Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2056(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0021/2020

Esitatud tekstid :

A9-0021/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0084

Vastuvõetud tekstid
PDF 309kWORD 107k
Neljapäev, 14. mai 2020 - Brüssel Ajutine väljaanne
Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeeralrve - Euroopa Parlament
P9_TA-PROV(2020)0084A9-0021/2020
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2019/2056(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0051/2019)(2),

–  võttes arvesse 2018. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta, eriti selle artiklit 34,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0021/2020),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2018. aasta raamatupidamisaruande vastu 27. juunil 2019. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 25. juunil 2019. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et 2018. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) 2018/1046, tõsiseid puudusi;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 262 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 57, 28.2.2018.
(2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1.
(3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1.
(5) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2019/2056(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0021/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 126 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et parlamendi 2018. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 950 687 373 eurot ehk 18,9 % kõigi liidu institutsioonide 2018. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(1) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud olid 2017. aasta eelarvest (1 909 590 000 eurot) 2,2 % suuremad;

2.  märgib, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 193 998 910 eurot (2017. aastal 206 991 865 eurot), millest 30 783 590 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2017. aastal oli see 50 052 674 eurot);

3.  rõhutab, et 67,6 % kulukohustuste kogusummast oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2018. aastal suleti:

a)  kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2018. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 950 687 373

2017. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

2 564 000

2017. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

289 785 291

2018. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

30 783 590

2017. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

47 369 977

Kokku

2 318 626 231

b)  assigneeringute kasutamine 2018. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 283 150 877

tehtud maksed

1 933 089 380

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

348 106 015

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

---

tühistatud assigneeringud

39 994 836

c)  tulu (eurodes)

2018. aastal saadud tulu

193 998 910

d)  bilansi summa 31. detsembri 2018. aasta seisuga (eurodes)

1 671 682 153

5.  juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99,2 % (1 934 477 627 eurot) ja tühistamismäär oli 0,8 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 636 858 018 eurot, mille tulemusel oli maksete assigneeringute täitmise määr 84,6 %;

6.  rõhutab asjaolu, et 2018. aasta tühistatud assigneeringud summas 16 209 746 eurot olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning hoonetega seotud kuludega;

7.  märgib, et 2018. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 11 ümberpaigutust, mille summa oli 53 533 500 eurot, st 2,7 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et suurem osa ümberpaigutustest oli seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga ja eelkõige sellega, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone ehitusprojekti iga-aastaseid makseid;

Kontrollikoja arvamused 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

8.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

9.  märgib, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib ühtlasi, et 13 kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 halduskulude hinnanguline veamäär alla olulisuse piirmäära;

10.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamenti käsitleva konkreetse tähelepaneku, mis sisaldub kontrollikoja aruandes Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“); märgib, et viimastel aastatel toimunud terrorirünnakute tõttu on institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament, pidanud hädavajalikuks parandada kiiresti inimeste ja hoonete turvalisust; märgib, et kontrollikoda leidis parlamendi ja komisjoni korraldatud menetlustes puudusi; märgib, et konkreetsete turvalisusega seotud ehitustööde hankimiseks kasutas parlament raamlepinguid, mis olid juba olemas, ning et nende raamlepingute ülesehitus võimaldas parlamendil töövõtja üheainsa hinnapakkumise alusel tellida olulisi turvalisusega seotud töid, mida esialgne hinnakiri ei sisaldanud; märgib, et parlament on kasutanud seda meetodit kontrollikoja uuritud neljast menetlusest kahes;

11.  märgib murega vastust, mille parlament andis kontrollikojaga peetud ärakuulamismenetluses ja milles ta tunnistab, et konkreetset konteksti (ajasurve ja turupõhine struktuur) arvestades võis konkurents olla ebaoptimaalne; märgib rahuloluga, et selles sektoris viie töövõtjaga sõlmitud uued raamlepingud põhinevad hankemenetluse taasavamisel, et tagada piisav hinnakonkurents;

Siseaudiitori aastaaruanne

12.  märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 18. novembri 2019. aasta koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas kinnitusauditeid ja konsulteerimisi, mida ta oli teinud ja mille kohta ta oli aru andnud ning mis hõlmasid 2018. aastal järgmisi teemasid:

   hoonete korrashoid, remont ja käitamine (taristu ja logistika peadirektoraat) (DG INLO);
   institutsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse esialgne läbivaatamine;
   isiklikud õigused vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele;
   töötajate kauplus Luxembourgis (DG INLO);
   siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate tegevuste järelkontroll – 2018. aasta 1. ja 2. etapp;
   direktoraadisisese kvaliteeditagamise funktsiooni loomine turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis (DG SAFE);
   sõltumatu nõustamine projekti „Lauaarvutist hübriidseadmeteni“ kohta, tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC);
   liidu välispoliitika peadirektoraadi (DG EXPO) aruandluslehtede süsteemi aspektid;
   IT-katkestuste järelmeetmed ja infotehnoloogilise järjepidevuse tugevdamine;
   aruanne hangete ja lepingute rakendamise kohta toitlustussektoris (DG INLO) ei ole veel avaldatud, esialgsed järeldused on juhtkonnaga arutamisel.

13.  peab tervitatavaks ja toetab meetmeid, mille leppisid kokku siseaudiitor ja vastutavad peadirektoraadid seoses kinnitusauditite ja soovitustega, mida siseaudiitor konsulteerimise järel andis;

kokkulepitud meetmed:

   seoses hoonete korrashoiu, remondi ja käitamise auditiga (DG INLO) täiustada hoonete korrashoiu strateegilist raamistikku ja parandada parlamendi hoonete korrashoidu, võttes selleks vastu tervikliku poliitika ja struktureeritud sidusa mitmeaastase kava; suurendada kindlustunnet, et parlamendi ehitusprotsessid ja -tegevused on tulemuslikud ja kulutõhusad; toetada hoonete korrashoidu käsitlevate otsuste tegemist usaldusväärse teabe ja analüüsi abil;
   seoses infosüsteemide auditiga vaadata esialgselt läbi institutsiooni IKT turvalisus, tugevdada infosüsteemide turvalisuse juhtimist (hõlmab poliitikat, standardeid ja suuniseid), eelkõige institutsioonilise infoturbepoliitika vastuvõtmise kaudu: parandada IT-varade (riistvara, sellega seotud tarkvara ja võrk) identifitseerimist, kaitset ja järelevalvet; avastada küberintsidente kiiremini ja reageerida neile tõhusamalt ning suurendada taastamissuutlikkust;
   seoses töötajate isiklike õiguste auditiga tugevdada üldist kontrollikeskkonda selles valdkonnas ja käsitleda peretoetustega seotud konkreetseid küsimusi;
   seoses Luxembourgi töötajate kaupluse auditiga rakendada vajalikke meetmeid, et parandada kontrollikeskkonda ja kontrollitegevust ning sisekontrolli adekvaatsust; tagada kaupluse tegevuse, sealhulgas avansikonto vastavus finantsmäärusele, raamatupidamispõhimõtetele ja maksualastele õigusaktidele.

Soovitused:

   rakendada seoses DG EXPO aruandluslehtede süsteemiga kuut soovitust, et tugevdada aruandlussüsteemi ning kujundada paremini delegatsioonide, komisjonide ja muude huvitatud isikute vahelist koostööd;
   rakendada seoses DG SAFE sisemiste kvaliteeditagamisfunktsioonide kehtestamisega kuut soovitust, sealhulgas eelkõige kvaliteedipoliitika kehtestamine;
   tugevdada seoses katseprojektiga „Lauaarvutist hübriidseadmeteni“ projekti ärimudelit; kasutada hübriidseadet mitme olemasoleva seadme asendamiseks; parandada enne uute vahendite kasutuselevõttu kontseptsiooni toimivuse tõestamise ja katseprojektide finantsjuhtimist;
   tagada seoses IT-katkestuste järelmeetmetega ja infotehnoloogilise järjepidevuse tugevdamisega IKT-taristu täiendav kaitse; katsetada avariitaastekava; koostada elutähtsate infosüsteemide ja neist sõltuvate osade loetelu ning parandada parlamendi IKT-taristu väljaspool parlamendi ruume paigutamise planeerimist;

14.  märgib, et 2018. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 76 pooleliolevast meetmest 28, samuti jätkus 2018. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et oluliste riskidega seotud pooleliolevate meetmete arv vähenes 22-lt seitsmele ja kõige kõrgema riskiteguriga kategoorias „kriitilise tähtsusega“ pooleliolevaid meetmeid ei olnud; märgib, et lisaks nendele kinnitatud meetmetele oli kokku 117 lõpetamata meedet, sealhulgas need, mille rakendamise tähtaeg ei ole veel saabunud, millest 47 käsitlevad olulist riski; loodab, et neid rakendatakse kokkulepitud tähtaegadel;

15.  väljendab erilist heameelt võimaluse üle, et peadirektoraadid kutsuvad siseaudiitori konsultatsioonile, ja soovitab kõigil peadirektoraatidel seda võimalust vajaduse korral kasutada;

16.  märgib, et kaks auditit, üks külastusrühmade ja teine parlamendiliikme assisteerimise hüvitise kohta, on osa 2019. aasta tegevusest ja neist antakse aru 2020. aasta alguses; palub siseaudiitoril teavitada parlamendi eelarvekontrollikomisjoni mõlemast tulemusest niipea, kui need on kättesaadavad;

17.   peab väga kahetsusväärseks, et siseaudiitori aruanne ei ole avalik; nõuab, et see aruanne avalikustataks igal aastal ja saadetaks parlamendiliikmetele samal ajal, kui see saadetakse parlamendi presidendile ja peasekretärile; taunib asjaolu, et 2018. aasta aruande puhul tehti 2020. aasta jaanuaris otsus, et parlamendiliikmed võivad seda aruannet vaadata ainult taotluse korral ja turvatud lugemissaalis; on kindlalt veendunud, et juurdepääsu piiramine sellele avaliku sektori vahendite kasutamist puudutavale dokumendile jätab kahetsusväärse mulje, et on midagi varjata;

2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

18.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 17. septembril 2019. aastal, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud mitmesuguseid küsimusi ja nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse;

19.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavate Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovituste suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis ei ole esitatud selle kohta ühtegi põhjendust; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

Parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

20.  märgib, et 18. novembril 2019 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahel parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võttis osa ka siseaudiitor;

21.  kordab palvet, et juhatus võtaks kõigi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste suhtes järelmeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 25 ja V lisale ning finantsmääruse artiklitele 6 ja 166; palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele ja tuua esile kõik meetmed, mille juhatus peab võtma, ja otsused, mille see peab tegema; kutsub peasekretäri üles koostama tegevuskava ja ajakava, mis võimaldab juhatusel võtta järelmeetmeid ja/või reageerida soovitustele, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvedokumenti; palub peasekretäril anda eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile aegsasti aru kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on suur eelarvemõju; kordab, et juhatus peab oluliselt ja ennetavalt parandama oma otsustusprotsessi läbipaistvust;

22.  taunib asjaolu, et 2018. aastal tuvastati sisejuurdluse käigus neli parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisega seotud juhtumit, mis võimaldas sisse nõuda 146 814 eurot (2017. aastal tuvastati 47 juhtumit ja sisse nõuti 903 741,00 eurot), ning et parlamendiliikmete reisikulude ja päevarahade puhul nõuti kuue juurdluse tulemusel sisse 173 546 eurot (2017. aastal 68 589,05 eurot);

23.  juhib tähelepanu sellele, et seadusandlik tegevus suurenes 2018. aastal märkimisväärselt, kuna parlamendi ametiaja 2014–2019 lõpp oli lähenemas;

24.  märgib, et kaks ajutist komisjoni – terrorismi käsitlev erikomisjon (TERR) ja pestitsiididele lubade andmise liidu menetlust käsitlev erikomisjon (PEST) – viisid oma töö aasta jooksul edukalt lõpule ning moodustati kolmas, finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlev erikomisjon (TAX3);

25.  rõhutab, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades käivitati edukalt teavituskampaania; märgib, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli kodanike osalemine suurem, kuid teatavates riikides oli valimisaktiivsus endiselt liiga madal; on seisukohal, et seda liiki kampaania peaks jätkuma, pöörates erilist tähelepanu just nendele riikidele;

26.  kiidab heaks institutsiooni meetmed turvalisuse suurendamiseks, eelkõige füüsilise ja hoonete turvalisuse, aga ka küber- ja kommunikatsiooni turvalisuse valdkonnas;

27.  peab kahetsusväärseks, et hoolimata asjaolust, et parlamendi eelarvekomisjon lükkas tagasi tehisintellekti vaatluskeskuse loomiseks taotletud eelarve, näib see algatus endiselt jätkuvat töörühma vormis; on sügavalt mures ilmse parlamendiliikmete demokraatlikust otsusest möödahiilimise pärast, mis loob väga kahetsusväärse pretsedendi; soovitab selle töörühma tegevuse viivitamata katkestada, kuni eelarvepädevad institutsioonid on otsustanud sellele eelarve anda;

28.  on teadlik kinnisvarapoliitika tähtsusest, eelkõige Martensi hoone projektist ja Brüsselis asuva Montoyer 63 hoone rekonstrueerimisest, mis viidi lõpule 2018. aastal, ning Konrad Adenaueri projektist Luxembourgis, mis peaks lõpule jõudma 2023. aasta juuni lõpuks; mõistab, et 2018. aastal kiitis Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon heaks 29 miljoni euro suuruse assigneeringute koondümberpaigutamise projekti eelrahastamiseks, mille tulemusel hoiti kokku hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot intressi; tunneb muret viivituste pärast, mis on tekkinud Luxembourgis Konrad Adenaueri hoone ehitamisel, mille üleandmine oli kavandatud 2018. aastaks, kuid mida ei ole praegu oodata enne 2023. aastat;

29.  toetab keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kasutamist, mis on Euroopa Liidu haldusvahend era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide jaoks, et hinnata ja parandada nende keskkonnatoimet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009(2); toetab parlamendi CO2-jalajälje vähendamiseks võetud meetmeid;

30.  palub administratsioonil juhtida tähelepanu parlamendiliikmete käitumisjuhendile, milles on sätestatud, et parlamendiliikmed tegutsevad üksnes avalikes huvides ja teevad oma tööd erapooletult, ausalt, avatult, hoolikalt, vastutustundlikult ja parlamendi mainet austades; rõhutab, et käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja see, kuidas parlamendiliikmed peaksid nendega tegelema, ning käitumisjuhendis sisalduvad ka reeglid endiste parlamendiliikmete ametialase tegevuse kohta;

31.  võtab murega teatavaks, et ajavahemikul 2012–2018 rikuti käitumisjuhendit vähemalt 24 korda, mille eest ei kehtestatud karistusi; rõhutab, et kui rikkumiste eest ei määrata piisavaid karistusi, järgivad parlamendiliikmed käitumisjuhendit väiksema tõenäosusega; kutsub presidenti üles hindama hoolikalt iga käitumisjuhendi rikkumise juhtumit ja kui see on kohane, määrama asjaomasele parlamendiliikmele nõuetekohase karistuse;

32.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi töökohtades parlamendiliikmete transpordikorraldust reguleeriva eeskirja (edaspidi „eeskiri“); on seisukohal, et eeskirja sätted, millega nähakse ette tingimused ametiautode alaliseks kasutamiseks presidendi, peasekretäri, asepeasekretäri ja iga fraktsiooni esimehe poolt, on liiga ebamäärased; kutsub juhatust üles eeskirja läbi vaatama, et kehtestada selliste autode kasutamisele rangemad tingimused;

33.  on arvamusel, et rikkumisest teatajate kaitse on demokraatia lahutamatu osa ning ebaseadusliku tegevuse ja väärtegude ennetamisel ja tõkestamisel väga oluline; tuletab meelde, et teiste hulgas on ka parlamendiliikmete registreeritud assistendid oma töölepingu tõttu haavatavas olukorras; võtab murelikult teadmiseks peasekretäri tõdemuse, et rikkumisest teatamise reegleid kohaldatakse ka registreeritud assistentide suhtes, kuid parlament ei saa tagada tööhõivekaitset, kuna nad sõltuvad oma konkreetsest parlamendiliikmest; kutsub peasekretäri üles võtma seda asjaolu arvesse, kui registreeritud assistendid tegutsevad rikkumisest teatajatena, ning otsima võimalusi laiendada parlamendi poolt registreeritud assistentidest tagakiusamise ohvritele antud lepingukaitse võimalusi ka rikkumisest teatajatena tegutsevatele registreeritud assistentidele;

34.  rõhutab asjaolu, et registreeritud assistentide lepingu lõpetamise praegused reeglid ei võimalda lepingu lõpetamist vastastikusel nõusolekul, mis oleks viis tunnustada parlamendiliikmete ja assistentide erisuhet, kus mõlemad pooled saavad tunnistada, et vastastikust usaldust enam ei ole, ning jõuda ühisele lahendusele, seadmata ohtu registreeritud assistentide sotsiaalseid õiguseid; palub peasekretäril leida lahendus asjaolule, et registreeritud assistentide palkasid saab maksta üksnes Belgia pangakontodele, mis on vastuolus ühtse raha- ja makseliidu ideega;

35.   väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetusse, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ning lähetuskulude ja isegi sõidukulude hüvitamiseta; on arvamusel, et selline praktika loob võimaluse kuritarvitusteks: kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja neil puudub ka tööga seotud kindlustus; kordab oma üleskutset peasekretärile sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

36.  kordab üleskutset esimeeste konverentsile ja juhatusele veel kord kaaluda, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mis tuleb veel kindlaks määrata, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitmed parlamendiliikmed on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat oleks selleks vaja;

37.  kutsub parlamenti üles viima personalieeskirjades kätketud sisereeglid täielikult vastavusse hiljuti vastu võetud direktiiviga (EL) 2019/1937(3), mis käsitleb liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset, luues muu hulgas turvalised aruandluskanalid; nõuab lisaks, et Euroopa Parlament tagaks rikkumisest teatajatele sama kaitsetaseme kui ahistamise ohvritele; nõuab, et peasekretär korraldaks otsestele ülemustele kohustusliku koolituse, et suurendada parlamendi töötajate teadlikkust rikkumisest teatajate kaitsest ja nende enda personalieeskirjadest tulenevast kohustusest teatada ebaseaduslikust tegevusest või haldusomavolist;

38.  märgib, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda avaldas parlamendi eri talitustele, eelkõige komisjonidele, uuringuteenuste üksustele ja horisontaalsetele teenistustele märkimisväärset mõju;

39.  väljendab heameelt juhatuse 2. mai 2018. aasta otsuse üle Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajate kohta, mille kohaselt ei vabastata Ühendkuningriigi kodakondsuse tõttu töölt ühtegi ametnikku; võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi kodakondsusega lepinguliste ja ajutiste töötajate juhtumipõhised hindamised, mis viidi läbi algselt Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust ette nähtud kuupäevaks, ei toonud kaasa lepingute lõpetamist; võtab teadmiseks, et fraktsioonid teevad ise oma töötajate juhtumipõhise hindamise;

40.  märgib, et töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk, mille kohaselt pidi parlament 2018. aastal ametikohtade loetelust kaotama 60 ametikohta, on edukalt täide viidud; on seisukohal, et oluline on tagada Euroopa Parlamendi kõrge tulemuslikkus nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tagades samal ajal ka eelarve vastutustundliku haldamise ja kus vajalik, kokkuhoiu; usub, et kavandada võiks lisakokkuhoidu; on kindlalt veendunud, et väga oluline on rakendada kommunikatsioonistrateegiat, mis on suunatud nõukogule, liikmesriikidele ja Euroopa kodanikele, et reageerida Euroopa Liidu avalikule teenistusele osaks saanud ebaõiglasele ja laialt levinud kriitikale, mis on kestnud aastaid;

41.  on mures pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu ja läbipõlemise juhtumite arvu järsu suurenemise pärast ning tunneb muret, et mõned neist juhtumitest võivad olla seotud kurnatuse ning häiritud töö- ja eraelu tasakaaluga; on eriti mures töötajate nappuse pärast ning on arvamusel, et keeruline on põhjendada kõrgema juhtkonna ametikohtade arvu kasvu, mis toob kaasa tasakaalustamata ja liiga paljude juhtidega juhtimisstruktuuri; palub administratsioonil toimida asjaomaste töötajate suhtes ennetavalt, hinnata hoolikalt töötajate töökoormust ja tagada ülesannete tasakaalustatud jaotus; palub esitada 30. juuniks 2020 pikaajalistele haiguspuhkustele ja läbipõlemisele reageerimiseks võetud meetmeid kajastava aruande;

42.  rõhutab seoses töötajate võimekusele esitatavate suurenenud ootustega, kui oluline on korrapärane ja konstruktiivne dialoog personalikomitee ja ametiühingutega ning fraktsioonide puhul nende personaliesindajatega; loodab, et konstruktiivset dialoogi nende organitega jätkatakse, eelkõige sellistes personalipoliitikaga ja töötingimustega seotud küsimustes nagu liikuvus, töökeskkond ja paindlik tööaeg;

43.   on seisukohal, et väga oluline on, et töötajate esindajad kuulataks ära, kui juhatus arutab üldisi personalipoliitikat mõjutavaid küsimusi, ning palub peasekretäril võtta asjakohased meetmed selle olulise vajaduse täitmiseks;

44.   juhib tähelepanu sellele, et kvaliteetse ja sõltumatu, lojaalse ja motiveeritud Euroopa Liidu avaliku teenistuse säilitamiseks tuleb täielikult järgida nii personalieeskirjade sätteid kui ka mõtet; nõuab sellega seoses, et lõpetataks ka inimeste ametikohtadele „sokutamine“, sest sellega kaasneb nii menetluskorra kui ka iseäranis institutsiooni ja üldiselt liidu usaldusväärsuse kahjustamise oht;

45.   tuletab meelde Euroopa Ombudsmani järeldusi ja soovitusi liidetud juhtumites 488/2018/KR ja 514/2018/K ning Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsiooni, eelkõige seda, et töötajaid esindavate organite ametnikud osaleksid parlamendi tippjuhtide valimiskomisjonides, ja kutsub peasekretäri üles veelgi parandama kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlusi, et saavutada suurem läbipaistvus ja võrdsus; nõuab lisaks, et tagataks järjepidevus kõrgema juhtkonna vabade ametikohtade institutsioonist väljaspool avaldamise puhul ja hoolsus nende ametikohtade avaldamisel, kui need vabanevad; palub parlamendi administratsioonil esitada igal aastal aruanne kõrgete ametnike ametisse nimetamise kohta;

46.   peab väga kahetsusväärseks, et lepingulistel töötajatel ei ole mitte mingeid karjäärivõimalusi; palub peasekretäril hinnata riske, mis on seotud lepinguliste töötajate arvu suurenemisega, sealhulgas ohtu, et parlamendis luuakse kahetasandiline personalistruktuur; nõuab, et põhilisi alalisi ametikohti ja ülesandeid täidaksid alalised töötajad;

47.  on veendunud, et parlamendi kui töökoha atraktiivsus on institutsiooni edukaks toimimiseks väga oluline; juhib tähelepanu raskustele seoses teatavatest liikmesriikidest pärit töötajate leidmisega; kutsub peasekretäri üles nõudma, et kõik liikmesriigid oleksid kõigil tasanditel, sealhulgas tippjuhtkonna tasandil, geograafiliselt ja proportsionaalselt esindatud; tunnustab soolise tasakaalu saavutamiseks võetud väga positiivseid meetmeid; nõuab kiireid meetmeid parema soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil tasanditel, sealhulgas peadirektorite tasandil;

48.   peab kahetsusväärseks, et pärast 2004. aastat liiduga ühinenud riigid on endiselt alaesindatud, eriti kõrgematel ametikohtadel – probleem seisneb selles, et uute liikmesriikide kodanikud võetakse küll tööle, kuid vanade liikmesriikide kodanikke edutatakse rohkem, see aga toob kaasa üha suureneva lõhe vanade ja uute liikmesriikide vahel; nõuab selle olukorra parandamist;

49.   märgib, et aastatel 2014–2019 toimunud sisekonkurssidel määrati AD9 kõrgeimale palgaastmele ametisse 30 inimest, kellest 16 olid pärit kahest suurest vanast liikmesriigist, nii et kogu õigusloometsükli jooksul oli nendest kahest riigist ametis väga palju töötajaid, ning palub peasekretäril selle ebaproportsionaalse tulemuse põhjust selgitada;

50.   mõistab raskusi seoses madalama palgaastmega töötajate töölevõtmisega Luxembourgis, eriti assistentide-sekretäride kategoorias; rõhutab, et selle struktuurse probleemi lahendamiseks on vaja kehtestada paranduskoefitsient, mis võtab arvesse selle töökoha suuremaid elamiskulusid, ning võtta töötajad tööle kõrgematele palgaastmetele; kutsub üles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) poolset töötajate töölevõtmist reformima, et see vastaks paremini institutsioonide vajadustele, sealhulgas lühemate töölevõtmismenetluste läbi;

51.  tuletab meelde, et kodukorra artikliga 11 on kehtestatud raportööridele, variraportööridele ja komisjonide esimeestele kohustus avaldada iga oma raporti puhul teave huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; märgib rahuloluga, et alates parlamendi uue koosseisu ametiaja algusest on parlamendi veebisaidil olemas vajalik taristu, mille kaudu parlamendiliikmed saavad huvirühmade esindajatega kavandatavad kohtumised avaldada; kutsub sekretariaati üles levitama üksikasjalikku teavet ja korraldama koolitusi, et lihtsustada parlamendiliikmete büroodel seda kohustust täielikult täita; peab kahetsusväärseks, et praeguses taristus puudub parlamendiliikmete ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide jaoks menetlus, mis võimaldaks neil teha kasutajate kogemustele tuginedes täiustamissoovitusi ja anda tagasisidet; palub parlamendi teenistustel töötada igal aastal välja tagasiside küsimustik ja lisada tulemused vahendi kasutamise aruandesse; väljendab heameelt asjaolu üle, et peasekretär on teinud parlamendi teenistustele ülesandeks ühendada see vahend läbipaistvusregistri ja õigusloome vaatluspunktiga, ning ergutab tegema pingutusi, et seda vahendit veelgi parandada, andes juurdepääsu parlamendiliikmete poolt esitatud, huvirühmadega peetavate koosolekutega seotud andmete töötlemisele parlamendi veebisaidi taristus masinloetaval kujul, pakkudes võimalust siduda koosolek mingi delegatsiooni liikmesusega, näidata, et koosolek toimus töötajate tasandil, siduda parlamendi veebisaidil olevad kanded parlamendiliikme oma veebisaidiga ja teha see taristu kättesaadavaks kõigis liidu ametlikes keeltes; palub ka, et parlament parandaks parlamendiliikmete teavitamist raportööride, variraportööride ja komisjonide esimeeste kohustusest sellised koosolekud avaldada;

52.   väljendab heameelt selle läbipaistvuse suunas tehtud positiivse sammu üle ja võimaluse üle, et kõik parlamendiliikmed, kes seda soovivad, võivad sellise teabe parlamendi veebisaidi taristu kaudu avaldada, isegi kui parlamendiliige ei ole raportöör, variraportöör ega komisjoni esimees; on seisukohal, et suurem läbipaistvus aitab Euroopa kodanikel oma Euroopa Parlamenti valitud liikmete tööd paremini mõista; peab seetõttu kahetsusväärseks, et nimetatud kohtumiste avaldamise taristu on olemas üksnes inglise keeles ja mitte kõigis liidu ametlikes keeltes;

53.  palub parlamendil lisaks parlamendi ja komisjoni ühisele aruandele läbipaistvusregistri tegevuse kohta koostada igal aastal aruande, milles antakse põhjalik ülevaade huvirühmade ja muude organisatsioonide kohta, kellele on antud juurdepääs Euroopa Parlamendi hoonetesse;

54.   tunnistab asjaolu, et avalike andmete loomine avatud, masinloetavas, kergesti juurdepääsetavas ja taaskasutatavas vormingus annab suurepärase võimaluse tagada üldsusele läbipaistvus ja edendada innovatsiooni; tunneb heameelt praeguste algatuste üle luua üldsusele huvipakkuv osa oma andmetest selles vormingus või need sellesse teisendada; rõhutab, et sellised algatused vajavad parlamendi üksikasjalikult määratletud avatud andmete poliitika kohast kasutajasõbralikumat, süstemaatilisemat ja koordineeritumat käsitust;

55.   tunnistab lisaväärtust, mida tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara võib parlamendile anda; rõhutab eelkõige selle rolli läbipaistvuse suurendamisel ja seotuse vältimisel müüjaga; tunnistab ka selle potentsiaali turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab tuvastada ja kõrvaldada puudusi; soovitab tungivalt, et institutsiooni jaoks välja töötatud tarkvara tehtaks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel avalikult kättesaadavaks;

56.   märgib, et täiskogu nimelise hääletuse tulemused peaksid olema parlamendi veebisaidil avatud ja masinloetavas vormingus kättesaadavad ning kergesti nähtavad; palub seetõttu parlamendil avaldada täiskogu istungi protokolli veebisaidil nimelise hääletuse tulemuste mittemasinloetavate versioonide kõrval ka masinloetav versioon;

57.   märgib, et 1. jaanuaril 2017 jõustus muudetud eeskiri ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta; palub, et peasekretär annaks selle eeskirja kohta viivitamatult hinnangu; on arvamusel, et praegune süsteem ei võta arvesse kõikuvaid majutus- ja transpordikulusid ega suuda pidada sammu inflatsiooniga, ning nõuab tungivalt külastusrühmade rahalise toetuse arvutamise süsteemi võimalikult kiiret läbivaatamist, vältimaks muu hulgas ka seda, et parlamendiliikmed võiksid sellest süsteemist materiaalset kasu saada; palub, et juhatus muudaks külastusrühmade kulude hüvitamise süsteemi nii, et see põhineks arvete esitamisel; kordab oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistente;

Keskkonnahoidlik parlament ja CO2-neutraalsus aastaks 2030

58.  väljendab heameelt selle üle, et parlament annab oma rolli kaudu poliitikas ja seadusandlikes menetlustes positiivse panuse kestlikku arengusse; rõhutab, et parlament peab olema eeskujuks ja oma tegevusega kestlikule arengule kaasa aitama;

59.  tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et parlamendi eesmärk on suurendada teatavate keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud prioriteetsete toodete puhul väärtusepõhist lepingute kaalutud osakaalu; märgib, et 44,9 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest liigitati väärtuse põhjal 2018. aastal keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks; juhib tähelepanu sellele, et kui nimetatud näitaja hõlmab kõiki olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud lepinguid, olenemata tootekategooriast, suureneb parlamendi lepingute keskkonnahoidlikkus 2018. aastal 55,8 %ni, mis on lähedal vahe-eesmärgile 60 %; rõhutab, et keskkonnahoidlikke avalikke hankeid tuleb edasi arendada, seades keskmiseks ajavahemikuks keskkonnahoidlike lepingute sõlmimisele kaugeleulatuvad eesmärgid;

60.  peab tervitatavaks 2018. aasta keskkonnajuhtimise ülevaate ja keskkonnaaruande vastuvõtmist, 2018. aasta tegevuskava rakendamist ja selle korrapärast järelevalvet;

61.  toetab parlamendi eesmärki vähendada oma CO2-heidet nii palju kui võimalik; kordab oma muret selle pärast, et 78 % parlamendi töötajate kõigist lähetustest toimub parlamendi geograafilise hajutatuse tõttu ning selle keskkonnamõju on 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet;

62.   on arvamusel, et pärast kliimaga seotud hädaolukorra väljakuulutamist näitab parlament eeskuju ja võtab endale kohustuse saavutada 2030. aastaks CO2-neutraalsus; nõuab, et Euroopa Parlament töötaks välja strateegia, kuidas saavutada 2030. aastaks CO2‑neutraalsus, ja esitaks selle strateegia eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; teeb juhatuse EMASi töörühmale ülesandeks muuta peamisi tulemusnäitajaid ja praegust CO2-heite vähendamise kava, et saavutada CO2-neutraalsus 2030. aastaks; nõuab lisaks kiiremas korras aruandlust ja arvestust parlamendi CO2‑heite kompenseerimise kohta;

63.   rõhutab, et ligikaudu 67 % parlamendi CO2-jalajäljest tuleneb inimeste transpordist; tuletab meelde, et juhatus kiitis oma 15. mai 2017. aasta otsusega heaks ettepaneku pakkuda parlamendiliikmetele tõhusat ja kvaliteetset viisi keskkonnamõju vähendamiseks seeläbi, et Euroopa Parlamendi autopargis minnakse järk-järgult üle elektrisõidukitele ja edendatakse kõiki keskkonnasäästlikke transpordiliike, mis toimivad linnakeskkonnas heitevabalt, ning selle, et alates 2024. aastast oleks parlamendi autopark täiselektriline; tunneb heameelt mitmesuguste meetmete ja vahendite üle, mille taristu ja logistika peadirektoraat on sellega seoses kasutusele võtnud; eeldab, et juhatus töötab välja sõidukulude hüvitamise süsteemi, milles sõidukulude puhul arvestatakse CO2-heite kompenseerimist, et stimuleerida keskkonnasõbraliku transpordi kasutamist;

64.  toetab parlamendi eesmärki, milleks on oma vältimatu heite kompenseerimine; soovitab vältimatu heite kompenseerimist koos teiste liidu institutsioonide ja organitega;

65.   rõhutab, et parlament peab täitma oma kliimamuutuste vastase võitlusega seotud kohustused ja võtma seetõttu kõigis oma hoonetes asjakohaseid meetmeid, et muuta jalgrattaparklad, kus jalgrattad on kaitstud varguse, vandalismi ja ilmastiku eest, kättesaadavaks kõigile töötajatele ning pakkuma vähemalt samu võimalusi, mida praegu pakutakse töötajatele autoparklates; märgib sellega seoses võiks olla väga kasulik ka süsteem, milles kasutatakse identifitseerimisvahendina kleebiseid;

66.   väljendab heameelt parlamendi pingutuste üle suurendada paberivabade koosolekute arvu; nõuab, et kõigile parlamendiliikmetele, töötajatele ja registreeritud assistentidele pakutaks rohkem koolitust paberivabade vahendite teemal, mis on loodud selleks, et dokumente trükitaks vähem välja, ning korraldataks edaspidiseid teavituskampaaniaid;

67.  kutsub parlamenti üles parandama teabevahetust parlamendiliikmetega, teavitades neid võimalusest kasutada parlamendi ja Brüsseli lennujaama vahelist otserongi, millega reis kestab 20 minutit ja mida parlamendiliikmed võivad kasutada tasuta, ning kasutada oma mõjuvõimu toetamaks, et rongid sõidaksid korrapäraselt ja väiksema intervalliga, et muuta see võimalus võimalikult atraktiivseks;

68.  peab kiiduväärseks, et töötajad kasutavad Strasbourgi tšarterronge täiel määral; soovitab kõrgema tasandi juhtidel lähetustel Strasbourgi oma ametiautot mitte kasutada;

69.  toetab ettepanekut kompenseerida igal aastal 100 % parlamendi CO2 heitkogustest, sealhulgas parlamendiliikmete päritoluriigi ning Brüsseli või Strasbourgi vaheliste lendude heitkogused, CO2 arvestusühikute kaudu; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 2017. aasta heitkoguste kompenseerimise leping allkirjastati 19. juulil 2018 kogusummas 184 095,80 eurot;

70.  tunneb muret CO2-heite kompenseerimise hindade volatiilsuse pärast saastekvootide turul, mistõttu ei ole võimalik täpselt hinnata kogu CO2-heite tasaarveldamiseks vajalikku summat; juhib tähelepanu asjaolule, et eelarvereal 2390 kättesaadavad rahalised vahendid (praegu 249 000 eurot) ei pruugi olla piisavad, et kompenseerida CO2-heite koguhulka järgnevatel aastatel;

71.  väljendab heameelt kvestorite ja juhatuse vastavalt 2018. aasta aprillis ja juunis tehtud otsuste üle vähendada plastijäätmeid ja jäätmekäitlust; kutsub parlamenti üles võtma kiiresti edasisi ambitsioonikaid meetmeid plastivaba parlamendi loomiseks;

72.  väljendab heameelt 2018. aasta mais/juunis toimunud välisauditi positiivse tulemuse üle, mis kinnitab parlamendi keskkonnajuhtimissüsteemi head seisukorda ja küpsust;

Parlamendi geograafiline hajutatus – üksainus asukoht

73.  rõhutab, et liit on otsustanud tegutseda oma institutsioonide ja ametite kaudu mitmes liikmesriigis, mis tagab tugeva sideme kodanikega ja liidu lisaväärtuse nähtavuse (edaspidi „Euroopa nähtavuse“), arvestades vajadust avaliku sektori vahendeid vastutustundlikult hallata;

74.  märgib, et parlamendiliikmete 12 Strasbourgi reisiga seotud kulud on 21 266 689 eurot aastas; märgib, et parlamendi töötajate iga-aastased reisikulud on 3 631 082 eurot ja registreeritud assistentide reisikulud 2 097 250 eurot;

75.  märgib, et Thalyse tšarterrongi maksumus oli 2018. aastal 3 741 900 eurot (2017. aastal 3 668 532 eurot);

76.  rõhutab, et see, et parlamendi ametisõidukid liiguvad Strasbourgi ja tagasi tühjalt, v.a autojuht, suurendab aastas 12 korral toimuvate Strasbourgi lähetuste finants- ja keskkonnamõju veelgi; väljendab heameelt asjaolu üle, et registreeritud assistentidel on võimalus koos juhiga Strasbourgi kaasa sõita ja tagasi tulla, kuid peab kahetsusväärseks, et seda võimalust ei kasutata täiel määral; palub, et parlament lubaks kõigil parlamendi ja fraktsioonide töötajatel seda võimalust Strasbourgi sõitudeks kasutada ja parandaks selle võimaluse kohta teabe andmist;

77.  märgib, et ühtse asukoha puudumisega seotud lisakulu on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarvedistsipliini põhimõttega; tuletab meelde, et parlamendi valdav enamus on mitmes resolutsioonis toetanud parlamendi ühtainust asukohta, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine; märgib, et kontrollikoja hinnangul võib üleviimine Strasbourgist Brüsselisse tuua kaasa 114 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas ja 616 miljoni euro suuruse ühekordse kokkuhoiu, kui Strasbourgi hooned võõrandatakse edukalt, või 40 miljoni euro suuruse ühekordse kulu, kui neid ei võõrandata; märgib, et üksainus asukoht on saavutatav vaid aluslepingu ühehäälse muutmise korral; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks parlamendi seisukoha teadmiseks, võtaks endale vastutuse ja tegutseks vastavalt; rõhutab, et oleks tõhusam, kui parlamendi Strasbourgi sõitvad ametisõidukid transpordiksid parlamendiliikmeid, parlamendiliikme registreeritud assistente ja lähetuskorraldusega töötajaid; on seisukohal, et enne, kui Brüsseli ja Strasbourgi vaheliste tšarterrongide täitumise korral tellitakse tšarterbussid, tuleks täita parlamendi ametisõidukid;

78.  rõhutab asjaolu, et liit kui üks nendest, kes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppele alla kirjutasid, lubas hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tunduvalt alla 2 °C, ning märgib murega, et 12 Strasbourgi-sõitu aastas suurendavad tarbetult parlamendi tekitatud CO2-heidet ;

Kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM)

79.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli kommunikatsiooni peadirektoraadis (DG COMM) 805 töötajat; kutsub DG COMMi üles kasutama järgnevatel aastatel parlamendi kogueelarvest ära suuremat osa kui seda on 6,1 %, mille ta kasutas ära 2018. aastal;

80.  väljendab heameelt 2018. aasta eelarve täieliku täitmise üle, mis annab tunnistust asjaolust, et DG COMMis tehti pingutusi olemasolevate vahendite täielikuks ärakasutamiseks, et jõuda võimalikult paljude kodanikeni, mis oli valimisteeelsel aastal eriti oluline; märgib rahuloluga, et 2018. aastal aitas DG COMM aktiivselt kaasa Euroopa Parlamendi valimiste kampaania strateegia väljatöötamisele ja koostamisele;

81.  märgib, et alates 2017. aastast on DG COMMi juhtiv näitaja tundides mõõdetav tähelepanu, mida Euroopa Parlament kõigis kommunikatsioonikanalites saab; märgib rahuloluga, et lisaks saadavale tähelepanule keskendumisele töötab DG COMM välja metoodikat oma tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kõigis kommunikatsioonikanalites; kiidab heaks keskendumise parlamendi nähtavuse suurendamisele;

82.  palub DG COMMil tulevaste eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsüklite ajal teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni vastaval aastal seatud eesmärkidest, et oleks võimalik hinnata peadirektoraadi tegevuse tõhusust;

83.  palub DG COMMil jätkata pingutusi parlamendi avaliku veebisaidi täiustamisel, eelkõige seoses otsingumootorite optimeerimisega, ja suurendada selle nähtavust; nõuab tungivalt, et DG COMM looks lihtsasti sirvitava veebisaidi, mis oleks kergesti juurdepääsetav kõigis seadmetes (st nutitelefonides, tahvelarvutites ja lauaarvutites), pöörates eritähelepanu veebisaidi lihtsustatud mobiiliversioonile;

84.  märgib, et meedia valdkonnas viidi 2018. aastal ellu mitmeid projekte ning parlamendi veebis kohalolu tugevdati veelgi Webstreaming 3.0 kasutuselevõtuga, mis parandab parlamendi voogedastuse suutlikkust;

85.  tõdeb ka, et sotsiaalmeedia kasutamine parlamendis on märkimisväärselt paranenud, ning julgustab kasutama avatud lähtekoodiga isemajandavaid tasuta sotsiaalvõrgustiku platvorme, kus pööratakse erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele; tunnustab ka pingutusi, mis on seotud teadlikkuse suurendamisega liidu meetmetest, ning nõuab tungivalt, et parlament intensiivistaks oma tegevust sotsiaalmeedias, et teavitada liidu kodanikke parlamendi töö tulemustest; märgib veel, et suuri pingutusi tehti mitmekülgse külastajate strateegia raames ning parlamendi saadikutekooli programmi elluviimisel, pöörates erilist tähelepanu noortele;

86.  märgib, et 2018. aastal korraldati liikmesriikides 285 pressiseminari, kus osales üle 3629 ajakirjaniku; väljendab heameelt asjaolu üle, et lisaks kutsuti täiskogu istungitele 1905 ajakirjanikku ja tsentraalselt korraldatud pressiseminaridele 1191 ajakirjanikku; tunnustab DG COMMi kõigi võimalike meediakanalite kasutamise eest parlamendi tegevuse ja saavutuste laiemal tutvustamisel; palub peadirektoraadil asjakohaselt arvesse võtta sotsiaalmeedia olulisust ning selle märkimisväärset ja üha kasvavat potentsiaali kodanikeni jõudmisel;

87.  toetab Parlamentariumi tegevust, kus 11. juulil 2018 tervitati kahe miljonendat külastajat, ning Euroopa Elamuskeskuse katseprojektide edu Berliinis, Ljubljanas, Strasbourgis ja Helsingis; avaldab tänu külastuste ja seminaride üksusele, kes võttis 2018. aastal vastu rekordarvu külastajaid;

88.  tuletab meelde, et 2018. aasta oli Euroopa Ajaloo Maja esimene täistööaasta; märgib, et Euroopa Ajaloo Maja külastas 164 158 inimest; väljendab heameelt Euroopa Komisjoniga sõlmitud kaasrahastamise lepingu üle, millega tagatakse iga-aastane panus tegevuskuludesse; on endiselt sügavalt mures aruannete pärast, mis käsitlevad töötingimusi Euroopa Ajaloo Majas eelmise töövõtja alluvuses, ning nõuab tungivalt, et peasekretär teavitaks parlamendi eelarvekontrollikomisjoni Euroopa Ajaloo Maja töötajate olukorrast uue töövõtja alluvuses; palub peasekretäril avaldada ka arvandmed töövõtja kogukulude ja Euroopa Ajaloo Maja töötajate palgale kulutatud summade kohta;

Euroopa Parlamendi bürood

89.  tuletab meelde, et toimus liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi büroode reform, mille läbivaadatud ülesanded ja eesmärgid näevad ette teha kodanike ja meediaga koostööd, tugevdades pressimeeskondi ning kasutades sidusrühmi ja arvamusliidreid, et paremini kodanikeni jõuda;

90.  võtab teadmiseks 2018. aasta kuluartiklid, mille läbilõige on järgmine:

Kuluartikkel

2018. aasta kulud

Personalikulud

22 814 372 eurot

Hoonetega seotud kulud

11 170 082 eurot

Turvalisusega seotud kulud

1 843 339 eurot

Kommunikatsioonikulud

11 639 088 eurot

Kokku

45 886 152 eurot

91.  rõhutab, et tõhus teabevahetus liikmesriikides, tagades samal ajal kulutõhususe, on väga tähtis; palub, et kõik otsusetegijad peaksid silmas suurema lisaväärtuse saavutamist, eriti jooksvate kulude osas;

92.  palub parlamendil ja liikmesriikidel tõhustada koostööd vastavate Euroopa Parlamendi büroodega; nõuab, et Euroopa Parlamendi bürood suurendaksid kodanikeni jõudmiseks oma nähtavust ürituste ja intensiivse sotsiaalmeedia kasutamise abil; palub Euroopa Parlamendi büroodel parandada koostööd ja teabevahetust Euroopa institutsioonidega, et bürood toimiksid tõhusamalt;

93.  märgib, et Ateenas asuv Euroopa Parlamendi büroo kulutas 2018. aastal parkimiskohtade rentimiseks 38 400 eurot; on seisukohal, et see kulu on ebaproportsionaalselt suur, sest selles büroos töötab praegu ainult kuus töötajat; kutsub Euroopa Parlamenti üles uurima selle kulu põhjuseid ja võtma vajaduse korral sobivaid meetmeid olukorra parandamiseks;

94.  märgib, et 30. jaanuaril 2019 otsustas juhatus säilitada parlamendi büroo Londonis ja Edinburghi harubüroo jääb alles vähemalt 2020. aasta lõpuni; märgib, et otsus parlamendi kohaloleku kohta Edinburghis pärast 2020. aastat tehakse hiljem;

95.  märgib murega juhatuse 11. veebruari 2019. aasta otsust parlamentaarse toetuse kohta ELi esindusele ASEANi juures Jakartas, ELi delegatsioonile Aafrika Liidu juures Addis Abebas ja ELi delegatsioonile ÜRO juures New Yorgis; on seisukohal, et arvestades selle parlamentaarse toetuse eripära, tuleks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile anda parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames igal aastal ressursside ja tulemuste kohta üksikasjalikku teavet; palub, et peasekretär teeks enne 2020. aasta lõppu ja enne võimalikku laiendamist maailma teistele piirkondadele selle parlamentaarse diplomaatiatoetuse kulude-tulude analüüsi;

Personali peadirektoraat (DG PERS)

96.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG PERSis 456 töötajat ja see haldas 47,5 % parlamendi kogueelarvest;

97.  tunneb heameelt registreeritud assistentidega seotud ülesannete üleandmise üle DG FINSilt DG PERSile ning märkimisväärsete pingutuste üle, selleks et korraldada ülesannete üleandmine;

98.  võtab rahuloluga teadmiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentide front office'i loomise, mille ülesanne on hallata registreeritud assistentide töölevõtmist algusest lõpuni, lepingute muutmist ja lõpetamist ning registreeritud assistentide haldustuge; on veendunud, et front office’i suutlikkust vastata registreeritud assistentide vajadustele tuleks veelgi tugevdada; väljendab heameelt registreeritud assistentide töölevõtmise lihtsustatud ja kiirema menetluse kehtestamise üle ning edusammude üle toimikute paberivaba haldamise suunas; nõuab, et parlamendi haldusmeeskondi, kes vastutavad registreeritud assistentide töölevõtmise eest, suurendataks enne parlamendi iga uue ametiaja algust ajaks, mis on vajalik põhjalikuks koolituseks enne suure töökoormuse tekkimist, ja seni, kuni suur töökoormus on läbi;

99.  kordab oma üleskutset, et administratsioon pakuks parlamendi järgmise ametiaja jooksul eelkõige uutele registreeritud assistentidele võimalikult vara koolituskursusi ja väljaandeid, sealhulgas praktiliste ja haldusalaste küsimuste kohta (lähetuskorraldused, arstlikud läbivaatused, akrediteerimine, parkimiskleebised, külastusrühmad, näitused jne), et hoida ära süsteemseid vigu, mis takistavad uusi registreeritud assistente hõlmavate haldusmenetluste sujuvat läbiviimist;

100.   kordab oma nõudmist, et registreeritud assistendid saaksid Strasbourgi osaistungjärkudel osalevate koosseisuliste töötajatega võrdset päevaraha;

101.  avaldab toetust Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgede haldamisele parlamendi administratsioonis, eelkõige seoses mõjuga inimressurssidele ja eelarvele;

102.  märgib, et DG PERSi 2018. aasta juhtiv näitaja oli teostamisaeg; märgib rahuloluga, et andmete kogumise eesmärke ja meetodeid täiustati ja tulemustele anti üldiselt positiivne hinnang;

103.  märgib, et parlamendis oli 2018. aasta detsembris kokku 9883 töötajat, sh koosseisulised ja ajutised töötajad, lepingulised töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid (2017. aastal oli töötajaid 9682);

104.  juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruandele nr 05/2019(4) „Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile“; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, mis kehtivad ka teiste liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi kohta, ning tunneb seetõttu heameelt komisjoni valmisoleku üle nõustuda kontrollikoja soovitustega; toetab Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni selles küsimuses väljendatud seisukohta(5); rõhutab, kui oluline on, et liit pakuks elukohariigi erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelist palka, ning kuna mitmest liikmesriigist on raske piisaval arvul töötajaid saada, väljendab muret, et ebasoodsamad töötingimused võivad olla vähendanud liidu jaoks töötamise atraktiivsust; hoiatab tõsiste tagajärgede eest, mida mis tahes halduseelarve kärped või töötajate arvu vähendamine võivad Euroopa Liidu avalikule teenistusele ja liidu poliitika rakendamisele kaasa tuua; väljendab samuti suurt muret lepinguliste töötajate arvu suurenemise pärast 2014. aasta personalireformi tõttu, mille tulemuseks on üha ebakindlamad töötingimused liidu institutsioonides ja paralleelse madala maksumusega ELi töötajaskonna loomine; palub liidu institutsioonidel hinnata põhjalikult personalieeskirjade mis tahes reformide või muutmise mõju personalijuhtimisele ja töötajate heaolule;

105.  tuletab meelde, et võrdsete võimaluste loomine on parlamendi personalipoliitikas endiselt tähtsal kohal; võtab teadmiseks asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamist jätkatakse konkreetsete meetmetega: 2019. aasta lõpuks oli seatud eesmärk, et 40 % üksuse juhatajatest, 35 % direktoritest ja 30 % peadirektoritest on naised; peab siiski kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ei ole täielikult rakendatud, iseäranis, mis puudutab naiste esindatuse juhtivatel ametikohtadel 40%lise sihttaseme saavutamist aastaks  2020; nõuab, et kiiresti seataks kaugeleulatuvamad eesmärgid ja et need saavutataks lühikese aja jooksul;

106.  teeb ka ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu võrdsetele võimalustele kõigi jaoks, näiteks suurendada parlamendi administratsioonis töötavate puuetega inimeste arvu; märgib, et juhatuses on juba olemas soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, ning nõuab, et juhatus viiks läbi uuringu, mis käsitleb võetud meetmeid, mis on olnud tulemuslikud liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil puuetega inimeste tööturul osalemise suurendamiseks, sealhulgas seadusandlikke meetmeid; nõuab, et kõrgetasemeline töörühm annaks pärast uuringu läbiviimist ja tulemuste analüüsimist juhatusele aru, esitades konkreetsed ettepanekud; nõuab, et kiiresti seataks edasipüüdlikumad eesmärgid, sealhulgas need, mis kajastavad geograafilise tasakaalu saavutamise vajalikkust, ja et need saavutataks lühikese aja jooksul;

107.  märgib rahuloluga, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm tegi 2018. aastal personali peadirektoraadile ülesandeks koostada aruanne koos tegevuskavaga, mis sisaldab loetelu meetmetest Euroopa Parlamendi peasekretariaadis igasuguse diskrimineerimise, näiteks etnilise päritolu, puude, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu diskrimineerimise kõrvaldamiseks; võtab teadmiseks, et juhatus võttis aruande 2019. aasta aprillis vastu ja seda juba rakendatakse; palub kõrgetasemelisel töörühmal jätkata selliste meetmete ja algatuste tugevdamist ja parandamist, et edendada Euroopa Parlamendis kaasavat töökeskkonda;

108.  taunib asjaolu, et puudub süsteem rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate parlamendiliikmete ajutiseks asendamiseks; on arvamusel, et sellise võimaluse puudumine on põhimõtteliselt vastuolus liidu põhiväärtustega, sest saadab signaali, et naiskandidaadi poolt hääletamisega võib kaasneda ajutine esindatuse puudumine; on arvamusel, et see, et puudub süsteem lapsepuhkusel olevate, aga ka pikaajalisel haiguspuhkusel viibivate parlamendiliikmete ajutiseks asendamiseks, on lahendamata probleem, kuna enda eest hääletamiseks volituse andmise võimaluse puudumine toob kaasa liidu kodanike esindatuse ajutise tasakaalustamatuse; palub nõukogul olukorra parandamiseks muuta otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti(6) artiklit 6;

109.  peab kahetsusväärseks, et aastatel 2017–2018 püsis peadirektori ametikohal töötavate naiste arv absoluutarvudes stabiilsena kahe juures, mida on kaugelt vähem kui eesmärgiks seatud; märgib rahuloluga, et naiste osakaal direktorite hulgas oli 2018. aasta lõpus 34 % ja 2019. aastal 37 % ning osakonnajuhatajate hulgas suurenes naiste osakaal 2018. aasta lõpuks 38 %-ni ja 2019. aasta lõpuks 39 %-ni; tunnistab järkjärgulise lähenemisviisi vajalikkust, kuid rõhutab, et olukord on rahuldav alles siis, kui sooline tasakaal juhtkonna tasandil kajastab neile ametikohtadele kandideerijate soolist tasakaalu;

110.  märgib, et on liikmesriike, kellel ei ole ühtegi direktori või peadirektori ametikohta, ning et hoolimata sellest, et 2004., 2007. ja 2013. aasta laienemisest on möödunud palju aastaid, ei ole uute liikmesriikide esindatus juhtimistasanditel, kus mõned rahvused on jätkuvalt üleesindatud, vastavalt suurenenud; soovitab selle olukorraga tegeleda; tuletab meelde, kui oluline on, et kogu töölevõtmine põhineks pädevusel, võttes samas arvesse, kui oluline on saavutada parlamendi töötajate hulgas geograafiline tasakaal; kutsub sellega seoses parlamenti üles tagama, et kõigile tasanditele, sealhulgas direktorite ja peadirektorite tasanditele, võetaks töötajad tööle ja neid edutataks ilma kodakondsusel põhineva diskrimineerimiseta ning tagama, et tööhõive parlamendis oleks kõigi rahvuste jaoks võrdselt atraktiivne;

111.  võtab teadmiseks lahendused, mis on leitud registreeritud assistentide jaoks, kes olid kaks parlamendi ametiaega järjest katkematult töötanud, kuid kellel jäi kuni kaks kuud puudu kümne teenistusaasta läbimisest, mis andnuks neile õiguse liidu institutsioonide pensioniõiguste skeemi alusel pensioni saada; kritiseerib asjaolu, et lahendus esitati liiga hilja, vaatamata arvukatele ja pidevatele hoiatustele parlamendi eelmise koosseisu ametiajal; kritiseerib ka asjaolu, et leiti ainult üks lahendus ja et see sõltus üksnes teatavate parlamendiliikmete heast tahtest, kes olid olukorrast teadlikud ja soovisid olla oma sellisesse olukorda sattunud registreeritud assistentidega solidaarsed; kritiseerib ka asjaolu, et administratsioon ei teavitanud sellest küsimusest uueks ametiajaks valitud parlamendiliikmeid, ning asjaolu, et nad võisid sellistel juhtudel sõlmida vähem kui kuus kuud kestva lepingu, mistõttu paljud registreeritud assistendid nägid suurt vaeva parlamendiliikme leidmisel, kes oleks valmis neid lühikeseks ajaks ilma katkestuseta tööle võtma, ning mõnel registreeritud assistendil isegi ei õnnestunud seda teha (administratsiooni sõnul oli see 170 registreeritud assistendist nii vähemalt kolme assistendi puhul);

112.  väljendab heameelt parlamendi peasekretariaadi kaugtöö võimaluste laiendamise ja lihtsustamise üle, kuid nõuab kaugtöö võimaluse laiendamist kindlaksmääratud ajakava alusel, nagu on komisjonis ja teistes institutsioonides; toetab küsitluse läbiviimist kaugtöö kogemuste kohta ning palub hindamistulemusi jagada parlamendiliikmete ja parlamendi kõigi teenistustega;

113.   kordab oma üleskutset kasutada rohkem videokonverentse ja muid tehnoloogiaid, et kaitsta keskkonda ja säästa ressursse ning eelkõige vähendada töötajate reisimist oma tööülesannete täitmisel kolme töökoha vahel;

114.  tunnistab parlamendi täisleppimatuse poliitikat ahistamise suhtes kõigil tasanditel, sh parlamendiliikmete, personali ja registreeritud assistentide tasandil, ning meetmeid ahistamise ärahoidmiseks töökohal, eelkõige juhatuse poolt 12. märtsil 2018 vastu võetud ajakohastatud tegevuskava, mille eesmärk on kohandada ennetavaid ja varajasi toetusmeetmeid parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide, praktikantide või muude töötajate vaheliste konfliktide ja ahistamisega tegelemiseks, parlamendi sisemiste tavade ja menetluste välisauditit, konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ja vahendaja funktsiooni loomist ning ekspertide osavõtul avaliku kuulamise korraldamist töökohal toimuva ahistamise teemal; märgib, et välisauditi tulemusi oodati 2018. aasta novembri alguseks, ja nõuab, et nendest teavitataks viivitamata, kui need on kättesaadavad; nõuab sellise viivituse kohta selgitust, tunneb heameelt asjaolu üle, et mõned fraktsioonid on oma liikmetel tungivalt soovitanud osaleda väärikust ja austust töökohal käsitlevatel koolitustel, et olla eeskujuks, ning nõuab parlamendiliikmetele ja töötajatele koolitusi; ootab tegevuskava täielikku ja läbipaistvat rakendamist; võtab teadmiseks, et nõuandekomitee, mis tegeleb ahistamiskaebuste menetlemisega ja ahistamise ärahoidmisega töökohal, sai psühholoogilise või seksuaalse ahistamise kohta töökohal aastatel 2014–2017 igal aastal ligikaudu 20 kaebust ja 2018. aastal 7 kaebust – seda ei saa ignoreerida olukorras, kus kas või üks juhtum on liiga palju;

115.  nõuab, et rakendataks täielikult meetmeid, mida soovitati Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta Euroopa Liidus, nimelt kõigile töötajatele ja parlamendiliikmetele kohustusliku ahistamisvastase koolituse korraldamist ning kahe olemasoleva komisjoni ümberkorraldamist üheks sõltumatuks komisjoniks; nõuab, et ahistamise ohvrite kohtu- ja ravikulud hüvitataks vastavalt personalieeskirjade artiklile 24;

116.  väljendab heameelt asjaolu üle, et esimese kolme töötajate kategooria puhul (s.t parlamendis töötav või Euroopa Parlamendi liikmest üksikvanem; kaks lapsevanemat, kes töötavad parlamendis täistööajaga; kaks parlamendis töötavat lapsevanemat, kellest üks töötab täistööajaga ja teine vähemalt poole tööajaga) ei kasutatud ootenimekirju, et järjestada neid kohtade eraldamisel parlamendi lasteaias ja Brüsselis asuvates eralasteaedades, kellega parlamendil on leping; märgib, et 2018. aastal pakuti töötajatele 197 lasteaiakohta, millest 116 võeti vastu; märgib rahuloluga, et Wayenbergi lasteaeda laiendatakse ja seal hakkab olema koht 320le lapsele (praegu 230 kohta);

117.  märgib, et alates 1. veebruarist 2020 sai parlamendi sõimede ja lasteaedade sektsioonide uueks teenuseosutajaks ettevõte Esedra; märgib murega, et Euroopa Parlamendi vastavad teenistused (DG PERS) andsid enne teenuseosutaja vahetumist muudatuste kohta, mida see uus leping kaasa toob, piiratud teavet; rõhutab, et Euroopa Parlament peab hankemenetluse hindamisel seadma alati esikohale nii laste heaolu lasteaias kui ka pidama väga oluliseks teenuseosutaja töötajate töötingimusi;

118.  rõhutab, kui olulised on lastesõimesid ja lasteaedu käsitlevad selged normid; nõuab, et parlamendi sõimede ja lasteaedade sektsioonide korralduskomitee võtaks vastu piisavad tingimused, et muuta normid selgeks ja läbipaistvaks ning piisavalt laiaulatuslikuks, et hõlmata kõik ebatavalised ja spetsiifilised olukorrad, nagu individuaalne perekondlik olukord või erivajadustega lapsed; teeb ettepaneku hoida veebisaitidel sõime- ja lasteaiateenuste kohta ajakohastatud teavet, mis hõlmab tasusid ja praegust mahutavust; soovitab ka muuta Euroopa Parlamendi hallatavaid lastesõimi ja lasteaedu käsitleva eeskirja artiklit 4, märkides selgelt ära vanemate maksimaalse tasu, et tagada piisav läbipaistvus ja vältida võimalikke lahknevusi;

119.  tuletab meelde, et kõik teenuseosutajad peavad täielikult austama Belgia õigust ja tagama, et alltöövõtja järgib parlamendi poliitikat austuse ja väärikuse kohta töökohal; palub parlamendi vastutavatel teenistustel tagada sujuv üleminek ning see, et ükski uue juhtkonna tehtud võimalik muudatus sõimede ja lasteaedade sektsoonide toimimises ei tooks võrreldes eelmise teenuseosutajaga kaasa teenuse kvaliteedi ja töötingimuste halvenemist;

120.  märgib, et DG PERSi töötajate suur töökoormus vähendab paindlikkust registreeritud assistentide palkade muutmisel, kui parlamendiliige seda taotleb ja kui see on põhjendatud registreeritud assistentide kohustuste suurenemisega;

Taristu ja logistika peadirektoraat (DG INLO)

121.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG INLOs 607 töötajat ja see haldas 12,6 % parlamendi kogueelarvest;

122.  märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli 239 547 603 eurot, mis on 11 % vähem kui 2017. aastal (265 839 576 eurot);

123.  rõhutab, et parlamendi kinnisvarapoliitikas tuleb nii olemasolevate hoonetega seotud kulude kui ka uute projektide osas võimalikult suurel määral järgida kulutõhususe põhimõtet; rõhutab, et parlamendi esmane mure peab olema tulemuslik finantsjuhtimine, mille eesmärk peab olema töö lõpuleviimine võimalikult väikeste kuludega;

124.  märgib, et 2018. aasta aprillis võttis juhatus vastu uue keskmise pikkusega ja pikaajalise kinnisvarastrateegia; märgib, et juhatuse kinnisvarastrateegia keskendub meetmetele, mis on kavandatud tulevaste vajaduste rahuldamiseks pärast 2019. aastat, sealhulgas hoonete renoveerimine, mis on endiselt üks peamisi lahendamist vajavaid probleeme; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on keskendunud kinnisvara ostmisele, mis tähendab, et talle kuulub nüüd 80 % tema valduses olevatest hoonetest;

125.  võtab teadmiseks, et Brüsselis viidi lõpule Martensi hoone ehitus ja renoveeriti Montoyer 63 hoone;

126.  märgib, et parlamendi suurim ehitusprojekt – Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone laiendamine – on selle esimese etapi – idaosa – lõppjärgus, mis moodustab ligikaudu 70 % kogu projektist; tuletab meelde, et praegu asuvad Euroopa Parlamendi töötajad Luxembourgis neljas hoones; möönab, et Konrad Adenaueri hoone toob kõik teenused ühe katuse alla ning võimaldab mastaabisäästu energia, vee, turvalisuse ja hoonete haldamise vallas; juhib murega tähelepanu asjaolule, et teatavad ehitusviivitustega seotud kulud on olnud algselt prognoositust suuremad, aga tänu märkimisväärselt väiksematele kulutustele laenude finantskuludele on parlamendil olnud võimalik lisakulud osaliselt korvata; võtab teadmiseks, et Adenaueri projekti kogumaksumus jääb heakskiidetud kogueelarvest 32,5 miljoni euro võrra väiksemaks, mis ei hõlma muu hulgas projekti juhtimiskulusid, finantskulusid, sertifitseeritud asutusi; peab kahetsusväärseks ehitusviivitustest tingitud kulude suurenemist ja märgib, et tehingud ehitusettevõtetega (mis on seotud projekti viibimisega) on olnud vajalikud edasiste viivituste ja kulude vältimiseks (5–15 % lepingu summast);

127.  märgib murega, et nii nagu eelmistel aastatel, kiideti heaks uus assigneeringujääkide ümberpaigutamine summas 29 miljonit eurot, et eelrahastada Konrad Adenaueri hoone projekti; rõhutab, et assigneeringujääkide ümberpaigutamine kujutab endast sihtotstarbelisuse põhimõtte lõdvendamist ning et seetõttu rikutakse sellega tahtlikult eelarve õigsuse põhimõtet; ei ole nõus kehtiva tavaga paigutada assigneeringujäägid eelarveaasta lõpus ümber pooleliolevatesse kinnisvaraprojektidesse; nõuab paremat eelarve haldamist, et viia sellised ümberpaigutamised absoluutse miinimumini ning parandada asjassepuutuvate eelarveridade selgust ja läbipaistvust;

128.  toetab parlamendiliikmete töökeskkonna parandamist Brüsselis (1 isiklik büroo + 2 bürood töötajatele) ja Strasbourgis (1 + 1 bürood); toetab ka parlamendiliikmete töötingimuste parandamist kooskõlas punktiga 147 allpool;

129.  toetab DG INLO pingutusi oma turvameetmete karmistamisel struktuurilise ja organisatsioonilise täiendamise abil, sealhulgas kõigi füüsiliste objektide turvalisuse tagamine; rõhutab vajadust ühitada avatus kodanikele ja julgeolekunõuded;

130.  märgib kahetsusega, et mitmed olulised teenuseosutajad (pangad ja toidupoed) on hiljuti otsustanud parlamendiga sõlmitud pikaajalisi lepinguid mitte pikendada, ning palub teenistusel uurida parlamendis pakutavate teenuste vähenemise põhjuseid;

131.  võtab teadmiseks, et 2018. aastal alustati tööd Wayenbergi lasteaia laiendamiseks; tunneb siiski muret selle pärast, et ehitustööde ajal oli objektile juurdepääs ebaturvaline, ning soovitab DG INLO-l ja DGD SAFE-l pöörata edaspidi suuremat tähelepanu kasutajate ohutuse tagamisele selliste ehitustööde ajal;

132.  võtab teadmiseks parlamendi olulise taristu, mis jaguneb järgmiselt:

Brüsseli hooned

Luxembourgi hooned

Strasbourgi hooned

13 parlamendi omanduses

1 parlamendi omanduses

5 parlamendi omanduses

7 üüritud

6 üüritud

1 üüritud parkla

671 285 m2

176 283 m2

344 283 m2

EP bürood ja esindused

 

Kokku

37

parlamendi omanduses

12

üüritud

25

pindala

28 383 m2

133.  võtab teadmiseks, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks anda DG INLO-le volitus kuulutada välja arhitektuurikonkurss Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimiseks, mida saaks teha ainult kahel viisil: hoone renoveerimine või ümberkujundamine; nõuab tungivalt, et hoone oleks järgmistel aastakümnetel parlamendi tegevuse edasiseks arenguks vastavalt aluslepingutele valmis; tuletab meelde, et konkreetsete arhitektuuriliste ettepanekute kogumiseks avati arhitektuurikonkurss ning lõpliku otsuse projekti kohta peaksid tegema poliitilised ja eelarvepädevad institutsioonid; rõhutab, et selline otsus tuleks teha pärast hoone ohutust käsitleva hinnangu avaldamist ning peasekretär peaks enne otsuse tegemist nägema ette selle kava eelarvestuse;

134.  märgib, et juhatus on Euroopa Elamuskeskuste loomise mitmes Euroopa Parlamendi büroos heaks kiitnud ja see otsus viiakse lähiaastatel ellu;

135.  toetab autojuhtide teenuse institutsioonisiseseks muutmist ja märgib, et ametiautode teenusega oldi 2018. aastal väga rahul (99,9 %); leiab, et ametiautod ei tohiks sõita tühjalt ja sõites Brüsselist Strasbourgi ning tagasi, neid tuleks kasutada selleks, et transportida parlamendi liikmeid, töötajaid ja registreeritud assistente, kellel on lähetuskorraldus; võtab teadmiseks uue reegli, millega nõutakse, et sõidukijuhid ootaksid pealevõtmiskohas maksimaalselt viis minutit, ning mõistab sellise reegli vajalikkust, kuid tunneb siiski muret, et see aeg on liiga lühike; märgib, et parlamendiliikmed peavad lennujaamas pikka aega ootama, enne kui autod parlamenti sõidavad, ning soovitab leida tõhusama viisi nende viivitustega toimetulemiseks;

136.  väljendab suurt muret parlamendiga sõlmitud kahe välise kontsessioonilepinguga seotud töötajate töötingimuste pärast, nimelt koristus- ja restoranitöötajad, ning soovitab tungivalt, et DG INLO korraldaks sõltumatu uuringu selle kohta, kui rahul on nad oma töötingimustega, et tagada tööl austus ja väärikus; nõuab parlamendi avalike hangete poliitika hindamist, et muuta kõigi lepinguliste teenistuste töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks; palub parlamendil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle hindamise tulemustest aru; tõdeb, et Euroopa Parlament järgib asjakohaseid õigusakte;

137.   tunneb muret selle pärast, et teenistus ei ole ikka veel suutnud lahendada parlamendi sooja vee süsteemiga seotud probleemi, ning palub vastutaval komisjonil anda edaspidi teavet meetmete kohta, mida on võetud, et võidelda parlamendis legionella vastu;

138.  väljendab heameelt parlamendi iseteenindussöökla menüü mitmekesistamise üle; on siiski mures selle pärast, et vaatamata avalikule üleskutsele teha pakkumise hinna ja kvaliteedi suhte kulude-tulude analüüs, peetakse pakutavat toitu mitterahuldavaks; nõuab, et kvaliteedi ja hinna suhte ning turul olevate võimalike teenuseosutajate analüüs hinnataks ümber; nõuab, et uuringust tulenevat kvaliteedi ja hinna tasakaalustamata suhet muudetaks vastavalt vajadusele; väljendab tõsist muret toidu ja jookide hinna ja kvaliteedi pärast;

139.  väljendab solidaarsust ettevõtte Compass Groupi töötajatega, keda ohustab töötajate arvu vähendamine ja töötingimuste halvenemine; on mures, et väline toitlustusettevõte kasutab järjest enam ajutisi töötajaid, millel on tagajärjed teenuste kvaliteedile ning alaliste töötajate töötingimustega seotud eelistele ja kvaliteedile;

140.  kiidab heaks eelkontrolli ja avalike hangete koordineerimise üksuse loomise 2017. aastal, et tugevdada eelkontrolli üksuse keskset rolli ja pakkuda tuge hankemenetluste ühtse kohaldamise ja järelevalve tagamiseks DG INLOs;

141.  märgib rahuloluga, et 2018. aastal korraldati poliitika „Disain kõigile“ raames ning DG INLO juurdepääsetavuse võrgustiku käivitamisega seoses audit hoonete juurdepääsetavuse kohta puuetega inimestele;

142.  kiidab heaks DG INLO rolli parlamendi keskkonnapoliitikas, eelkõige eesmärgi muuta hooned energiatõhusamaks ja vähendada veetarbimist;

Konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraat (DG LINC)

143.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG LINCis 534 töötajat ja see haldas 3,1 % parlamendi kogueelarvest;

144.  nõuab mitmekeelsuse eeskirja kohaldamist, mis võimaldab igal parlamendiliikmel end väljendada oma emakeeles; rõhutab, et mitmekeelsuse eeskirja läbivaatamisega kehtestatud üksikasjalikumaid keeleprofiile võib kasutada ainult erandjuhtudel; nende eesmärk ei ole piirata tõlkekeelte pakkumist, vaid pakkuda parlamendiliikmetele turu- ja logistiliste piirangute korral sihipärasemat teenust;

145.  kiidab heaks peadirektoraadi ümberkujundamise 2018. aastal, et suurendada parlamendi suutlikkust konverentside korraldamisel, ja tõlkidele uute töötingimuste loomise protsessi lõpuleviimise;

146.  tunnustab konverentsikorralduse ajakohastamise strateegiat, kus keskendutakse peamiselt teenuste osutamise tõhustamisele ja kohandamisele parlamendis, lähtudes kasutajate vajadustest, ning korraldajate jaoks ühtse liidese väljatöötamisele;

147.  võtab rahuloluga teadmiseks 8. septembri 2018. aasta kokkuleppe tõlkide töötingimuste kohta; ergutab ühist järelevalverühma, mis koosneb administratsiooni ja tõlkide esindajatest, pakkuma jätkuvalt võimalust viljakaks koostööks, et võimalikud probleemid sujuvalt lahendada;

148.  märgib, et keskmine tundide arv nädalas, mille jooksul koosseisulised tõlgid tõlkekabiinis tõlketeenust osutasid, suurenes 2014. aasta 11 tunnilt ja 54 minutilt 2018. aastaks 13 tunnile ja 47 minutile, seda muu hulgas parlamendi tegevuse laienemise tõttu;

149.  juhib tähelepanu asjaolule, et eri keeltest tõlkimise kulud on väga erinevad, ning palub teenistusel uurida selle suure lahknevuse põhjuseid;

Kirjaliku tõlke peadirektoraat (DG TRAD)

150.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG TRADis 1145 töötajat ja see haldas 0,9 % parlamendi kogueelarvest;

151.  võtab teadmiseks, et 2018. aastal suurenes DG TRADi toodang eelmise aastaga võrreldes 10 %, kuna tõlkenõudlus on tsükliline ja tihedalt seotud parlamendi tegevusega; märgib murega, et sisetõlke maht küündis 119,4 %ni (võrdlusalus: 100 %) ja allhanke määr oli 32,8 % (2017. aastal 31,4 %); palub kirjaliku tõlke peadirektoraadil kaaluda allhangete hulga suurendamist, järgides 100 % sihttaset ning pidades silmas dokumentide tõlkekvaliteeti ja veatust; kutsub DG TRADi üles jätkama tööd suurendamaks sisseostetud tõlgete vastavuse ja kvaliteedi kontrollimist;

152.  võtab teadmiseks järkjärgulise ülemineku masintõlkevahendi eTranslation kasutamisele, mis võimaldab masintõlget kõigi keelekombinatsioonide jaoks; rõhutab inimestest tõlkijate asendamatut rolli ja lisaväärtust;

153.  märgib, et 2018. aastal lisandusid tõlkijatele uued ülesanded, millega tõlkimisest saab kultuuride keeleline vahendamine, näiteks loodi audiolevi teenistus, mis hõlmab mõningaid tõlkijaid, kes tõlgivad lühiuudiseid (päevauudiseid) 24 keelde ja netisaateid 6 keelde; märgib, et DG TRAD palkas hääleseadja, kes on koolitanud peaaegu 180 töötajat; tunneb muret selle pärast, et DG TRADi töötajad on seisnud silmitsi mitte ainult erakordselt suure töökoormusega, mis tulenes parlamendi ametiaja lõppemisest, vaid ka ees ootavatest uutest ja tundmatutest ülesannetest tuleneva ebakindlusega; kutsub DG TRADi kõrgema astme juhtkonda ja töötajaid üles jätkama arutelusid tsüklilise töökoormuse mõju üle töötajate heaolule; soovitab, et DG LINCis loodud töörühma eeskujul moodustataks ühine järelevalverühm, mis koosneks administratsiooni ja tõlkijate esindajatest;

Finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS)

154.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG FINSis 222 töötajat ja see haldas 20,8 % parlamendi kogueelarvest;

155.  on teadlik, et DG FINSi õigusraamistik on sestsaadik, kui 2009. aastal jõustus uus parlamendiliikmete põhimäärus, oluliselt muutunud; võtab lisaks teadmiseks uue finantsmääruse jõustumise 2. augustil 2018 ja sellest tulenevad parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirjade muudatused, mis mõjutavad DG FINSi tööd;

156.  tunneb muret inimressursside nappuse ja liikuvuse pärast, mille tõttu on tulnud esikohale seada parlamendiliikmetele ja parlamendile osutatavad põhiteenused, mis tekitas probleeme kontrollide ulatuse, tähtaegade, maksete tegemise kiiruse ja kulutoimingute tasakaalustamisega; tunneb muret selle suundumuse ja selle kahjuliku mõju pärast, mis aasta jooksul üha selgemalt ilmnes eelkõige tööheaolu vähenemises ja pikaajaliste haiguste sagenemises;

157.  väljendab suurt muret peadirektoraadi IT-rakenduste aegumise ja IT-rikke ohu pärast, mida mõlemat peetakse suureks; kutsub finantsküsimuste peadirektoraati ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati üles tihendama konstruktiivset koostööd, et rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, sealhulgas võtta sujuvalt kasutusele uus finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteem;

158.  toetab märkimisväärseid jõupingutusi jätkata investeerimist finantsprotsesside digiteerimisse, nagu parlamendiliikmete elektroonilised allkirjad, et parandada klienditeenindust, haldustõhusust ja kontrollide taset, eelkõige parlamendiliikmete ravikulude veebipõhise hüvitamise ja kohalolijate keskregistri automatiseerimise kasutuselevõtmist, et kiirendada õigustega seotud hüvitiste maksmist ja laiendada e‑portaali ülesandeid, mis on parlamendiliikmete ühtne kontaktpunkt oma rahaliste ja sotsiaalsete õiguste haldamiseks; taunib aeganõudvat ebatõhusust andmete sisestamisel ja kontrollimisel, eelkõige asjaolu, et andmed parlamendiliikmete reisikulude kohta sisestatakse süsteemi kaks korda, kõigepealt parlamendiliikmete poolt ja seejärel uuesti administratsiooni poolt;

159.  märgib, et pärast avalikku pakkumismenetlust alustas 1. jaanuaril 2019 tegevust parlamendi uus reisibüroo; märgib, et reisibüroo nädalavahetusel kättesaadava kõnekeskuse kasutamine on piiratud, sest ei hõlma kõiki reisibüroo kasutatavaid ettevõtteid; taunib asjaolu, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskusesse helistamisel raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda; taunib büroo piiratud lahtiolekuaegu, eelkõige asjaolu, et see on reede pärastlõunal suletud, välja arvatud reede pärastlõuna enne Strasbourgi istungit, mis piirab suurel määral parlamendiliikmete suutlikkust tõhusalt töötada; nõuab kättesaadavuse parandamist; nõuab lihtsa ja kasutajasõbraliku kaebuste esitamise mehhanismi kohustuslikku rakendamist, et lahendada probleemid kiiresti; taunib büroo aeglast reageerimist piletitaotlustele; peab täielikult vastuvõetamatuks, et reisibüroo pakutavad piletid ei ole alati kõige soodsamad (need on sageli kallimad kui internetist leitavad piletihinnad) ja parlamendiliikmete reisikulude hüvitamisel esineb märkimisväärset hilinemist; kutsub finantsküsimuste peadirektoraati üles tegema reisibüroo teenuste kohta rahulolu-uuringut ning esitama tulemused hiljemalt 30. juuniks 2020, et teavitada kliente finantsküsimuste peadirektoraadi ja parlamendi reisibüroo korraldusest ja vastutusest; nõuab tungivalt, et uus reisibüroo teeks rahulolu-uuringu tulemustest järeldused ja viiks sisse vastavad parandused;

Üldkulude hüvitis

160.  tunneb heameelt meetmete üle, mida juhatus on läbipaistvuse ja finantsvastutuse suurendamiseks võtnud;

161.  tuletab meelde, et eraldi pangakonto üldkulude hüvitise vastuvõtmiseks on kohustuslik; palub Euroopa Parlamendil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid seda kohustust täidab;

162.  juhib tähelepanu asjaolule, et juhatus võttis oma 2. juuli 2018. aasta koosolekul vastu uue mittetäieliku üldkulude hüvitisest kaetavate kulude loetelu, mis sisaldab kõige levinumaid näiteid rahastamiskõlblikest kuludest; märgib, et parlamendiliikme soovi korral võib üldkulude hüvitise kasutamise vabatahtliku kontrollimisega seotud kulud katta üldkulude hüvitisest; tuletab meelde, et kõik parlamendiliikmed võivad üldkulude hüvitise kasutamise dokumenteerida ja lasta selle teabe avaldada oma isiklikul veebisaidil; palub Euroopa Parlamendil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid neid soovitusi täidab;

163.  tunnustab viimastel aastatel kulude hüvitamise tõhusas ja läbipaistvas kontrollis tehtud edusamme, näiteks mis puudutab parlamendiliikmete reisikulude ja registreeritud assistentide toetuste hüvitamist, mille kohta tuleb esitada kuludokumendid; nõuab, et juhtumeid, mille puhul on avastatud rikkumine, käsitletaks rangelt; nõuab tungivalt, et juhatus teeks varasematest pettusejuhtumitest järeldusi ja kehtestaks pettuse eest karmid karistusmeetmed; nõuab tungivalt, et parlamendiliikmed kasutaksid oma üldkulude hüvitist rangelt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetes sätestatud eesmärkidel; nõuab tungivalt, et juhatus jätkaks suuniste hindamist, nagu on ette nähtud juhatuse viimases otsuses; nõuab kodanike ning parlamendi ja selle liikmete maine huvides, et tasakaal mandaadivabaduse ning väärkasutuse ja pettuse ohu vastu võitlemise vahel oleks hästi paika pandud; on seisukohal, et asjassepuutuvaid sätteid oleks asjakohane hinnata korrapäralt iga viie aasta järel siis, kui parlamendi ametiaeg on jõudnud poole peale;

164.  tuletab meelde juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta, viimati muudetud 1. juulil 2019) artikli 62 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et makstavad summad, sh üldkulude hüvitis, „on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks“ ning et „parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui need on makstud kindlasummalise hüvitisena“; palub peasekretäril ja juhatusel tagada nende sätete täielik rakendamine ja järgimine ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid on oma kasutamata summad tagasi maksnud;

165.  tuletab meelde, et eelmisel ametiajal soovitas üldkulude hüvitise kasutamise reeglite väljatöötamise ja avaldamise ajutine töörühm juhatusel jätkata arutelu üldkulude hüvitise üle ja jõuda sellisele kokkuleppele, millega parlamendiliikmetelt nõutakse kõigi üldkulude hüvitisega seotud kviitungite säilitamist, sõltumatu audiitori määramist, kes kontrollib igal aastal kontosid ja avaldab oma arvamuse, ning üldkulude hüvitise kasutamata osa tagastamist parlamendiliikme mandaadi lõppemisel;

166.  tuletab ühtlasi meelde, et lisaks ajutise töörühma poolt juba avaldatud muudatustele võeti täiskogul vastu järgmised täiendavad muudatused seoses üldkulude hüvitisega, millega nõutakse: parlamendi siseauditilt üldkulude hüvitise kulude 5 % suuruse valimi kontrolli, mille lõpptulemused ja tulemused oleksid osa parlamendi avaldatavast iga-aastasest siseauditi aruandest; parlamendiliikmetelt iga-aastase ülevaate avaldamist oma kuludest kategooriate kaupa (kommunikatsioonikulud, kontoriruumide üürimine, kontoritarbed jne);

167.  nõuab tungivalt, et juhatus rakendaks võimalikult kiiresti täiskogu demokraatlikku tahet seoses üldkulude hüvitisega;

168.   tunneb heameelt asjaolu üle, et parlamendi eelmise koosseisu juhatus lõi parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku taristu nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad avaldada oma kulude kohta vabatahtliku auditi või kinnituse, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega; palub Euroopa Parlamendil parlamendiliikmeid nimetatud võimalusest ja selle praktikas kasutamisest paremini teavitada;

Vabatahtlik pensionifond

169.  märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk oli 2018. aasta lõpu seisuga 286,1 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et 2018. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 112,3 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 398,4 miljonit eurot;

170.  tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused jagunevad mitmele aastakümnele, kuid märgib, et 2017. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 17,8 miljoni euro ulatuses;

171.  juhib tähelepanu sellele, et see põhjustab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita;

172.  toetab jõuliselt juhatuse 10. detsembri 2018. aasta koosoleku otsust muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid reegleid, tõstes pensioniea 63 eluaastalt 65 eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada pensioniskeemi jätkusuutlikkust; kinnitab, et see juhatuse otsus on positiivne samm; märgib siiski, et Euroopa Parlament vastutab tulevikus väga suure summa eest; tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõiget 2, milles on sätestatud, et „[o]mandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“;

173.  palub peasekretäril ja juhatusel täielikus kooskõlas parlamendiliikmete põhimääruse, nimelt selle artikli 27 lõigetega 1 ja 2 kaaluda läbi kõik võimalused, et leida probleemile õiglane lahendus ja hoida parlamendi vastutus seejuures võimalikult väiksena, sest tegemist on maksumaksja rahaga, ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellega seoses võetud meetmetest;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC)

174.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG ITECis 484 töötajat ja see haldas 6,4 % parlamendi kogueelarvest;

175.  märgib, et 2018. aastal oli DG ITECi põhinäitaja õigeaegne ja tõhus reageerimine kasutajate ja partnerite nõudmistele kõigis tegevusvaldkondades; nõuab, et DG ITEC jätkaks investeerimist tänapäevaste, sujuvate, tõhusate ja kasutajakesksete IT-liideste loomisse;

176.  toetab e-parlamendi rakenduste edasiarendamist, IT-innovatsioonitegevuse tugevdamist ja parlamendi küberturvalisussuutlikkuse suurendamist; väljendab heameelt otsuse üle kahekordistada ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelevale rühmale (CERT-EU) eraldatud vahendeid; tunnustab liidu institutsioonide suutlikkuse suurendamist, et tagada optimaalne kaitse küberrünnakute vastu;

177.  võtab teadmiseks, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil on väga raske värvata piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga eksperte, kellel on väga spetsiifiline profiil, teadmised ja kogemused; palub Euroopa Parlamendil tagada, et see taotlus edastatakse nõuetekohaselt Euroopa Personalivaliku Ametile, et reageerida liidu institutsioonide sellistele erivajadustele paremini;

178.  nõuab, et DG ITEC teeks rohkem pingutusi, et tagada parlamendi IKT-taristute järjepidevus ja vastupidavus, mis saavutati pärast 2017. aasta oktoobris toimunud IT-katkestust; nõuab jõupingutuste ja suutlikkuse suurendamist, et tagada parlamendi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töökindlus; nõuab töö jätkamist ja edusamme talitluspidevuse, riskijuhtimise, vahejuhtumite haldamise ja taastumissuutlikkuse valdkonnas; rõhutab, et parlamendi internetivõrgu toimimises esineb puudusi;

179.  rõhutab, et andmete ja eraelu puutumatusega seotud ohud kasvavad; juhib murelikult tähelepanu hiljutistele teadetele, et kui kasutajad logivad sisse parlamendi traadita kohtvõrku, siis nende andmed salvestatakse ja neid töödeldakse; peab vajadust säilitada andmeid kuni kuus kuud väga küsitavaks(7); kutsub Euroopa Parlamenti üles töötama välja infoturbepoliitikat ja -strateegiat; rõhutab, et tihe koostöö DG ITECi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi vahel on äärmiselt oluline; ergutab peadirektoraate keskmises ja kaugemas perspektiivis ühist tegevust kavandama;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat (DG SAFE)

180.  tuletab meelde, et 2018. aastal oli DG SAFEs 756 töötajat ja see haldas 1,5 % parlamendi kogueelarvest;

181.  tunneb muret peadirektoraadi hiljutise personaliuuringu tulemuste pärast ja loodab, et lähitulevikus leitakse töötajate muredele lahendus;

182.  tuletab meelde, et üldsusele avatus on parlamendile iseloomulik ja et tuleb säilitada piisav tasakaal vajaliku turvalisustasemega;

183.  kiidab heaks juhatuse poolt parlamendi kaheksandal ametiajal vastu võetud tähtsad julgeolekuga seotud otsused, eelkõige a) meetmed, mis käsitlevad suhteid vastuvõtvate riikide ametiasutuste ja teiste institutsioonidega, eelkõige meetmed Brüsseli Euroopa kvartali turvalisuse tagamiseks, väliste teenuseosutajate personali turvakontroll, ohuhinnangud ja häiretasemete muudatused, b) meetmed parlamendi hoonete ajakohastamiseks ja c) sisemeetmed; tuletab meelde, et need otsused eeldasid investeeringuid taristusse;

184.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi poolt 2018. aastal komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega sõlmitud kokkuleppe üle, mis käsitleb vastastikust vabastamist turvakontrollidest; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukoguga ei ole veel sellist lepingut sõlmitud, ning loodab, et selle suhtes leitakse peatselt lahendus;

185.  kiidab heaks parlamendiliikmete ja nende töötajate sissepääsukaartide väljavahetamise; ootab parlamendi töötajate sisepääsukaartide peatset väljavahetamist;

186.  peab kiiduväärseks DG SAFE ja DG INLO head koostööd kõigi parlamendi hoonete turvalisuse suurendamisel ja juurdepääsu parandamisel, sealhulgas parklatesse, nagu nõudis juhatus;

187.  tunnustab turvaüksuse loomist, eelkõige parlamendi presidendi lähikaitset ja parlamendi strateegiliste asukohtade turvalisuse tugevdamist;

188.  toetab SMS-turvahoiatussüsteemi laiendamist kõigile teenistustelefonide kasutajatele ja märgib, et tulevikus hakkavad seda kasutama kõik parlamendiliikmed ja parlamendi töötajad;

Õigusteenistus

189.  kiidab heaks õigusteenistuse strateegia teha juristidega kontaktivõtmine parlamendikomisjonidele lihtsamaks; nõuab parlamendi tegevusega seotud töötajate arvu suurendamist;

190.  märgib rahuloluga, et õigusteenistus austab soolist tasakaalu administraatorite, üksuse juhatajate ja direktorite tasandil;

191.  juhib tähelepanu asjaolule, et õigusteenistus on võitnud 95 % kohtuasjadest, mis on 8. ametiajal kohtusse antud; väljendab veendumust, et õigusteenistus täidab oma rolli Euroopa Parlamendi ja liidu kodanike finantshuvide kaitsmisel, saades kohtuasjade kaudu tagasi avaliku sektori raha;

192.  tunneb muret raskuste pärast teatavatest riikidest teatavate ametikohtade täitmiseks kvalifitseeritud töötajate leidmisel, kuna kohustus on hõlmata kõik õigussüsteemid ja kõik liikmesriikide keeled;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

193.  tuletab meelde, et kahes järjestikuses finantsmääruses(8) ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirjades(9) on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruste kohaselt tuleb avaldada lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

194.  märgib, et 2018. aastal sõlmitud 251 lepingust põhinesid 94 avatud või piiratud menetlusel (väärtusega 569,5 miljonit eurot) ja 155 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 35,9 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute koguväärtus protsendina sõlmitud lepingute koguväärtusest vähenes 2017. aasta 12 %-lt 2018. aastal 6 %-le ning nende lepingute maht vähenes 2017. aasta 70,5 miljonilt eurolt 2018. aastal 35,86 miljonile eurole;

195.  võtab teadmiseks 2018. ja 2017. aastal sõlmitud lepingute, sh ehituslepingute läbilõike liikide kaupa:

Lepingu liik

2018

2017

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Teenused

Tarned

Tööd

Ehitustööd

199

37

12

3

79 %

15 %

5 %

1 %

177

36

11

0

79 %

16 %

5 %

0 %

Kokku

251

100 %

224

100 %

Lepingu liik

2018

2017

Väärtus (eurodes)

Protsent

Väärtus (eurodes)

Protsent

Teenused

256 374 627

42 %

446 313 270

76 %

Tarned

210 526 209

35 %

133 863 942

23 %

Tööd

133 431 628

22 %

6 892 972

1 %

Ehitustööd

5 039 824

1 %

0

0 %

Kokku

605 372 288

100 %

587 070 184

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2018. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6).

196.  võtab teadmiseks 2018. ja 2017. aastal sõlmitud lepingute läbilõike menetluse liigi alusel arvu ja väärtuse järgi:

Menetluse liik

2018

2017

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

89

5

155

1

1

35,46 %

1,99 %

61,75 %

0,40 %

0,40 %

78

1

145

35 %

1 %

64 %

Kokku

251

100 %

224

100 %

Menetluse liik

2018

2017

Väärtus (eurodes)

Protsent

Väärtus (eurodes)

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

486 039 380

83 433 046

35 859 040

24 221

16 600

80

14

6

488 368 460

28 200 000 70 501 724

83 %

5 %

12 %

Kokku

605 372 288

100%

587 070 184

100%

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2018. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8).

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

197.  märgib, et 2018. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt(10):

Fraktsioon

2018

2017

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assignee-ringud

Kulud

Aasta assignee-ringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assignee-ringud

Omavahendid ja ülekantud assigneerin-gud

Kulud

Aasta assigneerin-gute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Euroopa Rahvapartei (PPE)

18 282

6690

20 820

113,88

4152

17 790

8150

19 330

108,66

6610

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D)

15 792

5863

16 888

106,94

4767

15 610

5469

15 268

97,81

5812

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)

6182

2962

7200

116,47

1944

6200

2810

6051

97,60

2959

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE)

5823

1824

6033

103,61

1614

5711

1694

5596

97,99

1809

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)

4478

1579

4669

104,27

1388

4333

1826

4583

105,77

1578

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL)

4443

1257

4590

103,31

1110

4421

1407

4571

103,39

1257

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD)

3829

1828

2725

71,17

1915

3654

1917

3523

96,41

1827

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF)

3238

1094

3612

111,55

720

2719

846

2474

90,99

1091

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1153

314

537

46,57

442

929

257

494

53,18

318

Kokku

63 220

23 412

67 073

106,09

18 052

61 365

24 377

61 889

100,85

23 258

198.  väljendab heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatud välisaudiitorid esitasid 2018. eelarveaasta kohta ainult märkusteta arvamusi;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

199.  märgib, et 2016. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (APPF), mille ülesanne on hinnata registreerimistaotlusi, registreerida uued liidu erakonnad ja sihtasutused, jälgida nende rahastamist ning kohustuste täitmata jätmise korral määrata sanktsioonid; võtab teadmiseks, et amet alustas täiemahulist tööd 2017. aastal;

200.  märgib, et komisjon, nõukogu ja parlament nõustusid andma APPFile 2019. aasta eelarves täiendavaid rahalisi ja inimressursse;

201.  juhib tähelepanu sellele, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 114 l/2014(11) artikli 6 lõikele 10 esitab APPFi direktor igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ameti tegevust käsitleva aruande; märgib, et aastaaruanne saadeti Euroopa Parlamendi presidendile ja peasekretärile 21. novembril 2019; taunib asjaolu, et 2018. aasta aruanne esitati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile alles 2020. aasta jaanuaris; väljendab muret otsuse pärast, et pärast seda, kui APPF oli esitanud selgesõnalise taotluse, et aruanne tehtaks piiratud tingimustel kättesaadavaks ainult piiratud arvule isikutele, loeti see konfidentsiaalseks; leiab, et juurdepääsu piiramine sellele avaliku sektori vahendite kasutamist puudutavale dokumendile jätab kahetsusväärselt mulje, et on midagi varjata; nõuab, et APPFi aruanne avalikustataks igal aastal ja saadetaks parlamendiliikmetele samal ajal, kui see saadetakse parlamendi presidendile ja peasekretärile;

202.  palub Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonil kutsuda APPFi direktor Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale iga-aastasele kuulamisele, nii nagu see toimub teiste ametite ja institutsioonide juhtide puhul;

203.  rõhutab, et APPFi avalik aruandlus oma tegevuse kohta on oluline osa tema aruandekohustusest, mida on vaja usalduse ja kindlustunde tugevdamiseks, samuti selleks, et hinnata, kas APPFil on piisavalt töötajaid, vahendeid ja pädevust, et rahaliste vahendite väärkasutamist erakondade ja sihtasutuste poolt tulemuslikult vältida;

204.  märgib, et 2018. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt:

Erakond

Lühend

Omavahendid

Euroopa Parlamendi lõplik panus – esimene osa

Kogutulu (12)

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 427 466

7 356 802

11 340 157

85%

64 271

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 153 831

6 309 079

7 462 911

85%

–  

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

ALDE

759 642

2 674 543

3 935 648

85%

157 524

Euroopa Roheliste Partei

EGP

544 072

2 244 342

2 961 972

85%

–  26 538

Euroopa Vasakpartei

EL

301 456

1 513 876

1 875 332

85%

–  6,798

Euroopa Demokraatide Partei

EDP

125 374

532 075

754 587

85%

18 913

Euroopa Vabaliit

EFA

156 351

628 696

910 047

85%

32 110

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

ACRE

–  286 814

1 253 918

1 245 829

71%

–  729 991

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

125 110

624 532

749 641

85%

5995

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Liikumine

MENL

211 768

1 045 592

1 257 360

85%

–  28 579

KOKKU

 

4 518 257

24 183 454

32 493 485

 

–513 092

205.  märgib, et 2018. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt:

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

EP lõplik toetussumma

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus)

WMCES

PPE

1 097 171

5 816 345

6 913 516

85%

31 397

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

1 050 548

4 895 825

5 946 373

85%

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

292 141

1 650 538

1 942 680

85%

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

185 182

1 038 822

1 224 004

85%

1368

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

244 655

1 193 712

1 438 367

85%

16 375

Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)

IED

EDP

45 755

255 000

300 755

85%

Coppieters Foundation

CF

EFA

115 193

388 702

503 895

85%

38 617

New Direction - Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

ACRE

279 636

1 215 011

1 494 647

85%

–  156 378

Sallux

SALLUX

ECPM

77 416

418 444

495 860

85%

2159

Foundation for a Europe of Nations and Freedom (Rahvaste ja Vabaduse Euroopa Sihtasutus)

FENL

MENL

53 600

329 251

382 851

85%

–  4503

KOKKU

 

 

3 441 296

17 201 651

20 642 947

 

–70 965

(1) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(4) Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2019: Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile.
(5) Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamise kohta komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile.
(6) Akt, mis käsitleb esindajate otsest ja üldist valimist Euroopa Parlamenti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (Euroopa Parlamendi valimisi käsitlev akt) (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5)
(7) https://euobserver.com/institutional/146270
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2014 ja (EL) nr 223/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(9) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
(10) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
(12) Kogutulu hõlmab vastavalt finantsmääruse (vastaval eelarveaastal kehtiva versiooni) artikli 125 lõikele 6 eelmise aasta ülekantud summasid.

Viimane päevakajastamine: 18. mai 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika