Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (2019/2930(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,
– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),
– võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,
– võttes arvesse kõige uuemaid ja põhjalikumaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kahjuliku mõju kohta, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, viiendas hindamisaruandes (AR5) ja kokkuvõtvas aruandes, eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,
– võttes arvesse ülisuurt elurikkuse kadumise ohtu, mida kirjeldatakse bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva valitsustevahelise teaduslik-poliitilise foorumi 29. mail 2019. aastal avaldatud ülemaailmse hindamisaruande poliitikakujundajatele mõeldud kokkuvõttes,
– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärku, mis toimub 2.–13. detsembril 2019 Hispaanias Madridis,
– võttes arvesse 2020. aasta detsembris toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärku ja tõsiasja, et kõigil raamkonventsiooni osalistel on vaja suurendada oma riiklikult kindlaksmääratud panust kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega,
– võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärku, mis toimub 2020. aasta oktoobris Hiinas Kunmingis ja kus osalised peavad tegema otsuse 2020. aasta järgse ülemaailmse raamistiku kohta elurikkuse kadumise peatamiseks,
– võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega(1),
– võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta(2),
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et ülitähtis on võtta viivitamata ulatuslikke meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C‑ga ja vältida bioloogilise mitmekesisuse massilist vähenemist;
B. arvestades, et need meetmed peavad olema teaduspõhised ning nendesse tuleb sotsiaalselt tasakaalustatud ja kestlikul viisil kaasata kodanikud ning kõik ühiskonna- ja majandussektorid, sealhulgas tööstus; arvestades, et kliimameetmed peavad toetama majanduse konkurentsivõimet ning nendega peavad kaasnema tugevad sotsiaalsed ja kaasavad meetmed, mis tagavad töökohtade loomist toetava õiglase ja võrdse ülemineku ilma reaalse töökohtade kaota, kusjuures arvesse võetakse ka vajadust kõrge heaolutaseme ning kvaliteetsete töökohtade ja koolituse järele;
C. arvestades, et hädaolukorda ei tohiks kunagi kasutada demokraatlike institutsioonide õõnestamiseks ega põhiõiguste kahjustamiseks; arvestades, et kõik meetmed võetakse alati vastu demokraatlikul teel;
1. kuulutab välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kõiki ülemaailmseid jõude üles ning kohustub ka ise kiiresti ja sihipäraselt tegutsema, et selle ohu vastu võidelda ja see peatada, enne kui on liiga hilja;
2. nõuab tungivalt, et uus komisjon hindaks täielikult kõigi seadusandlike ja eelarve-ettepanekute kliima- ja keskkonnamõju ning tagaks, et need ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ega kiirenda elurikkuse kadumist;
3. tunnistab parlamendi kui institutsiooni vastutust oma CO2‑jalajälje vähendamise eest; teeb ettepaneku võtta vastu oma meetmed heitkoguste vähendamiseks, muu hulgas asendades oma sõidukid heiteta sõidukitega, ning kutsub kõiki liikmesriike üles leppima kokku Euroopa Parlamendi ühes asukohas;
4. nõuab tungivalt, et uus komisjon tegeleks vasturääkivustega liidu praeguses kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevas poliitikas, tehes seda eelkõige oma põllumajandus-, kaubandus-, transpordi-, energia- ja taristuinvesteeringute poliitika ulatusliku reformimise abil;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.