Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 18. detsember 2019 - Strasbourg
Vastuväidete puudumine rakendusmeetmele: rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39 ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) 7 ja 9 muudatused
 Euroopa Ombudsmani valimine
 ÜPP: finantsdistsipliin alates eelarveaastast 2021 ja sambaid puudutav paindlikkus kalendriaastal 2020 ***I
 ELi ja Gambia vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll ***
 Toimeained, sh dimoksüstrobiin ja mankotseeb
 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemine
 LGBTI‑inimeste avalik diskrimineerimine ja nendevastane vihakõne, sealhulgas LGBTI‑vabad alad
 Õiglane maksustamine globaalses digitaalmajanduses – BEPS 2.0
 Õigusriik Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi
 Tolmeldajaid käsitlev ELi algatus
 Tervise- ja hooldusvaldkonna digiülemineku võimaldamine

Vastuväidete puudumine rakendusmeetmele: rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39 ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) 7 ja 9 muudatused
PDF 115kWORD 42k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 7 ja 9 (D064618/01 – 2019/2912(RPS))
P9_TA(2019)0095B9-0229/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (D064618/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,

–  võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole määruse eelnõule vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 3. detsembri 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(2) artiklit 5a,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõike 4 punkti d ja artikli 111 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

A.  arvestades, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andis 26. septembril 2019 välja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 „Finantsinstrumendid“ ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39 „Finantsinstrumendid“ muudatused; arvestades, et nende muudatuste eesmärk on pakkuda üldist leevendust seoses pankadevahelise intressimäära (IBOR) asendamise esimese etapiga; arvestades, et need muudatused annavad IFRSi kohaselt aruandeid esitavatele äriühingutele ja nende audiitoritele selguse, et reguleerimisest tulenev kogu turgu hõlmav viitemäärade asendamine parandatud (peaaegu) riskivabade intressimääradega ei häiri asenduse ebakindluse tõttu riskimaandamissuhteid; arvestades, et nende muudatustega tagatakse IFRSi ja IASi finantsaruandlusraamistikus õiguskindlus ning välditakse finantssüsteemis tarbetut stressi; arvestades, et komisjon nõudis tungivalt, et IASB annaks kõnealused muudatused kiiremini välja, et liit saaks need muudatused õigeaegselt heaks kiita;

B.  arvestades, et Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) esitas komisjonile 16. oktoobril 2019 kinnitamist soovitava nõuande;

C.  arvestades, et komisjoni järelduse kohaselt vastab tõlgendus määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtmise tehnilistele kriteeriumidele ning komisjon on seisukohal, et kavandatud muudatused hoiaksid ära riskimaandamissuhete katkemise IBORi üleminekuga seotud ebakindluse tõttu ja võimaldaksid IFRSi kohaste finantsaruannetega nõuetekohaselt kirjeldada riskijuhtimise mõju ja vältida kasumi või kahjumi põhjendamatut volatiilsust;

D.  arvestades, et raamatupidamise regulatiivkomitee esitas nende muudatuste kohta 5. novembril 2019 positiivse arvamuse;

E.  arvestades, et IASB määras IFRS 9 ja IAS 39 muudatuste jõustumise kuupäevaks 1. jaanuari 2020, lubades ka varasemat kohaldamist; arvestades, et finantsasutused, kelle suhtes kohaldatakse IFRSi ja IASi raamatupidamisarvestust, ei saa oma 2019. aasta finantsaruannetes kasutada kavandatud muudatuste kohast käsitlust enne nende kinnitamist ja avaldamist; arvestades, et liidu äriühingud satuksid oma teistes jurisdiktsioonides asuvate konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, kui neil ei oleks võimalik nende muudatustega ette nähtud leevendust kasutada; arvestades, et seetõttu tuleks need muudatused heaks kiita ja avaldada enne 2019. aasta detsembri lõppu, et neid saaks kohaldada finantsperioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2020, pärast seda või enne seda;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole komisjoni määruse eelnõule vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


Euroopa Ombudsmani valimine
PDF 111kWORD 49k
Otsus
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta otsus Euroopa Ombudsmani valimise kohta (2019/2042(INS))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228;

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a;

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 231;

–  võttes arvesse kandidaatide ülesseadmise kutset(2),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta hääletust,

1.  valib Emily O’Reilly Euroopa Ombudsmani ametikoha täitjaks kuni parlamendi ametiaja lõpuni;

2.  palub Emily O’Reilly’l anda vanne Euroopa Kohtu ees;

3.  teeb presidendile ülesandeks korraldada lisatud otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kohtule.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

18. detsember 2019,

Euroopa Ombudsmani valimise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse oma 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(3),

võttes arvesse kodukorra artiklit 231,

võttes arvesse kandidaatide ülesseadmise kutset(4),

võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta hääletust,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

valida Emily O’Reilly Euroopa Ombudsmani ametikoha täitjaks kuni parlamendi ametiaja lõpuni.

Strasbourg, 18. detsember 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

(1) ELT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(2) ELT C 293, 30.8.2019, lk 13.
(3) ELT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(4) ELT C 293, 30.8.2019, lk 1.


ÜPP: finantsdistsipliin alates eelarveaastast 2021 ja sambaid puudutav paindlikkus kalendriaastal 2020 ***I
PDF 117kWORD 42k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses 2021. eelarveaastast kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal (COM(2019)0580 – C9-0163/2019 – 2019/0253(COD))
P9_TA(2019)0097A9-0042/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0580),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0163/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 25. novembri 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0042/2019),

A.  arvestades, et olukorra pakilisuse tõttu on põhjendatud hääletada eelnõu üle enne kaheksanädalase tähtaja möödumist, mis on ette nähtud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1306/2013 seoses eelarveaastast 2021 kohaldatava finantsdistsipliiniga ja määrust (EL) nr 1307/2013 seoses sammastevahelise paindlikkusega 2020. kalendriaastal

P9_TC1-COD(2019)0253


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/127) lõplikule kujule).


ELi ja Gambia vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendamise protokoll ***
PDF 108kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Gambia Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja nimetatud partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta (08974/2019 – C9-0106/2019 – 2019/0076(NLE))
P9_TA(2019)0098A9-0026/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08974/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gambia Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu eelnõu (08984/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gambia Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli eelnõu (09949/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0106/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0026/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu ja protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gambia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Toimeained, sh dimoksüstrobiin ja mankotseeb
PDF 147kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete benfluraliini, dimoksüstrobiini, fluasinaami, flutolaniili, mankotseebi, mekoprop‑P, mepikvaadi, metiraami, oksamüüli ja püraklostrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (D064213/02 – 2019/2925(RSP))
P9_TA(2019)0099B9-0230/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete benfluraliini, dimoksüstrobiini, fluasinaami, flutolaniili, mankotseebi, mekoprop‑P, mepikvaadi, metiraami, oksamüüli ja püraklostrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (D064213/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 17 esimest lõiku ja artiklit 21,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid 11 ja 13(3),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et dimoksüstrobiin kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ(5) I lisasse 1. oktoobril 2006. aastal komisjoni direktiiviga 2006/75/EÜ(6) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

B.  arvestades, et menetlus dimoksüstrobiini heakskiidu pikendamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012(7) alusel kestab juba 2013. aastast alates;

C.  arvestades, et toimeaine dimoksüstrobiini heakskiidu kehtivusaega, mis pidi algselt lõppema 30. septembril 2016, on juba pikendatud, kõigepealt 16 kuu võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1136/2013(8), seejärel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/84(9), siis veel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1796(10), ja nüüd plaanitakse seda taas ühe aasta võrra pikendada komisjoni rakendusmääruse eelnõuga, millega pikendataks heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2021;

D.  arvestades, et mankotseeb kanti nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse 1. juulil 2006 komisjoni direktiiviga 2005/72/EÜ(11) ning on loetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks;

E.  arvestades, et menetlus mankotseebi heakskiidu pikendamiseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 alusel kestab juba 2013. aastast alates;

F.  arvestades, et toimeaine mankotseebi heakskiidu kehtivusaega, mis pidi algselt lõppema 30. juunil 2016, on juba pikendatud, kõigepealt 19 kuu võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 762/2013(12), seejärel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/84, siis veel ühe aasta võrra komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1796, ja nüüd plaanitakse seda taas ühe aasta võrra pikendada komisjoni rakendusmääruse eelnõuga, millega pikendataks heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2021;

G.  arvestades, et komisjon ei ole pikendamise põhjusi selgitanud, vaid on piirdunud järgmise märkusega: „Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu kehtivusaja pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist“;

H.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning samal ajal kaitsta liidu põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tundlike elanikkonnarühmade, sealhulgas rasedate, imikute ja laste kaitsele;

I.  arvestades, et järgida tuleks ettevaatuspõhimõtet, ja arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 on sätestatud, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale;

J.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 on öeldud, et ohutuse huvides peaks toimeaine heakskiidu kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud; arvestades, et heakskiidu kehtivusaeg peaks olema proportsionaalne selliste ainete kasutamisest tulenevate võimalike ohtudega, kuid kõnealustel juhtudel on selge, et selline proportsionaalsus puudub;

K.  arvestades, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus ja kohustus tegutseda vastavalt ettevaatuspõhimõttele, kui on tuvastatud kahjulik mõju tervisele, kuid puuduvad teaduslikud tõendid, ning võtta ajutisi riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks;

L.  arvestades, et täpsemalt on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 21 sätestatud, et komisjonil on õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata, eelkõige juhul, kui ta uute teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal leiab, et on tõendeid selle kohta, et aine ei vasta enam artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning arvestades, et see läbivaatamine võib kaasa tuua heakskiidu tagasivõtmise või muutmise;

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused ja 1B‑kategooria reproduktiivtoksilised ained

M.  arvestades, et 2015. aastal kanti dimoksüstrobiin rakendusmäärusega (EL) 2015/408 asendamisele kuuluvate ainete loetellu, sest selle toimeaine akuutne standarddoos (ARfD) on oluliselt väiksem kui enamikul heakskiidetud toimeainetel nende rühmades ning kuna seda tuleb pidada endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks, millel võib olla inimestele kahjulik mõju;

N.  arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.6.5 ei saa toimeaineid heaks kiita, kui neil leitakse olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad avaldada inimestele kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine, taimekaitseaine või sünergistiga on kavandatavates realistlikes kasutustingimustes väheoluline, st vahendit kasutatakse suletud süsteemis või muudes tingimustes, mis välistavad kokkupuute inimestega, ning asjaomase toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti jäägid toidul või söödal ei ületa vaikeväärtust, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005(13) artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt;

O.  arvestades, et riskihindamise komitee (RAC) 47. koosolekul 27. veebruaril 2019 lepiti kokku, et mankotseeb klassifitseeritakse 1B‑kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks;

P.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.6.4 kohaselt ei saa toimeained heakskiitu, kui need kuuluvad 1B‑kategooria reproduktiivtoksiliste ainete hulka, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud dokumenteeritud tõendite põhjal on vaja toimeainet, et kontrollida tõsist ohtu taimetervisele, mida ei saa tõrjuda muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas mittekeemiliste meetoditega, mille puhul tuleb võtta riskimaandamismeetmeid, millega tagatakse, et inimeste ja keskkonna kokkupuude ainega on minimeeritud;

Q.  arvestades, et kokkupuude mankotseebiga on seotud Parkinsoni tõve riski suurenemisega Madalmaade ja Prantsusmaa põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondade elanike seas(14);

R.  arvestades, et mankotseeb on kahe muu ditiokarbamaadi, nimelt maneebi ja tsineebi kombinatsioon, mida ei ole enam lubatud liidus kasutada, kuna need ohustavad inimeste tervist ja keskkonna seisundit;

S.  arvestades, et mankotseeb on väga mürgine veeorganismidele, et selle puhul kahtlustatakse inimese loote kahjustamist ja see võib põhjustada allergilisi nahareaktsioone;

T.  arvestades, et on lubamatu, et aine, mis teadaolevalt vastab selliste toimeainete piirkriteeriumidele (mis on kehtestatud inimtervise ja keskkonna kaitseks), mis on mutageensed, kantserogeensed ja/või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, on liidus jätkuvalt lubatud, seades seega ohtu inimeste tervise ja keskkonna seisundi;

U.  arvestades, et taotlejad saavad ära kasutada komisjoni töömeetoditega tekitatud automaatset süsteemi, millega toimeainete heakskiidu kehtivusaeg viivitamata pikeneb, kui riskide ümberhindamist ei ole veel lõpule viidud, ning ümberhindamisprotsessi meelega pikendada, esitades mittetäielikke andmeid ning nõudes rohkem erandeid ja eritingimusi, mis aga põhjustab keskkonnale ja inimtervisele lubamatut ohtu, kuna selle aja jooksul kokkupuude ohtliku ainega jätkub;

V.  arvestades, et oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta palus parlament komisjonil ja liikmesriikidel „tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega 1A‑ või 1B‑kategooriasse, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin“;

W.  arvestades, et Madalmaade parlament on väljendanud muret selliste pikendamiste pärast ja nõuab, et lõpetataks selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamine, mis teadaolevalt kujutavad endast märkimisväärset ohtu bioloogilisele mitmekesisusele (eelkõige mesilastele ja kimalastele) või mis on kantserogeensed, mutageensed, endokriinfunktsiooni kahjustavad või reproduktiivtoksilised(15);

X.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti avaliku konsultatsiooni tähtaeg mankotseebi kohta oli 28. aprill 2018; arvestades, et praegu liidu riskihindamisest saadud teabe põhjal on Madalmaade taimekaitsevahendite ja biotsiidide lubade ameti (Ctgb) hinnangul piisavalt andmeid, et teha kiiresti otsus mankotseebi heakskiidu pikendamise või pikendamata jätmise kohta(16);

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu on vastuolus ettevaatuspõhimõttega;

3.  on seisukohal, et otsus pikendada dimoksüstrobiini ja mankotseebi heakskiidu kehtivusaega ei ole kooskõlas määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidega ning et see ei tugine ei tõenditele nende ainete kasutamise ohutuse kohta ega ka tõendatud pakilisele vajadusele neid liidus toiduainete tootmisel kasutada;

4.  palub komisjonil rakendusmääruse eelnõu tagasi võtta ning esitada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile uus eelnõu, milles võetakse arvesse teaduslikke tõendeid kõigi asjaomaste ainete, eelkõige dimoksüstrobiini ja mankotseebi kahjulike omaduste kohta;

5.  palub komisjonil esitada ettepanekud dimoksüstrobiini ja mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmise kohta alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel koosolekul;

6.  kutsub komisjoni üles esitama rakendusmääruste eelnõusid üksnes selliste ainete heakskiidu kehtivusaja pikendamise kohta, mille puhul teaduse hetkeseisu kohaselt ei ole alust eeldada, et komisjon teeks ettepaneku asjaomase toimeaine loa uuendamata jätmise kohta;

7.  palub komisjonil ainete heakskiidu taotlused tagasi võtta, kui on tõendatud või põhjendatud kahtlus, et need ei vasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud ohutuskriteeriumidele;

8.  palub liikmesriikidel tagada, et kui nad on teatavate toimeainete puhul andmeid esitavad liikmesriigid, hinnatakse nende toimeainete load ümber nõuetekohaselt ja õigeaegselt, samuti tagada, et praegustele viivitustele leitakse võimalikult kiiresti tõhus lahendus;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 67, 12.3.2015, lk 18.
(3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(5) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(6) Komisjoni 11. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/75/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka dimoksüstrobiin (ELT L 248, 12.9.2006, lk 3).
(7) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(8) Komisjoni 12. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1136/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete klotianidiini, dimoksüstrobiini, oksamüüli ja petoksamiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 302, 13.11.2013, lk 34).
(9) Komisjoni 19. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/84, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete kloropürifossi, metüülkloropürifossi, klotianidiini, vaseühendite, dimoksüstrobiini, mankotseebi, mekoprop‑P, metiraami, oksamüüli, petoksamiidi, propikonasooli, propineebi, propüsamiidi, püraklostrobiini ja zoksamiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 16, 20.1.2018, lk 8).
(10) Komisjoni 20. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1796, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, bifenoksi, kloropürifossi, metüülkloropürifossi, klofentesiini, dikamba, difenokonasooli, diflubensurooni, diflufenikaani, dimoksüstrobiini, fenoksaprop‑P, fenpropidiini, lenatsiili, mankotseebi, mekoprop-P, metiraami, nikosulfurooni, oksamüüli, pikloraami, püraklostrobiini, püriproksüfeeni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 294, 21.11.2018, lk 15).
(11) Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/72/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete kloropürifossi, metüülkloropürifossi, mankotseebi, maneebi ja metiraami lisamiseks (ELT L 279, 22.10.2005, lk 63).
(12) Komisjoni 7. augusti 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 762/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete kloropürifoss, metüülkloropürifoss, mankotseeb, maneeb, MCPA, MCPB ja metiraam heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 213, 8.8.2013, lk 14).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(14) https://www.bnnvara.nl/zembla/artikelen/risico-op-ziekte-van-parkinson-bij-blootstelling-aan-landbouwgif, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23713084, https://academic.oup.com/ije/article/47/1/299/4609336
(15) TK 21501‑32, nr 1176.
(16) TK 27858, nr 485.


Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemine
PDF 111kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2909(RSP))
P9_TA(2019)0100B9-0235/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05825/2019 – C8‑0098/2019),

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2019. aasta otsust(4), milles keelduti andmast heakskiitu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele 2017. aasta eelarve täitmisel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(7), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(8), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(9) artiklis 70, eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

1.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116.
(2) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116.
(3) ELT L 249, 27.9.2019, lk 182.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0039.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(8) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(9) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.


LGBTI‑inimeste avalik diskrimineerimine ja nendevastane vihakõne, sealhulgas LGBTI‑vabad alad
PDF 150kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon LGBTI‑inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta (2019/2933(RSP))
P9_TA(2019)0101B9-0234/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente, eeskätt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, mis mõlemad võeti vastu 16. detsembril 1966. aastal ÜRO Peaassambleel New Yorgis,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 8, 21 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 207 ning kolmanda osa IV ja V jaotist,

–  võttes arvesse põhiõiguste harta artiklit 45,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI‑inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse 2006. aasta novembris vastu võetud Yogyakarta põhimõtteid (inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga) ning 10. novembril 2017. aastal vastu võetud kümmet täiendavat põhimõtet (YP+10, täiendavad põhimõtted ja riiklikud kohustused inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sooväljenduse ja sootunnustega),

–  võttes arvesse 31. märtsil 2010. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta (CM/Rec(2010)5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded(1),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal(4),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga(5),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis(6),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2019. aasta resolutsiooni seksuaalkasvatuse kriminaliseerimise kohta Poolas(7),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi meediasektoris(8),

–  võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Leedu seaduse kohta, mis käsitleb alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) poolt 2012. aastal läbi viidud LGBT‑inimesi käsitleva ELi uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada;

B.  arvestades, et kõik liikmesriigid on võtnud rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel ülesanded ja kohustused põhiõigusi austada, tagada, kaitsta ning täita;

C.  arvestades, et teadusuuringud, uuringud ja aruanded(10) näitavad, et LGBTI‑inimeste avalik diskrimineerimine ja nende vastu suunatud vaenukõne kasvab kogu ELis; arvestades, et LGBTI‑foobiast ajendatud vaenukuriteod on kogu ELis tõusuteel; arvestades, et nende rünnakutega rikutakse LGBTI‑inimeste põhiõigusi ning avaliku sektori asutused reageerivad sageli ebapiisavalt;

D.  arvestades, et rünnakud LGBTI‑inimeste põhiõiguste vastu on tõsiseks ohuks põhiõiguste austamisele ELis, ning arvestades, et nende rünnakutega kaasnevad sageli rünnakud naiste ja vähemuste õiguste vastu;

E.  arvestades, et avaliku sektori asutuste vaenukõnel LGBTI‑inimeste vastu on laiem mõju, sest see seadustab ühiskonnas tervikuna LGBTI‑inimeste tagakiusamise, nendevastase vägivalla ja diskrimineerimise ja loob selleks tingimused;

F.  arvestades, et LGBTI‑inimeste kogukonna turvalisust ei saa vaadelda eraldi kõigi Euroopa elanike turvalisusest ning selle turvalisuse õõnestamine märgib kõigi põhiõiguste õõnestamist; arvestades, et ksenofoobsel retoorikal on olnud oma osa üha ebaturvalisemate ja kestmatumate tingimuste loomises LGBTI‑inimeste õigusi toetavate organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate jaoks;

G.  arvestades, et ELis ja sellest väljaspool on tunda tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse vallas, mis on otseselt suunatud LGBTI‑inimeste vastu ja mõjutavad nii neid kui ka naisi üldiselt; arvestades, et nende tagasilöökide põhjuseks on populism ja paremäärmuslus;

H.  arvestades, et tegeliku või eeldatava seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või sootunnuste alusel toimuv häbimärgistamine püsib kogu ELis;

I.  arvestades, et LGBTI‑inimeste vihkamist ja nendevastast vägivalda ei ole süstemaatiliselt jälgitud, dokumenteeritud ega selle kohta andmeid kogutud;

J.  arvestades, et liiga paljudel juhtudel ei teatata LGBTI‑foobiast ajendatud kuritegudest; arvestades, et teatamisega kaasneb oht ja hirm avalikustada oma seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sootunnused ja sooväljendus;

K.  arvestades, et valdavas osas liikmesriikides on kehtestatud diskrimineerimise ja vägivalla vastased õiguslikud meetmed; arvestades, et neid rakendatakse siiski endiselt ebapiisavalt, mis muudab LGBTI‑inimesed kaitsetuteks vaenukuritegude, vaenukõne ja diskrimineerimise suhtes eelkõige tervishoiu, hariduse, tööhõive ja eluaseme valdkonnas;

L.  arvestades, et paljud avaliku sektori asutuste rünnakud LGBTI‑inimeste vastu on olnud suunatud haridusasutuste ja koolide pihta; arvestades, et see on eriti kahjulik noortele LGBTI‑noortele;

M.  arvestades, et seksuaalne sättumus ja sooline identiteet kuuluvad üksikisiku eraelu puutumatuse õiguse raamesse, mis on tagatud rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riikliku inimõiguste alase õigusega, ning arvestades, et avaliku sektori asutused peaksid edendama võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist(11);

N.  arvestades, et meediale, kultuuriorganisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksikisikutele tuleks tagada sõnavabadus internetis ja mujal, eelkõige arvestades murettekitavat suundumust eemaldada ja keelustada LGBTI‑sisu sotsiaalvõrgustikes;

O.  arvestades, et LGBTI‑inimeste diskrimineerimine ja nende vastu suunatud vägivald esineb mitmel kujul, mille hiljutisteks näideteks on homofoobsed avaldused Rumeenias perekonna määratluse kitsendamise rahvahääletuse kampaania käigus, rünnakud LGBTI‑inimeste sotsiaalkeskuste vastu mitmes liikmesriigis, näiteks Ungaris ja Sloveenias, hiljuti Eestis, Hispaanias, Ühendkuningriigis, Ungaris ja Poolas täheldatud homofoobsed avaldused ja LGBTI‑inimeste vastu suunatud vaenukõne eelkõige valimiste kontekstis, ning õigusaktid, mida võidakse kohaldada meedia, kultuuri, hariduse ja muude infosisu vormide kättesaadavuse piiramiseks viisil, mis kitsendab põhjendamatult sõnavabadust LGBTI‑küsimustes, näiteks Leedus ja Lätis;

P.  arvestades, et alates 2019. aasta algusest on Poolas olnud üle 80 juhtumi, kus vojevoodkonnad, ringkonnad või vallad on võtnud vastu resolutsioone, milles nad on kuulutatud end vabaks nn LGBT‑ideoloogiast, või võtnud vastu nn piirkondlikud perekonnaõiguste hartad või nende põhisätted, diskrimineerides eelkõige üksikvanemaga perekondi ja LGBTI‑peresid; arvestades, et nendes resolutsioonides nõutakse, et kohalikud omavalitsused hoiduksid LGBTI‑inimeste suhtes sallivust soodustavate meetmete võtmisest, võrdsete õiguste edendamise nimel töötavate valitsusväliste organisatsioonide rahalisest toetamisest, diskrimineerimisvastase hariduse pakkumisest ja LGBTI‑inimeste muul viisil toetamisest; arvestades, et LGBTIvabade piirkondade loomine, isegi kui ei moodustata füüsilist piiri, on äärmiselt diskrimineeriv meede, mis piirab ELi kodanike liikumisvabadust; arvestades, et need resolutsioonid kuuluvad Poolas LGBTI‑kogukonna vastu suunatud rünnakute laiemasse konteksti, mis hõlmab ametiisikute, valitud ametiisikute ja avalik-õigusliku meedia vaenulike avalduste sagenemist ning geiparaadide, teadlikkuse suurendamise programmide ja ürituste, näiteks Rainbow Friday vastu suunatud rünnakuid ja keelamist;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBT‑inimesi käsitleva uuringu(12) kohaselt leidis 32 % vastanutest, et neid diskrimineeritakse väljaspool töökohta, näiteks hariduse valdkonnas; arvestades, et LGBTI‑laste seas on enesetapu oht on suurem kui muude kui LGBTI‑laste puhul; arvestades, et kaasav haridus on keskse tähtsusega koolides sellise keskkonna loomisel, mis on turvaline ja kus saavad jõudsalt areneda kõik lapsed, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvad lapsed, nagu LGBTI‑lapsed ja LGBTI‑perede lapsed; arvestades, et LGBTI‑inimeste õiguste vastu suunatud rünnakute peamised ohvrid on maapiirkondades ja väiksemates linnakeskustes elavad lapsed ja noored, kes on eriti kaitsetud vägivalla suhtes ja kogevad sageli tõrjumist ja ebakindlust ning vajavad seetõttu riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste või valitsusväliste organisatsioonide eritoetust ja -abi;

R.  arvestades, et diskrimineerimisvastaste õigusaktide puudumise tõttu paljudes liikmesriikides ohustab kõige tõrjutumaid elanikkonnarühmi diskrimineerimine ja vägivald; arvestades, et diskrimineerimisvastane horisontaalne direktiiv kaotaks selle puudujäägi kaitse alal, kuid see on nõukogus juba 11 aastat blokeeritud olnud; arvestades, et ELis ja paljudes liikmesriikides esineb õiguslik lünk kaitses eelarvamuskuritegude eest, mille ajendiks on seksuaalne sättumus ja sooline identiteet;

S.  arvestades, et inimesed võivad langeda mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et poliitikameetmetes, mis on mõeldud mingi konkreetse diskrimineerimise põhjusega tegelemiseks, tuleks pöörata tähelepanu eri rühmade olukorrale, kes võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks, mis võib muu hulgas põhineda vanusel, rassil, usul, seksuaalsel sättumusel, sool või puudel;

T.  arvestades, et LGBTI‑inimesed kogu maailmas seisavad silmitsi diskrimineerimise ja vägivallaga;

1.  tuletab meelde, et LGBTI‑inimeste õigused on põhiõigused ning seetõttu on ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel kohustus neid järgida ja kaitsta kooskõlas aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning rahvusvahelise õigusega;

2.  väljendab sügavat muret ELis toimuvate LGBTI‑kogukonna vastu suunatud rünnakute sagenemise pärast, mida korraldavad riigid, riigiametnikud, valitsused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning poliitikud;

3.  mõistab teravalt hukka LGBTI‑inimeste ja nende põhiõiguste diskrimineerimise avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas ametiisikute ja valitud ametiisikute valimiste kontekstis esitatud vaenukõned, samuti Poolas hiljuti välja kuulutatud nn LGBTI‑ideoloogiast vabad piirkonnad, ning kutsub komisjoni üles sellist avalikku diskrimineerimist karmilt hukka mõistma;

4.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et LGBTI‑inimesed kogevad kiusamist ja ahistamist, mis algab koolis, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid, et lõpetada LGBTI‑inimeste diskrimineerimine, mis võib viia nende kiusamise, väärkohtlemise või tõrjumiseni eelkõige haridusasutustes; mõistab kindlalt hukka asjaolu, et mõne liikmesriigi avaliku sektori asutused ei lase koolidel täita oma ülesannet edendada põhiõigusi ja kaitsta LGBTI‑inimesi, ning tuletab meelde, et koolid peaksid olema mitte ainult turvalised kohad, vaid ka kohad, kus tugevdatakse ja kaitstakse kõigi laste põhiõigusi; rõhutab tervishoiualase ja seksuaalkasvatuse tähtsust, eelkõige tüdrukute ja noorte LGBTI‑inimeste jaoks, keda ebaõiglased soolised normid eriti mõjutavad; rõhutab, et selline kasvatus peab hõlmama noorte harimist soolisel võrdõiguslikkusel, nõusolekul ja vastastikusel austusel põhinevate suhete küsimuses, et ennetada soolisi stereotüüpe, LGBTI‑foobiat ja soolist vägivalda ning nende vastu võidelda;

5.  tuletab meelde, et LGBTI‑foobia spordiüritustel on endiselt levinud ning puuduvad meetmed selle vastu võitlemiseks; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu spordis esineva homofoobia mõjule noortele LGBTI‑inimestele, et parandada kaasatust ja suurendada teadlikkust;

6.  kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 2018. aasta juuni otsusele Comani kohtuasjas(13) kõigi perede, sealhulgas LGBTI‑perede vaba liikumine; kutsub liikmesriike üles kehtestama õigusakte samasooliste abielude ja partnerluste samaväärseks tunnustamiseks, et tagada õiguse era- ja perekonnaelule täielik austamine ilma diskrimineerimiseta;

7.  väljendab muret rassismi ja ksenofoobia leviku suurenemise pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama tööd parimate tavade vahetamisel ning tugevdama koostööd rassismi, ksenofoobia, homofoobia, transfoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemisel, kaasates täielikult kodanikuühiskonna ja kasutades sidusrühmade, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti panust;

8.  mõistab hukka ELis nii internetis kui ka mujal levivad igapäevased vaenukuriteod ja vaenukõne, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või eelarvamusest isiku puude, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sootunnuste või vähemuse hulka kuulumise suhtes, nagu ka suundumuse eemaldada ja keelustada LGBTI‑sisu sotsiaalvõrgustikes; taunib sellise vaenukõne sagenemist, mille allikad on teatavad avaliku sektori asutused, erakonnad ja meedia; kutsub ELi üles näitama eeskuju ja seisma vastu vaenukõnele oma institutsioonides; väljendab muret vaenukõne sagenemise pärast internetis ja soovitab liikmesriikidel kehtestada lihtne kord, mis võimaldab üldsusel teatada vaenu õhutava sisu olemasolust internetis;

9.  väljendab muret, et ohvrid ei teata vaenukuritegudest, kuna kaitsemeetmed on ebapiisavad ja ametiasutused ei suuda vaenukuritegusid liikmesriikides nõuetekohaselt uurida ja nende eest süüdimõistmist saavutada; kutsub liikmesriike üles töötama välja vaenukuritegudest ja vaenukõnest teatamise vahendid ja mehhanismid ning neid levitama ja tagama, et iga väidetava vaenukuriteo ja vaenukõne juhtumi kohta korraldatakse tegelikult juurdlus, esitatakse süüdistus ja algatatakse kohtuasi;

10.  palub komisjonil toetada õiguskaitseasutustele, kohtuorganitele ja asjaomastele ELi ametitele ettenähtud koolitusprogramme, et ära hoida diskrimineerivat kohtlemist ja vaenukuritegusid ja nende vastu võidelda;

11.  tunnistab, et ebavõrdsuse kogu ulatus ELis on jäänud tähelepanuta, sest liikmesriikides ei koguta võrreldavaid ja eristatud andmeid võrdõiguslikkuse kohta; on seisukohal, et selliste andmete kogumine liikmesriikides on võrdõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide elluviimiseks vajaliku otstarbeka poliitika väljatöötamiseks väga oluline; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnistama vajadust usaldusväärsete ja võrreldavate võrdõiguslikkust käsitlevate andmete järele, mis võimaldaksid mõõta poliitikakujundajate teavitamise eesmärgil diskrimineerimist, mis on liigendatud vastavalt diskrimineerimise põhjustele; kutsub mõlemat institutsiooni üles määratlema ühtsed võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise põhimõtted, mis tuginevad enesemääramisele, ELi andmekaitse standarditele ja asjaomaste kogukondadega konsulteerimisele;

12.  mõistab hukka igasuguse seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või sootunnustest tingitud diskrimineerimise ja vägivalla; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed õigused ja võimalused, austades samas liikmesriikide pädevusi, ning jälgima LGBTI‑inimeste puudutavate ELi õigusaktide nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni koostatud meetmete loetelu LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh komisjoni teavituskampaaniat, mille eesmärk on võidelda stereotüüpidega ja parandada LGBTI‑inimeste sotsiaalset heakskiitu; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes töötavad LGBTI‑inimeste õiguste nimel; kutsub komisjoni üles tegema kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid, et toetada selliseid riiklikul ja kohalikul tasandil tegutsevaid organisatsioone eelkõige õiguste ja väärtuste programmi kaudu; märgib, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti väliuuringud näitavad, et avaliku sektori töötajad peavad ELi õigust ja poliitikat peamiseks tõukejõuks, mis toetab riiklikke jõupingutusi LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse edendamisel;

13.  tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu LGBTI‑inimeste õigusi puudutavat praktikat; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jagama parimaid tavasid seoses põhiõiguste kaitsmisega ning julgustab liikmesriike teavitama LGBTI‑inimesi täielikult nende õigustest;

14.  kordab oma nõudmist luua kõikehõlmav, alaline ja objektiivne ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, mis hõlmab LGBTI‑inimeste õiguste kaitset; rõhutab, et selline mehhanism on praegu vajalikum kui kunagi varem; kordab vajadust hinnata erapooletult ja korrapäraselt õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste olukorda kõigis liikmesriikides ning kutsub komisjoni üles jälgima põhiõiguste rikkumisi tema poolt välja kuulutatud õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise tsükli raames;

15.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid ja menetlusi, et tagada aluslepingute põhimõtete ja väärtuste, näiteks rikkumismenetluste, eelarvemenetluste, õigusriigi mehhanismi ja artikli 7 kohase menetluse täielik ja nõuetekohane kohaldamine, sealhulgas käimasolevate menetluste puhul;

16.  kutsub komisjoni üles hindama, kas LGBTI‑vabade piirkondade loomine kujutab endast ELis liikumis- ja elukohavabaduse rikkumist, mis oleks vastuolus ELi lepingu artikli 3 lõikega 2, ELi toimimise lepingu artikliga 21, ELi toimimise lepingu kolmanda osa IV ja V jaotisega ning põhiõiguste harta artikliga 45; palub komisjonil hinnata, kas Poola on jätnud täitmata aluslepingutest tuleneva kohustuse ja kas komisjon peaks esitama selles küsimuses põhjendatud arvamuse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 258;

17.  kutsub komisjoni üles jälgima kõigi ELi rahastamisvahendite, sealhulgas ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, ning kasutama korrapäraseid dialooge riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et tuletada sidusrühmadele meelde nende kohustust mitte diskrimineerida ja seda, et selliseid rahastamisvahendeid ei tohi mingil juhul kasutada diskrimineerivatel eesmärkidel; kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et käsitleda diskrimineerimisvastaste normide selgeid ja otseseid rikkumisi, eelkõige direktiivis 2000/78/EÜ kehtestatud‑ diskrimineerimiskorralduse andmise keelu rikkumist kohalike volikogude poolt, kes võtavad vastu määrusi, millega rünnatakse LGBTI‑inimeste õigusi;

18.  kordab oma üleskutset komisjonile võtta vastu ELi LGBTI‑inimeste strateegia, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid nõudmisi, tagades järjepidevuse ja jõulised järelmeetmed eelmise komisjoni koosseisu tööle seoses LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loeteluga;

19.  kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks tagada kõigile võrdväärne ja tugev õiguskaitse kõigil ELi toimimise lepingu artiklis 19 sätestatud alustel; nõuab, et nõukogu lõpetaks viivitamata horisontaalset diskrimineerimisvastast direktiivi käsitlevate läbirääkimiste blokeerimise ja viiks need lõpule, ning väljendab heameelt komisjoni uute kohustuste üle selles valdkonnas;

20.  kutsub komisjoni üles jätkama koostööd liikmesriikidega, et tõhustada selliste vaenukuritegude uurimist nagu LGBTI‑foobiast ajendatud kuriteod ning ohvrite toetamist; märgib, et mõni liikmesriik on ELi raamotsuse (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) rakendamisel laiendanud kaitset ohvritele, keda diskrimineeritakse muudel alustel, nagu seksuaalne sättumus, sooline identiteet või sootunnused, ning julgustab sellist laiendamist; palub, et komisjon vaataks pärast mõjuhinnangut läbi praegu kehtiva raamotsuse, et lisada sellesse vaenu õhutamine soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste alusel;

21.  kutsub Regioonide Komiteed kui ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajat üles kaaluma oma pädevuse piires meetmete võtmist vastuseks nn LGBTI‑ideoloogiast vabade tsoonide arendamisele Poolas;

22.  toetab ELi tööd inimõiguste, sealhulgas LGBTI‑inimeste õiguste kaitsmisel ja edendamisel oma välistegevuses; nõuab, et peatselt vastu võetavas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas säilitakse tugev pühendumus LGBTI‑küsimustele ja keskendutakse neile järgmise viie aasta jooksul, nagu see oli aastatel 2015–2019;

23.  kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma kohustust kaitsta eranditult kõigi ELi kodanike, sealhulgas LGBTI‑inimeste põhiõigusi ja -vabadusi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; kutsub liikmesriike üles võtma positiivseid meetmeid, et suurendada LGBTI kogukonna sotsiaalset aktsepteerimist;

24.  kutsub Poolat üles kindlalt hukka mõistma LGBTI‑inimeste diskrimineerimise, sealhulgas juhul, kui sellega tegelevad kohalikud ametiasutused, ning tühistama LGBTI‑inimeste õigusi ründavad resolutsioonid, sealhulgas nn LGBTI‑ideoloogia vastased kohalikud sätted, tehes seda kooskõlas oma siseriikliku õigusega ning ELi ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega;

25.  mõistab hukka alaealistele kättesaadavat teavet käsitlevate seaduste väärkasutamise eelkõige hariduse ja meedia valdkonnas, mille eesmärk on tsenseerida LGBTI‑inimestega seotud sisu ja materjale, eeskätt alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest käsitleva Leedu seaduse artikli 4 lõike 2 punkt 16 ja Läti haridusseaduse artikli 10 lõige 1; kutsub liikmesriike üles muutma selliseid õigusakte nii, et need oleksid täielikult kooskõlas ELi ja rahvusvahelises õiguses sätestatud põhiõigustega; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed sellise kooskõla tagamiseks;

26.  kutsub kõiki liikmesriike üles jälgima avaliku sektori asutuste ja valitud ametiisikute vaenukõnet, samuti kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel valimistel, ning võtma selle vastu kindlaid ja konkreetseid meetmeid ja sanktsioone;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon selles nimetatud liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.

(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(2) ELT C 93, 24.3.2017, lk 21.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0129.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0111.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0058.
(8) ELT C 390, 18.11.2019, lk 19.
(9) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 18.
(10) Põhiõiguste aruanne, FRA, 2019, https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2019-fundamental-rights-report-2019_en.pdf; LGBT‑inimesi käsitlev ELi uuring, FRA; 2019 Rainbow Europe aruanne, ILGA‑Europe, https://www.ilga-europe.org/rainboweurope/2019
(11) Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 4. detsember 2008, S. and Marper vs. The United Kingdom (avaldused nr 30562/04 ja 30566/04), punkt 66, https://hudoc.echr.coe.int/eng#{“itemid”:[“001-90051”]}; Kohtujurist Sharpstoni ettepanek, 17. juuli 2014, liidetud kohtuasjad C‑148/13, C‑149/13 ja C‑150/13, punktid 38 ja 39, http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=%2522gender%2Bidentity%2522&docid=155164&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=4735298#ctx1
(12) LGBT‑inimesi käsitlev ELi uuring, FRA, kokkuvõte, https://fra.europa.eu/en/publications-and-resources/infographics/eu-lgbt-survey
(13) ECLI:EU:C:2018:385.


Õiglane maksustamine globaalses digitaalmajanduses – BEPS 2.0
PDF 167kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0 (2019/2901(RSP))
P9_TA(2019)0102B9-0238/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107, 108, 113, 115 ja 116,

–  võttes arvesse OECD 2015. aasta oktoobri maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) tegevuskava ja eelkõige selle 1. meedet,

–  võttes arvesse OECD 29. mai 2019. aasta tööprogrammi majanduse digitaliseerimisest tulenevatele maksuprobleemidele üksmeelse lahenduse väljatöötamiseks,

–  võttes arvesse OECD 9. oktoobri 2019. aasta ja 8. novembri 2019. aasta avaliku konsultatsiooni dokumente „Secretariat Proposal for a “Unified Approach” under Pillar One“ (Sekretariaadi ettepanek ühtse lähenemisviisi kohta esimese samba raames) ja „Global Anti-Base Erosion Proposal (GloBE) – Pillar Two“ (Üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepanek – teine sammas) (mõlemad on OECD sekretariaadi ettepanekud),

–  võttes arvesse TAXE-komisjoni 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1), TAX2‑komisjoni 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(2), PANA‑komisjoni 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(3) ning TAX3‑komisjoni 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(5),

–  võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid igale eespool nimetatud Euroopa Parlamendi resolutsioonile(6),

–  võttes arvesse G7, G8 ja G20 mitme rahvusvahelisi maksuküsimusi käsitleva tippkohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi poliitikadokumenti „Corporate Taxation in the Global Economy“(7) (Ettevõtete maksustamine maailmamajanduses),

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike arvukaid paljastusi, näiteks LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers, ja hiljutisi cum‑ex skandaale, samuti rahapesujuhtumeid, mis hõlmavad eelkõige Taani, Eesti, Saksamaa, Läti, Madalmaade ja Ühendkuningriigi panku,

–  võttes arvesse oma uuringut „Impact of Digitalisation on International Tax Matters: Challenges and Remedies“(8) (Digiteerimise mõju rahvusvahelistele maksuküsimustele: probleemid ja lahendused),

–  võttes arvesse komisjoni uuringuid agressiivse maksuplaneerimise näitajate kohta(9),

–  võttes arvesse tõendeid, mille TAX3‑komisjon kogus oma ekspertide osavõtul toimunud 34 kuulamisel, volinike ja ministritega toimunud arvamuste vahetuste käigus ning visiitidel Ameerika Ühendriikidesse, Lätisse, Mani saarele, Eestisse ja Taani,

–  võttes arvesse käesoleva ametiaja jooksul kehtestatud ajakohastatud ja tugevamat äriühingute maksustamise raamistikku, eelkõige maksustamise vältimise vastaseid direktiive (I(10) ja II(11) maksustamise vältimise vastane direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, mille vastuvõtmine on pooleli, eeskätt äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi(12), digitaalmajanduse maksustamise paketi(13) ja riikide lõikes toimuva aruandluse(14) teemal, ning Euroopa Parlamendi seisukohta nende ettepanekute küsimuses,

–  võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta(15) ja käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) korrapäraseid aruandeid nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused),

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatist, milles käsitletakse uusi nõudeid maksustamise vältimise vastu ELi õigusaktides, millega reguleeritakse eelkõige rahastamis- ja investeerimistoiminguid (C(2018)1756),

–  võttes arvesse komisjoni poolt läbi viidud riigiabi käsitlevaid uurimisi ja otsuseid(16),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024), milles komisjon nõudis ka seda, et EL peab olema eeskujuks,

–  võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldusi maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta,

–  võttes arvesse eesistujariigi 28. oktoobri 2019. aasta märkust digitaalmajanduse maksustamise hetkeolukorra kohta,

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta(17),

–  võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2019. aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ (COM(2019)0008),

–  võttes arvesse Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiva asepresidendi, inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiva asepresidendi ning majandus- ja rahaküsimuste ning euro voliniku missioonikirju ja kuulamisi(18),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0 (O‑000040/2019 – B9‑0060/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et praegused rahvusvahelised äriühingu tulumaksu normid võivad olla mittetoimivad ja neid võib olla vaja ajakohastada, kuna need on koostatud 20. sajandi alguses ja need ei ole kavandatud digitaalmajanduse probleemide lahendamiseks, mistõttu riigid võtavad selliste probleemide lahendamiseks ühepoolseid meetmeid;

B.  arvestades, et 2008.–2009. aasta finantskriisi järel ning pärast ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide arvukaid paljastusi maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise, maksustamise vältimise ja rahapesu kohta leppisid G20 riigid kokku nende küsimuste üldises käsitlemises OECD tasandil maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) projekti kaudu, mille tulemuseks on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) tegevuskava; arvestades, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise normide kohaldamise osas on võetud erineval määral kohustusi;

C.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavaga õnnestus saavutada paljudes aspektides üldine konsensus, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastu; arvestades, et siiski ei jõutud kokkuleppele selles, kuidas lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme, mille tulemusena avaldati 2015. aastal eraldi lõpparuanne maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 1. meetme kohta;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on oma TAXE‑, TAX2‑, TAX3‑ ja PANA‑komisjoni resolutsioonides ning äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi käsitlevas arvamuses korduvalt nõudnud rahvusvahelise äriühingute maksustamise süsteemi reformimist, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning digitaalmajanduse maksustamise probleemidega, ning on kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles leppima kokku Euroopa ühises seisukohas OECD/G20 tasandil või võtma meetmeid ELi tasandil, kui rahvusvaheline kokkulepe ei ole võimalik;

E.  arvestades, et 2018. aastal esitas komisjon rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks peetud läbirääkimistel kaks ettepanekut digitaalmajanduse maksustamise kohta; arvestades, et Euroopa Parlament toetas neid ettepanekuid, kuid neid ei võetud nõukogus vastu väikese arvu liikmesriikide vastuseisu tõttu, mis takistas ühehäälse kokkuleppe saavutamist: lühiajaline lahendus, millega kehtestatakse digiteenuste maks, ja pikaajaline lahendus, millega määratletakse märkimisväärne digitaalne kohalolu äriühingute maksustamise aluseks ja mis peaks asendama digiteenuste maksu;

F.  arvestades, et pärast G20 rahandusministritelt 2017. aasta märtsis saadud mandaati koostas OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik oma digitaalmajanduse töökonna kaudu 2018. aasta märtsis vahearuande „Tax Challenges Arising from Digitalisation“ (Digiteerimisest tulenevad maksuprobleemid);

G.  arvestades, et 2019. aasta mais võttis kaasav raamistik konsensuse saavutamiseks vastu tööprogrammi, mille G20 heaks kiitis ja mille eesmärk on jõuda 2020. aasta lõpuks kokkuleppele;

H.  arvestades, et kaasav raamistik tegi ettepaneku rühmitada liikmete ettepanekud digiteerimisega seotud probleemide lahendamiseks kaheks sambaks: esimeses sambas keskendutakse maksustamisõiguste jaotusele uute kasumi jaotamise ja maksuseoste normide kaudu ning teises sambas käsitletakse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülejäänud küsimusi, kehtestades meetmed maksustamise miinimumtaseme tagamiseks;

I.  arvestades, et 9. oktoobril 2019 algatas OECD sekretariaat ühtse lähenemisviisi ettepaneku alusel avaliku konsultatsiooni, et saavutada konsensus esimese samba kolme alternatiivi suhtes; arvestades, et 18. oktoobril 2019 tunnustas G20(19) OECD sekretariaadi tehtud jõupingutusi esimese samba kohta ühtse lähenemisviisi esitamisel, kuid ei kiitnud ettepanekut ametlikult heaks; arvestades, et 8. novembril 2019 algatas OECD sekretariaat teise samba raames üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepaneku üle avaliku konsultatsiooni;

J.  arvestades, et õiglane ja tõhus maksusüsteem on ebavõrdsuse vähendamise eeltingimus ning see tagab kindluse ja stabiilsuse, millest sõltub konkurentsivõime ja võrdsete tingimuste tagamine ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; arvestades, et õiglane ja tõhus maksusüsteem on samuti väga oluline, et tagada liikmesriikidele maksutulu, mis võimaldab viia ellu usaldusväärset poliitikat, mis on stabiilsuse suurendamise seisukohast omakorda kasulik kogu ELile;

K.  arvestades, et ELis langes äriühingu tulumaksu nominaalmäär keskmiselt 32 %‑lt 2000. aastal 21,7 %‑ni 2019. aastal(20), ehk 32 %; arvestades, et see võib mõjutada ELi heaoluriikide jätkusuutlikkust ja avaldada võimalikku ülekanduvat mõju teistele riikidele; arvestades, et OECD maksupoliitika reformi 2018. aasta aruande kohaselt(21) on küsitletud 38 riigist 22‑s ettevõtte kohustuslik tulumaksumäär nüüd 25 % või madalam (2000. aastal oli selliseid riike ainult kuus);

L.  arvestades, et Euroopa Komisjon kritiseeris mõnes riigiaruandes riiklikes maksusüsteemides esinevaid puudusi, mis hõlbustavad agressiivset maksuplaneerimist, kuid kahjustavad Euroopa ühtse turu terviklikkust;

M.  arvestades, et hargmaiste ettevõtete väärtusahelates on toimunud järkjärguline üleminek materiaalselt tootmiselt immateriaalsele varale, mida kajastab viimase viie aasta jooksul saadud litsentsitasude suhteline kasv (ligi 5 % aastas) võrreldes kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringutega (vähem kui 1 % aastas); arvestades, et mõned hargmaised ettevõtted ei maksa mõnes liikmesriigis seaduslike maksuplaneerimisstrateegiate tõttu peaaegu üldse makse, hoolimata nende märkimisväärsest digitaalsest kohalolust ja suurest tulust nendes liikmesriikides;

N.  arvestades, et maksustamist puudutava otsustuspädevuse üleviimine riigi tasandilt ELi tasandile eeldaks aluslepingute muutmist;

Üksmeelse lahenduse leidmine majanduse digitaliseerimisest tulenevatele maksuprobleemidele

1.  võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava ja selle rakendamisega ELis (maksustamise vältimise vastase direktiivi kaudu), kuid märgib, et mõnesid probleeme ei ole siiani käsitletud, eriti seoses globaliseerumise ja majanduse digitaliseerimisega;

2.  märgib, et maksustamise vältimise vastane direktiiv läks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavast kaugemale, eelkõige välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate uute ELi normidega, mis võimaldavad maksustada maksuparadiisides hoitavat kasumit selles ELi riigis, kus asub hargmaise ettevõtte peakorter; märgib, et sellised meetmed piiravad agressiivset maksuplaneerimist ja maksustamise vältimist; kutsub uut komisjoni üles hindama maksustamise vältimise vastase direktiivi rakendamist liikmesriikides, analüüsima uusi võimalikke viise sellest direktiivist kõrvalehoidmiseks ning esitama vajaduse korral täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid nende meetodite vastu võitlemiseks;

3.  tuletab meelde, et ELi ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi kohta lähevad samuti ELi tasandil OECD alternatiividest palju kaugemale, eemaldudes eelkõige eraldi üksuste põhimõttest; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi küsimuses;

4.  on seisukohal, et ELi ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi küsimuses on kasulikud nii ettevõtetele kui ka kodanikele, sest aitavad maksuraamistikku lihtsustada ja võidelda maksustamise vältimise vastu; rõhutab, et konsolideerimine on ELi piiriüleste ettevõtete halduskoormuse, nõuete täitmisega seotud kulude ja maksutõkete vähendamise seisukohast väga oluline ning tähtis on kaotada ka vajadus keeruka siirdehindade korra järele; nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu mõlemad ettepanekud kiiresti vastu võtaks;

5.  tuletab meelde, et EL on olnud digiteerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamisel esirinnas, millest annavad tunnistust eelkõige äriühingu tulumaksu ühtset (konsolideeritud) maksubaasi, digiteenuste maksu ja märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevad ettepanekud;

6.  mõistab hukka asjaolu, et liikmesriigid ei suutnud jõuda äriühingu tulumaksu ühtset (konsolideeritud) maksubaasi, digiteenuste maksu ja märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevate ettepanekute asjus ühisele seisukohale; märgib, et OECD eesmärk on tegeleda majanduse digiteerimisest tulenevate maksuprobleemidega ning leida 2020. aasta lõpuks pikaajaline konsensuslik lahendus; on seisukohal, et nende probleemide jaoks oleks kõige tõhusam ülemaailmne lahendus;

7.  märgib, et juhuks, kui nii OECD kui ka ELi läbirääkimised peaksid nurjuma, on mõned liikmesriigid võtnud võimaliku õiguskaitsevahendina riiklikul tasandil kasutusele (või plaanivad kasutusele võtta) digiteenuste maksu või märkimisväärset digitaalset kohalolu puudutava ettepaneku;

8.  peab kaasava raamistiku tööprogrammi kiiduväärseks ning ühtlasi oluliseks sammuks rahvusvahelise äriühingute maksusüsteemi reformimise alase riikideülese kokkuleppe saavutamisel OECDs / kaasava raamistiku raames, nagu parlament on nõudnud;

9.  peab kiiduväärseks kõikide kaasavas raamistikus osalevate riikide võrdset osalemist ja märgib, et raamistik toob kokku enam kui 130 riiki ja jurisdiktsiooni, mis teevad omavahel koostööd maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise OECD/G20 paketi rakendamiseks ning ühiste lahenduste leidmiseks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise valdkonna seni käsitlemata probleemidele; tuletab siiski meelde, et arengumaad kaasati maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise teemalisse protsessi alles läbirääkimiste hilisemas etapis; tunneb heameelt käimasolevate läbirääkimiste kaasavuse üle; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta ÜRO valitsustevahelise maksuasutuse loomise asjus;

10.  märgib, et OECD sekretariaadi mõjuhinnangu esialgsetest järeldustest nähtub, et esimese ja teise samba koosmõju tooks kaasa ülemaailmse maksutulu märkimisväärse kasvu ning maksustamisõiguste ülemineku turujurisdiktsioonidesse; märgib, et eelkõige tooks teine sammas kogu maailmas kaasa äriühingu tulumaksu laekumise arvestatava kasvu; mõistab, et need kaks sammast ei kahjustaks investeerimiskeskkonda(22), mis on äärmiselt tundlik teema; kutsub liikmesriike üles nõudma, et OECD laiendaks oma mõjuhinnangute ulatust ning hõlmaks ettepanekute erinevaid versioone ja analüüsiks, kuidas mõjutab maksuseos iga riigi äriühingu tulumaksust saadavat tulu, ning kutsub liikmesriike samuti üles nõudma, et OECD avaldaks valmis mõjuhinnangud, et anda kavandatud reformide kohta vajalikku informatsiooni;

11.  rõhutab kaupade ja teenuste vaba liikumist võimaldava ühtse turu eripära ning on seetõttu seisukohal, et rahvusvaheline äriühingu tulumaksu reform peab kindlustama ühtse turu sujuva toimimise, eelkõige tagades kõigile ettevõtetele ja eriti VKEdele võrdsed tingimused ning muu hulgas kindlustades, et äriühingud maksavad seal, kus toimub ettevõtte sisuline ja tegelik majandustegevus ja väärtuse loomine, õiglase osa oma maksudest ning et maksutulu jaotub liikmesriikide vahel samuti õiglaselt; on seisukohal, et juurdepääs ühtsele turule, mis on maailma üks suurimaid tarbijate ühendusi ja suurendab ELi konkurentsivõimet, peab käima käsikäes maksualaste kohustustega;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide vaheline maksukonkurents peab olema õiglane ja läbipaistev ning soodustama majanduskasvu ja tööhõivet;

Esimene sammas – kuidas jõuda maksustamisõiguste õiglasema jagunemise ühtse käsituseni?

13.  kiidab heaks OECD sekretariaadi ettepaneku koondada kõik kolm kaalumisel olevat alternatiivi esimesse sambasse, kuna neil kõigil on järgmised ühised eesmärgid:

   maksustamisõiguste ümberjaotamine kasutaja- või turupõhiste jurisdiktsioonide kaupa,
   uue maksuseose normi väljatöötamine, mille kohaselt ei ole füüsiline kohalolu kasutaja- või turupõhises jurisdiktsioonis määrav,
   alustada hargmaiste ettevõtete ülemaailmsest kasumist ja loobuda eraldi üksuste põhimõttest,
   saavutada rakendamisel lihtsus, maksusüsteemi stabiilsus ja maksukindlus;

Ulatus

14.  nõuab, et digitaalmajandust ei käsitletaks täiesti eraldiseisva teemana, kuna rahvusvahelise maksusüsteemi praegused probleemid ei tulene üksnes majanduse digiteerimisest, vaid ka majanduse üha suuremast globaliseerumisest;

15.  on seisukohal, et reform peaks hõlmama kõiki suuri äriühinguid, kes saavad maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tavasid järgida (kasutades mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi seaduslikke maksuplaneerimisskeeme), kuid samal ajal tuleks vältida VKEde täiendavat ja tarbetut koormamist; märgib, et OECD sekretariaadi praegune ettepanek piirdub väga digitaalsete või väga tarbijale orienteeritud ettevõtetega, mis ei ole veel mõistena selgelt määratletud, nii et reform mõjutaks ainult piiratud arvu agressiivse maksuplaneerimisega tegelevaid hargmaiseid ettevõtjaid;

16.  soovitab, et tegevuskasum tuleks alustuseks arvestada konsolideeritud finantsaruannete põhjal (pärast teostatavusanalüüsi); tunnistab siiski, et konsolideeritud finantsaruannetest lähtumisega kaasnevad ajalised viivitused, ja kutsub liikmesriike üles seda küsimust kaasava raamistiku läbirääkimistel selgitama;

17.  märgib, et praegusest OECD sekretariaadi ettepanekust on välja jäetud mitu konkreetset sektorit, näiteks kaevandus- ja toorainesektor, ning nõuab tungivalt, et komisjon hindaks neid erandeid oma mõjuanalüüsis, et tagada rahvusvahelise reformi kooskõla ELi poliitikavaldkondade arengusidususe algatusega;

18.  nõuab tungivalt, et OECD teeks oma ettepanekus selget vahet sektorite ja eri suurusega ettevõtete vahel;

19.  on seisukohal, et maksuraamistikuga peaks olema võimalik saavutada tasakaal erinevate olukordade, eelkõige monopolide ja suure kasvupotentsiaaliga innovatiivsete ettevõtete vahel;

Uus maksuseos

20.  väljendab heameelt mõtte üle töötada välja uus maksuseos, mille puhul ei lähtuta riigile maksustamisõiguste andmisel üksnes füüsilisest kohalolust riigis; on seisukohal, et maksuseos tuleks välja töötada nii, et hõlmatakse kõik ettevõtjad, kes tegutsevad riigis koostoimes klientide ja kasutajatega, muu hulgas ka digivahendite abil;

21.  väljendab heameelt mõtte üle töötada välja riigipõhine tulukünnis, mis määratakse kindlaks nii, et ka väiksematele riikidele oleks tagatud õiglane osa maksustamisõigustest; tuletab sellega seoses meelde märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevat ELi ettepanekut;

22.  väljendab heameelt mõtte üle määrata uus maksuseos kindlaks eraldiseisva sättena, millega hoitakse ära kõikide maksulepingute läbivaatamise vajadus;

Maksustamisõiguste uus jaotussüsteem

23.  väljendab heameelt mõtte üle kujundada välja uus maksustamisõiguste jaotussüsteem, mis ei piirdu reaalturuväärtuse põhimõttega ja mille alusel antakse uued maksustamisõigused turujurisdiktsioonidele;

24.  on seisukohal, et tavapärase ja mittetavapärase kasumi eristamine (arvestades, et need mõisted on veel selgelt määratlemata ja võivad tuua kaasa üksnes kunstliku eristamise) ning reaalturuväärtuse põhimõttest lähtuvate siirdehindade normide säilitamine suurema kasumiosa jaotamisel muudab olukorra ettevõtjate jaoks märkimisväärselt keerulisemaks ja ebakindlamaks, pidades eelkõige silmas OECD siirdehindade alaseid suuniseid; on veendunud, et reaalturuväärtuse põhimõte tuleks põhjalikumalt läbi vaadata; tunneb muret asjaolu pärast, et see võib suurendada võimalusi äsja kokku lepitud reeglitest kõrvale hoida;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selgitama, kuidas uus maksuseos ja maksustamisõiguste jaotussüsteem saavad kehtida üheskoos praeguste siirdehindade normidega, nagu on soovitanud OECD; eelistaks seetõttu lahendust, mis soodustaks ülemaailmse kasumi osalist jaotamist selliste tegurite alusel nagu sisuline ja tegelik majandustegevus ja majanduslik väärtusloome, eelkõige müük, töötajad, varad ja kasutajad; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta äriühingu tulumaksu ühtset (konsolideeritud) maksubaasi ja märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevate ettepanekute, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse investeeringute küsimuses;

26.  tunneb heameelt valmisoleku üle tagada maksukindlus ja piirata vaidlusi, mis võivad tekkida seoses uue maksuseose rakendamise ja maksustamisõiguste uue jaotussüsteemiga; nõuab seetõttu, et uuritaks, kas oleks võimalik luua näiteks ühtse kontaktpunktina toimiv mehhanism, mis lihtsustaks tasumisele kuuluvate maksude arvutamist ja tasumist ning vähendaks nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite halduskoormust ning oleks samal ajal kooskõlas maksuhaldurite riiklike kohustustega; rõhutab siiski, et maksukindluse saaks kõige paremini saavutada, kui kehtestatakse lihtsad, selged ja ühtlustatud reeglid, millega hoitaks ära vaidluste tekkimine; tunneb muret OECD sekretariaadi ettepaneku pärast, mis käsitleb summaga C seotud kohustuslikku vahekohtumenetlust, võttes arvesse asjaolu, et ELi tasandil on vaidluste lahendamise mehhanism(23) olemas;

Teine sammas – ettepanek üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse kohta (GloBE)

27.  tunneb heameelt kaasava raamistiku liikmete poolt tööprogrammi teise samba osas saavutatud kokkuleppe(24) üle uurida lähenemisviisi, mis jätab jurisdiktsioonidele vabaduse otsustada ise oma maksusüsteemi üle, sealhulgas selle üle, kas nad nõuavad äriühingu tulumaksu ja millised maksumäärad nad kehtestavad, kuid milles võetakse arvesse ka teiste jurisdiktsioonide õigust kohaldada allpool käsitletavaid reegleid, kui tulu maksustatakse tegeliku maksumääraga, mis jääb allapoole miinimummäära(25);

28.  võtab teadmiseks G7 kohustused, mille puhul jõudsid ministrid teise samba raames kokkuleppele, et tegelik minimaalne maksumäär (näiteks USAs üldise immateriaalse vara madala maksumääraga maksustatud tulu (GILTI) suhtes kehtestatud kord) aitaks tagada, et äriühingud maksavad makse õiglases mahus(26);

29.  väljendab heameelt üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepaneku üle, mille eesmärk on tagada teatavas miinimummahus maksude tasumine väärtuse loomise ja majandustegevuse toimumise kohas; on seisukohal, et teise samba meetmete lõppeesmärk peaks olema tegeleda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise lahendamata probleemidega ning ennetada samal ajal kahjulikku maksukonkurentsi, eelkõige vähendades survet pakkuda põhjendamatuid maksusoodustusi ilma positiivse majandusliku mõjuta, ning need peaksid täiendama olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastu; kutsub komisjoni üles hindama ja jälgima tulevase miinimumstandardi mõju võimalikule üldisele kohustusliku äriühingu tulumaksu määra vähendamisele kogu ELis;

30.  kutsub liikmesriike üles tagama, et üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepanekus sätestatakse võimalikult lihtne raamistik, mis ei viiks kahjulike maksustamise kavade väljatöötamiseni; tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmist koostada kahjulike maksumeetmete ELi loetelu; rõhutab, et erandite ja vabastuste kasutamine kahjustaks üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepaneku poliitikaeesmärke ja tulemuslikkust; soovitab üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepanekus käsitleda kõiki maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmega hõlmatud kahjulikke maksutavasid;

31.  mõistab, et üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepanekuga loodaks kaitsemeetmete kogum, mis hõlmab tulu arvessevõtmise reeglit, asendamisreeglit, alamaksustatud maksete reeglit ja maksustamisele kuulumise reeglit; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi seadusandlikku resolutsiooni maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta(27);

32.  on seisukohal, et üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse ettepaneku raames peaks maksubaasi arvutamine toimuma kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste põhimõtetega, mille eesmärk on vältida maksubaasi kahanemist ja riikidevahelist kahjulikku konkurentsi, mis võib vähendada maksustamise miinimumtaset käsitlevate võimalike otsuste tulemuslikkust;

33.  on seisukohal, et OECD/G20 tasandil peetavatel minimaalset maksumäära käsitlevatel aruteludel tuleks mõelda ka selle määraga seotud maksubaasi määratlemise peale; on seisukohal, et kehtestatav minimaalne maksumäär peaks olema õiglane ja piisav, et takistada kasumi ümberpaigutamist ja hoida ära kahjulikku maksukonkurentsi;

34.  on seisukohal, et tulu arvessevõtmise reegli osas tuleks maksustamise miinimumtase kehtestada iga jurisdiktsiooni jaoks, kus hargmaised ettevõtted asuvad, et piirata agressiivse maksuplaneerimise jätkamise võimalusi ja säilitada seega meie majanduse konkurentsivõime;

Kokkuvõte

35.  peab kahetsusväärseks, et praegu käimas olevate rahvusvaheliste läbirääkimiste suhtes puudub ELi tasandil ühine lähenemisviis; kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles avaldama esimest ja teist sammast käsitlevaid OECD sekretariaadi ettepanekuid puudutavad seisukohad;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leppima OECD läbirääkimiste jaoks kokku ELi ühise põhjaliku seisukoha, mis tagab, et EL kõneleb ühel häälel ja näitab eeskuju, et kindlustada maksustamisõiguste õiglasem jaotus ja maksustamise miinimumtase, võimaldades saavutada õiglase rahvusvahelise maksukeskkonna, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastu;

37.  kutsub komisjoni üles aitama ELi seisukoha väljatöötamisele kaasa; kutsub komisjoni üles esitama mõlema samba puhul hinnangu iga liikmesriigi tuludele avalduva mõju kohta, sealhulgas ülekanduva mõju kohta, eelkõige selleks, et säilitada ELi poliitikavaldkondade arengusidususe lähenemisviis; palub komisjonil teavitada tulemustest nõukogu ja Euroopa Parlamenti;

38.  ootab, et liikmesriigid jagaksid nii OECD kui ka komisjoniga kõiki teemakohaseid andmeid, mida saab kasutada võimalikult täpsete mõjuhinnangute ja asjakohaste analüüside koostamiseks;

39.  soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel saavutada rahvusvahelisel tasandil kokkulepe, mis võetaks seejärel ELi tasandil üle asjakohaste ELi ja riigisiseste õigusaktidega; toetab samuti komisjoni presidendi võetud kohustust pakkuda välja ELi tasandi lahendus, kui 2020. aasta lõpuks rahvusvahelist kokkulepet ei saavutata, tingimusel et ELi tasandi lahendus ei piirdu digitaalvaldkonna ettevõtjatega; mõistab, et selline lahendus tugevdaks ühtset turgu maksu miinimumtaseme kehtestamisega, mis hoiaks ära ühepoolsete meetmete võtmise;

40.  tuletab meelde, et käimasolev rahvusvahelise äriühingu tulumaksu reform koosneb kahest võrdse tähtsusega sambast ja et need kaks sammast täiendavad teineteist; kutsub seetõttu liikmesriike üles pidama kahe samba üle läbirääkimisi kui vajalike reformide ühtse paketi üle;

41.  palub komisjonil ja nõukogul valmistada ette õigusliku aluse rahvusvahelise kokkuleppe tulemuste lisamiseks ELi õigusesse ja esitada võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku;

42.  palub nõukogul komisjoni abiga hinnata maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kriteeriume pärast seda, kui rahvusvahelised normid ja/või ELi hiljuti kokku lepitud reformid on vastu võetud, ning hinnata ajakohastamise vajalikkust;

43.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas saaks hoiduda õiguslikust alusest, mis eeldab nõukogu ühehäälset otsust; tuletab meelde panust, mille komisjon andis oma teatisega „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, milles on esitatud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ülemineku tegevuskava;

44.  rõhutab, et tõhusa ja ulatusliku rahvusvahelise reformiga peab kaasnema läbipaistvus; väljendab heameelt nõukogu eesistujariigi hiljutiste pingutuste üle alustada taas arutelusid ELi ettepaneku üle, mis käsitleb avalikku riigipõhist aruandlust; taunib asjaolu, et nõukogu ei ole siiani suutnud seda ettepanekut käsitlevat üldist lähenemisviisi kokku leppida; kutsub liikmesriike üles leppima üldise lähenemisviisi kokku võimalikult kiiresti; rõhutab, et avalik riigipõhine aruandlus suurendaks maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) 2.0 reformi tulemuslikkust;

o
o   o

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, OECD sekretariaadile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.
(2) ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.
(3) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0240.
(5) ELT C 399, 24.11.2017, lk 74.
(6) Komisjoni poolt 16. märtsil 2016 vastu võetud ühised järelmeetmed Euroopa Parlamendi (ECON) resolutsioonile soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ning Euroopa Parlamendi (TAXE) resolutsioonile maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, komisjoni poolt 16. novembril 2016 vastu võetud järelmeetmed Euroopa Parlamendi (TAX2) resolutsioonile maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta ning komisjoni poolt 2018. aasta aprillis vastu võetud järelmeetmed Euroopa Parlamendi (PANA) 12. detsembri 2017. aasta muule kui seadusandlikule resolutsioonile (soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel).
(7) Policy Paper No 19/007, Rahvusvaheline Valuutafond, 10.3.2019.
(8) Hadzhieva, E., „Impact of Digitalisation on International Tax Matters: Challenges and Remedies“, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A (majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond), veebruar 2019.
(9) „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise ja näitajate struktuuride uuring – lõpparuanne) (Taxation paper No 61, 27. jaanuar 2016), „The Impact of Tax Planning on Forward‑Looking Effective Tax Rates“ (Maksuplaneerimise mõju tulevikku suunatud tegelikele maksumääradele) (Taxation paper No 64, 25. oktoober 2016) ja „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne) (Taxation paper No 71, 7. märts 2018).
(10) Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).
(11) Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1).
(12) Komisjoni 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016)0685) ja komisjoni 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683).
(13) Pakett koosneb järgmistest osadest: komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146), komisjoni 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147), komisjoni 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), ning komisjoni 21. märtsi 2018. aasta soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingute tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).
(14) Komisjoni 12. aprilli 2016. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198).
(15) EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2.
(16) Need puudutavad Fiati, Starbucksi ja Belgia ülemäärase kasumi maksustamise otsust ning otsust alustada riigiabi käsitlevaid uurimisi McDonald’si, Apple’i ja Amazoni suhtes.
(17) ELT C 265, 11.8.2017, lk 59.
(18) Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Margrethe Vestageri, Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise ja volinik Paolo Gentiloni kuulamiste stenogrammid, mis on kättesaadavad aadressil https://www.europarl.europa.eu/news/et/hearings2019/volinike-kuulamised-2019.
(19) G20 kommünikee: https://www.mof.go.jp/english/international_policy/convention/g20/g20_191018it.htm
(20) Maksuandmed, „Taxation Trends in the European Union“, leht 3: äriühingu maksimaalne kohustuslik tulumaksu määr (koos lisatasudega) aastatel 1995–2019, Euroopa Komisjon, 2019. Leitav aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/taxation_trends_report_2019_statutory_rates.xlsx.
(21) OECD ja valitud partnerriigid, 2018. aasta maksupoliitika reformid. Samuti väärib märkimist, et komisjoni andmete kohaselt on määrad 28 liikmesriigiga ELis juba tunduvalt langenud – ettevõtte keskmine tulumaksumäär oli 2018. aastal 21,9 % (2000. aastal 32 %). Vt „Taxation Trends in the European Union – Data for the EU Member States, Iceland and Norway“ 2018. aasta väljaannet (lk 36) ja 2015. aasta väljaannet (lk 147).
(22) OECD peasekretäri maksuaruanne G20 riikide rahandusministritele ja keskpankade presidentidele, oktoober 2019, OECD, Pariis.
(23) Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1).
(24) Kiidetud heaks OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 7. kohtumisel, mis toimus 28. ja 29. mail 2019.
(25) Programme of Work to Develop a Consensus Solution to the Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy (Majanduse digitaliseerimisest tulenevatele maksuprobleemidele üksmeelse lahenduse väljatöötamise tööprogramm), OECD, 2019, Pariis, lk 25, punkt 50.
(26) G7, eesistuja kokkuvõte: G7 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumine, mis toimus 17. ja 18. juulil 2019 https://www.gouvernement.fr/sites/default/files/locale/piece-jointe/2019/07/g7_chairs_summary.pdf.
(27) Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutava maksustamise vältimise vastased eeskirjad (ELT C 86, 6.3.2018, lk 176).


Õigusriik Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi
PDF 167kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi (2019/2954(RSP))
P9_TA(2019)0103B9-0240/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 4, 5, 6, 7, 9 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 6, 7, 8, 10, 11, 12 ja 47,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 14.–15. detsembril 2018. aastal Veneetsias toimunud täiskogu 117. istungjärgul vastu võetud arvamust põhiseadusliku korra ja võimude lahususe ning kohtute ja õiguskaitseasutuste sõltumatuse kohta Maltas,

–  võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavad Euroopa Liidus“ (COM(2019)0012),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta(1) ning komisjoni ja Malta ametiasutuste 29. jaanuari 2014. aasta ühist pressiavaldust Malta jaeinvestorite programmi kohta,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(2) ning oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism(3),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal(4),

–  võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus(5),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (PANA-komisjon) ajutise delegatsiooni 11. jaanuari 2018. aasta aruannet 30. novembrist 1. detsembrini 2017. aastal toimunud visiidi kohta Maltale,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ajutise delegatsiooni 16. novembri 2018. aasta aruannet 17. –20. septembril 2018. aastal toimunud visiidi kohta Maltale ja Slovakkiasse,

–  võttes arvesse demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma korraldatud kuulamisi ja arvamuste vahetusi alates selle loomisest kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 4. juunil 2018. aastal,

–  võttes arvesse Malta peaministri 13. märtsi 2019. aasta kirja,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. juuni 2019. aasta resolutsiooni 2293 (2019) Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi põhimõtte järgimise kohta Maltal ja mujal ning kogu tõe väljaselgitamise tagamise kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltal ja Slovakkias(6),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ajutise delegatsiooni saatmist Maltale 3.–4. detsembril 2019. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ning arvestades, et need väärtused on universaalsed ja kõikidel liikmesriikidel ühised;

B.  arvestades, et õigusriik ning demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning ELi aluslepingutes ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates aktides sätestatud väärtuste ja põhimõtete järgimine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks kohustus, mida tuleb täita; arvestades, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 7 on liidul õigus võtta meetmeid, et kaitsta ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud, ning arvestades, et õigusriigi mehhanismi tuleks kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes võrdse rangusega;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on ELi esmase õiguse osa; arvestades, et väljendusvabadus ning meediavabadus ja meedia mitmekesisus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10;

D.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lõikes 1, põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ning see on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline eeldus;

E.  arvestades, et ühe liikmesriigi süstemaatiline keeldumine järgida Euroopa Liidu põhiväärtusi ja aluslepinguid, millega ta on vabatahtlikult ühinenud, mõjutab kogu ELi;

Uurimised

F.  arvestades, et korruptsioonijuhtumeid uuriv Malta ajakirjanik ja blogipidaja Daphne Caruana Galizia mõrvati 16. oktoobril 2017. aastal toimunud autopommirünnakus;

G.  arvestades, et Malta ametiasutuste juhitud ja Europoli abil tehtud mõrvauurimiste tulemusel on nüüdseks tuvastatud ja kohtukutse saanud mitu kahtlustatavat ja üks võimalik mõrva kavandaja, nimelt Dubais asuva äriühingu 17 Black Ltd. omanik, kes vahistati 20. novembril 2019. aastal, kui ta püüdis ilmselgelt oma jahil Maltalt põgeneda;

H.  arvestades, et üks väidetavatest kaasosalistest ja väidetav kavandaja on andnud kaudselt mõista, et mõrva kavandamisse ja rahastamisse oli kaasatud ka peaministri endine kantseleiülem;

I.  arvestades, et kõnealused paljastused on toonud Maltal kaasa palju suuri meeleavaldusi ja kodanikuühiskonna proteste, mille raames nõutakse õiglust, vastutuse võtmist ja õigusriigi austamist;

J.  arvestades, et peaministri kantseleiülemal oli juurdepääs politsei ja Malta julgeolekuteenistuse julgeolekualastel infotundidel antavale teabele; arvestades, et ta astus 26. novembril 2019. aastal tagasi pärast seda, kui politsei oli ta seoses Daphne Caruana Galizia juhtumiga üle kuulanud; arvestades, et sellest ajast peale on politsei teda korduvalt uuesti vahistanud, küsitlenud ja ta süüdistust esitamata vabastanud;

K.  arvestades, et 26. novembril 2019. aastal astus tagasi ka turismiminister; arvestades, et majandusminister peatas samal päeval oma ministriülesannete täitmise, kuid ta ennistati ametisse 1. detsembril 2019. aastal;

L.  arvestades, et Malta peaminister teatas, et astub mõrva uurimisega seotud kasvava poliitilise ebastabiilsuse tõttu ametist tagasi pärast erakonna juhtkonna valimisi, mis toimuvad 12. jaanuaril 2020. aastal;

M.  arvestades, et Malta valitsus teatas 20. septembril 2019. aastal, et algatatakse Daphne Caruana Galizia mõrva avalik sõltumatu uurimine; arvestades, et peaminister nimetas Caruana Galizia perekonna ja rahvusvaheliste vaatlejate sisulise kriitika tõttu uurimiskomisjoni kaks uut liiget ja muutis oluliselt uurimise ulatust, millega on nüüd rahul kõik pooled;

N.  arvestades, et president andis peaministri ainuäranägemisel 25. novembril 2019. aastal armu kahtlustatavale, kes on eeldatavasti mõrva vahendaja, ja et seda tehti vastutasuks teabe eest, mis viib mõrva kavandajani, tingimusel et tõendid kogu teavet kinnitavad; arvestades, et mõrva kavandamises kahtlustatava isiku (kelle advokaat teatas avalikult, et ta võib anda teavet mõrvakava ja korruptsiooni kohta, millesse on kaasatud peaministri lähedased isikud, sealhulgas endine kantseleiülem ja endine turismiminister) armuandmispalve lükkas ühe korra tagasi ainuisikuliselt peaminister ja teisel korral politseiülema ja peaprokuröri soovituse alusel peaministri kantselei;

O.  arvestades, et kümned kodanikuühiskonna organisatsioonid, meediaagentuurid, üliõpilasorganisatsioonid ning ametiühingud ja kutseühendused, näiteks Malta tööandjate liit, kaubandus- ja tööstuskoda ning advokatuur, on avalikult nõudnud peaministri kohest tagasiastumist;

P.  arvestades, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus põhjustab Maltal jätkuvalt tõsist muret; arvestades, et see võib õõnestada kodanike usaldust avaliku sektori asutuste vastu, mis võib kaasa tuua ohtlikud seosed kuritegelike rühmituste ja avaliku sektori asutuste vahel;

Q.  arvestades, et vaatamata Euroopa Parlamendi ja muude rahvusvaheliste institutsioonide korduvatele üleskutsetele ei ole leitud lahendust ajutisele mälestuspaigale Vallettas, kuna seadusi ja valitsuse lähenemisviisi ei muudeta ning haldusasutuste töötajad tegelevad peaaegu iga päev mälestusesemete kõrvaldamisega;

Meediavabadus

R.  arvestades, et Daphne Caruana Galizia perekond seisab endiselt silmitsi vihakampaaniate ja arvukate laimusüüdistustega, mille on muu hulgas algatanud Malta valitsuse liikmed, ning arvestades, et mitu valitsusametnikku, sealhulgas peaminister, on märkinud, et nad ei pea laimusüüdistuste tagasivõtmist vajalikuks;

S.  arvestades, et Piirideta Reporterite 2019. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Malta 77. kohal, olles tugevalt langenud, kuna 2018. aastal oli Malta 65. kohal ja 2017. aastal 47. kohal(7);

T.  arvestades, et CIVICUS Monitori 2019. aasta reitingu kohaselt on Malta kodanikuühiskonna tegutsemisruum „piiratud“ (varem oli see „avatud“); arvestades, et CIVICUSe kirjelduse kohaselt on keskkond üha vaenulikum ajakirjanike jaoks, eelkõige nende jaoks, kes annavad korruptsiooni kohta teavet, ning CIVICUS on märkinud, et Daphne Caruana Galizia tapmisele järgnenud karistamatus on andnud riigile võimaluse aktiviste ja õigluse toetajaid hirmutada ja ahistada(8);

U.  arvestades, et ajakirjanikud, muu hulgas eelkõige uurivad ajakirjanikud, seisavad üha enam silmitsi nn üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega (nn vaigistuskaebused), mida esitatakse nende vastu üksnes nende töö takistamiseks;

V.  arvestades, et pärast peaministri büroos 29. novembril 2019. aastal toimunud pressikonverentsi keelati ajakirjanikel ajutiselt ruumist ja hoonest lahkuda; arvestades, et ajakirjanike ohutuse puudumine ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine ahistamise ja hirmutamise tagajärjel õõnestavad järelevalvet täidesaatva võimu üle ja vähendavad inimeste kodanikuaktiivsust;

Rahapesu ja korruptsioon

W.  arvestades, et väidetavate korruptsioonijuhtumitega seoses on käimas viis magistraadikohtu uurimist, nimelt panka Pilatus Bank käsitlev uurimine, peaministri endise kantseleiülema ja audiitorühingu Nexia BT audiitori vahelist rahaülekannet käsitlev uurimine, peaministri endise kantseleiülema ja Adrian Hillmani (ajalehest Times of Malta) vahelist tänuraha andmist käsitlev uurimine, äriühingut 17 Black Ltd. ja kahte muud äriühingut (Tillgate ja Hearnville) käsitlev uurimine ning tervishoiuettevõtet Vitals käsitlev uurimine;

X.  arvestades, et 2016. aasta maist kuni 2019. aasta novembrini olid peaministri kantseleiülem ning Malta turismiminister ja endine energeetikaminister ainsad ELi liikmesriikide kõrged valitsusametnikud, keda saab pidada Panama dokumentides esile toodud äriühingu tegelikult kasusaavateks omanikeks;

Y.  arvestades, et mõrva üks väidetav kavandaja on Dubais asuva äriühingu 17 Black Ltd. omanik ja äriühingu Electrogas Malta Ltd juhatuse endine liige, kusjuures viimati nimetatud äriühing on seotud Aserbaidžaanist Maltale gaasi tarnimiseks sõlmitud pikaajalise kokkuleppe rakendamisega;

Z.  arvestades, et Euroopa Nõukogu rahapesuvastane organ MONEYVAL kutsus oma 12. septembri 2019. aasta aruandes Malta ametiasutusi üles tugevdama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete praktilist kohaldamist, otsustas kohaldada oma tõhustatud järelmeetmete menetlust ning kutsus Maltat üles andma 2020. aasta detsembris olukorra kohta aru; arvestades, et aruandest nähtub, et õiguskaitseasutused ei suuda praegu tulemuslikult ja õigeaegselt tegeleda keeruliste kõrgetasemeliste rahapesujuhtumitega, mis on seotud finants-, altkäemaksu- ja korruptsioonikuritegudega(9);

AA.  arvestades, et Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane organ GRECO jõudis oma 22. märtsi 2019. aasta aruandes järeldusele, et kontrolli- ja tasakaalusüsteemi kaasatud avaliku sektori asutuste tulemuslikkus on kahtluse alla seatud, kuna riigis on viimastel aastatel olnud enneolematult palju diskussioone, mis puudutavad ka kõrgeima tasandi kõrgemate valitsusametnike usaldusväärsust(10);

AB.  arvestades, et komisjon märkis 2019. aasta Euroopa poolaasta aruandes Malta kohta (SWD(2019)1017), et korruptsioonivastases institutsioonilises raamistikus on puudusi ja eri valitsustasanditel on huvide konflikti oht;

AC.  arvestades, et komisjoni 2019. aasta septembri aruandest nähtub, et Malta maksudest kõrvalehoidumise määr on ülekaalukalt Euroopa kõrgeim ning et Malta kodanikel on suur offshore-rikkus ja nad paigutavad oma varasid välismaale(11);

AD.  arvestades, et 2019. aasta suvel avaldatud Euroopa Keskpanga aruandes osutati teadaolevalt tõsistele puudustele, mis oleksid võimaldanud jätkata korduvatest hoiatustest hoolimata aastaid rahapesu ja muud kuritegevust pangas Bank of Valletta;

AE.  arvestades, et GRECO jõudis ka järeldusele, et alalist korruptsioonivastast komisjoni ei saa käsitleda eriorganina, mille eesmärk on hõlbustada korruptsiooni uurimist, ning et selle panus Malta korruptsioonivastasesse võitlusesse on olnud tühine(12);

Investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kava

AF.  arvestades, et 2019. aastal teatati vähemalt viiest juhtumist, kus Malta investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavaga hõlmatud kliente süüdistati rasketes finantskuritegudes;

AG.  arvestades, et passiagentuuri Chetcuti Cauchi Advisors Ltd. esindaja väitis Prantsusmaa telesaate „Enquete exclusive“ salajases intervjuus, et tema isiklikud sidemed peaministri, justiitsministri ning reformide, kodakondsuse ja haldusmenetluste lihtsustamise valdkonna eest vastutava riigisekretäriga võivad olla taotlusprotsessis kasulikud – seda ka kriminaalse taustaga klientide puhul; arvestades, et need paljastused tekitavad tõsiseid kahtlusi Malta kodakondsuse ja elamisloa andmise programmide usaldusväärsuse ja kontrolli suhtes;

AH.  arvestades, et 8. novembril 2019. aastal avaldas Malta valitsus jaeinvestorite programmi reguleeriva asutuse aruande uurimise kohta, mis algatati advokaadibüroo Chetcuti Cauchi Advocates suhtes, kes tegutses jaeinvestorite programmi esindaja rollis; arvestades, et aruande kommenteeritud kokkuvõttes märgitakse, et analüüsi käigus ei avastatud ühtegi ohulippu, mis väidetavaid süüdistusi täielikult või osaliselt toetaksid(13);

AI.  arvestades, et Chetcuti Cauchi Advisors Ltd. oli Maltal hiljuti loodud jaeinvestorite programmi esimese eduka taotluse esitaja ja 2016. aastal anti talle privilegeeritud staatus „heakskiidetud esindaja“, kuna ta täitis agentuuri Identity Malta kehtestatud kvaliteedi-, usaldusväärsus- ja mahunõuded; arvestades, et seda äriühingut tutvustav video salvestati peaministri büroos Auberge de Castille’s ja selles esines ka kodakondsuse valdkonna eest vastutav riigisekretär; arvestades, et valitsus peatas 23. septembril 2019. aastal kodakondsusagendi litsentsid nr IIP 001 ja nr IIP 124, kuna äriühing oli levitanud nn eksitavat teavet;

AJ.  arvestades, et ELi liikmesriikides investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kasutamine kujutab endast tõsist ohtu võitlusele rahapesu vastu, kahjustab vastastikust usaldust ja Schengeni ala terviklikkust, võimaldab kolmandate riikide kodanike riiki lubamist üksnes kogunenud jõukuse, mitte aga kasulike teadmiste, oskuste ja humanitaarkaalutluste alusel, ning tähendab tegelikult ELi kodakondsuse müümist; arvestades, et komisjon on sõnaselgelt teatanud, et ta ei toeta enam Malta investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavasid;

Põhiseaduse reform

AK.  arvestades, et Veneetsia komisjon esitas Maltat käsitlevas arvamuses, mis võeti vastu 14.–15. detsembril 2018. aastal toimunud täiskogu 117. istungjärgul(14), rea põhiseaduse reformimise ettepanekuid;

AL.  arvestades, et presidendi järelevalve all on Maltal hakatud vaagima põhiseaduse reforme, millesse on kaasatud eri poliitilised jõud ja kodanikuühiskond ning millest enamiku elluviimiseks on vaja parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust; arvestades, et käimas on reform, mis käsitleb peaprokuröri vastuolulist põhiseaduslikku rolli ja praegust kohtunike ametissenimetamise süsteemi;

AM.  arvestades, et Euroopa Parlament ja mitu muud rahvusvahelist institutsiooni on korduvalt väljendanud muret õiguskaitse erapooletuse, võimude lahususe ja kohtusüsteemi sõltumatuse pärast Maltal, eelkõige politiseerituse ja puuduliku läbipaistvuse pärast valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes, näiteks politseijuhi ametikoha puhul;

AN.  arvestades, et komisjon avaldas 17. juulil 2019. aastal teatise „Õigusriigi tugevdamine liidus – tegevuskava“ (COM(2019)0343), mis järgnes mitmele laialdase toetuspinnaga Euroopa Parlamendi resolutsioonile(15), milles pakuti välja kõikehõlmav ja sõltumatu mehhanism demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra iga-aastaseks jälgimiseks kõigis liikmesriikides;

1.  tunneb sügavalt muret selle pärast, kas Daphne Caruana Galizia mõrva uurimine on aus ja usaldusväärne; võtab teadmiseks laialt levinud negatiivse suhtumise valitsuse sellealasesse tegevusse ning usalduse vähenemise institutsioonide vastu ja nende usaldusväärsuse kahanemise; rõhutab, et Malta kodanike ja Euroopa üldsuse vaieldamatu usaldus uurimisprotsessi vastu on ülimalt tähtis; tunnustab Daphne Caruana Galizia mõrva uurimisel tehtud edusamme; rõhutab siiski, et juhtum on endiselt lahendamata, kuna uurimine on pooleli;

2.  toonitab, et igasugune tajutav või tegelik uurimist kahjustav oht tuleb igal juhul välistada; rõhutab ühtlasi, et see oht püsib seni, kuni peaminister jääb ametisse;

3.  tunneb sügavat muret, et paljud muud seotud rahapesu- ja korruptsioonijuhtumite uurimised ei ole edenenud või ei ole neid isegi alustatud, eriti seoses peaministri endise kantseleiülema ja endise turismiministriga; kutsub Malta ametiasutusi üles alustama ja edendama selliseid uurimisi;

4.  kordab oma nõudmist kaasata Europol täielikult ja pidevalt mõrvauurimise ja sellega seotud uurimiste kõigisse aspektidesse; nõuab Europoli kaasatuse suurendamist, kuna see annab tulemusi;

5.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et viimastel aastatel Maltal toimunud sündmused on tõsiselt ja püsivalt ohustanud õigusriiki, demokraatiat ja põhiõigusi, sealhulgas meediavabadust, politsei ja kohtusüsteemi sõltumatust ning rahumeelse kogunemise vabadust; peab kahetsusväärseks, et võimude lahususe osas puuduvad asjakohased põhiseaduslikud tagatised;

6.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on Euroopa Parlamendi korduvatele üleskutsetele vaatamata viimastel aastatel hoidunud võtmast erimeetmeid Malta valitsuse vastu; nõuab tungivalt, et uus komisjon alustaks õigusriigi raamistikus viivitamata Malta valitsusega dialoogi;

7.  märgib, et Veneetsia komisjoni soovitatud reformiprotsess, mille käigus käsitletakse peaprokuröri vastuolulist põhiseaduslikku rolli ning praegust kohtunike ametissenimetamise ja karjääri edenemise süsteemi, on lõppjärgus; nõuab tungivalt, et Malta Esindajatekoda ja valitsus viiksid õigeaegselt ja täielikult ellu kõik ülejäänud Veneetsia komisjoni ja GRECO soovitused;

8.  võtab teadmiseks komisjoni asepresidendi Jourová märkused, et Malta suutmatus viia ellu kohtusüsteemi reforme võib olla alus artikli 7 kohase menetluse algatamisele;

9.  märgib, et uurivate ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitse on ühiskonna huvides väga oluline; kutsub Malta ametiasutusi üles tagama igal ajal ja iga hinna eest ajakirjanike ja rikkumisest teatajate isikliku turvalisuse ja elatise ning seega ka nende sõltumatuse kaitse;

10.  kutsub Araabia Ühendemiraate üles tegema Malta ja ELi ametiasutustega koostööd ning tagama, et äriühingu 17 Black pangakontodel külmutatud rahalised vahendid jäävad külmutatuks kuni põhjaliku uurimise lõpuni; kutsub komisjoni ja Malta ametiasutusi üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et tagada Araabia Ühendemiraatide ametiasutuste koostöö ja nõuetekohane õigusabi kõigis uurimistes;

11.  kinnitab kohest vajadust ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi järele Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva institutsioonidevahelise pakti kujul, mis sisaldab iga-aastast tõenditel põhinevat ja mittediskrimineerivat läbivaatamist, mille käigus hinnatakse võrdsetel alustel, kas kõik ELi liikmesriigid järgivad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, koos riigipõhiste soovitustega (Euroopa aruanne demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kohta), millele järgneb parlamentidevaheline arutelu ning alaline demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste poliitikatsükkel ELi institutsioonides(16); kordab üleskutset komisjonile esitada ettepanekud, et hoida ära nn üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamine;

12.  kordab üleskutset Malta valitsusele lõpetada investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavad ning tellida sõltumatu rahvusvaheline uurimine, et analüüsida kodakondsuse ja elamislubade müügi mõju Malta rahapesuvastasele jõustamissuutlikkusele, piiriülesele kuritegevusele ja Schengeni ala terviklikkusele; kutsub komisjoni üles jätkama kõigi olemasolevate investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade jälgimist ja hindamist ning võtma asjakohaseid meetmeid, nagu varasemates resolutsioonides on soovitatud; palub nõukogul seda küsimust arutada(17);

13.  kutsub komisjoni üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ja menetlusi, et tagada täielik vastavus ELi õigusele rahapesuvastase võitluse (eelkõige rahapesu uurimise ja rahapesuvastaste täitemeetmete ning pädevate asutuste sõltumatuse), pangandusjärelevalve, kohtusüsteemi sõltumatuse, riigihangete ja avaliku sektori planeerimise ning linnaarenduse valdkonnas; kutsub Malta ametiasutusi üles järgima kõiki MONEYVALi soovitusi;

14.  kurdab, et vaatamata korduvatele üleskutsetele ei ole valitsusel õnnestunud leida lahendust seoses olukorraga ajutises mälestuspaigas, mille abil nõutakse õigusemõistmist Daphne Caruana Galizia mõrva eest; palub peaministril teha viivitamata lõpp Vallettas asuva ajutise mälestuspaiga peaaegu igapäevasele lõhkumisele;

15.  väljendab heameelt, et Euroopa Parlamendi juhatus otsustas toetada Daphne Caruana Galizia nimelise Euroopa uuriva ajakirjanduse auhinna loomist, et tunnustada igal aastal väljapaistvat uurivat ajakirjandustööd Euroopas, ning kutsub juhatust üles viima vajalikud ettevalmistused võimalikult kiiresti lõpule;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning Malta Vabariigi presidendile.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 117.
(2) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456.
(4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 29.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0204.
(6) Suuliselt vastatav küsimus O-000015/2019 komisjonile (B8-0017/2019).
(7) https://rsf.org/en/malta.
(8) The Civicus Monitor, aruanne „People Power under Attack 2019“ (Inimeste võim rünnaku all 2019).
(9) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee (MONEYVAL), „Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures - Malta - Fifth Round Mutual Evaluation Report“ (Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed – Malta – viienda vastastikuse hindamise aruanne), juuli 2019.
(10) GRECO, „Fifth Evaluation Round - Preventing corruption and promoting integrity in central governments (top executive functions) and law enforcement agencies - Evaluation Report - Malta“ (Viies hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine ja usaldusväärsuse edendamine keskvalitsustes (peamised täidesaatvad ülesanded) ja õiguskaitseasutustes – hindamisaruanne – Malta), 3. aprill 2019.
(11) Euroopa Komisjon, maksustamisdokumendid, töödokument nr 76 – 2019 – „Estimating International Tax Evasion by Individuals“ (Üksikisikute rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise hinnang), september 2019.
(12) GRECO, „Fifth Evaluation Round - Preventing corruption and promoting integrity in central governments (top executive functions) and law enforcement agencies - Evaluation Report - Malta“ (Viies hindamisvoor – korruptsiooni ennetamine ja usaldusväärsuse edendamine keskvalitsustes (peamised täidesaatvad ülesanded) ja õiguskaitseasutustes – hindamisaruanne – Malta), 3. aprill 2019.
(13) Jaeinvestorite programmi reguleeriv asutus, „ Analysis of IIP Applications presented by Chetcuti Cauchi Advocates“ (Advokaadibüroo Chetcuti Cauchi Advocates esitatud jaeinvestorite programmi taotluste analüüs), 8. november 2019.
(14) Malta – Veneetsia komisjoni täiskogu 117. istungjärgul vastu võetud arvamus põhiseadusliku korra ja võimude lahususe kohta (Veneetsia, 14.–15. detsember 2018).
(15) 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (ELT C 215, 19.6.2018, lk 162); 14. novembri 2018. aasta resolutsioon vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456).
(16) 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (ELT C 215, 19.6.2018, lk 162); 14. novembri 2018. aasta resolutsioon vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456).
(17) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0240; Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta resolutsioon õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0328); Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ELi kodakondsuse müügi kohta (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0038).


Tolmeldajaid käsitlev ELi algatus
PDF 165kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta (2019/2803(RSP))
P9_TA(2019)0104B9-0233/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2018. aasta teatist tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta (COM(2018)0395),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et komisjon algatas tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse 1. juunil 2018 vastusena parlamendi ja nõukogu üleskutsetele tegeleda tolmeldajate arvukuse vähenemise probleemiga;

B.  arvestades, et tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuseid on juba palju uuritud; arvestades, et nende uuringute tulemuste rakendamisega ei saa kaugeltki rahule jääda;

C.  arvestades, et looduslikel tolmeldajatel on põllukultuuride tolmeldamisel äärmiselt oluline roll; arvestades, et mesilased toetavad nende panust;

D.  arvestades, et tolmeldamine mesilaste poolt üksnes täiendab ega asenda tolmeldamist paljude muude putukaliikide(4) poolt, sealhulgas erakmesilased, liblikad, sirelased ja mardikad;

E.  arvestades, et Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) esitas 11. oktoobril 2019 tungiva üleskutse suurendada bioloogilise mitmekesisuse kriisi süvenemise tõttu ulatuslikult liikide kaitsemeetmeid; arvestades, et IUCN palus riikide valitsustel 2030. aastaks peatada liikide arvukuse vähenemine ja hoida ära inimeste tegevusest tingitud liikide väljasuremine ning parandada ohustatud liikide kaitsestaatust nii, et nende taastumine oleks 2050. aastaks märkimisväärne;

F.  arvestades, et tolmeldajad osutavad otseseid ja kaudseid ökosüsteemi teenuseid, nt tolmeldamine, kahjuritõrje, pinnase ja vee kvaliteedi säilitamine ning maastikuilu;

G.  arvestades, et selleks, et tunnustataks tolmeldajate tähtsust põllumajanduse tootlikkuse jaoks, on vaja teha veel palju;

H.  arvestades, et ainuüksi liidus sõltub 78 % metsalilleliikidest vähemalt osaliselt loomtolmeldajatest(5);

I.  arvestades, et teiste putuktolmeldajate kohta peale mesilaste ja liblikate on andmed ja teave puudulikud;

J.  arvestades, et tolmeldajad on näiteks mesilased, sirelased, liblikad, koid, mardikad, herilased ja ripslased ning imetajatest näiteks nahkhiired ja linnud;

K.  arvestades, et tolmeldajate tervis on liidu põllumajandusliku tegevuse jaoks äärmiselt oluline, kuna 84 % põllukultuuridest(6) ja 76 % Euroopa toiduainetoodangust sõltub putuktolmeldamisest; arvestades, et kuni 15 miljardit eurot moodustav osa ELi aastasest põllumajandustoodangust saadakse otseselt tänu tolmeldajatele(7);

L.  arvestades, et tolmeldajad on üks kõige olulisemaid keskkonna tervise näitajaid; arvestades, et kogu Euroopat hõlmavad statistilised andmed ja suundumused, mis mõnikord on küll osalised, näitavad tolmeldajate populatsioonide murettekitavat vähenemist;

M.  arvestades, et on selge, et liblikate ja nende poollooduslike rohumaaelupaikade kaitsestaatus on kehv, mis näitab ilmekalt, milline on metsmesilaste, sirelaste, koide ja teiste tolmeldajate olukord;

N.  arvestades, et nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)(8) on kaitstud vaid 56 tolmeldajaliiki, millest 67 % olukord on hinnatud ebasoodsaks;

O.  arvestades, et parlament on algatanud mitu katseprojekti ja ettevalmistavat meedet, et uurida lähemalt tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjusi ja töötada välja konkreetsed lahendused tolmeldajate populatsioonide murettekitava vähenemise leevendamiseks(9);

P.  arvestades, et selleks, et tolmeldajaid piisavalt kaitsta ja nende arvukust taastada, tuleb oluliselt vähendada tolmeldajatele ja nende toidule kahjulike pestitsiidide kasutamist;

Q.  arvestades, et teatavate pestitsiidide kasutamisel arvatakse olevat keskkonnale kahjulik mõju ja muu hulgas kujutab see suurt ohtu nii kodu- kui ka metsmesilastele, kes tolmeldavad kogu maailmas enamikku põllukultuure;

R.  arvestades, et vastavalt 21. oktoobri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta(10) peavad pestitsiidide professionaalsed kasutajad vähemalt kolm aastat säilitama andmeid, mis sisaldavad taimekaitsevahendi nimetust, kasutamise aega ja annust, piirkonda ja põllukultuuri, mille suhtes toodet kasutati;

S.  arvestades, et liit otsustas 2018. aasta aprillis, et täielikult keelatakse neonikotinoididena tuntud imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami kasutamine välistingimustes;

T.  arvestades, et mitmed liikmesriigid on teatanud erakorralistest eranditest seoses nimetatud neonikotinoidide kasutamisega oma territooriumil; arvestades, et sellised teated erakorraliste lubade väljastamise kohta peaksid olema hea kvaliteediga ja need tuleks avalikustada; arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on jõudnud järeldusele, et umbes ühele kolmandikule toodetest, mille jaoks anti erakorraline luba, olid olemas alternatiivid; arvestades, et EFSA võiks erakorraliste lubade läbivaatamisel osaleda(11);

U.  arvestades, et on tõendatud, et glüfosaat kahjustab mesilastel esinevaid baktereid, mis põhjustab tolmeldajate arvukuse vähenemist ja elupaikade hävimist; arvestades, et teatavad fungitsiidid võivad kahekordistada insektitsiidide ägedat toksilisust(12);

V.  arvestades, et liikmesriigid ei ole täielikult heaks kiitnud EFSA 2013. aastal vastu võetud suunisdokumenti mesilastele taimekaitsevahenditest tulenevate riskide hindamise kohta (EFSA 2013. aasta mesindusalased suunised), mis on kõige ajakohasem teaduslik metoodika selliseid mesilaseliike nagu Apis mellifera ja Bombus spp. ning erakmesilasi ohustavate pestitsiidide kohta; arvestades, et selline olukord kahjustab määruse (EÜ) nr 1107/2009 heakskiitmise kriteeriumide nõuetekohast kohaldamist ja seetõttu nende liikide paremat kaitset;

W.  arvestades, et peale insektitsiidide, mis mõjuvad otse tolmeldajatele, hävitavad maastikul ulatuslikult kasutatavad laia spektriga herbitsiidid, näiteks pinnase eeltöötlemiseks mõeldud umbrohutõrjevahendid ja desikandid, väljaspool põllukultuuride peamist õitseaega tolmeldajate toiduallikaid ja soodustavad populatsioonide hävimist;

X.  arvestades, et kui praegune pestitsiidide heakskiitmise kord püsib, jäävad liblikad, koid ja sirelased kaitseta isegi siis, kui EFSA 2013. aasta mesindussuuniseid täielikult järgitakse;

Y.  arvestades, et tolmeldajate seotud elupaigad, näiteks puhverribad, hekid ja veeäärsed rohumaad, aitavad takistada mulla erosiooni ja parandada üldist bioloogilist mitmekesisust ning võivad suurendada nii kodumesilaste kui ka metsikute tolmeldajate toidu kvaliteeti;

Z.  arvestades, et paljud tolmeldajate elupaigad on nüüdseks äärmiselt killustunud ning neile omased liigid on elupaikade halva haldamise ja kliimamuutuste tõttu üha suuremas ohus;

AA.  arvestades, selliste alade olemasolu, kaitse ja taastamine, kus kasvavad kohalikku päritolu lilled, kaasa arvatud linnapiirkondades, on looduslike tolmeldajate populatsioonide hea tervise seisukohast väga oluline;

AB.  arvestades, et looduslikud tolmeldajad ja Euroopa mesinikud osutavad tolmeldamisteenust peaaegu täiesti tasuta; arvestades, et selline olukord erineb järsult muust maailmast, kus tolmeldamise hind on vastavuses muude põllumajandussisenditega, nagu seemned, väetised ja pestitsiidid;

AC.  arvestades, et tolmeldajad annavad raviviiside, toodete, kunsti ja traditsioonide näol sotsiaalseid ja kultuurilisi hüvesid;

AD.  arvestades, et selline suures osas tasuta tolmeldamine täiendab tolmeldamist looduslike tolmeldajate poolt ja on võimalik üksnes seetõttu, et mesinike peamine tuluallikas on mee ja muude mesindustoodete müük; arvestades, et võltsitud mee import ohustab mesinduse majanduslikku alust ELis;

AE.  arvestades, et põllumajanduse keskkonnameetmeid ei ole ELis rakendatud piisavalt, et kompenseerida tolmeldajate elupaikade kadumist ja elupaikade kvaliteedi halvenemist; arvestades, et rohestamine ei ole suutnud olukorda märkimisväärselt parandada;

AF.  arvestades, et tolmeldajatele avalduva mõju näitaja kasutuselevõtmist on oma seisukohtades ÜPP strateegiakavade määruse ettepaneku (COM(2018)0392) kohta nõudnud nii keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon kui ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon;

AG.  arvestades, et tolmeldajate näitaja kasutuselevõtmine võib aidata teha optimaalseid otsuseid ja suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust, vastutust ning arusaamist poliitika ja õigusaktide mõjust;

AH.  arvestades, et põllukultuuride liigne väetamine vähendab tolmeldajate potentsiaalse toiduallika, õistaimede esinemist;

AI.  arvestades, et nitraadiheited põhjustavad eutrofeerumist ja ülekasvanud rohttaimede teket, mis tõrjuvad rohumaal välja maitsetaimed ja lilled, katavad palja maa, mida paljud tolmeldajad kasutavad pesitsusalana, ning põhjustavad madalal asuva varju, mis tekitab paljudele kohalikele liikidele sobimatu jaheda mikrokliima;

Üldised tähelepanekud

1.  märgib, et tolmeldajaid käsitleval ELi algatusel on lisaväärtus, nagu tolmeldajate kaitseks strateegiliste eesmärkide püstitamine ning kiireloomuliste meetmete võtmine ELi ja liikmesriikide tasandil; kiidab heaks kohalikul tasandil tolmeldajate kaitseks juba tehtud töö;

2.  on sellele vaatamata seisukohal, et algatuses ei ole piisavalt tähelepanu pööratud paljudele tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjustele, milleks on maakasutuse muutused, elupaikade ja nende ühenduste kadumine, intensiivpõllumajandus, taimekaitsevahendid, keskkonnareostus, patogeenide ja parasiitide, nt varroalesta (Varroa destructor) mõju, kliimamuutused ja invasiivsed võõrliigid(13); on arvamusel, et II prioriteet „Tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjustega tegelemine“ tuleb rakendada väga kiiresti;

3.  on arvamusel, et tolmeldajad on bioloogilise mitmekesisuse oluline osa ja enamiku taimeliikide paljunemiseks asendamatud; tõdeb, et tolmeldajate populatsiooni vähenemine mõjutab põllusaagi kvaliteeti ja kvantiteeti ning põllumajandustootjate sissetulekut;

4.  rõhutab tolmeldajate tähtsust põllumajanduses, nende vähenemisest tulenevat ohtu toidutootmisele ja vajadust võtta tolmeldajate ja nende teenuste kaitseks ja taastamiseks kohe otsustavaid meetmeid;

5.  rõhutab, kui oluline on kasutada terviklikku lähenemisviisi ja hinnata olemasolevate poliitikameetmete mõju, et peatada tolmeldajate arvukuse vähenemine liidus; rõhutab vajadust kohaldada ettevaatuspõhimõtet, et nii kodustatud kui ka looduslikke tolmeldajate liike laiemalt kaitsta;

6.  rõhutab, kui oluline on kaitsta tolmeldajate liigirikkust Euroopas ja kogu maailmas, sh umbes 2000 looduslikku mesilasliiki ja muid putukaid, kaasa arvatud kärbsed, mardikad, koid ja liblikad;

7.  rõhutab, kui tähtis on propageerida bioloogilise mitmekesisuse edendamise võimalusi nii maa- kui ka linnapiirkondades, kuna tolmeldajate tervis ja ellujäämine sõltuvad liigirikastest elupaikadest, kus leidub piisavas koguses mitmekesist ja pidevat toitu, näiteks nektarit ja õietolmu, aga ka piisavalt pesitsemis-, paaritumis- ja talvitumispaiku;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse ja selle tulemused 2020. aasta järgse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia väljatöötamisse ning muudaks algatuse eesmärgid täiemahuliseks tolmeldajaid käsitlevaks tegevusprogrammiks, millele eraldatakse piisavad ressursid;

9.  palub komisjonil tegeleda tolmeldajate arvukuse vähenemise probleemiga rahvusvahelisel tasandil ning toetada jõulisi meetmeid tolmeldajate ja nende elupaikade kaitsmiseks kogu maailmas;

Bioloogiline mitmekesisus ja põllumajandustavad

10.  rõhutab, et põllumajandusmaal bioloogilise mitmekesisuse ja seeläbi ka tolmeldajate elupaikade ja nende kvaliteedi edendamine peab saama põhieesmärgiks, kui töötatakse välja tulevast ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis peab eelkõige toetama kõrge loodusväärtusega põllumaa säilitamist ja tootmisest kõrvalejäetud maad looduse jaoks ning pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamise vähendamist ning edendama polükultuure ja külvikorda;

11.  märgib, et pestitsiidisõltuvuse vähendamine on pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ põhieesmärk(14); rõhutab, et seetõttu tuleks liikmesriikides nimetatud direktiivi alusel vastu võetavates tegevuskavades kehtestada pestitsiidide vähendamise kava koos selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja ajakavaga ning pestitsiidide kasutamise vähendamine peaks olema ühine näitaja, mille alusel mõõdetakse edusamme; on veendunud, et kogu ELi hõlmavad kohustusliku vähendamise eesmärgid tuleks pärast asjakohast mõjuhindamist lisada direktiivi 2009/128/EÜ, mida kavatsetakse peatselt muuta;

12.  palub komisjonil vaadata läbi direktiivi 2009/128/EÜ alusel vastu võetud muudetud riiklikud tegevuskavad ja võtta kõik võimalikud meetmed tagamaks, et liikmesriigid võtavad endale nõuetekohaselt kohustuse täita pestitsiidide vähendamise eesmärki ja teha selleks vajalikku seiret;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et põllumajandustootjatele pakutaks riiklike ja piirkondlike nõustamissüsteemide kaudu kvaliteetset nõustamist bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldajate kaitse ja edendamise kohta;

14.  kordab, et tolmeldamine on põllumajanduse jaoks elutähtis ja seetõttu ei tohiks ÜPP esimesest sambast antav toetus põhjustada tolmeldamise vähenemist või kadumist; palub komisjonil kiita heaks ainult sellised strateegiakavad, kus seda tegurit on esimese samba raames asjakohaste tingimuste ja ökokavade lisamisega nõuetekohaselt arvestatud;

15.  rõhutab, et paljud riiklikud maaelu arengu programmid sisaldavadki juba bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldajate kaitsmise meetmeid; märgib, et selliste programmide ja meetmete säilitamiseks ja edasiarendamiseks tuleb eelkõige tagada ÜPP teise samba piisav rahastamine; rõhutab, et seetõttu on vaja võtta arvesse piirkondade ja elupaikade ning tolmeldajaliikide mitmekesisust, mistõttu on vaja riiklikku ja piirkondlikku lähenemisviisi;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kiita heaks parlamendi üleskutse lisada ÜPPsse tolmeldajate näitaja;

17.  rõhutab, et 2017. aastal müüdi 18 ELi liikmesriigis rohkem insektitsiide(15) kui 2016. aastal; väljendab muret seoses asjaoluga, et muude insektitsiidide(16) kategoorias suurenes müük 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 9 liikmesriigis 13st, mille kohta koondandmed olid olemas, ning et tolmeldajaid käsitlevas algatuses ei peeta seda suundumust asjakohaseks;

18.  rõhutab, et liikmesriikide ÜPPga seotud strateegiakavades tuleks seada üheks eesmärgiks ka bioloogilise mitmekesisuse meetmed ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning pestitsiidide vähendamine ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamine peaksid olema ühised näitajad, mille alusel mõõdetakse edusamme;

19.  rõhutab, et välja töötatav näitaja, mis mõõdab tolmeldajate mitmekesisust ja arvukust, võimaldab mõõta ÜPP toimimist selles valdkonnas;

20.  rõhutab, et pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ alusel tuleb kõigepealt pestitsiidide asendamiseks kasutada kemikaalivabasid taimekaitsemeetodeid, et kaitsta tolmeldajaid;

21.  kutsub komisjoni üles laiendama imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami suhtes kehtestatud keeldu kõigile neonikotinoide sisaldavatele pestitsiididele;

22.  teeb komisjonile üleskutse paluda korrapäraselt EFSA arvamust, kui liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 53 taotluse pestitsiidile erandi saamiseks; peab oluliseks, et EFSA uuriks ka asendamise mõju ja kemikaalivabade meetodite kättesaadavust;

23.  palub komisjonil tagada määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätete nõuetekohane kohaldamine ja seeläbi kindlustada muu hulgas pestitsiidide erakorralist lubamist käsitlevate teadete miinimumstandardid, mis hõlmab liikmesriikide kohustust esitada täielikud ja üksikasjalikud selgitused ning teha need teated üldsusele kättesaadavaks; kiidab heaks EFSA rolli nende erandite uurimisel;

24.  rõhutab, et taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad peaksid vähemalt kolm aastat hoidma alles üksikasjalikke dokumente taimekaitsevahendite kasutamise, ala, aja ja annuse kohta; märgib, et dokumenteeritud andmed peaksid olema taotluse korral pädevale asutusele kättesaadavad, et jälgida nõuetele vastavuse eeskirjadest kinnipidamist ja ÜPP toimimist selles osas, mis puudutab pestitsiidide kasutamise vähendamist kogu ELis;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõstma teadlikkust ja edendama rahastamisvõimalusi selles valdkonnas; märgib, et ühised vahendid ja mudelid tolmeldajaid käsitlevate strateegiate ja kavade väljatöötamiseks olemasolevate parimate tavade põhjal soodustavad täiendavate meetmete võtmist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

26.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada EFSA 2013. aasta mesindussuuniste, sealhulgas kroonilise ja vastsete toksilisusega ning muude liikidega kui mesilased seotud nõuete täielik ja kiire vastuvõtmine;

27.  kutsub liikmesriike üles kuni EFSA mesindussuuniste täieliku vastuvõtmiseni ELi tasandil oma pestitsiidide hindamisi vastavalt ühtlustama;

28.  kutsub komisjoni üles paluma EFSA-lt pestitsiide käsitleva suunisdokumendi koostamist, milles oleksid kehtestatud liblikate, koide ja sirelaste kaitseks heakskiitmisele eelnevad testid;

29.  rõhutab, et tolmeldajate elupaikade olemasolu suurendab maade saagikust;

30.  kutsub komisjoni üles seadma piire tootlikkuse suurendamist käsitlevale ÜPP eesmärgile, et reguleerida intensiivpõllumajandust ja ergutada rohestamismeetmete kasutamist, mis parandavad kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt tolmeldajate elupaiku ja korjepinda ning takistavad Euroopa maastike ühtlustamist;

31.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada karjamaade ja karjamaaelupaikade, sh puittaimedega karjamaade ja muude agrometsandussüsteemide kasutamist, sest see on väga oluline tolmeldajate pesitsus-, paljunemis- ja talvitumissubstraatide loomise eeltingimus ja koostoimes karjakasvatuse ja laialdase põllumajandusliku tegevuse traditsioonilise vormidega tegelevate, kõrge loodusväärtusega rohumaal elavate kogukondade säilimisega;

32.  rõhutab sellega seoses, et külvikord, tugevate sortide kasutamine ja mehaaniline umbrohu-/ bioloogiline kahjuritõrje aitab taastada tolmeldajate elupaiku, samas kui suured monokultuuriga põllud põhjustavad tolmeldajate arvukuse vähenemist;

33.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohelist taristut, mis loob uuesti ja taastab maa- ja linnapiirkondades tolmeldajate elupaikade mustrit ja funktsionaalset ühenduvust;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles propageerima hästi hooldatud hekkide säilitamist ning puhverribade, sh rohumaa ja lilledega ääristatud vooluveekogude ja püsililledega kaetud alade kontseptsiooni kui meetmeid, mis suurendavad bioloogilist mitmekesisust, et kaitsta tolmeldajate ja biotõrjevahendite korjevõimalusi ja elupaiku ning tagada nii maa-, pooleldi linnastunud ja linnapiirkondades parem erosioonitõrje;

35.  palub liikmesriikidel toetada tolmeldajatele ohtlike liikide varajast lisamist ELi loetelusse, võtta kiiresti meetmeid selliste liikide tõrjeks ja hävitamiseks, suurendada valvsust ning võtta piiravaid meetmeid kohe, kui on kindlaks tehtud nende levimise teed;

36.  palub komisjonil teha ettepanekud meetmete kohta, mis aitaksid vähendada survet, mida võib tolmeldajatele avaldada põllumajandusmaa kasutamata jätmine;

37.  rõhutab, et potitaimede ja mulla suhtes tuleb rakendada mõjusaid bioturvalisuse meetmeid enne, kui need viiakse suure vahemaa taha, ning ergutab rohealade halduse eest vastutavaid avaliku sektori asutusi kasutama kohalikke taimi, et kasu kohalikele tolmeldajatele oleks võimalikult suur ja invasiivsete võõrliikide levik võimalikult väike;

38.  palub komisjonil sätestada kriteeriumid, mis on vajalikud tolmeldajasõbralike potitaimede päritolukohta näitava ELi ökomärgise kehtestamiseks, samuti näha ette, et need taimed oleksid kestlikes pottides, neis ei kasutata turvast ja need ei sisalda insektitsiide;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama mesindussektorit, tugevdades impordikontrolle, et vältida võltsitud mee importi, ning kiita heaks meesegude päritolu kohustuslik märgistus (koos riigi nimega);

40.  nõuab tolmeldajate elupaikade edendamist ja arendamist linnapiirkondades;

Teadusuuringud, koolitus ja järelevalve

41.  rõhutab, kui oluline on mesilaste (Apis mellifera) puhul uurida, miks mesilasemade eluiga lüheneb, mis on murettekitav nähtus;

42.  peab ülioluliseks toetada selliste katsesuuniste väljatöötamist, mis ei ole veel kättesaadavad, eelkõige seoses ägeda ja kroonilise toksilisusega erakmesilastele, kroonilise toksilisusega kimalastele, subletaalse toimega, kaaskokkupuutega paljude ühenditega (kumulatiivne ja sünergiline toime) ning muude tolmeldajate liikidega tehtavate katsetega;

43.  rõhutab, et algatuse teadustöö osas ei ole üldse arvestatud tulemuspõhiseid süsteeme, mis sisaldavad seiret ja võiksid osutuda kasulikuks, kattes osaliselt seirevajadust ja pakkudes põllumajandustootjatele asjakohaseid stiimuleid; rõhutab, et selliseid süsteeme saab katsetada ja laiendada mitmesuguste ELi rahastamisvahendite ja poliitikavaldkondade raames, k.a ÜPP;

44.  palub, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid rahastamist tolmeldajate alus- ja rakendusuuringutele ning tolmeldajaid mõjutavate uute haiguste, parasiitide ja viiruste vastaste ravimeetodite väljatöötamisele ning investeeriksid taksonoomilise oskusteabe kogumi tugevdamisse ja laiendamisse, sh ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu; nõuab, et kohapealsetele uuringutele ja muudele tolmeldajatele peale mesilaste ja liblikate pöörataks suuremat tähelepanu;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada looduslike tolmeldajate ja nendele survet avaldavate peamiste tegurite süstemaatiline ja standarditud seire tegelikes tingimustes, et mõista tolmeldajate arvukuse vähenemise ulatust ja selle põhjuseid ning võimaldada täielikult hinnata asjaomaste ELi ja riiklike poliitikameetmete tulemuslikkust;

46.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada looduslike tolmeldajate seire rahastamisvajaduse lisamine ÜPP strateegiakavadesse, et tagada ÜPP tolmeldajate näitaja loomise jaoks piisavad andmed vastavalt ELi tolmeldajaid käsitlevas algatuses võetud kohustusele;

47.  peab asjakohaseks toetada põllumajanduse ökoinnovatsiooni(17) ning edendada partnerlust akadeemiliste ringkondadega ja koostööd eri valdkondade teadlastega, et toetada tolmeldajatele ohutute madala riskiastmega pestitsiidide väljatöötamist;

48.  peab vajalikuks toetada põllumajanduse agroökoloogilist üleminekut käsitlevaid teadusuuringuid ja tolmeldajatele ohutute kahjuritõrjemeetodite edasiarendamist, näiteks sobivad viljelustehnoloogiad, külvikord ja tasakaalustatud väetamine;

49.  palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid kodanike teadusalgatusi, mis keskenduvad tolmeldajate dokumenteerimisele ja seirele, ning mesinike koolitust, et liidus oleks võimalik teostada mittehäirivat mesilaste järelevalvet, töötades selleks välja mesilaskoloonia elujõulisuse näitajad;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 35, 31.1.2018, lk 2.
(2) ELT C 356, 4.10.2018, lk 38.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023.
(4) Garibaldi, L. A. jt, „Wild Pollinators Enhance Fruit Set of Crops Regardless of Honey Bee Abundance“, 2013.
(5) Potts, S. jt, „Status and Trends of European Pollinators. Key Findings of the STEP Project“, Pensoft Publishers, Sofia, 2015, lk 72.
(6) Potts, S. jt, „Status and Trends of European Pollinators. Key Findings of the STEP Project“, Pensoft Publishers, Sofia, 2015, lk 72.
(7) Gallai, N jt, „Economic Valuation of the Vulnerability of World Agriculture Confronted with Pollinator Decline“, 2009, Ecological Economics, 68:3, lk 810–821.
(8) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(9) Eelkõige ELi tolmeldajate seire ja näitajad, taimekaitsevahendite keskkonnaseire mesilaste näitel; bioloogilise mitmekesisuse muutuste mõõtmine punase raamatu indeksi abil; Euroopa Liidus kasutatavate integreeritud taimekaitse tavade koondamine põllumajandustootjate tarbeks.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(11) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en.
(12) Tsvetkov, N., Samson-Robert, O., Sood, K., Patel, H. S., Malena, D. A., Gajiwala, P. H., Maciukiewicz, P., Fournier, V., Zayed, A. (2017): „Chronic exposure to neonicotinoids reduces honey bee health near corn crops“, Science, kd 356, väljaanne 6345, lk 1395–1397. https://doi.org/10.1126/science.aam7470.
(13) Potts, S.G. jt, „The Assessment Report of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services on Pollinators, Pollination and Food Production“, Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Saksamaa 2016, lk 552.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
(15) Eurostati andmed on olemas insektitsiidide ja akaritsiidide kategooria ning mitmesuguste muude insektitsiidikategooriate kohta (püretroidid, kloororgaanilised ühendid, organofosfaadid, karbamaadid ja oksimokarbamaadid ja muud insektitsiidid); vt http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do.
(16) Hõlmab ka neonikotinoide.
(17) Komisjon määratleb seda kui innovatsiooni, mis toob kaasa märkimisväärse edasimineku kestliku arengu eesmärgi suunas, sest vähendab meie tootmisviiside mõju keskkonnale, parandab looduse vastupanuvõimet keskkonnasurvele ning tagab loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise.


Tervise- ja hooldusvaldkonna digiülemineku võimaldamine
PDF 158kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta resolutsioon tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamise kohta digitaalsel ühtsel turul ning kodanike võimestamise ja tervema ühiskonna loomise kohta (2019/2804(RSP))
P9_TA(2019)0105B9-0239/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (COM(2018)0233),

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2004. aasta teatist „e-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa e-tervishoiu piirkonna tegevuskava“ (COM(2004)0356),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 21. detsembri 2007. aasta töödokumenti „Juhtivate turgude algatuse tegevuskava e-tervise valdkonnas“, mis on teatise „Juhtivate turgude algatus Euroopas“ I lisa (COM(2007)0860, SEC(2007)1730),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta soovitust digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime kohta (teatavaks tehtud numbri C(2008)3282 all)(1),

–  võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist „Telemeditsiin nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna hüvanguks“ (COM(2008)0689),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil“ (COM(2012)0736),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2019 pealkirjaga „ELi piiriülese tervishoiu meetmed: eesmärgid on kõrgelennulised, kuid juhtimist on vaja parandada“,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2019. aasta soovitust (EL) 2019/243 elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetusvormingu kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(5),

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2017. aasta järeldusi, milles käsitletakse tervist digitaalühiskonnas – edusammude tegemine andmepõhises innovatsioonis tervise valdkonnas(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamise kohta digitaalsel ühtsel turul ning kodanike võimestamise ja tervema ühiskonna loomise kohta (O‑000042/2019 – B9‑0062/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et uute tehnoloogiate esilekerkimine tekitab paremate tervishoiuteenuste arendamiseks nii võimalusi kui ka väljakutseid; arvestades, et Euroopa tervishoiu- ja hooldussüsteemid seisavad silmitsi tõsiste probleemidega seoses vananeva ühiskonna, kõrgema oodatava eluea ja püsivalt madalama sündimusega, mis tekitab muret tulevase tervishoiuteenuste osutamise kestlikkuse pärast; arvestades aga, et teisest küljest loob uute tehnoloogiate esilekerkimine uusi võimalusi; arvestades, et sellega seoses on vajalik paradigma muutus ennetavate ja vajadustele vastavate tervishoiusüsteemide suunas, mille puhul peamine eesmärk on hea tervise säilitamine, mitte haiguste ohjamine;

B.  arvestades, et tervishoiukulud kasvavad kiiresti ja moodustavad 9,6 %(7) SKPst kogu ELis tervikuna; arvestades, et tervishoiusüsteemid peavad maksimeerima kättesaadavate, vastupidavate ja kestlike tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse tulemuslikkust ja tõhusust ning tagama õiglase juurdepääsu nendele, samuti pakkuma uusi teenuseid kooskõlas ühiskonna arenguga, pakkuma sujuvat hooldust kõigi teenuste ja teenuseosutajate puhul ning pakkuma patsientide ning nende muutuvate ja kasvavate tervishoiu- ja hooldusvajaduste jaoks olulisi täiustusi, tagades heaolu ja elukvaliteedi, võttes samal ajal arvesse patsientidevahelisi erinevusi internetiühenduse, digioskuste ja tervisealase kirjaoskuse osas;

C.  arvestades, et tervise- ja hooldusvaldkonna innovatiivsed digilahendused võivad edendada haiguste ennetamist ja tervislikke eluviise, parandada kodanike elukvaliteeti ning aidata muuta tervishoiu- ja hooldusteenuste korraldamise ning osutamise viisid tõhusamaks;

D.  arvestades, et ELi kodanike tervist käsitlevad andmed kujutavad endast olulist digiüleminekut võimaldavat vahendit ning neid tuleb hoolikalt kaitsta väärkasutamise eest; arvestades, et andmete kättesaadavus on liikmesriikides väga erinev ning tervishoiusüsteemide koostalitlusvõimetuse ja turu killustatuse tõttu ei saa kodanikud digitaalse ühtse turu pakutavaid hüvesid veel täiel määral kasutada;

E.  arvestades, et tervishoiu digiteerimine ei piirdu vaid mobiilsete terviserakenduste laialdasema kasutamisega, vaid hõlmab ka andmekaevet, st tehisintellekti ja masinõppe aluseks olevat suurte andmekogumite analüüsi;

F.  arvestades, et tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste korralduse ja osutamise eest vastutavad liikmesriigid; arvestades, et liit saab toetada liikmesriikide koostööd nende rahvatervise edendamisel ja haiguste ennetamisel, nende tervishoiuteenuste vastastikuse täiendavuse piiriülesel parandamisel ning teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja võimaldamisel aruka tervishoiu valdkonnas Euroopas;

G.  arvestades, et patsientide ootused ja soov oma tervist jälgida suurenevad ning vajadus suurendada kodanike mõjuvõimu seoses nende tervisega, pakkudes selleks kasutajakeskseid teenuseid ning ennetavamaid, isikustatumaid ja vajaduspõhisemaid viise tervishoiuteenuste ja tervishoiutöötajatega suhtlemiseks, on samuti vastavalt suurenemas;

H.  arvestades, et ühiskonna järkjärguline digiteerimine sunnib üha enam patsiente, hooldajaid, tervishoiutöötajaid ja tegelikult kõiki osalisi tervishoiuahelas tulema toime infotehnoloogia ja patsiendiregistrite digitaalse taristu kasutamisega seotud probleemidega, mis tõstatab küsimusi isikuandmete turvalisuse ja eraelu puutumatuse kohta;

I.  arvestades isikuandmete konfidentsiaalsust, tuleks nende kogumise, töötlemise, kasutamise ja säilitamise suhtes kohaldada rangeid eetilisi nõudeid ja kodanike teadlikku nõusolekut;

J.  arvestades, et kodanike usaldus oma terviseandmete kogumise, töötlemise, kasutamise ja säilitamise ohutuse ja konfidentsiaalsuse vastu on äärmiselt oluline;

K.  arvestades, et e-tervise süsteemide rakendamise ja kasutamise tase on liikmesriikides erinev, näiteks esineb erinevusi ajakohastatud tehnoloogia ja digiülemineku tugitaristu ning tervishoiuteenuste puhul elektrooniliste haiguslugude kasutamisel;

L.  arvestades, et Euroopa terviseandmete ruumi loomine on lisatud Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinikule esitatud missioonikirja, et edendada terviseandmete vahetust ning toetada teadusuuringuid uute ennetavate strateegiate, samuti raviviiside, ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste lõpptulemuste valdkonnas;

M.  arvestades, et teadusel, teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll Euroopa konkurentsivõimes ja vastupidavuses; arvestades, et hüppeline areng andmete kättesaadavuses ja andmetöötluses hoogustab teadusalgatusi haiguste ja terviseseisundite mõistmiseks, ennetamiseks ja raviks; arvestades, et andmehaldustehnikad võivad aidata täiendavalt või tõhusamalt tuvastada puudusi, ohte, suundumusi ja mustreid hoolduses;

N.  arvestades, et madalama sotsiaalse seisundiga inimestel kipuvad olema suuremad tervishoiuvajadused ja nad on ka kaitsetumad tervishoiu digiteerimisest tuleneva tõrjutuse suhtes;

Üldised tähelepanekud

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimist digitaalsel ühtsel turul eesmärgiga edendada tervist, ennetada ja tõrjuda haigusi, reageerida paremini patsientide täitmata vajadustele, pakkuda võimalust tervishoiusüsteemide kestlikkuse parandamiseks ning hõlbustada kodanikel digiuuenduste mõistliku kasutamise teel võrdsete võimaluste saamist juurdepääsul kvaliteetsele hooldusele;

2.  märgib, et kuigi digitaalsel tervishoiul on märkimisväärne potentsiaal, on sellega siiski seotud palju lahendamata küsimusi eelkõige eraelu puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse osas;

3.  rõhutab, et digitaalsete tervisevahendite potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on äärmiselt oluline rakendada digitaalseid tervisekomponente, võttes täielikult arvesse andmete privaatsust, turvalisust ja täpsust ning arvestades patsientide vajadusi;

4.  märgib, et andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktide järgimine peaks olema tervishoiu ja hoolduse digiteerimise eeltingimus digitaalsel ühtsel turul;

5.  on seisukohal, et komisjoni kavandatud meetmed võivad aidata kaasa mitte ainult ennetavamate, isikustatumate ja vajaduspõhisemate tervishoiuteenuste pakkumisele Euroopa kodanikele ning Euroopa tervishoiu- ja hooldussüsteemide tõhususe, võrdse juurdepääsu ning kestlikkuse ja vastupidavuse suurendamisele, vaid ka majanduskasvu stimuleerimisele ja Euroopa tööstuse edendamisele tervishoiu valdkonnas, aidates eelkõige maksimeerida digitaalse ühtse turu potentsiaali digitaalsete toodete ja teenuste laialdasema kasutuselevõtuga tervishoius ja hoolduses, samuti selliste uute teenuste osutamist eraldatud ja ligipääsmatutes piirkondades, kus praegu ei ole piisavalt meditsiinitöötajaid ega -teenuseid;

6.  on arvamusel, et digiüleminek tervishoius ja hoolduses peab toetama kodanikukeskseid teenuseid ning andma kodanikele võimaluse osaleda aktiivsemalt haiguste ennetamises ja tervise edendamises, sealhulgas tervishoiu- ja hooldusteenuste valdkonnas, ning vastama kodanike vajadustele; on samuti arvamusel, et see üleminek peaks kooskõlas asjakohase ELi andmekaitseraamistikuga võimaldama patsiendi nõusolekul teabevahetust tervishoiutöötajate vahel, kes on seotud patsiendiandmete, e-retseptide, analüüsitulemuste, meditsiiniliste ülesvõtete ja haiglast väljakirjutamise kohta; rõhutab samas, et ei tohi eirata nende patsientide vajadusi, kes ei suuda digiüleminekuga sammu pidada; rõhutab samuti, et digitaalne tervishoid ei tohiks viia hoolduse dehumaniseerumisele;

7.  on veendunud, et kodanikuorganisatsioonidele ja -võrgustikele ning riiklikele tervishoiusüsteemidele tuleb tagada keskne roll digitervishoiu ja -hoolduse valdkonna juhtimises ning poliitika kujundamisel piirkondlikul, riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil; rõhutab sellega seoses tervishoiuasutuste andmebaaside vahelise koostöö ja ühendatuse tähtsust;

8.  on seisukohal, et riiklikud tervishoiusüsteemid on kõige sobivamad terviseandmete kogumise, anonüümimise ja pseudonüümimise, hoidmise ja kasutamise haldamiseks ja/või järelevalveks, kaitstes samal ajal patsientide eraelu puutumatust ning tervishoiu- ja hooldussektori tõhusust, juurdepääsetavust ja kestlikkust; on seisukohal, et anonüümimine ja pseudonüümimine võimaldavad kasutada tervishoiualastes teadusuuringutes tundlikke andmeid, ning märgib ühtlasi, et pseudonüümimise meetodid võimaldavad andmesubjekti taastuvastamist juhul, kui ta tervis on ohus; kutsub komisjoni üles toetama projekte, mille eesmärk on arendada neid meetodeid, samuti tehnoloogiaid, mida on vaja sünteetiliste andmete loomiseks tehisintellekti algoritmi treenimise otstarbel;

9.  rõhutab, et anonüümitud ja pseudonüümitud terviseandmeid võiks kasutada tervishoiualaste teadusuuringute tegemiseks, tõenduspõhise tervishoiupoliitika rakendamiseks ning haiguste paremaks mõistmiseks ja rahvaterviseohtude varajaseks avastamiseks, järgides samas patsiendi konfidentsiaalsuse põhimõtteid;

10.  rõhutab, et teabe jagamist ja andmehaldust käsitlev komisjoni ettepanek on vajalik, et tulla toime riiklikele tervishoiusüsteemidele avalduva mõjuga;

Vajadus tagada terviseandmete kättesaadavus ja jagamine ning kohaldada samas järjekindlalt isikuandmete kaitse üldmäärust

11.  rõhutab, et kodanikel on õigus oma terviseandmetele juurde pääseda ja neid jagada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, et saada paremaid tervishoiuteenuseid, ning neil peaks olema võimalik eeldada, et need andmed on kättesaadavad õigel ajal ja tavainimesele sobivas vormis; juhib tähelepanu sellele, et hiljuti vastu võetud isikuandmete kaitse üldmäärus suurendab patsientide õigust saada teavet oma tervise kohta ja kaitseb nende eraelu puutumatust; märgib, et patsiendipõhise süsteemi eesmärk on parandada inimeste tervist ja riiklikud tervishoiuteenistused peavad üldiseks hüvanguks tagama selliste süsteemide olemasolu;

12.  on seisukohal, et terviseandmete tundliku iseloomu tõttu nõuab see erimeetmeid, et hoida ära mitte üksnes küberrünnakuid, vaid ka selliste andmete sobimatut kasutamist teenistuste poolt;

13.  tunnistab, et tervishoiu- ja hooldussektori andmete kasutamisega on seotud märkimisväärsed majanduslikud huvid; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles määrama selgelt kindlaks andmehaldusega seotud kohustused;

14.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et paljudel Euroopa kodanikel on praegu üksnes piiratud võimalused oma terviseandmetele elektrooniliselt juurde pääseda, eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste puhul;

15.  kutsub komisjoni üles jätkama küberturvalisuse parandamist ja seega vähendama eraelu puutumatuse rikkumise ja terviseandmete volituseta kasutamise ohtu kogu liidus;

16.  nõustub komisjoniga, et kodanikel peaks olema turvaline juurdepääs oma terviklikele elektroonilistele terviseandmetele, neil peaks säilima kontroll oma terviseandmete üle ning nad peaksid saama oma terviseandmeid volitatud isikutega turvaliselt jagada, samas kui loata juurdepääs peaks andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt olema keelatud;

17.  kutsub komisjoni üles jätkama liikmesriikide tervishoiuasutuste vahelise koostöö edendamist, et ühendada need avaliku e-tervise digitaristuga, laiendades selle kasutamist nii, et see hõlmaks liikmesriikide digitaalsete infosüsteemide koostalitlusvõimet, toetaks Euroopa elektrooniliste terviseandmete vahetusformaadi väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning selles võetaks arvesse nii ELi mitmekeelsust kui ka puuetega kasutajaid, eriti kui patsiendid kasutavad piiriülest arstiabi, mille puhul tuleks patsientide huvides tagada võimalikult põhjalik teave terviseseisundi kohta;

18.  rõhutab, et tähtis on jälgida isikuandmete kaitse üldmääruse ning siseturul e-identimist ja e‑tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse(8) kohaldamist tervishoiu vallas;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama terviseandmete jagamise parimaid tavasid, nagu seda juba tehakse näiteks ravi, ennetavate teenuste või teadusuuringute vallas, pöörates suurt tähelepanu kodanike eraelu puutumatusele, ning töötama välja standardid ja vastastikku tunnustatud sertifitseerimis- ja akrediteerimiskavad, muu hulgas seoses andmeturbe ja turvalisuse audititega;

20.  kutsub liikmesriikide tervishoiuasutusi üles kasutama ELi rahastamisvahendeid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, et võtta riiklikul ja piirkondlikul tasandil kasutusele koostalitusvõimelised elektroonilised haiguslood, mis võimaldavad kodanikel oma terviseandmetele juurde pääseda, ning et investeerida niisuguse kindla ja usaldusväärsema taristu loomisse, mis toetab digiüleminekut ja aitab vähendada digilõhet kõikide liikmesriikide vahel; nõuab, et terviseandmete digiteerimisest ja digitaliseerimisest tulenevat kasu kasutataks selleks, et aidata parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti nii linnades kui ka maapiirkondades;

21.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada projekte, milles kasutatakse tegelikke andmeid, ning töötada välja kontrollimata keskkonnas kogutud andmete kvaliteedikriteeriumid, et tegelikud andmed aitaksid saavutada soodsaid tervisetulemusi; kutsub sellega seoses komisjoni töötama välja suunised, et edendada andmete teisest kasutamist teadustegevuses ning tagada õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele kogu Euroopas;

22.  nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tegelike andmete kasutamist ravimeid käsitlevate regulatiivsete otsuste tegemiseks, et täiendada juhuslikustatud kontrollitud kliinilistest katsetest saadud tulemusi;

23.  kutsub komisjoni üles alustama Euroopa tasandil laiaulatuslikku arutelu tervishoiu ja hoolduse valdkonna digiülemineku eetiliste aspektide üle, kaasates sellesse aktiivselt kodanikke ja kõiki teisi tervishoiusüsteemi osalisi, et töötada välja eetikastandardid ja õigusnormid kodanike õiguste kaitsmiseks, tagades samas teadlaste ja meditsiinitehnoloogia tööstuse turvalisuse, eelkõige seoses terviseandmete ja tehisintellekti kasutamisega;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama terviseandmete töötlemisega tegelevatele isikutele eraelu puutumatust ja turvameetmeid käsitleva koolituse ja vastavate oskuste arendamise kooskõlas kehtivate standardite ja andmetöötlustehnikatega; kutsub ühtlasi komisjoni üles alustama kogu ELi hõlmavat koolituskampaaniat terviseandmete jagamise eeliste ja mehhanismide kohta, et kaotada väärarusaamad ja toetada meetmeid, mis on esitatud komisjoni teatises tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamise kohta digitaalsel ühtsel turul;

Vajadus paremate terviseandmete järele

25.  peab vajalikuks parandada terviseandmete kvaliteeti, standardida andmete kogumist, edendada Euroopa haigusregistrite koostalitlusvõimet ja tõhustada andmeanalüüsi, milles kasutatakse kõrgjõudlusega andmetöötlust ja modelleerimist, samuti tagada konfidentsiaalsete ja tundlike andmete kaitse;

26.  rõhutab, et tähtis on tervishoiuseadmete, näiteks m-tervise ja e-tervise seadmete standardiv reguleerimine, millega tagatakse andmete õigsus ja täpsus;

27.  kutsub komisjoni üles looma pädevate asutuste, teavitatud asutuste ning farmaatsia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse jaoks platvormi meditsiiniseadmete määruse(9) kohaldamiseks digitaalsete ravitoodete ja kombineeritud toodete suhtes, pöörates erilist tähelepanu idufirmade ja VKEde vajadustele;

28.  kutsub komisjoni üles tõhustama Euroopa kooskõlastatud tegevust, et toetada genoomi- ja muude terviseandmete turvalist vahetamist ja praktikaga seostamist, et edendada teadustegevust ja personaalmeditsiini ning teha sel viisil kindlaks parimad ravivõimalused, tagades samas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide ja eetikapõhimõtete täieliku järgimise;

29.  palub komisjonil koos liikmesriikide ja akrediteeritud asutustega jätkata rakenduste katsetamist, mis võimaldaksid kõrge turvalisustasemega piiriülest terviseandmete vahetamist teadusuuringute ja tervishoiupoliitika valdkonnas, et parandada haiguste ennetamist, diagnoosimist ja ravi ning võimaldada tervishoiusüsteemidel praeguste ja tulevaste ülesannetega toime tulla;

30.  leiab, et digiüleminek annab võimaluse käivitada kodanike heaks ulatuslik suutlikkuse suurendamise programm, et parandada arstiabi kättesaadavust, eriti maapiirkondades, ning tugevdada tööstuse võimalusi tervena vananemise tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas; on ühtlasi seisukohal, et tervise väärtusahela kõigil tasanditel (patsiendid, tervishoiutöötajad, reguleerivad asutused, maksjad ja ametiasutused) on äärmiselt oluline edendada arukate tervisetoodete ja -teenuste kasutuselevõtuks ja tõhusaks kasutamiseks vajalikke oskusi;

31.  on arvamusel, et rahvatervise kaitseks ja kvaliteetsete ravimite kättesaadavuse tagamiseks on tähtis tagada eesmärgipärane õiguskeskkond; on samuti arvamusel, et IT-süsteemide tõhus kasutamine parandab reguleerimise tõhusust kogu Euroopas; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon optimeeriks Euroopa reguleerivat raamistikku, ühtlustades regulatiivseid telemaatikaprojekte ning keskendudes seejuures andmekvaliteedile, koostalitlusvõimele ja vastastikusele seotusele reguleerivas raamistikus;

32.  on veendunud, et ELi ühtse terviseandmete kogumise, säilitamise ja kasutamise raamistiku väljatöötamine parandaks nii teadusuuringute kui ka kodanikele pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ühtlasi lihtsustaks üldist juurdepääsu;

Vajadus paremate digivahendite järele

33.  leiab, et on vaja parandada terviseedendust, ennetada haigusi ja pakkuda inimestele nende vajadustel põhinevaid integreeritud teenuseid, eriti pandeemiate korral, ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) peaks olema nendes jõupingutustes keskne roll; nõuab, et töötataks välja digilahendused ja kohandatud vahendid ning tihendataks liikmesriikide koostööd, et vältida olukordi, kus ravimeid napib;

34.  on seisukohal, et digitaalsed tervishoiuvahendid, nagu kaasaskantavad patsiendi teabekaardid, aitaksid suurendada terviseteabe kättesaadavust ja mõistetavust, mis on nii tervise edendamiseks kui ka haiguste paremaks ennetamiseks ja ravimiseks väga olulised; on seisukohal, et sellised vahendid, kui need on loodud asjatundlike tervishoiutöötajate, kodanike ja lõppkasutajate kaasabil ning kooskõlas kõigi asjakohaste õigusaktidega, annavad täpsemat ja täielikumat teavet, mis võimaldab edendada tervislikke harjumusi ja ennetustegevust, pakub tuge tervisega seotud otsuste tegemiseks ja ajendab patsienti raviskeemi järgima;

35.  rõhutab, kui oluline on säilitada riiklike ja piirkondlike ametiasutuste roll tervishoiu- ja hooldussüsteemide korraldamisel, kasutades selleks digilahendusi ja -vahendeid, kuna see võimaldab parandada mitte ainult tervishoiuteenuste kvaliteeti, võrdsust ja kestlikkust, vaid ka inimeste tervist ja heaolu ning ühtlasi suurendab patsientide mõjuvõimu;

36.  rõhutab, kui oluline on anda patsientidele teavet ja toetada neid sisuliste otsuste tegemisel oma tervise kohta; juhib tähelepanu sellele, et digiplatvormid peavad olema kasutajasõbralikud ja juurdepääsetavad ning pakkuma patsientidele ja tervishoiutöötajatele piiranguteta teavet mitmes keeles;

37.  kutsub komisjoni üles toetama reguleerivate asutuste digiteerimist ja töötama eelkõige koos riiklike tervishoiusüsteemidega selle nimel, et suurendada piiriülest koostööd ja laiendada eakatele sobivate digitaalsete ja koduhooldusmudelite ning abistava kodutehnoloogia kasutuselevõttu, sekkumata seejuures liikmesriikide pädevusse; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa tugivõrgustikud võivad suurepäraselt näidata, kuidas digitervishoid võib piiriüleselt tervisenäitajaid ja heaolu parandada, kuna need võrgustikud on usaldusväärne keskkond, kus tervishoiutöötajad ja patsiendid juba koostööd teevad ja oma eesmärkide saavutamiseks piiriüleselt terviseandmeid vahetavad;

38.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tervishoiutöötajad täiendaksid oma pädevust ja oskusi, mida nad vajavad terviseandmete kogumiseks, analüüsimiseks ja kaitsmiseks, ja ühtlasi määrata kindlaks tervishoiutöötajate digitervise valdkonna koolituskavade nõuded, luua konkreetsete digioskuste jaoks elukestva õppe tippkeskused, tõhustada heade tavade vahetamist ning kaaluda koolituse ühtlustamist ja reguleerivate asutuste suutlikkuse suurendamist arukate tervishoiutoodete ja -teenuste hindamiseks kiiresti areneva tehnoloogia tingimustes;

39.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide ja piirkondadega koostööd, et luua kodanikele digitervishoiuteenuste kasutamise koolitusvõrgustikud ning sellega võimaldada üldist ja õiglast juurdepääsu neile teenustele; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb parandada süsteemide koostalitlusvõimet ja kasutajate oskusi ning riiklike tervishoiusüsteemide pakutavate vahendite ja mehhanismide abil tagada tundlike andmete võimalikult kindel kaitse;

40.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigi meetmete puhul, mille siht on parandada kodanike digioskusi, juurdepääsu oma terviseandmetele ja nende kasutamist, võetaks arvesse tundlikke rühmi, nagu eakad, infoühiskonnast kõrvale jäänud ja puuetega inimesed;

41.  on seisukohal, et digivahendite kasutamise ja vahetu tervishoiutöötajatega konsulteerimise vahel tuleks saavutada kodanikele sobiv tasakaal; leiab ühtlasi, et turvaline juurdepääs terviseandmetele ja nende piiriülene jagamine oleks samm õiges suunas;

42.  leiab, et patsiendid peaksid saama oma ravimite kohta kõige ajakohasemat teavet; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon arendaks edasi elektroonilist tooteteavet, sealhulgas e-infolehtede kasutamist, et suurendada regulatiivset tõhusust ja anda patsientidele ravimite kohta ajakohast teavet;

43.  palub komisjonil aidata liikmesriikidel ja piirkondadel tutvustada uuenduslikke hankeid ja investeerimisvõimalusi, mis on seotud riikliku tervishoiu ja hoolduse digiüleminekuga, ning võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid digitoega, integreeritud ja isikukeskse hoolduse laialdasse kasutuselevõttu;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aruka tervishoiu katse- ja näidisprojektide laiendamist, et kiirendada õppimiskõveraid;

45.  palub komisjonil uurida võimalust luua Euroopa aruka tervishoiu innovatsioonikeskus, et hinnata ja edendada aruka tervishoiu algatusi ning anda kõigile tervishoiuahela osalistele platvorm, kus oleks võimalik luua konsortsiume suuremahuliste projektide elluviimiseks;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama uuenduslike tervishoiulahenduste varajaste kasutuselevõtjate parimate tavade ja kogemuste jagamist, eelkõige kasutades täiel määral programmi INTERREG Europe projekte ja poliitikaõppeplatvormi;

47.  kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima, võrdlema ja edendama heade tavade jagamist liikmesriikide ja piirkondade vahel, et luua stiimuleid tõhusateks reformideks ning jälgida edusamme väärtuspõhise tervishoiu ja kestlike tervishoiusüsteemide suunas;

48.  palub komisjonil aidata liikmesriikidel koostada erandolukorra strateegiad juhuks, kui terviseandmete kogumiseks, töötlemiseks või säilitamiseks kasutatava taristu, süsteemide või tarkvaraga juhtub õnnetus või neid rünnatakse ja andmed selle tagajärjel ajutiselt või püsivalt kättesaamatuks muutuvad;

49.  toetab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tööd strateegiate väljatöötamisel arvutisüsteemide paremaks kasutamiseks, andmete kasutamiseks nakkushaiguste leviku piiramisel ning liikmesriikide abistamiseks andmete kogumisel ja töötlemisel;

50.  rõhutab, et edukas üleminek digitaalsele tervishoiule eeldab tugevat poliitilist juhtimist, pikaajalist käsitust ja püsivaid investeeringuid nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama Euroopa digitervishoiu loomiseks kavandatud muudatuste jaoks selget ajakava koos vahehindamise ja eesmärkide seadmisega;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama komisjoni 2019. aasta veebruari soovitusi elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetusvormingu kohta;

53.  palub komisjonil lisada need soovitused Euroopa terviseandmete ruumi käsitlevasse ettepanekusse;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 190, 18.7.2008, lk 37.
(2) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(3) ELT L 39, 11.2.2019, lk 18.
(4) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
(5) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(6) ELT C 440, 21.12.2017, lk 3.
(7) Andmed 2017. aasta kohta. OECD/EU (2018), Health at a Glance: Europe 2018: State of Health in the EU Cycle, OECD Publishing, Pariis.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika