriülene lähenemine, keskenduvad teadmiste kolmnurga nende asjakohaste tegevuste kaasamisele, mis on olulised nende edukaks toimimiseks (näiteks saavad projektide läbiviijad parandada oma ligipääsu konkreetse kvalifikatsiooniga lõpetanutele, juhtivkasutajatele, uudsete ideedega idufirmadele, asjakohaste täiendavate ressurssidega välisfirmadele jms).
– Uute toodete, teenuste ja turuvõimaluste arendamise toetamine, millega seoses teadmiste kolmnurgas osalejad teevad koostööd, et leida lahendusi üleilmsetele probleemidele.
– Kogu innovatsiooni väärtusahela täielik integreerimine: õpilasest ettevõtjani, ideest tooteni, laborist kliendini. See hõlmab idufirmade ja kasvufirmade toetamist.
– Innovaatilistele ettevõtete kõrgetasemeliste teenuste ja toe pakkumine, kaasa arvatud tehniline abi toodete või teenuste täppisviimistlemisel, sisuline nõustamine, abi sihtklientide leidmisel ja kapitali kaasamisel, et jõuda kiiresti turule ja kiirendada nende kasvuprotsessi.
2.4. Sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“
EIT suurendab jõupingutusi, et kasutada ELi ja üleilmsel tasandil tegutsevate teadmis- ja innovaatikakogukondade ning eri osalejate ja algatuste vahelist sünergiat ja vastastikust täiendavust ning laiendada oma koostööd tegevate organisatsioonide võrku nii strateegilisel kui ka tegevustasandil, vältides samas dubleerimist.
– Tihe koostöö EICja InvestEUga innovatsiooniprojektidele nii käivitus- kui ka kasvufaasis eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antava toe (s.t rahastamise ja teenuste) täiustamisel.
– EIT tegevuste kavandamine ja rakendamine eesmärgiga maksimeerida sünergia ja vastastikune täiendavus programmi muude osadega.
– ELi liikmesriikide kaasamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, käivitades struktureeritud dialoogi ja kooskõlastades jõupingutusi sünergia võimaldamiseks riiklike ja piirkondlike algatustega, kaasa arvatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega, kaaludes ka „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide“ rakendamist, eesmärgiga teha kindlaks parimad tavad ja kogemused ning neid jagada ja levitada.
– Uuenduslike tavade ja kogemuste jagamine ja levitamine kogu Euroopas ja mujal ning Euroopa innovatsioonipoliitikale kaasaaitamine, kooskõlastades tegevust programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega.
– Innovatsioonipoliitika aruteludel sisendi andmine ning ELi poliitiliste prioriteetide kavandamisele ja rakendamisele kaasa aitamine, tehes pidevalt koostööd kõigi Euroopa Komisjoni talitustega, muude ELi programmidega ja nende sidusrühmadega ning poliitika rakendusalgatustesse kätketud võimaluste edasine uurimine.
– Muu hulgas inimkapitali arendamist ja innovatsiooni toetavate muude ELi programmidega (nt COST, ESF+, ERF, Erasmus+, Loov Euroopa ja COSME+ / ühtne turg) tekkiva sünergia kasutamine.
– Strateegiliste liitude loomine oluliste innovatsioonis osalejatega ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamine, et arendada koostööd ja sidemeid teadmiste kolmnurga peamiste partneritega kolmandates riikides eesmärgiga avada uusi turge teadmis- ja innovaatikakogukondade poolt toetatud lahendustele ning meelitada teistest riikidest ligi rahastajaid ja andekaid inimesi. Kolmandate riikide osalemist edendatakse vastastikkuse ja vastastikuse kasu põhimõtete alusel.
▌
III LISA
PARTNERLUSED
Euroopa partnerlusi valitakse ja rakendatakse, neid seiratakse, hinnatakse, lõpetatakse või uuendatakse järk-järgult järgmiste kriteeriumide alusel.
1) Valimine:
a) tõendamine, et Euroopa partnerlus on partnerite kaasamise ja nende võetud kohustuste näol tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet, jätkusuulikkust ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning, kus see on asjakohane, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;
vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185 sõlmitud institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral on kohustuslik vähemalt 40 % ELi liikmesriikide osalus;
b) Euroopa partnerluse sidusus ja sünergia Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskeskkonnas, järgides võimalikult suures ulatuses programmi „Euroopa horisont“ reegleid;
c) Euroopa partnerluse läbipaistvus ja avatus seoses eeldatavaid tulemusi ja mõju käsitlevate prioriteetide ja eesmärkide määramise ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisega väärtusahela kõigist osadest, eri sektoritest, eri taustagaja erialadelt ning, kui see on asjakohane ja ei mõjuta Euroopa konkurentsivõimet, ka rahvusvaheliselt; selged reeglid VKEde osalemise edendamiseks ning tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks eelkõige VKEde poolt, sealhulgas vahendavate organisatsioonide kaudu;
d) Euroopa partnerluse täiendavuse ja suunatuse eelnev tõendamine, sealhulgas ühine strateegiline visioon Euroopa partnerluse eesmärgist. See visioon peaks konkreetselt sisaldama järgmist:
– konkreetses ajavahemikus mõõdetavate eeldatavate tulemuste, muude tulemuste ja mõju määratlemine, sealhulgas keskne majanduslik ja/või ühiskondlik väärtus liidu jaoks;
– eeldatava kvalitatiivse ja märkimisväärse kvantitatiivse finantsvõimenduse tõendamine, kaasa arvatud kesksete tulemuslikkuse indikaatorite mõõtmise meetod;
– meetodid, millega tagatakse rakendamise paindlikkus ja muutuvale poliitikale või ühiskonna ja/või turu vajadustele või teaduse arengule vastavaks kohandamine, et suurendada piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi poliitika sidusust;
– väljumisstrateegia ja programmi järk-järgult lõpetamise meetmed;
e) partnerite pikaajaliste kohustuste, sealhulgas minimaalse avaliku ja/või erasektori investeeringute osakaalu eelnev tõendamine.
ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel asutatud institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral peavad rahalised ja/või mitterahalised toetused muudelt kui liidust pärit partneritelt olema vähemalt 50 % ning võivad ulatuda kuni 75 % Euroopa partnerluse eelarvekohustuste koondsummast. Iga sellise institutsionaalse Euroopa partnerluse puhul peab muu kui liidu partneri toetus olema finantstoetuse vormis. Nende partnerite rahaline panus, kelleks ei ole liit ja osalevad riigid, peaks katma eelkõige halduskulud, samuti koordineerimise ja toetuse ning muud konkurentsivõimega mitteseotud tegevused.
ea) Kokkuleppel piirkondlike asutustega loetakse ERFi vahendid liikmesriike hõlmavate programmi kaasrahastamismeetmete osaliseks riiklikuks panuseks.
2) Rakendamine:
a) süsteemne lähenemisviis, millega tagatakse liikmesriikide aktiivne ja varajane kaasamine ning Euroopa partnerluse oodatava mõju saavutamine ühismeetmete paindliku rakendamise kaudu, millel on suur Euroopa lisaväärtus, hõlmates ühtlasi enamat kui väljapoole teadus- ja innovatsioonitegevust jäävad ühiskonkursid, mis on seotud turu, regulatiivnõuete või poliitika kasutuselevõtuga;
b) asjakohased meetmed, millega tagatakse rakendamise ajal algatuse pidev avatus ja läbipaistvus, eriti prioriteetide seadmise ja projektikonkurssidel osalemise osas, teave juhtimise toimimise kohta, liidu nähtavus, teabevahetuse ja teavitustegevus, tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt, sealhulgas vaba juurdepääsu/kasutaja selge strateegia kogu väärtusahelas; asjakohased meetmed VKEde osalemise edendamiseks ja nende teavitamiseks;
c) koordineerimine ja/või ühistegevus koos asjakohaste teadus- ja innovatsioonitegevuse algatustega, et tagada optimaalsel tasemel omavaheline seotus ja tulemuslik sünergia, muu hulgas selleks, et eemaldada potentsiaalsed rakendamist takistavad tegurid riiklikul tasandil ja suurendada kulutasuvust;
d) algatuse kogu kestuse jooksul iga partneri ▌kohustused, eriti rahaliste ja/või mitterahaliste toetuste osas, kooskõlas siseriiklike õigusnormidega;
e) institutsionaalse Euroopa partnerluse korral tagatakse komisjonile juurdepääs tulemustele ja muule meetmega seotud teabele, eesmärgiga töötada välja liidu poliitikad või programmid, neid rakendada ning teostada järelevalvet.
3) Järelevalve:
a) artiklis 45 sätestatud nõuetega kooskõlas olev järelevalvesüsteem, et jälgida konkreetse poliitika ▌eesmärkide suunas edenemist, tulemusi ja keskseid tulemuslikkuse indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul;
b) eraldi perioodiline aruandlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse finantsvõimenduse kohta, sealhulgas nii lubatud kui ka tegelikult välja makstud rahalised ja mitterahalised toetused, nähtavus ja rahvusvahelises kontekstis positsioneerimine ning erasektori investeeringutega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse riskide mõju;
c) üksikasjalik teave hindamisprotsessi ja partnerluste kõigi konkursside tulemuste kohta, mis tuleb teha aegsasti kättesaadavaks ning juurdepääsetavaks ühises elektroonilises andmebaasis.
4) Hindamine, järkjärguline lõpetamine ja uuendamine:
a) liidu ja riiklikul tasandil saavutatud mõju hindamine seoses määratletud sihtmärkide ja kesksete tulemuslikkuse indikaatoritega, mida võetakse arvesse programmi hindamisel, mis on sätestatud artiklis 47, sealhulgas tõhusaim poliitiline sekkumismeetod tulevaste meetmete puhul ning Euroopa partnerluse iga võimaliku uuendamise positsioneerimine Euroopa partnerluste tegevuskeskkonna ning selle poliitikaprioriteetide suhtes;
b) kui uuendamist ei toimu, siis asjakohased meetmed, millega tagatakse raamprogrammi rahastamise järkjärguline lõpetamine vastavalt õiguslike kohustustega seotud partneritega eelnevalt kokku lepitud tingimustele ja ajakavale, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat riiklikku või muude liidu programmide kaudu rahastamist, erainvesteeringuid ja käimasolevaid projekte.
IV LISA
SÜNERGIA MUUDE PROGRAMMIDEGA
1. Sünergia Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ühine põllumajanduspoliitika) tagab, et:
a) määratakse teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadus põllumajandussektoris ja ELi maapiirkondades, eriti Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“(35) raames ning võttes arvesse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi ja tööprogramme;
b) ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste parim kasutamine ning edendatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, rakendamist ja levitamist, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest rahastatavate ning Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ projektidest saadavad lahendused ning asjaomased EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad;
c) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (European Agricultural Fund for Rural Development, edaspidi „EAFRD“) toetatakse programmi tulemustest saadavate selliste teadmiste ning lahenduste kasutuselevõttu ja levitamist, mis soodustavad dünaamilisema põllumajandussektori teket ja maapiirkondade arengu uusi võimalusi.
2. Sünergia Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (edaspidi „EMKF“) tagab, et:
a) programm ja EMKF on omavahel suures osas seotud, kuna ELi teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadusi mere- ja merenduspoliitika valdkonnas käsitletakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi kaudu;
b) EMKFist toetatakse uute tehnoloogiate ja uuenduslike toodete, protsesside ja teenuste kasutusele võtmist, sealhulgas eriti nende kasutuselevõttu, mis tulenevad programmi mere- ja merenduspoliitika valdkondadest; samuti edendatakse EMKFi kaudu kohapeal andmete kogumist ja töötlemist ning programmi raames toetavate asjaomaste meetmete levitamist, mis omakorda aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, ELi merenduspoliitika ja rahvusvahelisele ookeanide majandamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.
3. Sünergia Euroopa Regionaalarengu Fondiga (edaspidi „ERF“) tagab, et:
a) ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ kombineeritud rahastamise korda kasutatakse tegevuste toetamiseks, millega tagatakse ühendus piirkondlike rakenduskavade, aruka spetsialiseerumise strateegia ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tipptaseme, sealhulgas piirkonnaüleste/riikidevaheliste ühisprogrammide ja üleeuroopaliste teadustaristute vahel, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;
aa) ERFi vahendeid võib vabatahtlikkuse alusel üle kanda programmi tegevuste, eelkõige kvaliteedimärgise toetamiseks;
b) ERF keskendub muu hulgas piirkondlike ja lokaalsete teadus- ja innovatsioonitegevuse ökosüsteemide arendamisele ja tugevdamisele ning tööstussiirdele, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammide tulemuste ning uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamisele ERFi kaudu;
ba) tugevdatakse olemasolevaid piirkondlikke ökosüsteeme, platvormi võrgustikke ja piirkondlikke strateegiaid.
4. Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:
a) ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike või piirkondlike programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;
b) ESF+ täiendava rahastamise korda kasutatakse vabatahtlikult, et toetada programmi tegevust, millega edendatakse inimkapitali arengut teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi; [Muudatusettepanek 148]
c) Euroopa Sotsiaalfond+ tervisevaldkonnas peavoolustatakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid ning -lahendusi, eriti programmidest tulenevaid, et aidata sellega kaasa uuenduslikele, tõhusatele ja kestlikele tervisesüsteemidele liikmesriikides ja hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule.
5. Sünergia Euroopa ühendamise rahastuga (Connecting Europe Facility, edaspidi „CEF“) tagab, et:
a) programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis määratletakse ja kehtestatakse transpordi-, energia- ja digisektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis;
b) CEFiga toetatakse transpordi-, energia- ja digivaldkonna füüsiliste taristute uute tehnoloogiate ja lahenduste, eriti teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest tulenevate tehnoloogiate ja lahenduste suuremahulist kasutuselevõttu ja levitamist;
c) raamprogrammi ja CEFi projektide vahelist teabe- ja andmevahetust lihtsustatakse, näiteks eristades suure turuvalmidusega raamprogrammi tehnoloogiaid, mida võiks täiendavalt CEFi kaudu levitada.
6. Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:
a) kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;
b) programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;
c) DEPis keskendutakse suuremahulisele digisuutlikkuse ja -taristu rajamisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia ja kõrgtasemel digioskuste valdkonnas, et saavutada ELi raamistikus olemasolevate eriti oluliste või uudsete digilahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ja levitamine kogu Euroopas avaliku huvi valdkondades (nagu tervise-, avaliku halduse, õigus- ja haridusvaldkond) või turutõrgete lahendamise valdkonnas (nagu ettevõtete digiteerimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad); DEPi rakendatakse peamiselt koos liikmesriikidega koordineeritud ja strateegiliste investeeringute kaudu, eriti ühiste riigihangete kaudu, et jagada digisuutlikkust kogu Euroopas ning kogu ELi hõlmavate meetmete abil, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;
d) DEPi suutlikkus ja taristud tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, kaasa arvatud programmiga toetatud tegevuste jaoks, sealhulgas testimine, katsetamine ja tõendamine kõigis sektorites ja valdkondades;
e) programmi abil arendatavad uudsed digitehnoloogiad võetakse järk-järgult kasutusele ja levitatakse DEPi kaudu;
f) programmi oskuste ja pädevuste õppekavade välja töötamise algatusi, sealhulgas neid, mis toimivad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ühistegevuskeskustes ja teadmis- ja innovaatikakogukondades, täiendatakse programmiga digitaalne Euroopa toetatava suutlikkuse suurendamisega kõrgtasemel digioskuste valdkonnas;
g) mõlema programmi tugevad strateegilise programmeerimise ja töökorra koordineerimise mehhanismid on kooskõlas ning nende juhtimisstruktuurid hõlmavad nii asjakohaseid komisjoni talitusi kui ka muid vastavate programmide eri osades osalejaid.
7. Sünergia ühtse turu programmiga tagab, et:
a) ühtse turu programmiga lahendatakse turutõrked, mis mõjutavad kõiki VKEsid, ning edendatakse ettevõtlust ja ettevõtete loomist ning kasvu. Ühtse turu programmi ja nii EIT kui ka tulevase Euroopa Innovatsiooninõukogu uuenduslikele ettevõtetele suunatud ja ka VKEde tugiteenuste valdkonna meetmed täiendavad üksteist täielikult, eriti kui turg ei paku toimivat rahastust;
b) Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib toimida nagu muud VKEde tugistruktuurid (näiteks riiklikud kontaktpunktid, innovatsiooniasutused, digitaalse innovatsiooni keskused, pädevuskeskused, sertifitseeritud inkubaatorid), et pakkuda tugiteenuseid programmi „Horisont“, sealhulgas ka Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.
8. Sünergia programmiga LIFE – keskkonna ja kliimameetmete programmiga (edaspidi „LIFE“) tagab, et:
teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid lahendamiseks ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. LIFE toimib jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja asjaomast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada riiklikus ja piirkondade(vahelises) mastaabis, kui see võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Eelkõige jätkatakse LIFEga stiimulite pakkumist, mis soodustavad sünergiat programmiga, hindamise käigus preemia määramise kaudu projektidele, milles käsitletakse programmi tulemuste kasutuselevõttu. LIFE meetme standardsete projektidega toetatakse ELi keskkonna- või kliimapoliitika rakendamiseks selliste sobivate tehnoloogiate või metoodikate välja töötamist, testimist või tõendamist, mida võib pärast suures mahus levitada, sealhulgas programmi kaudu. Programmi EIT ja tulevane Euroopa Innovatsiooninõukogu võivad pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.
9. Sünergia Erasmuse programmiga tagab, et:
a) programmi ja Erasmuse programmi vahendeid kasutatakse koos, et toetada tegevusi, millega tugevdatakse ja ajakohastatakse Euroopa kõrgharidusasutusi. Programmiga täiendatakse Erasmuse programmi toetust Euroopa ülikoolide algatusele, eriti selle teadustegevusele kui uue areneva ühise ja integreeritud pikaajalise ning kestliku haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse osale, mis põhineb valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil, et muuta see „teadmiste kolmnurk“ tegelikkuseks, hoogustades majanduskasvu; EIT koolitustegevus võib olla Euroopa ülikoolide algatuse jaoks nii inspireeriv kui ka olla sellega vastastikku seotud;
b) programmi ja Erasmuse programmiga edendatakse hariduse ja teaduse integreerimist, hõlbustades kõrgharidusasutustel sõnastada ja kehtestada ühiseid haridus-, teadus- ja innovatsioonistrateegiaid, et tagada õppetegevusvaldkonnale teave viimastest teadusavastustest ja -praktikast, mille kaudu pakkuda aktiivset osaluskogemust teadustöös kõigile üliõpilastele ja kõrgharidusvaldkonna töötajatele ning eriti teadlastele, ning et toetada muid kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni integreerivaid tegevusi.
10. Sünergia Euroopa kosmoseprogrammiga tagab, et:
a) kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi osana; kosmoseuuringute meetmed rakendatakse programmi „Euroopa Horisont“ kaudu hangete ning üksuste abikõlblikkuse osas kooskõlas kosmoseprogrammi sätetega, kui see on asjakohane;
b) Euroopa kosmoseprogrammi kaudu avaliku hüvena kättesaadavaks tehtud kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse, et teaduse ja innovatsioonitegevuse kaudu, sealhulgas raamprogrammis, arendada murrangulisi lahendusi, eriti kestlike toidu ja loodusvarade, kliimaseire, arukate linnade, automatiseeritud sõidukite, julgeoleku juhtimise ja katastroofide ohjamise valdkonnas;
c) Copernicuse programmi andmetele ja teabele juurdepääsu teenused edendavad Euroopa avatud teaduse pilve ning lihtsustavad seega teadurite ja teadlaste juurdepääsu Copernicus programmi andmetele; teadustaristud, eriti in situ vaatlusvõrgustikud moodustavad olulise osa in situ vaatlustaristust, võimaldades Copernicuse programmi teenuseid, ning neile on omakorda kasulik Copernicuse programmis toodetav teave.
11. Sünergia naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (edaspidi „välisrahastamisvahend“) tagab, et programmi teadus- ja innovatsioonitegevus, milles osalevad kolmandad riigid, ning sihipärane rahvusvaheline koostöö toimub kooskõlaliselt ja sidusalt ning paralleelselt välisrahastamisvahendi turustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmetega ning tuginedes ühiste vajaduste ja sekkumisvaldkondade määratlusele, mis on ühiselt määratud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis.
12. Sünergia Sisejulgeolekufondi ja piirihalduse rahastamisvahendi kui integreeritud piirihalduse fondi osaga tagab, et:
a) julgeoleku ja integreeritud piirihalduse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused määratletakse ja kehtestatakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis;
b) Sisejulgeolekufondist ja integreeritud piirihalduse fondist toetatakse uute uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu, eriti nende, mis on saadud julgeolekualaste teadusuuringute valdkonna teadus- ja innovatsiooni raamprogrammist.
13. Sünergia InvestEU fondiga tagab, et:
a) programm tagab novaatoritele oma eelarvest programmi „Euroopa Horisont“ ja and Euroopa innovatsiooninõukogu segarahastamisvahendi, millele on iseloomulik kõrge riskitase ja mille puhul turg ei taga asjakohast toimivat ja kestlikku rahastust, ning pakub samal ajal asjakohast koordineerimist, et toetada segarahastamisvahendite erasektori osa tõhusat kasutust ja haldust fondide ja vahendajate kaudu, keda toetatakse InvestEU fondist;
b) teadus- ja innovatsioonitegevuse ning VKEde rahastamisvahendid koondatakse kokku InvestEU Fondi, eriti sihtotstarbelise teadus- ja innovatsioonitegevuse teemarubriigi kaudu ning toodete kaudu, mis võetakse kasutusele innovaatilistele ettevõtetele suunatud VKEde rubriigi alusel, millega aidatakse ka täita programmi eesmärke. InvestEU ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.
14. Sünergia heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga (edaspidi „innovatsioonifond“) tagab, et:
a) innovatsioonifond nähakse spetsiifiliselt ette innovatsioonitegevuseks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumiseks ja kasutamiseks, mis aitaks oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti süsinikdioksiidi mahukate toodete asendamiseks ning selleks, et aidata hoogustada selliste projektide ehitustegevust ja toimimist, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning ka uuenduslikud taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiad; luuakse sobiv raamistik, et võimaldada ja stimuleerida keskkonnasäästlikumaid tooteid, millel on klientide ja lõpptarbijate jaoks kestlik lisaväärtus;
b) programmist rahastatakse selliste tehnoloogiate, sealhulgas murranguliste lahenduste väljatöötamist, tutvustamist ja rakendamist, mille abil võib täita ELi vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning liidu süsinikdioksiidiheite vähendamise, energeetika ja tööstuse ümberkujundamise eesmärke, eriti selle 2. sambas ja EIT kaudu;
c) innovatsioonifondist võib, tingimusel et on täidetud selle valiku ja toetuse määramise kriteeriumid, toetada toetuskõlblike projektide tutvustamise etappi, mis võivad olla toetust saanud. Innovatsioonifondist toetust saavad projektid võivad olla abikõlblikud toetuse saamiseks teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest ja vastupidi. Programmi „Euroopa horisont“ täiendamiseks võib innovatsioonifond pöörata rohkem tähelepanu turulähedastele uuendustele, mis aitavad CO2-heidet oluliselt ja kiiresti vähendada. Innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.
15. Sünergia Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga tagab, et:
a) programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse terviklikke meetmeid, millega toetatakse haridust ja koolitust (sealhulgas Marie Skłodowska-Curie meede), eesmärgiga säilitada ja arendada asjakohaseid oskusi Euroopas;
b) programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse teaduse ühismeetmeid, milles keskendutakse ioniseeriva kiirguse muul kui energeetika eesmärgil ohutu ja turvalise kasutamise valdkondadevahelistele aspektidele sellistes sektorites nagu meditsiin, tööstus, põllumajandus, kosmosevaldkond, kliimamuutused, julgeolek ja erakorralisteks olukordadeks valmisolek ning tuumateaduse panus.
16. Võimalik sünergia Euroopa Kaitsefondiga aitab vältida topelttööd.
16a. Sünergia programmiga „Loov Euroopa“ toetab konkurentsivõimet ja innovatsiooni, aidates kaasa majanduskasvule ja sotsiaalarengule ning edendades avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.
16b. Võidakse ette näha sünergia üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega.
V LISA
PEAMISED MÕJUAHELA INDIKAATORID
Mõjuahelad ja nendega seotud peamised mõjuahela indikaatorid struktureerivad raamprogrammi (FP) eesmärkide saavutamise seiret, nagu on osutatud artiklis 3. Mõjuahelad on ajatundlikud ja kajastavad kolme täiendavat mõjukategooriat, mis kajastavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mittelineaarset laadi: teaduslik, ühiskondlik ja tehnoloogiline/majanduslik mõju.Kõigi nende mõjukategooriate puhul kasutatakse lühikese, keskmise ja pikemaajalise edasiliikumise eristamise jälgimiseks, sealhulgas programmijärgsel ajal, kaudseid näitajaid koos võimaliku jaotusega, sh liikmesriikide ja assotsieerunud riikide kaupa. Neid indikaatoreid koostatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite abil. Programmi eri osad mõjutavad neid indikaatoreid eri määral ning erinevate mehhanismide kaudu. Programmi eri osade seireks võib kasutada lisaindikaatoreid, kui see on asjakohane.
Programmi kõigi osade ja rakendusmehhanismide puhul kogutakse mõjuahela aluseks olevaid üksikandmeid tsentraalselt hallataval ja ühtlustatud moel ning asjakohase detailsusega, nii et toetusesaajate aruandluskoormus oleks minimaalne.
Lisaks peamistele mõjuahela indikaatoritele kogutakse andmeid programmi tulemuste optimeerimise kohta, et tugevdada Euroopa teadusruumi, edendada kõikide liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist programmis ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning need edastatakse peaaegu reaalajas rakendus- ja juhtimisandmete osana, nagu on osutatud artiklis 45. Muu hulgas hõlmab see koostöösidemete seireandmeid ja võrgustiku analüüsiandmeid ning andmeid, mis käsitlevaid ettepanekuid, taotlusi, osalusi ja projekte, taotlejaid ja osalejaid (k.a organisatsiooni liik (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid, VKEd ja erasektor), riik (nt erikategooria riikide rühmadele, nagu liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid), sugu, roll projektis, projekti teadusvaldkond/sektor, sh sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond) ning kliimamuutuse küsimuse ja kliimaga seotud kulude igakülgse integreerimise määra.
Teadusmõjuahela indikaatorid
Eeldatakse, et programmil on teadusmõju, sest selle abil luuakse tippkvaliteediga uusi teadmisi, tugevdatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse inimkapitali ning edendatakse teadmiste levikut ja avatud teadust. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.
Sotsiaalmõjuahela indikaatorid
Eeldatakse, et programmil on sotsiaalmõju, sest sellega tegeletakse kestliku arengu tegevuskava 2030 ning Pariisi kokkuleppe eesmärke järgides ELi poliitikaprioriteetidega ja üleilmsete probleemidega (sh ÜRO kestliku arengu eesmärgid) teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu, pakkudes toetusi ja saavutades mõju teadus- ja innovatsioonimissioonide ja Euroopa partnerluste kaudu ning tugevdades innovatsiooni kasutuselevõttu ühiskonnas, millega lõppkokkuvõttes edendatakse inimeste heaolu. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.
Eeldatakse, et programmil on tehnoloogiline/majandusmõju, eelkõige liidus, sest sellega mõjutatakse ettevõtete, eriti VKEde, sh idufirmade loomist ja kasvu, otseste ja kaudsete töökohtade loomist eelkõige liidus ja suurendatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.
V lisa – tabel 1
Teadusmõju
suund
Lühiajaline
Keskmise kestusega
Pikemaajaline
Tippkvaliteediga teadmiste loomine
Teaduspublikatsioonid –
eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonide arv raamprogrammis
Tsiteeritavus –
raamprogrammi teaduspublikatsioonide valdkonna suhtes kaalutud
tsiteerimisindeks
Maailmatasemel teadus –
raamprogrammi projektidest saadud ja eksperdihinnangu läbinud
teaduspublikatsioonide arv ja osakaal
Inimkapitali tugevdamine teadus- ja innovatsioonitegevuses
Oskused –
teadlaste arv, kes on kaasatud raamprogrammi projektide oskusi täiustavatesse (koolituse, mentorluse/juhendamise, liikuvuse ning teadus- ja innovatsioonitaristule juurdepääsu kaudu) tegevustesse
Karjäär –
nende oskusi täiustanud
raamprogrammi teadlaste arv ja osakaal, kellel on oma teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas suurem isiklik mõju
Töötingimused –
nende oskusi täiustanud raamprogrammi teadlaste arv ja osakaal, kelle töötingimused on paranenud, sh teadlaste palgad
Teadmiste leviku ja avatud teaduse edendamine
Jagatud teadmised –
raamprogrammi avatud teadmiste taristu kaudu jagatud teadusväljundi (avatud andmed / teaduspublikatsioonid / tarkvara)
osakaal
Teadmiste levik –
raamprogrammi aktiivselt kasutatavate/tsiteeritavate teadusväljundite osakaal
Uus koostöö –
raamprogrammis saadud oma avatud teadus- ja innovatsiooniväljundite kasutajatega uut valdkondade-/sektoritevahelist koostööd arendavate raamprogrammi toetusesaajate osakaal
V lisa – tabel 2
Sotsiaalmõju
suund
Lühiajaline
Keskmise kestusega
Pikemaajaline
Teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu ELi poliitika prioriteetide ja üleilmsete probleemide lahendamine
Väljundid –
kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele suunatud väljundite arv ja osakaal
(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),
sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele suunatud kliima seisukohast oluliste väljundite arv ja osakaal
Lahendused –
kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele suunatud innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal
(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),
sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele suunatud kliima seisukohast oluliste innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal
Toetused –
raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele, sealhulgas panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse (näiteks normid ja standardid)(mitmemõõtmeline:iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),
sealhulgas raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele, sealhulgas panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse (näiteks normid ja standardid)
Teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu toetuste pakkumine ja mõju saavutamine
Teadus- ja innovatsioonimissioonide väljundid –
konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide
väljundid
(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)
Teadus- ja innovatsioonimissioonide tulemused –
konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide
tulemused
(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)
Teadus- ja innovatsioonimissioonidega saavutatud eesmärgid –
konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonidega saavutatud eesmärgid
(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)
Ühiskonnas teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtu tugevdamine
Ühisloome –
selliste raamprogrammi projektide arv ja osakaal, milles ELi kodanikud ja lõpptarbijad on osalenud teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu ühisloomes
Kaasamine –
selliste raamprogrammist toetust saanud üksuste arv ja osakaal,
kus on pärast raamprogrammi projekti olemas kodanike ja lõpptarbijate kaasamise mehhanism
Teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtt ühiskonnas –
raamprogrammis ühiselt loodud teadustulemuste ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja sihtrühmadeni jõudmine
V lisa – tabel 3
Tehnoloogilise / majandusmõju suund
Lühiajaline
Keskmise kestusega
Pikemaajaline
Innovatsioonipõhise kasvu tekitamine
Innovatiivsed väljundid –
raamprogrammiga saavutatud uuenduslike toodete, protsesside või meetodite arv (innovatsiooni liigiti) ning intellektuaalomandiõiguse rakendused
Innovatsioonid –
raamprogrammiga saavutatud innovatsioonide arv (innovatsiooni liigiti), sealhulgas need, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigusega
Majanduskasv –
ettevõtete loomine, kasv ja turuosa pärast raamprogrammi innovatsioonide välja töötamist
Uute ja paremate töökohtade loomine
Toetatud tööhõive –
raamprogrammi projektiks toetuse saanud üksustes loodud ja säilitatud täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arv
Kestlik tööhõive –
täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arvu suurenemine raamprogrammi projekti täitvates toetuse saanud üksustes
Üldtööhõive
raamprogrammi tulemuste leviku tõttu loodud või säilitatud otseste või kaudsete töökohtade arv (töö liigi järgi)
Investeeringute suurendamine teadus- ja innovatsioonitegevusse
Kaasinvesteerimine –
raamprogrammi esialgse investeeringuga mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa
Kasvu tagamine –
raamprogrammi tulemuste kasutamiseks või kasvuks mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute (sh välismaiste otseinvesteeringute) summa
Panus 3 % eesmärgi saavutamisse –
raamprogrammist tulenev ELi lähenemine 3 % SKPst eesmärgile
Va LISA
Valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel
Käesolevas lisas sätestatakse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 7 ja 8 valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja Euroopa partnerlusi, mis luuakse ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel.
I. Võimalike missioonide valdkonnad
Missioonide valdkond nr 1: Kliimamuutustega, sealhulgas ühiskondlike muutustega kohanemine
Missioonide valdkond nr 2: Vähktõbi
Missioonide valdkond nr 3: Ookeanide, merede, ranniku- ja maismaavete hea seisund
Missioonide valdkond nr 4: Kliimaneutraalsed ja arukad linnad
Missioonide valdkond nr 5: Mulla seisund ja toit
Igas missioonis järgitakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.
II. Valdkonnad võimalike institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste loomiseks ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel
Partnerluse valdkond nr 1: Tervisevaldkonna innovatsiooni kiirem arendamine ja ohutum kasutamine Euroopa patsientide jaoks ning ülemaailmne tervishoid
Partnerluse valdkond nr 2: Peamiste digitaalsete ja progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamine ning nende kasutamine, muu hulgas sellised uudsed tehnoloogiad nagu tehisintellekt, fotoonika ja kvanttehnoloogia
Partnerluse valdkond nr 3: Euroopa juhtpositsioon metroloogias, sh integreeritud metroloogia süsteem
Partnerluse valdkond nr 4: ELi lennuliikluse, lennunduse ja raudtee konkurentsivõime ja ohutuse suurendamine ning keskkonnatoime parandamine
Partnerluse valdkond nr 5: Kestlikud, kaasavad ning ring- ja bioressursipõhised lahendused
Partnerluse valdkond nr 6: Vesiniku ja taastuvenergia salvestamise tehnoloogiad väiksema ökoloogilise jalajäljega ning vähem energiamahukas tootmine
Partnerluse valdkond nr 7: Keskkonnasõbralikud, ühendatud, koostöötavad, autonoomsed ja automatiseeritud lahendused inimeste ja kaupade liikuvusega seotud tulevaste nõudmiste jaoks
Partnerluse valdkond nr 8: Innovatiivsed ning teadus- ja arendustegevusega intensiivselt tegelevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Ühes eespool mainitud partnerluse valdkonnas institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse järele esineva vajaduse hindamise protsessi tulemuseks võib olla ettepaneku esitamine ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel kooskõlas Euroopa Komisjoni algatusõigusega. Vastavas partnerluse valdkonnas võib partnerluse luua ka raamprogrammi artikli 8 lõike 1 punktide a või b alusel või selle võib rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames korraldatava projektikonkursiga.
Kuna institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste võimalikud valdkonnad on väga ulatuslikud, võib hinnatud vajadustest lähtudes rajada institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse rohkem kui ühe partnerluse alusel.
Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti järgmine komisjoni avaldus:„Komisjon kavatseb rakendada EIC Acceleratori eelarvet viisil, millega tagatakse, et VKEdele, sealhulgas idufirmadele üksnes toetuspõhine toetus vastab programmi „Horisont 2020" VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele, kooskõlas programmi „Euroopa horisont" määruse artikli 43 lõikes 1 ja põhjenduses X kehtestatud tingimustega.“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1292/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti järgmine komisjoni avaldus:„Komisjon võtab arvesse kaasseadusandjate poolt artikli 5 sõnastuses saavutatud kompromissi. Komisjoni arusaama kohaselt piirdub artikli 1 lõike 3 punktis b nimetatud kaitseuuringute eriprogramm üksnes tulevase Euroopa Kaitsefondi raames tehtavate teadusuuringutega, kuid arengumeetmed jäävad käesoleva määruse reguleerimisalast välja.”
Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti komisjoni avaldus ligikaudselt järgmises sõnastuses: „Taotluse korral kavatseb komisjon vahetada arvamusi Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga järgmistes küsimustes: i) ELi toimimise lepingu artiklitel 185 ja 187 põhinevate võimalike partnerluste kandidaatide nimekiri, mille kohta koostatakse (esialgsed) mõjuhinnangud; ii) missiooninõukogude kindlaks määratud esialgsete missioonide loetelu; iii) strateegilise kava tulemused enne selle ametlikku vastuvõtmist ja iv) tööprogramme käsitlevate dokumentide esitamine ja jagamine."
Sõltuvalt lõplikust õigusaktist esitab komisjon avalduse inimloote tüvirakkudega seotud teadusuuringute kohta, nagu on esitatud programmis „Horisont 2020“ (avaldus 2013 / C 373/02).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ kohta (COM(2012)0079).
Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise programm ***I
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (COM(2018)0436 – C8-0253/2018 – 2018/0225(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0436),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0253/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,
– võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0410/2018),
A. arvestades, et raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi suhtes on saavutatud osaline poliitiline kokkulepe; arvestades, et see kokkulepe põhineb tekstil, mida on komisjoni ettepanekuga võrreldes oluliselt muudetud; arvestades, et see mõjutab õiguslikku alust; arvestades, et institutsioonid korraldasid sellel teemal 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(1) kohaselt arvamuste vahetuse ning et õigusliku aluse küsimust tuleks seetõttu kohandada selle dokumendi puhul menetluse hilisemas etapis;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) …/…, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm
võttes arvesse Euroopa Parlamendi raportit programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga,
(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu raamprogrammi alusmäärusega (EL) nr.../...(6) kehtestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendada eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.
(2) Kui raamprogrammi alusmääruses (EL) nr.../... sätestatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ üldised ja erieesmärgid, selle struktuur ja elluviidavate tegevuste põhisuunad, siis kõnealuses eriprogrammis, millega rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi „eriprogramm“), tuleks määratleda programmi „Euroopa horisont“ eri osade konkreetsed tegevuseesmärgid ja tegevused. Nimetatud eriprogrammi suhtes kohaldatakse täielikult raamprogrammi alusmääruses (EL) nr.../... sätestatud rakendussätteid, muu hulgas eetiliste põhimõtetega seonduvaid sätteid.
(3) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva eriprogrammi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eriprogrammi rakendamist käsitlevate tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7).
(4) Väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavaid Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmeid käsitleva eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu osas on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni otsusega nr 96/282/Euratom(8).
(5) Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega viia ellu Pariisi kokkulepe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitab eriprogramm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ja iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2027. aastaks. ▌ Eriprogrammi alusel võetavate meetmete puhul eraldatakse kogu eriprogrammi rahastamispaketist vähemalt 35 % kliimaeesmärkide täitmiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks eriprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti asjaomaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Tähelepanu pööratakse rohkem söest sõltuvatele ja rohkem süsihappegaasi tekitavatele liidu üleminekupiirkondadele.
(6) Eriprogrammi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata ega tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(7) Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga, toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid eraldi teemavaldkonnas „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“.
(8) Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Raamprogrammiga „Euroopa horisont“ toetatakse neid pingutusi▌(9)eralditeemavaldkonnaga tagamaks, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.
(9) Käesoleva otsuse kohaldamisel valitakse rahastamisviisid ja rakendamismeetodid selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, ning seejuures võetakse eelkõige arvesse kontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. Toetuste puhul kaalutakse muu hulgas ühekordsete summade, kindlasummaliste maksete ja ühikuhindade astmiku kasutamist.
(10) Missioonide kindlaksmääramise protsessi tuleks liikmesriigid kaasata juba varakult,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva otsusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (edaspidi „eriprogramm“), nagu on sätestatud raamprogrammi alusmääruse (EL) .../... artikli 1 lõike 3 punktis a.
Otsuses sätestatakse eriprogrammi tegevuseesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, selle rakendamiseeskirjad ja eriprogrammi alusel läbi viidavad tegevused.
Artikkel 2
Tegevuseesmärgid
1. Eriprogramm aitab kaasa raamprogrammi alusmääruse .../... artiklis 3 sätestatud üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele.
2. Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:
a) tugevdada tipptasemel alus- ja eesliiniuuringuid; edendada ja levitada tipp-pädevusi, sealhulgas laiema osalemise soodustamise kaudu kogu liidus;
b) tugevdada sidet teadusuuringute, innovatsiooni ning vajaduse korral hariduse ja muude poliitikavaldkondade vahel, sealhulgas vastastikust täiendavust riiklike, piirkondlike ja ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -meetmetega;
ba) toetada liidu poliitiliste prioriteetide, sealhulgas eelkõige kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamist;
c) propageerida vastutustundlikku teadust ja innovatsiooni, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi;
ca) tugevdada kogu programmi raames soolist mõõdet;
cb) suurendada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis ning sektorite ja valdkondade vahel, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel;
d) tugevdada rahvusvahelist koostööd;
da) ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis ning pakkuda neile piiriülest juurdepääsu;
e) tõmmata ligi talente, koolitada teadlasi ja novaatoreid ning tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas ▌liikuvuse kaudu;
f) edendada avatud teadust ja tagada üldsuse jaoks nähtavus ning avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, vajaduse korral erandeid arvesse võttes;
g) julgustada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist ning levitada ja kasutada tulemusi aktiivselt, eelkõige erainvesteeringute võimendamiseks ja poliitika väljatöötamiseks;
▌
▌
j) saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;
k) parandada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ja vastasmõju, sealhulgas teaduse nähtavust ühiskonnas ja teadusalast suhtlust, ning propageerida kodanike ja lõppkasutajate kaasamist ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;
▌
m) kiirendada tööstuse ümberkujundamist, sealhulgas novaatorlike oskuste parandamise kaudu;
▌
o) ergutada teadus- ja innovatsioonitegevust VKEdes ning novaatorlike ettevõtete, eelkõige idufirmade, VKEde ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate loomist ja kasvamist;
p) parandada juurdepääsu riskikapitalile, sealhulgas koostoime kaudu InvestEUga, eelkõige valdkondades, kus turg ei paku elujõulist rahastust.
3. Lõikes 2 nimetatud eesmärkide raames võidakse arvesse võtta eriprogrammi rakendamise ajal tekkivaid uusi ettenägematuid vajadusi. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib see hõlmata reageerimist esilekerkivatele võimalustele, kriisidele ja ohtudele ning samuti liidu uute poliitikameetmete väljatöötamisega seotud vajadustele.
Artikkel 3
Struktuur
1. Raamprogrammi alusmääruse …/... artikli 4 lõike 1 kohaselt koosneb eriprogramm järgmistest osadest:
1) I sammas „Tipptasemel teadus“, millel on järgmised komponendid:
a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 1;
b) Marie Skłodowska-Curie meetmed, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 2;
c) teadustaristud, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 3;
2) II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid:
a) teemavaldkond „Tervis“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 1;
b) teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ▌ühiskond“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 2;
c) teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 3;
d) teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 4;
e) teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 5;
f) teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 6;
g) väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 7;
3) III sammas „Innovatiivne Euroopa“, millel on järgmised komponendid:
a) Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 1;
b) Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid, mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 2;
▌
4) osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:
a) osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 1;
b) Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 2.
2. Lõikes 1 osutatud osade raames elluviidavaid tegevusi on kirjeldatud I lisas.
Artikkel 4
Eelarve
1. Raamprogrammi alusmääruse .../... artikli 9 lõike 1 kohaselt on rahastamispakett eriprogrammi rakendamiseks aastatel 2021–2027 120 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jagatakse käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud komponentide vahel raamprogrammi alusmääruse .../... artikli 9 lõike 2 kohaselt. Seejuures kohaldatakse raamprogrammi alusmääruse .../... artikli 9 lõigetes 3–8 sätestatud korda.
II PEATÜKK
RAKENDAMINE JA PROGRAMMITÖÖ
Artikkel 4a
Strateegiakava
1. [Raamprogrammi alusmääruse] artikli 6 lõike 6 kohaselt tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste mitmeaastase strateegiakava kaudu, edendades samuti järjepidevust tööprogrammide, ELi prioriteetide ja riiklike prioriteetide vahel. Strateegilise planeerimise tulemused sätestatakse mitmeaastases strateegiakavas, et valmistada ette tööprogrammide sisu (nagu on sätestatud artiklis 11), hõlmates maksimaalselt neli aastat, samal ajal säilitatakse piisav paindlikkus, et oleks võimalik uutele ja esilekerkivatele probleemidele ning ootamatutele võimalustele ja kriisidele kiiresti reageerida.
2. Strateegiline planeerimine keskendub eelkõige üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime sambale ning hõlmab samuti teiste sammaste asjakohaseid tegevusi ning osalemise laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise osa.
Komisjon tagab liikmesriikide varajase kaasamise ja nendega ulatusliku mõttevahetuse pidamise ning ulatusliku mõttevahetuse Euroopa Parlamendiga, mida omakorda täiendavad konsultatsioonid sidusrühmade ja laiema üldsusega. See aitab kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone ulatuslikumalt kaasata.
Liikmesriigid võivad strateegilist planeerimist toetada ka sellega, et annavad ülevaate riiklikest konsultatsioonidest ja kodanike panusest, et neid strateegiakavas arvesse võtta.
3. Komisjon võtab strateegiakava vastu rakendusaktiga kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. Strateegiakava vastab 1. lisas kirjeldatud eesmärkidele ja tegevustele. Kõnealune rakendusakt sisaldab kaetud perioodiga seotud järgmisi elemente:
a. teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamised strateegilised suunad, sealhulgas oodatava mõju kirjeldus, teemavaldkondade ülesed probleemid ja hõlmatud sekkumisvaldkonnad;
b. Euroopa partnerluste kindlaksmääramine vastavalt [raamprogrammi alusmääruse] artikli 8 lõike 1 punktidele a ja b;
ba. missioonide kindlaksmääramine vastavalt eriprogrammi artiklile 5 ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse artiklile 7 ja Va lisale;
c. rahvusvahelise koostöö valdkonnad, meetmed, mis viiakse kooskõlla teiste maailma riikide või piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooniga laiemalt, või meetmed, mis viiakse ellu koostöös organisatsioonidega kolmandates riikides;
d. konkreetsed küsimused, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni vaheline tasakaal; sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimine; peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja strateegiliste väärtusahelate roll; sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas soolise mõõtme lõimimine teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse; kõrgeimate eetika- ja usaldusväärsuse standardite järgimine; prioriteedid levitamisel ja kasutamisel.
4. Strateegiakavas võetakse arvesse analüüsi, mis hõlmab vähemalt järgmisi elemente:
a) ELi ja liikmesriikide poliitikaprioriteetide seisukohalt olulised poliitilised, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaga seotud mõjurid;
b) teadusuuringute ja innovatsiooni panus ELi poliitikaeesmärkide elluviimisse, kasutades samal ajal täiel määra ära uuringuid, muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid algatusi nii ELi kui ka riikide tasandil, sealhulgas [raamprogrammi alusmääruse] artikli 8 lõike 1 punkti c kohaseid institutsionaliseeritud partnerlusi;
c) tõenduspõhisus, mille aluseks on tulevikku suunatud tegevused, teadus- ja tehnoloogia- ning innovatsiooninäitajad, rahvusvahelised arengud, nagu kestliku arengu eesmärkide rakendamine ning rakendamisel saadud tagasiside, sealhulgas konkreetsete meetmete rakendamise järelevalve seoses osalemise laiendamise ja tipp-pädevuste levitamise ning VKEde osalemisega;
d) prioriteedid, mida oleks võimalik rakendada koostoimes teiste ELi programmidega;
e) kirjeldus erinevatest lähenemistest sidusrühmadega konsulteerimisele ja kodanike kaasamisele osana tööprogrammide väljatöötamisest;
f) vastastikune täiendavus ja koostoime Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade planeerimistegevusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 294/2008.
5. Strateegilist planeerimist täiendab Euroopa partnerluste strateegiline koordineerimine, milles osalevad võrdsel alusel liikmesriigid ja komisjon. Selles koondatakse ühte punkti prognoosiv analüüs, analüüs ja soovitused teadusuuringute ja innovatsioonipartnerluste portfelli edasi arendamise, võimaliku ülesehituse, rakendamise, järelevalve ja järkjärgulise lõpetamise kohta ning selle aluseks on raamprogrammi „Euroopa horisont“ määruse III lisale tuginev põhjalik kriteeriumide raamistik.
Artikkel 5
Missioonid
1. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse Va lisas kindlaks määratud missioonivaldkondades võib luua teadusuuringute ja innovatsiooni missioone.
2. Iga missiooni jaoks luuakse missiooninõukogu, välja arvatud juhul, kui on võimalik kasutada olemasolevaid nõustamisstruktuure, misjuhul tuleb programmikomiteed eelnevalt teavitada. Missiooninõukogu koosneb maksimaalselt 15 sõltumatust laialdaste eksperditeadmistega kõrgetasemelisest isikust, sealhulgas vajaduse korral sotsiaal- ja humanitaarteaduste ekspertidest, Euroopast ja mujalt, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate esindajad. Missiooninõukogude liikmed nimetab ametisse komisjon pärast läbipaistvat valimismenetlust, mis hõlmab avalikku konkursikutset. Programmikomiteega konsulteeritakse õigeaegselt kindlaksmääramis- ja valimismenetluste, sealhulgas kohaldatavate kriteeriumide teemal. Missiooninõukogu liikmete ametiaeg on kuni viis aastat, mida võib ühe korra pikendada.
3. Missiooninõukogu annab komisjonile ilma otsustamispädevuseta nõu järgmistes küsimustes:
a) ühe või mitme missiooni kindlaksmääramine ja kujundamine vastavas missioonivaldkonnas [raamprogrammi alusmääruse] artikli 7 sätete ja kriteeriumide kohaselt;
b) tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks, millesse annavad oma panuse sidusrühmad ja vajaduse korral üldsus;
c) missioonide projektiportfellide omadused;
d) missioonide ▌kohandamine või vajaduse korral ▌lõpetamine, tuginedes missiooni kindlaksmääratud eesmärkidel põhinevale rakendamise hindamisele;
e) sõltumatute eksperthindajate valimine [raamprogrammi alusmääruse] artikli 44 sätete kohaselt, nende instrueerimine, hindamiskriteeriumid ja nende kaal;
f) raamtingimused, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke;
g) kommunikatsioon, sealhulgas missiooni tulemuslikkuse ja saavutuste kohta;
h) poliitika koordineerimine eri tasandite asjaomaste osaliste vahel, võttes eelkõige arvesse koostoimet liidu teiste valdkondade poliitikaga;
i) võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad.
Missiooninõukogu nõuanded avalikustatakse.
▌
4. Programmikomitee osaleb iga missioonivaldkonna puhul missioonide ettevalmistamisel ja nende tegevustsüklis, võttes arvesse riikliku kontekstiga seotud olulisi küsimusi ning võimalusi parandada kooskõla riiklikul tasemel toimuva tegevusega. Suhtlus missiooninõukoguga on õigeaegne ja põhjalik.
5. Artikliga 11 ette nähtud tööprogramm hõlmab iga strateegiakavas kindlaks määratud missiooni ülesehitust, nende projektiportfellide omadusi ning konkreetseid sätteid, mis võimaldavad tõhusat portfellipõhist lähenemisviisi.
Artikkel 6
Euroopa Teadusnõukogu
1. Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), et rakendada I samba „Tipptasemel teadus“ ERCga seotud meetmeid. Kõnealune ERC on komisjoni otsusega C(2013) 1895(10) loodud ERC õigusjärglane.
2. ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust teaduslikust nõukogust ja artiklis 8 sätestatud spetsiaalsest rakendusstruktuurist.
3. ERC-l on president, kes valitakse staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast.
Presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud läbipaistva värbamisprotsessi järgselt ametisse komisjon neljaks aastaks, kusjuures ametiaega saab ühe korra pikendada. Värbamisprotsess ja valitud kandidaat peavad olema teaduslikus nõukogus heaks kiidetud.
ERC president on ka teadusliku nõukogu esimees ning tagab selle juhtimise ja suhted spetsiaalse rakendusstruktuuriga ning esindab teaduslikku nõukogu teadusmaailmas.
4. ERC tegutseb teaduse tipptaseme, avatud teaduse, sõltumatuse, tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse, vastutavuse ja teadusuuringute usaldusväärsuse aluspõhimõtete kohaselt. ERC tagab otsuse .../EÜ kohaste ERC meetmete järjepidevuse.
5. ERC tegevusega toetatakse „alt üles“ käsitust järgides kõigi valdkondade eesliiniuuringuid, mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad vastutavad teadlased ja nende rühmad, sealhulgas karjääri alguses olevad teadlased.
6. Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le antud ülesannete nõuetekohase täitmise.
Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud ERC üldstrateegiale, mille on kehtestanud teaduslik nõukogu.
Artikkel 7
ERC teaduslik nõukogu
1. Teaduslik nõukogu koosneb eri teadusvaldkondade kõige mainekamatest ja asjakohaste teadmistega eri vanuserühmadesse kuuluvatest sõltumatutest nais- ja meesteadlastest, -inseneridest ja -grandihoidjatest, kellel on erinev geograafiline päritolu ja kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.
Teadusliku nõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimismenetlust, mis on kõnealuse nõukoguga kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega avatud konsulteerimist ning aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega tagatakse kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevus.
2. Teaduslik nõukogu kehtestab:
a) ERC üldstrateegia;
b) tööprogrammi ERC tegevuse elluviimiseks;
c) vastastikuse eksperdihinnangu ja projektitaotluste hindamise meetodid ning korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused;
d) oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;
e) käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist.
Komisjon kaldub teaduslikus nõukogus esimese lõigu punktide a, c, d ja e kohaselt võetud seisukohtadest kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesoleva otsuse sätteid ei ole järgitud. Sellisel juhul võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema seisukohad erinevad teadusliku nõukogu omadest, ning põhjendades neid erinevusi nõuetekohaselt.
3. Teaduslik nõukogu tegutseb I lisa I samba jaotises 1 sätestatud volituste kohaselt.
4. Teaduslik nõukogu tegutseb artiklis 6 sätestatud põhimõtete kohaselt ja üksnes ERC eesmärkide ▌nimel. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt.
Artikkel 8
ERC spetsiaalne rakendusstruktuur
1. Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise eest, nagu on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 1.3.2. Ta toetab teaduslikku nõukogu kõigi selle ülesannete täitmisel.
2. Komisjon tagab, et spetsiaalne rakendusstruktuur järgib rangelt, tõhusalt ja vajaliku paindlikkusega üksnes ERC eesmärke ja nõudeid.
Artikkel 9
Euroopa Innovatsiooninõukogu
1. [Raamprogrammi alusmääruse] artikli 7 a kohaselt loodud EIC-l on kõrgetasemeline nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“), mis on ette nähtud artikliga 10.
2. Komisjon tagab, et EIC elluviimine:
a) toimub käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse EIC nõuandekogu arvamust EIC üldstrateegia kohta, millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis a, ning
b) ei too kaasa konkurentsimoonutusi, mis oleks vastuolus ühishuviga.
3. EIC segarahastamise haldamiseks kasutab komisjon kaudset eelarve täitmist või sellise võimaluse puudumisel võib luua selleks eriotstarbelise rahastamisvahendi, mida hallatakse vastavalt kohaldatavatele aruandekohustusega seotud eeskirjadele. Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole loomisetapis esialgu võimalik, struktureeritakse kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.
4. Komisjon tagab, et EIC, EIT ja InvestEU täiendavad üksteist tõhusalt.
Artikkel 10
EIC nõuandekogu
1. EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu järgmistes küsimustes:
a) III samba „Innovatiivne Euroopa“ EIC komponendi üldstrateegia;
b) EIC meetmete rakendamise tööprogramm;
c) projektitaotluste innovaatilisuse ja riskiprofiili hindamise kriteeriumid ning EIC rahastamisvahendiga Accelerator hõlmatud toetuste, omakapitalipõhise rahastamise ja muude rahastamisviiside asjakohane tasakaal;
2. EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:
a) kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC komponendi saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;
b) ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine koostöös komisjoni asjaomaste talituste ning vajaduse korral riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja teiste asjakohaste üksuste, nagu EIT juhatusega, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes saavad toetust EIC komponendi kaudu;
c) EIC portfellis tuvastatavad kujunemisjärgus tehnoloogilised suundumused, mis võimaldavad kavandada eriprogrammi muude osade programmitööd;
d) selliste konkreetsete küsimuste kindlakstegemine, mille puhul on vaja EIC nõuandekogu nõu.
EIC nõuandekogu tegutseb EIC komponendi eesmärkide saavutamise huvides. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ja läbipaistvalt.
EIC nõuandekogu tegutseb I lisa III samba jaotises 1 sätestatud volituste alusel.
3. EIC nõuandekogu koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid, avaliku halduse eksperte ja teadlasi, sealhulgas teaduseksperte innovatsiooniküsimustes. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.
EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat, olenevalt sellest, mida komisjon peab kõige asjakohasemaks, ning seejuures võetakse arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas.
Liikmete ametiaeg on kaks aastat, seda saab pikendada kaks korda ja liikmete ametissenimetamine toimub jooksvalt (liikmeid nimetatakse iga kahe aasta järel).
4. EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane, kes on põhjalikult kursis teadus- ja arendustegevusega.
President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.
President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President esindab EICd innovatsioonivaldkonnas.Samuti propageerib ta EIC tegevust, tegutseb komisjoni kontaktisikuna ning asjakohaste programmikomiteede kaudu liikmesriikide suunalise kontaktisikuna. Komisjon näeb presidendile ette tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.
5. Komisjon kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumise ärahoidmist. EIC nõuandekogu liikmed peavad ametisse astudes ▌käitumisjuhendiga nõustuma.
Artikkel 11
Tööprogrammid
1. Programmi rakendatakse lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(11) (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 110. Tööprogrammides esitatakse oodatav mõju ning need valmistatakse ette käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud strateegilise planeerimise tulemusel. Komisjon teavitab artiklis 12 osutatud komiteed korrapäraselt ja varajases etapis eriprogrammi, sealhulgas missioonide, kaudsete meetmete rakendamisel tehtud üldistest edusammudest, samuti selleks, et komiteel oleks võimalik varakult anda asjakohane panus strateegilisse planeerimisse ja tööprogrammide ettevalmistamisse, eelkõige missioonide puhul.
Tööprogrammides kehtestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud üldsumma.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid:
a) ERC – tööprogrammi kehtestab teaduslik nõukogu artikli 7 lõike 2 punkti b kohaselt ja kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon kaldub teadusliku nõukogu loodud tööprogrammist kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et see ei vasta käesoleva otsuse sätetele. Sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon põhjendab kõnealust meedet nõuetekohaselt;
b) kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega kõik samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonnad, Marie Skłodowska-Curie meetmed, teadustaristud, innovatsiooni ökosüsteemide toetamine, osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine ning Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine;
c) EIC – tööprogramm koostatakse kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti b kohastele EIC nõuandekogu nõuannetele;
d) JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust.
3. Lisaks finantsmääruse artikli 110 nõudele vastavusele peavad lõikes 2 osutatud tööprogrammid vastavalt vajadusele sisaldama järgmist:
a) teave iga meetme ja missiooni jaoks eraldatava summa kohta ning orienteeriv rakendamise ajakava;
b) toetuste puhul prioriteedid, valiku tegemise ja toetuse määramise kriteeriumid, toetuse määramise eri kriteeriumide suhteline kaal ning kõikide rahastamiskõlblike kulude rahastamise maksimummäär;
c) raamprogrammi alusmääruse artiklite 41–43 kohaselt segarahastamiseks eraldatud summa;
d) toetusesaajate kõik lisakohustused vastavalt raamprogrammi alusmääruse artiklitele 35 ja 37.
4. Komisjon võtab artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse teel rakendusaktidega vastu järgmised meetmed:
a) kaudsete meetmete rahastamise heakskiitmise otsus, kui liidu hinnanguline panus seoses eriprogrammiga on vähemalt 2,5 miljonit eurot, välja arvatud erieesmärgile „Euroopa Teadusnõukogu (ERC)“ vastavad meetmed; teemavaldkonna 2 kaudsete meetmete rahastamiseks kaudsete meetmete rahastamise heakskiitmise otsus, kui liidu hinnanguline panus seoses eriprogrammiga on vähemalt miljon eurot;
b) inimembrüote ja inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist hõlmavate meetmete ning artikli 3 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud teemavaldkonna „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ meetmete rahastamise heakskiitmise otsus.
Artikkel 12
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee(12). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Komitee tuleb arutatavatest küsimustest olenevalt kokku eri koosseisudes, mis on sätestatud II lisas.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.
6. Kui komitee artikli 4a lõike 3 kohaselt vastu võetavate rakendusaktide kohta arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
7. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamisel tehtud üldistest edusammudest ning annab talle III lisa kohaselt õigeaegselt teavet kõigist raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja selle välisosade alusel kavandatud või rahastatud meetmetest ja komponentidest, sealhulgas üksikasjalik teave/analüüs iga projektikonkursi statistika kohta.
III PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2013/743/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 14
Üleminekusätted
1. Käesolev otsus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist otsuse 2013/743/EL raames kuni selliste meetmete lõpetamiseni ning nimetatud otsust kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
Vajaduse korral jätkab käesoleva otsuse artiklis 12 osutatud komitee otsusega 2013/743/EL loodud komitee poolelijäänud ülesannete täitmist.
2. Eriprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek eriprogrammi ja selle eelkäija, otsuse 2013/743/EL alusel vastu võetud meetmete vahel.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
STRATEEGILINE PLANEERIMINE JA PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS
Programmi rakendamisel kohaldatakse järgmist.
Strateegiline planeerimine
Nagu on sätestatud artiklis 4a, tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste mitmeaastase strateegilise planeerimise kaudu. Strateegiline planeerimine keskendub eelkõige üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime sambale, sealhulgas teiste sammaste asjakohastele tegevustele ning osalemise laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise osale, samuti toimub see kindlas kooskõlas ja koostoimes määruse (EÜ) nr 294/2008 kohaselt loodud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade planeerimistegevusega.
Strateegilise planeerimise tulemused kehtestatakse strateegiakavas, millega nähakse ette tööprogrammi sisu elluviimine.
▌
▌
Strateegilise planeerimise eesmärk on:
– rakendada raamprogrammi „Euroopa horisont“ programmitasandi eesmärgid lõimitud viisil ning keskenduda programmi üldmõjule ja selle eri sammaste omavahelisele sidususele;
– edendada koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmide, sealhulgas [ühtekuuluvusfondide] ja Euratomi programmi vahel, millega luuakse seega lähtepunkt kõikide raamprogrammiga seotud, ELi eelarvest rahastatavate programmide ja muude vahendite kui rahastamisvahendite toel läbi viidava teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks; ▌
– aidata töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade ELi poliitikat ning täiendada liikmesriikide poliitika väljatöötamist ja rakendamist;
– vähendada jõupingutuste killustatust ning hoida ära rahastamisvõimaluste dubleerimist ja kattumist;
– luua raamistik Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevuse otsemeetmete sidumiseks muude programmi raames toetatavate meetmetega, sealhulgas tulemuste ja andmete kasutamiseks poliitikameetmete toetamise eesmärgil;
– tagada tasakaalustatud laiapõhjaline lähenemisviis teadusuuringutele ja innovatsioonile selle kõigis arenguetappides, mis ei hõlma ainult eesliiniuuringuid, uute toodete, protsesside ja teenuste väljatöötamist teaduslike ja tehnoloogiaalaste teadmiste ja saavutuste alusel, vaid ka olemasoleva tehnoloogia rakendamist uuel viisil, pidevat täiustamist ning mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni;
– tagada teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva valdkonna-, sektori- ja poliitikasuunaülese süsteemse lähenemisviisiga, et probleemide lahendamise kõrval luuakse võimalused uute konkurentsivõimeliste ettevõtete ja tööstusharude tekkeks, edendatakse konkurentsi, soodustatakse erainvesteeringute tegemist ja säilitatakse võrdsed tingimused siseturul.
▌
▌
MUU PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS
Sammaste „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning „Innovatiivne Euroopa“ puhul täiendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni lõppkasutajale ja turule lähedal läbi viidava tegevusega, näiteks esitluste või katseprojektidega või kontseptsiooni tõestamisega; see ei hõlma aga teadusuuringute ja innovatsiooni etapi järgset turustamistegevust. Samuti toetatakse nõudlust mõjutavat tegevust, mis aitab kiirendada suure hulga eri uuenduste kasutuselevõttu ja levikut. Rõhk seatakse ettekirjutusteta projektikonkurssidele.
Sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ lõimitakse programmist „Horisont 2020“ saadud kogemustest lähtuvalt sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna tegevused, sealhulgas konkreetsel eesmärgil tehtavad ja eritegevused täielikult kõikide teemavaldkondade lõikes. Samal viisil rakendatakse mere- ja merendusuuringuid ja sellealast innovatsiooni hõlmavate tegevuste läbiviimisel strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi kooskõlas ELi integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustustega.
Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames läbiviidava tegevuse, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetamist jätkatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ tööprogrammi projektikonkursside kaudu. Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu programmi „Horisont 2020“ osana, kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises ning missioonide, kaasrahastatud partnerluste / programmipartnerluste ja korrapäraste projektikonkurssidega seotud töös.
Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist. Jätkatakse varajases etapis nõu küsimist Euroopa teadusruumiga seotud nõustamisstruktuurilt.
▌
Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon
Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Ka koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja tehisintellektivahendeid.
Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).
Ühtlasi viib komisjon läbi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, et propageerida asjaolu, et tulemused on saavutatud ELi rahastuse toel. Samuti soovitakse selle tegevusega suurendada üldsuse teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsusest ning ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiemast mõjust ja asjakohasusest; selleks kasutatakse näiteks väljaandeid, meediasuhteid, üritusi, teadmusvaramuid, andmebaase, mitme kanaliga platvorme, veebisaite ja suunatud sotsiaalmeediat. Toetusesaajad saavad raamprogrammist „Euroopa horisont“ toetust ka oma töö ja selle mõju laiemaks tutvustamiseks ühiskonnas.
Tulemuste kasutamine ja vastuvõtt turul
Komisjon kehtestab ulatuslikud meetmed raamprogrammi „Euroopa horisont“ tulemuste ja kogutud teadmiste kasutamiseks. Sellega kiirendatakse tulemuste kasutamist laialdaseks vastuvõtuks turul ning võimendatakse programmi mõju.
Komisjon teeb süstemaatiliselt kindlaks ja dokumenteerib programmi raames läbi viidud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ning edastab või levitab neid tulemusi ja kogutud teadmisi mittediskrimineerival viisil tööstussektoris, igas suuruses ettevõtetele, haldusasutustele, teadusasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele, et maksimeerida programmist tulenevat Euroopa lisaväärtust.
Rahvusvaheline koostöö
Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse võetavad meetmed tugevdatud rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana algatustest, millega toetatakse ELi meetmeid kestlikkuse, tõhustatud teadusuuringute, tipptasemel innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks.
Rahvusvaheliste ühismeetmetega tagatakse tõhus tegelemine üleilmsete ühiskondlike probleemidega, kestliku arengu eesmärkide järgimine, ligipääs maailma parimatele talentidele, eksperditeadmistele ja ressurssidele ning suurem pakkumine ja nõudlus seoses uuenduslike lahendustega.
Töömeetodid hindamisel
Kvaliteetsete sõltumatute eksperdiarvamuste kasutamine hindamisprotsessis on kõikide sidusrühmade, kogukondade ja huvide programmi kaasatuse põhialus ning rahastatud tegevuste tipptaseme ja olulisuse säilitamise eeldus.
Komisjon või rahastamisasutus tagab erapooletuse selles protsessis ning vastavalt finantsmääruse artiklile 61 hoiab ära huvide konflikti. Samuti püüab komisjon hindamiskomiteede, eksperdi- ja nõuanderühmade koosseisude puhul tagada geograafilise mitmekesisuse.
Erandjuhul, kui see on parimate kättesaadavate ekspertide kasutamise nõudest ja/või pädevate ekspertide piiratud arvust tulenevalt põhjendatud, võivad hindamiskomiteed abistavad või selle liikmeks olevad sõltumatud eksperdid hinnata konkreetseid taotlusi, mille suhtes nad on deklareerinud oma võimalikku huvi. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi. Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid.
I SAMMAS
TIPPTASEMEL TEADUS
Igasugune teaduslik, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng sõltub tipptasemel teadlaste piisavast hulgast ning otsingutest läbimurrete saavutamiseks mõistmises ja teadmiste omandamises kõigil tasanditel –selleni jõudmiseks on vaja maailmatasemel vahendeid, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna füüsilisi ja teadmustaristuid, samuti võimalusi teadmiste (avatud teadus), metoodika ja oskuste avalikuks levitamiseks ja jagamiseks ▌.
Maailma tipptasemel innovatsioonini jõudmine on ▌seotud avatud ja tipptaseme teaduse saavutustega. Paradigmade muutumine teaduses ja tehnoloogias võib olla tootlikkuse, konkurentsivõime ja jõukuse kasvu ning kestliku arengu ja sotsiaalse progressi peamine tõukejõud. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele ning laiaulatuslikule ühiskondlikule progressile.
Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega kõrge kvalifikatsiooniga inimressursse, teadmisi ja kogemusi, uusi teaduslikke vahendeid ja metoodikaid, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.
Euroopa teadus ja Euroopas asuvad teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. ▌ Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.
1. EUROOPA TEADUSNÕUKOGU (ERC)
1.1. Põhimõtted
Ehkki EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal, on ELi suurust silmas pidades ▌siin maailmatasemel tippkeskusi suhteliselt vähe ning on mahukaid valdkondi, kus tulemused on keskmised või kehvad. USAga ja nüüd juba teataval määral ka Hiinaga võrrelduna järgib EL ▌„jagatud tippteaduse“ mudelit, mille puhul ressursid on jaotunud suurema arvu teadlaste ja teadusasutuste vahel. Parimate teadlaste jaoks atraktiivsete tingimuste loomine aitab Euroopal suurendada oma ligitõmbavust üleilmses konkurentsis andekate teadlaste nimel.
Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike – eelkõige Hiina – suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal 2000 langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud 2013. aastaks vähem kui pooleni.
ERC toetab parimaid teadlasi, sealhulgas andekaid teadlasi, kes on alles oma karjääri alguses, paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid, peamiselt Euroopas. ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teaduslik nõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades tipptaset selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.
ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on tõendatud oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks. ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu. ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt aidata neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.
▌ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on ▌suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga. ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka eesliiniuuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud eesliiniuuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.
Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad läbimurrete ja oluliste edusammudeni. ERC uurimistoetuse saajate töö on ühtlasi väga valdkondadevaheline ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal-, kunsti- ja humanitaarteadustes.
Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga tunnustatud teadlaste ja doktorikraadi omanike koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele. See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla parem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.
1.2. Sekkumisvaldkonnad
1.2.1. Eesliiniteadus
ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, et saavutada potentsiaalselt suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga teadustulemusi; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate eesliiniuuringute jaoks. ERC eesmärk on muuta EL maailma parimatele teadlastele keskkonnana atraktiivsemaks ja seepärast seatakse mõõdetavaks sihiks suurendada ELi publikatsioonide osakaalu maailma 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide hulgas ning suurendada ▌ERC rahastatavate, ka väljastpoolt Euroopat tulevate tippteadlaste arvu.
ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.
Põhisuunad:
– igas vanuses ja igast soost, ükskõik millisest maailma riigist pärit teadlaste ja nende uurimisrühmade silmapaistvate ideede toetamine pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid;
– alustavate ja karjääri alguses olevate silmapaistvate ideedega teadlaste abistamine iseseisvaks juhtivteadlaseks saamisel, andes neile piisavat toetust kriitilises etapis, mil nad loovad või tugevdavad oma uurimismeeskonda või -programmi ▌;
– teadusmaailmas selliste uute tööviiside, sealhulgas avatud teadusel põhineva lähenemisviisi toetamine, mis võivad viia läbimurdeliste tulemusteni, ning rahastatavate uuringute äriinnovatsiooni- ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali edendamine;
– kogemuste ja parima tava jagamine piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ning seoste loomine raamprogrammi teiste osade, eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmetega, et soodustada tippteadlaste toetamist;
– eesliiniuuringute prestiiži tõstmine Euroopas ning ERC programmide nähtavuse parandamine teadlaste silmis kogu Euroopas ja rahvusvaheliselt.
1.3. Rakendamine
1.3.1. Teaduslik nõukogu
Teaduslik nõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse.
Raamprogrammi rakendamiseks ja artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks teeb teaduslik nõukogu järgmist.
1) Teadustöö strateegia:
– kehtestab ERC üldise teadustöö strateegia, pidades silmas teaduslikke võimalusi ja Euroopa vajadusi teadusvaldkonnas;
– kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga tööprogrammi ja töötab välja ERC eri toetusmeetmed;
– kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga vajalikud rahvusvahelised koostööalgatused, mis hõlmavad ka teavitustegevust, et suurendada ERC nähtavust mujal maailmas tegutsevate parimate teadlaste jaoks.
2) Teaduslik haldamine, järelevalve ja kvaliteedikontroll:
– tagab tipptasemel teadusel ning täielikult läbipaistval, õiglasel ja erapooletul taotluste läbivaatamisel põhineva maailmatasemel vastastikuse eksperdihindamise süsteemi olemasolu, kehtestades seisukohad projektikonkursside korraldamise ja haldamise kohta, hindamiskriteeriumid, vastastikuse eksperdihindamise korra koos ekspertide valimise korraga, vastastikuse eksperdihindamise ja taotluste hindamise meetodid ning vajalikud rakenduseeskirjad ja suunised, mille alusel määratakse teadusliku nõukogu järelevalve all kindlaks rahastatavad taotlused;
– eesliiniuuringute jaoks ette nähtud ERC meetmete puhul määratakse eksperdid ERC teadusliku nõukogu ettepaneku alusel;
– tagab, et ERC uurimistoetusi rakendatakse lihtsa ja läbipaistva korra kohaselt, mille puhul keskendutakse jätkuvalt tipptasemele, soodustatakse initsiatiivikust ning tasakaalustatakse paindlikkust vastutusega, jälgides pidevalt tegevuste ja uurimistoetuse rakendamise kvaliteeti;
– vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab vastavalt soovitusi ja suuniseid parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta;
– kujundab oma seisukoha mis tahes muude aspektide kohta, mis mõjutavad ERC tegevuse tulemusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti.
3) Kommunikatsioon ja tulemuste levitamine:
– parandab ERC üleilmset mainet ja nähtavust, viies läbi kommunikatsiooni- ja teavitustegevust, sealhulgas teaduskonverentse, et tutvustada ERC tegevust ja saavutusi ning ERC rahastatavate projektide tulemusi teadusringkondadele, peamistele sidusrühmadele ja üldsusele;
– vajaduse korral konsulteerib teadus-, tehnika- ja akadeemiliste ringkondadega, piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ja teiste sidusrühmadega;
– annab komisjonile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta.
Teadusliku nõukogu liikmetele makstakse ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja elamiskulud.
ERC presidendi töökoht on tema ametiaja vältel Brüsselis ning ta pühendab suurema osa(13) oma tööajast ERCga seotud tegevusele. Tema palgatase vastab komisjoni kõrgema juhtkonna palgatasemele ja ta saab spetsiaalselt rakendusstruktuurilt oma ülesannete täitmiseks vajalikku toetust.
Teaduslik nõukogu valib oma liikmete hulgast kolm aseesimeest, kes abistavad presidenti teadusliku nõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel. Aseesimeest võib nimetada ka ERC asepresidendiks.
Kolm aseesimeest saavad toetust, et neile oleks tagatud piisav kohalik haldusabi nende koduinstituudis.
1.3.2. Spetsiaalne rakendusstruktuur
Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab kõikide haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise aspektide eest vastavalt ERC tööprogrammile. Rakendusstruktuur rakendab eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi vastavalt teadusliku nõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Spetsiaalne rakendusstruktuur toetab teaduslikku nõukogu kõikide eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel, tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuses, teeb kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab teaduslikku nõukogu oma tegevusega kursis.
Et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad teadusliku nõukogu juhtkond ja spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid.
ERCd juhivad selleks palgatud töötajad, sealhulgas vajaduse korral ELi institutsioonide ametnikud, ning nende tegevus hõlmab ainult tegelikke haldusvajadusi, et oleks tagatud tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja järjepidevus.
1.3.3. Komisjoni roll
Artiklites 6–8 sätestatud kohustuste täitmiseks ja seoses oma kohustustega eelarve täitmisel teeb komisjon järgmist:
– tagab teadusliku nõukogu tegevuse järjepidevuse ja selle koosseisu uuendamise ning toetab selle uute liikmete leidmise ülesannet täitvat alalist valimiskomiteed;
– tagab spetsiaalse rakendusstruktuuri järjepidevuse ning sellele ülesannete ja vastutuse delegeerimise, võttes arvesse teadusliku nõukogu seisukohti;
– tagab, et spetsiaalne rakendusstruktuur täidab kõiki oma ülesandeid ja kohustusi;
– nimetab ametisse spetsiaalse rakendusstruktuuri direktori ja juhtkonna, võttes arvesse teadusliku nõukogu arvamust;
– tagab teadusliku nõukogu seisukohti arvesse võttes tööprogrammi, rakendusmetoodikat käsitlevate seisukohtade ja vajalike rakenduseeskirjade, sealhulgas ERC taotlemiseeskirjade ja ERC näidistoetuslepingu õigeaegse vastuvõtmise;
– teavitab programmikomiteed korrapäraselt ja õigeaegselt ERC meetmete rakendamisest ja konsulteerib komiteega sel teemal;
– teostab teadusuuringute raamprogrammi üldise rakendamise eest vastutajana järelevalvet spetsiaalse rakendusstruktuuri üle ja hindab selle tulemuslikkust.
2. MARIE SKŁODOWSKA-CURIE MEETMED (MSC-meetmed)
2.1. Põhimõtted
Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitalibaasi, mis on võimeline praeguste ja tulevikuprobleemidega – näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega – hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.
Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja ▌ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks 2027 koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav väljaspool akadeemilist sektorit (näiteks tööstuses ja ettevõtluses, sealhulgas VKEdes, valitsuses, kodanikuühiskonna organisatsioonides, kultuuriasutustes, haiglates jne) ning nõuab erinevate sektorite koostööd piisavalt koolitatud uute teadlaste leidmiseks. EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda rohkem noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, olema kaasavam ning edendama töö- ja pereelu paremat tasakaalu, tõmbama ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenma oma teadlasi paigale jääma ja tooma mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse. Peale selle tuleb tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis. Sellest lähtuvalt on vaja tugevdada sidemeid eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF+).
Nende probleemidega saab kõige paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.
Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega otsida seoseid teatavate tegevuste vahel, mis on seotud konkreetsete probleemidega (sh kindlaksmääratud missioonid), konkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.
MSC-meetmed on peamine ELi tasandi vahend kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning need annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga läbimurdeliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele. Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust.
MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.
MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, sealhulgas soodustatakse nende üleminekut programmi teistele osadele, nagu ERC ja EIT; soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu; hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ja avaldamisel järgitakse avatud teaduse ja FAIR-andmete põhimõtteid; propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ja avatud, läbipaistva ja tulemuspõhise värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendiga.
2.2. Sekkumisvaldkonnad
2.2.1. Tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu
EL peab jääma tipptasemel teaduse võrdlusaluseks ja seega säilitama oma atraktiivsuse kõige lootustandvamate teadlaste jaoks nii Euroopast kui ka mujalt kogu nende karjääri jooksul. Selleks tuleks võimaldada teadlastel ja teadusuuringutega seotud töötajatel liikuda ja teha koostööd riikide, sektorite ja valdkondade üleselt ning saada sel viisil kasu kvaliteetsest koolitusest ja karjäärivõimalustest. See hõlbustab karjääri vältel liikumist akadeemilise ringkonna ja muude sektorite vahel ning soodustab ettevõtlusega tegelemist.
Põhisuunad:
– liikuvusel põhinevate kogemuste võimaldamine Euroopa piires või väljaspool Euroopat parimatele või lootustandvaimatele mis tahes rahvusest teadlastele tipptasemel teadustöö tegemiseks, oskuste ja karjääri edendamiseks ning kontaktide laiendamiseks nii akadeemilises kui ka muudes sektorites (sealhulgas teadustaristutes).
2.2.2. Uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolitamisega
EL vajab tugevat, vastupidavat ja loomingulist inimressursside baasi, kus on olemas sobivad oskused, et rahuldada tööturu tulevikuvajadusi, tagada innovatsioon ning muuta teadmised ja ideed toodeteks ja teenusteks, mis toovad nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu. Seda on võimalik saavutada teadlaste koolitamise kaudu, et veelgi suurendada nende teadusalast põhipädevust ning edendada nende valdkonnaüleseid oskusi, näiteks loomingulist, vastutustundlikku, ühiskonnale avatud ja ettevõtlikku meelelaadi ning kestliku arengu alast teadlikkust. See võimaldab neil tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste üleilmsete probleemidega ning parandada oma karjäärivõimalusi ja innovatsioonipotentsiaali.
Põhisuunad:
– koolitusprogrammid teadlastele praeguste ja tulevaste üleilmsete probleemidega tegelemiseks vajalike mitmesuguste oskuste omandamiseks.
2.2.3. Inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis
Tipptaseme soodustamiseks, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks ja positiivse struktureeriva mõju saavutamiseks on vaja tagada kvaliteetse koolituse ja nõustamise standardite, heade töötingimuste ja teadlaste tõhusate karjäärivõimaluste kohaldamine kogu Euroopa teadusruumis. Kui see on asjakohane ja kui seda õigustab uuring, toetatakse liidusiseselt ja väljastpoolt liitu oma päritoluriiki naasta soovivaid teadlasi olemasolevate põhisuundade raames. See aitab ajakohastada ja edendada teadusalaseid koolitusprogramme ja -süsteeme ning suurendada institutsioonide atraktiivsust maailmas.
Põhisuunad:
– koolitusprogrammid tipptaseme soodustamiseks ja parima tava levitamiseks institutsioonide, teadustaristute ning teadus- ja innovatsioonisüsteemide vahel;
– valdkondadevaheline ja valdkondade piire ületav koostöö ning teadmiste loomine ja levitamine ELi piires ja kolmandate riikide osalusel.
2.2.4. Koostoime tugevdamine ja soodustamine
Teadus- ja innovatsioonisüsteemide ning ELi, piirkondliku ja riigi tasandi programmide vahelist koostoimet on vaja edasi arendada. Seda on võimalik saavutada eelkõige koostoime abil, raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osade, näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), samuti muude ELi programmide, eelkõige Erasmuse programmi ja ESF+-i vastastikuse täiendavuse kaudu, sealhulgas kvaliteedimärgise kasutamise kaudu.
Põhisuunad:
– koolitusprogrammid ja muud sarnased teadlasekarjääri edendamise algatused, mida toetatakse täiendavatest piirkondliku, riigi või ELi tasandi avaliku sektori või erarahastamisallikatest.
2.2.5. Üldsuse teadlikkuse suurendamine
Kõikjal ELis ja sellest väljaspool tuleb edendada teadlikkust programmi tegevustest ja teadlaste tunnustamist üldsuse seas, et suurendada MSC-meetmete üleilmset nähtavust, luua parem arusaamine teadlaste töö mõjust kodanike igapäevaelule ja julgustada noori valima teadlase karjääri. Seda on võimalik saavutada, kui töötatakse avatud teaduse põhimõttest lähtuvalt, mis toob kaasa teadmiste ja tavade tõhusama levitamise ja kasutamise ▌. Kodanike teadusalgatustel võib olla selles samuti tähtis roll.
Põhisuunad:
– üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused huvi tekitamiseks teadlasekarjääri vastu, eelkõige igasuguse taustaga noorte seas;
– teavitustegevus MSC-meetmetest teadlikkuse ning nende üleilmse tähtsuse ja nähtavuse suurendamiseks;
– teadmiste levitamine ja koondamine projektiülese koostöö, riiklike kontaktpunktide projektide ja muu võrgustikutegevuse, näiteks vilistlasteenuste kaudu.
3. TEADUSTARISTUD
3.1. Põhimõtted
Tipptasemel teadustaristutel, mille kaudu pakutakse teadus- ja innovatsioonikogukondadele põhiteenuseid, on väga oluline roll teadmiste piiride nihutamises ning aluse loomisel teadusuuringute ja innovatsiooni panusele, et tegeleda üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõimega. Teadustaristute toetamisega ELi tasandil aidatakse leevendada sageli esinevat olukorda, kus riiklikud ja piirkondlikud teadustaristud on hajusad ja tippteaduskeskused paiknevad eraldi, ning tugevdada nii Euroopa teadusruumi kui ka suurendada teadmiste ringlust kapseldunud osade vahel. Teaduse progress sõltub järjest rohkem teadustaristu ja tööstuse vahelisest koostööst, mille käigus arendatakse uute peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja muude uute tehnoloogiate põhjal välja vajalikke vahendeid.
Üldeesmärk on luua Euroopas kestlikud maailmatasemel teadustaristud, mis on avatud ja kättesaadavad kõikidele Euroopa ja muu maailma teadlastele ning kus kasutatakse täiel määral ära nende potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks. Peamised eesmärgid on vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatust, hoida ära tegevuse dubleerimist ning kooskõlastada paremini teadustaristute, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud taristute kujundamist, arendamist, kättesaadavust ja kasutamist. On ülitähtis toetada avatud juurdepääsu teadustaristutele kõikide Euroopa teadlaste jaoks ning digitaalsetele teadusressurssidele juurdepääsu parandamist muu hulgas Euroopa avatud teaduse pilve kaudu; seejuures tuleb konkreetselt edendada avatud teaduse ja avalike andmetega seotud tavade ▌omaksvõttu.
Samuti on tähtis parandada teadustaristute pikaajalist kestlikkust, sest need tegutsevad tavaliselt aastakümneid ning seega peaksid esitama kavasid, et tagada katkematu ja stabiilne toetus.
Ühtlasi peab EL võtma arvesse talentide värbamisega seotud üleilmse konkurentsi kiiret tihenemist ning meelitama kolmandate riikide teadlasi kasutama töötamiseks Euroopa maailmatasemel teadustaristuid. Üks põhieesmärk on ka Euroopa tööstuse konkurentsi- ja innovatsioonivõime suurendamine teadustaristute ja nende kasutajate jaoks oluliste esmatähtsate tehnoloogialahenduste ja teenuste toetamise kaudu; sel viisil parandatakse ka tingimusi uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks.
Varasemad raamprogrammid on aidanud oluliselt kaasa riiklike teadustaristute tõhusamale ja tulemuslikumale kasutamisele ning nende raames on Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi abil töötatud välja sidus strateegiapõhine lähenemisviis üleeuroopalisi teadustaristuid käsitleva poliitika kujundamiseks. Kõnealune strateegiline lähenemisviis on loonud selgeid eeliseid: selle abil on muu hulgas vähendatud tegevuse dubleerimist ja tõhustatud üldist ressursikasutust ning samuti standardiseeritud protsesse ja menetluskorda. Teadustaristute kasutamise hõlbustamisel mängib tähtsat rolli teadusliikuvus, mistõttu tuleb arvesse võtta riiklike ja Euroopa liikuvuskavade koostoimet.
ELi toetatav tegevus loob lisaväärtust järgmiste aspektide kaudu: olemasoleva Euroopa teadustaristute struktuuri konsolideerimine ja optimeerimine ning jõupingutused uute üleeuroopalise tähtsuse ja mõjuga teadustaristute loomiseks; sarnaste teadustaristute koostöö tagamine kasutajaskonda mõjutavate strateegiliste probleemide lahendamisel; Euroopa avatud teaduse pilve kui andmepõhiseks teadustööks sobiva tõhusa, kohandatava ja kestliku keskkonna loomine; riiklike ja piirkondlike teadus- ja haridusvõrgustike omavaheline ühendamine, ülisuurte andmemahtude jaoks ette nähtud suure läbilaskevõimega võrgutaristu tagamine ja selle täiustamine ning digiressurssidele piiriülese ja valdkonnaülese ligipääsu tagamine; kogu Euroopat katvate teadustaristute edendamine, ka selleks, et saaks võrrelda teadusandmeid riigiti, näiteks sotsiaal- ja humanitaarteaduste ja keskkonna valdkondades; teadustaristute koostalitlusvõime soodustamine; teadmussiirde propageerimine ja tugevdamine ning kõrge kvalifikatsiooniga inimressursside koolitamine; olemasolevate maailmatasemel üleeuroopaliste teadustaristute kasutamise soodustamine raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames ja vajaduse korral nende täiustamine; selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad parimate uurimisrühmade ligipääsu Euroopa parimatele teadustaristuteenustele; teadustaristute innovatsioonipotentsiaali edendamine ning seejuures keskendumine tehnoloogiaarendusele ja ühisinnovatsioonile ning teadustaristute tihedamale tööstuse vajadustest lähtuvale kasutamisele.
Samuti tuleb suurendada ELi teadustaristute rahvusvahelist mastaapi ning soodustada vastastikuse kasu saamise eesmärgil tihedamat koostööd rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelist osalust Euroopa teadustaristutes.
Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.
3.2. Sekkumisvaldkonnad
3.2.1. Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine ja arendamine
Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi raames kindlaks tehtud teadustaristute ning teiste maailmatasemel üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute loomine, haldamine ja pikaajaline kestlikkus on ELi jaoks väga oluline, et tagada ELi juhtpositsioon eesliiniuuringutes, teadlaste koolitamine ja täiendusõpe, teadmiste loomine ja kasutamine ning liidu tööstuse konkurentsivõime.
Euroopa avatud teaduse pilvest peaks kujunema tõhus ja terviklik teadustaristuteenuste edastuskanal ning see peaks võimaldama pakkuda Euroopa teadusringkondadele uue põlvkonna andmeteenuseid teaduslike suurandmete kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks (nt analüüs, simuleerimine, visualiseerimisteenused) ja jagamiseks FAIR-põhimõtete kohaselt. Ühtlasi peaks Euroopa avatud teaduse pilv võimaldama Euroopa teadlastele ligipääsu suuremale osale teadustaristutes loodud ja kogutud andmetest, sealhulgas Euroopa andmetaristuga(14) hõlmatud kõrgjõudlusega ja eksatasandi andmetöötluse ressurssidele.
Üleeuroopalise teadus- ja haridusvõrgustiku abil ühendatakse omavahel teadustaristud ja -ressursid ning tagatakse neile kaugjuurdepääs; selleks luuakse nii ELi tasandi ühendused ülikoolide, teadusinstituutide ning teadus- ja innovatsioonikogukondade vahel kui ka rahvusvahelised ühendused partnervõrgustikega mujal maailmas.
Põhisuunad:
– üleeuroopaliste teadustaristute kogu olelusring lähtuvalt uute teadustaristute kavandamisest; nende ettevalmistamise ja rakendamise etapp, algetapis nende töösse panustamine täiendusena muudele rahastamisallikatele struktuurifondidest rahastatavate teadustaristute puhul, samuti teadustaristute ökosüsteemi konsolideerimine ja optimeerimine Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teetähiste ning teiste üleeuroopaliste teadustaristute järgimiskorra lihtsustamise kaudu ning üleeuroopaliste teadustaristute teenuselepingute sõlmimise ning taristute edasiarendamise, ühinemise, üleeuroopalise katvuse või tegevuse lõpetamise hõlbustamine;
– Euroopa avatud teaduse pilv, sealhulgas järgmised aspektid: juurdepääsukanali kohandatavus ja kestlikkus; Euroopa, riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete vahendite tõhus ühendamine koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega; selle tehniliste ja poliitikaaspektide edasiarendamine, et rahuldada uusi uuringuvajadusi ja -nõudeid (nt tundlike andmekogumite kasutamine, lõimprivaatsus); andmetega seotud koostalitlusvõime ja vastavus FAIR-põhimõtetele; lai kasutajaskond;
– Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu aluseks olev üleeuroopaline teadus- ja haridusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmeteenuseid pilvepõhises keskkonnas, kus on võimalik hallata ülisuuri andmekogumeid ja kasutada ülisuurt arvutusjõudlust.
3.2.2. Teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine
Teadusmaastik võidab ▌palju sellest, kui tagatakse oluliste rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute avatus kõikidele Euroopa teadlastele ning vajaduse korral integreeritakse taristutes pakutavad teenused, et ühtlustada juurdepääsutingimusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja mahtu ning soodustada kõrgtehnoloogilisi komponente ja lisaväärtusteenuseid käsitleva ühise arengustrateegia väljatöötamist innovatsioonimeetmete toel.
Põhisuunad:
– riiklikke ja piirkondlikke teadustaristute rahastajaid ühendavad võrgustikud, mis võimaldavad ühisrahastamist riigiülese juurdepääsu loomiseks teadlastele;
– kogu Euroopat hõlmavate, riiklike ja piirkondlike teadustaristute võrgustikud üleilmsete probleemide lahendamiseks, et tagada teadlaste juurdepääs teadustaristutele ning ühtlustada ja edendada teadustaristutes pakutavaid teenuseid.
3.2.2a Euroopa teadustaristute innovatsioonipotentsiaal ning innovatsiooni ja koolitusega seotud tegevus
Et stimuleerida innovatsiooni nii teadustaristutes endis kui ka tööstuses, soodustatakse teadus- ja arendustegevusega seotud koostööd tööstusega, et arendada liidu suutlikkust ja nõudlust tööstusliku varustatuse järele kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu teadusaparatuur.Lisaks julgustatakse teadustaristute kasutust tööstuses, nt katserajatiste või teadmistepõhiste keskuste kujul. Teadustaristute arendamine ja kasutamine eeldab piisavate oskuste olemasolu nii nende haldajatel, teadlastel, inseneridel ja tehnikutel kui ka kasutajatel. Seetõttu toetatakse liidu rahastamisega üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamist, töötajate ning parimate tavade vahetust rajatiste vahel ning tagatakse piisavate inimressursside olemasolu tähtsaimates valdkondades, kaasa arvatud spetsiaalsete õppekavade loomine. Soodustatakse koostoimet Marie Skłodowska-Curie meetmetega.
Põhisuunad:
– teadustaristute lõimitud võrgustikud tehnoloogia arengut ja aparatuuri käsitleva ühise strateegia või tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
– üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamine.
3.2.2b Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine
On vaja toetada poliitikakujundajaid, rahastamisasutusi ja selliseid nõuanderühmi nagu Euroopa teadustaristu strateegiafoorum, et neil kujuneks ühine nägemus Euroopa sidusa ja kestliku pikaajalise teadustaristute strateegia väljatöötamise ja rakendamise kohta.
Samamoodi tugevdatakse strateegilise rahvusvahelise koostöö võimaldamisega Euroopa teadustaristute positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning tagatakse nende üleilmne võrgustumine, koostalitlusvõime ja ulatus.
Põhisuunad:
– teadustaristute vaatlemine, seire ja hindamine ELi tasandil, samuti poliitikauuringud, kommunikatsiooni- ja koolitusmeetmed, teadustaristute alase strateegilise rahvusvahelise koostöö meetmed ning asjakohaste poliitiliste ja nõuandvate organite konkreetsed tegevused.
II SAMMAS
ÜLEILMSED PROBLEEMID JA EUROOPA TÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME
EL seisab silmitsi paljude probleemidega, millest mõned on ka üleilmsed ▌. Need probleemid on väga ulatuslikud ja keerukad, neid tuleb käsitleda ühiselt ning lahenduste leidmiseks tuleb leida piisavas ulatuses vajaliku koolituse ja oskustega inimressursse, vajalikus koguses rahalisi vahendeid ning teha proportsionaalseid jõupingutusi. EL peab just nendes valdkondades ühiselt tööd tegema ning näitama oma kõigi kodanike hüvangu ja heaolu nimel üles arukust, paindlikkust ja ühtsust.
Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse asjaomased meetmed ▌rahvusvahelise koostöö raames ÜRO kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, kestliku arengu eesmärkidest ja Pariisi kliimakokkuleppest lähtuvalt maailma muude riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega, mis oleks kestlikule arengule suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni lahutamatu osa.
Teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku ja kaasava majanduskasvu ning tehnoloogilise ja tööstuse konkurentsivõime tagamise liikumapanev jõud ▌. Need aitavad leida lahendusi tänastele probleemidele ja tulevikuprobleemidele, et muuta võimalikult kiiresti praegust negatiivset ja ohtlikku suundumust, mis seostab majandusarengu ▌loodusvarade järjest laialdasema kasutamise ja kasvavate sotsiaalsete probleemidega. See aitab muuta probleemid uuteks ärivõimalusteks ja tuua ühiskonnale kiirelt kasu.
EL võidab sellest teadmiste, tehnoloogia ja tööstuse kasutaja ja väljatöötajana ning annab eeskuju, kuidas tänapäeva industrialiseeritud, kestlik, kaasav, loov, vastupanuvõimeline, avatud ja demokraatlik ühiskond ja majandus on võimelised toimima ja arenema. Järjest uusi majanduslikke, keskkonnaga seotud ja sotsiaalseid näiteid kestlikust ▌tulevikumajandusest soodustatakse ja edendatakse järgmiste aspektide osas: tervis ja heaolu kõigile; või vastupidav, loov ja kaasav ▌ühiskond; või ühiskond, mida muudab tugevamaks tsiviiljulgeolek; või kättesaadav puhas energia ja liikuvus; või digimajandus ja -ühiskond; või valdkondadevaheline ja loomemajandus; või kosmose-, mere- või maismaapõhised lahendused; või hästi toimiv biomajandus, sealhulgas toidu ja toitainetega seotud lahendused; või loodusvarade kestlik kasutamine, keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, – kõik see aitab Euroopas jõukust luua ja kvaliteetsemaid töökohti pakkuda. Tööstuse ümberkujundamine muutub äärmiselt oluliseks, samuti ELi innovaatiliste tööstuslike väärtusahelate arendamine.
Uued tehnoloogialahendused mõjutavad peaaegu kõiki poliitikavaldkondi. Iga tehnoloogia puhul on sageli kombineeritud sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused, tõhususe ja kvaliteediga ning valitsemise parandamisega seotud võimalused, tööhõivet ja haridust mõjutavad tagajärjed, kuid samuti ohutuse, privaatsusega ja eetikaga seotud võimalikud riskid. Tehnoloogiapoliitika eeldab seetõttu kindlasti huvide põhjalikku kaalumist ning valdkonnaülest koostööd ja strateegia formuleerimist.
Raamprogrammi „Euroopa horisont“ selle sambaga hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus on jagatud lõimitud, kapseldumata ja laiahaardelistesse teemavaldkondadesse. Investeeringud ei ole sektoripõhised, vaid nende eesmärk on kutsuda meie ühiskonnas ja majanduses esile süsteemsed muutused kestlikkuse toetamise kaudu. Need muutused on saavutatavad vaid juhul, kui kõik nii avaliku kui ka erasektori osalejad võtavad osa teadus- ja innovatsioonitegevuse ühisest kujundamisest ja loomisest. See hõlmab nii lõppkasutajaid, teadlasi, tehnolooge, tootjaid, novaatoreid, ettevõtjaid, haridustöötajaid, poliitikakujundajaid, kodanikke kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Seega ei ole ühegi teemavaldkonna puhul silmas peetud vaid ühte osaliste rühma ning kõiki tegevusi viiakse eelkõige ellu teadus- ja innovatsioonialaste koostööprojektide kaudu, mis valitakse välja konkurentsipõhiste projektikonkursside teel.
Lisaks üleilmsete probleemidega tegelemisele sisaldab teemavaldkondade tegevus samuti peamiste progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste (kas digipõhiste või muude) väljatöötamist ja rakendamist osana ühtsest strateegiast, mille eesmärk on ELi tööstusliku ja sotsiaalse juhtpositsiooni edendamine. Vajaduse korral kasutatakse selleks ELi kosmosepõhiseid andmeid ja teenuseid. Kõik tehnilise valmiduse tasemed kuni tasemeni 8 on raamprogrammi „Euroopa horisont“ selles sambas hõlmatud, ilma et piirataks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist.
Meetmete abil luuakse uusi teadmisi ja arendatakse välja tehnoloogilisi ja mittetehnoloogilisi lahendusi, nende kaudu toimub tehnoloogiasiire laborist turule ning rakenduste, sealhulgas katseliinide ja näidiseksemplaride väljatöötamine, ning samuti rakendatakse meetmeid lahenduste turul omaksvõtu soodustamiseks ja erasektori osaluse suurendamiseks ning need sisaldavad stiimuleid standardimistegevuseks liidus. Sellised tehnoloogiad eeldavad Euroopa teadlaste ja tööstuse kriitilist massi, et luua maailmatasemel ökosüsteemid, kus kasutatakse tipptasemel tehnoloogiataristuid, seda näiteks katsete jaoks. Püütakse saavutada võimalikult suurt koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ teiste osade ja EITga ning ka teiste programmidega.
Teemavaldkondade kaudu soodustatakse unikaalsete uuenduslike lahenduste kiiret kasutuselevõttu ELis; selleks kasutatakse paljusid eri lõimitud tegevusi, sealhulgas teavitamist, tulemuste levitamist ja kasutamist ning standardiseerimist, samuti mittetehnoloogilise innovatsiooni ja innovatiivsete rakendusmehhanismide toetamist. Sel viisil aidatakse luua innovatsiooni soosivad ühiskondlikud, regulatiivsed ja turutingimused, mis väljenduvad näiteks innovatsioonilepetes. Koostatakse teadus- ja innovatsioonimeetmete tulemusena välja töötatud innovatiivsete lahenduste nimekiri, mida tutvustatakse avaliku ja erasektori investoritele ning teistest asjakohastest ELi ja riiklikest või piirkondlikest programmidest toetuse saamiseks. Sel eesmärgil arendatakse koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ kolmanda sambaga.
Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel on ülimalt tähtsal kohal sooline võrdõiguslikkus. Seetõttu on vaja kõigi üleilmsete probleemide puhul võtta arvesse soolist perspektiivi.
1. TEEMAVALDKOND „TERVIS“
1.1. Põhimõtted
ELi sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegselt saada taskukohaseid, ennetavaid ja ravi pakkuvaid tervishoiuteenuseid, mis on ohutud ja kvaliteetsed. See on aluseks ELi võetud kohustusele järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille kohaselt soovitakse 2030. aastaks tagada üldine tervisekindlustus igaühele vanusest sõltumata ja kedagi välja jätmata ning hoida ära ennetatavate surmade esinemist.
Hea tervisega elanikkond on stabiilse, kestliku ja kaasava ühiskonna toimimiseks väga tähtis ning tervise edendamisel on oluline roll vaesuse vähendamises, Euroopa vananeva ühiskonnaga toime tulemises, sotsiaalse progressi ja jõukuse soodustamises ning majanduskasvu suurendamises. OECD andmetel on eeldatava eluea pikenemine 10 % võrra seotud majanduskasvu suurenemisega 0,3–0,4 % võrra aastas. Eeldatav eluiga on ELis selle loomisest alates tõusnud 12 aasta võrra tänu ELi elanikkonna elukvaliteedis, keskkonnas, hariduses, tervishoius ja hoolekandes toimunud tohutu suurele edasiminekule. Aastal 2015 oli üldine eeldatav eluiga sünnihetkel ELis 80,6 aastat ja maailmas tervikuna 71,4 aastat. Viimastel aastatel on see ELis igal aastal pikenenud keskmiselt 3 kuu võrra. Nende paranenud näitajate kõrval esinevad konkreetsete rühmade ja kõigi Euroopa riikide puhul eeldatava eluea erinevused sotsiaalses ja soolises lõikes.
Tervisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon on mänginud selle, ent samuti tervishoiu- ja hoolekandesektoris toimunud tootlikkuse ja kvaliteedi paranemise saavutamisel olulist rolli. Siiski seisab EL jätkuvalt silmitsi nii uute, uuesti esilekerkivate kui ka püsivate probleemidega, mis ohustavad liidu kodanikke ja rahvatervist, liidu tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkust ning liidu tervishoiu- ja hoolekandesektori konkurentsivõimet. Peamised terviseküsimused ELis hõlmavad muu hulgas järgmist: tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavus ja taskukohasus; tervislike eluviiside ebapiisav edendamine ja haiguste ebapiisav ennetamine; mittenakkushaiguste ulatuslikum levik; vähijuhtude sagenemine; vaimuhaiguste esinemise sagenemine; antimikroobikumiresistentsuse levik ja nakkushaiguste epideemiate teke; keskkonnareostuse suurenemine; riikidevaheline ja riigisisene püsiv tervisealane ebavõrdsus, millel on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsas olukorras või haavatavas eluetapis olevatele inimestele; terviseriskide, sealhulgas vaesusega seotud aspektide tuvastamine, mõistmine, kontrolli all hoidmine, ennetamine ja leevendamine kiiresti muutuvas sotsiaalses, linna-, maaelu- ja looduskeskkonnas; demograafilised muutused, sealhulgas vananemisega seotud probleemid, ning Euroopa tervishoiusüsteemide kasvavad kulud ▌ning Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesektorile avalduv suurenev surve säilitada ▌esilekerkivate globaalsete turuosaliste kõrval konkurentsivõime tervisevaldkonna innovatsioonis ja selle kaudu. Lisaks võib vaktsiinikõhklus vähendada teatavate elanikkonnarühmade vaktsineerituse taset.
Need terviseküsimused on keerukad, üksteisega seotud ja oma olemuselt üleilmsed ning nõuavad multidistsiplinaarset, tehnilist ja mittetehnilist, valdkondadeülest ja riikidevahelist koostööd. Teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse tihedad sidemed avastustele suunatud, kliiniliste, translatiivsete, epidemioloogiliste, eetiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike uuringute vahel ning samuti reguleerimisalaste teadusuuringutega. Selle abil keskendutakse valdkondadele, kus kliinilised vajadused on täitmata, näiteks haruldased või raskelt ravitavad haigused (vähktõbi, näiteks pediaatrilised vähktõve vormid ja kopsuvähk). Selle tegevuse käigus rakendatakse kombineeritult nii teadusringkondade, spetsialistide, reguleerivate asutuste kui ka tööstussektori oskusi ning soodustatakse nende koostööd terviseteenuste pakkujate, sotsiaalteenuste pakkujate, patsientide, poliitikakujundajate ja kodanikega, et saavutada avaliku sektori rahastuse võimendus ning tagada tulemuste kasutuselevõtt nii kliinilises praktikas kui ka tervisesüsteemides, võttes arvesse liikmesriikide pädevust seoses oma tervisesüsteemide korraldamise ja rahastamisega. Täiel määral kasutatakse ära genoomika ja muu multioomika eesliiniuuringuid, samuti erinevate mittenakkushaiguste puhul asjakohaste personaalmeditsiini lähenemisviiside järkjärgulist kasutuselevõttu ning tervise- ja hoolekandevaldkonna digitaliseerimist.
Samuti soodustatakse teadusuuringute ja innovatsiooniga strateegilist koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et koondada kokku eksperditeadmised, võimekus ja ressursid vajaliku haarde, kiiruse ja mastaabisäästu ▌saavutamiseks, koostoime ärakasutamiseks, jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ning et jagada eeldatavat tulu ja kaasnevaid finantsriske. Tervisevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni koostoimeid raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames edendatakse eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-i tervise tegevussuunaga.
Digitaalsed terviselahendused on loonud palju võimalusi hoolekandeteenuste probleemide lahendamiseks ning vananeva ühiskonna muude esilekerkivate küsimustega tegelemiseks. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste digitaliseerimise võimalusi tuleks täielikult ära kasutada, seadmata ohtu õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Loodud on digiseadmed ja -tarkvara, et diagnoosida ja ravida ning võimaldada patsientidel ise oma haigust, sealhulgas kroonilist haigust hallata. Digitehnoloogiat kasutatakse üha enam ka meditsiinikoolituses ja -hariduses ning patsientide ja teiste tervishoiutarbijate tarbeks, et terviseteabele ligi pääseda, seda jagada ja luua.
Kõnealuste üleilmsete probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse vajalik teadmusbaas, kasutatakse ära olemasolevaid teadmisi ja tehnoloogiat, konsolideeritakse ja luuakse teadusuuringu- ja innovatsioonivõimet ning töötatakse välja vajalikud lahendused tervislike eluviiside tõhusamaks edendamiseks ning haiguste integreeritud ennetamiseks, diagnoosimiseks, jälgimiseks, rehabiliteerimiseks ja raviks ning (pikaajaliseks ja palliatiivseks) hoolduseks. Teadusuuringute tulemused vormistatakse tegevussoovitusteks ning need edastatakse asjakohastele sidusrühmadele. Tervisenäitajate paranemine toob omakorda kaasa suurema heaolu ja eeldatava eluea pikenemise, tervisliku aktiivse elu, paranenud elukvaliteedi ja tööviljakuse, rohkem tervena elatud aastaid ning tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suurema kestlikkuse. Kooskõlas määruse artiklitega 14 ja 15 ning põhiõiguste hartaga pööratakse erilist tähelepanu eetikale, inimväärikuse kaitsele, soolistele ja etnilistele aspektidele ning ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute vajadustele.
Ühtlasi toetatakse oluliste terviseprobleemidega tegelemise abil ELi võetud kohustuste järgimist seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning muude ÜRO organisatsioonide ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmsete strateegiate ja tegevuskavadega. Sellega aidatakse saavutada ELi poliitikaeesmärke ja strateegilisi sihte, eelkõige seoses ELi sotsiaalõiguste samba, ELi digitaalse ühtse turu, ELi piiriülese tervishoiu direktiivi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitleva Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga; samuti aidatakse sellega kaasa asjakohaste ELi õigusraamistike rakendamisele.▌
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.
1.2. Sekkumisvaldkonnad
1.2.1. Tervis kogu elu jooksul
Haavatavas eluetapis (sünnieelne periood, sünd, väikelapseiga, lapsepõlv, noorukiiga, rasedus, küps ja hiline täiskasvanuiga) olevatel inimestel, sealhulgas puuetega või vigastatud inimestel on tervisega seotud erivajadused, mis nõuavad paremat arusaamist ja kohandatud lahendusi, milles võetakse arvesse soolisi ja eetilisi aspekte. See võimaldab vähendada sellise olukorraga seotud tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervisenäitajaid ning seeläbi vananeda igas eluetapis aktiivse ja tervena, sealhulgas tulenevalt heast tervisest ja toitumusest elu algetapis, millega kaasneb väiksem vaimsete ja füüsiliste haiguste risk hilisemas elus. Ennetuses ja kommunikatsioonis võetakse arvesse konkreetsete sihtrühmade omadusi.
Põhisuunad:
– varajase arengu ja ▌kogu elu kestel toimuva vananemise mõistmine;
– loote, vastsündinu, ema, isa, imiku ja lapse tervis ning lapsevanema, perekonna ja haridustöötajate roll;
– noorukite tervisealased vajadused, sealhulgas vaimset tervist mõjutavad tegurid;
– puuete ja vigastuste tervisemõjud;
– selliste meetmete teadusuuringud, millega planeeritakse, rakendatakse ja jälgitakse rehabilitatsiooni kogu elu jooksul ning eelkõige varajasi individuaalseid rehabilitatsiooniprogramme laste jaoks, kellel on invaliidsust põhjustav haigus;
– tervena vananemine, eakate ja/või puuetega inimeste iseseisev ja aktiivne elu, sealhulgas ühiskonnaelus osalemine;
– tervisealane haridus ja kirjaoskus, sealhulgas digikirjaoskus.
1.2.2. Tervist mõjutavad keskkonna- ja sotsiaaltegurid
Inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast sotsiaalsest, kultuurilisest, majanduslikust ja füüsilisest keskkonnast tulenevate tervisemõjurite ja riskitegurite, sealhulgas digitaliseerimise, inimeste liikuvuse (näiteks ränne ja reisimine), reostuse, toitumise, kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemidega seotud tervisemõju parem mõistmine aitab terviseriske ja vastavaid ohte paremini tuvastada, ennetada ja leevendada, samuti vähendada kemikaalide ja keskkonnareostusega kokkupuutest tulenevate surma- ja haigusjuhtude arvu, toetada turvalist, keskkonnasõbralikku, tervislikku, vastupanuvõimelist ja kestlikku elu- ja töökeskkonda, edendada tervislikke eluviise ja tervislikke tarbimisharjumusi ning kujundada õiglase, kaasava ja usaldusväärse ühiskonna. Selle aluseks on samuti elanikkonnaga seotud kohort-, inimeste bioseire ja epidemioloogilised uuringud.
Põhisuunad:
– tehnoloogialahendused ja metoodika kemikaalidest, sise- ja välisõhu saasteainetest ja muudest kliimamuutuste, töökoha, elustiili ja keskkonnaga seotud stressiteguritest ning mitme stressiteguri koosmõjust tulenevate ohtude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks;
– inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu mõjutavad keskkonnaalased, kutsealased, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, geneetilised ja käitumuslikud tegurid ning nende koosmõju, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, vajaduse korral vanuse ja sooga seotud konkreetsetele probleemidele ning sealhulgas mõjule, mida ehitiste, toodete ja teenuste struktuur tervisele avaldab;
– riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine, mida toetavad vajaduse korral erialadevahelised lähenemisviisid ja tõenduspõhiste otsuste tegemist võimaldavad tõhusamad töövahendid, sealhulgas loomkatsete asendamine ja neile alternatiivi pakkuvad vahendid;
– suutlikkus ja taristud, mis võimaldavad turvaliselt koguda, jagada, kasutada, taaskasutada ja koondada andmeid, mis hõlmavad kõiki tervist mõjutavaid tegureid, sealhulgas inimeste kokkupuudet ohtlike ainetega, ning tagada nende ühendamise ELi ja rahvusvahelise tasandi andmebaasidega keskkonnanäitajate, elustiili, terviseseisundi ja haiguste kohta;
– tervislike eluviiside edendamine ja esmased ennetavad sekkumismeetmed, sealhulgas tööga seotud aspektid.
1.2.3. Mittenakkuslikud ja harvikhaigused
Mittenakkuslikud haigused, sealhulgas vähktõbi ja harvikhaigused on oluline tervisealane ja ühiskondlik probleem ning ▌nõuab paremini mõistmist ja paremat taksonoomiat, samuti tõhusamate lähenemisviiside, sealhulgas personaalmeditsiini (mida nimetatakse ka täppismeditsiiniks) kasutamist ennetamisel, diagnoosimisel, jälgimisel, ravil, rehabiliteerimisel ja väljaravimisel ning samuti hulgihaigestumuse mõistmisel.
Põhisuunad:
– mittenakkuslike haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste arengu põhjuseks olevate mehhanismide mõistmine;
– elanikkonna pikaajalised uuringud, et toetada tervise ja haiguste parameetrite mõistmist ning aidata stratifitseerida elanikkonda ennetava meditsiini arendamise toetamiseks;
– diagnostikavahendid ja -meetodid varasemaks ja täpsemaks diagnoosimiseks ning patsiendile õigeaegse kohandatud ravi pakkumiseks, mis võimaldab haiguse kulgu aeglustada ja/või peatada;
– ennetus- ja sõeluuringuprogrammid, mis on kooskõlas WHO, ÜRO ja ELi soovitustega või on neist rangemad;
– enesejälgimise, tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ning krooniliste haigusseisundite ja hulgihaigestumiste, sealhulgas neurodegeneratiivsete ja südame-veresoonkonna haiguste haldamisega seotud lõimitud lahendused;
– erinevad ravilahendused või muud raviprotseduurid, sealhulgas nii farmakoloogiline kui ka mittefarmakoloogiline ravi;
– palliatiivravi;
– valdkonnad, kus kliinilised vajadused on suurel määral täitmata, näiteks harvikhaigused, sealhulgas pediaatrilised vähktõve vormid;
– sekkumiste ja lahenduste suhtelise tõhususe hindamine, tuginedes sealhulgas tegelikes tingimustes saadud andmetele;
– rakendusuuringud tervisemeetmete ulatuslikumaks rakendamiseks ning tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemides kasutusele võtmise toetamiseks;
– harvikhaigustega seotud teadusuuringute edasiarendamine ning teabe, hoolduse ja ravi, sealhulgas personaalmeditsiini parandamine.
1.2.4. Nakkushaigused, kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaigused
Inimeste kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest on tõsine rahva- ja üleilmse tervise probleem, mis nõuab tõhusat rahvusvahelist koostööd ELi ja üleilmsel tasandil. See hõlmab nakkushaiguste, kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaiguste mõistmist ja ennetamist, nendeks valmisolekut ning nende varajast avastamist ja teaduspõhist reaktsiooni haiguspuhangutele, ravi ja väljaravimist, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist terviseühtsuse põhimõttest lähtuvalt.
Põhisuunad:
– nakkustega seotud mehhanismide mõistmine;
– nakkushaiguste ilmnemist, taasesinemist ja levikut, sealhulgas loomadelt inimesele ülekandumist (zoonoos) ja mujalt keskkonnast (veest, mullast, taimedelt, toidult) inimesele levimist mõjutavad tegurid, samuti kliimamuutuste ja ökosüsteemi arengute mõju nakkushaiguste dünaamikale;
– nakkushaiguste, ▌haiglanakkuste ning ▌keskkonnaga seotud tegurite ennetamine, varajane ja kiire avastamine, kontroll ja seire;
– võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, sealhulgas epidemioloogia, ennetus, diagnostika, samuti uute antimikroobikumide ja vaktsiinide väljatöötamine;
– nakkushaiguste, samuti nendega kaasnevate haiguste ja nakkustega seotud vaktsiinid, sealhulgas vaktsiinide alustehnoloogia, diagnostika ja ravi;
– vaktsiinide vähese kasutamise käsitlemine, vaktsiinikõhkluse mõistmine ja usalduse suurendamine vaktsiinide suhtes;
– tõhusad kogukonnapõhised tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja sellega toimetuleku meetmed ja strateegiad ning nende koordineerimine piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;
– tegurid, mis takistavad meditsiinilise sekkumise rakendamist ja kasutuselevõttu kliinilises praktikas ja tervishoiusüsteemis;
– nakkushaiguste piiriülesed aspektid ning väikeste või keskmiste tuludega riikidega seotud eriprobleemid, näiteks AIDS, tuberkuloos ja troopilised haigused, sealhulgas malaaria, seda samuti seoses rändevoogude ja inimeste üldiselt suurenenud liikuvusega.
1.2.5. Tervise- ja hoolekandevaldkonna vahendid, tehnoloogiad ja digilahendused, kaasa arvatud personaalmeditsiin
Tervisevaldkonna tehnoloogial ja vahenditel on rahvatervise seisukohalt väga tähtis roll ja need on aidanud oluliselt kaasa inimeste elukvaliteedi, tervise ja hoolekande tõhusale paranemisele ELis. Seepärast on sobivate, usaldusväärsete, ohutute, kasutajasõbralike ja kulutõhusate tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite kavandamine, väljatöötamine, kättesaadavaks tegemine, kasutuselevõtt ja hindamine strateegiliselt esmatähtis ning seejuures tuleb võtta piisaval määral arvesse puuetega inimeste ja vananeva ühiskonna vajadusi. See hõlmab peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid uutest biomaterjalidest kuni biotehnoloogiani, samuti üksikraku meetodeid, multioomikat ja süsteemimeditsiini käsitlusi, tehisintellekti ja muid digitehnoloogia väljundeid, millel on olemasolevate lahendustega võrreldes olulisi eeliseid ja millega edendatakse konkurentsivõimelist ja kestlikku tervishoiusektorit, kus luuakse väärtuslikke töökohti. Euroopa tervishoiusektor on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mille arvele langeb 3 % SKPst ja kus töötab 1,5 miljonit inimest. Uute tehnoloogiate, metoodikate ja vahendite vastuvõetavuse tagamiseks tuleb asjaomased sidusrühmad kaasata nii varakult kui võimalik ning arvesse võetakse tehnoloogiavälist mõõdet. Asjaomaste sidusrühmade seas on elanikud, tervishoiuteenuste pakkujad ja spetsialistid.
Põhisuunad:
– tervisevaldkonna mis tahes harus ja mis tahes asjakohase meditsiinilise näidustuse, sealhulgas talitlushäirete puhul rakendatavad vahendid ja tehnoloogialahendused;
– inimeste tervise ja hoolekandega seotud lõimitud vahendid, tehnoloogialahendused, meditsiiniseadmed, meditsiinilised ülesvõtted, biotehnoloogia, nanomeditsiin, uudsed ravimeetodid (sealhulgas raku- ja geeniteraapia) ja digilahendused, sealhulgas tehisintellekt, mobiilsed lahendused ja kaugtervishoid, käsitledes samas vajaduse korral varajases etapis tasuva tootmise aspekte (selleks et optimeerida industrialiseerimisfaasi ja innovatsiooni potentsiaali saada taskukohaseks meditsiinitooteks);
– tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite katsetamine, ulatuslikum kasutuselevõtt, optimeerimine ja innovatsioonihanked reaalsetes tingimustes, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja rakendusuuringutes, mille seas on ka personaalmeditsiinil põhinev diagnostika;
– innovatiivsed protsessid ja teenused tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite väljatöötamiseks, tootmiseks ja kiireks kasutuselevõtuks;
– tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite ohutus, tõhusus, tasuvus, koostalitlusvõime ja kvaliteet ning nende eetikaalane, õiguslik ja sotsiaalne mõju, sealhulgas sotsiaalse heakskiiduga seotud küsimused;
– tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogiat ja vahendeid käsitlevad reguleerimisalased teadusuuringud ja standardid;
– terviseandmete haldamine, sealhulgas andmete koostalitlusvõime, integreerimine, analüüsi- ja visualiseerimismeetodid, otsustusprotsess, toetudes tehisintellektile, andmekaevele, suurandmete tehnoloogiatele, bioinformaatikale ja kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiatele, et edendada personaalmeditsiini, sealhulgas ennetamist, ning et optimeerida terviseteekonda.
1.2.6. Tervishoiusüsteemid
Tervisesüsteemidel on ELi sotsiaalsüsteemides keskne roll ning 2017. aastal töötas tervise ja sotsiaaltöö sektoris 24 miljonit inimest. Liikmesriikide peamine prioriteet on muuta tervisesüsteemid ohutuks ja turvaliseks, kõigile kättesaadavaks, integreerituks, tasuvaks, vastupidavaks, kestlikuks ja usaldusväärseks, pakkudes õigeaegseid ja asjakohaseid teenuseid, ning vähendada ebavõrdsust muu hulgas selle kaudu, et Euroopa avatud ja turvalistele andmetaristutele tuginevalt kasutatakse ära andmepõhise ja digiinnovatsiooni potentsiaali parema tervise ja inimkeskse hoolekande tagamiseks. Tervise ja hoolekande valdkonna digipöördele aitavad kaasa uued võimalused nagu 5G kasutuselevõtt, „digitaalsete kaksikute“ kontseptsioon ning asjade internet.
Põhisuunad:
– ▌tervisesüsteemide ja tervisepoliitika reformimise teadmusbaasi toetamine Euroopas ja mujal;
– tervise ja hoolekande valdkonna uued mudelid ja lähenemisviisid, sealhulgas personaalmeditsiiniga seotud lähenemisviisid, haldus ja organisatsioonilised aspektid, ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;
– tervisetehnoloogia hindamise tõhustamine;
– tervisealase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;
– tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused, sealhulgas digioskused;
– õigeaegse, töökindla, ohutu ja usaldusväärse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutamise ja taaskasutamise tõhustamine, pöörates asjakohast tähelepanu andmekaitsele, sealhulgas isikliku elustiili ja tervisega seotud andmete väärkasutamisele, turvalisusele, kättesaadavusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele;
– tervisesüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulist innovatsiooni;
– kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis, võttes samas arvesse võrdset juurdepääsu;
– andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervisesüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest, tuginedes olemasolevatele teadmistele ja andmebaasidele.
2. TEEMAVALDKOND „KULTUUR, LOOVUS JA KAASAV ÜHISKOND“
2.1. Põhimõtted
EL ühendab majanduskasvu ning kestliku arengu eesmärkide ja sotsiaalpoliitika ainulaadsel viisil, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalset kaasamist ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ühist väärtustamist. See mudel areneb pidevalt ja nõuab muu hulgas üleilmastumisest ja tehnoloogilisest muutusest ning suurenevast ebavõrdsusest tulenevate küsimustega tegelemist. ▌
EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, toetama haridust, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaalteaduste, humanitaar-, kunsti- ning kultuuri- ja loomevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur. Eelkõige on kõigis käesoleva teemavaldkonna sekkumisvaldkondades esindatud sotsiaal- ja humanitaarteaduste aspektid.
▌
Kõnealuste probleemide ulatus, keerukus, põlvkondadevahelisus ja riigiülesus nõuavad mitmetasandiliste ELi meetmete võtmist. Selliste kriitilise tähtsusega sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuri- ja majandusküsimustega ▌tegelemine üksnes riikide tasandil tooks kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise, lähenemisviiside killustatuse ning teadmiste ja võimekuse standardite erinevuse.
▌
Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste ELi prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke. ▌Kasutatakse ära koostoimet õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmiga, mille raames toetatakse tegevust õiguskaitse kättesaadavuse, ohvrite õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise kaotamise, andmekaitse ja Euroopa kodakondsuse propageerimise valdkonnas, samuti programmiga „Loov Euroopa“ ja digitaalse Euroopa programmiga, Erasmuse programmiga, programmiga „Erasmus+“ ja Euroopa Sotsiaalfond+-iga.
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.
2.2. Sekkumisvaldkonnad
2.2.1. Demokraatia ja valitsemine
Usaldus demokraatia ja olemasolevate poliitiliste institutsioonide vastu näib vähenevat. Poliitikaga rahulolematus väljendub üha enam kehtiva süsteemi vastaste ja populistlike erakondade tegevuses ning taastärganud nativismis. Sellele lisanduvad muu hulgas sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse, suurte rändevoogude ja julgeolekuga seotud mured. Tänastele ja tulevikuprobleemidele reageerimine nõuab uuesti läbimõtlemist, kuidas demokraatlikud institutsioonid kõikidel tasanditel peaksid kohanema suurema mitmekesisuse, üleilmse majanduskonkurentsi ning tehnoloogia kiire arengu ja digitaliseerimise kontekstis, kusjuures väga oluline roll on siin kodanike kogemustel seoses demokraatlike arutelude, tavade ja institutsioonidega.
Põhisuunad:
– demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; ▌haridus-, kultuuri- ja noorsoopoliitika roll demokraatliku kodanikkonna nurgakividena;
– sotsiaalse kapitali ja kättesaadava kultuuri roll demokraatliku dialoogi ja kodanikuaktiivsuse, ühiskondade avatuse ja usalduse tugevdamisel;
– uuenduslikud ja vastutustundlikud lähenemisviisid demokraatliku valitsemise läbipaistvuse, juurdepääsetavuse, reageerivuse, vastutavuse, usaldusväärsuse,vastupanuvõimelisuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhi- ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte täielikust järgimisest;
– strateegiad populismi, rassismi, polariseerumise, korruptsiooni, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning ▌kodanike võimestamiseks ja kaasamiseks ▌;
– sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise kaasatuse ning kultuuridevahelise dünaamika analüüs ja arendamine Euroopas ja mujal;
– ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;
– multikultuurse, sealhulgas vaimse identiteedi roll demokraatia, kodanikkonna ja poliitilise osaluse, samuti ELi alusväärtuste, nagu austus, tolerantsus, sooline võrdõiguslikkus, koostöö ja dialoog, kontekstis;
– teadusuuringute toetamine, et mõista kogukondade, piirkondade ja rahvaste identiteeti ja kuuluvust;
– tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale, privaatsusele ja sõnavabadusele;
– arutelupõhine, osalus- ja otsedemokraatia ja valitsemine ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;
– majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatlikule valitsemistavale ning uuringud selle kohta, mil määral saab see toetada ebavõrdsuse vähendamist ja võitlust mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu, ja demokraatia muutmist vastupanuvõimelisemaks;
– kuritegevuse, dogmatismi ja radikaliseerumise inim-, sotsiaal- ja poliitiline mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist;
– võitlus väärinfo, võltsuudiste ja vihakõne ning mõju vastu, mida need avaldavad avaliku sfääri kujundamisele;
– ELi rahvusvaheline ja piirkondlik roll mitmepoolses valitsemises, sealhulgas uued lähenemisviisid teadusdiplomaatiale;
– õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatusest ja põhimõtetest ja inimõigustest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.
2.2.2. Kultuuripärand
Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonnad ehitavad sildu kunsti, kultuuri, vaimsete uskumuste ja kogemuste ning kultuuripärandi, ettevõtluse ja tehnoloogia vahel. Lisaks on kultuuri- ja loomemajandusel Euroopa tööstuse taastamisel tähtis roll, see ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, nagu turism, jaemüük, meedia, digitaaltehnoloogia ja inseneeria. Kultuuripärand on kultuuri- ja loomevaldkondade lahutamatu osa ning moodustab meie elu lõime, mis on tähendusrikas nii kogukondadele, rühmadele kui ka ühiskonnale ning loob kuuluvuse tunde. See on sild meie ühiskonna mineviku ja tuleviku vahel. Selleks et Euroopas ja maailmas luua kaasav ühiskond, on äärmiselt tähtis mõista paremini meie kultuuripärandit ning seda, kuidas seda tajutakse ja tõlgendatakse. See on samuti Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku majanduse liikumapanev jõud ning võimas inspiratsiooniallikas loome- ja kultuurimajandusele. Meie kultuuripärandile juurdepääsu tagamine, selle kaitsmine, taastamine ja tõlgendamine ning selle potentsiaali täiel määral kasutamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ülioluline küsimus. Kultuuripärand, materiaalne ja immateriaalne, on peamine sisend ja inspiratsiooniallikas kunstis, traditsioonilises käsitöös ning kultuuri-, loome- ja ettevõtlussektoris, mis kõik on kestliku majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja väliskaubanduse eestvedajad. Sellega seoses tuleb nii innovatsiooni kui ka kultuuripärandi vastupanuvõimet kaaluda üheskoos kohalike kogukondade ja asjaomaste sidusrühmadega. Kultuuripärandist võib ka saada kultuuridiplomaatia vahend ning identiteedi loomise ning kultuurilise ja sotsiaalse sidususe hoob.
Põhisuunad:
– pärandiuuringud ja päranditeadus uusima tehnoloogia ja innovaatilise metoodika, sealhulgas digilahenduste toel;
– kultuuripärandile ligipääs ja pärandi jagamine uuenduslike võimaluste ja kasutusviiside ning osaluspõhiste majandamismudelite rakendamise teel;
– uuringud kultuuripärandi kättesaadavuseks uue tehnoloogia, näiteks pilveteenuste kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult Euroopa kultuuripärandi koostöökeskkonna kaudu, samuti oskusteabe ja oskuste edastamise innustamine ja hõlbustamine. Sellele eelneb mõjuhinnang;
– kestlikud ärimudelid pärandivaldkonna rahalise aluse tugevdamiseks;
– ühenduse loomine kultuuripärandi ja esilekerkivate loomevaldkondade, sealhulgas interaktiivse meedia, ja sotsiaalse innovatsiooni vahel;
– kultuuripärandi panus kestlikku arengusse kultuurmaastike säilitamise, kaitse, arendamise ja taastamise kaudu, kusjuures EList saab pärandipõhise innovatsiooni ja kestliku kultuuriturismi katselava;
– kultuuripärandi ja keelte säilitamine, kaitse, võimendamine, taastamine ja kestlik majandamine, sealhulgas kas traditsiooniliste oskuste ja käsitöö või uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste abil;
– kultuurimälu, traditsioonide, käitumismustrite, ettekujutuste, uskumuste, väärtuste, kuuluvustunde ja identiteedi mõju. Kultuuri ja kultuuripärandi roll multikultuursetes ühiskondades ning kultuurilise kaasamise ja tõrjutuse mustrid.
2.2.3. Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused
Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud(15). Kestliku ja kaasava majanduskasvu, soolise võrdõiguslikkuse ning heaolu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks), sotsiaal-ruumilise ebavõrdsusega tegelemiseks ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemide mõistmiseks ja nendele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua juurdepääsetavad, kaasavad ja kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.
Põhisuunad:
– teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel ning kaasatuse toetamisel, sealhulgas õppeedutuse ennetamisel;
– sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused;
– statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu ja/või struktuursete majanduslike muutuste kontekstis;
– tärkavate majandusvaldkondade ja turgudega seotud asutuste uued juhtimismudelid;
– uut liiki töö, töö roll, täiendusõpe, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused tänapäeva ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, töö- ja eraelu tasakaalule, töökeskkonnale, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;
– Euroopas toimuvate ühiskondlike muutuste ja nende mõju parem mõistmine;
– sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste mõju turvalise, tervisliku, taskukohase ja kestliku eluaseme kättesaadavusele;
– maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine õiglasel ja kestlikul viisil ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse ▌mõjule reageerimine;
– linna-, pooleldi linnastunud ja maakeskkondade kaasava ja kestliku arengu ja majanduskasvu mudelid;
– inimeste liikuvuse ja selle mõju mõistmine sotsiaalsete ja majanduslike muutuste kontekstis, võttes seda arvesse üleilmsel ja kohalikul tasandil paremaks rände juhtimiseks, erisuste austamisel, sisserändajate, sealhulgas pagulaste pikaajaliseks lõimimiseks ning seotud poliitiliste sekkumiste mõju arvestamisel; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine ning arenguabi ja -koostöö küsimused; kvaliteetse hariduse, koolituse, tööturu, kultuuri, tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste, sealhulgas sisserändajate puhul;
– sotsiaalse sidususe, sisserände, lõimimise, demograafiliste muutuste, vananemise, puuete, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa mudelitega seotud suurte probleemide lahendamine;
– põhjalikud strateegiad ja innovaatilised meetodid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõigis sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondades ning soolise kallutatuse ja soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks;
– haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;
– avaliku sektori asutuste valitsemis- ja juhtimissüsteemide ajakohastamine, et kaasata kodanikke ja vastata nende ootustele seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega.
▌
3. TEEMAVALDKOND „ÜHISKONNA TSIVIILJULGEOLEK“
3.1. Põhimõtted
Tänu Euroopa koostööle on Euroopa saanud nautida enneolematut rahu-, stabiilsuse ja jõukuse ajastut. Kuid Euroopa peab reageerima probleemidele, mida põhjustavad jätkuvad rünnakud meie järjest keerukama ja digitaliseeritud ühiskonna julgeolekule. Terrorirünnakud ja radikaliseerumine, samuti küberründed ja hübriidohud toovad esile olulised julgeolekuküsimused ja tekitavad ühiskonnas märkimisväärseid pingeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka lähitulevikus uutele esilekerkivatele julgeolekuohtudele, mille põhjustajaks on uued tehnoloogiad. Tulevane julgeolek ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimeid Euroopa kaitsmisel selliste ohtude eest. Selliste ohtudega ei saa tegeleda üksnes tehnoloogiat kasutades, vaid vaja on tunda inimesi, nende ajalugu, kultuuri ja käitumist ning võtta arvesse julgeoleku ja vabaduse vahelise tasakaaluga seotud eetilisi kaalutlusi. Lisaks peab Euroopa tagama oma sõltumatuse julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiatest ning toetama läbimurdeliste julgeolekutehnoloogiate arendamist.
Euroopa kodanikke, riigiasutusi, ELi asutusi ja majandust tuleb kaitsta jätkuva ohu eest, mis tuleneb terrorismist ja organiseeritud kuritegevusest, sealhulgas tulirelvade salakaubaveost, uimastikaubandusest ja inimkaubandusest ning kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest. Selleks et parandada avaliku poliitika julgeolekuga seotud aspekte, tuleb paremini mõista kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inimlikku ja sotsiaalset mõõdet. Samuti on oluline kaitse ja julgeoleku tugevdamine parema piirihalduse abil nii mere- kui ka maismaapiiridel. Küberkuritegevus on sagenemas ja sellega seotud riskid muutuvad majanduse ja ühiskonna digiteerudes mitmekesisemaks. Euroopa peab jätkuvalt tegema jõupingutusi küberturvalisuse, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada demokraatia, ühiskonna ja majanduse stabiilsus. Ühtlasi on vaja teha lisapingutusi, et piirata kliimamuutuste tõttu sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, tormide, kuumalainete või metsatulekahjusid põhjustavate põudade, mulla degradeerumise, maavärinate ja muude loodusõnnetuste mõju inimeste elule ja elatusallikatele. Katastroofid, olgu need loodusõnnetused või inimese põhjustatud, võivad ohustada olulisi ühiskonna toimimise aspekte ja elutähtsat taristut, näiteks sidet, tervishoidu, toitu, joogivett, energiavarustust, transporti, julgeolekut ja valitsemist.
Suurõnnetuste suhtes vastupanuvõime parandamiseks on vaja nii tehnikauuringuid kui ka seotud inimtegurite uurimist, kasutades sealhulgas vajaduse korral katserakendusi, koolitust ning küberhügieeni ja haridust. Tuleb teha rohkem jõupingutusi julgeolekualaste uuringute tulemuste hindamiseks ning nende kasutuselevõtmise propageerimiseks.
Käesolevas teemavaldkonnas üritatakse saavutada koostoimet eelkõige järgmiste programmidega: Sisejulgeolekufond, integreeritud piirihalduse fond ja digitaalse Euroopa programm, samuti parandada teadusuuringute ja innovatsioonialast koostööd valitsustevaheliste asutuste ja organisatsioonide vahel, sealhulgas vahetus- ja konsultatsioonimehhanismide kaudu, näiteks sekkumisvaldkonnas „Kaitse ja julgeolek“.
Julgeolekualased teadusuuringud on osa ELi üldistest laiapõhjalisematest julgeolekuohtudele reageerimise meetmetest. Nendega aidatakse kaasa võimete arendamisele tehnoloogialahenduste, metoodika ja rakenduste tulevase kättesaadavuse võimaldamise kaudu, et kaotada poliitikakujundajate, praktikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tuvastatud võimelüngad. ELi raamprogrammi kaudu julgeolekualastesse teadusuuringutesse suunatavad summad moodustavad ELis juba praegu umbes 50 % selliste uuringute jaoks avaliku sektori vahenditest eraldatud üldsummast. Olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kosmoseprogrammi (Galileo ja EGNOS, Copernicus, kosmose olukorrast ülevaate saamise programm ning valitsuste satelliitside programm) kasutatakse täiel määral. Kuna programmi raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele, siis koostoime tugevdamiseks üritatakse teha koostööd ELi rahastatud kaitseuuringutega, mööndes, et on olemas kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. Hoidutakse rahastamise dubleerimisest. Piiriülene koostöö aitab kaasa Euroopa ühtse julgeolekuturu väljakujunemisele ja tööstusnäitajate paranemisele ning on ELi autonoomia aluseks. Piisavat tähelepanu pööratakse ka sellele, kuidas inimesed julgeolekut mõistavad ja tajuvad.
Julgeolekualaste teadusuuringutega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks turvaline ja kaitstud Euroopa ning aidatakse kaasa tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisele.
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.
3.1.1. Suurõnnetuste suhtes vastupidav ühiskond
Suurõnnetustel võib olla palju looduslikke ja inimtegevusest tulenevaid põhjusi, sealhulgas terrorirünnakud, kliimaga seotud ja muud äärmuslikud sündmused (muu hulgas merevee taseme tõus), metsatulekahjud, kuumalained, üleujutused, põuad, kõrbestumine, maavärinad, tsunamid, vulkaanipursked, veekriisid, kosmoseilmastikunähtused, tööstus- ja transpordiõnnetused, KBRT-ainetest põhjustatud õnnetused ning doominoefektist tulenevad riskid. Eesmärk on hoida ära või vähendada suurõnnetustest tulenevat elude kaotust, tervise- ja keskkonnakahju, traumat ning majanduslikku ja materiaalset kahju ning tagada toiduga kindlustatus, ravimite varud ja meditsiiniteenused ning veega kindlustatus, samuti parandada arusaamist suurõnnetuse riskidest ja neid tõhusamalt vähendada ning parandada suurõnnetuste järgset taastumist. See tähendab kriisiohje kogu spektri katmist: ennetusest ja koolitusest kuni kriisohje ja kriisijärgse ohje ja vastupanuvõimeni.
Põhisuunad:
– tehnoloogia, võime ja juhtimine esmaseks reageerimiseks hädaabi osutamisel kriisiolukorras, suurõnnetuse korral ja suurõnnetuse järel ning taastumise esimesel etapil;
– ühiskonna suutlikkus suurõnnetuse riske paremini ennetada, juhtida ja neid vähendada, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, parandades olemasolevate ja uute riskide ja doominoefekti puhul prognoosimisvõimet, ennetust, valmisolekut ja reageerimisvõimet ja mõjuhinnangut, ning riskiohje ja riskist teatamise strateegiate puhul inimteguri osakaalu parem mõistmine;
– Sendai raamistikust tuleneva parema taastamise filosoofia tõhusam toetamine, üritades selleks paremini mõista suurõnnetusjärgset taastumist ja uurida põhjalikumalt tõhusamat suurõnnetusjärgset riskihindamist;
– seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese koostöö hõlbustamiseks ja ELi lõimitud turu edendamiseks.
3.1.2. Kaitse ja julgeolek
On vaja kaitsta kodanikke kuritegevusest, sealhulgas terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ja hübriidohtude eest ning nendele ohtudele reageerida; kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kriitilise tähtsusega taristut nii füüsiliste rünnakute (sealhulgas KBRTL-rünnakute) kui ka küberrünnete eest; võidelda terrorismi ja vägivaldse radikaliseerumise vastu, sealhulgas terroristide ideede ja uskumuste mõistmise ja nendele reageerimise kaudu; ennetada nii raskeid kuritegusid, sealhulgas küberkuritegusid, kui ka organiseeritud kuritegevust ning sellise kuritegevuse vastu võidelda (näiteks piraatlus ja toodete võltsimine); toetada ohvreid; jälgida kuritegevusega seotud rahavooge; arendada uusi kriminalistikaga seotud võimeid; toetada andmete kasutamist õiguskaitses ja tagada isikuandmete kaitse õiguskaitsetegevuse käigus; tugevdada piirikaitsevõimet, toetada ELi õhu-, maismaa- ja merepiiri haldamist seoses rände- ja kaubavoogudega ning mõista nende kõigi julgeolekuohtudega, samuti nende ennetamise ja leevendamisega seotud inimtegureid. On väga oluline säilitada paindlikkus tekkida võivate uute ja ettenägematute julgeolekuprobleemide kiireks lahendamiseks.
Põhisuunad:
– innovaatilised lähenemisviisid ja tehnoloogialahendused julgeolekuvaldkonna praktikutele (näiteks politseijõud, tuletõrjebrigaadid, meditsiiniteenistused, piiri- ja rannikuvalve, tolliasutused), eelkõige seoses digipöörde ja julgeolekujõudude, taristuettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku ruumi haldajate vahelise koostegutsemisvõimega;
– piiriülese kuritegevuse nähtuse analüüs; kiired, usaldusväärsed, standarditud ja eraelu puutumatust soodustavad andmete jagamise ja kogumise täiustatud meetodid, samuti parimad tavad;
— kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inim- ja sotsiaal-majanduslik mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist, sealhulgas terroristlike mõtete ja uskumuste ning sool, seksuaalsel sättumusel või rassilisel diskrimineerimisel põhinevate kuritegude käsitamine ja nende vastu võitlemine;
—
uute tehnoloogiate, nagu DNA sekveneerimise, genoomide muutmise, nanomaterjalide ja funktsionaalsete materjalide, tehisintellekti, autonoomsete süsteemide, droonide, robootika, kvantarvutuse, krüptoraha, 3D-printimise ja seadmete, plokiahela julgeolekuga seotud aspektide analüüs, samuti kodanike, avaliku sektori asutuste ja tööstussektori teadlikkuse parandamine, et ennetada uusi julgeolekuriske ja vähendada olemasolevaid riske, sealhulgas ▌uutest tehnoloogiavaldkondadest tulenevaid riske;
– julgeolekuohtude parem prognoosi- ja analüüsivõime poliitika kujundamiseks ning strateegilisel tasandil;
– elutähtsa taristu, samuti avatud ja avalike ruumide kaitse füüsiliste, digitaalsete ja hübriidohtude, sealhulgas kliimamuutuste tagajärgede eest;
– julgeolekumõjuga väärinfo ja võltsuudiste jälgimine ja nende vastu võitlemine, sealhulgas manipulatsiooniallikate tuvastamiseks vajaliku suutlikkuse arendamine;
– tsiviilrakenduste tehnoloogia arendamine, mille abil oleks vajaduse korral võimalik parandada elanikkonnakaitse ja relvajõudude vahelist koostegutsemisvõimet;
– seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese, valitsustevahelise ja asutustevahelise operatiivkoostöö hõlbustamiseks ning ELi lõimitud turu edendamiseks;
– vahendite ja metoodika arendamine tulemusliku ja tõhusa integreeritud piirihalduse jaoks, eelkõige reageerimisvõime suurendamiseks ja üle välispiiride toimuva liikumise jälgimise võime parandamiseks, et tõhustada riskide tuvastamist, vahejuhtumitele reageerimist ja kuritegude ennetamist;
– pettuste tuvastamine piiriületuspunktides ja kogu tarneahelas, sealhulgas võltsitud või muul viisi muudetud dokumentide avastamine ning inimkaubanduse ja ebaseaduslike kaupadega kaubitsemise tuvastamine;
– isikuandmete kaitse tagamine õiguskaitsetegevuse käigus, eelkõige seoses tehnoloogia kiire arenguga, sealhulgas teabe konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse ning kõigi tehingute jälgitavuse ja nende töötlemise osas;
– meetodite arendamine võltstoodete äratundmiseks, originaalosade ja -kaupade kaitse tõhustamiseks ning transporditavate toodete kontrollimiseks.
3.1.3. Küberturvalisus
Kuritahtlik kübertegevus ohustab mitte ainult meie majandust, vaid ka meie demokraatlike riikide toimimist ning meie vabadusi ja väärtusi. Küberohtude puhul on sageli tegemist kuritegevusega kasu saamise eesmärgil, kuid nende põhjus võib olla ka poliitiline või strateegiline. Meie tulevane julgeolek, vabadus, demokraatia ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimet kaitsta ELi küberohtude eest. Digipööre nõuab küberturvalisuse olulist tõhustamist, et tagada kaitse tohutule hulgale eeldatavalt internetti ühendatavatele asjade interneti seadmetele, ning võrgu- ja teabesüsteemide ohutut käitamist, sealhulgas elektrivõrkude, joogivee varustuse ja jaotamise, sõidukite ja transpordisüsteemide, haiglate, finantssüsteemide, riigiasutuste, tehaste ja kodude puhul. Euroopas tuleb suurendada vastupanuvõimet küberrünnete suhtes ja töötada välja tõhusad küberheidutusmeetmed, tagades samas, et tugevdatakse andmekaitset ja kindlustatakse kodanike vabadust. Liit peab oma huvide kindlustamiseks tagama, et ta arendab ja säilitab oma olulist strateegilist võimet küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige tagada elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid. Liit peab olema võimeline iseseisvalt tagama oma digitaalsete vahendite turvalisuse ja konkureerima ülemaailmsel küberturvalisuse turul.
Põhisuunad:
– tehnoloogialahendused kogu digitaalse väärtusahela lõikes (turvalistest komponentidest ja kvantarvutite rünnakule vastupidavast krüptograafiast kuni iseparanevate võrkude ja tarkvarani);
– tehnoloogiad, meetodid, standardid ja parimad tavad küberturvalisusega seotud ohtude käsitlemiseks, tulevaste vajaduste hindamine ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamine, sealhulgas vahendid elektrooniliseks tuvastamiseks, ohtude avastamiseks, küberhügieeniks, samuti koolitus- ja haridusressursid;
– Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku ja pädevuskeskuse avatud koostöö.
4. TEEMAVALDKOND „DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS“
4.1. Põhimõtted
Tööstuse konkurentsivõime ja eelseisvate üleilmsete probleemide lahendamise suutlikkuse tagamiseks peab EL suurendama oma tehnoloogilist iseseisvust ja oma teaduslikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust põhivaldkondades, millest sõltub meie majanduse, töökohtade ja ühiskonna ümberkujundamine.
ELi tööstuse arvele langeb üks viiendik kõigist töökohtadest, kaks kolmandikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning 80 % ELi ekspordist. Uus innovatsioonilaine, mis hõlmab füüsilise ja digitehnoloogia ühendamist, vallandab ELi tööstuse jaoks tohutu hulga võimalusi ja parandab ELi kodanike elukvaliteeti.
Peamine liikumapanev jõud on siin digiteerimine. Selle jätkumine kiires tempos kõikides sektorites muudab investeerimise prioriteetsetesse valdkondadesse – alates usaldusväärsest tehisintellektist kuni järgmise põlvkonna interneti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, fotoonika, kvanttehnoloogia, robootika ja mikro-/nanoelektroonikani – meie majanduse tugevuse ja meie ühiskonna kestlikkuse tagamiseks hädavajalikuks. Investeerimine, tootmine ▌ja digitehnoloogia kasutamine kiirendavad oluliselt ELi majanduskasvu ning ainuüksi ajavahemikul 2001–2011 kasvas majandus tänu nendele 30 %. Selles kontekstis on ELis endiselt väga tähtis roll VKEdel nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohalt. Digitehnoloogia kasutuselevõtt VKEde seas edendab konkurentsivõimet ja kestlikkust.
Tänu peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiavaldkondadele(16) toimub digitaalse ja füüsilise maailma ühtesulamine, mis on kõnealuse uue üleilmse innovatsioonilaine puhul kesksel kohal. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate teadusuuringutesse, arendamisse, tutvustamisse ja kasutuselevõtmisse investeerimine ning tooraine ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnekindluse tagamine kestlikul ja taskukohasel viisil võimaldab saavutada ELi strateegilise autonoomia ja aitab oluliselt vähendada ELi tööstuse CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge.
Vastavalt vajadusele arendatakse ka konkreetseid tulevasi ja kujunemisjärgus tehnoloogiad.
Üks strateegilise tähtsusega valdkond on kosmos; kosmoseteenuste kasutamisest sõltub umbes 10 % ELi SKPst. ELil on maailmatasemel kosmosesektor, mis hõlmab tugevat satelliiditootmissektorit ja dünaamilist järelteenuste sektorit. Kosmosevaldkond pakub olulisi järelevalve-, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirevahendeid ning tekitab palju ärivõimalusi, eriti seotuna digitehnoloogia ja muude andmeallikatega. EL peab neid võimalusi täiel määral kasutama, rakendades oma kosmoseprogramme Copernicus, EGNOS ja Galileo ning kaitstes maapealseid ja kosmosetaristuid kosmosega seotud ohtude eest.
ELil on ainulaadne võimalus olla üleilmses juhtrollis ja suurendada oma osakaalu maailmaturul, näidates, kuidas digipööre, juhtroll peamistes progressi võimaldavates ja kosmosetehnoloogiavaldkondades, üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele ja konkurentsivõime võivad tipptasemel teaduse ja tehnoloogia kaudu üksteist võimendada.
Et digitaalne vähese CO2-heitega vähesaastav ringmajandus muutuks reaalsuseks, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, kuna tegemist on keerukate väärtusahelatega, asjaomane tehnoloogia on oma olemuselt süsteemne ja multidistsiplinaarne, selle väljatöötamine on kallis ning lahendamist vajavad probleemid on sektoriülesed. EL peab tagama, et keskkonnahoidlikust kõrgtehnoloogiast ja digipöördest saavad kasu kõik tööstussektori osalised ja ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogia väljatöötamisest üksi ei piisa. Nendest tehnoloogiatest ja arengutest kujunev arusaam ühiskonnas on äärmiselt tähtis lõppkasutajate kaasamiseks ning käitumise muutumiseks.
Tööstussuunitlusega taristud, sealhulgas katseliinid aitavad ELi ettevõtjatel ning eelkõige VKEdel sellist tehnoloogiat kasutusele võtta ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkust suurendada ning seda saab soodustada ka teiste ELi programmide kaudu.
Tööstuse ja kodanikuühiskonna ulatuslik osalus on hädavajalik prioriteetide seadmiseks ning teadus- ja innovatsioonikavade väljatöötamiseks, avaliku sektori rahastamisvahendite mõju suurendamiseks era- ja avaliku sektori investeeringute abil ja tulemuste rohke kasutuselevõtu tagamiseks. Edu saavutamisel on väga oluline roll ühiskonnas kujuneval arusaamisel ja omaksvõtul, sealhulgas toodete, kaupade ja teenuste kujunduse kaalumisel, samuti tööstussektoris olulisi oskusi ja standardimist käsitleval uuel tegevuskaval.
Digitehnoloogia, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja kosmosetehnoloogia valdkonna tegevuste ühendamine ning toorainevaru kestlikkuse tagamine võimaldavad rakendada süsteemsemat lähenemisviisi ning saavutada kiirema ja põhjalikuma digitaalse ja tööstussektori ümberkujunemise. Sellega tagatakse, et nende valdkondade teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse sisend ja antakse panus tööstust, digiteerimist, keskkonda, energiat ja kliimat, ringmajandust, toorainet ja kõrgtehnoloogilisi materjale ning kosmost käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Tagatakse täiendavus eelkõige digitaalse Euroopa programmi ja kosmoseprogrammi raames läbi viidavate tegevustega; seejuures järgitakse nende ▌programmide vahelist eraldusjoont ja hoitakse ära tegevuste kattumist.
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.
4.2. Sekkumisvaldkonnad
4.2.1. Tootmistehnoloogia
Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energia- ja materiaalsete ressursside kuludega ning jättes maha väiksema CO2- ja ökoloogilise jalajälje. Lisaväärtuse loomiseks on ülimalt tähtsal kohal loomingulised ja kultuurilised sisendid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud vaatepunktid tehnoloogia ja inimeste suhtele tootmissektoris. Samuti uuritakse tööelule ja tööhõivele avalduvat mõju.
Põhisuunad:
– läbimurdeline tootmistehnoloogia, näiteks biotehnoloogiline tootmine, kihtlisandustootmine, tööstus-, koostöö-, paindlik ja intelligentne robootika ja inimesega lõimitud tootmissüsteemid, mida edendatakse ka ELi tööstussuunitlusega taristute võrgustiku kaudu, mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstuses;
– läbimurdeline innovatsioon, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid progressi võimaldavaid tehnoloogiad väärtusahela mistahes osas. Need on näiteks ühendtehnoloogia, tehisintellekt, „digitaalne kaksik“, andmeanalüüs, kontrollitehnoloogiad, sensortehnoloogiad, tööstus-, koostöö-, ja intelligentne robootika, inimkesksed süsteemid, biotehnoloogiline tootmine, uusim akutehnoloogia ning vesiniku-, sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia ning arenenud plasma- ja lasertehnoloogiad;
– uuele tehnoloogiale täiel määral kohandatud oskused, töökohad ja ettevõtjad kooskõlas Euroopa sotsiaalsete väärtustega;
– kliendi vajadustele vastavad paindlikud, ülitäpsed, praagivabad, vähesaastavad ja vähe jäätmeid tekitavad, kestlikud ja kliimaneutraalsed kognitiivsed tehased, mis on kooskõlas ringmajanduse lähenemisviisiga, ning arukad ja energiatõhusad tootmissüsteemid;
– läbimurdelised uuendused ehitusplatside analüüsimise meetodites, et võimaldada täisautomaatset kohapealset montaaži ja valmiselementide paigaldust.
4.2.2. Olulised digitehnoloogiavaldkonnad
Suure kavandamis- ja tootmisvõimekuse säilitamine ja autonoomne arendamine sellistes olulistes digitehnoloogiavaldkondades nagu mikro- ja nanoelektroonika, mikrosüsteemid, fotoonika, tarkvara ja küberfüüsikalised süsteemid ja nende lõimimine ning nende rakenduste jaoks vajalikud kõrgtehnoloogilised materjalid on kodanikukeskse ja sotsiaalse ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.
Põhisuunad:
– mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas kavandamis- ja töötlemislahendused, komponendid ja tootmisseadmed, mis vastavad digipöördest ja üleilmsetest probleemidest tulenevatele konkreetsetele tulemuslikkuse, funktsionaalsuse, energia- ja materjalikulu ning lõimimisega seotud vajadustele;
– tööstuse ja asjade interneti võimaldamiseks vajalik tõhus ja turvaline seire- ja käivitustehnoloogia ja selle lõimimine koos arvutusseadmetega, sealhulgas inimsõbralike interakteeruvate esemete puhul kasutatavate painduvate ja kujujärgivate materjalidega seotud innovatiivsed lahendused;
– nanoelektroonikat täiendav või sellele alternatiivi pakkuv tehnoloogia, näiteks ▌lõimitud kvantarvutus, -ülekanne või -seire, samuti neuromorfse andmetöötluse komponendid ja spintroonika;
– andmetöötlusstruktuurid ja -kiirendid, vähese energiatarbega protsessorid paljudes eri rakendusvaldkondades, sealhulgas neuromorfne andmetöötlus tehisintellekti rakenduste jaoks, servandmetöötlus, tööstuse digitaliseerimine, suurandmed ja pilvandmetöötlus, arukad energiasüsteemid ning ühendusepõhine ja automatiseeritud liikuvus;
– andmetöötlusriistvara, mille puhul on kindlalt tagatud usaldusväärne toimimine ja mis hõlmab lõimitud kaitsemeetmeid privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks nii sisend- ja väljundandmete, kvantarvutuse kui ka töötlemisjuhiste ja asjakohaste inimene-masin kasutajaliideste puhul;
– fotoonikatehnoloogia, mis võimaldab välja töötada läbimurdelise funktsionaalsuse, lõimumise ja jõudlusega rakendusi;
– süsteemide projekteerimise ja automaatika tehnoloogia, millega toetatakse paindlike, arenemisvõimeliste ja täisautonoomsete süsteemide loomist füüsilise maailma ja inimestega interakteeruvate usaldusväärsete rakenduste, sealhulgas tööstuslike ja ohutuse seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste jaoks;
– tarkvaratehnoloogia, mis võimaldab parandada tarkvara kvaliteeti, küberturvalisust ja töökindlust ning selle kasutusiga, suurendada arendustegevuse tootlikkust ning täiendada tarkvara ja selle arhitektuuri lõimitud tehisintellektiga ja suurendada selle vastupidavust;
– kujunemisjärgus tehnoloogialahendused, mis laiendavad digitehnoloogia kasutust ▌.
4.2.3. Progressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad
Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad on näidanud oma innovatsiooni stimuleerimise potentsiaali mitmetes valdkondades ja valdkonnaüleselt(17). Uute progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamise soodustamiseks ja innovatsioonikonveieri kiirendamiseks tuleb tuvastada pöördelised uurimisteemad ning neid toetada juba alates varajasest ettevalmistavast etapist kuni nende demonstreerimiseni katserakendustes. Lisaks tuleb kujunemisjärgus, sageli valdkondadevahelisi kogukondi toetada kriitilise massi saavutamisel, võimaldades neil paljulubavaid tehnoloogiaid süsteemselt arendada ja välja kujundada. Eesmärk on aidata progressi võimaldavatel kujunemisjärgus tehnoloogiatel jõuda sellisele küpsustasemele, mis võimaldab neid kaasata rakendusuuringutesse ja innovatsiooni tegevuskavadesse.
Põhisuunad:
— peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud tulevaste ja esilekerkivate suundumuste toetamine;
— kujunemisjärgus kogukondade toetamine, kasutades algusest peale inimkeskset lähenemisviisi;
— uute kujunemisjärgus tööstustehnoloogiate murrangulise potentsiaali ning nende poolt inimestele, tööstusele, ühiskonnale ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine, luues sidemeid tööstuse tegevuskavadega;
— tööstusbaasi laiendamine läbimurdepotentsiaaliga tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtuks, sealhulgas seoses inimressursside arendamise ja üleilmse kontekstiga.
4.2.4. Kõrgtehnoloogilised materjalid
ELil on üleilmne juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide ja nendega seotud protsesside valdkonnas, mis moodustab 20 % liidu tööstusbaasist ja millest lähtuvad tooraine muundamisest tulenevalt peaaegu kõik väärtusahelad. Konkurentsis püsimiseks ja kodanike vajaduste rahuldamiseks seoses kestlike, ohutute ja kõrgtehnoloogiliste materjalidega peab EL investeerima uudsete materjalide, sealhulgas bioressursipõhiste materjalide, ning ressursitõhusate innovatiivsete ehitusmaterjalide teadusuuringutesse ning suurendama materjalide vastupidavust ja ringlussevõetavust, vähendama asjaomast CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning edendama sektoriülest innovatsiooni tööstuses, toetades uute rakendusvõimaluste loomist kõikides tööstussektorites. Kõrgtehnoloogilistel materjalidel on lisaks oluline mõju kodanike vajaduste täitmisel.
Põhisuunad:
– uute omaduste ja funktsioonidega materjalid (sealhulgas polümeerid, bio-, nano-, kahemõõtmelised, arukad ja mitmikmaterjalid (sealhulgas lignotselluloosid), komposiitmaterjalid, metallid ja sulamid) ning kõrgtehnoloogilised materjalid (näiteks kvant-, arukad, fotoonilised ja ülijuhtivad materjalid), mis vastavad regulatiivsetele nõuetele (ning mis ei suurenda kogu oma olelusringi jooksul, alates tootmisest kuni kasutamiseni või kasutuselt kõrvaldamiseni, survet keskkonnale);
– lõimitud materjalid, protsessid ja tootmisviisid, mille puhul järgitakse kliendipõhist eetilist lähenemisviisi, sealhulgas normide kehtestamisele eelnev tegevus ja olelusringi hindamine, tooraine hankimine ja majandamine, materjalide vastupidavus, korduvkasutatavus, ringlussevõetavus ja ohutus ning riskihindamine seoses inimtervise ja keskkonnaga ja riskijuhtimine;
– kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutuselevõttu võimaldav tegevus, näiteks iseloomustamine (nt kvaliteedi tagamiseks), modelleerimine ja simulatsioon, katsetamine ja suuremahulisele tootmisele üleminek;
– ELi innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab liikmesriikidega kokkuleppel kindlaks määratud ja prioriteetsena käsitatavaid tehnoloogiataristuid(18), mis on võrgustatud ja ligipääsetavad kõigile asjaomastele sidusrühmadele ning mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstussektoris, eelkõige VKEde seas; see hõlmab kõiki olulisi tehnoloogialahendusi, mis on vajalikud innovatsiooni võimaldamiseks materjalide valdkonnas;
– kultuuripärandi jaoks loodud kõrgtehnoloogilistel materjalidel, disainil, ülesehitusel ja üldisel loomingulisusel põhinevad, selgelt kasutajale suunatud lahendused, millega luuakse tööstussektorites ja loomemajanduses lisaväärtust.
4.2.5. Tehisintellekt ja robootika
Üks põhisuundumus on mis tahes eseme või seadme muutmine intelligentseks ja ühendatuks. Tehisintellekti välja töötavad ning robootikas ja muudes valdkondades rakendusi pakkuvad teadlased ja novaatorid on tulevase majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu peamised edendajad. Kõnealust peamist progressi võimaldavat tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse raamprogrammi teiste osade raames edasi paljudes sektorites, sealhulgas tervishoius, tootmises, laevaehituses, ehituses, teenusetööstuses ja põllumajanduses. Tehisintellekti arendamine peab kogu ELis toimuma avatult, tuleb tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste ohutus ning ühiskonna- ja keskkonnahoidlikus, kaaluda algusest peale eetilisi aspekte, hinnata kaasnevaid riske ning vähendada kuritahtliku kasutamise ja soovimatu diskrimineerimise võimalust, näiteks soo, rassi või puude alusel. Samuti tuleb tagada, et tehisintellekti väljatöötamine toimub hästi koordineeritud raamistikus, kus järgitakse ELi väärtusi, eetikapõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Käesolevat programmi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.
Põhisuunad:
– progressi võimaldavad tehisintellektipõhised tehnoloogiavaldkonnad, näiteks läbipaistva otsustusprotsessiga tehisintellekt, eetiline tehisintellekt, inimese kontrollitav tehisintellekt, järelevalveta masinõpe, tõhus andmekasutus ning inimese ja masina vaheline ning masina ja masina vaheline kõrgtasemel suhtlus;
– ohutud, arukad, koostöö- ja tõhusad robootikalahendused ning keerukad kehastatud ja autonoomsed süsteemid;
– ▌teaduspädevuse edendamine ja ▌võrgustamine tehisintellekti valdkonnas kõikjal Euroopas avatud koostööl põhineva lähenemisviisi alusel, arendades samas välja suletud katsete võimet;
– tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtt puuetega inimeste toetamiseks ning tõrjutud inimeste kaasamiseks;
– avatud tehisintellektiplatvormidega seotud tehnoloogialahendused, sealhulgas tarkvaraalgoritmid, andmehoidlad, agenditehnoloogial põhinevad süsteemid, robootika ja autonoomsete süsteemide platvormid.
4.2.6. Järgmise põlvkonna internet
Internet on muutunud meie ühiskonna ja kõikide majandussektorite digitaalset ümberkujundamist võimaldavaks peamiseks teguriks. EL peab võtma juhtrolli järgmise põlvkonna interneti kujundamisel inimkeskseks ökosüsteemiks kooskõlas meie sotsiaalsete ja eetiliste väärtustega. Järgmise põlvkonna internetiga seotud tehnoloogiasse ja tarkvarasse investeerimine parandab ELi tööstuse konkurentsivõimet üleilmses majanduses. Järgmise põlvkonna interneti kasutuselevõtu optimeerimine kõikjal ELis eeldab ulatuslikku koostööd kõikide sidusrühmadega. Samuti tuleks arvesse võtta järgmise põlvkonna internetti reguleerivaid eetikanorme.
Põhisuunad:
– usaldusväärsetele ja energiatõhusatele arukatele võrgu- ja teenusetaristutele (5G-järgne ühenduvus, tarkvarapõhised taristud, asjade internet, süsteemide süsteemid, pilvetaristud, järgmise põlvkonna optilised võrgud, kvantarvutus, kognitiivsed pilved ja kvantinternet, satelliitside integreerimine) ette nähtud tehnoloogia ja süsteemid, mis võimaldavad reaalajas toiminguid, virtualiseerimist ja detsentraliseeritud juhtimist (ülikiire paindlik raadioside, servandmetöötlus, jagatud kontekstid ja teadmised), et tagada skaleeritavalt, tõhusalt, kindlalt ja usaldusväärselt töötav võrk, mis sobiks suuremahuliste teenuste kasutuselevõtuks;
– tarbijatele, tööstusele ja ühiskonnale suunatud järgmise põlvkonna interneti põhised rakendused ja teenused, mis rajanevad usaldusel, õiglusel, koostalitlusvõimel, kasutaja paremal kontrollil andmete üle, läbipaistval keelel põhineval juurdepääsul, uutel mitmeliigilise suhtluse kontseptsioonidel ning kaasaval ja äärmiselt isikustatud juurdepääsul esemetele, teabele ja sisule, sealhulgas immersiivsele ja usaldusväärsele meediale, sotsiaalmeediale ja sotsiaalvõrgustikele, samuti jagatud taristute kaudu tehtavate tehingute ja osutatavate teenuste ärimudelitel;
– tarkvarapõhine vahevara – sealhulgas hajusandmebaasi tehnoloogia, näiteks plokiahelad –, mis töötab väga hajusas keskkonnas, hõlbustab andmete kaardistamist ja andmeedastust hübriidtaristutes, hõlmates seejuures lõimitud andmekaitset, ning võimaldab kasutada andmete ja teadmiste vabal liikumisel põhinevaid internetirakendusi ja -teenuseid lõimituna tehisintellekti, andmeanalüüsi ning turva- ja kontrollielementidega.
4.2.7. Kõrgtasemel andmetöötlus ja suurandmed
Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed on muutunud asendamatuks vahendiks uues üleilmses andmemajanduses, kus suurem arvutusvõimsus tähendab konkurentsieelist. Kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete kasutamist soodustatakse kogu ELis ning neil on väga oluline roll poliitikakujundamise, teadusalase juhtpositsiooni, innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõime toetamisel ning riikide suveräänsuse säilitamisel, võttes samal ajal arvesse eetikaküsimusi. Nimetatud tegevusi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.
Põhisuunad:
– kõrgjõudlusega andmetöötlus: olulised uue põlvkonna eksatasandi ja sellejärgse tasandi tehnoloogialahendused ja süsteemid (nt vähese energiatarbega mikroprotsessorid, tarkvara, süsteemi lõimimine); algoritmid, koodid ja rakendused ning analüüsivahendid ja katsekeskkonnad; tööstuslikud katsekeskkonnad ja teenused; maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuga, sealhulgas ELi esimese kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust ühendavate hübriidtaristute ja jagatud teenustega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine ja soovitavalt kõigi liikmesriikide selles osalemine;
– suurandmed: ülisuure jõudlusega andmeanalüüs; lõimprivaatsus isikuandmete ja konfidentsiaalsete suurandmete analüüsis; täieulatuslike andmeplatvormidega seotud tehnoloogia tööstus-, isiku- ja avalike andmete korduvkasutamiseks; andmehalduse, koostalitlusvõime ja linkimisega seotud vahendid; üleilmsete probleemidega seotud andmerakendused; suurandmete haldamise meetodid;
– CO2-jalajälje vähendamine seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis hõlmab riistvara, arhitektuuri, sideprotokolle, tarkvara, andureid, võrke ning salvestus- ja andmekeskusi, sealhulgas standarditud hindamine.
4.2.8. Ringtööstus
Euroopa on üleilmsel ringmajandusele üleminekul esirinnas. Euroopa tööstus peaks muutuma ringtööstuseks: ressursside, materjalide ja toodete väärtus peaks säilima praegusega võrreldes oluliselt kauem ning see võib tekitada isegi uusi väärtusahelaid. Kodanike kaasamine on äärmiselt tähtis.
Esmasel toorainel on ringmajanduses ka edaspidi oluline roll ning on vaja pöörata tähelepanu selle kestlikule hankimisele, kasutamisele ja tootmisele. Tagatakse ohutute ja kestlike materjalide ringlus. Peale selle tuleks ringluse võimaldamiseks välja töötada täiesti uued materjalid, sealhulgas bioressursipõhised materjalid, tooted ja protsessid. Ringtööstuse loomisel Euroopas on mitu eelist: sellega tagatakse taskukohase tooraine kestlikkus ja tarnekindlus, mis omakord kaitseb tööstust toorainenappuse ja hinnakõikumise eest. Samuti luuakse sellega uusi ärivõimalusi ja innovatiivseid, ressursi- ja energiatõhusamaid tootmisviise. Innustatakse ja ergutatakse vähem ohtlike ainete väljatöötamisele keskenduvat teadus- ja arendustööd.
Eesmärk on töötada välja taskukohased murrangulised uuenduslikud lahendused ning rakendada üheaegselt eri kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja protsesse, et kõiki ressursse maksimaalselt ära kasutada.
Põhisuunad:
– tehastevahelistel ressursivoogudel põhinev sektori- ja linnakogukonnaülene tööstussümbioos; protsessid ja materjalid ressursside transportimiseks, muundamiseks, korduvkasutamiseks ja ladustamiseks koos kõrvalsaaduste, jäätmete, reovee ja CO2 väärindamisega;
– materjali- ja tootevoogude väärindamine ja nende olelusringi hindamine uute alternatiivsete lähteainete kasutamise, ressursikontrolli, materjalide jälgimise ja sortimise teel (sealhulgas tunnustatud katsemeetodid ja vahendid inimtervise ja keskkonnaga seotud riskihindamiseks);
– tõhusama olelusringiga, kestvamad ning hõlpsamini täiendatavad, parandatavad, osadeks võetavad, korduskasutatavad ja ringlussevõetavad ökodisainitud tooted, teenused ja uued ärimudelid;
– tõhus ringlussevõtusektor, teisese tooraine kasutusvõimaluste ja ohutuse maksimeerimine ning reostuse (mürgivaba materjalitsükkel), kvaliteedilanguse ja töötlemisjärgse koguste vähenemise minimeerimine;
– tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine, või kui see ei ole võimalik, nende ohutu käitlemine; ohutud asendusained ning ohutu ja kulutõhus tootmistehnoloogia;
– tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindlus ja sellise tooraine asendamine kogu väärtusahela lõikes.
4.2.9. Vähese CO2-heitega keskkonnahoidlik tööstus
Tööstussektorites, sealhulgas suure energiakasutusega sektorites, näiteks terasetööstuses, on miljoneid töökohti ning nende sektorite konkurentsivõime on meie ühiskonna jõukuse loomisel väga oluline. Samal ajal langeb nende arvele 20 % kasvuhoonegaaside heitkogusest maailmas ja nende keskkonnamõju on suur (eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega).
Kasvuhoonegaaside ja reostuse ning ELi energianõudluse olulise vähendamiseni viiv läbimurdeline tehnoloogia, mida sageli kasutakse koos eespool kirjeldatud ringtööstusega seotud tehnoloogiaga, võimaldab luua tugevaid tööstuse väärtusahelaid, suurendada hüppeliselt tootmisvõimekust ja parandada tööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning aitab samal ajal oluliselt kaasa meie eesmärkide saavutamisele seoses kliimameetme ja keskkonnaseisundiga.
Põhisuunad:
– protsessitehnoloogia, sealhulgas kütte- ja jahutustehnoloogia, digitaalsed vahendid, automatiseeritus ning protsesside tulemuslikkuse ning ressursi- ja energiatõhususega seotud suuremahulised näidisprojektid; kasvuhoonegaaside ja saasteainete, sealhulgas tahkete osakeste heitkoguste oluline vähendamine või ärahoidmine tööstuses;
– tööstusest ja muudest sektoritest pärit CO2 väärindamine;
– muundamistehnoloogiad CO2-heitega energiaallikate säästvaks kasutamiseks, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, sealhulgas tööstus- ja energiasektori hübriidsed energiasüsteemid, millel on CO2-heite vähendamise potentsiaal;
– elektriseadmete ja ebatraditsiooniliste energiaallikate kasutamine tööstusettevõtetes ning energia ja ressursside liikumine tööstusettevõtete vahel (näiteks tööstussümbioosi kaudu);
– tööstustooted, mille puhul kasutatakse kogu olelusringi vältel tootmisprotsesse, kus CO2-heide on vähene või puudub.
4.2.10. Kosmos, kaasa arvatud Maa seire
ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste abil on võimalik hoida kokku kulusid, suurendada tõhusust, leida lahendusi ühiskonnaprobleemidele, suurendada ühiskonna vastupanuvõimet, aidata jälgida kliimamuutusi ja nendega võidelda ning edendada majanduse konkurentsivõimet ja kestlikkust. ELi toetus on selle mõju ja nende eeliste saavutamisele oluliselt kaasa aidanud. Teadus- ja innovatsioonitegevus peaksid samuti toetama liidu kosmoseprogrammi edasiarendamist, et see jääks endiselt esirinda.
EL toetab kosmosevaldkonna ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate (▌kõrgtehnoloogiline tootmine, asjade internet, suurandmed, fotoonika, kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekt) vahelise koostoime saavutamist; edendab ettevõtluspõhist ja konkurentsivõimelist jõudsalt arenevat kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektorit, sealhulgas tööstust ja VKEsid; hoogustab kosmosetehnoloogiate, -andmete ja -teenuste kasutuselevõttu teistes sektorites ning aitab tagada tehnoloogilise sõltumatuse kosmosele ligipääsul ja selle strateegilisel, ohutul ja turvalisel kasutamisel ning edendab suutlikkuse suurendamise meetmeid. Asjaomane tegevus põhineb üldjoontes tegevuskaval, selle puhul võetakse arvesse Euroopa Kosmoseagentuuri läbi viidavat ühtlustamisprotsessi ja liikmesriikide asjakohaseid algatusi ning seda viiakse läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga vastavalt määrusele, millega luuakse Euroopa Liidu kosmoseprogramm. Kuid kosmost käsitlev osa toetab samuti „alt üles“ suunaga konkursikutseid, et anda võimalus kosmose tulevikutehnoloogiate esilekerkimisele.
On olemas vajadus uute tehnoloogiate laiema kasutuselevõtmise, kasutamise ja uuendamise ning jätkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni järele, et kaotada puudused Maa seires nii maismaal ja meres kui ka atmosfääris (näiteks heas seisundis ookeanid ja mered, ökosüsteemi kaitse), kasutades põhiallikatena Copernicuse ja teisi asjakohaseid Euroopa programme, tehes koostööd eelkõige Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) ja selle Euroopa haru (EuroGEOSS) kaudu.
Põhisuunad:
– Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja EGNOS): uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite seas, töökindlust suurendavad lahendused, autentimine, teenuste usaldusväärsus, selliste põhielementide nagu kiibistike, vastuvõtuseadmete ja antennide väljatöötamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel, tarneahelate kestlikkus ning uus tehnoloogia (nt kvanttehnoloogia, optilised ühendused, koormuste ümberprogrammeerimine), mis võimaldab teenuste pikaajalist kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimuste, näiteks julgeoleku või autonoomse sõidukijuhtimisega tegelemiseks;
– Maa seire Euroopa süsteem (Copernicus): täielike, tasuta ja avatud andmete poliitika kasutamine, innovatiivsete rakenduste arendamine, kasutuselevõtt Euroopas ja kogu maailmas, sealhulgas kosmosega mitteseotud osalised ja rahvusvahelised partnerlused, teadusuuringud põhiteenuste säilitamiseks, parendamiseks ja laiendamiseks ning teadusuuringud kosmoseandmete assimileerimiseks ja ärakasutamiseks, teenuste töökindlus ja nende edasiarendamine, tarneahelate kestlikkus, andurid, süsteemid ja missioonidega seotud võimalused (nt suurel kõrgusel asuvad platvormjaamad, mehitamata õhusõidukid, väikesatelliidid); kaliibrimine ja valideerimine; teenuste pikaajaline kasutus ja mõju ühiskonnaprobleemide lahendamisele; Maa seire andmete töötlemisega seotud meetodid, sealhulgas suurandmed, andmetöötlusressursid ja algoritmipõhised vahendid; järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ▌probleemidega, näiteks kliimamuutuste, polaarpiirkondade või julgeolekuga tegelemiseks; Copernicuse toote- ja teenuseportfelli laiendamine;
– kosmose olukorrast ülevaate saamine: arendustöö, et toetada ELi tugevat suutlikkust seirata ja prognoosida kosmosekeskkonna seisundit, näiteks kosmoseilmastikku, sealhulgas kiirgusohte, kosmoseprügi ja Maa-lähedasi objekte.Sensortehnoloogiate ja uute teenusekontseptsioonide arendus, näiteks kosmoseliikluse juhtimine ning rakendused ja teenused kriitilise tähtsusega kosmose- ja maapealse taristu turvalisuse tagamiseks;
– turvaline satelliitside ELi valitsustele: ELi autonoomiat toetavad lahendused valitsusasutustele, sealhulgas vastavad kasutajaseadmed ning kosmose- ja maapealse taristuga seotud arhitektuurilised, tehnoloogilised ja süsteemilahendused;
– satelliitside täisteenus kodanikele ja ettevõtetele: kulutõhusa kõrgtehnoloogilise satelliitside lõimimine maapealsetesse võrkudesse, et ühendada varad ja inimesed alateenindatud piirkondades osana üldkättesaadavast 5G-võimekusega ühenduvusest, ▌asjade internetti, ning järgmise põlvkonna interneti taristu loomisele kaasaaitamine; maapealse segmendi ja kasutajaseadmete võimekuse suurendamine, standardimine ja koostalitlusvõime parandamine ning ettevalmistused kvantvõtit kasutava satelliitside kasutuselevõtuks, et kindlustada ELile juhtpositsioon tööstuses;
– tarneahela sõltumatus ja kestlikkus: satelliitide ja kanderakettide tehnilise valmiduse taseme tõstmine; sellega seotud maapealsed ja kosmosesegmendid ning tootmis- ja katsetamisrajatised koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga. ELi juhtrolli ja autonoomia tagamine tehnoloogiavaldkonnas, tarneahela kestlikkuse suurendamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel, mujal kui ELis välja töötatud kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiast sõltuvuse vähendamine ning teadmiste suurendamine selle kohta, kuidas pakkuda kosmosetehnoloogia abil lahendusi muudes tööstussektorites ja vastupidi;
– kosmosesüsteemid: orbiidil valideerimise ja demonstreerimise teenused, sealhulgas lennujagamisteenused väikesatelliitide jaoks; näidisprojektid kosmoses sellistes valdkondades nagu hübriidsed, arukad ja ümberkonfigureeritavad satelliidid, orbiidil toimuv hooldus, tootmine ja montaaž, energiavarustus mitmekesistest allikatest; uued tööstusprotsessid ja tootmisvahendid; maapealsed süsteemid; läbimurdeline innovatsioon ja tehnoloogiasiire sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, saastevaba kosmosekeskkond, kosmoseressursside kestlik ja rahumeelne kasutamine, tehisintellekt, robootika, digitaliseerimine, tasuvus ja miniaturiseerimine;
– pääs kosmosesse: innovaatilised tehnoloogiad, et suurendada Euroopa lennutustaristu tehnilist ühilduvust ja majanduslikku tasuvust seoses Euroopa Liidu satelliitide orbiidile lähetamisega: väikeste kuludega tootmisprotsessid, korduvkasutatavate kanderakettide tehnoloogiad ning kontseptsioonid kulude vähendamiseks; kanderakettide tulevasi maapealseid segmente käsitlevad kontseptsioonid ning olemasoleva maapealse taristu kohandamine (nt digitaliseerimine, täiustatud andmehaldus); innovatiivsed kosmosetransporditeenused/-kontseptsioonid, sealhulgas väikesatelliitidele ehitatud kandesüsteemid (nt mikrokanderaketid), koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga;
– kosmoseteadused: teaduslike ja uurimismissioonide käigus kogutud teaduslike andmete kasutamine ning innovatiivse aparatuuri väljatöötamine rahvusvahelises ja valdkondadevahelises keskkonnas; teaduslikesse eelmissioonidesse panustamine kosmoseprogrammi edendamiseks.
5. TEEMAVALDKOND „KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS“
5.1. Põhimõtted
Kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuste kokkupuutealal tegeldakse äärmiselt lõimitud ja tõhusal viisil ühe kõige olulisema meie keskkonna, majanduse ja eluviisi kestlikkust ja tulevikku mõjutava üleilmse probleemiga.
Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis üle minna kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja vastupidavale majandusele ja ühiskonnale. See tähendab põhjalikke muutusi tehnoloogia, protsesside, toodete ja teenuste valdkonnas ning ettevõtete ja tarbijate käitumises. Energiaturu ümberkujundamine toimub tehnoloogia, taristu, turu, poliitika- ja õigusraamistiku, sealhulgas uute valitsemisvormide koostoime kaudu. Jõupingutused temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni eeldavad kiirete edusammude tegemist energeetika-, transpordi-, hoone-, tööstus- ja põllumajandussektori CO2-heite vähendamisel. ▌On vaja uut impulssi järgmise põlvkonna läbimurrete kiiremaks arendamiseks ning uuenduslike kulutasuvate tehnoloogiate ja lahenduste tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks; selleks tuleks kasutada ka digi-, bio- ja kosmosetehnoloogiast ning peamistest progressi võimaldavatest tehnoloogiatest ja kõrgtehnoloogilistest materjalidest tulenevaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab CO2-heite vähendamist, ressursitõhusust, taas- ja korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamist, õhusaaste vähendamist, tooraine kättesaadavust ja ringmajandust programmi „Euroopa horisont“ raames.
Edusammud nendes sektorites – ent samuti kõikjal mujal ELi tööstuses, sealhulgas seoses energiataristu, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse, turismi, hoonete, tööstusprotsesside ja tootekasutuse, jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga(19) – nõuavad jätkuvaid jõupingutusi, et mõista paremini kliimamuutuse mehhanisme ja dünaamikat ning nendest tulenevat mõju kogu majandusele ja ühiskonnale; selleks tuleb kasutada ära koostoimet piirkondlike ja riiklike meetmete vahel, samuti muud liiki ELi meetmeid ja teha rahvusvahelist koostööd, sealhulgas innovatsioonimissiooni raames.
Viimastel kümnenditel on kliimateaduses tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige vaatluste, andmete assimileerimise ja kliima modelleerimise osas. Kliimasüsteemi keerukus ning vajadus toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, kestliku arengu eesmärke ja ELi poliitikat ajendab siiski tegema rohkem jõupingutusi järelejäänud teadmiselünkade täitmiseks ning edendama veelgi kliimateaduse ruumilist ja ajalist detailsust, tagades samal ajal piisava vastastikuse suhtlemise kodanike ja muude sidusrühmadega.
EL on loonud energialiidu strateegia näol põhjaliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab siduvaid eesmärke, õigusakte ning teadus- ja innovatsioonitegevust ning soovib näidata eeskuju taastuv- ja alternatiivenergial(20) põhinevate tõhusate energiatootmissüsteemide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul.
Transport, sealhulgas sõidukid, tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, mis on vajalik Euroopa lõimitud ühtse turu, territoriaalse sidususe ning avatud ja kaasava ühiskonna toimimiseks. Samal ajal võib transpordil olla märkimisväärne mõju inimeste tervisele, ummikute määrale, maakasutusele, veele, kliimale, õhukvaliteedile, müratasemele ja ohutusele, mis põhjustab arvukalt enneaegseid surmasid ja suurendab sotsiaal-majanduslikke kulusid. Nõudlus kaupade ja liikuvuse järele kasvab jätkuvalt. Seepärast tuleb kasvava nõudluse rahuldamiseks luua innovatsiooni abil puhtamad ja tõhusamad liikuvus- ja transpordisüsteemid, mis peavad olema ka ohutud, arukad, turvalised, vaiksed, töökindlad, kättesaadavad, kaasavad ja taskukohased ning pakkuma kõigile sujuvat lõimitud teenindust uksest ukseni.
Kumbki kõnealune sektor on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Transport on majanduses ja majanduse jaoks oluline sektor, kusjuures EL on maismaa-, raudtee- ja õhusõidukite ning laevade projekteerimises ja tootmises maailmas juhtpositsioonil. Transpordisektor on ELis keerukas, umbes 1,2 miljonist era- ja avaliku sektori ettevõttest koosnev võrgustik, kus töötab umbes 10,5 miljonit inimest. Nimetatud sektor on oluline ka ELi rahvusvahelise kaubanduse jaoks: 2016. aastal oli 17,2 % ELi teenuste koguekspordist seotud transpordiga.
Kuigi ELis töötab taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas üle 2 miljoni inimese, on EL puhta energiaga seotud uuendusliku tehnoloogia patentimises maailmas teisel kohal.
Energia- ja transpordisektoris lahendamist vajavad küsimused ei piirdu seepärast heitkoguste vähendamise vajadusega. On vaja tõhusaid lahendusi, et reageerida muutustele kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites, ▌üleilmastumisele, tihenevale rahvusvahelisele konkurentsile ning eakamale, linnastunumale ja üha mitmekesisemale rahvastikule. Samal ajal toovad kosmosepõhise ja digitehnoloogia üha suurem kandepind, automatiseeritud sõidukid, tehisintellekt, robootika, uued turuosalised, murrangulised ärimudelid ning vajadus süsteemi paremaks võimeks tulla toime mitmekülgsete ohtudega (sealhulgas küberohud) kaasa märkimisväärse muutuse ning tekitavad Euroopa transpordi- ja energeetikasektori konkurentsivõimele väljakutseid ja võimalusi.
▌
Linnade võime toimida hakkab sõltuma tehnoloogiast ning linnade elamiskõlblikkus rajaneb liikuvusel, energia- ja ressursitõhususel, ruumilisel planeerimisel ja ruumikasutuse konkurentsil. Arendused panevad samuti proovile olemasolevate sotsiaalmudelite ja ühiskonnaelus osalemise jätksuutlikkuse, kaasatuse ja ligipääsetavuse ning taskukohasuse aspektid.
Uute võimaluste leidmine taastuvenergial põhineva ja energiatõhusa tehnoloogia (sealhulgas vahekandjad, näiteks elektri jõul gaasi ja vesiniku tootmine) ning muude mittetehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks eesmärgiga vähendada CO2-heidet Euroopa majanduses eeldab ka innovatsiooninõudluse suurenemist. Seda on võimalik soodustada kodanike võimestamise, riigihangete keskkonnasäästlikumaks muutmise, samuti sotsiaal-majandusliku ja avalikus sektoris toimuva innovatsiooni kaudu ning selle tulemusena töötatakse välja lähenemisviisid, mis on laiapõhjalisemad kui üksnes tehnoloogiast lähtuv innovatsioon. Selliste meetmete võtmist, millega edendatakse regulatiivset, rahastamisalast ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kodanike kaasamist ja võimestamist, hõlbustavad ka sotsiaal-majanduslikud teadusuuringud, mis muu hulgas hõlmavad kasutajate vajadusi ja tegevusmustreid, prognoosimist, keskkonna-, regulatiivseid, majandus-, sotsiaalseid, kultuurilisi ja käitumisaspekte, äriprojekte ja ärimudeleid ning normide kehtestamisele eelnevaid, standardite kindlaksmääramiseks tehtavaid teadusuuringuid ja turuleviimise innovatsiooni. Riikide ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipüüdluste parem koordineerimine, vastastikune täiendavus ja koostoime ELi riikide, tööstusharude ja teadusasutuste teabevahetuse ja koostöö edendamise teel tugineb näiteks SET-kava ning transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava (STRIA) saavutustele. Tagatakse kõnealuse teemavaldkonna ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi vastastikune täiendavus.
Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu, Pariisi kokkuleppe kohustuste, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, biomajanduse strateegia, ringmajanduse tegevuskava, akusid käsitleva Euroopa algatuse, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.
5.2. Sekkumisvaldkonnad
5.2.1. Kliimateadus ja kliimalahendused
Pariisi kokkuleppe tõhus teadusele tuginev rakendamine nõuab, et pidevalt parandataks teadmisi kliima-maakera-süsteemi ning kättesaadavate leevendus- ja kohanemisvõimaluste kohta, mis võimaldab saada süsteemse ja täieliku ettekujutuse ELi majandusele ja ühiskonnale tekkivatest probleemidest ja kliimaküsimuses vastutustundlikest võimalustest. Sellest lähtuvalt töötatakse välja teaduspõhiseid lahendusi kulutõhusaks üleminekuks kliimaneutraalseks, kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja ressursitõhusaks ühiskonnaks, võttes arvesse käitumisalaseid, regulatiivseid, sotsiaal-majanduslikke ja valitsemisaspekte.
Põhisuunad:
– teadmusbaas kliima-maakera ja elusüsteemi praeguse toimimise, selle edaspidise arengu ning sellega seotud mõjude, riskide ja kliimaküsimuses vastutustundlike võimaluste kohta; kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise erinevate lahenduste tõhusus;
– kõiki majandussektoreid hõlmavad integreeritud kliimaneutraalsed stsenaariumid, leevendusmeetmed ja poliitikameetmed, mis on kooskõlas maakera-süsteemi analüüsidega, Pariisi kokkuleppega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;
– kliimamudelid, -prognoosid ja -meetodid, millega püütakse parandada prognoosimisvõimet ja kliimateenuseid ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele, sealhulgas õhukvaliteedi parandamisega kattuvad aspektid;
– haavatavate ökosüsteemide, linnapiirkondade, elutähtsate majandussektorite ja ELi taristu (kohalik/piirkondlik/riiklik) kohanemisstsenaariumid ja toetusmeetmed, sealhulgas paremad riskihindamisvahendid;veeringe ja kliimamuutustega kohanemine, näiteks üleujutused ja veenappus.
5.2.2. Energiavarustus
ELi eesmärk on olla maailmas juhtival kohal taskukohaste, turvaliste ja säästvate energiatehnoloogiate poolest, mis parandavad ELi konkurentsivõimet üleilmsetes väärtusahelates ja positsiooni kasvuturgudel. ELis valitsevad erinevad klimaatilised, geograafilised, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud tingimused ning vajadus tagada vastupanuvõime kliimamuutustele, energiajulgeolek ja juurdepääs toorainele tingivad energiaalaste lahenduste, sealhulgas mittetehniliste lahenduste ulatusliku portfelli. Mis puutub taastuvenergiatehnoloogiasse, peavad kulud veelgi vähenema ja jõudlus paranema, parandada tuleb energiasüsteemiga ühendamist ja välja töötada läbimurdelised tehnoloogialahendused, kasutades ära ka fotoonika saavutusi, samuti tuleks uurida hübriidlahendusi (nt soolatustamine). Fossiilkütuste osas on kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada nende kasutamisest tingitud CO2-heidet.
Põhisuunad:
– taastuvenergia ning energia säästmise tehnoloogia ja lahendused elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, säästvad sõidukikütused ja vahekandjad; see kõik eri tasanditel ja arenguetappides, kohandatud ELi ja kogu maailma geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tingimuste ja turgude järgi;
– läbimurdelised taastuvenergiatehnoloogiad nii olemasolevate kui ka uute rakenduste ning läbimurdeliste lahenduste jaoks, sealhulgas nende keskkonna-, majanduslik ja sotsiaalne mõju;
– tehnoloogiad ja lahendused, millega vähendatakse fossiilkütustel, samuti bioenergial ja jäätmete energiakasutusel põhinevast elektritootmisest, kütmisest, jahutamisest või biokütustest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet muu hulgas CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamise teel, ning sotsiaal-majandusliku ja ökoloogilise teostatavuse uuringud.
5.2.3. Energiasüsteemid ja -võrgud
Mitmekesisema elektritootmise oodatav kasv ja suundumus suurema elektrikütte, -jahutuse ja -transpordi poole tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele energiavõrkude haldamisel. Peale CO2-heite vähendamise on eesmärk tagada energia taskukohasus, -julgeolek, vastupanuvõime kliimamuutustele ja tarnete stabiilsus, mis saavutatakse investeerides uuenduslikesse võrgutaristutehnoloogiatesse, dispetšjuhitava ja eriti taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise paindlikkuse suurendamisse ning uuenduslikku süsteemihaldusesse, samuti hõlbustades tegevust, millega edendatakse regulatiivset ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kogukondade osalust ja võimestamist. Energia salvestamisel eri vormides on oluline osa võrgule teenuste pakkumisel ning võrgu ülekandevõime ja süsteemi paindlikkuse parandamisel ja tõhustamisel. Eri võrkude (nt elektrivõrgud, kütte- ja jahutusvõrgud, gaasivõrgud, sõidukite laadimis- ja tankimistaristud, vesinikuvõrgud, sealhulgas selle taristu, ja telekommunikatsioonivõrgud) ja osalejate (nt tööstusalad, võrguoperaatorid, andmekeskused, isetootjad,tarbijad, taastuvenergiakogukonnad) ning tarbimiskaja vahelise koostoime ärakasutamine ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamine ja lõimimine on asjaomaste taristute aruka lõimitud toimimise võimaldamise seisukohast otsustava tähtsusega.
Põhisuunad:
– võrgutehnoloogiad ja -vahendid, millega ühendada taastuvenergia allikad, salvestamise lahendused ja uued tarbijad, nt elektromobiilsusega seotud tarbijad ja soojuspumbad, ning tööstusprotsesside elektrifitseerimine;
– valdkonnaülesed lähenemisviisid, mida kohaldatakse piirkonnast sõltuvate kliimamuutustega seotud ja energiajulgeolekule avalduva mõju suhtes, sealhulgas olemasolevate tehnoloogiate kohandamine, ning üleminek uute energiavarustuse paradigmade kasutamisele;
– üleeuroopalised lähenemisviisid energiavõrgu usaldusväärsele energiavarustusele, elektrienergia ülekandele ja energia jaotamisele;
– uutel teenustel ja kogukondlikel algatustel põhinevad lõimitud lähenemisviisid kohalikul tasandil, sealhulgas saartel või äärepoolseimates piirkondades, taastuvenergia tootmise ja tarbimise kokkusobitamiseks;
– tootmise ja võrkude paindlikkus, koostalitlusvõime ja koostoime eri energiaallikate, võrkude, taristute ja osalejate vahel, samuti eritehnoloogiate kasutamine;
— tehnoloogiad, teenused ja lahendused, mis võimaldavad tarbijal olla aktiivne turuosaline.
5.2.4. Hooned ja tööstusrajatised ümberkujundatavas energiasüsteemis
Hoonete ja tööstusrajatiste aktiivne roll nende ja energiasüsteemi koostoimes suureneb. Seepärast on nad üleminekul CO2-neutraalsele ühiskonnale, mis põhineb taastuvate energiaallikate kasutamisel ja suuremal energiatõhususel, otsustava tähtsusega.
Hooned on oluline tegur, mis mõjutab kodanike elukvaliteeti. Erinevate tehnoloogiate, seadmete ja süsteemide lõimimine ning mitmesuguste energiakasutusviiside, hoonete ja nende elanike ning kasutajate omavaheline sidumine on kliimamuutuste leevendamise, energiatootmise, energiasäästu,energiasalvestamise, süsteemi paindlikkuse ja tõhususe seisukohalt äärmiselt võimalusterohke.
Tööstus, eriti energiamahukad tööstusharud, võiksid energiatõhusust veelgi parandada, vähendada oma energiatarbimist ja soodustada taastuvate energiaallikate integreerimist. Tööstusrajatiste roll energiasüsteemis on muutumas vajaduse tõttu vähendada heitkoguseid otseste või kaudsete elektriliste lahenduste, samuti tootmisprotsesside materjalide allika (nt vesinik) alusel. Tööstus- ja tootmiskompleksid, kus kõrvuti toimuvad paljud erinevad protsessid, võivad optimeerida energiavoogude ja muude ressursside (toormaterjali) vahetamist üksteise vahel.
Põhisuunad:
– sektorite ühendamise parandamine: protsessid, süsteemid ja ärimudelid, mis toetavad tööstusrajatiste või tööstusklastrite ning energia- ja transpordisüsteemi vaheliste elektri- ja soojusvoogude paindlikkust ja tõhusust;
– vahendid ja taristu elektrijaamade protsessijuhtimiseks, et optimeerida energiavoogusid ja materjale vastastiktoimes energiasüsteemiga;
– asjakohased protsessid, projekteerimine ja materjalid, sealhulgas vähesaastavad ja heitevabad tööstusprotsessid;
– tööstusettevõtete ja energiasüsteemi elektri-, lähteainete ja soojusvoogude paindlikkus ja tõhusus;
– täiustatud või uued protsessid, projekteerimine ja materjalid, mille abil tõhusalt energiat (sealhulgas sooja ja külma) kasutada, toota või salvestada sektorites, mida teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ ei hõlma;
– strateegiad ja vähesaastavad tehnoloogiad rohkem söest sõltuvate ja süsihappegaasi tekitavate üleminekupiirkondade elavdamiseks;
– arukad hooned ja suured transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui laiemate energiavõrkude ja uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;
– hoonete olelusringi projekteerimine, nende ehitamine, toimimine, sealhulgas kütmine ja jahutamine, ning lammutamine, võttes arvesse ringlust, energia- ja keskkonnatõhusust ning siseruumide keskkonnakvaliteeti seoses energia- ja ressursitõhususe, elanike heaolu ja nende tervisele avalduva mõju, kliimatingimustele vastupanuvõime, CO2-jalajälje ja ringlussevõtuga; uudsete kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamine ja optimeerimine hoonete energia- ja keskkonnatõhususe suurendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks nende olelusringi jooksul;
– uued ärimudelid, lähenemised ja teenused renoveerimise finantseerimiseks, ehitusalaste oskuste parandamiseks, hoonete elanike ja muude turuosaliste kaasamiseks, energiaostuvõimetuse käsitlemiseks ning normide kehtestamisele eelnev tegevus;
– selliste hoone seire- ja kontrollitehnoloogiate energiatõhusus, mille abil optimeerida hoonete energiatarbimist ja -tootmist ning nende koostoimet kogu energiasüsteemiga;
– vahendid ja arukad seadmed hoonete energiatõhususe suurendamiseks;
– olemasolevate hoonete renoveerimine liginullenergiahooneteks ja innovaatilised tehnoloogiad, sealhulgas sotsiaalsed aspektid, näiteks kodanike võimestamine ning tarbijate teadlikkus ja kaasamine.
5.2.5. Kogukonnad ja linnad
2050. aastaks elab hinnanguliselt üle 80 % ELi rahvastikust linnapiirkondades, kus tarbitakse lõviosa saadavatest ressurssidest, sealhulgas energiast. Need piirkonnad on eriti haavatavad ilmastikumuutuste kahjulike mõjude suhtes, mida juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem halvendavad kliimamuutused ja loodusõnnetused. Peamine ülesanne on suurendada süstemaatilise ja tervikliku lähenemisviisi abil märkimisväärselt Euroopa kogukondade ja linnade üldist energia- ja ressursitõhusust ning kliimamuutustele vastupanuvõimet, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, rändele, samuti veele, pinnasele ja õhukvaliteedile, jäätmetele ja mürale, võttes arvesse Euroopa kultuuripärandit, säästva turismi juhtimist, sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduse aspekte, sealhulgas eluviise. Tuleb uurida koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnapoliitika ja sellekohaste meetmetega ning seda koostoimet kasutada.
Põhisuunad:
– CO2-neutraalsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine kogu ELi linnade/piirkondade energia-/liikuvussüsteemides, plussenergiapiirkonnad ning heitevaba liikuvus ja logistika aastaks 2050, mis suurendab ELi integreeritud lahenduste konkurentsivõimet maailmas;
– süsteemne linnaplaneerimine, taristusüsteemid ja -teenused, sealhulgas nendevahelised ühendused ja koostalitlusvõime, standardimine, looduspõhised lahendused ning digitehnoloogia- ja kosmosepõhiste teenuste ja andmete kasutamine, võttes arvesse prognoositud kliimamuutuste mõju ning vastupanuvõimet kliimamuutustele, samuti mõju õhu- ja veekvaliteedile;
– kodanike elukvaliteet, ohutu, paindlik, kättesaadav ja taskukohane energia ning mitmeliigiline liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon ja kodanike kaasamine, linnade ringmajanduse rakendamine ja taastumisvõime, linnade metabolism ja väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;
– linnu käsitlevate teadusuuringute üleilmne tegevuskava; leevendamise, kohandamise ja vastupanuvõime strateegiate väljatöötamine, ruumiline planeerimine ja muud asjakohased planeerimisprotsessid.
Üleminek puhtamatele tehnoloogiatele, ühendatusele ja automatiseerimisele sõltub õhusõidukite, sõidukite ja laevade õigeaegsest projekteerimisest ja tootmisest, mille käigus arendatakse uusi läbimurdelisi tehnoloogiaid ja kontseptsioone, lõimitakse eri tehnoloogiaid ja kiirendatakse nende kasutussevõtmist ja turustatavust. Kõige olulisemateks eesmärkideks jäävad endiselt mugavuse, tõhususe ja taskukohasuse suurendamine, minimeerides samas olelusringi mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja energiakasutusele. Võttes arvesse liikuvuse suurenenud nõudlust ja kiiresti muutuvaid tehnoloogia kontrollirežiime, on kõigi transpordiliikide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik tõhusalt toimiv uuenduslik transporditaristu. Kvaliteetsete liikuvusteenuste pakkumise ning energia keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju vähendamise seisukohast väärib erilist tähelepanu lõimitud lähenemine taristu ja sõidukite/laevade/õhusõidukite arendamisele.
Põhisuunad:
– füüsilise ja digitaalse ühendamine sõidukite/laevade/õhusõidukite projekteerimisel, arendamisel ja tutvustamisel, tootmisel, käitamisel, standardimisel, sertifitseerimisel ning asjakohane reguleerimine ja lõimimine (sealhulgas digiprojekteerimise ja digitootmise lõimimine);
– sõidukite/laevade/õhusõidukite, k.a nende varuosade kontseptsioonid ja projektid ning tarkvara- ja tehnoloogiauuendused, tarkvaralahendused; parendatud materjalide ja konstruktsioonide kasutamine, materjalide ringlussevõtt/korduskasutamine; tõhusus, energia salvestus- ja tagastustehnoloogia, ohutussüsteemid ja turvaelemendid, milles on arvesse võetud kasutajate vajadusi ning millel on väiksem mõju kliimale, keskkonnale ja tervisele, sealhulgas müra ja õhukvaliteedi seisukohast;
– kõigi transpordiliikide pardatehnoloogiad ja alamsüsteemid, sealhulgas automaatfunktsioonid, uurides ja võttes arvesse taristu asjaomaste liideste vajadusi; eri transpordiliikide tehnoloogiline koostoime; mitmeliigilise transpordi süsteemid; ohutus- ja õnnetuste vältimise süsteemid ning küberturvalisuse suurendamine; infotehnoloogia ja tehisintellekti edusammude võimendamine; kasutajaliidese arendamine;
– uued materjalid, tehnoloogiad ja meetodid taristute ehitamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks, et tagada võrgu usaldusväärne kättesaadavus, ühendveo ühendused ja mitmeliigilise transpordi koostalitlusvõime, tööohutus ja täielik olelusringipõhine lähenemisviis;
– järgmiste küsimuste käsitlemine: füüsilise ja digitaalse taristu projekteerimise ja arendamise ühendamine, taristu hooldus, taastamine ja ajakohastamine ning transpordi lõimimine, koostalitlusvõime ja ühendveod, vastupanuvõime äärmuslikele ilmastikunähtustele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine.
5.2.7. Keskkonnahoidlik, ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus
Selleks et EL saavutaks õhukvaliteedi, kliima- ja energiaeesmärgid, sealhulgas viiks netoheite 2050. aastaks nullini ja vähendaks müra, tuleb põhjalikult läbi vaadata kogu liikuvussüsteem, sealhulgas kasutajate vajadused ja käitumistavad, sõidukid, kütused, taristud ning uued liikuvuse lahendused. Samuti on vaja kasutada vähese heitega alternatiivenergiat ja lasta turule heitevabad sõidukid/laevad/õhusõidukid. Peale kasvuhoonegaaside heite ▌mõju on Euroopas transpordil märkimisväärne osa õhu halva kvaliteedi põhjustamises ja müra tekitamises, millel on kodanike tervisele ja ökosüsteemidele halvad tagajärjed. Tuginedes edusammudele elektriliste lahenduste kasutussevõtmises ning akude ja kütuseelementide kasutamises autode, busside ja kergsõidukite puhul vastavalt asjakohastele standarditele, on oluline kiirendada teadusuuringuid ja uudsete vähese CO2-heitega lahenduste leidmist muude maismaasõidukite jaoks (pikamaabussid, rasked kaubaautod ja veoautod) ja teistes transpordisektorites, näiteks lennunduses, raudteesektoris, mere- ja siseveelaevanduses ▌. Transpordiohutuse uuringute eesmärk on vähendada õnnetuste määra, hukkunute ja vigastatute arvu iga transpordiliigi puhul ning kogu transpordisüsteemis, edendades teadmisi ja teadlikkust ning arendades tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid ja lahendusi, milles on ühitatud ohutus, tõhusus, kasutajasõbralikkus ja kliimamuutused.
Põhisuunad:
– elektriliste lahenduste kasutussevõtt kõigi transpordiliikide puhul▌, sealhulgas sõidukite/laevade/õhusõidukite jõuseadmete ja abisüsteemide uued aku-, kütuseelemendi ja hübridiseerimise tehnoloogiad, kiire laadimine/tankimine, energiakogumine ning kasutajasõbralikud ja kergesti juurdepääsetavad ühendused laadimis-/tankimistaristuga, millega tagatakse koostalitlusvõime ja teenuste sujuv pakkumine; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine, võttes arvesse kõiki kasutamistingimusi nende olelusringi erinevatel etappidel; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine;
– uute ja alternatiivsete säästvate kütuste, sealhulgas teise põlvkonna biokütuste ning uute, turvaliste ja arukate sõidukite/laevade/õhusõidukite kasutamine olemasolevates ja tulevastes liikuvusmustrites ning selliste taristuste toetamine, millel on väiksem mõju keskkonnale ja rahvatervisele; nišikomponendid ja -süsteemid keskkonnasäästlike lahenduste jaoks (nt täiustatud andmekogumissüsteemid), koostalitlusvõimet ja teenuste sujuvat pakkumist soodustavad tehnoloogiad ja kasutajapõhised lahendused;
– ohutu, kättesaadav, kaasav ja taskukohane liikuvus, vähendades liikuvuse kahjulikku mõju ja suurendades selle soodsat mõju sotsiaalsele sidususele, keskkonnale ja inimeste tervisele, sealhulgas üleminek vähem saastavatele transpordiliikidele ja jagamisvormid; kodanike elukvaliteet, linnade sotsiaalne innovatsioon; huvi vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada;
– kliimamuutustele vastupanuvõimelised liikuvussüsteemid, sealhulgas taristud ja logistika, et tagada isikute ja kaupade jaoks paremad transpordiühendused nii lühikese kui ka pika vahemaa puhul;
– uute liikuvusmustrite süsteemne analüüs ning nende mõju transpordile ja kodanikele.
5.2.8. Arukas liikuvus
Arukas liikuvus aitab eelkõige digitehnoloogiat, kaasaegseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS/Galileo) ja tehisintellekti kasutades tagada uksest ukseni liikuvuse tõhusust, ohutust ja vastupidavust. Uued tehnoloogiad aitavad optimeerida transporditaristu ja -võrkude kasutamist ja tõhusust, parandades mitmeliigilist transporti ja ühenduvust ning luues tõhusama kaubaveo ja logistika tarneahela, mis suurendab ELi konkurentsivõimet. Uued tehnoloogiad aitavad samuti suurendada usaldusväärsust, optimeerida liikluskorraldust ja võimaldada kasutada uuenduslikke transpordilahendusi ja -teenuseid, vähendades nõnda ummikuid ja ebasoodsat keskkonnamõju ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele paremat liikuvus- ja logistikateenust, parandades juurdepääsetavust ja sotsiaalset sidusust. Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus koos seda võimaldava taristuga parandab kõigi transpordiliikide tõhusust ja ohutust.
Põhisuunad:
– digitaalne võrguhaldus ja liikluskorraldus: kaasaegsed otsusetegemise tugisüsteemid; uue põlvkonna liikluskorraldus (sealhulgas mitmeliigiline võrk ja liikluskorraldus); reisijate ja kaupade sujuva, mitmeliigilise ja ühendatud liikuvuse toetamine; suurandmete kasutamine ja piirangud; uudsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (EGNOS/Galileo) kasutamine;
– ühtne Euroopa taevas: pardal ja maa peal kasutatavad lahendused automatiseerimise, ühenduvuse, ohutuse, koostalitlusvõime, võimsuse, heite vähendamise ja teenuse samaaegselt kõrgema taseme saavutamiseks;
– suure läbilaskevõimega, vaikset, koostalitlusvõimelist ja automatiseeritud raudteesüsteemi võimaldavad raudteetehnoloogiad ja -toimingud;
– arukad laevanduslahendused ohutumateks ja tõhusamateks veetransporditoiminguteks;
– suured transpordisõlmed (nt raudteejaamad, sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;
– ohutute ja automatiseeritud transpordisüsteemide veetransporditehnoloogiad ja -toimingud, milles kasutatakse ära veetranspordi pakutavaid võimalusi;
– ühendatud, koostoimivad, koostalitlevad ja automatiseeritud liikuvussüsteemid ja -teenused, sealhulgas tehnoloogialahendused ja mittetehnoloogilised küsimused, nagu muutused kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites.
5.2.9. Energia salvestamine
Massilise, aruka, kontsentreeritud ja detsentraliseeritud salvestamise lahendused (sealhulgas keemilised, elektrokeemilised, elektrilised, mehaanilised ja soojuslikud ning uued murrangulised tehnoloogiad) energiasüsteemi jaoks suurendavad süsteemi tõhusust, paindlikkust, tehnoloogia sõltumatust ja kättesaadavust, samuti varustuskindlust. Vähese heitega, dekarboniseeritud transport eeldab selliste elektrisõidukite ja/või muid alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu suurendamist, millel on paremini toimivad ja odavamad, kergemad, hõlpsalt ringlussevõetavad ja korduvkasutatavad akud, mille keskkonnamõju on väike, samuti on vaja pakkuda kohapeal alternatiivseid/taastuvkütuseid, näiteks vesinikku, sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhinevat vesinikku, ning leida uuenduslikud lahendused kohapeal salvestamiseks. Kestliku ja kulutõhusa suuremahulise energiasalvestuse lahendused on olulised energiasüsteemi optimeerimiseks ja tasakaalustamiseks kõikides tootmissektorites, taristutest lõppkasutajarakendusteni. Tähelepanu tuleks pöörata energiasalvestusohtudele ja muudele soovimatutele kõrvalmõjudele.
Põhisuunad:
– tehnoloogiad, sealhulgas taastuvad vedel- ja gaaskütused ning nendega seotud väärtusahelad, samuti murrangulised tehnoloogiad, nii energia salvestamise igapäevase kui ka hooajalise vajaduse rahuldamiseks, sealhulgas nende mõju keskkonnale ja kliimale;
– arukad, säästvad ja kauakestvad akud ja ELi väärtusahel, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste materjalilahenduste kasutamine, projekteerimine, energiatõhusad tehnoloogiad akuelementide suuremahuliseks tootmiseks, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetodid, samuti tõhus toimimine madalatel temperatuuridel ning standardimisvajadused;
– vesinik, eriti vähese CO2-heitega ja taastuvenergiaallikatel põhinev vesinik, sealhulgas kütuseelemendid, ning ELi väärtusahel projekteerimisest kuni lõppkasutuseni mitmesugusel otstarbel.
6. TEEMAVALDKOND „TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND“
6.1. Põhimõtted
Inimtegevus avaldab suurenevat mõju pinnasele, meredele ja ookeanidele, veele, õhule, elurikkusele ja teistele loodusvaradele. Planeedi kasvava elanikkonna toiduga varustamine sõltub otseselt loodussüsteemide ja loodusvarade seisundist. Lisaks sellele, et toimiv ja rikkalik ökosüsteem on iseenesest väärtus, on see ka kõikide ressursside kasutamise alus. Koos kliimamuutustega avaldab inimkonna kasvav nõudlus loodusvarade järele keskkonnale survet, mis ületab kaugelt kestliku taseme, mõjutades ökosüsteeme ja nende suutlikkust inimestele kasu tuua. Ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja(21) sinise majanduse(22) kontseptsioonid annavad võimaluse keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke tasakaalustada ning suunata inimtegevust kestlikkuse teele.
Selleks et saavutada kestliku arengu eesmärgid, tagada ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja tarbimine, edendada kestlikke tavasid põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses, tagada kõigile puhta vee, pinnase ja õhu kättesaadavus, puhastada meresid, ▌ ookeane ja maismaavett ning säilitada ja taastada planeedi elutähtsaid loodussüsteeme ja keskkonda, on vaja ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaal. Kuid puudub veel arusaam, millised on teed üleminekuks kestlikkusele ja võimalused püsivate takistuste ületamiseks. Üleminek kestlikule tarbimisele ja tootmisele ning planeedi tervise taastamine nõuavad investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogiatesse, uudsetesse kvaliteetsetesse toodetesse ja teenustesse, uutesse ärimudelitesse ning sotsiaalsesse, territoriaalsesse ja keskkonnaalasesse innovatsiooni. See loob uusi võimalusi muuta Euroopa biomajandus kestlikumaks, vastupanuvõimelisemaks, uuenduslikumaks ja vastutustundlikumaks, edendades ressursitõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, luues uusi ja rohelisi töökohti ning suurendades majanduskasvu ja sotsiaalset kaasatust.
Euroopa jaoks on äärmiselt oluline kasutada oma loodusvarasid tõhusamalt ning kestlikult.
Tegevused loovad teadmusbaasi ja leiavad lahendused, mis võimaldavad: kaitsta, kestlikult majandada ja kasutada nii meres(23) kui ka maismaal leiduvaid loodusvarasid ning edendada maismaa- ja veeökosüsteemide osa CO2 sidumisel; kaitsta elurikkust, kindlustada ökosüsteemi teenuseid ning tagada toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus, tagades ohutu, tervisliku ja täisväärtusliku toidu; kiirendada üleminekut fossiilsel toorainel põhinevalt lineaarmajanduselt ressursitõhusale, vastupanuvõimelisele, vähese heite ja CO2-heitega ringmajandusele ning toetada kestliku biomajanduse ja sinise majanduse arengut; arendada maa-, mägi-, ranniku- ja linnapiirkonnad vastupanuvõimeliseks ja elujõuliseks.
Need tegevused aitavad säilitada ja soodustada elurikkust ning tagada, et pikaajaliselt pakutaks selliseid ökosüsteemiteenuseid nagu kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine ning CO2 sidumine (nii maismaal kui ka meres). Need aitavad vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid ning jäätmeid ja reostust, mis tulenevad esmatootmisest (nii maismaal kui ka vees) ning ohtlike ainete kasutamisest, samuti töötlemisest, tarbimisest ja muust inimtegevusest. Need hoogustavad investeerimist, toetades muutust ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja sinise majanduse suunas, kaitstes ühtlasi keskkonna seisundit ja terviklikkust.
Samuti soodustavad need tegevused teadusuuringute ja innovatsiooni puhul osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendavad teadmus- ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kodanikke kaasav ja nende usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on olulise tähtsusega, et edendada uutmoodi majandamist, tootmist ja tarbimismustreid ning oskusi.
Kuna need probleemid on loomult keerukad, omavahel seotud ja globaalsed, rakendatakse tegevuste puhul süsteemset lähenemist, tehes koostööd liikmesriikidega ja rahvusvaheliste partneritega, muude rahastamisallikatega ning muude poliitikaalgatustega. See hõlmab selliste keskkonnaalaste suurandmete allikate kasutajakeskset kasutamist nagu Copernicus, EGNOS/Galileo, INSPIRE, EOSC, GEOSS, CEOS, EMODnet.
Selles teemavaldkonnas toimuva teadus- ja innovatsioonitegevusega aidatakse eelkõige kaasa järgmiste poliitikavaldkondade, kavade ja õigusnormide eesmärkide saavutamisele: keskkonnaalane tegevusprogramm, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, toidualased õigusnormid, merenduspoliitika, ringmajanduse tegevuskava, ELi biomajanduse strateegia, elurikkuse strateegia, kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 ja ELi pikaajaline visioon, kuidas jõuda 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni(24), ELi Arktika-poliitika ning ELi õigusnormid õhusaaste vähendamiseks. Lisaks välisnõuannetele üldistest allikatest taotletakse alaliselt põllumajandusuuringute komiteelt (SCAR) erikonsultatsioone.
Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 2 – „Nälja kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Hea tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“; kestliku arengu eesmärk nr 15 – „Elu maismaal“.
6.2. Sekkumisvaldkonnad
6.2.1. Keskkonnaseire
Suutlikkus keskkonda jälgida(25), sh teha kosmosepõhist jälgimist ja kohapealset jälgimist (õhk, meri, maismaa) ja elanikepoolset jälgimist on aluseks teadusuuringutele ja innovatsioonile toidu ja loodusvarade kestlikuks kasutamiseks ja seireks, bioseireks ja keskkonnaseireks. Laiaulatuslikum ja pikaajalisem seire ning lühemad proovivõtuintervallid väiksemate kuludega, samuti juurdepääs suurandmetele ja mitmest allikast pärit andmete ühendamine võimaldavad Maa süsteemi uutmoodi jälgida, mõista ja prognoosida. Andmete kvaliteedi parandamise, neile ligipääsu ja nende kasutamise hõlbustamise meetodite ja tehnoloogiate arendamiseks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni.
Põhisuunad:
– kasutajapõhised ja süsteemsed lähenemisviisid (sh avaandmed) keskkonnaandmetele ja teabele, mis on vajalik keerukate modelleerimis- ning prognoosimissüsteemide jaoks, olemasolevate ja uute andmete väärindamisest ja kasutamisest tulenevad ärivõimalused;
– keskkonna jälgimise jaoks toote- ja teenuseportfelli edasiarendamine;
– elurikkuse olukord, ökosüsteemide kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, toiduga kindlustatus, põllumajandus ja metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutus, linnade ja linnalähedaste piirkondade areng, loodusvarade majandamine, mere- ja ookeaniressursside majandamine ja kaitse, meresõidu turvalisus, pikaajalised keskkonnaalased suundumused, muutused aastaajalises varieeruvuses, välisõhu ja atmosfääri muutused ning muud asjakohased valdkonnad;
– kasutajale suunatud rakendused EuroGEOSS algatuse kaudu, sh nende täiustamine, et aidata kaasa Euroopa loodusvarade kaitsele ja majandamisele (kaasa arvatud toormeuuringud) ning edendada ökosüsteemiteenuseid ja nendega seotud väärtusahelat;
– GEO (Maa Jälgimise Grupi) Maa jälgimise süsteemide süsteemi algatuse rakendamine.
6.2.2. Elurikkus ja loodusvarad
Ühiskonna probleemide lahendamiseks, kestlikkuse edendamiseks ja ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga ette nähtud ELi eesmärgi – „Hea elu maakera võimaluste piires“ – saavutamiseks 2050. aastaks on vaja elurikkuse ja ökosüsteemide, nende pakutavate rohkearvuliste teenuste (kliimamuutuste vastu võitlemise ja nende mõju leevendamise kontekstis) ja planeedi taluvuspiiride paremat mõistmist, säilitamist ja haldamist ning lahendusi, milles rakendatakse looduse jõudu ja keerukust. Väärtusahelate kogu ulatuses tuleb asjakohaselt arvesse võtta varasemate etappide võimalikku mõju. Selle valdkonna eesmärkide saavutamiseks on suure tähtsusega rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes ja algatustes, näiteks valitsustevahelisel bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid käsitleval teaduslik-poliitilisel foorumil (IPBES). Vaja on paremaid teadmisi majandus-, sotsiaal- ja loodussüsteemide ülemineku juhtimisest kestlikkuse suunas kohalikust tasandist globaalseni.
Põhisuunad:
– elurikkuse seisund ja väärtus, maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemid, looduskapital ja ökosüsteemiteenused, sh agroökosüsteemid ja mikrobioom;
– terviklik ja süsteemne lähenemisviis sotsiaal-majandusliku raamistiku piires elurikkuse, ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste omavahelistele seostele ning nende põhjuslikele seostele muutuste põhjustajatega eri tasanditel ja eri majandustegevustega seoses, sh kestlikkusele ülemineku protsesside sotsiaal-majanduslikud aspektid ja juhtimine;
– elurikkuse, ökosüsteemi teenuste ja hea elukvaliteedi suundumuste ja lõimitud stsenaariumide modelleerimine eri mastaapides ja perspektiividega; biotoopide ja ökosüsteemide võimalik panus CO2 sidumisel mitmesugustes kliimamuutuste stsenaariumides; võimalikud huvide konfliktid loodusvarade ja teenuste kasutamisel;
– ühendite ja uute saasteainete ökotoksilisus, vastastiktoimed, sh kombineeritud mõju, ja käitumine keskkonnas; kliimamuutuste tõttu muutunud biokeemilised rajad, degradeerunud alade taastamine;
– elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste integreerimine valitsuste ja ettevõtete otsuste tegemise raamistikesse ja arvestussüsteemidesse, samuti nende ökoloogilise, majandusliku ja ühiskonnale tuleneva kasu kvantifitseerimine;
– kohandatavad ja multifunktsionaalsed looduspõhised lahendused linnades ja linnalähedastes piirkondades, maa- ja ranniku- ja mägipiirkondades esinevatele probleemidele, mis on seotud kliimamuutuste, loodusõnnetuste, elurikkuse vähenemise, ökosüsteemide seisundi halvenemise, reostuse, sotsiaalse sidususe ning kodanike tervise ja heaoluga;
– lähenemisviisid, mis mitme osalejaga eluslaborites kaasavad asutusi, sidusrühmi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda koos kavandama ja looma süsteemseid lahendusi ▌looduskapitali säilitamiseks, taastamiseks ja kestlikuks kasutamiseks, ning kestlikkusele ülemineku juhtimine ja majandustegevuse kestliku juhtimise võimalused kogu suletud väärtusahelas erinevates keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsetes tingimustes.
6.2.3. Põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad
Vastupanuvõimeline ja kestlik põllumajandus ja metsandus toovad ▌majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu ning on jätkuva toiduga kindlustatuse eeltingimus. Need annavad ▌ sisendi dünaamilistesse väärtusahelatesse, majandavad maad ja loodusvarasid ning pakuvad hulka eluliselt tähtsaid avalikke hüvesid, nagu CO2 sidumine, elurikkuse säilitamine, tolmeldamine ja rahvatervis. Agro- ja metsa(öko)süsteemide arvukate funktsioonide edendamiseks on vaja lõimitud ja asukohapõhiseid lähenemisviise, milles võetakse arvesse esmatootmise muutuvat konteksti eeskätt seoses kliimamuutuste ja keskkonna, ressursside kättesaadavuse, demograafiliste ja tarbimismustritega. Tarbijate usalduse suurendamiseks tagatakse põllumajandustoodete kvaliteet ja ohutus. Ühtlasi tagatakse taimetervis ja loomatervis ning loomade heaolu. Samuti on vaja pöörata tähelepanu põllumajandus- ja metsandustegevuse ruumilisele, sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele mõõtmele ning kasutada ära maa- ja rannikupiirkondade potentsiaali.
Põhisuunad:
– meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestliku, vastupanuvõimelise ja produktiivsepõllumajanduse ja metsanduse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise jaoks;
– loodusvarade (nt pinnas, vesi, toitained ja elurikkus, sh geneetilised ressursid) säästlik majandamine ja tõhus kasutamine põllumajanduses ja metsanduses; taastumatute loodusvarade alternatiivid ja ringmajanduse põhimõtete järgimine, sh jäätmete ja kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu;
– primaarsektori tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale; põllumajanduse ja metsanduse potentsiaal CO2 sidumisel ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, sh negatiivsetel heitkogustel põhinevad lähenemisviisid; esmatootmise parem kohandamine kliimamuutustega;
– lõimitud lähenemisviisid taimekahjurite ja -haigustega võitlemiseks; loomataudide ja zoonootiliste haiguste tõrje ja loomade heaolu; ennetusstrateegiad, kontroll ja diagnoosimine ning vaidlusaluste pestitsiidide, antibiootikumide ja muude ainete kasutamise alternatiivid, samuti resistentsuse probleemiga tegelemiseks;
– antimikroobikumiresistentsus ning bioloogilised ja agrokeemilised ohud, sh pestitsiidid, samuti keemilistest saasteainetest tulenevad ohud, käsitledes taime-, looma-, ökosüsteemide ja rahvatervise vahelisi seoseid nii ühtse tervise kui ka ülemaailmse tervise põhimõtetest lähtuvalt;
– ökosüsteemiteenuste kasutamine ja pakkumine põllumajandus- ja metsandussüsteemides, rakendades ökoloogilisi lähenemisviise ning katsetades looduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini, et soodustada keskkonnahoidlikku põllumajandust; mahepõllumajanduse toetamine;
– põllumajandus- ja metsandussüsteemid põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini; ökosüsteemiteenuste kasutamine ja rakendamine esmatootmises, nt agroökoloogia kaudu või edendades metsade rolli üleujutuste ja mullaerosiooni ennetamisel;
– põllumajandustootmise uuendused põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kokkupuutepunktides ning linna- ja linnalähedastes piirkondades;
– uued meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestlikuks metsa majandamiseks ning metsa biomassi kestlikuks kasutamiseks;
– ELis toiduks, söödaks ja keskkonnateenuste jaoks vajaliku taimse valgu tootmise toetamine;
– kestlik maakasutus, maaelu areng ja territoriaalsed seosed; maapiirkondade sotsiaalse, kultuuri-, majandusliku ja keskkonnakapitali kasutamine uutes teenustes, ärimudelites, väärtusahelates ja avalikes hüvedes;
– digiuuendused põllumajanduses, metsanduses ning väärtusahelates ja maapiirkondades andmekasutuse kaudu ning arendades välja taristud, tehnoloogiad (nagu tehisintellekt, robootika, täppispõllumajandus ja kaugseire) ja majandamismudelid;
– põllumajandus- ja metsandusalased teadmised ja innovatsioonisüsteemid ning nende ühendamine eri tasanditel; nõustamine, oskuste arendamine, osaluspõhised lähenemisviisid ja teabe jagamine;
– kestliku põllumajanduse rahvusvaheliste partnerluste edendamine toiduga kindlustatuse ja toidualase kindlustatuse tagamiseks.
6.2.4. Mered, ookeanid ja maismaaveed
Merede, eriti poolkinniste Euroopa merede, ookeanide, maismaavete ja laiemate rannikupiirkondade looduskapital ja ökosüsteemiteenused toovad märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku ja heaoluga seotud kasu. Seda potentsiaali ohustab tugev surve, mida avaldavad inimtekkelised ja looduslikud stressitegurid, näiteks reostus, kalavarude ülepüük, kliimamuutused, merevee taseme tõus, muu veekasutus ja äärmuslikud ilmastikutingimused. Selleks et vältida merede ja ookeanide jõudmist pöördumatu olukorrani ning taastada maismaavete hea seisukord, on vaja süvendada teadmisi ja mõistmist, et kaitsta, taastada ja kestlikult majandada ▌ mere-, maismaa- ja rannaalade ökosüsteeme ning vältida reostust parema ja vastutustundliku majandamise raamistikus. See hõlmab ka teadusuuringuid, et kestlikult ära kasutada merede, ookeanide ja maismaavete hiiglaslik ja läbi uurimata majanduslik potentsiaal eesmärgiga toota rohkem ohutut toitu, bioressursipõhiseid koostisaineid ja toorainet ilma neile suurenevat survet avaldamata, samuti kõigi vesiviljelusvormide potentsiaal, et leevendada survet maismaale, mageveele ja ookeaniressurssidele. Vaja on partnerlusel põhinevaid lähenemisviise, sh merepiirkonna ja makropiirkondlikke strateegiaid, mis ulatuvad EList kaugemale (nt Atlandi ookeani, Vahemerd, Läänemerd, Põhjamerd, Musta merd, ▌Kariibi merd ja India ookeani käsitlevad strateegiad); samuti on vaja osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud kohustuste täitmisel, algatustes, nagu ÜRO algatus „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“, ning mere elurikkuse kaitsega seotud kohustuste täitmisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades.
Põhisuunad:
– säästev ▌ kalandus ja vesiviljelus kõigis selle vormides, sh alternatiivsete valguallikate hankimiseks, suurendades toiduga kindlustatust, toiduainetega varustamise sõltumatust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele; seire- ja majandamismeetmed;
– mere- ja maismaavete ökosüsteemide, sh korallrahude vastupanuvõime tugevdamine, tagades sellega merede, ookeanide ja jõgede hea seisundi ning võideldes looduslike ja inimtekkeliste survetegurite vastu, nagu saasteained, mereprügi (sh plast), eutrofeerumine, invasiivsed liigid, merepõhja füüsiline kahjustamine, liigkasutus, sh ülepüük, veealune müra, hapestumine, merede, ookeanide ja jõgede soojenemine, merevee taseme tõus, ning neid leevendades, arvestades seejuures maismaa ja mere kokkupuutepunkti ja nimetatud probleemide kumulatiivset mõju ning edendades ringlusel põhinevat lähenemisviisi ja ookeani ja inimeste vastastikuse mõju paremat mõistmist;
– ▌majandamine globaalsel ja piirkondlikul tasandil, et tagada mere-, ookeani- ja maismaavee-ressursside kaitse ja kestlik kasutamine;
– ookeaniga (merepõhi, veesammas ja veepind) seotud digitehnoloogiad, mis ühendavad teenuseid ja kogukondi maismaal toimuvates, atmosfääri, kliima, kosmose või ilmaga seotud tegevustes ning mida edendatakse sinise pilve (Blue Cloud) kaudu, mis on osa Euroopa avatud teaduse pilvest;
– seire-, riskipõhise hindamise ja prognoosimisvõime, sh merevee taseme tõusu ja muude looduslike ohtude, nt ajuvee, tsunamide ja inimtegevuse kumulatiivse mõjuga seoses;
– hüdroloogilise ringe ja režiimi ning hüdromorfoloogia parem mõistmine eri mastaapides ning seire- ja prognoosimisvõime väljaarendamine seoses vee kättesaadavuse ja vajaduse, üleujutuste ja põua, reostuse ja muude veevarusid ja veekeskkonda survestavate teguritega; digitehnoloogiate kasutamine veevarude seire ja majandamise parandamiseks;
– uuenduslike lahenduste, sh ühiskondliku valitsemise, majandushoobade ja rahastamismudelite väljatöötamine vee arukaks jaotamiseks, tegeledes veekasutusega, sealhulgas vee väärtuse ekspluateerimisega seotud konfliktide lahendamisega, veesaasteainete, sh plasti ja mikroplasti ja teiste uute saasteainete tõrjeks, eelistatavalt nende tekkekohas, tegeledes teiste veevarusid ja vee taaskasutamist survestavate teguritega, ning veeökosüsteemide hea ökoloogilise seisundi kaitsmiseks ja taastamiseks;
– kestlikud sinised väärtusahelad, sh mageveevarude kestlik kasutamine, mereruumi mitmeotstarbeline kasutamine ning meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia sektori kasv, sh mikro- ja makrovetikate kestlik kasutamine;
– maismaavete ja rannikuvee kestliku majandamise suhtes rakendatavad lõimitud lähenemisviisid, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutustega kohanemisele;
– mere, ranniku ja maismaavete ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemiteenustel põhinevad looduspõhised lahendused, mis võimaldavad läheneda mere-, eriti Euroopa poolkinniste merede ning ookeani- ja maismaaveeressursside kestlikule kasutamisele süstemaatiliselt, aitavad kaitsta ja taastada keskkonda ning majandada rannikualasid ja kohaneda kliimamuutustega;
– sinine innovatsioon, kaasa arvatud sinine ja digimajandus rannikualadel, rannikulinnades ja sadamates, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja suurendada kasu kodanikele;
– paremad teadmised merede ja ookeanide rollist kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.
6.2.5. Toidusüsteemid
Rahvastiku kasvu, toitumise muutumise, ressursside nappuse ja liigkasutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, kliimamuutuste ja rände koosmõju tekitab enneolematuid probleeme, mis nõuavad toidusüsteemi ümberkujundamist (FOOD 2030)(26). Toidu tootmine ja tarbimine ei ole praegu peaaegu üldse kestlikud, ühtlasi seisame silmitsi väärtoitumusest tingitud topeltkoormusega, mida iseloomustab alatoitluse, rasvumise ja muu tasakaalustamata toitumise ning ainevahetushäirete samaaegne esinemine. Tuleviku toidusüsteemid peavad tagama toiduga kindlustatuse ning kõigile piisavalt ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidu; seda toetab ressursitõhusus, kestlikkus (sh kasvuhoonegaaside heite ja reostuse vähendamine ning vee- ja energia tarbimise ja jäätmetekke vähendamine), läbipaistvus, maismaa ja mere ühendamine, toidu raiskamise vähendamine, maismaavetes, meredes ja ookeanides toidu tootmise edendamine ning kogu toidu väärtusahela kaasamine tootjatest tarbijateni ja tagasi tootjateni, tagades vastupanuvõime. See peab toimuma käsikäes tuleviku toiduohutussüsteemi arendamisega ning niisuguste vahendite, tehnoloogiate ja digilahenduste väljatöötamisega, mis annavad tarbijale märkimisväärset kasu ning parandavad toidu väärtusahela konkurentsivõimet ja kestlikkust. Lisaks on vaja kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte arvesse võttes edendada toidu tarbimis- ja tootmismustritega seotud käitumuslikke muutusi ning kaasata esmatootjad, tööstus (sh VKEd), jaemüüjad, toiduteenuste sektor, tarbijad ja avalike teenuste osutajad.
▌
Põhisuunad:
– tõenduspõhine, kestlik ja tervislik toitumine, et tagada inimeste heaolu kogu eluea jooksul, sh toitumistavad, toidu parem toiteväärtus ning arengud teadmistes toitumise mõjust tervisele ja heaolule;
– individuaalsed toitumisskeemid, eriti haavatavate rühmade jaoks, et leevendada toitumisega seotud ja mittenakkushaiguste riskitegureid;
– tarbijate käitumine, elustiil ja motivatsioon, sh toidu sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, mis soodustab sotsiaalset innovatsiooni ja ühiskonna kaasamist parema tervise ja keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks kogu toidu väärtusahela ulatuses, sh jaemüügimustrite osas;
– kaasaegsed toiduohutus- ja -autentsussüsteemid, sh jälgitavus, mis parandavad toidu kvaliteeti ja suurendavad tarbija usaldust toidusüsteemi vastu;
– kliimamuutuste leevendamine toidusüsteemi abil ja toidusüsteemi kohandamine nendega, sh mikrobioomi, toidukultuuride mitmekesisuse ja loomsete valkude alternatiivide potentsiaali ning kasutamise uurimine;
– keskkonnasäästlikud, ringluspõhimõtet järgivad, ressursitõhusad ja vastupanuvõimelised toidusüsteemid nii maismaalt kui ka veest, võttes eesmärgiks puhta joogivee, meredega seotud küsimused ja toidujäätmete kadumise kogu toidusüsteemis, kasutades toidu ja biomassi korduskasutust, toidujäätmete ringlussevõttu ja uusi toidupakendeid ning nõudlust individuaalselt kohandatud ja kohaliku toidu järele;
– uudsed lähenemisviisid, sh digivahendid ja toidusüsteemid asukohapõhiseks innovatsiooniks ja kogukondade võimestamiseks, edendades õiglast kaubandust ja hinnakujundust kogu väärtusahelas; kaasavuse ja kestlikkuse edendamine tööstuse (sh VKEde ja väikepõllumajandustootjate), kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ühiskonna partnerluse kaudu.
6.2.6. Bioressursipõhised innovatsioonisüsteemid ELi biomajanduses
Innovatsioon biomajanduses paneb aluse eemaldumisele fossiilse tooraine põhisest majandusest ▌. Bioressursipõhine innovatsioon on kogu biomajanduse oluline segment ja võimaldav tegur ning see hõlmab biomassi kestlikku hankimist maismaalt ja merest ning selle tööstuslikku töötlemist ja muutmist bioressursipõhisteks materjalideks ja toodeteks. Kestlikkus hõlmab kõiki selle mõõtmeid – ökoloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi aspekte. Samuti kasutab see ära elusressursside, bioteaduste, digitaliseerimise ja biotehnoloogia potentsiaali uute avastuste tegemiseks ning uute toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks. Bioressursipõhine innovatsioon, sealhulgas (bio)protsessid ja (-)tehnoloogia, võivad piirkondades ja linnades luua uusi majandustegevusalasid ja suurendada tööhõivet, aidata elavdada maa- ja rannikupiirkondade majandust ja kogukondi ning suurendada ringluse osakaalu biomajanduses.
Põhisuunad:
– kestlikud biomassi hankimise, logistika- ja tootmissüsteemid, mis keskenduvad väärtuslikumatele rakendustele ja kasutusviisidele, sotsiaalsele kestlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutustele ja elurikkusele avalduvale mõjule, ringluspõhimõtte järgimisele ning üldisele ressursitõhususele, sh veega seoses;
– bioteadused ning nende ja digitehnoloogia lähenemine, et bioloogiliste ressurssidega seonduvat mõista, neid prognoosida ja kestlikult kasutada;
– bioressursipõhised väärtusahelad ja materjalid (sealhulgas bioloogilise mudeli alusel loodud materjalid), kemikaalid, tooted, teenused ja protsessid, millel on uudne kvaliteet, uudsed funktsioonid ja mis on kestlikumad (sealhulgas vähendavad kasvuhoonegaaside heidet), edendades rohkem erinevat biomassi kasutavate (väiksemate ja suuremate) täiustatud biorafineerimistehaste arengut; praeguse mittekestlike toodete tootmise asendamine paremate bioressursipõhiste lahendustega uudseteks rakendusteks turul;
– biotehnoloogia, sealhulgas sektoriülene tipptasemel biotehnoloogia, mida rakendatakse konkurentsivõimelistes, säästvates ja uudsetes tööstusprotsessides, keskkonnateenustes ja tarbekaupades(27);
– biomajanduse bioressursipõhises sektoris ringluspõhimõtte edendamine tehnoloogilise, süsteemse, sotsiaalse ja ärimudeli innovatsiooni kaudu, et ▌ oluliselt suurendada bioressursiühiku kohta loodud väärtust, hoides asjaomaste ressursside väärtust majandusringluses kauem, säilitades ja suurendades looduslikku kapitali, seades juba kavandamisetapis eesmärgiks jäätmete ja reostuse minimeerimise, toetades kestliku biomassi astmelise kasutamise põhimõtet teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu ning arvestades jäätmehierarhiaga;
– kaasavad biomajanduse mustrid, mille puhul väärtuse loomisest võtavad osa eri osalejad, maksimeerides ühiskonnale avalduvat mõju ning avalikkuse kaastatust;
– paremad teadmised biomajanduse piiridest, parameetritest ja näitajatest ning biomajanduse ja tervisliku keskkonna vahelistest sünergiatest ja kompromissidest ning toidu ja teiste rakendusalade vahelistest kompromissidest.
6.2.7. Ringsüsteemid
Tootmise ja tarbimise ringsüsteemid toovad kasu Euroopa majandusele ja kogu maailma keskkonnale, vähendades ressurssidekasutamist ja nendest sõltuvust, kasvuhoonegaaside heidet ja teisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ning samuti Euroopa kodanikele, luues uusi töövõimalusi ja vähendades keskkonnale ja kliimale avalduvat survet. Lisaks tööstuse ümberkujundamisele vajab üleminek vähese CO2-heitega, ressursitõhusale ja bioressursipõhisele ringmajandusele, mille puhul välditakse ohtlike ainete kasutamist, ka suuremat süsteeminihet, milleks on vaja süsteemseid ökoinnovatiivseid lahendusi, uusi ärimudeleid, turgusid ja investeeringuid, toimivat taristut, sotsiaalsel innovatsioonil põhinevaid muutusi tarbijate käitumises ning juhtimismudeleid, mis hoogustavad eri sidusrühmade koostööd kogu väärtusahela ulatuses, tagamaks et kavandatud süsteemimuutusega saavutatakse paremad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemused(28). Avatus rahvusvahelisele koostööle on oluline võrreldavuse, teadmiste kogumise ja jagamise ning võimaliku topelttöö vältimise seisukohast, rahvusvahelist koostööd võimaldavad näiteks rahvusvahelised algatused, nagu rahvusvaheline ressursside töörühm. Samuti pööratakse tähelepanu uute teadmiste ja tehnoloogia sotsiaalsele kontekstile selles valdkonnas, et hõlbustada nende kasutuselevõttu ja aktsepteerimist ühiskonnas.
Põhisuunad:
– süsteemne üleminek ressursitõhusale, bioressursipõhisele ringmajandusele koos uute paradigmadega tarbijasuhete vallas ning uute ressursitõhusate ja parema keskkonnatoimega ärimudelitega; tooted ja teenused, mis soodustavad ressursitõhusust ja ohtlike ainete kõrvaldamist või asendamist kogu olelusringi jooksul; jagamis-, taaskasutus-, parandus-, ümbertöötlemis-, ringlussevõtu- ja kompostimissüsteemid; sellise ülemineku majanduslikud, sotsiaalsed, käitumuslikud, regulatiivsed ja finantstingimused ning -stiimulid;
– süsteemsel lähenemisel põhinevad parameetrid ja näitajad ringmajanduse ja olelusringi tulemuslikkuse mõõtmiseks ning sotsiaalse vastutuse edendamiseks; juhtimissüsteemid, mis kiirendavad ringmajanduse, biomajanduse ja ressursitõhususe levikut, luues samas teisese materjali turud; eri sidusrühmade ja väärtusahelateülene koostöö; vahendid ringmajandusse ja biomajandusse investeerimiseks;
– linnade ja linnalähedaste piirkondade jätkusuutliku ja taastava arengu lahendused, mis ühendavad ringmajandusele ülemineku looduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiliste, digitaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike juhtimistavade uuendustega;
– ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja üha probleemsematest kemikaalidest tuleneva reostuse ning nendega kokkupuutumise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost ning kestlikke lahendusi esmase ja teisese tooraine tootmiseks;
– veeressursside ringkasutus, sealhulgas veevajaduse vähendamine, kadude vältimine, vee taaskasutamine, reovee ringlussevõtt ja väärindamine▌. Uuenduslikud lahendused vee, toidu ja energia omavahelise seotusega seotud probleemidele, käsitledes vee kasutamisest põllumajanduses ja energeetikas tulenevat mõju ning võimaldades sünergilisi lahendusi;
– kestlik pinnaosa haldamine, milles georessursid (energia, vesi, toorained) ning keskkonnatingimused (looduslikud ohud, inimtegevusest tulenev mõju) on kõigis asjakohastes klastrites arvesse võetud, suunates üleeuroopaliste geoloogiaalaste teadmiste kaudu positiivse panuse ringmajandusse ning toetades organiseeritud teaduspõhist reageerimist Pariisi kokkuleppele ja mitmele ÜRO kestliku arengu eesmärgile;
– selliste lahenduste ja taristute väljatöötamine ja parandamine, millega hõlbustatakse juurdepääsu joogi-, niisustus- ja kanalisatsiooniveele, hõlmates muu hulgas vee soolatustamist, et võimaldada vee tõhusamat, energia- ja CO2-säästlikku ning ringkasutust.
7. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE OTSEMEETMED VÄLJASPOOL TUUMAENERGIAVALDKONDA
7.1. Põhimõtted
Hea avaliku poliitika jaoks on äärmiselt oluline kvaliteetne ja usaldusväärne teaduslik tõendusmaterjal. Uute algatuste ja ettepanekute jaoks EL õigusaktide kohta on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas poliitika rakendamiseks vajatakse tõendeid selle mõju ja tehtud edusammude mõõtmiseks ja seireks.
Teadusuuringute Ühiskeskus annab ELi poliitikameetmetele lisandväärtust, sest selle teadus on esmaklassiline, multidistsiplinaarne ning riiklikest, era- ja muudest huvidest sõltumatu. Tegeldes kõigi ELi poliitikavaldkondadega, pakub see poliitikakujundajatele sektoriteülest tuge järjest keerukamate ühiskonnaprobleemide lahendamisel. Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus erihuvidest ning teadus- ja tehnikaalase nõuandja roll võimaldavad keskusel hõlbustada konsensuse saavutamist sidusrühmade ja teiste osalejate, näiteks kodanike, ja poliitikakujundajate vahel▌. Kuna Teadusuuringute Ühiskeskus suudab poliitikavajadustele kiiresti reageerida, täiendab selle tegevus kaudseid meetmeid, mis toetavad poliitika pikaajalisi eesmärke.
Teadusuuringute Ühiskeskus viib läbi omaenda uuringuid ning on teadmiste, teabe, andmete ja pädevuste strateegiline haldur, pakkudes kvaliteetset ja asjakohast tõendusmaterjali arukama poliitika kujundamiseks. Selle saavutamiseks teeb Teadusuuringute Ühiskeskus koostööd parimate organisatsioonidega kogu maailmas, samuti rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike ekspertide ja sidusrühmadega. Keskuse teadusuuringud aitavad kaasa programmi „Euroopa Horisont“ üldeesmärkide saavutamisele ja eelisteemadega tegelemisele, pakuvad sõltumatuid teaduslikult põhjendatud teadmisi, nõuandeid ja tehnilist tuge ELi poliitika kujundamisel kogu poliitikatsükli jooksul ning keskenduvad Euroopa poliitilistele prioriteetidele, toetades Euroopat, mis on ohutu ja turvaline, jõukas ja kestlik, sotsiaalne ning üha tugevam ülemaailmsel areenil.
7.2. Sekkumisvaldkonnad
7.2.1. Teadmusbaasi tugevdamine poliitika kujundamiseks
Teadmiste ja andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Selleks, et poliitikakujundajad neid mõistaksid ja kasutada saaksid, tuleb need läbi vaadata ja filtreerida. Samuti on vaja tipptasemel teaduslikke meetodeid ja analüüsivahendeid kasutamiseks kõigile komisjoni talitustele eelkõige ühiskonna tulevaste probleemidega ettearvestamiseks ja parema õigusloome toetamiseks. See hõlmab ka uudseid protsesse sidusrühmade ja kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse ning erinevaid mõju ja rakendamise hindamise vahendeid.
Põhisuunad:
– modelleerimine, mikromajanduslik hindamine, riski hindamise metoodikad, mõõtmiste kvaliteedi tagamise vahendid, seireprogrammide, -näitajate ja tulemustabelite kavandamine, tundlikkuse analüüs ja kontrollimine, olelusringi hindamine, andme- ja tekstikaeve, (suur)andmete analüüs ja rakendamine, disainerimõtlemine, tulevikuseire, tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, käitumisuuringud ning sidusrühmade ja kodanike kaasamine;
– teadmus- ja pädevuskeskused;
– praktikakogukonnad ja teadmiste vahetamise platvormid;
– andmehaldus, andmete jagamine ja andmete sidusus;
– ELi ja liikmesriikide teadus- ja innovatsioonipoliitika analüüs, sh Euroopa teadusruum.
7.2.2. Üleilmsed probleemid
Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades ja seitsmesse üleilmsete probleemide teemavaldkonda koondatud valdkondadega seotud kohustuste täitmisel, eelkõige ELi pühendumisel kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
Põhisuunad:
1. Tervishoid
– Poliitika tehniline ja teaduslik toetamine rahvatervise ja tervishoiusüsteemide parandamiseks, sh meditsiiniseadmete ja tervisetehnoloogia hindamine, andmebaasid, digitaliseerimine, sh koostalitlusvõime kiirendamiseks;
– keemilistest ainetest ja saasteainetest lähtuvate võimalike tervise- ja keskkonnariskide ohutuse hindamise meetodid;
– loomkatsete alternatiivide ELi referentlabor;
– kvaliteedi tagamise vahendid, näiteks tervise biomarkerite sertifitseeritud etalonained;
– hiljuti tekkinud tervishoiuprobleemide ja terviseohtude uurimine.
2. Kultuur, loovus ja kaasav ݁hiskond
– Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; ränne, sotsiaalsetest, demograafilistest ja tehnoloogilistest muutustest majandusele ja ühiskonnale tuleneva mõju hindamine;
– teadusuuringud hea valitsemistava ja demokraatia teemal;
– kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja haldamise toetamine;
– rände ja demograafia teadmuskeskus.
3. Ühiskonna tsiviiljulgeolek
– Katastroofiriski juhtimise teadmuskeskus;
– julgeolekupoliitika toetamine elutähtsate taristute ja avaliku ruumi kaitsmisel, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete ning hübriidohtude valdkonnas, piirikaitse ja dokumentide turvalisuse ning terrorismivastaseks võitluseks vajaliku teabe ja luureteabe alal;
– tehnoloogiad keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkematerjalide avastamiseks, biomeetrilised süsteemid ja luureteabe kogumise meetodid;
– ELi julgeolekupositsiooni toetamine maailmas; liidu julgeolekutööstuse konkurentsivõime ja innovatiivsuse hindamine; turvalisus- ja kaitsetöö koostoime kasutamine;
– uuringud küberturvalisuse alase suutlikkuse, küberrünnakutele vastupanuvõime ja küberheidutuse tugevdamiseks.
4. Digivaldkond, tööstus ja kosmos
– Digitaliseerimise mõju, keskendumine uutele ja tekkivatele IKT tehnoloogiatele, näiteks masinõpe ja andmetöötlus tehisintellektiga, hajusandmebaasid, asjade internet ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;
– üksiksektorite, nt energia-, transpordi-, ehitus-, teenindus-, tervishoiu- ja hooldusssektori ning valitsemissektori digitaliseerimine;
– tööstusmetroloogia ja kvaliteedi tagamise vahendid arukaks tootmiseks;
– parimate võimalike tehnikate ja keskkonnajuhtimistavade uuringud; tööstusprotsesside, kemikaalide kasutamise, jäätmekäitluse, vee taaskasutamise ja tooraine majanduslik-tehniline analüüs ja olelusringi hindamine; esmatähtis tooraine ning taaskasutusse võetud materjali kvaliteedikriteeriumid, mis kõik toetavad ringmajandust;
– toorainevarustuskindluse analüüs (sh esmatähtsa tooraine puhul) seoses esmase ja teisese tooraine alase teabe ning asjaomaste andmete ajakohastamisega tooraineteabesüsteemis;
– Copernicuse meetmete rakendamine;
– ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi Euroopa programmide rakenduste tehniline ja teaduslik tugi.
5. Kliima, energeetika ja liikuvus
– EL, kliima-, energia- ja transpordipoliitika rakendamise, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning 2050. aastaks CO2-heite vähendamise strateegiate toetamine; lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüs; CO2-heite vähendamise hindamine kõigis sektorites, sealhulgas põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus;
– haavatavatele ökosüsteemidele ning elutähtsatele majandussektoritele ja taristutele avalduvate riskide hindamine, keskendudes kohanemisstrateegiatele;
– energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme analüüs; ELi konkurentsivõime hindamine ülemaailmsel puhta energia turul;
– aruka energiatehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali ja sektorite ühendamise lahenduste hindamine energiasüsteemi sujuva ja kulutõhusa ümberkujundamise võimaldamiseks;
– taastuvenergiaallikate kasutamise ja puhta energia tootmistehnoloogiate hindamine;
– hoonete, nutikate ja säästlike linnade ning tööstuste energiakasutuse analüüs;
– energia salvestamise, eelkõige sektorite ühendamise ja akudega seotud tehniline ja sotsiaal-majanduslik analüüs;
– ELi energiavarustuskindluse, sealhulgas energiataristu ja energiaturgude analüüs;
– tugi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, sh linnapeade pakt, ELi saarte puhas energia, tundlikud piirkonnad ja Aafrika;
– lõimitud analüüs koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse kasutamiseks;
– lõimitud analüüs elektrisõidukite, sh järgmise põlvkonna akutehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutamiseks;
– ühtlustatud katsemenetlused sõidukite CO2-heite ja õhusaasteainete heite määramiseks ning turujärelevalve, innovatiivsete tehnoloogiate hindamine;
– aruka transpordi, liikluskorraldussüsteemide ja ummikuindikaatorite hindamine;
– alternatiivkütuste ja nendega seotud taristuvajaduste analüüs.
6. Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond
– Maa, pinnase, metsade, õhu, vee, mereressursside, tooraine ja elurikkuse uurimine, et toetada looduskapitali tõhusat säilitamist, taastamist ja kestlikku kasutamist, sh ressursside kestlik kasutamine Aafrikas;
– ülemaailmse toidu ja toitainetega kindlustatuse teadmuskeskus;
– kliimamuutuste ning põllumajandus- ja kalanduspoliitika (sh toiduga kindlustatus) võimalike leevendus- ja kohanemismeetmete hindamine;
– põllumajandusressursside seire ja prognoosimine ELis, laienemisprotsessis osalevates riikides ja ELi naabruses asuvates riikides;
– uurimistegevus säästva ja majanduslikult eduka vesiviljeluse ja kalanduse saavutamiseks ning meremajanduse kasvu ja sinise majanduse edendamiseks;
– valideeritud meetodid, laborite pädevuskatsed ja uued analüüsivahendid toiduohutuspoliitika kohaldamiseks;
– toidu lisaainete, geneetiliselt muundatud organismide ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ELi referentlaborid;
– toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskus;
– biomajanduse teadmuskeskus.
7.2.3. Innovatsioon, majandusareng ja konkurentsivõime
Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kaasa teadmuspõhisele innovatsioonile ja tehnosiirdele. Ta toetab siseturu toimimist ja liidu majandusjuhtimist. Keskus aitab kaasa niisuguse poliitika väljatöötamisele ja rakendamise jälgimisele, mille eesmärk on sotsiaalsem ja jätkusuutlikum Euroopa. Ta toetab ELi välispoliitilist tegevust ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamist ning aitab edendada head valitsemistava. Hästi toimiv siseturg koos tugeva majandusjuhtimise ja õiglase ühiskondliku süsteemiga edendavad teadmuspõhist innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Põhisuunad:
▌
– majandus-, kaubandus-, finants- ja eelarveanalüüs;
– normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ning katsed ühtlustamiseks ja standardimiseks;
– sertifitseeritud etalonainete tootmine;
– turujärelevalvetoimingud;
– intellektuaalomandiõiguste haldamine;
– tehnosiirdealase koostöö edendamine.
7.2.4. Tipptasemel teadus
Teadusuuringute Ühiskeskus seab oma sihiks teadusuuringute tipptaseme ja usaldusväärsuse ning ulatusliku koostöö tipptasemel teadusasutustega kogu maailmas. Keskus teeb uurimistööd alles kujunemisjärgus olevates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning edendab avatud teadust, avatud andmeid ja teadmussiiret.
Põhisuunad:
– uurimisprogrammid;
– teadusasutuste ja teadlaste vahelised sihipärased koostöö- ja vahetusprogrammid;
7.2.5. Territoriaalne areng ning liikmesriikide ja piirkondade toetamine
Teadusuuringute Ühiskeskus toetab piirkondlikku ja linnapoliitikat, keskendudes innovatsioonil põhinevale territoriaalsele arengule ja eri piirkondade erinevuste vähendamisele. Samuti pakub keskus liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilist abi ja toetab Euroopa õigusaktide ja meetmete rakendamist.
Põhisuunad:
– piirkondliku ja linnapoliitika rakendamine, aruka spetsialiseerumise strateegiad, üleminekupiirkondade majanduse ümberkujundamise strateegiad, linnaarenduse lõimitud strateegiad ja andmed;
– kohalike ja piirkondlike osalejate suutlikkuse suurendamine makropiirkondlike strateegiate rakendamisel;
– territoriaalpoliitika teadmuskeskus;
– tellitavad nõuanded ja kohandatud tugi liikmesriikidele, piirkondadele ja linnadele, sealhulgas Science4Policy platvormide virtuaalvõrgu kaudu.
III SAMMAS
Innovaatiline Euroopa
Innovatsioon selle kõigis vormides on oluline tõukejõud, mille alusel EL jätkab oma kodanike jõukuse tagamist ja tulevikuprobleemide lahendamist. Selle rakendamine nõuab süstemaatilist, valdkondadevahelist ja mitmetahulist lähenemist. Euroopa majandusarengu, sotsiaalhoolekande ja elukvaliteedi aluseks on Euroopa võime tootlikkust ja majanduskasvu edendada, mis omakorda sõltub suuresti innovatsioonivõimest. Innovatsioon on samuti peamiste ELil ees seisvate probleemide lahendamise võti. Innovatsioon peab olema vastutustundlik, eetiline ja kestlik.
Nagu ka selle eelkäija puhul, on innovatsioon programmi „Euroopa horisont“ keskpunktis. Teadmussiirde kiirendamise püüd ning uute ideede, toodete ja protsesside otsing aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele ja rakendusviiside kasutamisele alates strateegilise programmi koostamisest kuni projektikonkurssideni ning toimub iga toetatava projekti algusest lõpuni alates nn sinise taeva uuringutest (blue-sky research) kuni tööstuse ja tehnoloogiliste tegevuskavade ja missioonideni.
Innovatsioon väärib erimeetmeid, sest EL peab Euroopa innovatsiooni hoogustamiseks otsustavalt parandama tingimusi ja keskkonda, et innovatsiooni ökosüsteemis osalejad saaksid omavahel kiiresti ideid vahetada ning et uued ideed ja tehnoloogiad muudetaks kiiresti toodeteks ja teenusteks, mida ELil on vaja pakkuda.
Viimastel aastakümnetel on tekkinud suuri üleilmseid tervishoiu-, meedia-, meelelahutus-, kommunikatsiooni- ja jaemüügiturge, mis põhinevad IKT, biotehnoloogia, rohelise tehnoloogia, interneti ja platvormimajanduse valdkonnas toimunud läbimurdelistel uuendustel. Innovatsiooniprotsessi edasistes etappides võtavad neid turgu loovaid uuendusi, mis mõjutavad ELi majandust tervikuna, kasutusele kiiresti kasvavad ja sageli uued ettevõtted, mis ometi harva pärinevad EList ja kasvatavad oma äritegevust ELis.
Saabumas on läbimurdelise innovatsiooni uus üleilmne laine, mis põhineb rohkem süvatehnoloogiatel, nagu näiteks plokiahel, tehisintellekt, genoomika/multioomika ja robootika ning muud tehnoloogiad, mis võivad pärineda ka üksikisikutest novaatoritelt ja kodanike kogukondadelt. Nende ühiseks jooneks on kujunemine eri ▌ teadusvaldkondade, tehnoloogiliste lahenduste ja majandussektorite kokkupuutepunktides, pakkudes pöördeliselt uusi toodete, protsesside, teenuste ja ärimudelite kombinatsioone, ja neil on potentsiaal avada uusi turge kogu maailmas. Mõju avaldub ka muudele määrava tähtsusega valdkondadele, näiteks tootmisele, finantsteenustele, transpordile ja energeetikale.
Euroopa peab laineharjal püsima. Tal on hea positsioon, kuna uus laine tuleb süvatehnoloogia valdkondades, eelkõige peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate osas, millesse Euroopa on juba suurel määral investeerinud, ja tal on seetõttu teaduse ja teadmiste, kaasa arvatud inimressursside osas mõned konkurentsieelised ja võime toetuda avaliku ja erasektori tihedale koostööle (nt tervishoiu ja energia valdkonnas).
Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:
▌
▌
– suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on erasektori riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias koondatud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste puhul, mida tuleb toetada pikaajaliste investeeringutega;
– soodustada juurdepääsu teadustulemustele, parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks ja kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;
– toetada veelgi mis tahes kujul esinevat innovatsiooni, kaasa arvatud kasutajakeskset innovatsiooni, tarbijakeskseid teenuseid ja kaasavat sotsiaalset innovatsiooni;
– kiirendada äritegevuse ümberkujundamist: Euroopa majandus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;
– parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et paremini suurendada ja ühtlustada toetusvõimet, vältida tegevuse dubleerimist ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;
– kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega. ELil on oma roll riiklike ja piirkondlike ökosüsteemide vahelise tulemusliku koostöö toetamisel, et ettevõtjad ja eelkõige VKEd saaksid juurdepääsu parimatele teadmistele, eksperditeadmistele, taristutele ja teenustele kogu Euroopas. EL peab toetama ökosüsteemide vahelist koostööd, muu hulgas regulatsiooni abil, et paraneks eri tehnoloogiate ja praktiliste lahenduste vaheline koostalitlusvõime.
Et selle läbimurdelise innovatsiooni uue globaalse lainega toime tulla, vajab ELi toetus ▌ novaatoritele kiirestitoimivat, lihtsat, sujuvat ja kohandatud lähenemisviisi. Läbimurdeliste uuenduste ja kasvufirmade arendamise ja kasutamise poliitika peab julgema võtta riske, arvestama eespool loetletud probleemidega ning andma lisaväärtust innovatsiooniga seotud meetmetele, mida rakendavad liikmesriigid või piirkonnad eraldi.
Programmi „Euroopa horisont“ sammas „Innovatiivne Euroopa“ on kavandatud koostöös teiste ELi poliitikavaldkondadega ja eriti programmiga „InvestEU“ niisuguseid käegakatsutavaid tulemusi andma. See tugineb varasematest raamprogrammidest saadud õppetundidele ja kogemustele, eelkõige neile, mis on saadud sellistest tegevustest nagu tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), innovatsiooni kiirtee (FTI) ning VKEde rahastamisvahend, kuid ka erasektori ja ettevõtete rahastamisega seotud tegevustest (nt seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu (RSFF), „Horisont 2020“ (InnovFin)), mis on koondatud ajavahemikul 2018–2020 käivitatud Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti tegevuste alla ja nendega kooskõlastatud.
Neile kogemustele tuginedes nähakse selles sambas ette Euroopa innovatsiooninõukogu asutamine, mis hakkab peamiselt edendama läbimurdelist ja murrangulist tehnoloogiat ja innovatsiooni, pöörates erilist tähelepanu turgu loovale innovatsioonile, ühtlasi toetades sihipäraste meetmete ja tegevustega igat liiki innovatsiooni, sealhulgas astmelist innovatsiooni, eriti VKEdes, kaasa arvatud idufirmades, ja erandjuhtudel kiire kasvu potentsiaaliga väikestes keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjates ELi ja ülemaailmsel tasandil:
– tulevaste ja kujunemisjärgus läbimurdeliste uuenduste, sealhulgas süvatehnoloogiliste uuenduste ning mittetehnoloogiliste uuenduste arengu toetamine;
– rahastamispuudujääkide kõrvaldamine turgu loovate uuenduste arendamisel, kasutamisel ja täiustamisel;
– erakapitali ja -investeeringute võimendamine;
– ELi innovatsiooni toetamistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamine.
Samuti näeb see sammas ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) alusel, eelkõige selle teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu välja töötatud meetmed. Lisaks tagatakse EIC ja EIT vahel süstemaatiline sünergia: EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnast lähtuvad novaatorlikud ettevõtted võidakse suunata EICsse, et luua pankade nõudmistele veel mitte vastavate uuenduste jada, samas kui EIC rahastatavatele suure potentsiaaliga novaatorlikele ettevõtetele, mis veel ei kuulu ühte EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest, võidakse pakkuda juurdepääsu sellele täiendavale toetusele.
Sellal kui EIC ja EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad otseselt toetada innovatsiooni kogu ELis, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: alusuuringute käigus saadud teadmised on aluseks turgu loovale innovatsioonile. Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi, riikide ja piirkondade poliitika (muu hulgas seeläbi, et tagatakse koostoime ERDFiga ja rakendatakse aruka spetsialiseerumise strateegiaid) ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka
– uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide kõiki osalisi,muu hulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
– ▌
– peale selle on see sammas tihedalt seotud programmiga „InvestEU“, jätkates jõupingutusi riskirahastamisvõime suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Euroopas▌. Programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse „InnovFin“ ja EFSI töö raames tehtud edusammudele ja sealt saadud kogemustele tuginedes parandab programm „InvestEU“ riskirahastamise kättesaadavust pankade nõudmistele vastavate üksuste, samuti investorite jaoks.
1. EUROOPA INNOVATSIOONINÕUKOGU (European Innovation Council – EIC)
1.1. Sekkumisvaldkonnad
Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevuspõhimõtted on järgmised: selge ELi lisaväärtus, autonoomia, riskimisvõime, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus. EIC toimib ühtse kontaktpunktina igat liiki novaatorite jaoks, eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni (VKEd, kaasa arvatud idufirmad, ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad). Sõltuvalt selle skeemidest toetatakse sellest üksiktoetusesaajaid ja valdkondadevahelisi konsortsiume.
EIC eesmärgid on järgmised:
– teha kindlaks kõrge riskiga igat liiki – kaasa arvatud astmelised – uuendused, mis on suurel määral keskendunud läbimurdelistele, murrangulistele ja süvatehnoloogilistele uuendustele, millel on potentsiaal saada turgu loovateks uuendusteks, ning neid arendada ja kasutusele võtta ning
– toetada innovatiivsete ettevõtjate, peamiselt VKEde, sealhulgas idufirmade, ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelisel tasandil, teel ideedest kuni turustamiseni.
Kui see on asjakohane, annab EIC panuse programmi „Euroopa horisont“ muude osade, eriti II samba alusel toetatavatesse tegevustesse.
EIC tegevust viiakse ellu eelkõige kahe teineteist täiendava meetmega, nimelt Pathfinder for advanced research tehnoloogia arendamise algetappideks ja Accelerator innovatsiooni- ja turuletoomistegevuseks, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid ja ettevõtte kasv. Kuna meetme Accelerator põhimõte on pakkuda idufirmade, VKEde ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kõrge riskiga uuenduste jaoks üht kontaktpunkti ja üht toetusprotsessi, antakse selle alusel kaht tüüpi toetust: peamiselt pakutakse segarahastamist (kombineerides toetusi omakapitaliinvesteeringutega) ning toetusi, millele järgneb soovi korral omakapitalipõhine toetus. Samuti pakub see juurdepääsu laenudele ja tagatistele, eriti nendele, mida antakse programmi „InvestEU“ raames.
Neil kahel teineteist täiendaval meetmel on sarnased omadused. Need:
– toetavad kõrge riskiga uuendusi, millega seotud riske, olgu need finants-, tehnoloogilised, teadusalased, turu- ja/või regulatiivsed riskid, ei saa kanda ainult turg või mida ei saa veel toetada programmi „InvestEU“ rahastamisvahenditega;
– keskenduvad peamiselt kõrge riskiga läbimurdelistele ja/võisüvatehnoloogilistele uuendustele, samas toetades ka muid innovatsiooni vorme, sealhulgas astmelist innovatsiooni, millel on potentsiaal kujundada uusi turge või aidata kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele;
– on peamiselt alt-üles-põhimõttel toimivad, avatud uuendustele kõigis teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning rakendustele mis tahes sektoris, pakkudes ühtlasi sihipärast tuge kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja/või süvatehnoloogilistele tehnoloogiatele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised. Komisjoni talitused hindavad seda potentsiaalset strateegilist mõju soovituste põhjal, mida annavad sõltumatud eksperdid, EIC programmijuhid ja EIC nõuandekogu, kui see on asjakohane;
– stimuleerivad uuendusi, mis puudutavad eri teadus- ja tehnoloogiavaldkondi (nt ühendades füüsilise ja digitaalse) ja sektoreid;
– keskenduvad novaatoritele, lihtsustades menetlusi ja haldusnõudeid, viivad läbi vestlusi, et aidata taotlusi hinnata, ning tagavad kiire otsustamine;
▌
– rakendatakse eesmärgiga oluliselt tugevdada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi;
– on juhitud proaktiivselt vahe-eesmärkide või muude eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite abil, et hinnata edusamme ja võimalust projekte vajaduse korral pärast põhjalikku hindamist, milleks võib kasutada sõltumatuid eksperte, ümber suunata, nende ajakava muuta või need lõpetada.
Lisaks rahalisele toetusele on novaatoritel juurdepääs ka EIC ärinõustamisteenustele, mis pakuvad projektitöö juhendamist, nõustamist ja tehnilist abi ning viivad novaatorid kokku teiste novaatorite, tööstuspartnerite ja investoritega. Samuti on novaatoritel hõlbustatud juurdepääs eksperditeadmistele, vahenditele (sealhulgas innovatsioonikeskustele(29) ja avatud innovatsiooni katseplatvormidele) ja ELi poolt toetatavatele tegevustele (sealhulgas EIT tegevustele, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu▌). Komisjon tagab sujuva järjepidevuse EIT, EIC ja programmi „InvestEU“ vahel, et tagada täiendavus ja sünergia.
Et võimaldada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi tugevdada, pööratakse erilist tähelepanu nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide või piirkondadevaheliste üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluse vormis.
1.1.1. Pathfinder for Advanced Research
Pathfinder’i raames antakse toetusi kõrge riskiga tipptasemel projektidele, mis uurivad uusi ja süvatehnoloogilisi valdkondi eesmärgiga areneda potentsiaalselt radikaalseteks uuenduslikeks tulevikutehnoloogiateks ja uuteks turuvõimalusteks. Need liidetakse unikaalset kriteeriumite kogumit sisaldavaks ühtseks mudeliks. See tugineb nendest tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) kavadest saadud kogemustele, mida toetati seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ raames, sealhulgas „Horisont 2020“ innovatsiooni hüppelaud FET-Innovation Launchpad ning VKEdele ettenähtud vahendi 1. etapp.
Pathfinder’i üldeesmärk on toetada võimalikke turgu loovaid uuendusi, mis põhinevad läbimurdelistel ▌ideedel, ja viia need tutvustusetappi või arendada ärimudeleid või strateegiaid, et jätkata meetmega Accelerator või muude turuletoomislahendustega. Selleks toetatakse Pathfinder’iga ▌ teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüübi valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.
Et olla ulatuslikule uurimisele, juhuslikele võimalustele ja ootamatutele ideedele, kontseptsioonidele ja avastustele täielikult avatud, rakendatakse Pathfinder’it peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva, konkurentsipõhise ja tähtaegu sisaldava avatud projektikonkursi kaudu. Pathfinder, säilitades oma peamiselt alt-üles põhimõtet järgiva olemuse, aitab ka toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamisi strateegilisi eesmärke(30), milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Nende probleemidega seotud teemad määratakse kindlaks tööprogrammides. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja struktureerida uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.
Neid väljavalitud projektidest▌ moodustatud portfelle arendatakse ja täiustatakse nende novaatorite visiooni kohaselt ning jagatakse ühtlasi ka kogu innovatsioonikogukonnaga. Pathfinder’i üleminekutegevuste rakendamisega aidatakse teadlastel ja novaatoritel leida võimalusi kaubanduslikuks arendamiseks, nagu tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist. Need Pathfinder’i üleminekutegevused võivad koosneda ka täiendavatest uurimistoetustest, et suurendada eelnenud ja käimasolevate tegevuste ulatust, kaasata uusi partnereid, võimaldada paketisisest koostööd ja arendada sellega seotud valdkondadevahelist ringkonda.
Pathfinder on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni, milleks on eelkõige idufirmad ja VKEd, ning see keskendub valdkondadevahelistele konsortsiumitele. Üksiktoetusesaaja projektide korral ei lubata keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ja suurematel ettevõtetel osaleda. Pathfinder’it rakendatakse peamiselt teaduskoostöös ja tugevas kooskõlas teiste programmi „Euroopa horisont“ osadega, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega, Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSC-meetmed), III samba Euroopa ökosüsteemi osaga ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusega, et teha kindlaks läbimurde saavutamise potentsiaaliga pöördelised uued ideed ja kontseptsioonid.
1.1.2. Accelerator
Kättesaadav erarahastamine ja ettevõtterahastamine jääb napiks uurimis- ja innovatsioonitegevuse hilisemate etappide ning kõrge riskiga(31) ja seetõttu pankade nõudmistele mitte vastavate või investoritele atraktiivsete läbimurdeliste ja turgu loovate uuenduste turuleviimise vahel. Et mis tahes kõrge riskiga uuenduse puhul, eriti Euroopa tulevase majanduskasvu võtmeteguriks olevate läbimurdeliste ja süvatehnoloogiliste uuenduste puhul madalseisust välja tulla, tuleb avaliku sektori toetuse jaoks välja töötada pöördeliselt uus lähenemisviis. Kui turg ei paku toimivaid finantslahendusi, peaks avalik sektor toetuseks pakkuma konkreetset riskijagamismehhanismi, mis kannab suuremat osa võimalike läbimurdeliste turguloovate uuenduste esialgsest riskist või kogu seda riski, et kaasata alternatiivseid erainvestoreid teises etapis, mil tegevus areneb ja risk väheneb, kuni uuenduslikku projekti ellu viiv ettevõte hakkab vastama pankade nõudmistele.
Seega annab Accelerator rahalist tuge VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kellel on soov arendada oma läbimurdelisi uuendusi, viia need ELi ja rahvusvahelistele turgudele ning kiiresti kasvada. Selleks tugineb see „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. ja 3. etapist ning algatusest „InnovFin“ saadud kogemustele, muu hulgas lisades uurimistoetusi mittehõlmavaid vahendeid ja omades võimet toetada suuremaid ja pikaajalisemaid investeeringuid.
Accelerator annab toetust peamiselt EIC segarahastamise vormis, ning annab ka toetuseid ja panustab omakapitali. EIC segarahastamine on segu järgmisest:
– uurimistoetus või tagasimakstav ettemakse(32), millega kaetakse innovatsioonitegevuse kulud;
– toetus omakapitali investeerimiseks(33) või muu tagasimakstav vorm (laen, tagatis jne), et ühendada innovatsioonitegevus tõhusa turuletoomisega, samuti kasvamisega nii, et see ei tõrju välja erainvesteeringuid ega moonuta konkurentsi siseturul. Kui projekti peetakse algse valiku tegemisest alates pankade nõudmistele vastavaks (nõuetekohane hoolsus), või kui riski taset on piisavalt vähendatud, võimaldab ta valitud/toetataval ettevõttel saada juurdepääsu laenupõhisele rahastamisele (nt laen või tagatis) ja/või omakapitali kaudu rahastamisele, mida pakub programm „InvestEU“.
Segarahastamispõhist toetust antakse vaid ühe protsessi läbimisel ja ühe otsusega, mille tulemusena tekib toetust saanud novaatorile vaid üks üldine kohustus seoses rahaliste vahenditega, mis katavad eri innovatsioonietappe kuni turuletoomiseni, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevaid etappe. Saadud toetuse täielikule rakendamisele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja see vaadatakse läbi. Rahastamise kombineerimist ja ulatust kohandatakse vastavalt ettevõtte vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele. See katab rahastamisvajadused, kuni tulevad asemele alternatiivsed investeerimisallikad.
EIC Accelerator pakub toetuste vormis rahastust ka VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, et need viiksid läbi eri liiki innovatsioonitegevusi, alates astmelisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini. Toetust saavad ettevõtjad, kelle eesmärk on seejärel kasvada.
Toetust antakse sama pidevalt avatud ja alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi alusel, mida kasutatakse segarahastamispõhise toetuse puhul. Idufirma või VKE võib programmi „Euroopa horisont“ kehtivusaja jooksul saada EIClt üksnes toetuspõhist toetust ainult ühe korra ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Ettepanekud peavad sisaldama üksikasjalikku teavet taotleja kasvusuutlikkuse kohta.
Projektide puhul, mis on saanud üksnes toetuspõhist toetust, võib Accelerator’i alusel anda toetusesaajate taotluse korral selle eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu neile finantstoetust (nt üksnes omakapitalipõhine toetus), võttes arvesse eriotstarbelise rahastamisvahendi hoolsuskohustuse andmeid.
Kui valitud projektid saavad oma teadus-ja innovatsioonitegevuse jaoks toetust toetuskomponendi alusel, võib need tegevused läbi viia koostöös avaliku või erasektori teadusasutustega, näiteks alltöövõtu abil, tagamaks, et toetusesaajal on optimaalne juurdepääs tehnilisele ja ettevõtlusalasele oskusteabele. See võimaldab toetusesaajal areneda, omades tugevat baasi kogu Euroopas olemas olevate teadmiste, oskusteabe ja ökosüsteemide kontekstis.
Kui mitmesugused riskid (finantsalased, teadusalased/tehnoloogilised, turu-, juhtimis-, regulatiivsed riskid jne) on vähenenud, suureneb tõenäoliselt tagasimakstava ettemakse komponendi olulisus.
Kuigi EL võib väljavalitud innovatsiooni- ja turuletoomistegevusega seotud esialgset riski üksi kanda, on eesmärgiks kõnealuseid riske vähendada ja soodustada alates tegevuse algusest ja selle edenedes ühisinvesteeringuid alternatiivsetest allikatest ning isegi asendusinvestorite leidmist. Sellisel juhul lepitakse kaasinvestori(te)ga ja toetusesaajatega / toetatavate ettevõtjatega kokku ühisinvesteerimise eesmärkides ja ajakavas.
Accelerator tegutseb peamiselt pidevalt avatud alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi kaudu, kasutades tähtaegu, ja see on suunatud ▌ VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kaasa arvatud neid ettevõtteid juhtivatele või neis olulisi oskusi omavatele noortele ja naissoost novaatoritele. Seda avatud ja alt-üles põhimõtet järgivat projektikonkurssi võib täiendada sihipärase toetusega kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja/või süvatehnoloogilistele uuendustele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised, säilitades seejuures Accelerator’i alt-üles-põhimõtet järgiva olemuse. Selle sihipärase toetusega seotud teemasid kirjeldatakse tööprogrammides. Ettepanekuid võivad esitada ka investorid, sealhulgas riiklikud innovatsiooniasutused, kuid toetusi antakse otseselt ettevõttele, mis viib ellu uuenduslikku projekti, mille vastu nad huvi tunnevad.
Samuti võimaldab Accelerator Pathfinder’i toetatud projektidest ja ELi raamprogrammide(34)▌ muudest sammastest ▌pärit uuenduste▌ kasutuselevõttu, et aidata neil turule jõuda. „Euroopa horisondi“ ja varasemate raamprogrammide muude sammaste raames toetust saanud projektide kindlakstegemine toimub asjakohaste metoodikate, näiteks innovatsiooniradari abil.
Lisaks, kui on tehtud esialgne kaardistamine, on kasvu silmas pidades ja kooskõlas määruse [raamprogramm] artikli 43 lõike 5 punktiga a juurdepääs Accelerator’i hindamisetapile ka kõlblikel riiklikel ja piirkondlikel programmidel, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed järjestikused tingimused:
a) komisjon viib tihedas koostöös liikmesriikidega läbi põhjaliku kõlblike riiklike ja piirkondlike programmide kaardistamise, et teha kindlaks vajadus sellise skeemi järele. Selle kaardistamise tulemused avaldatakse osalejate portaalis ja seda ajakohastatakse regulaarselt;
b) esimeses programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis käivitatakse sellel kaardistamisel põhinev katseprojekt. Selle katseprojekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
— komisjon sertifitseerib riiklikud või piirkondlikud hindamismenetlused kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi kriteeriumitega;
— komisjon tagab EIC Accelerator’i alusel esitatud ettepanekute ja muude ettepanekute hindamisel võrdse kohtlemise. Eelkõige peavad kõik kõlblikud ettepanekud läbima rangelt võrdsetel alustel korraldatava valikutesti, mis toimub välistest sõltumatutest ekspertidest koosneva žüriiga peetava individuaalse vestluse vormis.
1.1.3. EIC muu tegevus
EIC rakendab lisaks ka:
– kõigile valitud idufirmadele ja VKEdele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele väga soovitatavaid, kuid mitte kohustuslikke EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevate platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC ▌nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;
– EIC stipendiumi, et tunnustada ELi juhtivaid novaatoreid. Kõrgema nõuandekogu ettepanekul maksab komisjoni neile stipendiumi, et tunnustada neid kui innovatsioonisaadikuid;
– EIC väljakutseid, st ergutusauhindu, mis aitavad kaasa uute lahenduste leidmiseks globaalprobleemidele, kaasata uusi osalejaid ja luua uusi kogukondi. Muude EIC ▌auhindade hulka kuuluvad iCapital, kliimainnovatsiooni auhind, sotsiaalse innovatsiooni ergutusauhind ja naisnovaatorite auhind.(35) Auhindade süsteem on seotud EIC ja teiste ELi raamprogrammi osadega, sealhulgas missioonide ja muude asjakohaste rahastamisasutustega. Uuritakse koostöövõimalusi organisatsioonidega, mis on suutelised pakkuma täiendavat toetust (nt ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ettevõtluse edendajad, heategevusasutused ja sihtasutused);
– EIC innovatiivseid hankeid, et hankida prototüüpe või töötada välja esimene ostukava hõlbustamaks uuenduslike tehnoloogiate turustamiseelset katsetamist ja omandamist riiklike, piirkondlike või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste poolt ühiselt, kui see on võimalik.
1.2. Rakendamine
Et kajastada EIC novaatorikeskset lähenemisviisija uudseid tegutsemisviise, nõuab EIC rakendamine spetsiaalsete juhtimisviiside kasutamist.
1.2.1. EIC nõuandekogu
EIC kõrgem nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) abistab komisjoni EIC ülesannete täitmisel. Lisaks EIC tööprogrammide kohta nõu andmisele on EIC nõuandekogul aktiivne nõuandev roll projektide valiku protsessis ning juhtimis- ja järelmeetmete alal. Sellel on teabevahetusfunktsioon ja selle liikmetel on saadiku roll innovatsiooni edendamisel kogu ELis. Teabevahetuskanaliteks on muu hulgas peamistel innovatsioonisündmustel viibimine, sotsiaalmeedia, EIC novaatorite kogukonna loomine, peamiste meediakanalite kaasamine innovatsioonile keskendudes, ühisüritused ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenduskeskustega.
EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu seoses innovatsioonitrendide või -algatustega, mis on vajalikud ELi innovatsiooni ökosüsteemi soodustamiseks ja edendamiseks, samuti seoses võimalike regulatiivsete tõketega. Samuti tuleb EIC nõuandekogu nõuandes teha kindlaks tärkavaid innovatsioonivaldkondi, mida tuleb tõenäoliselt arvesse võtta samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ja missioonide raames toimuvas tegevuses. Sel viisil ja tegevust asjaomase programmikomitee koosseisuga koordineerides aitab EIC nõuandekogu eeldatavasti kaasa programmi „Euroopa horisont“ üldise sidususe saavutamisele.
Komisjon teeb EIC nõuandekogu nõuannete alusel järgmist:
– annab enne projektikonkursse potentsiaalsetele taotlejatele üksikasjalikku teavet, muu hulgas järgmise kohta:
– erinevate toetuskavade nõuded;
– kuidas võimaldatakse ja rakendatakse kavandatavaid finantstoetuse vorme (segarahastamine, toetus, omakapitalipõhine toetus, laen ja tagatis);
– sihtrühmade ja nende konkreetsete vajaduste selge eristamine kooskõlas EIC kavadega;
– toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas kindlaks määratud innovatsiooni eesmärgid;
– kehtestab EIC kavade kindla jälgimis- ja rakendamissüsteemi eesmärgiga tagada kiire poliitikameetmete õpe ja kujundada innovatsioonimustrid. Selleks valitakse välja näitajad ja rakendatakse neid, et mõõta oodatavat ja saavutatud innovatsiooni toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas;
– tagab tegevuse dubleerimise vältimiseks EIC ja EIT vahelise täiendavuse ja koostöö;
– levitab üksikasjalikku teavet olemasolevate vahendite kohta, et tõmmata väga riskantsete projektide puhul ligi riskikapitaliinvestoreid.
1.2.2. EIC programmijuhid
Komisjon läheneb kõrge riskiga projektide juhtimisele proaktiivselt, kasutades juurdepääsu vajalikele eksperditeadmistele.
Komisjon määrab ajutiselt EIC programmijuhid, kes abistavad teda ettevõtlusalase ja tehnoloogiapõhise visiooni ja tegevussuunistega. Nende isikute määramisest teavitatakse programmikomiteed.
Programmijuhid tulevad paljudest ringkondadest, sealhulgas ettevõtetest, ülikoolidest, riiklikest laboritest ja teaduskeskustest. Neil on põhjalikud eksperditeadmised, mis on saadud aastatepikkuse töö jooksul isikliku kogemuse läbi. Nad on tunnustatud juhid, kes on juhtinud kas valdkondadevahelisi uurimisrühmi või suuri institutsionaalseid programme ning teavad, kui oluline on oma visiooni väsimatult, loominguliselt ja ulatuslikult levitada. Lõpuks on neil kogemus oluliste eelarvete läbivaatamisel, mis nõuab vastutustunnet.
Programmijuhtidelt oodatakse EIC rahastuse mõju suurendamist, edendades aktiivse juhtimise kultuuri, kombineerides head tehnoloogilised teadmised praktilise osalemisega, mis hõlmab visioonist lähtuva eelarve ja ajakava koostamist ning vahe-eesmärkide määramist portfelli ja projekti tasemel; EIC projektid peavad rahastamise jätkumiseks järgima nimetatud eelarvet, ajakava ja vahe-eesmärke.
Eelkõige jälgivad programmijuhid Pathfinder’i ja Accelerator’i projektikonkursi läbiviimist ja esitavad eksperdihindamise komiteedeleselgete ja õiglaste kriteeriumite põhjal arvamusi, pidades silmas sellistest projektidest koosneva sidusa strateegilise projektiportfelli moodustamist, mis annavad eeldatavalt olulise panuse potentsiaalsete ühiskondlike või majandusalaste turgu loovate uuenduste kujunemisse.
Programmijuhtide ülesanne on edendada Pathfinder’i pakette, töötades koos toetusesaajatega välja ühise visiooni ja strateegilise lähenemise, millega saavutatakse tegevuste kriitiline mass. See hõlmab uute, hiljuti välja arendatud uurimisvaldkondade tugevdamist ning uute ringkondade ülesehitamist ja struktureerimist eesmärgiga muuta tipptasemel läbimurdelised ideed ehtsateks ja küpseteks turgu loovateks uuendusteks. Programmijuhid rakendavad üleminekumeetmeid, arendades portfelli edasi asjakohaste lisategevuste ja -partneritega, ning jälgides tähelepanelikult võimalikke võrse- ja idufirmasid.
Suurema paindlikkuse võimaldamiseks vaatavad programmijuhid Pathfinder’i ja Accelerator’i projektid iga vahe-eesmärgi suhtes või eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel läbi asjakohaste ajavahemike tagant vastavalt programmi arengule, et hinnata, kas neid tuleks jätkata, ümber korraldada või lõpetada vastavalt kindlaksmääratud projektijuhtimismeetoditele ja -menetlustele. Kui see on asjakohane, võib sellisesse hindamisse kaasata sõltumatuid väliseksperte. Komisjon tagab kooskõlas personalieeskirjadega, et programmijuhtide puhul ei esine nende kõikide ülesannete täitmisel huvide konflikti ega konfidentsiaalsuse nõude rikkumist.
Võttes arvesse meetmete kõrget riskitaset, on tõenäoline, et märkimisväärne arv projekte jääb lõpule viimata. Selliste projektide lõpetamise tõttu vabanenud eelarvevahendeid kasutatakse teiste EIC meetmete toetamiseks ja programmikomiteed teavitatakse sellest õigeaegselt.
1.2.3. EIC segarahastamise rakendamine
Komisjon haldab kõiki Accelerator’i projektide rakenduslikke elemente, sealhulgas uurimistoetust või muid tagastamatuid toetusvorme.
EIC segarahastamise haldamiseks loob komisjon ▌eriotstarbelise rahastamisvahendi.
Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole eriotstarbelise üksuse loomisel esialgu võimalik, struktureeritakse üksus liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.
EIC eriotstarbelise rahastamisvahendi investeerimisstrateegia kiidab heaks komisjon. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend kujundab oma omakapitaliosaluse lõpetamise strateegia, mis hõlmabvõimalust teha programmi „InvestEU“ alusel toetatavatele rakenduspartneritele ettepanek kanda investeering (investeeringu osa) üle, kui see on asjakohane ja kui investeeringuga seotud riske on piisavalt vähendatud, nii et need vastavad finantsmääruse artikli 209 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, ning rakendab seda strateegiat. Sellest teavitatakse programmikomiteed.
EIC eriotstarbeline rahastamisvahend täidab hoolsuskohustust ja peab läbirääkimisi iga investeeringu tehniliste tingimuste üle kooskõlas täiendavuse põhimõttega ja vältides huvide konflikti investeeringut saavate üksuste ja muude partnerite muude tegevustega. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend suunab avaliku ja/või erasektori investeeringuid proaktiivselt Accelerator’i eri investeerimistegevustesse.
2. EUROOPA INNOVATSIOONI ÖKOSÜSTEEMID
2.1. Põhimõtted
Et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL koos liikmesriikidega parandama keskkonda, milles innovatsioon saab võrsuda igal tasandil. See tähendab tõhusa ELi tasandi innovatsiooni ökosüsteemi arendamise toetamist, koostöö, võrgustike loomise ning ideede ja teadmiste vahetamise ergutamist, avatud innovatsiooniprotsesside arendamist organisatsioonides ning rahastamist ja oskuste arendamist riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi innovatsiooni ökosüsteemides, et toetada igat liiki innovatsiooni, luua kontaktid kõigi novaatoritega kogu ELis ja pakkuda neile piisavat toetust.
Samuti peab ELi ja liikmesriikide eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud selleks, et toetada uuenduste, sealhulgas uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ning üldsuse kasvavat nõudlust teenuste tõhusama ja tulemuslikuma osutamise järele. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.
Nende eesmärkide saavutamiseks võetakse meetmeid, et täiendada ja kindlustada sünergiat seoses EIC meetmeliikidega, samuti EIT tegevusega, programmi „Euroopa horisont“ muude sammaste alusel läbi viidavate tegevustega, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide tegevusega ning erasektori algatustel põhineva tegevusega.
2.2. Sekkumisvaldkonnad
Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad ▌ innovatsioonipoliitika ja innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Samuti kaasatakse EIC nõuandekogu ja EIT juhatus. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:
– arutab, kuidas töötada välja innovatsioonisõbralikke õigusakte, järgides pidevalt innovatsioonipõhimõtet(36), ning innovaatilist lähenemist riigihangetele, sealhulgas avalike innovatsioonihangete vahendi suurendamist innovatsiooni soodustamiseks. Ka avaliku sektori innovatsiooni jälgimiskeskus jätkab valitsusesiseselt innovatsiooniga seoses tehtavate jõupingutuste toetamist uuendatud poliitika toetusvahendiga;
– edendab teadus- ja innovatsioonikavade kooskõlastamist ELi tööga avatud kapitalivoo- ja investeerimisturu tugevdamiseks, nt innovatsiooni edendavate oluliste raamtingimuste väljatöötamist kapitaliturgude liidu raames;
– suurendab kooskõla riiklike ja piirkondlike innovatsiooniprogrammide ja programmi „Euroopa horisont“, eriti EIC ja EIT alusel läbi viidavate innovatsioonitegevuste vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ▌viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;
– töötab välja ühise teabevahetusstrateegia innovatsooni kohta ELis. Selle eesmärk on stimuleerida kõige andekamaid ELi novaatoreid, ettevõtjaid, eriti noori, VKEsid ja idufirmasid kogu EList. Ta rõhutab ELi lisaväärtust, mida tehnilised, mittetehnilised ja sotsiaalsed novaatorid võivad ELi kodanikele tuua, arendades oma idee/visiooni jõudsalt edenevaks ettevõtteks (sotsiaalne väärtus/mõju, töökohad ja majanduskasv, ühiskondlik areng).
▌
Lisaks teeb EL koostoimes teiste programmi „Euroopa horisont“ tegevustega, kaasa arvatud EIC ja EIT tegevus, ja piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega järgmist:
– edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia- ja teadmussiirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele ja madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale ning toetada avatud innovatsioonitaristu, nagu katseprojektide, näidisprojektide, töötubade ja katseplatvormide arendamist ja ühendamist, rahastusvahendeid, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalset innovatsiooni. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;
– toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mida pakuvad novaatorite lähistel sellised võrgustikud nagu riiklikud kontaktpunktid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, klastrid, üleeuroopalised platvormid (näiteks Startup Europe), piirkondlikud ja kohalikud innovatsioonis osalejad (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorid ja innovatsioonikeskused, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatoritevahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondadega;
– parandab innovatsiooni toetamisega seotud andmestikku ja teadmisi, sealhulgas toetuskavade kaardistamist, andmejagamisplatvormide loomist, toetuskavade võrdlusanalüüsi ja hindamist.
Samuti võtab EL vajalikke meetmeid üldise innovatsioonikeskkonna ja innovatsioonitegevuse juhtimise suutlikkuse jälgimiseks ja soodustamiseks.
Ökosüsteemi toetusmeetmeid rakendab komisjon, keda hindamisprotsessis abistab rakendusamet.
▌
OSA „OSALEMISE LAIENDAMINE JA EUROOPA TEADUSRUUMI TUGEVDAMINE“
Programmi selle osa alusel rakendatakse konkreetseid meetmeid, et toetada osalemise laiendamist ja tugevdada Euroopa teadusruumi. Selle eesmärk on tugevdada koostöösidemeid kogu Euroopas ja avada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustikud, aidata kaasa teadusuuringute haldamise suutlikkuse parandamisele osalemist laiendavates riikides, toetada riiklikke poliitikareforme ning kasutada suunatud meetmetega ära liidu talendipagasi potentsiaali.
ELi ajaloos on mitmeid maailmaklassist teadus- ja tehnoloogiaalaseid saavutusi, kuid liidu teadustöö- ja innovatsioonipotentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud. Hoolimata edust Euroopa teadusruumi loomisel, kaasa arvatud Euroopa teadusruumi tegevuskava ja riiklike Euroopa teadusruumi tegevuskavade koostamisel, on Euroopa teadus- ja innovatsioonikeskkond endiselt killustatud ning kõigi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisüsteemides esineb kitsaskohti, mis vajavad poliitika reformimist. Mõnes valdkonnas on progress liiga aeglane ega suuda järjest dünaamilisema teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemiga sammu pidada(37).
Teadus- ja innovatsioonitegevusse suunatud investeeringute maht on Euroopas endiselt poliitika eesmärgiks olevast 3 % SKPst palju väiksem ning suureneb aeglasemalt kui meie peamistel konkurentidel, kelleks on USA, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea.
Samas suureneb Euroopas erinevus teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtivate ja selles maha jäänud riikide ja piirkondade vahel. Kui Euroopa tervikuna soovib ära kasutada tipp-pädevused kogu kontinendilt, maksimeerida avaliku ja erasektori investeeringute väärtust ja nende mõju tootlikkusele, majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaolule, on vaja muutusi, näiteks luues rohkem ja paremaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni vallas osalejate vahel kogu Euroopas. Peale selle on kvaliteetsete uute teadmiste loomise ja levitamise osas vaja struktuurseid teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika reforme ning paremat riiklikku ja piirkondlikku ning institutsionaalset koostööd.
Lisaks peetakse teadusuuringuid ja innovatsiooni mõnikord kaugeks ja elitaarseks nähtuseks, millel puudub selge kasu kodanikele, sisendades hoiakuid, mis takistavad loovust ja uudsete lahenduste kasutamist, ning skeptilisust tõendipõhise avaliku poliitika suhtes. Seega on vaja nii paremaid sidemeid teadlaste, uurimistöötajate, novaatorite, ettevõtjate, kodanike ja poliitikakujundajate vahel kui ka töökindlamaid lähenemisviise teaduslike tõendite koondamisele muutuvas ühiskonnas.
Nüüd peab EL kogu Euroopa Liidus ja assotsieerunud riikides kvaliteedi ning oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi mõju suhtes lati kõrgemale tõstma, milleks on vaja elavdada Euroopa teadusruumi(38) ja seda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning riiklike ja piirkondlike programmide abil paremini toetada. Konkreetsemalt on vaja hästi lõimitud, kuid individuaalselt kohandatud ELi meetmete kogumit(39) koos reformide ja tulemuslikkuse tõstmisega riiklikul tasandil (millele võivad kaasa aidata Euroopa Regionaalarengu Fondi ja poliitika toetusvahendi alusel toetatavad aruka spetsialiseerumise strateegiad) ning teisest küljest tegelikke institutsioonilisi muutusi teadusuuringuid rahastavates ja läbiviivates organisatsioonides, sealhulgas ülikoolides, millega kaasneb väljapaistev teadmiste loomine. Ühiste jõupingutustega ELi tasandil saab ära kasutada sünergia kogu Euroopas ja välja selgitada suurusjärgu, mis on vajalik riiklike poliitikareformide tõhusamaks ja mõjusamaks toetamiseks.
Selle osa raames toetatavad tegevused puudutavad konkreetselt Euroopa teadusruumi poliitika prioriteete ja toestavad ühtlasi üldiselt kõiki programmi „Euroopa horisont“ osi. Samuti võidakse luua tegevusi ajude ringluse soodustamiseks Euroopa teadusruumis teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil, võttes täielikult arvesse praegusi erinevusi, ning grandihoidjate, teadlaste, uurimistöötajate ja novaatorite võrgustike loomiseks ja arendamiseks, et panna kogu nende (immateriaalne) vara Euroopa teadusruumi teenistusse, toetades valdkonnapõhiste teadusalaste tegevuskavade loomist.
Eesmärk on EL, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt, uurimistulemusi jagatakse kiiresti ja tõhusalt, teadlastel on atraktiivne karjäär ja tagatud on sooline võrdõiguslikkus, kus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid töötavad välja ühiseid strateegilisi teadusuuringute kavasid, kooskõlastavad riiklikke kavasid, koostavad ja viivad läbi ühisprogramme, ning kus teavitatud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ning nendest on kasu kogu ühiskonnale.
See osa toetab de facto kõiki ja otseselt järgmisi kestliku arengu eesmärke: kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 17 – „Partnerlus eesmärkide nimel“.
1. OSALEMISE LAIENDAMINE JA TIPP-PÄDEVUSTE JAGAMINE▌
Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse osas esinevate erinevuste ja lõhe vähendamine, jagades kogu ELis teadmisi ja oskusteavet, aitab osalemist laiendavatel riikidel ja ELi äärepoolseimatel piirkondadel saavutada globaalsetes väärtusahelates konkurentsivõime ning saada liidul täiel määral kasu kõigi liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaalist.
Seega on vaja täiendavaid meetmeid, näiteks projektikonsortsiumite avatuse ja mitmekesisuse edendamise kaudu, et võidelda nn suletud koostöö vastu, mille puhul võidakse välistada paljud paljulubavad institutsioonid ja isikud, kaasa arvatud uustulnukad, ning kasutada ära ELi talendipagasi potentsiaali, maksimeerides ja jagades teadusuuringutest ja innovatsioonist saadavat kasu kogu ELis.
Tegevuste laias valdkonnas soodustatakse rahastamismeetoditega spetsiaalseid uurimiselemente, mis on kohandatud vastavalt meetmete konkreetsetele vajadustele.
Põhisuunad:
– liitumine, eesmärgiga luua kõlblikes riikides uusi tipp-pädevuste keskusi või täiendada olemasolevaid, tuginedes juhtivate teadusasutuste ja partnerasutuste vahelistele partnerlustele;
– mestimine, eesmärgiga oluliselt suurendada kõlblike riikide ülikoolide või teadusasutuste tugevust konkreetses valdkonnas, viies selle kokku rahvusvahelisel tasandil juhtivate teadusasutustega teistes liikmesriikides või assotsieerunud riikides;
– Euroopa teadusruumi õppetoolid, eesmärgiga aidata kõlblike riikide ülikoolidel või teadusasutustel ligi meelitada ja hoida kvaliteetseid inimressursse suurepärase teadlase ja teadusjuhi (ametikohal Euroopa teadusruumi õppetoolis) juhtimise all ning teha struktuurimuudatusi, et saavutada kestlik tipptase;
– Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö, sealhulgas ambitsioonikad tingimused kõlblike riikide kaasamise suhtes ning muud meetmed, millega toetada nende sihtriikide noori ja edasijõudnud teadlasi teadusalaste koostöövõrkude loomisel, suutlikkuse suurendamisel ja tööalasel arenemisel teaduse aspektist kvaliteetsete ja oluliste meetmete kaudu. 80 % Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kogueelarvest suunatakse meetmetesse, mis on selle sekkumisvaldkonna eesmärkidega täielikus kooskõlas, sealhulgas uute tegevuste ja teenuste rahastamisse;
▌
– tegevus, mille eesmärk on parandada madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide esitatavate ettepanekute kvaliteeti, näiteks professionaalse esitamiseelse kontrolli ja nõustamise tegevust, ja elavdada rahvusvaheliste võrgustike toetamise eesmärgil riiklike kontaktpunktide tegevust, [määruse] artikli 20 lõike 3 kohane tegevus ning [määruse] artikli 46 lõike 2 kohased tõenduspõhised sidemete loomise teenused;
– tegevusi võidakse luua igas vanuses ja mis tahes tasandil paiknevate teadlaste ajude ringluse soodustamiseks kogu Euroopa teadusruumis (näiteks toetused, et võimaldada mis tahes rahvusest teadlastel omandada ja üle kanda uusi teadmisi ning tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooniga osalemist laiendavates riikides) ning olemasolevate (ja võib-olla ühiselt hallatavate) teadustaristute paremaks ärakasutamiseks sihtriikides teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil. Samuti võib kujundada tegevusi tipptaseme alaste algatuste soodustamiseks.
See sekkumisvaldkond toetab konkreetseid „Euroopa Horisondi“ eesmärke: soodustada Euroopa talendipagasi täielikku kaasamist toetatavatesse meetmetesse; jagada ja ühendada tipp-pädevusi kogu ELis; toetada kvaliteetsete teadmiste loomist; suurendada sektoriülest, valdkondadevahelist ja piiriülest koostööd.
2. LIIDU TEADUS- JA INNOVATSIOONISÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TÕHUSTAMINE
Riigisisese poliitika reformimist soodustatakse ja täiendatakse igakülgselt ELi tasandi poliitikaalgatuste väljatöötamise, uurimistööde, võrgustumise, partnerluse, kooskõlastamise ning andmete kogumise, jälgimise ja hindamisega.
Põhisuunad:
– teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tõendusbaasi tugevdamine riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide eri mõõtmete ja komponentide, sealhulgas liikumapanevate jõudude, mõjude ja seostuva poliitika paremaks mõistmiseks;
– tulevikku suunatud tegevused, et kooskõlas ja kõiki osalisi kaasavas koostöös riiklike asutuste ja tulevikule orienteeritud sidusrühmade ja kodanikega näha ette tekkivaid vajadusi ja suundumusi, kasutades prognoosimise metodoloogias tehtud edusamme, millega saadakse poliitikale olulisemaid tulemusi, kasutades ära kogu programmi raames ja väljaspool seda tekkivat sünergiat;
– poliitikakujundajate, rahastamisasutuste, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide (kaasa arvatud ülikoolid) ning Euroopa teadusruumiga tegelevate ja Euroopa teadusruumiga seotud poliitikavaldkondadega tegelevate või Euroopa teadusruumi toetavate koordineerimis- ja toetusmeetmete rakendamisega tegelevate nõuenderühmade toetamine tagamaks, et nad järgivad sidusa ja pikaajaliselt kestliku Euroopa teadusruumi arendamisel ja rakendamisel õiget suunda. Sellist toetust võidakse alt-üles-põhimõtte alusel ja konkurentsipõhiselt anda koordineerimis- ja toetusmeetmete kujul, et toetada koostööd programmi tasandil liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kodanikuühiskonna (näiteks sihtasutused) teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahel seoses nende valitud prioriteetidega, keskendudes selgelt piiriüleste ühisalgatuste, kaasa arvatud projektikonkursside rakendamisele. See põhineb osalevate programmide selgetel kohustustel koondada ressursse ja tagada tegevuste ja poliitikameetmete ning raamprogrammi ja asjaomaste Euroopa partnerluse algatuste tegevuste ja poliitikameetmete vaheline täiendavus;
– avatud teadusele ülemineku kiirendamine, jälgides, analüüsides ja toetades avatud teaduse poliitika ja tavade(40), sealhulgas FAIR-põhimõtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist liikmesriikide, piirkondade, institutsioonide ja teadlaste tasandil viisil, mis maksimeerib sünergiat ja sidusust ELi tasandil;
– liikmesriikide ja assotsieerunud riikide riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise toetamine, sealhulgas poliitika toetusvahendi(41) tõhustatud teenustekomplekti (nt eksperdihinnangud, spetsiaalsed toetustegevused, vastastikused õppeüritused ja teadmuskeskus) abil, koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi, struktuurireformi tugiteenistuse ja reformide tugivahendiga;
– teadlastele atraktiivse tööalase arengukeskkonna ning kaasaegses teadmistepõhises majanduses vajalike oskuste ja pädevuste pakkumine(42). Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi ühendamine, toetades ülikoolide, muude teadusasutuste ja innovatsiooniorganisatsioonide ajakohastamist, kohaldades riikliku tasandi meetmeid soodustavaid tunnustamis- ja hindamismehhanisme, samuti stiimuleid, mis edendavad avatud teaduse tavade, vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni, ettevõtluse (ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotuse), valdkondadevahelisuse, kodanike kaasamise, rahvusvahelise ja sektoritevahelise liikuvuse, soolise võrdõiguslikkuse kavade, mitmekesisuse ja kaasamise strateegiate ning institutsioonilistele muutuste suhtes kohaldatavate terviklike lähenemisviiside omaksvõtmist. Selles kontekstis täiendab programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel Euroopa ülikoolide algatusega seoses käivitatud katsemeetmete järelmeetmena programm „Euroopa horisont“ koostoimelisel viisil programmiga „Erasmus“ Euroopa ülikoolide algatusele antud toetust, toetades nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõdet.See annab panuse valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil põhinevate uute, ühiste, integreeritud, pikaajaliste ja kestlike haridus-, teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamisse, et muuta teadmiste kolmnurk tegelikkuseks, andes tõuke kestlikule majanduskasvule, vältides samas kattumist EIC teadmis- ja innovaatikakogukondadega;
– kodanike teadusalgatused, mis toetavad igat liiki formaalset, mitteformaalset ja informaalset teadusharidust, tagades tõhusama ja vastutustundlikuma kodanike kaasamise teadus- ja innovatsioonikavade ja -strateegiate kujundamisse, olenemata nende vanusest, taustast ja võimetest, ning teadusliku sisu ja innovatsiooni loomisesse valdkondadevaheliste tegevuste tulemusena;
– soolise võrdõiguslikkuse ja ka muude mitmekesisuse vormide toetamine ja jälgimine teaduskarjääris ja otsustusprotsessis, muu hulgas nõuandvates organites, samuti sooküsimuse sidumine teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga;
– eetika ja usaldusväärsus, et arendada edasi sidusat ELi raamistikku, järgides kõrgeimaid eetikanorme ja Euroopa käitumisjuhendit teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit, pakkudes nendes valdkondades koolitusvõimalusi;
– rahvusvahelise koostöö toetamine kahepoolse, mitmepoolse ja piirkondadevahelise kahepoolse poliitilise dialoogi kaudu kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste foorumitega, et soodustada vastastikust õppimist ja prioriteetide seadmist, edendab vastastikust juurdepääsu ning aitab jälgida koostöö mõju;
– teaduslik panus teistesse poliitikavaldkondadesse, luues nõuande- ja jälgimisstruktuure ja protsesse, mis tagavad ELi poliitika kujundamise parimate olemasolevate teaduslike tõendite ja kõrgetasemeliste teaduslike nõuannete alusel, ning neid struktuure ja protsesse toimimas hoides;
– ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi rakendamine, sealhulgas tõendite kogumine ja analüüs eesmärgiga jälgida, hinnata, kavandada ja mõjutada raamprogrammide hindamist;
– komisjon tagab toetuse riiklikele kontaktpunktidele muu hulgas regulaarsete, enne projektikonkursse korraldatavate koosolekute, koolituse, juhendamise, sihtotstarbeliste toetusstruktuuride tugevdamise ning nendevahelise piiriülese koostöö soodustamise kaudu (nt arendades edasi varasemate raamprogrammide kohaseid riiklike kontaktpunktide tegevusi); komisjon töötab kokkuleppel liikmesriikide esindajatega välja miinimumstandardid nende toetusstruktuuride toimimiseks, kaasa arvatud nende rolli, struktuuri ja korra jaoks, enne projektikonkursse komisjonilt saadava teabe liikumiseks ning huvide konflikti vältimiseks;
– teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste, andmete ja teadmiste levitamine ja kasutamine, sealhulgas sihtotstarbeline toetus toetusesaajatele; muude ELi programmidega tekkiva sünergia soodustamine; sihipärane teabevahetustegevus eesmärgiga suurendada teadlikkust ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiema mõju ja tähtsuse kohta ning teadusalane suhtlus.
II LISA
Programmikomitee koosseisud
Programmikomitee koosseisud vastavalt artikli 12 lõikele 2 on järgmised.
1. Strateegiline koosseis: strateegiline ülevaade kogu programmi rakendamisest, programmi eri osade, sealhulgas missioonide tööprogrammide vaheline sidusus ▌
2. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ▌
2a. Marie Skłodowska-Curie meetmed
3. Teadustaristud
4. Tervishoid
5. Kultuur, loovus ja kaasav ݁hiskond
5a. Ühiskonna tsiviiljulgeolek
6. Digivaldkond, tööstus ja kosmos
7. Kliima, energeetika ja liikuvus
8. Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond
9. Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid
9a. Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine
Teemavaldkondade raames ja/või programmikomitee eri koosseisude ja/või komiteedega, mis on loodud muude aktidega, võib korraldada erikoosolekuid, millel käsitletakse horisontaalseid ja/või valdkondadevahelisi teemasid, nt kosmost ja liikuvust.
III LISA
Teave, mille komisjon esitab vastavalt artikli 12 lõikele 6
1. Iga projekti käsitlev teave, mis võimaldab jälgida iga ettepaneku kõiki menetlusetappe ja hõlmab eelkõige järgmist:
— esitatud ettepanekud,
— iga ettepaneku hindamise tulemused,
— toetuslepingud,
— määruse („Euroopa horisont“) artikli 29 lõigete 2 ja 3 ning artikli 43 lõike 11 kohaselt lõpetatud projektid,
— lõpuleviidud projektid.
2. Iga projektikonkursi tulemusi ja projektide rakendamist käsitlev teave, mis hõlmab eelkõige järgmist:
— iga projektikonkursi tulemused,
— ettepanekute hindamise tulemused ja nendest kõrvale kaldumine ettepanekute pingereas, võttes aluseks nende panuse konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, kaasa arvatud järjepideva projektide portfelli loomisesse vastavalt määruse („Euroopa horisont“) artikli 26 lõikele 2,
— määruse („Euroopa horisont“) artikli 26 lõike 2 kohased ettepanekute kohandamiseks tehtud taotlused,
— toetuslepingute üle peetavate läbirääkimiste tulemused,
— projekti rakendamise teave, sealhulgas andmed maksete kohta ning projekti tulemused,
— ettepanekud, mis on sõltumatute ekspertide hindamise tulemusena valitud, kuid komisjoni poolt määruse („Euroopa horisont“) artikli 43 lõike 7 kohaselt tagasi lükatud.
3. Teave programmi rakendamise kohta, sealhulgas asjakohane teave raamprogrammi, eriprogrammi, iga erieesmärgi ja seotud teemade ning Teadusuuringute Ühiskeskuse kohta määruse V lisas määratletud mõjuahelate alusel läbi viidava iga-aastase järelevalve osana ning koostoime kohta muude asjakohaste liidu programmidega.
4. Teave raamprogrammi „Euroopa horisont“ eelarve täitmise kohta, sealhulgas teave Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kohta, kõigi Euroopa partnerluste, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade kulukohustuste ja maksete kohta, ning teave ELi ja kõigi assotsieerunud riikide vahelise finantstasakaalu kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Programmi rakendamise hõlbustamiseks hüvitab komisjon kooskõlas oma kehtivate suunistega programmikomitee iga päevakorras oleva koosoleku puhul iga liikmesriigi ühe esindaja osalemiskulud ning samuti ühe eksperdi/nõustaja osalemiskulud iga liikmesriigi kohta nende päevakorrapunktide puhul, mille juures liikmesriik vajab konkreetseid eksperditeadmisi.
Euroopa andmetaristust saab Euroopa avatud teaduse pilve alustala, mis võimaldab pakkuda maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlust, kiiret ühendust ning tipptasemel andme- ja tarkvarateenuseid.
Tulevikus hõlmavad peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad kõrgtehnoloogilisi materjale ja nanotehnoloogiat, fotoonikat ning mikro- ja nanoelektroonikat, bioteadusepõhist tehnoloogiat, kõrgtehnoloogilist tootmist ja töötlemist, tehisintellekti ning digiturvalisust ja -ühenduvust.
Tegemist on avaliku või erasektori taristutega, mille kaudu pakutakse vahendeid ja osutatakse teenuseid peamiselt Euroopa tööstussektorile, et võimaldada oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja toodete katsetamist ja valideerimist. Selline taristu võib paikneda ühes kohas või olla hajutatud või virtuaalne ning peab olema registreeritud liikmesriigis või programmiga ühinenud kolmandas riigis.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist vähendamist muudes sektorites käsitletakse II samba teistes osades ja ka mujal raamprogrammis „Euroopa horisont“.
Biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, mis tuginevad bioloogilistele ressurssidele (loomad, taimed, mikroorganismid ja nendest saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed), nende funktsioonidele ja põhimõtetele. See hõlmab ja seob omavahel maismaa- ja mereökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid; kõiki peamisi tootmissektoreid, mis kasutavad ja toodavad bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); ning kõiki majandus- ja tööstussektoreid, mis kasutavad bioloogilisi ressursse ja protsesse, et toota toitu, sööta, bioressursipõhiseid tooteid ja energiat ning pakkuda teenuseid. See ei hõlma biomeditsiini ja tervisevaldkonnaga seotud biotehnoloogiat.
„Kestlik sinine majandus“ tähendab kogu ookeanide, merede, ranniku ja maismaavetega seotud valdkondlikku ja valdkondadeülest majandustegevust ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sh uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.
COM(2018)0773 final: Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.
Keskkonna jälgimine, mida võimaldatakse näiteks liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi ja teiste asjakohaste Euroopa programmide ning samuti GEO algatuse kaudu, toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni käesoleva üleilmse probleemi muudes sekkumisvaldkondades ning samuti raamprogrammi „Euroopa horisont“ teistes asjakohastes osades.
Ringsüsteemide sekkumisvaldkonna tegevused täiendavad teemavaldkonda „Digivaldkond ja tööstus“ kuuluva vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku tööstuse sekkumisvaldkonna tegevusi.
Innovatsioonikeskus on üldmõiste, mis hõlmab palju erinevaid oskuseid. See võib olla aktiivne partner, kogukond, teadmuskeskus, hõlbustaja või ühendaja, mis pakub juurdepääsu uusimatele teadmistele ja eksperditeadmistele digitaalsete ja nendega seotud progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta, mida ettevõtted vajavad konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades tootmist, teenuseid ja äriprotsesse.
Harilikult on tegemist teadusalaste/tehnoloogiliste riskide, juhtimis-/finantsriskide, turu-/majanduslike riskide ja regulatiivsete riskide kombinatsiooniga. Samuti võib arvesse võtta ettenägematuid täiendavaid riske.
Tagasimakstav ettemakse, mis on alternatiivne variant toetusele juhul, kui riski peetakse keskmisest madalamaks, makstakse ELile tagasi kokkulepitud maksegraafiku kohaselt ja seejärel muutub see intressivabaks laenuks. Kui toetusesaaja ei saa seda tagasi maksta, kuid saab jätkata oma tegevust, muudetakse tagasimakstav ettemakse omakapitaliks. Pankroti korral muutub tagasimakstav ettemakse lihtsalt toetuseks.
Põhimõtteliselt ei eeldata, et EL omab toetatavas ettevõttes suuremat osa hääleõigustest.Erandjuhul võib EL kindlustada blokeeriva vähemuse staatuse omandamise, et kaitsta Euroopa huve olulistes valdkondades, näiteks küberturvalisuse alal.
Näiteks Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, projektid, mis on saanud toetust samba „Üleilmne probleem ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades tekkinud idufirmad. Taotlused tulenevad ka „Horisont 2020“ meetmetest, eelkõige projektidest, mis on välja valitud „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. etapis ja saanud sellega seotud kvaliteedimärgise, mida rahastavad liikmesriigid, või (olemasolevate ja tulevaste) Euroopa partnerluste projektidest.
Sujuva järjepidevuse tagamiseks võetakse EIC auhindadega üle „Horisont 2020“ alusel loodud auhindade haldamine. Lisaks korraldab EIC nõuandekogu uute ergutusauhindade ja tunnustusauhindade väljatöötamise ja rakendamise.
Komisjoni 15. mai 2018. aasta teatis „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (COM(2018)0306); nõukogu 27. mai 2016. aasta järeldused (8675/16 RECH 127 COMPET 212 MI 300 POGEN 34).
Käsitletavad poliitikameetmed ja tavad varieeruvad uurimistulemuste võimalikult varajasest ja ulatuslikust jagamisest kokkulepitud formaatide ja ühise taristu (nt Euroopa avatud teaduspilv) kaudu ning kodanike teadusalgatustest kuni uute ja laiemate lähenemisviiside ja indikaatorite väljatöötamise ja kasutamiseni teadusuuringu hindamiseks ja teadlaste tunnustamiseks.
Poliitika toetusvahend võeti kasutusele programmi „Horisont 2020“ raames. Poliitika toetusvahend töötab nõudluspõhiselt ja pakub vabatahtlikkuse alusel riiklikele asutustele kõrgetasemelisi erialateadmisi ja individuaalset nõustamist. Oma teenuste kaudu on sellel olnud keskne osa poliitika muutustes riikides, nagu Poola, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina, ning see on üldiselt soodustanud poliitikamuutusi, millele on kaasa aidanud heade tavade vahetamine näiteks teadus- ja arendustegevuse maksustiimulite, avatud teaduse, riiklike teadusasutuste tulemuspõhise rahastamise ning riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide koostalitlusvõime valdkonnas.
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) nr 528/2012, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426 ja (EL) 2017/1369 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/42/EÜ, 2009/48/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2013/53/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL, 2014/68/EL ja 2014/90/EL (COM(2017)0795 – C8-0004/2018 – 2017/0353(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0795),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0004/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0277/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018)0238 – C8-0165/2018 – 2018/0112(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0238),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0165/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0444/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada nende täitmine (COM(2018)0185 – C8-0143/2018 – 2018/0090(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0185),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0143/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0029/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018)0179 – C8‑0144/2018 – 2018/0088(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0179),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 43 ja 114 ning artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0144/2018),
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0417/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (COM(2018)0317 – C8‑0217/2018 – 2018/0161(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0317),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0217/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0039/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0447),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 189 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0258/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,
– võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0405/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL
(1) Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on maailmamastaabis juba üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.
(2) Tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, nagu on osutatud eelkõige Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias (juuni 2016), säilitades samal ajal programmi tsiviilotstarbelise olemuse ning austades liikmesriikide võimalikke põhiseaduslikke sätteid neutraalsuse või erapooletuse kohta. Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid ning kosmoseandmed ja -teenused kahesuguse kasutusega▌. Samas on liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika endiselt kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele.
(3) Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Tuleks tagada nende algatuste jätkumine ning täiustada nende osutatavaid teenuseid, et need vastaksid kasutajate uutele vajadustele, oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega ▌ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas polaaraladel toimuvate muutuste jälgimine –, transport, julgeolek ja kaitse.
(3a) On vaja ära kasutada koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektori vahel, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja droonid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega, suurendades seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet.
(3b) Selleks et täielikult ära kasutada programmi eeliseid kõikides liikmesriikides ja kõigi kodanike poolt, on samuti oluline edendada pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist ning toetada neil andmetel, teabel ja teenustel põhinevate järgmise etapi rakenduste väljatöötamist. Sel eesmärgil võiksid liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused korraldada korrapäraselt teavituskampaaniaid programmist saadava kasu kohta.
(4) ▌Tegutsemisvabaduse, sõltumatuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamise eeltingimuseks on, et liidul oleks autonoomne juurdepääs kosmosele ja võimalus seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et liit toetaks autonoomset, usaldusväärset ja kulutõhusat juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Konkurentsivõime säilitamiseks kiiresti areneval turul on samuti äärmiselt tähtis, et liidul oleks jätkuvalt juurdepääs tänapäevastele, tõhusatele ja paindlikkust võimaldavatele stardikompleksidele ning võimalus kasutada asjakohaseid kanderakettide süsteeme. Seega võiks, ilma et see piiraks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavaid meetmeid, toetada programmi raames kosmose maapealse infrastruktuuri kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mis on vajalikud programmi rakendamiseks, ja satelliitide orbiidile saatmiseks vajamineva lennutusinfrastruktuuri kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamist, kaasa arvatud alternatiivseid tehnoloogiaid ja uuenduslikke süsteeme programmi komponentide rakendamiseks. Neid meetmeid tuleks rakendada kooskõlas finantsmäärusega ja selleks, et saavutada programmi parem kulutõhusus. Arvestades, et puudub sihtotstarbeline eelarve, ei mõjuta kosmosele juurdepääsu toetavad meetmed programmikomponentide rakendamist.
(5) Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- jm sektorid ning kasutajad. Nende kosmosetööstuse keskuste eesmärk peaks olema ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamine, edendades samas koostoimet digitaalse innovatsiooni keskustega. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja edendades nõudlust (nn esimese lepingu lähenemisviis).
(5xx) Kosmose väärtusahel jaotatakse enamasti järgmiselt: i) „eelneva etapi sektor“ – hõlmab tegevusi, mis võimaldavad luua toimiva kosmosesüsteemi, sealhulgas arendus-, tootmis- ja lennutustegevus, ning sellise süsteemi toimimist; ning ii) „järgmise etapi sektor“ – hõlmab kosmosega seotud teenuste ja toodete osutamist kasutajatele. Ka digitaalsed platvormid kujutavad olulist kosmosesektori arengut toetavat elementi, võimaldades juurdepääsu andmetele ja toodetele ning tööriistakastidele, andmesalvestuse ja -töötluse seadmetele.
(5x) Kosmosevaldkonnas kasutab liit oma pädevust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Komisjon peaks tagama programmi raames võetud meetmete sidususe.
(5a) Kuigi paljudes liikmesriikides on traditsiooniliselt aktiivseid kosmosega seotud tööstusharusid, tuleb tunnistada vajadust arendada ja välja kujundada kosmosetööstust neis liikmesriikides, kus on tekkinud uued suutlikkused, ning vajadust reageerida nn uue kosmose poolt traditsioonilistele kosmosetööstustele esitatavale väljakutsele. Tuleks edendada meetmeid, mille eesmärk on arendada kosmosetööstuse võimsust kogu liidus ja hõlbustada koostööd kõigis liikmesriikides tegutsevate kosmosetööstusettevõtete vahel.
(5b) Programmi alusel võetavad meetmed peaksid põhinema olemasoleval riiklikul ja Euroopa suutlikkusel (st suutlikkusel, mis on meetme rakendamise ajal olemas) ja sellest kasu saama.
(6) Võttes arvesse oma ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on kosmosega seotud meetmetel tugev rahvusvaheline mõõde. Tihedas koostöös liikmesriikidega ja nende nõusolekul võiksid ELi kosmoseprogrammi asjaomased asutused osaleda kosmoseprogrammiga seotud küsimustes rahvusvahelise koostöö kaudu ja teha koostööd asjaomastes ÜRO valdkondlikes organites. Liidu kosmoseprogrammiga (edaspidi „programm“) seotud küsimustes võiks komisjon liidu nimel ja oma pädevuste piires koordineerida meetmete võtmist rahvusvahelisel areenil, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide programmiga seotud huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Eriti oluline on, et komisjoni poolt esindatav liit teeks koostööd rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites.
(6a) Rahvusvaheline koostöö on ülimalt tähtis selleks, et edendada liidu globaalset positsiooni kosmosesektoris ning liidu tehnoloogiat ja tööstust, tugevdades õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil ja pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning julgustada koostööd väljaõppe alal. Rahvusvaheline koostöö on ELi kosmosestrateegia keskne osa. Komisjon kasutab ELi kosmoseprogrammi selleks, et anda oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja sealt omakorda kasu saada, tehes seda algatuste kaudu, mis reklaamivad Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil (nt kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid, VKEde rahvusvahelistumise toetamine) ning hõlbustavad pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendavad õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia alaseid algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia alased algatused peaksid olema täielikus kooskõlas ELi kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, olles rahvusvaheliselt esirinnas.
(7) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaks komisjon koos ▌kõrge esindajaga ning tihedas koostöös liikmesriikidega edendama programmi elluviimisel vastutustundlikku käitumist kosmoses, sh vähendama kosmosejäätmete koguseid ja uurima võimalusi Euroopa Liidu ühinemiseks asjaomaste ÜRO lepingute ja konventsioonidega, ning esitama vajadusel asjakohaseid ettepanekuid.
(8) Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kulusid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmide ja rahastamisvahenditega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Samuti peaks see tagama koostoime ja sidususe kõnealuste programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames välja töötatud lahenduste ning kosmoseprogrammi raames välja töötatud lahenduste vahel.
(8a) Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid eelarvest kaks korda, näiteks nii programmi „Euroopa horisont“ kui ka kosmoseprogrammi poolt.
(9) Käesoleva programmi poliitikaeesmärke käsitatakse ka kui valdkondi, mis võivad saada rahalisi vahendeid ja investeerimistoetust InvestEU fondi rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu, eelkõige selle jätkusuutliku infrastruktuuri ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada proportsionaalselt selleks, et käsitleda turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega siseturul konkurentsi moonutada. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(10) Kosmoseprogrammi ja programmi „Euroopa Horisont“ omavaheline sidusus ja koostoime edendab konkurentsivõimelist ja innovatiivset Euroopa kosmosesektorit, tugevdab Euroopa autonoomsust kosmosele juurdepääsul ja selle kasutamisel turvalises ja ohutus keskkonnas ning tugevdab Euroopa rolli maailmaareenil. Programmi „Euroopa Horisont“ läbimurdvaid lahendusi toetatakse andmete ja teenustega, mis tehakse programmi poolt teadus- ja innovatsiooniringkondadele kättesaadavaks.
(10a) Selleks et maksimeerida programmi sotsiaal-majanduslikku kasu, on oluline, et säilitataks tipptasemel süsteemid, et neid ajakohastataks vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele ning et uued arengud toimuksid kosmosepõhiste järgmise etapi rakenduste sektoris. Liit peaks toetama teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevusi või programmi alusel loodud infrastruktuuride arengut varastes etappides, samuti programmi alusel loodud süsteemide rakenduste ja teenustega seotud teadus- ja arendustegevust, stimuleerides nii eelneva ja järgmise etapi majandustegevusi. Asjakohane vahend selle teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on määrusega (EL) nr XXX/XXXX loodud programm „Euroopa horisont“. Siiski tuleks käesoleva määruse alusel Galileo ja EGNOSe komponentidele eraldatud eelarvest rahastada arendustegevuse väga spetsiifilist osa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhised kiipseadmed või vastuvõtjad, mis võimaldavad arendada rakendusi erinevates majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada programmide raames rajatud infrastruktuuri kasutuselevõtmist ja kasutamist.
(10x) Tagamaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet tulevikus, tuleb programmiga toetada tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, edendades võrdseid võimalusi, sh soolist võrdõiguslikkust, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.
(10b) Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu välja murrangulisi lahendusi liidu poliitiliste prioriteetide toetuseks. Programmi „Euroopa horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa Copernicuse teenuseid võimaldavast in situ seireinfrastruktuurist.
(11) On oluline, et kogu avalike hangete kaudu loodud või arendatud materiaalne ja immateriaalne vara, mida liit kosmoseprogrammi raames rahastab, kuuluks liidule. Selleks et tagada täielik kinnipidamine kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Selline liidu omandiõigus ei tohiks mõjutada liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega, juhul kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks.
(11a) Programmi teenuste võimalikult laialdase kasutamise soodustamiseks oleks kasulik rõhutada, et andmeid, teavet ja teenuseid pakutakse ilma tagatiseta, ilma et see piiraks õiguslikult siduvate sätetega kohaldatavaid kohustusi.
(11b) Komisjon võib teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt. Muud programmi avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.
(12) Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.
(13) Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.
(14) Liit peaks olema igasuguse liidu programmi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.
(15) Et programmi rahastab liit, peaksid programmist rahastatavate tegevuste teostamiseks programmi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest. Tuleb märkida, et finantsmäärusega on ette nähtud, et komisjon võib eelhindamise tulemuste põhjal tugineda liidu vahendeid rakendavate isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud süsteemides ja menetlustes, samuti kord kehtivate lepingute pikendamiseks tuleks kindlaks määrata vastavas finantsraampartnerluse lepingus või rahalist toetust käsitlevas lepingus.
(16) Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või kehtestada allhangete alammäär, eelkõige selleks, et võimaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning idufirmade osalemist. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.
(16a) Selleks et edendada nõudlust ja innovatsiooni avalikus sektoris, peaks programm edendama programmi andmete, teabe ja teenuste kasutamist, et toetada tööstuse ja VKEde poolt kohandatud lahenduste väljatöötamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste kaudu, nagu on osutatud finantsmääruse I lisa punktis 7, mis võimaldab hõlmata kõiki etappe alates kohandatud koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste väljatöötamisest kuni kasutuselevõtuni ning hangeteni avalike teenuste jaoks.
(17) Selleks et täita programmi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada vajaduse korral kõikide liidu kosmosevaldkonnas tegutsevate avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast tuleb ette näha võimalus kasutada kõiki aluslepinguga ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ▌ja ▌haldusmeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.
(18) Toetustega seoses on kogemused näidanud, on kasutajatepoolne kasutuselevõtt ja turuleviimine ning üldine teavitustegevus toimib tulemuslikumalt, kui see on detsentraliseeritud ega toimu komisjoni juhtimisel ülalt alla. Vautšerid, mis on üks toetusesaaja poolt kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse vorme, on osutunud uute turuletulijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osas üheks edukaimaks meetmeks. Siiski on nende kasutamist piiranud finantsmäärusega kindlaks määratud rahalise toetuse ülemmäär. Seda ülemmäära tuleks seepärast ELi programmi puhul suurendada, et pidada sammu kosmosesektori tururakenduste kasvava potentsiaaliga.
(19) Käesoleva määruse kohased rahastamisvormid ja rakendusmeetodid valitakse selle alusel, kas nende abil on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja tulemusi, võttes arvesse eelkõige kontrollimisega seotud kulusid, halduskoormust ja prognoositud mittevastavuste riski. Sellega seoses tuleks muu hulgas kaaluda ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude kasutamist ning kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse [artikli 125 lõikes 1].
(20) Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.
(21) Vastavalt nõukogu otsuse .../.../EL artiklile 88 [reference to be updated as appropriate according to a new decision on OCTs: Article 88 of Council Decision …/…/EU] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(22) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist, kui esinevad üldised puudused õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(23) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 2018/1046(5) (edaspidi „finantsmäärus“), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95(6) ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(7) ▌tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(8). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(24) Kolmandad riigid, kes on ▌EMP▌ liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(25) Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära tarbetuid kattumisi ning vähendada viivitusi ja ülekulusid. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama programmi eesmärkide saavutamist.
(26) Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada▌. Nad võiksid teha liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel ▌koostööd. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid▌. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm(9).
(26a) Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võiks amet delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide rühmadele. Selline delegeerimine peaks piirduma tegevustega, mida amet ei suuda ise ellu viia, ning see ei tohiks piirata käesolevas määruses määratletud programmi haldamist ega ülesannete jaotamist.
(27) Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised nõuded.
(28) Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti seoses turvalisuse akrediteerimisega ning turu- ja järgmise etapi rakenduste arendamisega. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad nende valdkondadega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtu edendamises kasutajate seas ja turul, tuleks ametile teha ülesandeks peale Galileo ja EGNOSe ka programmi muude komponentide kasutuselevõtu meetmed kasutajate seas ning kõigi programmi komponentide järgmise etapi rakenduste arendamisega seotud tegevus. See võimaldaks saada kasu mastaabisäästust ning pakkuda võimalust rakenduste väljatöötamiseks, mis põhinevad programmi mitmel komponendil (integreeritud rakendused). Selline tegevus ei tohiks aga piirata teenuseid ega kasutuselevõtu meetmeid kasutajate seas, mille komisjon on andnud Copernicuse volitatud üksustele. Järgmise etapi rakenduste arendamise ülesande andmine ametile ei takista teisi volitatud üksusi järgmise etapi rakendusi välja töötamast. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga vastavalt finantsraamistiku partnerluslepingule, mis hõlmab ▌muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid. Ametile ülesannete andmisel tuleks ette näha ka piisavad inim-, haldus- ja rahalised ressursid.
(28a) Galileo ja EGNOS on keerukad süsteemid, mis nõuavad intensiivset koordineerimist. Arvestades, et Galileo ja EGNOS on liidu komponendid, peaks seda koordineerimist teostama mõni liidu institutsioon või liidu organ. Viimastel aastatel saadud kogemustele tuginedes on amet kõige asjakohasem organ kõigi nende süsteemide kasutamisega seotud operatiivülesannete (välja arvatud rahvusvahelise koostöö) kooskõlastamiseks. Seepärast tuleks ametile usaldada EGNOSe ja Galileo kasutamise haldamine. See ei tähenda siiski, et amet peaks üksi täitma kõiki nende süsteemide kasutamisega seotud ülesandeid. Tugineda võiks teiste üksuste, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri oskusteabele. See peaks hõlmama süsteemide arendamise ning maapealse segmendi osade ja satelliitide projekteerimise ja arendamisega seotud tegevust, mis tuleks usaldada Euroopa Kosmoseagentuurile. Ülesannete jaotamisel muudele üksustele tuginetakse nende üksuste pädevusele ja vältida tuleks töö dubleerimist.
(29) Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon sõlmima Euroopa Kosmoseagentuuriga ja ametiga finantsraampartnerluse lepingu, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepinguga, eriti selle artiklitega 2 ja 5. Kuna aga Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on väga oluline, et Euroopa Kosmoseagentuur võtaks asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu ja liikmesriikide huvide kaitse, ning järgiks eelarve ja talle usaldatud ülesannete täitmisel komisjoni otsuseid. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.
(30) Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) toimimist Euroopa autonoomse suutlikkusena, mis asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete kasutamise tulemusel võimaldab juurdepääsu teabele ja osutab teenuseid, tunnustati juba otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel.
(31) Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside (GOVSATCOM) juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riikide ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vaheliste piiride, võib asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olla konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet koordineerima tsiviilkasutajaskonnaga seotud aspekte ning ta võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.
(32) Arvestades kosmosealase tegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahetist olemust, peaks programmi üks peamine prioriteet olema julgeoleku kõrge taseme tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku teabega.
(33) Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja ▌kumbki oma pädevusvaldkonna piires tagama programmi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, nõukogu otsusega 201x/xxx/ÜVJP(10).
(33a) Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, võib Euroopa välisteenistus kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL aidata komisjonil täita teatavaid programmi turvalisusega seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.
(34) Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks programmi sujuva rakendamise tagamiseks luua konkreetne turvalisuse juhtimine. See juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivfunktsioonid ja turvalisuse akrediteerimise funktsioonid selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja julgeolekueeskirjade kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on programmi kõikide või osa komponentide haldamise eest vastutaval üksusel parimad eeldused, et hallata talle delegeeritud ülesannete turvalisust. Programmi turvalisus põhineb Galileo, EGNOSe ja Copernicuse rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui programmi eest vastutaja ▌kindlaks määrama üldised turvanõuded, mida kohaldatakse kõikide programmi komponentide suhtes.
(34x) Euroopa kosmosetaristu küberturvalisus nii maa peal kui ka kosmoses on äärmiselt oluline, et tagada süsteemide pidev toimimine ja teenuse katkematus. Seepärast tuleks turvanõuete kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteeme ja nende teenuseid küberrünnakute vastu, kasutades selleks muu hulgas uusi tehnoloogiaid.
(34a) Komisjon peaks vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks määrama turvaseire struktuuri. See turvaseire organ peaks vastama otsuse 201x/xxx/ÜVJP kohaldamisalas välja töötatud juhistele. Galileo puhul peaks selleks organiks olema Galileo turvaseirekeskus. Seoses otsuse 20xx/xxx/ÜVJP rakendamisega on turvalisuse akrediteerimise nõukogu roll piiratud sellega, et anda nõukogule ja/või kõrgele esindajale teavet, mis on seotud süsteemi turvalisuse akrediteerimisega.
(35) Pidades silmas programmi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeoleku valdkonnaga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda turvalisuse küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskijärelevalve menetlused. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.
(35x) ELi salastatud teavet töödeldakse vastavalt julgeolekueeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu otsuses 2013/488/EL. Vastavalt sellele nõukogu otsusele peaksid liikmesriigid kohaldama selles sätestatud põhimõtteid ja miinimumstandardeid, et tagada samaväärse kaitsetaseme kohaldamine ELi salastatud teabe suhtes.
(36) Et tagada turvaline teabevahetus, tuleks ette näha asjakohased kokkulepped, et tagada programmi raames kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud ELi salastatud teabe kaitse.
(37) Üks programmi põhieesmärke on tagada liidu julgeolek ja strateegiline autonoomsus, tugevdada liidu suutlikkust toimida mitmesugustes valdkondades, eriti julgeoleku valdkonnas, ning kasutada ära võimalusi, mida kosmos liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist pakub. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja ette näha ranged rahastamiskõlblikkuse normid, mida kohaldatakse nende üksuste suhtes, kes võivad osaleda programmi alusel rahastatavas tegevuses, mis eeldab juurdepääsu ELi salastatud teabele või salastamata tundlikule teabele.
(37a) Programmi raames võib esineda teavet, mis ei ole küll salastatud, kuid mida tuleb käsitleda vastavalt juba kehtivatele õigusaktidele või siseriiklikele õigusaktidele, eeskirjadele ja normidele, sealhulgas piirates nende levitamist.
(38) Satelliitnavigatsiooni ning Maa jälgimise süsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris.Programmis tuleks ära kasutada nende sektorite vahelist koostoimet, võttes arvesse kasu, mida kosmosetehnoloogia kõnealustele sektoritele toob, toetada ühilduvate seadmete arendamist ning edendada asjakohaste standardite ja sertifikaatide väljatöötamist. Suureneb ka koostoime kosmosega seotud tegevuste ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevuste vahel. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.
(39) Galileo programmi eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Süsteemi teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud toimivussuutlikkusega.
(40) EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvaid territooriume, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira. Lennunduse valdkonnas peaksid kõik need territooriumid saama kasutada EGNOSe aeronavigatsiooniteenuseid kõigil EGNOSe toetatud toimivustasemetel. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks kõigis lennu etappides, kasutades selleks vajalikku tugisüsteemi (kohalik, piirkondlik ja lennuki pardal olev avioonika), võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana. EGNOSe ohutusteenust tuleks osutada kooskõlas kohaldatavate ICAO standarditega.
(41) On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide jätkusuutlikkus ning pakutavate teenuste järjepidevus, kättesaadavus, täpsus, usaldusväärsus ja turvalisus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid, sh sellega seotud kosmose- ja maapealse segmentide areng.
▌
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008)(11) kasutatud mõiste „äriteenus“ ei ole enam sobilik, pidades silmas kõnealuse teenuse arengut. Selle eristatakse kaht eraldi teenust, nimelt täppisteenust ja autentimisteenust(12).
(44) Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid Galileo ja EGNOSe pakutavad teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel (sh kasutaja tasandil) kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega, kui ühilduvus ja koostalitlusvõime on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga, ilma et see piiraks liidu strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.
(45) Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri tähtsust ja mõju nende turvalisusele, peaks maapealse infrastruktuuri asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel, millesse võib vajaduse korral kaasata ameti vastavalt tema pädevusvaldkonnale.
(46) Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, aidates samal ajal kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige tundlikes sektorites ning turvalisuse ja julgeoleku valdkonnas, tuleks EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist muudes liidu poliitikavaldkondades edendada ka õiguslike vahenditega, kui see on õigustatud ja kasulik. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti protsessi oluline osa.
(47) Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, toetades seega liidu sõltumatuid otsuseid ja meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, merekeskkond, mereseire, põllumajanduse ja maaelu areng, kultuuripärandi säilitamine, kodanikukaitse, maa ja infrastruktuuri seire, julgeolek ja digitaalmajandus.
(47b) Programmi komponendid peaksid stimuleerima digitehnoloogia rakendamist kosmosesüsteemides, andmete ja teenuste levitamisel ning järgmise etapi arendustegevuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata komisjoni algatustele ja meetmetele, mis on esitatud 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ ja 14. septembri 2016. aasta teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“.
(48) Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)(13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)(14) osutatud tegevuse ja saavutustega, tuginema neile ja neid süvendama, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi(15). Uute varade väljatöötamiseks peaks komisjon tegema tihedat koostööd liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATiga ning vajaduse korral muude üksustega, kellele kuuluvad asjaomased kosmose- ja in situ varad. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi(16) ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ(17). Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.
(49) Copernicust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, mida on muudetud 26. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/37/EL)(18) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avalikult kättesaadavad.
(49a) Copernicuse kogu potentsiaali ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutajatepoolse kasutuselevõtu meetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.
(50) Copernicus on kasutajakeskne programm. Seepärast peaks selle areng põhinema põhikasutajate muutuvatel nõuetel, võttes arvesse ka uute avaliku ja erasektori kasutajaskondade teket. Copernicus peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste, sealhulgas liidu poliitika rakendamise ja järelevalvega seotud vajaduste rahuldamine, mis eeldab kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige nõuete kindlaksmääramisel ja kinnitamisel.
(51) Copernicus juba toimib. Seepärast tuleb tagada olemasolevate teenuste ja infrastruktuuri järjepidevus ning kohaneda samas muutuvate kasutajavajaduste, turukeskkonna, eelkõige erasektori esilekerkimisega kosmosevaldkonnas (nn uus kosmos), ning sotsiaal-poliitiliste suundumustega, millele on vaja kiiresti reageerida. See eeldab Copernicuse funktsionaalse struktuuri arengut, et võtta paremini arvesse üleminekut operatiivteenuste esimeselt etapilt uutele kasutajakogukondadele kõrgetasemeliste ja sihtotstarbelisemate teenuste osutamisele ja järelturu lisandväärtuse suurendamisele. Selleks tuleks edaspidisel rakendamisel kohaldada lähenemisviisi, mis järgib andmete väärtusahelat, s.t alates andmete kogumisest, andmete ja teabe töötlemisest, levitamisest ja kasutamisest kuni kasutajateturul kasutuselevõtu ja suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuseni, samal ajal kui programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks Copernicust kasutada.
(52) Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse raames toimuva tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on eelkõige seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuvat üleilmset seiretegevust tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajandus-, metsandus- vee- ja mereressursside majandamisel ja kultuuripärandi puhul (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames, sealhulgas liikmesriikide, ESA ja EUMETSATi poolt tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus võiks toetuda ka liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.
(53) Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse teenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri keemilise koostise ja õhu kvaliteedi kohta, teavet ookeanide seisundi ja dünaamika kohta, teavet maismaa- ja jääseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.
(54) Komisjon peaks Copernicuse teenuste rakendamisel tuginema pädevatele üksustele, asjaomastele liidu ametitele, riiklike asutuste rühmitustele või konsortsiumidele või mis tahes asjakohasele üksusele, kes täidab rahalist toetust käsitleva lepingu sõlmimise tingimusi. Nende üksuste valimisel peaks komisjon tagama, et toimingutes ja teenuste osutamises ei esineks häireid ja et julgeoleku seisukohast tundlike andmete puhul on asjaomastel üksustel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontekstis varajase hoiatamise ja kriisiohje suutlikkus. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 on isikud ja üksused, kellele on tehtud ülesandeks liidu vahendite rakendamine, kohustatud järgima kõigi liikmesriikide suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet; selle põhimõtte järgimine tuleks tagada Copernicuse teenuste osutamist käsitlevate asjakohaste toetuslepingute kaudu.
(55) Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema tuumikkogukondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.
(55a) Copernicuse tasuta, täielikku ja avatud andmepoliitikat on hinnatud Copernicuse programmi rakendamise üheks kõige edukamaks elemendiks ning see on aidanud oluliselt suurendada nõudlust programmi andmete ja teabe järele, muutes Copernicuse programmi üheks suurimaks Maa seireandmete pakkujaks maailmas. Eksisteerib ilmne vajadus tagada tasuta, täielike ja avatud andmete pakkumise ning neile juurdepääsu pikaajaline ja turvaline jätkuvus, et täita Euroopa kosmosestrateegias (2016) sätestatud ambitsioonikaid eesmärke. Copernicuse andmeid luuakse peamiselt Euroopa kodanike hüvanguks ja nende andmete vabalt kättesaadavaks muutmisega kogu maailmas luuakse maksimaalselt suured koostöövõimalused ELi ettevõtete ja teadlaste jaoks ning aidatakse kaasa tõhusa Euroopa kosmoseökosüsteemi loomisele. Kui Copernicuse andmetele ja teabele juurdepääsu suhtes soovitakse kohaldada piiranguid, tuleks seda teha kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on määratletud käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1159/2013.
(56) Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti järgmise etapi teenuste sektoris, võimaldades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tuleks jätkata kõrgel sidususe, järjepidevuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi tasemel andmete ja teabe edastamist. Seetõttu on vaja ulatuslikku ja kasutajasõbralikku juurdepääsu Copernicuse rohkem või vähem päevakajalistele andmetele ja teabele, nende töötlemisele ja kasutamisele; selleks peaks komisjon järgima nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil integreeritud lähenemisviisi, et võimaldada nende ühendamist muude andme- ja teabeallikatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vajalikud meetmed, et tagada Copernicuse andmete ja teabe lihtne ja tõhus kättesaadavus ja kasutatavus, eelkõige edendades andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste kasutamist liikmesriikides ning võimaluse korral olemasolevate Euroopa Maa seireandmetaristute koostalitlusvõimet, loomaks koostoime nende varadega, et maksimeerida ja tugevdada Copernicuse andmete ja teabe turuleviimist.
(57) Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega. Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.
(58) Varasemate määruste alusel vastu võetud ilma lõppkuupäevata õigusaktide sätted peaksid jääma kehtima, kui need ei ole uue määrusega vastuolus. See puudutab eelkõige komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1159/2013(19), milles on kehtestatud GMESi kasutajate registreerimise ja litsentseerimise tingimused ning määratletud GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid.
(59) Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike kui ka piirkondlike omavalitsuste ja riigiasutuste, nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui ka teadlaste poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke, nagu „Copernicus Relays“ ja „Copernicus Academy“. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.
(60) Rahvusvahelisel tasandil peaks Copernicus andma täpset ja usaldusväärset teavet koostöö tegemiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et toetada liidu välis- ja arengukoostöö poliitikat. Copernicust tuleks käsitada Euroopa panusena Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS), Maa seire satelliitide komisjoni (CEOS), ÜRO kliimamuutuste 1992. aasta raamkonventsiooni osaliste konverentsi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Ta peaks tegema koostööd asjaomaste valdkondlike ÜRO organite ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga.
(61) Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuurile seoses kosmosekomponentide väljatöötamise, koordineerimise, rakendamise ja arenguga, kolmandate osapoolte andmetele juurdepääsuga vastavalt vajadusele ja kui sellega ei tegele muud üksused ning sihtotstarbeliste missioonide toimimisega. Lisaks peaks komisjon sihtotstarbeliste missioonide või nende osade toimimise ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu puhul tuginema Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.
(61a) Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet, Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN), samuti Euroopa investeeringuid, mis on Mercator Oceani kaudu juba merekeskkonna seire teenustesse tehtud. Julgeolekuaspektis töötatakse koos kõrge esindajaga välja terviklik lähenemisviis liidu tasandil. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastikuga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, osaleb andmete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalastele ja tehnilistele nõuannetele.
(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL (millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik) kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, mis on üleilmne ühine eesmärk. Seoses sellega võiks SST toetada Maa orbiidi puhastamise Euroopa projektide ettevalmistamist.
(63) SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. Võimaluse korral võiks liit kaaluda võimalust muuta osa selle andmeid ärilistel, mitteärilistel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST peaks jätkama ka SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST teenused on kasutajakesksed, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudmisi, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudmisi ja nõudmisi, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust, järgides samal ajal riikide ohutus- ja julgeolekupoliitikat.
(64) SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike eksperditeadmiste ja vara, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ja liidu poolt välja töötatud eksperditeadmiste ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. Võttes arvesse SST tundlikku iseloomu, peaksid riikide sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide kontrolli alla.
(65) Liikmesriigid, kellel on SST suutlikkusega seoses piisav omandiõigus või juurdepääs, peaksid saama osaleda SST teenuste osutamises. Otsuse nr 541/2014/EL alusel loodud SST konsortsiumis osalevaid liikmesriike tuleks käsitada neid kriteeriume täitvatena. Need liikmesriigid peaksid esitama ühe ühise ettepaneku ja tõendama kooskõla muude töökorraldusega seotud elementidega. ▌Liikmesriikide osalejate väljavalimiseks ja asjaomaseks korraldustegevuseks tuleks ette näha asjakohased eeskirjad.
(65a) Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et määrata kindlaks üksikasjalikud menetlused ja elemendid liikmesriikide osalemiseks. Kui ühist ettepanekut ei ole esitatud või kui komisjon on seisukohal, et see ettepanek ei vasta kehtestatud kriteeriumidele, võib komisjon liikmesriikide osalemiseks algatada teise etapi. Selle teise etapi menetluste ja elementidega tuleks kindlaks määrata hõlmatavad orbiidid ning neis tuleks võtta arvesse vajadust saavutada liikmesriikide maksimaalne osalus SST teenuste osutamisel. Kui nende menetluste ja elementidega nähakse ette võimalus, et komisjon võib kõikide orbiitide hõlmamiseks valida mitu ettepanekut, tuleks ette näha ka liikmesriikide rühmade vahelised asjakohased koordineerimismehhanismid ning tõhus lahendus, mis hõlmaks kõiki SST teenuseid.
(66) Kui SST hakkab toimima, peaks see järgima tegevuse täiendavuse ja kvaliteetsete kasutajakesksete SST teenuste järjepidevuse põhimõtet ning põhinema parimal oskusteabel. Seepärast tuleks SST puhul vältida tarbetut dubleerimist. Liigne suutlikkus peaks tagama SST teenuste järjepidevuse, kvaliteedi ja töökindluse. Eksperdirühmade tegevus peaks aitama tarbetut dubleerimist ära hoida.
(67) Lisaks peaks SST soodustama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suuniste projekt avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.
(68) SST, kosmoseilmastiku ja Maa-lähedaste objektidega seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude kolmandate isikutega, eelkõige selleks, et vältida kokkupõrkeid kosmoses ja kosmosejäätmete levikut ning suurendada valmisolekut seoses äärmuslike kosmoseilmastiku nähtuste ja Maa-lähedaste objektide mõjuga.
(69) Nõukogu Julgeolekukomitee soovitas luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi. Sel eesmärgil ja võttes arvesse juba tehtud tööd, peaksid osalevad liikmesriigid ette nägema asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused.
(70) Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud alakomponent, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.
(71) Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta(20), ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis(21) ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et EL peab võtma juhtpositsiooni, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.
(72) Euroopa Liidu nõukogu avaldas 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes(22) heameelt selle üle, et satelliitside valdkonnas valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet (GOVSATCOM) ja seda liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri tihedas koostöös. GOVSATCOM on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks element. GOVSATCOM peaks osalema ELi-poolses hübriidohtudele reageerimises ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja Arktika-poliitikat.
(73) GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Asjaomased osalised võivad kasutusjuhtumeid ▌analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: i) kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; ii) seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; ning iii) keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaalset infrastruktuuri (nt andmekeskused, serverid), elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused, nt tammid) ja kosmoseinfrastruktuuri.
(73a) GOVSATCOMi suutlikkust ja teenuseid kasutatakse liidu ja liikmesriikide osalejate kriitilise tähtsusega missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on vaja piisaval tasemel sõltumatust kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki GOVSATCOMi elemente, nagu kosmose- ja maapealsed tehnoloogiad komponendi, allsüsteemi ja süsteemi tasandil, töötlev tööstus, kosmosesüsteemide omanikud ja käitajad, maapealsete süsteemide füüsiline asukoht.
(74) Satelliitside on piiratud ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline ulatus. Kulutõhususe parandamiseks ja mastaabisäästust kasusaamiseks peab GOVSATCOM seetõttu optimeerima satelliitide ja teenuste osas volitatud kasutajate GOVSATCOMi nõudluse ja GOVSATCOMi lepingute alusel toimuva pakkumise vastavust. Et nii nõudlus kui ka potentsiaalne pakkumine aja jooksul muutuvad, eeldab see pidevat seiret ja paindlikkust, et GOVSATCOMi teenuseid kohandada. ▌
(75) Operatiivnõuded määratakse kindlaks kasutusjuhtumite analüüsi alusel. Nende operatiivnõuete ja julgeolekunõuete põhjal koostatakse teenuste portfell. Teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata GOVSATCOMi kaudu osutatavate teenuste kohaldatav lähtetase. Selleks et säilitada nõudluse ja pakutavate teenuste parim võimalik vastavus, võib olla vaja GOVSATCOMi teenuste portfelli korrapäraselt ajakohastada.
(76) GOVSATCOMi esimeses etapis (umbes aastani 2025) kasutatakse ▌olemasolevat suutlikkust. Sellega seoses peaks komisjon hankima ELi GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidest, kellel on riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertssatelliitside või -teenuste pakkujatest, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Selles esimeses etapis hakatakse teenuseid pakkuma järk-järgult▌. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, võidakse teha otsus siirduda teise etappi ja arendada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmoseinfrastruktuur või kosmosealane suutlikkus.
(77) Selleks et optimeerida kättesaadavaid satelliitsideressursse, tagada neile juurdepääs prognoosimatutes olukordades, nagu loodusõnnetuste korral, ning kindlustada tõhus toimimine ja lühike teenindusaeg, on vaja maapealset segmenti (keskused (Hubs) ja muud potentsiaalsed maapealsed elemendid). Viimatimainitu tuleks kavandada operatiiv- ja julgeolekunõuete alusel. Riskide leevendamiseks võib keskusel olla mitu füüsilist tegevuskohta. Vaja võib minna ka muid maapealse segmendi elemente, nagu ankurjaam.
(78) Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist▌.
(79) Toimimise tõhusust silmas pidades on kasutajad tõdenud, et oluline on püüelda kasutajaseadmete koostalitlusvõime ja selliste kasutajaseadmete poole, mille puhul on võimalik kasutada erinevaid satelliidisüsteeme. Selles valdkonnas võidakse nõuda uurimis- ja arendustegevust.
(80) Rakendamise tasandil tuleks ülesanded ja vastutus jagada spetsialiseerunud üksuste vahel, kelleks on näiteks Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa välisteenistus, Euroopa Kosmoseagentuur, amet ja muud liidu ametid, tagamaks, et nende tegevus oleks kooskõlas nende põhiülesannetega, eelkõige kasutajatega seotud aspektides.
(81) GOVSATCOMi pädeval asutusel on tähtis roll jälgida, et kasutajad ja teised GOVSATCOMi seisukohast olulised liikmesriikide üksused järgiksid jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid norme ja julgeolekunõuetega ette nähtud julgeolekumenetlusi. Liikmesriik, kes ei ole GOVSATCOMi pädevat asutust määranud, peaks igal juhul nimetama kontaktpunkti, kes haldaks mis tahes tuvastatud häireid, mis võivad GOVSATCOMi mõjutada.
(81a) Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad saada GOVSATCOMi osalisteks, kuivõrd nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele tegevuslube või pakuvad suutlikkust, tegevuskohti või rajatisi. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda GOVSATCOMi kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või rajatisi, ei saa liikmesriikidele panna kohustust saada GOVSATCOMi osalisteks või majutada GOVSATCOMi taristut. Seega ei piira käesoleva programmi GOVSATCOMi komponent liikmesriikide õigust GOVSATCOMis mitte osaleda, sealhulgas kooskõlas siseriikliku õiguse või põhiseaduslike nõuetega, mis puudutavad erapooletust ja mitteosalemispoliitikat sõjaliste ühenduste suhtes.
(82) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuetega. See võimaldab komisjonil määrata kindlaks kriisiohje, seire ja olulise infrastruktuuri haldamise, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega seotud kasutusjuhtumite tehnilised kirjeldused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(83) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste portfelliga. See võimaldab komisjonil määrata kindlaks teatavad tunnused, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed ja turvaelemendid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
(84) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi ühendatud satelliitside suutlikkuse kasutamiseks ette nähtud jagamise ja prioriseerimise eeskirjadega. Jagamise ja prioriseerimise eeskirju kindlaks määrates tuleks komisjonil ▌arvesse võtta operatiiv- ja julgeolekunõudeid ning riskianalüüsi ja GOVSATCOMi osaliste eeldatava nõudluse analüüsi. Kuigi GOVSATCOMi teenuseid tuleks GOVSATCOMi kasutajatele osutada põhimõtteliselt tasuta, võib juhul, kui analüüsist järeldub, et suutlikkust on liiga vähe, ja turumoonutuse vältimiseks töötada osana neist jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikest eeskirjadest välja hinnapoliitika. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
(85) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi maapealse segmendi infrastruktuuri asukohaga. See võimaldab komisjonil võtta arvesse asukoha valikuga seotud operatiiv- ja julgeolekunõudeid ning olemasolevat infrastruktuuri. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
▌
(87) Määrusega (EL) No 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.
(87a) Ameti asukoht on Ljubljanas, nagu on sätestatud otsuses 2010/803/EL. Ameti ülesannete täitmiseks võivad ameti töötajad paikneda ühes komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/413 osutatud Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, et viia ellu asjaomases lepingus sätestatud programmi meetmeid. Selleks et amet saaks tegutseda kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil, võib piiratud arvul töötajaid määrata ka ühe või mitme liikmesriigi kohalikesse büroodesse. Töötajate asukoht väljaspool ametit või Galileo ja EGNOSe asukohti ei tohiks tuua kaasa ameti põhitegevuse ülekandumist neisse kohalikesse büroodesse.
(88) Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.
(89) Võttes arvesse ameti volitusi ja komisjoni rolli programmi rakendamisel, on asjakohane näha ette, et teatavaid haldusnõukogu otsuseid ei tohiks vastu võtta komisjoni esindajate poolthääleta.
(90) Ilma et see piiraks komisjoni volitusi, on haldusnõukogu, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja tegutsevad avalikes huvides.
(91) On võimalik ja isegi tõenäoline, et mõned programmi komponendid põhinevad liikmesriikide tundliku ja julgeolekuga seotud infrastruktuuri kasutamisel. Sellisel juhul tuleb liikmesriikide julgeoleku tagamiseks ette näha, et haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalevad ▌ liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus. Haldusnõukogus peaksid hääletamisel osalema ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorras tuleks sätestada olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.
▌
(94) Tulenevalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidest 22 ja 23 on vaja programmi konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal hinnata, vältides samas ülereguleerimist ja liigset halduskoormust, eriti liikmesriikide seisukohast. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mida kasutatakse programmi mõju hindamise alusena.
(94a) Eeldatavalt on Copernicuse ja Galileo teenustel suur mõju Euroopa majandusele üldiselt. Siiski tunduvad tänases pildis pigem domineerivat ad hoc mõõdistused ja juhtumipõhised uuringud. Komisjon peaks Eurostati kaudu määratlema asjakohased statistilised näitajad ja mõõdikud, mis oleksid aluseks ELi kosmosetegevuse mõju süstemaatilisele ja autoriteetsele seirele.
(95) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjoni peaks abistama komitee, mis peaks kokku tulema erinevates koosseisudes.
(95a) Kuna programmi komponendid on kasutajakesksed, nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate pidevat ja tõhusat osalemist, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada nende väärtust kasutajate jaoks, tuleks kasutajaid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii liikmesriikide avaliku ja erasektori kui ka vajadusel rahvusvaheliste organisatsioonide lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (nn kasutajate foorum), et aidata programmikomiteel välja selgitada kasutajate vajadusi, kontrollida teenuste vastavust ja teha kindlaks lüngad osutatavates teenustes. Komitee töökorras tuleks kehtestada selle töörühma töökorraldus nii, et võetaks arvesse iga komponendi ja iga teenuse komponendi eripära. Võimaluse korral peaks liikmesriikide panus kasutajate foorumisse põhinema süstemaatilisel ja kooskõlastatud konsulteerimisel lõppkasutajatega riigi tasandil.
(96) Hästi toimiv avalik haldus eeldab programmi ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu võiks programmiga seotud ülesandeid täitvate üksuste esindajatel olla õigus osaleda vaatlejatena määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamiseks loodud komitee töös. Samadel põhjustel võiks liiduga programmi komponente või alakomponente puudutava rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olla õigus osaleda komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Programmiga seotud ülesandeid täitvate üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust komitees hääletada. Vaatlejate ja ad hoc osalejate osalemise tingimused tuleks sätestada komiteede töökorras.
(97) Selleks et tõhusalt hinnata programmi edu seatud eesmärkide saavutamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses X lisa muutmisega, et näitajaid vajaduse korral üle vaadata või täiendada ja täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(98) Et liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärki piisaval määral saavutada, sest see ületab ühe liikmesriigi rahalisi ja tehnilisi võimalusi, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(99) Selleks et tagada programmi turvanõuete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teostada maksimaalset kontrolli programmi turvanõuete üle. Programmi turvalisuse valdkonna rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama komitee, mis koosneb spetsiaalses julgeolekukoosseisus kokku tulnud liikmesriikide esindajatest. Nimetatud rakendusaktid tuleks võtta vastu kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 osutatud kontrollimenetlusega. Seoses julgeolekuküsimuste tundlikkusega peaks esimees püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Juhul kui komitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks programmi üldised turvanõuded,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega luuakse liidu kosmoseprogramm (edaspidi „programm“). Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, samuti programmi rakendamise eeskirjad.
2. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (edaspidi „amet“), mis asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi Agentuuri ja on selle õigusjärglane, ning nähakse ette ameti toimimise eeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
0) „kosmose jälgimise ja seire (SST) süsteem“ – kosmose-tehisobjektide jälgimise ja seire maapealsete ja kosmosepõhiste sensorite võrgustik koos töötlussuutlikkusega, mille eesmärk on pakkuda andmeid ja teavet Maa ümber tiirlevate kosmose-tehisobjektide kohta ja nendega seotud teenuseid;
1) „kosmoseaparaat“– orbiidil tiirlev objekt, mis on ette nähtud täitma konkreetset funktsiooni või missiooni (nt side, navigatsioon või Maa seire), sealhulgas satelliidi kanderaketi ülemised astmed, kosmonaasik. Kosmoseaparaati, mis ei ole enam võimeline oma ettenähtud missiooni täitma, peetakse mittetoimivaks. Reservis hoitavat või ooteseisundis kosmoseaparaati, mis ootab võimalikku taasaktiveerimist, peetakse toimivaks;
2) „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikesel ja Maa ümbruses kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused. Kosmoseilmastiku nähtused hõlmavad Päikese loiteid, päikeseosakesi, päikesetuule variatsioone, päikesepurskeid, geomagnetilisi torme ja geomagnetilist dünaamikat, kiirgustorme ja ionosfääri häireid, mis võivad mõjutada Maad ja kosmosepõhist infrastruktuuri;
4) „kosmose-tehisobjekt” – avakosmoses asuv tehislik objekt;
5) „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – terviklik lähenemisviis, sealhulgas põhjalikud teadmised ja arusaam peamistest kosmosest tulenevatest ohtudest, mis hõlmavad kosmose-tehisobjektide kokkupõrkamist, nende osadeks purunemist ja atmosfääri taassisenemist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maalähedasi objekte;
6) „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
7) „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;
8) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;
9) „SST teave“ – töödeldud SST andmed, mis on teabesaajale esitatud koheselt mõistetaval kujul;
10) „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide, sealhulgas kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;
11) „pöördlink“ – teenus, mis on osa üleilmsest õhusõidukite seire teenusest vastavalt Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile;
12) „Copernicuse sentinel-satelliidid“ – spetsiaalselt Copernicuse jaoks ette nähtud satelliidid, kosmoseaparaadid või kosmosepõhiseks Maa seireks mõeldud kosmoseaparaatide last;
13) „Copernicuse andmed“ – sentinel-satelliitidelt saadud andmed, sealhulgas metaandmed;
14) „Copernicuse kolmandate osapoolte andmed ja teave“ – ruumiandmed ja teave, mille kasutamiseks Copernicuse raames on luba või mis on muudetud Copernicuse raames kättesaadavaks ja mis pärinevad muudest allikatest kui sentinel-satelliitidelt;
14a) „Copernicuse teenused“ – liidule ja liikmesriikidele üldist ja ühist huvi pakkuvad lisaväärtusteenused, mida rahastatakse programmist ja mis muundavad Maa seireandmed, in situ andmed ja muud lisaandmed töödeldud, kokkuvõtlikuks ja tõlgendatud teabeks, mis on kohandatud Copernicuse kasutajate vajadustele;
15) „Copernicuse in situ andmed“ – maapinnal, merel ja õhus paiknevate sensorite kaudu saadud seireandmed, samuti võrdlus- ja lisaandmed, mille kasutamiseks on luba või mis on edastatud Copernicuse raames kasutamiseks;
16) „Copernicuse teave“ – teave, mille Copernicuse teenused loovad andmete, sealhulgas metaandmete töötlemise või modelleerimise tulemusena;
17) „usaldusüksus“ – juriidiline isik, kes on komisjonist või kolmandast isikust sõltumatu ja kes saab komisjonilt või sellelt kolmandat isikult andmeid, et neid turvaliselt säilitada ja töödelda;
18) „kosmosejäätmed“ – kõik Maa orbiidil asuvad või Maa atmosfääri taassisenevad kosmose-tehisobjektid, sealhulgas kosmoseaparaadid või nende fragmendid ja elemendid, mis ei toimi või mis ei täida enam ühtegi konkreetset eesmärki, sealhulgas rakettide või tehissatelliitide osad, või mitteaktiivsed tehissatelliidid;
19) „SST sensor“ – seade või seadmete kombinatsioon, näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid ja teleskoobid, millega on võimalik kosmost jälgida või seirata ja millega saab mõõta kosmose-tehisobjektide füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust, asukohta ja kiirust;
19a) „GOVSATCOMi osaline“ – liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus, samuti liidu ametid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui nendel ametitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on nõuetekohane luba;
20) „GOVSATCOMi kasutaja“ – liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või sellist funktsiooni täitev asutus või füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõuetekohased volitused, et täita julgeoleku seisukohast oluliste missioonide, operatsioonide ja infrastruktuuri järelevalve ja juhtimisega seotud ülesandeid;
20a) „GOVSATCOMi keskus“ – operatiivkeskus, mille peamine ülesanne on turvaliselt ühendada GOVSATCOMi kasutajad GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste pakkujatega ning optimeerida seeläbi pakkumist ja nõudlust mis tahes ajahetkel;
21) „GOVSATCOMi kasutusjuhtum“ – tegevusstsenaarium konkreetse keskkonna tarbeks, milles ▌on vaja kasutada GOVSATCOMi teenuseid;
21a) „ELi salastatud teave“ – teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve;
22) „salastamata tundlik teave“ – salastamata teave komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artikli 9 tähenduses, millega kehtestatakse kohustus kaitsta salastamata tundlikku teavet, mida kohaldatakse üksnes Euroopa Komisjonile ning liidu ametitele ja organitele, kes on kohustatud kohaldama komisjoni julgeolekunorme;
23) „Copernicuse kasutajad“:
„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nendeks on liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, mis asuvad liidus või Copernicuses osalevates riikides, kellele on tehtud ülesandeks avaliku tsiviilpoliitika, sealhulgas keskkonna-, kodanikukaitse-, ja infrastruktuuri ohutust hõlmava ohutuspoliitika või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;„teised Copernicuse kasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle hulka kuuluvad eelkõige teadus- ja haridusorganisatsioonid, ettevõtlus- ja erasektori asutused ning heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid;
24) „Copernicuses osalevad riigid“ – kolmandad riigid, kes osalevad rahastamises ja osalevad Copernicuses liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu tingimuste kohaselt.
Artikkel 3
Programmi komponendid
Programm koosneb järgmistest komponentidest:
a) tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes ▌arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);
b) tsiviilkontrolli all olev piirkondlik tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem, mis koosneb keskustest, maapealsetest jaamadest ning mitmest geostatsionaarsetel satelliitidel paiknevast transponderist ning mis tugevdab ja korrigeerib Galileo ja muude GNSSide edastatavaid vaba juurdepääsuga signaale, muu hulgas lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste osutamise ning muude transpordisüsteemide jaoks („Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem – EGNOS“);
c) tsiviilkontrolli all olev toimiv, autonoomne, kasutajakeskne ja tsiviilotstarbeline Maa jälgimise süsteem, mis rajaneb olemasoleval riikide ja Euroopa suutlikkusel, pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale ning võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);
d) kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud ▌Maa ümber tiirlevate kosmose-tehisobjektide jälgimise ja seirega („SST alakomponent“), mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ▌seotud vaatlusparameetrid („SWE alakomponent“)ja Maalähedaste objektide („NEOde alakomponent“) Maale lähenemise riski seire (kosmose olukorrast ülevaate saamine, „SSA“);
e) tsiviil- ja riigi kontrolli all olev satelliitside teenus, mis võimaldab pakkuda satelliitside suutlikkust ja teenuseid julgeoleku seisukohalt kriitilisi missioone ja infrastruktuuri juhtivatele liidu ja liikmesriikide asutustele („GOVSATCOM“).
Programm hõlmab lisameetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus ja autonoomne juurdepääs kosmosele ning edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist Euroopa kosmosesektorit nii eelneva kui ka järgmise etapi teenuste puhul, tugevdada liidu kosmose ökosüsteemi ja liidu positsiooni maailmas.
Artikkel 4
Eesmärgid
1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:
a) pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ning toetades liidu poliitilisi prioriteete ja nendega seotud tõenduspõhiste ja sõltumatute otsuste vastuvõtmist, muu hulgas kliimamuutuste, transpordi ning julgeoleku valdkonnas;
b) kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige edendades Euroopa eelneva ja järgmise etapi teenuste innovatiivse ja konkurentsivõimelise sektori arengut, kuhu kuuluvad ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja idufirmad, soodustades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning edendades programmi komponentide pakutavate teenuste võimalikult laialdast kasutuselevõttu ja kasutust nii liidus kui ka väljaspool, tagades samas koostoime ja täiendavuse liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu alaste tegevustega, mida viiakse ellu programmi „Euroopa horisont“ määruse alusel;
c) suurendada liidu ja liikmesriikide turvalisust ja julgeolekut ning tugevdada liidu autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ▌seisukohast;
d) edendada ▌liidu globaalset positsiooni kosmosesektoris, ergutada rahvusvahelist koostööd, tugevdada Euroopa kosmosediplomaatiat, muu hulgas vastastikkuse põhimõtte ja õiglase konkurentsi põhimõtete edendamise kaudu, ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel, üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses ▌säästva arenguga, ja suurendades teadlikkust kosmosest kui inimkonna ühispärandist;
e) suurendada seoses kosmoseobjektide ja -jäätmete ning kosmosekeskkonnaga igasuguse kosmoses toimuva tegevuse ohutust, turvalisust ja kestlikkust ning rakendada selleks vajalikke meetmeid, kaasa arvatud kosmoseaparaatide kasutusea lõpus nende kasutusest kõrvaldamiseks ja kosmosejäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtt.
6a) Rahvusvaheline koostöö on ülioluline ja ühtlasi ELi kosmosestrateegia keskne osa ning väga tähtis liidu globaalse positsiooni edendamisel kosmosesektoris. Komisjon kasutab programmi selleks, et anda oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja sealt omakorda kasu saada, tehes seda kosmosediplomaatia alaste algatuste kaudu, mis reklaamivad Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil (nt kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid, VKEde rahvusvahelistumise toetamine) ning hõlbustavad pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendavad õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia alaseid algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia algatused peaksid olema täielikus kooskõlas ELi kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, olles rahvusvaheliselt esirinnas.
2. Programmi üldeesmärgid on järgmised:
a) Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi tipptasemel ja ▌turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid, tagades teenuste katkematuse ja stabiilsuse;
b) Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning muude andmeallikate integreerimise teenuseid ning toetada kasutajate nõudmistel põhinevate liidu ja liikmesriikide poliitika ja meetmete kujundamist, rakendamist ja jälgimist;
c) kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid eesmärgiga parandada veelgi liidu tasandi SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust, osutada kosmoseilmastikuteenuseid ning anda ülevaade liidu Maalähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;
d) GOVSATCOM: tagada GOVSATCOMi kasutajatele satelliitside teenuste usaldusväärne, turvaline ja kulutõhus pikaajaline kättesaadavus;
e) toetada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve;
f) edendada tugeva liidu kosmosemajanduse arengut, muu hulgas toetades kosmose ökosüsteemi ja tugevdades konkurentsivõimet, innovatsiooni, ettevõtlusvaimu, oskusi ja suurendades suutlikkust kõikides liikmesriikides ja liidu piirkondades, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja idufirmadele või asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivatele liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Artikkel 5
Juurdepääs kosmosele
1. Programmiga toetatakse ▌programmi jaoks vajalike lennutusteenuste hankimist ja koondamist ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide taotluse korral koondamist nende jaoks.
2. Koostoimes muude liidu programmide ja rahastamiskavadega ning ilma et see piiraks Euroopa Kosmoseagentuuri tegevust kosmosele juurdepääsu valdkonnas, võib programmist toetada
a) satelliitide orbiidile saatmiseks vajamineva lennutustaristu kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamine ja alternatiivne tehnoloogia ja uuenduslikud süsteemid juurdepääsuks kosmosele, et rakendada programmi komponente;
b) kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mis on vajalikud programmi rakendamiseks.
Artikkel 6
Innovatiivse ja konkurentsivõimelise liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed
1. Programmiga edendatakse suutlikkuse suurendamist kogu liidus ja seeläbi toetatakse
a) kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust ja meetmeid, et hõlbustada teadusuuringutest ja innovatsioonitegevusest tulenevate innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu ning toetada järgmise etapi teenuste sektori arengut, eelkõige koostoime kaudu liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega, sealhulgas InvestEU programmiga;
b) meetmeid, mille eesmärk on edendada avaliku sektori nõudlust ja innovatsiooni, et kasutada täielikult ära kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud avalike teenuste potentsiaal;
c) ettevõtlust, sealhulgas alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini, kooskõlas artikliga 21 ning tuginedes muudele artiklis 18 ja III jaotise I peatükis osutatud rahastamisvõimalusi käsitlevatele sätetele ning kasutades esimese lepingu lähenemisviisi;
d) ettevõtjasõbraliku kosmoseökosüsteemi tekkimist ettevõtjate koostöö kaudu kosmosetööstuse keskuste võrgustiku vormis, mis toob piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose-,digitaal- ja muude sektorite osalejaid ja kasutajaid; keskuste võrgustiku eesmärk on pakkuda toetust, seadmeid ja rajatisi ning teenuseid kodanikele ja ettevõtjatele ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel ning soodustada koostoimet järgmise etapi teenuste sektoris ja edendada koostööd digitaalse Euroopa programmi alusel asutatud digitaalse innovatsiooni keskuste vahel;
e) haridus- ja koolitustegevust, sealhulgas spetsialistide, ettevõtjate, kõrgkoolilõpetajate ja üliõpilaste jaoks, eelkõige koostoimes riiklike ja piirkondlike algatustega, et arendada tipptasemel oskusi;
f) era- ja avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja ettevõtjate juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;
g) sertifitseerimis- ja standardimistegevust;
h) Euroopa tarneahelate tugevdamist kogu liidus ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja idufirmade laialdase kaasamise kaudu programmi kõikidesse komponentidesse, eeskätt artikli 14 sätete alusel, ning meetmeid nende konkurentsivõime toetamiseks ülemaailmsel tasandil.
2. Lõikes 1 osutatud tegevuste rakendamisel toetatakse vajadust arendada tärkava kosmosetööstusega liikmesriikide suutlikkust, et pakkuda kõikidele liikmesriikidele võrdset võimalust kosmoseprogrammis osaleda.
Artikkel 7
Programmiga ühinenud kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid
1. Programmi komponentides, välja arvatud SST ja GOVSATCOM, võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:
a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes;
c) Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes.
2. Programmi komponentides, välja arvatud SST, võivad osaleda ka kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:
a) on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osamaksete ja saadava kasu vahel;
b) on kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulud. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
c) ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle ega, kui see on asjakohane, juurdepääsu tundlikule või salastatud teabele;
d) on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;
da) kaitstakse vajaduse korral liidu strateegilisi ja suveräänseid huve kõigis asjaomastes valdkondades, sealhulgas Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise autonoomia alal.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad programmi komponentides osaleda üksnes juhul, kui on tagatud liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse.
Artikkel 8
Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääs SST-le, GOVSATCOMile ja avalikule reguleeritud teenusele
1. Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsiooni võivad olla artiklis 67 osutatud GOVSATCOMi osalised või kasutada SST pakutavaid teenuseid ainult juhul, kui nad sõlmivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 ette nähtud korras lepingu, milles nähakse ette sellistele andmetele, teabele, suutlikkusele ja teenustele juurdepääsu reguleerivate üksikasjalike eeskirjade tingimused ja salastatud teabe vahetamise ja kaitse raamistik.
2. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu Galileo pakutavale avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL(23) artikli 3 lõikega 5.
Artikkel 9
Omandiõigus ja varade kasutamine
1. Liit on kogu programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid tagamaks, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemuseks võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse asjaomase vara puhul selline omandivorm.
2. Lõiget 1 ei kohaldata programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara suhtes, kui tegevus, mille tulemusel võidakse sellist vara luua või arendada,
a) toimub täielikult liidu poolt rahastatavate toetuste või auhindade alusel,
b) ei ole täielikult rahastatud liidu poolt, või
c) on seotud ELi salastatud teavet hõlmavate avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjate või nende komponentide arendamise, tootmise või kasutamisega.
3. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et lõikes 2 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm ja kasutamiskord, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada ja lubada nende kasutamist kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.
4. Komisjon püüab sõlmida kolmandate riikidega lepinguid või muid kokkuleppeid seoses järgmisega:
a) olemasolevad omandiõigused seoses programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse varaga;
b) omandiõiguse või kasutusõiguse omandamine seoses programmi rakendamiseks vajaliku materiaalse või immateriaalse varaga.
5. Komisjon tagab asjakohase raamistiku alusel lõigetes 1 ja 2 osutatud ja liidu omandisse kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara optimaalse kasutamise.
6. Eelkõige juhul, kui selline vara koosneb intellektuaalomandi õigustest, teostab komisjon neid õigusi võimalikult tõhusalt, võttes arvesse vajadust neid kaitsta ja väärtustada, kõikide asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve ning vajadust turgude ja uute tehnoloogiate harmoonilise arengu ja programmi komponentide pakutavate teenuste järjepidevuse järele. Selleks tagab ta eelkõige, et asjakohased lepingud ja muud kokkulepped sisaldavad võimalust anda need õigused üle kolmandatele isikutele või anda nende õiguste kasutamise õigus kolmandatele isikutele, sealhulgas selle intellektuaalomandi õiguse loojale, ning et amet võib neid õigusi vabalt kasutada, kui see on vajalik tema käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks. Artikli 29 lõikes 3 a osutatud finantsraampartnerluse lepingusse või artikli 32 lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevatesse lepingutesse lisatakse asjakohased sätted, millega lubatakse neid õigusi vajaduse korral kasutada Euroopa Kosmoseagentuuril ja muudel volitatud üksustel, kui nad täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, ning õiguste kasutamise tingimused.
Artikkel 10
Garantii
Ilma et see piiraks õiguslikult siduvate sätetega kohaldatavaid kohustusi, pakutakse programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet ▌ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta ▌ nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkuse kohta. Komisjon võtab ▌vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse nõuetekohaselt.
II JAOTIS
OSALEMINE RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID
Artikkel 11
Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027, kaasa arvatud seotud riskid, on jooksevhindades 16,9 miljardit eurot.
Esimeses lõigus esitatud summa jaotatakse järgmiste kulukategooriate vahel:
a) Galileo ja EGNOS: 9,7 miljardit eurot;
b) Copernicus: 6 miljardit eurot;
c) kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: 1,2 miljardit eurot.
2. Artiklis 3 ette nähtud lisameetmeid, nimelt artiklites 5 ja 6 osutatud tegevusi, rahastatakse programmi komponentidest.
3. Programmile eraldatavatest liidu eelarveassigneeringutest rahastatakse kogu artiklis 4 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalikku tegevust. Nendest kuludest võidakse katta järgmiste meetmete kulud:
a) uuringud ja ekspertide kohtumised, eelkõige seoses ajalistest ja kulupiirangutest kinnipidamise hindamisega;
b) teavitamine ja teabevahetus, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige selleks, et luua koostoimet muu liidu poliitikaga;
c) infotehnoloogiavõrgud, mille funktsioon on teabe töötlemine või vahetamine, ja komisjoni rakendatavad halduskorraldusmeetmed, sealhulgas julgeoleku valdkonnas rakendatavad meetmed;
d) muu programmi rakendamiseks antav tehniline ja haldusabi, nagu ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks antav abi.
4. Meetmete suhtes, mida rahastatakse kumulatiivselt liidu eri programmidest, korraldatakse ainult üks audit, mis hõlmab kõiki programme ja nende suhtes kohaldatavaid norme.
5. Programmiga seotud ja pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
6. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Artikkel 12
Sihtotstarbeline tulu
1. Programmi komponentide loodud tulu makstakse liidu eelarvesse ja seda kasutatakse tulu loonud komponendi rahastamiseks.
2. Liikmesriigid võivad anda programmi komponendile täiendavat rahalist toetust, tingimusel et sellised lisaelemendid ei põhjusta asjaomase komponendi jaoks rahalist ega tehnilist koormust või viivitusi. Komisjon otsustab vastavalt artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele, kas nimetatud tingimused on täidetud.
3. Käesolevas artiklis osutatud täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse [artikli 21 lõikega 2].
Artikkel 13
ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
3. Kui Copernicuse eelarvet täidetakse kaudselt, võib kohaldada nende üksuste hanke-eeskirju, kellele on delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded, sellises ulatuses, nagu on lubatud finantsmääruse artiklite 62 ja 154 kohaselt. Nimetatud eeskirjades vajalikud konkreetsed kohandused määratakse kindlaks vastavates rahalist toetust käsitlevates lepingutes.
III JAOTIS
FINANTSSÄTTED
I PEATÜKK
Hanked
Artikkel 14
Hangete suhtes kohaldatavad põhimõtted
1. Hankija lähtub programmiga seotud hankemenetlustes järgmistest põhimõtetest:
a) soodustada kõikides liikmesriikides kõikjal liidus ja kogu tarneahela lõikes kõigi ettevõtjate, eelkõige idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ▌võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;
b) tagada tõhus konkurents ja vältida võimaluse korral ▌tuginemist ühele teenuseosutajale, eriti elutähtsate seadmete ja teenuste puhul, võttes arvesse tehnoloogilise sõltumatuse ja teenuste järjepidevuse eesmärki;
c) erandina finantsmääruse artiklist 167, kasutada vajaduse korral mitut tarneallikat, et tagada programmi kõikide komponentide, nende kulude ja ajakava üle parem üldine kontroll;
cc) järgida põhimõtet tagada terves tööstustarnete ahelas avatud juurdepääs ja õiglane konkurents, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade ja -menetluste, valiku- ja hindamiskriteeriumide ning mis tahes muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse võrdsed võimalused kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele;
d) tugevdada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;
e) järgida programmi komponentide turvanõudeid ning aidata kaitsta liidu ja liikmeriikide olulisi julgeolekuhuvisid;
ee) edendada teenuse katkematust ja usaldusväärsust;
f) täita asjakohaseid sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume.
2. Komisjonisisene hankenõukogu kontrollib kõigi programmi komponentide hankemenetlust ja jälgib volitatud üksustele delegeeritud ELi eelarve lepingulist täitmist. Vajaduse korral kutsutakse kohale volitatud üksuste esindajad.
Artikkel 15
Tingimuslike osadega lepingud
1. Operatiivtoimingute ja infrastruktuuriga seotud toimingute korral võib hankija ▌ lepingu sõlmida tingimuslike osadega lepingu vormis vastavalt käesolevale artiklile.
2. Tingimuslike osadega leping hõlmab fikseeritud osa, mille tulemuseks on kindel kohustus tagada lepinguliste tööde tegemine, kauba tarnimine või teenuste osutamine vastavas etapis, ja üht või mitut osa, mis on tingimuslikud nii eelarve kui ka lepingu täitmise seisukohast. Hankedokumentides täpsustatakse tingimuslike osadega lepingu eritingimused. Neis peab eelkõige olema kindlaks määratud lepingu ese, hind või hinna määramise kord ja töö tegemise, tarnete ja teenuse osutamise tingimused igas etapis.
3. Fikseeritud osa kohustused peavad moodustama ühtse terviku; sama kehtib iga tingimusliku osa teenuste kohta, võttes arvesse kõikide teiste osade teenuseid.
4. Iga tingimusliku osa täitmine sõltub hankija otsusest, millest töövõtjat on lepingu kohaselt teavitatud.
Artikkel 16
Tekkinud kulude hüvitamisel põhinevad lepingud
1. Hankija võib lõikes 3 ette nähtud tingimustel otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt.
Makstav hind hõlmab kõigi selliste otseste kulude hüvitamist, mis töövõtjal lepingu täitmisel tegelikult tekkisid, nagu kulud lepingu täitmiseks vajalikule tööjõule, materjalile, kulumaterjalile, seadmete ja infrastruktuuri kasutusele, samuti kaudsete kulude, kindlaksmääratud kasumi ning asjade tarne või teenuse osutamise tähtaegadega seotud eesmärkide täitmisel põhineva asjakohase tulemustasu katmist.
2. Tekkinud kulude hüvitamisel põhinevates lepingutes nähakse ette maksimumhind.
3. Hankija võib otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt, kui lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu on raske või ebakohane täpselt kindlaks määrata fikseeritud hinda, sest
a) leping sisaldab väga keerulisi tingimusi või tingimusi, mis nõuavad uue tehnoloogia kasutamist, ja seega kaasneb märkimisväärne hulk tehnilisi riske, või
b) lepingus käsitletava tegevusega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi fikseeritud ja lõplikku hinda ei ole veel võimalik täies ulatuses kindlaks määrata kas oluliste riskide tõttu või sel põhjusel, et lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.
4. Tekkinud kulude täielikku või osalist hüvitamist käsitleva lepingu maksimumhind on maksimaalne makstav hind. Lepingujärgset hinda võib muuta kooskõlas finantsmääruse [artikliga 172].
Artikkel 17
Allhanked
1. Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid ja nende piiriülest osalemist ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, nõuab hankija ▌ igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu pakkuja kontserni.
▌
3. Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb pakkujal põhjendada.
4. Lepingute puhul, mille väärtus on üle kümne miljoni euro, on hankija eesmärk tagada, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % suhtes sõlmitakse eri tasanditel läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu peatöövõtja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist. Komisjon teavitab artikli 107 lõikes 1 osutatud komiteed selle eesmärgi täitmisest lepingute puhul, mis sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist.
II PEATÜKK
Toetused, auhinnad ja segarahastamistoimingud
Artikkel 18
Toetused ja auhinnad
1. Liit võib rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.
2. Erandina finantsmääruse [artikli 181 lõikest 6] võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, kohaldades kindlaid määrasid, lubada või nõuda toetusesaaja kaudsete kulude rahastamist kuni 25 % ulatuses meetme otseste rahastamiskõlblike kulude kogusummast.
3. Erandina lõikest 2 võib kaudsed kulud deklareerida kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade alusel, kui see on ette nähtud artiklis 100 osutatud tööprogrammiga.
4. Erandina finantsmääruse [artiklist 204] ei ületa kolmandatele isikutele maksta võidava rahalise toetuse maksimumsumma 200 000 eurot.
Artikkel 19
Ühised projektikonkursid
Komisjon või programmi raames volitatud üksus võib algatada ühiseid projektikonkursse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksuste, asutuste või isikutega.
▌
Ühise konkursi korral kohaldatakse finantsmääruse VIII jaotises osutatud reegleid. Hindamismenetlustes osalevad iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad. Hindamiskomiteed on vastavuses finantsmääruse artikliga 150.
Toetuslepingus määratakse kindlaks intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord.
Artikkel 20
Toetused kommertskasutusele eelnevatele hangetele ja innovaatiliste lahenduste hangetele
1. Meetmete hulka võivad kuuluda või nende esmane eesmärk võib olla kommertskasutusele eelnev hange või innovaatiliste lahenduste hange, mida teostavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ tähenduses.
2. Hankemenetluste puhul
a) tagatakse kooskõla läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega ning konkurentsinormidega;
b) võidakse kommertskasutusele eelnevate hangete korral ette näha konkreetsed tingimused, näiteks piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koht liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;
c) võidakse lubada sõlmida ühe menetluse käigus mitu lepingut (nn hulgihange), ning
d) nähakse ette, et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitaja(te)ga, kes tagab ühtlasi huvide konflikti puudumise.
3. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste enda tarbeks kasutamiseks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste hankija tarbeks kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õiguseta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija nõuda, et ta annaks tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.
Artikkel 21
Segarahastamistoimingud
Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
IV PEATÜKK
Muud finantssätted
Artikkel 22
Kumulatiivne, täiendav ja ühine rahastamine
1. Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka kosmoseprogrammi alusel, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga toetust andva liidu programmi eeskirju kohaldatakse toetuse suhtes, mida meetmele programmist antakse. Kumulatiivne rahastamine ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja erinevatest liidu programmidest saadavat toetust võib arvutada proportsionaalselt vastavalt dokumentidele, millega toetuse andmise tingimused on ette nähtud.
2. Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:
a) neid on programmiga seotud projektikonkursi raames hinnatud;
b) need vastavad kõnealuse projektikonkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;
c) neid ei või eelarvepiirangute tõttu rahastada selle projektikonkursi raames,
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengufondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta] artikliga [8], tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
▌
Artikkel 24
Ühishanked
1. Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja/või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
2. Finantsmääruse [artikliga 165] ette nähtud hankelepingute sõlmimise korda kohaldatakse analoogia põhjal, tingimusel et igal juhul kohaldatakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme.
Artikkel 25
Oluliste julgeolekuhuvide kaitse
Kui see on vajalik liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, eriti seoses vajadusega tagada liidu süsteemide terviklikkus ja vastupidavus ning nende aluseks oleva tööstusbaasi autonoomsus, kehtestab komisjon nõutavad rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida kohaldatakse käesolevas jaotises käsitletud hangete, toetuste või auhindade suhtes. Sel eesmärgil tuleb eritähelepanu pöörata selle tagamisele, et rahastamiskõlblikud ettevõtjad asuvad mõnes liikmesriigis ja kohustuvad tegelema asjaomase tegevusega liidu piires ▌. Need tingimused lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, toetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse. Hangete puhul kohaldatakse neid tingimusi sõlmitava lepingu kogu elutsükli jooksul.
Artikkel 26
Liidu finantshuvide kaitse
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti ▌juurdlusi.
IV JAOTIS
PROGRAMMI JUHTIMINE
Artikkel 27
Programmi juhtimise põhimõtted
Programmi juhtimise aluseks on järgmised põhimõtted:
a) ülesannete ja vastutuse selge jaotus programmi iga komponendi ja meetme rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni vahel, võttes aluseks iga organisatsiooni pädevused ja vältides ülesannete ja vastutuse kattumist;
aa) vajaduse korral juhtimisstruktuuri asjakohasus programmi iga komponendi ja meetme konkreetsete vajaduste suhtes;
b) tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude, ajakava ja tulemuslikkuse järgimine kõigi üksuste poolt oma rolli ja ülesannete piires, kooskõlas käesoleva määrusega;
c) läbipaistev ja kulutõhus haldamine;
cc) teenuse katkematus ja vajalik infrastruktuuri järjepidevus, sealhulgas kaitse seotud ohtude eest;
d) programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ja ▌ seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne ja struktureeritud arvessevõtmine;
e) pidev püüe riske ohjata ja vähendada.
Artikkel 28
Liikmesriikide roll
1. Liikmesriigid võivad programmis osaleda. Programmis osalevad liikmesriigid jagavad oma tehnilist pädevust ja oskusteavet ning annavad abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, ning/või vajaduse ja võimaluse korral andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuva teabe, teenused ja infrastruktuuri, sealhulgas tagades tõhusa ja takistusteta vaba juurdepääsu in situ andmetele ja võimaluse neid kasutada ning tehes komisjoniga koostööd, et parandada programmi jaoks vajalike in situ andmete kättesaadavust, võttes arvesse kohaldatavaid litsentse ja kohustusi.
2. Komisjon võib rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel delegeerida liikmesriikide organisatsioonidele konkreetsed ülesanded, kui asjaomane liikmesriik on need organisatsioonid nimetanud. Komisjon võtab vastavalt artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele rakendusaktiga vastu rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivad otsused.
2a. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib amet artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul delegeerida rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel konkreetsed ülesanded liikmesriikide organisatsioonidele, kui asjaomane liikmesriik on need organisatsioonid nimetanud.
2aa. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ▌, sealhulgas aidates asjakohasel tasandil kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi.
2b. Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd, et laiendada programmi pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu.
2c. Võimaluse korral peab panus, mille liikmesriigid annavad artiklis 107 osutatud kasutajate foorumisse, põhinema riigi tasandil süstemaatilisel ja kooskõlastatud konsulteerimisel lõppkasutajate kogukonnaga, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega.
3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et arendada välja kosmosesüsteemide kasutuselevõtuks vajalik in situ komponent ja maapealsed kalibreerimisteenused ning hõlbustada in situja võrdlusandmete täiel määral kasutamist, võttes aluseks olemasoleva suutlikkuse.
4. Julgeoleku valdkonnas täidavad liikmesriigid artikli 34 lõikes 4 osutatud ülesandeid.
Artikkel 29
Komisjoni roll
1. Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega ja vastavalt kasutajate nõudmistele kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, ilma et see piiraks muud liidu poliitikat.
2. Komisjon haldab programmi iga komponenti või alakomponenti, mis ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele, eelkõige GOVSATCOMi, Maalähedasi objekte, kosmoseilmastikku ja artikli 54 punktis d osutatud tegevusi.
3. Komisjon tagab ülesannete ja vastutuse selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust. Komisjon tagab ka, et kõik programmi rakendamisega seotud volitatud üksused kaitsevad liidu huve, tagavad liidu rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise ning järgivad finantsmäärust ja käesolevat määrust.
3a. Komisjon sõlmib ametiga ja 2004. aasta raamkokkulepet arvesse võttes Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse lepingu, mis on sätestatud finantsmääruse [artiklis 130] ja millele osutatakse artiklis 31 a.
4. Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks kõrgetasemelised nõuded programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks ▌, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas järgmise etapi teenuste sektoriga. Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.
Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 21.
5. Komisjon tagab, et programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist avalikus ja erasektoris edendatakse ja maksimeeritakse, ilma et see piiraks ameti või muude volitatud üksuste ülesandeid, sealhulgas toetades nende teenuste ja kasutajasõbralike liideste asjakohast arendamist ning soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab asjakohast koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.
6. Kui see on asjakohane, tagab komisjon programmi raames võetud meetmete sidususe liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil võetavate kosmosevaldkonna meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja kui see on programmi jaoks oluline, hõlbustab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist. Selleks teeb komisjon vajaduse korral ja oma pädevusvaldkonnas koostööd ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga.
7. Komisjon teavitab artiklis 107 osutatud komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, sealhulgas allhankelepingutest.
Artikkel 30
Ameti roll
1. Ametil on järgmised ülesanded:
a) tagada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimine kooskõlas V jaotise II peatükiga;
b) täita artikli 34 lõigetes 2 ja 3 osutatud muid ülesandeid;
c) tegeleda Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste alase teabevahetuse, turuarenduse ja edendamisega, eelkõige mis puutub positsiooni turul ja kasutajate vajaduste kooskõlastamist;
ca) tegeleda Copernicuse pakutavate andmete, teabe ja teenuste alase teabevahetuse, edendamise ja turuarendusega, ilma et see piiraks teiste volitatud üksuste ja komisjoni tegevust;
d) pakkuda komisjonile ▌eksperditeadmisi, sealhulgas kosmose järgmise etapi teenuste sektori teadusuuringute prioriteetide ettevalmistamiseks.
2. Komisjon delegeerib ametile järgmised ülesanded:
a) hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist, hõlmates artiklis 43 osutatud meetmed;
b) koordineerida üldiselt GOVSATCOMi kasutajatega seotud aspekte tihedas koostöös liikmesriikide, muude üksuste, asjaomaste liidu ametite ja Euroopa välisteenistusega kriisiohjemissioonide ja -operatsioonide korral;
c) rakendada meetmeid, mis on seotud programmi komponentidel põhinevate selliste järgmise etapi rakenduste arendamisega, nagu Galileo, EGNOSe ja Copernicuse esitatud andmetel ja pakutud teenustel põhinevad põhiosad ja integreeritud rakendused, sealhulgas juhul, kui neile meetmetele on eraldatud rahalised vahendid määruse xx alusel loodud programmi „Euroopa horisont“ raames või kui see on vajalik, et täita artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärke;
d) võtta meetmeid, mis on seotud programmi muude komponentide kui Galileo ja EGNOS esitatavate andmete ja teabe ja pakutavate teenuste kasutuselevõtuga, ilma et see piiraks Copernicuse tegevust ja teenuseid, mis on delegeeritud teistele üksustele;
e) artiklis 6 osutatud konkreetsed meetmed.
3. Komisjon võib artikli 102 lõikes 6 osutatud hindamiste alusel delegeerida ametile muid ülesandeid, kui need ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust programmi raames ja juhul, kui nende eesmärk on suurendada programmi meetmete rakendamise tõhusust.
3a. Kui ametile delegeeritakse ülesanded, tagatakse nende täitmiseks vajalikud rahalised, inim- ja haldusressursid.
▌
5. Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu huvide kaitse kohta võib amet delegeerida rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel konkreetsed tegevused teistele üksustele vastavalt nende pädevusele ja komisjoni suhtes kohaldatavatel eelarve kaudse täitmise tingimustel.
Artikkel 31
Euroopa Kosmoseagentuuri roll
1. Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, delegeeritakse Euroopa Kosmoseagentuurile ▌järgmised ülesanded:
a) Copernicus: koordineerida kosmosekomponenti ning rakendada ja edasi arendada Copernicuse kosmosekomponenti, projekteerida, arendada ja ehitada Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri, sealhulgas selle käitamine ning seotud hanked, välja arvatud juhul, kui seda teevad muud üksused, ning vajaduse korral juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele;
b) Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme, projekteerida ja arendada maapealse segmendi osi ning ▌satelliite, sealhulgas katsetamine ja valideerimine;
c) kõik programmi komponendid: tegeleda oma pädevusvaldkondades eelneva etapi teenuste alase teadus- ja arendustegevusega.
1a. Komisjoni hinnangu alusel võib Euroopa Kosmoseagentuurile delegeerida muid ülesandeid vastavalt programmi vajadustele, kui need ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust programmi raames ja juhul, kui nende eesmärk on suurendada programmi meetmete rakendamise tõhusust.
▌
4. Ilma et see piiraks artiklis 31 a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet taotleda Euroopa Kosmoseagentuurilt neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet vastastikku kokku lepitavatel tingimustel.
Artikkel 31 a
Finantsraampartnerluse leping
1. Artikli 29 lõikes 3 a osutatud finantsraampartnerluse lepingus
a) määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded, vastutus ja kohustused seoses programmi iga komponendiga ning vajaminevad kooskõlastus- ja kontrollimehhanismid;
b) nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur kohaldaks liidu julgeolekunorme, mis on esitatud liidu, selle institutsioonide ja ametite ning agentuuri vahel sõlmitud julgeolekualastes kokkulepetes, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;
c) nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avaliku hankega, sealhulgas liidu avalike hangete eeskirjade kohaldamine liidu nimel hankimisel või volitatud üksuse kohta käivate sätete kohaldamine kooskõlas finantsmääruse artikliga 154, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, samuti kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotise ja finantsmäärusega;
d) nõutakse, et kui amet või Euroopa Kosmoseagentuur loob finantsraampartnerluse lepingu alusel toimuvaks hankemenetluseks pakkumuste hindamise komisjoni, osalevad komisjoni ja vajaduse korral ka muu volitatud üksuse eksperdid pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel. Selline osalemine ei piira pakkumuste hindamise komisjoni tehnilist sõltumatust;
e) nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse ▌ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires ▌;
f) määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile iga programmi komponendi eest makstavat hüvitist, mis peab vastama tingimustele, milles meetmeid rakendatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse ebakindlaid ja kriisiolukordi ning, kui see on asjakohane, põhinema tulemustel; hüvitis katab üksnes üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega;
g) nähakse ette, et Euroopa Kosmoseagentuur võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu huvide kaitse ja täita käesoleva määruse kohaldamiseks komisjoni poolt vastu võetud otsused iga komponendi kohta.
2. Ilma et see piiraks artiklis 31 a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet. Selliste taotluste tingimused ja nende rakendamine lepitakse vastastikku kokku.
Artikkel 32
EUMETSATi ja muude üksuste roll
1. Komisjon võib delegeerida järgmiste ülesannete täitmise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele:
a) Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade ajakohastamine, käitamise ettevalmistamine ja käitamine ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;
b) Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele, hallates ka asjakohase kolmandate isikute teabe kogumist.
2. Selliste volitatud üksuste valiku kriteeriumide puhul võetakse eelkõige arvesse üksuste suutlikkust tagada toimingute järjepidevus, ja kui see on asjakohane, turvalisus, nii et programmi tegevust ei häiritaks või häiritakse minimaalselt.
2a. Võimaluse korral peavad lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevate lepingute tingimused olema kooskõlas artikli 31 a lõikes 1 osutatud finantsraampartnerluse lepingu tingimustega.
3. Programmikomiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rahalist toetust käsitleva lepingu kohta käiva otsuse küsimuses vastavalt artikli 107 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Programmikomiteed teavitatakse ette rahalist toetust käsitlevatest lepingutest, mille liit, keda esindab komisjon, sõlmib lõikes 1 osutatud üksustega.
V JAOTIS
PROGRAMMI TURVALISUS
I PEATÜKK
Programmi turvalisus
Artikkel 33
Turvalisuse põhimõtted
1. Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:
a) tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest;
b) tuleb kohaldada nõukogu ja komisjoni julgeolekunorme, millega muu hulgas nähakse ette operatiivfunktsioonide ja akrediteerimisega seotud funktsioonide eraldamine.
2. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.
Artikkel 34
Turvalisuse juhtimine
1. Komisjon tagab oma pädevuse piires ja ameti toetusel turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:
a) nii maapealse kui ka kosmoseinfrastruktuuri kaitse ja teenuste osutamine, eelkõige füüsiliste ja küberrünnete vastu, sealhulgas sekkumine andmevoogudesse;
b) tehnosiirde kontroll ja haldamine;
c) vajalike oskuste ja vajaliku oskusteabe väljatöötamine ja säilitamine liidus;
d) tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse.
Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega 2023. aasta lõpuks kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist ja võtab arvesse küberturvalisuse riske. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Pärast käesoleva määruse jõustumist edastab komisjon nende rakendusaktide soovitusliku loetelu, mis tuleb esitada programmikomitee julgeolekukoosseisule ja mida komitee arutab. Loetelule lisatakse esitamise soovituslik ajakava.
2. Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi talitluskindluse eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega. Artikli 30 kohaselt on Galileo ja EGNOSe puhul selleks üksuseks amet.
2a. Komisjon määrab vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks struktuuri turvalisuse jälgimiseks ja otsuse 201x/xxx/ÜVJP(24) raames välja töötatud juhiste järgimiseks. Struktuur toimib kooskõlas lõikes 1 osutatud turvanõuetega. Galileo puhul on selleks struktuuriks Galileo turvaseirekeskus.
3. Amet
a) tagab programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimise vastavalt käesoleva jaotise II peatükile ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust;
b) tagab Galileo turvaseirekeskuse toimimise lõikes 2 osutatud nõuete ja otsuse 2014/496/ÜVJP kohaldamisalas välja töötatud juhiste kohaselt;
c) täidab talle otsuse nr 1104/2011/EL kohaselt määratud ülesandeid;
d) jagab komisjoniga oma tehnilist oskusteavet ja annab talle teavet, mida ta vajab tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.
4. Liikmesriigid
a) võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)(25) tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;
b) täidavad artiklis 41 osutatud turvalisuse akrediteerimise ülesandeid.
5. Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sh riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada programmi turvalisus.
Artikkel 34 a
Kasutusele võetud süsteemide ja teenuste turvalisus
Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse menetlusi, mis on sätestatud nõukogu otsuses XXXX/XX/ÜVJP.
II PEATÜKK
Turvalisuse akrediteerimine
Artikkel 35
Turvalisuse akrediteerimise asutus
Ameti sees loodud turvalisuse akrediteerimise nõukogu on programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimise asutus.
Artikkel 36
Turvalisuse akrediteerimise üldpõhimõtted
Programmi iga komponendi turvalisuse akrediteerimise toimingud viiakse läbi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) turvalisuse akrediteerimise toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide julgeoleku eest ühiselt vastutades;
b) tehakse jõupingutusi selleks, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused võetaks vastu konsensuse alusel;
c) turvalisuse akrediteerimise toiminguid teostatakse riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi kasutades, analüüsides komponentide turvalisust ohustavaid riske ning mõju riskide leevendamiseks võetavate meetmete kuludele ja ajakavale, võttes arvesse eesmärki mitte vähendada kõnealuse komponendi turvalisuse üldist taset;
d) turvalisuse akrediteerimise nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsused töötavad välja ja teevad asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise valdkonnas nõuetekohane kvalifikatsioon, kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli ning kes tegutsevad erapooletult;
e) tehakse jõupingutusi, et konsulteerida kõigi osalistega, kes on seotud kõnealuse komponendi julgeolekuküsimustega;
f) turvalisuse akrediteerimise toiminguid teevad kõik komponendi asjakohased sidusrühmad vastavalt turvalisuse akrediteerimise strateegiale, piiramata sellega komisjoni rolli;
g) turvalisuse akrediteerimise nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsused, mis on tehtud kõnealuse nõukogu turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud protsessi kohaselt, peavad põhinema kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;
h) pidev, läbipaistev ja täiesti arusaadav järelevalveprotsess tagab, et komponendi turvariskid on teada, et määratakse kindlaks turvameetmed vähendamaks selliseid riske liidu ja liikmesriikide julgeolekuvajadusi ja komponendi tõrgeteta toimimist silmas pidades vastuvõetava tasemeni, ning et kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt. Julgeolekuriskide hindamise ja juhtimisega seotud protsessi viivad läbi komponendi sidusrühmad ühiselt järkjärgulise protsessina;
i) turvalisuse akrediteerimise nõukogu teeb turvalisuse akrediteerimise otsused täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ning muudest komponendi rakendamise ja sellega seotud teenuste osutamise eest vastutavatest asutustest ning ameti tegevdirektorist ja haldusnõukogust;
j) turvalisuse akrediteerimise toimingute tegemisel võetakse arvesse piisava koordineerimise vajadust komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahel;
k) EGNOSe turvalisuse akrediteerimine, mida teostab turvalisuse akrediteerimise nõukogu, ei piira Euroopa Lennundusohutusameti teostatavaid akrediteerimistoiminguid lennundusvaldkonnas.
Artikkel 37
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesanded
1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks komisjonile või ameti muudele organitele usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses turvalisuse akrediteerimisega.
2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
a) töötab välja ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise strateegia, millega nähakse ette
i) selliste toimingute ulatus, mis on vajalikud programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade ning nende ja muude süsteemide või komponentide ühenduste akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks;
ii) programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade turvalisuse akrediteerimise protsess, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud akrediteerimise tingimused;
iii) akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas programmi komponentide etappidega, eelkõige seoses infrastruktuuri kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;
iv) põhimõtted, mida liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevad riiklikud üksused kohaldavad programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade kohaselt loodud süsteemidega ühendatud võrkude ja kõnealuste komponentidega loodud süsteemidega ühendatud seadmete turvalisuse akrediteerimise suhtes;
b) võtab vastu turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige kiidab heaks satelliitide lähetamise, annab loa programmi komponentide või kõnealuste komponentide elementide kohaselt loodud süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides ja nende osutatavate erinevate teenuste jaoks kuni signaalini kosmoses (kaasa arvatud) ning annab loa maapealsete jaamade käitamiseks. Seoses võrkude ja seadmetega, mis on ühendatud artiklis 44 osutatud avaliku reguleeritud teenusega või mõne muu turvalise teenusega, mida osutavad liidu programmi komponendid, teeb turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuseid ainult selle kohta, et anda asutustele õigus töötada välja või toota tundlikke avaliku reguleeritud teenuse tehnoloogiaid, avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid või avaliku reguleeritud teenuse turvamooduleid või muid tehnoloogiaid või seadmeid, mida tuleb kontrollida artikli 34 lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuete kohaselt, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riiklike üksuste nõuandeid ja üldist turvariski;
c) vaatab läbi ja kinnitab kõik turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse artikli 34 lõike 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt;
d) nõustab oma pädevuse piires komisjoni käesoleva määruse artikli 34 lõikes 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 8 osutatud õigusaktide eelnõude koostamisel, sealhulgas turvanõuete rakendamise korra (SecOps) kehtestamisel, ja esitab oma lõppseisukohta sisaldava avalduse;
e) vaatab läbi ja kinnitab turvariskihinnangu, mis on koostatud artikli 36 punktis h osutatud järelevalveprotsessi kohaselt, võttes arvesse kooskõla käesoleva lõike punktis c osutatud dokumentide ning käesoleva määruse artikli 34 lõike 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt koostatud dokumentidega, ning teeb koostööd komisjoniga, et määrata kindlaks riskileevendusmeetmed;
f) kontrollib turvameetmete rakendamist seoses programmi komponentide turvalisuse akrediteerimisega, teostades või rahastades turvalisuse hindamist, kontrolle, auditeid või ülevaateid käesoleva määruse artikli 41 punkti b kohaselt;
g) kinnitab heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, mis kaitsevad elektroonilise pealtkuulamise vastu (TEMPEST), ning heakskiidetud krüptovahendite valiku, mida kasutatakse programmi komponentide turvalisuse tagamiseks;
h) kiidab heaks programmi komponentide kohaselt loodud süsteemide või kõnealuste komponentide osade ja muude süsteemide vahelised ühendused või osaleb vajaduse korral sellise ühenduse ühisel heakskiitmisel koos julgeolekuküsimustes pädevate asjaomaste üksustega;
i) lepib asjaomase liikmesriigiga kokku artikli 41 punktis c osutatud juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli;
j) koostab riskiaruandeid ja teavitab komisjoni, haldusnõukogu ja tegevdirektorit oma riskihinnangust ning annab neile nõu konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta;
k) aitab nõukogul ja kõrgel esindajal pärast nõukogult ja/või kõrgelt esindajalt konkreetse taotluse saamist tihedas koostöös komisjoniga rakendada otsust 2014/496/ÜVJP;
l) korraldab oma ülesannete täitmiseks vajalikke konsultatsioone;
m) võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.
3. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ja vastutust, luuakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriike esindav spetsiaalne allorgan, kes täidab eelkõige järgmisi ülesandeid ▌:
a) Galileo toimimiseks vajalike lendude koodivõtmete ja teiste koodivõtmete haldamine;
b) Galileo avaliku reguleeritud teenuse võtmete üle arvepidamise, turvalise käitlemise, säilitamise ja jaotamise menetluste kehtestamise ja järgimise kontrollimine.
Artikkel 38
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosseis
1. Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ning üks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) juurest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.
2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalemine põhineb teadmisvajaduse põhimõttel. Kui see on asjakohane, võidakse Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad ja ameti esindajad, kes ei tegele turvalisuse akrediteerimisega, kutsuda turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejatena. Erandkorras võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorraga.
Artikkel 39
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskord
Kui artiklis 36 osutatud üldpõhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 16. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastuvõetud otsused.
Artikkel 40
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste teatavakstegemine ja nende mõju
1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.
2. Komisjon hoiab turvalisuse akrediteerimise nõukogu pidevalt kursis turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjuga programmi komponentide nõuetekohasele rakendamisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisega. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjonilt saadud teabega.
3. Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmi komponentide nõuetekohasele rakendamisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada kõnealuste komponentide nõuetekohast rakendamist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Haldusnõukogu hoitakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööga pidevalt kursis.
5. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu töö ajakava ei tohi takistada artiklis 100 osutatud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud tegevuste ajakavakohast rakendamist.
Artikkel 41
Liikmesriikide roll turvalisuse akrediteerimisel
Liikmesriik
a) edastab turvalisuse akrediteerimise nõukogule kogu teabe, mida ta peab vajalikuks turvalisuse akrediteerimise läbiviimiseks;
b) võimaldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele kokkuleppel kõnealuses liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksustega ja nende järelevalve all juurdepääsu kogu teabele ja kõigile aladele ja/või tegevuskohtadele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes liikmesriikide kodanike diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt kavandatud turbeauditite ja testide läbiviimise eesmärgil ning artikli 36 punktis h osutatud julgeolekuriskide järelevalveprotsessi eesmärgil. Need auditid ja testid tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:
i) rõhutatakse julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates üksustes;
ii) soovitatakse vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks;
c) vastutab juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli väljatöötamise eest, koostades akrediteerimisele kuuluvate alade ja/või tegevuskohtade kirjelduse või loetelu, mille suhtes peavad liikmesriigid ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eelnevalt kokku leppima, kindlustades seega, et kõik liikmesriigid tagavad ühesuguse juurdepääsukontrolli taseme;
d) vastutab kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate selliste tegevuskohtade turvalisuse akrediteerimise eest, mis on osa programmi komponendi turvalisuse akrediteerimise alast, ning esitavad sel eesmärgil turvalisuse akrediteerimise nõukogule aruande.
III PEATÜKK
Salastatud teabe kaitse
Artikkel 42
Salastatud teabe kaitse
Käesoleva määruse kohaldamisel
a) sõltub programmiga seotud salastatud teabe vahetamine liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise rahvusvahelise lepingu olemasolust, või vajaduse korral liidu pädeva institutsiooni või asutuse ja kolmanda riigi asjaomaste asutuste või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise alase kokkuleppe olemasolust ning selles sätestatud tingimustest;
▌
c) võivad kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud ▌töödelda programmiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekunorme, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekunormidega, mis on esitatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444, ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele sõlmitud infoturbe lepingus, mis sisaldab vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes;
d) ilma et see piiraks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist, võib anda füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu ELi salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks teabe olemuse ja sisu, teabe saaja teadmisvajaduse ning liidule tuleneva kasu ulatuse tõttu.
VI JAOTIS
Galileo programm ja EGNOS
Artikkel 43
Rahastamiskõlblikud meetmed
Galileo ja EGNOSe kasutamine hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke meetmeid:
a) kosmoseinfrastruktuuri haldamine, käitamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;
b) maapealse infrastruktuuri, eelkõige otsuses (EL) 2016/413 või otsuses (EL) 2017/1406 osutatud maapealsete keskuste ja jaamade, võrkude haldamine, käitamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;
c) järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid, sealhulgas võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade vajadusi;
ca) Galileo ja EGNOSe järgmise etapi rakenduste arendamise toetamine ja selliste tehnoloogiliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate väljatöötamise ja arendamise toetamine;
d) Galileo ja EGNOSega seotud sertifitseerimis- ja standardimistegevuse toetamine, eelkõige transpordisektoris;
e) Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste katkematu osutamine ja nende teenuste turuarendus vastastikuses täiendavuses liikmesriikide ja erasektori algatustega eelkõige artikli 4 lõikes 1 osutatud sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimiseks;
f) koostöö muude piirkondlike või üleilmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega, sealhulgas eesmärgiga parandada kokkusobivust ja koostalitlusvõimet;
g) süsteemide usaldusväärsust ja kasutatavust ning teenuste tulemuslikkust jälgivad elemendid;
h) teenuste osutamise ja nende ulatuse laiendamise koordineerimisega seonduv tegevus.
Artikkel 44
Galileo osutatavad teenused
1. Galileo osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:
a) Galileo avatud teenus (Galileo open service, GOS), mis on kasutajale tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste tarbijaile kasutamiseks;
b) täppisteenus (high-accuracy service, HAS), mis on kasutajale tasuta ning annab lisaandmete kaudu, mida levitatakse täiendavas sagedusalas, ülitäpset positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;
c) signaali autentimise teenus (signal authentication service, SAS), mis põhineb signaalides sisalduvatel krüpteeritud koodidel ja on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;
d) avalik reguleeritud teenus (public regulated service, PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ▌ning kasutamiseks tundlikes rakendustes, kus on oluline tagada katkematu teenus, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ning mille puhul kasutatakse tugevaid ja krüpteeritud signaale; see teenus on liikmesriikide, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametite jaoks tasuta; muudelt otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 2 osutatud kõnealuse teenuse kasutajatelt tasu nõudmine määratakse kindlaks juhtumipõhiselt ja asjakohased sätted kehtestatakse eelnimetatud otsuse artikli 3 lõike 5 kohaselt sõlmitud lepingutes; juurdepääsu avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse vastavalt otsusele 1104/2011/EL, mida kohaldatakse liikmesriikide, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liidu ametite suhtes;
e) hädaabiteenus (emergency service, ES), mis on kasutajatele tasuta ja millega saadetakse signaalide edastamise kaudu hoiatusi looduskatastroofide või muude hädaolukordade korral teatavates piirkondades; vajaduse korral osutatakse seda teenust koostöös liikmesriikide kodanikukaitseasutustega;
f) ajamääramisteenus (timing service, TS), mis on kasutajale tasuta ning annab nii täpse ja usaldusväärse võrdlusaja kui ka määrab koordineeritud maailmaaja, hõlbustades Galileol põhinevate ajamääramisrakenduste väljatöötamist ja kasutamist elutähtsates rakendustes.
2. Galileo toetab
a) süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevust (Search and Rescue Support Service, SAR), võttes vastu radarimajakate edastatavaid hädasignaale ja edastades neile pöördlingi kaudu sõnumeid;
b) liidu või rahvusvahelisel tasandil ohutusteenuse kasutamiseks standarditud töökindluse järelevalve teenuseid Galileo avatud teenuse signaalide põhjal ja kombineerituna EGNOSe ja muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega;
c) GNSSi teenuskeskuse(26) kaudu kosmoseilmastiku teabe edastamist ja varajase hoiatamise teenuseid, mida edastatakse Galileo maapealse infrastruktuuri kaudu ning mis peaksid eelkõige vähendama võimalikke kosmosega seotud riske Galileo ja muude ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteemide osutatavate teenuste kasutajate jaoks.
Artikkel 45
EGNOSe osutatavad teenused
1. EGNOSe osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:
a) EGNOSe avatud teenus (EGNOS open service, EOS), mis on kasutajatele tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud kasutamiseks peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste tarbijaile;
b) EGNOSe andmetele juurdepääsu teenus (EGNOS data access service, EDAS), mis on kasutajatele tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks ning mis pakub paremaid tulemusi ja EOSi kaudu saadud andmetest suurema lisaväärtusega andmeid;
c) ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja ajasünkroniseerimisteavet, sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega või muudes transpordisektorites.
2. Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige kõikide liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira.
EGNOSe teenuste geograafilist ulatust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse piires ja kooskõlas artiklis 34 osutatud turvanõuetega ning ohutusteenuse korral rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele.
3. Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Komisjon kaalub sellise tegevuse rahastamiseks muid programme või vahendeid. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
Artikkel 46
Galileo ja EGNOSe rakendusmeetmed
Kui see on Galileo ja EGNOSe tõrgeteta toimimiseks ning nende ülevõtmiseks turu poolt vajalik, kehtestab komisjon meetmed, mida on vaja selleks, et
a) hallata ja vähendada Galileo ja EGNOSe toimimisega kaasnevaid riske, eelkõige teenuse katkematuse tagamiseks;
b) määrata kindlaks Galileo ja EGNOSe rakendamise järelevalve ja hindamise jaoks oluliste otsuste tegemise etapid;
c) määrata avatud ja läbipaistva protsessi alusel ning kooskõlas turvanõuetega kindlaks Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri keskuste paiknemine ja tagada nende toimimine;
d) määrata kindlaks artikli 44 punkti 1 alapunktides c, e ja f ning punkti 2 alapunktis c osutatud teenustega seotud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 47
Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine
1. EGNOS ja Galileo ning nende osutatavad teenused peavad olema tehniliselt täiesti ühilduvad ja koostalitlusvõimelised, sealhulgas kasutaja tasandil.
2. Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded ja selleks vajaminevad tingimused on sätestatud rahvusvahelises lepingus.
VII JAOTIS
Copernicuse programm
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 48
Copernicuse kohaldamisala
1. Copernicust rakendatakse varasemate, sealhulgas selliste sidusrühmade nagu Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATi tehtud investeeringute alusel ning vajaduse ja kulutõhususe korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes, võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut, maksimeerides samal ajal võimalusi Euroopa kasutajate jaoks.
2. Copernicus edastab andmeid ja teavet, lähtudes oma kasutajate vajadustest ja tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale.
2a. Copernicus toetab liidu ja selle liikmesriikide poliitika kujundamist, rakendamist ja järelevalvet eelkõige keskkonna, kliimamuutuste, merekeskkonna, merenduse, atmosfääri, põllumajanduse ja maaelu arengu, kultuuripärandi säilitamise, kodanikukaitse, infrastruktuuri seire, ohutuse ja turvalisuse ning digitaalmajanduse vallas, et veelgi vähendada halduskoormust.
3. Copernicus koosneb järgmisest neljast elemendist:
a) andmete kogumine, mille hulka kuuluvad:
– Copernicuse Sentinel-satelliitide arendamine ja käitamine;