Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 30. jaanuar 2020 - BrüsselLõplik väljaanne
Volituste kontrollimine
 Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametisse nimetamine
 Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametisse nimetamine
 Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimehe ametisse nimetamine
 Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori ametisse nimetamine
 Ühtne laadija mobiilsete raadioseadmete jaoks
 Sooline palgalõhe

Volituste kontrollimine
PDF 197kWORD 68k
Otsus
Lisa
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta otsus volituste kontrollimise kohta (2019/2180(REG))
P9_TA(2020)0019A9-0015/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 1 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom(1) ja mida on muudetud ja mis on ümber nummerdatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/EÜ, Euratom(2),

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust 2005/684/EÜ, Euratom, millega võeti vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus(3), eelkõige selle artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 lõiget 1,

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel(4)), mida on muudetud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta direktiiviga 2013/1/EL(5),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsust 2013/312/EL Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta(6) ja Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsust (EL) 2018/937, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 7. juuli 2005. aasta, 30. aprilli 2009. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid(8),

–  võttes arvesse liikmesriikide pädevate asutuste ametlikke teatisi Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste kohta,

–  võttes arvesse Hispaania valimiskeskuse Junta Electoral Central 13. juuni 2019. aasta otsust, millega kuulutati välja 26. mail 2019. aastal toimunud valimistel Euroopa Parlamenti valitud kandidaadid ja mis avaldati ametlikus väljaandes Boletín Oficial del Estado 14. juunil 2019(9);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 3, 4 ja 11 ning I lisa,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0015/2020),

A.  arvestades, et 20. septembri 1976. aasta akti artikli 12 kohaselt kontrollib Euroopa Parlament parlamendiliikmete volitusi ja võtab sel eesmärgil teadmiseks liikmesriikide poolt ametlikult teatatud tulemused ning lahendab 1976. aasta akti sätetest tuleneda võivad vaidlused, välja arvatud vaidlused, mis tulenevad aktis osutatud siseriiklikest sätetest;

B.  arvestades, et kõik liikmesriigid on teatanud parlamendile valitud parlamendiliikmete nimed vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 1, kuid kõiki nimesid ei ole edastatud;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsuse 2013/312/EL artiklile 3 ja Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsuse (EL) 2018/937 artikli 3 lõikele 2 on Hispaaniale praegu määratud Euroopa Parlamendis 54 esindajat, kuid Hispaania pädevate asutuste teatises on ainult 51 nime; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika alusel(10) ja kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti artikliga 12 võtab parlament valitud parlamendiliikmete nimekirja koostamise eesmärgil teadmiseks Hispaania valimiskeskuse Junta Electoral Central 13. juuni 2019. aasta otsuse, millega kuulutati välja 26. mail 2019. aastal toimunud valimistel Euroopa Parlamenti valitud kandidaadid ja mis avaldati ametlikus väljaandes Boletín Oficial del Estados 14. juunil 2019; arvestades, et seega on Hispaanias Euroopa Parlamenti valitud 54 esindajat;

D.  arvestades, et liikmesriikides võib käimas olla mõne parlamendiliikme valimise kohta esitatud vaiete läbivaatamine lähtuvalt riigi õigusaktidest ja selle tulemusena võidakse asjaomaste parlamendiliikmete valimine kehtetuks tunnistada;

E.  arvestades, et kodukorra artikli 3 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid teatama Euroopa Parlamendile asendusliikmete nimed koos nende järjestusega vastavalt hääletustulemustele, kuid mõni liikmesriik edastas nimed hilinemisega ja mõni pole seda veel teinud;

F.  arvestades, et vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 3 võib Euroopa Parlamendi liikme mandaadi kehtivust kinnitada ainult juhul, kui on esitatud kodukorra artiklis 3 ja I lisas nõutav kirjalik deklaratsioon kokkusobimatu ametikoha puudumise kohta ja kirjalik majanduslike huvide deklaratsioon;

G.  arvestades, et 1976. aasta akti artikli 7 lõigetes 1 ja 2 on selgelt nimetatud Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatud ametikohad;

H.  arvestades, et kodukorra artikli 11 ja I lisa kohaselt peab iga Euroopa Parlamendi liige esitama üksikasjaliku deklaratsiooni järgmise teabega: a) parlamendiliikme ametialane tegevus Euroopa Parlamendi teenistusse asumisele eelneval kolmel aastal, samuti osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus samal ajavahemikul; b) palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadiga mõnes teises parlamendis; c) regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana; d) osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuse juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus; e) muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengupidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui parlamendiliikme kogu parlamendivälise ajutise tegevuse eest saadud tasu kalendriaastal on suurem kui 5 000 eurot; f) osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule poliitikale või kui see osalus annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust; g) rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, kelle andmed avalikustatakse; h) muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. Kui see on asjakohane, peab parlamendiliige iga tegevuse puhul täpsustama, kas ta saab selle eest tasu või mitte; punktide a, c, d, e ja f puhul tuleb märgida ka tulukategooria; arvestades, et esitatud teave avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigist valitud esindajate mandaat põhineb Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmesusel; arvestades, et Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsuse (EL) 2018/937 artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt lõpeb nende Euroopa Parlamendi liikmete mandaat automaatselt sel juhul ja sel päeval, kui Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust jõustub;

J.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsuse (EL) 2018/937 samade sätete kohaselt ei põhjusta Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust kohtade vabanemist 1976. aasta akti artikli 13 ja kodukorra artikli 4 alusel ning sellest tulenevalt lõpeb Ühendkuningriigist valitud esindajate mandaat automaatselt ja ilma, et Euroopa Parlament peaks sellest teatama;

K.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumise korral on iga liikmesriigi esindajate arv Euroopa Parlamendis pärast väljaastumise jõustumist kindlaks määratud Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2018/937 ning seetõttu asuvad mõne liikmesriigi esindajad täitma nimetatud otsuse artikli 3 lõike 2 esimeses ja teises lõigus määratud kohtade arvust tulenevalt lisandunud kohti;

L.  arvestades, et mõned liikmesriigid on vastu võtnud õigus- või haldusnorme, millega nähakse ette riigiüleste nimekirjadega valimiste korraldamise tingimused;

M.  arvestades, et mõne liikmesriigi kodanikud, kes on elanud teatava aja teises riigis, võivad hääletusõigusest oma päritoluliikmesriigis ilma jääda (valimisõigusest ilmajätmine); arvestades, et mõnel juhul võib see tähendada ka kandideerimiskeeldu;

1.  tunnistab käesoleva otsuse lisas loetletud Euroopa Parlamendi liikmete mandaadi kehtivaks, kui valimistulemuste vaidlusi lahendanud pädevate asutuste võimalikest otsustest ei tulene teisiti;

2.  kordab liikmesriikide pädevatele asutustele esitatud palvet edastada viivitamata mitte ainult kõigi valituks osutunud kandidaatide nimed, vaid ka võimalike asendusliikmete nimed ja järjestus vastavalt valimistulemustele, ning nõuab tungivalt, et need, kes ei ole veel sellekohast teatist esitanud, teeksid seda viivitamata;

3.  palub, et liikmesriikide pädevad asutused viiksid neile edastatud võimalike vaidluste lahendamise kiiresti lõpule ja teavitaksid Euroopa Parlamenti tulemustest; nõuab Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimise läbipaistvat hindamist;

4.  tõdeb, et Ühendkuningriigist Euroopa Parlamenti valitud liikmete mandaat lõpeb automaatselt sel juhul ja sel päeval, kui Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust jõustub;

5.  loodab, et sellisel juhul esitavad liikmesriikide pädevad asutused lisandunud kohtade täitmist käsitlevad teatised põhjendamatu viivituseta;

6.  on seisukohal, et valimisõigusest ilmajätmine võib takistada kodanikke, kes kavatsevad kasutada ELis vaba liikumise õigust (ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkt a), ja mõjutada kodanikke, kes on seda õigust juba kasutanud; leiab, et valimisõigusest ilmajätmine rikub üldiste valimiste põhimõtet (Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 3 ja 1976. aasta akti artikli 1 lõige 3); väljendab lisaks muret seoses olukordadega, kus ebaselged menetlused, sh valimisnimekirjade koostamine või füüsilise kohaloleku kohustuse kehtestamine, samuti raskused valimisõiguse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaamisega liikmesriikides takistavad kodanikel oma valimisõiguse kasutamist; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimistel ei või valimisõigusest ilmajätmist või valimisõiguse kasutamist ülemäära takistavaid nõudeid mingil juhul kohaldada, ja palub komisjonil tagada, et ükski liikmesriik seda võimalust ette ei näeks;

7.  kutsub liikmesriike, kus niisugust probleemi on ette tulnud, üles lihtsustama registreerimisnõudeid, mis on seotud teiste liikmesriikide kodanike osalemisega Euroopa Parlamendi valimistel, nii valijate kui ka kandidaatidena, ja eelkõige kõrvaldama tarbetud haldustõkked, et ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktides a ja b osutatud õigused kehtiks; palub komisjonil tagada, et liikmesriikide tegevus oleks ELi seadustega kooskõlas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus komisjonile ning liikmesriikide pädevatele asutustele ja parlamentidele.

LISA: Euroopa Parlamendi liikmed, kelle mandaat loetakse kehtivaks

(2. juuli 2019)

Belgia (21 parlamendiliiget)

ANNEMANS Gerolf

ARENA Maria

ARIMONT Pascal

BOTENGA Marc

BOURGEOIS Geert

BRICMONT Saskia

CHASTEL Olivier

DE MAN Filip

DE SUTTER Petra

FRANSSEN Cindy

KANKO Assita

LAMBERTS Philippe

LUTGEN Benoît

PEETERS Kris

RIES Frédérique

TARABELLA Marc

VAN BREMPT Kathleen

VAN OVERTVELDT Johan

VANDENDRIESSCHE Tom

VAUTMANS Hilde

VERHOFSTADT Guy

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Bulgaaria (17 parlamendiliiget)

ADEMOV Asim

ALEXANDROV YORDANOV Alexander

ALIEVA-VELI Atidzhe

DZHAMBAZKI Angel

HRISTOV Ivo

KANEV Radan

KOVATCHEV Andrey

KYUCHYUK Ilhan

MAYDELL Eva

MIHAYLOVA Iskra

NOVAKOV Andrey

PENKOVA Tsvetelina

RADEV Emil

SLABAKOV Andrey

STANISHEV Sergei

VITANOV Petar

YONCHEVA Elena

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Tšehhi Vabariik (21 parlamendiliiget)

BLAŠKO Hynek

CHARANZOVÁ Dita

DAVID Ivan

DLABAJOVÁ Martina

GREGOROVÁ Markéta

HLAVÁČEK Martin

KNOTEK Ondřej

KOLAJA Marcel

KONEČNÁ Kateřina

KOVAŘÍK Ondřej

MAXOVÁ Radka

NIEDERMAYER Luděk

PEKSA Mikuláš

POLČÁK Stanislav

POSPÍŠIL Jiří

ŠOJDROVÁ Michaela

TOŠENOVSKÝ Evžen

VONDRA Alexandr

VRECIONOVÁ Veronika

ZAHRADIL Jan

ZDECHOVSKÝ Tomáš

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Taani (13 parlamendiliiget)

AUKEN Margrete

CHRISTENSEN Asger

FUGLSANG Niels

GADE Søren

KOFOD Peter

LØKKEGAARD Morten

MELCHIOR Karen

PETER-HANSEN Kira Marie

PETERSEN Morten

SCHALDEMOSE Christel

VILLUMSEN Nikolaj

VIND Marianne (*)

WEISS Pernille

(*) Mandaat kehtib alates 2. juulist 2019, st kuupäevast, mis on märgitud riigi pädeva asutuse teatises Marianne VINDi valimise kohta Jeppe KOFODi asemele, kelle otsusest asuda ametisse Taani valitsuse ministrina ja seega mitte alustada mandaati Euroopa Parlamendi liikmena teatasid Taani ametiasutused 27. juunil 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Saksamaa (96 parlamendiliiget)

ANDERSON Christine

ANDRESEN Rasmus

BARLEY Katarina

BECK Gunnar

BEER Nicola

BENTELE Hildegard

BERG Lars Patrick

BERGER Stefan

BISCHOFF Gabriele

BLOSS Michael

BOESELAGER Damian

BREYER Patrick

BUCHHEIT Markus

BUCHNER Klaus

BULLMAN Udo

BURKHARDT Delara

BUSCHMANN Martin

BÜTIKOFER Reinhard

CASPARY Daniel

CAVAZZINI Anna

DEMIREL Özlem

DEPARNAY‑GRUNENBERG Anna

DOLESCHAL Christian

DÜPONT Lena

EHLER Christian

ERNST Cornelia

EROGLU Engin

ERTUG Ismail

FERBER Markus

FEST Nicolaus

FRANZ Romeo

FREUND Daniel

GAHLER Michael

GEBHARDT Evelyne

GEESE Alexandra

GEIER Jens

GEUKING Helmut

GIEGOLD Sven

GIESEKE Jens

GLÜCK Andreas

HAHN Henrike

HAHN Svenja

HÄUSLING Martin

HERBST Niclas

HERZBERGER‑FOFANA Pierrette

HOHLMEIER Monika

JAHR Peter

KAMMEREVERT Petra

KELLER Ska

KÖRNER Moritz

KÖSTER Dietmar

KRAH Maximilian

KREHL Constanze

KUHS Joachim

LAGODINSKY Sergey

LANGE Bernd

LANGENSIEPEN Katrin

LIESE Peter

LIMMER Sylvia

LINS Norbert

MARQUARDT Erik

McALLISTER David

MEUTHEN Jörg

MICHELS Martina

MORTLER Marlene

MÜLLER Ulrike

NEUMANN Hannah

NEUSER Norbert

NIEBLER Angelika

NIENASS Niklas

NOICHL Maria

OETJEN Jan‑Christoph

PAULUS Jutta

PIEPER Markus

RADTKE Dennis

REIL Guido

REINTKE Terry

SCHIRDEWAN Martin

SCHNEIDER Christine

SCHOLZ Helmut

SCHULZE Sven

SCHUSTER Joachim

SCHWAB Andreas

SEEKATZ Ralf

SEMSROTT Nico

SIMON Sven

SIPPEL Birgit

SONNEBORN Martin

VERHEYEN Sabine

VON CRAMON‑TAUBADEL Viola

VOSS Axel

WALSMANN Marion

WEBER Manfred

WIELAND Rainer

WÖLKEN Tiemo

ZIMNIOK Bernhard

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Eesti (6 parlamendiliiget)

ANSIP Andrus

KALJURAND Marina

MADISON Jaak

MIKSER Sven

PAET Urmas

TOOM Yana

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Iirimaa (11 parlamendiliiget)

CARTHY Matt

CUFFE Ciarán

DALY Clare

FITZGERALD Frances

FLANAGAN Luke Ming

KELLEHER Billy

KELLY Seán

McGUINNESS Mairead

O’SULLIVAN Grace

WALLACE Mick

WALSH Maria

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Kreeka (21 parlamendiliiget)

ANDROULAKIS Nikos

ARVANITIS Konstantinos

ASIMAKOPOULOU Anna‑Michelle

FRAGKOS Emmanouil (*)

GEORGOULIS Alexis

KAILI Eva

KEFALOGIANNIS Manolis

KOKKALIS Petros

KONSTANTINOU Athanasios

KOULOGLOU Stelios

KOUNTOURA Elena

KYMPOUROPOULOS Stelios

KYRTSOS Georgios

LAGOS Ioannis

MEIMARAKIS Vangelis

NIKOLAOU-ALAVANOS Lefteris

PAPADAKIS Kostas

PAPADIMOULIS Dimitrios

SPYRAKI Maria

VELOPOULOS Kyriakos (**)

VOZEMBERG‑VRIONIDI Elissavet

ZAGORAKIS Theodoros

(*) Mandaat kehtib alates 10. juulist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev ametiasutus teatas Emmanouil FRAGKOSe valimisest Kyriakos VELOPOULOSe asemele.

(**) Kyriakos VELOPOULOSe mandaat lõppes 6. juulil 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Hispaania (54 parlamendiliiget)

AGUILAR Mazaly

AGUILERA Clara

ARIAS ECHEVERRÍA Pablo

BARRENA ARZA Pernando

BAUZÁ DÍAZ José Ramón

BENJUMEA Isabel

BILBAO BARANDICA Izaskun

BUXADÉ VILLALBA Jorge

CAÑAS Jordi

del CASTILLO VERA Pilar

DURÁ FERRANDIS Estrella (*)

ESTARÀS FERRAGUT Rosa

FERNÁNDEZ Jonás

GÁLVEZ MUÑOZ Lina

GARCÍA DEL BLANCO Ibán

GARCÍA‑MARGALLO Y MARFIL José Manuel

GARCÍA MUÑOZ Isabel

GARCÍA PÉREZ Iratxe

GARDIAZABAL RUBIAL Eider

GARICANO Luis

GONZÁLEZ Mónica Silvana

GONZÁLEZ CASARES Nicolás

GONZÁLEZ PONS Esteban

HOMS GINEL Alicia

LÓPEZ Javi

LÓPEZ AGUILAR Juan Fernando

LÓPEZ GIL Leopoldo

LÓPEZ‑ISTÚRIZ WHITE Antonio

LUENA César

MAESTRE MARTÍN DE ALMAGRO Cristina

MALDONADO LÓPEZ Adriana

MILLÁN MON Francisco José

MONTSERRAT Dolors

MORENO SÁNCHEZ Javier

NART Javier

PAGAZAURTUNDÚA Maite

PINEDA Manu

REGO Sira

RIBA I GINER Diana

RODRÍGUEZ PALOP Eugenia

RODRÍGUEZ‑PIÑERO Inma

RODRÍGUEZ RAMOS María Soraya

RUIZ DEVESA Domènec

SÁNCHEZ AMOR Nacho

SOLÍS PÉREZ Susana

TERTSCH Hermann

URBÁN CRESPO Miguel

URTASUN Ernest

VILLANUEVA RUIZ Idoia

ZARZALEJOS Javier

ZOIDO ÁLVAREZ Juan Ignacio

(*) Mandaat kehtib alates 2. juulist 2019, mil riigi pädev asutus teatas Estrella DURÁ FERRANDISe valimisest Josep BORRELL FONTELLESe asemele, kes oli oma kohast 26. juunil 2019 loobunud ega olnud esitanud tema volituste kontrollimiseks vajalikke deklaratsioone.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Prantsusmaa (74 parlamendiliiget)

ALFONSI François

ANDRIEU Eric

ANDROUËT Mathilde

AUBRY Manon

BARDELLA Jordan

BAY Nicolas

BEIGNEUX Aurelia

BELLAMY François‑Xavier

BIJOUX Stéphane

BILDE Dominique

BITEAU Benoît

BOMPARD Manuel

BOYER Gilles

BRUNA Annika

BRUNET Sylvie

CANFIN Pascal

CARÊME Damien

CHABAUD Catherine

CHAIBI Leïla

COLIN‑OESTERLÉ Nathalie

COLLARD Gilbert

CORMAND David

DANJEAN Arnaud

DECERLE Jérémy

DELBOS‑CORFIELD Gwendoline

DELLI Karima

DIDIER Geoffroy

DURAND Pascal

EVREN Agnès

FARRENG Laurence

GARRAUD Jean-Paul

GLUCKSMANN Raphaël

GRISET Catherine

GRUDLER Christophe

GUETTA Bernard

GUILLAUME Sylvie

HAYER Valerie

HORTEFEUX Brice

JADOT Yannick

JALKH Jean-François

JAMET France

JORON Virginie

JUVIN Herve

KARLESKIND Pierre

KELLER Fabienne

LALUCQ Aurore

LAPORTE Hélène

LARROUTUROU Pierre

LEBRETON Gilles

LECHANTEUX Julie

LOISEAU Nathalie

MARIANI Thierry

MAUREL Emmanuel

MÉLIN Joëlle

MORANO Nadine

OLIVIER Philippe

OMARJEE Younous

PELLETIER Anne‑Sophie

PIRBAKAS Maxette

RIQUET Dominique

RIVASI Michèle

RIVIÈRE Jérôme

ROOSE Caroline

ROUGÉ André

SANDER Anne

SATOURI Mounir

SÉJOURNÉ Stéphane

TOLLERET Irène

TOUSSAINT Marie

TRILLET‑LENOIR Véronique

VEDRENNE Marie-Pierre

YENBOU Salima

YON‑COURTIN Stéphanie

ZACHAROPOULOU Chrysoula

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Horvaatia (11 parlamendiliiget)

BORZAN Biljana

FLEGO Valter

GLAVAK Sunčana (*)

KOLAKUŠIĆ Mislav

MATIĆ Predrag Fred

PICULA Tonino

RESSLER Karlo

SINČIĆ Ivan Vilibor

SOKOL Tomislav

ŠUICA Dubravka (**)

TOMAŠIĆ Ruža

ZOVKO Željana

(*) Mandaat kehtib 1. detsembrist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Sunčana GLAVAKi valimisest Dubravka ŠUICA asemele.

(**) Dubravka ŠUICA mandaat lõppes 30. novembril 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Itaalia (73 parlamendiliiget)

ADINOLFI Isabella

ADINOLFI Matteo

BALDASSARRE Simona

BARTOLO Pietro

BASSO Alessandra

BEGHIN Tiziana

BENIFEI Brando

BERLUSCONI Silvio

BIZZOTTO Mara

BONAFÈ Simona

BONFRISCO Anna

BORCHIA Paolo

CALENDA Carlo

CAMPOMENOSI Marco

CAROPPO Andrea

CASANOVA Massimo

CASTALDO Fabio Massimo

CECCARDI Susanna

CHINNICI Caterina

CIOCCA Angelo

CONTE Rosanna

CORRAO Ignazio

COZZOLINO Andrea

D’AMATO Rosa

DANTI Nicola (*)

DA RE Gianantonio

DE CASTRO Paolo

DONATO Francesca

DORFMANN Herbert

DREOSTO Marco

EVI Eleonora

FERRANDINO Giuseppe

FERRARA Laura

FIDANZA Carlo

FIOCCHI Pietro

FITTO Raffaele

FURORE Mario

GANCIA Gianna

GEMMA Chiara

GIARRUSSO Dino

GRANT Valentino

GUALMINI Elisabetta

GUALTIERI Roberto (**)

LANCINI Danilo Oscar

LIZZI Elena

MAJORINO Pierfrancesco

MARTUSCIELLO Fulvio

MILAZZO Giuseppe

MORETTI Alessandra

PANZA Alessandro

PATRICIELLO Aldo

PEDICINI Piernicola

PICIERNO Pina

PIGNEDOLI Sabrina

PISAPIA Giuliano

PROCACCINI Nicola

REGIMENTI Luisa

RINALDI Antonio Maria

ROBERTI Franco

RONDINELLI Daniela

SALINI Massimiliano

SARDONE Silvia

SASSOLI David Maria

SMERIGLIO Massimiliano

STANCANELLI Raffaele

TAJANI Antonio

TARDINO Annalisa

TINAGLI Irene

TOIA Patrizia

TOVAGLIERI Isabella

VUOLO Lucia

ZAMBELLI Stefania

ZANNI Marco

ZULLO Marco

(*) Mandaat kehtib 5. septembrist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Nicola DANTI valimisest Roberto GUALTIERI asemele.

(**) Roberto GUALTIERI mandaat lõppes 4. septembril 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Küpros (6 parlamendiliiget)

CHRISTOFOROU Lefteris

FOURLAS Loukas

GEORGIOU Giorgios

KIZILYÜREK Niyazi

MAVRIDES Costas

PAPADAKIS Demetris

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Läti (8 parlamendiliiget)

AMERIKS Andris

IJABS Ivars

KALNIETE Sandra

MELBĀRDE Dace

UŠAKOVS Nils

VAIDERE Inese (*)

ZĪLE Roberts

ŽDANOKA Tatjana

(*) Mandaat kehtib alates 2. juulist 2019, mil riigi pädev asutus teatas Inese VAIDERE valimisest Valdis DOMBROVSKISe asemele, kes oli oma kohast enne üheksanda ametiaja algust loobunud ega olnud esitanud tema volituste kontrollimiseks vajalikke deklaratsioone.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Leedu (11 parlamendiliiget)

AUŠTREVIČIUS Petras

BLINKEVIČIŪTĖ Vilija

JAKELIŪNAS Stasys

JUKNEVIČIENĖ Rasa

KUBILIUS Andrius

MALDEIKIENĖ Aušra

MAŽYLIS Liudas

OLEKAS Juozas

ROPĖ Bronis

TOMAŠEVSKI Valdemar

USPASKICH Viktor

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Luksemburg (6 parlamendiliiget)

ANGEL Marc (*)

GOERENS Charles

HANSEN Christophe

METZ Tilly

SCHMIT Nicolas (**)

SEMEDO Monica

WISELER‑LIMA Isabel

(*) Mandaat kehtib 10. detsembrist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Marc ANGELi valimisest Nicolas SCHMITi asemele.

(**) Nicolas SCHMITi mandaat lõppes 30. novembril 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Ungari (21 parlamendiliiget)

ARA‑KOVÁCS Attila

BOCSKOR Andrea

CSEH Katalin

DELI Andor

DEUTSCH Tamás

DOBREV Klára

DONÁTH Anna Júlia

GÁL Kinga

GYÖNGYÖSI Márton

GYŐRI Enikő

GYÜRK András

HIDVÉGHI Balázs

HÖLVÉNYI György

JÁRÓKA Lívia

KÓSA Ádám

MOLNÁR Csaba

RÓNAI Sándor

SZÁJER József

TÓTH Edina

TRÓCSÁNYI László

UJHELYI István

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Malta (6 parlamendiliiget)

AGIUS SALIBA Alex

CASA David

CUTAJAR Josianne

DALLI Miriam

METSOLA Roberta

SANT Alfred

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Madalmaad (26 parlamendiliiget)

AZMANI Malik

BERENDSEN Tom

CHAHIM Mohammed

van DALEN Peter

EICKHOUT Bas

EPPINK Derk Jan

HAZEKAMP Anja

HUITEMA Jan

JONGERIUS Agnes Maria

de LANGE Esther

LENAERS Jeroen

MANDERS Antonius

NAGTEGAAL Caroline

PIRI Kati

RAFAELA Samira

ROOKEN Rob

ROOS Rob

RUISSEN Bert‑Jan

SCHREIJER‑PIERIK Annie

SCHREINEMACHER Liesje

van SPARRENTAK Kim

STRIK Tineke

TANG Paul

TAX Vera

in 't VELD Sophia

WOLTERS Lara (*)

(*) Mandaat kehtib alates 4. juulist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Lara WOLTERSi valimisest Frans TIMMERMANSi asemele, kes ei olnud esitanud tema volituste kontrollimiseks vajalikke deklaratsioone ja eelistas jääda Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Austria (18 parlamendiliiget)

BERNHUBER Alexander

EDTSTADLER Karoline (*)

GAMON Claudia

HAIDER Roman

HEIDE Hannes

KARAS Othmar

MANDL Lukas

MAYER Georg

REGNER Evelyn

SCHIEDER Andreas

SCHMIEDTBAUER Simone

SIDL Günther

THALER Barbara

VANA Monika

VILIMSKY Harald

VOLLATH Bettina

WIENER Sarah

WINZIG Angelika

(*) Karoline EDTSTADLERi mandaat lõppes 6. jaanuaril 2020.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Poola (51 parlamendiliiget)

ADAMOWICZ Magdalena

ARŁUKOWICZ Bartosz

BALT Marek Paweł

BELKA Marek

BIEDROŃ Robert

BIELAN Adam

BRUDZIŃSKI Joachim Stanisław

BUZEK Jerzy

CIMOSZEWICZ Włodzimierz

CZARNECKI Ryszard

DUDA Jarosław

FOTYGA Anna

FRANKOWSKI Tomasz

HALICKI Andrzej

HETMAN Krzysztof

HÜBNER Danuta Maria

JAKI Patryk

JARUBAS Adam

JURGIEL Krzysztof

KALINOWSKI Jarosław

KARSKI Karol

KEMPA Beata

KLOC Izabela-Helena

KOHUT Łukasz

KOPACZ Ewa

KOPCIŃSKA Joanna

KRASNODĘBSKI Zdzisław

KRUK Elżbieta

KUŹMIUK Zbigniew

LEGUTKO Ryszard Antoni

LEWANDOWSKI Janusz

LIBERADZKI Bogusław

ŁUKACIJEWSKA Elżbieta Katarzyna

MAZUREK Beata

MILLER Leszek

MOŻDŻANOWSKA Andżelika Anna

OCHOJSKA Janina

OLBRYCHT Jan

PORĘBA Tomasz Piotr

RAFALSKA Elżbieta

RZOŃCA Bogdan

SARYUSZ‑WOLSKI Jacek

SIKORSKI Radosław

SPUREK Sylwia

SZYDŁO Beata

THUN UND HOHENSTEIN Róża

TOBISZOWSKI Grzegorz

WASZCZYKOWSKI Witold Jan

WIŚNIEWSKA Jadwiga

ZALEWSKA Anna

ZŁOTOWSKI Kosma

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Portugal (21 parlamendiliiget)

AMARO Álvaro

CARVALHAIS Isabel (*)

CARVALHO Maria de Graça

CERDAS Sara

DIONÍSIO BRADFORD André Jorge (**)

FERNANDES José Manuel

FERREIRA João

GUERREIRO Francisco

GUSMÃO José

LEITÃO MARQUES Maria Manuel

MARQUES Margarida

MARQUES Pedro

MATIAS Marisa

MELO Nuno

MONTEIRO DE AGUIAR Cláudia

PEREIRA Lídia

PEREIRA Sandra

PIZARRO Manuel

RANGEL Paulo

SANTOS Isabel

SILVA PEREIRA Pedro

ZORRINHO Carlos

(*) Mandaat kehtib alates 3. septembrist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Isabel CARVALHAISi valimisest André Jorge DIONÍSIO BRADFORDi asemele.

(**) André Jorge DIONÍSIO BRADFORDi mandaat lõppes 18. juulil 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Rumeenia (32 parlamendiliiget)

ARMAND Clotilde

AVRAM Carmen

BĂSESCU Traian

BENEA Adrian‑Dragoş

BLAGA Vasile

BOGDAN Ioan-Rareş

BOTOŞ Vlad‑Marius

BUDA Daniel

BUŞOI Cristian‑Silviu

CIOLOŞ Dacian

CIUHODARU Tudor

CREŢU Corina

FALCĂ Gheorghe

GHINEA Cristian

GRAPINI Maria

HAVA Mircea‑Gheorghe

MANDA Claudiu

MARINESCU Marian‑Jean

MOTREANU Dan‑Ştefan

MUREȘAN Siegfried

NICA Dan

NISTOR Gheorghe‑Vlad (*)

PÎSLARU Dragoş

PLUMB Rovana

ŞTEFĂNUȚĂ Nicolae

STRUGARIU Ramona

TERHEŞ Cristian

TOMAC Eugen

TUDORACHE Dragoş

TUDOSE Mihai

VĂLEAN Adina‑Ioana (**)

VINCZE Loránt

WINKLER Iuliu

(*) Mandaat kehtib 2. detsembrist 2019, st kuupäevast, mil riigi pädev asutus teatas Gheorghe‑Vlad NISTORi valimisest Adina‑Ioana VĂLEANi asemele.

(**) Adina‑Ioana VĂLEANi mandaat lõppes 30. novembril 2019.

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Sloveenia (8 parlamendiliiget)

BOGOVIČ Franc

BRGLEZ Milan

FAJON Tanja

GROŠELJ Klemen

JOVEVA Irena

NOVAK Ljudmila

TOMC Romana

ZVER Milan

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Slovakkia (13 parlamendiliiget)

BEŇOVÁ Monika

BILČÍK Vladimír

ČÍŽ Miroslav

ĎURIŠ NICHOLSONOVÁ Lucia

HAJŠEL Robert

HOJSÍK Martin

JURZYKA Eugen

POLLÁK Peter

RADAČOVSKÝ Miroslav

ŠIMEČKA Michal

ŠTEFANEC Ivan

UHRÍK Milan

WIEZIK Michal

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Soome (13 parlamendiliiget)

HAKKARAINEN Teuvo

HAUTALA Heidi

HEINÄLUOMA Eero

HUHTASAARI Laura

KATAINEN Elsi

KUMPULA‑NATRI Miapetra

MODIG Silvia

NIINISTÖ Ville

PEKKARINEN Mauri

PIETIKÄINEN Sirpa

SARVAMAA Petri

TORVALDS Nils

VIRKKUNEN Henna

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Rootsi (20 parlamendiliiget)

AL‑SAHLANI Abir

BERGKVIST Erik

BJÖRK Malin

DANIELSSON Johan

FEDERLEY Fredrick

FRITZON Heléne

GUTELAND Jytte

HOLMGREN Pär

INCIR Evin

KARLSBRO Karin

KOKALARI Arba

KUHNKE Alice

LEGA David

LUNDGREN Peter

POLFJÄRD Jessica

SKYTTEDAL Sara

STEGRUD Jessica

TOBÉ Tomas

WARBORN Jörgen

WEIMERS Charlie

PARLAMENDILIIKMED LIIKMESRIIKIDE KAUPA

(2. juuli 2019)

Ühendkuningriik (73 parlamendiliiget)

AINSLIE Scott

ALLARD Christian

ANDERSON Martina

BEARDER Catherine

BENNION Phil

BROPHY Jane

BULL David

BULLOCK Jonathan

BUNTING Judith

CHOWNS Ellie

CORBETT Richard

DANCE Seb

DAUBNEY Martin Edward

DAVIES Chris

DE LUCY Belinda

DHAMIJA Dinesh

DODDS Diane

DOWDING Gina

ENGLAND KERR Andrew

EVANS Jill

FARAGE Nigel

FORMAN Lance

FOX Claire

GIBSON Barbara Ann

GILL Nathan

GILL Neena

GLANCY James Alexander

GRIFFIN Theresa

HABIB Ben

HANNAN Daniel

HARRIS Lucy Elizabeth

HEAVER Michael

HOOK Anthony

HORWOOD Martin

HOWARTH John

JONES Jackie

JORDAN Christina Sheila

KIRTON‑DARLING Jude

LONG Naomi

LONGWORTH John

LOWE Rupert

MAGID Magid

McINTYRE Anthea

McLEOD Aileen

MOBARIK Nosheena

MOHAMMED Shaffaq

MONTEITH Brian

MORAES Claude

MUMMERY June Alison

NETHSINGHA Lucy

NEWTON DUNN Bill

OVERGAARD NIELSEN Henrik

PALMER Rory

PATTEN Matthew

PHILLIPS Alexandra Lesley

PHILLIPS Alexandra Louise Rosenfield

PORRITT Luisa

PUGH Jake

REES‑MOGG Annunziata Mary

RITCHIE Sheila

ROWETT Catherine

ROWLAND Robert

SCOTT CATO Molly

SMITH Alyn (*)

STEDMAN‑BRYCE Louis

TENNANT John David Edward

TICE Richard

VAN ORDEN Geoffrey

VOADEN Caroline

VON WIESE Irina

WARD Julie

WELLS James

WIDDECOMBE Ann

(*) Alyn Smithi mandaat lõppes 12. detsembril 2019.

LIIKMESRIIKIDE TEATISED

BE

24.6.2019

28.6.2019

BG

6.6.2019

9.10.2019

CZ

18.6.2019

DK

25.6.2019

DE

26.6.2019

EE

14.6.2019

IE

6.6.2019

GR

12.6.2019

20.6.2019

ES

17.6.2019

20.6.2019

FR

13.6.2019

HR

10.6.2019

IT

21.6.2019

22.6.2019

11.10.2019

CY

28.5.2019

4.6.2019

LV

7.6.2019

14.10.2019

LT

3.6.2019

LU

20.6.2019

HU

17.6.2019

21.10.2019

MT

27.5.2019

NL

25.6.2019

AU

17.6.2019

PL

28.5.2019

PT

25.6.2019

5.11.2019

RO

21.6.2019

11.10.2019

SL

19.6.2019

16.10.2019

SK

30.5.2019

14.10.2019

FI

31.5.2019

SV

3.6.2019

UK

31.5.2019

07.10.2019

(1) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1.
(2) EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1.
(3) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
(4) EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34.
(5) ELT L 26, 26.1.2013, lk 27.
(6) ELT L 181, 29.6.2013, lk 57.
(7) ELT L 165, 2.7.2018, lk 1.
(8) Le Pen vs. Euroopa Parlament, C‑208/03, EU:C:2005:429; Itaalia ja Donnici vs. Euroopa Parlament, C‑393/07 ja C‑9/08, EU:C:2009:275 ning Junqueras Vies, C‑502/19, EU:C:2019:1115.
(9) Boletín Oficial del Estado, nr 142, 14. juuni 2019, lk 62477–62478.
(10) Junqueras Vies, C‑502/19, EU:C:2019:1115.


Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametisse nimetamine
PDF 113kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu liige (N9-0005/2020[1] – C9-0009/2020 – 2020/0902(NLE))
P9_TA(2020)0020A9-0009/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut nimetada Pedro Machado Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks (C9-0009/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(1) artikli 56 lõiget 6,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0009/2020),

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest;

B.  arvestades, et parlament peab kahetsusega nentima, et vaatamata määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 sätestatud kohustustele ja hoolimata Euroopa Parlamendi arvukatest üleskutsetest pidada kandidaatide nimekirja esitamisel silmas soolist tasakaalu, olid kõik kandidaadid mehed; arvestades, et parlament peab kahetsusväärseks, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt alaesindatud, ning nõuab, et järgmisel ametisse nimetamisel võetaks seda nõuet arvesse; arvestades, et kõik ELi ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;

C.  arvestades, et komisjon võttis 13. novembril 2019. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja;

D.  arvestades, et komisjon edastas nimekirja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile;

E.  arvestades, et 14. jaanuaril 2020. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku nimetada Pedro Machado Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmeks ning kriisilahenduse planeerimise ja otsuste direktoriks ning edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;

F.  arvestades, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid;

G.  arvestades, et 22. jaanuaril 2020 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon Pedro Machado kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku nimetada Pedro Machado viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.


Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametisse nimetamine
PDF 113kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu liige (N9-0005/2020[2] – C9-0010/2020 – 2020/0903(NLE))
P9_TA(2020)0021A9-0011/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut nimetada Jesús Saurina Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks (C9-0010/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(1) artikli 56 lõiget 6,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0011/2020),

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest;

B.  arvestades, et parlament peab kahetsusega nentima, et vaatamata määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 sätestatud kohustustele ja hoolimata Euroopa Parlamendi arvukatest üleskutsetest pidada kandidaatide nimekirja esitamisel silmas soolist tasakaalu, olid kõik kandidaadid mehed; arvestades, et parlament peab kahetsusväärseks, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt alaesindatud, ning nõuab, et järgmisel ametisse nimetamisel võetaks seda nõuet arvesse; arvestades, et kõik ELi ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;

C.  arvestades, et komisjon võttis 13. novembril 2019. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja;

D.  arvestades, et komisjon edastas nimekirja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile;

E.  arvestades, et 14. jaanuaril 2020. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku nimetada Jesús Saurina Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmeks ning kriisilahenduse planeerimise ja otsuste direktoriks ning edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;

F.  arvestades, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikme ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid;

G.  arvestades, et 22. jaanuaril 2020 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon Jesús Saurina kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku nimetada Jesús Saurina viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu täisliikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.


Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimehe ametisse nimetamine
PDF 112kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimees (N9-0006/2020 – C9-0011/2020 – 2020/0904(NLE))
P9_TA(2020)0022A9-0010/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut nimetada Jan de Carpentier Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimeheks (C9-0011/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(1) artikli 56 lõiget 6,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0010/2020),

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et ühtse kriisilahendusnõukogu aseesimehe ametisse nimetamisel tuleb lähtuda tema saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament peab kahetsusega nentima, et vaatamata määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 sätestatud kohustustele ja hoolimata Euroopa Parlamendi arvukatest üleskutsetest pidada kandidaatide nimekirja esitamisel silmas soolist tasakaalu, olid kõik kandidaadid mehed; arvestades, et parlament peab kahetsusväärseks, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt alaesindatud, ning nõuab, et järgmisel ametisse nimetamisel võetaks seda nõuet arvesse; arvestades, et kõik ELi ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;

C.  arvestades, et komisjon võttis 13. novembril 2019. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimehe ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja;

D.  arvestades, et komisjon edastas nimekirja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile;

E.  arvestades, et 14. jaanuaril 2020. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku nimetada Jan de Carpentier Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimeheks ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu äriühingutele suunatud teenuste ja järelevalve direktoriks ning edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;

F.  arvestades, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimehe ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid;

G.  arvestades, et 22. jaanuaril 2020 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon Jan de Carpentieri kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  annab nõusoleku nimetada Jan de Carpentier viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu aseesimeheks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.


Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori ametisse nimetamine
PDF 110kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektor (N9-0003/2020 – C9-0006/2020 – 2020/0901(NLE))
P9_TA(2020)0023A9-0008/2020

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut (C9‑0006/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(1) artikli 51 lõiget 2,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 131,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0008/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve praegune tegevdirektor on teatanud, et ta astub 31. jaanuaril 2020. aastal ametikohalt tagasi;

B.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu esitas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 51 lõigete 2 ja 3 kohaselt 14. jaanuaril 2020. aastal pärast avalikku valikumenetlust ettepaneku nimetada tegevdirektori ametisse viie aasta pikkuseks ametiajaks Gerry Cross;

C.  arvestades, et 22. jaanuaril 2020. aastal korraldas majandus- ja rahanduskomisjon Gerry Crossi kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  ei anna nõusolekut Gerry Crossi nimetamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektoriks ja palub ettepaneku tagasi võtta ning esitada uue ettepaneku;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.


Ühtne laadija mobiilsete raadioseadmete jaoks
PDF 119kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta resolutsioon mobiilsete raadioseadmete ühtse laadija kohta (2019/2983(RSP))
P9_TA(2020)0024RC-B9-0070/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ(1),

–  võttes arvesse 5. juuni 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit mobiiltelefonide laadimisvõimaluste ühtlustamise kohta,

–  võttes arvesse 20. märtsi 2018. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit nutitelefonide tulevase ühtse laadimislahenduse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2018. aasta aruannet raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL toimimise kohta (COM(2018)0740),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ühtne turg on olnud ja on jätkuvalt Euroopa majandusliku edu alus, Euroopa integratsiooni alustala ning majanduskasvu ja töökohtade tõukejõud;

B.  arvestades, et ühtne turg ei kasuta täielikult ära oma potentsiaali ning mobiiltelefonide ning muude väikeste ja keskmise suurusega elektrooniliste seadmete laadijate turu jätkuv killustumine toob kaasa elektroonikajäätmete koguse ja tarbijate frustratsiooni suurenemise;

C.  arvestades, et eri müüjatelt uusi seadmeid ostes peavad tarbijad endiselt hankima erinevaid laadijaid ning on sunnitud ostma uue laadija, kui ostavad samalt müüjalt uue mobiiltelefoni;

D.  arvestades asjaolu, et Euroopa Parlamendi liikmed on juba üle kümne aasta nõudnud mobiilsete raadioseadmete, sealhulgas mobiiltelefonide, tahvelarvutite, e‑lugerite, nutikaamerate, kantavate elektroonikaseadmete ja muude väikeste või keskmise suurusega elektroonikaseadmete ühtse laadija kasutuselevõttu; arvestades, et komisjon on korduvalt edasi lükanud direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmete kohta) täiendava delegeeritud õigusakti vastuvõtmist;

E.  arvestades, et vastuvõetud ELi õigusaktide õigeaegne rakendamine konkreetsete seadusandlike meetmete abil on hädavajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu usaldusväärsus kodanike seas ja rahvusvahelisel tasandil;

F.  arvestades, et kuigi ettevõtjate vahelised vabatahtlikud kokkulepped on märkimisväärselt vähendanud turul saadaolevate eri laadijatüüpide arvu, ei ole need ühtse laadimislahenduse leidmisel osutunud kuigi edukaks ning turul pakutakse tarbijatele endiselt mitut eri tüüpi laadimisseadmeid;

G.  arvestades, et igal aastal tekib maailmas elektroonikajäätmeid umbes 50 miljonit tonni, mis moodustab keskmiselt üle 6 kg inimese kohta; arvestades, et 2016. aastal tekkis Euroopas elektroonikajäätmeid kokku 12,3 miljonit tonni, mis võrdub keskmiselt 16,6 kilogrammiga elaniku kohta(2); arvestades, et see kujutab endast tarbetut keskkonnajalajälge, mida on võimalik vähendada;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis Euroopa rohelise kokkuleppe raames uut ambitsioonikat ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on vähendada ELi kogutootmise ja -tarbimise keskkonna- ja ressursijalajälge, seades peamisteks prioriteetideks ressursitõhususe, nullsaaste ja jäätmetekke vältimise;

I.  arvestades, et viimase kümne aasta tarbijasuundumused näitavad, et üha rohkem omatakse mitut seadet ning teatud mobiilsete raadioseadmete (näiteks nutitelefonide) olelusring on lühike; arvestades, et sageli vahetatakse vanemad seadmed välja seetõttu, et neid peetakse iganenuks; arvestades, et lisaks tekitavad need suundumused täiendavaid elektroonikajäätmeid, sealhulgas laadijaid;

J.  arvestades, et tarbijad omavad, kasutavad ja kannavad sageli kaasas mitmeid erinevaid laadijaid ühelaadsete patareitoitega seadmete jaoks; arvestades, et praegune laadijate ülepakkumine tekitab seega tarbijatele ülemääraseid kulusid ja ebamugavusi ning tarbetu keskkonnajalajälje;

K.  arvestades, et tänapäeval sõltuvad inimesed oma mobiilseadmetest mitmetes igapäevastes olukordades, eelkõige hädaolukorras või reisimisel, mis on tingitud ka üldkasutatavate telefonide puudumisest; arvestades, et inimesed sõltuvad kergesti laaditavast mobiiltelefonist, mis võimaldab kiiret juurdepääsu olulistele teenustele ja vahenditele, nagu maksevahendid, otsingumootorid, navigatsiooniseadmed jne; arvestades, et mobiilseadmed on oluline vahend täielikuks osalemiseks ühiskonnas;

1.  rõhutab tungivat vajadust ELi tasandi õigusakti järele, millega vähendatakse elektroonikajäätmeid, antakse tarbijatele võimalus teha kestlikke valikuid ning võimaldatakse neil täiel määral osaleda tõhusal ja hästitoimival siseturul;

2.  palub komisjonil viivitamata esitada ja avaldada mobiiltelefonide ja muude ühilduvate seadmete ühtse laadija kasutuselevõttu käsitleva mõjuhinnangu tulemused, et oleks võimalik teha ettepanekud kohustuslike nõuete kehtestamiseks;

3.  toonitab vajadust võtta kiiremas korras vastu mobiilsete raadioseadmete ühtse laadija standard, et vältida siseturu edasist killustumist;

4.  kutsub seetõttu komisjoni üles võtma viivitamata meetmeid ühtse laadija kasutuselevõtmiseks, võttes hiljemalt 2020. aasta juuliks vastu direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmete kohta) täiendava delegeeritud õigusakti, milles määratakse kindlaks mobiiltelefonide ning muude väikeste ja keskmise suurusega raadioseadmete ühtse laadija standard, või võttes vajaduse korral hiljemalt 2020. aasta juuliks vastu mõne muu seadusandliku meetme;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peaks innovatsiooni takistamata tagama, et ühtset laadijat käsitlevat õigusraamistikku kontrollitakse korrapäraselt, et võtta arvesse tehnika arengut; rõhutab veel kord teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust selles valdkonnas, et parandada olemasolevaid tehnoloogiaid ja töötada välja uusi;

6.  juhib tähelepanu traadita laadimistehnoloogia kasutamisest tulenevale võimalikule lisakasule, nagu elektroonikajäätmete vähenemine; rõhutab, et paljud mobiiltelefonid kasutavad juba traadita laadimismeetodeid ning et selles valdkonnas tuleks vältida killustatust; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma meetmeid, mis tagaksid kõige paremini eri traadita laadijate koostalitlusvõime eri mobiilsete raadioseadmetega;

7.  tuletab meelde, et kooskõlas standardimismäärusega(3) peavad Euroopa standardiorganisatsioonid hõlbustama asjaomaste sidusrühmade osalemist, mis antud juhul hõlmab VKEde organisatsioone, keskkonnaorganisatsioone, puuetega inimesi, eakaid ja tarbijaid;

8.  on veendunud, et komisjonil tuleks kaaluda seadusandlikke algatusi liikmesriikides kogutavate ja ringlussevõetavate juhtmete ja laadijate mahu suurendamiseks;

9.  nõuab, et komisjon tagaks, et tarbijad ei oleks enam kohustatud ostma iga uue seadmega uusi laadijaid – see vähendaks aastas toodetavate laadijate arvu; on seisukohal, et sellised lahtisidumise strateegiad võimaldaksid suuremat keskkonnakasu; rõhutab samas, et igasugused lahtisidumisele suunatud meetmed peaksid vältima potentsiaalset hinnatõusu tarbijate jaoks; rõhutab lisaks, et lahtisidumise strateegiad tuleks kehtestada koos ühtse laadimisseadme lahendusega, sest vastasel juhul ei saavutataks direktiivi eesmärke;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 153, 22.5.2014, lk 62.
(2) Väljaanne „The Global E‑waste Monitor 2017“.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).


Sooline palgalõhe
PDF 139kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2020. aasta resolutsioon soolise palgalõhe kohta (2019/2870(RSP))
P9_TA(2020)0025B9-0073/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 151, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle sätteid, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 2., 3., 6., 9. ja 15. põhimõtet,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärke nr 1, 5, 8 ja 10 ning nende eesmärke ja näitajaid,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni ning ILO 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2014. aasta soovitust meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse kaudu(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni dokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678),

–  võttes arvesse komisjoni 2019. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL(3),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeksit, eelkõige selle 2019. aasta aruannet,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020) kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2019. aasta järeldusi „Soolise palgalõhe kaotamine: peamised põhimõtted ja meetmed“,

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasine tegevus“,

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks(8),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(9),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks(10),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu ühistest aluspõhimõtetest, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, ELi toimimise lepingu artiklis 8 ning põhiõiguste harta artiklis 23; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 157 on sõnaselgelt öeldud, et iga liikmesriik peab tagama meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise; arvestades, et naiste ja meeste eneseteostuse oluline eeltingimus on majanduslik sõltumatus, ning arvestades, et võrdse juurdepääsu tagamine rahalistele vahenditele on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks otsustava tähtsusega;

B.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. põhimõttes on öeldud, et „tuleb tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning edendada neid kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemisel, seoses töötingimustega ja karjääri edendamisel“ ning et „naistel ja meestel on õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu“;

C.  arvestades, et komisjoni 2014. aasta soovituses esitati põhimeetmed, millega aidata liikmesriikidel suurendada läbipaistvust ning tugevdada meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtet; arvestades, et need meetmed hõlmavad töötajate õigust saada teavet palgatasemete kohta, palgaaruandeid, palgaauditeid, kollektiivläbirääkimisi, statistikat ja haldusandmeid, andmekaitset, võrdväärse töö mõiste selgitamist, töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteeme, võrdõiguslikkust edendavate asutuste toetamist, järjepidevat järelevalvet ja õiguskaitsevahendite jõustamist ning teadlikkuse suurendamise meetmeid;

D.  arvestades, et kogu ELis on naiste sissetulek ebaproportsionaalselt madalam kui meestel; arvestades, et komisjoni viimaste andmete kohaselt on ELi sooline palgalõhe tunnitasus 16 %, kuigi see on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et kui võtta arvesse tööhõivemäära ja üldist tööturul osalemist, ulatub sooline palgalõhe 40 %‑ni; arvestades, et kuigi ELis töötab osalise tööajaga ainult 8,7 % meestest, teeb seda peaaegu kolmandik naistest (31,3 %); arvestades, et elukutse feminiseerumise ja palgataseme vahel on konkreetne negatiivne seos, mida tõendab keskmise palga langus ettevõtetes, kus vähemalt 65 % töötajatest on naised;

E.  arvestades, et soolist palgalõhet määratletakse kui meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahet, mida väljendatakse protsendina meeste keskmisest brutotunnitasust; arvestades, et ligikaudu kahte kolmandikku soolisest palgalõhest ei saa seletada sooliste erinevustega sellistes tööturu tunnusjoontes nagu vanus, kogemus, haridus, kutsekategooria ja tööaeg ning muud jälgitavad tunnusjooned, mis näitab ilmselgelt diskrimineerimist, ja seejuures lisandub soolisele diskrimineerimisele ka muid diskrimineerimise vorme; arvestades, et valdkonnaülene lähenemisviis on väga oluline selleks, et mõista diskrimineerimise erinevaid vorme, mis suurendavad soolist palgalõhet naiste puhul, kellel on mitme identiteedi kombinatsioon, ja seda, kuidas sugu põimub muude sotsiaalsete teguritega;

F.  arvestades, et naiste majanduslik võimestamine on soolise palgalõhe kaotamise juures otsustava tähtsusega; arvestades, et selles valdkonnas meetmete võtmine ei ole mitte ainult õigluse küsimus, vaid ka majanduslik kohustus, kuna soolisest tööhõivelõhest tulenev majanduslik kahju ulatub ligikaudu 370 miljardi euroni aastas(11); arvestades, et kui naistele ei maksta võrdset töötasu, piirab see nende võimalusi saavutada majanduslik sõltumatus ja seega ka võimalust elada täiesti iseseisvalt; arvestades, et naiste poliitikauuringute instituudi andmetel võib töötavate naiste vaesuse määr väheneda 8 %‑lt 3,8 %‑le, kui naistele makstaks meestega võrdset palka; arvestades, et kui sooline palgalõhe kaotataks, siis väheneks vaesuses elavate laste arv, mis on praegu 5,6 miljonit, 2,5 miljoni võrra;

G.  arvestades, et 15–24‑aastaste töötajate hulgas oli kuupalga brutosumma sooline palgalõhe üle viie korra väiksem (7 %) kui 65‑aastaste või vanemate töötajate hulgas (38 %); arvestades, et eksisteerib ka nn emade palgalõhe, st erinevus naiste töötasus, kellel on ülalpeetavaid lapsi ja kellel ei ole, samuti emade ja isade palgalõhe; arvestades, et vaesus on peamiselt koondunud perekondadesse, kus naised on ainsad palgasaajad, ning 2017. aastal elas ELis vaesuse ohus üksikemadest 35 %, kuid üksikisadest 28 %(12);

H.  arvestades, et hooldus on meie ühiskonna tugisammas ja sellega tegelevad enamasti naised; arvestades, et see tasakaalustamatus kajastub soolises palga- ja pensionilõhes; arvestades, et emakohustused ja hoolitsemine laste ning eakate, haigete või puuetega pereliikmete ja muude ülalpeetavate eest kujutab endast lisatööd või vahel ka täiskoormusega tööd, mida teevad peaaegu eranditult naised; arvestades, et see kajastub tööturu segregatsioonis ja osalise tööajaga töötavate naiste suuremas osakaalus, kes saavad madalamat tunnipalka, teevad karjääris pause ja on tööl vähem aastaid; arvestades, et see töö on sageli tasustamata ja ühiskond ei hinda seda piisavalt, kuigi sellel on tohutu sotsiaalne tähtsus ja see aitab kaasa sotsiaalsele heaolule;

I.  arvestades, et üle poole tööealistest puuetega naistest ei ole majanduslikult aktiivsed; arvestades, et kõigis liikmesriikides kannatavad puudega naised suuremat materiaalset puudust kui puudeta naised;

J.  arvestades, et naiste õigusi tuleb kaitsta nii õiguslikult kui ka reaalselt ning tuleb võtta meetmeid, et võidelda igasuguse ärakasutamise, vägivalla ja rõhumise vastu ning naiste ja meeste ebavõrdsuse vastu;

K.  arvestades, et soolise palgalõhe üks tagajärgi on 37 %‑line sooline pensionilõhe, mis püsib veel aastakümneid, ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse ebavõrdne tase, kusjuures ELis kuulub viiest naistöötajast üks madalaima palgaga rühma, samas kui meeste puhul on see kümnest üks; arvestades, et pensionilõhe vähendamine on ka põlvkondadevahelise solidaarsuse küsimus;

L.  arvestades, et pensionilõhe tuleneb naiste tööelu jooksul kuhjunud ebavõrdsusest ja perioodidest, mil naised on sunnitud tööturult eemal viibima, tingituna mitmesugusest ebavõrdsusest ja diskrimineerimisest, samuti madalamast palgast ja palgadiskrimineerimisest; arvestades, et ebavõrdsete pensionide kaotamiseks ning pensionide üldiseks kaitsmiseks ja suurendamiseks on hädavajalik, et sotsiaalkindlustussüsteemid jääksid ka edaspidi avalikku sfääri ja et neisse integreeritaks solidaarsuse ja ümberjaotamise põhimõtted ning et tehtaks suurimaid jõupingutusi ebakindla ja reguleerimata töö vastu võitlemiseks;

M.  arvestades, et sooline palgalõhe ja selle põhjused avaldavad naistele kogu nende elu jooksul tugevalt kahjulikku mõju, kulmineerudes soolise pensionilõhega, mis on praegu enam kui kaks korda suurem kui palgalõhe; arvestades, et vaesuse oht suureneb elu jooksul järsult, mis näitab palgaerinevuste järkjärgulist kumuleerumist; arvestades, et 75aastaste ja vanemate inimeste vaesus on pidevalt koondunud naiste seas, peamiselt soopõhiste tasustamata hoolduskohustuste, eluaegsete palga- ja tööaja erinevuste ning sellest tulenevate madalamate pensionide mõju tõttu, meeste ja naiste erineva pensioniea tõttu mõnes liikmesriigis ning asjaolu tõttu, et eakamad naised elavad sagedamini üksi;

N.  arvestades, et direktiiv 2006/54/EÜ on aidanud parandada naiste olukorda tööturul, kuid ei ole paljudes liikmesriikides kaasa toonud põhjalikke muudatusi soolise palgalõhe kaotamise õigusaktides;

O.  arvestades, et palkade läbipaistvusel võib olla keskne roll soolise palgalõhe vähendamisel, kuna see aitab paljastada naiste töö alahindamist ja rõhutada tööturu soolist killustatust, sealhulgas vahendite abil, mis pakuvad objektiivseid kriteeriume võimaldamaks eri töökohtadel ja sektorites tehtava töö väärtust hinnata ja võrrelda sooneutraalselt;

P.  arvestades, et on hädasti vaja sooliselt kallutamata meetodeid töökohtade hindamiseks, et töökohti oleks võimalik võrrelda nende ulatuse ja keerukuse alusel, et määrata kindlaks ühe töökoha positsioon teise suhtes antud sektoris või organisatsioonis, olenemata sellest, kas kõnealusel töökohal töötab naine või mees;

Q.  arvestades, et nii soolisest palga- kui ka pensionilõhest tuleneva vaesuse ohu ja väiksema rahalise sõltumatuse tõttu puutuvad naised veelgi rohkem kokku soopõhise vägivalla, eelkõige koduvägivallaga, mistõttu on neil raske vägivaldsest suhtest pääseda; arvestades, et ÜRO andmetel kogeb psühholoogilist või seksuaalset ahistamist töökohal või ahistamist, millel on tõsised tagajärjed isiklikele ja ametialastele püüdlustele, peaaegu 35 % naistest kogu maailmas ning see kahjustab naiste enesehinnangut ja läbirääkimispositsiooni õiglasema tasustamise nimel;

R.  arvestades, et soolise palgalõhe põhjuseid on palju ja need hõlmavad nii struktuurilisi kui ka kultuurilisi tegureid, ühelt poolt sooliselt eristatud tööturgusid ja sektoreid, töö- ja eraelu tasakaalustamise võimaluste ja teenuste puudumist, kusjuures naised on nii laste kui ka teiste ülalpeetavate peamised hooldajad, nn klaaslae püsimist, mis ei võimalda naistel saavutada oma karjääris kõrgeimat taset ja seega kõrgemaid töötasusid, ning teiselt poolt naiste rolli ja püüdlusi soolist kallutatust palgastruktuurides ja palkasid kehtestavates institutsioonides, ning juurdunud ootusi, mis puudutavad naiste emarolli ja sellega seotud karjäärikatkestusi, takistusi ja osalise tööajaga töötamist, samuti vähest palkade läbipaistvust;

S.  arvestades, et soolise palga ja sellega seotud soolise palga- ja pensionilõhe põhjused on arvukad, struktuurilised ja sageli omavahel seotud; arvestades, et need põhjused võib jagada kaheks komponendiks, millest üks on näiliselt „selgitatav“ naiste ja meeste erinevate tööturu tunnusjoontega ja teine, mis jääb selliste tunnusjoontega näiliselt „selgitamatuks“, kusjuures viimane on peaaegu kõigis maailma riikides soolise palgalõhe peamine komponent;

T.  arvestades, et need erinevused naiste ja meeste tööturu tunnusjoontes hõlmavad vanust, kogemust ja haridust, kutseala ja tööaega; arvestades, et see kajastub asjaolus, et naised töötavad sagedamini osalise tööajaga, puutuvad kokku ettevõtte klaaslaega, töötavad peamiselt ülekaalukalt naistööjõuga ja madalamapalgalistes sektorites ja ametikohtadel või peavad sageli võtma endale sooliste ühiskondlike normide tõttu esmase vastutuse perekonna eest hoolitsemisel, jäädes seetõttu tööst kõrvale; arvestades, et suurem „selgitamatu“ komponent on tingitud soolistest stereotüüpidest, töötasuga seotud diskrimineerimisest ja sellise töö sagedasest alahindamisest, kus on ülekaalus naistööjõud, mis võib olla nii otsene kui ka kaudne ning on endiselt varjatud nähtus, millega tuleb tõhusamalt tegeleda;

U.  arvestades, et kuigi naised moodustavad ELis kõrgkooli lõpetanutest peaaegu 60 %, on nad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning digivaldkonnaga seotud ametikohtadel jätkuvalt ebaproportsionaalselt alaesindatud; arvestades, et selle tagajärjel on tekkinud uusi ametialadel esineva ebavõrdsuse vorme ning haridusse investeerimisele vaatamata on noored naised noorte meestega võrreldes ikka kaks korda suurema tõenäosusega majanduslikult mitteaktiivsed;

1.  tuletab meelde, et võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest on üks ELi aluspõhimõtteid ning et liikmesriikidel on kohustus kaotada sooline diskrimineerimine seoses sama või võrdväärse töö tasustamise kõigi aspektide ja tingimustega; peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et sooline palgalõhe võrdväärse töö puhul püsib ja et ELi keskmine näitaja on viimase kümne aasta jooksul minimaalselt paranenud;

2.  kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonikat uut ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis tugineks eelmisele strateegiale ja strateegilisele kaasatusele ning peaks hõlmama siduvaid soolise palgalõhe ja palkade läbipaistvuse meetmeid, samuti selgeid eesmärke ja järelevalveprotsesse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja selle saavutamise suunas tehtavate edusammude mõõtmiseks, eelkõige sellega seotud soolise palga- ja pensionilõhe ning naiste ja meeste kui võrdsete palgasaajate ja hooldajate edendamise osas;

3.  tuletab meelde, et sooline palgalõhe ja selle põhjused avaldavad naistele kogu nende elu jooksul järjest kahjulikumat mõju, kulmineerudes soolise pensionilõhega, mis on enam kui kaks korda suurem kui palgalõhe; tuletab meelde, et naised on vanemas eas suuremas vaesuse ohus kui mehed, mida tingib eluaegne palga- ja tööaja erinevus, meeste ja naiste erinev pensioniiga mõnes liikmesriigis ning asjaolu, et eakamad naised elavad sagedamini üksi; kutsub liikmesriike üles rakendama spetsiaalseid meetmeid eakate naiste vaesusriski vastu võitlemiseks, suurendades pensione ning pakkudes ka sotsiaalset toetust; kinnitab, et lisaks tööõiguse edendamisele, mis põhineb suurematel tööõigustel, reguleeritud tööl ja ebakindla töö keelustamisel, tuleks taastada, kaitsta ja edendada kollektiivläbirääkimisi kui otsustavat vahendit ebavõrdsuse kaotamiseks eelkõige palkade osas, kuid ka tööõiguste tugevdamise ja kaitsmise osas;

4.  nõuab, et soolise palgalõhe tegevuskava vaadataks viivitamata läbi ja ajakohastataks ulatuslikult 2020. aasta lõpuks, seades liikmesriikidele selged eesmärgid vähendada soolist palgalõhet järgmise viie aasta jooksul ja tagada, et selliseid eesmärke võetakse riigipõhistes soovitustes arvesse; rõhutab eelkõige vajadust lisada uude tegevuskavasse valdkonnaülene perspektiiv; kutsub komisjoni üles pöörama tegevuskava raames erilist tähelepanu pensionilõhet põhjustavatele teguritele ning hindama vajadust konkreetsete meetmete järele selle lõhe vähendamiseks ELi ja liikmesriikide tasandil;

5.  kutsub liikmesriike üles soolise palgalõhe kaotamiseks rohkem pingutama ja täpselt täitma võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, ning seda mitte ainult õigusaktide ja palgadiskrimineerimise vastaste meetmete abil, vaid ka kollektiivläbirääkimiste taastamise, edendamise ja kaitsmisega; nõuab lisaks meetmeid, et võidelda vertikaalse ja horisontaalse segregatsiooni vastu tööhõives ning diskrimineerivate tavade vastu töölevõtmisel ja edutamisel; nõuab meetmeid, mis suurendaksid sotsiaalkaitset raseduse ja sünnituse, töötuse, haiguse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste valdkonnas;

6.  peab tervitatavaks nii komisjoni presidendi kui ka võrdõiguslikkuse voliniku võetud kohustust esitada ettepanekuid meetmete kohta, millega kehtestatakse siduvad palkade läbipaistvuse meetmed komisjoni ametiaja esimese 100 päeva jooksul; on seisukohal, et tulevane direktiiv peaks sisaldama ranget jõustamispoliitikat nendele, kes nõudeid ei täida, ning seda tuleks kohaldada nii era- kui ka avalikule sektorile, võttes nõuetekohaselt arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eripära, ning kogu töötasupaketile, sealhulgas selle kõigile osadele, ning direktiivi kohaldamisala peaks olema lai; kutsub komisjoni üles kaaluma tuginedes tema 2014. aasta soovitusele konkreetsete meetmete võtmist, nagu a) töö väärtuse hindamise kriteeriumide selge määratlemine, b) sooneutraalsed töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemid, c) soolise palga auditid ja aruanded võrdse tasustamise tagamiseks, d) töötajate õigus nõuda täielikku palgateavet ja õigus kahju hüvitamisele ning e) selged eesmärgid ettevõtetes võrdõiguslikkuse saavutamiseks; on kindlalt veendunud, et sellised meetmed on vajalikud töötasuga seotud diskrimineerimise juhtumite kindlakstegemiseks, et töötajad saaksid teha teadlikke otsuseid ja võtta vajaduse korral meetmeid; kutsub komisjoni üles edendama tulevastes töötasu läbipaistvust käsitlevates õigusaktides sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste rolli kõikidel tasanditel (riiklikul, valdkondlikul, kohalikul ja ettevõtte tasandil);

7.  palub komisjonil töötasude läbipaistvuse algatust täiendada, töötades tihedas koostöös sotsiaalpartneritega välja sooneutraalsete töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemide suunised ja võttes need kasutusele ning määrates kindlaks selged kriteeriumid (nt kvalifikatsioon, vastutuse tase, füüsiline ja psühholoogiline koormus, vahetused jne) töö väärtuse hindamiseks, mis võimaldab võrrelda eri töökohtade ja sektorite töö väärtust, et saavutada õiglasem tasustamine töö eest sektorites, kus on ülekaalus naised, ning mida üldiselt hinnatakse vähem ning seega ei tasustata sama hästi kui tööd meeste ülekaaluga sektorites;

8.  kutsub komisjoni üles võtma oma tegevuse aluseks võrdset tasustamist ja võrdse tasustamise põhimõtet käsitlevate ELi õigusaktide toimimise ja rakendamise praeguse läbivaatamise ning tegema õigel ajal ettepaneku direktiivi 2006/54/EÜ muutmise kohta, et ajakohastada ja täiustada võrdse tasustamise põhimõtet käsitlevaid kehtivaid õigusakte praktikas, parandada jõustamist kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning lisada keeld diskrimineerida seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või soovahetuse tõttu; nõuab õiguskaitse paremat kättesaadavust ja tugevamate menetlusõiguste kehtestamist, et võidelda töötasuga seotud diskrimineerimise vastu;

9.  tuletab meelde, et komisjoni 2017. aasta aruandes meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist läbipaistvuse suurendamise kaudu käsitleva komisjoni soovituse rakendamise kohta (COM(2017)0671) leiti, et meetmed ei olnud tõhusad ja nende rakendamine oli ebapiisav; väljendab seetõttu heameelt komisjoni presidendi poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile aastateks 2019–2024 võetud kohustuse üle, mille kohaselt on võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte uue Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia aluspõhimõte, ning samuti selle üle, et tunnistatakse, et sooline võrdõiguslikkus on majanduskasvu oluline osa ning põhiõiguste ja õigluse küsimus;

10.  kordab oma üleskutset muuta Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mis edendab ülespoole suunatud lähenemist, reaalsuseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning säilitada naiste ja meeste õigus võrdse või võrdväärse töö eest võrdsele tasule; rõhutab, et soolise lõhe kaotamine peaks olema strateegia „Euroopa 2020“ jätkuprogrammi erieesmärk;

11.  kutsub liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi soolise palgalõhe lõplikuks kaotamiseks, rakendades rangelt võrdse tasustamise põhimõtet, tagades, et osalise tööajaga töötajate palgad on kooskõlas täistööaja ekvivalendiga, võttes vastu õigusaktid, millega suurendatakse tasustamise läbipaistvust ja parandatakse õigusselgust, et tuvastada sooline kallutatus ja diskrimineerimine palgastruktuurides, võideldes kutsealase segregatsiooniga, mis võib olla vertikaalne või horisontaalne, ning võideldes tööandjate eelarvamustega töölevõtmise ja edutamise otsustes;

12.  rõhutab, et juurdepääs tööle ja seda soodustavad tingimused on keskse tähtsusega, et tagada naiste emantsipatsioon ja sõltumatus kõigis eluvaldkondades alates tööst kuni muu hulgas sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise osaluseni; on seisukohal, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poole liikumine ning naiste õiguste edendamine tähendab ühiskonna jaoks sotsiaalset progressi ning võimaldab ühtlasi parandada naiste sotsiaal-majanduslikku olukorda;

13.  kutsub liikmesriike lisaks üles piisavalt investeerima ametlike alushariduse ja lapsehoiu teenuste osutamisse, kättesaadavusesse, taskukohasusse ja kvaliteeti, kasutades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlas Barcelona eesmärkidega, ning investeerima pikaajalise hoolduse teenustesse ja peresõbralikku töökorraldusse, et tagada naiste võrdne ja jätkuv osalemine tööturul, pakkudes piisavat paindlikkust, et aidata edendada naiste suuremat tööhõivemäära; kordab, et eakaid naisi ohustava vaesuse ning soolise palgalõhe põhjustega võitlemiseks peaksid liikmesriigid tagama, et eakamatele naistele nähakse ette piisavad vahendid, sealhulgas sellised meetmed nagu krediit hooldusperioodide eest, piisavad miinimumpensionid, toitjakaotushüvitised ja perepuhkuse õigused meestele, et vältida vaesuse feminiseerumist; kutsub nõukogu üles kehtestama eakate ja ülalpeetavatega inimeste hooldusega seotud eesmärke, mis sarnanevad Barcelona lastehoiu eesmärkidega;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama poliitikat, mis edendab naiste tööhõivet ja nende rahalist sõltumatust, sealhulgas poliitikat, mis edendab tõrjutud rühmadesse kuuluvate naiste integreerimist tööturule; kutsub liikmesriike üles võitlema tööturu soolise killustatusega, investeerides formaalsesse, informaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse ning naiste elukestvasse õppesse ja kutseõppesse, et tagada neile juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele ja võimalustele, et nad saaksid ümber õppida ja täiendada oskusi tööturu tulevaste muutuste jaoks; nõuab eelkõige ettevõtluse, STEM-valdkonna õppeainete, digihariduse ja finantskirjaoskuse suuremat edendamist tütarlaste seas juba varasest east, et võidelda väljakujunenud hariduslike stereotüüpide vastu ja tagada, et rohkem naisi siseneks arenevatesse ja hästi tasustatud sektoritesse;

15.  palub liikmesriikidel tagada töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi kiire vastuvõtmine ja rakendamine ning komisjonil jälgida tähelepanelikult nende edusamme, pidades silmas võimalikku tulevast aruannet ja kaasnevaid uuringuid selle rakendamise kohta;

16.  juhib tähelepanu mõjule, mida naiste alaesindatus juhtivatel ametikohtadel avaldab soolisele palgalõhele, ning rõhutab tungivat vajadust edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust kõigil otsuste tegemise tasanditel ettevõtluses ja juhtimises; kutsub liikmesriike üles viima lõpule nõukogus peetavad läbirääkimised esildatud naissoost juhatuse liikmete direktiivi üle, kuna see võib aidata kaotada klaaslae;

17.  kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriike üles koguma liigendatud andmeid, et paremini hinnata ja jälgida edusamme soolise palgalõhe kaotamisel, pöörates erilist tähelepanu rühmadele, kes kogevad mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist, nagu puuetega naised, sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, roma naised, eakad naised, maapiirkondades ja vähem asustatud piirkondades elavad naised, üksikemad ja LGBTIQ‑inimesed;

18.  rõhutab, et sooliselt eristatud andmete kogumist tuleb veelgi parandada, eelkõige sellistes valdkondades nagu mitteametlik tööhõive, ettevõtlus, rahastamisvõimalused, juurdepääs tervishoiuteenustele, naistevastane vägivald ja tasustamata töö; rõhutab, et teadliku ja tõenduspõhise poliitika kujundamiseks on vaja koguda ja kasutada kvaliteetseid andmeid ja tõendeid; kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriike üles koguma liigendatud andmeid, et paremini hinnata ja jälgida edusamme soolise palgalõhe kaotamisel, pöörates erilist tähelepanu rühmadele, kes kogevad mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist, nagu puuetega naised, sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, roma naised, eakad naised, üksikemad ja LGBTIQ-inimesed;

19.  kutsub komisjoni üles kaasama sotsiaalpartnereid uute poliitikameetmete väljatöötamisse soolise palgalõhe kaotamiseks; kutsub sellega seoses sotsiaalpartnereid üles osalema aruteludes ja tegema koostööd palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas positiivsete meetmete abil, ning tegema koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kaasata jõuliselt üldsuse arvamust, kuna soolise palgalõhe kaotamine on üldine prioriteet;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma tööd, et võidelda ebakindlate töökohtade vastu, kus domineerivad naised, ja vaesuse feminiseerumise vastu; rõhutab naiste deklareerimata töö suurt määra, millel on negatiivne mõju nende sissetulekule, sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalkaitsele, ning kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ILO 2011. aasta koduabiliste konventsiooni;

21.  kutsub liikmesriike üles tugevdama emaduse, isaduse ja lapsevanemaks olemise kaitset tööõiguses, nimelt suurendama puhkusepäevade arvu ja tagama, et need oleks täielikult tasustatud, samuti vähendama töötundide arvu rinnaga toitmise ajal ning võtma sobivaid meetmeid sellise kaitse jõustamiseks, aga ka investeerima väikelaste haridus- ja hooldusteenuste ning pikaajalise hoolduse teenuste tasuta avaliku võrgustiku loomisse; on vastu paindliku töökorralduse rakendamisele kui vahendile, mis dereguleerib tööturgu ja nõrgendab töötajate õigusi; märgib, et kvaliteetsete lapsehoiuteenuste vähene kättesaadavus, nende liiga suured kulud ja piisava taristu puudumine on jätkuvalt oluline takistus eelkõige naiste võrdsele osalemisele kõigis ühiskonna valdkondades, sh tööhõives;

22.  tunnistab, et soolist vägivalda ja ahistamist võib süvendada ka sooline palgalõhe, kuna ohvrid on vaenuliku töökeskkonna tõttu sageli sunnitud töötama madalamapalgalistel töökohtadel; kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima ILO 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni, et kehtestada tõhusad meetmed vägivalla ja ahistamise määratlemiseks, ennetamiseks ja keelustamiseks töökohal, sealhulgas ohutud ja tõhusad kaebuste ja vaidluste lahendamise mehhanismid, toetus, teenused ja õiguskaitsevahendid;

23.  kutsub komisjoni üles näitama eeskuju ja esitama ELi võrdse palga päeval täieliku analüüsi soolise palgalõhe kohta ELi institutsioonides;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 69, 8.3.2014, lk 112.
(2) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(3) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79.
(4) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10.
(5) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75.
(6) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.
(7) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(8) ELT C 331, 18.9.2018, lk 60.
(9) ELT C 346, 27.9.2018, lk 6.
(10) ELT C 356, 4.10.2018, lk 89.
(11) Mascherini, M., Bisello, M. ja Rioboo Leston, I.: The gender employment gap: Challenges and solutions, Eurofound, 2016.
(12) Vastavalt Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi teabelehele „Vaesus, sugu ja üksikvanemad ELis“, milles esitatakse sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika (EU-SILC) 2014. aasta andmeid.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika