Geneetiliselt muundatud mais MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 ning geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062827/02 – 2019/2829(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062827/02),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,
– võttes arvesse 12. juulil 2019 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,
– võttes arvesse Euroopa Toiduohutusametis (EFSA) 28. novembril 2018 vastu võetud ja 14. jaanuaril 2019 avaldatud arvamust(3),
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele(4),
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,
A. arvestades, et Dow AgroSciences Europe esitas 6. veebruaril 2013 Dow AgroSciences LLC nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;
B. arvestades, et taotlus hõlmas selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad, koosnevad või on toodetud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks oleva transformatsiooni 25 alakombinatsioonist; arvestades, et neist alakombinatsioonidest 11 on juba loa saanud(5); arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab lisaks mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisile ka ülejäänud 14 alakombinatsiooni;
C. arvestades, et EFSA võttis 28. novembril 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 14. jaanuaril 2019(6);
D. arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud viie geneetiliselt muundatud maisi ristamisel ja see on resistentne glufosinaati, glüfosaati ja 2,4‑D‑d sisaldavate herbitsiidide suhtes ning toodab kuut insektitsiidset valku („Bt-“ või „Cry-“ valke): Cry1A.105, Cry2Ab2, Cry1F and CryBb1, mis on mürgised teatavate liblikaliste vastsetele, ning Cry34Ab1 ja Cry25Ab1, mis on mürgised teatavate mardikaliste vastsetele(7);
Liikmesriikide märkused
E. arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsultatsiooniperioodi(8) jooksul EFSA‑le palju kriitilisi märkusi, tõdedes muu hulgas, et lõplikku järeldust (eriti seoses toiduainetega) kõnealuse toidu ja/või sööda pikaajalise reproduktiiv- või arengumõju kohta ei ole võimalik teha, et enne riskihindamise lõpuleviimist on vaja lisateavet, et koostise analüüs viitab sellele, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais ja tavapärane mais ei ole samaväärsed ning seetõttu ei ole võimalik tagada ohutust, et turustamisjärgse keskkonnaseire kava ei ole piisav ning on vaja teha rohkem uuringuid Cry‑valkude bioloogilise rolli ja toimimise kohta seoses imetajatega, enne kui neid saab pidada ohutuks;
F. arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud muundatud maisi 14 alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole(9); arvestades, et mitmekordsele transformatsioonile ei tohiks anda luba iga alakombinatsiooni katseandmete põhjaliku hindamiseta;
Täiendavad herbitsiidid
G. arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa nende herbitsiidide ulatuslikuma kasutamise(10); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud muundatud mais puutub kokku nii glufosinaadi, glüfosaadi ja 2,4‑D suuremate kui ka korduvannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis;
H. arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022) kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud maisis sisalduvat glüfosaadi-, glufosinaadi- või 2,4‑D jääki(11); arvestades, et ei saa välistada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted ületavad liidu maksimaalsete jääkide piirnorme, mis on kehtestatud tarbijate tervise kaitseks;
I. arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;
J. arvestades, et EFSA andmetel ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(12);
K. arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise; arvestades, et EFSA andmeil on see tõesti nii, kui täiendav herbitsiid on glüfosaat(13);
L. arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(14) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018(15);
M. arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses ohtudega, mida toimeaine 2,4‑D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja endokriinfunktsiooni häiretega;
N. arvestades, et ühe geneetiliselt muundatud taimede aretamisega tegeleva eksperdi hiljutises artiklis seatakse küsimärgi alla 2,4‑D suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutus, kuna selle lagunemisel tekib tsütotoksiline lagunemisprodukt 2,4‑diklorofenool (2,4‑DCP)(16);
Bt‑valgud
O. arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et pärast Bt‑valkudega kokkupuudet on täheldatud immuunsüsteemi mõjutada võivaid kõrvaltoimeid ning mõnel Bt‑valgul võivad olla adjuvandi omadused(17), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste niisuguste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;
P. arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses sarnase, kuid eri moel mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus leiti, et ehkki Bt‑valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immunsüsteemile kunagi tuvastatud, ei olnud neid võimalik vaadelda toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja tehakse geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks EFSAs, sest need ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid(18);
Q. arvestades, et hiljutine uuring näitab, et seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasv Ameerika Ühendriikides langeb kokku geneetiliselt muundatud Bt‑maisi sagedasema külvamisega(19); arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(20);
R. arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist geneetiliselt muundatud taimedel ning nende võimalikku koostoimet Bt‑valkudega ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;
Ebademokraatlik protsess
S. arvestades, et ei määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juulil 2019 toimunud hääletuse ega 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toeta loa andmist;
T. arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta ja toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste tegemisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president on sellise tava kui mittedemokraatliku juba mitmel korral hukka mõistnud(21);
U. arvestades, et parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu resolutsioonid, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud geneetiliselt muundatud organismide turuleviimisele (33 resolutsiooni) ning geneetiliselt muundatud organismide kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende geneetiliselt muundatud organismide lubamist; arvestades, et kuigi komisjon tunnistab oma puudujääke demokraatia vallas, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab komisjon siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist, kuigi tal ei ole õiguslikku kohustust seda teha;
1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;
2. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei vasta liidu õigusele, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(22) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;
3. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;
4. kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata selle komisjoni ettepanekuga tehtavat tööd;
5. kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;
6. palub komisjonil võtta tagasi oma ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust – olgu siis kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise kohta;
7. palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, nende metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;
8. palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud viljelemiseks liidus või importimiseks liitu toiduks ja söödaks;
9. palub komisjonil mitte anda toiduks ega söödaks kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõnele herbitsiidile, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadile;
10. kutsub komisjoni üles mitte andma luba mis tahes mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonidele, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;
11. on täpsemalt seisukohal, et selliste alakombinatsioonide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusalaseid andmeid ja mida ei ole veel isegi katsetatud ega loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;
12. kutsub EFSAt üles arendama edasi ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete geneetiliselt muundatud transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt‑toksiinide adjuvantsete omadustega;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele.
Vt nt Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, 2016, 57(1): 31-48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju petitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe, 2012, 24(24), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24
Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
EFSA review of the existing maximum residue levels for glyphosate according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005 (EFSA ülevaade glüfosaadi jääkide praeguse piirnormi kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12), 17. mai 2018, lk 12. https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., & Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisuse ja bioloogilise mõju kohta imetajatele), Journal of Applied Toxicology, 2016, 36(5):630‑648. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full
Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 3 MIR162 3 1507 3 GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni (päritolust sõltumatult) kohta); EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme J. M. Wali vähemuse arvamus, mai 2018, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309, lk 34.
Douglas, M.R. & Tooker, J.F. „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science & Technology, 2015, 49(8):5088‑5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g
Vt nt Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnet, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).