Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0233(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0421/2018

Esitatud tekstid :

A8-0421/2018

Arutelud :

PV 16/01/2019 - 30
CRE 16/01/2019 - 30

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.9
CRE 17/01/2019 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0039
P8_TA(2019)0404

Vastuvõetud tekstid
PDF 210kWORD 68k
Kolmapäev, 17. aprill 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ***I
P8_TA(2019)0404A8-0421/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (COM(2018)0443 – C8-0260/2018 – 2018/0233(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0443),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114 ja 197, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0260/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0421/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 118.
(2) Käesolev seisukoht asendab 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0039).


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“
P8_TC1-COD(2018)0233

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Programm „Fiscalis 2020“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013(3) ning mida komisjon rakendab koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, ning sellega sarnased varasemad programmid on aidanud maksuhaldurite koostööd liidus palju lihtsamaks ja tõhusamaks muuta. Nendes programmides osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmide lisaväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuvide kaitsmisel. Järgmiseks kümnendiks prognoositud probleeme ei saa lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikidega tihedat koostööd.

(2)  Programmiga „Fiscalis 2020“ loodi liikmesriikidele koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik peaks looma kahe- või mitmepoolsed eraldi koostööraamistikud. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealuse programmi jätkuks loodaks samas valdkonnas uus programm – „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).

(3)  Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, suurendada liidu konkurentsivõimet ning kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, peaks programm aitama toetada maksupoliitikat ja liidu maksuõiguse rakendamist, hoida ära maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist ja topeltmaksuvabastust ning võidelda nende vastu, vältida ja vähendada piiriüleste tehingute puhul kodanike ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust, toetada õiglasemaid ja tõhusamaid maksusüsteeme, saavutada ühtse turu täielik potentsiaal ja edendada liidus ausat konkurentsi, toetada rahvusvahelistel foorumitel ühist liidu tegutsemisviisi ja toetada maksuhaldurite haldussuutlikkuse suurendamist muuhulgas aruandlus- ja auditeerimismeetodite ajakohastamise kaudu ning toetada nende töötajate koolitamist selles valdkonnas.

(4)  Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(4) punkti 17 tähenduses.

(5)  Et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programmis saama teatavate tingimuste täitmise korral osaleda ka ühinevad riigid, kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid. Programmis võib olla lubatud osaleda ka muudel kolmandatel riikidel vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.

(6)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046(5) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.

(7)  Programmi „Fiscalis 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohaseks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi saaks lihtsamini ja paindlikumalt ellu viia ja selle eesmärke oleks niimoodi parem saavutada, tuleks meetmed kindlaks määrata ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid tegevusi illustreerivatest näidetest, nagu koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused, sealhulgas vajaduse korral viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes, projektipõhine struktureeritud koostöö, sealhulgas vajaduse korral ühisauditid ja IT-alase suutlikkuse suurendamine, sealhulgas vajaduse korral maksuhaldurite juurdepääs omavahel ühendatud registritele. Kui seda on programmi eesmärkide täitmiseks vaja, peaksid meetmed puudutama esmatähtsaid tegevusvaldkondi. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Fiscalis“ ühtlasi edendama ja toetama innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada suutlikkust maksunduse põhiprioriteetide saavutamisel.

(8)  Võttes arvesse maksumaksjate üha suurenevat liikuvust, piiriüleste tehingute arvu ja rahastamisvahendite rahvusvahelistumist ning sellest tulenevat maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise suuremat ohtu, mis lähevad liidu piiridest kaugemale, võib Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine kolmandatele riikidele, kes ei ole programmiga assotsieerunud, ja rahvusvahelistele organisatsioonidele olla liidu või liikmesriikide huvides. Eelkõige välditaks seeläbi halduskoormust ning liidusisese teabevahetuse ja rahvusvahelise teabevahetuse tarbeks kahe sarnase elektroonilise süsteemi väljaarendamise ja käitamise kulusid. Seepärast peaks Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine juhul, kui see on põhjendatud huviga teha kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd, kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla.

(9)  Võttes arvesse üleilmastumise ulatust ning maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemise tähtsust, tuleks programmis ka edaspidi ette näha võimalus kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Väliseksperdid peaksid olema peamiselt valitsusasutuste esindajad, sh assotsieerumata kolmandatest riikidest, sealhulgas vähim arenenud riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate, maksumaksjate ja kodanikuühiskonna esindajad. Vähim arenenud riigi all tuleks mõista ELi mittekuuluvat riiki või territooriumi, millel on õigus saada ametlikku arenguabi vastavalt nimekirjale, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee on avalikult kättesaadavaks teinud ning mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratlusel. Eksperte tuleks eksperdirühmadesse valida vastavalt komisjoni 30. mai 2016. aasta otsusele, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks. Ekspertide puhul, kes on ametisse määratud isikuliselt ja peavad tegutsema avalikes huvides sõltumatult, tuleks tagada, et nad on erapooletud, neil ei ole ametialase rolliga seoses võimalikke huvide konflikte ning nende valimist ja osalemist puudutav teave on avalikult kättesaadav.

(10)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“(6) kindlaks määratud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine, tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise. Programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada, et liidu vahendeid kasutatakse maksupoliitika ja maksuhaldurite toetamisel sidusalt.

(10a)  Kulutasuvuse huvides tuleks programmis „Fiscalis“ ära kasutada võimalikku koostoimet asjaomastes valdkondades võetavate muude liidu meetmetega, näiteks tollialane tegevusprogramm, ELi pettustevastase võitluse programm, ühtse turu programm ja reformide tugiprogramm.

(11)  Kõige suuremat osa programmi eelarvest soovitakse eeldatavasti kasutada infotehnoloogiaalase (IT-alase) suutlikkuse suurendamise meetmete jaoks. Seetõttu tuleks erisätetes kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Euroopa elektrooniliste süsteemide ühised ja riiklikud osad peaksid võimalikult suures ulatuses koostalitlema ning toimima koos muude asjakohaste liidu programmide elektrooniliste süsteemidega.

(12)  Praegu puudub nõue koostada liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise maksustamiskeskkonna loomiseks maksustamise mitmeaastane strateegiakava. IT-alase suutlikkuse suurendamise meetmete sidususe ja kooskõlastatuse tagamiseks tuleks programmiga selline maksustamise mitmeaastane strateegiakava ette näha ja see peaks olema kavandamisvahend, mis on asjakohastest õiguslikult siduvatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustustega kooskõlas ja jääb nende piiresse.

(13)  Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Kuna eesmärgid on seatud keskmise pikkusega ja pikaks ajaks ning arvestades aja jooksul saadud kogemusi, peaks tööprogrammidega olema võimalik hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele, millest igaüks võib kesta kuni kolm aastat, vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

(14)  Et käesolevat määrust täiendada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise kohta.

(15)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(7) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel mõõta vahendi mõju kohapeal. Vahehindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust, ja lõpphindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi lõpuleviimist, peaksid aitama teha otsuseid järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike kindlaksmääramisel. Vahe- ja lõpphindamisel tuleks käsitleda ka tegureid, mis takistavad endiselt programmi eesmärkide saavutamist, ning teha ettepanekuid parimate tavade kohta. Peale vahe- ja lõpphindamise tulemuste tuleks tulemusuaruandluse süsteemi raames avaldada igal aastal edusammude jälgimiseks eduaruanne. Aruandes tuleks esitada kokkuvõte programmiga seotud tegevuses vaatlusalusel aastal saadud õppetundidest ja vajaduse korral ka sellest, milliseid takistusi esines.

(15a)  Komisjon peaks korraldama korrapäraseid maksuhaldurite seminare, kus osalevad toetatavate liikmesriikide esindajad ning arutatakse programmi eesmärkidega seotud probleeme ja pakutakse parandusvõimalusi, sealhulgas maksuhaldurite vahel toimuv teabevahetus.

(16)  Et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide muutumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmiseks kasutatavate näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(8), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(9), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(10) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(11) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettuseid ja muid liidu finantshuvide vastaseid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371(12). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(17a)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(18)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta ning ette on nähtud ka finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(19)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kui hästi on nende abil võimalik meetmete erieesmärke ja tulemusi saavutada, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Selleks tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning selliste asjakohase meetme kuludega sidumata makseid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Rahastamiskõlblikud kulud määratakse kindlaks olenevalt rahastamiskõlblike meetmete laadist. Kõige tähtsam on katta sõidu-, majutus- ja elamiskulud, mis koosolekutel ja muudel sedalaadi üritustel osalejatel tekivad, ja ürituste korraldamisega seotud kulud, et tagada liikmesriigi ekspertide osalemine ja ühismeetmete haldamine.

(20)  Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)  Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2013, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).

2.  Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, programmi eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „maksustamine“ – järgmiste maksude ja maksetega seotud aspektid, sh ülesehitus, haldamine, sissenõudmine ja nende tasumise kohustuse täitmine:

a)  nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ(13) sätestatud käibemaks;

b)  nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ(14) sätestatud alkohoolsete jookide aktsiis;

c)  nõukogu direktiivis 2011/64/EL(15) sätestatud tubakatoodete aktsiis;

d)  nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ(16) sätestatud energiatoodete ja elektrienergia maksud;

e)  muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL(17) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud maksud ja maksed, mis on seotud ühtse turuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;

2)  „maksuhaldurid“ – maksustamise või maksudega seotud tegevuse eest vastutavad avaliku sektori asutused ja muud organid;

3)  „Euroopa elektroonilised süsteemid“ − maksustamise jaoks ja maksuhaldurite ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid;

4)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärgid on toetada maksuhaldureid ja maksustamist, et tõhustada ühtse turu toimimist, suurendada liidu konkurentsivõimet ja edendada liidus ausat konkurentsi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, sh kaitsta neid huve maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise eest, ning parandada maksude kogumist.

2.  Programmi erieesmärk on toetada maksupoliitikat ja liidu maksuõiguse rakendamist, edendada maksundusalast koostööd, sh maksuteabe vahetamist, ja toetada haldussuutlikkuse ülesehitamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.

Artikkel 4

Eelarve

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 300 miljonit eurot või jooksevhindades 339 miljonit eurot.

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada muu hulgas ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muudeks toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute ja muu asjakohase kirjaliku materjali, ekspertide nõupidamiste ning info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui need on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, milles keskendutakse infotöötlusele ja -vahetusele, sh ettevõtte infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

Artikkel 5

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

b)  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on liidu asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetoditega piisavalt ühtlustatud;

c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga

–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi rahalise osaluse ja saadava kasu vahel;

–  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sh iga programmiga seotud rahalise osaluse ja halduskulude kalkulatsioon. Rahaline osalus loetakse vastavalt ▌finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;

–  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi rahaliste vahendite rakendamine ja vormid

1.  Programmi rakendatakse vastavalt finantsmäärusele eelarve otsese täitmise korras.

2.  Programmist võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning välisekspertide reisi- ja elamiskulude hüvitisena.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:

a)  koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;

b)  projektipõhine struktureeritud koostöö;

c)  IT-alase suutlikkuse suurendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine;

d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;

e)  toetus ja muud meetmed, sh:

1)  uuringud ja muu asjakohane kirjalik materjal;

2)  innovatsioonitegevus, eelkõige kontseptsioonide tõestamine, katseprojektid ja prototüüpide loomise algatused;

3)  ühiselt välja töötatud teavitusmeetmed;

4)  mis tahes muu artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud asjakohane meede, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks või toetamiseks.

Punktides a, b ja d osutatud asjakohaste meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud I lisas.

Meetmetega käsitletavad esmatähtsate tegevusvaldkondade mitteammendav loetelu on esitatud III lisas.

3.  Meetmed, mille eesmärk on arendada või käitada elemente, mille abil kohandatakse või laiendatakse Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid osi, et neid saaks kasutada koostöö tegemiseks programmiga assotsieerumata kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, on rahastamiskõlblikud, kui need on liidu huvides. Komisjon kehtestab vajaliku halduskorra, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

4.  Kui lõike 2 punktis c osutatud IT-alase suutlikkuse suurendamise meetme puhul on tegemist mõne Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, on programmi alusel rahastamiskõlblikud ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannetega seotud kulud. Liikmesriigid kannavad artikli 11 lõike 3 kohaselt neile usaldatud ülesannetega seotud kulud.

Artikkel 8

Välisekspertide osalemine

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide, sealhulgas vähim arenenud riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei ole vastavalt artiklile 5 programmiga assotsieerunud, ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

2.  Lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud on programmi alusel hüvitamiskõlblikud vastavalt finantsmääruse artikli 238 sätetele.

3.  Komisjon valib väliseksperdid, muu hulgas liikmesriikide pakutud ekspertide seast, iga konkreetse meetme jaoks eraldi, olenevalt sellest, milliseid oskusi, kogemusi ja teadmisi on vaja.

Komisjon hindab muu hulgas, kas väliseksperdid on erapooletud ja ega neil ei ole ametialase tegevusega seoses huvide konflikte.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 9

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2.  Meede, mis on saanud toetust liidu mõne teise programmi alusel, võib saada toetust ka käesolevast programmist, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse asjakohase programmi reegleid. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning eri liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 198 punktiga f antakse toetusi ilma toetustaotluste esitamise kutseta, kui toetuskõlblikud üksused on liikmesriikide maksuhaldurid või käesoleva määruse artikli 5 kohaste programmiga assotsieerunud kolmandate riikide maksuhaldurid, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 10

Kaasrahastamismäär

1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võib programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.

2.  Artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamismäär juhuks, kui meede vajab toetust.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED IT-ALASE SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE KOHTA

Artikkel 11

Ülesanded

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja ‑kontrolli.

2.  Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)  ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende talitluse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

c)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;

d)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusse viimiseks kavandatud meetmed;

e)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e‑valitsusega seotud meetmetega liidu tasandil.

3.  Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

a)  riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;

c)  Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e‑valitsusega seotud meetmetega riigi tasandil;

d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;

e)  Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.

Artikkel 12

Maksustamise mitmeaastane strateegiakava

1.  Komisjon ja liikmesriigid koostavad maksustamise mitmeaastase strateegiakava, mis on kooskõlas asjakohaste siduvate liidu õigusaktidega ja milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamiseks ja käitamiseks vajalikud ülesanded ning kus iga süsteem või selle osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastavad seda:

a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa liidu tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

b)  „riiklik osa“ – niisugune riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

c)  või eespool nimetatute kombinatsioon.

2.  Maksustamise mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka innovatsiooni ja katsemeetmeid ning Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.

4.  Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaksmääratud vormis.

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal koondaruande liikmesriikide ja komisjoni poolt lõikes 1 osutatud kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ja avalikustab selle.

V PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 13

Tööprogramm

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktidega. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud menetlusega.

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud II lisas.

2.  Et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile õigus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et II lisa muuta, et vaadata näitajad läbi ja neid vajaduse korral täiendada, ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 15

Hindamine

1.  Hindamised tehakse piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Komisjon teeb hinnangud avalikult kättesaadavaks.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamistulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 16

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust teha juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse programmi „Fiscalis“ komiteeks. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades), andes eri sihtrühmadele, sh meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset sihipärast teavet.

2.  Komisjon võtab programmi, programmikohaste meetmete ja saadud tulemustega seoses teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1286/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1286/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, määruse (EL) nr 1286/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 sätestatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu

Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad esineda muu hulgas järgmises vormis:

a)  koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:

–  seminar ja õpikoda, kus harilikult osalevad kõik riigid ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;

–  töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksupoliitika valdkonnas;

–  viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes;

b)  struktureeritud koostöö korral:

–  projektirühm, millesse üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutseb piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimine või võrdlusuuringud;

–  ajutine või alaline struktureeritud koostöö vormis tegutsev töörühm, kuhu kuuluvad asjatundjaid, kes täidavad ülesandeid konkreetsetes valdkondades või teevad operatiivtööd, ja keda võib toetada näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

–  mitmepoolne või üheaegne kontroll, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi koordineeritud kontrollimises, mille korraldavad kaks või enam riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

–  ühine audit, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi ühises kontrollimises ühe auditirühma poolt, mis koosneb kahest või enamast riigist, sealhulgas vähemalt kahest liikmesriigist, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

–  mis tahes muu halduskoostöö vorm, mis on ette nähtud direktiiviga 2011/16/EL, määrusega (EL) nr 904/2010, määrusega (EL) nr 389/2012 või direktiiviga 2010/24/EL;

d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmete korral:

–  ühised koolitused või e-õppe arendamine, et täiendada maksustamisega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

–  tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning maksuhaldurite töö ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.

II LISA

Näitajad

Erieesmärk: toetada maksupoliitikat, maksualast koostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevuse suurendamine ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine.

1.  Suutlikkuse suurendamine (haldus-, inimressursside ja IT-alane suutlikkus):

1)  liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames selles valdkonnas võetud meetmete arv ja nende meetmete tulemusel antud soovituste arv)

2)  õppeindeks (kasutatud õppemoodulid; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid)

3)  Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides)

4)  ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides)

5)  lihtsustatud IT-menetlused riigiasutuste ja ettevõtjate jaoks (registreeritud ettevõtjate arv, taotluste arv ja programmi raames rahastatavates eri elektroonilistes süsteemides tehtud otsingute arv)

2.  Teadmiste jagamine ja võrgustikes osalemine:

6)  koostöö tõhususe indeks (võrgustikes osalemise määr, füüsiliste kohtumiste arv, interneti teel tegutsevate koostöörühmade arv)

7)  parimate tavade ja suuniste indeks (asjakohases valdkonnas programmi alusel võetud meetmete arv; niisuguste maksuhaldurite protsent, kes kasutasid programmi toetusega välja töötatud töötavasid või suuniseid)

III LISA

Kooskõlas programmi eri- ja üldeesmärgiga võivad artiklis 7 osutatud meetmete keskmes olla muu hulgas järgmised esmatähtsad tegevusvaldkonnad:

a)  toetada liidu maksuõiguse rakendamist, kaasa arvatud selles valdkonnas töötajate koolitamine, ning aidata selgitada, kuidas saaks parandada maksuhaldurite halduskoostööd, et nad saaksid muu hulgas üksteist maksude sissenõudmisel aidata;

b)  toetada tõhusat teabevahetust, sh rühmataotlused, ja töötada välja standardsed IT-vormingud, tagada maksuhaldurite juurdepääs tegelikku tulusaajat käsitlevale teabele ning parandada saadud teabe kasutamist;

c)  toetada halduskoostöö mehhanismide tõhusat toimimist ja maksuhaldurite vahel parimate tavade vahetamist, mis hõlmab ka maksude sissenõudmise parimaid tavasid;

d)  toetada maksuhaldurite digiüleminekut ja meetodite ajakohastamist;

e)  toetada käibemaksupettuse vastases võitluses rakendatavate parimate tavade vahetamist.

_______________

(1) ELT C […], […], lk […].
(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Hallil taustal tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(6) COM(2010)0700.
(7) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(9) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(10) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(11) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(13) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(14) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).
(15) Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).
(16) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
(17) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 29. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika