Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ning eelkõige viimati nimetatu artiklit 218,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle(1), ning selle addendumis esitatud juhiseid läbirääkimiste pidamiseks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga, mis on avalikustatud,

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda(2), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(3), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(4), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta(5), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta(6), 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta(7) ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta(8),

–  võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu projekti teksti (18. märts 2020)(9),

–  võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist(10),

–  võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut(11) (edaspidi „väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik(12) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni kirju,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 4 ja artiklit 54,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0117/2020),

A.  arvestades, et poliitiline deklaratsioon on läbirääkimiste mõõdupuu ja selles kehtestatakse parameetrid suurte eesmärkidega, laialdase, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduspartnerluse jaoks, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, õiguskaitse ja kriminaalõigus, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad; arvestades, et nõukogu poolt 25. veebruaril 2020. aastal sellistel alustel vastu võetud Euroopa Liidu (EL) mandaat toimib läbirääkimiste raamistikuna, mis näeb ette tugeva ja laiaulatusliku partnerluse ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning moodustab sidusa struktuuri ja üldise juhtimisraamistiku; arvestades, et EL ei nõustu Ühendkuningriigi killustatud lähenemisega, mille kohaselt loodetakse sõlmida mitu eraldiseisvat lepingut;

B.  arvestades, et ELi mandaat põhineb Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2018. aasta juhistel ja poliitilisel deklaratsioonil;

C.  arvestades, et läbirääkimised tulevase partnerluse üle Ühendkuningriigiga võivad tugineda ainult väljaastumislepingu ja selle kolme protokolli tulemuslikule ja täielikule rakendamisele;

D.  arvestades, et EL peaks jätkama kindlameelselt jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi ambitsioonika lepingu üle, nagu on selgelt sätestatud poliitilises deklaratsioonis, mille mõlemad pooled, sealhulgas Ühendkuningriigi peaminister, allkirjastasid 17. oktoobril 2019. aastal, ning ELi mandaadis; arvestades, et 31. jaanuaril 2020. aastal lakkas Ühendkuningriik olemast ELi liikmesriik;

E.  arvestades, et praegune ajasurve läbirääkimistel tuleneb üksnes Ühendkuningriigi valikutest;

F.  arvestades, et tulevane leping peaks olema üldise juhtimisraamistiku osa, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus peaks olema ainus organ, kes vastutab ELi õiguse tõlgendamise eest;

G.  arvestades, et üleminekuperioodil kohaldub ELi õigus Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis endiselt kõikides poliitikavaldkondades, välja arvatud aluslepingute ja õigusaktide sätted, mis ei olnud Ühendkuningriigile ega Ühendkuningriigis siduvad enne väljaastumislepingu jõustumist; arvestades, et Euroopa Komisjon algatas 14. mail 2020. aastal Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse ELi vaba liikumise eeskirjade rikkumise eest;

H.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList mõjutab miljoneid kodanikke – ELis elavaid, reisivaid või töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke, Ühendkuningriigis elavaid, reisivaid või töötavaid ELi kodanikke ja muid inimesi peale ELi ja Ühendkuningriigi kodanike;

I.  arvestades, et kolmanda riigina ei saa Ühendkuningriigil olla samu õigusi ja hüvesid ning samu kohustusi kui liikmesriigil ning seetõttu muutub olukord nii ELis kui ka Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpus märkimisväärselt; arvestades, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühised aluspõhimõtted ja -väärtused; arvestades, et tulevases partnerluslepingus tuleks võtta arvesse Ühendkuningriigi geograafilist lähedust, vastastikust seotust ning praegust suurt kooskõla ja omavahelist seotust ELi eeskirjadega, ning arvestades, et EL tegi algusest peale selgeks, et mida rohkem privileege ja õigusi Ühendkuningriik taotleb, seda rohkem lisandub kohustusi;

J.  arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et korraldavad 2020. aasta juunis kõrgetasemelise kohtumise, et teha kokkuvõte edusammudest ning leppida kokku edasised sammud läbirääkimiste pidamiseks oma tulevaste suhete üle; arvestades, et 15. juunil 2020. aastal toimunud kõrgetasemelise kohtumise lõpus tegid pooled ühisavalduse, milles muu hulgas märgiti, et vaja on uut hoogu;

K.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide ühtsus läbirääkimiste vältel on esmatähtis, et kaitsta ELi, sealhulgas selle kodanike huve parimal võimalikul viisil; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on väljaastumislepingu läbirääkimiste ja vastuvõtmise vältel ning pärast seda jäänud ühtseks; arvestades, et see ühtsus kajastub ELi ja selle liikmesriikide tugevalt toetatavale ELi läbirääkijale ja ELi rakkerühma juhile Michel Barnier’le usaldatud läbirääkimisvolituste vastuvõtmises;

L.  arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et tulevased suhted peaksid põhinema ühistel väärtustel, nagu inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi ning eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra – sealhulgas ÜRO põhikirja ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise toetamise, desarmeerimise, rahu ja julgeoleku põhimõtete ning kestliku arengu ja keskkonnakaitse – austamine ja kaitsmine, ning et need väärtused on poliitilise deklaratsiooni raames tehtava koostöö oluline eeltingimus ja peaksid olema väljendatud siduvates poliitilistes sätetes ning põhinema vastastikusel usaldusel; arvestades, et kuna ELile jääb siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, peab tulevasi suhteid käsitleva lepingu tingimuseks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;

M.  arvestades, et COVID‑19 pandeemia on loonud täiesti ootamatu ja seninägematu uue olukorra, millel on märkimisväärsed tagajärjed ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste läbirääkimiste rütmile ja tõhususele; arvestades, et kui kokkuleppele ei jõuta, peavad mõlemad pooled olema valmis väga suurteks majanduslikeks muutusteks, mida süvendavad COVID‑19 pandeemia ja selle eeldatavad majanduslikud tagajärjed; arvestades, et ülemaailmne pandeemia ja selle prognoositavad geopoliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed suurendavad vajadust täiustada partnerite ja liitlaste vahelisi koostöömehhanisme;

Üldpõhimõtted

1.  peab kahetsusväärseks, et pärast nelja läbirääkimisvooru ei ole tehtud tõelisi edusamme, välja arvatud väga vähene areng piiratud arvus valdkondades; juhib tähelepanu ELi ja Ühendkuningriigi märkimisväärsetele erimeelsustele, sealhulgas läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehituse osas; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatud tulevase partnerluse piiratud kohaldamisala üle ning tema killustatud lähenemisviisi üle pidada läbirääkimisi üksnes Ühendkuningriiki huvitavates valdkondades; kordab, et selline parimate palade väljanoppimine ei ole ELi jaoks vastuvõetav; juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud, sealhulgas tema keeldumine sõlmida kokkulepe julgeoleku- ja kaitseküsimustes, ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele, millega Ühendkuningriik nõustus;

2.  kordab ELi kindlat seisukohta, et paralleelselt tuleb teha konkreetseid edusamme kõikides läbirääkimiste valdkondades, sealhulgas poliitilises deklaratsioonis nimetatud võrdsete võimaluste, kalanduse, sisejulgeoleku ja valitsemise valdkonnas; rõhutab, et kõik läbirääkimised on jagamatud ning EL ei nõustu kokkuleppega iga hinna eest, eelkõige vabakaubanduslepinguga ilma tugevate võrdsete võimaluste tagatisteta ja rahuldava kalanduskokkuleppeta; toetab seega täielikult komisjoni, kes kaitseb vajadust koostada laiaulatuslik lepingu eelnõu, nagu EL alguses välja pakkus, selle asemel, et sõlmida eraldi kokkulepped, nagu Ühendkuningriik välja pakkus;

3.  toonitab, et mis tahes uus suhteid reguleeriv leping ELi ja Ühendkuningriigi vahel peab olema sidus ning arvestama mõlema poole geograafilist lähedust ja mõlema poole majanduse tihedat vastastikust seotust;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriik avaldas, ehkki hilinemisega, seadusandlike ettepanekute eelnõud; märgib, et erinevalt Ühendkuningriigi väidetest olemasolevate pretsedentide kasutamise kohta, lähevad paljud neist ettepanekutest oluliselt kaugemale sellest, mille EL on viimastel aastatel kokku leppinud muudes vabakaubanduslepingutes kolmandate riikidega; tuletab meelde, et lõplik leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis ja nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsuses (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle(13) (edaspidi „läbirääkimisjuhised“), väljendatud läbirääkimiseesmärgid on väga sarnased; rõhutab, et Euroopa Parlament toetab komisjoni täielikult läbirääkimistes Ühendkuningriigiga vastavalt läbirääkimisjuhistele, kuna kõik kolm institutsiooni jagavad üldiselt samu eesmärke selles osas, mida neil läbirääkimistel tuleks saavutada;

6.  väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, mis avaldati 18. märtsil 2020 ja millega tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik põhjaliku ja tiheda partnerluse leping, mis hõlmab lisaks kaupade ja teenuste vabakaubandusele ka viise, kuidas hoida ära moonutused ja ebaõiglased konkurentsieelised, sealhulgas seoses põllumajandussektori, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja riigiabiga, ning luua kaubanduse ja investeeringute arengut soosiv kliima;

7.  kutsub komisjoni üles jätkama läbirääkimiste pidamist läbipaistvalt, kuna see on kasulik nii läbirääkimisprotsessile kui ka kodanikele ja ettevõtetele, kellel see võimaldab paremini valmistuda üleminekujärgseks etapiks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellega seoses avaliku konsultatsiooni ja pideva dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning liikmesriikide parlamentidega; peab kiiduväärseks komisjoni tava anda Euroopa Parlamendile läbirääkimiste kohta regulaarset ja õigeaegset teavet, mis on kooskõlas liikmesriikidega jagatava teabega, ja loodab, et see tava jätkub;

8.  tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 217 kohaselt sõlmitav tulevane assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) peab olema rangelt kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

9.  rõhutab, et parlament toetab ELi pealäbirääkijat täielikult ja vankumatult selle nõudmises, et kõigi Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingute oluline element oleks võrdsete võimaluste tagamine, kuna see ei ole ELi dogmatism ega ideoloogia, vaid eeltingimus Ühendkuningriigiga edasipüüdliku ja tasakaalustatud partnerluse loomiseks ning siseturu ja ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, samuti sotsiaalse, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge taseme säilitamiseks ja arendamiseks tulevikus;

10.  austab sellega seoses täielikult Ühendkuningriigi suveräänsust, mida EL ei kavatse praegustel läbirääkimistel õõnestada; tuletab siiski meelde, et Ühendkuningriiki ei võrdsustata kunagi muude kolmandate riikidega, kuna see on endine ELi liikmesriik, õigusnormid on praegu täielikult ühtlustatud, poolte vahel toimub ulatuslik kaubavahetus ning see on ELile geograafiliselt lähedal – see kõik selgitab, miks on lepingus vaja tugevaid ja jõulisi võrdsete võimaluste sätteid;

11.  rõhutab asjaolu, et EL peaks jätkama lepingu läbirääkimistele suunatud jõupingutusi ja pühendumust, nagu ta on seda alati kinnitanud poliitilises deklaratsioonis ja läbirääkimisjuhistes, seoses järgmisega: kaubandus- ja majanduskoostöö, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning temaatilised koostöövaldkonnad, nagu koostöö kestliku arengu valdkonnas; nõuab mõlema poole pragmaatilist ja mõistlikku lähenemist;

12.  rõhutab, kui oluline on olla täielikult valmistunud Ühendkuningriigi lahkumiseks siseturult ja tolliliidust üleminekuperioodi lõpus, olenemata läbirääkimiste tulemustest; rõhutab, et kui kokkuleppele ei jõuta, on tagajärjed veelgi tõsisemad; juhib siiski tähelepanu sellele, et EL on valmis mõlemaks stsenaariumiks;

13.  väljendab sellega seoses heameelt komisjoni sektoripõhiste valmisolekuteadete üle, mille eesmärk on tagada, et ELi tööstus on valmis vältimatuks šokiks, mida põhjustab Ühendkuningriigi lahkumine siseturult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et teavitada ELi kodanikke ja ettevõtjaid täielikult ohust, et üleminekuperiood võib lõppeda enne kokkuleppe saavutamist, et tagada piisav valmisolek;

14.  rõhutab valmisoleku- ja eriolukorra meetmete tõhustamise ja nõuetekohase rahastamise tähtsust aegsasti enne üleminekuperioodi lõppu, eriti juhuks, kui läbirääkimised peaksid lõppema ummikseisus; rõhutab, et sellised eriolukorra meetmed peaksid olema ajutised ja ühepoolsed;

15.  kordab oma toetust läbirääkimisjuhistele, milles sätestati, et Gibraltarit ei arvata ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning et iga eraldi leping nõuab Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;

16.  rõhutab Gibraltarit käsitleva protokolli piirialatöötajaid, maksustamist, keskkonda ja kalandust käsitlevate sätete rakendamise olulisust; kutsub Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsust üles tagama nende probleemide lahendamiseks vajaliku koostöö kehtestamist;

17.  tuletab meelde, et väljaastumislepingu artiklis 132 on sätestatud võimalus, et ühiskomitee võib võtta 30. juuniks 2020 vastu otsuse jätkata üleminekuperioodi ka pärast 31. detsembrit 2020; võtab teadmiseks pärast ühiskomitee 12. juuni 2020. aasta koosolekut tehtud Ühendkuningriigi otsuse mitte kaaluda üleminekuperioodi pikendamist; rõhutab, et EL jääb pikendamise suhtes avatuks;

Väljaastumislepingu rakendamine

18.  tuletab meelde, et õiguslikult siduv väljaastumisleping on Ühendkuningriigi EList korrakohase väljaastumise korra rakendamise vahend, mida ei saa hiljem uute läbirääkimiste käigus muuta, ning et ELi‑Ühendkuningriigi ühiskomitee ainus eesmärk on jälgida selle rakendamist; rõhutab, et väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine on Ühendkuningriigiga edukaks lepingu sõlmimiseks vajaliku usalduse eeltingimus ja selle tagamise põhielement ning lakmustest heausksusele, mille Ühendkuningriik on kohustunud läbirääkimiste protsessi kaasa tooma;

19.  soovib käegakatsutavaid edusamme näha võimalikult kiiresti ning kindlat garantiid, et Ühendkuningriik rakendab väljaastumislepingut tulemuslikult ja täielikult juba enne üleminekuperioodi lõppu, rõhutab, et lepingu rakendamise järelevalve on parlamendi töö lahutamatu osa, ning kordab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 teavitatakse parlamenti viivitamata ja täielikult kõigist ühiskomitees toimunud aruteludest ja tehtud otsustest, ning et parlament jääb valvsaks ja kasutab täielikult oma õigusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu istungil võetud kohustust ning nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsusest (EL) 2020/135 tulenevaid kohustusi; kutsub sellega seoses ühiskomitee kaaseesistujaid üles kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone aktiivselt oma aruteludesse;

20.  tuletab meelde, et väljaastumislepinguga antakse vastastikku kaitse ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kellele tuleb anda kogu vajalik teave oma õiguste ja menetluste kohta, mis on vaja läbi teha, et jätkata oma elukohariigis elamist ja töötamist ning seal ja sinna reisimist; tuletab meelde, et kodanikud, keda Ühendkuningriigi väljaastumine puudutab, loodavad õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele oma õiguste ja staatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et nii liikmesriigid kui ka Ühendkuningriik käsitleksid seda teemat esmatähtsana; nõuab tungivalt, et liikmesriigid austaksid ja kaitseksid täielikult väljaastumislepingu alusel ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi ning annaksid neile kogu vajaliku teabe ja õiguskindluse oma olukorra ja õiguste kohta, sealhulgas selle kohta, kas liikmesriik rakendab elanikustaatuse kohustusliku taotlemise või deklareerimise süsteemi;

21.  kordab, et kodanikuõigused peavad jääma absoluutseks prioriteediks, ning on kindlalt otsustanud tagada, et väljaastumislepingus tagatakse kodanikuõigused nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende peredele; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid tulevases lepingus tagada ulatuslikud liikuvusõigused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni üles näidanud vähest tahet seoses kodanike liikuvusega, millest Ühendkuningriik ja tema kodanikud on varasemalt kasu saanud;

22.  väljendab muret teadete pärast, et Ühendkuningriigis ei antud esialgses püsielaniku staatuses ELi kodanikele bürokraatlike takistuste tõttu sotsiaaltoetusi; rõhutab, et sellised olukorrad kujutavad endast põhjuseta diskrimineerimist ja neil on märkimisväärsed tagajärjed, eriti tõsise majandusliku ja sotsiaalse ebakindluse ajal;

23.  rõhutab, et Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel on suuri probleeme alalise elaniku staatuse saamisel, kaasa arvatud COVID‑19 pandeemia tõttu; leiab, et esialgse püsielaniku staatuse saanute arv on püsielaniku staatuse saanute arvuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur; soovitab tungivalt, et Ühendkuningriigi siseministeerium ilmutaks paindlikkust, aktsepteerides taotlejate esitatud tõendeid selle kohta, et nad on riigis viibinud nõutavad viis aastat; väljendab muret ka selle pärast, et taotlejatele ei väljastata neile antud staatuse kohta ühtegi füüsilist tõendit;

24.  palub lepinguosalistel tagada Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli rakendamine, sest see on tulevase lepingu eduka sõlmimise eeltingimus; tuletab meelde, et see protokoll koostati ja võeti vastu selleks, et austada rahuprotsessi ja järgida suure reede kokkulepet, tagades range piirikontrolli puudumise Iirimaa saarel ja kaitstes samal ajal siseturu terviklikkust, ning on ettevõtjate, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse, kodanike kaitse, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks äärmiselt oluline; rõhutab, et ELi kodanike ja teenuste vaba liikumine Iirimaa saarel on olulised, et vähendada kahju kogu saare majandusele, ning see küsimus tuleks lisada tulevasse lepingusse; nõuab, et Ühendkuningriigi ametivõimud tagaksid, et Põhja‑Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata;

25.  väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse avalikkusele tehtud avalduste pärast, mis näitavad, et puudub poliitiline tahe täielikult täita väljaastumislepingust tulenevaid juriidilisi kohustusi, nimelt seoses kaupade kontrollimisega Iiri merel;

26.  tuletab meelde, et ELi‑Ühendkuningriigi ühiskomitee peab tegema olulised otsused Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli rakendamise kohta enne üleminekuperioodi lõppu;

27.  loodab, et EL ja Ühendkuningriik suudavad jõuda kokkuleppele kõigis institutsioonilistes küsimustes, nagu Euroopa Komisjoni tehnilise büroo loomine Belfastis, olenemata Ühendkuningriigi ametiasutuste korduvast keeldumisest sellise büroo avamisele luba anda; rõhutab, et Ühendkuningriik peab kiiresti esitama üksikasjaliku ajakava ja hakkama võtma vajalikke meetmeid, näiteks valmistuma liidu tollieeskirjade rakendamiseks ja tolliprotseduuride kehtestamiseks Suurbritanniast Põhja‑Iirimaale sisenevatele kaupadele ning tagama, et väljastpoolt ELi Põhja‑Iirimaale sisenevatele kaupadele oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid ning muud õigusnormidele vastavuse kontrollid, mida on vaja ka ettevõtjatele selguse loomiseks;

28.  rõhutab selgete õigusnormide, läbipaistva rakendamise ja mõjusate kontrollimehhanismide tähtsust, kuna need aitavad vältida käibemaksu- ja tollipettustega seotud süsteemseid riske, salakaubavedu (smugeldamist) ning muud potentsiaalselt ebaselge õigusraamistiku väärkasutamist pettuse eesmärgil, kaasa arvatud oht, et esitatakse vale päritoludeklaratsioon või siseturule soovitakse viia tooteid, mis ei ole sinna mõeldud; kutsub komisjoni üles viima läbi korrapäraseid ja tõhusaid kontrolle ja regulaarselt parlamenti piirikontrolli olukorrast teavitama;

29.  märgib, et Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli artiklis 5 kasutatud mõiste „kaubad, mille puhul on oht, et need viiakse hiljem liitu“ sõltub ühiskomitee edasistest otsustest, ning nõuab kindlalt, et sellised otsused võetaks vastu Euroopa Parlamendi kontrolli all; nõuab, et parlamenti teavitataks täielikult selle artikli rakendamisest ja ühiskomitee otsuste ettepanekutest selle artikli rakendamise kohta, nagu spetsiifiliste kriteeriumide kehtestamine, mille alusel otsustatakse, kas mingi kaubaga seoses esineb „oht“, ning oma varasemate otsuste muudatustest;

30.  tuletab meelde, et kuni üleminekuperioodi lõpuni on Ühendkuningriik kohustatud panustama muu hulgas Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahastamisse ning nende ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide kuludesse, milles ta osaleb;

31.  rõhutab asjaolu, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik rakendama kõiki ELi poolt juba kehtestatud või sel perioodil otsustatud piiravaid meetmeid ja sanktsioone, toetama ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osalema juhtumipõhiselt ELi ÜJKP raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid et see toimub uue osalemise raamlepingu alusel ja ilma juhtimisõiguseta, austades samal ajal ELi sõltumatust otsuste tegemisel ning asjakohaseid ELi otsuseid ja õigusakte, sealhulgas kaitsevaldkonna hangete ja ülekannete vallas; kinnitab, et sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;

Majanduspartnerlus

Kaubandus

32.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud luua oma tulevase majandus- ja kaubanduspartnerluse ELiga laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi valitsuse 27. veebruaril 2020 avaldatud dokumendis pealkirjaga „Tulevased suhted ELiga – Ühendkuningriigi lähenemisviis läbirääkimistele“; rõhutab, et parlament küll toetab ELi konstruktiivseid läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid vabakaubandusleping ei saa oma olemuselt olla kunagi samaväärne tõrgeteta kaubavahetusega; nõustub läbirääkimisjuhiste seisukohaga, mille võtsid ühiselt vastu 27 liikmesriiki ja mille kohaselt vabakaubanduslepingu ulatus ja ambitsioonid, millega EL nõustuks, sõltuvad sellest ja peavad omama otsest seost sellega, kas Ühendkuningriik nõustub ulatuslike, siduvate ja täitmisele kuuluvate sätetega, mis käsitlevad võrdseid tingimusi, võttes arvesse turgude suurust, geograafilist lähedust, nende omavahelist majanduslikku sõltuvust ja ühendatust ning integratsiooni, ning sellest, kas sõlmitakse partnerluse lahutamatuks osaks olev kahepoolne kalanduskokkulepe; kinnitab veel kord, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida kaubanduslepingut, kui see ei sisalda täielikku, kestlikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kalanduskokkulepet, mis tagaks optimaalsetel tingimustel olemasoleva juurdepääsu jätkumise asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) põhimõtetele ja oleks vastu võetud enne üleminekuperioodi lõppu;

33.  märgib, et vastupidiselt Ühendkuningriigi väitele tugineda olemasolevatele pretsedentidele, lähevad paljud Ühendkuningriigi õigusaktide eelnõudes esitatud ettepanekud märkimisväärselt kaugemale sellest, mida EL on viimastel aastatel muude kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute osas läbi rääkinud, näiteks finantsteenuste, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja vastavushindamise, sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi samaväärsuse ja päritolureeglite kumulatsiooni valdkonnas; toetab kahepoolse kumulatsioonisüsteemi varianti, mis on kõige asjakohasem, kuna hõlmab integratsiooni toetamist ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mitte kolmandate riikidega, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingud, ning seda, et tuleks ette näha ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu võitlemiseks(14);

34.  peab sellega seoses väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on siiani vaatamata poliitilises deklaratsioonis võetud kohustustele keeldunud tegelemast näiteks riigihangete, meretranspordi ning tulevaste geograafiliste tähiste kaitse teemaga, kuigi mõne neist teemadest lisas ta USA ja Jaapaniga peetavate läbirääkimiste mandaati; peab kahetsusväärseks ka seda, et Ühendkuningriik ei ole seni esitanud ettepanekut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta;

35.  tuletab meelde, et jätkuv ühine tahe saavutada kaubandussuhetes nullkvoodid ja nulltariifid on endiselt oluline tingimus lepingu õigeaegseks sõlmimiseks äärmiselt tiheda ajakavaga, mille on nende läbirääkimiste puhul kehtestanud Ühendkuningriik ise, eriti kuna varasemad kogemused on selgelt näidanud, et läbirääkimised tariifirea kaupa võivad võtta mitu aastat; väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse kavatsuse pärast sellest eesmärgist loobuda; rõhutab, et tõenäoliselt oleks mõju kõige suurem põllumajandustoodetele, arvestades et vabakaubanduslepingute ülejäänud tariifiread, mis ei ole nulltariifiga, mõjutavad tavaliselt just seda sektorit; kinnitab sellega seoses, et sõltumata sellest, kas kõik või osad tariifiread jäetakse välja, jääb EL oma võrdsete tingimuste kindla nõudmise juurde; kordab, et võrdsete tingimuste sätetega tuleb säilitada keskkonna-, sotsiaalsed ja tööhõivestandardid püsivalt kõrgel tasemel, tuginedes asjakohastele ELi ja rahvusvahelistele standarditele ning hõlmates asjakohaseid mehhanisme, et tagada tõhus rakendamine riigisiseselt, ning lisada tugev ja põhjalik konkurentsi ja riigiabi kontrolli hõlmav raamistik, mille abil välditakse kaubanduse ja konkurentsi põhjendamatut moonutamist, selle asemel et osutada üksnes toetustele, mida Ühendkuningriik kahetsusväärselt teeb;

36.  ergutab sellega seoses komisjoni kasutama ära kõnealuste läbirääkimiste antavat impulssi, et suurendada Euroopa ettevõtete ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et lepingu eesmärk peaks olema võimalikult kiire turulepääsu võimaldamine ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid; julgustab pooli looma VKEde kontaktpunkte ning kutsub üles looma stabiilset, läbipaistvat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis ei tekitaks VKEdele ebaproportsionaalset koormust;

37.  rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping edendaks tõeliselt ELi huve, peaksid läbirääkimised olema suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis, eelkõige selle punktis 14, mille sätted on endiselt täielikult kehtivad; rõhutab, et käsitleda tuleks ka järgmist:

Võrdsed võimalused

38.  peab kahetsusväärseks, et seni on Ühendkuningriik olnud ELiga peetavatel läbirääkimistel seisukohal, et võrdseid võimalusi üksikasjalikult arutama ei hakata; juhib tähelepanu sellele, et sellise seisukoha puhul ei ole arvesse võetud ELi ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud poliitilise deklaratsiooni punkti 77; nõuab seetõttu tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus vaataks kiiresti läbi oma läbirääkimispositsiooni ja osaleks konstruktiivselt läbirääkimistes võrdsete võimaluste üle, kuna see on vajalik tingimus, et parlament saaks anda nõusoleku Ühendkuningriigiga kaubanduslepingu sõlmimiseks;

39.  kordab, et kuna Ühendkuningriik on ELile geograafiliselt lähedal ning Ühendkuningriik ja EL sõltuvad üksteisest majanduslikult, oleneb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete ulatus sellest, kui ulatuslikult ja põhjalikult võrdsetes võimalustes kokku lepitakse; on seetõttu seisukohal, et dünaamilise vastavusse viimise huvides tuleb tagada võrdsed võimalused, mis vastavad lepingu eesmärkide ja liberaliseerimise tasemele, et tagada õigusnormide lähendamine vastavalt poliitilisele deklaratsioonile, ning ühe tingimusena tuleb kaitsta ELi standardeid, et vältida üksteise võidu madalamate normide kehtestamist, samuti meetmeid, millel on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt kahjulik mõju kaubavoogudele; sealhulgas riigiabi; rõhutab, et tuleb tagada, et Ühendkuningriik ei saaks ebaõiglasi konkurentsieeliseid kaitse vähendamise kaudu, ning vältida turuosalistepoolset õiguslikku arbitraaži;

40.  tuletab meelde, et kavatseb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raames kindlalt vältida igasugust dumpingut; juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimiste peamine tulemus on tagada võrdsed tingimused, et säilitada konkurentsivõime, kõrged sotsiaalsed ja kestlikkuse standardid, sealhulgas võitlus kliimamuutuste vastu ning kodanike ja töötajate õigused tulevikus, kasutades selleks kindlaid kohustusi, sätteid, mille täitmise tagatakse, ja kaitse taseme säilitamise klausleid, et saavutada dünaamiline kooskõla järgmistes valdkondades:

41.  juhib tähelepanu sellele, et nende sätetega tuleks tagada, et norme ei leevendata, kuid anda samas ELile ja Ühendkuningriigile õigus kohustusi aja jooksul muuta, et kehtestada rangemad normid või lisada valdkondi, järgides samas täielikult proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet; rõhutab ka, et dünaamilise vastavusse viimise huvides peaks kohustuste ja õigusnormide täitmise tagamine toimuma autonoomsete ajutiste meetmete, kõiki valdkondi hõlmava töökindla vaidluste lahendamise mehhanismi ja õiguskaitsevahendite, sh kohtuliku järelevalve abil, et anda ELile võimalus kehtestada viimase abinõuna sanktsioonid, sealhulgas kestliku arengu vallas; rõhutab, et võrdsed võimalused nõuavad horisontaalset mehhanismi, näiteks üldist juhtimisraamistikku, mis hõlmab kõiki koostöövaldkondi;

42.  rõhutab kaitse taseme säilitamise klausleid eelkõige järgmistes valdkondades: i) tööalased põhiõigused; ii) töötervishoiu ja tööohutuse standardid; iii) õiglased töötingimused ja tööhõivestandardid; iv) õigus teavitamisele ja konsulteerimisele ettevõtte tasandil; ja v) restruktureerimine;

43.  leiab, et võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine, säästva arengu edendamine, keskkond ja peamised terviseküsimused peaksid olema kavandatava partnerluse kesksed elemendid; märgib, et komisjon võttis oma teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks;

44.  rõhutab, et nn põrkmehhanismi klausel ei ole tulevase kaitsetaseme jaoks piisav, kuna see ei näe ette võrdseid tingimusi ega stiimuleid ambitsioonide taseme tõstmiseks, ning on seisukohal, et kui EL või Ühendkuningriik peaks oma kliima- või keskkonnakaitse taset tõstma, peaks ka teine lepinguosaline tagama, et tema standardid ja eesmärgid pakuvad vähemalt samaväärset kliima- või keskkonnakaitse taset;

45.  on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima ELi õigustikku kuuluvate ja ka üleilmsete maksunduse ning rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide muutuvaid norme, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning peaks viljaka ja usaldusel põhineva vastastikuse koostöö tagamiseks lahendama oma ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja Briti kroonile alluvatel aladel nendes valdkondades tekkida võivad probleemid ning ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete järgimisega seotud küsimused, eelkõige maksualase teabe vahetamise, maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise, maksustamise vältimise vastaste meetmete ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste OECD standardite vallas; kutsub ühtlasi ELi ja Ühendkuningriiki üles järgima rahapesuvastase töökonna standardeid; tuletab seoses Gibraltariga meelde läbirääkimisjuhiseid ja ELi õigusliku teksti eelnõus esitatud sätteid;

46.  kordab, et tuleb säilitada ranged normid, selge jälgitavus, kõrge kvaliteediga inspekteerimisteenistused ja võrdsed tingimused ravimite, meditsiiniseadmete, toiduohutuse ja märgistamise, looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas ning veterinaar-, fütosanitaar- ja keskkonnapoliitika ja -normid;

47.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi sotsiaal-, keskkonna- ja kliimapoliitika raamistiku praegusi ja tulevasi põhimõtteid ja vahendeid (nt dumpinguvastased meetmed, Euroopa tööstuspoliitika, kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid, ELi kestlike investeeringute taksonoomia, olulise kahju ärahoidmise põhimõte, piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris) ei saa ELi ja Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingu ega tulevaste kaubanduslepingute raames õiguslikult vaidlustada;

Valdkondlikud eriküsimused ja temaatiline koostöö

Siseturg

48.  rõhutab, et ELi siseturule pääsemise eeltingimus on, et siseturuga seotud ELi õigusakte järgitakse täielikult;

49.  rõhutab, et õigusnormide dünaamiline ühtlustamine ja ranget turujärelevalvet kindlustavad sätted, mis aitavad tagada tooteid käsitlevate reeglite (sh reeglid, mis puudutavad tooteohutust ja jälgitavust) täitmist ning tagavad ELi ettevõtetele õiguskindluse ning ELi tarbijatele kõrgel tasemel kaitse, peaksid olema tulevase lepingu oluline ja asendamatu osa, mille eesmärk on kindlustada võrdsed tingimused;

50.  tuletab meelde, et uus leping tähendab igal juhul seda, et enne kui kaubad jõuavad siseturule, peavad need läbima tolli- ja muu kontrolli, ning rõhutab, et tingimata tuleb tagada, et kaubad vastavad siseturu reeglitele;

51.  rõhutab, et regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes tuleb nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil säilitada tihe ja struktureeritud koostöö, kuid samal ajal austada ELi regulatiivset korda ja sõltumatust otsuste tegemisel;

52.  rõhutab, et tuleb tagada kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise kord, ning innustab mõlemaid pooli ning eriti kutseorganisatsioone ja -asutusi koostama ja esitama eelkõige partnerlusnõukogu kontekstis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ühiseid lisasoovitusi;

Finantsteenused

53.  on arvamusel, et tulevane leping peaks sisaldama erisätteid Euroopa järelevalveasutuste ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuste vahelise koostöö kohta, et soodustada õigusaktide kooskõlla viimist, vahetada järelevalveprobleeme puudutavat teavet ja häid tavasid ning tagada sujuv koostöö ja säilitada integreeritud kapitaliturud;

54.  tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelised tegevusloa andmist käsitlevad sätted, mis põhinevad vastastikusel tunnustamisel ja ühtlustatud usaldatavusnõuetel ning järelevalve ühtlustamisel siseturul, kaotavad üleminekuperioodi lõpus kehtivuse, sest Ühendkuningriigist saab kolmas riik; rõhutab, et seejärel peab pääs ELi finantsturule põhinema ELi autonoomsel samaväärsusraamistikul; tuletab aga meelde, et samaväärsust kinnitavate otsuste kohaldamisala on piiratud;

55.  rõhutab, et Ühendkuningriigi finantseeskirjade samaväärsust hindab komisjon ning samaväärsust saab tagada üksnes siis, kui tema otsuste tegemise sõltumatust austatakse täielikult ning Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on ELi omadega täielikult samaväärsed; nõuab, et hindamine tehtaks võimalikult kiiresti, et täita poliitilises deklaratsioonis võetud kohustus; tuletab meelde, et EL võib samaväärsusstaatuse igal ajal ühepoolselt tühistada;

56.  tuletab meelde, et suur osa eurodes nomineeritud tuletisinstrumentidest kliiritakse Ühendkuningriigis, mis võib avaldada mõju ELi finantsstabiilsusele;

Toll

57.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik ei kavatse taotleda selle staatuse pikendamist, mis tal praegu on siseturul ja tolliliidus; rõhutab, et tuleb säilitada tolliliidu ja selle protseduuride terviklikkus, mis tagab tarbijate turvalisuse ja kaitse ning ELi ja ELi ettevõtjate majandushuvid; rõhutab, et ühistel piiridel asuvatesse ühiste transiidipunktide tollikontrollirajatistesse on vaja teha suuremaid investeeringuid ning vajaduse korral tuleb tõhustada pooltevahelist kooskõlastamist ja teabevahetust ning luua võimalus seada Põhja-Iirimaal sisse alaline ELi büroo, mis tegeleb tollireeglite täitmise küsimustega;

58.  rõhutab, et tulevase lepinguga tuleks piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks luua laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid ning koostöömehhanismid tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel; palub ELil ja Ühendkuningriigil töötada ka selle nimel, kui see on asjakohane, et muuta tolliprotseduuride nõuded ja formaalsused kauplejate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks lihtsamaks;

59.  rõhutab, et EL ja Ühendkuningriik peaksid püüdma säilitada oma tollialaste õigusaktide ja tavade kõrge ühtlustatuse, et tagada tõhus tollikontroll ja -vormistus, tollialaste õigusaktide täitmise tagamine ja poolte finantshuvide kaitse, mille puhul on alusetult makstud tolli- ja muid makse võimalik tagasi nõuda, ning meetmed, mis kaitsevad kohaldatavate tollialaste õigusaktide pideva rikkumise eest;

60.  rõhutab, et Ühendkuningriigil oleks väga soovitav säilitada praegune Euroopa ühenduste integreeritud tariifistikul (TARIC) põhinev toodete klassifikatsioon, et lihtsustada protseduure ja vähendada regulatiivset koormust;

Tarbijapoliitika

61.  rõhutab, et tulevase lepinguga peavad mõlemad pooled säilitama kehtivad ELi tarbijakaitsestandardid ja ELi õigustikust tulenevad kodanike õigused; on veendunud, et leping peaks tagama ELi tarbijatele lisaväärtuse sellega, et selles sisalduv raamistik on tarbijate õiguste kaitseks ja kauplejate kohustuste täitmise tagamiseks parim;

62.  peab äärmiselt oluliseks tagada Ühendkuningriigist imporditud toodete ohutus nii, et need vastaksid ELi standarditele;

63.  rõhutab, et tuleb teha regulatiivset ja halduskoostööd, millega kaasnevad vajaduse korral parlamentaarne järelevalve ja kaitse taseme säilitamisega seotud kohustused, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja püüelda avalikku huvi pakkuvate eesmärkide poole, et kaitsta ELi tarbijate huve, sealhulgas tagada tarbijatele ja ettevõtjatele internetis turvaline ja usaldusväärne keskkond, ning võidelda ebaausate kaubandustavade vastu;

Kalandus

64.  kordab, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida laiaulatuslikku lepingut, kui see ei sisalda kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitlevat täielikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kokkulepet, mis võimaldaks optimaalsetel tingimustel säilitada juurdepääsu asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele ning tagaks praeguse püügitegevuse jätkumise;

65.  tuletab meelde, et suurim vastastikune kasu saadakse ühiste ökosüsteemide kaitsmisest ja nende kasutamise säästvast haldamisest, säilitades olemasoleva vastastikuse juurdepääsu vetele ja kalavarudele, et praegune püügitegevus säiliks, ning määrates kindlaks ühised, sidusad, selged ja stabiilsed põhimõtted ja reeglid, mis võimaldavad kalandus- ja vesiviljelustoodete vastastikust avatud pääsu turgudele, tekitamata tasakaalustamata konkurentsi kaudu majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid; rõhutab, et vaja on üldist juhtimisraamistiku, millega tagada, et vetele ja kalavarudele vastastikust juurdepääsu käsitlevate sätete rikkumisel võib kehtestada sanktsioone, sh peatada Ühendkuningriigi kaupade jaoks ELi turul kehtivad soodustariifid;

66.  rõhutab, et lepingusse tuleb vastavalt kehtivale suhtelise stabiilsuse põhimõttele lisada FISH‑2 lisas toodud praegu mõlema poole vahel jagatavate kalavarude suhtes kohaldatavad protsendimäärad (kalapüügivõimaluste jaotamine);

67.  kutsub pooli üles säilitama kehtivad kvoodiosad ning kalapüügiõiguste stabiilse ja püsiva jaotuse; rõhutab, kui oluline on kalavarude pikaajaline majandamine, mis põhineb ühise kalanduspoliitika selliste põhimõtete järgimisel nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja tehnilised meetmed, samuti piirkondlikel majandamisvahenditel, näiteks Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastased kavad, ning merestrateegia raamdirektiivil, mis on seni aidanud parandada kalavarude olukorda nii ELi liikmesriikide kui ka Ühendkuningriigi laevade heaks;

68.  rõhutab, et lepinguga tuleb tagada, et tehnilised meetmed või merekaitsealad on vastastikused, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega anna võimalust ELi laevu Ühendkuningriigi vetest eemal hoida; rõhutab, et lepinguga ei tohi nõrgendada ELi keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;

69.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks lepingusse sätted ELi ja Ühendkuningriigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise ja selle vastu võitlemise kohta;

70.  rõhutab, et vaja on asjakohaseid koostöö- ja konsultatsioonimehhanisme, ühist teaduspõhist käsitust ja tagatisi, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja kalavarude teaduslikku hindamisse, mille alusel hakatakse kõigis ühistes merepiirkondades kalavarude ühise majandamise kohta otsuseid tegema; nõuab tungivalt, et EL ja Ühendkuningriik jätkaksid kalanduskontrolli alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu aktiivset ja lojaalset koostööd;

Kodanike õigused ja isikute vaba liikumine

71.  võtab kahetsusega teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel isikute vaba liikumise põhimõtet pärast üleminekuperioodi enam ei kohaldata; rõhutab, et tulevane partnerlus peab sisaldama isikute liikumise kohta ammendavaid sätteid, mis põhinevad täielikul vastastikkusel ja mittediskrimineerimisel liikmesriikide vahel; kinnitab, et Ühendkuningriigi pääs siseturule peab olema vastavuses sellega, milliseid kohustusi ta võtab isikute vaba liikumise hõlbustamiseks; rõhutab, et piiriülese korraga ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ega liigseid kulusid;

72.  rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata selliste laste vajadustele, kes on pärit segaperekonnast, kus ainult üks lapsevanem on ELi kodanik, ning tuleb ette näha õigusmehhanismid, mille abil lahendada vanematevahelisi vaidlusi (näiteks lahutuse korral);

73.  on seisukohal, et liikuvust käsitlevad kokkulepped, mis puudutavad muu hulgas lühiajalist viisavaba reisimist, peaksid põhinema ELi liikmesriikide vahelisel diskrimineerimiskeelul ja täielikul vastastikkusel ning hõlmama liikuvust käsitlevat ELi õigustikku, töötajate lähetamise eeskirju ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reegleid;

74.  on seisukohal, et kodanike õiguste edasine kodifitseerimine õiguslikult siduvate sätete kaudu peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase lepingu teksti lahutamatu osa; on seisukohal, et see peab hõlmama ka piiriüleseid töötajaid, kellele tuleks tagada liikumisvabadus, mis põhineb diskrimineerimiskeelul ja vastastikkusel; nõuab, et kaalutaks teadusuuringute, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammide või haridusprojektide, lapsehoidjana töötamise ja Euroopa solidaarsuskorpuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste paremat reguleerimist, mis peaks olema osa tulevasest lepingust ja mida ei tohiks jätta riigisisese reguleerimise hooleks; tuletab meelde, et COVID‑19 kriis on näidanud, mil määral Ühendkuningriigi elutähtsad sektorid, nagu rahvatervishoid või põllumajandus, sõltuvad ELi töötajatest, sealhulgas hooajalisest tööjõust;

Töö, liikuvus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine

75.  peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei ole veel täitnud kohustust jõustada uus tööhõiveseadus, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks seda enne üleminekuperioodi lõppu; osutab sellega seoses eelkõige hiljuti vastu võetud ELi õigusaktidele, mille ülevõtmise tähtaeg on üleminekuperioodil; rõhutab, et esmatähtis on vältida lünki, mille korral ei ole töötajate õigused kaitstud kehtivate ELi õigusaktide ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega;

76.  tuletab meelde, kui oluline on säilitada mõjutatud isikute praegused ja tulevased sotsiaalkindlustusõigused kõigis aspektides; kutsub lepingu üle läbirääkijaid üles seadma selliste kodanike õigused sotsiaalkindlustuse koordineerimisel kõiki vahendeid kasutades esikohale ning nägema kõigis peatükkides ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite pideva kohaldamise;

77.  peab aga kahetsusväärseks, et piiriüleste ja piirialatöötajate kohta puuduvad töötushüvitist käsitlevad erisätted, ja julgustab seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki uurima, millised oleksid nõuetekohased sätted piiriülestele ja piirialatöötajatele töötushüvitise tagamiseks;

78.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks tuleb saavutada dünaamiline kokkulepe; toonitab, et kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga peavad inimeste liikuvust käsitleva lõpliku kokkuleppe sätted sisaldama sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud proportsionaalseid ja kindlaid õigusi;

Andmekaitse

79.  rõhutab andmekaitse tähtsust, kuna see on nii põhiõigus kui ka digitaalmajanduse oluline eeldus; märgib, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab komisjon selleks, et kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse;

80.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks sisserändega seotud eesmärkidel; tunneb muret, et kui muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid töödeldakse selle erandi alusel, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid ning see oleks vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(15); on seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu sellekohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ega vasta seega praegu ka piisavuse tingimustele;

81.  rõhutab ja toetab seda, et tulevane partnerlus põhineb kohustusel austada põhiõigusi, sealhulgas isikuandmete piisavat kaitset, mis on kavandatava koostöö vajalik tingimus, ning õiguskaitselepingu automaatsel peatamisel, kui Ühendkuningriik peaks tühistama riigisisese õigusakti, millega on jõustatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Ühendkuningriigi õigusraamistikule, kui hinnatakse selle piisavust ELi õiguse alusel; pooldab seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika arvessevõtmist;

82.  on seisukohal, et kui Ühendkuningriik ei võta endale selget kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega aktsepteeri Euroopa Liidu Kohtu rolli, ei ole kokkulepe kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kohta võimalik; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni keeldunud andmast põhiõigustele ja isikuvabadustele kindlaid tagatisi ning nõudnud kehtivate standardite alandamist ja kokkulepitud andmekaitsemehhanismidest kõrvalekaldumist, muuhulgas sellega, et kasutab massilist jälgimist;

83.  kutsub komisjoni üles võtma eespool nimetatud aspekte arvesse, kui ta hindab, kas Ühendkuningriigi õigusraamistik on isikuandmete kaitsmiseks piisav, ja tagama, et Ühendkuningriik lahendaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid enne, kui komisjon võib kooskõlas ELi õigusega (nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus) kinnitada, et Ühendkuningriigi andmekaitseõigus on piisav; palub komisjonil küsida nõu ka Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt;

Julgeolek, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö

84.  kordab, et julgeoleku, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas tuleks saavutada käegakatsutavat edu, et oleks võimalik saavutada kokkulepe ulatusliku ja tõhusa koostöö kohta, mis oleks ELi ja Ühendkuningriigi kodanike julgeolekule vastastikku kasulik;

85.  on kindlalt vastu Ühendkuningriigi nõudmisele saada otsejuurdepääs ELi justiits- ja siseasjade valdkonna infosüsteemidele; rõhutab sellega seoses veel kord, et Ühendkuningriigil kui Schengeni alasse mittekuuluval kolmandal riigil ei saa olla otsejuurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele; hoiatab, et igasugusel teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid ning auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitset;

86.  juhib tähelepanu sellele, et Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevates õigusaktides on sõnaselgelt keelatud lubada kolmandatel riikidel süsteemi pääseda ning et kolmanda riigina ei ole Ühendkuningriigil võimalik SISi pääseda; tuletab meelde, et nõukogu esitas 5. märtsil 2020 palju soovitusi, milles käsitleti ränki rikkumisi SISi rakendamisel Ühendkuningriigi poolt, ning et Ühendkuningriigi vastusest nähtub, et kavatsus neid soovitusi täita on väike, mis on ELi õigusega vastuolus; on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane õiguskaitse- ja õiguskoostöö peaks põhinema vastastikusel usaldusel; rõhutab, et sellises koostöös saab kokku leppida üksnes juhul, kui kehtestatud on ranged andmekaitsenõuded ja tööle rakendatud mõjusad täitmise tagamise mehhanismid;

87.  juhib tähelepanu sellele, et DNA-andmete automaatset vahetust Ühendkuningriigiga Prümi raamistiku alusel alustati alles 2019. aastal ning et nõukogu valmistub tegema otsust rakendusotsuse vastuvõtmiseks, mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuses; märgib sellega seoses, et parlament otsustas 13. mail 2020 toimunud endise kolmanda samba õigusakte käsitleva erikonsultatsioonimenetluse käigus, et lükkab nõukogu otsuse eelnõu tagasi probleemide tõttu, mis puudutasid sõrmejäljeandmete vahetuse täielikku vastastikkust, andmekaitsetagatisi ja väga lühikest otsuse kohaldamise aega; kutsub nõukogu üles parlamendi esitatud tagasilükkamise argumente hoolikalt kaaluma; tuletab läbirääkijatele meelde, et juhul kui automatiseeritud andmevahetust lubavad nõukogu otsused vastu võetakse, aeguvad need üleminekuperioodi lõpus; rõhutab, et tulevaste suhete jaoks on väga oluline õigeaegselt kokku leppida uus kord, arvestades teabevahetuse tähtsust võitluses raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu;

88.  tunneb muret, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö olulistes valdkondades on liiga tagasihoidlikud; usub, et EL ja Ühendkuningriik võiksid leida lahenduse, mis tagaks väljaandmist käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis ette nähtud koostööst kaugeleulatuvama koostöö;

Ränne, varjupaigaküsimused ja piirihaldus

89.  rõhutab vajadust leppida kokku rännet puudutava koostöö tingimustes seoses isikutega, kes ei ole kahe läbirääkimispoole kodanikud, austades põhiõigusi, säilitades inimväärikust ning tunnistades kõige vähem kaitstud isikute kaitsmise vajadust; kordab oma üleskutset, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu;

90.  rõhutab, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks peavad läbirääkimispooled tegema tihedat koostööd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis jääb ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril kehtima;

91.  on seisukohal, et Ühendkuningriik ei saa valida, milliseid elemente ELi varjupaiga- ja rändeõigustikust endale alles jätta;

92.  rõhutab veel kord vajadust võtta vastu perekondade taasühinemise kava, mis oleks valmis üleminekuperioodi lõpus jõustuma;

93.  seoses selle kavaga ja ka üldisemalt tuletab parlament läbirääkijatele meelde nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kohustust kaitsta oma territooriumil kõiki lapsi; kutsub liikmesriike üles andma pärast Ühendkuningriigilt konkreetsete ettepanekute saamist komisjonile volitused pidada kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga varjupaigataotlejate perekondade taasühinemise kava üle läbirääkimisi;

94.  rõhutab ELi kooskõlastatud seisukoha olulisust kõigis neis küsimustes, sest Ühendkuningriigi ja üksikute liikmesriikide vahelistel kahepoolsetel kokkulepetel, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu perekonna taasühinemine varjupaigataotlejate või põgenike puhul ning ümberpaigutamise või tagasivõtmise kord, võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi varjupaiga- ja rändepoliitika sidususele; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles püüdlema tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemisviisi poole kõigis neis küsimustes;

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

95.  kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles lisama tulevasse partnerluslepingusse sätted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, sealhulgas teabevahetusmehhanismi kohta; tuletab meelde, et oma poliitilises deklaratsioonis kohustusid EL ja Ühendkuningriik minema kaugemale rahapesuvastase töökonna standarditest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse valdkonnas ning lõpetama virtuaalvääringute kasutamisega seotud anonüümsuse, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete abil;

96.  kutsub EL ja Ühendkuningriiki üles lisama uude partnerluslepingusse erisätted, mis käsitlevad nii kohustatud finantsüksuste kui ka finantssektoriväliste kohustatud üksuste järelevalvet rahapesuvastase raamistiku kontekstis;

Maksuküsimused

97.  palub ELil ja Ühendkuningriigil seada prioriteediks koordineeritud võitluse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab, et lepinguosalised tegeleksid kahjulike maksutavade probleemiga, jätkates koostööd ELi äriühingute maksustamise tegevusjuhendi alusel; märgib, et komisjoni hinnangul on Ühendkuningriigil palju selliseid tunnusjooni, mida äriühingud võivad kasutada maksustamise vältimise eesmärgil; kutsub üles tulevases lepingus seda küsimust konkreetselt käsitlema; märgib, et üleminekuperioodi lõpus käsitatakse Ühendkuningriiki kolmanda riigina ning seetõttu peab ta läbima äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma sõelumise koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu jaoks kehtestatud kriteeriumide alusel; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik tagaksid täieliku halduskoostöö, et tagada vastavus käibemaksualastele õigusaktidele ning käibemaksutulude kaitse ja tagasinõudmine;

Kliimamuutuste vastane võitlus ja keskkonnakaitse

98.  on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks täielikult järgima ELi praegust ja tulevast kliimapoliitika raamistikku, sealhulgas läbivaadatud 2030. aasta ja 2040. aasta eesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoore;

99.  on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2 heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), ning kohaldama üleminekuperioodi lõpuks ka väliste kompensatsiooniühikute kasutamise suhtes samu põhimõtteid; on lisaks seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks taotlema oma heitkogustega kauplemise süsteemi sidumist ELi HKSiga, tuleks sellise taotluse kaalumisel kohaldada järgmist kahte tingimust: Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteem ei tohiks kahjustada ELi HKSi terviklikkust, eelkõige selle õiguste ja kohustuste tasakaalu, ning peaks peegeldama ELi HKSi kohaldamisala ja tõhususe pidevat suurenemist; rõhutab, et CO2 heite maksustamise süsteem peaks olema juba kehtestatud ja kasutusel enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda lepingu eelnõule nõusolek;

100.  rõhutab, et lisaks ühiste standardite ja eesmärkide vastuvõtmisele on oluline tagada Ühendkuningriigis õhu ja vee kvaliteedi asjakohane seire ja hindamine; rõhutab ka seda, et on oluline, et Ühendkuningriik rakendaks ja jõustaks heitkoguste piirmäärasid ja muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284(16) alusel kokku lepitud sätteid ning järgiks jooksvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL(17), sealhulgas parimat võimalikku tehnikat käsitlevaid ajakohastatud viitedokumente;

Rahvatervis

101.  rõhutab, et kui Ühendkuningriik soovib olla kantud nende riikide loetellu, kellel on lubatud eksportida ELi kaupu, mille suhtes kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, peab ta täielikult täitma nende kaupade suhtes kehtivaid ELi nõudeid, sealhulgas tootmisprotsessidega seotud nõudeid; rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks tagada täielik vastavus toiduainete päritolureeglitele ning et Ühendkuningriigis tuleks kindlaks määrata selged toiduainete töötlemise eeskirjad, et vältida ELi nõuetest kõrvalehoidmist, eriti seoses võimalike vabakaubanduslepingutega Ühendkuningriigi ja teiste riikide vahel;

102.  rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima geneetiliselt muundatud organisme ja taimekaitsevahendeid käsitlevaid ELi õigusakte; on seisukohal, et lepinguosalised peaksid võtma eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske; rõhutab, et mõlemad lepinguosalised peavad püüdma vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja ka edaspidi keelustama nende kasutamise kasvustimulaatorina ning vähendama nende ebasobivat või asjatut kasutamist inimeste puhul;

103.  rõhutab, et on tähtis vältida ravimite ja meditsiiniseadmete nappust; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad tagaksid riiklikult lubatud ravimite ümberjaotamise lõpuleviimise üleminekuperioodi lõpuks; kutsub seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki üles tegema pikaajalist koostööd, et ennetada ja tuvastada kindlakstehtud ja esilekerkivaid ohte terviseohutusele ning nende vastu valmistuda ja neile reageerida; nõuab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik teeksid COVID‑19 pandeemia vastu võitlemiseks pidevat koostööd; on seisukohal, et kui üks lepinguosaline ei võta konkreetse terviseohuga tegelemiseks piisavaid meetmeid, võib teine lepinguosaline võtta rahvatervise kaitseks ühepoolseid meetmeid;

104.  rõhutab, et on oluline järgida ravimeid, meditsiiniseadmeid, kemikaaliohutust, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid ELi õigusakte, tagades samal ajal ravimite ja meditsiiniseadmete pideva kättesaadavuse, ning toonitab, et igal juhul kehtiksid Ühendkuningriigi ettevõtjate suhtes samad kohustused, mida kohaldatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate ettevõtjate suhtes; rõhutab ka vajadust kehtestada ranged tingimused WTO lepingust kaugemale minevatele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, et kaitsta ELi siseturgu ja eelkõige tarbijaid ohtude eest, mis on seotud Ühendkuningriiki puudutava toodete impordi või ekspordiga;

Transport

105.  rõhutab, et kavandatav partnerlus, mis põhineb tihedatel majandussidemetel ja ühistel huvidel, peaks tagama kõigi transpordiliikide jätkuva ja takistamatu ühenduvuse vastastikkuse põhimõtte alusel ning tagama võrdsed tingimused, eelkõige seoses sotsiaalsete, tööhõive- ja keskkonnastandarditega ning reisijate õigustega; tuletab meelde, et see peaks hõlmama La Manche’i tunneli eriolukorda, eelkõige seoses ohutuse ja lubade andmise korraga;

106.  on seisukohal, et tulevane koostöö Ühendkuningriigiga peaks hõlmama ühist huvi pakkuvaid transpordiprojekte ning soodustama häid piiriüleseid kaubandus- ja ettevõtlustingimusi, eelkõige aidates VKEdel vältida mis tahes täiendavat halduskoormust;

107.  on veendunud, et tuleks kavandada Ühendkuningriigi osalemine ELi piiriülestes transpordialastes teadus- ja arendusprogrammides, lähtudes ühistest huvidest;

108.  tuletab meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ainus ELi läbirääkija ning et liikmesriigid ei alustaks kahepoolseid läbirääkimisi; nõuab siiski tungivalt, et komisjon esindaks lõplikus laiaulatuslikus lepingus iga liikmesriigi huve;

109.  rõhutab, et õigused ja privileegid sisaldavad kohustusi ning juurdepääs ELi siseturule peaks täielikult vastama õigusnormide lähendamise ulatusele ja kohustustele, milles on kokku lepitud seoses võrdsete võimaluste tagamisega avatud ja ausaks konkurentsiks, ning põhinema ELis kohaldatavatel ühistel miinimumstandarditel;

110.  tuletab meelde, et lennundus on ainus transpordiliik, mille puhul ei ole WTO õiguslikku varumehhanismi juhuks, kui enne üleminekuperioodi lõppu kokkuleppele ei jõuta;

111.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama ambitsioonikat ja terviklikku peatükki lennutranspordi kohta, mis tagab ELi strateegilised huvid ja sisaldab asjakohaseid sätteid turulepääsu, investeeringute ning paindlikkuse kohta käitamises ja ettevõtete juhtimises (nt koodijagamine), järgides tasakaalustatud õigusi ja kohustusi, ning et partnerlus peaks hõlmama ka tihedat koostööd lennuohutuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas;

112.  rõhutab, et nn viienda vabaduse (õhuvabadus) mõningate elementide võimaldamine peaks olema piiratud ulatusega ja tasakaalustatud vastavate kohustustega ELi huvides;

113.  märgib, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise maanteeveo mahtu arvestades ei sobi praegune piiratud arvul lubadel põhinev Euroopa Transpordiministrite Konverentsi raamistik ELi ja Ühendkuningriigi suhetele; rõhutab sellega seoses, et tuleks kehtestada asjakohased meetmed, et vältida ohtu avalikule korrale ja hoida ära häired autoveoettevõtjate ja bussiveoettevõtjate liiklusvoogudes; rõhutab sellega seoses, et on oluline parandada otseseid mereühendusi Iirimaalt mandrile, vähendades seeläbi sõltuvust Ühendkuningriigi maismaasillast;

114.  rõhutab, et Ühendkuningriigi kaubaveoettevõtjatele ei saa seoses kaupade autoveoga anda ELi kaubaveoettevõtjatega samaväärseid õigusi ja eeliseid;

115.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama veosega ja veoseta transiiti ühe poole territooriumilt sama poole territooriumile läbi teise poole territooriumi;

116.  on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama võrdseid võimalusi, eelkõige töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidukijuhtide lähetamise, sõidumeerikute, sõiduki massi ja mõõtmete, kombineeritud veo ja personali koolitamise valdkonnas ning erisätteid, et tagada ettevõtjate ja sõidukijuhtide kaitse võrreldav tase;

117.  rõhutab, et prioriteediks peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise merekaubanduse sujuvus ning reisijate, meremeeste ja avamerel ja maismaal töötava personali vaba liikumine; rõhutab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama nõuetekohaste piiri- ja tollisüsteemide olemasolu, et vältida viivitusi ja häireid;

Kultuur ja haridus

118.  on seisukohal, et lepingus tuleks selgelt sätestada, et see toetab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;

119.  tunneb heameelt läbirääkimisjuhistes esitatud selge seisukoha üle, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid hõlmama ka dialoogi ja teabevahetust hariduse ja kultuuri valdkonnas; kutsub komisjoni üles võtma sellekohaste liikuvussätete üle peetavatel läbirääkimistel arvesse kultuurisektori eripära; on eelkõige mures selle pärast, et komisjoni avaldatud lepingu eelnõu tekstis esitatud sätted, mis reguleerivad füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemist ja seal ajutist viibimist, ei vasta kultuuri- ja loomesektori vajadustele ning võivad kultuurivahetuse jätkumist takistada;

120.  toetab täielikult läbirääkimisjuhiste selget seisukohta, et audiovisuaalteenused tuleks majanduspartnerluse kohaldamisalast välja jätta, ning nõuab tungivalt, et komisjon jääks oma seisukohale kindlaks;

121.  rõhutab, et juurdepääsu liidu audiovisuaalteenuste turule saab tagada ainult siis, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL(18) rakendatakse täielikult, nii et mõlemale poolele antakse samad taasedastamise õigused; tuletab meelde, et Ühendkuningriigist pärit infosisu liigitatakse pärast üleminekuperioodi lõppu jätkuvalt „Euroopa päritolu teosteks“, kui Euroopa päritolu teoste sisukvoot hõlmab teoseid, mis pärinevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest riikidest ja EMP‑välistest riikidest;

122.  tunneb heameelt selle üle, et käsitletakse ka ebaseaduslikult päritoluriigist väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise teemat; rõhutab, kui oluline on jätkata selles valdkonnas koostööd Ühendkuningriigiga;

Finantsjuhtimine ja kontrolliraamistik

123.  nõuab komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse tagamist ja austamist; tuletab meelde, et ELi õiguse järgimist ja tõlgendamist puudutavates kohtuasjades tuleb Euroopa Liidu Kohut tunnustada pädeva kohtuna;

Osalemine liidu programmides

124.  soovitab komisjonil pöörata erilist tähelepanu järgmistele kohaldatavatele põhimõtetele ja tingimustele, mis on seotud nii liidu programmides osalemise kui ka horisontaalse korra ja juhtimisega;

125.  eelkõige usub, et oluline on Ühendkuningriigi osalemine piiriülestes, kultuuri-, arengu-, haridus- ja teadusprogrammides (nt Erasmus +, Loov Euroopa, Horisont, Euroopa Teadusnõukogu, programm LIFE, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN‑T), Euroopa ühendamise rahastu, ühtne Euroopa taevas, Interreg), ühistes tehnoloogiaalgatustes (nt Clean Sky I ja II, SESAR, ERIC, Galileo, Copernicus, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), kosmose jälgimise ja seire (SST) abi raamprogramm) ning avaliku ja erasektori partnerlustes kooskõlas kolmandatele riikidele liidu programmides osalemise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtetega;

126.  loodab, et lepingus käsitletakse Ühendkuningriigi suhteid Euratomi ja ITERi projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele; loodab lisaks, et Ühendkuningriik järgib kõige kõrgemaid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid;

127.  on seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks kokkuvõttes siiski soovima osaleda siseturul, peaks ta panustama ühtekuuluvusfondidesse aastateks 2021–2027, nagu seda teevad Euroopa Majanduspiirkonna riigid;

128.  on veendunud, et uues lepingus tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumisest mõjutatud ELi piirkondade vajadusi;

129.  rõhutab, et äärmiselt oluline on, et Põhja‑Iirimaal ja Iirimaa piirialadel jätkuks programm PEACE ja seda haldaks iseseisvalt ELi programmide erikolleegium;

130.  on seisukohal, et jätkata tuleks koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes ühelt poolt ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide vahel, eelkõige Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab erisätteid, et võimaldada vajaduse korral tulevasi ühisprojekte Euroopa Arengufondi ja Ühtekuuluvusfondi raames; peab vajalikuks säilitada piisav toetus ülejäänud ülemeremaadele ja -territooriumidele;

131.  rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on ELi eelarve kaudu rahalisi vahendeid kättesaadavaks tehes otsene solidaarsuse väljendus, kui muu hulgas majandusele avalduvad tõsised tagajärjed mõjutavad üht või mitut ELi või ühinemist taotleva riigi piirkonda;

132.  rõhutab vajadust siduda programmides osalemine asjakohaste poliitikavaldkondadega, näiteks kliima- või küberpoliitikaga vastavusse viimisega;

133.  on seisukohal, et energiakoostöö kokkulepe, mis on kooskõlas tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppega ning põhineb tugeval valitsemisel ja võrdsetel tingimustel, oleks mõlema poole huvides;

134.  rõhutab, et ühtse elektrienergiaturu järjepidevuse tagamiseks Iirimaa saarel pärast Ühendkuningriigi väljaastumist tuleb jätkata ELi energiavaldkonna õigustiku kohaldamist Põhja‑Iirimaal;

135.  on arvamusel, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla oluline partner ELi kosmosepoliitikas, rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arutada Ühendkuningriigi tulevast juurdepääsu ELi kosmoseprogrammile, kaitstes samal ajal liidu huve ja tagades kooskõla kohaldatava õigusraamistikuga kolmandate riikide osalemiseks ELi kosmoseprogrammis;

Intellektuaalomand

136.  rõhutab, et kavandatavas lepingus tuleks ette näha ka mõjusad ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad selliste geograafiliste tähiste ja intellektuaalomandi õiguste tunnustamist ja kõrgetasemelist kaitset nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, patendid ja ärisaladused, vastavalt kehtivale ja tulevasele ELi õigusraamistikule, seadmata samas ohtu vastuvõetava hinnaga ravimite, nt geneeriliste ravimite kättesaadavust; on seisukohal, et kavandatav leping peaks tagama ka võimaluse tihedaks kahepoolseks koostööks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ühendkuningriigi intellektuaalomandiameti vahel;

Äriühinguõigus

137.  märgib, et selleks, et vältida standardite alandamist ja tagada kaebeõigus Ühendkuningriigis ja ELis, on soovitav, et kavandatav leping sisaldaks ühiseid miinimumstandardeid, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja teostamist, aktsionäride, võlausaldajate või töötajate kaitset, äriühingute aruandlust ja auditeerimist ning läbipaistvuseeskirju, samuti restruktureerimist, pankrotti või maksejõuetust käsitlevate kohtuotsuste vastastikust tunnustamist;

Tsiviilõigusalane koostöö, sealhulgas perekonnaasjades

138.  rõhutab, et õigusalane koostöö tsiviilasjades on ülimalt tähtis, et tagada kodanike ja äriühingute vaheline kaubandus- ja ärialane suhtlus ning tagada piiriüleste tehingute ja muu tegevuse pooltele kindlus ja piisav kaitse; on seisukohal, et seetõttu tuleks kaaluda, kas Lugano konventsioon oleks sobiv lahendus, mis võimaldaks ELil säilitada üldist tasakaalu oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või oleks asjakohasem leida uus lahendus, mis tagaks kahe poole vahelise „dünaamilise kooskõlastatuse“;

139.  rõhutab, et kavandatav leping peaks leidma sisulise ja tervikliku lahenduse eelkõige seoses abielu, vanemliku vastutuse ja muude perekondlike küsimustega; sellega seoses märgib, et kavandatava lepingu perekonnaasjadega seotud vastastikuse täitmise sätted peaksid põhinema mitte ainult kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel, vaid ka teatavatel põhiseaduslikel tagatistel ja ühistel põhiõiguste standarditel;

Arengukoostöö ja humanitaarabi

140.  märgib, et Ühendkuningriik on maailmas jätkuvalt üks suurimaid kahepoolseid rahastajaid ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab käsitlema võimalusi Ühendkuningriigiga koostöö tegemiseks partnerluse vaimus; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList jätab ELi üldisesse arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitikasse lüngad;

141.  rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi keskset rolli ühiste probleemide lahendamisel arengupoliitika ja humanitaarabi kaudu; rõhutab sellega seoses poliitikavaldkondade arengusidususe poole püüdlemise tähtsust;

142.  rõhutab tugeva partnerluse tähtsust, mis hõlmab õigustel põhinevat lähenemisviisi, tagades seejuures jätkuva koostöö ja pühendumise kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele ning Pariisi kokkuleppe rakendamisele; rõhutab lisaks humanitaarkriisidele ühtse reageerimise tähtsust ja humanitaarabi aluspõhimõtteid;

143.  on veendunud, et Cotonou lepingu järgset partnerlust ja ELi Aafrika‑strateegiat saab tõhustada, tehes koostööd Ühendkuningriigiga ning tuginedes Ühendkuningriigi tugevale kohalolekule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; rõhutab, et EL, Ühendkuningriik ja AKV riigid peaksid tegema koostööd kõikidel tasanditel kooskõlas partnerluse, solidaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtetega;

Julgeolek ja välisasjad

144.  võtab teadmiseks asjaolu, et 27. veebruaril 2020 avaldatud Ühendkuningriigi läbirääkimiseesmärkides on märgitud, et välispoliitika määratakse kindlaks ainult Ühendkuningriigi ja ELi vahelise laiema sõbraliku dialoogi ja koostöö raames, millega vähendatakse selle põhivaldkonna tähtsust hilisemas etapis kokkulepitava mitteinstitutsioonilise suhte tasemele;

145.  peab kahetsusväärseks, et see on vastuolus poliitilise deklaratsiooni sätetega, milles nähakse ette ambitsioonikas, ulatuslik, põhjalik ja paindlik partnerlus välispoliitika, julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning nõuab laiaulatuslikku, põhjalikku ja tasakaalustatud ELi ja Ühendkuningriigi tulevast julgeolekupartnerlust, millega Ühendkuningriik on nõustunud;

146.  tuletab meelde ELi seisukohta, et välispoliitika, julgeolek ja kaitse peaksid kuuluma laiaulatusliku lepingu alla, millega reguleeritakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid;

147.  peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ei ole näidanud mingit soovi luua ELiga suhted välispoliitika-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, neid valdkondi ei ole Ühendkuningriigi volitustes ka selgelt nimetatud ning seetõttu neid 11 läbirääkimispaketi hulgas ka ei arutata;

148.  tuletab meelde, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühiseid põhimõtteid, väärtusi ja huve; rõhutab, et mõlema poole huvides on säilitada ELi autonoomiat austav ambitsioonikas, tihe ja kestev koostöö ELi lepingu artiklil 21 põhineva ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistiku vormis ning võttes arvesse ÜRO põhikirja ja NATOt järgmistes valdkondades:

149.  märgib, et põhjalikult integreeritud ja koordineeritud rahvusvaheline koostöö Ühendkuningriigi ja ELi vahel on suureks kasuks nii lepinguosaliste kui ka üleilmse korra jaoks üldiselt, sest mõlemal poolel on sarnased lähenemisviisid tõhusas mitmepoolsuses, rahu, julgeoleku ja kestlikkuse tagamisel ning inimõiguste kaitsmisel ja rakendamisel; teeb ettepaneku, et sellist koordineerimist peaks juhtima välispoliitilistes küsimustes toimuvate kõrgetasemeliste konsultatsioonide ja koordineerimise süsteemne platvorm; rõhutab üleilmsetes küsimustes toimuva parlamentidevahelise koostöö tähtsust ja lisaväärtust;

150.  rõhutab, et mõlema poole jaoks on vaja ühist reageerimist välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika probleemidele, nagu terrorism, kübersõda, kriis naabruskonnas, inimõiguste järgimine, väärinfo levitamise kampaaniad ja hübriidohud; ergutab tõhusale, õigeaegsele ja vastastikusele dialoogile, konsulteerimisele, koordineerimisele ning teabe ja jälitusteabe vahetamisele, mis on allutatud Ühendkuningriigi ja ELi institutsioonide demokraatlikule kontrollile; tuletab meelde, et salastatud teabe vahetamine peab toimuma konkreetses raamistikus;

151.  rõhutab, et üleminekuperioodi lõppedes saab Ühendkuningriigist ilma spetsiifilise suhete raamistikuta kolmas riik, mis mõjutab oluliselt välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna praegust koostööd;

152.  kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles tugevdama rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, sealhulgas töötades välja ühisstrateegiaid ÜRO rahuvalvega seotud jõupingutuste suurendamiseks; kutsub mõlemaid pooli üles edendama rahu ja dialoogi kultuuri kui konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vahendit; toetab olemasoleva koostöö jätkamist nendes valdkondades; nõuab rahuvalveoperatsioonides süstemaatilist eelistatud koostööd; nõuab tõhustatud koostööd ELi ja Ühendkuningriigi vahel küsimustes, mis on seotud demokraatliku arengu, reformiprotsesside ja demokraatlike parlamentaarsete tavadega kolmandates riikides, sealhulgas valimiste vaatlemine;

153.  märgib, et EL tunneb sellise välissuhete ja julgeolekualase partnerluse vastu suurt huvi, arvestades vastastikust kasu, mis tuleneb Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa alalisest liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus, Ühendkuningriigi ja ELi liikmete väga tulemuslikust diplomaatilisest teenistusest ning asjaolust, et Ühendkuningriigil on kõige võimsamad relvajõud Euroopas;

154.  teeb ettepaneku rajada tulevane partnerlus väga tihedale ja korrapärasele koostööle ja koordineerimisele ÜROs, eriti ÜRO Julgeolekunõukogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus;

155.  rõhutab julgeoleku ja arengu vastastikust olulisust; ergutab nii ELi kui ka Ühendkuningriiki tegema tihedat koostööd kestliku arengu ja humanitaarabi valdkonnas; tuletab mõlemale poolele meelde, kui oluline on võtta kohustus saavutada eesmärgiks seatud ametliku arenguabi määr 0,7 % kogurahvatulust ning toetada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; usub, et Cotonou lepingu järgsele partnerlusele ja ELi Aafrika‑strateegiale võib kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olla kasulik Ühendkuningriigiga tehtav tõhus koostöö, mille raames käsitletakse kõrgetasemelisi sotsiaal-, inimõiguste ja keskkonnakaitse standardeid;

156.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ja ELi vastastikustes huvides, mida võimendab nende geograafiline lähedus, on teha koostööd tõhusa ja koostoimel põhineva kaitsevõime arendamisel, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuriga, milleks tuleks sõlmida halduskokkulepe, ning jätkata väga väärtuslikke partnerlussuhteid NATO ning ELi kaitse- ja välisjulgeolekuprogrammide, Galileo küberjulgeoleku programmide raames ning võitluses sihipäraste desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete vastu, nagu on näidanud praegune COVID‑19 pandeemia; tuletab meelde, et seoses Galileo avalikus reguleeritud teenuses osalemisega on erikokkulepe nii võimalik kui ka vajalik; märgib ka, et seoses tulevase Euroopa Kaitsefondiga võiks Ühendkuningriigi kaasata kolmandatele riikidele seatud tingimuste alusel; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles töötama välja ühist lähenemisviisi kaitsetehnoloogia standardimisele;

157.  loodab, et Ühendkuningriik saab jätkata küberturvalisuse valdkonnas väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega;

158.  tuletab meelde, et ELi õigusaktide kohaselt kehtivad Ühendkuningriigis praegu paljud piiravad meetmed (sanktsioonid); tõdeb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi tagamiseks sanktsioonide tõhusat kasutamist kooskõlas ÜRO põhikirjaga; rõhutab asjaolu, et Ühendkuningriik ka pärast väljaastumist endiselt kohustatud kohaldama ÜRO sanktsioone, ning nõuab, et Ühendkuningriik jätkaks oma sanktsioonide poliitika ühtlustamist ELiga; nõuab, et sanktsioonide kooskõlastamiseks mõlema poole vahel loodaks sobiv mehhanism ning tehtaks ülemaailmsetel foorumitel tihedat koostööd sanktsioonide valdkonnas, et maksimeerida nende mõju ja tagada lähenemine, ning et ühiste väärtuste edendamisel austataks vastastikuseid huve;

159.  ergutab Ühendkuningriiki osalema asjaomastes ELi ametites ning võtma endale olulise rolli ELi kriisiohjamisoperatsioonides ning ÜJKP missioonides ja operatsioonides, sealhulgas humanitaar- ja päästemissioonides, konfliktide ennetamises ja rahuvalves, sõjalises nõustamises ja abis ning konfliktijärgses stabiliseerimises, samuti alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektides, kui teda kutsutakse osalema, ning rõhutab, et sellise osalemise suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, austades ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja Ühendkuningriigi suveräänsust ning järgides õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet ning tegelikku vastastikkust, sealhulgas õiglane ja asjakohane rahaline panus; kutsub komisjoni ja välisteenistust üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt Ühendkuningriigiga peetava poliitilise dialoogi protsessist ning ELi ja Ühendkuningriigi vahel toimuva ÜJKP ja kriisiohjega seotud teabevahetuse peamistest aspektidest;

160.  tuletab meelde, et üleilmne ja Euroopa julgeolek põhinevad relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise mõjusal rahvusvahelisel korral; tuletab meelde, et Euroopal peab mitmepoolseteks läbirääkimisteks üleilmsel tasandil ning piirkondlike pingete leevendamiseks ja usalduse suurendamise meetmete võtmiseks olema sidus ja usaldusväärne strateegia; tuletab meelde Ühendkuningriigi olulist rolli selliste normide, institutsioonide ja organisatsioonide väljatöötamisel ja kehtestamisel; kutsub Ühendkuningriiki üles töötama selles poliitikavaldkonnas koos ELiga välja ühisstrateegia, eelkõige kooskõlas ÜRO desarmeerimiskavaga; kutsub Ühendkuningriiki üles täitma ka edaspidi ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP(19) kriteeriumidega samaväärseid kriteeriume ning edendama koos ELiga relvakaubanduslepingu ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) ülemaailmset kohaldamist ja ranget rakendamist ning uue START lepingu uuendamist;

161.  rõhutab EL ja Ühendkuningriigi konsulaar- ja diplomaatilise koostöö olulisust, sest sellega tagataks üksteise kodanikele tõhus abi ja nii Ühendkuningriik kui ka EL saaksid oma kodanikele pakkuda konsulaarkaitset kolmandates riikides, kus ühel lepinguosalistest ei ole diplomaatilist esindust, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 20 punktiga c;

162.  juhib tähelepanu asjaolule, et COVID‑19 pandeemia ajal on selgunud sõjaväe võimekuse ja vahendite määrav tähtsus, kuna Euroopa relvajõud toetavad tsiviilisikute jõupingutusi pandeemia tõkestamisel ja täidavad samal ajal oma põhiülesandeid; rõhutab, et kõnealune pandeemiaolukord on näidanud ELi strateegilise autonoomia ja Euroopa kaitsekoostöö olulisust Euroopa elanikkonna kaitsmisel hädaolukorras ja liikmesriikide vastupidavuse suurendamisel; on seisukohal, et tuleks luua mehhanismid, mis võimaldaksid kiiret koostööd liidu ja Ühendkuningriigi vahel tulevaste sarnase olemuse ja ulatusega kriiside korral; on seisukohal, et COVID‑19 pandeemia õppetundide põhjal peaksid Euroopa sõjaväelised meditsiiniteenistused looma teabevahetuse ja tugivõrgustiku, et suurendada Euroopa ulatuslikku vastupidavust hädaolukorras ja kriisi korral; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osalemine sellises tulevases Euroopa sõjaväemeditsiini võrgustikus oleks vastastikku kasulik;

Institutsioonilised sätted ja juhtimine

163.  juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga sõlmitav leping peaks tervikuna, sh võrdseid võimalusi, valdkondlikke eriküsimusi ja temaatilisi koostöövaldkondi ja kalavarusid käsitlevates sätetes, sisaldama kohustust luua ühtne, sidus ja tugev juhtimissüsteem, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu täitmise pidevat ühist järelevalvet ja juhtimist ning vaidluste läbipaistva lahendamise, vastavuse ja täitmise tagamise mehhanisme lepingusätete tõlgendamiseks ja kohaldamiseks koos karistuste ja ajutiste meetmetega, kui see on asjakohane;

164.  on arvamusel, et tulevastes suhetes kogu Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada ühtainust, kõikehõlmavat ja horisontaalset juhtimismehhanismi, mis hõlmab täiendavaid kokkuleppeid, mida võib sõlmida hilisemas etapis, tagades samas kooskõla väljaastumislepingu sätetega ja hoidudes ebaefektiivsusest; juhib tähelepanu sellele, et vaidluste lahendamise mehhanism peab olema töökindel ja nägema ette järkjärgulised sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid, kui tehakse kindlaks, et üks pooltest rikub lepingut, ning et selline mehhanism peab tagama tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad õiguskaitsevahendid; rõhutab, et Euroopa Parlament säilitab kõigi sätete rakendamise suhtes jätkuvalt valvsuse; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on endise liikmesriigina töötanud välja olulised institutsioonilised koostöö- ja dialoogistruktuurid ELiga, mis peaksid hõlbustama sellise horisontaalse korra toimimist; kordab, et EL ootab Ühendkuningriigilt ambitsioonikamat juhtimistava, et luua kindel tulevane partnerlus;

165.  rõhutab, et juhtimissüsteemis tuleb mõlema poole autonoomiat austades tingimata täielikult säilitada ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu roll liidu õiguse kaasseadusandjana ning Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ainutõlgendajana; on seisukohal, et juhtimiskorras tuleb sätestada, et ELi õiguspõhimõtetele tuginevaid õigusnorme puudutavaid vaidlusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus;

166.  väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi; rõhutab, et leping peaks tagama õigusliku aluse sätete jaoks, mis võimaldavad selle organi institutsiooniliselt asutada;

167.  nõuab, et austataks Euroopa Parlamendi rolli seoses regulatiivset koostööd käsitlevate sätete rakendamisega, et ta saaks teostada nõuetekohast poliitilist järelevalvet ning et oleks tagatud tema õigused ja eesõigused kaasseadusandjana; tuletab meelde Euroopa Parlamendi õigust saada teavet lepingu läbivaatamise korra kohta;

168.  rõhutab, et lepingu puhul tervikuna peaksid kehtima sätted kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise, sidusrühmade kaasamise ja mõlema poolega konsulteerimise kohta kooskõlas poliitilise deklaratsiooni punktiga 125, mis peaks hõlmama eelkõige sotsiaalpartnereid, sealhulgas organisatsioone ja töötajate ühendusi, kes esindavad nii Ühendkuningriigis elavaid kui ka töötavaid ELi kodanikke kui ka Ühendkuningriigi kodanikke ELis; nõuab, et lepingu täitmise järelevalveks moodustataks sisenõuanderühmad;

169.  toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist otsutusõiguseta kolmanda riigi vaatlejana ELi mitteregulatiivsetes ametites, näiteks transpordi, keskkonna või tööhõive valdkonnas, samuti võimalikke Ühendkuningriigi vastavate asutuste koostöölepinguid Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Lennundusohutusameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et vahetada andmeid, parimaid tavasid ja teaduslikke teadmisi; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda võimalikku tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust Schengeni alasse mittekuuluva kolmanda riigina ning olulise partnerina võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

o
o   o

170.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus komisjonile ning teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 58, 27.2.2020, lk 53. (2) ELT C 298, 23.8.2018, lk 24. (3) ELT C 346, 27.9.2018, lk 2. (4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 32. (5) ELT C 162, 10.5.2019, lk 40. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006. (8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033. (9) UKTF(2020)14. (10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0018. (11) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7. (12) ELT C 34, 31.1.2020, lk 1. (13) ELT L 58, 27.2.2020, lk 53. (14) Tulevasse lepingusse on vaja lisada ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu, et kaitsta siseturgu olukorra eest, kus Ühendkuningriik otsustab importida kolmandatest riikidest madala hinnaga kaupu (et rahuldada oma kodumaist tarbimist) ja eksportida tollimaksuvabalt omamaist toodangut tulutoovamale ELi turule. See nii Ühendkuningriigile kui ka kolmandatele riikidele kasulik tegevus, mida päritolureeglitega ei saa takistada, destabiliseeriks ELi põllumajandussektorit ja vajab seetõttu konkreetseid toimimismehhanisme. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). (19) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.