Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2833(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0110/2019

Esitatud tekstid :

B9-0110/2019

Arutelud :

PV 10/10/2019 - 2
CRE 10/10/2019 - 2

Hääletused :

PV 10/10/2019 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0032

Vastuvõetud tekstid
PDF 135kWORD 53k
Neljapäev, 10. oktoober 2019 - Brüssel
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja omavahendid: on aeg täita kodanike ootused
P9_TA(2019)0032B9-0110/2019

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (2019/2833(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 310, 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioone järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(1) ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta avaldusi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta: aeg täita kodanike ootused,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1.  kinnitab, et on aeg ELi kodanike ootused täita ning näha ELi poliitiliste kohustuste ja eesmärkide täitmiseks ette vajalikud rahalised vahendid; on kindlalt otsustanud kindlustada tugeva ja usaldusväärse mitmeaastase finantsraamistiku, mille abil saab EL järgmise seitsme aasta jooksul lahendada olulisi probleeme ja saavutada poliitilised eesmärgid; on seisukohal, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kinnitati, et parlamendi seisukohad ja roll selles protsessis on õiguspärased; kinnitab, et on valmis lükkama nõukogu seisukoha tagasi seni, kuni selles ei arvestata parlamendi õigustega ega võeta parlamendi seisukohti arvesse;

2.  võtab käesoleva resolutsiooni vastu, et kinnitada ja ajakohastada oma volitusi järgmise finantsraamistiku kulu- ja tulupoole läbirääkimiseks; nõuab, et nõukoguga alustataks pikemalt viivitamata läbirääkimisi, et jõuda aegsasti kindla kokkuleppeni, ning rõhutab, et parlament on selleks valmis olnud 2018. aasta novembrist saadik; nõuab, et komisjon esitaks ELi rahastamisprogrammide toetusesaajate kaitsmiseks finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava, mille varal saaks praeguse finantsraamistiku kehtivusaega pikendada, kui järgmist finantsraamistikku õigeks ajaks kokku ei lepita;

Parlamendi kindla seisukoha kinnitamine

3.  kinnitab volitusi, mille ta andis oma 14. novembri 2018. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportis selleks, et rääkida läbi finantsraamistiku summad (programmiti, rubriigiti ja kogusumma), ELi omavahendid, paindlikkussätted, finantsraamistiku muutmine ja horisontaalsed põhimõtted, nt kohustus võtta kõikides järgmise finantsraamistiku meetmetes ja algatustes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, kliimat ja soolist võrdõiguslikkust, ning kavandatud finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine;

4.  kordab, et järgmise finantsraamistiku summa peaks 2018. aasta hindades olema 1 324,1 miljardit eurot, mis moodustab 1,3 % ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust; rõhutab, et sellise kogusummani jõuti iga üksiku ELi programmi ja poliitikavaldkonna jaoks vajaliku rahasumma hindamise tulemusel; tuletab sellega seoses meelde, et parlament soovib edendada juhtprogramme (nt noorte, teadus- ja uuendustegevuse, keskkonna ja kliimamuutustega seotud ülemineku, taristu, VKEde, digiülemineku ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas), jätta olemasolevatele ELi poliitikavaldkondadele (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika) eraldatavad rahasummad reaalväärtuses samaks ning näha lisaülesannete (nt rände-, välistegevuse ja kaitsevaldkonnas) täitmiseks ette lisaraha; on kindlalt veendunud, et Euroopa lisaväärtus tekib sellest, et ELi tasandil koondatakse ressursid tõhususe, solidaarsuse ja üleilmse mõju saavutamiseks; rõhutab sellega seoses, et tulevaste kulutuste puhul tuleb suuremat tähelepanu pöörata tulemustele;

5.  rõhutab, et parlament finantsraamistiku kohta nõusolekut ei anna, kui ei lepita kokku, et ELi omavahendite süsteemi reformitakse ning muu hulgas võetakse kasutusele uued omavahendid, mis on ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega paremini kooskõlas ja soodustavad nende saavutamist; tuletab meelde, et uute omavahendite otstarve ei ole üksnes vähendada kogurahvatulul põhinevate maksete ülekaalu, vaid ka tagada järgmises finantsraamistikus ELi kulutuste asjakohane rahastamine; kinnitab veel kord oma seisukohta, mis on esitatud finantsraamistiku vaheraportis ja puudutab võimalike uute omavahendite (äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digiteenuste maks, finantstehingute maks, heitkogustega kauplemise süsteemi tulu, plastimaks ja mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist) loetelu, kõigi tagasimaksete ja korrektsioonide kaotamist, käibemaksupõhise omavahendi lihtsustamist, liikmesriikidele tollimaksu kogumise eest jäetava tasu vähendamist ning ELi eelarvesse trahvide ja lõivudena muu tulu lisamist;

6.  kinnitab, et tuleb luua uus mehhanism, millega kaitsta ELi eelarvet, kui õigusriigi põhimõtet ei järgita või kui Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud väärtused on pidevas ohus ja kui see mõjutab või võib mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset; rõhutab, et sellised meetmed ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid;

Uute algatuste elluviimine pärast Euroopa Parlamendi valimisi

7.  peab kiiduväärseks, et ametisseastuv komisjoni president võttis oma kandidatuuri heakskiitmisel juulis 2019 poliitilise kohustuse viia ellu lisaalgatused, ja loodab, et nende eelarvemõju selgitatakse viivitamata; rõhutab, et kõikide uute algatuste – millest mõnda kirjeldati üsna ettenägelikult juba parlamendi vaheraportis – kulu tuleks komisjoni poolt järgmiseks perioodiks esitatud algsete ettepanekute täitmiseks kuluvale summale liita, mille tulemusel tõusevad finantsraamistiku ülemmäärad kõrgemale, kui esialgu kavandatud; loodab seetõttu, et komisjon lisab nende algatuste eelarvemõju ametlikult oma algsesse finantsraamistiku ettepanekusse ning seisab läbirääkimistel, mida nõukoguga hakatakse finantsraamistiku üle pidama, koos parlamendiga vajalike rahasummade kindlustamise eest;

8.  nõuab, et komisjoni uus koosseis esitaks uute vahendite loomise kohta viivitamata seadusandlikud ettepanekud, et nendele eraldatavat rahasummat saaks järgmise finantsraamistiku kokkuleppes arvesse võtta; soovib, et uusi algatusi, mis võidakse teha pärast 2021.–2027. aasta finantsraamistiku vastuvõtmist, rahastatakse uutest assigneeringutest;

9.  väljendab heameelt selle üle, et ametisseastuv president võttis endale kohustuse taaskäivitada või laiendada mitut tulupoole algatust, millest peaksid edaspidi saama uued omavahendid; kutsub liikmesriike üles kasutama eelkõige võimalust kehtestada mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist, sest sellega saaks õiglaselt täita inimeste nõudmist võtta kliimamuutustevastases võitluses kindel juhtroll ja tagada rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused;

Kliimamuutustega seotud üleminekul samm edasi

10.  kinnitab, et toetab igati kliimamuutuste küsimuse integreerimise põhimõtet; palub komisjonil tagada, et järgmine finantsraamistik oleks täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppega, ja rõhutab, et finantsraamistiku eesmärkide saavutamiseks tuleb teha palju suuremaid poliitilisi ja rahalisi pingutusi ning CO2‑neutraalsele majandusele üleminek peab olema õiglane, s.o põhinema kõrgeimal sotsiaalse õigluse kriteeriumil, et kedagi ei jäetaks kõrvale; ootab konkreetset ettepanekut Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mida on kirjeldatud ametisseastuva komisjoni presidendi poliitilistes suunistes; soovib, et järgmise finantsplaneerimise perioodi eelarvesummad oleksid selle eesmärgiga proportsionaalsed, ja rõhutab, et väiksemas summas finantsraamistik oleks selge tagasiminek;

11.  rõhutab, et ELi tasandi ühistel kliimameetmetel on suur lisaväärtus ning seetõttu tuleks ELi eelarve ja kuluprogrammide ajakohastamisel pöörata neile põhitähelepanu; rõhutab seetõttu, et kliima ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimisel järgmisse finantsraamistikku tuleb vaheraportis eesmärgiks seatud kulumäärasid tõsta ning see tähendab ka kliima- ja sotsiaalse mõõtme arvesse võtmist kõigi tähtsaimate programmidega seotud otsuste tegemisel ning kogu poliitikatsükli vältel; nõuab sellega seoses ühtlasi, et kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kindlakstegemiseks ja jälgimiseks kasutataks läbipaistvamat, rangemat ja põhjalikumat meetodit, mis hõlmab reformitud tulemuslikkusnäitajaid, ning et välditaks kahjulike meetmete rahalist toetamist ning jälgitaks, kuidas kliimaküsimuste integreerimine mõjutab kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist keskmises ja pikas perspektiivis; nõuab, et parlamendil lubataks meetodi väljatöötamisest igati osa võtta;

Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste viivitamatu alustamine

12.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 on sätestatud, et kolm ELi institutsiooni võtavad kogu mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul kõik vajalikud meetmed vastuvõtmise hõlbustamiseks; rõhutab, et parlament on peaaegu aasta aega olnud valmis läbi rääkima kõiki finantsraamistiku ja omavahendite paketi aspekte, kuid nõukogu ei ole siiani nõustunud osalema üheski sisulises kõneluses, mis oleksid põhjalikumad kui üldasjade nõukogu raames antavad lühikesed ja formaalsed ülevaated; on seisukohal, et nii põgusat suhtlust ei saa pidada rahuldavaks institutsioonidevaheliseks koostööks ja see ei ole aluslepingu sõnaselge nõudega kooskõlas;

13.  nõuab seetõttu, et institutsioonid hakkaksid finantsraamistiku ja omavahendite teemal viivitamata sisukamaid kõnelusi pidama, et valmistuda tegelikeks läbirääkimisteks, ning kutsub nõukogu üles võtma läbirääkimisvolitused viivitamata vastu; on seisukohal, et parlamendi nõusoleku kindlustamiseks peaks nõukogu võtma parlamendi seisukohti arvesse juba oma seisukoha sõnastamisel; loodab seetõttu, et nõukogu eesistujariik ja komisjon tutvustavad ja selgitavad üldasjade nõukogule parlamendi seisukohti, ning nõuab, et parlamendi läbirääkimismeeskond oleks kohal kõikidel nõukogu mitteametlikel kohtumistel, kus finantsraamistikku arutatakse; rõhutab, et tuleb jätkata spetsiaalseid kolmepoolseid kohtumisi, millega süvendada arutelu finantsraamistiku ja omavahendite ettepanekute eri aspektide üle ja mis peaksid nõukogu ülevaateid täiendama; loodab peale selle, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 324 hakatakse korraldama kõrgetasemelisi kohtumisi parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi vahel;

Parlamendi õiguste kaitsmine

14.  võtab teadmiseks meetodi, mida nõukogu kasutab finantsraamistiku läbirääkimispakettide ettevalmistamiseks; suhtub sellesse aga ettevaatusega, sest sellega püütakse anda Euroopa Ülemkogule ülekaalukas roll võtta järgmise finantsraamistiku mitme aspekti kohta vastu tagasivõtmatuid otsuseid, nagu seda tehti kehtiva finantsraamistiku menetlemisel; rõhutab, et parlament ei kavatse Euroopa Ülemkogu otsust lihtsalt kuulekalt heaks kiita, ning on valmis oma nõusolekut mitte andma, kuni saavutatakse rahuldav kokkulepe;

15.  toonitab, et läbirääkimispaketid ei sisalda mitte ainult finantsraamistiku määruse elemente, mille kohta parlament peab andma oma nõusoleku, vaid ka palju seadusandlikke sätteid, mis on seotud ELi valdkondliku poliitikaga, mille üle otsustatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt; on seetõttu seisukohal, et läbirääkimispaketid ei tähenda enamat kui nõukogusisest menetlust, mis ei tohi mingil juhul takistada parlamendil pidamast finantsraamistiku paketi kõigi elementide ja valdkondlike õigusaktide üle sisukaid läbirääkimisi; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu alustaks parlamendiga läbirääkimisi uusi ELi programme käsitlevate valdkondlike õigusaktide kõigi aspektide ja õigusriigi põhimõtte ettepaneku üle;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu järeldused on poliitilised ning Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikega 1 on Euroopa Ülemkogul keelatud täita seadusandlikke ülesandeid; kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu üles mitte võtma finantsraamistiku läbirääkimispaketi alusel vastu üksikasjalikke ja väidetavalt siduvaid järeldusi, sest see tähendaks otsest sekkumist seadusandlusesse; loodab, et ausa vahendaja ja aluslepingute täitmise järelevalvajana tegutsev komisjon toetab parlamenti seadusandlike volituste teostamisel nii nõusolekumenetluse kui ka seadusandliku tavamenetluse raames;

ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamine

17.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu on poliitilise otsuse tähtaega mitu korda edasi lükanud; kardab, et kui nõukogu ja Euroopa Ülemkogu lükkavad tähtaega parlamenti kaasamata veel mitu korda edasi, tekib selge oht, et keerukaid läbirääkimisi ei jõuta kehtiva finantsraamistiku lõpuks tulemuslikult lõpule viia; tuletab meelde, et kuna kehtiv finantsraamistik võeti vastu hilja, tekkisid ELi programmide alustamisel tagasilöögid, nagu see on olnud ka varem;

18.  tuletab meelde, et juhuks kui uut finantsraamistikku õigeks ajaks vastu ei võeta, on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 4 ette nähtud kaitsemeede, mille kohaselt võib kehtiva finantsraamistiku viimase aasta piirmäärasid ja muid sätteid ajutiselt pikendada; tunneb aga muret selle pärast, et kaitsemeetme rakendamine võib nurjuda praktilise valmisoleku puudumise ja teatavate praeguste ELi programmide puhul kehtiva lõpptähtaja tõttu; hoiatab sellega seoses ELi programmide lõpetamise eest ja kinnitab, et ei kavatse lasta end sundida ajasurve tõttu heaks kiitma halba kokkulepet;

19.  nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon hakkaks viivitamata koostama finantsraamistiku jaoks hädaolukorra kava, millega kaitsta toetusesaajaid ning tagada järjepidev rahastamine, kui praegust finantsraamistikku on vaja pikendada; palub, et kava esitataks ametlikult 2020. aasta alguses, et nõukogu ja parlament saaksid selle kiiresti vastu võtta; nõuab, et kava sisaldaks horisontaalse õigusakti ettepanekut, millega tühistatakse asjaomastes programmides sätestatud lõpptähtaeg, sest sellega tagataks kooskõla ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4, ning et kava sisaldaks ka praktilist korraldust puudutavaid sätted, eelkõige jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate meetmete jätkamise kohta;

o
o   o

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1) ELT C 162, 10.5.2019, lk 51.
(2) ELT C 162, 10.5.2019, lk 71.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

Viimane päevakajastamine: 30. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika