Euroopa Parlamendi 18. septembri 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2019 kohta: 2018. eelarveaasta ülejäägi kandmine eelarvesse (11730/2019 – C9‑0115/2019 – 2019/2021(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,
– võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artikli 18 lõiget 3 ja artiklit 44,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2018(2),
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),
– võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),
– võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2019, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2019 (COM(2019)0300),
– võttes arvesse 3. septembril 2019 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2019 kohta (11730/2019 – C9‑0115/2019),
– võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0005/2019),
A. arvestades, et paranduseelarve projekti nr 1/2019 eesmärk on kanda 2019. aasta eelarvesse üle 2018. aasta eelarve ülejääk summas 1,802 miljardit eurot;
B. arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (1 274 600 000 eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (527 800 000 eurot);
C. arvestades, et tulude poolel tuleneb suurim erinevus viiviste ja trahvide laekumisest (1 312 600 000 eurot), kusjuures see tulemus koosneb konkurentsitrahvidest ja viivistest, muudest karistusmaksetest ning trahvide ja karistusmaksetega seotud viivistest;
D. arvestades, et kulude poolel oli maksete alatäitmine komisjoni poolt 2018. aastal 322,2 miljonit eurot (sellest 120 miljonit eurot hädaabireservist) ja 2017. aastast üle kantud assigneeringute puhul 68 miljonit eurot, ning alatäitmine muude institutsioonide poolt 2018. aastal 75,9 miljonit eurot ja 2017. aastast üle kantud assigneeringute puhul 61,6 miljonit eurot;
1. võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 1/2019, milles käsitletakse üksnes 2018. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 1,803 miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ning nõukogu seisukoha selle kohta;
2. märgib, et komisjoni andmetel moodustasid konkurentsitrahvid 2018. aastal 1,149 miljardit eurot; väljendab veel kord seisukohta, et lisaks alakasutamisest tingitud ülejäägile peaks liidu eelarves olema võimalik uuesti kasutada trahvide või hilinenud maksetega seotud tulu, ilma et sellega kaasneks kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamine; tuletab meelde oma seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada kavandatavat liidu reservi summa võrra, mis on võrdväärne trahvide ja karistuste kohaldamisest saadava tuluga;
3. kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2019 kohta heaks;
4. teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2019 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.