Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2665(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B9-0169/2020

Arutelud :

PV 18/06/2020 - 3
CRE 18/06/2020 - 3

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0174

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 51k
Reede, 19. juuni 2020 - Brüssel Lõplik väljaanne
Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seadus ja ELi vajadus kaitsta Hongkongi laialdast autonoomiat
P9_TA(2020)0174RC-B9-0169/2020

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat (2020/2665(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 18. juuli 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Hongkongis(1), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta(2), 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Hongkongi kadunud raamatukirjastajate juhtumi kohta(3) ning oma varasemaid Hongkongi käsitlevaid soovitusi, eelkõige 13. detsembri 2017. aasta soovitust Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, ennekõike 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni(5) ning 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni(6) ELi ja Hiina suhete kohta,

–  võttes arvesse, et Hiina Rahvakongress võttis 28. mail 2020. aastal vastu resolutsiooni Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 22. ja 29. mail 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Hongkongi kohta,

–  võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4. aprillil 1990 ja jõustus 1. juulil 1997,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elementide kohta (JOIN(2016)0030), komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina strateegiline perspektiiv“ (JOIN(2019)0005) ning nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi Hiinat käsitleva strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. mai 2019. aasta (JOIN(2019)008), 26. aprilli 2017. aasta (JOIN(2016)0016) ja 25. aprilli 2016. aasta (JOIN(2016)0010) ühisaruandeid Hongkongi erihalduspiirkonna aastaaruannete kohta ning ülejäänud 20 neile eelnenud samalaadset aruannet,

–  võttes arvesse 28. novembril 2019. aastal Hongkongis toimunud 13. iga‑aastast struktureeritud dialoogi ning 1.–2. aprillil 2019. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Hiina 37. inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonina,

–  võttes arvesse ELi ühe Hiina poliitikat,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsiooniga tagati ning Hongkongi erihalduspiirkonna 1990. aasta põhiseaduses sätestati, et Hongkong säilitab oma täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu autonoomia ja sõltumatuse ning põhiõigused ja -vabadused, sealhulgas sõna-, kogunemis-, ühinemis- ja ajakirjandusvabaduse 50 aastaks pärast suveräänsuse üleminekut; arvestades, et Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduses on sätted, mis tagavad piirkonna autonoomia oma julgeoleku ja korra tagamisel ning seaduste kehtestamisel, millega keelatakse riigireetmine, eraldumine, mässule õhutamine või Hiina keskvalitsuse vastane tegevus; arvestades, et nii ühisdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses on sätestatud Hiina ja Ühendkuningriigi vahel kokku lepitud põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“; arvestades, et Hiina Rahvavabariik on ka allkirjastanud ja ratifitseerinud rahvusvahelised kokkulepped, millega need õigused garanteeritakse, ning on sellega tunnustanud inimõiguste olulisust ja universaalsust; arvestades, et Hongkong on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osaline;

B.  arvestades, et EL toetab inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamist ja austamist kui põhiväärtusi, millest juhindutakse meie pikaajalistes suhetes Hiina Rahvavabariigiga, kooskõlas ELi kohustusega kaitsta neid väärtusi oma välistegevuses; arvestades, et EL toetab ka edaspidi kindlalt Hongkongi jätkuvat stabiilsust ja heaolu põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ alusel ning peab väga oluliseks Hongkongi ulatusliku autonoomia säilimist kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega ja nimetatud põhimõtte järgimist; arvestades, et eelkõige pärast liikumise „Occupy“ protestiaktsioone on põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“ Hiina ametivõimude sekkumise tõttu hakanud murenema, poliitilised liidrid on vangistatud, sõnavabadus on vähenenud, sunniviisilise kadumise juhtumid on sagenenud ning Pekingi suhtes sõbralikud omanikud on ostnud üles raamatupoode ja meediakanaleid;

C.  arvestades, et Hiina Rahvakongress võttis 28. mail 2020. aastal vastu resolutsiooni, millega volitatakse kongressi alalist komiteed võtma vastu seadusi, mis on suunatud separatismi, riigivõimu õõnestamise, terrorismi ja välissekkumise vastu Hongkongis, ning et resolutsioonis mainitakse ka muid võetavaid meetmeid, sealhulgas riikliku julgeoleku alast haridust, Hiina keskvalitsuse riiklike julgeolekuorganite loomist Hongkongis ning Hongkongi valitsusjuhi regulaarset aruandlust keskvalitsusele Hongkongi tegevuse kohta riikliku julgeoleku tagamise kohustuse täitmisel;

D.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab nimetatud otsust ohuks põhimõttele „üks riik, kaks süsteemi“, on veendunud, et see eirab põhiseaduse sätteid ning Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni, läheb vastuollu Hongkongi kohustustega inimõiguste valdkonnas, jätab täielikult kõrvale Hongkongi enda õigusloomeprotsessi ning kujutab endast kõige hiljutisemat ja jõhkramat Pekingi mitmeid aastaid kestnud katsetest piirata Hongkongi vabadust ja autonoomiat ning selle kodanike kodanikuvabadusi;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on enneolematult palju Hongkongi elanikke tulnud välja tänavatele, kasutades oma põhiõigust koguneda ja meelt avaldada; arvestades, et Hongkongi poliitikas ja ühiskonnas valitsevate pingete vähendamise asemel intensiivistab eelnimetatud seadus veelgi praegusi rahutusi; arvestades, et 2019. aasta veebruaris esildas Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus tagaotsitavate õigusrikkujate ja kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusaktide 2019. aasta muutmisseaduse eelnõu, et muuta tagaotsitavate õigusrikkujate määrust, ning kohtas Hongkongi kodanike massilist vastupanu, vallandades Hongkongis 2019. ja 2020. aastal toimunud massimeeleavaldused, kuid et eelnõu võeti pärast 20 nädalat kestnud meeleavaldusi tagasi;

F.  arvestades, et 2020. aasta aprillis ja mais mitmekordistas Peking oma jõupingutusi Hongkongi üle võimu kehtestamiseks, mille käigus vaigistati, vahistati ja anti kohtu alla sadu demokraatiameelseid aktiviste ja opositsioonirühmi; arvestades, et Hongkongi politsei on pääsenud karistuseta 2019. ja 2020. aastal meeleavaldajate suhtes üles näidatud jõhkruse eest; arvestades, et 27. mail 2020 vahistati enam kui 360 Hongkongi demokraatiameelset aktivisti, kes avaldasid meelt Hiina mässuõhutamisvastase seaduse vastu; arvestades, et Hongkongi politsei kasutas COVID‑19‑ga seotud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid ettekäändena tarbetu ja ülemäärase jõu, sh pisar- ja pipragaasi, kummikuulide ning beanbag‑laskemoona kasutamiseks valdavalt rahumeelsete meeleavaldajate vastu;

G.  arvestades, et 20. aprillil 2020 kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed Hongkongi valitsusjuhti üles tagama, et 2019. aastal Hongkongis rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud 15 demokraatiameelsele aktivistile esitatud süüdistused tagasi võetaks; arvestades, et 13. mail 2020 nõudsid ÜRO inimõiguste eksperdid, et Hongkongi erihalduspiirkonna ametivõimud viivitamata lõpetaksid kriminaalmenetluse 15 demokraatiaaktivisti vastu;

H.  arvestades, et kavandatava riikliku julgeolekukava kohaselt tekiks võimalus aktivistide rühmitused keelustada ja need vastutusele võtta, kohtud võiksid määrata pikki vanglakaristusi riikliku julgeoleku alaste rikkumiste eest, Hiina julgeolekuasutused võiksid linnas avalikult tegutseda ning uus terrorismikeeld annaks Hiina ametivõimudele, julgeoleku- ja relvajõududele ulatusliku ja kontrollimatu õiguse Hongkongis tegutseda; arvestades, et Mandri‑Hiina õiguskaitseasutused väidetavalt juba tegutsevadki ebaseaduslikult Hongkongis; arvestades, et Hiina Rahvavabariigi õiguskaitseasutuste tegevusega Hongkongis rikutakse tõsiselt põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“;

I.  arvestades, et Hongkongi valitsusjuht Carrie Lam kaitses Pekingi esitatud õigusakti ettepanekut, tunnistades, et julgeolekukava üle Hongkongis avalikku arutelu ei korraldata, ning väites ühtlasi, et õigused ja vabadused ei ole absoluutsed; arvestades, et 29. mail 2020. aastal ajalehtedes avaldatud kirjas kutsus valitsusjuht Hongkongi kodanikke üles Rahvakongressi poolt vastu võetud otsust täielikult mõistma ja kindlalt toetama;

J.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu avaldas 10. juunil 2014. aastal valge raamatu Hongkongis kehtiva põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ kohta, milles rõhutatakse, et Hongkongi erihalduspiirkonna autonoomia sõltub lõppkokkuvõttes Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse loast; arvestades, et Hiina valitsus on Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust innustanud põhiseadust rikkudes võtma riikliku julgeoleku kaalutlustel kasutusele uue nulltolerantsi poliitika mis tahes „enesemääramise“ või „sõltumatuse“ mainimise suhtes;

K.  arvestades, et Mandri‑Hiina kohtusüsteem ei ole valitsusest ja Hiina Kommunistlikust Parteist sõltumatu ning seda iseloomustavad meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja muu väärkohtlemine, õiglase kohtumenetluse õiguse tõsised rikkumised, sunniviisilised kadumised ning mitmesugused ilma kohtumõistmiseta ja suhtlemisvõimaluseta kinnipidamise süsteemid;

L.  arvestades, et parteidevaheline rahvusvaheline koalitsioon, mida juhib Hongkongi endine kuberner Lord Patten ja millega on seni ühinenud ligi 900 parlamendiliiget ja poliitikakujundajat rohkem kui 40 riigist, tegi avalduse, milles mõistetakse hukka Pekingi riikliku julgeoleku seaduse ühepoolne kehtestamine Hongkongis ning nõutakse, et samal seisukohal olevad valitsused seisaksid ühiselt selle Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooni jõhkra rikkumise vastu;

M.  arvestades, et nn pandemokraatlik leer (Pan‑Democracy Camp) sai Hongkongi 24. novembri 2019. aasta piirkondlikel valimistel ülekaaluka võidu; arvestades, et Hongkongi seadusandliku kogu valimised on kavandatud 2020. aasta septembriks;

N.  arvestades, et Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab teatas 2. juunil 2020 Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas, et kui Hiina kavandatud seaduse maksma paneb, kehtestab Ühendkuningriigi valitsus uue korra, mis võimaldab Hongkongis elavatel Briti ülemereterritooriumide passi omanikel tulla Ühendkuningriiki ilma praeguse kuuekuulise ajapiiranguta, võimaldades neil 12 kuud (seda perioodi saab korduvalt pikendada) Ühendkuningriigis elada ning taotleda õppimist ja töötamist, kusjuures neile avaneb ka võimalus omandada kodakondsus;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et „liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas“;

1.  taunib riikliku julgeoleku seaduse ühepoolset kehtestamist Hiina keskvõimu poolt Hongkongis, kuna tegemist on Hongkongi autonoomia, õigusriigi ja põhivabaduste vastu suunatud ulatusliku rünnakuga; rõhutab, et põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ usaldusväärsus on tõsiselt ohtu seatud; rõhutab, et kavandatud riiklike julgeolekualaste õigusaktide kehtestamist peetakse Hiina Rahvavabariigi rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist tulenevate kohustuste rikkumiseks, mis ähvardab tõsiselt kahjustada Hiina ja ELi vahelist usaldussuhet ning mõjutab tulevast koostööd ja ettevõtjate usaldust Hongkongi kui olulise ülemaailmse finantskeskuse vastu;

2.  mõistab teravalt hukka Hiina pideva ja üha kasvava sekkumise Hongkongi siseasjadesse ning Hiina hiljutise väite, et Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsioon on ajalooline dokument ega ole enam kehtiv; rõhutab, et Hiina valitsus on kohustatud järgima ühisdeklaratsiooni, mis on registreeritud ÜROs õiguslikult siduva lepinguna, ja säilitama Hongkongi ulatusliku autonoomia ning tema õigused ja vabadused; väljendab sügavat muret, et Hongkongi autonoomse reguleeriva raamistiku pidev rikkumine pärsib tõsiselt riigi majandust; kutsub Hiina RV keskvalitsust üles hoiduma surve avaldamisest äriringkondadele, et nad toetaksid riikliku julgeoleku seadust, samuti hoiduma Hongkongi autonoomiale ja vabadustele antava rahvusvahelise toetuse käsitamisest „siseasjadesse sekkumise“ ning õõnestava ja separatistliku tegevusena, kuna need küsimused on seotud Hiina RV siduvate rahvusvaheliste kohustustega;

3.  kutsub Hiina võime üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist; rõhutab, et Hiina peaks täiel määral austama Hongkongi põhiseadust ja põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“, sealhulgas rakendama lõpuks üldist valimisõigust; rõhutab, et Hiina ei tohiks kahjustada Hongkongi erihalduspiirkonna ulatuslikku autonoomiat;

4.  toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hinnangut, mille kohaselt on vaja üha rohkem ennast kehtestava Hiinaga tegelemiseks uut ja jõulisemat strateegiat ning avatud ja ausat dialoogi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa välisteenistus võtaksid jõulisema seisukoha, toetades Hongkongi jätkuvat õiguslikku autonoomiat; rõhutab, et see on äärmiselt vajalik selleks, et anda Hongkongi demokraatia toetajatele ja laiemale rahvusvahelisele üldsusele teada, et EL seisab oma põhiväärtuste eest, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõte;

5.  kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tungivalt üles tagama, et ELi ja Hiina Rahvavabariigi vaheliste suhete kõikides aspektides juhindutaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning käsitlema eelseisval ELi‑Hiina tippkohtumisel ning kavandatud ELi ja Hiina juhtide kohtumisel prioriteetse küsimusena Hongkongi riikliku julgeoleku seadust ja muid inimõiguste küsimusi, näiteks uiguuride olukorda;

6.  rõhutab, et EL on Hiina suurim ekspordisihtkoht; on veendunud, et EL peaks kasutama oma majanduslikku mõjujõudu, et seista majanduslike vahenditega vastu Hiina poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele; rõhutab, et praegune olukord tugevdab Euroopa Parlamendi veendumust, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine peab olema ELi ja Hiina investeerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste oluline osa; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ja kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi selleks, et avaldada Hiina võimudele survet, et säilitada Hongkongi ulatuslik autonoomia ning selle kodanike ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide põhiõigused ja -vabadused ning parandada inimõiguste olukorda Mandri‑Hiinas ja Hongkongis; kordab oma üleskutset lisada sellesse lepingusse siduv ja õiguslikult jõustatav kestliku arengu peatükk; nõuab, et EL lisaks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21 kõikidesse tulevastesse Hiina Rahvavabariigiga sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse inimõiguste klausli; teeb komisjonile ülesandeks teavitada Hiina poolt, et Euroopa Parlament võtab arvesse inimõiguste olukorda Hiinas, sealhulgas Hongkongis, kui temalt palutakse heakskiitu ulatuslikule investeerimislepingule või tulevastele kaubanduslepingutele Hiina Rahvavabariigiga;

7.  rõhutab, et rahvusvaheline üldsus peab tegema tihedat koostööd Pekingile surve avaldamiseks, et tagada Hiina tegevuse kooskõla riigi rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsioonist;

8.  märgib, et Hiina RV poliitika loobuda lähenemisviisist „üks riik, kaks süsteemi“ on tekitanud suurt võõristust Taiwani rahvas ning rõhutab oma valmisolekut teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et aidata tugevdada demokraatiat Taiwanis;

9.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaaluma juhul, kui uut julgeolekuseadust kohaldatakse, kohtuasja esitamist Rahvusvahelisele Kohtule, väites, et Hiina otsus kehtestada Hongkongi suhtes riiklikud julgeolekualased õigusaktid rikub Hiina‑Briti ühisdeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

10.  nõuab, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks olevad ELi liikmesriigid kutsuksid kokku nn Arria kohtumise, et arutada olukorda Hongkongis aktivistide, valitsusväliste organisatsioonide esindajate ja ÜRO eriraportööridega; kutsub sellega seoses ELi üles ühinema Ühendkuningriigi, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa parlamentide väliskomisjonide esimeeste algatusega ja nõudma, et ÜRO peasekretär või ÜRO inimõiguste ülemvolinik nimetaks ametisse Hongkongi olukorraga tegeleva ÜRO erisaadiku või eriraportööri;

11.  kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema koostööd rahvusvahelise üldsusega, et luua Hongkongi küsimuste käsitlemiseks rahvusvaheline kontaktrühm, ning kooskõlastama tegevust rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ühendkuningriigiga;

12.  kutsub nõukogu ja eelkõige järgmist nõukogu eesistujariiki üles viima 2020. aastal lõpule töö inimõiguste rikkujate vastase ELi ülemaailmse sanktsioonirežiimiga, mida Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis(7) toetas, ning kutsub nõukogu üles kehtestama sihipäraseid sanktsioone ja varade külmutamist Hiina ametnike suhtes, kes vastutavad inimõigusi rikkuva poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest; on veendunud, et seda inimõiguste raamistikku võiks kasutada Magnitski tüüpi sanktsioonide kehtestamiseks Hongkongi ja selle rahva mahasurumist korraldavatele ning tõsiste inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele juhtidele; rõhutab, et sanktsioone tuleks arutada ja võimaluse korral kooskõlastada selliste demokraatlike liitlastega nagu Austraalia, Kanada, USA, Jaapan ja Lõuna‑Korea;

13.  nõuab, et EL, tema liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond tegutseksid selle nimel, et võtta kasutusele sobivad ekspordikontrolli mehhanismid, sealhulgas küberseirevahendid, et mitte võimaldada Hiinale ja eelkõige Hongkongile juurdepääsu põhiõiguste rikkumiseks kasutatavatele tehnoloogiatele; kutsub sellega seoses kaasseadusandjaid üles leppima kokku ühises seisukohas kahesuguse kasutusega kaupade määruse reformi kohta; rõhutab, et parlament on veelgi täiendanud ja tugevdanud komisjoni ettepanekut, mis käsitleb loetelus sisalduva ja mittesisalduva küberseiretehnoloogia ekspordile range kontrolli kehtestamist;

14.  palub ELi liikmesriikidel hoolikalt kaaluda, kuidas vältida majanduslikku ja eelkõige tehnoloogilist sõltuvust Hiina RVst, sealhulgas seoses ELi liikmesriikide otsustega 5G võrkude väljaarendamise kohta;

15.  palub nõukogul ja komisjonil kaaluda Hongkongi kodanike jaoks nn päästepaadisüsteemi loomist juhuks, kui inimõiguste ja põhivabaduste olukord Hongkongis veelgi halveneb;

16.  mõistab teravalt hukka kõik inimõiguste rikkumised Hongkongis, eriti meelevaldsed vahistamised, erakorralised üleviimised, sunniviisilised ülestunnistused, isoleeritud vangistused ning avaldamis- ja sõnavabaduse rikkumised; nõuab, et viivitamatult lõpetataks inimõiguste rikkumine ja poliitiline santaaž; väljendab sügavat muret väidetavate salajaste kinnipidamiste, piinamiste ja väärkohtlemiste ning sunniviisiliste ülestunnistuste pärast; kutsub ELi liikmesriike üles täielikult kohaldama asjakohaseid ELi inimõigustealaseid suuniseid, mobiliseerides kõik diplomaatilised töötajad otsustavalt reageerima aktivistide vahistamistele ja süüdimõistmistele, sealhulgas tagades kohtuprotsesside vaatlemise, taotledes vanglakülastusi ja pöördudes asjaomaste ametivõimude poole, et nõuda sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest kinni peetud ja süüdi mõistetud isikute vabastamist;

17.  nõuab sõltumatut, erapooletut, tulemuslikku ja kiiret uurimist seoses Hongkongi politsei jõukasutusega meeleavaldajate vastu; kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna ametivõime üles tagama, et loobutaks 15 demokraatiaaktivistile ja poliitikule ning rahumeelsetele meeleavaldajatele, sealhulgas Martin Lee, Margaret Ng, Lee Cheuk‑yan, Benny Tai, Jimmy Lai, Albert Ho ja Leung Kwok‑hun, esitatud süüdistustest ja nende menetlemine lõpetataks;

18.  väljendab suurt muret kodanikuõiguste, poliitiliste õiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra pideva halvenemise pärast; tunneb sügavat muret ajakirjanike õiguste tühistamise, ajakirjanikele avaldatava pretsedenditu surve ja nende süveneva enesetsensuuri pärast eelkõige Mandri‑Hiinat või Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust puudutavate tundlike küsimuste kajastamisel;

19.  väljendab kasvavat muret seoses suurenenud ohuga, et sadade tuhandete ELi kodanike suhtes Hongkongis jõustub riikliku julgeoleku seadus;

20.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide delegatsioonid jälgiksid tähelepanelikult ettevalmistusi seadusandliku kogu valimisteks, mis on praegu kavandatud septembriks, ning annaksid sellest korrapäraselt aru, jälgides eelkõige, et kandidaatidel ei takistataks kandideerimast menetluslike takistuste või alusetute kohtumenetluste tõttu, ning pidades silmas ka seda, et kõigil oleks võimalik valimiskampaania eesmärgil koguneda ja et valijad saaksid vabalt hääletada; kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust üles tagama 2020. aasta septembris seadusandliku kogu vabad ja õiglased valimised; nõuab tungivalt, et Hiina hoiduks Hongkongi erihalduspiirkonna valimisprotsessi sekkumast; kordab oma nõudmist viia läbi süstemaatiline reform põhiseaduses sätestatud valitsusjuhi ja seadusandliku kogu otsevalimiste sisseviimiseks ning nõuab, et lepitaks kokku valimiste korras, mis oleks üldjoontes demokraatlik, õiglane, avalik ja läbipaistev ning annaks Hongkongi erihalduspiirkonna elanikele õiguse kõigile juhtivatele ametikohtadele kandidaate valida ja ise kandideerida;

21.  kutsub üles viivitamata ja tingimusteta vabastama Hiina Rahvavabariigis vangistatud Rootsi raamatukaupmehe Gui Minhai;

22.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel tõstatada otsustavalt kõik need mureküsimused ning tagada dialoog Hongkongi erihalduspiirkonna ja Hiina valitsustega; peab väga oluliseks, et kooskõlas endale võetud kohustusega väljendada suhetes Hiinaga jõulist, selget ja ühtset seisukohta tõstataks EL ka edaspidi igas Hiina ametivõimudega peetavas poliitilises ja inimõigustealases dialoogis Hiina inimõiguste rikkumise küsimuse, eelkõige seoses Tiibetis ja Xinjiangis elavate vähemustega; tuletab ühtlasi meelde, et seoses oma jätkuva reformiprotsessi ja üha laieneva ülemaailmse tegevusega on Hiina end sidunud rahvusvahelise inimõiguste raamistikuga ning allkirjastanud terve rea rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid; nõuab Hiinaga peetava dialoogi jätkamist, et Hiina täidaks neist tulenevaid kohustusi;

23.  avaldab lugupidamist vapratele Hiina elanikele, kes kogunesid 1989. aasta juunis Pekingi Tiananmeni väljakule, et nõuda korruptsiooni likvideerimist, poliitilisi reforme ja kodanikuvabadusi; nõuab tungivalt, et Hiina võimud võimaldaksid Tiananmeni veresauna mälestamist mitte ainult Hongkongis, vaid kogu Hiina RV territooriumil;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja seadusandlikule kogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0004.
(2) ELT C 244, 27.6.2018, lk 78.
(3) ELT C 35, 31.1.2018, lk 46.
(4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 156.
(5) ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.
(6) ELT C 399, 24.11.2017, lk 92.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0215.

Viimane päevakajastamine: 8. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika