Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2616(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0143/2020

Arutelud :

PV 16/04/2020 - 17
CRE 16/04/2020 - 17

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0054

Vastuvõetud tekstid
PDF 194kWORD 63k
Reede, 17. aprill 2020 - Brüssel Lõplik väljaanne
ELi kooskõlastatud meetmed COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks
P9_TA(2020)0054RC-B9-0143/2020

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta resolutsioon ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (2020/2616(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 21 on sätestatud, et solidaarsus on üks liidu põhiväärtusi; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liit edendab oma väärtusi, nimelt majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust, samuti oma kodanike heaolu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis 15. jaanuaril 2020. aastal vastu resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (2019/2956(RSP))(1);

C.  arvestades, et COVID‑19 levik kogu maailmas, sealhulgas Euroopas, on juba kahjuks nõudnud tuhandete inimeste elu Euroopas ja mujal maailmas, põhjustades korvamatut kahju ja sundides rohkem kui miljardit inimest jääma koju isolatsiooni;

D.  arvestades, et tervishoiuteenuste osutamine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse ning rahvatervis kuulub liikmesriikide ja liidu jagatud pädevusse;

E.  arvestades, et ELi reageeringut COVID‑19 pandeemiale on seni iseloomustanud see, et liikmesriigid ei koordineeri omavahel rahvatervise meetmeid, sealhulgas inimeste liikumise piiramist riigipiiri sees ja piiriüleselt, ega muude õiguste ja seaduste peatamist; arvestades, et meie majandus on pandud ootele ja selle katkestuse mõju Euroopa kodanikele, äriühingutele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele saab olema väga ränk;

F.  arvestades, et riiklikud tervishoiusüsteemid on pandeemia ajal suure surve all, et tagada piisav ravi kõigile patsientidele;

G.  arvestades, et valitsuste võetavates meetmetes tuleks alati austada iga üksikisiku põhiõigusi; arvestades, et need meetmed peaksid olema vajalikud, proportsionaalsed ja ajutised;

H.  arvestades, et liikmesriikide vaheline solidaarsus ei ole vabatahtlik, vaid aluslepingust tulenev kohustus ja Euroopa üks põhiväärtusi;

I.  arvestades, et komisjon on juba võtnud esialgseid meetmeid, sealhulgas meetmete paketi, mille üle parlament hääletas oma 26. märtsi 2020. aasta täiskogu istungil;

J.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu ei ole siiani suutnud saavutada kriisi lahendamiseks vajalike majandusmeetmete osas üksmeelt;

K.  arvestades, et parlament kui kaasseadusandja, üks eelarvepädevatest institutsioonidest ja ainus üldistel valimistel otse valitav institutsioon tuleb kaasata lahutamatu ja olulise poolena kõikidesse aruteludesse, mis käsitlevad ELi reageerimist kriisile ja sellele järgnevat taastumist;

L.  arvestades, et liidu jaoks on käes tõehetk, mis määrab tema tuleviku, ja et liit saab kriisist välja tulla ainult siis, kui liikmesriigid ja ELi institutsioonid on ühiselt solidaarsed ja vastutavad, ning et praegusel hetkel on tugevat ja ühtset Euroopa Parlamendi häält vaja rohkem kui kunagi varem;

Ühine ja otsustav reageerimine ühisele kriisile

1.  väljendab sügavat kurbust surmajuhtumite ja inimtragöödia pärast, mida pandeemia on eurooplastele ja nende peredele ning kogu maailma elanikele põhjustanud, ning avaldab kaastunnet kõigile, kes on kaotanud lähedase inimese; tunneb sügavalt kaasa kõigile viirusega nakatunud inimestele, kes võitlevad oma elu eest, samuti nende peredele ja lähedastele;

2.  väljendab aukartust ja imetlust kõigi pandeemiavastase võitluse eesliinil tegutsevate ja väsimatult tööd tegevate inimeste suhtes, nagu arstid ja meditsiiniõed, kuid on äärmiselt tänulik ka kõigile anonüümsetele kangelastele, kes täidavad olulisi ülesandeid, näiteks need, kes töötavad toiduainete jaemüügi ja kättetoimetamise, hariduse, põllumajanduse, transpordi, päästeteenistuse, kodanikuühiskonna, vabatahtliku tegevuse ning puhastusteenuste ja jäätmete kogumise vallas, et jätkuks avalik elu ja avalike teenuste osutamine ning oleks tagatud esmatarbekaupade kättesaadavus; rõhutab, et 70 % ülemaailmsest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tööjõust moodustavad naised, kellele makstakse sageli ainult miinimumpalka ja kes töötavad ebakindlates töötingimustes, ning nõuab palkade ja töötingimuste ühtlustamist sellistes sektorites, kus naiste osakaal on tunduvalt suurem, näiteks hooldus-, tervishoiu- ja jaemüügisektoris, samuti soolise palga- ja pensionilõhe ning tööturu segregatsiooni kaotamist; on seisukohal, et ELi ja selle liikmesriikide kohustus on neid olulisi töötajaid maksimaalselt toetada ja tunnustada seda, mida nad igapäevaselt ohvriks toovad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid ohutud töötingimused kõigile selle epideemia eesliinil tegutsejatele, eelkõige eesliinil tegutsevatele meditsiinitöötajatele, ning võtaksid selleks asjakohaseid ja kooskõlastatud riiklikke meetmeid, mis hõlmavad ka piisavate isikukaitsevahendite pakkumist; kutsub komisjoni üles nende meetmete rakendamise üle järelevalvet tegema;

3.  väljendab solidaarsust liikmesriikidega, keda viirus on kõige rängemalt tabanud, ja kõigi teiste riikidega, kes pandeemia mõjuga silmitsi seisavad; väljendab siirast solidaarsust inimestega, kes on kaotanud töö ja kelle tööelu on pandeemia tõttu katkenud; rõhutab vajadust hoida kogukonnana ühte ja tagada, et ühtegi riiki ei jäeta viiruse ja selle tagajärgede vastu üksi võitlema;

4.  väljendab muret kriisi, sealhulgas isolatsiooni mõju pärast inimeste heaolule kogu maailmas, eelkõige kõige kaitsetumatele rühmadele ja kaitsetus olukorras olevatele inimestele, sealhulgas eakatele, juba niigi halva tervise all kannatavatele inimestele, konfliktidest mõjutatud piirkondade ja looduskatastroofidele vastuvõtlike paikkondade elanikele ning rändajatele ja koduvägivallaga kokku puutuvatele inimestele, eelkõige naistele ja lastele;

5.  on mures, et liikmesriigid ei suutnud alguses kollektiivselt tegutseda, ja nõuab, et kõikides liikmesriikide tulevastes meetmetes juhindutaks liidu aluspõhimõtetest, milleks on solidaarsus ja lojaalne koostöö; on veendunud, et COVID‑19 kriis on eelkõige näidanud seda, kui tähtis on Euroopa ühistegevus; rõhutab, et liidul ja selle liikmesriikidel on ühised vahendid pandeemia ja selle tagajärgede vastu võitlemiseks, kuid ainult siis, kui nad teevad ühtsuse vaimus koostööd; tunnistab, et pärast kriisi alguses toimunud ühepoolset tegutsemist on liikmesriigid nüüdseks aru saanud, et kriisist saab väljuda ainult koostöö, usalduse ja solidaarsuse abil;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema üheskoos, astuma väljakutsele vastu ja tagama, et liit väljub sellest kriisist tugevamana; rõhutab, et Euroopa Parlament teeb koostööd teiste ELi institutsioonidega, et päästa elusid, kaitsta töökohti ja äriühinguid ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, ning et ta on valmis panema neid oma tegude eest vastutama;

Euroopa solidaarsus ja tegevus tervishoiusektoris

7.  väljendab heameelt toimiva Euroopa solidaarsuse üle, mida liikmesriigid on näidanud üles teistest liikmesriikidest pärit patsientide ravimisel, tervishoiuseadmete tarnimisel, mida on muu hulgas tehtud ELi ühishankealgatuste ja varude loomise abil, ning kodanike kodumaale tagasi toimetamisel; rõhutab, et piirid peavad jääma ELis isikukaitsevahendite, toiduainete, ravimite, meditsiiniseadmete, verest saadud toodete ja elundite ringlusele ning ühtse turu tarneahelale avatuks; toonitab vajadust hõlbustada tervishoiutöötajate liikumist ja nõuab, et arstiabi andmiseks alustaks tööd Euroopa meditsiinikorpus; toonitab ka vajadust hõlbustada patsientide transportimist ühe liikmesriigi ülekoormatud haiglatest teise liikmesriiki, kus on veel vaba võimsust;

8.  nõuab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) eelarve ja personali ning Euroopa Ravimiameti (EMA) pädevusvaldkonna märkimisväärset suurendamist, et neil oleks võimalik kriisi ajal oma meditsiinilist reageerimist kooskõlastada; teeb ettepaneku muuta COVID‑19 eksperdirühm alaliseks sõltumatuks viiruspuhangute eksperdirühmaks, kes teeks koostööd ECDCga, et töötada välja standardid, anda soovitusi ja koostada protokollid, mida komisjon ja liikmesriigid saaksid kriisi korral kasutada;

9.  nõuab, et loodaks Euroopa tervisealase reageerimise mehhanism, et olla paremini valmis mis tahes liiki tervise- või sanitaarkriisiks, mis võib ELi tasandil tekkida, ning sellele ühiselt ja kooskõlastatult reageerida, et kaitsta meie kodanike tervist; on veendunud, et selline mehhanism peaks toimima nii teabekeskusena kui ka hädaolukordadele reageerimise rühmana, mis suudab saata elutähtsaid varusid, meditsiiniseadmeid ja meditsiinitöötajaid piirkondadesse, kus on tekkinud järsk nakkuspuhang;

10.  kutsub komisjoni üles tugevdama kriisiohjamise ja katastroofidele reageerimise kõiki komponente ning veelgi tugevdama selliseid vahendeid nagu RescEU, et tagada ELi tasandil tõeliselt ühtne, kooskõlastatud ja tulemuslik reageerimine; on veendunud, et lisaks seadmete, materjalide ja ravimite ühiste varude loomisele tuleks tõhustada ka Euroopa katastroofiriski juhtimist, katastroofiks valmisolekut ja selle ennetamist, et võimaldada nende varude kiiret kasutuselevõttu ELi kodanike elu ja elatise kaitsmiseks; on veendunud, et ELi elanikkonnakaitse mehhanismi tuleks tugevdada, et hõlbustada ELi kodanike ühist repatrieerimist;

11.  peab tervitatavaks komisjoni algatust suunata ELi teadusprogrammi vahendeid viirusevastasesse võitlusse, et ravi, vaktsiinid ja diagnostika oleksid ülemaailmselt olemas, kättesaadavad ja taskukohased; nõuab COVID‑19 teadusuuringute ja innovatsiooni fondi lisarahastamist, et suurendada kiirete vaktsiini- ja/või raviuuringute rahastamiseks tehtavaid pingutusi; on veendunud, et Euroopa teadlased, innovaatilised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ja tööstus peaksid saama igakülgset toetust, mida nad ravi leidmiseks vajavad; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama toetust teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammidele, mille eesmärk on seda haigust mõista, kiirendada diagnoosimist ja testimist ning töötada välja vaktsiin; kutsub haiglaid ja teadlasi üles jagama andmeid EMAga ning alustama laiaulatuslikke Euroopa kliinilisi uuringuid; rõhutab vajadust toetada avatud teadust soodustavaid meetmeid, et kiirendada andmete ja teadusuuringute tulemuste jagamist Euroopa teadusringkondades ja mujal; rõhutab, et kõik avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud peavad jääma avalikuks;

12.  väljendab muret selle pärast, kas liikmesriigid pööravad piisavalt tähelepanu sellele, kuidas mõjub kriis vaimsele tervisele, ja nõuab kogu ELi hõlmava vaimse tervise kampaania algatamist, milles antakse inimestele nõu, kuidas kaitsta praegustes oludes oma vaimset heaolu ja kust nad saaksid vajaduse korral nõu küsida;

13.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid, et võetavate meetmetega austatakse puuetega inimeste õigusi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata võrdsele juurdepääsule tervishoiule ning selle tagamisele, et kogukonnapõhised hooldus- ja tugiteenused, mida puuetega inimesed igapäevaselt vajavad, oleksid rahastatud ning hästi varustatud ja piisava personaliga; rõhutab samuti, et avalik teave COVID-19 pandeemia kohta peaks olema kättesaadav võimalikult paljudele puuetega inimestele ning et puuetega inimesed peaksid olema kaasatud kõigisse sissetuleku kaitsmise meetmetesse;

14.  kutsub komisjoni üles arendama edasi oma pilveteenuste suutlikkust, järgides samas e‑privaatsuse direktiivi(2) ja isikuandmete kaitse üldmäärust(3), et ravi ja/või vaktsiinide väljatöötamisega tegelevatel üksustel oleks ELi tasandil lihtsam omavahel teadusuuringuid ja terviseandmeid jagada;

15.  rõhutab, kui oluline on poliitika, mille eesmärk on tagada põllumajandus-, kalandus- ja toiduainetetööstusest pärit toidu usaldusväärne ja kvaliteetne tarnimine tervishoiukriisi ajal ja pärast seda, ning rõhutab vajadust neid sektoreid toetada ning kaitsta nende tootmise jätkumist ja tõketeta vedu ühtsel turul;

16.  tuletab meelde terviseühtsuse põhimõtet, mis kajastab asjaolu, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel seotud ning et haigused võivad kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi; rõhutab vajadust võtta kasutusele terviseühtsuse põhimõte pandeemiate ja tervisekriiside puhul nii inim- kui ka veterinaarsektoris; rõhutab seetõttu, et haigustega tuleb tegeleda nii inimeste kui ka loomade puhul, võttes samal ajal eriti arvesse toiduahelat ja keskkonda, mis võib samuti olla resistentsete mikroorganismide allikas; rõhutab komisjoni olulist rolli terviseühtsuse lähenemisviisi koordineerimisel ja toetamisel seoses inimeste ja loomade tervise ning keskkonnaga ELis;

17.  nõuab, et EL käsitleks liikumispiirangute järgset aega kooskõlastatult, et vältida uut viirusepuhangut; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid üheskoos välja kriteeriumid karantiini ja muude erakorraliste meetmete tühistamiseks, lähtudes inimelu hoidmisest; palub, et komisjon algataks tulemusliku väljumisstrateegia, mis hõlmab laiaulatuslikku testimist ja isikukaitsevahendeid võimalikult paljude kodanike jaoks; soovitab liikmesriikidel välja töötada süsteemsemad nakkuse ja viirusega kokkupuute testimise moodused ja jagada häid tavasid;

Euroopa lahendused majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede ületamiseks

18.  väljendab heameelt ELi tasandil seni võetud meetmete üle, milleks on eelarvemeetmed ja likviidsustoetus;

19.  palub Euroopa Komisjonil esitada uue mitmeaastase finantsraamistiku osana ulatusliku taastus- ja ülesehituspaketi niisuguste investeeringute tegemiseks, mille eesmärk on toetada pärast kriisi Euroopa majandust ja minna kaugemale sellest, mida Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Keskpank juba teevad; on veendunud, et selline pakett peaks kehtima seni, kuni kestavad kriisi põhjustatud majandushäired; vajalikke investeeringuid rahastataks ulatuslikumast mitmeaastasest finantsraamistikust, olemasolevatest ELi fondidest ja rahastamisvahenditest ning ELi eelarvega tagatud taastusvõlakirjadest; see pakett ei tohiks hõlmata olemasoleva võla vastastikust tagamist ja peaks olema suunatud tulevastele investeeringutele;

20.  rõhutab, et selle taastus- ja ülesehituspaketi keskmes peaksid olema Euroopa roheline kokkulepe ja digiüleminek, et lükata majandus käima, parandada selle vastupanuvõimet ja luua töökohti ning aidata samal ajal kaasa ökoloogilisele üleminekule, edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut – sealhulgas meie kontinendi strateegilist autonoomiat – ja aidata kaasa sellise tööstusstrateegia rakendamisele, mis säilitab ELi peamised tööstussektorid; rõhutab vajadust viia reageeringud kooskõlla ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

21.  toetab komisjoni tema eesmärgis töötada välja uus ELi tööstusstrateegia, et tööstus oleks ülemaailmse šoki ilmnemisel konkurentsivõimelisem ja vastupidavam; toetab tarneahelate taasintegreerimist ELis ja seda, et ELis suurendataks peamiste toodete, nagu ravimid, ravimite koostisosad, meditsiinivarustus, -seadmed ja -materjalid tootmist;

22.  nõuab seetõttu, et võetaks vastu kaugeleulatuv mitmeaastane finantsraamistik, mille eelarvet on suurendatud vastavalt liidu eesmärkidele, kriisi prognoositavale mõjule ELi majandusele ja kodanike ootustele Euroopa lisaväärtuse suhtes, mille vahendeid saab kriisidele reageerimisel kasutada paindlikumalt ja lihtsamalt ning mis on vajaliku paindlikkusega; nõuab ka, et vaadataks läbi komisjoni ettepanek omavahendite süsteemi reformi kohta, et saavutada piisav eelarveline manööverdamisruum ning tagada parem prognoositavus, tegutsemisvõime ja väiksem avatus kogu riiki mõjutavatele ohtudele; rõhutab, et uusi omavahendeid ELi eelarvesse on vaja selleks, et tagada taastamis- ja ülesehituspakett;

23.  kutsub liikmesriike üles jõudma selle uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku kui solidaarsuse ja ühtekuuluvuse vahendi suhtes kiiresti kokkuleppele; palub komisjonil juhul, kui kokkuleppele ei jõuta, esitada hädaolukorrakava, millega pikendatakse käimasolevate rahastamisprogrammide kestust kauemaks kui 31. detsembrini 2020;

24.  nõuab, et kõiki ELi praeguses eelarves olemasolevaid vahendeid ja kasutamata raha, sealhulgas ülejääki ja kasutamata varusid ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutataks selleks, et suunata finantsabi kiiresti kõige enam mõjutatud piirkondadesse ja ettevõtetesse, ning et vahendite kasutamisel võimaldataks võimalikult suurt paindlikkust, järgides samal ajal endiselt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja tagades, et vahendid jõuavad nendeni, kes neid kõige enam vajavad; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni hiljutist ettepanekut luua erakorralise toetuse rahastamisvahend;

25.  tunnistab, et täiendavad rahalised vahendid tuleb kasutusele võtta kiiresti ja bürokraatiavabalt, et aidata liikmesriikidel rahuldada vajadused võitluses COVID-19 ja selle tagajärgede vastu, kuid rõhutab, et vahetu kriisi lõppedes tuleb uurida selliste vahendite võimalikku väärkasutamist ja kohaldada täitmisele pööratavaid sanktsioone; leiab seetõttu, et ulatuslikumate rahaliste vahenditega mitmeaastane finantsraamistik peab hõlmama piisavaid vahendeid Euroopa Prokuratuuri jaoks, et võimaldada tal võita kodanike usaldus, võidelda pettuste vastu, arestida varasid ja seega saada keskmises perspektiivis eelarveneutraalseks; palub, et Euroopas Prokuratuuri eelarvet rahastataks rubriigist 7 (Euroopa avalik haldus), nii nagu Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa välisteenistuse või Euroopa Ombudsmani eelarvet, et kindlustada prokuratuuri sõltumatust;

26.  kutsub euroala liikmesriike üles võtma Euroopa stabiilsusmehhanismist konkreetse krediidiliiniga kasutusele 410 miljardit eurot; tuletab meelde, et selle kriisi eest ei ole vastutav ükski konkreetne liikmesriik ja et peamine eesmärk peaks olema võidelda puhangu tagajärgede vastu; rõhutab, et lühiajalise meetmena peaks Euroopa stabiilsusmehhanism viivitamatult laiendama ennetuslikke krediidiliine riikidele, kes soovivad mehhanismile juurdepääsu, et rahuldada lühiajalisi rahastamisvajadusi COVID‑19 vahetute tagajärgedega toimetulekuks, ning pakkuma neid pikkade tähtaegade, konkurentsivõimeliste hindade ja tagasimaksetingimustega, mis on seotud liikmesriikide majanduse taastumisega;

27.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lepiksid kiiresti kokku märkimisväärse kapitalisüsti tegemises Euroopa Investeerimispanka (EIP), et see saaks kiiresti anda omapoolse olulise panuse COVID‑19 majandusliku mõju leevendamisse, kusjuures see peab hõlmama uue EIP krediidiliini loomist, et tagada VKEde likviidsus;

28.  teeb ettepaneku luua vähemalt 50 miljardi euro suurune ELi COVID-19 solidaarsusfond, mis sisaldaks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid antavaid toetusi kuni 20 miljardi euro ulatuses ja kuni 30 miljardit eurot laenudena, mis on tagatud ELi eelarvega (mõlemad on ette nähtud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku esimeseks kaheks aastaks või kui mitmeaastase finantsraamistiku suhtes ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, jaotatakse see hädaolukorra perioodi peale ära), toetades praeguse kriisi ajal kõigi liikmesriikide tervishoiusektorite tehtavaid finantsalaseid pingutusi, aga ka pärast kriisi tervishoiusektorisse tehtavaid investeeringuid, et muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks ja keskenduda nendele, kes seda kõige enam vajavad;

29.  rõhutab, et pangandussektoril peab olema selles kriisis ennetav roll, et võimaldada ettevõtetel ja kodanikel, kes kannatavad COVID‑19 tõttu rahaliselt, ajutiselt vähendada võla või hüpoteeklaenu tagasimakseid või need peatada, ning et viivislaenude käsitlemisel tuleks kasutada maksimaalset paindlikkust, ajutiselt peatada dividendimaksed ja vähendada jooksevkonto arvelduskrediidi sageli liiga kõrgeid intressimäärasid; rõhutab, et järelevalveasutused peavad selleks näitama üles suurt paindlikkust;

30.  rõhutab tungivat vajadust teha rohkem VKEde heaks, aidata neil säilitada töökohti ja hallata oma likviidsust; nõuab tungivalt, et Euroopa usaldatavusnõuete täitmise ja järelevalveasutused ning liikmesriigid uuriksid kõiki võimalusi VKEde koormuse leevendamiseks; nõuab, et koostataks Euroopa horisontaalne strateegia, mille eesmärk on aidata VKEdel kriisist väljuda, toetades neid bürokraatia ja rahastamisele juurdepääsu kulude vähendamisega ning soodustades investeeringute tegemist strateegilistesse väärtusahelatesse;

31.  on veendunud, et EL peab kasutama võimalust ja pakkuma välja terviseautonoomia tegevuskava sellistes strateegilistes valdkondades nagu ravimite toimeained, mis on hädavajalikud ravimite tootmiseks, ning seega vähendama oma sõltuvust kolmandatest riikidest, kahjustamata avatud majanduse hüvesid, mis tulenevad rahvusvahelisest kaubandusest; rõhutab, et see tegevuskava peaks aitama liidus toota ja ladustada elutähtsaid ravimeid ning farmaatsiatooteid ja -seadmeid, eelkõige desinfitseerivat geeli, hingamisaparaate ja maske, ning nende tootmist koordineerida; rõhutab lisaks, et see tegevuskava peaks ühendama ja koordineerima ka digitaalseid tootmisvõimalusi, nagu 3D‑printimine, mis võivad aidata asendada vajalikke seadmeid;

32.  rõhutab asjaolu, et tervisemõõtmele lisaks mõjutab kriis rängalt ka töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja VKEsid, kes on meie ühiskonna selgroog; on seisukohal, et komisjon peab koos liikmesriikidega rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et säilitada võimalikult palju töökohti ning tagada, et majanduse taastamise aluseks on ülespoole suunatud sotsiaalne ja majanduslik lähenemine, sotsiaaldialoog ning paremad sotsiaalsed õigused ja töötingimused koos sihipäraste meetmetega ebakindlas töösuhtes olijate jaoks;

33.  rõhutab, et liikmesriikide kultuuri- ja loomemajandust on COVID‑19 puhang eriti raskesti mõjutanud, sest selle tagajärjel suleti kinod, teatrid ja muusikasaalid ning järsult seiskus piletimüük; rõhutab asjaolu, et kuna need sektorid sõltuvad suurest arvust vabakutselistest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest, kellest paljud juba enne haiguspuhangut raskustega võitlesid, on kriisi mõju eriti ränk loovisikutele, kes on oma sissetulekust ootamatult täiesti ilma jäänud ega saa sotsiaalsüsteemi kaudu toetust või ei ole see toetus piisav;

34.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid, et ettevõtetele COVID‑19 majandusliku mõjuga võitlemiseks antava riikliku rahalise toetuse tingimuseks seataks, et seda kasutatakse töötajate hüvanguks ning et toetust saavad ettevõtted hoiduvad juhtkonnale lisatasude maksmisest, maksudest kõrvalehoidumisest, dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostmisest niikaua, kui nad seda toetust saavad;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks abi- ja kriisileevendusmeetmeid, mis on suunatud kõige kaitsetumatele kodanikele, koduvägivallaga kokku puutuvatele naistele ja lastele, eakatele, puuetega inimestele, etnilistele vähemustele ning kaugetest ja eraldatud piirkondadest, sealhulgas ülemeremaadest ja -territooriumidelt ning äärepoolseimatest piirkondadest pärit inimestele, ning tegema seda sihtotstarbelise erakorralise toetusfondi kaudu, milles keskendutakse tervishoiusüsteemile ja sektoritele, mida COVID‑19 puhang tabas, ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, kellel kõigil on suurim oht nakatuda COVID‑19‑sse, aga kes ka kannatavad selle majandusliku mõju all kõige rohkem; nõuab niisuguste meetmete võtmist, millega kaitstakse üürnikke kriisi ajal väljatõstmise eest, ja kaitstud alade loomist neile, kes vajavad varjupaika; nõuab terviklikku vaesusevastast strateegiat koos Euroopa lastegarantiiga; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid lisaksid soolise analüüsi kõikidesse reageerimispüüdlustesse, et vältida soolise ebavõrdsuse süvenemist, tagaksid, et vägivallaohvritele pakutavad teenused jäävad avatuks, ning tugevdaksid vihjeliini teenuseid, erakorralisi varjupaiku ohvritele, internetipõhist juriidilist tuge ja teatamisteenuseid, et võidelda koduvägivalla ja soolise vägivalla vastu ning kaitsta kõiki naisi ja lapsi nende eest; tuletab meelde, et asjakohased meetmed peavad olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning tagama võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, ka tuleb puuetega inimeste kaitseks võtta erimeetmeid, mis põhinevad konsultatsioonidel ja puuetega inimeste kaasamisel neid mõjutavate meetmete vastuvõtmisse neid esindavate pereliikmete või organisatsioonide kaudu;

36.  nõuab, et liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu tervishoiuteenuste võrdsele kättesaadavusele, eelkõige mittediskrimineerimisele juurdepääsul arstiabile ja vältimatule abile, tagades hooldekodudes (kus on nakatumise oht suurem) elavate inimeste, eelkõige eakate ja puuetega inimeste õigused, ning tagades, et kogukonnapõhised hooldus- ja tugiteenuseid mida need isikud iga päev vajavad, oleksid rahastatud ning et oleks tagatud hea varustatus ja personal; nõuab samuti, et eraldatusmeetmete puhul tuleb võtta arvesse puuetega inimeste vajadusi, et COVID-19 pandeemiat puudutav avalik teave peaks olema kättesaadav võimalikult paljudele puuetega inimestele ning et puuetega inimesed tuleks kaasata kõigisse sissetulekute kaitse meetmetesse;

37.  on veendunud, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid tagamaks, et töötajad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, on Euroopas kaitstud saamatajäänud tulu eest ning et kõige enam mõjutatud äriühingutel, eelkõige VKEdel, ja sektoritel on vajalik toetus ja rahaline likviidsus; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni uue ettepaneku üle, mis käsitleb eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastut (TERA), ning nõuab selle kiiret rakendamist ja alalise Euroopa töötusedasikindlustuse skeemi kasutuselevõttu; ergutab liikmesriike paremini kooskõlastama sotsiaal- ja maksualaseid õigusakte, et vältida erakorralistest meetmetest tulenevat sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemide lõhet piiriüleste töötajate ja võõrtöötajate jaoks;

38.  rõhutab, et COVID-19 kriis ohustab eriti kodutuid ja teisi ebakindla elukohaga inimesi, kes ei saa sageli hoida suhtlemisdistantsi ega võtta muid kaitsemeetmeid; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid rakendaksid sihipäraseid meetmeid kodutute kaitseks ning annaksid rahalist abi neile valitsusvälistele organisatsioonidele ja kohalikele ametiasutustele, kes pakuvad abi eesliinil, peataksid väljatõstmised ning toetaksid üürnikke ja hüpoteeklaenude maksjaid;

39.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama vastuseks COVID-19 kriisile sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi ning tagama sotsiaalpartnerite täieliku kaasamise võetavate meetmete kavandamisse ja rakendamisse; kutsub liikmesriike üles rakendama vajalikke meetmeid töökohtade, töötingimuste ja palkade kaitseks, sealhulgas lühiajalist tööd ja sissetulekute hüvitamise korda puudutavaid ja samalaadseid meetmeid;

40.  peab äärmiselt oluliseks hoida ELi sisepiirid kaupadele avatuna; tuletab meelde, et ühtne turg on nii meie ühise jõukuse kui ka heaolu allikas ning et see on kohese ja pideva COVID‑19 puhangule reageerimise põhielement; toetab kindlalt komisjoni üleskutset liikmesriikidele lubada piirialatöötajatel jätkata piiride ületamist, eelkõige kui tegemist on sektoritega, mille puhul vaba liikumise jätkumist ELis peetakse oluliseks; nõuab sellega seoses nn rohelise koridori piiriületuspunktide loomist maismaal (maantee- ja raudteetransport), merel, siseveeteedel ja lennutranspordis;

41.  toetab meetmeid, millega toetatakse ELi põllumajanduslikku toidutööstust ja põllumajandusettevõtete elujõulisust kriisi ajal, nimelt likviidsustoetust otsetoetuste ja teise samba maksete õigeaegse (ette)maksmise kaudu, paindlikkust toetuskavade haldamisel ja taotluste esitamisel, turujärelevalvet ja kriisiohjet (eraladustamine, müügiedendusmeetmed ja erakorralised meetmed, et komisjonil oleks võimalik teha ettepanekuid täiendavate turumeetmete ja konkurentsiõiguse ajaliselt piiratud erandite kohta);

42.  on seisukohal, et kriis on tõsiselt mõjutanud transpordi- ja turismisektorit, ning nõuab meetmete võtmist, et tagada transporditöötajate tervishoiu-, ohutus- ja töötingimused ning aidata transpordiettevõtetel kriis üle elada; teeb ettepaneku töötada turismisektori jaoks ELi tasandil välja ennetus- ja juhtimismehhanism, et kaitsta töötajaid, aidata ettevõtteid ja tagada reisijate ohutus;

43.  nõuab, et nii liit kui ka liikmesriigid toetaksid kultuuri- ja loomesektorit, sest neil on oluline roll nii meie majanduses kui ka ühiskonnaelus ning need on praegusest kriisist tõsiselt mõjutatud; juhib tähelepanu praeguse kriisi käigus ilmnenud asjaolule, et meie haridussüsteemid ei ole nii vastupidavad, kui need peaksid olema, ning peab seetõttu oluliseks, et haridustaristut nii veebis kui ka väljaspool seda märkimisväärselt täiustataks ning et haridustöötajatele ja õpilastele antaks koduõppeks vajalikud oskused ja vahendid; peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni algatust vaadata läbi digiõppe tegevuskava ja seda ajakohastada; peab seda siiski ebapiisavaks ning palub, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid haridussüsteemide parandamiseks kooskõlastatud investeerimiskava;

44.  kutsub komisjoni üles jälgima, et ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega, mis avaldati 18. märtsil 2020, rakendatakse nõuetekohaselt;

45.  kutsub komisjoni üles koordineerima liikmesriikide meetmeid võitluses internetipetturite ja küberkurjategijate vastu, kes kasutavad ära inimeste hirmu, müües ülehinnatud või võltsitud meditsiinilisi vahendeid;

Demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse

46.  rõhutab, et endiselt tuleb kohaldada Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja õigusriiki ning et seoses erakorraliste meetmetega peavad ametivõimud tagama kõigile ühesugused õigused ja ühesuguse kaitse; rõhutab, et kõik riiklikul ja/või Euroopa tasandil võetavad meetmed peavad olema kooskõlas õigusriigiga, rangelt proportsionaalsed olukorra tõsidusega, selgelt seotud praeguse tervishoiukriisiga, ajaliselt piiratud ja korrapäraselt kontrollitud; on seisukohal, et täielikus vastuolus Euroopa väärtustega on nii Ungari valitsuse otsus pikendada erakorralist seisukorda määramata ajaks, lubada valitsusel valitseda dekreetide alusel ilma ajalise piiranguta ja nõrgendada parlamendi kontrolli erakorralise olukorra üle kui ka Poola valitsuse astutud sammud – nimelt valimisseaduse muutmine vastupidiselt konstitutsioonikohtu otsusele ja õigusnormidele –, et korraldada presidendivalimised pandeemia ajal, mis võib ohustada Poola kodanike elu ning õõnestada vabade, võrdsete, otseste ja salajaste valimiste põhimõtet, mis on sätestatud Poola põhiseaduses;

47.  palub seetõttu, et komisjon annaks kiiresti oma hinnangu sellele, kas need erakorralised meetmed on kooskõlas aluslepingutega, ning kasutaks täielikult ära kõik olemasolevad ELi vahendid ja sanktsioonid, kaasa arvatud eelarvelised, selle tõsise ja jätkuva rikkumise käsitlemiseks, rõhutades veel kord tungivat vajadust ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi järele; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks oma päevakorda tagasi käimasolevate artikli 7 kohaste menetlustega seotud arutelud ja menetlused;

48.  palub liikmesriikidel COVID-19 pandeemia ajal tulemuslikult tagada kõigi naiste ja tütarlaste turvaline ja õigeaegne juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja seonduvatele õigustele ning vajalikele tervishoiuteenustele, eelkõige juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele, sealhulgas rasestumisvastastele hädaabivahenditele ning abordiga seotud tervishoiule; on kindlalt vastu igasugustele katsetele taganeda seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvatest õigustest ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õigustest ning mõistab sellega seoses hukka abordiga seotud tervishoiu veelgi ulatuslikuma kriminaliseerimise püüded, HIV-positiivsete inimeste häbimärgistamise ja noorte seksuaalhariduse piiramise Poolas, samuti trans- ja intersooliste inimeste õiguste ründamise Ungaris;

49.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid reisimise piiramiseks või sisepiirikontrolli kehtestamiseks ja pikendamiseks üksnes vajalikke, koordineeritud ja proportsionaalseid meetmeid, olles hoolikalt hinnanud nende tulemuslikkust rahvatervise probleemi lahendamisel ning lähtudes kehtivatest õigusnormidest, nimelt Schengeni piirieeskirjadest ja vaba liikumise direktiivist, ning järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; rõhutab, et piirikontroll ja liikumispiirangud peavad jääma proportsionaalseteks ja erandlikeks ning et kogu liikumisvabadus tuleks taastada niipea, kui seda peetakse teostatavaks; toonitab, et COVID‑19 vastases võitluses keskse tähtsusega valdkondade eesliinitöötajate, eelkõige tervishoiutöötajate ja eakate hooldajate, aga ka põllumajandusliku toidutööstuse, näiteks põllumajandusettevõtete hooajatööliste piiriülest reisimist ei tohi piirata; rõhutab vajadust taastada kriisist väljumise strateegia raames täielikult toimiv Schengeni vaba liikumise ala, kus puudub piirikontroll sisepiiridel;

50.  nõuab Genfi konventsiooni ja Euroopa varjupaigaõiguse täielikku austamist; juhib tähelepanu sellele, et tuleb luua tingimused uute varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, tagades asjakohased sanitaartingimused ja arstiabi, ning väljendab seetõttu sügavat muret Kreeka saartele ning esmase vastuvõtu keskustesse ja kinnipidamiskeskustesse saabuvate pagulaste ja varjupaigataotlejate olukorra pärast, kuna neil puudub juurdepääs piisavale tervishoiule ja nad on eriti ohustatud; on seisukohal, et tuleb leida vajalikud lahendused, sealhulgas kõrge riskiga elanike ennetav evakueerimine ja ümberpaigutamine, et tagada asjakohased materiaalsed tingimused ja suhtlemisdistantsi hoidmine nakatumise vältimiseks; rõhutab paljude rändajate ja nende järeltulijate olulist panust, kuna nad töötavad selle nimel, et tagada paljude oluliste sektorite nõuetekohane toimimine kogu ELis, eelkõige tervishoiu- ja hooldussektoris;

51.  võtab teadmiseks komisjoni kava kutsuda telekommunikatsiooniteenuste osutajaid üles edastama anonüümseid ja koondandmeid COVID‑19 leviku piiramiseks, juba kasutusel olevad siseriiklikud jälgimisprogrammid ning selliste rakenduste kasutusele võtmise, mis võimaldavad ametiasutustel jälgida liikumist, kontakte ja terviseandmeid;

52.  võtab teadmiseks uued rakendused mobiilseadmetes, mis on mõeldud kontaktide jälgimiseks, et hoiatada inimesi, kui nad on nakatunud isiku lähedal, ning komisjoni soovituse töötada välja ühine ELi lähenemisviis selliste rakenduste kasutamiseks; juhib tähelepanu sellele, et riiklike ja ELi asutuste välja töötatud rakenduste mis tahes kasutamine ei saa olla kohustuslik ning loodud andmeid ei tohi säilitada tsentraliseeritud andmebaasides, mida võib ohustada kuritarvitamine ja usalduse kaotus ning mis võivad ohustada kasutuselevõttu kogu liidus; nõuab, et kogu andmete säilitamine oleks detsentraliseeritud, et nende rakenduste arendajate (ELi‑välised) ärihuvid oleksid täielikult läbipaistvad ning et esitataks selged prognoosid selle kohta, kuidas kontaktide jälgimise rakenduste kasutamine elanikkonna ühe osa poolt koos muude erimeetmetega toob kaasa oluliselt väiksema arvu inimeste nakatumise; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid oleksid kontakti tuvastamise rakenduste toimimise osas täiesti läbipaistvad, et inimesed saaksid kontrollida nii alusprotokolli turvalisust ja privaatsust kui ka koodi ennast, et näha, kas rakendus toimib nii, nagu ametiasutused väidavad; soovitab kehtestada aegumisklauslid ning täielikult järgida lõimitud andmekaitse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid;

53.  palub komisjonil ja liikmesriikidel avaldada nende kavade üksikasjad ning võimaldada avalikku kontrolli ja andmekaitseasutuste täielikku järelevalvet; märgib, et mobiilsidevahendi asukohaandmeid saab töödelda ainult kooskõlas e-privaatsuse direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab, et riikide ja ELi ametiasutused peavad täielikult järgima andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte ning järgima riiklike andmekaitseasutuste suuniseid ja järelevalvet;

54.  rõhutab, et COVID‑19 käsitlev väärinfo on praegusel ajal suur rahvatervise probleem; nõuab tungivalt, et EL looks kõigis ametlikes keeltes Euroopa teabeallika, et tagada kõigile kodanikele täpse ja kontrollitud teabe kättesaadavus; on veendunud, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) peaks vastutama liikmesriikide andmete kooskõlastamise ja ühtlustamise eest, et parandada kvaliteeti ja võrreldavust; kutsub sotsiaalmeediaettevõtteid üles võtma ennetavalt vajalikke meetmeid COVID‑19 seotud väärinfo ja vihakõne peatamiseks;

55.  rõhutab meedia, eelkõige uudistemeedia eriti teravat ja halvenevat finantsolukorda kogu ELis, mis on tingitud reklaamitulu järsust vähenemisest või täielikust kadumisest ja mis võib liikmesriikides viia uudisteorganisatsioonide pankrotistumiseni; juhib tähelepanu kohaliku ja piirkondliku uudistemeedia, samuti väikestel turgudel tegutsevate meediaväljaannete eriti raskele olukorrale; juhib tähelepanu sellele, et vaba, sõltumatu ja piisavalt rahastatud meedia on toimiva demokraatia ja kogu kriisi vältel kodanike põhjaliku teavitamise tagamisel väga oluline;

Välistegevus, rahvusvaheline solidaarsus ja koostöö

56.  nõuab ELi üldise strateegia kiiret ajakohastamist, võttes arvesse kriisi ülemaailmset mõju; juhib erilist tähelepanu nn koroonadiplomaatiale; kordab, et EL peab olema valmis strateegiliselt suhtlema ja võitlema välismaise väärinfo vastu ning pidevalt kohanema muutuva geopoliitilise maastikuga, sealjuures seadmata ohtu oma põhiväärtusi; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegutsema strateegiliselt nii maailmas kui ka Euroopas, et viia ellu ambitsioone geopoliitilise liidu loomiseks;

57.  on seisukohal, et kolmandate riikide poolt COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud erakorralised meetmed ei tohi rikkuda inimõigusi ega rahvusvahelist õigust, nende puhul tuleks piirduda rangelt vajalike ja proportsionaalsete meetmetega ning nende suhtes tuleks kohaldada korrapärast kontrolli ja ajalist piirangut; mõistab hukka ajakirjanike, opositsioonitegelaste, tervishoiutöötajate ja muude isikute tsenseerimise, vahistamise ja hirmutamise valitsuse kritiseerimise eest, sh selle eest, kuidas valitsus on kriisi ohjanud; nõuab, et EL toetaks ülemaailmset kampaaniat poliitvangide, kinnipeetud inimõiguste kaitsjate ja madala riskiga õigusrikkujate vabastamiseks;

58.  rõhutab, et EL peab muutuma üldiselt kriisidele vastupidavamaks, et ei toimuks tema lubamatut poliitilist ja majanduslikku mõjutamist, näiteks Hiina ja Venemaa poolt, ning ta peab olema valmis strateegiliselt suhtlema, võitlema välise väärinfo, võltsuudiste ja küberrünnete vastu ning pidevalt kohanema muutuva geopoliitilise maastikuga; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võitleks Venemaa ja Hiina agressiivsete propagandapüüdluste vastu, mille eesmärk on COVID‑19 pandeemiat ära kasutada, et ELi positsiooni nõrgestada ja inimestes ELi suhtes umbusaldust tekitada; peab väga tähtsaks tulemuslikku teavitamist ELi rahalisest, tehnilisest ja meditsiinilisest abist;

59.  toonitab, et ekspordilubade kasutamine ei tohi mingil juhul muutuda tegelikeks ekspordikeeldudeks; rõhutab, kui oluline on säilitada arengumaade juurdepääs nappidele meditsiinitoodetele; rõhutab, et isikukaitsevahendite eksport peab jõudma nendeni, kes seda kõige enam vajavad, mitte nendeni, kes suudavad maksta kõrgeimat hinda; on seisukohal, et selleks tuleb Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) kokku leppida oluliste erakorraliste tervishoiutoodete ülemaailmne kataloog, et peatada hinnaspekulatsioonid ja hõlbustada nendega kauplemist; soovitab tungivalt kõigil riikidel ühineda WTO farmaatsiatoodete tollitariifide kaotamise lepinguga (nn topeltnulli leping) ning laiendada selle kohaldamisala kõigile farmaatsiatoodetele ja ravimitele, et tagada ülemaailmne piiriülene kaubandus; kutsub WTO liikmeid üles lisama selle teema järgmise WTO ministrite kohtumise päevakorda; väljendab sügavat muret WTO, WHO ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ühise hoiatuse pärast, et ülemaailmsed piiravad kaubandusmeetmed võivad põhjustada toidupuudust kogu maailmas; nõuab meetmeid toiduainete tarneahela katkestuste minimeerimiseks, et vältida toiduga kindlustamatuse ja hinnavolatiilsuse süvenemist; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada tõhusate mehhanismide olemasolu elutähtsate infrastruktuuride ja strateegilise tööstusvõimsuse võimalike investeeringute ja omandamiste hindamiseks ELis, ning võtma vajaduse korral leevendus- või blokeerimismeetmeid; kutsub komisjoni üles edendama kiiresti WTO e‑kaubanduse läbirääkimisi, et tagada normid kiiresti kasvava e‑kaubanduse jaoks, eriti kaupade osas;

60.  rõhutab, et pandeemia ei tunne piire ega ideoloogiaid ning et see nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse koostööd ja solidaarsust ning ÜRO süsteemi ja eelkõige WHO tugevdamist; peab väga oluliseks, et EL paluks Hiinal avalikustada kogu teabe nii pandeemia enda kui ka selle tekke ajastuse ja tegeliku inimkahju kohta; rõhutab, kui tähtis on koostöö ja toetuse andmine Lääne‑Balkani riikidele, meie lähimatele ida- ja lõunapoolsetele naaberriikidele ning partneritele, samuti arenguriikidele, eelkõige Aafrikale ja Ladina‑Ameerikale; väljendab tugevat solidaarsust meie naaberriigi Ühendkuningriigiga, keda pandeemia on praegu väga rängalt tabanud, ning pakub kõiki koostöömeetmeid pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks;

61.  nõuab ELi toetuse suurendamist Lääne-Balkani riikidele (nt nende kaasamise kaudu ELi solidaarsusfondi ja kaitsevarustuse ajutise ekspordiloa erandi kehtestamise kaudu) ning selle toetuse nähtavuse suurendamist, et näidata ELi solidaarsust nende riikide ja rahvastega; nõuab erilise tähelepanu pööramist vähemustele, kellel on vähene juurdepääs tervishoiuteenustele, nagu romad;

62.  tervitab ÜRO peasekretäri algatusi COVID‑19 kriisi ja selle ülemaailmsete tagajärgede mitmepoolseks käsitlemiseks ning nõuab rahvusvaheliselt kooskõlastatud lähenemisviisi; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles poliitiliselt ja rahaliselt toetama ÜRO algatusi, mille eesmärk on koordineerida jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil, eelkõige COVID‑19 ülemaailmse humanitaarabi kava ning COVID‑19 reageerimis- ja taastamisfondi kaudu;

63.  tunnistab ülemaailmselt kooskõlastatud reageerimise tähtsust COVID‑19 kriisi tõsistele majanduslikele tagajärgedele, nagu need, mida rõhutati ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsil (UNCTAD), ning nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid töötaksid välja tervikliku lähenemisviisi ja teeksid algatusi, et aidata arengumaadel toime tulla pandeemia sanitaarsete ja majanduslike tagajärgedega;

64.  tunneb heameelt ELi paketi üle, mis on ette nähtud COVID‑19‑le ülemaailmselt reageerimiseks, ja 20 miljardi euro eraldamise üle selleks, et võidelda pandeemia vastu partneritest kolmandates riikides;

65.  rõhutab, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõukogu otsus pakkuda kohest võla teenindamise kergendust 25-le kõige vaesemale ja haavatavamale liikmesriigile on esimene selge positiivne näide konkreetsest ja kiirest solidaarsusest, ning nõuab, et rahvusvahelised rahastajad võtaksid sarnaseid lisameetmeid;

Kriisijärgne liit, mis on tugevam ja tegutseb tulemuslikumalt oma kodanike huvides

66.  tuletab meelde, et see kriis ei ole kellegi kätetöö ja et sellest ei tohiks saada kõigi häving; väljendab kindlat kavatsust teha kõik endast olenev, et liit ja selle kodanikud kriisist väljuksid, ning kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles kasutama viivitamata kõiki asjakohaseid aluslepingu sätteid ja tegutsema nendele vastavalt solidaarsuse vaimus;

67.  teeb ettepaneku, et see strateegia võiks hõlmata ettepanekut anda liidule suuremad volitused piiriüleste terviseohtude korral tegutsemiseks, kasutades uusi ja tugevdatud vahendeid tagamaks, et liit saab tulevikus viivitamata tegutseda, et koordineerida reageerimist Euroopa tasandil, suunata vajalikud vahendid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, olgu need materiaalsed (näomaskid, respiraatorid, ravimid) või rahalised vahendid, ning võimaldada kvaliteetsete ja standarditud andmete kogumist;

68.  on veendunud, et inimõigustega seotud ja keskkonnaalane ettevõtjate hoolsuskohustus on vajalik tingimus tulevaste kriiside ennetamiseks ja leevendamiseks ning kestlike väärtusahelate tagamiseks;

69.  on veendunud, et pandeemia on näidanud, et liidu suutlikkus otsustavalt tegutseda on piiratud, ning paljastanud komisjoni täitevvolituste ja eelarvepädevuse puudulikkuse; on veendunud, et vastuseks sellele tuleb liitu põhjalikult reformida; peab selles erakorralises olukorras vajalikuks majandus- ja rahaliidu lõpuleviimist ning üldise sillaklausli kiiret kasutuselevõttu, et lihtsustada otsustusprotsessi kõigis küsimustes, mis võivad aidata praeguse tervishoiukriisi probleemidega toime tulla;

70.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätaksid kõrvale oma erimeelsused ning tegutseksid üldistes huvides ja solidaarsuse vaimus; palub neil sellele vastavalt tegutsemiseks kasutada viivitamata asjakohaseid aluslepingu sätteid;

71.  kutsub komisjoni üles võtma omaks aluslepingust tuleneva vastutuse ja tegema julgeid algatusi;

72.  rõhutab, et liit peab olema valmis alustama põhjalikku arutelu selle üle, kuidas muutuda tulemuslikumaks ja demokraatlikumaks, ning et praegune kriis üksnes suurendab selle pakilisust; on veendunud, et kavandatud Euroopa tuleviku teemaline konverents on selleks sobiv foorum; on seetõttu arvamusel, et konverents tuleb kokku kutsuda võimalikult kiiresti ja et sellel tuleb muu hulgas otse kodanikega suheldes esitada selged ettepanekud liidu põhjalikuks reformimiseks, mille raames muudetakse see tulemuslikumaks, ühtsemaks, demokraatlikumaks, suveräänsemaks ja vastupanuvõimelisemaks;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja nõukogu eesistujariigile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.
(2) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(3) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 12. mai 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika