Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta (2019/2690(RSP))

P8_TA(2019)0422 RC-B8-0255/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eriti 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine(1), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(2), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(3), 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta(4) ja 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas(5),

–  võttes arvesse 2003. aastal käivitatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ja komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

–  võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 1995. aastal käivitatud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 37. vooru, mis toimus 1. ja 2. aprillil 2019 Brüsselis,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid ei ole seda ratifitseerinud,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiinat puudutava ülevaate lõppjäreldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas tõotab EL, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet järgitakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et need küsimused peaksid jääma ELi ja Hiina pikaajalistes suhetes kesksele kohale, kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neidsamu väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga oma arenguteel austada inimõigustega seonduvat rahvusvahelist õigust ja standardeid;

B.  arvestades, et Hiina on toonud edukalt vaesusest välja 700 miljonit inimest, kuid et alates president Xi Jinpingi võimuletulekust 2013. aasta märtsis on inimõiguste olukord Hiinas jätkuvalt halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

C.  arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate õigusnormidega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et usu- ja südametunnistusevabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid;

D.  arvestades, et kuigi Püha Tooli ja Hiina valitsuse vahel saavutati 2018. aasta septembris kokkulepe seoses piiskoppide nimetamisega Hiinas, puutuvad kristlikud usukogukonnad Hiinas kokku kasvavate repressioonidega, kusjuures sihikule on võetud kristlased nii põrandaalustes kui ka riigi sanktsioneeritud kirikutes, kus usklikke ahistatakse ja kinni peetakse, kirikuid lammutatakse, ususümboleid konfiskeeritakse ja kristlikke kogunemisi laiali aetakse; arvestades, et mõnes provintsis ei luba Hiina ametivõimud alla 18‑aastastel isikutel osaleda usulistes toimingutes; arvestades, et 2018. aasta septembris keelustas Hiina Zioni kiriku – Hiina suurima kirikukoguduse, kuhu kuulub üle 1 500 liikme;

E.  arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit ja etnilist kasahhi, on kiiresti halvenenud, kuna Xinjiangi stabiilsus ja kontroll selle piirkonna üle on tõusnud Hiina ametivõimude üheks tähtsamaks prioriteediks, mille ajendiks on nii uiguuride Xinjiangis toime pandud või väidetavalt Xinjiangiga seotud perioodilised terrorirünnakud kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse jaoks; arvestades, et teadete kohaselt on Xinjiangi laagrisüsteemi laiendatud ka Hiina teistesse osadesse;

F.  arvestades, et on kehtestatud kohtuvälise kinnipidamise programm, mille alusel on ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee tsiteeritud hinnangute kohaselt terrorismi ja usuäärmusluse vastu võitlemise ettekäändel ilma süüdistuse või kohtuprotsessita määramata ajaks ja seetõttu meelevaldselt kinni peetud mitukümmend tuhat või koguni üle miljoni uiguuri, kes saavad sunniviisilist poliitilist „ümberõpet“; arvestades, et Xinjiangi provintsis on välja töötatud poliitika, mis hõlmab rangeid piiranguid usutoimingutele, uiguuri keelele ja kommetele;

G.  arvestades, et välja on töötatud keerukas invasiivse digitaalse järelevalve võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist;

H.  arvestades, et Hiina valitsus on lükanud tagasi isikute sunniviisilist või tahtevastast kadumist käsitleva ÜRO töörühma, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja teiste ÜRO erimenetluste volitatud esindajate arvukad taotlused saata Xinjiangi sõltumatud uurijad;

I.  arvestades, et olukord Tiibetis on viimastel aastatel halvenenud vaatamata majanduskasvule ja taristu arendamisele ning et Hiina valitsus piirab julgeoleku ja stabiilsuse ettekäändel mitmesuguseid inimõigusi ja ründab lakkamatult tiibeti identiteeti ja kultuuri;

J.  arvestades, et viimaste aastate jooksul on Tiibetis lisandunud järelevalve- ja kontrollimeetmeid, samuti on sagenenud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumid; arvestades, et Hiina valitsus on loonud Tiibetis keskkonna, kus riigivõimul puuduvad igasugused piirid, valitseb hirmuõhkkond ning avaliku ja eraelu igat aspekti rangelt kontrollitakse ja reguleeritakse; arvestades, et Tiibetis võidakse vähimatki vägivallatut protesti või kriitilist avaldust riigi etniliste või usuvähemuste poliitika suhtes pidada „lahkulöömist õhutavaks“ ja seetõttu selle eest karistada; arvestades, et pääs Tiibeti autonoomsesse piirkonda on praegu piiratum kui kunagi varem;

K.  arvestades, et 2009. aastast alates on väga suur hulk tiibetlasi (enamasti mungad ja nunnad) end teadete kohaselt põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai‑laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades; arvestades, et viimase aasta jooksul ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel edusamme tehtud;

1.  on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad paljud Hiina usu- ja etnilised vähemused, eelkõige uiguurid, kasahhid, tiibetlased ja kristlased, ja millega veelgi piiratakse põhiseaduslikke tagatisi seoses nende vähemuste õigusega oma kultuurilisele väljendusvabadusele, usuvabadusele, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelsele kogunemis- ja ühinemisvabadusele; nõuab, et ametivõimud neid põhiõigusi austaksid;

2.  palub Hiina valitsusel viivitamata lõpetada uiguuride, kasahhide ja tiibetlaste meelevaldsed kinnipidamised, mis toimuvad ilma mingi süüdistuseta, kohtumõistmiseta või süüdimõistva otsuseta, sulgeda kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning viivitamata ja tingimusteta vabastada kinnipeetavad;

3.  nõuab, et viivitamata vabastataks meelevaldselt kinni peetud isikud ja meelsusvangid, sealhulgas Falun Gongi harrastajad, ja lõpetataks inimeste kadunuks jääma sundimine, ning nõuab, et kõik need isikud saaksid endale valida seadusliku esindaja, kohtuda oma perega ja kasutada arstiabi ning et nad saaksid lasta oma juhtumeid uurida;

4.  kutsub Hiina valitsust üles viivitamata vabastama järgmised isikud: uiguurid, sealhulgas Ilham Tohti, Tashpolat Tiyip, Rahile Dawut, Eli Mamut, Hailaite Niyazi, Memetjan Abdulla, Abduhelil Zunun ja Abdukerim Abduweli; isikud, keda kiusatakse nende usuliste veendumuste pärast, sealhulgas Zhang Shaojie, Hu Shigen, Wang Yi ja Sun Qian; tiibeti aktivistid, kirjanikud ja usutegelased, kellele on esitatud kriminaalsüüdistus või kes on vangistatud sõnavabaduse õiguse kasutamise eest, sealhulgas Tashi Wangchuk ja Lobsang Dargye;

5.  nõuab Rootsi raamatukirjastaja Gui Minhai ning Kanada kodanike Michael Spavori ja Michael Kovrigi viivitamatut vabastamist;

6.  nõuab, et Hiina valitsus teeks Xinjiangis kadunud isikute perekondadele kättesaadavaks täielikud andmed nende isikute kohta;

7.  palub Hiina ametivõimudel lõpetada kristlaste koguduste ja organisatsioonide vastased kampaaniad ning kristlike pastorite ja preestrite ahistamine ja kinnipidamine ning kirikute sundlammutamine;

8.  kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste keelelisi, kultuurilisi, usulisi ja muid põhivabadusi ning mitte rakendama asustuspoliitikat, mis soosib hiinlasi ja seab tiibetlased ebasoodsamasse olukorda, ega sundima Tiibeti nomaade loobuma oma traditsioonilisest eluviisist;

9.  mõistab hukka „patriootliku hariduse“ kontseptsiooni järgivad kampaaniad, sealhulgas meetmed kontrolli saavutamiseks Tiibeti budistlike kloostrite üle; peab murettekitavaks, et Hiina kriminaalõigust kuritarvitatakse tiibetlaste ja budistide tagakiusamiseks, kuna nende usuline tegevus võrdsustatakse separatismiga; taunib asjaolu, et Tiibetis on budismi praktiseerimise tingimused pärast 2008. aasta märtsis toimunud Tiibeti meeleavaldusi tunduvalt halvenenud, kusjuures Hiina valitsus on hakanud jõulisemalt rakendama „patriootlikku haridust“;

10.  nõuab, et Hiina ametivõimud järgiksid kõigi Hiina kodanike põhiseadusega tagatud õigust usuvabadusele;

11.  tuletab meelde, kui oluline on, et EL ja liikmesriigid tõstataksid igal poliitilisel tasandil Hiina ametivõimudega suheldes inimõiguste rikkumise küsimuse, võttes arvesse ELi võetud kohustust esitada Hiinale oma tugev, selge ja ühtne seisukoht, kasutades selleks muu hulgas iga-aastast inimõigustealast dialoogi, strateegilist dialoogi, kõrgetasemelist majandusdialoogi ja tippkohtumist ning järgmist Euroopa ja Aasia tippkohtumist;

12.  toonitab, et kuigi EL ja Hiina kinnitasid pärast ELi ja Hiina 21. tippkohtumist tehtud ühisavalduses veel kord, et kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, peaks EL nõudma, et Hiina ka sellele vastavalt tegutseks; peab taunitavaks, et 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina tippkohtumisel oli inimõiguste probleem jälle kord vähetähtsal kohal; on seisukohal, et kui ELi ja Hiina tippkohtumisel jääb inimõiguste käsitlus nõrgaks, peaksid nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon keelduma seda teemat üldse päevakorda võtmast ja esitama selle kohta eraldi teatise, milles sisalduks sisuline hinnang olukorrale ja põhjus, miks ei saa kokku leppida selle küsimuse tugevamas kajastamises;

13.  kutsub ELi liikmesriike üles takistama ELi territooriumil Hiina ametivõimude püüdeid turgi kogukondade liikmete, tiibetlaste ning muude usu- ja etniliste rühmade liikmete ahistamiseks eesmärgiga sundida neid tegutsema pealekaebajatena, sundida neid Hiinasse tagasi pöörduma või sundida neid vaikima;

14.  kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama ajakirjanikele ja rahvusvahelistele vaatlejatele, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO erimenetluste esindajatele vaba, sisulise ja takistamatu pääsu Xinjiangi provintsi ja Tiibeti autonoomsesse piirkonda; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungil juhtrolli, et võetaks vastu resolutsioon teabekogumismissiooni saatmise kohta Xinjiangi;

15.  kutsub Hiina valitsust üles tagama Hiina põhiseaduses sätestatud kodanikuõiguste piiranguteta järgimise, pidades eelkõige silmas artiklit 4, millega kaitstakse rahvusvähemuste õigusi, artiklit 35, millega kaitstakse sõna-, ajakirjandus-, kogunemis-, ühinemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadust, artiklit 36, millega tunnustatakse õigust usuvabadusele, ja artiklit 41, millega tagatakse õigus kritiseerida mis tahes riigiorganit või -ametnikku ja teha nende kohta ettepanekuid;

16.  kutsub Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

17.  nõuab, et Hiina võimaldaks ELi diplomaatidele, ajakirjanikele ja kodanikele piiranguteta pääsu Tiibetisse, järgides vastastikkuse põhimõtet, kuna Hiina reisijatel on juba vaba ja avatud pääs kogu ELi liikmesriikide territooriumile; nõuab, et ELi institutsioonid kaaluksid ELi ja Hiina viisalihtsustuslepingu aruteludes põhjalikult Tiibetisse pääsu võimaldamise küsimust;

18.  väljendab pettumust, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 37. voor ei andnud märkimisväärseid tulemusi; peab kahetsusväärseks, et Hiina delegatsioon ei osalenud 2. aprillil dialoogi jätkuosas, mis oli ette nähtud arvamuste vahetuseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

19.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jälgiksid hoolikamalt murettekitavat inimõiguste olukorda Xinjiangis, sealhulgas valitsuse repressioonide ja järelevalve suurenemist, ning protesteeriksid inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas nii eraviisiliselt kui ka avalikult;

20.  kutsub nõukogu üles kaaluma sihipäraste sanktsioonide kehtestamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas repressioonide eest vastutavate ametiisikute vastu;

21.  nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond peataksid kõigi nende kaupade ja teenuste ekspordi ja tehnosiirde, mida Hiina kasutab oma küberseire ja ennustava profiilianalüüsi seadmete laiendamiseks ja parandamiseks; on sügavalt mures selle pärast, et Hiina ekspordib juba praegu sellist tehnoloogiat maailma autoritaarsetele riikidele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80. (2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185. (3) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0377.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Kameruni kohta (2019/2691(RSP))

P8_TA(2019)0423 RC-B8-0245/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni esimehe Antonio Panzeri 7. märtsi 2019. aasta avaldust olukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. märtsi 2019. aasta avaldust halveneva poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja mitmeid avaldusi olukorra kohta Kamerunis, eelkõige 31. jaanuari 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu valimisvaatlusmissiooni 9. oktoobri 2018. aasta esialgset avaldust 2018. aasta presidendivalimiste kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide 11. detsembri 2018. aasta avaldust protestide mahasurumise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 6. märtsi 2019. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse Kameruni 2014. aastal vastu võetud terrorismivastast seadust,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping),

–  võttes arvesse 1981. aastal vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kamerun on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse Kameruni Vabariigi põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Kamerunil on samaaegselt lahendada mitu poliitilist ja julgeolekualast probleemi, sealhulgas Boko Harami oht riigi kaugpõhjas, piiriülesed ohud idapiiril Kesk-Aafrika Vabariigiga ning riigisisesed relvastatud separatistide mässud ingliskeelsetes loode- ja edelapiirkondades;

B.  arvestades, et Kamerunis toimusid 7. oktoobril 2018 presidendivalimised; arvestades, et nende valimistega seoses teatati väidetavatest pettustest ja eeskirjade eiramisest; arvestades, et president Paul Biya on olnud võimul alates 1982. aastast; arvestades, et 2008. aastal muudeti Kameruni põhiseadust, et kaotada ametiaja piirangud;

C.  arvestades, et Maurice Kamto juhitava opositsioonierakonna Kameruni Taassünni Liikumine (MRC) toetajad ja liitlased on korraldanud Doualas, Yaoundés, Dshangis, Bafoussamis ja Bafangis proteste; arvestades, et julgeolekujõud kasutasid nende protestide mahasurumiseks ebaproportsionaalselt jõudu, sealhulgas pisargaasi ja kummikuule;

D.  arvestades, et ligi 200 inimest, kaasa arvatud Maurice Kamto ja teised opositsioonijuhid võeti 2019. aasta jaanuaris meelevaldselt vahi alla ja peeti kinni, ilma et neile oleks võimaldatud kohest juurdepääsu advokaadile; arvestades, et opositsiooni toetajaid ja nende juhte on süüdistatud mitmetes kuritegudes nagu ülestõus, vaenutegevus isamaa vastu, mäss, avalikus kasutuses oleva vara hävitamine, vabariigi presidendi solvamine ja poliitilist laadi kogunemised;

E.  arvestades, et 9. aprillil 2019 kinnitas Kameruni keskosa apellatsioonikohus esimeses astmes tehtud otsust ning keeldus Maurice Kamto ja veel kuue isiku vabastamisest; arvestades, et apellatsioonikohtu menetlus toimus ilma Maurice Kamto ja tema advokaatide kohalolekuta;

F.  arvestades, et Kameruni ametivõimud on võtnud mõnede opositsiooniliikmete vastu sõjaväekohtutes kohtuprotsesside algatamisega ebaproportsionaalseid meetmeid, süvendades Kameruni poliitilisi rahutusi; arvestades, et süüdimõistmise korral võib süüdistatavaid oodata surmanuhtlus;

G.  arvestades, et Kameruni ametivõimud on korduvalt piiranud väljendusvabadust, sulgedes interneti, ahistades ja pidades kinni ajakirjanikke, keeldudes andmast litsentse sõltumatule meediale ning korraldades poliitilisi rünnakuid sõltumatu ajakirjanduse vastu;

H.  arvestades, et Kameruni prantsuskeelse enamuse ja ingliskeelse vähemuse vahel püsivad pinged; arvestades, et Kameruni loode- ja edelapiirkonnad on peamiselt inglise keelt kõnelevad ning sealne haridus- ja õigussüsteem on erinev;

I.  arvestades, et 2016. aasta lõpus tõi ingliskeelsete piirkondade diskrimineerimine ja suhteline hooletusse jätmine ning prantsuse keele ja õigussüsteemi kehtestamine sealsetes koolides ja kohtutes kaasa õpetajate ja juristide rahumeelsed streigid ning rahumeelsed meeleavaldused;

J.  arvestades, et vägivald on alates 2018. aasta oktoobrist eskaleerunud ning julgeolekujõudude suuremahuliste operatsioonidega on sageli kaasnenud kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi, sealhulgas ebaseaduslikke tapmisi, vägistamisi, naiste ja laste vastu suunatud vägivalda ning vara hävitamist;

K.  arvestades, et relvastatud separatistid on pannud toime massilisi inimrööve, sealhulgas röövides koolilapsi ja üliõpilasi, on viinud läbi politsei-, õiguskaitseasutuste ja kohalike omavalitsuste ametnike sihipäraseid tapmisi, osalenud väljapressimistes, korraldanud iganädalasi „kummituslinna“ meeleavaldusi ning boikoteerinud ja süüdanud haridusasutusi ja haiglaid, jättes seeläbi tuhanded noored ilma juurdepääsust haridusele ja üldsuse ilma juurdepääsust tervishoiuteenustele;

L.  arvestades, et kriisi tulemusena on riigisiseselt ümber asunud hinnanguliselt 444 000 inimest ja veel 32 000 inimest on põgenenud naaberriiki Nigeeriasse; arvestades, et kogu Kameruni territooriumil valitsev humanitaarkriis hõlmab rohkem kui 600 000 riigisisest põgenikku ja ligikaudu 35 000 põgenikku naaberriikide konfliktidest, ning 1,9 miljonit inimest ähvardab toiduainetega kindlustamatus;

M.  arvestades, et 2018. ja 2019. aastal rakendas Kameruni valitsus riigi loode- ja edelaosas erakorralist humanitaarabi kava, et tagada esmajärjekorra põgenikele mitmetahulisem kaitse ja abi ning pakkuda kriisist mõjutatud inimestele terviseteenuseid;

N.  arvestades, et sooline vägivald ja vähemuste tagakiusamine on endiselt tõsised probleemid; arvestades, et Kameruni karistusseadustikuga karistatakse samasooliste isikute vahelisi seksuaalsuhteid kuni viieaastase vangistusega; arvestades, et politsei ja sandarmid (sõjaväepolitsei) vahistavad ja kiusavad jätkuvalt LGBTI-inimesi;

O.  arvestades, et kaugpõhjas jätkab Boko Haram raskeid inimõiguste rikkumisi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, kaasa arvatud vara rüüstamine ja hävitamine ning tsiviilisikute tapmine ja röövimine;

1.  mõistab hukka julgeolekuteenistuste ja relvastatud separatistide poolt toime pandud piinamise, kadunuks jääma sundimise ja kohtuvälise hukkamise juhtumid; väljendab erilist muret seoses valitsusvägede osalemisega vägivallas; kutsub julgeolekujõude üles järgima operatsioonide läbiviimisel rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning palub valitsusel võtta viivitamata meetmeid, et teha riigis vägivallale ja karistamatusele lõpp;

2.  mõistab hukka ülemäärase jõu kasutamise meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu ning ajakirjandus-, väljendus- ja kogunemisvabaduse rikkumised; peab äärmiselt kahetsusväärseks Maurice Kamto ja teiste rahumeelsete meeleavaldajate vahistamist ja kinnipidamist; nõuab, et Kameruni ametivõimud vabastaksid viivitamata Maurice Kamto ja kõik teised poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel kinnipeetavad isikud, sõltumata sellest, kas nad vahistati enne või pärast 2018. aasta presidendivalimisi;

3.  kutsub lisaks Kameruni valitsust üles lõpetama poliitiliste aktivistide igasuguse tagakiusamise ja hirmutamise, tühistades muu hulgas rahumeelsete poliitiliste kogunemiste, meeleavalduste ja protestide keelu, ning võtma meetmeid vihakõne juhtumite ohjeldamiseks;

4.  tuletab meelde, et tsiviilelanikkond ei tohiks mingil juhul kuuluda sõjaväekohtute jurisdiktsiooni alla; tuletab Kamerunile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kõikide kodanike õigust õiglasele kohtumenetlusele sõltumatutes kohtutes;

5.  tuletab meelde, et surmanuhtlust ei ole Kamerunis kasutatud alates 1997. aastast; märgib, et see on tähis riigi teel surmanuhtluse täieliku kaotamise suunas; kordab, et Euroopa Liit on surmanuhtlusele täielikult vastu, ning kutsub Kameruni valitsust üles kinnitama, et ta ei nõua poliitilistele aktivistidele ja meeleavaldajatele surmanuhtlust;

6.  väljendab muret asjaolu pärast, et Kamerun ei ole oma julgeolekujõude vastutusele võtnud, mis on vägivalda ja karistamatuse tunnet süvendanud; nõuab, et politsei ja julgeolekujõudude poolt meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu jõu kasutamise asjus viidaks läbi sõltumatu ja läbipaistev uurimine ning et vastutavate isikute üle mõistetaks kohut õiglaste kohtumenetluste raames;

7.  nõuab tungivalt, et Kameruni ametivõimud võtaksid vägivallatsükli lõpetamiseks kõik vajalikud meetmed kooskõlas riigi inimõigustealaste kohustustega; nõuab eelkõige, et valitsus korraldaks kaasava poliitilise dialoogi, mille eesmärk on leida inglise keelt kõnelevates piirkondades valitsevale kriisile rahumeelne ja püsiv lahendus; palub, et rahvusvaheline üldsus aitaks kaasavaid riigisiseseid rahukõnelusi hõlbustada, tehes ettepaneku olla kõneluste vahendaja;

8.  peab kahetsusväärseks mõlema konfliktiosalise soovimatust rahukõnelusi alustada; nõuab tungivalt, et Aafrika Liit ja Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus teeksid selliste kõneluste korraldamiseks pingutusi, ning nõuab, et EL oleks valmis seda protsessi toetama; on seisukohal, et kui edasiminekut ei toimu, peaks Kameruni kriisi arutama ÜRO Julgeolekunõukogu; nõuab lisaks, et EL kasutaks ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi ja muud kahepoolsed programmid, et tõhustada Kamerunis inimõiguste kaitset;

9.  nõuab tungivalt, et Kameruni valitsus rajaks tõelise, representatiivse ja elujõulise demokraatia; palub seetõttu valitsusel kutsuda kõik poliitilised sidusrühmad kokku valimissüsteemi üksmeelseks läbivaatamiseks, et tagada vaba, läbipaistev ja usaldusväärne valimisprotsess; nõuab, et see protsess toimuks enne uute valimiste korraldamist, et edendada rahu ja vältida valimisjärgseid kriise; nõuab, et EL suurendaks tehnilist abi, et toetada Kameruni jõupingutusi tugevdada valimismenetlusi ja muuta need demokraatlikumaks;

10.  kordab, et aktiivne ja sõltumatu kodanikuühiskond on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks hädavajalik; väljendab muret selle pärast, et Kameruni ingliskeelse kodanikuühiskonna konsortsiumi tegevus on keelatud; nõuab tungivalt, et valitsus tühistaks keelu ja tagaks kodanikuühiskonna vaba tegutsemisruumi;

11.  väljendab muret asjaolu pärast, et 2014. aasta terrorismivastast seadust kuritarvitatakse põhivabaduste piiramiseks; toetab ÜRO ekspertide nõudmisi seadus läbi vaadata, eesmärgiga tagada, et seda ei kasutataks väljendusvabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguste piiramiseks;

12.  võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide otsuse vähendada Kamerunile antavat sõjalist abi, arvestades usaldusväärseid väiteid selle kohta, et julgeolekujõud on toime pannud inimõiguste ränki rikkumisi; kutsub komisjoni üles hindama sellest aspektist ELi toetust julgeolekuteenistustele ja andma sellest Euroopa Parlamendile aru; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et Kameruni ametivõimudele antava toetusega ei aidata kaasa inimõiguste rikkumistele ega soodustata neid;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, AKV-ELi nõukogule, Aafrika Liidu institutsioonidele ning Kameruni valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Brunei kohta (2019/2692(RSP))

P8_TA(2019)0424 RC-B8-0242/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. aprilli 2019. aasta avaldust karistusseadustiku rakendamise kohta Bruneis,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse kohta, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta, inimõiguste kaitsjate kohta ning LGBTI-inimeste kõigi inimõiguste kaitse ja edendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 1. aprilli 2019. aasta avaldust, milles nõutakse, et Brunei peataks uue „drakoonilise“ karistusseadustiku jõustamise,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Brunei 2015. aastal allkirjastas,

–  võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) inimõiguste deklaratsiooni aastast 2012,

–  võttes arvesse ASEANi-ELi tegevuskava (2018–2022),

–  võttes arvesse 29. novembril 2017 toimunud ASEANi-ELi inimõigustealast poliitikadialoogi,

–  võttes arvesse USA Riigidepartemangu pressiesindaja asetäitja 2. aprilli 2019. aasta avaldust šariaatliku karistusseadustiku teise ja kolmanda etapi rakendamise kohta Bruneis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2014. aastal kehtestas Brunei šariaatliku karistusseadustiku, mille rakendamine peab toimuma kolmes järgus; arvestades, et selle kolmas järk jõustus 3. aprillil 2019; arvestades, et nimetatud kolmandas järgus jõustuvad näiteks sellised sätted nagu kividega surnuksloopimine samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul toimunud suguakti, abieluvälise seksi ja abordi eest ning käe maharaiumine varguse eest; arvestades, et lisaks näeb seadustik nii moslemitele kui ka mittemoslemitele ette surmanuhtluse prohvet Muhamedi solvamise või laimamise eest; arvestades, et šariaatlikku karistusseadustikku kohaldatakse nii moslemite kui ka mittemoslemite, sealhulgas välismaalaste suhtes, ning ka kodanike ja alaliste elanike poolt välismaal toime pandud süütegude korral;

B.  arvestades, et puberteediealiseks saanud lastele võib asjaomaste süütegude eest määrata samasugused karistused nagu täiskasvanutele; arvestades, et mõningatele noorematele lastele võib anda ihunuhtlust;

C.  arvestades, et enne šariaatliku karistusseadustiku kehtestamist loeti Bruneis homoseksuaalsus seaduserikkumiseks ja selle eest karistati kuni 10-aastase vangistusega;

D.  arvestades, et viimati toimusid Bruneis valimised 1962. aastal; arvestades, et sultani käes on nii riigipea kui ka peaministri ametikoht ja täielik täitevvõim;

E.  arvestades, et ÜRO eriraportöör piinamise küsimustes on öelnud, et igasugune kehaline karistus on vastuolus piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise keeluga ning rahvusvahelise õiguse põhjal ei saa seda lugeda õiguspäraseks karistusviisiks; arvestades, et mõned karistusseadustikus sätestatud karistused kujutavad endast piinamist ning julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist, mis on Brunei poolt 2015. aastal allkirjastatud ÜRO piinamisvastase konventsiooniga keelatud;

F.  arvestades, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas õigust elule, õigust olla vaba piinamisest ja muust väärkohtlemisest, sõna- ja usuvabadust ja õigust eraelu puutumatusele; arvestades, et seadustik sätestab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse põhjal ning naiste ja Brunei usuvähemuste diskrimineerimise, ja võib õhutada vägivalda;

G.  arvestades, et ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi (UNAIDS) ja ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) väitel mõjutavad Brunei karistusseadustikus homoseksuaalsust kuriteoks ja teatavaid reproduktiivtervishoiu vorme karistatavaks lugevad sätted ebaproportsionaalselt naisi ja LGBTI-inimesi, takistavad juurdepääsu tervishoiuteabele ja -teenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja vastavatele õigustele ning kahjustavad rahvatervist;

H.  arvestades, et naiste ja LGBTI-inimeste diskrimineerimist õigustatakse Brunei tavade, religiooni ja kultuuriga; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 11. märtsi 2019. aasta raportis Brunei kohta väidetakse, et sügavalt juurdunud patriarhaalne suhtumine ja diskrimineerivate stereotüüpide kasutamine kajastub naiste akadeemilistes ja kutsealastes valikutes, nende ebavõrdses seisundis tööturul ning abielu- ja peresuhetes; arvestades, et sellised stereotüübid on naistevastase vägivalla süvapõhjuseks;

I.  arvestades, et Bruneid tuntakse kui paljurahvuselist riiki, kus elavad rahumeelselt kõrvuti paljud eri religioonid – islam, kristlus, budism, hinduism ja mitmesugused kohalikud usundid; arvestades, et Brunei põhiseaduses tunnustatakse usuvabadust ja öeldakse, et igat usku inimesed võivad rahus ja harmoonias oma usutavasid järgida; arvestades, et Brunei põhiseadusest hoolimata on valitsus keelanud kõigi uskude levitamise ja õpetamise peale islami ning on keelustanud ristiusupühade avaliku tähistamise;

J.  arvestades, et Bruneis kehtib de facto moratoorium surmanuhtlusele ning viimati toimus seal hukkamine 1957. aastal; arvestades, et šariaatliku karistusseadustiku rakendumine tähendaks sisuliselt surmanuhtluse taastamist; arvestades, et EL mõistab surmanuhtluse kõikjal ja alati hukka;

K.  arvestades, et uute seaduste vastuvõtmine on vallandanud rahvusvahelise pahameele ja üleskutsed boikoteerida Brunei investeeringute agentuurile (BIA) kuuluvaid hotelle; arvestades, et nimetatud agentuur kuulub Brunei majandus- ja rahandusministeeriumi alla ning talle kuulub kogu maailmas hulk eri investeeringuprojekte; arvestades, et BIA on deklareerinud, et tema põhiväärtusteks on muu hulgas vastastikune austus ning erinevuste ja mitmekesisuse positiivne väärtustamine;

L.  arvestades, et Brunei on ratifitseerinud vaid kaks ÜRO keskset rahvusvahelist inimõiguste konventsiooni – lapse õiguste konventsiooni ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; arvestades, et Brunei inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kolmas tsükkel algab 10. mail 2019;

M.  arvestades, et EL on peatanud Bruneiga partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimised;

1.  mõistab teravalt hukka tagurliku šariaatliku karistusseadustiku jõustumise; nõuab tungivalt, et Brunei ametivõimud selle viivitamata kehtetuks tunnistaksid ja tagaksid Brunei seaduste vastavuse rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele standarditele kooskõlas Brunei kohustustega rahvusvaheliste inimõigusalaste õigusaktide raames, sealhulgas arvestades seksuaalvähemusi, usuvähemusi ja mitteusklikke;

2.  kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse; palub Brunei ametivõimudel säilitada moratoorium surmanuhtluse kasutamisele esimese sammuna surmanuhtluse kaotamise suunas;

3.  mõistab teravalt hukka piinamise ning julma, inimväärikust alandava ja ebainimliku kohtlemise kasutamise mis tahes põhjustel; rõhutab, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi ning šariaatliku karistusseadustiku alusel ette nähtud karistustega rikutakse rahvusvahelises õiguses tavapärast piinamise ja muu väärkohtlemise keeldu;

4.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et kuigi paljud riigid on dekriminaliseerinud samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul põhinevad suhted, on Brunei kahetsusväärselt muutunud seitsmendaks riigis, kus karistatakse vastastikusel nõusolekul põhinevaid homoseksuaalseid suhteid surmanuhtlusega; kutsub Brunei ametivõime üles austama rahvusvahelisi inimõigusi ning dekriminaliseerima homoseksuaalsuse;

5.  kutsub Brunei ametivõime üles tagama seaduse ees võrdsuse põhimõtte ja põhiõigused kõigi kodanike jaoks, eristamata neid soo, seksuaalse sättumuse, rassilise kuuluvuse, usutunnistuse või muu alusel; on sügavalt mures kriminaalõiguse võimaliku kohaldamise pärast laste suhtes; palub, et Brunei ei kohaldaks mitte mingil juhul laste suhtes surmanuhtlust, piinamist ega vangistust;

6.  kutsub Brunei ametivõime üles täielikult austama sultaniriigis usuvabadust, nagu see on sätestatud riigi põhiseaduses, ja lubama tähistada avalikult kõiki usupühasid, sealhulgas jõulupühi; rõhutab, et valdkonna õigusaktid peavad rangelt järgima inimõigusi;

7.  ergutab Brunei ametivõime edendama poliitilist dialoogi peamiste kodanikuühiskonna sidusrühmadega, inimõiguste organisatsioonide, usuorganisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonidega nii Bruneis kui ka väljaspool, et edendada ja kaitsta oma territooriumil inimõigusi; rõhutab õigust kriitiliste või pilkavate arvamuste avaldamisele, mis kuulub rahvusvahelises inimõiguste raamistikus sätestatud sõnavabaduse õiguspärase kasutamise juurde;

8.  nõuab tungivalt, et Brunei ratifitseeriks ülejäänud ÜRO kesksed rahvusvahelised inimõigusalased õigusaktid, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni; kutsub Brunei ametivõime üles pikendama ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate alalist kutset riigi külastamiseks;

9.  kutsub juhul, kui šariaatlikku karistusseadustikku reaalselt rakendatakse, Euroopa välisteenistust üles kaaluma rasketest inimõiguste rikkumistest tingitud sanktsioonide vastuvõtmist ELi tasandil, sealhulgas varade külmutamist ja viisakeeldu;

10.  kutsub asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles seadma ELi ja Brunei partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste taaskäivitamise eeltingimuseks seda, et riigi karistusseadustik oleks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega;

11.  rõhutab inimõiguste kaitsjate tööd lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste edendamisel ja kaitsmisel; kutsub ELi institutsioone üles suurendama toetust Brunei kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele;

12.  palub Jakartas asuval ELi delegatsioonil Indoneesias ja Brunei Darussalamis, ASEANi juures tegutseval ELi delegatsioonil ja Euroopa välisteenistusel olukorda tähelepanelikult jälgida ning Brunei ametivõimude, suursaadikute ja esindajatega selles küsimuses konsulteerida; kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama järgmise ASEANi ja ELi inimõiguste alase dialoogi päevakorda punkti olukorra kohta Bruneis;

13.  ergutab ELi liikmesriike aktiivselt osalema eelseisval inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel, mis toimub 6.–17. mail 2019 ja mille käigus vaadatakse läbi inimõiguste olukord Bruneis;

14.  rõhutab, et seni, kuni kehtib praegune karistusseadustik, peavad ELi institutsioonid kaaluma Brunei investeerimisagentuurile kuuluvate hotellide musta nimekirja kandmist;

15.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles järgima rahvusvahelist õigusraamistikku, et tagada Brunei praeguse karistusseadustiku ohvritele juurdepääs varjupaigamenetlustele ja humanitaarkaitse;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ELi liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO naiste staatuse komisjonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, ASEANi sekretariaadile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Brunei sultanile Hassanal Bolkiah’le ja Brunei valitsusele.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Taani Kuningriigi vahelise kriminaalõigusalase koostöö lepingu sõlmimine Eurojusti poolt (07770/2019 – C8‑0152/2019 – 2019/0805(CNS))

P8_TA(2019)0425 A8-0192/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (07770/2019),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0152/2019),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(1), eelkõige selle artikli 26a lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0192/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid (COM(2018)0284 – C8-0197/2018 – 2018/0143(COD))

P8_TA(2019)0426 A8-0354/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0284),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0197/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0354/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1242) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon teeb tööd sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (VECTO) tehniliseks arendamiseks, et ajakohastada seda korrapäraselt ja õigel ajal vastavalt uuendustele ning et võtta arvesse raskesõidukite kütusesäästlikkust suurendavate uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 286. (2) Käesolev seisukoht asendab 14. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0455).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017)0653 – C8‑0393/2017 – 2017/0291(COD))

P8_TA(2019)0427 A8-0321/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0653),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0393/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0321/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1161) lõplikule kujule).

(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 58. (2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 70. (3) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0424).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses (COM(2018)0239 – C8-0166/2018 – 2018/0113(COD))

P8_TA(2019)0428 A8-0422/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0239),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 50 lõiget 1 ning artikli 50 lõike 2 punkte b, c, f ja g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0166/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0422/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1151) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega (COM(2018)0241 – C8‑0167/2018 – 2018/0114(COD))

P8_TA(2019)0429 A8-0002/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0241),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 50 lõikeid 1 ja 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0167/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning samuti tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A8‑0002/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2121) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018)0476 – C8‑0268/2018 – 2018/0254(COD))

P8_TA(2019)0430 A8-0412/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0476),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0268/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0412/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(-1b)  Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümne aastaga põhjalikult muutunud. Olukord Euroopa Liidu naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne, liitu ümbritseb keerukas ja probleemne keskkond, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine on kõrvuti tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on liidu kodanikud ja poliitilised juhid seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja rohkem ära teha üheskoos.

(-1c)  Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning suured teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide alustamist ning mõjutavad otse Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Kulude suurenemist silmas pidades tuleks liidu tasandil toetada suurte kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitsetehnoloogiate arendamist, et suurendada liikmesriikide koostööd kaitsevarustuse investeeringute vallas.

(1)  30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust kogu liidu ulatuses ja kaugemal ning toetama sellega ühtlasi paremini integreeritud Euroopa kaitseturu loomist ja soodustama Euroopa kaitsetoodete positsiooni siseturul, mis suurendaks ka sõltumatust ELi-välistest allikatest. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kaitse tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga(4), millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ▌ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikumate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama ja soodustama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese koostöö laienemist.

Liidus on ühise kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige võimearendusplaaniga, samal ajal kui üldises strateegilises teadusuuringute kavas on määratud kindlaks ka ühiste kaitseuuringute eesmärgid. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(4)  Uurimisetapp on ülioluline, sest see mõjutab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitse lõpptarbijate sõltumatust. Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogiate vähese arengu ja murrangulisuse tõttu. Teadusuuringute ▌ etapile tavaliselt järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Fond peaks seega tugevdama uurimis- ja arendusetapi vahelist sidet.

(5)  Fondist ei peaks toetatama fundamentaaluuringuid, mida tuleks toetada muude kavade kaudu; siiski võidakse toetada kaitsele suunatud alusuuringuid, mis võivad saada aluseks välja selgitatud või oodatavate probleemide või võimalustega tegelemiseks.

(6)  Fondist võiks pakkuda toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist. Olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamise meetmed peaksid olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud meetme elluviimiseks vajaliku eelteabe suhtes piiranguid selliselt, et meedet ei ole võimalik ellu viia. Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Sellise teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(6a)   Fond peaks rahaliselt toetama meetmeid, mis soodustavad murranguliste kaitsetehnoloogiate väljatöötamist. Kuna murrangulised tehnoloogiad võivad põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks fond olema sidusrühmadega konsulteerimisel ja meetmete rakendamise suhtes piisavalt paindlik.

(7)  Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei tohiks fondist rahaliselt toetada tegevusi selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on keelatud rahvusvahelise õigusega. Seoses sellega peaks uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega seotud tegevuste rahastamiskõlblikkus ▌sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses. Rahastamiskõlblik fondist rahalise toetuse saamiseks ei tohiks olla ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust rahastada tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni ja suurenenud kulutusteni ning tarbetu dubleerimiseni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. ▌Tegevus ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks ning meetmed tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks, eriti kui need meetmed soodustavad koostegutsemisvõimet.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ▌ tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja või assotsieerunud riigis asuvast vähemalt kolmest õigussubjektist koosneva konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt, ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Murrangulise kaitsetehnoloogia ning uuringute eripära arvesse võttes võiks need tegevused ellu viia üks õigussubjekt. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ka ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(11)  Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL(5) artiklile 94] peaksid ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused olema rahastamiskõlblikud, kui fondi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust ▌, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus või assotsieerunud riikides asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahaliselt toetatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil ja nende juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või assotsieerunud riigis. Üksust, mis asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis või üksust, mis asub liidus või assotsieerunud riigis, kuid mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei saa seega lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks ega tegevuses osalevaks alltöövõtjaks. Liidu ja selle liikmesriikide tähtsate julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitseks tuleks neid rahastamiskõlblikkuse tingimusi erandina finantsmäärususe artiklist 176 kohaldada ka hankemenetluse kaudu rahastamisele.

(13)  Mõnel juhul peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi toetusesaajad ega nende alltöövõtjad, kes osalevad fondi poolt rahaliselt toetatavas tegevuses, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast tuleks need liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevuses osalevaks alltöövõtjaks, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused. Selliste õigussubjektide osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega.

(13-a)  Euroopa Liidu lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud ELi piiravate meetmete raames ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse otse ega kaudselt võimaldada määratud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks. Selliseid määratud üksusi või neile kuuluvaid või nende kontrolli all olevaid üksusi ei saa fond seetõttu rahaliselt toetada.

(13a)  Liidu rahalist toetust tuleks anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046(6) (edaspidi „finantsmäärus“) korraldatud projektikonkursside korral. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võib aga anda ka liidu toetust kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e. Kuna finantsmääruse artikli 195 punkti e kohane toetuse andmine kujutab endast erandit üldreeglist, mille kohaselt tuleb järgida konkursikutseid, tuleks nimetatud erandlikke asjaolusid tõlgendada kitsalt. Selleks, et toetust saaks anda ilma konkursikutseta, peaks komisjon, keda abistab liikmesriikide komitee („komitee“), hindama, millisel määral kavandatav meede vastab fondi eesmärkidele seoses piiriülese tööstuskoostöö ja konkurentsiga kogu tarneahelas.

(14)  Juhul kui fondi raames rahastamiskõlblikuks loetud tegevuse elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik.

(15)  Kui fondist rahaliselt toetatavat tegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajatele konsulteerima projektijuhiga, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. ▌Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(15a)  Komisjon peaks fondi rakendama eelarve otsese täitmise korras, et saavutada suurim võimalik tõhusus ja tulemuslikkus ning tagada täielik kooskõla liidu muude algatustega. Seepärast peaks komisjon jääma vastutavaks valiku- ja rahastamismenetluse eest, sealhulgas seoses eetilisuse hindamisega. Põhjendatud juhtudel võib komisjon siiski delegeerida teatavad fondi poolt rahaliselt toetatavate meetmete rakendamisega seotud ülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustele. See võib toimuda näiteks juhul, kui projektijuhi on nimetanud meedet kaasrahastavad liikmesriigid, tingimusel et finantsmääruse nõuded on täidetud. Selline delegeerimine aitaks ühtlustada kaasrahastatavate meetmete haldamist ja tagada rahastamislepingu sujuva kooskõlastamise lepinguga, mille on omavahel sõlminud konsortsium ja meedet kaasrahastavate liikmesriikide poolt nimetatud projektijuht.

(16)  Tõendamaks rahastatavate tegevuste majanduslikku elujõulisust, peavad vahendite taotlejad tõendama, et tegevuse need kulud, mida ei kaeta liidu vahenditest, kaetakse muudest vahenditest.

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjon võiks pakkuda mitmesuguseid vahendeid, mida liikmesriigid saaksid vabatahtlikkuse alusel kasutada koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas fondist rahastatavate projektide puhul.

(18)  Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmeriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate soetamist, sealhulgas eksporti, toimib kaitsesektor ainulaadsel viisil ega järgi traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstuses võtta ette iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad sageli liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada fondi eesmärgid, eriti eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit õigussubjektide vahelise koostöö stimuleerimine, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide arendamise etapile eelnevate tegevuste puhul katta rahastamiskõlblikud kulud kuni täies ulatuses.

(19)  Prototüüpide arendamise etapp on kriitiline etapp, mille käigus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiate soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamine ja projekti omandiõigused. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks liidu poolne fondi raames pakutav rahastamine üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(20)  Prototüübi arendamisele järgnevates etappides tuleks lubada kuni 80 % rahastamine. Sellised toote ja tehnoloogia viimistlemise eelsed tegevused võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(21)  Kaitsesektori sidusrühmad peavad katma erilised kaudsed kulud, näiteks julgeolekukulud. Lisaks ei saa sidusrühmad erinevalt tsiviilsektorist saada tagasi teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuna nad tegutsevad eriturul, kus puudub ostjapoolne nõudlus. Seepärast on põhjendatud 25 %-lise kindlasummalise määra lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saajate tavapärastele kuluarvestustavadele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul, ja et need edastatakse komisjonile. ▌

(21a)  Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega meetmed toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele. Need meetmed peaksid seetõttu olema rahastamiskõlblikud suurendatud rahastamismääraga, mida saaksid kasutada kõik osalevad üksused.

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid ▌lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat.

(22a)  Selleks et tagada fondist rahaliselt toetatavate meetmete mõju Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendajana, peaksid need meetmed olema suunatud turule ja lähtuma nõudlusest ning olema keskpikas kuni pikas perspektiivis majanduslikult tasuvad. Seetõttu tuleks arendustegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide puhul arvesse võtta asjaolu, et liikmesriigid kavatsevad kaitseotstarbelise lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi või kavatsusavalduse abil. Arendustegevusele toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et liikmesriigid võtavad poliitilise või õigusliku kohustuse kaitseotstarbelist lõpptoodet või kaitsetehnoloogiat ühiselt kasutada, omada või hooldada.

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidesse. ▌

(24)  Rahastamiskõlblikud tegevused, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, peaksid tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate tõhustatud koostöö ja seega aitama otseselt täita programmi eesmärke. Kui sellised projektid valituks osutuvad, tuleks neile ette näha kõrgem rahastamismäär.

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd ja tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime.

(26)  Küberjulgeolek ja -kaitse on üha olulisemad probleemid ning komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoimed fondi raames ellu viidavate küberkaitse tegevuste ja küberjulgeoleku valdkonnas tehtud liidu algatuste vahel (näiteks need, mis kuulutati välja ühisteatises küberturvalisuse teemal). Eelkõige peaks kavandatav Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus püüdma luua koostoimeid küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel. See võiks aktiivselt toetada liikmesriike ja muid asjaomaseid osalejaid, pakkudes nõustamist, jagades oskusteavet ning hõlbustades koostööd seoses konkreetsete projektide ja algatustega ning samuti liikmesriikide taotluste alusel, tegutsedes fondi projektijuhina.]

(27)  Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, ühendades omavahel komisjoni poolt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punkti b tähenduses käivitatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1092(7) loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmed, et ühtlustada osalemistingimused, luua järjekindlamad vahendid, suurendada innovatsiooni, koostöö ja majanduslikku mõju, vältides samas tarbetut topelttööd ja killustumist. Sellise integreeritud lähenemisviisiga peaks fond aitama kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites teadusuuringute ja arendustegevuse etapi vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist innovatsiooni ▌. Tsiviilvaldkonnas võib teatavatel juhtudel oodata ka positiivset ülekanduvat mõju.

(28)  Kui see on tegevuse eripära arvestades asjakohane, tuleks fondi ▌eesmärke samuti rahastada InvestEU ▌rahastamisvahendite kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(29)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja tegevustega ei tohiks teha topelttööd ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Tegevustel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

(30)  Fondi rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada tegevuste erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(31)  Komisjon peaks kooskõlas fondi eesmärkidega ning võttes arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetmega saadud esmaseid kogemusi kehtestama aastase ▌tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama ▌komitee. Komisjon peaks püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Sellega seoses võib komitee tulla kokku riiklike kaitse- ja julgeolekuekspertide koosseisus, et anda komisjonile konkreetset abi, sealhulgas nõu seoses salastatud teabe kaitsega meetmete raames. Liikmesriikidel on õigus määrata komiteesse oma esindajaid. Komitee liikmetele tuleks anda varakult toimivad võimalused analüüsida rakendusaktide eelnõusid ja esitada nende kohta oma seisukohti.

(31a)  Tööprogrammide kategooriad peaksid hõlmama talitlusnõudeid, et tööstusele oleks selge, milliseid funktsioone ja ülesandeid peavad arendatavad võimed täitma. Sellised nõuded peaksid andma selge ettekujutuse oodatavast toimimisest, kuid need ei peaks olema suunatud konkreetsetele lahendustele või konkreetsetele üksustele ning ei tohiks takistada konkurentsi projektikonkursside tasandil.

(31b)  Tööprogrammide väljatöötamise ajal peaks komisjon komiteega peetavate asjakohaste konsultatsioonide teel ühtlasi tagama, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse tarbetut topelttööd. Sellega seoses võib komisjon eelnevalt hinnata võimalikke kattumisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

(31bb)  Komisjon peaks tagama tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu tööstustsükli ulatuses.

(31bc)  Tööprogrammidega tuleks ka tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

(31c)   Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(32)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud tegevuste rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Arendustegevuse puhul tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide vastutust seoses planeerimis- ja soetamisprotsessiga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(8).

(32a)  Pärast projektide hindamist sõltumatute ekspertide abiga, kelle turvavolitused peaksid kinnitama asjaomased liikmesriigid, peaks komisjon valima välja fondist rahaliselt toetatavad tegevused. Komisjon peaks looma sõltumatute ekspertide andmebaasi. Andmebaas ei peaks olema avalik. Sõltumatud eksperdid tuleks määrata vastavalt sellele, millised on nende oskused, kogemused ja teadmised neile antavaid ülesandeid arvestades. Sõltumatute ekspertide määramisel peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse olukorda konkreetse meetme valdkonnas Samuti tuleks püüda tagada ekspertide roteerumine ning era- ja avaliku sektori kohane tasakaal. Liikmesriike tuleks teavitada hindamise tulemustest – esitada neile väljavalitud meetmete pingerida, ja rahastatavate tegevuste edenemisest. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ning ka toetuse andmise otsuste vastuvõtmise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamisega. Neid volitusi tuleks täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(32b)  Sõltumatud eksperdid ei tohiks hinnata, nõu anda ega abistada küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt, eelkõige kui see on seotud nende praeguse positsiooniga. Eelkõige ei tohiks nad olla olukorras, kus nad võiksid kasutada saadavat teavet nende poolt hinnatava konsortsiumi kahjuks.

(32bb)  Uute kaitsetoodete või -tehnoloogiate kavandamisel või olemasolevate uuendamisel peaksid taotlejad kohustuma järgima eetika põhimõtteid, sealhulgas inimeste heaolu ja inimgenoomi kaitsega seonduvaid põhimõtteid, mis kajastuvad ka sellekohastes liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis ning teatavatel juhtudel selle protokollides. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja suuri eetilisi probleeme tekitavad meetmed ja esitada need eetilisuse hindamiseks.

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks ärgitada osalema piiriüleseid VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena, alltöövõtjatena või tarneahela osalistena.

(34)  Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega. Sellesse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja oluline sidusrühm.

(35)  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Kaitsefondile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis vastavalt [uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(9). Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse võimalikult lihtsana ning et need toovad kaasa võimalikult vähe lisakulusid.

(36)  Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse fondi suhtes finantsmäärust. Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(37)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(38)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(10), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(11), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(12) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(13) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid õigusrikkumisi ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371(14). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(39)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise, muu hulgas selleks, et esitada ettepanekud mis tahes asjakohasteks käesoleva määruse muudatusteks, ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Sellest tulenevalt peaks lõpphindamise aruanne aitama ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon peaks selle lõpparuande raames analüüsima ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates, ja fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste käsitlemisel ning peaks hõlmama teavet vahendite saajate päritolu kohta, konkreetsetes meetmetes osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide arvu ja loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(40a)  Komisjon peaks tegema regulaarset järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitama kord aastas aruande saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas võetakse fondi rakendamisel arvesse kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja teadusuuringute ettevalmistava meetmega seoses saadud teadmisi ja kogemusi. Selleks peaks komisjon kehtestama vajaliku järelevalvekorra. See aruanne tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see ei tohiks sisaldada tundlikku teavet.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse selle fondiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(42)  Kuna fondist toetatakse ainult kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema fondist rahastatud tegevuste abil saadud toodete ja tehnoloogiate omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu abi antakse riigihanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud tegevuste puhul võimalus kasutada rahastatud tegevuste tulemusi, et osaleda ühisarenduse järeltegevustes ▌.

(43)  Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ(15) ega toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti. Liikmesriikide sõjalise varustuse ja sõjaliste tehnoloogiate eksporti reguleeritakse ühise seisukohaga 944/2008/ÜVJP.

(44)  Tundliku taustteabe, sealhulgas enne või väljaspool fondi tegevust koostatud andmete, oskusteabe või teabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs fondist rahaliselt toetatud meetmetega seoses saavutatud tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks tundliku ja salastatud teabe käsitlemise suhtes kohaldatama asjakohaseid liidu ja liikmesriikide õigusakte▌.

(44a)  Selleks, et tagada salastatud teabe nõutaval tasemel turvalisus, tuleks salastatud rahastamislepingute sõlmimisel järgida tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid. Sel eesmärgil ja kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 peaks komisjon liikmesriikide määratud ekspertidele nõu andmiseks edastama programmi turvalisusjuhised, sealhulgas salastatuse taseme määramise juhendi.

(45)  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mõjunäitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjon peaks fondi hallates järgima nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige salastatud ja tundliku teabe kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED▌

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), nagu on sätestatud määruse .../.../EL (Horisont – 2018/0224(COD)) artikli 1 lõike 3 punktis b.

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

0)  „taotleja“ – õigussubjekt, kes esitab taotluse fondist toetuse saamiseks pärast projektikonkurssi või kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e;

1)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

1a)  „sertifitseerimine“ – menetlus, mille raames riigi ametiasutus tõendab, et kaitseotstarbeline toode, materiaalne või immateriaalne komponent või kaitsetehnoloogia vastab kohaldatavatele normidele;

1b)  „salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib ühel või teisel määral kahjustada Euroopa Liidu, või liidu ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on ELi või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05);

1c)  „konsortsium“ – konsortsiumilepingu kaudu seotud taotlejate või vahendite saajate koostöörühm, mis on loodud käesoleva fondi kohaste tegevuste elluviimiseks;

1d)  „koordinaator“ – konsortsiumi liikmeks olev õigussubjekt, kelle on kõik konsortsiumi liikmed määranud komisjoniga suhtlemise peamiseks kontaktpunktiks;

2)  „kontroll“ – õigus otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu;

3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb ▌arendusetapis kaitsele suunatud tegevustes, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

4)  „murranguline kaitsetehnoloogia“ – tehnoloogia, mis tekitab olulise muutuse, sealhulgas tõhustatud või täiesti uue tehnoloogia, mis tekitab paradigmamuutuse kaitsepoliitika kontseptsioonidesse ja praktikasse, sealhulgas asendab olemasolevaid kaitsetehnoloogiaid või muudab need tarbetuks;

5)  „juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti asutus, mis on määratud vastavalt siseriiklikule õigusele, mis vajaduse korral annab aru tegevjuhile, millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks ning mis teostab järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

5a)  „uus teave“ – fondi tegevuse tulemusena saadud andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul;

6)  „õigussubjekt“ – ▌juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

7)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, mis ei ole väike ja keskmise suurusega ettevõtja ▌ning millel on kuni 3000 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(16) lisa ▌artiklitele 3–6;

8)  „kommertskasutusele eelnev hange” – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

9)  „projektijuht“ – avaliku sektori hankija, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millele liikmesriik või assotsieerunud riik või liikmesriikide või assotsieerunud riikide rühm on andnud ülesande hallata alaliselt või ajutiselt hargmaist relvastusprojekti;

9a)  „kvalifitseerimine“ – terviklik menetlus, mille käigus tõendatakse, et kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või kaitsetehnoloogia kavand vastab täpsustatud nõuetele, ning esitatakse objektiivsed tõendid selle kohta, et kavandile kehtestatud konkreetsed nõuded on täidetud;

10)  „vahendite saaja“ – õigussubjekt, kellega on sõlmitud rahastamisleping või kellele on teatatud rahastamisotsusest;

11)  „teadustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt uurimistegevuses, eelkõige rakendusuuringute ja vajaduse korral fundamentaaluuringute tegemises, eesmärgiga saada uusi teadmisi ja keskendudes eranditult kaitserakendustele;

12)  „tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;

12a)  „tundlik teave“ – teave ja andmed, sealhulgas salastatud teave, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või avaldamise eest liikmesriigi või liidu õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks, et kaitsta üksikisiku või organisatsiooni privaatsust või turvalisust;

12b)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratlusele;

13)  „eriaruanne“ – teadustegevuse konkreetne väljund, milles võetakse kokku tegevuse tulemused, esitatakse ulatuslikku teavet peamiste põhimõtete, eesmärkide, tegelike tulemite, peamiste omaduste, läbitud katsete, võimalike eeliste, kaitsevaldkonnas võimaliku rakendamise ning teadustegevuse tulemuste oodatava kasutuse kohta arendustegevuses, sealhulgas teave intellektuaalomandiõiguste omamise kohta, kusjuures teave intellektuaalomandiõiguste kohta ei ole kohustuslik;

14)  „süsteemi prototüüp“ – toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida toimimist tegevuskeskkonnas;

15)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

16)  „mitteassotsieerunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes ei ole assotsieerunud riik artikli 5 tähenduses;

17)  „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, mis on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis või, juhul kui see on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust kogu liidu ulatuses, aidata sellega suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja tegevusvabadust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti tugevdades ja parandades kaitsevaldkonna tarne- ja väärtusahelate paindlikkust, laiendades piiriülest koostööd õigussubjektide vahel ning edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tööstustsükli igas etapis ▌. ▌

2.  Fondi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)  toetada teadusalast koostööd, mis võiks kogu liidus märkimisväärselt tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murrangulisi tehnoloogiaid, ning saavutada liidus kaitseuuringute kulutuste võimalikult tõhus kasutamine;

b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamist koostöös▌, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi stimuleerides Euroopa toodete ja tehnoloogiate turupositsiooni ning vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes soodustab fond kaitsesüsteemide suuremat standardimist ja aitab luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

See koostöö on kooskõlas liikmesriikide ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eeskätt võimearendusplaani raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega.

Sellega seoses võib samuti arvesse võtta piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, kui need teenivad ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kindlaks määratud liidu julgeoleku- ja kaitsehuve ning kui võetakse arvesse vajadust vältida tarbetut dubleerimist, tingimusel et need ei välista ühegi liikmesriigi või assotsieerunud riigi osalemise võimalust.

Artikkel 4

Eelarve

1.  Vastavalt määruse …/…/EL artikli 9 lõikele 1 on Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

2.  Lõikes 1 osutatud summa ▌jaotus on järgmine:

a)  ▌3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades (4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

b)  ▌7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

2a.   Ettenägematutele olukordadele või uutele arengusuundumustele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon lõikes 2 osutatud eraldisi teadus- ja arendustegevuseks kuni 20 % ulatuses ümber jagada.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4.  Vähemalt 4 % ja kuni 8 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse projektikonkurssidele või rahastamisotsustele murrangulise kaitsetehnoloogia toetamiseks.

Artikkel 5

Assotsieerunud riigid

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesoleva artikli kohast rahalist osalust fondis käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Toetus murrangulisele kaitsetehnoloogiale

1.  Komisjon eraldab vahendeid avatud ja avalike konsultatsioonide tulemusel, mida peetakse selliste tehnoloogiate üle, mille kaitserakendustel on potentsiaal oluliselt muuta tööprogrammides kindlaks määratud sekkumisvaldkondade kaitsepoliitikat.

2.  Tööprogrammides esitatakse sellistele murrangulistele kaitsetehnoloogiatele kõige paremini sobivad rahastamisvormid.

Artikkel 7

Eetika

1.  Fondi raames rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas asjakohase liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Need meetmed peavad ühtlasi vastama eetika põhimõtetele, mis sisalduvad ka asjaomases siseriiklikus, liidu ja rahvusvahelises õiguses.

2.  Komisjon kontrollib enne rahastamislepingu allkirjastamist konsortsiumi koostatud eetilisuse hinnangu põhjal ettepanekuid, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad ▌tõsiseid eetilisi, sealhulgas rakendamistingimustega seonduvaid küsimusi, ja ▌esitada need vajaduse korral eetilisuse hindamiseks.

Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga, eeskätt tunnustatud sõltumatute kaitse-eetika ekspertide abiga.

Eetiliselt tundlike tegevuste läbiviimise tingimused määratakse kindlaks rahastamislepingus.

Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru vastavalt artiklis 32 sätestatud kohustustele. Eksperdid on võimalikult paljusid eri liikmesriike esindavad kodanikud.

3.  Tegevuses osalevad üksused omandavad enne asjaomaste tegevuste algust kõik asjakohased load ja muud kohustuslikud dokumendid, mida nõuavad riiklikud või kohalikud eetikakomisjonid või muud asutused, nagu andmekaitseasutused. Need dokumendid arhiveeritakse ja esitatakse taotluse korral komisjonile.

▌

5.  Eetiliselt sobimatud ettepanekud lükatakse tagasi ▌.

▌

Artikkel 8

ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Fondi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

1a.  Erandina lõikest 1 võib põhjendatud juhtudel rakendada kaudse eelarve täitmise raames erimeetmeid, mille on kehtestanud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutused. See ei või hõlmata artiklis 12 osutatud valiku- ja rahastamismenetlust.

2.  Vastavalt finantsmäärusele võidakse fondi raames vahendeid eraldada toetustena, auhindadena ja hankemenetluse teel ning vajaduse korral, pidades silmas meetme laadi, segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2a.  Segarahastamistoiminguid tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotise ja InvestEU määruse kohaselt.

2b.  Rahastamisvahendid peavad olema suunatud rangelt ainult vahendite saajatele.

▌

▌

▌

▌

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Vahendite saajad ja alltöövõtjad, kes osalevad fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, on asutatud liidus või assotsieerunud riigis ▌.

1a.  Vahendite saajate ja tegevuses osalevate alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse fondist rahaliselt toetatavate tegevuste jaoks, peavad kogu tegevuse kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud riigis.

1b.  Seoses fondist rahaliselt toetatava tegevusega ei tohi vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 b loetakse rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevusega seotud alltöövõtjaks selline liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, üksnes juhul, kui tema asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik kiidab kooskõlas oma siseriiklike menetlustega tagatised heaks ja need tehakse komisjonile kättesaadavaks. Nimetatud tagatistes võidakse osutada õigussubjekti liidus või assotsieerunud riigis asuvale juhtimisstruktuurile. Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib tagatistes osutada ka valitsuse eriõigustele õigussubjekti üle kontrolli teostamisel.

Tagatised peavad andma kindluse, et õigussubjekti osalemine tegevuses ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotisega, ega artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Tagatised peavad ka vastama artiklitele 22 ja 25. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et tegevuse eesmärkide saavutamiseks on olemas meetmed, millega tagatakse järgmist:

a)  õigussubjekti üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistab või piirab tema suutlikkust tegevust ellu viia või saavutada tulemusi, seab piiranguid seoses tema tegevuse eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, vara, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustab tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja tegevuse elluviimiseks;

b)  mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel takistatakse juurdepääs tegevusega seotud ▌tundlikule teabele; tegevusega seotud töötajad või muud isikud on vajaduse korral läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli;

c)  tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad nii tegevuse elluviimise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist vahendite saajale, neid ei kontrolli ja neile ei sea piiranguid mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ning neid ei või liidust ega assotsieerunud riikidest eksportida ega neile väljaspool liitu või väljaspool assotsieerunud riike juurdepääsu võimaldada ilma õigussubjekti asukohaks oleva liikmesriigi või assotsieerunud riigi nõusolekuta ning eksport peab toimuma kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib esitada lisatagatisi.

Komisjon teavitab artiklis 28 osutatud komiteed kõigist õigussubjektidest, kes on käesoleva lõike kohaselt rahastamiskõlblikud.

▌

4.  Olemasolevate konkurentsivõimeliste alternatiivide puudumisel liidus või assotsieerunud riigis võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad kasutada oma vara, taristut, rajatisi ja ressursse, mis asuvad või mida hoitakse väljaspool liidu liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi, kui see ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, toimub kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja on täielikult kooskõlas artiklitega 22 ja 25. Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahalise toetuse saamiseks.

4a.  Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad samuti teha koostööd õigussubjektidega, kes on asutatud väljaspool liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi või kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, sealhulgas kasutades nende õigussubjektide vara, taristut, rajatisi ja ressursse, juhul kui see ei ole vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Selline koostöö peab olema kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ning olema täielikus kooskõlas artiklitega 22 ja 25.

Mitteassotsieerunud kolmas riik või muu mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei tohi ilma loata pääseda juurde tegevuse elluviimisega seotud salastatud teabele ja samuti tuleb vältida võimalikku ebasoodsat mõju meetme jaoks otsustava tähtsusega sisendi varustuskindlusele.

Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahastamise saamiseks

▌

6.  Taotlejad esitavad kogu asjakohase teabe, mida on vaja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamiseks. Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla kõlblikkuskriteeriumidele vastavuse, teatab asjaomane õigussubjekt sellest komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kõlblikkuskriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud, ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju tegevuse rahastamisele.

7.  ▌

8.  ▌

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja, kes osaleb fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muid alltöövõtjaid, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele ja kes ei ole konsortsiumi liikmed.

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud tegevused

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tegevused, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Fond pakub toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid ja olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud täiustamiseks vajaliku olemasoleva teabe kasutamisele piiranguid otseselt või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu nii, et tegevust ei ole võimalik läbi viia.

3.  Rahastamiskõlblik tegevus peab olema seotud ühe või mitme järgnevalt loetletud tegevusega:

a)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada ▌teadmisi, tooteid ja tehnoloogiat, sealhulgas murrangulist tehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

b)  tegevused, mille eesmärk on suurendada koostegevusvõimet ja vastupidavusvõimet, sealhulgas turvaline andmete loomine ▌, elutähtsa kaitsetehnoloogia täiustamine, varustuskindluse suurendamine või kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusa kasutamise võimaldamine;

c)  uuringud, sealhulgas teostatavusuuringud uute või täiustatud tehnoloogiate, toodete, protsesside, teenuste ja lahenduste kohta ▌;

d)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamine või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamine, mis võib hõlmata osalisi katsetusi riski vähendamiseks tööstus- või esinduskeskkonnas;

e)  kaitseotstarbelise toote mudeli, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia väljatöötamine, mille abil on võimalik demonstreerida mudeli, komponendi või tehnoloogia toimimist tegevuskeskkonnas (süsteemi prototüüp);

f)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamine;

g)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimine ▌;

h)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine ▌;

i)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

▌

4.  Tegevuse puhul tehakse koostööd konsortsiumis, kuhu kuulub vähemalt kolm rahastamiskõlblikku õigussubjekti, mis on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis▌. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus ▌olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on seotud murranguliste kaitsetehnoloogiatega, ega lõike 3 punktis c ▌osutatud tegevuste suhtes.

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud.

Fondist rahalise toetuse saamise tingimustele ei vasta ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, millel puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust toetada rahaliselt tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

▌

▌

Artikkel 12

Valiku- ja rahastamismenetlus

1.  Liidu rahalist toetust antakse projektikonkursi kutsete alusel, mis avaldatakse kooskõlas finantsmäärusega. Teatud nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võidakse anda ka liidu rahalist toetust kooskõlas finantsmääruse ▌artikli 195 punktiga e▌.

▌

2a.  ▌Rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

Iga taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)  panus tipptasemesse või potentsiaalsesse murrangulisusesse kaitsevaldkonnas, eeskätt näidates, et kavandatud tegevuse oodatavad tulemused pakuvad märkimisväärseid eeliseid võrreldes olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega;

b)  panus Euroopa kaitsetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogiaarendusse, eeskätt näidates, et kavandatud tegevus sisaldab teedrajavaid või uudseid kontseptsioone ja lähenemisviise, uusi paljulubavaid tehnoloogilisi täiustusi või selliste tehnoloogiate või kontseptsioonide kohaldamist, mida ei ole kaitsesektoris varem kohaldatud, vältides samas tarbetut topelttööd;

c)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, näidates, et kavandatud tegevuse puhul on kulutõhusus ja tulemuslikkus tõendatavalt heas tasakaalus, luues seega uusi turuvõimalusi kogu liidus ja mujal ning kiirendades äriühingute kasvu ▌kogu liidus;

▌

d)  panus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi sõltumatusesse, sealhulgas suurendades sõltumatust ELi välistest allikatest ja tugevdades tarnekindlust, ning panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artiklis 3 ▌osutatud prioriteetidega;

e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, kes on asutatud liikmesriikides või assotsieerunud riikides, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, kes osalevad olulisel määral tegevuses vahendite saajatena, alltöövõtjatena või muude tarneahela osalistena ning kes on asutatud mõnes muus liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ettevõtjad või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;

f)  tegevuse rakendamise kvaliteet ja tulemuslikkus.

▌

Artikkel 14

Kaasrahastamismäär

1.  Fondist rahastatakse kuni 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis on loetletud artikli 11 lõikes 3, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 190 kohaldamist.

2.  Lõikest 1 võib erandeid teha järgmistel juhtudel:

a)  artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)  artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3.  Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära järgmistel juhtudel:

a)  nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse 2017/2315/ÜVJP alusel loodud alalise struktureeritud koostöö kontekstis väljatöötatud tegevusele antavat rahalist toetust võidakse suurendada täiendava 10 protsendipunkti võrra;

b)  kui vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest on eraldatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, võib tegevuse rahastamisäära suurendada kooskõlas käesoleva lõike teise ja kolmanda lõiguga.

Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, kuid mitte rohkem kui täiendava 5 protsendipunkti võrra.

Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne kahekordse protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena;

c)  tegevust võidakse toetada täiendava 10 protsendipunkti võrra kõrgema rahastamismääraga, kui vähemalt 15 % tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusummast on eraldatud liidus või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)  tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi ületada 35 protsendipunkti.

Fondist antav liidu rahaline abi, sealhulgas kõrgem rahastamismäär, ei tohi olla suurem kui 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Finantssuutlikkus

Erandina finantsmääruse artiklist ▌198▌:

a)  kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui tegevusele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem. Kui on põhjust kahelda finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon ka muude taotlejate finantssuutlikkust ja koordinaatorite finantssuutlikkust, kui rahastamine jääb allapoole esimeses lauses osutatud künnist;

b)  finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle maksejõulisuse tagavad liikmesriikide asjaomased ametiasutused;

c)  kui finantssuutlikkus on struktuurselt tagatud teise õigussubjekti poolt, kontrollitakse viimase finantssuutlikkust.

Artikkel 16

Kaudsed kulud

1.  Erandina finantsmääruse artikli 181 lõikest 6 kasutatakse kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks ▌kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

2.  Teise võimalusena võidakse ▌kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul kooskõlas finantsmääruse artikliga ▌185▌, ja et need edastatakse komisjonile.

Artikkel 17

Kindlasummalise koondmakse või kuludega mitteseotud makse kasutamine

1.  Kui liidu antav kaasrahastamine on väiksem kui 50 % tegevuse kulude kogusummast, võib komisjon kasutada:

a)  osamakset, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli ▌180 lõikes 3▌ osutatud kuludega ja lähtuda tulemustest, mis on saavutatud võrreldes varem seatud eesmärkide või tulemusnäitajatega, või

b)  finantsmääruse artiklis ▌182▌ osutatud kindlasummalist koondmakset ja lähtuda kaasrahastavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide ametiasutuste poolt juba heaks kiidetud tegevuse esialgsest eelarvest.

2.  Kaudsed kulud arvatakse kindlasummalise koondmakse hulka.

Artikkel 18

Kommertskasutusele eelnev hange

1.  Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(17), 2014/25/EL(18) ja 2009/81/EÜ(19) määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitsevaldkonna teadus- ja arendusteenuseid või koordineerivad oma hankemenetlusi.

2.  Hankemenetlus:

a)  peab olema kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

c)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse, tagades samas huvide konflikti puudumise.

Artikkel 19

Tagatisfond

Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

▌

Artikkel 20

Hangete ja auhindade rahastamiskõlblikkuse tingimused

1.  Auhindade suhtes kohaldatakse artikleid 10 ja 11 mutatis mutandis.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis c osutatud uuringute hangete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 10, tehes erandi finantsmääruse artiklist 176, ja artiklit 11.

▌

II JAOTIS

TEADUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Teadustegevuse tulemuste omandiõigus

1.  Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Erandina lõikest 1 kuuluvad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused liidule, kui liidu abi antakse riigihanke vormis. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on kirjaliku taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

3.  Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi ei kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

4.  Pidades silmas tulemusi, mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõiget 8a, teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust või ainulitsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ▌. Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega või käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb fondi raames antud rahaline abi tagasi maksta.

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada liidu rahalisi vahendeid saanud teadustegevuse eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

6.  Liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Selline kasutamine hõlmab muu hulgas järgmist: uuringud, hindamine, teadusuuringud, kavandamine▌ja toote vastavushindamine ja sertifitseerimine, käitamine, koolitamine ja hävitamine▌, samuti hanke tehniliste nõuete hindamine ja koostamine.

7.  Vahendite saajad annavad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, asutustele või ametitele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu pädevuses olevate olemasolevate poliitikavaldkondade või programmide arendamiseks, rakendamiseks või nende üle järelevalve tegemiseks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.

8.  Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse rahastamislepingutes ja kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslik kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Avaliku sektori hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või nõuda vahendite saajatelt, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kõikidel liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on tasuta õigus kasutada eriaruannet. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandiõigused üle avaliku sektori hankijale.

8a.  Käesoleva määruse sätted ei mõjuta sellise toodete, seadmete ega tehnoloogiate eksporti, mis integreerivad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi, ega mõjuta kahjulikult liikmesriikide kaalutlusõigust seoses kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikaga.

8b.   Kaks või enam liikmesriiki või assotsieerunud riiki, kes mitmepoolselt või liidu organisatsiooni raames on ühiselt sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme vahendite saajaga, et koos arendada edasi fondist rahastatava teadustegevuse tulemusi, saavad vahendite saajatele kuuluva kasutusõiguse, kui see on vajalik lepingu või lepingute täitmiseks. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta ja eritingimustel selle tagamiseks, et neid õigusi kasutatakse ainult lepingus või lepingutes ette nähtud eesmärgil, ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

III JAOTIS

ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 23

Arendustegevuse täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.  ▌Konsortsium tõendab, et tegevuse ülejäänud kulud, mida ei kaeta liidu toetusega, kaetakse muude rahastamisvahenditega, näiteks liikmesriikide ▌või assotsieerunud riikide osamaksetega või õigussubjektide poolse kaasrahastamisega.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud tegevused peavad põhinema vähemalt kahe liikmesriigi või assotsieerunud riigi poolt ühiselt kokku lepitud ühtlustatud kaitsevõime nõuetel.

3.  Artikli 11 lõike 3 punktides e–h osutatud tegevuste puhul peab konsortsium tõendama siseriiklike ametiasutuste poolt välja antud dokumentide abil järgmist:

a)  vähemalt kaks liikmesriiki ▌või assotsieerunud riiki kavatsevad lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas teha vajaduse korral ühishanke;

b)  tegevuse aluseks on ühtsed tehnilised kirjeldused, mille liikmesriigid ▌või assotsieerunud riigid, kes hakkavad tegevust kaasrahastama või kes kavatsevad ühiselt hankida lõpptoote või kasutada ühiselt tehnoloogiat, on ühiselt kokku leppinud.

Artikkel 24

Arendustegevuse täiendavad vahendite saamise kriteeriumid

Lisaks artiklis 13 osutatud hindamiskriteeriumidele võetakse tööprogrammis arvesse ka:

a)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

b)  panust Euroopa kaitsetööstuse edasisse integreerimisse, mille tõendamiseks peavad vahendite saajad näitama, et liikmesriigid on kohustunud lõpptoodet või tehnoloogiat ühiselt ja koordineeritud viisil kasutama, omama või hooldama.

▌

Artikkel 25

Arendustegevuse tulemuste omandiõigus

1.  Liidul ei ole fondist rahalist toetust saava arendustegevuse tulemusel saadud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

▌

2.  Fondist rahalist toetust saavate tegevuste tulemuste üle ei oma kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

2a.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

3.  Pidades silmas tulemusi, mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 2 a kohaldamist, teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust ▌mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele. Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku kaitse ja huvidega või ▌artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb fondi raames antud rahaline abi ▌tagasi maksta.

4.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis uuringu tellimiseks, on liikmesriikidel ▌või assotsieerunud riikidel ▌õigus saada nende kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents uuringu kasutamiseks.

▌

IV JAOTIS

JUHTIMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 27

Tööprogrammid

1.  Fondi rakendatakse aastaste ▌ tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Tööprogrammides nähakse ette üldeelarve VKEde piiriüleseks osalemiseks.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktide abil kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

3.  Tööprogrammides sätestatakse üksikasjalikult fondist rahalist toetust saavate tegevuste uurimisteemad ja kategooriad. Need kategooriad peavad olema kooskõlas artiklis 3 osutatud kaitsealaste prioriteetidega.

Välja arvatud tööprogrammi osa, milles käsitletakse kaitserakenduste murrangulist tehnoloogiat, hõlmavad need uurimisteemad ja tegevuste liigid tooteid ja tehnoloogiat järgmistes valdkondades:

a)  ettevalmistamine, kaitse, kasutamine ja jätkusuutlikkus;

b)  infohaldus ja ülimuslikkus ning juhtimine, kontroll, side, infotehnoloogia, luure, seire ja reke (C4ISR), küberkaitse ja -turvalisus ning

c)  kaasamine ja tööorganid.

4.  Tööprogrammid sisaldavad vajaduse korral funktsionaalseid nõudeid ja nendes täpsustatakse kooskõlas artikliga 8 ELi-poolse rahastamise vorm, kuid need ei takista konkurentsi konkursikutse tasandil.

Tööprogrammides võib samuti arvesse võtta fondist juba rahalist toetust saavate lisaväärtust andvate teadustegevuste tulemuste ülekandmist arendusetappi.

Artikkel 28

Komitee

1.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus.

Komitee koguneb ka erikoosseisudes, sealhulgas fondi tegevustega seotud kaitse- ja julgeolekuaspektide arutamiseks.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 28 a

Projektijuhiga konsulteerimine

Juhul kui liikmesriik või assotsieerunud riik on määranud projektijuhi, konsulteerib komisjon enne makse tegemist temaga tegevuse edusammude üle.

Artikkel 29

Sõltumatud eksperdid

1.  Komisjon määrab artiklis 7 osutatud eetikakontrolli tegemisel ja ettepanekute hindamisel appi sõltumatud eksperdid finantsmääruse artikli ▌237▌ kohaselt. ▌

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on liidu kodanikud, kes on pärit võimalikult paljudest eri liikmesriikidest ja on valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud kaitseministeeriumidele ja nende allasutustele, teistele asjaomastele valitsusasutustele, teadusasutustele, ülikoolidele, ettevõtjate ühendustele või kaitsesektori ettevõtjatele. Erandina finantsmääruse artiklist ▌237▌ seda nimekirja ei avalikustata.

3.  Määratud sõltumatute ekspertide turvavolitused kinnitab vastav liikmesriik.

4.  Ekspertide nimekiri edastatakse kord aastas artiklis 28 osutatud komiteele, et ekspertide turvavolituste osas oleks tagatud läbipaistvus. Komisjon tagab samuti, et eksperdid ei viiks läbi hindamisi, ei nõustaks ega abistaks küsimustes, milles neil on huvide konflikt.

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

▌Artikkel 30

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)  tagab iga liikmesriik ▌, et ▌Euroopa Liidu salastatud teave oleks kaitstud tasemel, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud ▌nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2013/488/EL(20) lisades;

a1)  kaitseb komisjon salastatud teavet kooskõlas julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta;

▌

c)  ▌kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud ja seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda fondiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses 2013/488/EL;

c1)   kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide, sealhulgas vajaduse korral tööstusjulgeolekuküsimuste samaväärsus täpsustatakse salastatud teabe kaitse lepingus, mille liit sõlmib kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras, võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13;

d)  füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu Euroopa Liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2.  Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ▌või sisaldavate tegevuste puhul täpsustab vahendite andja konkursikutses/hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel.

3.  Selleks et hõlbustada tundliku ja salastatud teabe vahetamist komisjoni, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ning vajaduse korral vahendite taotlejate ja saajate vahel, loob komisjon turvalise teabevahetussüsteemi. Teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide julgeolekunorme.

4.  Teadustegevuse või arendustegevuse käigus tekkinud salastatud eelteabe autorsuse üle otsustavad liikmesriigid, mille territooriumil on vahendite saaja asutatud. Sel eesmärgil võivad kõnealused liikmesriigid otsustada tegevusega seotud salastatud teabe kaitseks ja käsitlemiseks konkreetse turvaraamistiku kasuks, millest nad teavitavad komisjoni. Selline turvaraamistik ei piira komisjoni võimalust saada juurdepääs tegevuse rakendamiseks vajalikule teabele.

Kui kõnealused liikmesriigid ei ole kehtestanud sellist konkreetset turvaraamistikku, koostab komisjon tegevuse turvaraamistiku kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444.

Tegevuse suhtes kohaldatav turvaraamistik peab olema kehtestatud hiljemalt enne rahastamislepingu või kokkuleppe allkirjastamist.

Artikkel 31

Järelevale ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil teha järelevalvet artiklis 3 sätestatud fondi üld- ja erieesmärkide rakendamise ja saavutatud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tehtud edusammude, sealhulgas selle kohta, kuidas on fondi rakendamisel arvesse võetud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames avastatud probleeme ja saadud kogemusi. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et fondi rakendamise ja tulemuste üle järelevalve tegemiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 32

Fondi hindamine

1.  Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast selle rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, sealhulgas sõltumatute ekspertidega seotud sätetele, artiklis 7 osutatud eetikamenetluste rakendamist ning Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames saadud kogemusi, rakendamise määra, projektide määramise tulemusi, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatuse taset ja nende piiriülese osalemise määra, artiklis 16 määratletud kaudsete kulude hüvitamise määra, murrangulise tehnoloogiaga seotud projektikonkurssidele eraldatud summad ning vastavalt finantsmääruse artiklile ▌195▌ 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Vahehindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, üksikute projektidega seotud riikide arvu ja võimaluse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

3.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2027 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Programm aitab ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse ning fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste kõrvaldamisse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 33

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli ▌127 ▌kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb fondis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, ▌OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti ▌juurdlusi.

Artikkel 35

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti tegevusi ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Teadustegevuse tulemustel põhinevate teaduslike publikatsioonide avaldamise võimalusi reguleeritakse toetus- või rahastamislepingus.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2a.  Fondile eraldatud rahalised vahendid võivad aidata kaasa ka teabe levitamise, kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele, eelkõige kui nende eesmärk on avada tarneahelaid, et edendada VKEde piiriülest osalemist.

V JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid

1.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2018/1092 (Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arendamise programm) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Artikkel 38

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste tegevuste jätkumist või muutmist kuni nende tegevuste lõpetamiseni määruse (EL) 2018/1092 ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel, ning nimetatud määrust kohaldatakse nende tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni, samuti nende tulemuste suhtes.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäijate, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel algatatud tegevuste vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

NÄITAJAD, MILLE ABIL ANTAKSE ARU FONDI ERIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL TEHTUD EDUSAMMUDE KOHTA

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk:

Näitaja 1 Osalejad

Mõõtmise alus: kaasatud õigussubjektide arv (jaotatud omakorda suuruse, liigi ja päritolu järgi)

Näitaja 2 Koostöö teadusuuringute valdkonnas

Mõõtmise alus:

2.1  rahastatud projektide arv ja väärtus

2.2  piiriülene koostöö: VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega sõlmitud lepingute osakaal

2.3  selliste vahendite saajate osakaal, kes enne fondi jõustumist ei osalenud kaitserakendustega seotud teadustegevuses

Näitaja 3 Innovaatilised tooted

Mõõtmise alus:

3.1   fondist rahalist toetust saavatel projektidel põhinevate uute patentide arv

3.2  patentide üldjaotus keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, VKEde ja selliste õigussubjektide vahel, kes ei ole ei keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ega VKEd

3.3  patentide üldjaotus liikmesriigi kohta

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk:

Näitaja 4 Koostöövõime arendamise projektid

Mõõtmise alus: Selliste rahastatud tegevuste arv ja väärtus, milles käsitletakse võimearendusplaanis tuvastatud võimelünki

Näitaja 4 Alaline toetus kogu teadus- ja arendustegevuse tsükli jooksul

Mõõtmise alus: intellektuaalomandi õiguste olemasolu või eelmiste toetatud tegevuste tulemused

Näitaja 5 Töökohtade loomine/toetamine:

Mõõtmise alus: kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuses tegutsevate toetust saavate töötajate arv liikmesriigi kohta

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 75. (2) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0516). (3) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht. Hallil taustal tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76). (5) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (9) Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (11) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (13) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1). (16) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76). (20) ELT L 274, 15.10.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (COM(2018)0093 – C8-0112/2018 – 2018/0042(COD))

P8_TA(2019)0431 A8-0384/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0093),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0112/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0384/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2160) lõplikule kujule).

(1) ELT C 382, 23.10.2018, lk 2. (2) ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (COM(2018)0094 – C8-0113/2018 – 2018/0043(COD))

P8_TA(2019)0432 A8-0390/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0094),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 53 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0113/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0390/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2162) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Avaldus delegeeritud määruse (EL) 2015/61 muutmise kohta seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatavate likviidsuskatte nõuetega

Pandikirjade likviidsuspuhvri nõuded, mis on sätestatud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL)] ettepaneku artiklis 16, võivad tingida kattumise nõuetega, mille kohaselt peavad krediidiasutused hoidma üldist likviidsuspuhvrit, nagu on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61.

Et lahendada kõnealuse kattumise probleem ja tagada samal ajal, et pandikirjade likviidsuspuhvri nõuet kohaldatakse ka perioodil, mil kohaldatakse likviidsuskattekordajat, soovib komisjon muuta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, et võtta arvesse pandikirjade eriolukorda. Kõnealune muudatus tuleks vastu võtta õigel ajal, et see jõustuks enne pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade järelevalvet käsitleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm (COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

P8_TA(2019)0433 A8-0482/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0439),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0257/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, samuti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0482/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse InvestEU programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Võrreldes 2,2 %ga ELi SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal liidus 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise majanduskasvu toetamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb endiselt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki kindlates sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(2)  Hindamistulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama eri rahastamiskõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu eri vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks aidanud toetada projekte, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks muu hulgas Euroopa investeerimiskava alusel loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga saadud kogemuse põhjal luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu kõikehõlmavad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt Euroopa 2020. aasta strateegia, kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, liidu ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, ELi tasandi kaugeleulatuvad julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid, Euroopa ▌kosmosestrateegia ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(4)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mida saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalmajanduslikku lähenemist, sealhulgas innovatsiooni, digiteerimise ja ringmajanduse põhimõtetele vastava ressursside tõhusa kasutamise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust ja kaasatust ning sotsiaalset vastupanuvõimet ▌ning liidu kapitaliturgude integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks InvestEU fond toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja vajaduse korral rakenduspartnerite rahalise osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, aga InvestEU fondi toetus peaks samal ajal eelkõige tooma pikaajalist strateegilist kasu liidu peamistes poliitikavaldkondades, mis jääksid muidu rahastamata või oleksid alarahastatud, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Fondist tuleks toetust anda paljudele eri sektoritele ja piirkondadele, kuid samal ajal tuleb vältida toetuste liigset koondumist ühte sektorisse või piirkonda.

(5a)  Kultuuri- ja loomesektor on vastupidav ja kiiresti kasvav liidu majandussektor, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse nii majanduslikku kui ka kultuurilist väärtust. Kuna see vara on aga immateriaalne, on nendes sektorites keeruline saada erasektorist raha, mida on investeerimiseks, laiendamiseks ja rahvusvahelisel tasandil konkureerimiseks väga vaja. InvestEU programmiga tuleks jätkata kultuuri- ja loomesektori VKEde ja organisatsioonide rahasaamise võimaluste parandamist.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa liidus heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele ning suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. InvestEU fondist rahastatavad projektid peaksid vastama liidu keskkonna- ja sotsiaalstandarditele, mille hulka kuuluvad ka tööõigused. InvestEU fondist antav toetus peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(7)  Liit on heaks kiitnud eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kestliku arengu edendamiseks võtta palju mõjusamaid meetmeid. Seepärast tuleks InvestEU fondi ülesehituses kestliku arengu põhimõtteid võimalikult palju arvesse võtta.

(8)  InvestEU programm peaks aitama luua liidus jätkusuutlikku rahastamissüsteemi, mis toetab erasektori kapitalivoogude ümbersuunamist jätkusuutlikesse investeeringutesse kooskõlas komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas(7) esitatud eesmärkidega.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vältel 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ja saavutataks iga-aastane sihttase 30 % niipea kui võimalik ja hiljemalt 2027. aastaks. InvestEU programmi raames võetavate meetmetega tuleks vähemalt 40 % kogu InvestEU programmi rahastamispaketist eraldada kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös võimalike rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse asjakohaselt kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks(8)], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU programm peaks ühtlasi toetama kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete elluviimist.

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on pooled kümnest kõige suuremast maailmamajandust ähvardavast ohust seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase, maismaavee ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning suutmatus kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud edendama keskkonnaalaseid eesmärke. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja tegemisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL(9) raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(12)  Liidult suurt toetust saavate projektide puhul, eelkõige taristuvaldkonnas, peaks rakenduspartner hindama, kas projektidel on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju, ja kui on, siis tuleks hinnata nende projektide jätkusuutlikkust vastavalt suunistele, mille komisjon peaks välja töötama tihedas koostöös InvestEU programmi võimalike rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid need suunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust, ning suunistes sätestatud teatavast suurusest väiksemad projektid tuleks jätkusuutlikkuse hindamisest välja jätta. Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et jätkusuutlikkust ei ole vaja hinnata, peaks ta seda investeeringute komiteele põhjendama. Käesoleva määruse alusel ei tohiks toetada toiminguid, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse, eelkõige seoses omavahelise ühendatuse ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada liidu kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu tuleks InvestEU fondist anda toetust investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhususe ning taastuvate ja muude ohutute ja säästvate vähesaastavate energiaallikate, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas. InvestEU programmis tuleks esmatähtsaks pidada valdkondi, millesse on investeeritud liiga vähe ja mis vajavad lisainvesteeringuid. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes. Julgeoleku- ja muude ohtude tõttu peaksid liidu toetust saavad investeerimisprojektid hõlmama taristu vastupidavust, sh taristu hooldust ja ohutust, ning tuleks arvesse võtta kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13a)  InvestEU programm peaks vajaduse korral kaasa aitama [muudetud taastuvenergia direktiivi] ja [juhtimismääruse] eesmärkide saavutamisele ning soodustama investeerimisotsustes energiatõhususe tähtsustamist.

(13b)   Tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasäästlik transpordivõrgustik, milles kasutatakse kõigi transpordiliikide potentsiaali maksimaalselt ära ja luuakse nende koostoime. InvestEU programmist võiks toetada investeeringuid mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse, mis on oma märkimisväärsest majanduslikust potentsiaalist ja ärilisest mõttekusest hoolimata erainvestorite jaoks väga riskantsed. Programmiga tuleks toetada ka intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutamist. InvestEU programm peaks aitama tõhustada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavaid pingutusi, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust.

(13c)  InvestEU programmiga tuleks sinise majanduse projektide ja ettevõtete arendamise ning programmi rahastamispõhimõtete kaudu toetada meresid ja ookeane puudutavaid ELi meetmeid. See võib hõlmata sekkumismeetmeid, mida võetakse merendusettevõtluses ja -tööstuses, s.o uuenduslikus ja konkurentsivõimelises meretööstuses, aga ka taastuvas mereenergias ja ringmajanduses.

(14)  Kuigi investeeringute kogusumma liidus suureneb, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Sellest tulenev teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute nappus kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning liidu kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige aidata parandada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul ning edendada koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ liidu säästva tehnoloogia alast tipptaset ülemaailmsel tasandil, sh Euroopa Innovatsiooninõukogus. Seetõttu tuleks kõnealuse sihipärase toetuse andmisel tugineda kindlalt kogemustele, mis on saadud programmis „Horisont 2020“ kasutatud rahastamisvahenditega, nagu InnovFin, tänu millele tekkis innovaatilistel ettevõtetel võimalus saada raha lihtsamini ja kiiremini.

(14a)  Turism on oluline liidu majandusharu ja InvestEU programm peaks aitama tugevdada selle pikaajalist konkurentsivõimet, toetades säästvat, innovaatilist ja digitaalturismi soodustavaid meetmeid.

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja seda soodustada ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama suured investeeringuid, sealhulgas kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga investeeringu tehisintellekti.

(16)  ▌VKEd moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning nende majanduslik väärtus on märkimisväärne ja väga suur ▌. Siiski on neil raha keeruline saada, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete vajadusest säilitada konkurentsivõime ning tegeleda selleks digiteerimise, rahvusvahelistumise, ringmajanduspõhimõtetele ülemineku ja innovatsiooniga ning täiendada oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikatele, sest tavaliselt nad ei emiteeri võlakirju ning neil on börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele vaid piiratud juurdepääs. VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted kasutavad üha rohkem ka selliseid innovaatilisi lahendusi nagu terve ettevõtte või selles osaluse omandamine töötajate poolt. VKEdel, kes tegelevad peamiselt immateriaalse varaga, on raha saada veel keerulisem. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja teha raha saamine nende jaoks lihtsamaks ning pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada asutamist, kasvu, innovatsiooni ja kestlikku arengut, tagada nende konkurentsivõime, panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal ning luua majanduses suutlikkus luua töökohti ja sotsiaalset heaolu. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Seetõttu peaks InvestEU fond tuginema COSME-le ja teistele tulemuslikele programmidele ning pakkuma äriühingutele käibekapitali ja investeeringuid kogu elutsükli jooksul, rahastades liisingutehinguid ja andes võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärasematele finantstoodetele.

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta(10) ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises(11) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni liidu raamistikus, on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele, kultuurile, tööhõivele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning vähekaitstud elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, kaasa arvatud töötajate ümberõppesse ja oskuste suurendamisse, sealhulgas piirkondades, mis sõltuvad CO2-mahukast tööstusest ja mida mõjutab struktuurne üleminek vähese CO2-heitega majandusele, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, sotsiaaleluruumide, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses vähekaitstud elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla järgmisel aastakümnel valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul, tuleb investeerida inimkapitali, sotsiaaltaristusse, mikrorahastamisse, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete ning sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes(12) on esile toodud vähemalt 1,5 triljoni euro suurune investeeringute kogupuudujääk (ajavahemikus 2018–2030) sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali, samuti selliste alternatiivsete finantsteenuste osutajate nagu eetilised, sotsiaalsed ja jätkusuutlikud osalejad ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(18)  InvestEU fond peaks tegutsema nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu poliitika peamisi prioriteete, nimelt jätkusuutlik taristu, teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine, VKEd ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

(18a)  VKEde poliitikaharus tuleks põhitähelepanu pöörata VKEde toetamisele, kuid sellest harust võib toetust anda ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Muud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad peaksid olema rahastamiskõlblikud ülejäänud kolme poliitikaharu raames.

(19)  Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid või liikmesriigis esinevaid konkreetseid turutõrkeid või lahendada liiduüleseid või liikmesriigis esinevaid konkreetseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele ning asjaomase liikmesriigi kaudu ka piirkondlikele asutustele võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, et kõrvaldada konkreetsed turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, nagu on sätestatud osaluslepingus, sealhulgas vähekaitstud ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(20)  Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et oleks võimalik kasutada liidu tagatise andmiseks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde. See võimalus suurendaks liidu tagatud eelarvelise tagatise lisaväärtust, pakkudes seda suuremale hulgale lõppsaajatele ja projektidele ning mitmekesistades eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärkide täitmise vahendeid, tagades samas tingimuslike kohustuste ühtse riskijuhtimise, rakendades komisjoni poolt eelarve kaudse täitmise raames antud tagatist. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid peaksid tegema tagatisse eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon ja nagu on sätestatud liikmesriigiga allkirjastatud osaluslepingus, võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahju, ja liikmesriigid kannaksid eeldatavat kahju ületava kahju, andes liidule kompensatsioonitagatise. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühtses osaluslepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada. Osalusleping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis, ning kõiki InvestEU fondi reeglite alusel piirkondadele ette nähtud tagatisi. Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046(13) („finantsmäärus“) artikli 211 lõikest 1. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist.

(20a)  Komisjoni ja EIP grupi vahel tuleks luua partnerlussidemed, mis põhinevad kummagi partneri suhtelistel tugevatel külgedel ja mille eesmärk on tagada maksimaalne poliitiline mõju, vahendite tõhus kasutamine, eelarve ja riskijuhtimise hoolikas järelevalve ning mille kaudu tuleks toetada tõhusat ja kaasavat otsest juurdepääsu.

(20b)  Peale EIP grupi peaks komisjon uurima ka teiste võimalike rakenduspartnerite seisukohti investeerimissuuniste, kliimajälgimis- ja jätkusuutlikkussuuniste ning vajaduse korral ühiste meetodite kohta, et tagada kaasatus ja toimimine kuni juhtimisorganite loomiseni, mille järel tuleks rakenduspartnerid kaasata nõuandekogu ja juhatuse raames.

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(22)  Käesoleva määrusega kehtestatakse muudele InvestEU programmi meetmetele kui ELi tagatise jaoks eraldiste tegemine rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viide tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel ajakohastada: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(14) punkti 17] tähenduses.

(23)  ELi tagatis summas 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades) liidu tasandil peaks eeldatavasti kaasama rohkem kui 698 194 079 000 eurot lisainvesteeringuid kogu liidus ja tuleks ▌jaotada poliitikaharude vahel.

(23a)  Komisjon märkis ... [kuupäev], et „[p]iiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 tähenduses. Piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, kaalub komisjon peale selle, mil määral on InvestEU kui EFSI-le järgneva vahendi suhtes võimalik kohaldada sama käsitlusviisi, mida paindlikkust käsitlevas komisjoni teatises kohaldati EFSI suhtes, pidades silmas ühekordseid rahamakseid, mille liikmesriigid teevad seoses liikmesriigi osaga ELi tagatise lisasumma rahastamiseks.“

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on vajaduse korral kontakt lõppvahendajatega, ja lõppsaajatega. Rakenduspartnerite valik peaks olema läbipaistev ja huvide konflikte ei tohi tekkida. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. Tagatise riskijuhtimine ei tohiks takistada rakenduspartnerite otsest juurdepääsu tagatisele. Kui tagatis on rakenduspartneritele antud ELi osa raames, peaksid nad olema täielikult vastutavad kogu investeerimisprotsessi ning rahastamis- või investeerimistoimingute nõuetekohaste hoolsusmeetmete eest. InvestEU fond peaks toetama projekte, millel on tüüpiliselt kõrgem riskiprofiil kui projektidel, mida toetatakse rakenduspartnerite tavategevusega, ja mida ei saaks ajavahemikul, mil ELi tagatist on võimalik kasutada, teiste avaliku või erasektori rahastamisallikatega ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses ellu viia.

(24a)  InvestEU fondil peaks olema juhtimisstruktuur, mille toimimine peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga, s.o tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine kooskõlas investeerimisotsuste poliitilise sõltumatuse tagamisega. Juhtimisstruktuuri peaksid moodustama nõuandekogu, juhatus ja täiesti sõltumatu investeeringute komitee. Juhtimisstruktuuri üldises koosseisus tuleks püüda saavutada sooline tasakaal. Juhtimisstruktuur ei tohiks minna vastuollu EIP grupi ega teiste rakenduspartnerite otsustusprotsessiga, sekkuda otsuste tegemisse ega asendada nende vastavaid juhtorganeid.

(25)  Tuleks luua nõuandekogu, kuhu kuuluvad rakenduspartnerite ja liikmesriikide esindajad ning üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetatud ekspert ja üks Regioonide Komitee nimetatud ekspert, et vahetada teavet ja arvamusi InvestEU fondi raames kasutatavate finantstoodete kohta ning arutada muutuvate vajaduste ja uute toodete, sealhulgas konkreetsete piirkondlike turulünkade üle.

(25a)  Juhatus, mis koosneb komisjoni esindajatest, rakenduspartneritest ja ühest hääleõiguseta eksperdist, kelle on nimetanud Euroopa Parlament, peaks kindlaks määrama InvestEU programmi strateegilised ja praktilised suunised.

(26)  Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid lõpuks tegema rakenduspartnerid.

(27)  Investeeringute komiteed peaks abistama sõltumatu sekretariaat, mida haldab komisjon ja kes allub investeeringute komitee eesistujale.

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks tegutsema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda ▌lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks EIP grupp jääma InvestEU fondi ELi osa raames privilegeeritud rakenduspartneriks. Lisaks EIP grupile peaksid liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus riigi ja piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel kogu liidu territooriumil, ning tagama projektide õiglase geograafilise tasakaalu. InvestEU programmi tuleks rakendada nii, et see soodustaks väiksematele ja noorematele tugipankadele või finantseerimisasutustele võrdsete tingimuste loomist. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides ning kui neil on ELi enamusosalus. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(30)  Geograafilise mitmekesistamise edendamiseks võib luua investeerimisplatvormid, mis ühendavad rakenduspartnerite jõupingutused ja eksperditeadmised teiste liikmesriikide tugipankadega, kellel on rahastamisvahendite kasutamisel vähe kogemusi. Selliseid struktuure tuleks soodustada, muu hulgas InvestEU nõustamiskeskuselt saadava toetuse abil. Et soodustada investeerimisplatvormide kasutamist asjakohastes sektorites, tuleb kokku tuua kaasinvesteerijad, avaliku sektori asutused, eksperdid, haridus-, koolitus- ja teadusasutused, asjaomased sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad ning muud liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevad asjaomased isikud.

(31)  Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktile c, sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid, nagu on ette nähtud osaluslepingus. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

(32)  Rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks lõppkokkuvõttes tegema otsuse rakendusparter tema enda nimel, neid tuleks rakendada vastavalt tema sise-eeskirjadele, -meetmetele ja -menetlustele ning neid tuleks kajastada tema finantsaruannetes või vajaduse korral avaldada finantsaruannete lisades. Seepärast peaks komisjon kajastama üksnes rahalisi kohustusi, mis tulenevad ELi tagatisest, ja avalikustama maksimaalse tagatissumma, sealhulgas kogu asjakohase teabe antud tagatise kohta.

(33)  InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt, tõrgeteta ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või muudest rahastamisvahenditest, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

(34)  Rakenduspartnerite poolt InvestEU programmi raames toetuse saamiseks esitatud projektid, mis hõlmavad segarahastamist koos mõne teise liidu programmi toetusega, peaksid olema terviklikult kooskõlas liidu asjaomase programmi eeskirjades sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega. Otsused ELi tagatise kasutamise kohta tuleks teha InvestEU programmi eeskirjade kohaselt.

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist nõustamisalgatuste kaudu, mille viivad ellu kas EIP grupp, teised nõustamispartnerid või komisjon ise. InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama geograafilist mitmekesistamist, et aidata sellega saavutada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ning vähendada piirkondlikke erinevusi. InvestEU nõustamiskeskus peaks pöörama eritähelepanu väikeste projektide koondamisele suurematesse portfellidesse. Komisjon, EIP grupp ja teised nõustamispartnerid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes arvesse kohalike rakenduspartnerite ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse asjatundlikkust ja kohalikku suutlikkust. Lisaks peaks InvestEU nõustamiskeskus tagama keskse kontaktpunkti, mille kaudu ta annab asutustele ja projektiarendajatele projektide arendamisel abi.

(35a)  InvestEU nõustamiskeskuse loomisel peaks komisjon selle peamiseks partneriks võtma EIP grupi ning tugineda tuleks eelkõige Euroopa investeerimisnõustamise keskuse varal saadud kogemustele. Komisjon peaks vastutama InvestEU nõustamiskeskuse poliitilise juhtimise ja keskse kontaktpunkti haldamise eest. EIP grupp peaks poliitikaharu kaudu nõustamisalgatusi ellu viima. Peale selle peaks EIP grupp osutama komisjonile operatiivteenuseid, sh esitama teavet strateegiliste ja poliitiliste suuniste koostamiseks, tegema kindlaks olemasolevad ja loodavad nõustamisalgatused, hindama nõustamisvajadusi ja andma komisjonile nõu, kuidas neid vajadusi olemasolevate või uute nõustamisalgatuste kaudu kõige paremini täita.

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused ja olemas on kohalikud partnerid, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Kohalikul tasandil nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks ning tõhususe, koostoime ja geograafilise toe katvuse tagamiseks kogu liidus peaks InvestEU nõustamiskeskus tegema koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega ja kasutama nende eriteadmisi.

(36a)  InvestEU nõustamiskeskus peaks andma nõustamistuge väikestele projektidele ja idufirmade projektidele, eriti kui idufirmad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega, ning võtma seejuures arvesse, kas on olemas teisi teenusepakkujaid, kes suudavad osutada selliseid teenuseid, ja püüdma luua nendega koostoimet.

(37)  Seoses InvestEU fondiga on vaja anda projekti väljatöötamise ja suutlikkuse suurendamise toetust, et edendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turuarendust. Eesmärk on peale selle luua tingimused võimalike kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turusegmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas, sh heategevusorganisatsioonid, ning kultuuri- ja loomesektoris. ▌Suutlikkuse suurendamise toetus peaks täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmeid, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda. Pingutusi tuleks teha ka selleks, et toetada võimalike projektiarendajate, eelkõige kohalike organisatsioonide ja ametiasutuste suutlikkuse suurendamist.

(38)  Tuleks luua InvestEU portaal, mis on kergesti ligipääsetav ja kasutusmugav projektide andmebaas, mis aitab muuta rahastamist taotlevad investeerimisprojektid nähtavamaks, keskendudes eelkõige sellele, et luua rakenduspartnerite jaoks selliste võimalike investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

(39)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(15) punktidele 22 ja 23 on vaja InvestEU programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata InvestEU programmi mõju kohapeal.

(40)  Tuleks rakendada väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatel põhinevat kindlat seireraamistikku, et jälgida edusamme liidu eesmärkide saavutamisel. Et täita aruandekohustust Euroopa kodanike vastu, peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande InvestEU programmi edusammude, mõju ja toimingute kohta.

(41)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(42)  InvestEU programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus]. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid eelarveliste tagatiste kohta.

(43)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 2018/1046(16) („finantsmäärus“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(17), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(19) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(20) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371(21). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(44)  Kolmandad riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikus, milles nähakse ette programmide rakendamine kõnealuse lepingu alusel tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vajalikud õigused ja juurdepääs vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile ja Euroopa Kontrollikojale, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(45)  Vastavalt [ajakohastada viidet vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui InvestEU programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(46)  Selleks et täiendada käesoleva määruse vähemolulisi sätteid investeerimissuunistega ja näitajate tulemustabeliga, hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, tuleks anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste ning tulemustabeli koostamisega, käesoleva määruse III lisa läbivaatamisega, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamisega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid investeerimissuunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)  InvestEU programm peaks aitama kõrvaldada liiduüleseid ja/või liikmesriigi konkreetseid turutõrkeid ja lahendama mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning nägema ette innovatiivsete finantstoodete testimise kogu liidus ja nende levitamise süsteemid keeruliste turutõrgete puhul. Seetõttu on põhjendatud võtta meetmeid liidu tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatis rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute toetamiseks, mis toetavad liidu sisepoliitikat.

Samuti luuakse käesoleva määrusega nõustamismehhanism, millega toetatakse investeerimiseks sobivate projektide arendamist ja rahastamisele juurdepääsu ning suurendatakse sellega seotud suutlikkust („InvestEU nõustamiskeskus“). Samuti luuakse sellega andmebaas, mis tagab nähtavuse projektidele, millele projektiarendajad otsivad rahastamist, ja mille kaudu saavad investorid teavet investeerimisvõimaluste kohta („InvestEU portaal“).

Määruses sätestatakse InvestEU programmi eesmärgid, ELi tagatise eelarve ja summa aastateks 2021–2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „segarahastamistoimingud“ – liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või tagasimakstav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatavas vormis toetusega; kõnealuse määratluse kohaldamisel võib muudest allikatest kui liidu eelarve rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;

1a)  „EIP“ – Euroopa Investeerimispank;

1b)  „EIP grupp“ – Euroopa Investeerimispank ja selle tütarettevõtted või muud üksused, nagu on määratletud EIP põhikirja artikli 28 lõikes 1;

1c)  „rahaline osalus“ – rakenduspartneri osalus tema riskivõtmissuutlikkuse vormis, mille kohta kehtivad samad tingimused mis ELi tagatise puhul, või muus vormis, mille abil on võimalik InvestEU programmi tulemuslikult ellu viia ja tagada huvide vastavusse viimine;

1d)  „osalusleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja üks või mitu liikmesriiki määravad kindlaks, milliste tingimuste kohaselt tuleb ELi tagatist liikmesriigi osa puhul kasutada, nagu on sätestatud artiklis 9;

2)  „ELi tagatis“ – liidu eelarvega antud tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel rakendatav tagatis, mille puhul jõustuvad finantsmääruse artikli 219 lõike 1 kohased eelarvelised tagatised siis, kui rakenduspartneritega sõlmitakse individuaalsed tagatislepingud;

3)  „finantstoode“ – ▌rahastamismehhanism või -kord, mille tingimuste alusel pakub rakenduspartner lõppsaajale otsest või vahendatud rahastamist artiklis 13 osutatud mis tahes vormis;

4)  „rahastamis- ja/või investeerimistoimingud“ – finantstoodete vormis rahastamise otsene või kaudne pakkumine lõppsaajale rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjadele, -meetmetele ja -menetlustele ning kajastatuna tema finantsaruannetes või avaldatuna vajaduse korral finantsaruannete lisades;

5)  „eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada nendest fondidest summasid eelarvelise tagatise eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

6)  „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks tingimused, mille alusel esitatakse rahastamis- või investeerimistoimingud, millele taotletakse ELi tagatist, antakse kõnealustele toimingutele eelarveline tagatis ja rakendatakse need kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

7)  „rakenduspartner“ – kõlblik vastaspool, nt finantseerimisasutus või muu vahendaja, kellega komisjon sõlmib tagatislepingu ▌;

8)  „InvestEU nõustamiskeskus“ – artiklis 20 määratletud tehnilise abi andmise keskus;

8a)  „nõustamisleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja nõustamispartner määravad kindlaks InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise tingimused;

8b)  „nõustamisalgatus“ – investeeringute tegemist toetavad tehniline abi ja nõustamisteenused, sh suutlikkuse suurendamise meetmed, nagu on määratletud artikli 20 lõigetes 1 ja 2, mida osutavad nõustamispartnerid, välised teenusepakkujad, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusamet;

8c)  „nõustamispartner“ – kõlblik üksus, nt finantseerimisasutus või muu üksus, kellega komisjon on sõlminud lepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse elluviimiseks, välja arvatud nõustamisalgatused, mis viiakse ellu väliste teenusepakkujate kaudu, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusametite poolt;

9)  „InvestEU portaal“ – artiklis 21 määratletud andmebaas;

10)  „InvestEU programm“ – InvestEU fond, InvestEU nõustamiskeskus, InvestEU portaal ja segarahastamistoimingud kokku;

10b)  „investeerimisplatvormid“ – eriotstarbelised vahendid, hallatavad kontod, lepingupõhised kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepped või mis tahes muud kokkulepped, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võivad hõlmata järgmist:

a)  riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte konkreetse liikmesriigi territooriumil;

b)  piiriülesed, mitut riiki hõlmavad, piirkondlikud või makropiirkondlikud platvormid, mis koondavad teatavas geograafilises piirkonnas projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist, piirkonnast või kolmandast riigist;

c)  valdkondlikud platvormid, mis koondavad konkreetse sektori investeerimisprojekte;

11)  „mikrorahastamine“ – määruses [[ESF+] number] määratletud mikrorahastamine;

▌

13)  „liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

14)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(22) lisas määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

15)  „väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad“ – ettevõtjad, kellel on kuni 499 töötajat ja kes ei ole VKEd;

16)  „sotsiaalne ettevõte“ – määruses [[ESF+] number] määratletud sotsiaalne ettevõte;

17)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

InvestEU programmi eesmärgid

1.  InvestEU programmi üldeesmärk on toetada liidu poliitikaeesmärke rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis aitavad kaasa järgmisele:

a)  liidu konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine;

b)  liidu majanduse ja tööhõive kasv, liidu jätkusuutlikkus ning selle keskkonna- ja kliimamõõde, mis aitavad saavutada kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kliimakokkulepe eesmärke ning luua kvaliteetseid töökohti;

c)  liidu sotsiaalne vastupanuvõime, kaasatus ja innovaatilisus;

ca)  teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine ning kultuuri, hariduse ja koolituse edendamine;

d)  liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks;

da)   majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamine.

2.  InvestEU programmi erieesmärgid on järgmised:

a)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid seoses jätkusuutliku taristuga artikli 7 lõik 1 punktis a osutatud valdkondades;

b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise valdkonnas, sealhulgas toetused innovaatiliste ettevõtete kasvuks ja tehnoloogia turule toomiseks;

c)  suurendada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning tugevdada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate üleilmset konkurentsivõimet;

d)  suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust sotsiaalsetele ettevõtetele, toetada sotsiaalsete investeeringutega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid, pädevust ja oskusi ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud valdkondades.

Artikkel 4

ELi tagatise eelarve ja suurus

1.  ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.

ELi tagatise lisasumma võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number (23)[artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number(24) artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.

ELi tagatise lisasummana võidakse ette näha ka liikmesriigi poolt liikmesriigi osa jaoks eraldatav rahasumma.

Ka artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 218 lõikele 2] olla täielikult raha vormis.

2.  Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Komisjon võib I lisas osutatud summasid vajaduse korral kohandada kuni 15 % iga eesmärgi puhul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast muudatusest.

3.  Rahastamispakett V ja VI peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on jooksevhindades 525 000 000 eurot.

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Artikkel 5

InvestEU fondiga ühinenud kolmandad riigid

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

c)  Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

d)  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et

i)  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

ii)  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osaluse arvutamine ja nende halduskulusid. Kõnealust osalust käsitatakse vastavalt [finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna;

iii)  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;

iv)  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

Liidupoolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  ELi tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii, v ja vi osutatud asutustega. Muid käesoleva määruse kohaseid ELi-poolse rahastamise vorme rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele, sealhulgas vastavalt VII jaotisele rakendatavad toetused ja vastavalt käesolevale artiklile tehtavad segarahastamistoimingud, ning seda tehakse võimalikult sujuvalt ja tagatakse liidu meetmete tulemuslik ja sidus toetamine.

2.  ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mis moodustavad osa segarahastamistoimingust, mille puhul kombineeritakse käesoleva määruse kohane toetus liidu ühe või mitme muu programmi alusel antava toetusega, või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad

a)  olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetus andmise kohta tehakse;

b)  olema kooskõlas käesoleva määrusega.

3.  Segarahastamistoiming, sealhulgas rahastamisvahend, mida täielikult rahastavad liidu muud programmid või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond ilma käesoleva määruse kohase ELi tagatise kasutamiseta, peab olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel toetust antakse.

4.  Vastavalt artikli 6 lõikele 2 tehakse otsus liidu eelarvest tagastamatus vormis toetuse ja/või rahastamisvahendite kohta, mis moodustavad osa lõigetes 2 ja 3 osutatud segarahastamistoimingust, asjaomase liidu programmi eeskirjade alusel ja seda rakendatakse segarahastamistoimingu raames vastavalt käesolevale määrusele ja [finantsmääruse] [X jaotisele].

Aruandlus peab käsitlema ka kooskõla poliitiliste eesmärkidega ja vastavust liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetuse andmise kohta tehakse, samuti vastavust käesolevale määrusele.

II PEATÜKK

InvestEU fond

Artikkel 7

Poliitikaharud

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sh mitmeliigiline transport, maanteeohutus, seda ka kooskõlas ELi eesmärgiga kõrvaldada 2050. aastaks surma või raskete vigastustega lõppevad liiklusõnnetused, maantee- ja raudteetaristu renoveerimine ja hooldus, energia, eelkõige taastuvenergia, energiatõhusus kooskõlas 2030. aasta energiaraamistikuga, energiasäästule keskenduvad hoonete renoveerimisprojektid ja hoonete integreerimine omavahel ühendatud energia-, salvestus-, digi- ja transpordisüsteemidesse, ühenduvuse parandamine, digitaalne ühenduvus ja juurdepääs, sh maapiirkondades, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid, vesi, sh siseveeteed, jäätmehierarhiale ja ringmajanduspõhimõtetele vastav jäätmekäitlus, loodus ja muu keskkonnataristu, kultuuripärand, turism, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase kliimamuutustele vastupanu võime või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele ja vastavad liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid, tootearendust ja innovatsiooni, tehnoloogiate ja teadustulemuste ülekandmist turule, turuedendajate ja ettevõtjatevahelise koostöö toetamist, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust ▌innovatiivsete ettevõtete ▌kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digiteerimist;

c)  VKEde poliitikaharu: juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus peamiselt VKEdele, sh innovaatilistele ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele VKEdele, ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus ning meetmed, millega edendada soolist võrdõiguslikkust, oskusi, haridust, koolitust ja nimetatud valdkondadega seotud teenuseid; sotsiaaltaristu (sealhulgas tervishoiu- ja haridustaristu ning sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasatus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuri- ja loometegevus; vähekaitstud isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

2.  Kui artiklis 19 osutatud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoiming kuulub enam kui ühe poliitikaharu alla, määratakse see poliitikaharu alla, mille alla kuulub selle peamine eesmärk või selle enamiku allprojektide peamine eesmärk, välja arvatud juhul, kui investeerimissuunistes on sätestatud teisiti.

3.  ▌Rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse, et teha kindlaks, kas neil on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju, ja kui selline mõju on, siis hinnatakse neid kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata. Käeoleva määruse alusel ei tohi toetada projekte, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas.

Komisjoni suunised võimaldavad kooskõlas liidu keskkonnaeesmärkide ja -normidega

a)  tagada seoses kliimamuutustega kohanemisega vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja võtta seoses kliimamuutuste leevendamisega kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

b)  võtta arvesse projekti kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, mis on seotud õhu, vee, maa ja bioloogilise mitmekesisusega;

c)  hinnata sotsiaalset mõju, sh mõju soolisele võrdõiguslikkusele, teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele ja selliste valdkondade ja sektorite majandusarengule, mida mõjutavad struktuursed probleemid, nt vajadus dekarboniseerida majandus;

ca)  teha kindlaks projektid, mis on kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas;

cb)  anda rakenduspartneritele suuniseid, kuidas toiminguid lõike 3 esimese lõigu kohaselt hinnata. Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et jätkusuutlikkust ei ole vaja hinnata, peab ta seda investeeringute komiteele põhjendama.

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 55 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et jätkusuutlike investeeringute poliitikaharule eraldatud eelarvetagatise osa jaotataks nii, et peetakse silmas tasakaalu eri valdkondade vahel.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga poliitikaharu investeerimissuunised. Investeerimissuunised koostatakse tihedas arutelus EIP grupi ja teiste võimalike rakenduspartneritega.

6a.  Komisjon teeb rakenduspartneritele, investeeringute komiteele ja nõustamispartneritele kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas investeerimissuuniseid rakendada või tõlgendada.

Artikkel 8

Osad

1.  ▌Artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharud koosnevad kahest osast, mis aitavad kõrvaldada ▌turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt.

a)  ELi osa aitab lahendada järgmisi olukordi:

i)  liidu poliitiliste prioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ▌;

ii)  kogu liitu ja/või liikmesriiki hõlmavad konkreetsed turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad või

iii)  ▌turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, eelkõige uued või keerulised olukorrad, mille lahendamiseks tuleb välja töötada innovaatilised rahastamislahendused ja turustruktuurid.

b)  Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada Euroopa Liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

2.  Lõikes 1 osutatud osasid kasutatakse vajaduse korral vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu.

Artikkel 9

Liikmesriigi osa suhtes kohaldatavad erisätted

1.  Liikmesriigi poolt vastavalt [ühissätete määruse] number artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] number artikli [75 lõikele 1] vabatahtlikult eraldatud summasid kasutatakse liikmesriikide osast pakutava ELi tagatise eraldisteks sellises ulatuses, mis vastab rahastamis- ja investeerimistoimingutele asjaomases liikmesriigis, või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest InvestEU nõustamiskeskusele võimaliku toetuse eraldamiseks. Need summad aitavad saavutada partnerluslepingus ja InvestEUd toetavates programmides kindlaks määratud poliitikaeesmärke.

Artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt eraldatud summasid kasutatakse tagatisse eraldiste tegemiseks.

2.  ELi tagatise selle osa moodustamiseks liikmesriigi osa raames peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima osaluslepingu.

Lisasumma suhtes, mille liikmesriik eraldab artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu alusel, ei kohaldata artikli 9 lõike 2 neljandat lõiku ega artikli 9 lõiget 5.

Käesoleva artikli sätted, mis puudutavad vastavalt määruse [ühissätete määruse number] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summasid, ei kohaldata osaluslepingu suhtes, mis käsitleb liikmesriigi eraldatavat lisasummat, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 kolmandas lõigus.

Liikmesriik ja komisjon sõlmivad osaluslepingu või muudavad seda nelja kuu jooksul pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu partnerlusleping või ÜPP strateegiakava, või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi või ÜPP strateegiakava.

Kaks või enam liikmesriiki võivad komisjoniga sõlmida ühise osaluslepingu.

Erandina [finantsmääruse] [artikli 211 lõikest 1] on liikmesriigi osa ELi tagatise eraldiste määr 40 % ja seda võib iga osaluslepingu puhul ülespoole või allapoole korrigeerida, et võtta arvesse riske, mis on seotud finantstoodetega, mida kavatsetakse kasutada.

3.  Osalusleping sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses liikmesriigiga, selle eraldiste määr, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa, eraldiste tegemise etapp vastavalt aastasele rahastamiskavale ning tulenev tingimusliku kohustuse summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi antud kompensatsioonitagatisega;

b)  liikmesriigi strateegia, mis hõlmab finantstooteid ja nende minimaalset finantsvõimendust, geograafilist kaetust, sh vajaduse korral piirkondlikku kaetust, projektiliike, investeerimisperioodi ja, kui see on asjakohane, lõppsaajate ja kõlblike vahendajate kategooriaid;

c)  kooskõlas artikliga 12 esitatud võimalik rakenduspartner või võimalikud rakenduspartnerid ja komisjoni kohustus teavitada liikmesriiki valitud rakenduspartnerist või -partneritest;

d)  eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide võimalik toetus InvestEU nõustamiskeskusele;

e)  iga-aastane aruandluskohustus liikmesriigi vastu, sealhulgas aruandlus vastavalt asjakohastele näitajatele, mis on seotud partnerluslepingus või -programmis sätestatud poliitikaeesmärkidega ja millele on osutatud osaluslepingus ▌;

f)  sätted, mis käsitlevad liikmesriigi osa raames antava ELi tagatisega seotud tasu;

g)  vahendite võimalik kombineerimine ELi osa raames, sealhulgas kihilise struktuurina, et saavutada parem riskikate vastavalt artikli 8 lõikele 2.

4.  Komisjon rakendab osaluslepinguid rakenduspartneritega artikli 14 kohaselt sõlmitud tagatislepingute ja nõustamispartneritega sõlmitud nõustamislepingute kaudu.

Kui üheksa kuu jooksul alates osaluslepingu allkirjastamisest ei ole tagatislepingut sõlmitud või kui osalusleping ei ole ühe või mitme tagatislepingu kaudu kulukohustustega täielikult kaetud, siis esimesel juhul osalusleping lõpetatakse või teisel juhul pikendatakse seda vastastikusel kokkuleppel. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summadest, võetakse vastavalt [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 5] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 5] uuesti kasutusele. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadest, makstakse liikmesriigile tagasi.

Kui määruse [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikes 6] või määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikes 6] kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ei ole tagatislepingut nõuetekohaselt rakendatud, siis osaluslepingut muudetakse ▌. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summadest, võetakse vastavalt määruse [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 5] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 5] uuesti kasutusele. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadest, makstakse liikmesriigile tagasi.

5.  Osaluslepingu kohaselt liikmesriigi osa raames antava ELi tagatisse eraldiste tegemisel kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)  pärast käesoleva määruse lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi võetakse eraldiste mis tahes aastane ülejääk, mis on arvutatud eraldiste määra kohaselt nõutava eraldiste summa ja tegelike eraldiste vahena, vastavalt [ühissätete määruse] [artikli 10 lõikele 7] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 7] uuesti kasutusele;

b)  erandina [finantsmääruse] [artikli 213 lõikest 4] ei anna pärast käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi tehtud eraldised liikmesriigi osa raames ELi tagatise kättesaadavuse ajal alust vahendite aastaseks täiendamiseks;

c)  komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

d)  kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise eraldised jõuavad 10 %ni algsetest eraldistest, peab asjaomane liikmesriik tegema komisjoni nõudel ühisesse eraldisfondi eraldisi kuni 5 % algsete eraldistest.

II A PEATÜKK

KOMISJONI JA EIP GRUPI PARTNERLUS

Artikkel 9a

Partnerluse ulatus

1.  Komisjon ja EIP grupp seavad käesoleva määruse alusel sisse partnerluse, mille eesmärk on toetada programmi rakendamist ja vahendite järjepidevat, kaasavat, täiendavat ja tõhusat kasutust. Kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja määratakse täpsemini kindlaks lõikes 2 osutatud lepingutes ja kokkulepetes, teeb EIP grupp järgmist:

a)  rakendab artikli 10 lõikes 1 b osutatud ELi tagatise osa;

b)  toetab InvestEU fondi ELi osa ja, kui see on kooskõlas artikli 12 lõikega 1 kohaldatav, siis liikmesriigi osa rakendamist, eelkõige sellega, et

i)  aitab koos võimalike rakenduspartneritega koostada kooskõlas artikli 7 lõikega 6 investeerimissuuniseid ning aitab koostada kooskõlas artikli 19 lõikega 1 a tulemustabelit ja muid dokumente, milles antakse InvestEU fondi kasutamiseks praktilisi juhiseid;

ii)  määrab koos komisjoni ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks riskihindamismetoodika ja riskide kindlaks tegemise süsteemi, mis on seotud rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutega, et neid toiminguid saaks hinnata ühtse skaala alusel;

iii)  hindab komisjoni taotlusel ja kokkuleppel asjaomase võimaliku rakenduspartneriga selle süsteeme ja annab sihipärast tehnilist nõu, kui seda on vaja järelduste tõttu, milleni jõuti selle võimaliku rakenduspartneri kavandatud finantstoodete rakendamise sambapõhise hindamise auditi käigus, ja sellises ulatuses, mida on nende järelduste kohaselt vaja;

iv)  esitab mittesiduva arvamuse pangandusalaste aspektide kohta, eelkõige finantsriski ja finantstingimuste kohta, mis on seotud ELi tagatise selle osaga, mis tuleb eraldada rakenduspartnerile, nagu see on määratletud rakenduspartneritega (v.a EIP grupp) sõlmitavas tagatislepingus. Komisjon teeb arvamuse järelduste põhjal vajaduse korral rakenduspartneriga koostööd. Komisjon annab EIP grupile oma otsusest teada;

v)  teeb komisjoniga kokkulepitud eeldustel finantsriski ja koondportfellilt teenitava tasu kohta simulatsioone ja koostab prognoose;

vi)  mõõdab koondportfelli finantsriski ja esitab selle kohta finantsaruanded ning

vii)  osutab komisjoni taotlusel ja rakenduspartneri nõusolekul komisjonile artikli 9a lõike 2 punktis b osutatud lepingus sätestatud ümberkorraldus- ja sissenõudmisteenuseid kooskõlas artikli 14 lõike 2 punktiga g, kui rakenduspartner ei ole asjaomase tagatislepingu alusel toimuva restruktureerimise ja sissenõudmise eest enam vastutav;

c)  võib liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse taotlusel pakkuda sellele artikli 20 lõike 2 punktis f osutatud suutlikkuse suurendamist ja/või muid teenuseid, mis on seotud ELi tagatisega toetatavate finantstoodete rakendamisega;

d)  seoses InvestEU nõustamiskeskusega

i)  eraldatakse talle alapunktis ii osutatud nõustamisalgatuste ja operatiivülesannete jaoks artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist kuni [375] miljoni euro suurune summa;

ii)  nõustab ta komisjoni ja täidab artikli 9a lõike 2 punktis c osutatud lepingus sätestatud operatiivülesandeid ning teeb selleks järgmist:

1.  toetab komisjoni InvestEU nõustamiskeskuse kavandamisel, loomisel ja töös;

2.  hindab nõustamisteenuste taotlusi, mida komisjon ei ole pidanud olemasolevate nõustamisalgatuste alla kuuluvaks, et toetada komisjoni eraldamisotsust;

3.  toetab liikmesriikide tugipankasid või finantseerimisasutusi artikli 20 lõike 2 punktis f osutatud suutlikkuse suurendamise kaudu, kui nad seda taotlevad, et suurendada nõustamisalgatustes osalemiseks nende nõustamissuutlikkust;

4.  sõlmib komisjoni ja võimaliku nõuandva partneri taotlusel ning EIP grupi nõusolekul nõustamispartneritega komisjoni nimel lepinguid nõustamisalgatuste elluviimiseks.

EIP grupp tagab, et lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud EIP ülesandeid täidetakse tema rollist nõustamispartnerina täielikult sõltumatult.

2.  Pangandusalane teave, mille komisjon EIP grupile lõike 1 punkti b alapunktide ii, iv, v ja vi alusel edastab, hõlmab ainult teavet, mida EIP grupil on nende punktide kohaste kohustuste täitmiseks tingimata vaja. Komisjon määrab tihedas dialoogis EIP grupi ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks eespool nimetatud teabe laadi ja ulatuse, võttes arvesse ELi tagatise usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid, rakenduspartneri õigustatud huve seoses salajase äriteabega ja EIP grupi vajadusi, et täita nimetatud punktide kohaseid kohustusi.

3.  Partnerluse üksikasjad sätestatakse kokkulepetes ja lepingutes, sealhulgas:

a)  artikli 10 lõikes 1 b osutatud ELi tagatise osa andmise ja rakendamise puhul:

i)  komisjoni ja EIP grupi vaheline tagatisleping või

ii)  eraldi tagatislepingud komisjon ja EIP ning/või EIP põhikirja artikli 28 lõikes 1 määratud tütarettevõtte või muu üksuse vahel;

b)  komisjoni ja EIP grupi vaheline kokkulepe seoses lõike 1 punktidega b ja c;

c)  komisjoni ja EIP grupi vaheline kokkulepe InvestEU nõustamiskeskuse kohta;

d)  EIP grupi ning liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste vahel sõlmitud teenuselepingud, mis puudutavad suutlikkuse suurendamise ja muid teenuseid kooskõlas lõike 1 punktiga c.

4.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 3 ja artikli 20 lõike 4 kohaldamist, peavad kulud, mis EIP grupil lõike 1 punktides b ja c osutatud ülesannete täitmisel tekivad, vastama lõike 2 punktis b osutatud kokkuleppe tingimustele ning neid võib katta ELi tagatisega seotud tagasimaksete või tulude arvelt, mida on kasutatud eraldiste moodustamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 211 lõigetega 4 ja 5, või artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist, kuid EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on [7 000 000 eurot].

5.  Kulud, mis EIP grupil tekivad lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannete täitmisel, kaetakse ja tasutakse täielikult lõike 1 punkti d alapunktis i osutatud summast, kuid EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on [10 000 000 eurot].

Artikkel 9b

Huvide konflikt

EIP grupp võtab partnerluse raames kõik vajalikud meetmed ja ettevaatusabinõud, et vältida huvide konflikte teiste rakenduspartneritega, sealhulgas loob artikli 9a lõike 1 punkti b alapunktides iii, iv, v ja vi osutatud ülesannete täitmiseks spetsiaalse sõltumatu meeskonna, kelle suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsuseeskirjad, mida kohaldatakse ka nende suhtes, kes meeskonnast lahkuvad. EIP grupp või muud rakenduspartnerid teatavad komisjonile viivitamata igast olukorrast, kus huvide konflikt on olemas või tõenäoliselt tekib. Kahtluse korral teeb komisjon huvide konflikti olemasolu kohta otsuse ja teavitab sellest EIP gruppi. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed. Juhatust teavitatakse võetud meetmetest ja nende tulemustest.

EIP grupp rakendab vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida huvide konflikte InvestEU nõustamiskeskuse rakendamisel, eelkõige seoses artikli 9a lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannetega, mida ta täidab komisjoni toetamiseks. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed.

III PEATÜKK

ELi tagatis

Artikkel 10

ELi tagatis

1.  ELi tagatis antakse rakenduspartneritele tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel realiseeritava tagatisena vastavalt finantsmääruse artikli 219 lõikele 1 ja seda hallatakse vastavalt finantsmääruse X jaotisele eelarve kaudse täitmise korras.

1a.  ELi tagatise eest makstav tasu peab olema seotud finantstoodete omaduste ja riskiprofiiliga, võttes nõuetekohaselt arvesse aluseks olevate rahastamis- ja investeerimistoimingute laadi ning seatud poliitiliste eesmärkide täitmist. See võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla seotud rakendatavate finantstoodete poliitiliste eesmärkide laadi ja taskukohasusega sihtrühma kuuluvate lõppsaajate jaoks, hõlmata kulude vähendamist või lõppsaajale antavate rahastamistingimuste parandamist, muutes ELi tagatise eest makstavat tasu või vajaduse korral kattes rakenduspartneril tekkinud, tasumata halduskulud ELi eelarve kaudu, eelkõige:

a)  olukorras, kus halvenenud finantsturutingimused takistaksid toimingu elluviimist turupõhise hinnakujunduse raames, või

b)  kui see on vajalik rahastamis- ja investeerimistoimingute hoogustamiseks sektorites või piirkondades, kus esineb märkimisväärne turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, ning investeerimisplatvormide loomise hõlbustamiseks

sel määral, mil ELi tagatise eest makstava tasu vähendamine või rakenduspartneritel tekkinud, tasumata halduskulude katmine ei mõjuta oluliselt InvestEU tagatise eraldisi.

ELi tagatise eest makstava tasu vähendamisest saavad täielikult kasu lõppsaajad.

1b.  Finantsmääruse artikli 219 lõikes 4 sätestatud tingimus kehtib igale rakenduspartnerile portfellipõhiselt.

1c.  75 % ELi osas antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on [30 613 125 000] eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on [7 653 281 250] eurot. See osalus antakse sellisel viisil ja vormis, millega hõlbustatakse InvestEU fondi rakendamist ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamist.

1d.  Ülejäänud 25 % ELi osas antavast ELi tagatisest antakse teistele rakenduspartneritele, kes annavad samuti rahalise osaluse, mis määratakse kindlaks tagatislepingutes.

1e.  Antakse endast parim, et tagada investeerimisperioodi lõpul ulatusliku sektorite ja piirkondade ringi hõlmamine ja vältida ülemäärast sektoripõhist või geograafilist kontsentratsiooni. Need jõupingutused hõlmavad stiimuleid väiksemate või vähemkeerukate liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste jaoks, millel on suhteline eelis tänu oma kohalikele esindustele, teadmistele ja investeerimisoskustele. Komisjon toetab neid jõupingutusi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kaudu.

2.  ELi tagatise toetust võidakse anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027. Lepingud rakenduspartneri ning lõppsaaja või finantsvahendaja või artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel sõlmitakse 31. detsembriks 2028.

Artikkel 11

Kõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud

1.  InvestEU fond toetab üksnes selliseid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis:

a)  vastavad finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele, eelkõige nõuetele, mis on seotud turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja täiendavusega, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a ja b ning käesoleva määruse V lisas, ja kui see on asjakohane, kaasavad maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktile d;

b)  aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele ja kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale; ▌

ba)  ei anna rahalist toetust käesoleva määruse V lisa punktis B määratletud välistatud tegevustele ning

c)  on kooskõlas investeerimissuunistega.

2.  Lisaks liidus asuvatele projektidele võib InvestEU fond rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu toetada järgmisi projekte ja toiminguid:

a)  ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste vahelised ▌projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner või mitte;

b)  rahastamis- ja investeerimistoimingud artiklis 5 osutatud riikides, kes osalevad konkreetses finantstootes.

3.  InvestEU fond võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millega antakse rahalisi vahendeid juriidilistele isikutele, mis on asutatud mis tahes järgmistes riikides:

a)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

b)  kolmas riik või territoorium, mis on seotud InvestEU programmiga vastavalt artiklile 5;

c)  lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane;

d)  muud riigid, kui seda on vaja projekti rahastamiseks punktides a–c osutatud riigis või territooriumil.

Artikkel 12

Rakenduspartnerite (v.a EIP grupp) valimine

1.  Komisjon valib ▌kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 rakenduspartnerid (v.a EIP grupp).

Rakenduspartnerid võivad moodustada rühmi. Rakenduspartner võib olla ühe või mitme rühma liige.

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi artikli 10 lõikes 1c osutatud ELi tagatise osa vastu.

Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada ▌vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi▌, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt. Asjaomane liikmesriik võib rakenduspartneriks esitada ka EIP grupi ja sõlmida omal kulul EIP grupiga lepingu, et pakkuda artiklis 9a loetletud teenuseid.

Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite hulgast, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

2.  Rakenduspartnerite valimisel tagab komisjon, et InvestEU fondi finantstoodete portfell vastab järgmistele eesmärkidele:

a)  ▌artiklis 3 sätestatud eesmärkide katvuse maksimeerimine;

b)  ▌ELi tagatise mõju maksimeerimine rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

c)  ▌erasektori investeeringute maksimaalne kaasamine, kui see on asjakohane;

ca)  uuenduslike finants- ja riskilahenduste edendamine, et kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

d)  ▌geograafilise hajutatuse tagamine ELi tagatise järkjärgulise andmise kaudu ning väiksemate projektide rahastamise võimaldamine;

e)  ▌piisava riskide hajutatuse tagamine.

▌

3.  Rakenduspartnerite valimisel võtab komisjon arvesse ka järgmist:

a)  liidu eelarve võimalik kulu ja tulu;

b)  rakenduspartneri suutlikkus täielikult täita finantsmääruse artikli 155 lõigete 2 ja 3 nõudeid seoses maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu, terrorismi rahastamise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega.

4.  Rakenduspartneriks võib valida liikmesriikide tugipankasid või finantseerimisasutusi, kui need täidavad käesolevas artiklis ja artikli 14 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudeid.

Artikkel 13

Kõlblikud rahastamisvormid

1.  ELi tagatist võib kasutada rakenduspartnerite pakutavate järgmiste rahastamisvormide riski katmiseks:

a)  laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid, mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlainstrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, mis antakse otseselt või kaudselt finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude rahastamisvahendite kaudu lõppsaajatele;

b)  rakenduspartneri poolt teisele finantseerimisasutusele antavad rahalised vahendid või tagatised, mis võimaldavad viimasel pakkuda punktis a osutatud rahastamist.

ELi tagatisega katmiseks antakse, omandatakse või emiteeritakse artikli 11 lõikes 1 osutatud rahastamis- või investeerimistoimingute toetuseks esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahastamisvahendeid, kui rakenduspartner on andud rahastamist vastavalt rakenduspartneri allkirjastatud või sõlmitud rahastamislepingule või tehingule pärast komisjoni ja rakenduspartneri vahelise tagatislepingu allkirjastamist ja leping ei ole lõppenud või seda ei ole tühistatud.

2.  Fondide või muude vahendusstruktuuride kaudu tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid toetatakse ELi tagatisega vastavalt sätetele, mis kehtestatakse investeerimissuunistega, isegi kui selline struktuur investeerib väikse osa oma investeeritud summadest väljapoole liitu ja artikli 11 lõikes 2 osutatud riikidesse või muudesse varadesse kui käesoleva määruse kohaselt kõlblikud varad.

Artikkel 14

Tagatislepingud

1.  Komisjon sõlmib iga rakenduspartneriga tagatislepingu ELi tagatise andmise kohta vastavalt käesoleva määruse nõuetele kuni summani, mille määrab kindlaks komisjon.

Kui rakenduspartnerid moodustavad ▌rühma, sõlmitakse komisjoni ja iga rühma kuuluva rakenduspartneri või rühma nimel tegutseva ühe rakenduspartneri vahel üksainus tagatisleping.

2.  Tagatisleping sisaldab eelkõige järgmise sisuga sätteid:

a)  rakenduspartneri antava rahalise osaluse summa ja tingimused;

b)  selliste rahaliste vahendite või tagatiste tingimused, mille rakenduspartner annab teisele rakendamises osalevale õigussubjektile, kui see on asjakohane;

c)  vastavalt artiklile 16 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas eri liiki vahendite portfellide kaetus ja vastavad sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise võimaliku realiseerimise;

d)  tasu riski võtmise eest, mis jaotatakse proportsionaalselt liidu ja rakenduspartneri vastava osakaaluga riskide võtmisel või mida on kohandatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastavalt artikli 16 lõikele 1;

e)  maksetingimused;

f)  rakenduspartneri kohustus nõustuda komisjoni ja investeeringute komitee otsustega seoses ELi tagatise kasutamisega kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingu tarbeks, ilma et see piiraks rakenduspartneri õigust teha otsus kavandatava toimingu kohta ilma ELi tagatiseta;

g)  sätted ja menetlused, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis usaldatakse rakenduspartnerile;

h)  finants- ja tegevusaruannete esitamine ning järelevalve ELi tagatisega toimingute üle;

i)  peamised tulemusnäitajad, eelkõige seoses ELi tagatise kasutamisega, artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmisega ning erakapitali kaasamisega;

j)  kui see on asjakohane, sätted ja menetlused seoses segarahastamistoimingutega;

k)  muud asjaomased sätted, mis vastavad finantsmääruse artikli 155 lõike 2 ja X jaotise nõuetele;

l)  asjakohaste mehhanismide olemasolu erainvestorite võimalike probleemide lahendamiseks.

3.  Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et liidule ettenähtud tasu käesolevas määruse kohastest rahastamis- ja investeerimistoimingutest kantakse üle pärast ELi tagatise realiseerimise tõttu tehtud maksete mahaarvamist.

4.  Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et rakenduspartnerile tasumisele kuuluvad ELi tagatisega seotud summad arvatakse maha tasude, tulude ja tagasimaksete kogusummast, mille rakenduspartner peab liidule maksma seoses käesoleva määruse kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingutega. Kui see summa ei ole piisav, et katta summat, mis tuleb rakenduspartnerile maksta vastavalt artikli 15 lõikele 3, kaetakse puuduolev summa ELi tagatise jaoks ette nähtud eraldistest.

5.  Kui tagatisleping on sõlmitud liikmesriigi osa raames, võib sellega ette näha asjaomaste liikmesriikide või piirkondade esindaja osalemise tagatislepingu rakendamise järelevalves.

Artikkel 15

ELi tagatise kasutamise nõuded

1.  ELi tagatise andmiseks peab asjaomase rakenduspartneriga sõlmitud tagatisleping jõustuma.

2.  Rahastamis- ja investeerimistoimingud saavad ELi tagatise üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud kriteeriumidele ning kui investeeringute komitee on jõudnud järeldusele, et need täidavad ELi tagatise vormis toetuse saamise tingimusi. Rakenduspartnerid vastutavad selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud nõuetele.

3.  Komisjon ei pea seoses ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamisega maksma rakenduspartnerile mingeid halduskulusid või -tasusid, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärkide laad ja taskukohasus sihtrühma kuuluvate lõppsaajate jaoks või pakutav rahastamisvorm võimaldavad rakenduspartneril komisjonile nõuetekohaselt tõestada erandi vajalikkust. Selliste kulude katmine ELi eelarvest peab piirduma summaga, mis on tingimata vajalik asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks, ning seda võib teha ainult sel määral, mil kulud ei ole kaetud rakenduspartnerite poolt asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemusel saadud tuludega. Tasude kord peab olema sätestatud tagatislepingus ja olema kooskõlas artikli 14 lõikes 4 ja finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis g sätestatud korraga.

4.  Lisaks võib rakenduspartner kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katteks, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast vastavalt artikli 14 lõikele 4.

Artikkel 16

ELi tagatise ulatus ja tingimused

1.  Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmisel rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või vajaduse korral üksikute toimingute raames. ELi tagatise eest makstavat tasu võib artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vähendada.

Rakenduspartneril peab olema asjakohane enda riskipositsioon ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik sellesse tootesse oma riskitaluvusvõimega mõistlikul viisil panustada.

2.  ELi tagatis katab:

a)  artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud võlatoodete puhul:

i)  põhisumma ja kõik intressid ja summad, mis kuuluvad tasumisele rakenduspartnerile, kuid kes ei saa neid vastavalt rahastamistoimingu tingimustele enne makseviivitust; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivitusena;

ii)  restruktureerimiskahju;

iii)  kahju, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, kus pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

b)  artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumisest tingitud kahju;

c)  rakenduspartneri poolt teisele juriidilisele isikule antud rahaliste vahendite või tagatiste puhul, millele on osutatud artikli 13 lõike 1 punktis b, kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

3.  Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimise korral rakenduspartnerile makse, kantakse see üle rakenduspartneri asjaomastele õigustele, mis on seotud ELi tagatisega kaetud rahastamis- või investeerimistoimingutega, sel määral, mil need õigused on jätkuvalt olemas.

Rakenduspartner jätkab ülekantud summadega seotud nõuete sissenõudmist liidu nimel ja maksab sissenõutud summadest liidule tagasi.

IV PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 17

Nõuandekogu

1.  Komisjonile ja juhatusele annab nõu nõuandekogu ▌.

1a.  Nõuandekogu püüab tagada soolise tasakaalu järgmises koosseisus:

a)  igat rakenduspartnerit esindab üks liige;

b)  igal liikmesriigil on üks esindaja;

c)  ühe eksperdi nimetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

d)  ühe eksperdi nimetab Regioonide Komitee.

▌

4.  ▌Nõuandekogu eesistuja on komisjoni esindaja. EIP grupi määratud esindaja on ase-eesistuja.

▌

Nõuandekogu kohtub korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas eesistuja nõudmisel. ▌

▌

5.  Nõuandekogu

a)  ▌annab komisjonile ja juhatusele nõu käesoleva määruse alusel rakendatavate finantstoodete väljatöötamise kohta;

b)  annab komisjonile ja juhatusele nõu turul toimuva, turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turutingimustega seoses;

▌

c)  vahetab arvamusi turul toimuvaga seoses ja jagab parimaid tavasid.

5a.  Liikmesriikide esindajate koosolekuid korraldatakse eraldi formaadis ka vähemalt kaks korda aastas ja neid juhatab komisjon.

5b.  Nõuandekogu ja selle liikmesriikide formaat võivad anda InvestEU programmi rakendamise ja toimimise kohta soovitusi, mille vaatab läbi juhatus.

5c.  Nõuandekogu koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui nõuandekogu on need kinnitanud.

Komisjon kehtestab nõuandekogu töökorra ja juhib nõuandekogu sekretariaadi tööd. Kogu asjakohane dokumentatsioon ja teave tehakse nõuandekogule kättesaadavaks, et ta saaks täita oma ülesandeid.

5d.  Nõuandekogus esindatud liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused valivad endi seast muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajad artikli 17a lõikes 1 osutatud juhatusse. Liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused püüavad saavutada juhatuses tasakaalustatud esindatuse vastavalt nende suurusele ja geograafilisele asukohale. Valitud esindajad esindavad kõigi muude rakenduspartnerite kui EIP grupi kokkulepitud ühist seisukohta.

Artikkel 17a

Juhatus

1.  InvestEU programmi jaoks luuakse juhatus. Juhatus koosneb neljast komisjoni esindajast, kolmest EIP grupi esindajast ja kahest muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajast ning ühest eksperdist, kelle Euroopa Parlament nimetab hääleõiguseta liikmena. Kõnealune ekspert ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt organitelt ning on oma tegevuses täiesti sõltumatu. Ekspert täidab oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides.

Liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib ühe korra pikendada, välja arvatud muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajad, kes nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

2.  Juhatus valib komisjoni esindajate hulgast neljaks aastaks esimehe, kelle ametiaega võib ühe korra pikendada. Esimees annab nõuandekogusse kuuluvatele liikmesriikide esindajatele kaks korda aastas aru InvestEU programmi rakendamise ja toimimise kohta.

Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud.

3.  Juhatus

a)  määrab rakenduspartnerite jaoks kindlaks strateegilised ja praktilised suunised, sealhulgas suunised finantstoodete väljatöötamise ning InvestEU fondi toimimiseks vajalike muude tööpõhimõtete ja menetluste kohta;

b)  võtab vastu riske puudutavate metoodikate raamistiku, mille komisjon on koostanud koostöös EIP grupi ja muude rakenduspartneritega;

c)  jälgib InvestEU programmi rakendamist;

d)  väljendab kõigi oma liikmete seisukohti, kui temaga konsulteeritakse kandidaatide nimekirja osas enne artikli 19 lõike 2 kohast investeeringute komiteesse valimist;

e)  võtab vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud investeeringute komitee sekretariaadi töökorra;

f)  võtab vastu investeerimisplatvormide tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad.

4.  Juhatus kasutab aruteludes konsensuslikku lähenemisviisi, võttes seetõttu võimalikult suurel määral arvesse kõigi liikmete seisukohti. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti ühtlustada, võetakse juhatuse otsused vastu tema hääleõiguslike liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on vähemalt seitse häält.

Artikkel 17b

Tulemustabel

1.  Luuakse näitajate tulemustabel (edaspidi „tulemustabel“), millega tagatakse, et investeeringute komitee hindab sõltumatul, läbipaistval ja ühtlustatud viisil ELi tagatise kasutamise taotlusi rakenduspartneri esitatud rahastamis- või investeerimistoimingute tegemiseks.

2.  Rakenduspartnerid täidavad rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta tehtud ettepanekutega seoses tulemustabeli.

3.  Tulemustabel hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

a)  rahastamis- ja investeerimistoimingu kirjeldus;

b)  panus ELi poliitikaeesmärkidesse;

c)  täiendavus, turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldus ning rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus;

d)  investeeringute mõju;

e)  rahastamis- ja investeerimistoimingu finantsprofiil;

f)  lisanäitajad.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tulemustabeli lisaelemendid, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad rakenduspartnerite kasutatava tulemustabeli kohta.

Artikkel 18

Poliitikavastavuse kontroll

▌

3.  Komisjon kinnitab, kas muude rakenduspartnerite kui EIP kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

3a.  Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul ei kata ELi tagatis selliseid toiminguid juhul, kui komisjon avaldab protokolli nr 5 artiklis 19 sätestatud menetluse raames eitava arvamuse.

▌

Artikkel 19

Investeeringute komitee

1.  InvestEU fondi jaoks luuakse täiesti sõltumatu investeeringute komitee. See teeb järgmist:

a)  vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekud, mille rakenduspartnerid on esitanud ELi tagatise saamiseks ja mille vastavust liidu õigusele ja poliitikale komisjon on kontrollinud, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 3, või mis on saanud protokolli nr 5 artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse;

b)  kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele;

ba)  pöörab erilist tähelepanu täiendavusnõudele, millele on osutatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b ja käesoleva määruse V lisas, ning finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis d osutatud nõudele kaasata erasektori investeeringuid ning

c)  kontrollib, kas rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mida võiks toetada ELi tagatisega, vastavad kõigile asjakohastele nõuetele.

2.  Investeeringute komitee tuleb kokku neljas erinevas koosseisus vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharudele.

Igasse investeeringute komiteesse koosseisu kuuluvad kuus tasustatud väliseksperti. Eksperdid valitakse vastavalt finantsmääruse artiklile 237 ja komisjon nimetab nad juhatuse soovitusel ametisse ▌kuni neljaks aastaks ning nende ametiaega võib ühe korra pikendada. Neile maksab tasu liit. Komisjon võib juhatuse soovitusel otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

Ekspertidel on suured asjakohased kogemused projektide struktureerimisel ja rahastamisel või VKEde või muude äriühingute rahastamisel.

Investeeringute komitee koosseis tagab, et tal on laialdased teadmised artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharudega hõlmatud sektoritest ja liidu geograafilistest turgudest ning et ta on tervikuna sooliselt tasakaalustatud.

Neli liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Lisaks kuuluvad investeeringute komitee igasse koosseisu kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused kõnealuse poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Vähemalt ühel alalistest liikmetest peavad olema eksperditeadmised jätkusuutlike investeeringute valdkonnas. Juhatus nimetab investeeringute komitee asjakohase koosseisu või asjakohaste koosseisude liikmed. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

▌

3.  Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja üksnes InvestEU fondi huvides. Nad ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid rakenduspartneritelt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile ja juhatusele viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

Juhatus võib soovitada komisjonil liikme ametist vabastada, kui see ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4.  Käesoleva artikli kohaselt tegutsedes abistab investeeringute komiteed sekretariaat. Sekretariaat on sõltumatu ja allub investeeringute komitee eesistujale. Sekretariaadi administratiivne asukoht on komisjonis. Sekretariaadi töökord tagab rakenduspartnerite ja vastavate juhtorganite vahelise teabe- ja dokumendivahetuse konfidentsiaalsuse. EIP grupp võib esitada oma ettepanekud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta otse investeeringute komiteele ja annab neist teada sekretariaadile.

Rakenduspartnerite esitatud dokumendid sisaldavad standardset taotlusvormi, artiklis 17 b osutatud tulemustabelit ja muid dokumente, mida investeeringute komitee peab asjakohaseks, eelkõige turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldust ning kuidas seda rahastamis- või investeerimistoiminguga leevendatakse, samuti põhjalikku hinnangut, millega näidatakse rahastamis- või investeerimistoimingu täiendavust. Sekretariaat kontrollib muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esitatud dokumentide täielikkust. Investeeringute komitee võib paluda asjaomaselt rakenduspartnerilt rahastamis- või investeerimistoimingu ettepaneku kohta selgitusi, muu hulgas otsese osalemise kaudu asjakohast toimingut käsitlevas arutelus. Rakenduspartneri antud hinnangud projektide kohta ei ole investeeringute komitee jaoks ELi tagatisega kaetavate rahastamis- või investeerimistoimingute seisukohast siduvad.

Investeeringute komitee kasutab ettepanekute hindamisel ja kontrollimisel artiklis 17 b osutatud näitajate tulemustabelit.

5.  Investeeringute komitee järeldused võetakse vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega, tingimusel et selline lihthäälteenamus hõlmab vähemalt ühte ajutist eksperti sellest poliitikaharust, mille all ettepanek tehakse. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks investeeringute komitee eesistuja hääl.

Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise vormis toetus rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi ning toiminguid käsitlevat teavet, eelkõige toimingute kirjeldust, teavet projektiarendajate või finantsvahendajate isikute ning toimingute eesmärkide kohta. Järeldustes viidatakse ka tulemustabelist tulenevale üldhinnangule.

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või, kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud avaldatavad dokumendid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustada vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele. Komisjon edastab investeeringute komitee järelduste tundlikku äriteavet sisaldavad osad Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral, järgides seejuures rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Kaks korda aastas esitab investeeringute komitee Euroopa Parlamendile ja nõukogule loetelu kõigist järeldustest ja nendega seoses avaldatud tulemustabelitest. Kõnealune loetelu hõlmab otsuseid, millega keelduti ELi tagatise andmisest, ja selle suhtes kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Investeeringute komitee järeldused tehakse asjaomasele rakenduspartnerile kiiresti kättesaadavaks.

Investeeringute komitee sekretariaat registreerib kesksesse andmehoidlasse kogu teabe, mis on seotud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekutega ning investeeringute komitee poolt nende kohta tehtud järeldustega.

6.  Kui investeeringute komiteel palutakse kiita heaks ELi tagatise kasutamine rahastamis- või investeerimistoimingu puhul, mis on vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid, hõlmab kõnealune heakskiit allprojekte, välja arvatud juhul, kui investeeringute komitee otsustab jätta endale õiguse kiita need heaks eraldi. Kui heakskiitmine hõlmab allprojekte, mille suurus jääb alla 3 000 000 euro, siis investeeringute komiteele seda õigust ei jäeta.

6a.  Kui investeeringute komitee peab seda vajalikuks, võib ta esitada komisjonile kõik investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamisega seotud praktilised küsimused.

V PEATÜKK

InvestEU nõustamiskeskus

Artikkel 20

InvestEU nõustamiskeskus

1.  InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistoetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hangete korraldamiseks ja projektide elluviimiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rahastamis- ja investeerimistoiminguid rakendada. Selle toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi, nagu see on asjakohane.

Komisjon allkirjastab EIP grupi ja muude võimalike nõustamispartneritega nõustamislepingud ning teeb neile ülesandeks eelmises lõigus osutatud nõustamistoetuse andmise ja lõikes 2 osutatud teenuste osutamise. Komisjonil on samuti võimalik rakendada nõustamisalgatusi, sealhulgas väliste teenusepakkujatega lepingute sõlmimise kaudu. Komisjon loob InvestEU nõustamiskeskusele keskse kontaktpunkti ja jagab nõustamistoetuse taotlused asjaomastele nõustamisalgatustele. Komisjon, EIP grupp ja muud nõustamispartnerid teevad tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid struktuure ja tööd.

Nõustamisalgatused on kättesaadavad iga artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharu raames, hõlmates ▌asjaomase poliitikaharu sektoreid. Lisaks pakutakse nõustamisalgatusi sektoriülese komponendi raames.

2.  InvestEU nõustamiskeskus osutab eelkõige järgmisi teenuseid:

a)  pakub ametiasutustele ja projektiarendajatele keskset kontaktpunkti, mida haldab ja majutab komisjon, projektide arendamise abistamiseks InvestEU nõustamiskeskuse raames;

aa)  levitab ametiasutustele ja projektiarendajatele kogu kättesaadavat lisateavet investeerimissuuniste kohta, sealhulgas komisjoni esitatud teave investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamise kohta;

b)  abistab vajaduse korral projektiarendajaid projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega, ja hõlbustab väikeste projektide koondamist, muu hulgas punktis e osutatud investeerimisplatvormide kaudu; selline abi ei mõjuta siiski investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise vormis toetuse andmise kohta;

c)  toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

d)  hõlbustab koostööplatvormide loomist vastastikuseks teabevahetuseks ning andmete, oskusteabe ja parimate tavade jagamiseks, et toetada projektide väljatöötamist ja valdkonna arendamist;

e)  pakub ennetavat nõustamistuge investeerimisplatvormide, sealhulgas piiriüleste ja makropiirkondlike investeerimisplatvormide loomiseks ning selliste investeerimisplatvormide loomiseks, mis koondavad ühe või mitme liikmesriigi väikese või keskmise suurusega projektid teema või piirkonna järgi;

ea)   toetab segarahastamist liidu eelarvest või muudest allikatest rahastatavate toetuste või rahastamisvahenditega, et tugevdada liidu instrumentide vahelist koostoimet ja täiendavust ning maksimeerida InvestEU programmi finantsvõimendust ja mõju;

f)  toetab suutlikkuse suurendamise meetmeid, et arendada organisatsioonilist suutlikkust, oskusi ja protsesse ning kiirendada organisatsioonide investeerimisvalmidust, et projektiarendajad ja ametiasutused saaksid koostada investeerimisprojektide loetelud, välja töötada rahastamismehhanismid ja investeerimisplatvormid ja juhtida projekte ning et finantsvahendajad saaksid rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid selliste üksuste toetuseks, kellel on raskusi juurdepääsul rahastamisele, sealhulgas toetades riskianalüüsi suutlikkuse arendamist või valdkondlike teadmiste täiendamist.

fa)  pakub nõustamistuge idufirmadele, eriti kui nad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

3.  InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav avaliku sektori ja erasektori projektiarendajatele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, avaliku sektori asutustele ja liikmesriikide tugipankadele, ning finants- ja muudele vahendajatele.

4.  Komisjon sõlmib iga nõustamispartneriga nõustamislepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse rakendamiseks. Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest, välja arvatud riiklikele projektiarendajatele ja mittetulundusühingutele osutatavate teenuste puhul, mis on tasuta, kui see on põhjendatud. VKEdele osutatavate lõikes 2 osutatud teenuste eest võetavad tasud võivad moodustada kõnealuste teenuste osutamisega seotud kuludest kuni ühe kolmandiku.

5.  Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks tugineb InvestEU nõustamiskeskus komisjoni, EIP grupi ja muude nõustamispartnerite eksperditeadmistele.

5a.  Iga nõustamisalgatus luuakse komisjoni ja nõustamispartneri vahelise kulude jagamise mehhanismi alusel, välja arvatud juhul, kui komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui nõustamisalgatuse eripära seda nõuab ja tagades kõigi nõustamispartnerite sidusa ja võrdse kohtlemise, nõustub katma kõik nõustamisalgatuse kulud.

6.  InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks, sealhulgas toetus väikeste projektide rakendamiseks ja kaasamiseks.

6a.  Lõikes 1 osutatud nõustamistoetuse andmiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks kohalikul tasandil teeb InvestEU nõustamiskeskus võimaluse korral koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega ning tugineb nende eksperditeadmistele. InvestEU nõustamiskeskuse raames sõlmitakse vajaduse korral liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega koostöökokkulepped, vähemalt ühe liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega liikmesriigi kohta.

7.  Vajaduse korral soovitavad rakenduspartnerid ▌projektide, eelkõige väikeste projektide arendajatel, kes küsivad rahastamist, taotleda seoses oma projektidega InvestEU nõustamiskeskuse toetust, et asjakohasel juhul saaks projektide ettevalmistamist tõhustada ja hinnata, kas projekte saab ühendada.

Samuti teavitavad rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid asjakohasel juhul arendajaid võimalusest lisada nende projektid artiklis 21 osutatud InvestEU portaali.

VI PEATÜKK

Artikkel 21

InvestEU portaal

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutusmugav projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

2.  InvestEU portaal on projektiarendajate jaoks kanal, mille kaudu muuta nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad, ja seega saavad investorid sealt projektide kohta teavet. Projektide lisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

3.  Portaalis esitatakse üksnes need projektid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

4.  Projektid, mis vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele, edastab komisjon asjaomastele rakenduspartneritele ja vajaduse korral, kui on olemas nõustamisalgatus, InvestEU nõustamiskeskusele.

5.  Rakenduspartnerid vaatavad läbi projekte, mis kuuluvad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

VII PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS, järelevalve, aruandlus, hindamine ja kontroll

Artikkel 21a

Aruandekohustus

1.  Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse alusel annab juhatuse esimees taotluse esitanud institutsioonile aru InvestEU fondi tulemustest, osaledes muu hulgas Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel.

2.  Juhatuse esimees vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt InvestEU fondile esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul alates küsimuse saamise kuupäevast.

Artikkel 22

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud InvestEU programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

2.  Selleks et tagada InvestEU programmi eesmärkide saavutamise mõjus hindamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse III lisa ning vajaduse korral vaadata läbi näitajad või neid täiendada ning ▌sätted, milles käsitletakse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning need võimaldavad riski- ja tagatisportfelli piisavat järelevalvet. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele, nõustamispartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane.

4.  Komisjon annab InvestEU programmi rakendamise kohta aru vastavalt finantsmääruse artiklitele 241 ja 250. Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõikega 5 esitatakse aastaaruandes teave programmi rakendamise taseme kohta, hinnates seda programmi eesmärkide ja tulemusnäitajate alusel. Selleks esitavad rakenduspartnerid igal aastal teabe (sh tagatise toimimise kohta), mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi.

5.  Lisaks esitab iga rakenduspartner iga kuue kuu järel komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel▌, kui see on asjakohane. Rakenduspartner esitab liikmesriigi osa puudutava teabe ka liikmesriigile, mille osa ta rakendab. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid ning oodatavate rahavoogude hinnanguid iga rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Kord aastas hõlmab EIP grupi ja vajaduse korral muude rakenduspartnerite aruanne ka teavet käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel tekkinud investeerimistakistuste kohta. Aruanded peavad sisaldama teavet, mida rakenduspartnerid esitavad vastavalt finantsmääruse artikli 155 lõike 1 punktile a.

Artikkel 23

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Komisjon esitab [30. septembriks 2024] Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu vahehindamise InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise, artikli 9a lõike 1 punktide b ja c alusel kehtestatud korra toimimise, artikli 10 lõigetes 1b ja 1 c sätestatud ELi tagatise andmise, InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise, artikli 9a lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud eelarveeraldiste ja artikli 7 kohta. Eelkõige peab hindamine näitama, kuidas on rakenduspartnerite ja nõustamispartnerite kaasamine aidanud saavutada InvestEU programmi eesmärke ning ELi poliitikaeesmärke, eriti seoses toetatud rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, geograafilise ja sektoriaalse tasakaaluga. Hindamise käigus hinnatakse ka seda, kuidas kohaldati jätkusuutlikkuse hindamist, ja VKEde poliitikaharu raames saavutatud VKEdele keskendumist.

3.  InvestEU programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise kohta sõltumatu lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.  Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid aitavad kaasa hindamistele, mida komisjon teeb vastavalt lõigetele 1 ja 2, ja esitavad selleks vajalikku teavet.

6.  Vastavalt [finantsmääruse] [artikli 211 lõikele 1] analüüsib komisjon iga kolme aasta järel [finantsmääruse] [artiklis 250] osutatud aastaaruandes, kas käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määr on ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegelikku riskiprofiili arvestades asjakohane. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra kõnealuse läbivaatamise alusel kuni 15 % kohandada.

Artikkel 24

Auditid

Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on finantsmääruse artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

Artikkel 25

Liidu finantshuvide kaitse

Kolmas riik, kes osaleb InvestEU programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse või muu õigusliku vahendi kohaselt, annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. EIP grupi ja muude rakenduspartnerite poolt läbi viidud või nende osalusega tegevusi puudutavad delegeeritud õigusaktid koostatakse pärast EIP grupi ja võimalike rakenduspartneritega konsulteerimist.

2.  Artikli 7 lõikes 6, artiklis 17b, artikli 22 lõikes 2 ning artikli 23 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks [alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6, artiklis 17b, artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 7 lõike 6, artikli 17b, artikli 22 lõike 2 ja artikli 23 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VIII PEATÜKK

Läbipaistvus ja nähtavus

Artikkel 27

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi kajastades), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, asjakohast ja sihipärast teavet.

1a.  Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid annavad või kohustavad finantsvahendajaid andma lõppsaajatele, sealhulgas VKEdele, InvestEU toetuse olemasolust teada, esitades selle teabe eriti VKEde puhul InvestEU toetuse lepingus märgataval viisil, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades InvestEU nähtavust.

2.  Komisjon rakendab InvestEU programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. InvestEU programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Üleminekusätted

1.  Käesoleva määruse IV lisas osutatud programmide raames kehtestatud rahastamisvahenditega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks.

2.  Määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklites 4, 9 ja 12 osutatud eesmärkidel.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Summad erieesmärkide kaupa

Artikli 4 lõikes 2 osutatud soovituslik jaotus finants- ja investeerimistoimingute puhul on järgmine:

a)  ▌11 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkide puhul;

b)  ▌11 250 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkide puhul;

c)  12 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide puhul;

d)  5 567 500 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide puhul.

II LISA

Rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblikud valdkonnad

Rahastamis- ja investeerimistoiminguid võidakse teha ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

1.  Energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuse kindlus, puhtale energiale üleminek ning kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  puhta ja säästva taastuvenergia ning ohutu ja säästva, muude heiteta ja vähese heitega energiaallikate ja -lahenduste tootmise, pakkumise ja kasutamise laiendamine;

b)  energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja nüüdisajastamine, keskendudes eelkõige ülekande- ja jaotustasandile, energia salvestamise tehnoloogiatele, liikmesriikide elektrivõrkude vastastikusele sidumisele ja arukatele võrkudele;

c a)  uuenduslike heitevabade ja vähese heitega soojustarnesüsteemide arendamine ning elektri ja soojuse koostootmine;

d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest ning muudest ohututest ja säästvatest heitevabadest ja vähese heitega allikatest säästva sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; biokütused, biomass ja alternatiivkütused, sealhulgas kõikidele transpordiliikidele kooskõlas direktiivi 2018/2001 eesmärkidega;

e)  süsinikdioksiidi kogumise taristu ja tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes säilitamise taristu, et liikuda energiasüsteemi ümberkujundamise suunas.

2.  Säästva ja ohutu transpordi taristu ja liikuvuslahenduste, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu arendamist, sealhulgas taristu hooldus ja ohutus ning linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega ning määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud telemaatilised rakendused;

aa)  TEN-T taristuprojektid, milles on ette nähtud vähemalt kahe eri transpordiliigi, eelkõige mitmeliigilise kaubaveo terminalide ja reisijateveosõlmede kasutamine;

b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, sealhulgas siseveetransport ja uuenduslikud liikuvuslahendused, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, mittediskrimineerivatele juurdepääsuvõimalustele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energiatarbimise tõhustamisele, arukate linnade võrkudele, ohutustaseme säilitamisele või tõstmisele ja õnnetuste vähendamisele, muu hulgas jalgratturite ja jalakäijate puhul;

c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega ja heiteta liikuvuslahendused, sealhulgas alternatiivkütuste kasutamine kõigi transpordiliikide sõidukites;

d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu, suuremahulised ühistranspordiprojektid ning meresadamad ja meremagistraalid;

e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu kõikidele transpordiliikidele;

ea)  muud aruka ja säästva liikuvuse projektid, mis on suunatud järgmisele:

i)  liiklusohutus;

ii)  juurdepääsetavus;

iii)  heite vähendamine;

iv)  uute transporditehnoloogiate ja -teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine, näiteks seoses ühendatud ja autonoomsete transpordiliikide või integreeritud piletimüügisüsteemidega;

eb)  projektid olemasoleva transporditaristu, sealhulgas TEN-T kiirteede hooldamiseks või ajakohastamiseks, kui see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide teenuste arendamiseks või taristu terviklikkuse ja standardite tagamiseks, ohutud parkimisalad ja -rajatised, laadimispunktid ja tanklad alternatiivkütuste jaoks.

3.  Keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  vesi, sealhulgas joogiveevarustus ja kanalisatsioon, võrkude tõhusus, lekete vähendamine, heitvee kogumise ja töötlemise taristu, rannikutaristu ja muu veega seotud keskkonnahoidlik taristu;

b)  jäätmekäitlustaristu;

c)  keskkonnaressursside haldamise ja säästvate tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

d)  ökosüsteemide parandamine ja taastamine ning sellega seotud teenused, muu hulgas looduse ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu rohelise ja sinise taristu projektide abil;

e)  kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade areng;

f)  kliimamuutustega seotud meetmed, kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine;

g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarnimine;

h)  süsinikdioksiidiheite oluline vähendamine energiamahukates tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate ▌tutvustamine ja kasutuselevõtt;

ha)  energiatootmise ja -jaotusahela CO2-heite vähendamine, loobudes järk-järgult söe ja nafta kasutamisest;

hb)  projektid, millega edendatakse kestlikku kultuuripärandit.

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu, 5G ühenduvus ning digitaalse ühenduvuse ja juurdepääsetavuse parandamine, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

5.  Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  teadustegevus, sealhulgas teadustaristu ja teadusasutuste toetamine, ning innovatsiooniprojektid, mis aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke;

b)  äriühinguprojektid, sealhulgas koolitus ning klastrite ja ärivõrgustike loomise edendamine;

c)  näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristu, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

d)  teadus- ja innovatsioonialased koostööprojektid teadusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning ettevõtete vahel; avaliku ja erasektori partnerlus ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

e)  teadmus- ja tehnosiire;

ea)  teadusuuringud peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja nende tööstusrakenduste valdkonnas, sealhulgas uued ja kõrgtehnoloogilised materjalid;

f)  uued tõhusad ja kättesaadavad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed, diagnostikavahendid ja uudsed ravimid, uued antimikroobikumid ning uuenduslikud arendusprotsessid, milles välditakse loomkatseid.

6.  Digitehnoloogiate ja -teenuste arendamine, kasutuselevõtmine ja laiendamine, aidates eeskätt kaasa digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamisele, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  tehisintellekt;

aa)  kvanttehnoloogia;

b)  küberturvalisus ja võrgukaitsetaristu;

c)  asjade internet;

d)  plokiahel ja muud hajusraamatu tehnoloogiad;

e)  kõrgema taseme digioskused;

ea)  robootika ja automatiseerimine;

eb)  fotoonika;

f)  muud uued digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digiteerimisele ning digitehnoloogia, -teenuste ja -oskuste integreerimisele liidu transpordisektorisse.

7.  Rahaline toetus kuni 499 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

b)  riskirahastamine alates algetapist kuni laienemisetapini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades, sealhulgas nende digiteerimise ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ja ülemaailmse konkurentsivõime tagamine;

ba)  ettevõtte omandamiseks või töötajate ettevõtluses osalemiseks rahaliste vahendite eraldamine.

8.  Kultuuri- ja loomesektor, kultuuripärand, meedia, audiovisuaalsektor, ajakirjandus ja press, eelkõige uute tehnoloogiate arendamise, digitehnoloogia kasutamise ning intellektuaalomandi õiguste tehnoloogilise haldamise kaudu.

9.  Turism.

9a.  Tööstusobjektide (sealhulgas saastatud alade) taastamine ja parandamine säästva kasutamise eesmärgil.

10.  Säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema kestliku biomajanduse valdkonnad.

11.  Sotsiaalsed investeeringud, sealhulgas need, mis toetavad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  mikrorahastamine, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

b)  oskuste nõudlus ja pakkumine;

c)  haridus, koolitus ja nendega seotud teenused, sealhulgas täiskasvanutele;

d)  sotsiaalne taristu, eelkõige

i)  kaasav haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, nendega seotud hariduse taristu ja hooned, alternatiivne lapsehoid, üliõpilaselamud ja digiseadmed, mis on kõigile kättesaadavad;

ii)  sotsiaaleluasemed;

iii)  tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas kliinikud, haiglad, esmatasandi tervishoid, koduhooldusteenused ja kogukonnapõhine hooldus;

e)  sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas innovatiivsed sotsiaalsed lahendused ja skeemid, mille eesmärk on edendada sotsiaalset mõju ja tulemusi selles punktis osutatud valdkondades;

f)  sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus;

fa)  soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmed;

g)  vähekaitstud isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine;

h)  uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas e-tervishoid, tervishoiuteenused ja uued ravimudelid;

i)  puudega inimeste kaasamine ja juurdepääs.

12.  Kaitsetööstuse arendamine, mille kaudu aidatakse kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  liidu kaitsetööstuse tarneahel, eelkõige VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu;

b)  ettevõtted, kes osalevad kaitsevaldkonnas murrangulistes innovatsiooniprojektides ja on tihedalt seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega;

c)  kaitsesektori tarneahel, kui osaletakse koostööpõhistes kaitsealases teadus-ja arendusprojektides, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi toetatavates projektides;

d)  kaitsealane teadus- ja väljaõppetaristu.

13.  Kosmos, eelkõige kosmosesektori arendamine kooskõlas kosmosestrateegia eesmärkidega, et:

a)  maksmeerida kasu liidu ühiskonnale ja majandusele;

b)  edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, vähendades eelkõige tarneahelate kaitsetust;

c)  toetada kosmosealast ettevõtlust, sh järgmise etapi arendustegevust;

d)  edendada liidu sõltumatust ohutuks ja turvaliseks kosmosele juurdepääsuks, sealhulgas kahesuguse kasutusega seotud aspekte.

13a.  Mered ja ookeanid sinise majanduse valdkonna projektide ja ettevõtete ning rahastamispõhimõtete arendamise kaudu, eelkõige merendusettevõtluse ja -tööstuse, taastuva mereenergia ja ringmajanduse kaudu.

III LISA

Peamised tulemusnäitajad

1.  InvestEU-poolse rahastamise maht (poliitikaharude kaupa)

1.1  Allkirjastatud toimingute maht

1.2  Kaasatud investeeringud

1.3  Kaasatud erasektori rahalised vahendid

1.4  Saavutatud võimendav ja mitmekordistav mõju

2.  InvestEU-poolse rahastamise geograafiline katvus (poliitikaharude, riigi ja piirkonna kaupa NUTS 2. tasandil)

2.1  Toimingutega hõlmatud riikide arv

2.1a  Toimingutega hõlmatud piirkondade arv

2.1b  Toimingute maht liikmesriikide ja piirkondade kaupa

3.  InvestEU-poolse rahastamise mõju

3.1  Loodud või toetatud töökohtade arv

3.2  Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud ja vajaduse korral üksikasjad poliitikaharu kaupa

3.3  Digitaliseerimist toetavad investeeringud

3.3a  Tööstuslikku üleminekut toetavad investeeringud

4.  Jätkusuutlik taristu

4.1  Energia: l oodud täiendav taastuvenergia ning muu ohutu ja säästva nullheite ja vähese heitega energia tootmise võimsus (MW)

4.2  Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avaliku sektori hoonete ja ärihoonete arv

4.2a  Energia: projektide abil saavutatud hinnanguline energiasääst (Kw/h)

4.2b  Energia: kasvuhoonegaaside aastase heite vähendamine/vältimine (CO2-ekvivalenttonnides)

4.2c  Energia: säästva energia taristu arendamisse, arukamaks muutmisse ja ajakohastamisse tehtud investeeringute maht

4.3  Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, ettevõtted või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv

4.4  Transport: eelkõige TEN-T raames kaasatud investeeringud▌

–  piiriüleste ja puuduvate ühenduste projektide arv (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linnatranspordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mitmeliigilise transpordi platvormidega, mere- ja siseveesadamatega, lennujaamade ühendustega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud projektid)

–  nende projektide arv, mis aitavad transporti digiteerida, eelkõige ERTMSi, RISi, intelligentse transpordisüsteemi, laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi / e‑merendusteenuste ja SESARi kasutuselevõtu kaudu

–  ehitatud või ajakohastatud alternatiivkütuse tanklate arv

–  nende projektide arv, mis aitavad kaasa transpordi ohutuse suurendamisele

4.5  Keskkond: Investeeringud, mis aitavad kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee , jäätmete ja loodusega.

5.  Teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine

5.1  Panus eesmärki, et 3 % liidu SKPst investeeritakse teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

5.2  Teadus- ja innovatsiooniprojektidega tegelevate toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa

6.  VKEd

6.1  Toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa (mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad)

6.2  Toetatud ettevõtete arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

6.2a  Toetatud ettevõtete arv liikmesriigi ja piirkonna kaupa NUTS 2. tasandil

6.2b  Toetatud ettevõtete arv sektorite kaupa NACE koodi järgi

6.2c  VKEdele suunatud investeerimismahu protsent VKEde poliitikaharu raames

7.  Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused

7.1  Sotsiaalne taristu: toetatud sotsiaalse taristu maht ja juurdepääsetavus sektorite kaupa: eluase, haridus, tervis, muud

7.2  Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: mikrorahastamise saajate ja toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv

7.5  Oskused: uusi oskusi omandavate või oskuste tunnustamist ja sertifitseerimist taotlevate isikute arv: ametlik haridus ja õpe

IV LISA

InvestEU programme – varasemad rahastamisvahendid

A.  Omakapitalipõhise rahastamise vahendid

—  Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

—  TTP: Komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal (C(2007)531).

—  Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

—  Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

—  Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

—  COSME EFG. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

—  InnovFini omakapitalirahastu.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

—  EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

B.  Tagatisvahendid

—  VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

—  VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

—  VKEde tagatissüsteem 2007 (SMEG07). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

—  Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—  Riskijagamisvahend.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1);

–  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” ( ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

–  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” ( ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

—  EaSI tagatis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

—  COSME laenutagamisvahend (COSME LGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

—  InnovFin Debt.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

–  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

—  Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).

—  Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

—  Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

C.  Riskijagamisvahendid

—  Riskijagamisrahastu (RSFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

—  InnovFin.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

—  Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

—  Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

D.  Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

—  Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placements – fonds d'investissements spécialisés (EPMF FCP-FIS). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—  Marguerite.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

–  Komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond) (C(2010)941).

—  Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).

V LISA

Turutõrked, mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, täiendavus ja välistatud tegevused

A.  Turutõrked, mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja täiendavus

Vastavalt finantsmääruse artiklile 209 käsitletakse ELi tagatisega turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi (artikli 209 lõike 2 punkt a) ning tagatakse täiendavus, vältides muudest avaliku või erasektori allikatest saada võidava toetuse ja investeeringu asendamist (artikli 209 lõike 2 punkt b).

Selleks et järgida finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkte a ja b, peavad ELi tagatisega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingud vastama järgmistele punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele:

1.  Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

Finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis a osutatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade käsitlemiseks peavad investeeringud, mida rahastamis- ja investeerimistoimingud puudutavad, omama üht järgmistest tunnustest:

a)  oma olemuselt avalik hüve (näiteks haridus ja oskused, tervishoid ja juurdepääs, julgeolek ja kaitse ning tasuta või tühise tasu eest kättesaadav taristu), mille puhul ei saa käitaja või ettevõtja piisavalt rahalist kasu;

b)  välismõju, mida käitaja või ettevõtja üldiselt ei suuda sisestada, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiatõhusus, kliima- või keskkonnakaitse;

c)  teabe asümmeetria, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul, sealhulgas kõrgemad riskitasemed, mis on seotud algetapis ettevõtjate, peamiselt immateriaalse vara või ebapiisava tagatisega ettevõtjate või kõrgema riskitasemega tegevusele keskenduvate ettevõtjatega;

d)  piiriülesed taristuprojektid ja nendega seotud teenused või fondid, mis investeerivad piiriüleselt, et vähendada killustatust ja tõhustada koordineerimist ELi siseturul;

e)  avatus teatavates sektorites, riikides või piirkondades kõrgematele riskitasemetele, mis on kõrgemad tasemest, mida erasektori rahastamises osalejad on võimelised või nõus aktsepteerima. See tähendab ka, et investeeringut ei oleks tehtud üldse või samas ulatuses selle uudsuse tõttu või innovatsiooni või katsetamata tehnoloogiaga seotud riskide tõttu;

f)  uued ja/või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktile iii.

2.  Täiendavus

Rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama täiendavuse mõlemale aspektile, nagu see on sätestatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b. See tähendab, et muud avaliku või erasektori allikad ei oleks toiminguid ilma InvestEU fondi toeta ellu viinud või ei oleks seda teinud samas ulatuses. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse neid rahastamis- ja investeerimistoimingutena, mis peavad vastama järgmisele kahele kriteeriumile.

1)  Selleks et InvestEU fondi saaks käsitleda finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud erasektori allikaid täiendavana, toetatakse InvestEU fondist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on suunatud investeeringutele, mis oma omaduste (avalik hüve, välismõju, teabe asümmeetria, sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus või muu) tõttu ei suuda luua piisavat turu tasemel rahalist tulu või mida peetakse liiga riskantseks (võrreldes riskitasemega, mida asjaomased erasektori üksused on nõus aktsepteerima). Seetõttu ei saa sellised rahastamis- ja investeerimistoimingud juurdepääsu turu rahastamisele mõistlike tingimustega, pidades silmas hinnastamist, nõudeid tagatisele, rahastamisvorme, pakutavaid rahastamistähtaegu või muid tingimusi, ning neid ei viidaks üldse või samas ulatuses ellu ilma avaliku sektori toetuseta.

2)  Selleks et InvestEU fondi saaks käsitleda finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud olemasolevat, muudest avaliku sektori allikatest antavat toetust täiendavana, toetatakse InvestEU fondist üksnes rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mille suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)  rakenduspartner ei oleks rahastamis- või investeerimistoiminguid ilma InvestEU fondi toeta ellu viinud või ei oleks seda teinud samas ulatuses ning

b)  rahastamis- või investeerimistoiminguid ei oleks tehtud või ei oleks neid tehtud samas ulatuses muude olemasolevate avaliku sektori rahastamisvahendite abil, näiteks jagatud eelarve täitmise raames piirkondlikul ja riiklikul tasandil kasutatavate rahastamisvahendite abil. Siiski on võimalik InvestEU fondi ja muude avaliku sektori vahendite teineteist täiendav kasutamine, eelkõige juhul, kui on võimalik saavutada ELi lisaväärtust ja kui on võimalik optimeerida avaliku sektori vahendite kasutamist poliitikaeesmärkide tõhusaks saavutamiseks.

Tõendamaks, et ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud täiendavad olemasolevat turu ja muud avaliku sektori toetust, esitavad rakenduspartnerid teabe, millega näidatakse vähemalt ühte järgmistest tunnustest:

a)  toetust antakse allutatud positsioonide kaudu seoses teiste avaliku või erasektori laenuandjatega või rahastamisstruktuuri sees;

b)  toetust antakse omakapitali ja kvaasikapitali kaudu või pika tähtajaga laenude, hinnastamise, tagatist puudutavate nõuete või muude tingimuste kaudu, mis ei ole turul või muude avaliku sektori allikate kaudu piisavalt kättesaadavad. Toetust antakse toimingutele, millega kaasneb kõrgem risk kui see, mida rakenduspartner oma tavapärase tegevuse puhul aktsepteerib või toetust antakse selleks, et suurendada rakenduspartneri enda suutlikkust selliseid toiminguid toetada;

c)  osalemine riskijagamismehhanismides, mis on suunatud poliitikavaldkondadele, kus rakenduspartner on avatud kõrgematele riskitasemetele võrreldes sellega, mida rakenduspartner tavapäraselt aktsepteerib või mida erasektori rahastamises osalejad on võimelised või nõus aktsepteerima;

d)  toetus katalüüsib/kaasab täiendavat era- või avaliku sektori poolset rahastamist ning täiendab muid era- ja äriallikaid, eelkõige traditsiooniliselt riskikartlikelt investoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt, tänu InvestEU fondi kaudu antava toetuse märgilisele mõjule;

e)  toetust antakse selliste finantstoodete kaudu, mis ei ole kättesaadavad või mida ei pakuta sihtriikides või piirkondades piisaval määral puuduvate, vähearenenud või ebatäielike turgude tõttu.

Vahendatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, eelkõige VKEde toetamiseks, kontrollitakse täiendavust pigem vahendaja tasandil kui lõppsaaja tasandil. Täiendavus loetakse olemasolevaks juhul, kui InvestEU fond toetab finantsvahendajat suurema riskiga uue portfelli loomisel või juba suure riskiga tegevuste mahu suurendamisel võrreldes riskitasemetega, mida era- ja avaliku sektori rahastamises osalejad on praegu asjaomases liikmesriigis (asjaomastes liikmesriikides) või piirkondades võimelised või nõus aktsepteerima.

ELi tagatist ei anta refinantseerimistehingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamiseks või muude rahalise toetuse vormide asendamiseks projektide puhul, mis on juba osaliselt või täielikult realiseerunud), välja arvatud erandlikel ja hästi põhjendatud juhtudel, kui tõendatakse, et ELi tagatise alusel tehtav toiming võimaldab teha uue investeeringu toetuskõlblikus poliitikavaldkonnas sellise summa ulatuses, mis täiendab rakenduspartneri või finantsvahendaja tavapärast tegevust, mis on vähemalt võrdne sellise toimingu summaga, mis vastab käesolevas määruses sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Eespool nimetatud kriteeriumid turutõrke, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja täiendavuse kohta kehtivad ka selliste refinantseerimistehingute puhul.

B.  Välistatud tegevused

InvestEU fondist ei toetata järgmisi tegevusi:

1)  tegevused, mis piiravad üksikisiku õigusi ja vabadust või millega rikutakse inimõigusi;

2)  riigikaitse valdkonnas selliste toodete ja tehnoloogiate kasutamine, arendamine või tootmine, mis on kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud;

3)  tubakaga seotud tooted ja tegevused (tootmine, levitamine, töötlemine ja kaubandus);

4)  [programmi „Euroopa horisont“] määruse artiklis [X] välistatud tegevused: inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine; inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta; tegevused, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil;

5)  hasartmängud (tootmine, loomine, levitamine, töötlemine, kaubandus või tarkvaraalane tegevus);

6)  seksikaubandus ja sellega seotud taristu, teenused ja meedia;

7)  tegevused, mis on seotud elusloomadega katseteks ja teaduslikel eesmärkidel, kui ei ole tagatud, et järgitakse katsetes ja muul teaduslikul eesmärgil kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa Nõukogu konventsiooni;

8)  kinnisvaraarendus, st tegevus, mille ainus eesmärk on renoveerida ja edasi üürida või edasi müüa olemasolevaid hooneid ja ehitada uusi projekte. Kinnisvarasektori tegevusalad, mis on seotud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud InvestEU programmi konkreetsete eesmärkidega ja/või käesoleva määruse II lisa kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks toetuskõlblike valdkondadega, nagu investeeringud energiatõhususe projektidesse või sotsiaaleluasemetesse, on siiski toetuskõlblikud;

9)  finantstegevus, näiteks finantsinstrumentide ostmine või nendega kauplemine. Eelkõige on välistatud sekkumised, mis on suunatud väljaostmisele, mille eesmärk on ettevõtete odav ülesostmine nende vara müümiseks, või asenduskapitalile, mis on mõeldud odavaks ülesostmiseks;

10)  tegevused, mis on kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega keelatud;

11)  tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine, käitamine, kohandamine või ehitamine;

12)  investeeringud, mis on seotud tahkete fossiilkütuste ja nafta kaevandamise/tootmise, töötlemise, jaotuse, ladustamise või põletamisega, samuti gaasi ammutamisega seotud investeeringud. Kõnealune välistamine ei puuduta järgmist:

i.  projektid, mille puhul puudub elujõuline alternatiivne tehnoloogia;

ii.  saaste vältimise ja kontrolliga seotud projektid;

iii.  süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise või kasutamise seadmeteid sisaldavad projektid; tööstus- või teadusprojektid, millega vähendatakse oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalusega;

13)  investeeringud rajatistesse, mis on mõeldud jäätmete kõrvaldamiseks nende prügilasse ladestamise teel. Kõnealune välistamine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

i.  kohapealsed prügilad, mis on tööstuse või kaevanduse investeerimisprojekti abielement ja mille puhul on tõendatud, et prügilasse ladestamine on ainus mõistlik lahendus asjaomase tegevuse käigus tekkinud tööstus- või kaevandusjäätmete käitlemiseks;

ii.  olemasolevad prügilad, et tagada prügilagaasi kasutamine ja edendada prügilajäätmete kaevandamist ja kaevandamisjäätmete ümbertöötlemist;

14)  investeeringud mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatistesse. Seda välistamist ei kohaldata investeeringute suhtes, mille eesmärk on renoveerida olemasolevad mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatised jäätmetest energia tootmise eesmärgil või liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks selliste meetoditega nagu kompostimine ja anaeroobne degradatsioon;

15)  investeeringud jäätmepõletusahjudesse jäätmete käitlemiseks. Kõnealune välistamine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

i.  rajatised, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõtmiseks sobimatute ohtlike jäätmete käitlemiseks;

ii.  olemasolevad rajatised, et suurendada energiatõhusust, koguda, säilitada või kasutada heitgaase või võtta põletustuhast materjale taaskasutusse, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda rajatise jäätmetöötlusvõimsust.

Rakenduspartnerid jäävad vastutama selle tagamise eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingute allkirjastamise hetkel täidetakse nõudeid ning tehakse järelevalvet rahastamis- ja investeerimistoimingute välistamiskriteeriumide järgimise üle projekti elluviimise jooksul, võttes vajaduse korral asjakohaseid parandusmeetmeid.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 310. (3) Käesolev seisukoht asendab 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0026). (4) ELT C […], […], lk […]. (5) ELT C […], […], lk […]. (6) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht. Hallil taustal tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud. (7) COM(2018)0097 final. (8) COM(2018)0353. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1). (10) COM(2017)0206. (11) COM(2017)0250. (12) Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018. (13) (14) Ajakohastatav viide: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013Q1220(01). (15) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (18) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (19) Nõukogu 11. novembri 1996 aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (20) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (22) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). (23) (24)

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (COM(2018)0278 – C8‑0193/2018 – 2018/0139(COD))

P8_TA(2019)0434 A8-0006/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0278),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0193/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0006/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1239) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341 (COM(2018)0354 – C8‑0208/2018 – 2018/0179(COD))

P8_TA(2019)0435 A8-0363/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0354),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0208/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0363/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2088) lõplikule kujule).

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 97. (2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD))

P8_TA(2019)0436 A8-0336/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0124/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 10. septembri 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0336/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1021) lõplikule kujule).

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 93. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1. (3) Käesolev seisukoht asendab 15. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0463).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD))

P8_TA(2019)0437 A8-0181/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0208),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0147/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0181/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/834) lõplikule kujule).

(1) ELT C 385, 15.11.2017, lk 10. (2) ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136(COD))

P8_TA(2019)0438 A8-0190/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0191/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0190/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2099) lõplikule kujule).

(1) ELT C 385 15.11.2017, lk 3. (2) ELT C 434 15.12.2017, lk 63.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas (COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD))

P8_TA(2019)0439 A8-0437/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0212/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0437/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ja määruseid (EL) nr 596/2014 ning (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2115) lõplikule kujule).

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon läbirääkimiste kohta nõukogu ja komisjoniga seadusandliku ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitlev määrus (2019/2536(RSP))

P8_TA(2019)0440 B8-0238/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmandat lõiku,

–  võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ(1),

–  võttes arvesse asjakohaseid lõike oma 13. detsembri 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (PANA‑komisjoni resolutsioon, punktid 190–200)(2) ja 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal (EMIS‑komisjoni resolutsioon, punktid 76–94)(3),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. septembri 2014. aasta otsust jätkata vastavalt kodukorra artiklile 229 parlamendi uue koosseisu ametiajal ülalnimetatud seadusandliku ettepaneku arutamist, et võtta vastu Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitlev määrus;

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kolme töödokumenti ülalnimetatud seadusandliku ettepaneku kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni muret selle seadusandliku ettepaneku pärast, mida on väljendatud nõukogu ja komisjoni peasekretäride 4. aprilli 2014. aasta kirjas Euroopa Parlamendi peasekretärile ning järgmises neljas kirjas parlamendi põhiseaduskomisjoni esimehele: komisjoni esimese asepresidendi 28. aprilli 2015. aasta kiri, nõukogu eesistujariigi Luksemburgi 3. septembri 2015. aasta kiri, nõukogu eesistujariigi Slovakkia 13. oktoobri 2016. aasta kiri ja nõukogu eesistujariigi Austria 25. oktoobri 2018. aasta kiri;

–  võttes arvesse 13. detsembril 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu ning eelkõige nõukogu eesistujariigi Eesti ja komisjoni vastuseid suuliselt vastatavatele küsimustele (kodukorra artikkel 128) Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kohta, mille esitas 29. novembril 2017 põhiseaduskomisjoni nimel nõukogule ja komisjonile Danuta Maria Hübner,

–  võttes arvesse 17. aprillil 2019 täiskogu istungil toimunud arutelu, mis järgnes suuliselt vastatavatele küsimustele (kodukorra artikkel 128) seadusandliku ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kohta, mille esitas 22. jaanuaril 2019 põhiseaduskomisjoni nimel nõukogule ja komisjonile Danuta Maria Hübner(5),

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut (B8‑0238/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et põhiseaduskomisjoni esimeses, 20. jaanuaril 2015 vastu võetud töödokumendis märgitakse, et nõukogu ja komisjoni väljendatud „mured“ ei tohiks iseenesest olla ületamatu takistus, ning arvestades, et põhiseaduskomisjon tunnistab, et võimalikud on alternatiivsed lahendused ja paindlikum sõnastus, mis lubaksid määrusega seonduvast ummikseisust üle saada, ning mainib edasisi samme ja teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku korraldada probleemide lahendamiseks kõigepealt poliitilised läbirääkimised ja seejärel tehnilised kohtumised;

B.  arvestades, et nõukogu vastas sellele ettepanekule, näidates valmisolekut ja kindlat tahet teha parlamendiga koostööd, kuid tingimusel, et parlament ise võtaks kõigepealt käsile õiguslikku ja institutsioonilist laadi probleemsed ja põhimõttelised küsimused;

C.  arvestades, et põhiseaduskomisjon võttis vastu teise töödokumendi, mis võimaldab raportööril astuda koos nõukogu ja komisjoniga uusi samme, et ülalnimetatud probleemide lahendamise moodus läbi rääkida; arvestades, et sellega seoses võeti vastu uus läbirääkimisstrateegia ning 30. juunil 2016 saadeti nõukogule ja komisjonile mitteametlik dokument, milles kirjeldatakse poliitilisi argumente ja võimalikke lahendusi;

D.  arvestades, et 10. oktoobril 2016. aastal otsustasid kolm institutsiooni jätkata mitteametlikku arvamuste vahetust oma õigusteenistuste vahel, et õiguslikke ja institutsioonilisi küsimusi täpsustada; arvestades, et sellega avanes parlamendil võimalus esitada määruse uus sõnastus, peamised poliitilised erimeelsused jäid aga lahtiseks;

E.  arvestades, et tehtud õigusalasele tööle vaatamata ei kiitnud komisjoni ja nõukogu õigusteenistuste õigusnõunikud ametlikult heaks dokumenti, mis oli sündinud kolme institutsiooni õigusteenistuste tähelepanuväärse töö tulemusena, ja seetõttu jäi töö selles tähtsas asjas soiku; arvestades, et 13. detsembril 2017 toimus täiskogu istungil kahe suuliselt vastatava küsimuse järel põhiseaduskomisjoni eestvõttel arutelu ja 3. mail 2018 esitas põhiseaduskomisjon mitteametliku dokumendina määruse eelnõu uue sõnastuse, lähtudes ametlikult põhiseaduskomisjoni esimehe ja raportöör Ramón Jáuregui Atondo ning nõukogu eesistujariigi Slovakkia ja komisjoni vahelisest 10. oktoobri 2016. aasta kokkuleppest, milles märgitakse, et „ametlike läbirääkimiste alustamiseks on vaja esitada Euroopa Parlamendi ettepanek uues sõnastuses”;

F.  arvestades, et 25. oktoobril 2018 andis nõukogu vastuse selle uue sõnastusettepaneku kohta, mis põhineb õigusteenistuste tehtud õigusalasel tööl, parlamendi kaheksanda koosseisu ametiajal moodustatud kahe uurimiskomisjoni (EMIS ja PANA) kogemustel ning parlamendi poolt 2014. aastal vastu võetud ettepanekul; arvestades, et nõukogu esitas oma vastuses uue probleemide loetelu, mis läheb ka nõukogu enda õigustalituse arvamusest kaugemale ning milles seatakse tehtud töö kahtluse alla ja loetakse üles parlamendi peamised institutsioonilised probleemid, mida on raske ületada; on seisukohal, et selliselt toimides ei jäta nõukogu läbirääkimisteks mingit liikumisruumi, kuigi mitteametliku dokumendi mõte oli tegelikult selles, et uue teksti põhjal peaksid algama läbirääkimised ja poliitilised arutelud;

G.  arvestades, et tõeliselt demokraatlikus süsteemis on kõigi seadusandlike kogude oluline tunnusjoon ja võimude lahususe üks põhitingimus, et parlamendil peaks olema õigus panna täitevvõim aru andma ja õigus moodustada selleks uurimiskomisjone, kellel on tegelikud volitused tunnistajaid kutsuda ja dokumente kätte saada;

H.  arvestades, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid on regulaarselt kohustunud lojaalset koostööd tegema, kõnealuse määruse puhul ei ole seda aga sugugi näha;

1.  väljendab sügavat rahulolematust nõukogu (ja komisjoni) hoiakuga, mis pärast rohkem kui neli aastat kestnud mitteametlikke kohtumisi ning kirjade ja dokumentide vahetust takistab endiselt ametliku kohtumise korraldamist, et poliitilisel tasandil arutada tuvastatud probleemide võimalikke lahendusi, kuna nõukogu keeldub eesistujariigile andmast poliitilisi volitusi, mis avaks ukse poliitilise iseloomuga kohtumistele eesmärgiga lahendada kõige vaieldavamad küsimused ja kindlaks teha kokkuleppe saavutamise võimalus;

2.  palub presidendil teha poliitikajuhtidele teatavaks parlamendi mure, et nõukogu ja komisjon ei järgi institutsioonidevahelise koostöö põhimõtet;

3.  teeb ettepaneku, et õiguskomisjon uuriks võimalust esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi seoses institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtte (Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõige 2) rakendamisega ning uuriks sellega seoses veel, kas nõukogu on rikkunud parlamendi praeguse koosseisu ametiajal moodustatud uurimiskomisjonide (PANA ja EMIS) tegelikku õigusraamistikku, ja annaks selle kohta aru;

4.  rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmas lõik, milles sätestatakse seadusandlik erimenetlus ning nõutakse nõukogu ja komisjoni nõusolekut Euroopa Parlamendi uurimisõigust reguleeriva määruse vastuvõtmiseks, ei kohusta praeguses sõnastuses nõukogu ega komisjoni läbirääkimisi pidama, vaid üksnes parlamendi ettepanekule nõusoleku andma või andmata jätma, mitte aga pidama läbirääkimisi ühise kokkuleppe saavutamiseks;

5.  soovitab, et seadusandlik protsess, mis tuleneb Euroopa Parlamendile aluslepingutega antud õigusest teha seadusandlikke algatusi, peab vastavalt institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele hõlmama nõuet koostada nende algatuste jaoks sarnaselt seadusandliku tavamenetlusega õigusloome ajakava; rõhutab ühtlasi, et seadusandliku erimenetluse puhul tuleb järgida institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid, mis puudutavad kõigi kolme institutsiooni institutsioonilist kohustust pidada läbirääkimisi;

6.  palub nõukogul ja komisjonil, juhul kui nad ei saa ettepanekule nõusolekut anda, alustada uuesti läbirääkimisi uue parlamendikoosseisuga, tunnistades edusamme seoses ettepaneku uue sõnastusega, mis on esitatud mitteametlikus dokumendis ja mille aluseks on kolme institutsiooni õigusteenistuste tehtud töö; on veendunud, et see sõnastus on korrastatum ja süsteemsem kui 2014. aastal vastu võetud tekst, sisaldades küll samu uurimisvolitusi, aga ajakohastatuna vastavalt viimaste aastate kogemustele ja praegusele institutsioonilisele tegelikkusele;

7.  kutsub kõiki erakondi üles tagama, et nende valimisprogrammid väljendaksid kindlat toetust Euroopa Parlamendi ettepanekule võtta vastu uus ja ajakohastatud määrus parlamendi uurimisõiguse kohta, ning kutsub ka kõiki esikandidaate üles seda ettepanekut avalikult ja poliitiliselt toetama;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 443, 22.12.2017, lk 39. (2) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132. (3) ELT C 298, 23.8.2018, lk 140. (4) PE544.488v03‑00, PE571.670v03‑00 ja PE630.750v01‑00. (5) O‑000003/19 ja O‑000004/19.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva põhjaliku Euroopa Liidu raamistiku kohta (2019/2683(RSP))

P8_TA(2019)0441 B8-0241/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2018. aasta teatist (COM(2018)0734) „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ (edaspidi „teatis“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 191 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrust (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist(3),

–  võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2017. aasta delegeeritud määrust (EL) 2017/2100, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslikud kriteeriumid(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(9) (edaspidi „seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm“), eriti selle punkti 54 alapunkti iv,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki 3.9(10),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (edaspidi „UNEP“) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi „WHO“) aruannet endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate teadusuuringute olukorra kohta 2012. aastal(11),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rahvatervise kaitsmise kohta sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest(12),

–  võttes arvesse 15. jaanuari 2019. aasta uuringut „Endocrine Disruptors: from Scientific Evidence to Human Health Protection“ (endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid: teaduslikest tõenditest inimeste tervise kaitsmiseni)(13), mille tellis parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes tunnistati endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ülemaailmseks ohuks ning toodi muu hulgas välja paljude endokriinfunktsiooniga seotud häirete sage ja üha sagedasem esinemine inimestel ning märgiti, et endokriinfunktsiooniga seotud mõju on täheldatud ka looduslike liikide populatsioonides;

B.  arvestades, et nimetatud aruande kohaselt ilmneb järjest uusi tõendeid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutest tingitud kahjuliku mõju kohta reproduktiivsusele (viljatus, vähktõbi, malformatsioonid) ning hulgaliselt tõendeid on ka kõnealuste kemikaalide mõju kohta kilpnäärme talitlusele, ajutegevusele, rasvumisele ja ainevahetusele ning insuliini ja glükoosi homöostaasile;

C.  arvestades, et asjaolu üle, et see kemikaalide klass mõjub inimeste tervisele ja elusloodusele hormonaalsüsteemi häirides kahjulikult, enam ei vaielda; arvestades, et seetõttu ei ole tulemusliku reguleerimise edasilükkamiseks enam ühtegi mõjuvat põhjust;

D.  arvestades, et riskihindamisega tegelevate teadusharude instituudi (Institute for Risk Assessment Sciences) värskeimas uuringus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seonduvate võimalike tervishoiukulude kohta leiti endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega tõenäoliselt seotud viit tervisemõju hinnates, et olemasoleva teaduskirjanduse põhjal võib endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud tervisemõjudest tulenev sotsiaal-majanduslik koormus ELis olla märkimisväärne – hinnangute kohaselt 46–288 miljardit eurot aastas(14);

E.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes öeldakse, et olemas on ligi 800 kemikaali, mis teadaolevalt või arvatavasti võivad häirida hormoonretseptoreid, hormoonide sünteesi või konversiooni, kuid ainult väikest osa nendest kemikaalidest on uuritud katsetes, mis võimaldaksid teha kindlaks otsese mõju endokriinsüsteemile puutumata organismis;

F.  arvestades, et seoses kavandatava liidu raamistikuga on teatises märgitud, et „alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel“;

G.  arvestades, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm näeb ette, et „selleks et kaitsta liidu kodanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervist ja heaolu ähvardavate riskide eest, tagatakse seitsmenda keskkonnaprogrammiga 2020. aastaks järgmist: […] kõigis asjakohastes liidu õigusaktides käsitletakse tõhusalt […] sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohuprobleeme“;

H.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on selleks vaja eelkõige „töötada 2018. aastaks välja [liidu strateegia], tuginedes 2015. aastal võetavatele horisontaalsetele meetmetele, et tagada: […] minimaalne kokkupuude sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega“;

I.  arvestades, et komisjon ei ole liidu strateegiat mürgivaba keskkonna kohta seni veel vastu võtnud ning ta ei võtnud 2015. aastaks vastu ka horisontaalseid meetmeid, et viia kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega miinimumini;

J.  arvestades, et ühenduse 1999. aasta endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia oleks tulnud juba ammu läbi vaadata;

K.  arvestades, et kuna liidu läbivaadatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia puudub, on mõned liikmesriigid, näiteks Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Belgia võtnud meetmeid riigi tasandil, et suurendada oma kodanike kaitsetaset mitmesuguste riiklike meetmete abil;

L.  arvestades, et on kõigi huvides tagada, et inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks kehtestataks endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes kasutatav mõjus ja kõikehõlmav Euroopa lähenemisviis;

M.  arvestades, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev tugev liidu raamistik ja selle mõjus rakendamine on otsustava tähtsusega, et liit saaks järgida oma kohustust täita kestliku arengu eesmärkide eesmärk 3.9, nimelt vähendada oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu;

N.  arvestades, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevat tugevat liidu raamistikku on vaja ka selleks, et luua alus mürgivabale ringmajandusele, ergutades tööstuslikku innovatsiooni ohutuma asendamise kaudu;

O.  arvestades, et on tervitatav, et teatises tunnistatakse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas seguefekti, rõhutatakse eesmärki vähendada üldist kokkupuudet ning tunnistatakse vajadust endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise horisontaalse lähenemisviisi järele;

P.  arvestades, et teatises puuduvad siiski nii konkreetne tegevuskava endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute miinimumini viimiseks kui ka ajakava edasiste sammude astumiseks;

Q.  arvestades, et tundlikes valdkondades (nt kosmeetika, mänguasjad või toiduga kokkupuutuvad materjalid) kohaldatavates olulistes liidu õigusaktides puuduvad endiselt erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta;

R.  arvestades, et komisjon on kuulutanud välja toimivuskontrolli, et hinnata, kas asjakohased endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid täidavad oma üldist eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, viies kokkupuute nende kemikaalidega miinimumini; arvestades, et toimivuskontrolli läbivat olemust ning komisjoni võetud kohustust pöörata erilist tähelepanu haavatavate rühmade kaitsele tuleb pidada tervitatavaks; arvestades, et see hindamine oleks tulnud läbi viia aastaid tagasi ja on kahetsusväärne, et komisjon on alles nüüd otsustanud sellise toimivuskontrolli läbi viia; arvestades, et toimivuskontroll ei tohiks seetõttu olla õigustuseks viivitustele konkreetsete seadusandlike ja muude meetmete võtmisel;

S.  arvestades, et teaduslike kriteeriumide hulgas, mis on välja töötatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlaksmääramiseks pestitsiidides ja biotsiidides, ei ole kategooriat „arvatavasti endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid“ ning seetõttu ei sobi need kriteeriumid horisontaalseks kohaldamiseks; arvestades, et see ei ole ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohase kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsiooniga kooskõlas; arvestades, et võimalus teha kindlaks arvatavasti endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on äärmiselt oluline, seda eriti seetõttu, et nii kosmeetikatoodete määrus kui ka mänguasjade ohutuse direktiiv ei piira mitte ainult teadaolevalt ja eeldatavasti kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid (1A ja 1B kategooria), vaid ka arvatavasti kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid (2. kategooria);

T.  arvestades, et asjakohastes liidu õigusaktides ei ole sätestatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks piisavaid katseid ja andmenõudeid;

U.  arvestades, et teatises märgitakse, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seguefekti (st et mitme endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaaliga kokkupuutel võib olla kahjulik mõju kontsentratsioonides, millel eraldi vaadelduna ei ole mõju täheldatud) kohta on üha rohkem tõendeid, kuid ei esitata ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks;

V.  arvestades, et programmi „Horisont 2020“ raames läbi viidud projektis „EDC‑MixRisk“ (endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seguefekt) jõuti järeldusele, et praegustes sünteetilisi kemikaale käsitlevates reeglites alahinnatakse süstemaatiliselt terviseriske, mis on põhjustatud kombineeritud kokkupuutest endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega või endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustavate kemikaalidega(15);

W.  arvestades, et suutmatus rakendada kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitlevat määrust (palju nõuetele mittevastavaid registreerimistoimikuid, andmete puudumisest tingitud hindamise aeglus ja regulatiivsete meetmete võtmata jätmine ainete suhtes, mis hindamise põhjal kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale) viib ka selleni, et kokkupuudet teadaolevalt või eeldatavalt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ei suudeta viia miinimumini;

1.  on seisukohal, et komisjoni teatises soovitatud endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev liidu raamistik ei ole piisav, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutest tingitud ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, ning see ei anna tulemusi, mida seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt nõutakse;

2.  on seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on kemikaalide klass, mille ohutegur on samaväärne kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ainetega, ning seepärast tuleks neid käsitleda liidu õigusaktides ühtemoodi;

3.  palub komisjonil võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest, viies inimeste ja keskkonna üldise kokkupuute endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega tulemuslikult miinimumini;

4.  palub, et komisjon töötaks ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses toodud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsiooni alusel hiljemalt 2020. aasta juuniks välja arvatavasti ning teadaolevalt ja eeldatavalt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide horisontaalse määratluse, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusel;

5.  palub komisjonil tagada, et horisontaalsele määratlusele lisatakse asjakohased juhenddokumendid;

6.  palub komisjonil esitada hiljemalt 2020. aasta juuniks seadusandlikud ettepanekud, et lisada määrusesse (EÜ) nr 1223/2009 endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätted, mis on sarnased kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevate erisätetega;

7.  palub komisjonil koostada hiljemalt 2020. aasta juuniks seadusandlikud ettepanekud, et lisada direktiivi 2009/48/EÜ endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätted, mis on sarnased kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevate erisätetega, kuid viideteta klassifikatsiooni künnistele, sest neid künniseid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes ei kohaldata;

8.  palub komisjonil vaadata määrus (EÜ) nr 1935/2004 läbi hiljemalt 2020. aasta juunis, et vähendada nendes materjalides tulemuslikult ohtlike ainete sisaldust, ning näha ette erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamise asendamiseks;

9.  on seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide nõuetekohase tuvastamise jaoks on hädavajalik kiirendada katsete väljatöötamist ja valideerimist, hõlmates ka uue lähenemisviisi metoodikat;

10.  palub komisjonil tagada, et kõigis asjakohastes õigusaktides ajakohastataks pidevalt andmenõudeid, et võtta arvesse teaduse ja tehnika viimaseid edusamme, nii et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale oleks võimalik nõuetekohaselt tuvastada;

11.  palub, et komisjon võtaks kõigis asjakohastes ELi õigusaktides arvesse seguefekti ja kombineeritud kokkupuudet;

12.  palub Euroopa Kemikaaliametil, komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada 2019. aasta lõpuks registreerimistoimikute vastavus kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määrusele, et kiirendada ainete hindamist ja rakendada tulemuslikult kemikaalimääruse REACH kohaste ainete hindamiste lõppjäreldusi, sest see on oluline vahend, millega viia endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuude miinimumini;

13.  palub komisjonil tagada inim- ja loomapopulatsioonides endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide piisav bioseire, samuti seire endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide üle keskkonnas, sealhulgas joogivees;

14.  palub komisjonil tagada, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev liidu raamistik aitaks tulemuslikult kaasa liidu mürgivaba keskkonna strateegiale, mis tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta;

15.  palub komisjonil edendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide alaseid teadusuuringuid, eelkõige mis puudutab nende epigeneetilist ja põlvkondadeülest mõju, nende mõju mikrobioomile, uudseid endokriinfunktsiooni kahjustamise viise ja annuse-reaktsiooni seose kirjeldamist ning ohutumaid alternatiive;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1. (2) ELT L 101, 20.4.2018, lk 33. (3) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1. (4) ELT L 301, 17.11.2017, lk 1. (5) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4. (6) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59. (7) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1. (8) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1. (9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171. (10) https://unstats.un.org/sdgs/METADATA?Text=&Goal=3&Target=3.9 (11) WHO/UNEP, „State of the Science of Endocrine Disrupting Chemicals – 2012“, Maailma Terviseorganisatsioon, 2013, http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/ (12) ELT C 36, 29.1.2016, lk 85. (13) Uuring „Endocrine Disruptors: from Scientific Evidence to Human Health Protection“, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, 15. jaanuar 2019, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2019/608866/IPOL_STU(2019)608866_EN.pdf (14) Rijk, I., van Duursen, M. ja van den Berg, M, Health cost that may be associated with Endocrine Disrupting Chemicals – An inventory, evaluation and way forward to assess the potential health impact of EDC-associated health effects in the EU (tervishoiukulud, mis võivad olla seotud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega – ülevaade, hindamine ja edasised sammud, et hinnata endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud võimalikku tervisemõju ELis), Institute for Risk Assessment Sciences, Utrechti ülikool, 2016, kättesaadav aadressil https://www.uu.nl/sites/default/files/rijk_et_al_2016_-_report_iras_-_health_cost_associated_with_edcs_3.pdf (15) https://edcmixrisk.ki.se/wp-content/uploads/sites/34/2019/03/Policy-Brief-EDC-MixRisk-PRINTED-190322.pdf