Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2028(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0017/2019

Esitatud tekstid :

A9-0017/2019

Arutelud :

PV 22/10/2019 - 14
CRE 22/10/2019 - 14

Hääletused :

CRE 23/10/2019 - 11.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0038

Vastuvõetud tekstid
PDF 170kWORD 54k
Kolmapäev, 23. oktoober 2019 - Strasbourg
Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve – kõik jaod
P9_TA(2019)0038A9-0017/2019

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta (11734/2019 – C9‑0119/2019 – 2019/2028(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni 2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2020. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 5. juulil 2019. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti (COM(2019)0400) (edaspidi „eelarveprojekt“),

–  võttes arvesse 3. septembril 2019. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2019. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta (11734/2019 – C9‑0119/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu poolt 5. oktoobril 2016. aastal ratifitseeritud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta ülevaatearuannet „Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

–  võttes arvesse teiste asjaomaste komisjonide arvamusi,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0017/2019),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  tuletab meelde, et oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis 2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta määras Euroopa Parlament 2020. aasta eelarve jaoks kindlaks selged poliitilised prioriteedid: olla sild tuleviku-Euroopasse ja anda Euroopa lisaväärtust; kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust nendele prioriteetidele ja esitab alljärgneva seisukoha, et tagada nende elluviimiseks asjakohane rahastamistase;

2.  kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kohaselt peaks 2020. aasta eelarve sillutama teed mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027 ja looma kindla lähtepunkti liidu uue põlvkonna programmide ja poliitika käivitamiseks; tuletab lisaks meelde, et 2020. aasta on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta ja seetõttu on see liidu jaoks viimane võimalus jõuda lähemale selleks ajavahemikuks võetud poliitiliste kohustuste täitmisele ja liidu niisuguse sihi saavutamisele, mis seisneb 2050. aastaks CO2‑neutraalse majanduse saavutamises, sealhulgas ELi kliimaeesmärgi saavutamisele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele ning Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisele; rõhutab sellega seoses, et liidu eelarves tuleb hinnata liidu poliitika täielikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja see tuleb eelarvesse integreerida (sooteadlik eelarvestamine), edendades seeläbi soolise aspekti arvestamist ja võrdseid võimalusi;

3.  võtab teadmiseks nõukogu seisukoha eelarveprojekti kohta, millega vähendatakse kulukohustuste assigneeringuid komisjoni ettepanekuga võrreldes 1,51 miljardi euro võrra; on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped on liidu prioriteetidega tugevas vastuolus, ei ole põhjendatud vahendite kasutamise suutlikkusega ja nende eesmärk on pöörata tagasi kõik konkreetsed assigneeringute suurendamised, mida Euroopa Parlament on varasematel eelarveaastatel taotlenud ja mille ta on saavutanud; on seetõttu otsustanud üldreeglina taastada kõigi nõukogu poolt kärbitud eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemele nii tegevus- kui ka halduskulude osas ning võtta oma seisukoha koostamise lähtepunktiks eelarveprojekti;

4.  on kindlalt veendunud, et hädavajalik on tegeleda kliimaprobleemidega ja kaitsta keskkonda viisil, millega soodustakse tööhõivet, luuakse uusi töökohti, tugevdatakse konkurentsivõimet, edendatakse kestlikku arengut ja tagatakse sotsiaalne heaolu; toonitab uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate keskset rolli selle eesmärgi saavutamisel; rõhutab, et liit peab näitama eeskuju ja innustama ka teisi kogu maailma riike tegema suuremaid investeeringuid kliimameetmetega seotud kulutustesse; tunneb heameelt liidu juhtide poolt hiljutisel ÜRO kliimamuutuste tippkohtumisel esitatud võimsate nõudmiste üle ja mitme liikmesriigi poolt hiljuti võetud kohustuse üle suurendada kulutusi sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia ning jätkusuutlik transpordi- ja energiataristu; on veendunud, et pärast selliseid avaldusi peaksid liikmesriigid võtma nendele vastavaid konkreetseid meetmeid, sealhulgas nõukoguna arutelusid pidades;

5.  tuletab meelde liidu kohustusi, mis tulenevad Pariisi kokkuleppest, ja liidu lubadust saavutada ajavahemikuks 2014–2020 seatud kliimameetmetega seotud liidu kulutuste 20protsendilise osakaalu eesmärk; märgib, et 2020. aasta eelarveprojektis esitatud kulukohustuste assigneeringutest on kliimameetmetega seotud 21,0 % ja et vähemalt veel 3,5 miljardit eurot oleks tulnud eraldada kliimameetmetega seotud kulutuste jaoks, et saavutada 20protsendilise osakaalu eesmärk; peab kahetsusväärseks, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on liidu eelarves kliimaprobleemidega ise tegelemiseks nähtud ette üksnes piiratud vahendid, ja juhib tähelepanu selle valdkonna investeeringute palju suuremale vajadusele, mis komisjoni hinnangul jääb vahemikku 175–290 miljardit eurot aastas; rõhutab, et 2020. aasta lõpuks liidu üldise eelarve-eesmärgi saavutamisele võimalikult lähedale jõudmiseks tuleks teha kõik mis võimalik;

6.  toonitab, et 2020. aasta eelarve peaks valmistama liitu ette veelgi ambitsioonikamaks eesmärgiks, mis seisneb kliima ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimises mitmeaastasesse finantsraamistikku 2021–2027, et täita Euroopa kodanike ootused; nõuab läbipaistvamat, rangemat ja terviklikumat metoodikat, mis koostataks kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud meetoditega, kaasa arvatud reformitud tulemusnäitajad, mida kasutataks kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks; ootab konkreetset ettepanekut Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mida on kirjeldatud komisjoni ametisseastuva presidendi poliitilistes suunistes; tuletab sellega seoses meelde oma kindlat pühendumust liidu omavahendite süsteemi reformimisele, mis hõlmab ka niisuguste uute omavahendite kasutuselevõttu, mis on paremini kooskõlas liidu suurte poliitikaprioriteetidega, sealhulgas kliimamuutuste vastu võitlemisega;

7.  tuletab meelde, et otsustas oma 2019. aasta märtsi resolutsioonis paluda, et komisjon lisaks kõikidesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse ELi kaubanduslepingutesse kohustuslikus korras klausli, mis nõuaks Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimist ja rakendamist, et võidelda kliimamuutuste vastu;

8.  teeb seetõttu ettepaneku koostada 2020. aasta eelarve nii, et see annab olulise panuse keskkonnaprobleemide ja kliimamuutuste vastu võitlemisse ning korvab nii palju kui võimalik aastateks 2014–2020 seatud eesmärgi – pühendada 20 % liidu kulutustest kliimaga seotud meetmetele – saavutamisel tekkinud mahajäämuse; teeb ettepaneku suurendada oluliselt, st eelarveprojekti tasemega võrreldes rohkem kui 2 miljardi euro võrra assigneeringuid eri rubriikide, peamiselt alamrubriigi 1a eelarveridadel, mis annavad suure panuse kliimaga seotud kulutuste eesmärgi saavutamisse; on assigneeringute suurendamiseks hoolikalt valinud sellised eelarveread, millel on suurepärane rakendamismäär ja tegevussuutlikkus lisaassigneeringute ärakasutamiseks 2020. aastal;

9.  toonitab, et noored on jätkuvalt liidu eelarve üks peamine prioriteet; juhib tähelepanu sellele, et ehkki noorte töötuse määra alanemine liidus on positiivne, on noorte tulevikuvõimaluste puudumine liidu teatavates osades väga tõsine reaalne sotsiaalne probleem, kusjuures olukord on liikmesriigiti ja piirkonniti suuresti erinev; on seetõttu otsustanud suurendada noorte tööhõive algatuse assigneeringuid üle komisjoni pakutud taseme, samuti selleks, et tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus sujuv üleminek Euroopa Sotsiaalfond+‑ile (ESF+);

10.  rõhutab, et liit peab täitma kõik oma kohustused, mis on seotud arengumaade abistamisega kliimamuutuse vastu võitlemisel ja sellega kohanemisel;

11.  suurendab rahalisi vahendeid programmi „Erasmus+“ tulevaste vajaduste rahuldamiseks, kuivõrd see on Euroopas peamine haridus-, koolitus- (sh kutseharidus- ja kutseõppe-), noorte- ja spordiprogramm; rõhutab, et „Erasmus+“ on liidu peamine juhtprogramm, mis on liidu kodanike seas laialdaselt tuntud ja andnud käegakatsutavaid tulemusi, millel on selge Euroopa lisaväärtus; tuletab meelde võetud kohustust selle programmi rahastamist mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kolmekordistada; rõhutab vajadust jätkata ja veelgi tugevdada ettevalmistavat meedet DiscoverEU, pidades silmas selle kavandatud integreerimist 2021.–2017. aasta programmi „Erasmus+“; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks täiskasvanuhariduse valdkonna liikuvusmeetmetele, eelkõige programmis „Erasmus+“ osaleva eaka elanikkonna puhul;

12.  teeb lisaks ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada assigneeringuid muudel Euroopa Parlamendi prioriteetidega seotud eelarveridadel sellistes valdkondades nagu VKEd, digitaliseerimine, tehisintellekt, vähiuuringud, julgeoleku- ja õigusalane koostöö, toll, ränne ja välispoliitika, sealhulgas arengu- ja humanitaarabi;

13.  kiidab komisjoni poolt detsentraliseeritud asutuste jaoks koostatud eelarveliste vajaduste eelarvestuse üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu kavandatud mis tahes kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil oma ülesandeid täita; teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada selliste ametite assigneeringuid, kes tegelevad lisaülesannetega või seisavad silmitsi suurenenud töökoormusega, mis on tingitud esilekerkivatest probleemidest;

14.  järeldab, et eespool nimetatud pakiliste prioriteetide piisavaks rahastamiseks ning teatavate rubriikide väga väikest või olematut varu 2020. aastal arvesse võttes tuleb täielikult kasutusele võtta paindlikkusinstrument ja kulukohustuste koguvaru ning kasutada ka ettenägematute kulude varu, millest osa jääks kasutada järgmisel aastal esineda võivate ettenägematute sündmuste rahastamiseks; tuletab ühtlasi meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud paindlikkus saab selle perioodi lõpus läbi;

15.  rõhutab, et vabastatud kulukohustused tuleb täies ulatuses uuesti kasutusele võtta teadustegevuse puhul, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3; peab ülimalt kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub taas kohaldamast kõnealust seadusandlikku sätet, mida komisjon eelarveprojektis osaliselt kasutusele võtta tahtis; kinnitab oma kavatsust jääda kindlaks oma seisukohale, mis kajastab nii finantsmääruse sätteid kui ka mõtet; kavatseb lahendada selle probleemi selle aasta eelarvet käsitlevas lepitusmenetluses; teeb ettepaneku kasutada neid vabastatud kulukohustusi täielikult uuesti programmi „Horisont 2020“ niisuguse nelja eelarverea assigneeringute suurendamiseks, mille kliimaga seotud teadustegevus on kõige suurem;

16.  määrab 2020. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 170 971 519 973 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 2 699 813 994 euro võrra suurem; otsustab lisaks sellele teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 280 700 000 eurot, mis saadakse kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3; määrab 2020. aasta eelarve (kõik jaod) maksete assigneeringute kogusummaks 159 146 168 195 eurot;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

17.  rõhutab, et programm „Horisont 2020“ annab väga suurt Euroopa lisaväärtust ja annab olulise panuse keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamisse ning kliima- ja keskkonnasõbralikku innovatsiooni, et panna alus vähese CO2‑heitega tulevikule ja toetada üleminekut ringluspõhisemale majandusele; rõhutab lisaks selle programmi tähtsust Euroopa teadusuuringute teiste oluliste valdkondade (nt digitaliseerimine, tehisintellekt ja vähiuuringud) jaoks; suurendab seetõttu eelarveprojekti tasemega võrreldes märkimisväärselt programmi „Horisont 2020“ assigneeringuid, lisades 737,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena; teeb lisaks finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kogu 2018. aastal teadusprojektide rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste assigneeringute summa (280,7 miljonit eurot) kättesaadavaks programmi „Horisont 2020“ eelarveridadel, mis on kliimaga seotud teadusprojektide seisukohast kõige asjakohasemad, ning palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu niisuguste vahendite õiglasele geograafilisele jaotusele;

18.  on veendunud, et vähktõvevastane võitlus peaks olema liidu absoluutne prioriteet ja et selles suunas tehtavaid märkimisväärseid jõupingutusi tuleb suurendada; rõhutab asjaolu, et vähiuuringud moodustavad selle protsessi olulise samba; on seetõttu otsustanud suurendada rahalisi vahendeid, mis eraldatakse vähiuuringutele programmi „Horisont 2020“ asjakohastel eelarveridadel, kus ka eelarve täitmise määr on väga kõrge; rõhutab, et selle valdkonna uuringuid tuleb viivitamata tõhustada, pidades muu hulgas silmas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oodatavaid palju suuremaid investeeringuid;

19.  tuletab meelde, et Euroopa positsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) peamise pakkujana sõltub vahenditest, mis on ette nähtud uue IKT arendamiseks ja testimiseks ning idufirmadele ja tehnoloogiaettevõtetele abi pakkumiseks, et suurendada turupõhist suutlikkust; kordab sellega seoses, et lisavahendeid tuleb eraldada Euroopa uurimisasutustele ja VKEdele, kus keskendutakse selliste tehnoloogiate arendamisele ja täiustamisele nagu mootorid, tõlketeenused ja muud samalaadsed murrangulised tehnoloogiad;

20.  rõhutab Euroopa ühendamise rahastu keskset rolli sellise suure jõudlusega üleeuroopalise võrgu strateegilise arendamise edendamisel, mis on jätkusuutlik ja omavahel ühendatud transpordi (põhitähelepanu lasub raudteevõrgul, mis hõlmab ka ööronge), energeetika ja IKT‑taristu valdkonnas ning annab olulise panuse kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminekusse; teeb seetõttu ettepaneku suurendada eelarveprojekti tasemega võrreldes Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi ja Euroopa ühendamise rahastu energiaprogrammi rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas kokku 545 miljoni euro võrra;

21.  on seisukohal, et vaja on suurendada ka selle alamrubriigi muude oluliste prioriteetide rahastamist; juhib sellega seoses tähelepanu VKEdele, mis on liidu majanduse oluline osa ja millel on kõigis liikmesriikides oluline roll suurepärase kvaliteediga investeeringute tegemisel ja töökohtade loomisel; on sellega seoses otsustanud suurendada COSME programmi assigneeringuid, et suurendada veelgi programmi potentsiaali edendada ettevõtlust, sealhulgas naiste ettevõtlust ning parandada liidu ettevõtjate konkurentsivõimet ja turulepääsu, ning nõuab tähelepanu pööramist VKEde digiüleminekule; tuletab meelde, et eelarveprojektis COSME programmile ette nähtud eraldis oli isegi finantsplaneeringus ettenähtust väiksem, ning on otsustanud suurendada eelarveprojekti tasemega võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 50 miljoni euro võrra;

22.  rõhutab, et programm „Erasmus+“ on jätkuvalt kõrgelt hinnatud ja äärmiselt populaarne programm, mille taotluste arv ületab tunduvalt olemasolevat rahastamist, ning et see aitab edendada tugevat Euroopa ühise identiteedi tunnet; on seetõttu otsustanud suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 123,4 miljoni euro võrra, et tegeleda taotluste madala edukusmäära probleemiga ja anda suuremale arvule inimestele võimalus programmist kasu saada;

23.  teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada Euroopa Tööjõuameti (ELA), Euroopa Liidu Lennundusohutusameti, Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) assigneeringuid ning Euroopa GNSSi Agentuuri, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) assigneeringuid ja töötajate arvu;

24.  suurendab seetõttu alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 1 503 766 221 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu kasutamise ja erivahendite kasutuselevõtmise abil; teeb lisaks selles alamrubriigis kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 280 700 000 eurot, mis tuleneb kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

25.  tuletab meelde, et jätkusuutlik majanduskasv ning väga sihipärased investeeringud on kvaliteetsete töökohtade loomisel ja kõigi jõukuse suurendamisel üliolulised tegurid ning et struktuurifondide vahendeid ja investeeringuid tuleb seetõttu senisest tulemuslikumalt kasutada kaasava majanduskasvu soodustamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks;

26.  peab kahetsusväärseks, et noorte töötuse määr, mis oli 2019. aasta aprillis hinnanguliselt 14,2 %, on jätkuvalt vastuvõetamatult kõrge ning teatavates liidu liikmesriikides ja piirkondades eriti teravalt päevakorras; rõhutab, kui oluline on suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtlusalast suutlikkust ning võidelda samal ajal ebavõrdsuse vastu; on veendunud, et töötuse vastu võitlemiseks tuleb teha olulisi rahalisi jõupingutusi; on otsustanud tagada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal noorte tööhõive algatusele lisarahastamise; rõhutab vajadust kiirendada selle programmi rakendamist ja veelgi parandada selle tõhusust tagamaks, et see annab riiklikule tööhõivepoliitikale rohkem Euroopa lisaväärtust; teeb seetõttu ettepaneku suurendada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 363,3 miljoni euro võrra;

27.  suurendab tehnilise abi jaoks ette nähtud vahendeid, et tegeleda projektijuhtimise menetluste keerukuse probleemiga alates taotluste ettevalmistamisest kuni finantsjuhtimise ja mõju jälgimiseni, arvestades, et tegemist on probleemiga, mis takistab oluliselt struktuurifondide paremat kasutamist;

28.  suurendab alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 373 278 264 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“

29.  märgib murega, et kõigest 8,3 % kõigist kulukohustustest on seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ümberpööramisega ning see on alates 2015. aastast väikseim suhtarv, hoolimata enneolematust ja kiirenevast liikide väljasuremise määrast; nõuab piisavalt suurendatud ja jälgitavate vahendite eraldamist, et tagada bioloogilise mitmekesisuse pikaajaline ja sidus kaitse kogu liidus; kooskõlas üldise prioriteediga võidelda kliimamuutuste vastu, suurendab oluliselt (233 miljoni euro võrra) programmiga LIFE+ seotud eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid jaotistes 7 ja 34; eeldab, et komisjon tagab nende lisavahendite tulemuslikuks kasutamiseks vajaliku kasutussuutlikkuse ja tagab selliste keskkonnasõbralike rahaliste vahendite õiglasema geograafilise jaotuse – nagu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmides;

30.  teeb ettepaneku assigneeringute vajalikuks suurendamiseks teatavatel eelarveridadel, eelkõige selleks, et rahastada sigade Aafrika katku mõju leevendavaid meetmeid mitmes liikmesriigis; märgib alates 2019. aasta algusest registreeritud puhangute tõsist mõju ja suurt arvu, mistõttu on tulnud hukata kümneid tuhandeid loomi; märgib, et kolmandad riigid on investeerinud teadusuuringutesse, mille eesmärk on töötada välja Aafrika seakatku vastane vaktsiin, ning et liit peaks investeerima niisuguse vaktsiini alasesse teadus- ja arendustegevusse, mis aitaks Aafrika seakatku levikule ja esinemisele võimalikult kiiresti lõpu teha;

31.  tuletab meelde, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) assigneeringute taset on veel vaja kohandada, võttes arvesse 2020. aastal eeldatavasti kättesaadavat sihtotstarbelist tulu, nagu tehti teatavaks komisjoni kirjalikus muutmisettepanekus;

32.  teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada Euroopa Keskkonnaameti assigneeringuid ja töötajate arvu;

33.  suurendab kokkuvõttes rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringuid 267,3 miljoni euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse ülemmäära piires olemasoleva varu kasutuselevõtmise abil; rõhutab, et põllumajanduse eelarvet ei tohiks rohkem kärpida, kuna põllumajandussektorit mõjutavad sageli kriisid, mis nõuavad eelarvelist reageerimist;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

34.  võttes arvesse ebarealistlikult madalat ülemmäära alates praeguse mitmeaastase finantsraamistiku algusest, suurendab Euroopa Parlamendi prioriteetide rahastamist sellistes valdkondades nagu sisejulgeolek, ränne, põhiõigused ning õigusriigi põhimõtte austamine ning selliste prioriteetide rahastamist, mille eesmärk on edendada diskrimineerimiskeeldu ja võrdust ning soolise vägivalla vastast võitlust; on kindlalt vastu nõukogu poolt Sisejulgeolekufondi (ISF) ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringutes tehtud kärbetele ning lükkab tagasi nõukogu ettepaneku paigutada AMIFi kulukohustuste assigneeringutest 400 miljonit eurot reservi, oodates läbimurret Dublini III määruse reformimisel(7), kuna see takistaks kõige suurema surve all olevatel liikmesriikidel saada toetust rändesurve inimlikuks haldamiseks;

35.  rõhutab, et äärmiselt oluline on investeerida sellesse, et kõik rände, julgeoleku, piirikontrolli ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevad ametid, eelkõige Europol, Eurojust, Euroopa Prokuratuur (EPPO), Frontex ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), saaksid piisava rahastamise ja piisava hulga töötajaid; rõhutab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda vahendid, mis on vajalikud selleks, et võimaldada tal põhjalikult uurida piiriülest kuritegevust ja esitada niisuguse tegevuse eest süüdistusi;

36.  palub komisjonil luua kiiresti fondi, mille eesmärk on toetada otsingu- ja päästeoperatsioone, et tagada Vahemere piirkonnas aktiivsed otsingu- ja päästetööd;

37.  kinnitab oma valimisolekut kasutada liidu eelarvet vahendina, mis aitab tulemuslikult võidelda olemasoleva ebavõrdsuse vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust, eelkõige niisuguste vahendite suurendamise abil, mis on ette nähtud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi alla kuuluva Daphne programmi erieesmärgile ning inimarengule arengukoostöö rahastamisvahendi raames; toonitab, et piisavalt tuleb rahastada soolise vägivalla vastast ja niisuguse vägivalla vastast võitlust, mis on suunatud pagulastest naiste ja tütarlaste ning muude haavatavate rühmade, näiteks LGBTQI+‑inimeste vastu;

38.  teeb ettepaneku suurendada programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammide „MEDIA“ ja „Kultuur“ kulukohustuste assigneeringuid 10 % võrra, et leevendada nende kroonilist alarahastamist ja madalat taotlemise edukuse määra; suurendab ka assigneeringuid multimeediategevuseks, mis on otsustava tähtsusega väärinfo vastu võitlemisel ja sõltumatu ajakirjanduse edendamisel;

39.  teeb ühtlasi ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada liidu poolt Euroopa Ravimiametile antavat toetust;

40.  suurendab seetõttu rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 121 799 746 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite täiendava kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

41.  rõhutab, et liidu eelarve peab andma rohkem vahendeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeteks ning kliimadiplomaatiaks riikides, mis on hõlmatud arengukoostöö rahastamisvahendi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga; juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarvest võiks anda rahalist abi katastroofiohu vähendamiseks ja selle raames võiks võtta kasutusele innovatiivseid rahastamisvahendeid, sealhulgas ELi välisinvesteeringute kava, et toetada Aafrikas kliimaga seotud arenguprojektide ettevalmistamist ja rahastamist;

42.  teeb ettepaneku oluliselt suurendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames Lääne‑Balkani riikide rahastamist, eriti toimivate demokraatlike institutsioonide, õigusriigi, hea valitsemistava ja avaliku halduse valdkondades; rõhutab läbimõeldud rahastamise tähtsust, pidades silmas arvukaid väljakutseid, millele liit koos liikmesriikidega Euroopa naabruspoliitika raames vastu astuma peab, et toetada poliitilisi reforme ja tagada õigustikule vastavus Lääne‑Balkani riikides;

43.  tuletab püsivaid julgeolekuohte ja julgeolekuolukorra halvenemist liidu idapiiril ning liidu Ida‑Euroopa partnerriikide ees seisvaid keerulisi reforme arvesse võttes meelde, et oluline on eraldada piisavalt rahalisi vahendeid kriiside ja konfliktide ennetamise, stabiilsuse, demokraatia ja usalduse suurendamise toetamiseks ning suurendada jõupingutusi piirkonnas vaesuse vähendamise ja majandusarengu toetamiseks; tuletab lisaks meelde, et lõunanaabruse riigid vajavad rahalist lisatoetust, sest nad on äärmiselt suure surve all, sealhulgas konfliktide tõttu Süürias ja Liibüas, äärmusluse leviku ning sellega seotud pagulas- ja rändevoogude tõttu;

44.  on suures mures USA otsuse pärast jätta andmata iga-aastane rahaline toetus ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas ning on veendunud, et liit peaks andma oma panuse tekkinud puudujäägi korvamisse; tunnustab tõhusat rolli, mida ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis‑Idas etendab katkematute põhiteenuste säilitamisel miljonitele Palestiina põgenikele, aidates kaasa piirkondlikule stabiilsusele ja võideldes radikaliseerumise vastu kooskõlas ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga Lähis‑Idas.

45.  on sügavalt mures USA administratsiooni otsuse pärast kehtestada tariifid mitme ELi toote suhtes, mis on tingitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahekohtu otsusest Airbusi juhtumis; kohustub käsitlema seda küsimust 2020. aasta eelarvemenetluse eelseisva lepitusmenetluse käigus, suurendades valitud eelarveridu vajalikul määral eelkõige selleks, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda USA kaubandustõkete mõjuga liidu ettevõtjatele ja seda leevendada.

46.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et aidata otsustavalt kaasa sellele, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning et tagada ümberasustamist soovivate maroniitidele ja kõikidele muudele enklaavis elavatele inimestele heaolu, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ning toetada kahte kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega soodustatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

47.  rõhutab liidu kohustust toetada Arktika kaitset; rõhutab sidusamasse ELi Arktika‑poliitikasse investeerimise tähtsust;

48.  nõuab suuremat rahastust projektidele, milles keskendutakse selliste Venezuela pagulaste toetamisele, kes on põgenenud naaberriikidesse, sh liikmesriikide territooriumidele Kariibi piirkonnas;

49.  on veendunud, et arvestades Türgi tõsiseid ja pidevaid katseid kahjustada piirkonna stabiilsust liikmesriikide vastu suunatud agressiivse käitumisega ning tema hiljutist ühepoolset kurdi elanikkonna vastu suunatud sõjalist tegevust Süüria kirdeosas, mis on toonud kaasa Süüria pagulaste uue sundrände ja takistab tõsiselt humanitaarabi kättesaadavust, põhjustades tsiviilisikutele tõsiseid kannatusi ja õõnestades kogu piirkonna stabiilsust, ning puuduseid sellistes valdkondades nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõigused, on Türgile ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite kärpimine ja 100 miljoni euro külmutamine (summa, mis tuleb paigutada reservi) õigustatud; rõhutab siiski, et vahendite külmutamine ja kärbe ei tohiks puudutada kodanikuühiskonda, Süüria pagulasi ega üliõpilasi Türgis;

50.  mõistab hukka Türgi invasiooni Süüria kirdeosas, mis põhjustab hulgalisi inimohvreid tsiviilelanike seas, suurendab põgenike arvu ja destabiliseerib piirkonda veelgi; käimasolevaid sündmusi silmas pidades kavatseb seetõttu kohandada sellele vastavalt oma seisukohta Türgile pühendatud eelarveridade kohta, säilitades samal ajal 2020. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus rahalise toetuse kodanikuühiskonna osalejatele.

51.  peab kahetsusväärseks Euroopa Parlamendi piiratud rolli Euroopa Liidu hädaolukorra usaldusfondi (EUTF) järelevalves ja juhtimises; peab ülimalt oluliseks, et Euroopa Parlament saaks jälgida tegevkomitee tegevust, ning kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet selles komitees vastu võetud otsuste kohta ja tagama Euroopa Parlamendi esindatuse selle koosolekutel;

52.  suurendab rubriigi 4 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 257 217 394 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite täiendava kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

53.  taastab halduskulude eelarveridade, kaasa arvatud rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude assigneeringud eelarveprojekti tasemel; teeb ettepaneku suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 5,5 miljoni euro võrra seoses Euroopa demokraatiat ja Euroopa tulevikku käsitleva konverentsiga; juhib tähelepanu asjaolule, et konverents peaks olema võimeline toimima vajalikul määral sõltumatult ning kaasama Euroopa Parlamendi teiste Euroopa institutsioonidega võrdsetel alustel; rõhutab lisaks, et konverents peaks võimaldama väga mitmesugustesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate kodanike, sealhulgas noorte osalemist ja kaasamist;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

54.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; rõhutab sellega seoses, et nende puhul, mis sillutavad teed uutele programmidele, mida toetavad praegune komisjoni president ja Euroopa Parlament, näiteks õiglase ülemineku fond, peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu nende rakendamisele viisil, mis saaks Euroopa Parlamendilt võimalikult ulatusliku toetuse; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma tagasisidet kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta;

Maksed

55.  juhib tähelepanu eelarveprojektis maksete ülemmäära alla jäetud enneolematule 20 067,6 miljoni euro suurusele varule, mis tuleneb 2014.–2020. aasta programmide väga hilisest algusest ja sellest tekkinud kasutamata maksete kuhjumisest, eelkõige alamrubriigis 1b; rõhutab vajadust vältida maksetaotluste olulist kuhjumist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses, mis võib tuua liidu eelarves kaasa uue maksekriisi, nagu see juhtus käesoleval perioodil, ja takistada aastateks 2021–2027 kavandatud järgmise põlvkonna programmide õigeaegset alustamist;

56.  suurendab seepärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavaid makseid kokku 3 miljardi euro võrra, eeldusel, et liikmesriigid kiirendavad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal oma rakenduskavade elluviimist veelgi ja järgivad paremini nende endi prognoose; suurendab EFSI tagatisfondi eraldisi 948 miljoni euro võrra, et tuua 2020. aastasse eelarveneutraalsel viisil üle need iga-aastased osamaksed, mis seni olid kavandatud aastateks 2021–2023, st ajaks, mil surve maksetele on eeldatavasti suurem; suurendab lisaks maksete assigneeringuid neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

57.  taastab Euroopa Parlamendi 2020. aasta vajaduste hoolika ja vastutustundliku analüüsi alusel eelarvestuses kinnitatud assigneeringud, mille täiskogu võttis suure häälteenamusega vastu oma eespool nimetatud 28. märtsi 2019. aasta resolutsioonis; on teadlik asjaolust, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 314 võimaldab komisjonil kohandada teiste institutsioonide eelarvestuse projekte; väljendab siiski üllatust ja sügavat muret komisjoni poolt Euroopa Parlamendi eelarves tehtud kärbete pärast, millega katkestatakse kahe institutsiooni vahel hea koostöö traditsioon;

58.  suurendab eelarveprojektiga võrreldes kahe eelarverea assigneeringuid seoses uute detailidega, mis mõjutavad 2020. aasta eelarves üleminekutoetusi ja mida ei olnud võimalik ära hoida, nimelt Euroopa Parlamendi valimistele järgnenud kõrgem mittetagasivalimise määr (63 %, samas kui arvestusbaas oli keskmiselt 50 %) ning Brexiti edasilükkamine kuni 31. oktoobrini 2019; suurendab ka assigneeringuid Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste eelarvereal, kuna nende töö on demokraatia edendamisel ning võltsuudiste ja väärinfo vastu võitlemisel otsustava tähtsusega;

59.  kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud eelarvestusega

   a) palub, et juhatus töötaks välja tehnilise lahenduse, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ajal, mil nad on emapuhkusel, isapuhkusel või pikaajalisel haiguspuhkusel;
   b) kordab oma nõudmist läbipaistva otsustusprotsessi järele kinnisvarapoliitika valdkonnas; ei nõustu seetõttu jätkuvalt järgitava tavaga, mis seisneb aasta lõpu assigneeringujäägi ümberpaigutamises käimasolevate kinnisvaraprojektide toetamiseks, mis toimub süstemaatiliselt samades peatükkides, jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel; on seisukohal, et kinnisvarapoliitikat tuleks rahastada selleks mõeldud eelarveridadelt läbipaistval viisil;
   c) tuletab meelde oma palvet, et juhatus võtaks meetmeid, et ühtlustada alates 1. jaanuarist 2020 täielikult ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrad;
   d) kutsub taas esimeeste konverentsi ja juhatust üles vaatama läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab asjaolu, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;
   e) palub peasekretäril esitada kiiresti rakendussätted, et tagada registreeritud assistentide põhimääruses sätestatud õigused ning vältida meelevaldset tõlgendamist ja praegust ebavõrdsust, mis takistab neid tegemast täiel määral oma tööd, nagu see on sätestatud parlamendiliikmete põhimääruses ja assistentide põhimääruses;
   f) nõuab, et rakendataks täielikult meetmeid, mida soovitati Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(8), mis tähendab kõikidele töötajatele ja parlamendiliikmetele ahistamisvastaste koolituste sagedast pakkumist, kahe olemasoleva ahistamisvastase komisjoni välisauditite tegemist ning kõnealuse kahe komisjoni muutmist üheks sõltumatuks komisjoniks, mille koosseisu kuuluksid alaliste liikmetena arstid ja juristid; nõuab assigneeringute suurendamist, et katta kulud, mis kaasnevad Euroopa Parlamendis toimuvate ahistamisjuhtumite haldamiseks tööle võetavate pädevate lisatöötajatega, koondades spetsiaalsesse teenistusse meditsiinilise, psühholoogilise, juriidilise ja personalijuhtimise taustaga töötajad, ning katta ahistamisohvrite õigusabi- ja ravikulud kooskõlas personalieeskirjade artikliga 24;
   g) kordab peasekretärile suunatud palvet esitada Paul‑Henri Spaaki hoone ettevalmistavate tehniliste tööde üksikasjalik eelarvestus ja kulude jaotus, mis on seotud hoone renoveerimisega, mis läheb prognooside kohaselt maksma 12,4 miljonit eurot;
   h) kordab oma üleskutset kasutada rohkem videokonverentse ja muid tehnoloogiaid, et kaitsta keskkonda ja säästa ressursse ning eelkõige vähendada töötajate kolme töökoha vahelisi ametireise;

Muud jaod (IV–X jagu)

60.  märgib, et üldjoontes kajastab eelarveprojekt eelarve muude jagude alla kuuluvate eri institutsioonide eelarvestusi ja vastab seega (mõningate eranditega) nende finantsvajadustele; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped avaldaksid seetõttu kahjulikku mõju asjaomaste institutsioonide tööle ja ühtlasi nende olulisele panusele liidu toimimisse; teeb seetõttu ettepaneku taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel peaaegu kõigil juhtudel, kaasa arvatud seoses Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa välisteenistuse ametikohtade loeteludega; ei muuda kooskõlas härrasmeeste kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ja Euroopa Ülemkogu osas;

61.  on seisukohal, et piiratud arvul juhtudel ja institutsioonide eelarvestusi arvesse võttes on vaja assigneeringuid suurendada üle eelarveprojekti taseme ja teha ettepanek lisaametikohtade loomiseks; teeb seetõttu ettepaneku

   a) taastada Euroopa Kohtu ja tema kasvava töökoormusega seoses kohtu eelarvestuses kavandatud 11 ametikohta (7 AD ja 4 AST ametikohta), mida komisjon eelarveprojekti ei lisanud, ning näha ette töötasude ja toetuste jaoks vajalikud assigneeringud;
   b) suurendada seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega mõne eelarverea assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, et säilitada eelmise aastaga sarnane assigneeringute tase;
   c) lisada Euroopa Ombudsmani juurde kaks AD ametikohta, millega ületatakse eelarveprojekti, ja teha ühtlasi kolmel eelarvereal väiksemaid kärpeid, et tasakaalustada kahel teisel eelarvereal taastatud summasid;

o
o   o

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0210.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0326.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417.

Viimane päevakajastamine: 30. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika