(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0640),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0405/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0193/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 67.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada veebimajutusteenuste terrorismiotstarbelise kuritarvitamise tõkestamise vastu võitlemise ja Euroopa ühiskondades avalikule julgeolekule kaasaaitamise kaudu digitaalse ühtse turu sujuv toimimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. Digitaalse ühtse turu toimimist tuleks parandada järgmiste meetmetega: suurema õiguskindluse tagamine veebimajutusteenuse pakkujatele, kasutajate usalduse suurendamine võrgukeskkonna vastu ning sõna- sõnavabaduse, avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse ning meediavabaduse ja teabevabaduse meedia mitmekesisuse kaitsemeetmete tugevdamine. [ME 2]

(1a)  Veebimajutusteenuse pakkujate reguleerimine võib üksnes täiendada liikmesriikide terrorismivastase võitluse strateegiaid, milles tuleb tuua esile veebivälised meetmed, nagu investeerimine sotsiaaltöösse, deradikaliseerimisalgatused ja koostöö mõjutatud kogukondadega, et saavutada ühiskonnas radikaliseerumise jätkusuutlik ennetamine. [ME 3]

(1b)   Terroristlik sisu on osa laiemast ebaseadusliku veebisisu probleemist, mis hõlmab ka muid sisuvorme, nagu laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik kaubandustegevus ja intellektuaalomandi õiguse rikkumised. Ebaseaduslikku sisu edastavad sageli terroristlikud ja muud kuritegelikud organisatsioonid rahapesu eesmärgil ja oma tegevuse rahastamiseks stardiraha saamiseks. See probleem nõuab seadusandlike, muude kui seadusandlike ja vabatahtlike meetmete kombineerimist ametiasutuste ja teenusepakkujate koostöös, austades täielikult põhiõigusi. Kuigi ebaseadusliku sisu ohtu on leevendanud edukad algatused, nagu sektori eestvedamisel koostatud tegevusjuhend võitluseks internetis leviva vihakõne vastu ja ülemaailmne liit WEePROTECT Global Alliance, mille eesmärk on teha lõpp laste seksuaalsele kuritarvitamisele internetis, tuleb ebaseadusliku sisu eemaldamiseks luua riiklike reguleerivate asutuste piiriülese koostöö õigusraamistik. [ME 4]

(2)  Internetis aktiivselt tegutsevad veebimajutusteenuse pakkujad mängivad digitaalmajanduses olulist rolli: nad viivad omavahel kokku ettevõtted ja kodanikud, pakuvad õppimisvõimalusi ning lihtsustavad avalikke arutelusid ja teabe, arvamuste ja ideede levitamist ja vastuvõttu, andes seega olulise panuse innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse liidus. Paraku kuritarvitavad kolmandad isikud teatavatel juhtudel nende teenuseid, et panna internetis toime ebaseaduslikke tegusid. Eriti murelikuks teeb see, kui veebimajutusteenuse pakkujate teenuseid kuritarvitavad terroristlikud rühmitused ja nende toetajad, kes levitavad terroristlikku veebisisu oma sõnumi tutvustamiseks, inimeste radikaliseerimiseks ja värbamiseks ning terroristliku tegevuse juhtimiseks ja hõlbustamiseks. [ME 5]

(3)  Terroristlikul veebisisul Kuigi see ei ole ainus tegur, on ilmnenud, et terroristlik veebisisu mõjub katalüsaatorina terroriakte toime pannud isikute radikaliseerumisel ning seega on sellel tõsised negatiivsed tagajärjed nii kasutajate, kodanike ja laiema ühiskonna kui ka sellist sisu majutavate internetipõhiste teenuste osutajate jaoks, sest see õõnestab nende kasutajate usaldust ja kahjustab nende ärimudeleid. Arvestades internetipõhiste teenuste osutajate keskset rolli ja proportsionaalselt nende osutatavate teenustega seotud tehnoloogilisi vahendeid tehnoloogiliste vahendite ja võimalusi, võimalustega on neil teatav eriline ühiskondlik kohustus kaitsta oma teenuseid terroristidepoolse kuritarvitamise eest ning aidata pädevatel asutustel võidelda terroristliku sisu vastu, mida levitatakse nende teenuseid kasutades, võttes samas arvesse sõnavabaduse ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse olulisust. [ME 6]

(4)  Liidu tasandil alustati võitlust terroristliku veebisisu vastu 2015. aastal liikmesriikide ja veebimajutusteenuse pakkujate vabatahtliku koostööraamistiku alusel, kuid nüüd tuleks seda täiendada selge õigusraamistikuga, et veelgi vähendada juurdepääsu terroristlikule veebisisule ja leida sellele kiirelt arenevale probleemile otstarbekad lahendused. Nimetatud õigusraamistik tugineb vabatahtlikule tööle, mida komisjon on toetanud oma soovituses (EL) 2018/334,(3) ning see on vastus Euroopa Parlamendi üleskutsetele kasutada võitluses ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu vastu jõulisemaid meetmeid kooskõlas direktiivis 2000/31/EÜ kehtestatud horisontaalse raamistikuga ja Euroopa Ülemkogu üleskutsetele parandada terroriaktidele õhutava sisu automaatset avastamist ja eemaldamist. [ME 7]

(5)  Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks mõjutada direktiivi 2000/31/EÜ(4) artikli 14 kohaldamist. Ennekõike ei tohiks ükski meede, sealhulgas ennetusmeede, mille veebimajutusteenuse pakkuja võtab kooskõlas käesoleva määrusega, takistada kõnealust teenusepakkujat kasutamast nimetatud artikli kohast vastutusest vabastamise erandit. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide ametiasutuste ja kohtute õigust teha veebimajutusteenuse pakkuja vastutus kindlaks konkreetsetel juhtudel, kui direktiivi direktiivis 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamise erandi tingimused ei ole täidetud. [ME 8]

(6)  Käesoleva määrusega nähakse ette õigusnormid, mille abil tõkestada võidelda veebimajutusteenuste kuritarvitamist kuritarvitamise vastu, kui neid teenuseid kasutatakse ebaseadusliku terroristliku veebisisu levitamiseks, et ning millega tagada siseturu tõrgeteta toimimine, austades ja mis peaksid seejuures täielikult austama liidu õiguskorra kohaselt kaitstud põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigusi. [ME 9]

(7)  Käesoleva määrusega aidatakse püütakse aidata kaitsta avalikku julgeolekut ning kehtestatakse sellega tuleks kehtestada asjakohased ja töökindlad kaitsemeetmed, et tagada asjaomaste põhiõiguste kaitse. Need hõlmavad õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, õigust sõnavabadusele, kaasa arvatud vabadust saada ja anda edastada teavet, ettevõtlusvabadust ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Pädevad asutused ja veebimajutusteenuse pakkujad peaksid võtma üksnes selliseid meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse seda, kui oluliseks peetakse sõna- sõnavabadust, teabe ja ideede saamise ja teabevabadust edastamise vabadust, õigust era- ja pereelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, mis on moodustavad pluralistliku demokraatliku ühiskonna üks põhialuseid põhialused ning üks on liidu alusväärtusi alusväärtused. Meetmete võtmisel tuleks hoiduda sekkumast Meetmed, millega sekkutakse sõna- ja teabevabadusse, peaksid olema rangelt sihipärased selles mõttes, et nende eesmärk peab olema tõkestada ja niivõrd kui võimalik peaks nende eesmärk olema rangelt sihipärasel meetodil võidelda terroristliku sisu levitamist levitamise vastu, kuid selle käigus ei tohi kahjustada õigust seaduslikult teavet saada ja levitada edastada, võttes arvesse veebimajutusteenuse pakkujate keskset rolli avalikule arutelule ning faktide, arvamuste ja ideede õiguspärasele levitamisele kaasaaitamisel. Tõhusad internetipõhised terrorismivastased meetmed ja sõnavabaduse kaitse ei ole vastandlikud, vaid üksteist täiendavad ja vastastikku tugevdavad eesmärgid. [ME 10]

(8)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 on selgelt kirjas õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks kõigi käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete vastu, mis kahjustavad selle isiku õigusi. See õigus hõlmab veebimajutusteenuse ja sisuteenuse pakkujate jaoks võimalust vaidlustada eemaldamiskorraldus selle liikmesriigi kohtus, kelle ametiasutus eemaldamiskorralduse tegi, ning sisuteenuse pakkujate jaoks võimalusi vaidlustada veebimajutusteenuse pakkuja võetud erimeetmed. [ME 11]

(9)  Et oleks selge, milliseid meetmeid peaksid nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka pädevad asutused terroristliku veebisisu levitamise tõkestamiseks vastu võitlemiseks võtma, tuleks käesolevas määruses ennetavalt määratleda terroristlik sisu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(5) kasutatud terroriakti määratlusest. Arvestades, et tegeleda võidelda tuleb kõige kahjulikuma internetis esineva terroristliku propagandaga veebisisuga, peaks määratlus hõlmama materjale ja teavet, mis õhutab, julgustab või toetab terroriaktide toimepanemist või neile kaasaaitamist, annab juhiseid selliste kuritegude toimepanekuks või propageerib osalemist terrorirühmituse tegevuses õhutavad või ärgitavad terroriakte toime panema või neile kaasa aitama või propageerivad osalemist terrorirühmituse tegevuses, põhjustades seega ohtu, et pannakse tahtlikult toime üks või mitu sellist akti. Määratlus peaks hõlmama ka sisu, mis annab suuniseid lõhkeainete, tulirelvade, mis tahes muude relvade, kahjulike või ohtlike ainete, samuti keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (KBRT-ained) valmistamise ja kasutamise kohta, ja mis tahes suuniseid muude meetodite või tehnikate kohta, sealhulgas sihtmärkide valimise kohta terroriaktide toimepanemise eesmärgil. Selline teave hõlmab eelkõige teksti, kujutisi, helisalvestisi ja videoid. Kui pädevad asutused või veebimajutusteenuse pakkujad analüüsivad, kas sisu on käesoleva määruse tähenduses terroristlik, peaksid nad arvesse võtma selliseid aspekte nagu väidete laad ja sõnastus, nende esitamise kontekst ja tõenäosus, et neil on kahjulikud tagajärjed, mis mõjutavad inimeste turvalisust ja ohutust. Oluline tegur, mida hindamisel arvesse võtta, on see, kui materjali on koostanud ELi terroriorganisatsioonide või terroristide nimekirja kuuluv isik, selle võib talle omistada või seda levitatakse tema nimel. Sisu levitamist hariduslikul, ajakirjanduslikul või teaduslikul eemärgil või teadlikkuse suurendamiseks terroristliku tegevuse kohta tuleks asjakohaselt kaitsta. Eriti juhtudel, kui sisuteenuse pakkujal on toimetusvastutus, tuleks levitatud materjali eemaldamise igasuguse otsuse puhul võtta arvesse ajakirjandusstandardeid, mis on kehtestatud ajakirjandus- või meediaalase reeglistikuga, kooskõlas liidu õiguse ja põhiõiguste hartaga. Terroristlikuks sisuks ei tohiks pidada radikaalsete, poleemiliste või vastuoluliste seisukohtade väljendamist tundlike poliitiliste küsimuste üle peetavas avalikus mõttevahetuses. [ME 12]

(10)  Et hõlmatud saaksid ka need veebimajutusteenused, mille kaudu terroristlikku sisu levitatakse, tuleks käesolevat määrust kohaldada infoühiskonna teenuste suhtes, mille puhul teenuse kasutaja antud teavet talletatakse tema palvel ning talletatud teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks kolmandatele isikutele, olenemata sellest, kas selline tegevus on oma olemuselt puhtalt tehniline, automaatne või passiivne. Selliste infoühiskonna teenuse pakkujate hulka kuuluvad näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, videovoogedastuse teenused, video-, pildi- ja audiomaterjalide jagamise teenused, failivahetus- ja muud pilvteenused, niivõrd kui need teevad teabe kättesaadavaks kolmandatele isikutele avalikkusele ja veebisaitidele, kus kasutajad saavad kommenteerida või arvustusi postitada. Määrust tuleks kohaldada ka nende veebimajutusteenuse pakkujate suhtes, kelle tegevuskoht on väljaspool liitu, kuid kes pakuvad siin teenuseid, sest suur osa veebimajutusteenuse pakkujaid, kes oma teenuseid pakkudes puutuvad kokku terroristliku sisuga, tegutsevad kolmandates riikides. See peaks tagama, et kõik digitaalsel ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad järgivad samu nõudeid olenemata sellest, millises riigis on nende tegevuskoht. Selleks et kindlaks teha, kas teenuse pakkuja pakub teenuseid liidus, tuleb hinnata, kas teenuse pakkuja võimaldab juriidilistel või füüsilistel isikutel kasutada oma teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis. Üksnes asjaolu, et teenusepakkuja veebisait või e-posti aadress või muud kontaktandmed on kättesaadavad ühes või mitmes liikmesriigis, ei ole eraldivõetuna käesoleva määruse kohaldamiseks piisav tingimus. Määrust ei tuleks kohaldada ka pilveteenustele, sealhulgas ettevõtetevahelistele pilveteenustele, mille suhtes teenusepakkujal ei ole lepingulisi õigusi selle kohta, millist sisu salvestatakse või kuidas seda töödeldakse või tehakse avalikkusele kättesaadavaks tema klientide või nende klientide lõppkasutajate poolt, ning kus teenusepakkujal ei ole tehnilist suutlikkust eemaldada oma klientide või nende klientide lõppkasutajate salvestatud konkreetset sisu. [ME 13]

(11)  Käesoleva määruse kohaldamisala kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, kas esineb sisuline seos liiduga. Niisugune sisuline seos on olemas, kui teenusepakkujal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuse suunatuse ühte või mitmesse liikmesriiki saab kindlaks teha kõigi asjakohaste asjaolude alusel, mille hulka kuuluvad sellised tegurid nagu selles liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutamine või kaupade või teenuste tellimise võimalus. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, saab järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakendustepoes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klienditeenuse pakkumisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Sisulise seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenusepakkuja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr1215/2012(6) artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses. Teisalt, kui teenust osutatakse lihtsalt selleks, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/302(7) sätestatud diskrimineerimiskeeldu, ei saa seda üksnes kõnealusele asjaolule tuginedes käsitada tegevuse suunamisena teatavale territooriumile liidus. [ME 14]

(12)  Veebimajutusteenuse pakkujad peaksid täitma teatavat hoolsuskohustust, et tõkestada võidelda terroristliku sisu levitamist avalikkusele levitamise vastu oma teenuste kaudu. Selline hoolsuskohustus Kõnealused hoolsuskohustused ei tohiks tähendada veebimajutusteenuse pakkujate üldist jälgimiskohustust kohustust jälgida teavet, mida nad säilitavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks hoolsuskohustus hõlmama seda, et veebimajutusteenuse pakkuja tegutseb enda talletatava sisu suhtes läbipaistvalt, hoolikalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt, eeskätt oma tingimusi rakendades, et vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole terroristlik. Sisu eemaldamisel ja juurdepääsu blokeerimisel tuleb austada sõna- sõnavabadust, avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadust ning meediavabadust ja teabevabadust meedia mitmekesisust. [ME 15]

(13)  Ühtlustada tuleks menetlused ja kohustused, mis tulenevad õigusekohaselt tehtud korraldusest eemaldamiskorraldusest, mille kohaselt peaks veebimajutusteenuse pakkuja eemaldama terroristliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele pärast pädeva asutuse hindamist. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus selline pädev asutus ise valida, et nad saaksid määrata kõnealuse ülesandega tegelema haldus-, õiguskaitse- kohtuasutuse, sõltumatult tegutseva haldus- või kohtusasutuse õiguskaitseasutuse. Arvestades, kui kiiresti levib terroristlik sisu internetipõhiste teenuste vahel, kohustab käesolev säte veebimajutusteenuse osutajaid pakkujaid tagama, et eemaldamiskorralduses kirjeldatud terroristlik sisu eemaldatakse või juurdepääs sellele blokeeritakse ühe tunni jooksul alates eemaldamiskorralduse kättesaamisest. Veebimajutusteenuse pakkuja otsustab ise, kas eemaldab kõnealuse sisu või blokeerib liidu kasutajate juurdepääsu sellele sisule. [ME 16]

(14)  Pädev asutus peaks edastama eemaldamiskorralduse otse adressaadile veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunktile ja kontaktpunktile juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht asub mõnes muus liikmesriigis, selle liikmesriigi pädevale asutusele mis tahes elektroonilisel kujul, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, tingimustel, mis võimaldavad teenusepakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse, kaasa arvatud selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju ja platvorme või muid turvalisi kanaleid, mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks teenusepakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitse õigusnormidega. Selle nõude täitmiseks võib kasutada kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014(8). [ME 17]

(15)  Pädeva asutuse või Europoli esildis on vahend, millega saab veebimajutusteenuse pakkujale tulemuslikult ja kiiresti teada anda tema teenuse konkreetsest sisust. Lisaks eemaldamiskorraldustele peaks kasutusele jääma ka selline mehhanism, mis võimaldab juhtida veebimajutusteenuse pakkuja tähelepanu teabele, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele. On oluline, et veebimajutusteenuse pakkujad hindaksid selliseid esildisi esmajärjekorras ja annaksid võetud meetmete kohta kiirelt tagasisidet. Lõpliku otsuse selle kohta, kas sisu eemaldada tingimustele mittevastavuse tõttu, teeb veebimajutusteenuse pakkuja. Kui käesolevat määrust rakendatakse esildiste suhtes, ei mõjuta see määruses (EL) 2016/794(9) sätestatud Europoli volitusi. [ME 18]

(16)  Arvestades, kui ulatuslikult ja kiiresti tuleb terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks tegutseda, on proportsionaalsed ennetavad meetmed, teatavatel juhtudel muu hulgas ka automaatsete vahendite kasutamine, erimeetmed terroristliku veebisisu vastu võitlemises olulisel kohal. Et vähendada terroristlikule sisule juurdepääsetavust oma teenuste kaudu, peaksid veebimajutusteenuse pakkujad hindama ennetavate meetmete erimeetmete võtmise otstarbekust, lähtudes terroristliku sisuga kokkupuutumise riskidest ja ulatusest ning sellest, millist mõju see avaldab kolmandate isikute õigustele ja üldsuse huvile olla informeeritud saada ja edastada teavet, eelkõige terroristliku sisuga ulatusliku kokkupuutumise korral ja eemaldamiskorralduste saamisel. Seega peaksid veebimajutusteenuse pakkujad kindlaks tegema, millised asjakohased, sihipärased, mõjusad ja proportsionaalsed ennetavad meetmed erimeetmed tuleks kehtestada. See nõue ei tohiks tähendada üldist jälgimiskohustust. Need erimeetmed võivad hõlmata korrapärast aruandlust pädevatele asutustele, sellise personali suurendamist, kes käsitleb meetmeid, millega kaitstakse teenuseid terroristliku sisu avaliku levitamise eest, ning parimate tavade vahetamist. Sellise hindamise puhul annab veebimajutusteenuse pakkujale adresseeritud eemaldamiskorralduste ja esildiste puudumine märku sellest, et kokkupuude terroristliku sisuga on vähene. [ME 19]

(17)  Ennetavate meetmete Erimeetmete kehtestamisel peaks veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et säilib kasutajate õigus sõna- ja teabevabadusele, kaasa arvatud õigus vabalt saada ja anda teavet sõnavabadusele ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadusele. Lisaks selliste õigusest tulenevate nõuete järgimisele, mis on ette nähtud muu hulgas isikuandmete kaitset käsitletavate õigusaktidega, peaksid veebimajutusteenuse pakkujad tegutsema nõuetekohase hoolsusega ja rakendama vajaduse korral kaitsemeetmeid, sh eeskätt inimeste teostatavat jälgimist ja kontrollimist, et vältida tahtmatuid ja ekslikke otsuseid, mille tulemusena eemaldataks sisu, mis ei ole terroristlik. See on eriti oluline juhul, kui veebimajutusteenuse pakkujad kasutavad terroristliku sisu avastamiseks automaatseid vahendeid. Olenemata sellest, kas otsuse kasutada automaatseid vahendeid teeb veebimajutusteenuse pakkuja omal algatusel või lähtudes pädeva asutuse taotlusest, tuleks sellist otsust hinnata lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja põhiõigustele avaldatavast mõjust. [ME 20]

(18)  Tagamaks, et terroristliku sisuga kokku puutunud veebimajutusteenuse pakkuja võtab asjakohaseid meetmeid, et tõkestada oma teenuste kuritarvitamist, peaksid pädevad asutused peaks pädev asutus nõudma, et lõplikuks muutunud eemaldamiskorralduse märkimisväärse arvu lõplikke eemaldamiskorraldusi saanud veebimajutusteenuse pakkuja annaks aru võetud ennetavate meetmete erimeetmete kohta. Ennetavateks meetmeteks Nad võivad olla meetmed, millega tõkestatakse sellise terroristliku sisu uuesti üleslaadimist, mis on eemaldamiskorralduse või esildise põhjal juba eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, ning sisu võrdlemine avalik-õiguslike või eraõiguslike vahenditega, mis sisaldavad teadaolevalt terroristlikku sisu. Nende jaoks võidakse kasutada usaldusväärseid (kas turul olevaid või veebimajutusteenuse pakkuja enda arendatud) tehnilisi vahendeid, mille abil uut terroristlikku sisu kindlaks teha. Teenusepakkuja peaks andma aru konkreetsete kehtestatud ennetavate meetmete erimeetmete kohta, et pädev asutus saaks hinnata nende meetmete vajalikkust, mõjusust ja proportsionaalsust ning juhul, kui kasutatakse automaatseid vahendeid, ka seda, kas veebimajutusteenuse pakkujal on inimeste teostatava jälgimise ja kontrollimise suutlikkus. Meetmete mõjususe, vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse asjaomaseid parameetreid, sealhulgas teenusepakkujale tehtud eemaldamiskorralduste ja esildiste arvu, tema suurust ja majanduslikku suutlikkust ja tema teenuse mõju terroristliku sisu levitamisele (võttes arvesse näiteks liidus olevate kasutajate arvu), samuti kaitsemeetmeid, mis on kehtestatud sõna- ja teabevabaduse kaitsmiseks, ning seadusliku sisu suhtes piirangute kehtestamise juhtumite arvu. [ME 21]

(19)  Vastavasisulise taotluse peale peaks pädev asutus alustama veebimajutusteenuse pakkujaga dialoogi kehtestamist vajavate ennetavate meetmete erimeetmete üle. Kui pädev asutus leiab, et võetud meetmed ei vasta vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele või ei ole riskide katmiseks piisavad, peaks ta vajaduse korral kehtestama kohustuse võtta asjakohaseid, mõjusaid ja proportsionaalseid ennetavaid meetmeid. Põhimõtteliselt ei tohiks selliste ennetavate meetmete kehtestamise otsus viia üldise jälgimiskohustuse kehtestamiseni vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikele 1. Võttes arvesse terroristliku sisu levikuga seotud eriti suuri riske, võib pädevate asutuste käesoleva määruse alusel vastu võetud otsuste puhul teha erandeid nõudma, et veebimajutusteenuse pakkuja vajalikke meetmeid uuesti hindaks või nõudma asjakohaste, mõjusate ja proportsionaalsete erimeetmete võtmist. Pädev asutus peaks nõudma üksnes selliseid erimeetmeid, mille rakendamist võib veebimajutusteenuse pakkujalt mõistlikult eeldada, võttes muude tegurite seas arvesse veebimajutusteenuse pakkuja finants- ja muid vahendeid. Selliste erimeetmete rakendamise nõue ei tohiks viia üldise jälgimiskohustuse kehtestamiseni vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatud lähenemisviisist selles osas, mis puudutab teatavaid konkreetseid sihipäraseid meetmeid, mille vastuvõtmine on vajalik avaliku julgeolekuga seotud ülekaalukatel põhjustel. Enne sellise otsuse vastuvõtmist peaks pädev asutus leidma õiglase tasakaalu avaliku huvi eesmärkide ning asjassepuutuvate põhiõiguste vahel (eriti seoses sõna- ja teabevabaduse ja ettevõtlusvabadusega) ning seda asjakohaselt põhjendama lõikele 1. [ME 22]

(20)  Veebimajutusteenuse pakkuja kohustus säilitada eemaldatud sisu ja sellega seotud andmed, tuleks kehtestada konkreetsel eesmärgil ja üksnes nii kauaks kui vaja. Säilitamisnõue peab laienema seotud andmetele, sest vastasel juhul läheksid sellised andmed kõnealuse sisu eemaldamise tagajärjel kaotsi. Seotud andmeteks võivad olla kliendi andmed, sealhulgas eeskätt andmed sisuteenuse pakkuja identiteedi kohta, aga ka juurdepääsuandmed, kaasa arvatud andmed kuupäeva ja kellaaja kohta, millal sisuteenuse pakkuja teenust kasutas, või teenusesse sisse ja sealt välja logimise kohta, ning IP-aadress, mille internetiühenduse pakkuja on sisuteenuse pakkujale eraldanud. [ME 23]

(21)  Kohustus säilitada sisu halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks on vajalik ja põhjendatud selleks, et tagada tulemuslikud õiguskaitsevahendid sisuteenuse pakkujale, kelle sisu eemaldati või kelle sisule juurdepääs blokeeriti, ning tagada selle sisu taastamine samasugusena, nagu see oli enne eemaldamist, vastavalt läbivaatamise tulemustele. Kohustus säilitada sisu uurimise või süüdistuse esitamisega seotud eesmärgil on põhjendatud ja vajalik, arvestades kõnealuse materjali väärtust terrorismi nurjamisel ja tõkestamisel. Kui ettevõtja eemaldab materjali või blokeerib juurdepääsu sellele eeskätt oma ennetavate meetmete erimeetmete abil ega teata, peaks ta sellest asjaomasele ametiasutusele, sest tema hinnangul ei kuulu see käesoleva määruse artikli 13 lõike 4 kohaldamisalasse, ei pruugi õiguskaitseorganid sellise viivitamata teatama pädevale õiguskaitseasutusele. Põhjendatud on ka sisu säilitamine terroriaktide tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil. Nimetatud eesmärkidel tuleks terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid säilitada ainult konkreetse ajavahemiku jooksul, mis võimaldab õiguskaitseasutustel sisu olemasolust teadlikud olla. Seepärast kontrollida ja otsustada, kas see on põhjendatud ka sisu säilitamine nimetatud eesmärkidel vajalik. Selline ajavahemik ei või ületada kuut kuud. terroriaktide tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil. Nimetatud eesmärkidel andmete säilitamise nõue piirdub andmetega, millel on tõenäoliselt seos terroriaktidega ja mis võivad seega aidata esitada süüdistust terroriakti eest või hoida ära tõsiseid avalikku julgeolekut ähvardavaid riske. [ME 24]

(22)  Proportsionaalsuse tagamise huvides tuleks säilitamisaja pikkuseks määrata kuni kuus kuud, et sisuteenuse pakkujale jääks piisavalt aega, et algatada läbivaatamine, ja et või õiguskaitseasutustel oleks võimalus pääseda juurde terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise seisukohast olulistele andmetele. Kui läbivaatamine või õiguskaitsemenetlus küll algatatakse kuue kuu jooksul, kuid seda ei viida lõpule, võib seda ajavahemikku läbivaatamist teostava ametiasutuse taotlusel pikendada nii kauaks kui vaja. See ajavahemik peaks olema piisavka selleks, et õiguskaitseasutused saaksid uurimistega ja süüdistuste esitamisega seotud vajalikud tõendid materjalid säilitada, tagades ühtlasi tasakaalu asjaomaste põhiõigustega. [ME 25]

(23)  Käesolev määrus ei mõjuta menetluslikke tagatisi ja uurimismeetmeid, mis on seotud juurdepääsuga infosisule ja seotud andmetele, mida säilitatakse terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil vastavalt liikmesriikide õigusele ja liidu õigusele.

(24)  Veebimajutusteenuse pakkujate terroristlikku sisu käsitlevate põhimõtete läbipaistvus on äärmiselt tähtis, et parandada nende vastutust kasutajate ees ja suurendada kodanike usaldust digitaalse ühtse turu vastu. Ainult need veebimajutusteenuse pakkuja peaks igal pakkujad, kellele on vastaval aastal esitatud eemaldamiskorraldus, peaks olema kohustatud avaldama aasta läbipaistvusaruande, mis sisaldab sisulist teavet terroristliku sisu avastamiseks, kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks võetud meetmete kohta. [ME 26]

(24a)  Eemaldamiskorraldusi väljastavad pädevad asutused peaksid samuti avaldama läbipaistvusaruanded, mis sisaldavad teavet eemaldamiskorralduste arvu, keeldumiste arvu, terroriaktide uurimiseni ja nende eest süüdistuse esitamiseni viinud kindlakstehtud terroristliku sisu arvu ning ekslikult terroristlikuna määratletud sisu juhtumite arvu kohta. [ME 27]

(25)  Kaebuste lahendamise menetlused on vajalik kaitsemeede sõna- infosisu eksliku kõrvaldamise eest, mis on kaitstud sõnavabadusega ning avatud ja teabevabadusega kaitstud infosisu eksliku kõrvaldamise eest demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadusega. Seepärast peaksid veebimajutusteenuse pakkujad sisse seadma kasutajasõbralikud kaebuste esitamise mehhanismid ja tagama, et kaebustega tegeletakse kiiresti ja sisuteenuse pakkuja seisukohast täiesti läbipaistvalt. Kohustus, et veebimajutusteenuse pakkuja peab taastama ekslikult eemaldatud sisu, ei mõjuta veebimajutusteenuse pakkuja võimalust tagada oma tingimuste täitmine muudel alustel. [ME 28]

(26)  Euroopa Liidu lepingu artikli 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohane tõhus õiguskaitse eeldab, et isikud saavad tutvuda põhjendustega, mille alusel nende üleslaaditud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud. Sellel eesmärgil peaks veebimajutusteenuse pakkuja tegema sisuteenuse pakkujale kättesaadavaks sisulise teabe, et sisuteenuse pakkujal oleks võimalik otsus vaidlustada. Selleks ei ole ilmtingimata vaja nagu sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise põhjused ja tegevuse õigusliku aluse, et sisuteenuse pakkujale teadet saata pakkujal oleks võimalik otsus vaidlustada. Olenevalt asjaoludest võib majutusteenuse veebimajutusteenuse pakkuja asendada terroristlikuks peetava sisu sõnumiga selle kohta, et sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Täiendavat teavet põhjuste, aga ka sisuteenuse pakkuja võimaluste kohta see otsus vaidlustada tuleks anda vastavasisulise taotluse korral. Kui pädevad asutused otsustavad, et avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, kaasa arvatud seoses uurimisega, oleks sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta käiva teabe esitamine otse sisuteenuse pakkujale sobimatu või kahjulik, peaksid nad teavitama veebimajutusteenuse pakkujat. [ME 29]

(27)  Kui pädevad asutused teevad veebimajutusteenuse pakkujatele eemaldamiskorraldusi või saadavad esildisi, peaksid nad jagama teavet, koordineerima ja tegema koostööd omavahel ja vajaduse korral ka Europoliga, et vältida topelttööd ja võimalikku sekkumist uurimistesse ning minimeerida mõjutatud veebimajutusteenuse pakkuja kulusid. Käesoleva määruse sätete rakendamisel võiks Europol pakkuda toetust kooskõlas oma praeguste volituste ja kehtiva õigusraamistikuga. [ME 30]

(27a)  Europoli esildis on vahend, millega saab veebimajutusteenuse pakkujale tulemuslikult ja kiiresti teada anda tema teenuse konkreetsest sisust. Lisaks eemaldamiskorraldustele peaks kasutusele jääma ka selline mehhanism, mis võimaldab juhtida veebimajutusteenuse pakkuja tähelepanu teabele, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele. Seetõttu on oluline, et veebimajutusteenuse pakkujad teeksid koostööd Europoliga ja hindaksid Europoli esildisi esmajärjekorras ning annaksid võetud meetmete kohta kiirelt tagasisidet. Lõpliku otsuse selle kohta, kas sisu eemaldada tingimustele mittevastavuse tõttu, teeb veebimajutusteenuse pakkuja. Käesoleva määruse rakendamisel ei mõjuta see määruses (EL) 2016/794(10) sätestatud Europoli volitusi. [ME 31]

(28)  Ennetavate Veebimajutusteenuse pakkujate poolsemeetmete tulemusliku ja piisavalt sidusa rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused jagama üksteisega teavet arutelude kohta, mida nad peavad veebimajutusteenuse pakkujatega konkreetsete ennetavate meetmete eemaldamiskorralduste ja erimeetmete kindlaksmääramise, rakendamise ja hindamise üle. Samalaadset Koostööd tuleb teha ka karistusi käsitlevate õigusnormide vastuvõtmise ning karistuste rakendamise ja nende täitmise tagamise vallas. [ME 32]

(29)  On äärmiselt oluline, et karistuste kehtestamise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus oleks täielikult teadlik eemaldamiskorralduste ja esildiste tegemisest ja sellele järgnevast teabevahetusest veebimajutusteenuse pakkuja ja asjaomase pädeva asutuse teiste liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tagama asjakohaste ja turvaliste sidekanalite ja ‑mehhanismide olemasolu, et nende kaudu saaks asjakohast teavet õigeaegselt jagada. [ME 33]

(30)  Hõlbustamaks sujuvat teabevahetust pädevate asutuste vahel, aga ka veebimajutusteenuse pakkujatega, ning vältimaks topelttööd, võivad liikmesriigid kasutada Europoli välja töötatud vahendeid, näiteks praegu kasutusel olevat veebisisust teavitamise haldamise rakendust (IRMa) või tulevasi vahendeid.

(31)  Arvestades, et teatava terroristliku sisu tagajärjed võivad olla eriti tõsised, peaks veebimajutusteenuse pakkuja viivitamata teavitama asjaomase liikmesriigi ametiasutusi või selle riigi pädevaid asutusi, kus ta asub või kus tal on esindaja, kui temani jõuab teave terroriakti kohta käivast tõendusmaterjalist. Proportsionaalsuse tagamise huvides peaks see kohustus kehtima vaid selliste terroriaktide puhul, mis on määratletud direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1. Teavitamiskohustus ei tähenda, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks kohustus selliseid tõendusmaterjale aktiivselt otsida. Asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla terroriaktide uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine kuulub vastavalt direktiivile (EL) 2017/541, lähtudes õigusrikkuja või õigusrikkumise võimaliku ohvri kodakondsusest või terroriakti sihtkohast. Kahtluse korral võib veebimajutusteenuse pakkuja edastada teabe Europolile, kes peaks võtma edasisi meetmeid vastavalt oma volitustele ning muu hulgas edastama teabe liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele.

(32)  Liikmesriikide pädevatel asutustel peaks olema lubatud kasutada sellist teavet liikmesriigi või liidu õiguse kohaste uurimistoimingute jaoks, kaasa arvatud Euroopa andmeesitamismääruse tegemiseks vastavalt määrusele, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades(11).

(33)  Nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka liikmesriigid peaksid looma kontaktpunktid, et hõlbustada eemaldamiskorralduste ja esildiste kiiret menetlemist. Erinevalt esindajast täidab kontaktpunkt korralduslikke eesmärke. Veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunkti peaksid moodustama mis tahes sihtotstarbelised vahendid, mille abil saab elektrooniliselt esitada eemaldamiskorraldusi ja esildisi, ning nende kiireks töötlemiseks vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid. Veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunkt ei pea asuma liidus ning veebimajutusteenuse pakkujal on vabadus nimetada mõni olemasolev kontaktpunkt, kui see suudab täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Selleks, et terroristlik sisu eemaldataks või juurdepääs sellele blokeeritaks ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse saamist, peab veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et kontaktpunkt on kättesaadav seitse päeva nädalas ööpäev läbi. Teave kontaktpunkti kohta peaks sisaldama teavet selle kohta, mis keeles saab kontaktpunkti poole pöörduda. Hõlbustamaks teabevahetust veebimajutusteenuse pakkujate ja pädevate asutuste vahel, kutsutakse veebimajutusteenuse pakkujaid üles võimaldama suhtlust ühes liidu ametlikest keeltest, milles on kättesaadavad nende teenuse tingimused. [ME 34]

(34)  Kuna puudub üldine nõue, et teenusepakkujad peavad tagama füüsilise kohalviibimise liidu territooriumil, tuleb tagada selgus selle kohta, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla liidus teenuseid pakkuv veebimajutusteenuse pakkuja kuulub. Üldiselt kuulub veebimajutusteenuse pakkuja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht või kus on tema määratud esindaja. Kui eemaldamiskorralduse teeb mõni teine liikmesriik, peaksid selle ametiasutused sellest hoolimata saama tagada oma korralduste täitmise, kohaldades mittekaristuslikke sunnimeetmeid, näiteks karistusmakseid. Kui tegemist on veebimajutusteenuse pakkujaga, kellel puudub liidus tegevuskoht ja kes ei määra endale esindajat, peaks igal liikmesriigil olema võimalik määrata karistusi eeldusel, et järgitakse topeltkaristamise keeldu. [ME 35]

(35)  Veebimajutusteenuse pakkuja, kelle tegevuskoht ei ole liidus, peaks määrama kirjalikus vormis esindaja, et tagada käesoleva määruse järgimine ja sellest tulenevate kohustuste täitmine. Veebimajutusteenuse pakkuja võib kasutada olemasolevat esindajat tingimusel, et asjaomane esindaja suudab täita käesolevas määruses sätestatud funktsioone. [ME 36]

(36)  Esindaja peaks olema seaduslikult volitatud tegutsema veebimajutusteenuse pakkuja nimel.

(37)  Liikmesriigid peaksid määrama käesoleva määruse kohaldamiseks pädevad asutused. Pädeva asutuse määramise ühe õigusasutuse või funktsionaalselt sõltumatu haldusasutuse. See nõue ei eelda tingimata uute asutuste uue asutuse loomist; tegemist võib olla olemasolevate asutustega olemasoleva asutusega, kellele pannakse käesolevas määruses sätestatud ülesanded. Käesoleva määruse kohaselt tuleb määrata ametiasutus, kes oleks pädev tegema eemaldamiskorraldusi ja esildisi, jälgima ennetavaid meetmeid erimeetmeid ja määrama karistusi. Liikmesriigid ise otsustavad, kui mitu asutust nad tahavad nende ülesannetega tegelema määrata peaksid teavitama käesoleva määruse kohaselt määratud pädevast asutusest komisjoni, kes peaks avaldama võrgus iga liikmesriigi pädeva asutuse koondandmed. Võrguregister peaks olema hõlpsasti kättesaadav, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks lihtsam eemaldamiskorralduste ehtsust kiiresti kontrollida. [ME 37]

(38)  Karistused on vajalikud, et tagada käesoleva määruse kohaste kohustuste tulemuslik täitmine veebimajutusteenuse pakkuja poolt. Liikmesriigid peaksid kehtestama karistuste kohta õigusnormid ning vajaduse korral ka trahvimissuunised. Eriti ranged karistused määratakse Karistused tuleks määrata juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja jätab süstemaatiliselt terroristliku sisu eemaldamata või ei blokeeri juurdepääsu sellele ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Kui nõudeid rikutakse üksikjuhtudel, võidakse nende eest karistada, järgides topeltkaristamise keeldu ja proportsionaalsuse põhimõtet ning tagades, et selliste karistuste puhul võetakse arvesse süstemaatilist korralduste täitmata jätmist. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määruses sätestada, millises ulatuses võib asjaomaste kohustuste puhul karistusi rakendada. Artikli 6 nõuete rikkumise eest tuleks karistusi kehtestada üksnes siis, kui kohustus tuleneb artikli 6 lõikes 2 sätestatud nõudest esitada aruandeid või otsusest kehtestada täiendavad ennetavad meetmed vastavalt artikli 6 lõikele 4. Kui otsustatakse, kas kehtestada rahaline karistus, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta teenusepakkuja finantsvahendeid pakkujad ei täida süstemaatiliselt ja pidevalt oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Artikli 6 nõuete rikkumise eest tuleks karistusi kehtestada üksnes siis, kui kohustus tuleneb nõudest rakendada täiendavaid erimeetmeid vastavalt artikli 6 lõikele 4. Kui otsustatakse, kas kehtestada rahaline karistus, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta teenusepakkuja finantsvahendeid. Lisaks sellele peaks pädev asutus arvesse võtma, kas veebimajutusteenuse pakkuja on idufirma või väike või keskmise suurusega ettevõtja, ning peaks igal üksikjuhul eraldi kindlaks tegema, kas ettevõtja on suuteline tehtud korraldust nõuetekohaselt täitma. Liikmesriigid tagavad peaksid tagama, et karistused ei õhutaks eemaldama sisu, mis ei ole terroristlik. [ME 38]

(39)  Standardvormide kasutamine hõlbustab koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ja teenusepakkujate vahel ning võimaldab neil suhelda kiiremini ja tulemuslikumalt. Eriti oluline on tagada kiire tegutsemine pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Vormide kasutamine vähendab tõlkekulusid ja edendab teabevahetuse kvaliteeti. Sama moodi peaksid standarditud teabevahetust toetama vastusevormid; nende kasutamine on eriti oluline juhul, kui teenusepakkuja ei suuda nõudeid täita. Autenditud edastuskanalid võivad tagada eemaldamiskorralduse autentsuse, kaasa arvatud korralduse saatmise ja vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja täpsuse.

(40)  Et käesoleva määruse kohaldamisel kasutatavate vormide sisu saaks vajaduse korral sujuvalt muuta, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte käesoleva määruse I, II ja III lisa muutmiseks. Et oleks võimalik võtta arvesse tehnika ja asjaomase õigusraamistiku arengut, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust tehniliste nõuetega elektrooniliste vahendite kohta, mida pädevad asutused peavad kasutama eemaldamiskorralduste edastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on võimalus pidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(41)  Liikmesriigid peaksid koguma teavet õigusnormide rakendamise kohta, sealhulgas teavet käesoleva määruse tulemusel terroriaktide eduka avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise juhtude arvu kohta. Käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks tuleks koostada üksikasjalik programm, millest lähtudes õigusakti hinnata. [ME 39]

(42)  Komisjon peaks hindama käesolevat määrust mitte varem kui kolm aastat üks aasta pärast selle jõustumist, lähtudes rakendamisaruande tähelepanekutest ja järeldustest ning jälgimistulemustest. Hindamisel tuleks lähtuda viiest seitsmest kriteeriumist: tõhusus, vajalikkus, proportsionaalsus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus. Hinnata tuleb tuleks mitmesuguste määruse kohaselt ettenähtud korralduslike ja tehniliste meetmete toimimist, sealhulgas selliste meetmete mõjusust, mille eesmärk on parandada terroristliku sisu avastamist, kindlakstegemist ja eemaldamist, kaitsemehhanismide mõjusust ning võimalikku mõju kolmandate isikute õigustele põhiõigustele, muu hulgas sõnavabadusele ning teabe saamise ja edastamise vabadusele, meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele, ettevõtlusvabadusele ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusele. Komisjon peaks hindama ka võimalikku mõju kolmandate isikute ja huvidele; muu hulgas vaadatakse läbi nõue teavitada sisuteenuse pakkujaid. [ME 40]

(43)  Käesoleva määruse eesmärki – tagada digitaalse ühtse turu sujuv toimimine terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kaudu – ei saa piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil ning selle piirangu ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil; seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse sihipärased ühtsed õigusnormid, et tõkestada võidelda veebimajutusteenuste kuritarvitamist kuritarvitamise vastu terroristliku veebisisu avalikuks levitamiseks. Täpsemalt sätestatakse määruses: [ME 41]

a)  õigusnormid, mis käsitlevad veebimajutusteenuse pakkujate mõistlikku ja proportsionaalset hoolsuskohustust, et tõkestada võidelda terroristliku sisu levitamist avaliku levitamise vastu oma teenuste kaudu ja tagada vajaduse korral sellise sisu kiire eemaldamine; [ME 42]

b)  meetmed, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et teha kindlaks terroristlik sisu, teha võimalikuks selle kiire eemaldamine veebimajutusteenuste pakkujate poolt kooskõlas liidu õigusega, nähes ette sobivad sõnavabaduse ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse kaitse meetmed, ning hõlbustada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, veebimajutusteenuste pakkujate ja vajaduse korral ka asjaomaste liidu tasandi asutustega. [ME 43]

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse liidus avalikkusele teenuseid pakkuvate veebimajutusteenuse pakkujate suhtes olenemata sellest, kus on nende peamine tegevuskoht. [ME 44]

2a.  Käesolevat määrust ei kohaldata sisu suhtes, mida levitatakse hariduslikel, kunstilistel, ajakirjanduslikel või teadustegevuse eesmärkidel või terroristliku tegevuse suhtes teadlikkuse suurendamise eesmärgil, ega ka sisu suhtes, milles väljendatakse poleemilisi või vastuolulisi seisukohti avalikus mõttevahetuses. [ME 45]

2b.  Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ning seda kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse aluspõhimõtete kohaldamist, mis käsitlevad sõna- ja ajakirjandusvabadust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust. [ME 46]

2c.  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist. [ME 47]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

-1)  „infoühiskonna teenused“ – direktiivi 2000/31/EÜ artikli 2 punktis a osutatud teenused; [ME 48]

1)  „veebimajutusteenuse pakkuja“ – isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid, mis seisnevad sisuteenuse pakkuja antud teabe talletamises sisuteenuse pakkuja soovil ning talletatud teabe kolmandatele isikutele avalikkusele kättesaadavaks tegemises. See kehtib ainult rakenduskihis avalikkusele pakutavate teenuste kohta. Pilvetaristu teenuste pakkujaid ja pilveteenuse pakkujaid ei loeta veebimajutusteenuse pakkujateks. See ei kehti ka direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud elektroonilise side teenuste kohta; [ME 49]

2)  „sisuteenuse pakkuja“ – kasutaja, kes on andnud teabe, mida veebimajutusteenuse pakkuja tema soovil talletab või on talletanud ja avalikkusele kättesaadavaks teinud; [ME 50]

3)  „teenuste pakkumine liidus“ – võimaluse andmine ühe või mitme liikmesriigi füüsilistele või juriidilistele isikutele kasutada sellise veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid, kellel on selle liikmesriigi või nende liikmesriikidega oluline seos, näiteks:

a)  veebimajutusteenuse pakkuja tegevuskoht on liidus;

b)  ühes või mitmes liikmesriigis on märkimisväärne arv kasutajaid;

c)  tegevus on suunatud ühele või mitmele liikmesriigile;

4)  „terroriakt“ – direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1 määratletud kuriteod; [ME 51]

5)  „terroristlik sisu“ – teave materjal, mis vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest: [ME 52]

a)  õhutab ühe direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süüteo toimepanemisele, kui selline tegevus otseselt või õigustab, muu hulgas ülistamise teel, kaudselt, näiteks terroriaktide ülistamisega, õigustab terroriaktide sooritamist, põhjustades seega selliste aktide sooritamise ohu seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist akti; [ME 53]

b)  julgustab terroriaktidele ärgitab teist isikut või isikute rühma toime panema üht direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süütegu või selle toimepanekule kaasa aitama, põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist akti; [ME 54]

c)  propageerib ärgitab teist isikut või isikute rühma osalema terrorirühmituse tegevust, eeskätt seeläbi, et julgustab osalema tegevustes, sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel direktiivi (EL) 2017/541 artikli 2 lõikes 3 määratletud terrorirühmituses 4 tähenduses, põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist rühmitust toetama akti; [ME 55]

d)  annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude konkreetsete meetodite või tehniliste võtete kohta mõne direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanemise või selle toimepanemises osalemise eesmärgil; [ME 56]

da)  kirjeldab ühe või mitme direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süüteo toimepanemist, põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist süütegu; [ME 57]

6)  „terroristliku sisu levitamine“ – terroristliku sisu kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele avalikkusele veebimajutusteenuse pakkuja teenuste kaudu; [ME 58]

7)  „tingimused“ – mis tahes nimetuse või vormiga kõikvõimalikud tingimused, mis reguleerivad veebimajutusteenuse pakkuja ja teenuse kasutajate lepingulist suhet;

8)  „esildis“ – teade, mille pädev asutus või vajaduse korral asjaomane liidu asutus saadab veebimajutusteenuse pakkujale teabe kohta, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele, et seeläbi tõkestada terroristliku sisu levitamist; [ME 59]

9)  „peamine tegevuskoht“ – peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

9a)  „pädev asutus“ – üks määratud õigusasutus või funktsionaalselt sõltumatu haldusasutus liikmesriigis; [ME 60]

II JAGU

TERRORISTLIKU VEEBISISU LEVITAMISE TÕKESTAMISE MEETMED

Artikkel 3

Hoolsuskohustus

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja võtab pakkujad tegutsevad vastavalt käesolevale määrusele asjakohaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid, et tõkestada terroristliku sisu levitamist ja kaitsta kasutajaid terroristliku sisu eest. Seejuures tegutsevad nad Nad teevad seda hoolsalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning arvestavad kõigis olukordades nõuetekohaselt kasutajate põhiõigustega ja võtavad arvesse sõna- sõnavabaduse olulisust, vabadust saada ja teabevabaduse olulisust edastada teavet ja ideid avatud ja demokraatlikus ühiskonnas, eesmärgiga vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole terroristlik. [ME 61]

1a.  Kõnealused hoolsuskohustused ei tekita veebimajutusteenuse pakkujatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. [ME 62]

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja paneb oma tingimustesse kirja sätted terroristliku sisu levitamise tõkestamise kohta ja kohaldab neid. [ME 63]

2a.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja saab teada terroristliku sisu olemasolust oma teenuste raames, teatab ta taolisest sisust pädevale asutusele ja eemaldab selle kiiresti. [ME 64]

2b.  Veebimajutusteenuse pakkujad, kes vastavad direktiivi (EL) 2018/1808 kohase videojagamisplatvormi teenuse osutaja määratluse kriteeriumitele, võtavad asjakohased meetmed terroristliku sisu levitamise vastu võitlemiseks vastavalt direktiivi (EL) 2018/1808 artikli 28b lõike 1 punktile c ja lõikele 3. [ME 65]

Artikkel 4

Eemaldamiskorraldused

1.  Pädeval Veebimajutusteenuse pakkuja peamise tegevuskoha liikmesriigi pädeval asutusel on õigus teha otsus eemaldamiskorraldus, millega kohustatakse veebimajutusteenuse pakkujat eemaldama terroristliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele kõigis liikmesriikides. [ME 66]

1a.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ei asu veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või kus tal ei ole esindajat, võib taotleda terroristlikule sisule juurdepääsu blokeerimist ja jõustada seda nõuet oma territooriumil. [ME 67]

1b.  Kui asjaomane pädev asutus ei ole veebimajutusteenuse pakkujale varem eemaldamiskorraldust teinud, võtab ta vähemalt 12 tundi enne eemaldamiskorralduse tegemist veebimajutusteenuse pakkujaga ühendust ning annab teavet menetluste ja kohaldatavate tähtaegade kohta. [ME 68]

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja eemaldab terroristliku sisu või blokeerib juurdepääsu sellele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. [ME 69]

3.  Eemaldamiskorraldus sisaldab järgmisi komponente vastavalt I lisas esitatud vormile:

a)  eemaldamiskorralduse teinud pädeva asutuse nimi ja eemaldamiskorralduse autentsuse kinnitamine pädeva asutuse poolt e-allkirjaga; [ME 70]

b)  põhjused üksikasjalik põhjendus, miks asjaomast sisu peetakse terroristlikuks sisuks; sealjuures viidatakse vähemalt konkreetselt artikli 2 lõikes 5 loetletud terroristliku sisu kategooriatele; [ME 71]

c)  täpne URL (ühtne ressursilokaator) ja vajaduse korral täiendav teave, mille põhjal saaks asjaomase sisu kindlaks teha; [ME 72]

d)  viide käesolevale määrusele kui eemaldamiskorralduse õiguslikule alusele;

e)  korralduse tegemise kuupäev ja ajatempel;

f)  kergesti arusaadav teave veebimajutusteenuse pakkujale ja sisuteenuse pakkujale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta, sealhulgas õiguskaitsevahendid pädeva asutuse juures, võimalus pöörduda kohtu poole ja kaebuste esitamise tähtajad; [ME 73]

g)  kui see on asjakohane vajalik ja proportsionaalne, artiklis 11 osutatud otsus, et teavet terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta ei avalikustata. [ME 74]

4.  Veebimajutusteenuse pakkuja või sisuteenuse pakkuja taotluse peale esitab pädev asutus üksikasjaliku põhjenduse, ilma et see piiraks veebimajutusteenuse pakkuja kohustust täita eemaldamiskorraldus lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. [ME 75]

5.  Pädevad asutused adresseerivad Pädev asutus adresseerib eemaldamiskorralduse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või esindajale, kelle veebimajutusteenuse pakkuja on määranud vastavalt artiklile 16, ning edastavad edastab selle artikli 14 lõikes 1 osutatud kontaktpunkti. Korraldused saadetakse elektroonilisel kujul, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, mis võimaldab saatja autentida, kaasa arvatud korralduse saatmise ja vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja täpsuse. [ME 76]

6.  Veebimajutusteenuse pakkuja kinnitab korralduse kättesaamist ja teatab pädevale asutusele ilma põhjendamatu viivituseta terroristliku sisu eemaldamisest või sellele juurdepääsu blokeerimisest ning märgib ära eeskätt tegevuse toimumise kellaaja, kasutades selleks II lisas esitatud vormi. [ME 77]

7.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja ei saa eemaldamiskorraldust täita vääramatu jõu tõttu või kuna see on veebimajutusteenuse pakkujast sõltumatutel põhjustel reaalselt võimatu, muu hulgas tehnilistel või toimimisega seotud põhjustel, teatab ta sellest ilma põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele ja esitab selgitused, kasutades selleks III lisas sätestatud vormi. Lõikes 2 sätestatud tähtaeg hakkab kehtima kohe, kui viidatud põhjuseid enam ei esine. [ME 78]

8.  Kui Veebimajutusteenuse pakkuja ei saa eemaldamiskorraldust täita, sest võib keelduda eemaldamiskorralduse täitmisest, kui see sisaldab selgeid vigu või ei sisalda piisavalt teavet, et korralduse saaks täita,. Ta teatab ta sellest ilma põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele ja küsib vajalikke selgitusi, kasutades selleks III lisas sätestatud vormi. Lõikes 2 sätestatud tähtaeg hakkab kehtima kohe, kui selgitused on esitatud. [ME 79]

9.  Kui eemaldamiskorraldus muutub lõplikuks, teatab eemaldamiskorralduse teinud pädev asutus sellest artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädevale asutusele, kes jälgib ennetavate meetmete erimeetmete rakendamist. Eemaldamiskorraldus muutub lõplikuks, kui seda ei ole tähtaja jooksul edasi kaevatud vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või kui see on pärast edasikaebamist kinnitatud. [ME 80]

Artikkel 4a

Konsulteerimismenetlus eemaldamiskorralduste jaoks

1.  Pädev asutus, kes teeb eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1 a, esitab eemaldamiskorralduse koopia artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, samal ajal, kui see kooskõlas artikli 4 lõikega 5 edastatakse veebimajutusteenuse pakkujale.

2.  Kui selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, on piisavalt alust arvata, et eemaldamiskorraldus võib mõjutada kõnealuse liikmesriigi põhihuvisid, teavitab ta sellest korralduse teinud pädevat asutust. Korralduse teinud asutus võtab neid asjaolusid arvesse ning võtab vajaduse korral eemaldamiskorralduse tagasi või kohandab seda. [ME 81]

Artikkel 4b

Koostöömenetlus täiendava eemaldamiskorralduse tegemiseks

1.  Kui pädev asutus on teinud eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1a, võib see asutus võtta ühendust selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, nõudmaks, et asjaomane pädev asutus teeks samuti eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1.

2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, kas teeb eemaldamiskorralduse või keeldub korralduse tegemisest nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul pärast seda, kui temaga lõike 1 kohaselt kontakteerutakse, ja teavitab esimese eemaldamiskorralduse teinud pädevat asutust oma otsusest.

3.  Juhul kui peamise tegevuskoha liikmesriigi pädev asutus vajab sisu hindamiseks üle ühe tunni, saadab ta asjaomasele veebimajutusteenuse pakkujale taotluse sisule juurdepääsu ajutiseks blokeerimiseks kuni 24 tunniks, mille jooksul pädev asutus teeb hindamise ja saadab eemaldamiskorralduse või tühistab juurdepääsu blokeerimise taotluse. [ME 82]

Artikkel 5

Esildised

1.  Pädev asutus või asjaomane liidu asutus võib saata veebimajutusteenuse pakkujale esildise.

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja kehtestab korralduslikud ja tehnilised meetmed, mis hõlbustavad pädevate asutuste ja vajaduse korral liidu asjaomaste asutuste poolt neile vabatatlikuks kaalumiseks saadetud sisu kiiret hindamist.

3.  Esildis adresseeritakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või esindajale, kelle teenusepakkuja on määranud vastavalt artiklile 16, ning edastatakse artikli 14 lõikes 1 osutatud kontaktpunkti. Esildised saadetakse elektrooniliselt.

4.  Esildis peab sisaldama piisavalt üksikasjalikku teavet, sealhulgas põhjused, miks sisu peetakse terroristlikuks, URL ja vajaduse korral täiendav teave, mille põhjal viidatud terroristlik sisu kindlaks teha.

5.  Veebimajutusteenuse pakkuja hindab esildises kirjeldatud sisu esimesel võimalusel, võrdleb seda oma tingimustega ning otsustab, kas sisu tuleks eemaldada või blokeerida juurdepääs sellele.

6.  Veebimajutusteenuse pakkuja teavitab pädevat asutust või asjaomast liidu asutust kiiremas korras esildise põhjal toimunud hindamise tulemustest ja võimalike meetmete võtmise ajast.

7.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja leiab, et esildis ei sisalda selles kirjeldatud sisu hindamiseks piisavalt teavet, teatab ta sellest viivitamata pädevale asutusele või asjaomasele liidu asutusele ja täpsustab, millist täiendavat teavet või milliseid selgitusi oleks vaja. [ME 83]

Artikkel 6

Ennetavad meetmed Erimeetmed [ME 84]

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja võtab vajaduse korral ennetavaid meetmeid Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1808 ja direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist, võib veebimajutusteenuse pakkuja võtta erimeetmeid, et kaitsta oma teenuseid terroristliku sisu avaliku levitamise eest. Need meetmed peavad olema tulemuslikud, sihipärased ja proportsionaalsed ning võtma arvesse, pöörates eritähelepanu terroristliku sisuga kokkupuutumise riski riskile ja ulatust ulatusele, kasutajate põhiõigusi põhiõigustele ning sõnavabaduse ning sõna- teabe ja teabevabaduse olulisust ideede saamise ja edastamise vabaduse olulisusele avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. [ME 85]

2.  Kui artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädevat asutust on teavitatud vastavalt artikli 4 lõikele 9, palub ta veebimajutusteenuse pakkujal esitada kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist ja pärast seda vähemalt kord aastas aruande konkreetsete ennetavate meetmete kohta, mida ta on võtnud muu hulgas automaatsete vahendite abil, et:

a)  tõkestada sellise sisu uuesti üleslaadimist, mis on varem eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, sest seda loetakse terroristlikuks sisuks;

b)  terroristlikku sisu avastada ja see kindlaks teha ning see kiiresti eemaldada või blokeerida juurdepääs sellele.

Selline taotlus saadetakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või teenusepakkuja määratud esindajale.

Aruanded peavad sisaldama kogu asjakohast teavet, et artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus saaks hinnata, kas ennetavad meetmed on tulemuslikud ja proportsionaalsed, ning anda muu hulgas oma hinnangu kasutatavate automaatsete vahendite toimimisele ja inimeste teostatava jälgimise ja kontrollimise mehhanismidele. [ME 86]

3.  Kui artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus leiab, et võetud ennetavad meetmed, millest on antud aru vastavalt lõikele 2, ei ole kokkupuutumise riski ja ulatuse leevendamiseks ja nendega toimetulemiseks piisavad, võib ta taotleda, et veebimajutusteenuse pakkuja võtaks konkreetseid täiendavaid ennetavaid meetmeid. Selle eesmärgi saavutamise nimel teeb veebimajutusteenuse pakkuja koostööd artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädeva asutusega, et teha kindlaks konkreetsed meetmed, mille veebimajutusteenuse osutaja peab kehtestama, ning panna paika peamised eesmärgid ja kriteeriumid ja nende rakendamise ajakava. [ME 87]

4.  Kui kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist ei suudeta jõuda kokkuleppele Pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et veebimajutusteenuse pakkuja on saanud suure hulga eemaldamiskorraldusi, võib artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus teha otsuse kehtestada konkreetsed täiendavad vajalikud ja proportsionaalsed ennetavad meetmed. Otsuses peab arvestama saata taotluse vajalike, proportsionaalsete ja tõhusate täiendavate erimeetmete kohta, mida veebimajutusteenuse pakkuja peab rakendama. Pädev asutus ei kehtesta üldist jälgimiskohustust ega automaatseid vahendeid. Taotluses tuleb eelkõige arvesse võtta meetmete tehnilist teostatavust, veebimajutusteenuse pakkuja majandusliku suutlikkusega suurust ja majanduslikku suutlikkust ning selliste meetmete mõjuga mõju kasutajate põhiõigustele ning sõnavabaduse ning teabe ja sõna- ideede saamise ja teabevabaduse edastamise vabaduse olulisusele avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. Selline otsus taotlus saadetakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või teenusepakkuja määratud esindajale. Veebimajutusteenuse pakkuja annab artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädeva asutuse kindlaksmääratud meetmete rakendamisest korrapäraselt aru. [ME 88]

5.  Veebimajutusteenuse pakkuja võib igal ajal taotleda, et artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus vaataks läbi ja vajaduse korral tühistaks vastavalt kas lõikes 2, 3 või 4 kirjeldatud taotluse või otsuse. Pädev asutus teeb põhjendatud otsuse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on saanud veebimajutusteenuse pakkuja taotluse. [ME 89]

Artikkel 7

Sisu ja seotud andmete säilitamine

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja säilitab vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6 eemaldamiskorralduse või esildise põhjal või ennetavate meetmete erimeetmete tulemusena eemaldatud või blokeeritud terroristliku sisu ning terroristliku sisu eemaldamise tagajärjel eemaldatud seotud andmed, mis on vajalikud: [ME 90]

a)  halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks, [ME 91]

b)  õiguskaitseasutuste poolt terroriaktide tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks. [ME 92]

2.  Lõikes Lõike 1 punktis a osutatud terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid säilitatakse kuus kuud ning need kustutatakse pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist. Pädeva asutuse või kohtu taotluse korral säilitatakse terroristlikku sisu kauem, tingimusel et täiendava kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul üksnes juhul, kui ja nii kaua kui, kuni see on vajalik lõike 1 punktis a osutatud poolelioleva halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks. Veebimajutusteenuse pakkuja säilitab lõike 1 punktis b osutatud terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid seni, kuni õiguskaitseasutus reageerib veebimajutusteenuse pakkuja teatele vastavalt artikli 13 lõikele 4, kuid mitte kauem kui kuus kuud. [ME 93]

3.  Veebimajutusteenuse pakkuja tagab, et vastavalt lõigetele 1 ja 2 säilitatava terroristliku sisu ja sellega seotud andmete suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid.

Tehniliste ja korralduslike kaitsemeetmetega tuleb tagada ühest küljest see, et säilitatavale terroristlikule sisule ja sellega seotud andmetele on juurdepääs ja neid saab töödelda ainult lõikes 1 osutatud eesmärgil, ning teisest küljest asjaomaste isikuandmete turvalisuse kõrge tase. Vajaduse korral vaatavad veebimajutusteenuse pakkujad need kaitsemeetmed üle ja ajakohastavad neid.

III JAGU

KAITSEMEETMED JA VASTUTUS

Artikkel 8

Läbipaistvuskohustused veebimajutusteenuse pakkujatele [ME 94]

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja Kui see on asjakohane, esitab veebimajutusteenuse pakkuja oma tingimustes terroristliku sisu levitamise vältimise põhimõtted, sealhulgas vajaduse korral sisulise selgituse ennetavate meetmete toimimise, kaasa arvatud automaatsete vahendite kasutamise, juhul kui see on asjakohane, sisulise selgituse erimeetmete toimimise kohta. [ME 95]

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja avaldab igal, kellele tehakse või on tehtud asjaomasel aastal eemaldamiskorraldus, teeb üldsusele kättesaadavaks iga-aastase läbipaistvusaruande terroristliku sisu levitamise vastu võetud meetmete kohta. [ME 96]

3.  Läbipaistvusaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)  teave selle kohta, millised on veebimajutusteenuse pakkuja meetmed seoses terroristliku sisu avastamise, kindlakstegemise ja eemaldamisega;

b)  teave selle kohta, millised on veebimajutusteenuse pakkuja meetmed, et tõkestada sellise sisu uuesti üleslaadimist, mis on varem eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, sest seda loetakse terroristlikuks sisuks, eelkõige juhul, kui on kasutatud automatiseeritud tehnoloogiat; [ME 97]

c)  nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud vastavalt kas eemaldamiskorralduse, esildise või ennetavate meetmete või erimeetmete kohaselt, ning korralduste arv, mille puhul ei ole sisu artikli 4 lõigete 7 ja 8 kohaselt eemaldatud, koos keeldumise põhjustega; [ME 98]

d)  ülevaade kaebuste esitamise menetlustest menetluste ja kohtuliku kontrolli meetmete arv ja nende tagajärjed, sealhulgas nende juhtumite arv, mille puhul tehti kindlaks, et sisu oli tunnistatud ekslikult terroristlikuks. [ME 99]

Artikkel 8a

Pädevate asutuste läbipaistvuskohustused

1.  Pädevad asutused avaldavad iga-aastased läbipaistvusaruanded, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)  tehtud eemaldamiskorralduste arv, eemaldamiste arv ning nende eemaldamiskorralduste arv, mille elluviimisest keelduti või mida ignoreeriti;

b)  nende juhtumite arv, kus tuvastati terroristlik sisu, mis tõi kaasa uurimise ja süüdistuse esitamise, ning nende juhtumite arv, mille puhul sisu oli tunnistatud ekslikult terroristlikuks;

c)  meetmete kirjeldus, mida pädevad asutused nõudsid vastavalt artikli 6 lõikele 4. [ME 100]

Artikkel 9

Kaitsemeetmed seoses ennetavate meetmete erimeetmete kasutamise ja rakendamisega [ME 101]

1.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja kasutab enda talletatava veebisisu puhul automaatseid vahendeid vastavalt käesolevale määrusele, peab ta pakkuma mõjusaid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid tagamaks, et asjaomase sisu suhtes tehtud otsused, eelkõige terroristlikuks peetava sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise otsused, on täpsed ja hästi põhjendatud. [ME 102]

2.  Eeskätt peavad kaitsemeetmed Kaitsemeetmed seisnevad eelkõige inimeste teostatavat jälgimist teostatavas jälgimises ja kontrolli siis, kui see kontrollimises, kas otsus sisu eemaldada või sellele juurdepääs blokeerida on asjakohane, ja igal juhul siis, kui on tarvis üksikasjalikku hindamist, et teha kindlaks, kas tegemist on terroristliku sisuga võttes eelkõige arvesse sõnavabadust ning teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. [ME 103]

Artikkel 9a

Tõhusad õiguskaitsevahendid

1.  Sisuteenuse pakkujatel, kelle sisu on eemaldamiskorralduse alusel eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, ning eemaldamiskorralduse saanud veebimajutusteenuse pakkujatel on õigus tõhusale õiguskaitsele. Liikmesriigid kehtestavad selle õiguse kasutamiseks tõhusad meetmed. [ME 104]

Artikkel 10

Kaebuste lahendamise mehhanism

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja kehtestab mõjusad mõjusa ja juurdepääsetavad mehhanismid juurdepääsetava mehhanismi, millele toetudes saab sisuteenuse pakkuja, kelle sisu on eemaldatud või kelle sisule juurdepääs on blokeeritud artikli 5 kohase esildise või artikli 6 kohaste ennetavate meetmete erimeetmete tõttu, esitada kaebuse veebimajutusteenuse pakkuja tegevuse kohta ja nõuda sisu taastamist. [ME 105]

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja vaatab kõik saadud kaebused kiiresti läbi ja kui sisu eemaldamine või juurdepääsu blokeerimine sellele oli alusetu, taastab sisu ilma põhjendamatu viivituseta. Ta teavitab kaebuse esitajat läbivaatamise tulemustest kahe nädala jooksul alates kaebuse kättesaamisest koos selgitusega juhtudel, kus veebimajutusteenuse pakkuja otsustab sisu mitte taastada. Sisu taastamine ei välista veebimajutusteenuse pakkuja või pädeva asutuse otsuse vastaste täiendavate kohtulike meetmete võtmist. [ME 106]

Artikkel 11

Sisuteenuse pakkujale esitatav teave

1.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja on eemaldab terroristliku sisu eemaldanud või blokeerib juurdepääsu sellele blokeerinud, teeb ta sisuteenuse pakkujale kättesaadavaks põhjaliku ja ülevaatliku teabe terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta ning otsuse vaidlustamise võimaluste kohta ja esitab talle taotluse korral vastavalt artiklile 4 tehtud eemaldamiskorralduse koopia. [ME 107]

2.  Sisuteenuse pakkuja taotluse korral teavitab veebimajutusteenuse pakkuja sisuteenuse pakkujat sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise põhjustest ja otsuse vaidlustamise võimalustest. [ME 108]

3.  Lõigete Lõike 1 ja 2 kohast kohustust ei kohaldata, kui pädev asutus otsustab objektiivsete tõendite alusel ning sellise otsuse proportsionaalsust ja vajalikkust arvesse võttes, et avalikustamisest tuleb loobuda avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, näiteks terroriaktide tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks, nii kauaks kui vaja, aga mitte kauem kui [nelja] nädala jooksul alates kõnealuse otsuse tegemisest. Sellisel juhul ei avalikusta veebimajutusteenuse pakkuja terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta mitte mingisugust teavet. [ME 109]

IV JAGU

Pädevate asutuste, liidu asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate koostöö

Artikkel 12

Pädevate asutuste võimekus

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on vajalik võimekus ja piisavad ressursid, et saavutada eesmärgid ja täita kohustused, mis tulenevad käesolevast määrusest, andes kindlad tagatised sõltumatusele. [ME 110]

Artikkel 13

Veebimajutusteenuse pakkujate, pädevate asutuste ja vajaduse korral asjaomaste pädevate liidu asutuste koostöö [ME 111]

1.  Liikmesriikide pädevad asutused jagavad eemaldamiskorralduste ja esildiste küsimustes teavet, koordineerivad ja teevad koostööd omavahel ning vajaduse korral asjaomaste liidu asutustega (näiteks Europoliga), et vältida topelttööd, parandada koordineerimist ja vältida sekkumist teistes liikmesriikides toimuvatesse uurimistesse. [ME 112]

2.  Artikli 6 kohaselt võetud meetmete ja artikli 18 kohaste täitemeetmete puhul jagavad liikmesriikide pädevad asutused teavet, koordineerivad ja teevad koostööd artikli 17 lõike 1 punktides c ja d osutatud pädeva asutusega. Liikmesriigid tagavad, et artikli 17 lõike 1 punktides c ja d osutatud pädeva asutuse käsutuses on kogu asjakohane teave. Seda eesmärki silmas pidades näevad liikmesriigid ette asjakohased ja turvalised sidekanalid või -mehhanismid, et tagada asjaomase teabe õigeaegne jagamine. [ME 113]

3.  Liikmesriigid ja veebimajutusteenuse pakkujad võivad otsustada kasutada spetsiaalseid vahendeid, sealhulgas vajaduse korral asjaomaste liidu asutuste, näiteks Europoli loodud vahendeid, et aidata kaasa eeskätt järgmisele tegevusele: [ME 114]

a)  artikli 4 kohaste eemaldamiskorralduste töötlemine ja nende kohta käiv tagasiside;

b)  artikli 5 kohaste esildiste töötlemine ja nende kohta käiv tagasiside; [ME 115]

c)  koostöö, et teha kindlaks ja rakendada artikli 6 kohased ennetavad meetmed erimeetmed. [ME 116]

4.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja saab teadlikuks mis tahes tõendusmaterjalist terroriakti kohta terroristlikust sisust, teavitab ta sellest viivitamata asjaomases liikmesriigis kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega tegelevat pädevat asutust või artikli 14 lõike. Kui asjaomast liikmesriiki ei ole võimalik tuvastada, teavitab veebimajutusteenuse pakkuja artikli 17 lõike2 kohaselt tegutsevat kontaktpunkti liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht või esindaja. Kahtluste korral võib veebimajutusteenuse pakkuja edastada, ning edastab selle teabe ka Europolile asjakohaste järelmeetmete võtmiseks. [ME 117]

4a.  Veebimajutusteenuse pakkujad teevad pädevate asutustega koostööd. [ME 118]

Artikkel 14

Kontaktpunktid

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja, kes on eelnevalt saanud ühe või mitu eemaldamiskorraldust, loob kontaktpunkti, mille kaudu võtta elektrooniliselt vastu eemaldamiskorraldusi ja esildisi ning tagada nende kiire töötlemine vastavalt artiklitele artiklile 4 ja 5. Ta tagab, et teave selle kohta on avalikult kättesaadav. [ME 119]

2.  Lõikes 1 osutatud teabes tuleb ära märkida määruses 1/58 nimetatud liidu ametlikud keeled, milles võib kontaktpunkti poole pöörduda ja mida kasutatakse edasiseks suhtlemiseks artiklite artikli 4 ja 5 kohaste eemaldamiskorralduste ja esildiste puhul. Nende keelte hulka peab kuuluma vähemalt üks selle liikmesriigi ametlik keel, kus asub veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või kus elab või tegutseb tema artiklis 16 osutatud esindaja. [ME 120]

3.  Liikmesriigid loovad kontaktpunkti, kes tegeleb nende tehtud eemaldamiskorralduse ja esildiste kohta esitatud selgitamisnõuete ja tagasisidega. Teave kontaktpunkti kohta tehakse avalikult kättesaadavaks. [ME 121]

V JAGU

RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 15

Jurisdiktsioon

1.  Artiklite 6, 18 ja 21 kohaldamisel kuulub jurisdiktsioon liikmesriigile, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht. Kui veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht ei ole üheski liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus elab või tegutseb tema artiklis 16 osutatud esindaja.

2.  Kui veebimajutusteenuse pakkuja, kelle peamine tegevuskoht ei ole üheski liikmesriigis, ei suuda esindajat määrata, kuulub jurisdiktsioon kõigile liikmesriikidele. Kui liikmesriik otsustab seda jurisdiktsiooni teostada, teavitab ta sellest kõiki teisi liikmesriike. [ME 122]

3.  Kui teise liikmesriigi ametiasutus on teinud eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1, on selle liikmesriigi pädevuses võtta vastavalt oma riigi õigusele sunnimeetmeid eemaldamiskorralduse täitmise tagamiseks. [ME 123]

Artikkel 16

Esindaja

1.  Veebimajutusteenuse pakkuja, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakub liidus teenuseid, määrab kirjalikult oma esindajaks liidus füüsilise või juriidilise isiku, et see tegeleks pädevate asutuste käesoleva määruse põhjal tehtud eemaldamiskorralduste, esildiste, taotluste ja otsuste taotluste kättesaamise, järgimise ja täitmise tagamisega. Esindaja elab või tegutseb ühes liikmesriikidest, kus veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid pakub. [ME 124]

2.  Veebimajutusteenuse pakkuja usaldab esindajale lõikes 1 osutatud eemaldamiskorralduste, esildiste, taotluste ja otsuste taotluste kättesaamise, järgimise ja nende täitmise tagamise asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja nimel. Veebimajutusteenuse pakkuja annab oma esindajale vajalikud õigused ja vahendid, et teha pädevate asutustega koostööd ja järgida kõnealuseid otsuseid ja korraldusi. [ME 125]

3.  Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral võib määratud esindaja vastutusele võtta, ilma et see piiraks vastutust või kohtumenetlusi, mis võidakse algatada veebimajutusteenuse pakkuja suhtes.

4.  Veebimajutusteenuse pakkuja teatab määramisest esindaja elu- või tegutsemiskoha liikmesriigi artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud pädevale asutusele. Teave esindaja kohta tehakse avalikult kättesaadavaks.

VI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Pädevate asutuste määramine

1.  Iga liikmesriik määrab asutuse õigusasutuse või asutused funktsionaalselt sõltumatu haldusasutuse, kelle pädevusse kuulub: [ME 126]

a)  artikli 4 kohaste eemaldamiskorralduste tegemine;

b)  terroristliku sisu avastamine, kindlakstegemine ja sellekohase esildise tegemine veebimajutusteenuse pakkujale vastavalt artiklile 5; [ME 127]

c)  ennetavate meetmete erimeetmete rakendamise jälgimine vastavat artiklile 6; [ME 128]

d)  käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamine karistuste abil vastavalt artiklile 18.

1a.  Liikmesriigid määravad pädevate asutustega seoses kontaktpunkti, kes tegeleb nende tehtud eemaldamiskorralduse kohta esitatud selgitamisnõuete ja tagasisidega. Teave kontaktpunkti kohta tehakse avalikult kättesaadavaks. [ME 129]

2.  Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud pädevate asutuste nimed. Komisjon loob veebipõhise registri, kus on loetletud kõik sellised pädevad asutused ja iga pädeva asutuse kohta määratud kontaktpunkt. Komisjon avaldab saadud teate ja selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas. [ME 130]

Artikkel 18

Karistused

1.  Liikmesriigid näevad ette õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui veebimajutusteenuse pakkuja rikub süsteemselt ja järjepidevalt käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste rakendamine. Karistusi kohaldatakse selliste kohustuste rikkumise puhul, mis on ette nähtud: [ME 131]

a)  artikli 3 lõikega 2 (veebimajutusteenuse pakkuja tingimused); [ME 132]

b)  artikli 4 lõigetega 2 ja 6 (eemaldamiskorralduste rakendamine ja tagasiside nende kohta);

c)  artikli 5 lõigetega 5 ja 6 (esildiste hindamine ja tagasiside nende kohta); [ME 133]

d)  artikli 6 lõigetega 2 ja lõikega 4 (aruanded ennetavate meetmete erimeetmete kohta ja meetmete vastuvõtmine pärast seda, kui on tehtud otsus konkreetsete ennetavate meetmete taotlus täiendavate erimeetmete kehtestamiseks); [ME 134]

e)  artikliga 7 (andmete säilitamine);

f)  artikliga 8 (läbipaistvus läbipaistvuskohustused veebimajutusteenuse pakkujatele); [ME 135]

g)  artikliga 9 (ennetavate meetmetega seotud kaitsemeetmed kaitsemeetmed seoses erimeetmete rakendamisega); [ME 136]

h)  artikliga 10 (kaebuste lahendamise menetlused);

i)  artikliga 11 (sisuteenuse pakkujale esitatav teave);

j)  artikli 13 lõikega 4 (teave terroriakte käsitleva tõendusmaterjali terroristliku sisu kohta); [ME 137]

k)  artikli 14 lõikega 1 (kontaktpunktid);

l)  artikliga 16 (esindaja määramine).

2.  Ettenähtud Lõike 1 kohased karistused peavad olema mõjusad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest õigusnormidest ja meetmetest komisjonile teavitavad komisjoni hiljemalt … [kuue kuu jooksul kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid mõjutavatest nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nendehilisematest muudatustest. [ME 138]

3.  Liikmesriigid tagavad, et karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas järgmist:

a)  rikkumise laad, raskus ja kestus;

b)  kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)  vastutava juriidilise isiku varasemad rikkumised;

d)  vastutava juriidilise isiku rahaline usaldusväärsus;

e)  veebimajutusteenuse pakkuja valmidus teha pädevate asutustega koostööd.; [ME 139]

ea)  veebimajutusteenuse pakkujate, eelkõige komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(13) tähenduses mikroettevõtjate või väikeettevõtjate laad ja suurus. [ME 140]

4.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõikest 2 tulenevate kohustuste süstemaatilise ja järjepideva eiramise korral rakendatakse rahalist karistust, mille summa on kuni 4 % veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest. [ME 141]

Artikkel 19

Eemaldamiskorralduse vormide tehnilised nõuded, olulisuse hindamiskriteeriumid ja muudatused [ME 142]

1.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 20, et täiendada käesolevat määrust vajalike tehniliste nõuetega elektrooniliste vahendite kohta, mida pädevad asutused peavad kasutama eemaldamiskorralduste edastamiseks. [ME 143]

1a.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklis 20 sätestatud tingimustel, et täiendada käesolevat määrust kriteeriumide ja arvnäitajatega, mida pädevad asutused peavad kasutama selle kindlakstegemiseks, mida võib käesoleva määruse kohaselt pidada vaidlustamata eemaldamiskorralduste märkimisväärseks arvuks. [ME 144]

2.  Komisjonil on õigus võtta I, II ja III lisa muutmiseks vastu selliseid delegeeritud õigusakte, et leida reaalne lahendus võimalikule vajadusele teha parandusi eemaldamiskorralduse vormide sisus ja selliste vormide sisus, millega antakse teada, et eemaldamiskorraldust ei ole võimalik täita.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] määramata ajaks õigus võtta vastu artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusakte.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Jälgimine

1.  Liikmesriigid koguvad oma pädevatelt asutustelt ja oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt veebimajutusteenuse pakkujatelt teavet meetmete kohta, mida need on võtnud vastavalt käesolevale määrusele, ning saadavad selle teabe komisjonile iga aasta [31. märtsiks]. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

a)  teave tehtud eemaldamiskorralduste ja esildiste arvu kohta ning nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, kaasa arvatud asjaomased ajakavad vastavalt artiklitele artiklile 4, ning teave vastavate terroriaktide eduka avastamise, uurimise ja 5 nende eest vastutusele võtmise arvu kohta; [ME 145]

b)  teave konkreetsete ennetavate meetmete kohta, mis on võetud vastavalt artiklile 6, kaasa arvatud nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud ja asjaomased ajakavad;

ba)  teave selle kohta, mitu juurdepääsutaotlust on pädevad asutused teinud seoses veebimajutusteenuse pakkujate poolt vastavalt artiklile 7 säilitatud sisuga; [ME 146]

c)  teave selle kohta, mitu kaebuste lahendamise menetlust on algatatud ja kui palju meetmeid on veebimajutusteenuse pakkujad võtnud vastavalt artiklile 10;

d)  teave selle kohta, mitu õiguskaitsemenetlust on algatatud ja millised otsused on pädev asutus siseriikliku õiguse alusel teinud.

2.  Komisjon koostab hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava. Jälgimiskavas sätestatakse andmete ja muu vajaliku tõendusmaterjali kogumisel kasutatavad näitajad ja vahendid ning kogumise sagedus. Kavas täpsustatakse, millised on komisjoni ja liikmesriikide ülesanded andmete ja muu tõendusmaterjali kogumisel ja analüüsimisel, et jälgida edusamme ja hinnata käesolevat määrust vastavalt artiklile 23.

Artikkel 22

Rakendamisaruanne

Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjoni aruandes võetakse arvesse teavet artikli 21 kohase jälgimise kohta ja artikli 8 kohastest läbipaistvuskohustustest tulenevat teavet. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 23

Hindamine

Komisjon hindab käesolevat määrust mitte varem kui … [kolm aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] alguskuupäeva ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohaldamise kohta, kaasa arvatud kaitsemehhanismide toimimise ja mõjususe toimimise kohta, samuti mõju kohta põhiõigustele, eelkõige sõnavabadusele, teabe saamise ja edastamise vabadusele ning õigusele eraelu puutumatusele. Kõnealuse hindamise raames esitab komisjon ka aruande sellise terroristliku veebisisu Euroopa platvormi loomise vajalikkuse, teostatavuse ja tõhususe kohta, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel kasutada ühte turvalist sidekanalit, et saata veebimajutusteenuse pakkujatele terroristlikku sisu käsitlevaid eemaldamiskorraldusi. Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlikud ettepanekud. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja aruande koostamiseks. [ME 147]

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [6 12 kuud pärast jõustumist]. [ME 148]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KORRALDUS EEMALDADA TERRORISTLIK SISU (Määruse (EL) xxx artikkel 4)

Määruse (EL)…(14) artikli 4 kohaselt eemaldab eemaldamiskorralduse adressaat terroristliku sisu või blokeerib sellele juurepääsu ühe tunni jooksul pärast seda, kui ta on saanud pädevalt asutuselt eemaldamiskorralduse.

Määruse (EL)...(15) artikli 7 kohaselt peavad adressaadid säilitama sisu ja sellega seotud andmed, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, kuus kuud või kauem, kui seda on taotlenud pädev asutus või kohus.

Eemaldamiskorraldus tuleks teha ühes neist keeltes, mille adressaat on ära näidanud artikli 14 lõike 2 kohaselt.

A JAGU

Korralduse teinud liikmesriik ………………………………………………………………………………….……………..

NB! Korralduse teinud asutuse andmed tuleb esitada allpool (E ja F jaos)

Adressaat (esindaja)

………………………………………………………………………………….……………..

Adressaat (kontaktpunkt)

………………………………………………………………………………….……………..

Liikmesriik, mille jurisdiktsiooni alla adressaat kuulub (kui see on muu kui korralduse teinud riik) ………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse tegemise kuupäev ja kellaaeg

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse viitenumber ………………………………………………………………………………….……………..

B JAGU: sisu, mis tuleb eemaldada või millele juurdepääs tuleb blokeerida ühe tunni jooksul põhjendamatu viivituseta [ME 162]

URL ja igasugune lisateave, mis võimaldab esildise objektiks oleva sisu kindlakstegemist ja selle täpse asukoha määramist:

…………………….…………………………………………………………………………

Põhjused, miks sisu peetakse terroristlikuks vastavalt määruse (EL) xxx artikli 2 lõikele 5. Sisu (märkige sobilik/sobilikud variant/variandid):

□ õhutab, toetab või ülistab direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanekut (artikli 2 lõike 5 punkt a); [ME 149]

□ kutsub üles terroriaktide ärgitab teist isikut või isikute rühma toime panema direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriakte või nende toimepanekule kaasa aitama (artikli 2 lõike 5 punkt b); [ME 150]

□ propageerib terrorirühmituse tegevust, kutsudes üles rühmituses ärgitab teist isikut või isikute rühma osalema või rühmitust toetama direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terrorirühmituse tegevustes (artikli 2 lõike 5 punkt c); [ME 151]

□ annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise meetodite või tehniliste võtete kohta või muude konkreetsete meetodite või tehniliste võtete kohta direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanemiseks (artikli 2 lõike 5 punkt d); [ME 152]

□ kujutab direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud kuritegude toimepanemist (artikli 2 lõike 5 punkt e). [ME 153]

Lisateave põhjuste kohta, miks sisu peetakse terroristlikuks (soovi korral): ………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………….. ………………………………………………………………………………………………….

C JAGU: teave sisuteenuse pakkujale

NB! (teha märge, kui see on asjakohane)

□ Avaliku julgeolekuga seotud põhjustel ei tohi adressaat teavitada sisuteenuse pakkujat, kelle sisu eemaldatakse või kelle sisule juurdepääs on blokeeritud.

Vastasel juhul: üksikasjalik kirjeldus võimaluste kohta vaidlustada eemaldamiskorraldus selle teinud liikmesriigi õigusnormide kohaselt (mis võidakse taotluse korral edastada sisuteenuse pakkujale). Vt G jagu.

D JAGU: Jurisdiktsiooni omava liikmesriigi teavitamine

□ Teha märge, kui adressaat kuulub muu riigi jurisdiktsiooni alla kui korralduse teinud liikmesriik:

□ koopia eemaldamiskorraldusest on saadetud jurisdiktsiooni omava liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele.

E JAGU: eemaldamiskorralduse teinud asutuse andmed

Asutus, kes asjaomase eemaldamiskorralduse tegi (valida sobilik variant):

□ kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik;

□ õiguskaitseasutus;

□ muu pädev asutus → palun täitke ka F jagu.

Andmed korralduse teinud asutuse ja/või tema esindaja kohta, kes kinnitab eemaldamiskorralduse täpsust ja õigsust

Asutuse nimi ………………………………………………………………………………….…………

Esindaja nimi ………………………………………………………………………………….…………

Ametikoht (nimetus/ametiaste) ………………………………………………………………………………….…………

Toimiku nr ….…………………………………..……………………………..……………..

Aadress…………………………………………………………….…………..………..

Telefoninumber (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) …………………………………………..…………….

Faksinumber (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) ………………………………………………………………………………….…………

E-post …………………………………………………………..……………..………….

Kuupäev

………………………………………………………………………………….…………

Ametlik tempel (selle olemasolul) ja allkiri(16) ………………………………………………...……

II LISA

TAGASISIDEVORM, MIS TÄIDETAKSE PÄRAST TERRORISTLIKU SISU EEMALDAMIST VÕI BLOKEERIMIST (Määruse (EL) xxx artikli 4 lõige 5)

A JAGU

Eemaldamiskorralduse adressaat

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse teinud asutus

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse teinud asutuse registrinumber:

………………………………………………………………………………….……………..

Adressaadi registrinumber

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg

………………………………………………………………………………….……………..

B JAGU:

Terroristlik sisu / juurdepääs terroristlikule sisule, mille kohta eemaldamiskorraldus esitati, on (teha märge vastavasse kasti):

□ eemaldatud

□ blokeeritud

Eemaldamise või juurdepääsu blokeerimise kellaaeg ja kuupäev ……………………………………………..

C JAGU: adressaadi andmed

Veebimajutusteenuse pakkuja / veebimajutusteenuse pakkuja esindaja nimi

………………………………………………………………………………….……………..

Peamise tegevuskoha või esindaja tegevuskoha liikmesriik ………………………………………………………………………………….……………..

Volitatud isiku nimi

………………………………………………………………………………….……………..

Kontaktpunkti andmed (e-post) ……………………………………………………………………….

Kuupäev

………………………………………………………………………………….……………..

III LISA

TEAVE EEMALDAMISKORRALDUSE TÄITMISE VÕIMATUSE KOHTA (Määruse (EL) xxx artikli 4 lõiked 6 ja 7)

A JAGU

Eemaldamiskorralduse adressaat

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse teinud asutus

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse teinud asutuse registrinumber

………………………………………………………………………………….……………..

Adressaadi registrinumber

………………………………………………………………………………….……………..

Eemaldamiskorralduse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg

………………………………………………………………………………….……………..

B JAGU Täitmata jätmise põhjused

i)  Põhjused, mille tõttu eemaldamiskorraldust ei ole võimalik täita või ei ole võimalik nõutud tähtaja jooksul täita, on järgmised:

□ vääramatu jõud või objektiivne võimatus, mis ei sõltu adressaadist ega teenusepakkujast, sealhulgas tehnilistel või korralduslikel põhjustel; [ME 155]

□ eemaldamiskorraldus sisaldab ilmseid vigu;

□ eemaldamiskorralduses esitatud teave ei ole küllaldane.

ii)  Palun esitage täiendav teave täitmata jätmise põhjuste kohta

………………………………………………………………………………………………….

iii)  Kui eemaldamiskorraldus sisaldab ilmseid vigu ja/või selles esitatud teave ei ole küllaldane, palun täpsustage, millised need vead on ja millist täiendavat teavet või selgitusi on tarvis

………………………………………………………………………………………………….

C JAGU Teenusepakkuja / teenusepakkuja esindaja andmed

Teenusepakkuja / teenusepakkuja esindaja nimi:

………………………………………………………………………………….……………..

Volitatud isiku nimi

………………………………………………………………………………….……………..

Kontaktandmed (e-post)

………………………………………………………………………………….……………..

Allkiri

………………………………………………………………………………….……………..

Kellaaeg ja kuupäev ………………………………………………………………………………….……………..

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 67. (2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. (3) Komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitus (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (ELT L 63, 6.3.2018, lk 50). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 601, 2.3.2018, lk 1). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53). (11) COM(2018)0225. (12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (13) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (ELT L …). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (ELT L …). (16) Juhul kui saatmine toimus autenditud esitamiskanalite kaudu, ei pruugi allkiri vajalik olla.