Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu majandusaasta konsolideeritud aruannet 2018 (COM(2019)0316 – C9-0052/2019)(2),

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2018. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2018 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0038/2020),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 57, 28. 2.2018. (2) ELT C 327, 30.9.2019, lk 1. (3) ELT C 340, 8.10.2019, lk 1. (4) ELT C 340, 8.10.2019, lk 9. (5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitust juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsorlust,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriaruannet „Strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta“,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0038/2020),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis 2018. aastat käsitlevas aruandes, et aspektides, mida ta Euroopa Ülemkogu ja nõukogu inimressursside ja hangete puhul auditeeris, ei leidnud ta suuri puudusi;

2.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et maksed, mille nõukogu 31. detsembril 2018 lõppenud aastal halduskulude katmiseks tegi, ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

3.  peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja 2018. aasta aruande 10. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks;

4.  märgib, et kontrollikoja valim koosnes 45st mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ kuuluvast tehingust, mille hulgas oli kõigi liidu institutsioonide ja asutuste omi; märgib, et valim koostati nii, et see oleks statistiliselt esinduslik kogu rubriigi 5 kulutuste suhtes, mis moodustavad liidu eelarvest 6,3 %; võtab teadmiseks, et kontrollikoja töö põhjal võib järeldada, et halduskulude puhul on vearisk väike; on aga seisukohal, et kategoorias „teised institutsioonid“ valitud tehingute arv ei ole piisav, ja nõuab, et kontrollikoda suurendaks auditeeritavate tehingute arvu vähemalt 10 %;

5.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi poolt varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides esitatud nõudmist lahutada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kummagi institutsiooni eraldi eelarveks ei ole kaalutud; kutsub nõukogu üles eelarvet niimoodi lahutama, sest see on läbipaistev, ning parandama mõlema institutsiooni aruandekohustust ja kulutõhusust;

6.  märgib, et 2018. aastal oli nõukogu eelarve kogusumma 572 854 377 eurot (2017. aastal 561 576 000 eurot) ning sellest täideti kokku 91,9 % (2017. aastal 93,8 %); märgib, et eelarve suurenes 11,3 miljoni euro võrra ehk 2,0 % (2017. aastal suurenes see 3 % ja 2016. aastal 0,6 %);

7.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu finantsjuhtimine oli üldiselt arukas ja usaldusväärne; peab kiiduväärseks, et kui 2010. aastal oli nõukogu eelarve summa 634 miljonit eurot, siis 2018. aastal 573 miljonit eurot, mis tähendab 9,63 % vähenemist;

8.  märgib, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringute kogusumma oli 56 599 584 eurot ehk 10,7 % (2017. aastal 60 576 175 eurot ehk 11,5 %) ning need assigneeringud olid peamiselt seotud arvutisüsteemide (18,3 miljonit eurot), hoonete (16,0 miljonit eurot) ja suulise tõlkega (11,9 miljonit eurot); võtab teadmiseks, et 2018. aastal tühistati assigneeringuid summas 46 348 862 eurot (2017. aastal summas 35 025 789 eurot); tuletab nõukogule meelde, et assigneeringute ülekandmiseks tehakse aastasuse põhimõttest erand ja seejuures tuleks arvesse võtta tegelikku vajadust, ning kutsub seetõttu nõukogu üles rohkem pingutama, et eelarvevajadusi mitte üle hinnata;

9.  märgib veel kord, et delegatsioonide sõidukuludeks ette nähtud assigneeringute täitmise määr oli madal, sest kulukohustusi võeti 11,1 miljoni euro ulatuses, kuid lõplik eelarve (mis hõlmab ka institutsioonisiseseid ümberpaigutusi) oli 22,3 miljonit eurot; märgib, et kuna liikmesriigid pidid eelmiste aastate kasutamata summad tagasi maksma, sidus nõukogu järgnevateks makseteks kulukohustustega ainult 11,1 miljonit eurot; kutsub nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile teada, milliste tulemusteni on jõutud poliitikaga, mis on pikaajalise probleemi lahendamiseks liikmesriikidega läbi räägitud;

10.  märgib, et 2018. aasta ametikohtade loetelus määrati ametikohtade arvuks 3 031 (2017. aastal 3 027); märgib, et 2018. aastal võeti tööle 137 inimest (74 alalist ametnikku ja 63 ajutist teenistujat) ning töölt lahkus 184 inimest (154 alalist ametnikku ja 30 ajutist teenistujat), mille tulemusena kadus 47 täidetud ametikohta ning see oli peamine põhjus, miks eelarvepunkti „Ametikohtade loetelu“ eraldisest jäi 18,8 miljonit kasutamata;

11.  tunnistab suurenenud töökoormust, mida kajastab 2018. aastal toimunud koosolekute koguarv 7 733 (2010. aastal oli neid 6 338); võtab teadmiseks veel ühe kvantitatiivse tegevusnäitaja, s.o Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide arvu, mis 2018. aastal oli 1 210 ja 2010. aastal 825;

12.  tervitab nõukogu jõupingutusi dünaamilisema, paindlikuma ja koostööpõhisema nõukogu peasekretariaadi loomise tegevuskava rakendamisel; võtab teadmiseks meetmed, millega on nõukogu finantsjuhtimist ja tulemuslikkust parandatud ning mille hulgas on näiteks nõuandva haldusnõukogu loomine, ühise projektide ja rakkerühmade juhtimise raamistiku suuniste vastuvõtmine, ümberkorraldusküsimustega tegeleva rakkerühma moodustamine ja pärast uue finantsmääruse avaldamist sise-reeglite läbivaatamine;

13.  võtab teadmiseks nõukogu hoonetega seotud olukorra, mille tõttu peeti 2018. aastal intensiivseid läbirääkimisi Belgia ametiasutustega, kes ei alustanud nelja naaberkrundi müüki, kuigi Europa hoone projekti lõplikus hinnas jõuti kokkuleppele; märgib, et pooled leppisid kokku alternatiivses lahenduses, mille tulemusena ei makstud kruntide eest esialgset hinda, s.o 4 672 944 eurot;

14.  väljendab muret selle pärast, et meedias on uue Europa hoone ehitamise kohta avaldatud murettekitavat teavet; kutsub nõukogu üles põhjalikult uurima peatöövõtjat ja kogu alltöövõtjate ahelat (meedia andmetel on neid kuni 12), samuti töötajate töötingimusi, ning esitama kõik oma järeldused Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile;

15.  märgib, et läbivaadatud sisekontrolliraamistik jõustus 1. novembril 2018 ning selle moodustavad viis komponenti, milleks on kontrollikeskkond, riskihindamine, kontrollitegevus, teavitamine ja seire, ning veel 17 põhimõtet ja 33 näitajat, mille alusel anda seatud eesmärkide saavutamise kohta piisav kindlus;

16.  tunneb heameelt selle üle, et 2018. aastal oli 92 % siseauditisoovitustest, mis esitati aastatel 2015–2017, kas juba rakendatud või parajasti rakendamisel; märgib, et siseauditi jaoks koostatud 2018. aasta tööprogramm põhines ajakohastatud riskihindamisel (võttes arvesse riskiregistrite läbivaatamist) ja see viidi tulemuslikult ellu; märgib, et 2018. aastal tehti auditid sellistes valdkondades nagu tehniline juhtimine, IT-alased riigihanked, õigustalitus ja kommunikatsioonistrateegia;

17.  märgib, et seoses ettepanekuga uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni hõlmavat huvide esindajate kohustuslikku, masinloetavas vormis läbipaistvusregistrit, toimus 2018. aastal Bulgaaria eesistumise ajal kaks läbirääkimisvooru ja 2019. aastal Rumeenia eesistumise ajal üks voor; tuletab meelde Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) 18. juuni 2019. aasta otsust, et nõukogu peasekretariaat peaks kõigi huvide esindajate ja Euroopa Ülemkogu eesistuja vaheliste kohtumiste kohta täielikku arvestust pidama ning see tuleks avalikustada; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole kõigist läbirääkimistest hoolimata ikka veel läbipaistvusregistriga ühinenud, ning kutsub nõukogu üles läbirääkimisi jätkama, et jõuda soovitud tulemuseni, st olukorrani, kus nõukogu lõpuks registriga ühineb; kutsub nõukogu üles näitama, et ta tõepoolest järgib läbipaistvus- ja vastutuspõhimõtet, ning võtma selleks meetmeid ja tuginema eesistujariigi Soome eeskujule; kutsub kõiki eesistujariikide kolmikuid üles näitama eeskuju, st keelduma registreerimata lobistidega kohtumast;

18.  võtab teadmiseks, et ombudsman on soovitanud, et Euroopa Ülemkogu eesistuja ja eesistuja kabinet peaksid avaldama kõigi lobitööga seotud kohtumiste loetelu; on pettunud, et Euroopa Ülemkogu uus eesistuja ei ole seda soovitust veel täitma hakanud; märgib, et kuigi Euroopa Ülemkogu eesistuja ei paista kohtuvat paljude lobistidega, on lobitöö läbipaistvuse põhimõte siiski oluline; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu eesistuja tagaks, et tema ise ja tema kabinet keelduksid kõigist kohtumistest registreerimata lobistidega, ning avaldaksid ennetavalt lobistidega kohtumiste kohta koostatud ammendava loetelu; kutsub nõukogu peasekretariaati üles tagama, et Euroopa Ülemkogu eesistuja suhtes kohaldatavad eetikareeglid viiakse kooskõlla komisjoni presidendi omadega, mis tähendab, et nn pöörduksejuhtumite reegleid kohaldatakse kolm aastat ja kõigi uute rollide jaoks, mis on seotud liidu tegevusega, on vaja ametlikku heakskiitu;

19.  tunneb heameelt, et nõukogu peasekretariaadi ümberkorraldamise käigus loodi 1. juulil 2018 digiteenuste talitus; märgib, et peamiste tööprotsesside ühtlustamiseks ja digiteerimiseks on loodud teabe- ja juhtimisprogramm, millega luuakse täielikult integreeritud rakenduste ja teenuste süsteem, mis tehakse kasutajatele kättesaadavaks koostööl põhineva ja turvalise digitaalse töökoha kaudu, mis on mõeldud töötajatele, eesistujariikidele ja delegaatidele;

20.  märgib, et läbirääkimisi Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üle on meedias väga palju kajastatud ja meedia huvi selle teema vastu on eriti suur; tunneb heameelt nõukogu veebisaidi pideva arendamise ja intensiivse töö üle, mida tehakse publiku suurendamiseks kõiki kanaleid pidi (eelmise aastaga võrreldes lisandus veebisaidi külastusi 9 %, fänne Facebookis 13 %, Twitteris jälgijaid 26 % ja Instagramis jälgijaid 92 %); võtab teadmiseks taustatutvustuste ja pressikonverentside suure arvu; võtab teadmiseks uudisteplatvormi, mille kaudu saavad ajakirjandus- ja meediakanalid vaadata, alla laadida ja kasutada nõukogu kõrge resolutsiooniga video- ja fotomaterjali; innustab peale selle kasutama avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorme, kuid pöörama erilist tähelepanu kasutajate andmete kaitsele;

21.  kordab, et toetab ombudsmani soovitusi selle kohta, et nõukogu ettevalmistavates organites peetavad seadusandlikud arutelud peavad olema läbipaistvad(2); palub nõukogul suurendada pingutusi, et muuta õigusloomeprotsess jälgitavamaks ja lugejatele mugavamaks, tagada läbipaistvus eelkõige õigusloomeprotsessi vahe-eesmärkides ning teha panus (nt avaldused ja muudatusettepanekud), mille liikmesriigid annavad nõukogu istungitel toimuvates seadusandlikes aruteludes või nõukogu alaliste esindajate komitees või selle ettevalmistavates organites peetavates ettevalmistavates aruteludes, alati kiiresti kindlaks ja avaldada see masinloetavas vormingus; kutsub nõukogu üles püüdma läbipaistvust suurendada veel rohkem ning muu hulgas avaldama selleks nõukogu seadusandlikud dokumendid, koostama nõukogu ettevalmistavate organite kohtumistel liikmesriikide seisukohtade registreerimiseks protokolle ja neid avaldama ning tegema kooskõlas ombudsmani soovitustega kättesaadavaks rohkem kolmepoolsete läbirääkimiste dokumente; tunnustab nõukogu jõupingutusi läbipaistvuse parandamiseks oma veebisaidi jätkuva muutmise ja nõukogusisese läbipaistvusrühma tegevuse kaudu; kutsub nõukogu üles võtma tulemusliku läbipaistvuspoliitika kujundamiseks lisameetmeid, et üldsusel oleks liidu õigusloomeprotsessi kergem jälgida;

22.  tuletab meelde järeldusi, mille ombudsman avaldas 2018. aasta mai eriaruandes nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust käsitleva strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta ja mille kohaselt kujutavad nõukogu praegused töötavad endast haldusomavoli; tuletab meelde, et 2019. aasta oktoobris avaldasid Belgia, Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Sloveenia, Rootsi ja Madalmaad liidu läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise kohta ühise mitteametliku dokumendi, milles palutakse nõukogul muuta kolmepoolsed läbirääkimised avatumaks sellega, et kõik seadusandlikud vahedokumendid avaldatakse; palub nõukogul neid soovitusi läbipaistvuse huvides tõsiselt kaaluda ja Euroopa Parlamendile aru anda;

23.  väljendab suurt muret Euroopa meedias esitatud info pärast, mille kohaselt äriühingud sponsivad nõukogu eesistujariigiks olevaid liikmesriike, ning kinnitab omalt poolt liidu kodanike ja Euroopa Parlamendi liikmete poolt väljendatud muret; märgib, et eeldatakse, et liikmesriigid rahastavad oma eesistumist ise, ja väljendab kahetsust, et äriühingute sponsorluse kasutamine osa kulude katmiseks on viimastel aastatel muutunud tavaks; väljendab muret, et selline tava võib kahjustada liidu mainet liidu kodanike silmis ning põhjustada liidu, selle institutsioonide ja eriti nõukogu suhtes usalduse kaotuse ohtu; märgib, et nõukogu väitel kuulub sponsorlusküsimus nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi ainupädevusse; on ombudsmaniga samal arvamusel, et üldsus ei tee nõukogu eesistujal ja eesistujariigina tegutseval liikmesriigil vahet; toetab täielikult ombudsmani poolt nõukogule antud hinnangut ja soovitust(3) anda liikmesriikidele selles küsimuses suuniseid; soovitab peale selle nõukogul eesistumisega seotud kulud eelarvesse kanda; palub, et nõukogu edastaks selle mureküsimuse liikmesriikidele, eelkõige praegusele eesistujariikide kolmikule, et need kaaluks nimetatud soovituste järgimist tõsiselt ja annaks sellest Euroopa Parlamendile aru;

24.  nõuab, et Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhend viidaks kooskõlla komisjoni ja parlamendi käitumisjuhendiga, tagamaks, et kolme aasta jooksul pärast nõukogust lahkumist tuleb liidu õigusaktidega seotud tegevuseks saada ametlik heakskiit;

25.  on väga mures väidete pärast, mille kohaselt on paljudel kõrgetasemelises poliitika- ja eelarvealases otsustusprotsessis osalevatel liikmesriikide esindajatel huvide konflikt; palub nõukogul tagada, et liikmesriikide esindajad, kes saavad oma ettevõtete kaudu liidu toetustest otsest kasu, ei osaleks toetusega seotud poliitilistes ega eelarvealastes aruteludes ja hääletustel; palub peale selle, et nõukogu ühineks komisjonile esitatava parlamendi üleskutsega teha ettepanek uute auditimenetluste kohta, millega kiirendada kiireloomuliste ja tõsiste huvide konflikti juhtumite uurimist ning tagada, et parlamendile antakse auditi järeldustest korrektselt teada;

26.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei vastanud jälle parlamendi esitatud kirjalikele küsimustele ning nõukogu peasekretär ei osalenud 12. novembril 2019. aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames toimunud kuulamisel, mis näitab, et nõukogu ei tee endiselt mingisugust koostööd; rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide omi, ning juhib tähelepanu sellele, et kontrolli põhielemendid on esitatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on ainus liidu kodanike poolt otse valitud institutsioon ning tema roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on otseselt seotud kodanike õigusega saada teavet selle kohta, kuidas avaliku sektori raha kasutatakse;

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi edasine koostöö

27.  märgib, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, finantsmääruses ja Euroopa Parlamendi kodukorras;

28.  märgib, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 annab Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal heakskiidu komisjoni tegevusele liidu üldeelarve täitmisel; märgib, et selles on täielikult tunnustatud nõukogu rolli institutsioonina, kes annab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses soovitusi;

29.  tõstab esile Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja tavaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

30.  on arvamusel, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tuleks kummagi institutsiooni eri rolle eristada ning seega tuleks iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses välistada nende kahe institutsiooni samaväärne ja vastastikune roll;

31.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklite 316 ja 335 kohaselt on institutsioonidel halduslik iseseisvus ja nende kulud on esitatud eelarve eraldi osades; märgib, et finantsmääruse artikli 59 kohaselt vastutab iga institutsioon oma eelarve täitmise eest ise; rõhutab, et institutsioonid peavad eelarvet täitma vastutustundlikult ja asjatundlikult;

32.  märgib, et Euroopa Parlamendil on peaaegu kahekümne aasta jooksul välja kujunenud tava anda heakskiit kõikide liidu institutsioonide ja asutuste eelarve täitmisele; tuletab meelde, et parlament annab liidu institutsioonidele ja asutustele eelarve täitmisel heakskiidu pärast seda, kui on läbi vaadanud esitatud dokumendid ja kirjalikult vastatavatele küsimustele antud vastused ning kuulanud ära institutsioonide peasekretärid; märgib, et kõik liidu institutsioonid ja asutused nõustuvad Euroopa Parlamendi korraldatavas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalema ning seejuures on ainus erand nõukogu; peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldus Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 12. novembri 2019. aasta küsimustele vastamast;

33.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu on näidanud üles valmisolekut jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele selles, kuidas teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd;

34.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd teinud, mistõttu on parlament alates 2009. aastast nõukogu peasekretäri tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmisest keeldunud;

35.  rõhutab, et vaja on nõukogu ja parlamendi vastastikuse mõistmise memorandumit, et leida lahendused pikaajalistele erimeelsustele, mis nõukogu ja parlamendi vahel on seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse tavaga tekkinud;

36.  tunneb heameelt selle üle, et hiljuti ametisse nimetatud parlamendi läbirääkimisrühma koosseis kiideti heaks; palub läbirääkimisrühmal tagada, et kokkulepe oleks täielikult kooskõlas seisukohaga, mille Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon 2020. aasta veebruaris heaks kiitis; kutsub nõukogu üles läbirääkimisi jätkama ja mitte enam tarbetult viivitama;

37.  on veendunud, et vastused korduvatele küsimustele, mis on esitatud eri institutsioonidele, organitele ja asutustele mõeldud küsimustikes ja mis puudutavad näiteks soolist ja geograafilist tasakaalu, huvide konflikte ning lobitööd ja rikkumisest teatajate kaitset, võiks lisada ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt koostatavasse liidu rahanduse hindamisaruandesse, kuivõrd need teemad on eelarve täitmisega seotud; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 318 osutatud aruannet nimetatakse ELi toimimise lepingu artikli 319 lõikes 1 ühe dokumendina, mis tuleb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses läbi vaadata;

38.  tuletab meelde, et finantsmääruse kohaselt peavad kõik institutsioonid ja organid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja anda aru nende tähelepanekute põhjal võetud meetmetest; juhib tähelepanu sellele, et kui institutsiooni kutsutakse üles seda nõuet täitma, kuid ta keeldub, võib tema vastu esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 kohase tegevusetushagi;

39.  peab kiiduväärseks asepresidendi kandidaadi Věra Jourová ja volinikukandidaat Johannes Hahni avaldusi, mille nad tegid Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel selle kohta, et nad on valmis selle probleemiga tegelema ja soovivad aidata muuta nõukogu eelarve täitmist läbipaistvamaks; juhib tähelepanu Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mis puudutab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet;

40.  on seisukohal, et nende volinike kohustuste põhjal võib järeldada, et võrreldes senise seisukohaga, mida komisjon väljendas oma 23. jaanuari 2014. aasta kirjas (milles ta märkis, et komisjonilt ei tohiks oodata järelevalve tegemist teiste institutsioonide eelarvete täitmise üle), on suhtumine paranenud;

41.  palub nõukogul täita oma erilist rolli ja anda muudele liidu institutsioonidele eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavaid soovitusi.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045. (2) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045). (3) Euroopa Ombudsmani soovitus juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsorlust.