Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2083(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0072/2020

Esitatud tekstid :

A9-0072/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0117

Vastuvõetud tekstid
PDF 162kWORD 58k
Neljapäev, 14. mai 2020 - Brüssel Ajutine väljaanne
Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
P9_TA-PROV(2020)0117A9-0072/2020
Otsus
 Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2019/2083(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust, mis käsitleb heakskiidu andmist ameti tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0050/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ)(5), eriti selle artiklit 76,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624)(6), eriti selle artiklit 116,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud ELi toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0072/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2018. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.
(6) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2019/2083(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust, mis käsitleb heakskiidu andmist ameti tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9‑0050/2020),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ)(5), eriti selle artiklit 76,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624)(6), eriti selle artiklit 116,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud ELi toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70(8), eriti selle artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0072/2020),

1.  annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(2) ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(5) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.
(6) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.


3. Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2019/2083(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 24/2019 „Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0072/2020),

A.  arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande(1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2018 lõplik eelarve 288 663 520 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 2,89 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes ameti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et 2018. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,37 %, mis on 2017. aasta määraga võrreldes veidi (0,74 %) kõrgem; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli madal, 69,69 %, mis on 2017. aastaga võrreldes 3,27 % võrra kõrgem;

2.  märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis puudutavad põhitegevuse kohustuslikku finantstegevusreservi piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide ja tagasisaatmisoperatsioonide rahastamiseks, et kuigi ametile on kehtestatud õiguslik nõue eraldada igal aastal eelnevalt kindlaks määratud eelarve piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide katmiseks, on kaasseadusandjad määruse (EL) 2016/1624(2) läbivaatamise käigus tegelenud selle negatiivsete kõrvalmõjudega; märgib, et määruse (EL) 2019/1896(3) jõustumisega saab tegevusreservi vabastada iga kuu ja kasutada operatiiveesmärkidel, mitte ainult kiirreageerimiseks või tagasisaatmisoperatsioonideks;

3.  märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 2018. aastal olid ametil koostööd tegevate riikidega põhitegevuseks sõlmitud rahastamislepinguid, mis moodustasid 59 % ameti eelarvest; märgib, et amet asus rakendama uut, lihtsustatud rahastamiskava, mis põhineb valdavalt inimressursside kasutuselevõtuga seotud kulutuste ühikuhindadel, ning võttis 2018. aasta lõpus kasutusele uue järelkontrollisüsteemi, mis hõlmab igat liiki kulusid, ja muutis ka oma finantstegevuse eelkontrolli süsteemi; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda rõhutab, et seadmetega seotud kulude hüvitamine põhineb endiselt tegelikel kuludel ja et ühikuhindadel põhinevatele hüvitistele ülemineku projekt ei ole ikka veel tulemusi andnud; võtab lisaks murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et alates 2014. aastast ei ole koostööd tegevate riikide esitatud tõendid seadmetega seotud kulude kohta ikka veel piisavad ning et ameti eelkontrollid nende kulude kohta on ebatõhusad, kui need ei ole tõendavate dokumentidega tõendatud; märgib, et amet ei tee hüvitamiste kohta järelkontrolli, mis suurendab veelgi põhjendamatute kulude hüvitamise riski; märgib murega, et amet lubas mitmeid hüvitisi kulude eest, mida koostööd tegevad riigid taotlesid, vaatamata sellele, et viimased ei esitanud ameti osutatud ja nõutud tõendeid; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et asjaomased koostööd tegevad riigid esitasid üksikasjalikke kulusid tõendavad dokumendid; palub ametil edaspidi selgelt märkida, milliseid tõendavaid dokumente ta nõutavate tõenditena aktsepteerib; palub lisaks, et amet hüvitaks ainult õiguslikult põhjendatud kulud; ootab, et amet võtaks kiiresti kasutusele kulude hüvitamise põhjaliku järelkontrolli ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru 2020. aasta juuniks;

4.  märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ameti eelarve ülekandmised 2019. aastasse olid 83 000 000 eurot (29 %) – veidi väiksem protsent kui eelmisel aastal; märgib, et 2018. aastasse üle kantud vahendite tühistamise määr oli 11 miljonit eurot (12 %), mis oli eelmise aastaga võrreldes suhteliselt väiksem; märgib, et ülekandmise ja tühistamise peamisteks põhjusteks olid probleemid töötajate ametikohtade loetelu täitmisel töötajate arvu ja profiili järgi, viivitused ameti uute ruumide ehitusprojekti käivitamisega, info- ja sidetehnoloogia projektide mitmeaastane olemus ning asjaolu, et koostööd tegevad riigid hindavad tegevuse ulatust ja kulusid jätkuvalt üle; võtab teadmiseks ameti vastuse, et 2018. aastal moodustusid tegevuskulud peamiselt toetustest, mis hõlmasid tegevustsüklit alates veebruarist N kuni jaanuarini N+1, ning kulud lepingutest, mille alusel tehti makseid aastal N+1; nõuab tungivalt, et amet püüaks teha koos koostööd tegevate riikidega täpsemaid kulu- ja eelarveprognoose;

5.  palub, et amet hindaks hankedokumentides oma vajadusi teenuste järele realistlikumalt ja kohaldaks lepingute suhtes ranget finantsjuhtimist; tuletab ametile meelde, et kuigi raamlepingutega ei kaasne kogu lepingu maksimumsumma ulatuses ostmise kohustust, võib suur erinevus ühe 2018. aasta hankemenetluse lepingu maksimumväärtuse (8 miljonit eurot) ja eduka pakkumuse (5,8 miljonit eurot) vahel olla märkimisväärseks ohuks usaldusväärsele finantsjuhtimisele;

Tulemused

6.  märgib, et pärast seda, kui haldusnõukogu kiitis 2017. aastal heaks ameti struktuuride ümberkorraldamise, mis mõjutas vahendite eraldamist, võeti 2018. aastal vastu ajakohastatud struktuur ning see struktuur, mida täiendas uus kodukord, võeti vastu selliste volituste ja edasivolituste alusel, mis vormistati ametlikult tegevdirektori otsusega;

7.  rõhutab ameti tähtsat rolli Euroopa integreeritud piirihalduse edendamisel, koordineerimisel ja arendamisel täielikult põhiõigusi austades;

8.  märgib, et Euroopa välispiiride integreeritud haldamise raamistikus moodustasid 12 ühisoperatsiooni maismaa-, õhu- ja merevälispiiridel suurima osa põhitegevusest, kusjuures 2018. aastal keskendus tegevus peamiselt Vahemere kesk-, ida- ja lääneosa piirkondadele, kus rändesurve oli kõige suurem; tunneb lisaks heameelt asutustevahelise tiheda koostöö üle tolli- ja õiguskaitsealase koostöö valdkonnas, aga eelkõige rannikuvalve ülesannete valdkonnas; nõuab tungivalt, et amet tegutseks kiiresti ja seaks ühisoperatsioonidele asjakohased kvantitatiivsed eesmärgid ja konkreetsed sihtväärtused ning ootab nende ülevõtmist 2021.–2023. aasta ühtsesse programmdokumenti;

9.  märgib murega, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 24/2019, et varjupaigamenetluste rakendamist – eriti Kreekas ja Itaalias – mõjutavad jätkuvalt pikad menetlusajad, kitsaskohad ja kohtusüsteemi suutlikkuse puudumine; palub ametil teha koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning komisjoniga kooskõlas kontrollikoja soovitustega;

10.  kordab ametile esitatud üleskutset teha oma tegevus läbipaistvamaks; tunneb heameelt, et ameti veebisaidil on loodud ala, kus üldsusel on võimalik dokumentidega tutvuda; nõuab tungivalt, et amet looks dokumendiregistri, mis on määruse (EÜ) nr 1049/2001(4) kohaselt kohustuslik;

11.  on seisukohal, et amet peaks andma ennetavalt teavet oma operatiivtegevuse kohta; palub ameti esindajal tulla kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ette, et täita konkreetset aruandekohustust Euroopa Parlamendi liikmete ees ning anda korrapäraselt üksikasjalikke ülevaateid; kutsub ametit üles tegema kättesaadavaks aruande määruse (EL) nr 656/2014(5) praktilise kohaldamise kohta 2018. aastal, milleks tal on seaduslik kohustus, ning esitama tulevikus konkreetsemat teavet, et ameti tegevust merel oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.

Personalipoliitika

12.  peab kahetsusväärseks, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelus sisalduvatest ametikohtadest täidetud vaid 72,49 %, kusjuures liidu eelarves lubatud 418 ajutisest teenistujast (võrdluseks: 2017. aastal oli lubatud ametikohti 352) oli ametisse nimetatud 303; märgib, et 2018. aastal töötas ametis lisaks 187 lepingulist töötajat ja 153 lähetatud riiklikku eksperti;

13.  märgib kontrollikoja aruande põhjal ka seda, et kuigi amet jätkas värbamistegevust ja suurendas 2018. aastal töötajate arvu 526‑lt 630‑le, ei jõutud siiski 2018. aasta ametikohtade loetelus lubatud töötajate arvuni, mis on 760; võtab teadmiseks ameti vastuse, et täideti kokku 187 vaba ametikohta, kuid suure ametisisese ja -välise voolavuse tõttu suurenes töötajate arv 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tegelikult 117 võrra, sest aasta jooksul vabanesid paljud ametikohad; märgib veel, et ametil on keeruline värvata suurel hulgal sobivaid kandidaate väljastpoolt ja saavutada mõistlikku geograafilist tasakaalu, peamiselt väikese paranduskoefitsiendi tõttu, mis on kõigi liidu asutuste arvestuses kõige väiksem; rõhutab, et ametid, mis asuvad riikides, kus kohaldatakse madalat paranduskoefitsienti, peaksid saama komisjonilt rohkem toetust lisameetmete rakendamiseks, et teha need ametid praegustele ja tulevastele töötajatele atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles hindama edaspidi töötasu paranduskoefitsientide kohaldamise mõju ja elujõulisust; märgib, et ametil on jätkuvalt raskusi soovitava ja kindla geograafilise tasakaalu säilitamisega lähetatud töötajate hulgas;

14.  märgib, et 2018. aasta oli kolmas aasta määruse (EL) 2016/1624 vastuvõtmisele järgnenud viieaastasest kasvukavast, millega suurendati märkimisväärselt vahendeid eelarve ja personali valdkonnas; märgib, et pärast ameti volituste laiendamist peaks ameti töötajate arv 2020. aastaks suurenema 1 000‑ni; võtab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal teadmiseks, et töötajate arvu kavandatud suurendamine nõuab lisaks kontoripinda, et ettevalmistamisel on analüüs optimaalse kinnisvarastrateegia väljaselgitamiseks;

15.  märgib, et amet on alates 2018. aasta aprillist kasutanud tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste puhul muudetud siduvat tegevusjuhendit; märgib, et ameti põhiõiguste ametnik esitab pidevalt tegevusüksustele kaalumiseks tähelepanekuid ja soovitusi kõigi tegevusplaanide ja hindamisaruannete kohta;

16.  peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament on seda korduvalt nõudnud ja ameti töötajate koguarv on palju suurem kui enne, ei ole põhiõiguste ametnikul endiselt piisavalt inimressursse ning seetõttu on tal talle antud ülesandeid võimatu korrektselt täita; nõuab tungivalt, et amet eraldaks põhiõiguste ametnikule piisavalt vahendeid ja töötajaid, eelkõige selleks, et arendada edasi ja rakendada ameti strateegiat põhiõiguste kaitse järelevalveks ja tagamiseks; tuletab ametile meelde, kui tähtis on järgida Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(6);

17.  märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni kommentaaride ja tähelepanekute põhjal, mis puudutavad vajadust töötada välja põhjalik toimepidevuse kava, et 2018. aastal nimetati ametisse toimepidevuse eest vastutav ametnik;

18.  märgib, et kontrollikoda täheldas, et asutustel on tekkinud tava palgata IT‑konsultandi ülesannete täitmiseks koosseisuväliseid töötajaid; nõuab, et nii olulises ja delikaatses valdkonnas vähendataks sõltuvust koosseisuvälisest töötajatest nii palju kui võimalik, et piirata võimalikke ohte;

19.  märgib, et puudub teave soolise tasakaalu kohta ameti töötajate hulgas; juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et ameti haldusnõukogus on tõsiselt puudu soolisest tasakaalust (50 meest ja kaheksa naist); nõuab tungivalt, et see tasakaalustamatus kõrvaldataks võimalikult kiiresti; kutsub seetõttu ametit üles tuletama liikmesriikidele ennetavalt meelde soolise tasakaalu tähtsust ning kutsub liikmesriike üles tagama sooline tasakaal oma liikmete nimetamisel ameti haldusnõukogusse;

Hanked

20.  märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute ja märkuste põhjal, mis puudutavad vajadust lihtsustada ameti kogu rahastamissüsteemi, et amet võttis 2018. aastal kasutusele muudetud ühisoperatsioonide ja tagasisaatmise rahastamiskava, mis põhineb liikmesriikidega sõlmitavatel lihtsustatud toetuslepingutel, milles kasutatakse inimressursi standardiseeritud ühikuhindu;

21.  märgib rahuloluga, et amet osaleb aktiivselt teiste asutuste juhitavates institutsioonidevahelistes hankemenetlustes ning et mereseire valdkonna hankemenetlustes püüab amet teha koostööd teiste liidu asutustega, kes arendavad samalaadset tegevust, ja valmistab vastavalt ette hanketingimused; märgib lisaks, et 2018. aastal korraldas amet koos Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga hankemenetluse, mis oli esimene tema juhitud institutsioonidevaheline hankemenetlus; soovitab tungivalt, et amet teeks kõigi liidu ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd;

22.  kutsub ametit üles võtma e‑riigihangetega seotud seni täitmata soovituse osas järelmeetmeid, nimelt võimaldama viivitamata pakkumuste elektroonilist esitamist;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

23.  hindab ameti kehtestatud meetmeid ja jätkuvaid pingutusi, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et rikkumisest teatamise poliitika kiideti heaks 18. juulil 2019; tunneb heameelt, et amet tagab töötajatele juurdepääsu konfidentsiaalsetele nõustajatele ja koolitustele seoses rikkumistest teatamise menetlustega; märgib lisaks, et läbipaistvuse suurendamiseks avas amet oma veebisaidi mitmekeelse versiooni kõigis 24 liidu ametlikus keeles; peab siiski kahetsusväärseks, et amet avaldab haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja huvide konflikti puudumise kohta kinnitusi, mitte aga huvide deklaratsioone endid; kordab, et ei ole haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ülesanne lihtsalt kuulutada huvide konflikti puudumist; palub, et amet avaldaks läbipaistvuse suurendamiseks 2020. aasta juuniks kõigi haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja elulookirjeldused ja huvid deklaratsioonid;

Sisekontroll

24.  märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute ja märkuste põhjal, mis puudutavad ameti toetuskulude märkimisväärset suurenemist, et tuvastatud riskide leevendamiseks on rakendatud meetmeid ning et 2018. aastal viidi läbi Hispaania, Kreeka ja Itaalia ühikuhindade kontroll, et 2018. aastal kiideti heaks järelkontrolli poliitika, et koostati riskipõhine iga‑aastane järelkontrolli kava ja see vaadatakse läbi ning et Portugali ja Eesti järelkontrollid viidi lõpule;

25.  märgib murega, et ametil puudub tundlike ametikohtade poliitika, mis määratleks tundlikud funktsioonid, hoiaks neid ajakohasena ja määratleks asjakohased meetmed erahuvide riskide maandamiseks; palub ametil selline poliitika vastu võtta ja seda rakendada, nii et see oleks kooskõlas ameti sisekontrollistandarditega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et 2019. aasta lõpus viis amet lõpule tundlike ametikohtade poliitika vastuvõtmise;

26.  märgib, et pärast sisekontrolli raamistiku hiljutist läbivaatamist on amet taganud, et kõik otsused kontrollide tühistamise või kindlaksmääratud protsessidest ja menetlustest kõrvalekaldumise kohta dokumenteeritakse, kiidetakse nõuetekohaselt heaks ja registreeritakse tsentraalselt;

Muud märkused

27.  tunneb heameelt asjaolu üle, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute ja märkuste põhjal, mis puudutavad ameti uue peakorterihoone ehitamist ja Euroopa kooli avamist Varssavis, selgus, et Poola ametivõimud eraldasid 2019. aastal ametile sobiva maatüki, et käimas on ametile otstarbekohase peakorterihoone projekteerimine ja hoone peaks valmima 2024. aasta lõpuks ning et Poola ametivõimudel on kavas paluda 2019. aasta sügisel Euroopa koolide juhatajate nõukogul kaaluda Varssavi assotsieerunud Euroopa kooli (II tüüp) akrediteerimist, nii et kool saaks osaliselt tegevust alustada 2020.–2021. õppeaastal;

28.  kutsub ametit üles pöörama peatähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele tutvustamisele ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

o
o   o

29.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile(7) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 120, 29.3.2019, lk 103.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).
(6) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA‑PROV(2020)0121.

Viimane päevakajastamine: 18. mai 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika