Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2967(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0093/2020

Esitatud tekstid :

B9-0093/2020

Arutelud :

PV 12/02/2020 - 18
CRE 12/02/2020 - 18

Hääletused :

PV 13/02/2020 - 7.4
CRE 13/02/2020 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0039

Vastuvõetud tekstid
PDF 159kWORD 50k
Neljapäev, 13. veebruar 2020 - Strasbourg
ELi prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks
P9_TA(2020)0039B9-0093/2020

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2020. aasta resolutsioon ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (2019/2967(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärku, mille peamiseks teemaks on Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamine ja hindamine,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10, Peking +15 ja Peking +20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskava 2030 ning selle kestliku arengu eesmärke, eriti kolmandat ja viiendat eesmärki,

–  võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2019. aasta aruannet „Peking +25: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel ELi liikmesriikides tehtud töö viies läbivaatamine“ (Beijing +25 – The 5th Review of the Implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States),

–  võttes arvesse Euroopa Majanduskomisjoni resolutsiooni ECE/AC.28/2019/3 (Peking +25, piirkondlik hindamiskoosolek),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastatel 2016–2020 (soolise võrdõiguslikkuse teine tegevuskava), mille nõukogu võttis vastu 26. oktoobril 2015, ning selle 2018. aasta rakendamisaruannet, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 11. septembril 2019,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“ naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

–  võttes arvesse eesistujariigi 6. detsembri 2018. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerimise kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes(1),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis(3),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

–  võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (O‑000006/2020 – B9‑0005/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi aluspõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja põhiõiguste hartas, ning seega on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine oluline vahend selle põhimõtte integreerimiseks kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, meetmetesse ja tegevustesse, sealhulgas selle välismõõtmesse;

B.  arvestades, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult põhilised inimõigused, mida naised ja mehed peaksid võrdselt kaitsma, vaid ka sotsiaalse ja majandusarengu edendamise ja vaesuse vähendamise eeltingimused ning rahumeelse, jõuka ja jätkusuutliku maailma vajalik alustala;

C.  arvestades, et kuigi Pekingi tegevusprogramm loodi 25 aastat tagasi, on paljud 1995. aastal kindlaks tehtud probleemid (mille hulka kuuluvad näiteks sooline palga- ja pensionilõhe, naiste madal tööhõivemäär, alaesindatus otsuste tegemisel, tasustamata töö ebavõrdne jaotumine ja sooline vägivald) endiselt päevakohased; arvestades, et ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärgul keskendutakse Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamisele ja hindamisele, ÜRO Peaassamblee 23. eriistungjärgu tulemustele ning kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikule elluviimisele;

D.  arvestades, et kestliku arengu viies eesmärk on suunatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele üle maailma; arvestades, et kestliku arengu viies eesmärk on eraldiseisev eesmärk, mis tähendab seda, et seda tuleb kõigi kestliku arengu eesmärkide täitmiseks võtta kestliku arengu tegevuskavas 2030 läbivalt arvesse; arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine tähendab neile vajalike vahendite andmist, et nad saaksid majanduslikult sõltumatuks, et nad oleksid ühiskonnas võrdselt esindatud, et neil oleks võrdne roll kõigis eluvaldkondades ning et neil oleks rohkem mõju avalikus elus ja kontroll kõikide nende elu mõjutavate otsuste üle;

E.  arvestades, et tegevuskoalitsioonid on ülemaailmsed, uuenduslikud ja paljusid sidusrühmi hõlmavad partnerlused, mis koondavad valitsusi, kodanikuühiskonda, rahvusvahelisi organisatsioone ja erasektorit; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskoalitsiooni teemadeks on sooline vägivald, majanduslik õiglus ja õigused, kehaline sõltumatus ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, feministlikud meetmed kliimaõigluse edendamiseks, tehnoloogia ja innovatsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, feministlikud liikumised ja juhtimine, mis valitakse inimõiguste põhimõtete alusel ning andmepõhise konsultatsiooniprotsessi kaudu rahvusvaheliste feministlike rühmade, rohujuure tasandi aktivistide organisatsioonide, valitsuste ja muude partneritega; arvestades, et tegevuskoalitsioonid kajastavad põlvkondadevahelise võrdõiguslikkuse foorumi üht eesmärki, milleks on saavutada ÜRO tegevuskümnendi (2020–2030) jooksul soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas käegakatsutavaid tulemusi, et täita kestliku arengu eesmärgid; arvestades, et iga tegevuskoalitsioon käivitab ajavahemikus 2020–2025 sihipäraste konkreetsete, ambitsioonikate ja koheste meetmete kogumi, et saavutada konkreetne mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning tütarlaste ja naiste inimõigustele;

F.  arvestades, et EL on ülemaailmne rahvusvaheline liider, kuna ta on maailma suurim arenguabi andja, andes koos oma liikmesriikidega üle poole kogu maailma ametlikust arenguabist ning on olnud kestliku arengu tegevuskava 2030 oluline toetaja ja pühendunud selle rakendamisele; arvestades, et Euroopa arengukonsensuse kohaselt peavad sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste inimõigused, samuti nende mõjuvõimu suurendamine ja kaitsmine olema prioriteedid ja kesksed põhimõtted ELi välistegevuse igas valdkonnas;

G.  arvestades, et kogu maailmas võib täheldada naiste ja LGBTIQ+ õiguste vallas organiseeritud, murettekitavat tagasiminekut; arvestades, et see tagasiminek on märgatav ka liikmesriikides, kus soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised püüavad piirata seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, keelustada seksuaalhariduse ja soouuringud ning edendada Istanbuli konventsiooni vastu suunatud laimukampaaniaid; arvestades, et selline tagasiminek naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tuleb võrdsustada rünnakutega demokraatia enda vastu;

H.  arvestades, et soolist palga- ja pensionilõhet on ELis alates 2013. aastast vähendatud, kuid see on endiselt suur (vastavalt ligikaudu 16 % ja 37 %); arvestades, et sooline tööhõivelõhe püsib 11,5 protsendipunkti juures; arvestades, et naised töötavad endiselt peaaegu neli korda suurema tõenäosusega osalise tööajaga kui mehed ja see näitaja on püsinud peaaegu muutumatuna alates 2013. aastast;

I.  arvestades, et naised Euroopas ja kogu maailmas kannavad endiselt suuremat vastutust laste ja vanemate sugulaste eest hoolitsemise eest kui mehed; arvestades, et näiteks ELis teevad naised nädalas keskmiselt ligi 13 tundi rohkem tasustamata tööd kui mehed; arvestades, et vaatamata mõningatele edusammudele ei ole mõnes liikmesriigis veel täielikult saavutatud ametliku lastehoiuteenuse osutamist käsitlevaid Barcelona eesmärke ning peaaegu kolmandikul ELi leibkondadest on endiselt raskusi lastehoiuteenuste eest tasumisel; arvestades, et eakatele ja puuetega inimestele mõeldud ametlike pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuses esineb märkimisväärseid lünki ning liikmesriikide kulutused nendele teenustele on väga erinevad;

J.  arvestades, et kuigi naiste osakaal otsuseid tegevatel ametikohtadel on alates 2013. aastast enamasti suurenenud, on edusammud olnud üldiselt aeglased ja ebajärjekindlad; arvestades, et naiste alaesindatus on sektorite ja liikmesriikide lõikes erinev; arvestades, et naiste esindatuse tase on eriti madal (ligi 20 % või alla selle) paljudel majandus- ja ärivaldkonna otsuseid tegevatel ametikohtadel, spordis, diplomaatilises sektoris ja Euroopa Liidu Kohtus;

K.  arvestades, et peaaegu iga kolmas vallaline naine või mees on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kusjuures valdav osa (87 %) üksikvanematest on naised; arvestades, et ligikaudu iga teine väljastpoolt ELi pärit sisserändaja ja peaaegu kolmandik puuetega naistest on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et igast viiest roma kogukonna liikmest nelja sissetulek jääb alla nende elukohariigi vaesuspiiri ja igast viiest roma naisest (üle 16‑aastased) töötab vähem kui üks;

L.  arvestades, et Istanbuli konventsiooni kohaselt käsitletakse naistevastast vägivalda kui inimõiguste rikkumist ja naiste diskrimineerimise üht vormi; arvestades, et sooline vägivald on miljonite naiste ja tütarlaste jaoks jätkuvalt igapäevane reaalsus; arvestades, et ELis on iga teine naine kogenud seksuaalset ahistamist ja iga kolmas naine on kannatanud füüsilise ja/või seksuaalse vägivalla all; arvestades, et rohkem kui kaks kolmandikku inimkaubanduse ohvritest on naised ja tütarlapsed; arvestades, et teatavate naisterühmade kokkupuutumine läbipõimunud ja mitmekordse diskrimineerimise vormidega suurendab veelgi nende kokkupuutumist soolise vägivalla eri vormidega; arvestades, et võitlus diskrimineerimise vastu seadustes ja tavades ning tegelemine diskrimineerivate hoiakute ja normidega sellistes valdkondades nagu lastega sõlmitud abielud ja muud traditsioonilised tavad tugevdavad naiste õigusi ja suurendavad nende mõjuvõimu; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustest ilmajätmine on naiste vastu suunatud vägivalla vorm;

M.  arvestades, et esilekerkiv kübervägivald (sealhulgas vihakõne internetis, küberjälitamine, -kiusamine või -ahistamine ning seksuaalse sisuga piltide jagamine ilma isiku nõusolekuta) tekitab üha suuremat muret, sest selline vägivald võib sundida naisi vaikima ja heidutada neid avalikus elus silmapaistvat rolli võtmast; arvestades, et avalikus teenistuses olevad naised, nagu poliitikud, ajakirjanikud ning naiste ja vähemuste õiguste eest võitlejad, langevad üha enam seksistliku küberahistamise ohvriks; arvestades, et naised kogevad soolist ahistamist ja kiusamist ka töökohal, millest andis selget tõestust ja tunnistust hiljutine ülemaailmne liikumine #MeToo;

N.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kättesaadavus on maailmas väga erineval tasemel, seda isegi ELi liikmesriikides ja nende vahel; arvestades, et juurdepääsu mittevõimaldamine või selle piiramine neile õigustele on eriti kahjulik kõige kaitsetumas olukorras olevatele naistele; arvestades, et kõik 2019. aasta rasestumisvastaste vahendite atlases analüüsitud riigid peavad tegema rohkem teabe ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse parandamiseks, nii et inimestel oleksid laste saamisel valikuvõimalused;

O.  arvestades, et naised on osalised positiivsetes muutustes ning aitavad kaasa konfliktide ennetamisele ja lahendamisele, rahu kindlustamisele, rahuläbirääkimistele ja konfliktijärgsele ülesehitustööle;

P.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku arengu ja tõhusa kliimaprobleemidega toimetuleku eeltingimus, et saavutada õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale; arvestades, et kõik kliimameetmed peavad hõlmama soolist ja valdkonnaülest perspektiivi; arvestades, et naised peavad kliimamuutuste valdkonnas etendama tugevamat rolli muutuste eest vastutavate juhtide, spetsialistide ja tehniliste töötajatena;

Q.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on kestliku arengu ja majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, kui oluline on toetada naiste ettevõtlust, naiste rolli kaubanduspoliitikas ja -lepingutes ning naiste kaasamist sellistesse arenevatesse majandusvaldkondadesse nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM), digitaalsektor, tehisintellekt ja roheline majandus, mis on jätkusuutliku majanduskasvu ja naiste rahalise sõltumatuse hoovad;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

Üldised märkused

a)  kinnitada veel kord oma vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile ja sellele järgnevatele läbivaatamiskonverentsidele ning nendes kirjeldatud soolise võrdõiguslikkuse meetmetele; kordab, et töö naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks nõuab kooskõlastatud ja sektoriülest lähenemisviisi, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad, kes võitlevad mitmete püsivate diskrimineerimise vormide, valitsevate sooliste stereotüüpide ja puuduva soolise võrdõiguslikkusega;

   b) rõhutada positiivse tulemuse saavutamise tähtsust 9.–20. märtsil 2020 toimuval ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärgul, sealhulgas poliitilises deklaratsioonis esitatavate tulevikku suunatud ambitsioonikate kohustuste vastuvõtmise kaudu;
   c) tagada, et ELil oleks ühtne seisukoht ja ta võtaks jõulisi meetmeid, et mõista ühemõtteliselt hukka tagasilöögid soolise võrdõiguslikkuse suhtes ning meetmed, mis kahjustavad naiste õigusi, autonoomiat ja emantsipatsiooni igas valdkonnas; möönda, et selliste tagasilöökide vastu saab edukalt võidelda õigustepõhise soolise võrdõiguslikkuse proaktiivse edendamise ja soolise võrdõiguslikkuse üldise süvalaiendamise abil kõigis valdkondades;
   d) taotleda tugevat toetust ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri tööle, mis on ÜRO naiste õiguste edendamise ja kõigi asjaomaste sidusrühmade kokkuviimise süsteemi keskne osaline, et tekitada muutusi poliitikas ja kooskõlastada meetmeid; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike ja ELi üles tagama ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri piisav rahastamine;
   e) osaleda koos komisjoniga aktiivselt tegevuskoalitsioonides ning rõhutada Peking +25 ja põlvkondadevahelise võrdõiguslikkuse foorumi tähtsust; tunnistada endale võetud kohustust toetada iga-aastast jälgimist ja aruandlust kui tegevuskoalitsiooni eduaruande osa;
   f) tagada Euroopa Parlamendi ning selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi seoses ELi seisukoha ettevalmistamisega ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks;

EL kui üleilmne osaleja

g)  tagada kõigi olemasolevate ELi välistegevuse rahastamisvahendite ja poliitika sidusus ja täiendavus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, sealhulgas ELi kaubanduspoliitika, uus arengukonsensus, ELi vahendite pakett soolise aspekti arvestamiseks arengukoostöös ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava;

   h) viia ellu väärtustepõhist kaubanduspoliitikat, mis hõlmab töö- ja keskkonnaõiguste kõrgetasemelise kaitse tagamist ning põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse austamist; tuletada meelde, et kõik ELi kaubandus- ja investeerimislepingud peavad võtma arvesse soolist aspekti ning sisaldama ambitsioonikat ja jõustatavat peatükki kaubanduse ja kestliku arengu kohta; väljendada heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada esimest korda ELi jaoks konkreetse soolist võrdõiguslikkust käsitleva peatüki lisamine Tšiili ja ELi ajakohastatud assotsieerimislepingusse ning edendada ja toetada selliste peatükkide lisamist kõikidesse tulevastesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse, tuginedes olemasolevatele rahvusvahelistele näidetele; tunnistada, et ELi lepingutes sätestatud kaubandusalased kohustused ei tohiks mitte kunagi kaaluda üles inimõigusi, naiste õigusi või keskkonnakaitset ning nendes tuleks arvesse võtta kohalikku, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda;
   i) võtta tugev juhtroll tütarlaste ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel oma välistegevuses, eelkõige julgeoleku-, välis-, arengu- ja koostööpoliitikas, ning uuendada soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava välissuhetes pärast 2020. aastat ja muuta see veelgi ambitsioonikamaks; võtta kuulda Euroopa Parlamendi nõudmist, et EL toetaks ka edaspidi algatust „Spotlight“, mis on ELi ja ÜRO partnerlus naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamiseks 2030. aastaks;
   j) kahekordistada oma jõupingutusi kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kõigi kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kolmanda ja viienda eesmärgi rakendamisel, tagamaks et ükski naine ega tütarlaps ei satuks diskrimineerimise, vägivalla või tõrjutuse ohvriks ning et tal oleks juurdepääs tervishoiule, toidule, haridusele ja töövõimalustele;
   k) teha kõik endast olenev selleks, et kaotada vägistamise kasutamine sõjarelva ja represseerimisvahendina ning avaldada nii ELi- kui liikmesriikidepoolset survet kolmandate riikide valitsustele ja kõigile asjaomastele sidusrühmadele piirkondades, kus esineb sellist soolist vägivalda, et see praktika lõpetada, süüdlased õiguslikult vastutusele võtta ning aidata ohvritel, probleemiga kokku puutunud naistel ja kogukondadel terveneda ja taastuda;
   l) soodustada naiste suuremat osalemist rahuvalve-, rahukindlustamis- ja vahendusprotsessides ning ELi sõjalistes ja tsiviilkriisiohjemissioonides kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta, pöörates erilist tähelepanu konfliktidega seotud seksuaalsele vägivallale; tuletada meelde, et kogukonnapõhiste osalejate ja naisorganisatsioonidega konsulteerides läbiviidav sootundlik konfliktianalüüs võib aidata paremini mõista naiste rolli konfliktides;
   m) lisada ELi ja liikmesriikide humanitaarabimeetmetesse soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste perspektiiv, kuna juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule on humanitaarolukorras olevate inimeste põhivajadus;
   n) mõista rangelt hukka nn üldine vaikimisseadus, millega on rahvusvahelistel organisatsioonidel keelatud saada Ameerika Ühendriikidest pereplaneerimisega seotud abi juhul, kui nad pakuvad aborditeenuseid, annavad sellealast nõu, suunavad abordile või propageerivad aborditeenuseid; käsitleda seda seadust kui otsest rünnakut naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas tehtud saavutuste vastu ning kui sammu tagasi; nõuda tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võitleksid vaikimisseaduse mõju vastu, toetades märkimisväärselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rahastamist, ning täidaksid rahastamispuudujäägi;
   o) võtta arvesse, et arenguriikide naised ja tütarlapsed on ebaproportsionaalsel määral mõjutatud kliimamuutuste negatiivsetest tagajärgedest, mis suurendab olemasolevat ebavõrdsust ning ohustab naiste ja tütarlaste tervist, ohutust ja majanduslikku heaolu; tuletada meelde, et kliimameetmed on kõige tõhusamad, kui naistel ja tütarlastel on neis aktiivne roll, kuna nad on võimsad muutuste elluviijad;

Naiste majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu suurendamine

p)  suurendada jõupingutusi naiste suuremaks kaasamiseks tööturule ja parandada toetust naisettevõtlusele, arvestades et need on peamised tegurid pikaajalise kaasava majanduskasvu saavutamisel, ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja naiste rahalise sõltumatuse edendamisel; võtta meetmeid, et tegeleda naiste töötusega, eelkõige nende pikaajalise töötusega;

   q) tugevdada nii õigusloomealaseid kui ka õigusloomeväliseid jõupingutusi soolise palga- ja pensionilõhe lõplikuks kaotamiseks, rakendada rangelt võrdse tasustamise põhimõtet, tagades et osalise tööajaga töötajate palgad on kooskõlas täistööaja ekvivalendiga ja võttes vastu õigusakte, millega suurendatakse tasustamise läbipaistvust ja parandatakse õigusselgust, et tuvastada sooline kallutatus ja diskrimineerimine palgastruktuurides, võidelda kutsealase segregatsiooniga, mis võib olla nii vertikaalne kui ka horisontaalne, ning võidelda tööandjate eelarvamustega töölevõtmise ja edutamise otsustes; edendada uusi investeeringuid hooldustaristusse, haridusse ja tervishoidu ning kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete hooldusteenuste avalikku pakkumisse kogu elu jooksul, sealhulgas laste, ülalpeetavate ja eakate hooldusse, ning tagada lapseootel naiste tugev kaitse ja tööõigused lapseootuse ajal ja järel;
   r) toetada poliitikat, mis soodustab koduste ja hoolduskohustuste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel, ning võidelda hooldusega seotud sooliste normide ja ebavõrdsete soorollide vastu, rakendades asjakohast poliitikat, mis kaasab mehi vajalikesse muudatustesse;
   s) tunnistada maksustamise diferentseerivat mõju naistele ja eri liiki leibkondadele (kahe palgasaajaga leibkonnad, ühe palgasaajaga naissoost ja meessoost leibkonnad jne) ning tagada, et maksusüsteemid edendavad ja kaitsevad soolist võrdõiguslikkust ja naiste õiglast maksustamist, kaotades maksudega seotud soolised eelarvamused ning stiimulid, mis põlistavad ebavõrdseid soorolle;
   t) tõhustada võitlust tööturu horisontaalse ja vertikaalse killustumise ja ebakindla töö feminiseerumise vastu ning näha ette piisavad vahendid naistele, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimise vormidega; tagada, et võetaks piisavalt arvesse vanemaealiste naiste olukorda, sealhulgas selliste meetmetega nagu hüvitused hooldusperioodide eest, piisavad miinimumpensionid, toitjakaotushüvitised ja meeste õigus perepuhkusele, et vältida vaesuse feminiseerumist;
   u) rõhutada naiskoduabiliste, sh sisserändajatest ja pagulastest töötajate õigust inimväärsetele töötingimustele ja võrdsele sotsiaalsele kaitsele; tagada ILO koduabiliste inimväärse töö konventsiooni nr 189 ratifitseerimine ja rakendamine;
   v) tunnistada tütarlaste haridust edendavate poliitika ja meetmete tugevdamise tähtsust ning mõju nende tervisele ja majandusliku mõjuvõimu suurendamisele; tuletada meelde, et erilist tähelepanu on vaja pöörata sellele, et tagada tütarlaste ja naiste juurdepääs kõigile haridustasemetele kogu maailmas; toetada sellega seoses sootundlikku karjäärinõustamist ja teadlikkuse suurendamise algatusi, et edendada naiste suuremat osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna ametikohtadel ning meeste osalemist tervishoiu-, hoolekande- ja haridussektoris; rõhutada vajadust naiste kaasamise ja esindatuse järele kestliku arengu jaoks tähtsates uutes majandusharudes, sh IKT, tehisintellekti ja digitaalsektoris;
   w) tagada naiste täielik integreerimine meestega võrdsetel alustel, kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades ning edendada aktiivselt sooliselt tasakaalustatud esindatust ning kõigi naiste murede ja huvide võrdset esindatust otsuste tegemise kõikidel tasanditel; näidata eeskuju ja lõpetada naiste osalemist juhatuses käsitleva direktiivi blokeerimine Euroopa Ülemkogus ning soovitades kehtestada sooliselt tasakaalustatud nõuded valimisseadustes;

Soolise vägivalla likvideerimine ja naiste põhiõiguste tagamine

x)  mõista hukka kõik soolise vägivalla vormid ning asjaolu, et naised ja tütarlapsed puutuvad jätkuvalt kokku psühholoogilise, füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivallaga, sealhulgas koduvägivalla, seksuaalse ahistamise, kübervägivalla, jälitamise, vägistamise, varajase ja sundabielu, naiste suguelundite moonutamise, nn „au“ nimel toimepandavate kuritegude, sundabordi, sundsteriliseerimise, seksuaalse ärakasutamise ja inimkaubandusega, ning muude vägivallavormidega, mis kujutavad endast nende inimõiguste ja -väärikuse tõsist rikkumist; märkida ära Euroopa Parlamendi sügav mure naisetapu kui nähtuse pärast, mis on naistevastase vägivalla kõige äärmuslikum vorm;

   y) viia kiiresti lõpule Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine ELi poolt võimalikult suures ulatuses ja piiranguteta ning propageerida selle ratifitseerimist kõigis liikmesriikides; tagada konventsiooni nõuetekohane rakendamine ja jõustamine ning piisavate rahaliste ja inimressursside eraldamine, et ennetada ja tõkestada naistevastast ja soolist vägivalda ning kaitsta selle ohvreid; võtta arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühma (GREVIO) soovitusi ning parandada õigusakte, et viia need paremini kooskõlla Istanbuli konventsiooni sätetega; paluda komisjonil esitada seadusandlik akt igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ja soolise vägivalla tõkestamise ja selle vastu võitlemise kohta;
   z) ratifitseerida ILO konventsioon nr 190 vägivalla ja ahistamise kaotamise kohta töömaailmas ning võtta positiivseid meetmeid, et rakendada Euroopa Nõukogu esimest soovitust seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta, milles pakutakse välja konkreetsed viisid, kuidas eri osalejad saaksid selle kindlaks teha ja sellega tegeleda;
   aa) tagada, et kõik liikmesriigid võtavad tõhusalt üle ja rakendavad 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset(5);
   ab) tagada üleüldine austus seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste vastu ning nende kättesaadavus, nagu on kokku lepitud rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammis, Pekingi tegevusprogrammis ja selle läbivaatamiskonverentside lõppdokumentides, tunnistades, et need aitavad saavutada kõiki tervisega seotud kestliku arengu eesmärke, nagu sünnituseelne hooldus ning meetmed suure riskiga sünnituste vältimiseks ja imikute ja laste suremuse vähendamiseks; tunnistada, et juurdepääs pereplaneerimisele, emade tervishoiuteenustele ning ohutu ja seadusliku abordi teenustele on naiste elude päästmise olulised elemendid;
   ac) pakkuda tüdrukutele ja poistele koolikeskkonnas tõenduspõhist vanusetundlikku ja terviklikku seksuaal- ja suhteharidust, et võimaldada lastel ja noortel arendada täpseid teadmisi, hoiakuid ja oskusi, mida nad vajavad ohutute, tervislike ja lugupidavate suhete loomiseks; tuletada meelde, et selline haridus peaks põhinema inimõiguste ning soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse austamisel; tunnistada, et selline haridus peaks hõlmama selliseid teemasid nagu seksuaalne sättumus ja sooline identiteet, sooline eneseväljendus, soolised normid, suhted ja kinnitav nõusolek, seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ning kahjulikud tavad, nagu seksuaalsuhte eesmärgil peibutamine (grooming) ja naiste suguelundite moonutamine, sugulisel teel levivate nakkuste ennetamine, HIV ja soovimatu rasedus, ning andma teavet seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste kättesaadavuse, sealhulgas pereplaneerimise, rasestumisvastaste vahendite ning ohutu ja seadusliku abordi kohta;

Sooteadlik ja kaasav poliitika ning institutsioonid

ad)  tagada soolise võrdõiguslikkuse süstemaatilise süvalaiendamise rakendamine peamise strateegiana, et toetada soolise võrdõiguslikkuse elluviimist praktikas; tunnistada, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peab toimuma kõigis poliitikavaldkondades, ning tunnistada soolise mõju hindamiste läbiviimise erilist tähtsust;

   ae) parandada võrreldavate, anonümiseeritud, vanuse ja soo alusel liigitatud andmete jälgimist ja kogumist, et parandada naiste olukorra kvalitatiivset analüüsi ja võtta selle tulemusena vastu paremini informeeritud soolise võrdõiguslikkuse poliitika; nõuda, et EL ja liikmesriigid investeeriksid rohkem liigitatud andmete kogumisse ning aitaksid tugevdada partnerriikide riiklikku statistikaalast suutlikkust ja mehhanisme;
   af) juurutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikasse ning tagada rahaline ja institutsiooniline toetus, soolise võrdõiguslikkuse alased teadmised ja tugevad poliitikameetmed ning luua valitsusasutustes soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutustega tegelevad kontaktpunktid; tunnistada, et naiste sisuline ja võrdne osalemine otsuseid tegevates organites ning riikliku ja kohaliku tasandi kliimapoliitikas ja -meetmetes on oluline pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning tunnustada ja toetada naiste ja tütarlaste rolli muutuste elluviijatena;
   ag) võtta vastu ja rakendada sootundlik eelarvestamine, tavad ja tegevuskavad, et tagada piisavad rahalised vahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; luua usaldusväärne, süstemaatiline ja piisav rahastamine riigieelarvetest, et täita soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud rahvusvahelisi ja riiklikke kohustusi;
   ah) rakendada ELi rändepoliitikas soolist aspekti, millega tagatakse naistest ja tütarlastest pagulaste õigused, võtta viivitamata kasutusele sootundlikud varjupaiga- ja rändemenetlused ning tõhustada tööd, et tagada võimalike inimkaubanduse ohvrite nõuetekohane tuvastamine ja kaitse vastuvõtukeskustes kogu ELis;
   ai) toonitada vajadust kaitsta ja edendada nende rühmade õigusi, kes kogevad mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise vorme, sealhulgas puuetega naised, mustanahalised naised ja värvilised naised, sisserännanud ja vähemusrahvusest naised, eakad naised, naised maapiirkondades ja rahvastikukaoga piirkondades, üksikemad ja LGBTIQ+, ning töötada selle nimel, et edendada mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemise kontseptsiooni ja institutsionaliseerida valdkonnaülene analüüs kõigis ÜRO organites, ELis ja vastavates liikmesriikides;
   aj) tagada, et naiste õiguste ning naiste ja LGBTIQ+ õiguste eest võitlevaid rohujuure tasandi organisatsioone toetatakse piisavate rahaliste vahendite eraldamise ja selliste piirangute kõrvaldamisega, mis takistavad nende võimet tegutseda ja võimulolijatelt vastutust nõuda; edendada kodanikuühiskonna, naisorganisatsioonide ja tõrjutud rühmade laialdast ja sisulist osalemist kõigi tasandite otsuste tegemises ja poliitikakujundamises; julgustada noorte ja eelkõige noorte naiste osalemist;
   ak) võtta vastu diskrimineerimisvastase direktiivi ettepanek, mille eesmärk on sootundlikul viisil rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet, mis ei sõltu isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 162, 10.5.2019, lk 9.
(2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 6.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0014.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.
(5) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 14. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika