Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2020/2640(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0165/2020

Esitatud tekstid :

B9-0165/2020

Arutelud :

PV 18/06/2020 - 11
CRE 18/06/2020 - 11

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0175

Vastuvõetud tekstid
PDF 129kWORD 49k
Reede, 19. juuni 2020 - Brüssel Lõplik väljaanne
COVID‑19 puhangu järgne olukord Schengeni alal
P9_TA(2020)0175B9-0165/2020

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID‑19 puhangut (2020/2640(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 14. juunil 1985. aastal allkirjastatud Schengeni lepingu(1) 35. aastapäeva, 19. juunil 1990. aastal allkirjastatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni(2) 30. aastapäeva ja 26. märtsil 1995. aastal jõustunud Schengeni lepingu 25. aastapäeva,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõiget 2, milles on sätestatud, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, mis „tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel“,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 21 lõiget 1, milles sätestatakse, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil,

–  võttes arvesse põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 45, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)(3), millega kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006(4) (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)), mis oli esimene kaasotsustamismenetlusega vastu võetud õigusakt justiits- ja siseküsimuste valdkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (vaba liikumise direktiiv)(5), ja selles sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet,

–  võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2020. aasta suuniseid „COVID‑19 – Suunised tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta“ (C(2020)1753), mille riigipead ja valitsusjuhid kiitsid heaks 17. märtsil 2020,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. märtsi 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmetega peetud COVID‑19 teemalist videokonverentsi, milles kiideti heaks üleskutse tugevdada välispiire, kohaldades 30 päeva jooksul mitteoluliste reiside suhtes ELi kooskõlastatud ajutist piirangut, mis põhineb komisjoni teatisel „COVID-19 – ELi mittehädavajaliku reisimise ajutine piiramine“ (COM(2020)0115), ja selle hilisemat pikendamist,

–  võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatist „COVID-19 – Juhised ELi suunatud mittehädavajalike reiside ajutise piirangu rakendamise, ELi kodanike repatrieerimise puhul transiidikorra hõlbustamise ja viisapoliitikale avalduva mõju kohta“ (C(2020)2050),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja esitatud ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2020. aasta teatist „Hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele“ (COM(2020)0148),

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (C(2020)3250),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta(6),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis(7),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni Schengeni kontrolli töörühma ettevalmistavat tööd käesoleva resolutsiooni koostamisel;

–  võttes arvesse küsimusi komisjonile olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID‑19 puhangut (O‑000037/2020 – B9‑0010/2020 ja O-000038/2020 – B9‑0011/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et vastuseks COVID-19 pandeemiale on enamik liikmesriike, kelle hulka (arvestades käesoleva resolutsiooni teemat) kuuluvad Schengeni lepinguga ühinenud riigid, sisepiirikontrolli taaskehtestanud või oma sisepiiri osaliselt või täielikult sulgenud või selle teatavat liiki reisijatele sulgenud, sealhulgas ELi kodanikele ja nende pereliikmetele ning kolmandate riikide kodanikele, kes elavad nende või mõne teise liikmesriigi territooriumil; arvestades, et nende meetmete kehtestamise ajal oli liikmesriikide ja liidu institutsioonide vaheline kooskõlastamine selgelt puudulik;

B.  arvestades, et sisepiirikontroll mõjutab inimeste liidu õiguses sätestatud õigusi ja vabadusi; arvestades, et reisipiirangud välispiiridel ei mõjuta varjupaiga taotlemise õigust;

C.  arvestades, et Schengeni lepingus ja Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis sätestatud isikute vaba liikumisega kaasnevad kompenseerivad meetmed, mille eesmärk on tagada julgeolek Schengeni riikide territooriumil(8); arvestades, et need kompenseerivad meetmed hõlmavad selliseid vahendeid nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja muud suuremahulised IT-süsteemid, mis on olemas selleks, et tagada Schengeni riikide ametiasutuste vaheline teabevahetus ja välispiiride kaitse ühised reeglid;

D.  arvestades, et sisepiirikontrollita ala nõuetekohaseks toimimiseks on kõige olulisem liikmesriikidevaheline usaldus;

E.  arvestades, et pärast algset piirikontrolli kaotamist sisepiiridel on seda kontrolli harva taaskehtestatud; arvestades, et mitu liikmesriiki on alates 2015. aastast piirikontrolli sisepiiridel siiski säilitanud, põhjendades seda suurenenud rände- ja/või julgeolekuohuga; arvestades, et Euroopa Parlament on tõstatanud sisepiirikontrolli seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohta küsimusi;

F.  arvestades, et täielikult toimiva Schengeni ala taastamine on äärmiselt oluline, et kaitsta liikumisvabaduse põhimõtet, mis on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi ja peamine eeldus ELi majanduse taastamiseks pärast COVID-19 pandeemiat;

1.  tuletab meelde, et Schengeni ala on ELi käegakatsutav ja tunnustatud, keskse tähtsusega saavutus, mis võimaldab rohkem kui 400 miljonil inimesel piiramatult reisida, on hindamatu väärtusega nii kodanikele kui ka ettevõtjatele ning ajaloos ja kogu maailmas ainulaadne;

2.  väljendab muret praeguse olukorra pärast, kuna paljudes liikmesriikides on kehtestatud sisepiiridel piirikontroll ning võetud on ka mitmesuguseid muid meetmeid, mis hõlmavad piiride täielikku või osalist sulgemist või nende sulgemist teatavat liiki reisijatele, sealhulgas ELi kodanikele või liikmesriikide territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele, ning väljendab muret väga tõsise mõju pärast, mida need meetmed avaldavad inimestele ja ettevõtetele, sealhulgas turismi- ja hooajatöö sektorile;

3.  märgib, toetades samas täielikult kehtestatud rahvatervisealaseid meetmeid, mille eesmärk on piirata COVID-19 levikut füüsilise distantsi hoidmise teel, samuti liikmesriikide kehtestatud piiravaid meetmeid, mida nad oma territooriumil kohaldavad, et liikmesriigid ei ole oma Schengeni piirieeskirjade kohastes ametlikes teadetes toonud piisavalt põhjendusi selle kohta, miks piirikontroll on COVID-19 leviku piiramiseks sobiv vahend; tuletab sellega seoses meelde, et Schengeni piirieeskirjades on piirikontroll määratletud kui „piiril teostatav tegevus ..., mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral“; usub, et piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestel aladel kohaldatavad sihipärasemad piirangud oleksid olnud asjakohasemad ja vähem sekkuvad;

4.  juhib tähelepanu sellele, et liidu sisepiire reguleerivad reeglid on sätestatud Schengeni piirieeskirjades ning mis tahes meetmete võtmisel, mis mõjutavad sisepiiride ületamist, peavad liikmesriigid järgima Schengeni piirieeskirjade mõtet ja sätteid;

5.  tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade sõnastus on ühemõtteline: kontroll sisepiiridel on erand, mis on objektiivsetel kriteeriumidel põhinev viimane abinõu, mis eeldatavalt leevendab tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, on rangelt vajalik ja proportsionaalne, rangelt piiratud ulatusega ja rangelt piiratud ajaks; on seisukohal, et paljud liikmesriikide esitatud teated ei ole piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik kontrollida, kas neid põhimõtteid on järgitud;

6.  juhib tähelepanu sellele, et mõiste „viimane abinõu“ nõuab, et kontrollitaks, kas muud meetmed võiksid sobida eesmärgi saavutamiseks samavõrra või paremini; kutsub liikmesriike üles tunnustama võimalust kehtestada sisepiiridel minimaalne tervisekontroll, mis võib olla parem lahendus kui sisepiiridel kontrolli kehtestamine; tuletab sellega seoses meelde tervishoiumeetmeid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni suunistes(9); tuletab ka meelde komisjoni soovitust proportsionaalsete politseikontrollide kohta(10), mille kohaselt juhul „kui liikmesriigid kaaluvad avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõelise ohu olukorras määruse (EL) 2016/399 III jaotise II peatüki (sätted sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta) kohaldamist, peaksid nad kõigepealt hindama, kas olukorda ei saaks piisavalt määral lahendada politseikontrollide tugevdamisega nende territooriumil, sealhulgas piirialadel“;

7.   tõdeb, et Schengeni ala territooriumil ei ole kunagi varem puhkenud nii tõsist pandeemiat; tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade sätetes on selgesõnaliselt sätestatud, et oht rahvatervisele võib olla välispiiril Schengeni alale sisenemise keelamise põhjuseks, ning tuletab ühtlasi meelde, et ei eeskirjades ega ka Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis ei mainita rahvatervise kaitset sisepiirikontrolli taaskehtestamise põhjusena, vaid nähakse ette sisepiirikontrolli taaskehtestamine üksnes avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu kõrvaldamiseks;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõni liikmesriik kehtestas piirikontrolli ja muud piiripiirangud lühikese etteteatamisajaga, andmata oma elanikkonnale ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet; taunib ka tagajärgi, mida piirikontroll mõnel sisepiiril kaasa tõi, nagu liiga pikk ooteaeg ilma piisavate hügieeni- ja füüsilise distantsi hoidmise võimalusteta, mis seadis ohtu nii piirikontrolli läbivate isikute kui ka piirivalveametnike tervise, ning lisakoormus juba niigi ülekoormatud piirivalvuritele ja politseiametnikele, kes ei ole väljaõppega tervishoiutöötajad; väljendab ka muret arvukate takistuste pärast, millega paljud piiriülesed töötajad on alates pandeemia puhkemisest Schengeni alal kokku puutunud, sealhulgas selge ja kättesaadava teabe puudumine pärast piiriületusel kohaldatavate piirangute kohta;

9.  märgib, et vaba liikumise direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid piirata liidu kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabadust, olenemata nende kodakondsusest, kui see on rahvatervise huvides; rõhutab siiski, et kõik liikmesriigid peavad tagama selles direktiivis sätestatud kaitsemeetmed ning eelkõige tuleb tagada, et puuduks diskrimineerimine liikmesriigi enda kodanike ja liikmesriigis elavate muude ELi kodanike vahel;

10.  on seisukohal, et kiire tagasipöördumine täielikult toimiva Schengeni ala juurde on äärmiselt oluline ning sõltub nii liikmesriikide poliitilisest tahtest kui ka nende soovist koordineerida meetmeid Schengeni acquis’ alusel; kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli Euroopa tasandi tegevuse koordineerimisel, et tegeleda ohuga, mida COVID‑19 Euroopa kodanike tervisele põhjustab, kuid säilitades samal ajal – lähtudes solidaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõttest – Schengeni ala alana, kus puudub sisepiirikontroll; usub, et Euroopa ühiste lahenduste leidmine toob vastastikust kasu; on vastu üksikute liikmesriikide koordineerimata, kahe- või mitmepoolsetele meetmetele, mida arutatakse väljaspool liidu raamistikku, ja peab neid väga kahetsusväärseks; nõuab, et kõigi korralduste puhul peetaks kinni mittediskrimineerimise põhimõttest;

11.  palub, et liikmesriigid leevendaksid liikumisvabadust piiravaid meetmeid samavõrra kui muid COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmeid; on seisukohal, et sobiliku koordineerimise korral liidu tasandil võib piirkondlik käsitus olla proportsionaalsem kui riiklik piirikontroll ning teha võimalikuks liikumisvabaduse piirangute kaotamise, kui naaberpiirkondades on rahvatervise olukord ligikaudu samal määral paranenud;

12.  kutsub liikmesriike üles arutama kiiresti koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga Schengeni taastamiskava, sealhulgas viise ja vahendeid võimalikult kiireks tagasipöördumiseks täielikult toimiva sisepiirikontrollita Schengeni ala juurde koos hädaolukorrakavadega võimaliku teise suure puhangu jaoks, et vältida ajutise sisepiirikontrolli pooleldi alaliseks muutumist keskpikas perspektiivis;

13.  tuletab meelde, et vastavalt Schengeni piirieeskirjadele tuleks juhul, kui sisepiirikontroll kehtestatakse viivitamatu meetmena, liidu tasandil jälgida, kas sisepiirikontroll ja selle pikendamine on vajalik; kutsub komisjoni sellega seoses üles jälgima Schengeni acquis’ kohaldamist ja eelkõige hindama liikmesriikide poolt juba võetud meetmeid, samuti liikmesriikide esitatud teadete õigeaegsust ja kvaliteeti, jälgima tähelepanelikult muutusi ning vajaduse korral tuletama liikmesriikidele meelde nende õiguslikke kohustusi ja võtma vastu arvamusi; soovitab komisjonil kasutada oma õigust nõuda liikmesriikidelt lisateavet; palub komisjonil paremini teavitada parlamenti sellest, kuidas ta kasutab oma aluslepingutega antud õigusi;

14.   taunib asjaolu, et Schengeni piirieeskirjade säte, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama parlamendile, nõukogule ja komisjonile nelja nädala jooksul alates piirikontrolli tühistamisest aruande, ei täida enam oma eesmärki, mistõttu parlament jääb teadmatusse; kutsub seetõttu sisepiirikontrolli kehtestanud liikmesriike üles esitama parlamendile õigeaegselt, vähemalt iga kuue kuu järel, täpsed ja üksikasjalikud andmed sisepiirikontrolli taaskehtestamise põhjuste kohta; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole alates 2015. aastast avaldanud aastaaruannet sisepiirikontrollita ala toimimise kohta, kuigi ta peab seda Schengeni piirieeskirjade kohaselt tegema;

15.  tuletab meelde, et kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest Schengeni alale on kehtestatud ajutised reisipiirangud; rõhutab, et kõik välispiiril riiki sisenemise keelamist käsitlevad otsused peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade sätetega, sealhulgas eelkõige selle artiklis 4 sätestatud põhiõiguste austamisega;

16.  palub nõukogul ja liikmesriikidel teha suuremaid pingutusi, et kõikide liidu liikmesriikide integreerimine Schengeni alasse lõpule viia; kordab oma üleskutset, et nõukogu esitaks võimalikult kiiresti uue otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias; on valmis pärast nõukoguga konsulteerimist vastavalt ühinemisakti artiklile 4 väljendama oma arvamust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatias; on seisukohal, et solidaarsust ja vastutust peavad kandma kõik ning Schengeni alal on tulevikku ainult siis, kui see on killustamata;

17.  on seisukohal, et keskpikas perspektiivis on vaja järele mõelda, kuidas suurendada liikmesriikide omavahelist usaldust ja tagada, et liidu õigusvahendid võimaldaksid Schengeni ala tegelikult hallata, mis omakorda võimaldaks Euroopal kooskõlastatult ja tulemuslikult reageerida sellistele probleemidele nagu COVID-19 pandeemia, säilitades samal ajal vaba liikumise õiguse ja põhimõtte, et sisepiiridel kontroll puudub, mis ongi ELi kodanike poolt hinnatava Schengeni projekti sisu; palub komisjonil sellel eesmärgil esitada ettepanek, mis käsitleks Schengeni ala juhtimise reformimist uute probleemide valguses;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13).
(2) Schengeni acquis – konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).
(3) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.
(4) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
(5) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(6) ELT C 76, 9.3.2020, lk 106.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0497.
(8) Täitevkomitee 26. juuni 1996. aasta deklaratsioon väljaandmise kohta (SCH/Com‑ex (96) Decl. 6 Rev. 2) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 435).
(9) Euroopa Komisjoni 16. märtsi 2020. aasta soovitus C(2020)1753, mis käsitleb suuniseid tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta.
(10) Komisjoni 12. mai 2017. aasta soovitus C(2017)3349 final proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal.

Viimane päevakajastamine: 8. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika