Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 225,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 311 ja artikli 312 lõiget 4,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(2),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe(7) punkti 16,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(8) punkti 10,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0099/2020),

A.  arvestades, et komisjon oleks pidanud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 25 esitama oma ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. jaanuari 2018, kuid otsustas selle asemel selle mitme kuu võrra edasi lükata;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament oli 14. märtsil 2018 esimene liidu institutsioon, kes võttis vastu oma seisukoha ja kehtestas prioriteedid 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

C.  arvestades, et komisjon esitas 2. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja liidu omavahendite kohta mitu seadusandlikku ettepanekut ja ning veidi hiljem ka seadusandlikud ettepanekud uute liidu programmide ja vahendite loomise kohta; arvestades, et selle ettepanekuga nähti mitmeaastase finantsraamistiku üldiseks ülemmääraks ette 1 134,6 miljardit eurot 2018. aasta hindades ehk 1,11 % EL‑27 kogurahvatulust(9) (sealhulgas 0,03 % Euroopa Arengufondist), mis tähendas märkimisväärset vähendamist võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ülemmääraga (hinnanguliselt 1,16 % EL‑27 kogurahvatulust), ning eesmärgiks seati luua alus läbirääkimiste kiireks lõpuleviimiseks enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

D.  arvestades, et 14. novembril 2018 võttis parlament vastu vaheraporti koos üksikasjalike arvude – mille kohaselt oli mitmeaastase finantsraamistiku üldine ülemmäär 1 324,1 miljardit eurot 2018. aasta hindades (1,3 % EL‑27 kogurahvatulust) – ja muudatusettepanekutega, mis moodustavad parlamendi läbirääkimisvolitused, ning on sellest ajast alates olnud valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi, et jõuda õigeaegselt kokkuleppele; arvestades, et läbirääkimisvolitused kinnitati uuesti 10. oktoobril 2019;

E.  arvestades, et 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta aprillini võttis parlament rekordilise kiirusega vastu läbirääkimisvolitused või esimese lugemise seisukohad peaaegu kõigi valdkondlike programmide kohta ning nõustus pidama nõukoguga läbirääkimisi mitme osalise kokkuleppe ja ühise seisukoha üle, et mitte viivitada uute programmide koostamise protsessiga; arvestades, et nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispakettide ettevalmistamise metoodika, mis hõlmab märkimisväärset hulka seadusandliku tavamenetluse alla kuuluvaid valdkondlikke sätteid, on takistanud nõukogul pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi nii valdkondlike õigusaktide põhiaspektide kui ka õigusriigi põhimõtet käsitleva ettepaneku üle;

F.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu on juba mitu korda pikendanud mitmeaastase finantsraamistiku suhtes poliitilise kokkuleppe saavutamise ajakava, vähendades seeläbi de facto võimalust tagada sujuv üleminek mitmeaastaselt finantsraamistikult 2014–2020 mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027;

G.  arvestades, et nõukogu eesistujariik Soome esitas esimesed andmed üldasjade nõukogule ja Euroopa Ülemkogule alles 2019. aasta detsembris, st rohkem kui 18 kuud pärast komisjoni ettepanekuid; arvestades, et eesistujariigi Soome ettepanekus eirati täielikult Euroopa Parlamendi seisukohta;

H.  arvestades, et 20.–21. veebruaril 2020 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel mitmeaastase finantsraamistiku teemal, mille kutsus kokku Euroopa Ülemkogu eesistuja, ei jõutud järeldusteni;

I.  arvestades, et pärast erakorralise tippkohtumise ebaõnnestumist jääb Euroopa Ülemkogu nüüd mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle peetud läbirääkimiste 2013. aasta ajakavast kaugele maha, sest Euroopa Ülemkogu jõudis tookord poliitilisele kokkuleppele 8. veebruaril 2013; arvestades, et pärast järgnenud läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel võeti mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid vastu väga hilises etapis, mis põhjustas tõsiseid tagasilööke 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule üleminekul ja liidu programmide käivitamisel ning oli kahjulik toetusesaajatele ja kodanikele, eelkõige programmide puhul, kus eelarvet täideti koostöös liikmesriikidega;

J.  arvestades, et järjestikuste viivituste tõttu ja olenemata sellest, millal Euroopa Ülemkogu võtab lõpuks vastu oma järeldused, on praegu käegakatsutav oht, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, et see jõustuks 1. jaanuaril 2021, ning et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vahel ei toimu sujuvat üleminekut, võttes arvesse ka parlamendi ja nõukogu vaheliste väga erinevate seisukohtade ohtu ning vajadust intensiivsete institutsioonidevaheliste läbirääkimiste järele nii nõusolekumenetluse kui ka seadusandliku tavamenetluse raames;

K.  arvestades, et kuigi COVID‑19 haiguspuhang on toonud esile liidu tugeva eelarve tähtsuse ja potentsiaali, et tagada liidu terviklik ja kohene reageerimine, on see edasi lükanud läbirääkimised ja kokkuleppe saavutamise järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle Euroopa Ülemkogus ning mõjutab institutsioonidevaheliste läbirääkimiste pidamise tingimusi;

L.  arvestades, et kui uut mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, nähakse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4 ette turvavõrk, et kaitsta liidu programmidest toetuse saajaid käesoleva raamistiku viimase aasta ülemmäärade ja muude sätete automaatse ja ajutise pikendamise kaudu, mille tulemusena oleks 2021. aastal üldine ülemmäär 162 243 miljonit eurot 2018. aasta hindades või 172 173 miljonit eurot jooksevhindades, mis oleks samaväärne 1,15 %‑ga ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust;

M.  arvestades, et paljude praeguste kuluprogrammide alusaktid sisaldavad siiski lõpptähtaegu, mis koos operatiivse valmisoleku puudumisega võivad ELi toimimise lepingus sätestatud turvavõrku kahjustada; arvestades, et neid lõpptähtaegu tuleks pikendada või need tuleks tühistada, et viia need kooskõlla ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 4 aluseks olevate põhimõtetega ja vältida asjassepuutuvate programmide lõpetamist, mis oleks kahjulik nii toetusesaajatele kui ka liidule tervikuna, eriti kriisi ajal;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioonis tungivalt, et komisjon hakkaks toetusesaajate kaitsmiseks ja rahastamise järjepidevuse tagamiseks välja töötama mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava ja esitaks selle 2020. aasta alguses, et soodustada kiiret vastuvõtmist parlamendis ja nõukogus;

O.  arvestades, et komisjon on juba tunnistanud riske, mida põhjustab teatavate seadusandlike aktide võimalik aegumine või vastuvõtmata jäämine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks, nimelt tehes ettepaneku võtta vastu üleminekumäärus, mille eesmärk on tagada lõplikele toetusesaajatele kindlus ja järjepidevus;

P.  arvestades, et Euroopa Parlament on aegsasti valmistunud ja liidu programmide lõpetamise eest korduvalt hoiatanud, teatades samas, et ei kavatse nõustuda halva mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega ajasurve tõttu;

Q.  arvestades, et COVID‑19 puhangust tulenev tervishoiukriis ja enneolematu sotsiaal‑majanduslik mõju kodanike elule on veelgi kaalukam põhjus, et kõrvaldada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja programmide katkemise või korrapäratu pikendamise oht; arvestades, et üha olulisem on tagada liidu võime oma tegevusi ellu viia ning koostada ambitsioonikas kriisile reageerimise ja kriisist taastumise strateegia, vaatamata sellele, et uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumise kuupäev on ebakindel; arvestades, et komisjon peaks sellega seoses edastama sidusrühmadele üheselt mõistetava sõnumi;

R.  arvestades, et liidu 2021. aasta eelarvega tuleks jätkuvalt käsitleda COVID‑19 hädaolukorra vahetuid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi; arvestades, et ambitsioonikas, vastutustundlik ja solidaarsusele suunatud mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava võiks olla liidu kriisidele reageerimise, taastamisstrateegia ja poliitiliste prioriteetide elluviimiseks parem alus kui hilinenud ja ebapiisav mitmeaastane finantsraamistik, tuginedes olemasolevatele programmidele koos asjakohaste kohanduste, ümbersuunamiste ja paindlikkusega ning juba 2020. aasta eelarves võetud positiivsetele meetmetele; arvestades, et läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle jääksid kiireloomuliseks, võttes arvesse ka aega, mida on hiljem vaja uute programmide käivitamiseks ning uue omavahendite otsuse muutmiseks ja ratifitseerimiseks;

S.  arvestades, et nüüd on hädavajalik, et komisjon esitaks aluslepingute täitmise järelevalvajana ja algatusõiguse valdajana vajalikud seadusandlikud ettepanekud ja rakendussätted, tehes seda kooskõlas komisjoni ametisseastuva presidendi 16. juulil 2019. aastal võetud suulise ja kirjaliku kohustusega vastata seadusandliku aktiga, kui parlament võtab oma liikmete häälteenamusega vastu resolutsioonid, milles nõutakse, et komisjon esitaks seadusandlikud ettepanekud;

1.  nõuab, et komisjon esitaks 15. juuniks 2020, tuginedes iga kuluprogrammi asjakohastele õiguslikele alustele(10) ja võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 4, ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava kohta, et tagada turvavõrk liidu programmide toetusesaajate kaitsmiseks, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi;

2.  nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kavaga

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) COM(2018)0322. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032. (6) COM(2019)0581. (7) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (9) Kogurahvatulu, mida prognoositi mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku esitamise ajal 2. mail 2018, võtmata arvesse hilisemaid ja edaspidiseid, eelkõige COVID‑19 kriisist tulenevaid muutusi. (10) ELi toimimise lepingu artikli 19 lõige 2, artikli 21 lõige 2, artiklid 33, 42, artikli 43 lõige 2, artikli 46 punkt d, artikli 77 lõige 2, artikli 78 lõige 2, artikli 79 lõige 2, artikli 79 lõige 4, artikli 81 lõige 1, artikli 81 lõige 2, artikli 82 lõige 1, artikkel 84, artikli 87 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artiklid 113, 114, 149, artikli 153 lõike 2 punkt a, artikkel 164, artikli 165 lõige 4, artikli 166 lõige 4, artikli 167 lõige 5, artikli 168 lõike 4 punkt b, artikli 168 lõige 5, artiklid 169, 172, artikli 173 lõige 3, artiklid 175, 177, 178, artikli 182 lõige 1, artikli 182 lõige 4, artiklid 183, 188, artikli 189 lõige 2, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikli 195 lõige 2, artiklid 196, 197, 203, artikli 207 lõige 2, artikli 209 lõige 1, artikli 212 lõige 2, artikli 214 lõige 5, artikkel 325, artikli 338 lõige 1, artiklid 349, 352 ning Euratomi lepingu artikli 7 lõige 1 ja artikkel 203.

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

1.  Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava eesmärk on luua turvavõrk, et kaitsta liidu programmidest toetuse saajaid juhul, kui mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ei suudeta õigeaegselt kokku leppida, nii et see jõustuks 1. jaanuaril 2021. Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks tagama liidu eelarve täitmisel piisava prognoositavuse ja järjepidevuse. Lisaks peaks see võimaldama liidul reageerida COVID‑19 puhangu vahetutele sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele ning töötada taastumise nimel.

2.  Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks sisaldama üht või mitut seadusandlikku ettepanekut asjaomaste kuluprogrammide alusaktides sätestatud tähtaegade tühistamiseks või pikendamiseks ning, kui see on õiguslikult vajalik, eelkõige eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide puhul summade ajakohastamiseks 2020. aasta tasemete tehnilise pikendamise alusel. Seadusandlik(ud) ettepanek(ud) peaks(id) hõlmama ka kõigi asjaomaste kuluprogrammide eesmärkide ajutist ümbersuunamist, et need aitaksid kõige paremini toime tulla COVID‑19 puhangu vahetute tagajärgedega. Samal eesmärgil peaks(id) ettepanek(ud) vajaduse korral sisaldama eeskirjade kohandamist, et võimaldada maksimaalset paindlikkust eelkõige eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide rakendamisel, sealhulgas kõikide 2020. aastal kehtestatud õiguslike meetmete laiendamist ja järelmeetmeid, et toetada liikmesriike ja toetusesaajaid COVID‑19 puhangu mõju leevendamisel.

3.  Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks võimaldama 2021. aasta eelarves asjaomaste kuluprogrammide sihipärast suurendamist ning kõige kiireloomulisemate uute õigusaktide, meetmete ja programmide loomist COVID‑19 puhangu järgselt vajaliku ülesehitus- ja taastamispaketi osana.

4.  Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava tuleks esitada 15. juuniks 2020, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelised mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised viivad poliitilise kokkuleppeni enne seda kuupäeva. See hädaolukorra kava esitamise ajakava lahendab kahekordse vajaduse: a) tagada, et 2021. aasta eelarvemenetlus algaks kogu teabega, mis on vajalik hädaolukorraks valmistumisel; b) tagada, et kaasseadusandjad saaksid asjassepuutuvad seadusandlikud ettepanekud vastu võtta enne 2021. aasta eelarve lepitusmenetlust. See on aeg, mil eelarvepädevad institutsioonid peavad tegema lõpliku otsuse liidu järgmise aasta eelarve kohta kas uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) või 2020. aasta ülemmäärade pikendamise alusel.

5.  Hädaolukorra kava rakendamiseks vajalikud meetmed peaksid olema rahastatud aastaeelarvest mitmeaastase finantsraamistiku 2020. aasta ülemmäärade ning 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete piires, mida on pikendatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4, st eelarvepädevate institutsioonide poolt 2020. aastal juba kokku lepitud summade tehnilise pikendamise alusel, mida on suurendatud 2 % deflaatori võrra ning täiendavate summade võrra, mis on vajalikud COVID‑19 järgse ülesehitus- ja taastamispaketi rakendamiseks. Sellise tehnilise pikendamisega tuleks kindlaks määrata ka riiklikud assigneeringud programmidele, mis kuuluvad eelarve ühise täitmise alla.

B.  KAVANDATAV MEEDE

1.  Üks või mitu seadusandlikku ettepanekut

–  kõigi asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku kuluprogrammide alusaktides sätestatud tähtaegade tühistamiseks või pikendamiseks,

–  kui see on õiguslikult vajalik, eelkõige eelarve ühise täitmise alla kuuluvate programmide puhul, summade ajakohastamiseks 2020. aasta tasemete tehnilise pikendamise alusel, ning

–  asjaomaseid kuluprogramme reguleerivate eeskirjade ja eesmärkide läbivaatamiseks, et neid saaks ajutiselt ümber suunata COVID‑19 puhangu otseste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisele ja nende leevendamisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamisele, sealhulgas kõigi 2020. aastal sel eesmärgil kehtestatud seadusandlike meetmete pikendamine ja nende suhtes järelmeetmete võtmine.