Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2019/2214(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1), eriti selle artiklit 39,
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),
– võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(5),
– võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis(6),
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(7),
– võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2020. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(8),
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta(9),
– võttes arvesse oma 27. novembri 2019. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(10),
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640), eriti selle punkti 2.1.4 „Ehitamine ja renoveerimine energia- ja ressursitõhusal viisil“,
– võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2021. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 102 lõikele 1 juhatuse poolt 9. märtsil 2020. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 102,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0102/2020),
A. arvestades, et kõnealune menetlus on esimene täispikk eelarvemenetlus Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal ja puudutab 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku esimest aastat;
B. arvestades, et peasekretär tõi 2021. aasta eelarve puhul muu hulgas välja järgmised prioriteetsed eesmärgid: vajalike vahendite eraldamine Euroopa Parlamendi uue koosseisu valimistele järgnevaks teiseks täispikaks aastaks, arvestades ka komisjoni uue koosseisu püüdlusi, ning vahendite eraldamine prioriteetsetele projektidele, mis hõlmavad kodanikega suhtlemist, mitmeaastaseid ehitusprojekte, keskkonnasõbralikku parlamenti, turvalisust ja IT‑arendust;
C. arvestades, et COVID‑19 puhangul on humanitaarsed, sotsiaalsed, rahalised ja majanduslikud tagajärjed; arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib 2020. aastaks 3 %‑list ülemaailmset majanduslangust ja 2020. aasta euroala sisemajanduse koguprodukti (SKP) 7,4 %‑list vähenemist; arvestades, et Euroopa Parlamendi poolt 2020. aastal võetud meetmed, näiteks õhu filtreerimine 100 % ulatuses, puhastusmeetmete tugevdamine ning uute andmetöötlus- ja telekommunikatsioonilahenduste kohandamine ja kasutuselevõtt, mõjutavad Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarvet; arvestades, et 2021. aasta eelarve raames tuleb tegeleda COVID‑19 puhangu tagajärgedega; arvestades, et Euroopa Parlamendi eelarve peab tagama Euroopa Parlamendi suutlikkuse täita täielikult oma seadusandlikke volitusi ja võimaldama Euroopa Parlamendi nõuetekohast toimimist;
D. arvestades, et peasekretäri poolt Euroopa Parlamendi 2021. aasta esialgses eelarvestuse projektis kavandatud eelarve suurus on 2 110 467 628 eurot, mis tähendab 3,52 % suurust üldist kasvu 2020. aasta eelarvega võrreldes; arvestades, et Euroopa Parlamendi vastuvõetud eelarvestus 2018. aastaks tähendas 2,3 % (1 953 miljonit eurot) suurust kasvu ning 2019. aasta puhul oli see kasv 2,48 % (1 999 miljonit eurot) ja 2020. aasta puhul 2,68 % (2 050 miljonit eurot);
E. arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku Euroopa Parlamendi eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud teenistuses ja pensionil olevate parlamendiliikmete (20 %) ja töötajate (34 %) töötasude, pensionide, ravikulude ja hüvitistega ning hoonetega (12 %) ning mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;
F. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(11), et Euroopa Parlamendi eelarve peaks põhinema realistlikul alusel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;
G. arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub teataval määral tema suutlikkusest hallata omaenda kulusid ja edendada demokraatiat liidu tasandil;
H. arvestades, et vabatahtlik pensionifond asutati 1990. aastal juhatuse eeskirjaga, millega reguleeritakse täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi(12); arvestades, et juhatus otsustas oma 10. detsembri 2018. aasta koosolekul muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid eeskirju, tõstes pensioniiga 63. eluaastalt 65. eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada selliste maksete jätkusuutlikkust; arvestades, et hinnangute kohaselt vähendati kõnealuste eeskirjade muudatustega aktuaarset puudujääki 13,3 miljoni euro võrra;
I. arvestades, et parlamendiliikmete seadusandlikku töökoormust on laiendatud ja suuresti täiendatud kommunikatsioonitegevusega, kuna kodanikud on Euroopa asjadest varasemast rohkem huvitatud ja ootavad nüüd oma esindajatega suhtlemist traditsiooniliste ja uute sotsiaalmeedia platvormide kaudu; arvestades, et selle tulemusena on parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise kasutamise määr viimastel aastatel tõusnud;
J. arvestades, et kontrollikoda esitas 16. juunil 1999. aastal arvamuse nr 5/99, mis käsitleb Euroopa Parlamendi liikmete pensionifondi ja -skeemi;
Üldraamistik
1. rõhutab, et suurem osa Euroopa Parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ja selle suhtes kohaldatakse iga-aastast indekseerimist ning 2021. aastal on nende kohustuste suurus hinnanguliselt 32 miljonit eurot;
2. toonitab, et 2020. aasta on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi kulud on püsinud rubriigis 5 (haldus) suuresti 20–22 %‑lise osakaalu piires ning viimastel aastatel on kasvumäär olnud madalam kui rubriigis 5 ette nähtud kasvumäär;
3. kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni lepitusmenetluse raames 28. aprillil 2020. aastal saavutatud kokkuleppe määrata 2020. aasta eelarvega võrreldes kasvuks 2,54 %, mis teeb 2021. aasta eelarvestuse kogumahuks 2 090 467 628 eurot, vähendada juhatuse poolt 9. märtsil 2020. aastal heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude mahtu 20 miljoni euro võrra ja vähendada sellele vastavalt järgmiste eelarveridade kavandatud assigneeringuid:
1004 – tavalised reisikulud; 1005 – muud reisikulud; 1200 – töötasu ja hüvitised; 2007 – hoonete ehitus ja ruumide sisustamine; 2024 – energiatarbimine; 300 – töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel; 302 – vastuvõtu- ja esinduskulud; 3042 – koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid; 3242 – väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud; 325 – Euroopa Parlamendi büroodega seotud kulud; 422 – parlamendiliikmete assistentide kulud; 101 – ettenägematute kulude reserv;
4. võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle ja ebakindluse seoses uue rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) rahastamise tasemega; rõhutab, et Euroopa Parlament on täitnud töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgi ja on tegelikult kärpinud töötajate arvu kokku 6 %; rõhutab asjaolu, et alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest on Euroopa Parlament pidanud toime tulema suurema hulga ülesannete ja erikomisjonidega, mille tulemusel on märkimisväärselt suurenenud seadusandlik ja koordineerimisalane töö; märgib, et Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal saavutati koostoime ja muudeti prioriteete; rõhutab, et Euroopa Parlamendi toimimine sõltub tema haldusülesannete täitmisest, milleks on vaja piisaval arvul töötajaid; märgib asjaolu, et prognooside kohaselt suurenevad sellesse rubriiki kuuluvad institutsioonidevahelised pensionid lähiaastatel märkimisväärselt;
5. märgib, et peasekretär koostas esialgse eelarvestuse projekti eeldusega, et Ühendkuningriik astub liidust välja korrakohaselt; võtab selle aruande põhjal teadmiseks, et suurem osa kokkuhoiust, mis tuleneb Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, on juba kirjendatud 2020. aasta eelarvesse, milles võetakse arvesse, et Euroopa Parlamendil on alates 1. veebruarist 2020 ainult 705 liiget; on siiski üllatunud, et 2021. aasta eelarvestuses ei järgita loogilist kokkuhoiusuundumust eelarveridadel, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine otseselt mõjutab; peab küsitavaks, miks reisikulud (eelarverida 1004) ja parlamendiliikmete assistentide kulud (eelarverida 4220) suurenesid 2021. aastal 2018. aastaga võrreldes, hoolimata parlamendiliikmete ja akrediteeritud assistentide arvu vähenemisest pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust; nõuab enne sügisel toimuvat eelarve lugemist üksikasjalikku analüüsi ja selgitust kulude ja kokkuhoiu kohta, mis on seotud Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega;
6. võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni selgituse selle kohta, et üha rohkem parlamendiliikmeid on otsustanud võtta tööle neljanda assistendi, et tulla toime Euroopa Parlamendi töömahu suurenemisega; märgib, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust peavad väiksemal arvul parlamendiliikmed saama hakkama sama suure seadusandliku töö mahuga; märgib, et otsuse tõttu anda Euroopa Parlamendi Strasbourgis asuvas töökohas parlamendiliikmete käsutusse veel teinegi büroo on hakanud parlamendiliikmed võtma lähetustele kaasa rohkem assistente; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonis antud selgituse, et parlamendiliikmed on viimastel aastatel reisinud rohkem ja teevad seda tõenäoliselt ka 2021. aastal;
7. rõhutab, et Euroopa Parlamendi põhiülesanded on olla koos nõukoguga kaasseadusandja, otsustada liidu eelarve üle, esindada kodanikke ja kontrollida teiste liidu institutsioonide tööd; on samuti seisukohal, et hiljuti moodustatud erikomisjonid ja allkomisjonid ei tohiks kaasa tuua töötajate arvu vähenemist muudes komisjonides;
8. rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse suurendamisel ja liidu väärtuste edendamisel;
9. rõhutab, et juhatuse ettepanekuga võrreldes tuleb saavutada märkimisväärne kokkuhoid, et lähendada ettepanekut 2021. aasta eeldatavale üldisele inflatsioonimäärale, ning et avaliku sektori raha võimalikult tõhusa ja läbipaistva kasutamise tagamiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid; soovitab pöörata projektide maksumusele piisavat tähelepanu mitte ainult Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni liikmete poolt koos juhatusega aastaeelarve kohta otsuse tegemise ajal, vaid ka hiljemalt projektide käivitamise kohta otsuse tegemise ajal;
10. juhib tähelepanu parlamendikomisjonide Strasbourgis toimuvate erakorraliste koosolekute suurele arvule ja töötajate kolme töökoha vaheliste lähetuste arvu suurenemisele; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament vähendaks neid erakorralisi koosolekuid miinimumini, et töötajate lähetuste arvu vähendamine võimaldaks parlamendiliikmetel keskenduda täiskogu istungi päevakorrale, hoida kokku maksumaksja raha ja vähendada CO2 jalajälge;
11. rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlamendi poolt hääletusele pandud taotlused tuleks põhimõtteliselt viivitamata täita;
Läbipaistvus ja täpsus
12. tunneb heameelt selle üle, et peasekretäri aruande koostamisel on viimastel aastatel lähtutud uuest vaatenurgast, näiteks on esitatud lisateavet keskmise ja pikaajalise planeerimise, investeeringute, õigusjärgsete kohustuste, tegevuskulude ja metoodika kohta, nagu eelarvepädevad institutsioonid on nõudnud;
13. rõhutab, et Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarve peab olema vajaduste ja nendega seotud kulude sobitamise seisukohast realistlik ja täpne, et vältida eelarve ülepaisutamist;
14. rõhutab, et võimalikult hoolikalt tuleks tagada, et Euroopa Parlamendi käsutuses olevaid üldisi eelarve- ja personaliressursse kasutataks võimalikult kulutõhusal viisil, et Euroopa Parlament ja parlamendiliikmed saaksid edukalt õigusakte vastu võtta; kordab, et see tähendab töömeetodite hoolikat kavandamist ja korraldamist ning võimaluse korral ülesannete ja struktuuride ühendamist, et vältida tarbetut bürokraatiat ning ülesannete kattumist ja pingutuste dubleerimist;
15. on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks tagama kvaliteetsed ja sotsiaalselt vastutustundlikud hanked, et lepingud sõlmitaks äriühingutega, kes järgivad keskkonnastandardeid ja tööõiguse põhireegleid; nõuab Euroopa Parlamendi koosseisuväliste töötajate töötingimuste rangemat kontrolli;
Suhtlemine kodanikega
16. rõhutab, et Euroopa Parlament on ainus liidu institutsioon, mille liikmed valitakse üldistel valimistel ja mille otsustel on tegelik mõju liidu kodanikele; peab äärmiselt oluliseks anda kodanikele parem ülevaade Euroopa Parlamendi tegevusest;
17. tunneb heameelt Euroopa Parlamendi büroode uue ülesannete ja eesmärkide kirjelduse ja selle üle, et rõhuasetus on ennetaval osalemisel kodanike ja sidusrühmadega peetavas kahepoolses teabevahetuses kohalikul ja piirkondlikul tasandil läbi dünaamilisema kommunikatsiooni, milles osalevad ka sidusrühmad ja millesse kodanikud on rohkem kaasatud; võtab teadmiseks Euroopa Elamuskeskuste süvalaiendamise kõigis liikmesriikides; peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Parlament suhtleks pidevalt Euroopa kodanikega eri suhtluskanalite kaudu ja mitmetahulise poliitilise dialoogi vaimus mitte ainult valimisaastal, vaid kogu ametiaja jooksul;
18. märgib, et Euroopa Elamuskeskused teavitavad Euroopa üldsust, eelkõige noori, Euroopa Parlamendi peamistest volitustest; märgib, et Euroopa Elamuskeskused on juba avatud Berliinis, Kopenhaagenis, Helsingis, Ljubljanas ja Strasbourgis, millele lisandub 2020. aastal Tallinn, ning 2021. aastal on kavas rajada Euroopa Elamuskeskused Luxembourgis uues Konrad Adenaueri hoones, Roomas, Pariisis, Varssavis, Stockholmis ja Prahas; nõuab saavutatud tulemuste pidevat hindamist; nõuab uute Euroopa Elamuskeskuste rajamisega seotud kulude üksikasjalikku läbilõiget 2021. aasta kohta enne eelarve lugemist Euroopa Parlamendis 2020. aasta sügisel ning üksikasjalikku mitmeaastast eelarvekava, milles on võetud arvesse iga juba avatud keskuse jooksvaid kulusid;
19. nõuab rohkem teavet mobiilsete Parlamentariumide loomise korra ja kulude kohta, mis võimaldaks liikmesriikidel anda kodanikele teavet Euroopa Parlamendi ja liidu kohta; rõhutab, et seda liiki algatus peab olema detsentraliseeritud ja seda tuleb ellu viia Euroopa Elamuskeskustes, et säästa raha ja tegutseda otstarbekalt; võtab teadmiseks, et see projekt hõlmab mobiilirakendust, mis sisaldab parimat olemasolevat Parlamentariumi sisu;
20. võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi kavatsuse ja juhatuse otsuse laiendada Euroopa Parlamendi tegevust ja diplomaatilist kohalolekut väljaspool liidu piire Indoneesias (Jakarta), Etioopias (Addis Ababa) ja Ameerika Ühendriikides (New York) ning peab küsitavaks sellise laiendamise lisaväärtust; nõuab põhjaliku analüüsi tegemist sellise laienemisega kaasnevate esinduskulude ja muude seonduvate kulude, nimelt majutus-, sekretariaadi-, personali-, elukoha- ja transpordikulude kohta ja analüüsitulemuste jagamist Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoniga; nõuab koostöö tegemist Euroopa Parlamendi ja Euroopa välisteenistuse vahel seoses Euroopa Parlamendi töötajate välislähetuste ajal tehtava töö laadi ja nende staatusega; nõuab analüüsi koostamist selle kohta, millist lisaväärtust annab Euroopa Parlamendi praegune esindus Washingtonis;
21. väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament teeb märkimisväärseid pingutusi seoses teenustega, mida ta pakub külastajatele, eelkõige noortele, kes jäävad peamiseks sihtrühmaks; kutsub vastutavaid teenistusi üles andma teavet kestlike reisivalikute kohta ja hindama võimalust kehtestada rahaline stiimul sellise transpordiliigi valimiseks, kui asjaolud seda võimaldavad; palub juhatusel uurida, kas on võimalik luua nn eakate klaster, mille puhul tõstetaks esile aktiivsena vananemist soodustavaid liidu programme ja poliitikameetmeid; nõuab rohkem teavet uue külastajaid käsitleva strateegia ja nelja-aastase teavituskampaania kohta enne eelarve lugemist Euroopa Parlamendis 2020. aasta sügisel; nõuab enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja nende ajal korraldatud teavituskampaania põhjalikku hindamist; on arvamusel, et kõik uued teavitamismeetmed peaksid põhinema selle hindamise objektiivsel ja faktilisel analüüsil;
22. väljendab heameelt ettepaneku üle muuta iga kahe aasta tagant toimuv Euroopa noorteüritus (EYE) sidusaks protsessiks, nii et Euroopa noorteüritusele eelnev ja järgnev periood kujuneks mõtestatud suhtluseks Euroopa Parlamendi ja noorte vahel; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks võrdsuse ja sotsiaalse õigluse huvides hüvitama Strasbourgis toimuval üritusel osalevate noorte reisi- ja majutuskulud; nõuab, et kulude hüvitamise kord oleks Euroopa Parlamendi veebisaidil selgelt välja toodud; kutsub Euroopa Parlamenti üles korraldama Euroopa Parlamendi büroode kaudu sarnaseid kohtumisi parlamendiliikmete ja noorte vahel kohalikul tasandil;
Mitmeaastased ehitusprojektid
23. kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 266;
24. soovitab, et aastaseelarve planeerimisel võetaks arvesse kõigi hoonete korrapärase renoveerimise vajadust ning et selleks eraldataks summa, mis vastab 3 %‑le kõigi hoonete kogupindalast, nagu on juba märgitud juhatuses 16. aprillil 2018 vastu võetud 2019. aasta järgses kinnisvarastrateegias(13); on seisukohal, et selline vahendite eraldamine on osa korrapärasest ja ennetavast kinnisvarapoliitikast, milles tuleks keskenduda ka põhjalikule moderniseerimisele ja tagada, et Euroopa Parlament püüaks energiatõhusust maksimaalselt parandada ja hoiaks seeläbi kokku Euroopa Parlamendi hoonete energiatarbimise ja -kulude pealt;
25. võtab teadmiseks, et pärast Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri uue hoone idatiiva ehitustööde lõpetamist 2020. aastal ja töötajate järkjärgulist kolimist uude hoonesse peaksid läänetiiva ehitustööd algama 2021. aastal; nõuab läänetiiva ehitamise projektijuhtimise ja ehitusplatsi turvalisuse järelevalve kulude täpsustamist; kordab oma soovi, et peasekretär saaks üksikasjalikku teavet töötajate järkjärgulise kolimise kohta; nõuab lisaks, et kaugtöö eeldatavat suurenemist arvestades vaadataks läbi Euroopa Parlamendi ruumivajadus;
26. tunneb heameelt rendi-, hooldus- ja energiakulude vähenemise üle 11,5 miljoni euro võrra 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga, mis tuleneb kolimisest uude Konrad Adenaueri hoonesse Luksemburgis ning väljakolimisest A‑ ja B‑tornidest; nõuab ülevaadet kõigist teistest praegu üüritavatest hoonetest, mis jäävad 2021. aastal kasutusse, ning suurenevate energiakulude üksikasjalikku prognoosi;
27. võtab teadmiseks kehtiva tava paigutada assigneeringujäägid eelarveaasta lõpus ümber pooleliolevatesse kinnisvaraprojektidesse; märgib, et selline assigneeringujääkide ümberpaigutamine toimub süstemaatiliselt samades peatükkides ja jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi teenistuste poolt Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile antud selgituse, et Euroopa Parlament on selle tava tõttu viimastel aastatel kokku hoidnud peaaegu 100 miljonit eurot intressikulusid ning on seega suutnud hoida oma olulisi kinnisvaraprojekte rahaliselt kontrolli all; rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve täitmise määr on peaaegu 99 %; on seisukohal, et sellist õiguspraktikat võidakse pidada eelarve kavandatud ülepaisutamiseks teatavates valdkondades, et koguda vahendeid Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika rahastamiseks; nõuab, et peamised investeeringud kinnisvarapoliitikas tuleb läbi mõelda, tuginedes suuremale läbipaistvusele ja üksikasjalikule planeerimisele;
28. palub juhatusel teha teatavaks otsus Paul‑Henri Spaaki hoone tuleviku kohta Brüsselis ja esitada kõik teenistuste käsutuses olevad tõendavad dokumendid; märgib, et renoveerimine võib anda ka võimaluse optimeerida juba olemasolevate pindade kasutamist vastavalt Euroopa Parlamendi praegustele vajadustele, nagu on kirjeldatud 2019. aasta järgses ajakohastatud kinnisvarastrateegias; võtab teadmiseks, et Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimistööde ajal ei ole hoonet ligikaudu viie aasta jooksul võimalik kasutada; kordab oma nõudmist, et kui juhatus on otsuse teinud, esitataks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile kulude eelarvestus ja üksikasjalik kulude läbilõige; tuletab meelde, et 2021. aasta eelarve sisaldab punkte ehitustööde ettevalmistamiseks Paul‑Henri Spaaki hoones;
29. kutsub peasekretäri üles kaaluma sobivat ajavahemikku ringlussevõetavate materjalide, näiteks vase, kattematerjali ja muude materjalide taaskasutamiseks ja neile uue kasutusotstarbe andmiseks spetsialiseerunud ettevõtte kaudu;
30. tuletab meelde, et valdav enamik parlamendiliikmeid on toetanud mitmes resolutsioonis seisukohta, et Euroopa Parlamendil peaks olema ainult üks asukoht, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine ning täita enda kui institutsiooni kohustust vähendada oma CO2 jalajälge; rõhutab, et Euroopa Parlamendi geograafiline hajutatus kolme töökoha vahel läheb maksma 6 % institutsiooni kogueelarvest, samas kui selle iga‑aastane keskkonnamõju on hinnanguliselt 11 000–19 000 tonni CO2 heidet; tuletab meelde sellisest hajutatusest tingitud negatiivset üldsuse arvamust; tuletab meelde vajadust leida lahendused Euroopa Parlamendi kui institutsiooni töö, finantskulude ja CO2 jalajälje optimeerimiseks;
31. tunneb heameelt mõtte üle, et Euroopa Parlament võtaks endale kohustuse kohandada ja renoveerida oma hooned selliselt, et luua kõigile kasutajatele juurdepääsetav keskkond kooskõlas liidu standarditega; rõhutab, et Strasbourgis juba algasid tööd puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu parandamiseks ning need projektid jätkuvad 2021. aastal nii Brüsselis kui ka Strasbourgis, aga ka kuues Euroopa Parlamendi büroos; palub jätkata sellist renoveerimist kõigis teistes Euroopa Parlamendi hoonetes ning et Euroopa Parlament kohustuks täitma direktiivi (EL) 2019/882(14) III lisas sätestatud tehiskeskkonna funktsionaalseid ligipääsetavusnõudeid, osutades asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, et täita need nõuded hankemenetlustes, nii et puuetega parlamendiliikmed, töötajad ja külalised ning piiratud liikumisvõimega isikud saaksid hoonetesse pääseda ja kasutada Euroopa Parlamendi rajatisi teistega võrdsetel alustel kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustega;
Turvalisuse, infotehnoloogia ja taristu arendamine
32. toetab Euroopa Parlamendi investeeringuid kaasaegse ja tõhusa töökoha säilitamisse; on seisukohal, et hoonete turvalisus ja küberturvalisus on Euroopa Parlamendi turvalisuse ja toimimise tagamiseks olulised; väljendab heameelt asjaolu üle, et WEISSi hoone sissepääsuga seotud tööde lõpuleviimisega on Euroopa Parlament peaaegu lõpetanud töö kõigi oma hoonete turvalisuse tagamiseks; nõuab ajakohastatud teavet kõnealuse projekti üldkulude kohta; kordab, et IT‑turvalisus koos võimsate ja turvaliste pilveteenustega jääb andmekaitset täielikult järgides prioriteediks; kutsub Euroopa Parlamenti üles uurima avatud lähtekoodiga taristu kasutamise võimalust;
33. väljendab heameelt strateegia „Digital Workplace4MEP“ üle, mis pakub liikuvuse ja tõhususega seotud lahendusi; on seisukohal, et kvaliteetsete hübriidseadmete kasutuselevõtt aitab saavutada keskkonnajuhtimise eesmärki vähendada paberi tarbimist 2024. aastaks 50 %; eeldab, et eelarve seisukohast toob nende seadmete kasutuselevõtmine kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu tulenevalt muud liiki seadmete järkjärgulisest kasutuselt kõrvaldamisest;
34. märgib, et kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesmärk on töötada välja vahend, mis võimaldab Euroopa Parlamendi mitmekeelseid arutelusid reaalajas automaatselt transkribeerida ja tõlkida, et kõigil kodanikel oleks võrdne juurdepääs teabele oma keeles; rõhutab, et selliste vahendite mõjusus ja lisaväärtus tuleb tagada ja seda tuleb eelnevalt tõestada kõigis 24 ametlikus keeles; palub, et kogu projekti koondmaksumuse ja personalimõju kohta tehtaks finantsanalüüs; palub hinnata, millal see tehnoloogia võiks olla kättesaadav; on seisukohal, et mitmekeelsusele suunatud vahendeid, nimelt kirjalikku ja suulist tõlget, ei tohiks vähendada, kuni töökoormus ei vähene;
35. kutsub üles parandama praegust IT‑alaste küsimuste tuvastus- ja jälgimissüsteemi Euroopa Parlamendi teenistuste tegevusüksuste vahel, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust; nõuab eelkõige parlamendiliikmete sõidukulude aruandluse lihtsustamist, et tagada tõhus, kiire ja kasutajasõbralik süsteem ning nõuete jälgitavus;
36. kutsub üles arendama edasi stabiilseid ja turvalisi kaugtöövõimalusi kõigi seadmete jaoks;
Keskkonnasõbralik parlament ja säästev liikuvus
37. toonitab, et Euroopa Parlament muutus 2016. aastal esimese liidu institutsioonina CO2‑neutraalseks, sest lisaks kõigile võimalikele pingutustele CO2 heite vähendamiseks kompenseerib ta kogu heite, millest pole võimalik loobuda;
38. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi CO2 jalajälg hõlmab järgmist seitset põhikategooriat: energiatarbimine, külmutusagensi pihkumine, kaupade transport, inimeste transport, kaupade ja teenuste ostmine, jäätmed ning põhivara; väljendab heameelt juhatuse otsuse üle, mille kohaselt on praeguseks ametiajaks seatud uued ja ambitsioonikamad keskkonnaalased eesmärgid, mis tuleks saavutada 2024. aastaks sellistes olulistes valdkondades nagu CO2 jalajälje vähendamine, inimeste transpordist tuleneva CO2 heite vähendamine, gaasi, kütteõli ja kaugkütte tarbimise vähendamine, elektritarbimise vähendamine, paberitarbimise vähendamine, ringlusse võtmata jäätmete vähendamine, veetarbimise vähendamine ja toidujäätmete vähendamine; nõuab, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile esitataks nende eesmärkide saavutamise üksikasjalik tegevuskava; nõuab tulemuste iga‑aastast läbivaatamist ja võimalust suurendada nende normide ambitsioonikust 2022. aasta vahehindamise käigus;
39. väljendab heameelt Euroopa Parlamendi parklates välja töötatud uue parkimispoliitika üle, mille eesmärk on edendada laadimisjaamade paigaldamise abil elektrisõidukite, s.o jalgrataste, kaubaveojalgrataste, tõukerataste ja autode kasutamist; nõuab selle poliitika laiendamist ka kõigile teistele Euroopa Parlamendi parklatele; toetab kõiki tulevasi meetmeid, sh rahalisi stiimuleid, eesmärgiga julgustada parlamendiliikmeid ja töötajaid vähendama sõiduautode kasutamist ning seadma esikohale ühistranspordi ja jalgrataste kasutamise;
40. ergutab parlamendiliikmeid kasutama neid transpordivõimalusi, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi kavandatud keskkonnaeesmärkidega; palub juhatusel vaadata läbi Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, et parlamendiliikmetele hüvitataks liidu piires reisides paindliku turistiklassi lennupiletid, millest erandeid lubataks teha vaid üle nelja tunni kestvad lendude või vahemaandumisega lendude puhul; võtab teadmiseks, et paljude parlamendiliikmete reisid oma valimisringkondadest Euroopa Parlamendi töökohtadesse nõuavad pikkade vahemaade läbimist ja neid saab sooritada ainult lennukiga;
41. nõuab keskkonna kaitsmist ja ressursside säästmist; väljendab sellega seoses muret asjaolu pärast, et parlamendiliikmed ei kasuta oma Belgia raudtee tasuta sõidukaarti; kutsub juhatust üles leidma lahenduse selle sõidukaardi kasutamise optimeerimiseks ning esitama raudtee‑ettevõttega SNCB/NMBS sõlmitud lepingu rahalised üksikasjad; tuletab meelde oma nõudmist kasutada üldlevinud tarkvara ja muude tehnoloogiate abil rohkem videokonverentse, sealhulgas välisosalejate osavõtul;
42. väljendab heameelt kvestorite 18. veebruari 2020. aasta teate üle, millega parlamendiliikmeid ja fraktsioonide sekretariaate julgustatakse rakendama vabatahtlikku transpordikastide jagamise poliitikat, et kärpida Strasbourgi lähetusteks vajalike veoautode arvu, aidates seeläbi vähendada Euroopa Parlamendi CO2 jalajälge; nõuab, et võimalikult kiiresti analüüsitaks transpordikastide alternatiive kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) eesmärgiga luua paberivaba parlament;
Parlamendiliikmete ja parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidega seotud küsimused
43. kordab oma muret lisakulude pärast, mis tekivad täiskogu istungjärkudel hääletuse kohta antava suulise selgituse suulisest tõlkest; rõhutab, et hääletuse kohta antavate suuliste selgituste kohta suulise ja kirjaliku tõlke tegemise maksumus on hinnanguliselt 21 431 eurot hääletuspäeva kohta ehk 900 102 eurot aastas; tuletab meelde, et oma hääletusseisukohti selgitada soovivatel parlamendiliikmetel on selleks ka muid võimalusi, nagu näiteks kirjalik selgitus hääletuse kohta või mitmesugused üldsuse teavitamise vahendid; nõuab sellega seoses Euroopa Parlamendi ressursside mõistlikku kasutamist ja on seisukohal, et märkimisväärse kokkuhoiu saavutamiseks võiks hääletuse kohta antava suulise selgituse üldse kaotada;
44. tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi“, ning et „omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“; märgib ühtlasi, et 2018. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 112,3 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 398,4 miljonit eurot, mis teeb hinnanguliseks kindlustusmatemaatiliseks puudujäägiks 286,1 miljonit eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et see tekitab muret seoses vabatahtliku pensionifondi võimaliku ammendumisega; palub peasekretäril ja juhatusel Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust täielikult järgida ning koostada pensionifondi kohta selge kava, mille alusel tunnistab Euroopa Parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud kohustusi ja võtab need üle; toetab juhatuse taotlust peasekretärile uurida võimalusi vabatahtliku pensionifondi kestliku rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse sätetega, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse; on seisukohal, et tuleks kaaluda kõiki võimalusi probleemile õiglase lahenduse leidmiseks, hoides Euroopa Parlamendi vastutuse võimalikult väiksena; kutsub juhatust ja vabatahtliku pensionifondi liikmeid üles toetama meetmeid, mille eesmärk on vähendada vabatahtliku pensionifondi puudujääki;
45. kordab oma üleskutset läbipaistvusele seoses parlamendiliikmete üldkulude hüvitisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi täiskogu uute nõudmistega; nõuab tungivalt, et juhatus jätkaks viivitamata arutelu üldkulude hüvitise üle ja jõuaks võimalikult kiiresti kokkuleppele; on veendunud, et selline kokkulepe peaks sisaldama ühiseid reegleid, et tagada suurem läbipaistvus ja finantsvastutus; rõhutab, et kui vähegi võimalik, ei tohiks läbipaistvust suurendavad uued meetmed tekitada parlamendiliikmetele ja nende büroodele tarbetut bürokraatiat;
46. tuletab meelde oma nõudmist juhatusele töötada välja tehniline lahendus, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ajal, mil nad on rasedus- ja sünnituspuhkusel, isapuhkusel või pikaajalisel haiguspuhkusel, ning vääramatu jõu korral; palub juhatusel välja selgitada, milliseid õiguslikke, rahalisi ja tehnilisi piiranguid selline lahendus kaasa tooks;
47. peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi võetud meetmeid seoses COVID‑19 puhanguga, sealhulgas uusi ajutisi töömeetodeid ja võimalust kasutada Euroopa Parlamendi rajatisi koroonaviiruse vastases võitluses; palub juhatusel teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta COVID‑19 puhangu tagajärgedega tegelemiseks; palub peasekretäril hinnata nende meetmete finantsmõju Euroopa Parlamendi 2020. ja 2021. aasta eelarvetele ning esitada see Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile enne 2020. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist; palub peasekretäril töötada välja üksikasjalikud suunised, et valmistuda paremini tulevasteks vääramatu jõu juhtumiteks, eesmärgiga kindlustada Euroopa Parlamendi kui seadusandja funktsiooni jätkuv täitmine, kui selle nõuetekohast toimimist ei ole võimalik tagada;
48. tuletab meelde oma taotlust parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidele Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste lähetuste eest makstavate hüvitiste suuruse kohta, tagamaks et juhatus ühtlustab selle ametnike ja muude teenistujate hüvitiste süsteemiga; on seisukohal, et parlamendiliikmete assisteerimiskulude assigneeringute mis tahes suurendamisel ametiaja jooksul peaks see olema esmane põhjendus;
49. palub juhatusel hinnata akrediteeritud assistentide staatuse kohalikele assistentidele laiendamise võimalikkust ja selle finantsmõju; palub selgitada kriteeriume, mida võetakse arvesse kohalike assistentide töötasu tabeli koostamisel, ning nõuab nende kriteeriumide põhjalikku analüüsi, et hinnata nende ajakohasust; soovitab pöörata tähelepanu assistentide ülesannete ja palkade vastavuse tagamisele liikmesriikides;
50. kutsub taas esimeeste konverentsi üles vaatama läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et akrediteeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;
51. kutsub juhatust üles kontrollima praegust komisjonidele eelarvevahendite eraldamise süsteemi, et hinnata selle eeliseid ja puudusi ning suurendada komisjonide paindlikkust ja autonoomiat oma ülesannetega seotud vahendite planeerimisel ja eraldamisel;
52. palub juhatusel tagada rohelistel nädalatel parlamendiliikmete kohaloleku suhtes täielik paindlikkus, et hõlbustada nende töökorraldust;
Muud küsimused
53. väljendab heameelt Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöökokkulepete üle, mille eesmärk on teha kindlaks muud valdkonnad, kus saaks tugifunktsioone jagada; kutsub peasekretäri üles hindama liidu institutsioonide vahel toimuvat koostööd, et teha kindlaks täiendavad koostoime- ja kokkuhoiuvõimalused;
54. taunib hiljutist hinnatõusu Euroopa Parlamendi sööklates, eelkõige Brüsselis Altiero Spinelli hoones asuvas iseteenindusrestoranis; on seisukohal, et nende hinnatõusudega ei ole kaasnenud toidu kvaliteedi paranemist; palub juhatusel hinnata võimalust vahetada Altiero Spinelli hoone iseteenindusrestorani teenuseosutajat ning vaadata läbi oma toetuste poliitika, et muuta toit taskukohasemaks;
55. juhib tähelepanu sellele, et kodukorra viimase reformi käigus kehtestati nõue võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille eesmärk on võtta soolist perspektiivi arvesse kogu Euroopa Parlamendi tegevuses kõikidel tasanditel ja kõigis etappides; kutsub Euroopa Parlamendi juhatust üles hakkama selles valdkonnas kiiresti tööle ning korraldama selleks sellise välisauditi konkursi, mille käigus tehakse kindlaks praegune olukord ja antakse soovitusi nii parlamendi tegevuse poliitiliste kui ka haldusaspektide kohta; rõhutab, et audit peaks hõlmama kõiki valdkondi ja näitajaid, mille Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut on sootundlike parlamentide töövahendites välja töötanud, ning auditiga tuleks iga analüüsitava aspekti puhul kindlaks teha reeglid, mis soolist võrdõiguslikkust toetavad või takistavad, et neid saaks Euroopa Parlamendi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas käsitleda;
56. tuletab meelde Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta, 11. septembri 2018. aasta ja 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioonides (milles käsitleti seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastast võitlust ELis ning meetmeid kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) esitatud soovitusi; nõuab, et peasekretär esitaks kogu teabe selles osas tehtud töö ja lähema tuleviku programmi kohta; palub peasekretäril esitada hinnang uutele ahistamist käsitlevatele menetlustele enne 2022. aasta eelarvestuse esitamist juhatusele; on seisukohal, et töötajaid ja parlamendiliikmeid tuleks julgustada osalema koolitustel, et minimeerida selliste vahejuhtumite esinemist Euroopa Parlamendis;
57. märgib, et Euroopa Parlamendi uus reisibüroo alustas tegevust 1. jaanuaril 2019; märgib, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskuse kättesaamisega raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda, nõuab kättesaadavuse parandamist; nõuab lihtsat ja kasutajasõbralikku kaebuste esitamise mehhanismi, mis võimaldab probleemid kiiresti lahendada; taunib asjaolu, et reisibüroo pakutud piletid ei ole alati kõige kulutõhusamad ja et parlamendiliikmete reisikulude hüvitamisel esineb märkimisväärseid viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil algatada rahulolu-uuring reisibüroo teenuste kohta ning nõuab, et hinnataks reisibüroo tööd praeguse lepingu kehtivuse ajal;
58. kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama Euroopa Parlamendi administratsioonis tulemuspõhise eelarvestamise ja kulusäästliku juhtimise kontseptsiooni, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ja keskkonnasäästlikkust ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat; rõhutab, et kulusäästliku juhtimise kogemus väljendub tööprotsessi pidevas paranemises, mis tuleneb lihtsustamisest ja haldustöötajate kogemusest;
59. rõhutab, et Euroopa Parlament peaks olema nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt turvaline koht töötamiseks; väljendab muret Euroopa Parlamendi uute koristusteenuste lepingute mõju pärast töötajatele; nõuab tungivalt, et peasekretär kontrolliks, et välistöövõtjad järgiksid võimalikult kõrgeimaid tööõiguse standardeid, eelkõige mis puudutab psühholoogilist survet ja töötingimusi;
o o o
60. võtab vastu 2021. aasta eelarvestuse;
61. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).