Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta(1), 26. novembri 2009. aasta(2), 16. veebruari 2017. aasta(3), 31. mai 2018. aasta(4) ja 14. märtsi 2019. aasta(5) resolutsiooni,

–  võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Nicaragua kohta, eriti 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega kehtestatakse sihipäraste sanktsioonide raamistik,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Nicaragua olukorra kohta, eriti 20. novembri 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo pressiesindaja Rupert Colville’i 19. novembri 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni Nicaraguat käsitleva kõrgetasemelise komisjoni 19. novembri 2019. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni loodud Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI) avaldatud uudiskirju,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et inimõiguste kaitsjad ja teised Nicaragua valitsuse inimõigustealase tegevuse kritiseerijad saavad üha enam surmaähvardusi ning peavad järjest rohkem taluma hirmutamist, laimukampaaniaid internetis, ahistamist, jälgimist, rünnakuid ja kohtulikku tagakiusamist; arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide teatel on enam kui 80 000 inimest olnud praeguse kriisi tõttu sunnitud Nicaraguast lahkuma ning repressioonid riigis on tugevnenud;

B.  arvestades, et MESENI viimaste andmete kohaselt on hukkunud 328 inimest ja sajad on saanud vigastada, rohkem kui 150 poliitvangi peetakse endiselt meelevaldselt kinni ainult selle pärast, et nad kasutasid oma õigusi, ja 144 üliõpilast on demokraatiat, suuremat vabadust ja inimõiguste austamist toetavatel meeleavaldustel osalemise pärast ülikoolidest välja visatud; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo teatel on enam kui 100 ajakirjanikku ja meediatöötajat pidanud riigist lahkuma; arvestades, et Nicaragua valitsus on blokeerinud ajalehepaberi impordi, mille tõttu tuli sulgeda mitu ajalehte, sealhulgas kuulus Nuevo Diario;

C.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatuse austamine, poliitiline pluralism ning kogunemis- ja väljendusvabadus on põhiõigused ning demokraatia ja õigusriigi olulised tugisambad;

D.  arvestades, et lisaks teistele alustasid vangistatud poliitiliste oponentide kaheksa sugulast 14. novembril 2019 San Migueli kirikus Masayas näljastreiki ja nõudsid 130 väidetavalt meeleavaldustel kinni peetud inimese vabastamist; arvestades, et politsei piiras kiriku sisse ning katkestas selle vee- ja elektrivarustuse; arvestades, et politsei ei lasknud kellelgi kirikusse siseneda ning takistas humanitaar- ja arstiabi andmist;

E.  arvestades, et samal ööl peeti kinni vähemalt 13 opositsiooniliikmest koosnev rühm, kes oli politsei poolt sissepiiratutele vett viinud; arvestades, et kinnipeetute seas oli Nicaragua-Belgia päritolu inimõiguste kaitsja Amaya Eva Coppens, keda oli meeleavaldustega seoses kaheksa kuud kinni peetud ja kes vabastati koos enam kui 100 poliitvangiga amnestiaseaduse alusel 11. juunil 2019; arvestades, et see seadus on vastuolus rahvusvaheliste standarditega ja põlistab karistamatust, välistades meeleavaldajate vastu toime pandud kuritegude uurimise;

F.  arvestades, et Nicaragua prokuratuur on nendele inimestele esitanud ebaõiglaselt süüdistuse mitme süüteo eest, sealhulgas inimrööv, tulirelvade ebaseaduslik omamine ja terrorism, ning et sellega rikutakse selgelt nõuetekohase menetluse garantiid ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; arvestades, et ka tingimused Nicaragua vanglates ei vasta rahvusvahelistele normidele; arvestades, et Nicaragua opositsiooniliikmed on andnud selgelt teada piinamise ja seksuaalse vägivalla kasutamisest vanglates;

G.  arvestades, et MESENI teatel suurendab Nicaragua valitsus demokraatliku, institutsioonilise ja poliitilise kriisi ohvrite perekondade tagakiusamist hirmutamise ja jälgimise kaudu, et takistada lähedaste mälestamist nii avalikus kui ka erasfääris ja õigluse taotlemist;

H.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu sõnul survestab Nicaragua valitsus neid, kes väljendavad arvamust inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas ning suhtlevad rahvusvaheliste ja ÜRO ametnike ja mehhanismidega;

I.  arvestades, et Nicaragua valitsus on riigist välja saatnud rahvusvahelisi organisatsioone, näiteks Ameerika Inimõiguste Komisjoni ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Kesk-Ameerika piirkondliku büroo, kes nõudsid inimõiguste austamist riigis ning püüdsid leida konfliktile rahumeelset lahendust ja saavutada rahvuslikku leppimist; arvestades, et selliste organisatsioonide tagasipöördumine oleks tagatiseks, et opositsiooniga sõlmitud kokkulepped täidetakse; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud repressioonid on ägenenud ning nõrga institutsioonilise raamistikuga riigis on neilt võetud õiguslik staatus, mis tähendab repressiooniohvrite kahekordset karistamist;

J.  arvestades, et mõne ELi liikmesriigi kõrgeid ametnikke on korduvalt takistatud Nicaraguasse sisenemast; arvestades, et Nicaragua valitsus ei lubanud riiki siseneda Ameerika Riikide Organisatsiooni Nicaragua kõrgetasemelist komisjoni, kes on püüdnud läbi viia valimisreformi; arvestades, et valimisreform on Nicaragua demokraatlike institutsioonide nõuetekohase rajamise teel väga oluline samm;

K.  arvestades, et Nicaragua valitsus ei ole näidanud üles huvi jätkata usaldusväärset ja kaasavat dialoogi kodanike alliansiga ning rakendada täielikult 2019. aasta märtsi kokkuleppeid; arvestades, et valitsuse ja kodanike alliansi vahelised läbirääkimised jätkusid 2019. aasta veebruaris; arvestades, et 27. märtsil 2019 jõuti kokkuleppele nende isikute vabastamises, kellelt oli võetud vabadus seoses 2018. aasta meeleavaldustega; arvestades, et 29. märtsil 2019 saavutati veel üks kokkulepe, mis käsitleb kodanike õiguste ja tagatiste tugevdamist; arvestades, et 20. mail 2019 lahkus kodanike allianss läbirääkimistelaua tagant, sest neid kaht kokkulepet oli rakendatud piiratult; arvestades, et valitsus oli 11. juuniks 2019 vabastanud 492 inimest, kes olid 2018. aasta meeleavalduste raames kinni peetud; arvestades, et läbirääkimised on endiselt takerdunud, hoolimata katsetest neid jätkata;

L.  arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsiooni Nicaraguat käsitlev kõrgetasemeline komisjon on seisukohal, et meetmed, mida Nicaragua valitsus on alates 2018. aasta aprillist võtnud või lubanud, ei ole kooskõlas Nicaragua 1987. aasta põhiseadusega kaitstud õiguste ja tagatistega ning toovad kaasa põhiseadusliku korra muutmise, mis kahjustab tugevalt Nicaragua demokraatlikku korda, mis on sätestatud Ameerika riikide demokraatiaharta artiklis 20;

M.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et see leping sisaldab demokraatiaklauslit, mis on lepingu oluline osa; arvestades, et praeguses olukorras tuleks demokraatiaklauslit rakendada ja Nicaragua osalemine lepingus peatada;

1.  väljendab solidaarsust Nicaragua rahvaga ning mõistab hukka Nicaragua valitsuse repressiivse tegevuse, eelkõige põhjustatud surmajuhtumid, väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldamisvabaduse üldise piiramise, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tegevuse õigusliku piiramise, rahvusvaheliste organisatsioonide riigist väljasaatmise, meediakanalite sulgemise ja ründamise, teabe saamise õiguse piiramise ning üliõpilaste ülikoolidest väljaheitmise;

2.  nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus lõpetaks teisitimõtlejate pideva represseerimise ning jätkuvad meelevaldsed vahistamised, piinamise ja seksuaalse vägivalla, hoiduks inimõiguste kaitsjate, poliitiliste oponentide, ohvrite perekondade ja muude teisitimõtlejate kriminaliseerimisest, tagakiusamisest ja ründamisest ning teeks viivitamata lõpu riigis tegutsevate poolsõjaväeliste jõudude tegevusele; nõuab vägivallaaktide kiiret, erapooletut, läbipaistvat ja põhjalikku uurimist;

3.  nõuab kõigi meelevaldselt kinnipeetavate, teiste hulgas Amaya Eva Coppensi viivitamatut vabastamist, kõigist nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ja nende põhiliste õiguslike tagatiste austamist; nõuab, et inimõiguste rikkumiste ning demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest vastutavad isikud võetaks vastutusele; rõhutab, et Nicaragua ametivõimud peavad tagama kõigi kinnipeetavate turvalisuse ning füüsilise ja psüühilise heaolu ning kindlustama neile piisava arstiabi;

4.  nõuab süüdimõistvate kohtuotsuste ja karistuste sõltumatut läbivaatamist, et reformida kohtusüsteemi, sealhulgas ametisse nimetamist kooskõlas selliste rahvusvaheliste standarditega nagu kohtusüsteemi sõltumatuse aluspõhimõtted ja prokuröride rolli käsitlevad suunised;

5.  palub vaadata läbi amnestiaseaduse ja üldise ohvrite eest hoolitsemise seaduse, et tagada ohvrite õigus tõele, õiglusele ja piisavale hüvitisele;

6.  nõuab konfiskeeritud vara tagastamist ja uudistekanalite peatatud tegevuslubade taastamist ning seda, et nendel kanalitel lubataks teha oma tööd takistusteta ja kättemaksuta;

7.  peab kiiduväärseks nõukogu otsust võtta vastu raamistik sihipäraste piiravate meetmete võtmiseks isikute suhtes, kes vastutavad Nicaraguas inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest; kutsub liikmesriike üles leppima kiiresti kokku erinimekirjas isikutest ja üksustest, sh president ja asepresident, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone;

8.  mõistab hukka Nicaragua valitsuse soovimatuse taaskäivitada riigisisene sisuline dialoog; kutsub ametivõime üles jätkama dialoogi kodanike alliansiga, et saavutada demokraatlik, kestlik ja rahumeelne lahendus, mis võimaldaks täielikult rakendada 2019. aasta märtsi kokkuleppeid; rõhutab vajadust tagada kõigi Nicaragua elanike poliitilised ja kodanikuvabadused, pagulaste tagasipöördumine, rahvusvaheliste organisatsioonide tagasipöördumine ja nendega koostöö tegemine, inimõigusorganisatsioonide juriidilise isiku staatuse taastamine ning usaldusväärse valimisprotsessi loomine koos reformitud kõrgema valimisnõukoguga, mis tagaks, et viivitamata korraldatakse õiglased ja läbipaistvad valimised, mille juures viibivad rahvusvahelised vaatlejad;

9.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja ELi delegatsioonil Nicaraguas tähelepanelikult jälgida riigis toimuvaid muutusi ning käsitleda muu hulgas jätkuvalt vangide, üliõpilaste, meeleavaldajate, ohvrite perekondade ja ajakirjanikega seotud inimõiguste probleeme, mis on tingitud riigis valitsevast olukorrast; kutsub komisjoni üles tagama, et tema koostööabi suurendab toetust kodanikuühiskonnale, eelkõige inimõiguste kaitsjatele, ega aita mingil viisil kaasa Nicaragua ametivõimude praegusele repressiivsele poliitikale;

10.  tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid, ning nõuab, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;

11.  kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriike, kellel on kohapeal diplomaatilised esindused, üles täielikult rakendama inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid ning kinnipeetavaid inimõiguste kaitsjaid igati toetama, sh vanglate külastamine ja kohtuprotsesside jälgimine;

12.  nõuab, et Nicaraguasse lähetataks võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi delegatsioon, et jätkata riigi olukorra jälgimist, ning nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud lubaksid sel takistamatult riiki siseneda ning tagaksid juurdepääsu kõigile vestluspartneritele ja rajatistele;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 89. (2) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 74. (3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 189. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0219.