Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 10. oktoober 2019 - Brüssel
Eurojusti ja Serbia koostööleping *
 Paranduseelarve projekt nr 4/2019: kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine vastavalt ajakohastatud kuluvajadustele ja tuludele (omavahendid)
 Rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks 2019. aastal kasutusele võetavate paindlikkusinstrumendi summade kohandamine
 Toimeained, sealhulgas flumioksasiin
 Toimeained, sealhulgas klorotoluroon
 Geneetiliselt muundatud mais MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2)
 Geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3)
 Geneetiliselt muundatud mais MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 ning geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni
 Välisriikide sekkumine valimistesse ja desinformatsioon riiklikes ja üleeuroopalistes demokraatlikes protsessides
 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja omavahendid: on aeg täita kodanike ootused
 Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

Eurojusti ja Serbia koostööleping *
PDF 106kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Serbia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt (10334/2019 – C9-0041/2019 – 2019/0807(CNS))
P9_TA(2019)0023A9-0009/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10334/2019),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0041/2019),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)(1), eriti selle artikli 26a lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0009/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 4/2019: kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine vastavalt ajakohastatud kuluvajadustele ja tuludele (omavahendid)
PDF 152kWORD 69k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2019 kohta: Kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähendamine kooskõlas ajakohastatud kuluvajaduste ja ajakohastatud tuludega (omavahendid) (11733/2019 – C9‑0114/2019 – 2019/2037(BUD))
P9_TA(2019)0024A9-0012/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2018. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2019, mille komisjon võttis vastu 2. juulil 2019. aastal (COM(2019)0610),

–  võttes arvesse 3. septembril 2019. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2019 kohta (11733/2019 – C9‑0114/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0012/2019),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 4/2019 eesmärk on ajakohastada nii eelarve kulu- kui ka tulupoolt, et võtta arvesse viimaseid suundumusi;

B.  arvestades, et kulude poolel vähendatakse paranduseelarve projektiga nr 4/2019 rubriigi 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, rubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ ning rubriigi 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ eelarveridade kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vastavalt 112 miljoni ja 67,5 miljoni euro võrra; arvestades, et paranduseelarve projekti nr 4/2019 eesmärk on ka suurendada rubriigi 5 kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 11,9 miljoni euro võrra, et kohandada mõnede institutsioonide 2019. aasta eelarvet Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise edasilükkamise tõttu 31. oktoobrini 2019;

C.  arvestades, et tulude poolel muudetakse paranduseelarve projektiga nr 4/2019 traditsiooniliste omavahendite (st tollimaksud ja suhkrumaksud) ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside prognoosi, samuti kantakse eelarvesse asjaomased Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised ja nende rahastamine, mis kõik mõjutab ELi eelarvesse kantavate liikmesriikide omavahendite sissemaksete jaotust;

1.  võtab komisjoni ettepaneku teadmiseks; kordab oma seisukohta, et liidu eelarve on liiga väike selleks, et reageerida pakilistele vajadustele ja probleemidele, millega liit ja selle kodanikud silmitsi seisavad;

2.  võtab teadmiseks omavahendite tasakaalustamise, mis on vajalik traditsiooniliste omavahendite ja käibemaksu prognoosi läbivaatamise ning Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise ajakohastamise tõttu;

3.  võtab teadmiseks nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2019 kohta;

4.  on seisukohal, et paranduseelarve projekti puhul tuleks järgida ainult üht eesmärki; märgib, et paranduseelarve projektil nr 4/2019 on kaks eesmärki: kulukohustuste ja maksete assigneeringute vabastamine rubriikides 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks), 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus), 3 (Julgeolek ja kodakondsus), 4 (Globaalne Euroopa) ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondis ning mõne institutsiooni 2019. aasta eelarve suurendamine, kuna Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust lükkub 31. oktoobrile 2019; märgib, et paranduseelarve projekti nr 4/2019 kõige kiireloomulisem eesmärk on kohandada teatavate institutsioonide 2019. aasta eelarvet, kuna Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust lükkub 31. oktoobrile 2019; kiidab seetõttu nimetatud kohandused heaks, kuid lükkab tagasi kavandatava kulukohustuste assigneeringute vabastamise;

5.  on otsustanud muuta nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2019 kohta nii, nagu allpool kirjeldatud;

6.  palub komisjonil esitada uue ettepaneku, mille eesmärk oleks ümber jagada paranduseelarve projekti nr 4/2019 ettepanekus välja selgitatud võimalik sääst ning kõik uued kindlaksmääratud assigneeringud, mida ei kasutata, et rahastada liidu puudulikult rahastatavaid põhiprogramme;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA: EELARVE MUUDATUSETTEPANEKUD 1–16

Muudatusettepanek 1

 

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 04 02 63 01 — Euroopa Sotsiaalfond – Tegevuse tehniline abi

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

04 02 63 01

1.2.31

23 333 097

19 454 600

15 033 097

19 454 600

8 300 000

 

23 333 097

19 454 600

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

23 333 097

19 454 600

15 033 097

19 454 600

8 300 000

 

23 333 097

19 454 600

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 2

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 12 02 04 — Euroopa Pangandusjärelevalve

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

12 02 04

1.1.DAG

19 158 256

19 158 256

16 668 256

16 668 256

2 490 000

2 490 000

19 158 256

19 158 256

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

19 158 256

19 158 256

16 668 256

16 668 256

2 490 000

2 490 000

19 158 256

19 158 256

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 3

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 12 02 05 — Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

12 02 05

1.1.DAG

12 374 234

12 374 234

10 014 234

10 014 234

2 360 000

2 360 000

12 374 234

12 374 234

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

12 374 234

12 374 234

10 014 234

10 014 234

2 360 000

2 360 000

12 374 234

12 374 234

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 4

 

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 12 02 06 — Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

12 02 06

1.1.DAG

27 235 160

27 235 160

13 565 160

13 565 160

13 670 000

13 670 000

27 235 160

27 235 160

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

27 235 160

27 235 160

13 565 160

13 565 160

13 670 000

13 670 000

27 235 160

27 235 160

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 5

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 13 06 01 — Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

13 06 01

9.0.3

343 551 794

343 551 794

313 803 159

343 551 794

29 748 635

 

343 551 794

343 551 794

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

343 551 794

343 551 794

313 803 159

343 551 794

29 748 635

 

343 551 794

343 551 794

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 6

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 18 01 04 05 — Liidus antava erakorralise toetuse toetuskulud

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

18 01 04 05

3.0.12

250 000

250 000

130 000

130 000

120 000

120 000

250 000

250 000

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

250 000

250 000

130 000

130 000

120 000

120 000

250 000

250 000

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 7

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 18 02 03 — Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

18 02 03

3.0.DAG

293 185 279

293 185 279

293 185 279

293 185 279

 

 

293 185 279

293 185 279

Reserv

19 321 000

19 321 000

7 200 000

7 200 000

12 121 000

12 121 000

19 321 000

19 321 000

Kokku

 

312 506 279

312 506 279

300 385 279

300 385 279

12 121 000

12 121 000

312 506 279

312 506 279

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 8

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 18 03 01 01 — Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine ning liikmesriikide solidaarsuse ja nendevahelise vastutuse jagamise suurendamine

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

18 03 01 01

3.0.1

377 106 629

527 969 782

377 106 629

527 969 782

 

 

377 106 629

527 969 782

Reserv

460 000 000

94 500 000

452 800 000

87 300 000

7 200 000

7 200 000

460 000 000

94 500 000

Kokku

 

837 106 629

622 469 782

829 906 629

615 269 782

7 200 000

7 200 000

837 106 629

622 469 782

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 9

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 23 03 01 01 — Suurõnnetuste ärahoidmine liidus ja nendeks valmisolek

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

23 03 01 01

3.0.6

28 256 000

23 200 000

28 256 000

23 200 000

 

 

28 256 000

23 200 000

Reserv

105 900 000

46 560 000

70 900 000

20 170 000

35 000 000

26 390 000

105 900 000

46 560 000

Kokku

 

134 156 000

69 760 000

99 156 000

43 370 000

35 000 000

26 390 000

134 156 000

69 760 000

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 10

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 23 03 02 01 — Kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine suurõnnetuste korral liidus

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

23 03 02 01

3.0.6

4 100 000

3 700 000

4 100 000

3 700 000

 

 

4 100 000

3 700 000

Reserv

9 300 000

6 200 000

9 300 000

6 029 486

 

170 514

9 300 000

6 200 000

Kokku

 

13 400 000

9 900 000

13 400 000

9 729 486

 

170 514

13 400 000

9 900 000

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 11

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 23 03 02 02 — Kiire ja tõhus hädaolukordadele reageerimine suurõnnetuste korral kolmandates riikides

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

23 03 02 02

3.0.6

15 700 000

12 846 000

15 700 000

12 846 000

 

 

15 700 000

12 846 000

Reserv

2 000 000

2 000 000

2 000 000

 

 

2 000 000

2 000 000

2 000 000

Kokku

 

17 700 000

14 846 000

17 700 000

12 846 000

 

2 000 000

17 700 000

14 846 000

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi koondümberpaigutusega aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 12

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 33 03 05 — Euroopa Prokuratuur

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

33 03 05

3.0.DAG

4 911 000

4 911 000

3 911 000

3 911 000

1 000 000

1 000 000

4 911 000

4 911 000

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

4 911 000

4 911 000

3 911 000

3 911 000

1 000 000

1 000 000

4 911 000

4 911 000

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 13

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 40 02 41 — Liigendatud assigneeringud

Muuta arvnäitajaid järgmiselt:

 

Mitmeaastane finantsraamistik

2019. aasta eelarveprojekt

Nõukogu seisukoht

= PEP nr 4/2019

Erinevus

Uus summa

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

40 02 41

-

757 529 650

326 288 650

703 208 650

278 407 136

54 321 000

47 881 514

757 529 650

326 288 650

Reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

757 529 650

326 288 650

703 208 650

278 407 136

54 321 000

47 881 514

757 529 650

326 288 650

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve eelmised arvnäitajad jooksva eelarveaasta kontekstis, pidades silmas võimalikke kohandusi põhjaliku paranduseelarve projektiga aasta lõpus, kui on võimalik arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad ilmneda lähinädalatel.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 14

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 03 01 11 — Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)

Muuta ametikohtade loetelu järgmiselt:

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)

Eelarve 2019

Paranduseelarve projekt nr 4/2019

2019. aasta parandatud eelarve

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

1

 

1

 

1

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

6

 

6

 

6

AD 13

 

2

 

2

 

2

AD 12

 

8

 

8

 

8

AD 11

 

12

 

12

 

12

AD 10

 

12

 

12

 

12

AD 9

 

22

 

22

 

22

AD 8

 

26

 

26

 

26

AD 7

 

19

 

17

 

19

AD 6

 

22

 

20

 

22

AD 5

 

13

 

7

 

13

AD kokku

 

144

 

134

 

144

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

4

 

4

 

4

AST 4

 

2

 

2

 

2

AST 3

 

1

 

1

 

1

AST 2

 

1

 

1

 

1

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

11

 

11

 

11

AST/SC 6

 

 

 

 

 

 

AST/SC 5

 

 

 

 

 

 

AST/SC 4

 

 

 

 

 

 

AST/SC 3

 

 

 

 

 

 

AST/SC 2

 

 

 

 

 

 

AST/SC 1

 

 

 

 

 

 

AST/SC kokku

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

155

 

145

 

155

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 15

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 03 01 12 — Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

Muuta ametikohtade loetelu järgmiselt:

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

Eelarve 2019

Paranduseelarve projekt nr 4/2019

2019. aasta parandatud eelarve

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

1

 

1

 

1

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

2

 

2

AD 13

 

5

 

5

 

5

AD 12

 

11

 

11

 

11

AD 11

 

17

 

14

 

17

AD 10

 

17

 

14

 

17

AD 9

 

17

 

19

 

17

AD 8

 

19

 

12

 

19

AD 7

 

12

 

14

 

12

AD 6

 

7

 

7

 

7

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

109

 

100

 

109

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

1

 

1

AST 9

 

1

 

1

 

1

AST 8

 

3

 

3

 

3

AST 7

 

3

 

3

 

3

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

3

 

3

 

3

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

15

 

15

 

15

AST/SC 6

 

 

 

 

 

 

AST/SC 5

 

 

 

 

 

 

AST/SC 4

 

 

 

 

 

 

AST/SC 3

 

 

 

 

 

 

AST/SC 2

 

 

 

 

 

 

AST/SC 1

 

 

 

 

 

 

AST/SC kokku

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

124

 

115

 

124

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

Muudatusettepanek 16

 

-------------------------------

III JAGU – KOMISJON

Artikkel 03 01 13 — Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

Muuta ametikohtade loetelu järgmiselt:

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

Eelarve 2019

Paranduseelarve projekt nr 4/2019

2019. aasta parandatud eelarve

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

1

 

2

 

1

AD 15

 

2

 

3

 

2

AD 14

 

6

 

 

 

6

AD 13

 

2

 

1

 

2

AD 12

 

7

 

7

 

7

AD 11

 

14

 

14

 

14

AD 10

 

17

 

17

 

17

AD 9

 

39

 

39

 

39

AD 8

 

30

 

30

 

30

AD 7

 

58

 

45

 

58

AD 6

 

10

 

10

 

10

AD 5

 

11

 

2

 

11

AD kokku

 

197

 

170

 

197

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

2

 

2

AST 7

 

3

 

3

 

3

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

3

 

3

 

3

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

1

 

1

 

1

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

13

 

13

 

13

AST/SC 6

 

 

 

 

 

 

AST/SC 5

 

 

 

 

 

 

AST/SC 4

 

 

 

 

 

 

AST/SC 3

 

 

 

 

 

 

AST/SC 2

 

 

 

 

 

 

AST/SC 1

 

 

 

 

 

 

AST/SC kokku

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

210

 

183

 

210

Selgitus:

Taastada 2019. aasta eelarve.

=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(2) ELT L 67, 7.3.2019.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


Rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks 2019. aastal kasutusele võetavate paindlikkusinstrumendi summade kohandamine
PDF 110kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2019/276 seoses 2019. aastal rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks kasutusele võetavate paindlikkusinstrumendi summade kohandamisega (COM(2019)0600 – C9‑0029/2019 – 2019/2039(BUD))
P9_TA(2019)0025A9-0013/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0600 – C9‑0029/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2018. aasta otsust (EL) 2019/276 paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta ELi konkurentsivõime põhiprogrammide tugevdamiseks ning praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2018. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2019, mille komisjon võttis vastu 2. juulil 2019. aastal (COM(2019)0610),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0013/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu otsustasid võtta 2019. aastal kasutusele paindlikkusinstrumendi vahendid 1,164 miljardi euro suuruses summas: 179 miljonit eurot alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) jaoks, et tugevdada konkurentsivõime põhiprogramme, nimelt Horisont 2020 ja Erasmus+, ning 985,6 miljoni eurot rubriigi 3 jaoks vastavalt komisjoni ettepanekule;

B.  arvestades, et komisjon on esitanud paranduseelarve projekti nr 4/2019, mis sisaldab alamrubriigi 1a ja rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringute vähendusi ning vähendab seega vajadust paindlikkusinstrumendi kasutamise järele 2019. aastal;

C.  arvestades, et komisjon on seetõttu teinud ettepaneku vähendada paindlikkusinstrumendi raames kasutusele võetavaid summasid 1,09 miljardi euro võrra, millest 160 miljonit eurot puudutab alamrubriiki 1a ja 930 miljonit eurot rubriiki 3;

D.  arvestades, et instrumendi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga muudetakse 12. detsembri 2018. aasta otsust (EL) 2019/276(6);

E.  arvestades, et tulenevalt parlamendi seisukohast paranduseelarve projekti nr 4/2019 kohta on kohandusettepanekud muutunud kehtetuks;

1.  lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 54, 22.2.2019, lk 3.
(2) ELT L 67, 7.3.2019.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/276 paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta ELi konkurentsivõime põhiprogrammide tugevdamiseks ning praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest (ELT L 54, 22.2.2019, lk 3).


Toimeained, sealhulgas flumioksasiin
PDF 147kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni 7. mai 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/707 kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S‑metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (2019/2825(RSP))
P9_TA(2019)0026B9-0103/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. mai 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/707, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S-metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2), eriti selle artiklit 21 ja artikli 17 esimest lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(4) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et flumioksasiin kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ(6) I lisasse 1. jaanuaril 2003 komisjoni direktiiviga 2002/81/EÜ(7) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

B.  arvestades, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012(8) kohane flumioksasiini heakskiidu pikendamise menetlus on kestnud alates 2010. aastast(9) ja selleks on esitatud taotlus kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 artikliga 4(10);

C.  arvestades, et toimeaine flumioksasiini heakskiidu kehtivusaega on juba pikendatud, kõigepealt viie aasta võrra komisjoni direktiiviga 2010/77/EL(11) ja hiljem, alates 2015. aastast, ühe aasta kaupa komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2015/1885(12), (EL) 2016/549(13), (EL) 2017/841(14) ja (EL) 2018/917(15) ning viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/707, millega heakskiidu kehtivusaega pikendatakse 30. juunini 2020;

D.  arvestades, et komisjon ei ole pikendamise põhjusi selgitanud, vaid on piirdunud järgmise märkusega: „Kuna ainete hindamine on taotlejatest mittesõltuvatel põhjustel hilinenud, aegub nende toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne selle pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist.“

E.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning samal ajal kaitsta liidu põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kergesti rünnatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas rasedate, imikute ja laste kaitsele;

F.  arvestades, et järgida tuleks ettevaatuspõhimõtet, ja arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 märgitakse, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale;

G.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 viidatakse, et ohutuse huvides peaks toimeaine heakskiidu kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud; arvestades, et heakskiidu kehtivusaeg peaks olema proportsionaalne selliste ainete kasutamisest tulenevate võimalike ohtudega, kuid selline proportsionaalsus ilmselt puudub;

H.  arvestades, et 16 aastat pärast flumioksasiini heakskiitmist toimeainena on see määratletud ja klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksilise ainena ja endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustava kemikaalina ning ometigi ei ole sellel ajal flumioksasiini heakskiitu läbi vaadatud ega tagasi võetud;

I.  arvestades, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus ja kohustus tegutseda vastavalt ettevaatuspõhimõttele, kui tervistkahjustav mõju on tuvastatud, kuid teaduslik ebakindlus püsib, võttes esialgseid riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud inimtervise kaitse kõrge taseme tagamiseks;

J.  arvestades, et täpsemalt on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 21 sätestatud, et komisjonil on õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata, eelkõige juhul, kui ta leiab uute teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele, ning arvestades, et see läbivaatamine võib kaasa tuua aine heakskiidu tagasivõtmise või muutmise;

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine ning endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008(16) kohaselt on flumioksasiinil ühtlustatud klassifikatsioon 1B kategooria reproduktiivtoksilise ainena, väga mürgisena veeorganismidele ja väga mürgisena veeorganismidele, pikaajalise toimega;

L.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet jõudis juba 2014. aastal ning seejärel 2017. ja 2018. aastal järeldusele, et on olemas murettekitavad valdkonnad, kuna flumioksasiin on liigitatud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning flumioksasiini uurimist endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustava kemikaalina ei saadud lõpuni menetleda, mis on eriti murettekitav;

M.  arvestades, et flumioksasiin kanti 2015. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/408 asendamisele kuuluvate ainete loetellu, sest see on klassifitseeritud või tuleb vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseerida 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks;

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.6.4 kohaselt ei saa toimeained heakskiitu, kui need kuuluvad 1B kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud dokumenteeritud tõendite põhjal on vaja toimeainet, et kontrollida tõsist ohtu taimetervisele, mida ei saa tõrjuda muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas mittekeemiliste meetoditega, mille puhul tuleb võtta riskimaandamismeetmeid, millega tagatakse, et inimeste ja keskkonna kokkupuude ainega on minimeeritud;

O.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.6.5 ei saa toimeaineid heaks kiita, kui neil leitakse olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine, taimekaitseaine või sünergistiga kavandatavates realistlikes kasutustingimustes on väheoluline, st vahendit kasutatakse suletud süsteemis või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning asjaomase toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti jäägid toidul või söödal ei ületa vaikimisi väärtust, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005(17) artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt.

P.  arvestades, et flumioksasiinil on suur biokontsentratsiooni oht ning see on väga mürgine vetikatele ja veetaimedele ning mõõdukalt mürgine vihmaussidele, mesilastele, kaladele ja veeselgrootutele;

Q.  arvestades, et on vastuvõetamatu, et aine, mis teadaolevalt vastab selliste toimeainete piirkriteeriumitele (mis on kehtestatud inimtervise ja keskkonna kaitseks), mis on mutageensed, kantserogeensed ja/või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, on liidus jätkuvalt lubatud, mis seab ohtu inimtervise ja keskkonna;

R.  arvestades, et taotlejad saavad ära kasutada komisjoni töömeetoditega tekitatud automaatsust, et tagada toimeainete heakskiidu kehtivusaja viivitamatu pikendamine juhul, kui riskide ümberhindamist ei ole veel lõpule viidud, pikendades mittetäielike andmete esitamisega ja rohkemate erandite ja eritingimuste nõudmisega ümberhindamisprotsessi, mis põhjustab keskkonnale ja inimtervisele lubamatuid ohte, kuna selle aja jooksul jätkub kokkupuude ohtliku ainega;

S.  arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta komisjonil ja liikmesriikidel „tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin“;

T.  arvestades, et Madalmaade parlament väljendas muret selliste pikendamiste pärast ja nõuab, et lõpetataks selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamine, mis teadaolevalt kujutavad märkimisväärset ohtu bioloogilisele mitmekesisusele (eelkõige mesilastele ja kimalastele) või mis on kantserogeensed, mutageensed, kahjustavad endokriinfunktsiooni ja/või on reproduktiivtoksilised(18);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/707 ületatakse määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/707 ei järgita ettevaatuspõhimõtet;

3.  on arvamusel, et flumioksasiini taotlusperioodi pikendamise otsus ei ole kooskõlas määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidega ning see ei tugine ei tõenditele selle aine ohutu kasutamise kohta ega tõendatud pakilisele vajadusele toimeaine flumioksasiini kasutamise järele toiduainete tootmisel liidus;

4.  palub komisjonil tunnistada kehtetuks oma rakendusmäärus (EL) 2019/707 ning esitada komiteele uus eelnõu, milles võetakse arvesse teaduslikke tõendeid kõikide asjaomaste ainete, eelkõige flumioksasiini kahjulike omaduste kohta;

5.  kutsub komisjoni üles esitama üksnes selliste rakendusmääruste eelnõud, millega pikendatakse selliste ainete heakskiidu kehtivusaega, mille puhul ei eeldata, et teaduse hetkeseis viib komisjoni ettepanekuni asjaomase toimeaine loa uuendamata jätmise kohta;

6.  palub komisjonil ainete taotlused tagasi võtta, kui on tõendatud või põhjendatud kahtlus, et need ei vasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidele;

7.  kutsub liikmesriike üles tagama selliste toimeainete lubade nõuetekohane ja õigeaegne ümberhindamine, mille puhul on nad andmeid esitavad liikmesriigid, ja tagada, et praegustele viivitustele leitakse tõhus lahendus nii kiiresti kui võimalik;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 120, 8.5.2019, lk 16.
(2) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(3) ELT L 67, 12.3.2015, lk 18.
(4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(6) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(7) Komisjoni 10. oktoobri 2002. aasta direktiiv 2002/81/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka flumioksasiin (ELT L 276, 12.10.2002, lk 28).
(8) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(9) ELT L 293, 11.11.2010, lk 48.
(10) Komisjoni 7. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1141/2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10).
(11) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/77/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses teatavate toimeainete I lisasse kuulumise lõppemise kuupäevadega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 48).
(12) Komisjoni 20. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1885, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2,4‑D, atsibensolaar‑S‑metüüli, amitrooli, bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, esfenvaleraadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), glüfosaadi, iprovalikarbi, isoproturooni, lambda-tsühalotriini, metalaksüül-M'i, metsulfuroon-metüüli, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, püraflufeenetüüli, tiabendasooli, metüültifensulfurooni ja triasulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 276, 21.10.2015, lk 48).
(13) Komisjoni 8. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/549, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete bentasooni, butüültsühalofopi, dikvaadi, famoksadooni, flumioksasiini, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), metalaksüül‑M‑i, pikolinafeeni, prosulfurooni, pümetrosiini, tiabendasooli ja metüültifensulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 95, 9.4.2016, lk 4).
(14) Komisjoni 17. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/841, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis'e tüve AQ 10, benalaksüüli, bentasooni, bifenasaadi, bromoksüniili, karfentrasoon-etüüli, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dikvaadi, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, flumioksasiini, foraamsulfurooni, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, imasamoksi, imasosulfurooni, isoksaflutooli, laminariini, metalaksüül-M-i, metoksüfenosiidi, milbemektiini, oksasulfurooni, pendimetaliini, fenmedifaami, pümetrosiini, S‑metolakloori ja trifloksüstrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 125, 18.5.2017, lk 12).
(15) Komisjoni 27. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/917, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, karvooni, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, dikvaadi, etefooni, etoprofossi, etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, isoksaflutooli, metalaksüül‑M‑i, metiokarbi, metoksüfenosiidi, metribusiini, milbemektiini, oksasulfurooni, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, pümetrosiini ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 163, 28.6.2018, lk 13).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(18) TK 21501-32 nr. 1176.


Toimeained, sealhulgas klorotoluroon
PDF 135kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, beeta-tsüflutriini, bifenoksi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflubensurooni, diflufenikaani, fenoksaprop‑P, fenpropidiini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, pikloraami, prosulfokarbi, püriproksüfeeni, metüültiofanaadi, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (D062951/02 – 2019/2826(RSP))
P9_TA(2019)0027B9-0104/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, beeta-tsüflutriini, bifenoksi, klorotolurooni, klofentesiini, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dikamba, difenokonasooli, diflubensurooni, diflufenikaani, fenoksaprop‑P, fenpropidiini, fludioksoniili, flufenatseedi, fostiasaadi, indoksakarbi, lenatsiili, MCPA, MCPB, nikosulfurooni, pikloraami, prosulfokarbi, püriproksüfeeni, metüültiofanaadi, triflusulfurooni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (D062951/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artiklit 21 ja artikli 17 esimest lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(3) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et klorotoluroon kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ(5) I lisasse 1. märtsil 2006 komisjoni direktiiviga 2005/53/EÜ(6) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

B.  arvestades, et menetlus klorotolurooni heakskiidu pikendamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012(7) alusel kestab juba 2013. aastast alates;

C.  arvestades, et toimeaine klorotolurooni heakskiidu kehtivusaega on juba pikendatud, kõigepealt ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 533/2013(8), seejärel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2017/1511(9), siis veel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1262(10) ja nüüd jälle ühe aasta võrra komisjoni rakendusmääruse eelnõuga, millega pikendataks heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2020;

D.  arvestades, et komisjon ei ole pikendamise põhjuseid selgitanud, vaid on piirdunud järgmise märkusega: „kuna ainete hindamine on taotlejatest mittesõltuvatel põhjustel hilinenud, aegub nende toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne selle pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist“;

E.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning samal ajal kaitsta liidu põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas rasedate, imikute ja laste kaitsele;

F.  arvestades, et kohaldada tuleks ettevaatuspõhimõtet, ja arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 märgitakse, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale;

G.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 viidatakse, et ohutuse huvides peaks toimeaine heakskiidu kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud; arvestades, et heakskiidu kehtivusaeg peaks olema proportsionaalne selliste ainete kasutamisest tulenevate võimalike ohtudega, kuid praegusel juhul on selge, et selline proportsionaalsus puudub;

H.  arvestades, et 13 aastat pärast klorotolurooni heakskiitmist toimeainena on see määratletud endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustava kemikaalina ja ometigi ei ole selle aja jooksul klorotolurooni heakskiitu läbi vaadatud või tagasi võetud;

I.  arvestades, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus ja kohustus tegutseda vastavalt ettevaatuspõhimõttele, kui on tuvastatud kahjulik mõju tervisele, kuid puuduvad teaduslikud tõendid, ning võtta ajutisi riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks;

J.  arvestades, et täpsemalt on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 21 sätestatud, et komisjonil on õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata, eelkõige juhul, kui ta leiab uute teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning arvestades, et see läbivaatamine võib kaasa tuua heakskiidu tagasivõtmise või muutmise;

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008(11) kohaselt on klorotoluroonil ühtlustatud klassifikatsioon, mille kohaselt see on väga mürgine veeorganismidele ja väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime, ning see arvatavasti põhjustab vähktõbe (kantserogeensus, 2. ohukategooria) ja arvatavasti kahjustab loodet (reproduktiivtoksilisus, 2. ohukategooria);

L.  arvestades, et 2015. aastal lisati klorotoluroon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/408 asendamisele kuuluvate ainete loetellu, kuna seda peetakse endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks, mis võib avaldada inimestele kahjulikku mõju, ja kuna see vastab püsiva ja toksilise aine kriteeriumidele;

M.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.6.5 ei saa toimeaineid heaks kiita, kui neil leitakse olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine, taimekaitseaine või sünergistiga kavandatavates realistlikes kasutustingimustes on väheoluline, st vahendit kasutatakse suletud süsteemis või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning asjaomase toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti jäägid toidul või söödal ei ületa vaikimisi väärtust, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005(12) artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt;

N.  arvestades, et on vastuvõetamatu, et sellise aine kasutamine, mis teadaolevalt vastab mutageensete, kantserogeensete, reproduktiivtoksiliste või endokriinseid häireid põhjustavate omadustega toimeainete piirkriteeriumidele, mis on kehtestatud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks, on liidus jätkuvalt lubatud ning seeläbi seatakse inimeste tervis ja keskkond ohtu;

O.  arvestades, et taotlejad saavad ära kasutada komisjoni töömeetoditega tekitatud automaatset süsteemi, millega tagatakse toimeainete heakskiidu kehtivusaja viivitamatu pikendamine juhul, kui riskide ümberhindamist ei ole veel lõpule viidud, ning pikendada meelega ümberhindamisprotsessi, esitades mittetäielikke andmeid ning nõudes rohkem erandeid ja eritingimusi, mis aga põhjustab keskkonnale ja inimtervisele lubamatuid ohte, kuna selle aja jooksul kokkupuude ohtliku ainega jätkub;

P.  arvestades, et parlament palus oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(13) komisjonil ja liikmesriikidel „tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin“;

Q.  arvestades, et Madalmaade parlament on väljendanud muret selliste pikendamiste pärast ja nõuab, et lõpetataks selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamine, mis teadaolevalt kujutavad märkimisväärset ohtu bioloogilisele mitmekesisusele (eelkõige mesilastele ja kimalastele) või mis on kantserogeensed, mutageensed, kahjustavad endokriinfunktsiooni või on reproduktiivtoksilised(14);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu on vastuolus ettevaatuspõhimõttega;

3.  on seisukohal, et klorotolurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamise otsus ei ole kooskõlas määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidega ning see ei tugine ei tõenditele selle aine ohutu kasutamise kohta ega tõendatud pakilisele vajadusele toimeaine klorotolurooni kasutamise järele toiduainete tootmisel liidus;

4.  palub komisjonil rakendusmääruse eelnõu tagasi võtta ning esitada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile uue eelnõu, milles võetakse arvesse teaduslikke tõendeid kõikide asjaomaste ainete, eelkõige klorotolurooni kahjulike omaduste kohta;

5.  kutsub komisjoni üles esitama rakendusmääruste eelnõusid üksnes selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamise kohta, mille puhul teaduse hetkeseisu kohaselt ei ole alust eeldada, et komisjon teeks ettepaneku asjaomase toimeaine loa uuendamata jätmise kohta;

6.  palub komisjonil ainete heakskiit tagasi võtta, kui on tõendatud või põhjendatud kahtlus, et need ei vasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidele;

7.  kutsub liikmesriike üles tagama lubade nõuetekohane ja õigeaegne ümberhindamine selliste toimeainete puhul, mille osas nad on andmeid esitavad liikmesriigid, ja tagama, et praegustele viivitustele leitakse nii kiiresti kui võimalik tõhus lahendus;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 67, 12.3.2015, lk 18.
(3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(5) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(6) Komisjoni 16. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/53/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, arvates toimeainete hulka klorotaloniili, klorotolurooni, tsüpermetriini, daminosiidi ja metüültiofanaadi (ELT L 241, 17.9.2005, lk 51).
(7) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(8) Komisjoni 10. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 533/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1‑metüültsüklopropeeni, klorotaloniili, klorotolurooni, tsüpermetriini, daminosiidi, forkloorfenurooni, indoksakarbi, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 159, 11.6.2013, lk 9).
(9) Komisjoni 30. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1511, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1‑metüültsüklopropeeni, beeta-tsüflutriini, klorotaloniili, klorotolurooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dimeteenamiid‑p, flufenatseedi, flurtamooni, forkloorfenurooni, fostiasaadi, indoksakarbi, iprodiooni, MCPA, MCPB, siltiofaami, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 224, 31.8.2017, lk 115).
(10) Komisjoni 20. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1262, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1-metüültsüklopropeeni, beeta-tsüflutriini, klorotaloniili, klorotolurooni, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dimeteenamiid-p, diurooni, fludioksoniili, flufenatseedi, flurtamooni, fostiasaadi, indoksakarbi, MCPA, MCPB, prosulfokarbi, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 238, 21.9.2018, lk 62).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(14) TK 21501‑32 nr 1176.


Geneetiliselt muundatud mais MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2)
PDF 149kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D061869/04 – 2019/2830(RSP))
P9_TA(2019)0028B9-0107/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D061869/04),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 30. aprillil 2019 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 5. juunil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 17. oktoobril 2018 vastu võetud ja 14. novembril 2018 avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et Syngenta Crop Protection NV/SA esitas 1. septembril 2016 Syngenta Crop Protection AG nimel Saksamaa riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (mais MZHG0JG) või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.  arvestades, et EFSA võttis 17. oktoobril 2018 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 14. novembril 2018(5);

C.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

D.  arvestades, et mais MZHG0JG on muudetud tolerantseks glüfosaadipõhiste herbitsiidide ning glufosinaat-ammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes(6);

E.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA‑le palju kriitilisi märkusi(7); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused on seotud toksikoloogilise hindamise, võrdleva analüüsi ja keskkonnariskide hindamisega; arvestades, et mitu liikmesriiki pidas toksikoloogilisi andmeid ebapiisavateks ja ebausaldusväärseteks, eriti seoses glüfosaadi ja glufosinaadi jääkide piirnormidega; arvestades, et ühes märkuses rõhutatakse, et võrdlev analüüs näitas taime rakuseinte moodustamisel olulise feruulhappe vastavuse puudumist maisi MZHG0JG ja võrdlussortide vahel, mis võib suurendada herbitsiidide akumuleerumist;

F.  arvestades, et sõltumatus uuringus(8) jõuti järeldusele, et EFSA riskihinnang ei ole praegusel kujul vastuvõetav, kuna selles ei suudeta nõuetekohaselt hinnata toksilisust, eriti seoses kahe transgeeni ja täiendavate herbitsiidide ning nende metaboliitide võimaliku kumulatiivse mõjuga; arvestades, et uuring seab kahtluse alla 90‑päevase söötmisuuringu andmete usaldusväärsuse ja leiab lisaks, et EFSA keskkonnariskide hinnang ei ole vastuvõetav, kuna selles ei võeta arvesse riski, et transgeenid levivad maisi MZHG0JG ja selle metsiku sugulase teosinte vahel geeniülekande kaudu, juhul kui elujõuline maisi MZHG0JG taim sattub keskkonda;

Täiendavad herbitsiidid

G.  arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide suurem kasutamine, mida suurel määral põhjustab herbitsiiditolerantsete umbrohtude teke(9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et maisi MZHG0JG põllukultuurid puutuvad kokku glüfosaadi ja glufosinaadi kõrgemate ja korduvate doosidega, mis võivad kaasa tuua nende ainete jääkide suurema koguse saagis;

H.  arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022) kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud maisis sisalduvaid glufosinaadi- või glüfosaadijääke(10); arvestades, et ei saa välistada, et mais MZHG0JG või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted ületavad liidu maksimaalsete jääkide piirnorme, mis on kehtestatud selleks, et tagada tarbijakaitse kõrge tase;

I.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning seega kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(11) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018(12);

J.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

K.  arvestades, et EFSA andmetel ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllumajanduslike taimekasvatussaadustega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(13);

L.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise; arvestades, et EFSA andmeil on see tõesti nii, kui täiendav herbitsiid on glüfosaat(14);

M.  arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist geneetiliselt muundatud taimedel ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

Ebademokraatlik protsess

N.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 30. aprillil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist; arvestades, et 5. juunil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust;

O.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president on seda tava korduvalt tauninud ja nimetanud seda ebademokraatlikuks(15);

P.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu resolutsioonid, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatia vallas, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab komisjon siiski GMOde lubamist, kuigi tal ei ole õiguslikku kohustust seda teha;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata komisjoni sama ettepanekuga tehtavat tööd;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  palub komisjonil võtta tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust – olgu siis kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise kohta;

7.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, nende metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;

8.  palub komisjonil integreerida täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine täielikult herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus viljelemiseks või toidu ja söödana kasutamise eesmärgil liitu importimiseks;

9.  palub komisjonil mitte anda luba importida toidu ja söödana kasutamiseks ühtegi geneetiliselt muundatud taime, mis on muudetud tolerantseks herbitsiidi suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadi suhtes;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG hindamise kohta toidu ja sööda kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2016‑133), EFSA Journal, 14. november 2018, 16(11):5469, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5469
(4) Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited GMOde lubamise kohta.
(5) Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG hindamise kohta toidu ja sööda kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2016‑133), EFSA Journal, 14. november 2018, 16(11):5469, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5469
(6) EFSA arvamus, lk 7–8.
(7) Otsing maisi MZHG0JG kohta: EFSA‑Q‑2018‑00810 http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/ListOfQuestionsNoLogin?2
(8) Testbiotech comment on ‘Assessment of genetically modified maize MZHG0JG for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 (application EFSA‑GMO‑DE‑2016‑133)’ by company Syngenta, https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_Maize_MZHG0JG.pdf
(9) Vt näiteks: Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“, Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ning Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“, Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, köide 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24
(10) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(12) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=ET&selectedID=1436
(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015, 12. november 2015, 13(11), lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302
(14) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate maksimaalsete piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, 17. mai 2018, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263
(15) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


Geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3)
PDF 170kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062417/04 – 2019/2828(RSP))
P9_TA(2019)0029B9-0105/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062417/04),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse 11. juunil 2019 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 12. juulil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 29. novembril 2018. aastal vastu võetud ja 14. jaanuaril 2019. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et komisjoni otsusega 2008/730/EÜ(5) lubati viia turule geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (edaspidi „sojauba A2704‑12“) sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka sojauba A2704‑12 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toit ja sööt) turuleviimist muu sojaoaga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et 29. augustil 2017 esitas loa hoidja Bayer CropScience AG komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks (edaspidi „pikendamistaotlus“);

C.  arvestades, et 29. novembril 2018 võttis EFSA pikendamisetaotluse kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 14. jaanuaril 2019(6);

D.  arvestades, et sojauba A2704‑12 arendati välja glufosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes tolerantsuse tagamiseks; arvestades, et tolerantsus nimetatud herbitsiidide suhtes saavutatakse PAT (fosfinotritsiini atsetüültransferaas) valgu esinemise kaudu(7);

Täiendavad herbitsiidid

E.  arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb nende herbitsiidide suurem kasutamine(8); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et sojaoa A2704‑12 põllukultuurid puutuvad korduvalt kokku glufosinaadi nii suuremate kui ka korduvannustega, mis võib põhjustada selle aine jääkide suurema koguse saagis;

F.  arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022)(9) kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud sojaubades sisalduvat glufosinaadijääki; arvestades, et ei saa välistada, et sojauba A2704‑12 või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted võivad ületada liidu jääkide piirnorme, mis on kehtestatud tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks;

G.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks (Euroopa Kemikaaliameti 1B kategooria) ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud piirkriteeriumid(10); arvestades, et glufosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018(11);

H.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(12);

I.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

Liikmesriikide märkused

J.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi(13); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused olid seotud asjaoluga, et pidades silmas väliuuringute ebapiisavat arvu ja mitmekesisust, üldist andmete puudumist glufosinaadijääkide kohta ning uuringute puudumist kroonilise või subkroonilise toksilisuse kohta, ei ole võimalik sojaoa A2704-12 toiduks ja söödaks kasutamise riske nõuetekohaselt hinnata; arvestades, et mitu liikmesriiki märkisid, et keskkonnaseirekava ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ(14) ja seda puudutavate suunistega, ega ka EFSA turustamisjärgse keskkonnaseire suunistega (2011); arvestades, et mitu liikmesriiki väljendasid muret seoses mõjuga, mida avaldab sojaoa A2704-12 viljelemine tootja- ning ekspordiriikide bioloogilisele mitmekesisusele ja rahvatervisele;

K.  arvestades, et sõltumatu uuringu käigus jõuti järeldusele, et EFSA riskihinnang ei ole praegusel kujul vastuvõetav(15), kuna selles ei tuvastata teadmistes esinevaid lünki ja ebamäärasust ega suudeta nõuetekohaselt hinnata sojaoa A2704-12 üldist turvalisust ega selle potentsiaalset toksilisust; arvestades, et uuringus leiti, et EFSA ei ole arvesse võtnud muutusi, mis sojaoale A2704-12 esmase loa andmisest möödunud kümne aasta jooksul on toimunud herbitsiidiresistentsete sojaubade viljelemise agronoomilistes tingimustes – näiteks on sagenenud probleemid herbitsiidikindlate umbrohtudega, mistõttu vajatakse üha suuremaid herbitsiidikoguseid;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

L.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi seoses ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga;

M.  arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et ohtlike pestitsiidide kasutamine avaldab eelkõige arenguriikides katastroofilist mõju tervisele ja võib tuua kaasa põllumajandustootjate ja -töötajate, põllumajandusmaa läheduses elavate kogukondade, põlisrahvaste kogukondade ning rasedate naiste ja laste inimõiguste rikkumist(16); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine(17);

N.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üks peamisi põhjuseid on raadamine; arvestades, et maakasutuse ja selle muutuse põhjustatud heitkogused, peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilsete kütuste põletamise järel kliimamuutuste tähtsuselt teine põhjus(18); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020, sh Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist(19);

O.  arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks metsade hävitamine(20); arvestades, et metsadel on mitmekülgne roll, mis toetab enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist(21);

P.  arvestades, et soja tootmine on üks peamisi põhjuseid, miks toimub raadamine Lõuna-Ameerikas Amazonases, Cerrados ja Gran Chacos; arvestades, et Brasiilias ja Argentiinas kasvatatavast sojast on vastavalt 97 % ja 100 % geneetiliselt muundatud soja(22); arvestades, et muude riikide kõrval on sojaoa A2704-12 viljelemine lubatud ka Brasiilias ja Argentiinas(23);

Q.  arvestades, et Euroopa Liit on maailma suuruselt teine sojaimportija ning suurem osa liitu imporditavast sojast on ette nähtud loomasöödaks; arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et soja on pikka aega olnud liidu kõige olulisem tegur, mis on kaasa aidanud üleilmsele raadamisele ja sellega seotud heitkogustele, moodustades peaaegu poole kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest(24);

R.  arvestades, et üheksat geneetiliselt muundatud sojaoa liiki, mille viljelemine on Brasiilias lubatud, tohib juba toiduks ja söödaks kasutamise eesmärgil liitu importida; arvestades, et loamenetlus kolme Brasiilias viljelemiseks lubatud geneetiliselt muundatud sojaoaliigi, sealhulgas sojaoa A2704-12 toiduks ja söödaks kasutamise eesmärgil liitu importimiseks on praegu pooleli(25);

S.  arvestades, et hiljutine kogu liitu hõlmav uuring näitas, et peaaegu 90 % vastanutest arvab, et on vaja uusi õigusakte tagamaks, et liidus müüdavad tooted ei aita kaasa üleilmsele raadamisele(26);

Ebademokraatlik menetlus

T.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. juunil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud ning arvestades, et 12. juulil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toeta loa andmist;

U.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president on seda tava korduvalt tauninud ja nimetanud seda ebademokraatlikuks(27);

V.  arvestades, et parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu resolutsioonid, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud geneetiliselt muundatud organismide turuleviimisele (33 resolutsiooni) ning geneetiliselt muundatud organismide kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende geneetiliselt muundatud organismide lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab komisjon siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist, ehkki tal ei ole õiguslikku kohustust seda teha;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(28) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata selle komisjoni ettepanekuga tehtavat tööd;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  palub komisjonil võtta tagasi ettepanekud geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust – olgu siis nende viljelemise või toidus ja söödas kasutamise kohta;

7.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure viljelevates riikides;

8.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud viljelemiseks liidus või importimiseks liitu toiduks ja söödaks;

9.  palub komisjonil mitte anda toiduks ega söödaks kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõnele herbitsiidile, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadile;

10.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui tarneahelad muutuvad jätkusuutlikuks ja poliitikavaldkondade vahel luuakse koostoime(29);

11.  kordab oma muret asjaolu pärast, et liidu suur sõltuvus loomasööda impordist sojaubade kujul põhjustab kolmandates riikides raadamist(30);

12.  palub komisjonil mitte lubada geneetiliselt muundatud sojaubade importi, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et nende viljelemine ei soodusta raadamist;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kõik kehtivad geneetiliselt muundatud soja load, võttes arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kestliku arengu eesmärkide raames;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Scientific opinion on the Assessment of genetically modified soybean A2704‑12 for renewal of authorisation under Regulation (EC) No 1829/2003 (application EFSA‑GMO‑RX‑009), EFSA Journal 2019;17(1):5523, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5523.
(4) Europa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta.
(5) Komisjoni 8. septembri 2008. aasta otsus 2008/730/EÜ, millega lubatakse A2704‑12 (ACS-GMØØ5-3) geneetiliselt muundatud sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 247, 16.9.2008, lk 50).
(6) EFSA Journal 2019; 17(1): 5523.
(7) Opinion of the Scientific Panel on genetically modified organisms (GMO) on an application (Reference EFSA-GMO-NL-2005-18) for the placing on the market of the glufosinate tolerant soybean A2704-12, for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Bayer CropScience, EFSA Journal (2007)524, lk 1. https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2007.524.
(8) Vt näiteks: Bonny S, Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact, Environmental Management, jaanuar 2016;57(1):31-48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ning Charles M Benbrook, Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years, Environmental Sciences Europe; köide 24, artikkel nr: 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.
(9) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(11) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=ET&selectedID=1436
(12) Näiteks on see EFSA väitel nii juhul, kui täiendav herbitsiid on glüfosaat: EFSA review of the existing maximum residue levels for glyphosate according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005, 2018, lk 12. https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.
(13) Lisa G – liikmesriikide märkused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00992.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(15) Testbiotech comment on the EFSA assessment of genetically engineered soybean A2704-12 for renewal https://www.testbiotech.org/en/content/testbiotech-comment-soybean-a2704-12-renewal.
(16) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/ToxicWastes/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx.
(17) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/.
(18) Komisjoni 23. juuli 2019 teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352, lk 1).
(19) Samas, lk 2.
(20) Vt eesmärk 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/.
(21) COM(2019)0352, lk 2.
(22) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (2017) „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017“ ISAAA Brief No. 53, lk 16 ja lk 21. http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf.
(23) https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/event/default.asp?EventID=161.
(24) Euroopa Komisjoni tehniline aruanne 2013 - 063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta raadamisele), lk 23–24 http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf: Ajavahemikus 1990–2008 importis liit põllumajandus- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km² ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km² (82 %) ning õlikultuuride osa oli kõige suurem (52 000 km²). Sojaoad ja sojakook moodustasid sellest 82 % (42 600 km²), mis vastab 47 %‑le kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest.
(25) Need arvud on saadud põllumajanduse biotehnoloogia rakenduste omandamise rahvusvaheline talituse (ISAAA) muundatud geneetilisele materjalile lubade andmise andmebaasi (https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/approvedeventsin/default.asp?CountryID=BR&Country=Brazil) ja ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registri (https://ec.europa.eu/food/plant/gmo/eu_register_en) vahelise ristviitamise teel – päringud mõlemast allikast tehti 2019. aasta septembris.
(26) https://www.fern.org/news-resources/press-release-87-per-cent-of-europeans-support-new-laws-to-combat-global-deforestation-new-poll-shows-1963/
(27) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(29) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0333), punkt 67.
(30) Samas.


Geneetiliselt muundatud mais MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 ning geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni
PDF 158kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062827/02 – 2019/2829(RSP))
P9_TA(2019)0030B9-0106/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062827/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse 12. juulil 2019 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusametis (EFSA) 28. novembril 2018 vastu võetud ja 14. jaanuaril 2019 avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et Dow AgroSciences Europe esitas 6. veebruaril 2013 Dow AgroSciences LLC nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.  arvestades, et taotlus hõlmas selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad, koosnevad või on toodetud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks oleva transformatsiooni 25 alakombinatsioonist; arvestades, et neist alakombinatsioonidest 11 on juba loa saanud(5); arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab lisaks mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisile ka ülejäänud 14 alakombinatsiooni;

C.  arvestades, et EFSA võttis 28. novembril 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 14. jaanuaril 2019(6);

D.  arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud viie geneetiliselt muundatud maisi ristamisel ja see on resistentne glufosinaati, glüfosaati ja 2,4‑D‑d sisaldavate herbitsiidide suhtes ning toodab kuut insektitsiidset valku („Bt-“ või „Cry-“ valke): Cry1A.105, Cry2Ab2, Cry1F and CryBb1, mis on mürgised teatavate liblikaliste vastsetele, ning Cry34Ab1 ja Cry25Ab1, mis on mürgised teatavate mardikaliste vastsetele(7);

Liikmesriikide märkused

E.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsultatsiooniperioodi(8) jooksul EFSA‑le palju kriitilisi märkusi, tõdedes muu hulgas, et lõplikku järeldust (eriti seoses toiduainetega) kõnealuse toidu ja/või sööda pikaajalise reproduktiiv- või arengumõju kohta ei ole võimalik teha, et enne riskihindamise lõpuleviimist on vaja lisateavet, et koostise analüüs viitab sellele, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais ja tavapärane mais ei ole samaväärsed ning seetõttu ei ole võimalik tagada ohutust, et turustamisjärgse keskkonnaseire kava ei ole piisav ning on vaja teha rohkem uuringuid Cry‑valkude bioloogilise rolli ja toimimise kohta seoses imetajatega, enne kui neid saab pidada ohutuks;

F.  arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud muundatud maisi 14 alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole(9); arvestades, et mitmekordsele transformatsioonile ei tohiks anda luba iga alakombinatsiooni katseandmete põhjaliku hindamiseta;

Täiendavad herbitsiidid

G.  arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa nende herbitsiidide ulatuslikuma kasutamise(10); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud muundatud mais puutub kokku nii glufosinaadi, glüfosaadi ja 2,4‑D suuremate kui ka korduvannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis;

H.  arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022) kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud maisis sisalduvat glüfosaadi-, glufosinaadi- või 2,4‑D jääki(11); arvestades, et ei saa välistada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted ületavad liidu maksimaalsete jääkide piirnorme, mis on kehtestatud tarbijate tervise kaitseks;

I.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

J.  arvestades, et EFSA andmetel ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski(12);

K.  arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise; arvestades, et EFSA andmeil on see tõesti nii, kui täiendav herbitsiid on glüfosaat(13);

L.  arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(14) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018(15);

M.  arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses ohtudega, mida toimeaine 2,4‑D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja endokriinfunktsiooni häiretega;

N.  arvestades, et ühe geneetiliselt muundatud taimede aretamisega tegeleva eksperdi hiljutises artiklis seatakse küsimärgi alla 2,4‑D suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutus, kuna selle lagunemisel tekib tsütotoksiline lagunemisprodukt 2,4‑diklorofenool (2,4‑DCP)(16);

Bt‑valgud

O.  arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et pärast Bt‑valkudega kokkupuudet on täheldatud immuunsüsteemi mõjutada võivaid kõrvaltoimeid ning mõnel Bt‑valgul võivad olla adjuvandi omadused(17), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste niisuguste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

P.  arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses sarnase, kuid eri moel mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus leiti, et ehkki Bt‑valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immunsüsteemile kunagi tuvastatud, ei olnud neid võimalik vaadelda toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja tehakse geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks EFSAs, sest need ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid(18);

Q.  arvestades, et hiljutine uuring näitab, et seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasv Ameerika Ühendriikides langeb kokku geneetiliselt muundatud Bt‑maisi sagedasema külvamisega(19); arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(20);

R.  arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist geneetiliselt muundatud taimedel ning nende võimalikku koostoimet Bt‑valkudega ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

Ebademokraatlik protsess

S.  arvestades, et ei määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juulil 2019 toimunud hääletuse ega 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toeta loa andmist;

T.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta ja toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste tegemisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president on sellise tava kui mittedemokraatliku juba mitmel korral hukka mõistnud(21);

U.  arvestades, et parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu resolutsioonid, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud geneetiliselt muundatud organismide turuleviimisele (33 resolutsiooni) ning geneetiliselt muundatud organismide kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende geneetiliselt muundatud organismide lubamist; arvestades, et kuigi komisjon tunnistab oma puudujääke demokraatia vallas, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab komisjon siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist, kuigi tal ei ole õiguslikku kohustust seda teha;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei vasta liidu õigusele, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(22) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata selle komisjoni ettepanekuga tehtavat tööd;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  palub komisjonil võtta tagasi oma ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust – olgu siis kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise kohta;

7.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, nende metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;

8.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud viljelemiseks liidus või importimiseks liitu toiduks ja söödaks;

9.  palub komisjonil mitte anda toiduks ega söödaks kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõnele herbitsiidile, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadile;

10.  kutsub komisjoni üles mitte andma luba mis tahes mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonidele, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

11.  on täpsemalt seisukohal, et selliste alakombinatsioonide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusalaseid andmeid ja mida ei ole veel isegi katsetatud ega loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

12.  kutsub EFSAt üles arendama edasi ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete geneetiliselt muundatud transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt‑toksiinide adjuvantsete omadustega;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 ja alakombinatsioonide (päritolust sõltumatult) hindamise kohta toiduks ja söödaks kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑NL‑2013‑113), EFSA Journal 2019; 17(1):5521; https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5521
(4) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele.
(5) 1507 × 59122, mis on lubatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1110; MON 89034 × MON 88017, mis on lubatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/2046, ja MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122, MON 89034 × 1507 × MON 88017, MON 89034 × 1507 × 59122, MON 89034 × MON 88017 × 59122, 1507 × MON 88017 × 59122, MON 89034 × 1507, MON 89034 × 59122, 1507 × MON 88017, MON 88017 × 59122, mis on lubatud komisjoni rakendusotsusega 2013/650/EL.
(6) Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 ja alakombinatsioonide (päritolust sõltumatult) hindamise kohta toiduks ja söödaks kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑NL‑2013‑113), EFSA Journal 2019; 17(1):5521, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5521
(7) Vt EFSA arvamust, lk 10–11.
(8) G lisa – Liikmesriikide märkused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-00210
(9) Vt EFSA arvamust, lk 4.
(10) Vt nt Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, 2016, 57(1): 31-48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju petitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe, 2012, 24(24), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24
(11) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).
(12) EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302
(13) EFSA review of the existing maximum residue levels for glyphosate according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005 (EFSA ülevaade glüfosaadi jääkide praeguse piirnormi kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12), 17. mai 2018, lk 12. https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(15) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1436
(16) Lurquin, P.F.„Production of a toxic metabolite in 2, 4‑D‑resistant GM crop plants“ (mürgise metaboliidi tootmine 2,4-D-resistentsetes geneetiliselt muundatud põllukultuurides), 3 Biotech, 2016, 6(1):1‑4. https://link.springer.com/article/10.1007/s13205-016-0387-9#CR25
(17) Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., & Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisuse ja bioloogilise mõju kohta imetajatele), Journal of Applied Toxicology, 2016, 36(5):630‑648. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full
(18) Taotlus EFSA‑GMO‑DE‑2010‑86 (Bt11 3 MIR162 3 1507 3 GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni (päritolust sõltumatult) kohta); EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme J. M. Wali vähemuse arvamus, mai 2018, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309, lk 34.
(19) Douglas, M.R. & Tooker, J.F. „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science & Technology, 2015, 49(8):5088‑5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g
(20) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en
(21) Vt nt Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnet, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


Välisriikide sekkumine valimistesse ja desinformatsioon riiklikes ja üleeuroopalistes demokraatlikes protsessides
PDF 130kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon välisriikide sekkumise kohta valimistesse ja desinformatsiooni kohta riiklikes ja üleeuroopalistes demokraatlikes protsessides (2019/2810(RSP))
P9_TA(2019)0031B9-0108/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artikleid 8, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17, ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli, eriti selle artiklit 3,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artikleid 2, 17, 19, 20 ja 25,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2018. aasta teatist „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“ (COM(2018)0236),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. detsembri 2018. aasta ühisteatist „Väärinfovastane tegevuskava“ (JOIN(2018)0036) ning komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. juuni 2019. aasta ühisaruannet väärinfovastase tegevuskava rakendamise kohta (JOIN(2019)0012),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 15. märtsil 2019 avaldatud uuringut vääriinfo automaatse tõrje kohta (Automated tackling of disinformation)(1),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks(2),

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa välisteenistuse järelmeetmete kohta kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(5) ja selle käimasolevat reformi,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele(6),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise aastaaruande kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2019. aasta teatist „Üheksateistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2019)0353),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et kolmandate riikide riiklike ja valitsusväliste osalejate katsed mõjutada otsuste tegemist ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele pahatahtliku sekkumise abil survet on osa laiemast suundumusest, mida demokraatlikud riigid kogevad terves maailmas;

B.  arvestades, et välisriikide sekkumine võib toimuda mitmel kujul, sealhulgas sotsiaalmeedias levivate desinformatsioonikampaaniatena, mis püüavad kujundada avalikku arvamust, valimistega seotud elutähtsa taristu vastu suunatud küberrünnakutena ning poliitilisel areenil tegutsejate otsese ja kaudse rahalise toetamisena;

C.  arvestades, et välisriikide sekkumine valimistesse on suur probleem, kuna see kujutab endast tõsist ohtu Euroopa demokraatlikele ühiskondadele ja institutsioonidele, põhiõigustele ja -vabadustele, õigusriigile, julgeolekule, majanduslikule heaolule ja lõppkokkuvõttes ka Euroopa suveräänsusele;

D.  arvestades, et riigid, kes tegelevad välissekkumisega, on ära kasutanud ja väärkasutanud ka inimeste ja majanduste ülemaailmset ühendatust digitaalsete vahendite ja uute tehnoloogiate abil; arvestades, et meediat, eelkõige sotsiaalseid platvorme, saab kergesti ära kasutada väärinfo levitamiseks;

E.  arvestades, et teadlikkust Venemaa desinformatsioonikampaaniatest tuleb suurendada, kuna need on peamised allikad, kust väärinfo Euroopas pärineb;

F.  arvestades, et lisaks Venemaale tegelevad pahatahtliku sekkumisega Euroopa avalikesse aruteludesse ka muude kolmandate riikide riiklikud ja valitsusvälised osalejad;

G.  arvestades, et komisjoni 2019. aasta juuni eelanalüüs näitas, et Euroopa Parlamendi valimiste terviklikkuse kaitseks kehtestatud meetmed aitasid piirata välismaiste riiklike ja valitsusväliste osalejate sekkumist 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistesse;

H.  arvestades, et EL on edukalt rakendanud mitmeid meetmeid, et leevendada välismõju 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistele ja säilitada nende terviklikkus, sealhulgas koostanud väärinfot käsitleva tegevusjuhendi, loonud varajase hoiatamise süsteemi ja Euroopa valimiskoostöö võrgustiku; arvestades, et komisjon on teatanud kavatsusest võtta nende probleemide lahendamiseks lisameetmeid;

I.  arvestades, et EL sõltub suurel määral välisriikide tehnoloogiatest, tarkvarast ja taristust, mis võib muuta selle vastuvõtlikumaks välisriikide sekkumisele valimistesse;

J.  arvestades, et pahatahtliku sekkumise ulatus nõuab Euroopalt kooskõlastatud reageerimist, sealhulgas mitut täiendavat tegevussuunda;

K.  arvestades, et vastutus väärinfoga ja välisriikide valimistesse sekkumisega võitlemise eest ei lasu üksnes riigiasutustel, vaid ka interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtetel, kes peaksid seetõttu tegema selle eesmärgi saavutamiseks koostööd, kahjustamata samas sõnavabadust ega muutumata erastatud tsensuuriasutusteks;

L.  arvestades, et mitmest uurimisest on selgunud, et olulisi valimisnorme, eelkõige kehtivaid sätteid kampaania rahastamise läbipaistvuse kohta on rikutud või neist kõrvale hoitud, ning väidetakse, et kolmandate riikide, eriti Venemaa mittetulundusorganisatsioonid on teinud poliitilisi kulutusi;

M.  arvestades, et kõik teated välisriikide sekkumise kohta valimistesse moodustavad kokku süstemaatilise mustri, mida on viimastel aastatel korduvalt esinenud;

N.  arvestades, et enne 2020. aasta lõppu korraldatakse liikmesriikides üle 50 presidendi-, riigi, kohaliku või piirkondliku tasandi valimise;

1.  rõhutab, et vastupanuvõimelistes demokraatlikes ühiskondades on sõna- ja väljendusvabadus, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning massiteabevahendite mitmekesisus kesksel kohal ning tagavad parima kaitse väärinfo levitamise kampaaniate ja vaenuliku propaganda vastu;

2.  rõhutab, et välisriikide vaenuliku sekkumise ja väärinfo mitmetahulisusele vaatamata on valimistesse sekkumine osa hübriidsõja laiemast strateegiast ning sellele reageerimine on endiselt julgeoleku- ja välispoliitika keskne küsimus;

3.  kordab, et välisriikide sekkumine valimistesse õõnestab inimeste õigust otsustada oma riigi valitsemise üle otse või vabalt valitud esindajate kaudu, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning sellise teiste riikide sekkumise puhul on tegemist rahvusvahelise õiguse rikkumisega ka juhul, kui sõjalist jõudu ei kasutata ning territoriaalset terviklikkust või poliitilist sõltumatust ei ohustata;

4.  on veendunud, et vabad ja õiglased valimised on demokraatliku protsessi tuum ning nõuab seetõttu, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid selles küsimuses otsustavaid meetmeid, sealhulgas eelseisvas ELi tulevikku käsitlevas arutelus;

5.  väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et pidevalt kerkib esile tõendusmaterjali sekkumise kohta, sageli viitega välisriikide mõjule kõikide suurte riiklike ja Euroopa Parlamendi valimiste eel, kusjuures suur osa sellest sekkumisest on kasulik ELi-vastastele, paremäärmuslikele ja populistlikele kandidaatidele ning on suunatud konkreetsete vähemuste ja vähekaitstud rühmade, sh migrantide, LGBTI‑inimeste ja usurühmituste, roma päritolu inimeste, moslemite või moslemiteks peetavate inimeste vastu, et teenida laiemat eesmärki – õõnestada demokraatlike ja võrdväärsete ühiskondade atraktiivsust;

6.  võtab teadmiseks ülemaailmse murettekitava suundumuse, mille puhul paremäärmuslikud rühmad kasutavad sotsiaalmeedia platvormidel ulatuslikult väärinfot; tunneb muret, et selline väärinfo on suurendanud vastuseisu soolisele võrdõiguslikkusele ja LGBTI‑inimeste õigustele;

7.  võtab teadmiseks asjaolu, et enamikus liikmesriikides on välismaised annetused poliitilistele erakondadele ja kandidaatidele täielikult või osaliselt keelatud; tuletab murega meelde, et isegi kui seadused seavad poliitilise rahastamise allikatele piirangud, on välismaised osalejad leidnud võimalusi neist kõrvale hoida ja pakkunud toetust oma liitlastele, võttes laenu välispankadest (nt Front Nationaliga seotud 2016. aasta juhtum), sõlmides ostu- ja ärilepinguid (nt ajalehtedes Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung 17. mail 2019 Austria Vabaduspartei vastu esitatud süüdistused ning Buzzfeedis ja L’Espressos 10. juulil 2019 erakonna Lega per Salvini Premier vastu esitatud süüdistused) ning lihtsustades finantstegevust (nt Ühendkuningriigi ajakirjanduses avaldatud andmed kampaania Leave.eu kohta);

8.  väljendab sügavat muret eelkõige Venemaa propaganda äärmiselt ohtliku olemuse pärast ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama tõhusat ja üksikasjalikku strateegiat, et võidelda Venemaa desinformatsioonistrateegiate vastu kiiresti ja kindlalt;

9.  märgib murega, et idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma poolt alates jaanuarist 2019 Venemaa allikate kohta registreeritud ja dokumenteeritud väärinfo juhtumite arv (998 juhtumit) on rohkem kui kaks korda suurem kui samas ajavahemikus 2018. aastal (434 juhtumit);

10.  mõistab lisaks teravalt hukka kolmandate riikide riiklike ja valitsusväliste osalejate üha agressiivsema tegevuse, mille eesmärk on õõnestada Euroopa demokraatiate normatiivseid aluseid ja põhimõtteid ning kõigi ELiga ühinevate riikide suveräänsust Lääne‑Balkani ja idapartnerluse riikides, või nende toimimine peatada, samuti mõjutada valimisi ja toetada äärmuslikke liikumisi, võttes arvesse asjaolu, et küberrünnete ulatus kasvab pidevalt;

11.  tunnistab teenuseosutajate ja -platvormide võetud vabatahtlike meetmete positiivset mõju väärinfo vastu võitlemisele, kaasa arvatud uued reeglid, mille eesmärk on suurendada tegevusjuhendis sotsiaalmeedias esitatava valimisreklaami läbipaistvust, samuti komisjoni ja liikmesriikide poolt eelmisel aastal rakendatud meetmed, ning tuletab neile meelde nende ühist vastutust väärinfo vastase võitluse eest;

12.  tuletab meelde oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni, kus ta nõudis pärast Cambridge Analytica skandaali, et Facebook rakendaks mitmesuguseid meetmeid, et vältida sotsiaalse platvormi kasutamist valimistesse sekkumiseks; märgib, et Facebook ei ole enamiku nende taotluste puhul järelmeetmeid võtnud;

13.  on arvamusel, et valimistesse sekkumine ühes liikmesriigis mõjutab ELi tervikuna, niivõrd kuivõrd see võib mõjutada ELi institutsioonide koosseisu; on veendunud, et neid ohte ei saa leevendada üksnes riiklikud ametiasutused, kes töötavad omaette, ega üksnes erasektori eneseregulatsioon, vaid selleks on vaja koordineeritud mitmetasandilist ja paljusid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi; on arvamusel, et nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil tuleks välja töötada õigusraamistik hübriidohtudega, sealhulgas küberrünnete ja väärinfoga tegelemiseks, et võimaldada ELi jõulist reageerimist;

14.  kordab siiski, et välja tuleb töötada tugev ühine Euroopa poliitika, et tegeleda tõhusalt nii välisriikide sekkumise kui ka väärinfo levitamise kampaaniatega kindla ELi teabevahetuse kaudu veebiplatvormide ja teenuseosutajatega;

15.  kutsub kõiki asjaosalisi jätkama pingutusi selle nimel, et demokraatlik protsess ja valimised oleksid kaitstud välismaiste riiklike ja valitsusväliste osalejate sekkumise ja manipuleerimise eest; juhib eelkõige tähelepanu vajadusele parandada juba varases eas kultuuri ja koolituse abil meediapädevust ja kodanikuõpetust, et väärinfo levitamise kampaaniate sihtrühmal oleks võimalik tuvastada erapoolikut teavet; ergutab seetõttu liikmesriike lisama koolide õppekavadesse meediapädevuse erikursused ning töötama välja teavituskampaaniaid, mis on suunatud väärinfo suhtes vastuvõtlikumatele elanikkonnarühmadele;

16.  väljendab muret ELi sõltuvuse pärast välistehnoloogiatest ja riistvarast; rõhutab, et EL peab püüdma suurendada oma suutlikkust, kuna see piirab välismaiste osalejate võimalusi kuritahtlikuks sekkumiseks valimistesse;

17.  kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis põhineb turumajanduse põhimõtetel ja põhiõiguste kaitsel, et Euroopa ettevõtjad saaksid realiseerida oma täieliku potentsiaali ja kasutada nende õiguste kaitset konkurentsieelisena;

18.  nõuab riikliku ja Euroopa tasandi rahastamist, et tugevdada strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust võitluses vaenulike kolmandate isikutega ning vahetada selles valdkonnas teavet ja parimaid tavasid, sealhulgas nii praeguse kui ka 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames, muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu; rõhutab, et sellised programmid peaksid sisaldama piisavaid kaitsemeetmeid, et tagada rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste range järgimine, eriti kui rahastatakse kolmandaid riike;

19.  rõhutab vajadust jätkuvalt toetada ja edendada vastutustundlikku ajakirjandust ja toimetusvastutust nii traditsioonilise kui ka uue meedia puhul, et lahendada probleeme kontrollimata või ühekülgse tendentsliku teabega, mis vähendab kodanike usaldust sõltumatu meedia vastu;

20.  rõhutab, kui oluline on toetada avalik-õiguslikku meediat, mis ei sõltu rahaliselt erasektori rahastamisallikatest ning võib seetõttu pakkuda üldsusele kvaliteetset ja erapooletut teavet, tagades ja säilitades samal ajal nende sõltumatuse poliitilisest sekkumisest;

21.  kordab, et toetab Euroopa demokraatia rahastut, mis toetab oma olulise tegevusega organisatsioone, kes võitlevad libauudiste ja väärinfo vastu;

22.  on seisukohal, et EL peaks töötama välja praktilised lahendused, et toetada ja tugevdada demokraatlikku, sõltumatut ja mitmekesist meediat ELi naabruses asuvates riikides ja Lääne-Balkani riikides, mis on ELiga ühinemas;

23.  nõuab, et ELi idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma ajakohastataks, andes sellele alalise staatuse Euroopa välisteenistuses ning suurendades olulisel määral selle rahastamist ja töötajate arvu;

24.  juhib tähelepanu sellele, et kuna valimistesse sekkumisest ja väärinfo levitamise kampaaniatest tulenevad riskid on keerukad, on nende riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks vaja teha sektoritevahelist koostööd, kuhu oleksid kaasatud pädevad asutused ja sidusrühmad;

25.  palub komisjonil liigitada valimistega seotud seadmed elutähtsaks taristuks tagamaks, et rikkumise korral oleks võimalik reageerida kooskõlas küberjulgeoleku direktiiviga(9);

26.  tuletab meelde, et märkimisväärne osa sellistest pahatahtlikest sekkumistest kujutab endast Euroopa andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse eeskirjade rikkumist; kutsub riiklikke andmekaitseasutusi üles kasutama täiel määral oma volitusi, et uurida andmekaitse-eeskirjade rikkumisi ning kehtestada hoiatavad sanktsioonid ja karistused;

27.  kordab oma nõuet, et liikmesriigid uuriksid Eurojusti toetusel väidetavat interneti poliitilise ruumi ebaseaduslikku kasutamist välisjõudude poolt;

28.  kutsub komisjoni üles jätkama välisriikide sekkumise mõju jälgimist kogu Euroopas ja täitma kohustust, mille on pühalikult võtnud ametisseastuv president Ursula von der Leyen, milleks on tegeleda ohtudega, mis tulenevad välisriikide sekkumisest meie Euroopa Parlamendi valimistesse(10);

29.  palub komisjoni järgmisel asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal seada võitlus väärinfo vastu välispoliitika keskseks eesmärgiks;

30.  kutsub komisjoni üles hindama võimalikke seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, mis võivad viia sotsiaalmeediaplatvormide sekkumiseni eesmärgiga süstemaatiliselt märgistada bottide jagatav infosisu, vaadata läbi algoritmid, et muuta need võimalikult erapooletuks, ning sulgeda selliste inimeste kontod, kes on seotud ebaseadusliku tegevusega, mis on suunatud demokraatlike protsesside takistamisele või vihakõne õhutamisele, ohustamata seejuures väljendusvabadust;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama avalikke institutsioone, mõttekodasid, valitsusväliseid organisatsioone ja rohujuure tasandi küberaktiviste, kes tegelevad propaganda ja väärinfoga seotud küsimustega, ning andma rahalist toetust ja tuge avalikkuse teadlikkuse suurendamise kampaaniateks, mille eesmärk on suurendada ELi kodanike vastupanuvõimet väärinfole;

32.  tuletab meelde, kui oluline on rikkumisest teatajate roll demokraatia ja juhtimise kaitses avalikes huvides teabe avaldamisel; kutsub Euroopa Nõukogu liikmesriikide ametiasutusi üles kehtestama rikkumisest teatamise poliitika ja seda levitama, lähtudes soovituses CM/Rec(2014)6 esitatud 20 põhimõtte järgimisest; tuletab meelde hiljuti vastu võetud direktiivi rikkumisest teatajate kaitse kohta;

33.  tuletab meelde, et EL eraldab 4,175 miljardit eurot meetmetele, mille eesmärk on toetada meediavabadust ja uurivat ajakirjandust, kaasa arvatud reageerimismehhanism ajakirjandus- ja meediavabaduse rikkumiste puhul ning ajakirjanike tegeliku kaitse tagamiseks;

34.  on seisukohal, et EL saab kaitsta oma demokraatlikke protsesse ainult siis, kui välisriikide autoritaarsest sekkumisest mõeldakse terviklikult ja tegeletakse haavatavustega demokraatliku valitsemistava ja institutsioonide, sealhulgas Euroopa tasandi erakondade kõikides aspektides;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama arutelusid sidusrühmadega ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas rahvusvahelistel foorumitel, et parendada hübriidohtude vastu võitlemise meetmeid;

36.  rõhutab, et NATO ja selle tippkeskused on oluline vahend, mis võimaldab Euroopal tugevdada Atlandi‑ülest sidet ja suurendada nii Euroopa kui ka Põhja‑Ameerika vastupanu väärinfole;

37.  kutsub komisjoni üles tegelema Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste välisrahastamise küsimusega, takistamata Euroopa avaliku ruumi loomist, mis ulatub Euroopa Liidust väljapoole, ning algatama arutelu liikmesriikidega, et käsitleda neid küsimusi seoses riigi tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutustega;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, teaduslike tuleviku‑uuringute üksus, 15. märts 2019.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0156.
(3) ELT C 224, 27.6.2018, lk 58.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0187.
(5) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0433.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0514.
(8) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
(10) „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, Ursula von der Leyen – Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) (2019), https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_en.pdf, lk 21.


Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja omavahendid: on aeg täita kodanike ootused
PDF 135kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (2019/2833(RSP))
P9_TA(2019)0032B9-0110/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 310, 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioone järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(1) ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta avaldusi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta: aeg täita kodanike ootused,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1.  kinnitab, et on aeg ELi kodanike ootused täita ning näha ELi poliitiliste kohustuste ja eesmärkide täitmiseks ette vajalikud rahalised vahendid; on kindlalt otsustanud kindlustada tugeva ja usaldusväärse mitmeaastase finantsraamistiku, mille abil saab EL järgmise seitsme aasta jooksul lahendada olulisi probleeme ja saavutada poliitilised eesmärgid; on seisukohal, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kinnitati, et parlamendi seisukohad ja roll selles protsessis on õiguspärased; kinnitab, et on valmis lükkama nõukogu seisukoha tagasi seni, kuni selles ei arvestata parlamendi õigustega ega võeta parlamendi seisukohti arvesse;

2.  võtab käesoleva resolutsiooni vastu, et kinnitada ja ajakohastada oma volitusi järgmise finantsraamistiku kulu- ja tulupoole läbirääkimiseks; nõuab, et nõukoguga alustataks pikemalt viivitamata läbirääkimisi, et jõuda aegsasti kindla kokkuleppeni, ning rõhutab, et parlament on selleks valmis olnud 2018. aasta novembrist saadik; nõuab, et komisjon esitaks ELi rahastamisprogrammide toetusesaajate kaitsmiseks finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava, mille varal saaks praeguse finantsraamistiku kehtivusaega pikendada, kui järgmist finantsraamistikku õigeks ajaks kokku ei lepita;

Parlamendi kindla seisukoha kinnitamine

3.  kinnitab volitusi, mille ta andis oma 14. novembri 2018. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vaheraportis selleks, et rääkida läbi finantsraamistiku summad (programmiti, rubriigiti ja kogusumma), ELi omavahendid, paindlikkussätted, finantsraamistiku muutmine ja horisontaalsed põhimõtted, nt kohustus võtta kõikides järgmise finantsraamistiku meetmetes ja algatustes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, kliimat ja soolist võrdõiguslikkust, ning kavandatud finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine;

4.  kordab, et järgmise finantsraamistiku summa peaks 2018. aasta hindades olema 1 324,1 miljardit eurot, mis moodustab 1,3 % ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust; rõhutab, et sellise kogusummani jõuti iga üksiku ELi programmi ja poliitikavaldkonna jaoks vajaliku rahasumma hindamise tulemusel; tuletab sellega seoses meelde, et parlament soovib edendada juhtprogramme (nt noorte, teadus- ja uuendustegevuse, keskkonna ja kliimamuutustega seotud ülemineku, taristu, VKEde, digiülemineku ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas), jätta olemasolevatele ELi poliitikavaldkondadele (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika) eraldatavad rahasummad reaalväärtuses samaks ning näha lisaülesannete (nt rände-, välistegevuse ja kaitsevaldkonnas) täitmiseks ette lisaraha; on kindlalt veendunud, et Euroopa lisaväärtus tekib sellest, et ELi tasandil koondatakse ressursid tõhususe, solidaarsuse ja üleilmse mõju saavutamiseks; rõhutab sellega seoses, et tulevaste kulutuste puhul tuleb suuremat tähelepanu pöörata tulemustele;

5.  rõhutab, et parlament finantsraamistiku kohta nõusolekut ei anna, kui ei lepita kokku, et ELi omavahendite süsteemi reformitakse ning muu hulgas võetakse kasutusele uued omavahendid, mis on ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega paremini kooskõlas ja soodustavad nende saavutamist; tuletab meelde, et uute omavahendite otstarve ei ole üksnes vähendada kogurahvatulul põhinevate maksete ülekaalu, vaid ka tagada järgmises finantsraamistikus ELi kulutuste asjakohane rahastamine; kinnitab veel kord oma seisukohta, mis on esitatud finantsraamistiku vaheraportis ja puudutab võimalike uute omavahendite (äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digiteenuste maks, finantstehingute maks, heitkogustega kauplemise süsteemi tulu, plastimaks ja mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist) loetelu, kõigi tagasimaksete ja korrektsioonide kaotamist, käibemaksupõhise omavahendi lihtsustamist, liikmesriikidele tollimaksu kogumise eest jäetava tasu vähendamist ning ELi eelarvesse trahvide ja lõivudena muu tulu lisamist;

6.  kinnitab, et tuleb luua uus mehhanism, millega kaitsta ELi eelarvet, kui õigusriigi põhimõtet ei järgita või kui Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud väärtused on pidevas ohus ja kui see mõjutab või võib mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset; rõhutab, et sellised meetmed ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid;

Uute algatuste elluviimine pärast Euroopa Parlamendi valimisi

7.  peab kiiduväärseks, et ametisseastuv komisjoni president võttis oma kandidatuuri heakskiitmisel juulis 2019 poliitilise kohustuse viia ellu lisaalgatused, ja loodab, et nende eelarvemõju selgitatakse viivitamata; rõhutab, et kõikide uute algatuste – millest mõnda kirjeldati üsna ettenägelikult juba parlamendi vaheraportis – kulu tuleks komisjoni poolt järgmiseks perioodiks esitatud algsete ettepanekute täitmiseks kuluvale summale liita, mille tulemusel tõusevad finantsraamistiku ülemmäärad kõrgemale, kui esialgu kavandatud; loodab seetõttu, et komisjon lisab nende algatuste eelarvemõju ametlikult oma algsesse finantsraamistiku ettepanekusse ning seisab läbirääkimistel, mida nõukoguga hakatakse finantsraamistiku üle pidama, koos parlamendiga vajalike rahasummade kindlustamise eest;

8.  nõuab, et komisjoni uus koosseis esitaks uute vahendite loomise kohta viivitamata seadusandlikud ettepanekud, et nendele eraldatavat rahasummat saaks järgmise finantsraamistiku kokkuleppes arvesse võtta; soovib, et uusi algatusi, mis võidakse teha pärast 2021.–2027. aasta finantsraamistiku vastuvõtmist, rahastatakse uutest assigneeringutest;

9.  väljendab heameelt selle üle, et ametisseastuv president võttis endale kohustuse taaskäivitada või laiendada mitut tulupoole algatust, millest peaksid edaspidi saama uued omavahendid; kutsub liikmesriike üles kasutama eelkõige võimalust kehtestada mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist, sest sellega saaks õiglaselt täita inimeste nõudmist võtta kliimamuutustevastases võitluses kindel juhtroll ja tagada rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused;

Kliimamuutustega seotud üleminekul samm edasi

10.  kinnitab, et toetab igati kliimamuutuste küsimuse integreerimise põhimõtet; palub komisjonil tagada, et järgmine finantsraamistik oleks täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppega, ja rõhutab, et finantsraamistiku eesmärkide saavutamiseks tuleb teha palju suuremaid poliitilisi ja rahalisi pingutusi ning CO2‑neutraalsele majandusele üleminek peab olema õiglane, s.o põhinema kõrgeimal sotsiaalse õigluse kriteeriumil, et kedagi ei jäetaks kõrvale; ootab konkreetset ettepanekut Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mida on kirjeldatud ametisseastuva komisjoni presidendi poliitilistes suunistes; soovib, et järgmise finantsplaneerimise perioodi eelarvesummad oleksid selle eesmärgiga proportsionaalsed, ja rõhutab, et väiksemas summas finantsraamistik oleks selge tagasiminek;

11.  rõhutab, et ELi tasandi ühistel kliimameetmetel on suur lisaväärtus ning seetõttu tuleks ELi eelarve ja kuluprogrammide ajakohastamisel pöörata neile põhitähelepanu; rõhutab seetõttu, et kliima ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimisel järgmisse finantsraamistikku tuleb vaheraportis eesmärgiks seatud kulumäärasid tõsta ning see tähendab ka kliima- ja sotsiaalse mõõtme arvesse võtmist kõigi tähtsaimate programmidega seotud otsuste tegemisel ning kogu poliitikatsükli vältel; nõuab sellega seoses ühtlasi, et kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kindlakstegemiseks ja jälgimiseks kasutataks läbipaistvamat, rangemat ja põhjalikumat meetodit, mis hõlmab reformitud tulemuslikkusnäitajaid, ning et välditaks kahjulike meetmete rahalist toetamist ning jälgitaks, kuidas kliimaküsimuste integreerimine mõjutab kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist keskmises ja pikas perspektiivis; nõuab, et parlamendil lubataks meetodi väljatöötamisest igati osa võtta;

Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste viivitamatu alustamine

12.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 on sätestatud, et kolm ELi institutsiooni võtavad kogu mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul kõik vajalikud meetmed vastuvõtmise hõlbustamiseks; rõhutab, et parlament on peaaegu aasta aega olnud valmis läbi rääkima kõiki finantsraamistiku ja omavahendite paketi aspekte, kuid nõukogu ei ole siiani nõustunud osalema üheski sisulises kõneluses, mis oleksid põhjalikumad kui üldasjade nõukogu raames antavad lühikesed ja formaalsed ülevaated; on seisukohal, et nii põgusat suhtlust ei saa pidada rahuldavaks institutsioonidevaheliseks koostööks ja see ei ole aluslepingu sõnaselge nõudega kooskõlas;

13.  nõuab seetõttu, et institutsioonid hakkaksid finantsraamistiku ja omavahendite teemal viivitamata sisukamaid kõnelusi pidama, et valmistuda tegelikeks läbirääkimisteks, ning kutsub nõukogu üles võtma läbirääkimisvolitused viivitamata vastu; on seisukohal, et parlamendi nõusoleku kindlustamiseks peaks nõukogu võtma parlamendi seisukohti arvesse juba oma seisukoha sõnastamisel; loodab seetõttu, et nõukogu eesistujariik ja komisjon tutvustavad ja selgitavad üldasjade nõukogule parlamendi seisukohti, ning nõuab, et parlamendi läbirääkimismeeskond oleks kohal kõikidel nõukogu mitteametlikel kohtumistel, kus finantsraamistikku arutatakse; rõhutab, et tuleb jätkata spetsiaalseid kolmepoolseid kohtumisi, millega süvendada arutelu finantsraamistiku ja omavahendite ettepanekute eri aspektide üle ja mis peaksid nõukogu ülevaateid täiendama; loodab peale selle, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 324 hakatakse korraldama kõrgetasemelisi kohtumisi parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi vahel;

Parlamendi õiguste kaitsmine

14.  võtab teadmiseks meetodi, mida nõukogu kasutab finantsraamistiku läbirääkimispakettide ettevalmistamiseks; suhtub sellesse aga ettevaatusega, sest sellega püütakse anda Euroopa Ülemkogule ülekaalukas roll võtta järgmise finantsraamistiku mitme aspekti kohta vastu tagasivõtmatuid otsuseid, nagu seda tehti kehtiva finantsraamistiku menetlemisel; rõhutab, et parlament ei kavatse Euroopa Ülemkogu otsust lihtsalt kuulekalt heaks kiita, ning on valmis oma nõusolekut mitte andma, kuni saavutatakse rahuldav kokkulepe;

15.  toonitab, et läbirääkimispaketid ei sisalda mitte ainult finantsraamistiku määruse elemente, mille kohta parlament peab andma oma nõusoleku, vaid ka palju seadusandlikke sätteid, mis on seotud ELi valdkondliku poliitikaga, mille üle otsustatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt; on seetõttu seisukohal, et läbirääkimispaketid ei tähenda enamat kui nõukogusisest menetlust, mis ei tohi mingil juhul takistada parlamendil pidamast finantsraamistiku paketi kõigi elementide ja valdkondlike õigusaktide üle sisukaid läbirääkimisi; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu alustaks parlamendiga läbirääkimisi uusi ELi programme käsitlevate valdkondlike õigusaktide kõigi aspektide ja õigusriigi põhimõtte ettepaneku üle;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu järeldused on poliitilised ning Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikega 1 on Euroopa Ülemkogul keelatud täita seadusandlikke ülesandeid; kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu üles mitte võtma finantsraamistiku läbirääkimispaketi alusel vastu üksikasjalikke ja väidetavalt siduvaid järeldusi, sest see tähendaks otsest sekkumist seadusandlusesse; loodab, et ausa vahendaja ja aluslepingute täitmise järelevalvajana tegutsev komisjon toetab parlamenti seadusandlike volituste teostamisel nii nõusolekumenetluse kui ka seadusandliku tavamenetluse raames;

ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamine

17.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu on poliitilise otsuse tähtaega mitu korda edasi lükanud; kardab, et kui nõukogu ja Euroopa Ülemkogu lükkavad tähtaega parlamenti kaasamata veel mitu korda edasi, tekib selge oht, et keerukaid läbirääkimisi ei jõuta kehtiva finantsraamistiku lõpuks tulemuslikult lõpule viia; tuletab meelde, et kuna kehtiv finantsraamistik võeti vastu hilja, tekkisid ELi programmide alustamisel tagasilöögid, nagu see on olnud ka varem;

18.  tuletab meelde, et juhuks kui uut finantsraamistikku õigeks ajaks vastu ei võeta, on ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 4 ette nähtud kaitsemeede, mille kohaselt võib kehtiva finantsraamistiku viimase aasta piirmäärasid ja muid sätteid ajutiselt pikendada; tunneb aga muret selle pärast, et kaitsemeetme rakendamine võib nurjuda praktilise valmisoleku puudumise ja teatavate praeguste ELi programmide puhul kehtiva lõpptähtaja tõttu; hoiatab sellega seoses ELi programmide lõpetamise eest ja kinnitab, et ei kavatse lasta end sundida ajasurve tõttu heaks kiitma halba kokkulepet;

19.  nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon hakkaks viivitamata koostama finantsraamistiku jaoks hädaolukorra kava, millega kaitsta toetusesaajaid ning tagada järjepidev rahastamine, kui praegust finantsraamistikku on vaja pikendada; palub, et kava esitataks ametlikult 2020. aasta alguses, et nõukogu ja parlament saaksid selle kiiresti vastu võtta; nõuab, et kava sisaldaks horisontaalse õigusakti ettepanekut, millega tühistatakse asjaomastes programmides sätestatud lõpptähtaeg, sest sellega tagataks kooskõla ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4, ning et kava sisaldaks ka praktilist korraldust puudutavaid sätted, eelkõige jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate meetmete jätkamise kohta;

o
o   o

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1) ELT C 162, 10.5.2019, lk 51.
(2) ELT C 162, 10.5.2019, lk 71.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.


Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika
PDF 168kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta (2019/2111(INI))
P9_TA(2019)0033A9-0016/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 3 ja 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 145, 148, 149, 151, 152, 153, 154, 155, 156, 158, 165, 166, 174 ja 349,

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(1),

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8., 10. ja 13. eesmärki,

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti,

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“(2),

–  võttes arvesse nõukogu 14. mai 2018. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatist „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust – Euroopa Komisjoni panus 21. juuni 2019. aasta euroala tippkohtumisele“ (COM(2019)0279),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuni 2019. aasta teatist „2019. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused“ (COM(2019)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2019. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2019)0151) ja parlamendi 4. aprilli 2019. aasta sellekohast seisukohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta teatist „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (COM(2018)0770),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 15. märtsil 2019. aastal vastu võetud ühist tööhõivearuannet,

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2018)0759),

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2019“ (COM(2018)0758),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta teatist „2019. aasta eelarvekavad: üldine hinnang“ (COM(2018)0807),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2017)0677) ja parlamendi 19. aprilli 2018. aasta sellekohast seisukohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu 13. märtsi 2018. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (COM(2018)0132),

–  võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ning sellele järgnenud rakendamis- ja hindamisaruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL(7),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. aprilli 2017. aasta töödokumenti, milles tehakse kokkuvõte 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ tulemustest (SWD(2017)0258),

–  võttes arvesse komisjoni strateegilist soolise võrdõiguslikkuse kava 2016–2019 ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020 ning nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi selle pakti kohta(8),

–  võttes arvesse 2002. aastal Barcelonas kokku lepitud lapsehoiuteenuste eesmärke, mille kohaselt sooviti 2010. aastaks võimaldada lapsehoiuteenuseid vähemalt 90 %‑le kolmeaastastest ja vanematest lastest, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka, ja vähemalt 33 %‑le alla kolmeaastastest lastest,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse ringmajanduse paketti (direktiivid (EL) 2018/849(9), (EL) 2018/850(10), (EL) 2018/851(11) ja (EL) 2018/852(12)),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2016. aasta teatist Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamise kohta (COM(2016)0127) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(13),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta(14),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta(15),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel(16),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks(17),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta(18),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(19),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(20),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(21),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta(22),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(23),

–  võttes arvesse OECD ja Euroopa Komisjoni algatust „State of Health in the EU”(24) (Tervise olukord ELis) ja sellega seotud aruannet „Health at a glance: Europe 2018“(25) (Euroopa tervishoiu ülevaade 2018. aastal),

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet pensionide piisavuse ning vanemaealiste inimeste sissetulekute praeguse ja tulevase piisavuse kohta ELis, mis avaldati 26. aprillil 2018. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise ning majandus- ja eelarveprognooside kohta ELi liikmesriikides (2016–2070), mis avaldati 28. mail 2018. aastal,

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat ja 2014. aastal käivitatud Torino protsessi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa sotsiaalharta lepingusüsteemi Euroopa Nõukogus ja selle suhetes Euroopa Liidu õigusega(26),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis(27),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta septembri lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu 2014. aasta juunis komiteele esitatud esialgse aruandega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (võrdse kohtlemise direktiiv)(28) ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu (1992) artiklit 141, mis puudutab võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet,

–  võttes arvesse komisjoni strateegilist soolise võrdõiguslikkuse kava 2016–2019, mille põhiprioriteet on pensionilõhe vähendamine, ja komisjoni 2018. aasta aruannet pensionide piisavuse kohta,

–  võttes arvesse ELi noortestrateegiat aastateks 2019–2027, mis põhineb nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil, ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärki vähendada haridustee poolelijätnute osakaalu alla 10 %;

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta aprilli eriaruannet nr 5/2017 pealkirjaga „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse OECD 2018. ja 2019. aasta tööhõiveprognoose,

–  võttes arvesse Euroopa ligipääsetavuse akti,

–  võttes arvesse nõukogu 9. aprilli 2019. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta (2019/C 136/01),

–  võttes arvesse komisjoni 2019. aasta ülevaadet tööhõive ja sotsiaalarengu kohta Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 2019. aasta palgavaesuse aruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus(29),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9‑0016/2019),

A.  arvestades, et ELi tööturutingimused on jätkuvalt paranemas, peamiselt tänu rahvusvahelise majanduskeskkonna pikaaegsest positiivsena püsimisest; arvestades, et tööhõive määr on pidevalt suurenenud ja jõudis 2018. aasta viimases kvartalis 73,5 %‑ni, kusjuures 240,7 miljonit inimest töötab, mis on rekordiline tase; arvestades, et euroala tööhõive määr on kasvanud 66,5 %‑lt 2017. aastal 67,4 %‑ni 2018. aastal; arvestades, et eri liikmesriikide, piirkondade ja elanikkonnarühmade tööhõive määr on endiselt väga erinev; arvestades, et tööhõive määra kasv on aeglustunud, ja arvestades, et see suundumus oodatavalt jätkub; arvestades, et sama dünaamika jätkudes jõuab tööhõive määr 2020. aastal 74,3 %‑ni;

B.  arvestades, et endiselt on teravalt päevakorral pikaajalised probleemid, nagu elanikkonna vananemine, digiüleminek ja selle mõju tööle, kliimamuutused ja loodusvarade mittesäästev kasutamine;

C.  arvestades, et üle 55‑aastaste töötajate hulgas on tööhõive määr tugevasti kasvanud; arvestades, et 2018. aastal oli 55‑ kuni 64‑aastaste töötajate tööhõive määr euroalas 58,8 %, mis oli endiselt keskmisest madalam; arvestades, et selle vanuserühma naiste tööhõive määr on madalam ehk 52,9 %; arvestades, et demograafilised prognoosid ennustavad vanemate töötajate arvu kasvu; arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteeme;

D.  arvestades, et on vaja tõhusat poliitikat, et hõlmata mitmesuguseid tööhõivevorme ja piisavalt kaitsta töötajaid väärkohtlemise, diskrimineerimise ja vaesuse eest;

E.  arvestades, et palgavaesed moodustavad märkimisväärse osa tööga hõivatud inimestest; arvestades, et 2017. aastal ohustas vaesus 9,4 % töötajatest ning ligikaudu 20,5 miljonit töötajat elas vaesusriskiga leibkonnas; arvestades, et teatavate elanikkonnarühmade, eelkõige osalise tööajaga töötavate inimeste, füüsilisest isikust ettevõtjate, ajutiste töötajate, nooremate, madalama haridustasemega inimeste ja üksikvanemate hulgas on oht olla palgavaene oluliselt suurem ning mõnedel juhtudel on see oht viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud;

F.  arvestades, et sooline erinevus tööhõives oli 2018. aastal 11,6 protsenti, mis ei ole pärast 2013. aastat peaaegu üldse muutunud; arvestades, et kogu ELis teenivad naised meestest keskmiselt 16 % vähem, kuigi see on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et 65‑ kuni 79‑aastaste pensionäride sooline pensionilõhe on ELi 28 liikmesriigis ligikaudu 37,2 %; arvestades, et hoolduskohustused jagunevad ELis naiste ja meeste vahel ikka veel ebavõrdselt;

G.  arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemise eest lasub liikmesriikidel, kes peavad välja töötama ja rakendama tööturgu reguleerivaid raamistikke, haridus- ja koolitussüsteeme ning aktiivset tööturupoliitikat;

H.  arvestades, et töötundide koguarv on alates 2013. aastast pidevalt, kuigi aeglaselt kasvanud; arvestades, et püsiva ja täistööajaga tööhõive määr kasvab jätkuvalt, samal ajal kui osalise tööajaga tööhõive määr vähenes 2018. aastal; arvestades, et osalise tööajaga töötavate inimeste osakaal ELis suurenes 15 %‑lt 2002. aastal 19 %‑ni 2017. aastal; arvestades, et osalise tööajaga töötas 2017. aastal ELis palju rohkem naisi (31 %) kui mehi (8 %); arvestades, et mittevabatahtlikult osalise tööajaga töötajate arv on endiselt väga suur ja see puudutab 1,3 miljonit inimest rohkem kui 2018. aastal; arvestades, et ajutiste töötajate osakaal ELis suurenes 11 %‑lt 2002. aastal 13 %‑ni 2017. aastal;

I.  arvestades, et mõne liikmesriigi tööturul esineb selliseid struktuurseid probleeme nagu vähene osalemine ning oskuste ja kvalifikatsioonide nõudlusele mittevastavus; arvestades, et tööturu nõudlusele vastamiseks on aina rohkem vaja konkreetseid meetmeid, et integreerida ja taasintegreerida mitteaktiivset tööjõudu;

J.  arvestades, et töötuse määr kahanes 2019. aasta juunis ELis 6,3 %‑le ja euroalal 7,5 %‑le; arvestades, et see vähenes kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas; arvestades, et liikmesriikide näitajate vahel püsivad suured erinevused ning töötuse määrade erinevus riigiti ja piirkonniti on alates 2017. aastast suurenenud; arvestades, et noorte töötus on endiselt lubamatult suur – aprillis 2019 oli see 14,2 % (2018. aastal ELis keskmiselt 15,2 % ja euroalal 16,9 %), kuid see on väiksem kui 2008. aasta kriisieelne tase; arvestades, et erinevused liikmesriikide vahel on väga suured; arvestades, et keskmiselt on iga teine töötu tööotsija olnud ilma tööta rohkem kui 12 kuud ja pikaajalise töötuse määr (3,8 %) on jätkuvalt kõrgem kriisieelsest tasemest, mis oli 2,9 %; arvestades, et puudega inimeste seas on töötuse määr jätkuvalt eriti kõrge;

K.  arvestades, et Eurostati andmetel oli 2017. aastal ELi 28 liikmesriigis 8,973 miljonit alahõivatud osalise tööajaga töötajat; arvestades, et lisaks sellele olid 8,127 miljonit inimest töö seisukohast kättesaadavad, kuid ei otsinud tööd, ning veel 2,289 miljonit inimest otsisid tööd, kuid ei saanud lähiajal tööle asuda; arvestades, et kokkuvõttes tähendab see seda, et 2017. aastal olid 19,389 miljonit inimest ELi 28 liikmesriigis töötutega sarnases olukorras, ilma et neid oleks võetud arvesse kui töötuid, ja neid, keda arvestati töötutena, oli peaaegu sama suur arv (18,776 miljonit);

L.  arvestades, et tööturu horisontaalne ja vertikaalne killustatus ning palgavaesus püsib ja mõjutab eelkõige naisi, väheste oskustega töötajaid, noori ja eakaid ning puudega inimesi, rahvus-, keele-, etnilisi ja seksuaalvähemusi ning sisserändaja taustaga inimesi; arvestades, et 2016. aastal oli puudega inimeste tööhõive määr 48,1 % ehk palju madalam kui keskmine tööhõive määr;

M.  arvestades, et pikaajaline töötus mõjutab ebaproportsionaalselt noori, üksikvanemaid, mitteametlikke hooldajaid, pikaajalise haiguse, puude või terviseprobleemidega inimesi, sisserändajaid ning rahvus- ja usuvähemustesse kuuluvaid inimesi, kes seisavad jätkuvalt silmitsi takistustega tööturule juurdepääsul ja diskrimineerimisega tööhõive kõikides etappides;

N.  arvestades, et kvaliteetne tööhõive on oluline tegur võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; arvestades, et on vaja jõuda kõigi ühiskonnaliikmeteni, kes on tööturust kõige kaugemal ning keda ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

O.  arvestades, et kasvab täitmata töökohtade määr ning tööjõu nõudluse ja pakkumise erinevus on paljudes liikmesriikides endiselt tähtis töötuse põhjus; arvestades, et oskuste ja nõudluse struktuurne tasakaalustamatus ja oskuste puudus mõjutab paljusid valdkondi, näiteks IKT sektorit, kus spetsialistide nõudluse ja pakkumise erinevus ELis kasvab 2020. aastaks ilmselt ligi 500 000 inimeseni; arvestades, et üheaegselt murega oskuste nappuse ja lünklikkuse pärast on umbes 39 % ELi töötajatest ELis sunnitud töötama madala kvalifikatsiooniga töökohtadel, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud;

P.  arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) hinnangul vastas 2017. aastal oskuste jaotus tööjõu hulgas üldiselt tööturu kvalifikatsiooninõuetele, tööjõu pakkumine ületas nõudluse kõigi kvalifikatsiooniliikide osas ja erinevus oli eriti suur madala ja keskmise kvalifikatsioonitaseme puhul; arvestades, et oskustööjõu nõudlus tõenäoliselt kasvab ning Cedefopi viimased prognoosid näitavad, et aastatel 2017–2025 luuakse rohkem kui 13 miljonit kõrget haridustaset nõudvat töökohta, samas kui madala kvalifikatsiooniga töökohti jääb ligi 6 miljoni võrra vähemaks;

Q.  arvestades, et Cedefopi prognooside kohaselt kasvab kuni 2025. aastani nii kvalifitseeritud tööjõu nõudlus kui ka pakkumine; arvestades, et kvalifitseeritud tööjõu pakkumine peaks siiski kasvama nõudlusest mõnevõrra kiiremini ning näiteks üksnes alg- või madalama keskharidusega töötajate osakaal ilmselt kahaneb 20,2 %‑lt 2017. aastal 16,8 %‑le 2025. aastal; arvestades, et madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal eeldatavasti väheneb 18,4 %‑lt 15,4 %‑le, kuid see areng ei hoia ära võimalikke oskuste mittevastavusi, näiteks ülekvalifitseeritust;

R.  arvestades, et tööturg on väga killustunud ja selle igal segmendil on oma iseärasused;

S.  arvestades, et enam kui iga viiendat eurooplast ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et pärast 2008. aastat on strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise eesmärgi suunas mingil määral liigutud (vaeste arv vähenes 5,6 miljoni inimese võrra), kuid eesmärk tuua 2020. aastaks vaesusest välja vähemalt 20 miljonit inimest jääb endiselt kättesaamatuks ning 113 miljonit inimest on ikka veel vaesuseohus; arvestades, et sellistes ohustatud rühmades nagu lapsed, üksikvanemad, puudega ning krooniliste füüsiliste ja vaimsete häiretega isikud, migrandid, romad ja rahvusvähemused on vaesuse määr teistest kõrgem; arvestades, et kogu ELis kasvab kiiresti palgavaesus (9,6 %) ning suureneb vaesus- ja ebavõrdsuslõhe; arvestades, et sotsiaalsiirded (pensione arvestamata) avaldavad olulist mõju vaesuse vähendamisele paljudes liikmesriikides (2017. aastal keskmiselt 32,4 %); arvestades, et alates 2010. aastast (v.a 2013. aastal) on see mõju igal aastal vähenenud ja erinevused liikmesriikide vahel on märkimisväärsed;

T.  arvestades, et kvaliteetse ja taskukohase eluaseme ja tervishoiu üldkättesaadavus on ühiskonna esmavajadus;

U.  arvestades, et endiselt püsivad puudujäägid sotsiaalkaitsesüsteemides ja teenuste kättesaadavuses; arvestades, et on tekkinud uued töövormid, sealhulgas platvormitöö ja üksikettevõtlus; arvestades, et tavapäraselt hõlmab sotsiaalkaitse täisajaga töötamiseks sõlmitud tähtajatu lepinguga töötajaid ja siin on vaja muutusi; arvestades, et eelkõige ebatüüpiliste töölepingutega töötajatel ei ole sageli täielikku juurdepääsu sotsiaalkaitsele ning paljudel füüsilisest isikust ettevõtjatel on see piiratud või puudub üldse; arvestades, et jätkuvalt tegutsetakse fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana, mis põhjustab ebamäärasust, ebastabiilsust ja ebakindlust ja mõjutab eelkõige kaitsetumaid elanikerühmi; arvestades, et sotsiaalkaitse kättesaamatus pärsib töötajate heaolu ja tööturgude toimimist;

V.  arvestades, et ELi noortegarantiid tuleb vastavalt Euroopa Kontrollikoja soovitustele jätkuvalt täiustada, et aidata kõiki mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori;

W.  arvestades, et erinevused eeldatavas elueas sõltuvad ka inimeste sotsiaal-majanduslikust seisundist; arvestades, et need erinevused kajastavad suuresti erinevusi riskiteguritega kokkupuutumisel (sealhulgas tööl), kusjuures väikese sissetulekuga leibkonnad annavad suurema tõenäosusega teada saamata jäänud arstiabist kui suure sissetulekuga leibkonnad; arvestades, et seetõttu on oluline edendada ja võtta tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas arvesse tervisega seotud tegureid;

X.  arvestades, et kesktasemel toimuvate kollektiivläbirääkimiste tulemuseks näib olevat kokkusurutum palgajaotus; arvestades, et kollektiivläbirääkimiste tähtsuse vähenemine mitmetes liikmesriikides on langenud kokku väikeste palkade maksmise sagenemisega (töötajad, kellele makstakse alla kahe kolmandiku mediaanpalgast);

Y.  arvestades, et hea vaimne tervis on erakordselt oluline osa inimese heaolust; arvestades, et 2016. aastal oli ELis enam kui igal kuuendal inimesel probleeme vaimse tervisega; arvestades, et kõigis liikmesriikides on kroonilist depressiooni põdevatel inimestel palju väiksem tõenäosus tööd saada;

Z.  arvestades, et ELis tervikuna on vaimse tervise probleemide kogukulud hinnanguliselt üle 600 miljardi euro ehk enam kui 4 % SKPst;

AA.  arvestades, et 2017. aastal ületas euroalal leibkonna kasutada olev kogutulu inimese kohta 2008. aasta kriisieelse taseme, kuid see ei kehti kaheksa liikmesriigi ja paljude piirkondade kohta; arvestades, et leibkondade kogusissetulek kasvas aeglasemalt kui SKP, mis tähendab, et mitte kogu majanduse taastumisest tulenev tulude kasv ei ole leibkondadeni jõudnud, ning viitab sellele, et hiljutine majanduskasv ei ole kaasav; arvestades, et keskmine reaalpalk jääb paljudes liikmesriikides ikka veel allapoole kriisieelset taset ja selle kasv jäi 2017. aastal tootlikkuse kasvule alla; arvestades, et sissetulekute ebavõrdsus on sageli seotud hariduse, koolituse ja sotsiaalkaitse ebavõrdse kättesaadavusega;

AB.  arvestades, et Eurobaromeetri 2018. aasta uuringu kohaselt valmistavad ELi kodanikele isiklikult kõige rohkem muret sotsiaal-majanduslik olukord ja keskkonnaküsimused;

AC.  arvestades, et sellised ülemaailmsed suundumused nagu digiteerimine ja keskkonnaalane üleminek näitavad pakilist vajadust ELi ühtse lähenemisviisi järele; arvestades, et need üleilmsed probleemid mõjutavad piirkondi ja territooriume erineval viisil; arvestades, et sotsiaalse dialoogi, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna roll on kaasava ülemineku saavutamiseks otsustava tähtsusega; arvestades, et ikka veel on paljudes liikmesriikides poliitikakujundamisse kaasatud vähe sotsiaalpartnereid;

AD.  arvestades, et majandussektorid, mis tekitavad ligi 90 % CO2 koguheitest, annavad tööd ligikaudu 25 %‑le ELi töötajatest; arvestades, et selle tööjõu ümberõpe on oluline osa üleminekust kestlikule majandusele;

AE.  arvestades, et ambitsioonikas kliimapoliitika loob töökohti ja majanduskasvu ning sellel on positiivne mõju heaolule; arvestades, et prognooside kohaselt luuakse ELis tänu Pariisi kokkuleppe täielikule rakendamisele 2030. aastaks 1,2 miljonit täiendavat töökohta, lisaks juba eeldatavale 12 miljonile uuele töökohale;

AF.  arvestades, et täielikult rakendati vaid 9 % aastatel 2011–2018 tehtud riigipõhistest soovitustest, 17 % puhul tehti olulisi edusamme, 44 % puhul saavutati mõningat edu, 25 % puhul oli edasiminek vähene ja 5 % puhul ei saavutatud midagi;

AG.  arvestades, et komisjon esitas 2019. aastal 15 liikmesriigile soovitused tervishoiuteenuste tulemuslikkuse, kättesaadavuse ja kestlikkuse parandamiseks;

AH.  arvestades, et keskmised eluasemekulud ja eluasemega seotud ülemäärased rahalised kulud on ELis vähenenud, kuid piisava ja taskukohase eluaseme nappus on paljudes liikmesriikides ikka veel kasvav probleem; arvestades, et 2017. aastal läks igal kümnendal eurooplasel 40 % või enam leibkonna sissetulekust eluasemekuludele;

AI.  arvestades, et hästi toimiv sotsiaaldialoog on Euroopa sotsiaalse turumajanduse põhielement, mis tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust ja vähendab ühiskonnas konflikte, tuues ühtmoodi kasu nii töötajatele, tööandjatele kui ka valitsustele; arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on olulised, et kujundada ja rakendada poliitikat, millega saab parandada töö- ja tööhõivetingimusi;

AJ.  arvestades, et vabaühendused annavad olulise panuse teenuste osutamisse kaasamise eesmärgil ja väljendades mitmesuguseid seisukohti poliitika kujundamisel;

1.  märgib, et kuigi ELi majandustingimused on praegu soodsad ja üldine tööhõivemäär pidevalt kasvab, on endiselt oluline kiiresti vähendada noorte töötust ja leevendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemi, ning pakiline ülesanne on vähendada pikaajalist töötust, tööturu killustatust, ebavõrdsust ja palgavaesust ja parandada kaitsetumate elanikerühmade kaasamist ja tõsta tootlikkust, eriti maailmamajanduse võimaliku aeglustumise või majandusseisaku tingimustes; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et reaalpalga kasv jääb häid tööturu- ja majandusnäitajaid arvestades oodatust väiksemaks; palub, et komisjon esitaks töötushüvitise edasikindlustuse korra, mis välistingimustest tulenevate vapustuste korral aitaks kodanikke kaitsta ja leevendaks survet riikide rahandusele;

2.  võtab teadmiseks komisjoni 2019. aasta riigipõhised soovitused ja tervitab suuremat keskendumist investeeringutele; märgib, et peaaegu kolmandik kuni 2018. aastani antud riigipõhistest soovitustest on jäänud rakendamata; märgib, et töösuhteid ja tööhõivekaitset käsitlevate õigusaktide vallas on riigipõhiseid soovitusi rakendatud märkimisväärselt edukalt; väljendab aga muret selle pärast, et eriti aeglaselt on rakendatud tervishoiu ja pikaajalise hoolduse alaseid soovitusi ning 2018. aasta riigipõhiste soovituste täitmine on eelmiste aastatega võrreldes halvem, ning nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks liikmesriikidele survet soovituste rakendamiseks, sõltumata sellest, kas nad on euroala liikmed või mitte; on veendunud, et ELi majanduse kasvupotentsiaali tugevdamise, suurema sotsiaalse kaasamise ning kõigi liidu elanike sotsiaalsete õiguste ja heaolu parandamise jaoks on väga tähtis tulevikusuunitlusega reformide elluviimine;

3.  kutsub liikmesriike üles järgima soovitusi suunata maksukoormus tööjõult muudele teguritele, mis oleks jätkusuutliku majanduskasvu jaoks vähem kahjulik;

4.  märgib, et riikide, piirkondade ja elanikkonnarühmade tööhõives on endiselt suured erinevused, mistõttu kujunevad riikide, piirkondade ja elanike rühmad, kelle peamine või isegi ainus konkurentsieelis ELi tööturul on madal sissetulek ja/või halvad töötingimused; rõhutab, et liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama spetsiifilise tööhõivepoliitika rakendamise (erilise tähelepanuga põllumajandusele), et leevendada piiranguid ja raskusi, mida kogevad ebasoodsate demograafiliste tingimustega, näiteks elanikest tühjenenud või hõredalt asustatud piirkonnad, et suurendada nende suutlikkust luua maapiirkondades töökohti ja lisaväärtust; peab vajalikuks suurendada tööhõive määra ja sissetulekuid ning edendada inimväärsete töökohtade loomist, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk – vähemalt 75 %‑line tööhõivemäär;

5.  taunib asjaolu, et paljudes liikmesriikides jääb leibkonna kasutada olev kogutulu inimese kohta ikka veel allapoole 2008. aasta kriisi eelset taset; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid rohkem ära ebavõrdsuse vähendamiseks;

6.  rõhutab vajadust hästi kavandatud tööturupoliitika ja reformide järele, millega luuakse kvaliteetseid töökohti, võttes selleks meetmeid piisavate miinimumpalkade ja õiglase palgataseme tagamiseks, töötajate tervise ja heaolu kaitseks ja parandamiseks, töötute taaslõimimise tähtsustamiseks, töötajate võrdsete võimaluste, võrdse kohtlemise ja õiguste edendamiseks (ka avalikus sektoris), tööturule ühesuguse juurdepääsu, kõigile kehtiva sotsiaalkaitse ja töötajate liikuvuse hõlbustamiseks, eraldatud ja maapiirkondade vajaduste arvestamiseks ning ebavõrdsuse ja soolise tasakaalustamatuse vähendamiseks;

7.  märgib tõsise murega, et mitmetes liikmesriikides on suur noorte tööpuudus ning noored hiljuti tööle võetud töötajad on kaitsetus olukorras; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma prioriteediks noorte töötuse vähendamise ning kasutama täielikult ära selliseid rahastamisvahendeid nagu noortegarantii, ELi programmid (näiteks Erasmus+) ning sihtotstarbelised meetmed noorte töötuse vähendamiseks ja noorte tööhõive edendamiseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et paljud eurooplased on sunnitud töötama osalise tööajaga; märgib, et see kahjustab nende sotsiaalkaitset;

8.  märgib, et naiste osalemine tööturul kasvab jätkuvalt, kuid märgib murega, et pärast 2013. aastat ei ole sooline tööhõivelõhe peaaegu üldse vähenenud ning endiselt valitseb suur sooline ebavõrdsus tööhõive ja töötasu osas; märgib murega, et naised on vähem tasustatud sektorites üleesindatud ja töötavad sagedamini töökohtadel, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud; märgib, et vaid vähesed liikmesriigid on võtnud meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid teeksid rohkem soolise palga- ja pensionilõhe ja töötamist takistavate tegurite vähendamiseks; palub komisjonil koostada direktiiv töötasude läbipaistvuse kohta, et kaotada kiiresti sooline palgalõhe;

9.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et ei täideta Barcelona eesmärki saavutada lapsehoiuteenuste 90 %‑line kättesaadavus laste puhul, kelle vanus on kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahel; nõuab tungivalt kõikidelt liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi, et parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning tagada taskukohase lapsehoiu, väikelastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles parandama nendes teenusevaldkondades (sh tervishoiuteenuste osas) koolitust ja töötingimusi; kutsub liikmesriike üles täielikult ja kiiresti rakendama hiljuti vastu võetud direktiivi lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta ning julgustama mehi võtma rohkem perepuhkust;

10.  võtab teadmiseks riigispetsiifilised soovitused avatud, dünaamilise ja konkurentsile avatud ühtse turu loomiseks, mis on tootlikkuse edendamise, majanduskasvu soodustamise ja tööhõivevõimaluste pakkumise keskne tegur; rõhutab, kui oluline on sellega seoses jõukuse kasvu õiglane jagunemine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama tootlikkust reformide abil, mis kaotavad asjatu reguleerimise; juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringud tööohutusse ja -tervishoidu suurendavad lisaks töökohtade kvaliteedi ja töötajate heaolu parandamisele ka Euroopa majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet;

11.  juhib tähelepanu vajadusele võidelda vanuselise diskrimineerimise vastu tööturul ning selleks näiteks vähendada noorte ja vanade vahelist lõhet, suurendada, ka avalikus sektoris, teadlikkust võrdse tööalase kohtlemise direktiivist(30), tagada elukestva õppe võimaluste kättesaadavuse kohandatud koolituse ja kursuste abil, vähendada pensionilõhet ning suurendada vanemaealiste ELi kodanike liikuvust ja kutseoskuste vahetamise programme; märgib, et vanemaealised ja madalama kvalifikatsiooniga töötajad osalevad elukestva õppe programmides teistest palju väiksema tõenäosusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema rohkem selle suundumuse muutmiseks; on seisukohal, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele ja poliitikale, mis rohkem toetab ja võimaldab elukestvalt aktiivset ühiskonda, olles eelkõige suunatud enam kui 50 aasta vanustele töötajatele;

12.  rõhutab vajadust võidelda rahvusliku diskrimineerimise vastu tööturul ning vähendada rahvusepõhist palga- ja pensionilõhet; tõrjutuse ohu leevendamiseks kutsub komisjoni üles koostama pikaajalist planeerimisstrateegiat rahvusvähemuste lõimimiseks tööturule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama võitlust rahvusest ning rahvusvähemusse või vähemuskeelerühma kuulumisest tingitud diskrimineerimise vastu, tõstes sel eesmärgil teadlikkust, rakendades mitmekesisuse strateegiaid ning kogudes ja analüüsides usaldusväärseid liigendatud andmeid diskrimineerimise kohta;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et tööturule paremini kaasata selliseid tööturust kõige kaugemale jäävaid rühmi nagu üksikvanemad, mitteametlikud hooldajad, pikaajalise haiguse, puuete, terviseprobleemide või keeruliste krooniliste haigustega inimesed, sisserändajad ja pagulased ning rahvus- ja usuvähemused, ja lõimida nad paremini ühiskonda;

14.  peab tervitatavaks edusamme, mis on saavutatud Euroopa puuetega inimeste strateegiaga 2010–2020 ja eelkõige juurdepääsetavust käsitleva direktiiviga (EL) 2019/882(31); rõhutab, et saavutada on vaja siiski veelgi rohkem; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et puudega inimesed on tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse osas püsivalt ebasoodsas olukorras; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama erimeetmete väljatöötamist tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika raames, et tagada puude, pikaajaliste haiguste ja krooniliste haigustega inimeste, sealhulgas vaimse tervise häirete ja psühhosotsiaalse puudega inimeste tõhus kaasamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles minema kaugemale toetusmeetmetest ning looma rohkem tööga seotud stiimuleid, paremat juurdepääsetavust ja mõistlikke abinõusid(32), kasutades sealhulgas täielikult ära digiteerimise pakutavaid majandusliku ja sotsiaalse kaasamise võimalusi;

15.  märgib, et uusi tööhõivevorme tekib järjest rohkem, kaasa arvatud ümberkujundamine, mille on toonud kaasa digiteerimine ja automatiseerimine; rõhutab, et sellised suundumused toovad nii hüvesid kui ka probleeme; rõhutab elukestva õppe poliitika tähtsust töötajate ettevalmistamisel tööturu muutustele; rõhutab sotsiaaldialoogi tähtsust, eriti edasiste strateegiate väljatöötamisel nende probleemide lahendamiseks; märgib, et selline ümberkujundamine võib viia ebatüüpiliste ja ebakindlate töösuheteni; märgib murega, et ebatüüpilistel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole piisavat juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele või see puudub üldse, sealhulgas tasustatav puhkus; rõhutab, et fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on püsiv probleem, millega tuleb tegeleda; kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid nende probleemide lahendamiseks, eelkõige järgides nõukogu 6. detsembri 2018. aasta soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta; peab seda soovitust tervitatavaks, kuna sellega on tehtud esimene samm, kuid rõhutab, et kõigile juurdepääsu tagamiseks sotsiaalkaitsele tuleb saavutada veel rohkem;

16.  märgib, et töötamine internetiplatvormides on ELis viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 25 %, sellega on hõlmatud kuni 5 miljonit töötajat ning kolmandik kõigist platvormipõhistest tehingutest tehakse piiriüleselt; juhib tähelepanu sellele, et platvormitöötajad on sageli sotsiaalkaitsesüsteemidega katmata; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid koguma platvormitöötajate arvu, nende tööhõiveseisundi, töö sisu ja sissetuleku kohta paremaid ja ühtlustatumaid andmeid; nõuab kooskõlastatud ELi algatust tagamaks, et kõigil platvormitöötajatel oleks juurdepääs sotsiaalkindlustusele ning neile oleksid tagatud kõik sotsiaal- ja tööalased õigused olenemata tööalasest staatusest, ning et kollektiivlepingute kohaldatavust laiendataks platvormitöötajatele;

17.  rõhutab, et uus kommunikatsioonitehnoloogia ja töökorralduse paindlikkus võivad sageli tuua kaasa pikema tööaja ning töö, eraelu ja isikliku aja kattumise; juhib eriti tähelepanu vajadusele kehtestada õigus end n-ö digitaalselt välja lülitada ning uurida selliseid nähtusi nagu ajanappus ja õigus otsustada oma tööaja üle;

18.  rõhutab, et haridus- ja koolitussüsteem tuleb ümber kujundada, et kasutada täielikult ära digitaliseerimise ja majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmise võimalusi ning arendada oskusi, sh nn pehmeid oskusi, ja pädevusi, mida on vaja tööturu nõudmistele vastamiseks ning tänase ja homse päeva majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamiseks; on seisukohal, et oskuste nappus ja mittevastavus võib olla tõsine investeerimistakistus; rõhutab, et vajalike oskuste omandamiseks on vaja parandada hariduse ja koolituse, sealhulgas kutseõppe kvaliteeti, kättesaadavust, kaasavust, taskukohasust ja juurdepääsetavust, ning parandada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist; rõhutab, et oluline on motiveerida ettevõtteid koolitusse suuremaid investeeringuid tegema; rõhutab, et haridusse investeerimine on sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks äärmiselt tähtis; rõhutab, kui oluline on tegeleda kooli poolelijätjate küsimusega; kutsub liikmesriike üles järgima kaksikstrateegiat ehk muutma tavahariduse kaasavaks ja pakkuma eriprogramme kõige haavatavamatele; kutsub liikmesriike üles suurendama ja ergutama investeerimist oskuste täiendamisse ja ümberõppesse ning põhjalikku digioskuste ja kutse- ja ettevõtlusoskuste koolitusse, võttes arvesse üleminekut digitaalsele ja keskkonnahoidlikumale majandusele, kuid samuti vajadust kvalifitseeritud tehnilise personali järele paljudes riikides ja piirkondades; rõhutab, et inimväärsete töö- ja tööhõivetingimuste loomine on kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ülioluline;

19.  nõustub komisjoniga, et digiteerimisega tegelemiseks on vaja õigeaegseid pingutusi, et EL tervikuna peab protsessi kiirendama ning vaja on paremini kooskõlastada liidu, liikmesriikide ja regionaalpoliitikat, koondada investeeringute suurendamiseks avaliku ja erasektori vahendeid ja luua parem koostoime digimajanduses ja ühiskonnas; rõhutab, et tagada tuleks teenuste tulemuslik ja õiglane digiüleminek ning kedagi ei tohiks kõrvale jätta; rõhutab, et digitaalse kirjaoskuse programmides tuleks käsitleda eraelu puutumatuse ja andmekaitse küsimusi;

20.  on veendunud, et kliimamuutustega seotud probleemid ja üleminek keskkonnahoidlikumale majandusele eeldavad ühiskonna, töötajate ja ettevõtjate toetamist, et aidata neil nende pöördeliste muutustega kohaneda, pöörates erilist tähelepanu kõige enam mõjutatud piirkondadele, täiustades koolitust ja haridust, et kohandada oskusi ja luua keskkonna- ja digisektoris uusi töökohti; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele, sealhulgas vaesuse ja/või äärmise materiaalse puuduse ohus olevatele inimestele;

21.  rõhutab, et oskuste parem kasutamine ja arendamine on seotud lisaväärtuse ja konkurentsivõime loomisega ning peaks olema sellise ELi poliitika keskmes, mille eesmärk on edendada majanduskasvu oskustesse investeerimise kaudu; juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi oskused on majanduskasvu jaoks vajalik tingimus, ei piisa ainult nendest; nõuab seetõttu, et pärast kooliharidusse ja koolitusse investeerimist tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et luua ja kujundada tööturul kvaliteetseid töökohti, mis töötajate oskusi maksimaalselt ära kasutaks;

22.  väljendab muret selle pärast, et Euroopas on püsivalt suur arv inimesi, kellel puudub elementaarne arvutus- ja kirjaoskus, kuid need oskused on ühiskonnas ja tööturul aktiivse osalemise põhinõue; kutsub liikmesriike üles võtma jõulisi meetmeid, et parandada põhioskuste koolitust, eelkõige ühiskonna kõige tõrjutumatele rühmadele; rõhutab, kui oluline on kindel mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kord, et tagada oskuste ja pädevuste võimalikult ulatuslik tunnustamine ning suurendada eri haridus- ja koolitusvormide vahelist paindlikkust;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma stiimuleid ja säilitama tehnilist abi, et suurendada tööhõiveprogrammide kaudu noortele inimväärse töö pakkumise võimalusi, toetada noori ettevõtjaid EntreCompi kaudu, kvaliteetsete õpipoisiõppe programmide kaudu ning keele- ja kutseõppega, sealhulgas liikmesriikide koolide õppekavade kaudu, tehes tihedat koostööd ettevõtjate ja teadusringkondadega ja muude asjaomaste sidusrühmadega;

24.  kutsub liikmesriike üles tugevdama ja ajakohastama riiklikke tööturuasutusi igal territoriaalsel tasandil ettevõtjate pideva koolitamise, kõrgelt spetsialiseerunud nõustajate ja juhendajate kaasamise ning iga tööturu kategooria jaoks sihipärase poliitika rakendamisega;

25.  rõhutab, et liidu sotsiaalsetel ja majanduslikel eesmärkidel peaks olema järgmises eelarves võrdne prioriteet ja tagatud rahalised ressursid ning Euroopa poolaasta protsessi tuleks tõhustada, et see hõlmaks kogu oma tsükli jooksul sotsiaalset mõõdet, kaasates sotsiaalpoliitika küsimustega tegelevad ELi ja liikmesriikide pädevad organid; nõuab komisjonilt euroala liikmetele mõeldud riigipõhiste soovituste tõhustamist ja maatriksiraamistiku loomist, milles analüüsitaks Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud sotsiaalpoliitikat (nagu kaasav haridus, tervishoid, toitumine, tööhõive, eluase ja sotsiaalsete õiguste säilitamine) sotsiaalsete segmentide kaupa (nt lapsed, noored, eakad, vähemused, sisserändajad, puudega inimesed), millega antaks palju täpsem ülevaade liikmesriikide majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning uuritaks, millist mõju avaldab selle uue riigipõhiste soovituste elemendi võimalik laiendamine euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele; juhib tähelepanu sellele, et riigipõhised soovitused peaksid olema kooskõlas ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega ning üksteist pigem tugevdama kui omavahel vastuollu minema; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määratlema Euroopa kestlikku strateegiat, et üheskoos lahendada sotsiaalsed, majandus- ja kliimaprobleemid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama sotsiaalseid õigusi, esitades õigusaktide ettepanekuid, sealhulgas vajaduse korral ja pärast läbivaatamist rahastamisvahendite ettepanekuid, et rakendada vastavalt aluslepingutes sätestatule oma pädevuste piires Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

26.  peab väga oluliseks Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme määratlemist ja viimistlemist; on seisukohal, et selleks tuleb täielikult tagada õigus inimväärsetele elamistingimustele, sobivale eluasemele, tõhusale ja kättesaadavale tervishoiusüsteemile ja pikaajalisele hooldusele;

27.  rõhutab, et hästitoimiv sotsiaalne dialoog on peamine töötingimuste kujundamise vahend, kaasates eri tasanditel erinevaid osalejaid, ning et see tasakaalustab töötajate ja tööandjate huve ning aitab kaasa nii majanduslikule konkurentsivõimele kui ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele; kutsub liikmesriike üles veelgi tugevdama sotsiaalset dialoogi kogu Euroopas, et tasakaalustada töösuhteid ja vajaduse korral tugevdada kollektiivläbirääkimiste võimalusi;

28.  taunib asjaolu, et vaesus on endiselt lubamatult suur; rõhutab, et majanduslanguse ajal on vaesuse oht suurem; rõhutab, et kuigi vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv vähenes ELis 2017. aastal jätkuvalt, oli 2017. aastal selles ohus üle kogu liidu ligikaudu 113 miljonit inimest ja euroalal 74 miljonit inimest; peab kahetsusväärseks, et strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse vähendamise eesmärki ei suudeta tõenäoliselt täita; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid vaesuse, sealhulgas palgavaesuse ja haavatavate rühmade vaesuse vähendamiseks; rõhutab vajadust kaotada laste vaesus ja kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut Euroopa lastegarantii rakendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid õigustepõhist vaesusevastast strateegiat, mis põhineb integreeritud aktiivsel kaasamisel, ühendades sotsiaalsete põhiõiguste rakendamise, kvaliteetsed teenused ning õiglase ja äraelamist võimaldava palgaga töökohad; kutsub liikmesriike üles töötama välja meetmeid ja strateegiaid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, et käsitleda nende inimeste sotsiaalseid vajadusi, kelle jaoks tööturg ei ole juurdepääsetav;

29.  rõhutab, et inimväärsete töökohtade loomine, piisava sotsiaalkaitse kättesaadavus sõltumata töösuhte või lepingu liigist, palgakasv ja hästi rahastatud kvaliteetsed avalikud teenused, sh haridussüsteemid ja kättesaadavad elukestva õppe pakkumised aitavad oluliselt vähendada ebavõrdsust ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning parandada inimeste tervist ja heaolu; tunneb heameelt sotsiaalsiirete märkimisväärse mõju üle vaesuse vähendamisele; peab siiski kahetsusväärseks, et see ei kajastu kõigi liikmesriikide riiklikus poliitikas; rõhutab, kui oluline on strateegia „Euroopa 2020“ läbipaistev hindamine, eelkõige vaesuse vähendamise valdkonnas, ning 2020. aasta järgse sotsiaalse ja kestliku strateegia väljatöötamine, milles seatakse prioriteediks vaesuse kaotamine ja toetatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist sisukate dialoogiprotsesside kaudu ELi ja liikmesriikide tasandil kodanikuühiskonnaga ja inimestega, kellel on vaesusega otsene kokkupuude;

30.  märgib, et 2017. aastal oli ELis vaesuse ohus 9,4 % kõigist töötajatest ning paljudes liikmesriikides suureneb palgavaesus; rõhutab, et palgavaesus on sotsiaalse ebaõigluse põhinäitaja, ja usub, et äärmiselt oluline on suurendada töötajate ostujõudu, tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja määratleda kõigi töövormide jaoks tugev ja ühtlustatud õiguste ja kaitse süsteem; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid selle tagamiseks, et inimesed saaksid oma palgaga endale ja perele inimväärset elu lubada; kutsub komisjoni üles esitama õigusakti, millega tagatakse, et igal liidu töötajal on õiglane miinimumpalk, mille võib kehtestada kas vastavalt riigi traditsioonidele või kollektiivlepingute või õigusnormide kaudu;

31.  on seisukohal, et ajutiste ja ebakindlate töökohtade levik võib avaldada ohtlikku mõju pensionide piisavusele, eelkõige noorte põlvkondade puhul, kelle karjäär ja sotsiaalmaksete tasumine sageli katkevad, ning ka sotsiaalkindlustussüsteemide stabiilsusele;

32.  märgib, et mitme liikmesriigi ülekoormatud eluasemeturud kujutavad endast murettekitavat arengut ning sellel on kahjulikud tagajärjed eelkõige madala sissetulekuga ja teatavates piirkondades elavatele inimestele; kutsub liikmesriike üles suurendama komisjoni soovituste (vähendada tarne kitsaskohti, kaotada moonutused ja vähendada maksusüsteemi põhjustatud kallutusi) järgimisel tehtavaid pingutusi ning võtma meetmeid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. soovitusega;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa poolaastat paremini selleks, et jälgida ja toetada edasiminekut eluaseme taskukohasuse parandamisel ja kodutuse probleemi lahendamisel; palub komisjonil teha liikmesriikide poliitika tõhusaks koordineerimiseks ettepanek sotsiaaleluruumide ja taskukohase eluaseme Euroopa raamistiku kohta;

34.  märgib, et sotsiaal- ja tervishoiuteenused on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse toetamisel väga olulised; märgib murega, et enamik liikmesriike on saanud oma riiklike tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse, juurdepääsetavuse ja kestlikkuse parandamiseks riigipõhiseid soovitusi; kutsub liikmesriike üles suurendama pingutusi oma tervishoiusüsteemide kättesaadavuse, juurdepääsetavuse, taskukohasuse, kvaliteedi ja kulutasuvuse tagamiseks; rõhutab ennetuse ja tervise edendamise kampaaniate tähtsust, eelkõige ebasoodsas olukorras elanikerühmadest pärit noortele; kutsub liikmesriike üles investeerima sellesse, et ennetus oleks nende tervishoiupoliitikas prioriteet; nõuab nii füüsilise kui ka vaimse tervise edendamise kampaaniate aktiivset jätkamist; tuletab meelde, kui oluline on hõlbustada haigusest taastuvate tööealiste inimeste naasmist tööturule; kutsub liikmesriike üles investeerima igas vanuses inimeste hooldusteenustesse, et jätkata tööd 2002. aasta Barcelona lastehoiueesmärkide täitmiseks ning töötada välja eakate ja ülalpeetavate inimeste hoolduseesmärgid;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja konkreetseid järelmeetmeid seoses vaimse tervise ja heaolu Euroopa tegevusraamistiku ning ELi vaimse tervise ja heaolu tegevuskavaga; on veendunud, et need meetmed peaksid hõlmama vaimse tervise edendamist ja probleemide ennetamist ning olema kooskõlas muude poliitikavahenditega, et vähendada vaimset tervist määravaid sotsiaalseid tegureid;

36.  rõhutab, kui oluline on hoolikalt jälgida ja vajaduse korral läbi vaadata liidu vahendid, et tagada tulemuslik rahastamine kooskõlas ELi eesmärkidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema igasuguse liidu vahenditega seotud väärkasutamise, pettuse ja korruptsiooni vastu;

37.  rõhutab, kui oluline on, et ELi audiitorite soovitusi järgitaks;

38.  on veendunud, et ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks peab liikmesriikide tööturu õigusraamistik olema selge, lihtne ja paindlik ning samal ajal hoidma alal kõrgeid tööstandardeid;

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(2) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/5-presidents-report_et.pdf.
(3) ELT C 179, 25.5.2018, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0337.
(5) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0181.
(7) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79.
(8) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10.
(9) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.
(10) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(11) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(12) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0202.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0485.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0432.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0325.
(17) ELT C 356, 4.10.2018, lk 89.
(18) ELT C 346, 27.9.2018, lk 156.
(19) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.
(20) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(21) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.
(22) ELT C 35, 31.1.2018, lk 157.
(23) ELT C 366, 27.10.2017, lk 117.
(24) https://ec.europa.eu/health/state/glance_et.
(25) https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2018_healthatglance_rep_en.pdf.
(26) https://www.coe.int/en/web/turin-european-social-charter/turin-process
(27) ELT C 199E, 7.7.2012, lk 25.
(28) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(29) ELT L 186, 11.7.2019, lk 105.
(30) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
(32) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis öeldakse järgmist: „mõistlikud abinõud – vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel“ (https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CRPD/Pages/ConventionRightsPersonsWithDisabilities.aspx); Võrdse tööalase kohtlemise direktiivi artiklis 5 on öeldud: „Et tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, nähakse ette mõistlikud abinõud. See tähendab seda, et tööandjad võtavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puuetega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust. Kui asjaomase liikmesriigi invaliidsuspoliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole see koormus ebaproportsionaalselt suur“ (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0078&from=EN); Komisjoni veebisaidil on kirjas: „Mõistlikud abinõud tähendab mis tahes muudatust töös või töökeskkonnas, mida on vaja, et puudega isik saaks tööle pääseda, tööd teha ja selles edeneda või koolituses osaleda“ (https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=147).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika