(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0799),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0524/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62 ja 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artikli 207 lõiget 2, artikli 214 lõiget 3 ning artikli 338 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuni 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. detsembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirju,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 7. märtsi 2019. aasta otsust lubada õiguskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0190/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ja muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0020/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 29. (2) ELT C 164, 8.5.2018, lk 82.

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1243) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 27 tunnistasid kolm institutsiooni vajadust viia kõik kehtivad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga ning eelkõige seada esikohale kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjoni esitas asjakohase ettepaneku ning käesolev määrus vastab sellele vajadusele, nähes ette kontrolliga regulatiivmenetlust puudutava ühtlustamise nimetatud ettepanekus mainitud märkimisväärses arvus õigusaktides. Kolm institutsiooni jätkavad kõnealuses ettepanekus nimetatud ülejäänud õigusaktide ühtlustamist.

Komisjoni avaldus

Komisjon võtab teadmiseks seadusandjate otsuse sätestada kõigi selliste volituste jaoks piiratud kestus, mille puhul ühtlustatakse käesoleva määruse abil kontrolliga regulatiivmenetlus. Sellega kaasneb ka aruandluskohustus ja volituste automaatne uuendamine. Kuna korrapäraselt esitatavaid aruandeid oleks väga palju ja volituste kasutamist käsitlev teave on delegeeritud õigusaktide registri kaudu hõlpsasti kättesaadav, rõhutab komisjon, et tal on kaalutlusõigus, kuidas aruandluskohustust täita. Komisjon võib seetõttu vajaduse korral koondada eri alusaktide alusel esitatavad aruanded ühte dokumenti.