Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Alžeeria kohta, eriti 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni töötajate õiguste eest võitlejate ja inimõiguste kaitsjate vangistamise kohta Alžeerias(1) ning 27. märtsi 2019. aasta resolutsiooni araabia kevade järgse olukorra ning Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonna tulevikuväljavaadete kohta(2),

–  võttes arvesse ajakohastatud teavet Alžeeria kohta ELi aastaaruandes inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2018. aastal, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 18. märtsil 2019,

–  võttes arvesse ELi ja Alžeeria assotsiatsiooninõukogu 14. mai 2018. aasta 11. istungjärku,

–  võttes arvesse Alžeeria inimõiguste olukorra kolmandat üldist korrapärast läbivaatamist, mis võeti vastu ÜRO Inimõiguste Nõukogu 36. istungjärgul 21. ja 22. septembril 2017,

–  võttes arvesse partnerluse ühiseid prioriteete, mille Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik ja Euroopa Liit võtsid 13. märtsil 2017 vastu läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames ning milles keskendutakse põhiseaduse läbivaatamise rakendamisele ning ELi toetusele demokraatia ja inimõiguste arengule Alžeerias,

–  võttes arvesse ELi‑Alžeeria assotsieerimislepingut(3), eriti selle artiklit 2, milles on sätestatud, et demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine peab olema lepingu oluline osa ning sellest tuleks lähtuda lepinguosaliste sise- ja välispoliitikas,

–  võttes arvesse 7. veebruaril 2016. aastal muudetud Alžeeria põhiseadust, eriti selle artikleid 2, 34–36, 39, 41, 42, 48 ja 54,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, surmanuhtluse, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta, väljendusvabaduse kohta internetis ja mujal ning inimõiguste kaitsjate kohta ning uut ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Alžeeria seadust 12‑06 ühenduste kohta ja määrust 06‑03, mis reguleerib mittemoslemi usutalitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.  arvestades, et Alžeeria on Euroopa Liidu ja Põhja‑Aafrika piirkonna lähinaaber ning oluline partner;

B.  arvestades, et 16. veebruaril 2019, s.o kümme päeva pärast seda, kui Abdelaziz Bouteflika teatas kandideerimisest viiendaks presidendi ametiajaks, algasid Alžeerias rahumeelsed protestid, mida teatakse Hiraki (liikumise) nime all; arvestades, et 2. aprillil 2019 astus Abdelaziz Bouteflika tagasi; arvestades, et riigipea kohusetäitja ametikohale asus riiginõukogu eesistuja Abdelkader Bensalah; arvestades, et pärast Abdelaziz Bouteflika tagasiastumist on riigis avalikult võimu haaranud kindralleitnant Ahmed Gaïd Salahile alluv sõjaline juhtkond;

C.  arvestades, et Abdelaziz Bouteflika oli olnud president alates 1999. aastast; arvestades, et 2016. aasta põhiseaduse läbivaatamisel piirati tulevaste presidentide ametiaegade maksimaalset arvu kahele; arvestades, et põhiseaduse läbivaatamist ei saanud kohaldada tagasiulatuvalt, mis tähendas, et Abdelaziz Bouteflikal oli võimalik kandideerida viiendaks ametiajaks; arvestades, et presidendivalimised, mis olid algselt kavandatud 18. aprilliks 2019, lükati esialgu edasi 4. juulile 2019 ja seejärel 12. detsembrile 2019;

D.  arvestades, et rahumeelsed meeleavaldused toimusid kogu riigis 2019. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis ning seejärel igal teisipäeval ja reedel viimase 40 nädala jooksul; arvestades, et viimastel nädalatel on meeleavaldajad korraldanud kogu riigis öömarsse;

E.  arvestades, et Hirakil on laialdane toetus ja see on Alžeeria suurim protestiliikumine; arvestades, et enamik meeleavaldajatest on noored; arvestades, et meeleavaldajad nõuavad laiema poliitilise ülemineku raames korruptsioonile lõpu tegemist, poliitilise osaluse võimaluste suurendamist, tööpuuduse vähendamist ja meeleavalduste mahasurumise lõpetamist ning pluralistlikumat ja kaasavamat raamistikku vabade valimiste ettevalmistamiseks;

F.  arvestades, et 2019. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Alžeeria 180 uuritud riigi seas 141. kohal, ajakirjandusvabadust riigis kirjeldatakse indeksis sõnaga „ohustatud“ ja märgitakse, et ajakirjanikke kiusatakse sageli taga; arvestades, et Alžeeria ametivõimud tsenseerivad sõltumatuid meediaorganisatsioone, sotsiaalmeedias tegutsevaid kodanik‑reportereid ja väljaandeid iga meediakajastuse korral, mida peetakse teisitimõtlemise toetamiseks;

G.  arvestades, et alates 2018. aasta jaanuarist on Alžeeria ametivõimud sulgenud mitu kirikut, millest valdav enamus kuulub Alžeerias asuvate protestantlike kirikute seaduslikult tunnustatud katusorganisatsiooni Église protestante d’Algérie (EPA);

H.  arvestades, et avalik‑õigusliku raadiojaama La Chaîne 3 peatoimetaja Meriem Abdou astus 23. veebruaril 2019 tagasi protestiks Hiraki erapooliku kohtlemise vastu; arvestades, et veel mitu ajakirjanikku on langenud vahistamise või hirmutamise ohvriks, näiteks endine France 24 Araabia korrespondent Sofiane Merakchi ning ajakirjanikud Azeb El Sheihk ja Abdelmouji Khelladi, keda peetakse kinni vastavalt alates 26. septembrist 2019 ja 14. oktoobrist 2019;

I.  arvestades, et Nadia Madassi, kes oli töötanud kanalis Algérie viimased 15 aastat, lahkus 4. märtsil 2019 ametist väidete tõttu, et teda on tsenseeritud; arvestades, et 5. märtsil 2019 määras kommunikatsiooniministeerium ajalehele Echorouk ja telekanalile El Bilad meeleavalduste kajastamise eest sanktsioonid; arvestades, et enam kui 500 000 liikmega Facebooki grupp Algérie – Debout! suleti ning selle asutajat ja administraatorit Sofiane Benyounest ahistati ja küsitleti enne süüdistuse esitamist mitu korda; arvestades, et on tsenseeritud väljaandeid Jeune Afrique, Tout Sur l’Algerie, Algérie Part, Interlignes ja Observ’Algérie;

J.  arvestades, et Hiraki protestijaid, inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja blogijaid rünnatakse või vahistatakse üha enam, et takistada neid kasutamast väljendus-, ühinemis- või rahumeelse kogunemise vabadust;

K.  arvestades, et Alžeeria advokaatide koda (Union nationale des ordres des avocats, UNOA) mõistis ühehäälselt hukka Hiraki aktivistide vahistamise ja vabaduste mahasurumise; arvestades, et 24. oktoobril 2019 avaldas Alžiiris meelt umbes 500 advokaati, kes nõudsid protestijate nõuetekohase menetluse õiguse austamist ja kohtusüsteemi sõltumatust; arvestades, et UNOA on loonud komitee, et toetada kinnipeetud protestijaid ja teisitimõtlejaid kaitsvaid advokaate;

L.  arvestades, et Alžeeria inimõiguste kaitse liiga (Ligue algérienne pour la défense des droits de l’homme, LADDH) andmetel on seoses rahumeelsete meeleavaldustega Hiraki algusest alates vahistatud ja kinni peetud üle saja inimese; arvestades, et süüdistused, mille alusel neid kinni peetakse („rahvusliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse õõnestamine“, „kogunemise õhutamine“ ja „sõjaväe moraali nõrgendamine“), on ebamäärased ja vastuolus rahvusvaheliste inimõigusnormidega;

M.  arvestades, et iseseisvussõja veteran 87‑aastane Lakhdar Bouregaa vahistati 29. juunil 2019 sõjaväeülema kritiseerimise eest; arvestades, et 22‑aastane õigusüliõpilane Nour el Houda Dahmani vabastati 25. novembril 2019 pärast seda, kui talle oli pärast 17. septembril 2019 toimunud üliõpilasmarssi mõistetud kuuekuuline vangistus, ning temast on saanud iganädalaste üliõpilasmarsside ikoon; arvestades, et 12. oktoobril 2019 vahistati Ibrahim Daouadji ja veel neli aktivisti noorteministri visiidi vastu protestimise eest;

N.  arvestades, et arst, inimõiguste kaitsja, Amazigh At‑Mzabi kogukonna kaitsja ja endine LADDH liige Kamal Eddine Fekhar suri 28. mail 2019. aastal vangistuses pärast seda, kui ta oli ulatuslike protestide käigus vahistatud ja 53 päeva näljastreiki pidanud, mis arvatakse olevat tema kinnipidamistingimuste ja arstiabi osutamata jätmise tagajärg; arvestades, et 22‑aastane Ramzi Yettou suri saadud vigastustesse, kui politsei oli teda aprillis 2019 jõhkralt peksnud;

O.  arvestades, et opositsiooni juhtkuju ja ajaloolise opositsioonipartei Sotsialistlike Jõudude Rinde (Front des Forces Socialistes, FFS) endine peasekretär ja praegu tunnustamata erakonna Soltsiaalse ja Demokraatliku Liidu juht Karim Tabbou vahistati 12. septembril 2019; arvestades, et Tipaza kohus vabastas Karim Tabbou 26. septembril 2019, kuid vähem kui 14 tunni pärast vahistati ta uuesti sarnastel tingimustel teise kohtu (Sidi M’Hamed) poolt ja teda hoitakse praegu de facto üksikvangistuses;

P.  arvestades, et mitu ühenduse Rassemblement actions jeunesse (RAJ) liiget, sealhulgas ühenduse asutaja Hakim Addad, selle esimees Abdelouahab Fersaoui ja liikmed Massinissa Aissous, Djalal Mokrani, Ahmed Bouider, Kamel Ouldouali, Karim Boutata, Ahcene Kadi, Wafi Tigrine ja Khireddine Medjani vahistati Alžeeria meelsusvange toetava rahuliku meeleavalduse ajal;

Q.  arvestades, et mitmele meeleavaldajale, nagu Samir Belarbile, Fodil Boumalale, Fouad Ouicherile, Saida Deffeurile ja Raouf Raisile, keda endiselt kinni peetakse, ning inimõiguste kaitsjatele, sealhulgas Said Boudourile, Hamid Gourale ja Slimane Hamitouche’ile, on esitatud süüdistus sõjaväe moraali nõrgendamise eest;

R.  arvestades, et Alžeerias, Sidi M’Hamedi kohtus algas 11. novembril 2019 protsess 42 aktivisti, sealhulgas Wilaya provintsi rahvakogu liikme Samira Messouci üle, keda süüdistatakse riigi territoriaalse terviklikkuse kahjustamises, kuna nad kandsid berberi lippu; arvestades, et iganädalaste meeleavalduste ajal on seda lippu kasutatud koos riigilipuga kogu riigis; arvestades, et mitu riigi kohut on vabastanud sama süüdistuse alusel vahistatud meeleavaldajad;

S.  arvestades, et Alžeeria põhiseaduses on sätestatud põhivabadused, sealhulgas ühinemisvabadus, mis on täpsemalt määratletud seaduses 12‑06; arvestades, et seaduse 12‑06 kohaselt on nõutav, et kõik ühendused, sealhulgas kord juba registreeritud ühendused, registreeriksid end uuesti, et saada siseministeeriumilt registreerimistunnistus enne, kui nad võivad hakata seaduslikult tegutsema; arvestades, et mitme kodanikuühiskonna, valitsusvälise, usu- ja heategevusorganisatsiooni, nagu LADDH, EuromedRights, RAJ, Amnesty International, Alžeeria protestantlik ühendus, mittemoslemi usurühmituste riiklik komisjon ja Feminist Association for Personal Development and Exercise of Citizenship (AFEPEC) eelregistreerimise taotlused on endiselt menetluses, vaatamata sellele, et nad vastavad kõigile õiguslikele nõuetele; arvestades, et seetõttu puudub neil ametlik õiguslik seisund;

T.  arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti kohaselt, mille Alžeeria on ratifitseerinud, peavad valitsused tagama kõigi oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute, eeskätt usuvähemuste õiguse usu-, mõtte- ja südametunnistusevabadusele; arvestades, et see õigus hõlmab vabadust praktiseerida vabalt valitud usku või uskumust kas avalikult või eraviisiliselt, üksi või koos teistega;

1.  mõistab teravalt hukka ajakirjanike, ametiühingutegelaste, juristide, üliõpilaste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna esindajate ning kõigi Hiraki meeleavaldustel osalenud rahulike meeleavaldajate meelevaldse ja ebaseadusliku vahistamise, kinnipidamise ja hirmutamise ning nende vastu suunatud rünnakud;

2.  kutsub Alžeeria ametivõime vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik isikud, keda süüdistatakse väljendusvabaduse kasutamises, eelkõige Hakim Addad, Abdelouahab Fersaoui, Massinissa Aissous, Djalal Mokrani, Ahmed Bouider, Kamel Ould Ouali, Karim Boutata, Ahcene Kadi, Wafi Tigrine, Khireddine Medjani, Samir Belarbi, Karim Tabbou, Fodil Boumala, Lakhdar Bouregaa, Samira Messouci, Ibrahim Daouadji, Salah Maati, Sofiane Merakchi, Azeb El Cheikh, Fouad Ouicher, Saïda Deffeur ning teised rahulikud protestijad, inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikud, keda hoitakse meelevaldselt vangistuses, kuigi nende tegevus on Alžeeria õiguse kohaselt lubatud ja kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusalaste dokumentidega, mille Alžeeria on ratifitseerinud; kutsub Alžeeria ametivõime üles tühistama Slimane Hamitouche’i, Abdelmonji Khelladi ja Mustapha Bendjama suhtes kehtestatud reisikeelu ja tingimisi karistuse;

3.  kutsub Alžeeria ametivõime üles lõpetama rahulike meeleavaldajate, inimõiguste kaitsjate, kriitiliselt meelestatud ajakirjanike ja blogijate igasuguse hirmutamise, sealhulgas kohtu ja õigusaktidega ahistamise, kriminaliseerimise, meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise, ning astuma vajalikke samme, et tagada nende füüsiline ja psühholoogiline kaitse, turvalisus ja julgeolek ning vabadus jätkata oma seaduslikku ja rahumeelset tegevust; kutsub Alžeeria ametivõime tagama väljendus-, ühinemis-, rahumeelse kogunemise ja meediavabadust, mis on tagatud Alžeeria põhiseaduse ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mille Alžeeria on allkirjastanud ja ratifitseerinud;

4.  nõuab, et lõpetataks kristlaste, ahmadide ja teiste usuvähemuste usuvabaduse kasutamise rikkumine; tuletab Alžeeria valitsusele meelde, et määrusega 06‑03 tagatakse õigus vabalt usku praktiseerida; kutsub Alžeeria ametivõime üles avama uuesti asjaomased kirikuhooned;

5.  kutsub Alžeeria ametivõime muutma 2. detsembri 1991. aasta seadust 91‑19, et kaotada kõik rahulike meeleavalduste suhtes kehtestatud piirangud, mis ei ole kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 21 kohaselt sugugi vajalikud ega proportsionaalsed; väljendab muret tõsiasja pärast, et vaatamata 2016. aastal tehtud põhiseaduse muudatustele, ei ole tühistatud 18. juuni 2001. aasta seadlust, millega keelatakse meeleavaldused pealinnas, ja seda kohaldatakse üle kogu riigi;

6.  kutsub Alžeeria ametivõime ka tegelikult kaotama õiguskaitseametnike igasuguse ülemäärase jõu kasutamise ja hoiduma sellest avalike kogunemiste laialiajamisel; mõistab teravalt hukka ülemäärase jõu kasutamise, mille tagajärjel Ramzi Yettou suri; kutsub Alžeeria ametivõime üles korraldama julgeolekujõudude liikmete ülemäärase jõu kasutamise kõikide juhtumite sõltumatu uurimise ja võtma kuritegude toimepanijad vastutusele;

7.  rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteem on demokraatia toimimise põhialus, ja kutsub Alžeeria ametivõime edendama ja tagama kohtusüsteemi sõltumatust;

8.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles toetama kodanikuühiskonna rühmitusi, inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja meeleavaldajaid, korraldama muu hulgas vanglakülastusi, kohtuprotsesside jälgimist ja avalike pöördumistega esinemisi ning toetama UNOA komisjoni ja teisi inimõiguste kaitsmisega tegelevaid organisatsioone ning jälgima tähelepanelikult inimõiguste olukorda Alžeerias, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit;

9.  soovitab Alžeeria ametivõimudel läbi vaadata 2012. aasta ühendusi käsitlev seadus 12‑06 ning alustada tõeliselt kaasavat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et koostada uus seadus, mis on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormide ja Alžeeria põhiseadusega;

10.  kutsub Alžeeria ametivõime tagama kõigile mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse kooskõlas Alžeeria põhiseaduse ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga;

11.  väljendab muret Alžeeria usuvähemuste ees seisvate haldustakistuste pärast, eeskätt seoses määrusega 06‑03; soovitab Alžeeria valitsusel määrus 06‑03 läbi vaadata, et viia see paremini kooskõlla põhiseadusega ja oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 18;

12.  väljendab heameelt berberi keele kui ametliku keele põhiseadusliku tunnustamise üle 2016. aastal ja soovitab seda praktikas rakendada; nõuab berberi lipu kandmise pärast kinni peetud 42 meeleavaldaja viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

13.  nõuab, et kriisile leitaks lahendus, mis põhineb rahumeelsel ja kaasaval poliitilisel protsessil; on veendunud, et demokraatlikud reformid ning konstruktiivne ja kaasav dialoog, mis tagab Alžeerias poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse, võib olla võimalus panna uuesti toimima jõukas Araabia Magribi Liit, mis on tähtis Vahemere mõlema kalda riikide eduka koostöö seisukohast;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi delegatsioonile Alžiiris, Alžeeria valitsusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 346, 21.9.2016, lk 106. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0318. (3) ELT L 265, 10.10.2005, lk 2.