Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2126(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0081/2020

Esitatud tekstid :

A9-0081/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0190

Vastuvõetud tekstid
PDF 177kWORD 62k
Reede, 10. juuli 2020 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Investeerimispanga finantstegevus – 2019. aasta aruanne
P9_TA(2020)0190A9-0081/2020

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kohta – 2019. aasta aruanne (2019/2126(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 174, 175, 177, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhikirja kohta,

–  võttes arvesse EIP veebisaidil avaldatud EIP grupi 2019. aasta tegevuskava,

–  võttes arvesse EIP 2018. aasta tegevusaruannet „Opportunity Delivered“ (Teostatud võimalused),

–  võttes arvesse EIP 2018. aasta finantsaruannet ja statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2019. aastal avaldatud EIP aruannet „EIB operations inside the European Union – Annual report 2018“ (EIP tegevus Euroopa Liidus – 2018. aasta aruanne),

–  võttes arvesse 2019. aastal avaldatud EIP aruannet „The EIB outside the European Union – Financing with global impact – Annual report 2018“ (EIP väljaspool Euroopa Liitu – globaalse mõjuga rahastamine – 2018. aasta aruanne),

–  võttes arvesse 2019. aastal avaldatud EIP aruannet „Annual Report 2018: European Investment Advisory Hub“ (Euroopa investeerimisnõustamise keskus – 2018. aasta aruanne),

–  võttes arvesse uut kliimastrateegiat ja uut energiasektori laenupoliitikat, mille EIP võttis vastu 2019. aasta novembris,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas(1),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitust juhtumi 146/2017/DR puhul, mis puudutas seda, kuidas Euroopa Investeerimispank käsitles kaebust enda rahastatud projekti keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusnõuete rikkumise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ (COM(2020)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (COM(2020)0022),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018)0097),

–  võttes arvesse EIP majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse algatust,

–  võttes arvesse EIP 7. oktoobri 2016. aasta heakskiitu Pariisi kokkuleppe ratifitseerimisele ELi poolt,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi Ursula von der Leyeni avakõnet 16. juulil 2019. aastal toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnet 11. detsembril 2019 parlamendi täiskogu istungil Brüsselis,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9‑0081/2020),

A.  arvestades ELi toimimise lepingu artiklit 309 ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat, mille kohaselt EIP peab aitama kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, ning arvestades EIP põhikirja artiklit 18, mille kohaselt ta peab kasutama oma vahendeid võimalikult ratsionaalselt liidu huvides; arvestades, et see hõlmab Pariisi kliimakokkuleppe ning ELi toimimise lepingu artiklites 11 ja 191 sätestatud liidu keskkonnakaitsekohustuste järgimist;

B.  arvestades, et peamised reitinguagentuurid on andnud EIP võlakirjadele AAA‑reitingu, muu hulgas seetõttu, et EIP kuulub liikmesriikidele ja tema riskijuhtimispoliitika on usaldusväärne;

C.  arvestades, et EIP säilitas 2018. aastal kasumlikkuse 2,3 miljardi euro suuruse netoülejäägiga; arvestades, et EIP grupp peaks säilitama oma suure krediidivõimelisuse ning tugeva ja kvaliteetse varaportfelli;

D.  arvestades, et EIP kui maailma suurim mitmepoolne laenuvõtja ja -andja, kelle omanikud on ELi liikmesriigid ühiselt, on rahastamisvahendite rakendamisel koostöös riiklike ja mitmepoolsete finantseerimisasutustega ELi jaoks enesestmõistetav partner;

E.  arvestades, et EIP grupp on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama mitmesuguste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

F.  arvestades, et komisjoni hinnangul on ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vajalik iga‑aastane investeering 1 115 miljardit eurot(2); arvestades, et komisjoni kestliku Euroopa investeerimiskava eesmärk on teha järgmisel kümnendil kättesaadavaks triljoni euro väärtuses investeeringuid;

G.  arvestades, et kestlike investeeringute tootlus on tavaliselt tavapärastest investeeringutest suurem ning seetõttu kipuvad mahud olema tagasihoidlikud, samas on aga nendega seotud riskid suuremad; arvestades, et kestlike finantstoodete turgude likviidsust tuleb suurendada ja seda saab teha ainult toodete arvu suurendamisega turul; rõhutab, et ei saa eeldada, et erasektor üksi saavutab kriitilise massi, ning et avalik sektor peab olema kestliku finantsvara turgudel rohkem esindatud ja suurendama oma turuosa, aidates seeläbi vähendada riske ja tootlust ning suurendada turul osalemist ja likviidsust;

H.  arvestades, et EIP‑l on oluline roll ELi kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamise strateegias, mis on komisjoni sõnul praeguse põlvkonna jaoks määrava tähtsusega ülesanne, ning et praeguste 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on igal aastal vaja 260 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid;

I.  arvestades, et jätkuvat tähelepanu tuleks pöörata EIP grupi tulemuspoliitika ning haldamise, juhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade arendamisele;

Üldised nõuanded

1.  rõhutab, kui oluline on EIP tegevus liidu pangana, et suurendada praegu ELis tehtavate investeeringute määra, mis on alla ajaloolise keskmise ja millest ei piisa ELi kestlikkust puudutavate, majanduslike, sotsiaalsete ja töökohtade loomise eesmärkide täitmiseks ning piirkondliku ühtekuuluvuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime saavutamiseks ELi tasandil, ega ka kohaliku tasandi, sealhulgas kodanike vajadustele vastavate kohalike omavalitsuste rahastamiseks;

2.  tunnistab, et EL ja liikmesriigid peaksid rohkem investeerima kliimamuutuste vastasesse võitlusesse, digirevolutsiooni ja avalikesse teenustesse;

3.  väljendab heameelt ELi koordineeritud reageerimise üle COVID‑19 pandeemiale ja kordab vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid meie majanduse ümberkujundamiseks ning kriisi sotsiaalse ja majandusliku mõju leevendamiseks; väljendab erilist heameelt EIP‑le antud rolli üle ELi majanduse toetamisel Euroopa tagatisfondi, läbivaadatud InvestEU programmi, õiglase ülemineku mehhanismi ja maksevõime toetamise rahastamisvahendi kaudu; toonitab, et see roll on eriti oluline VKEde ja enim mõjutatud sektorite jaoks; kutsub samal ajal EIPd üles täitma oma kohustust viia kõik oma meetmed kooskõlla ELi eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus; võtab teadmiseks EIP seisukohta väljendava 15. juuni 2020. aasta dokumendi kliimapanga tegevuskava kohta ning kordab oma nõudmist võtta ambitsioonikaid meetmeid ja seada selged eesmärgid, eelkõige nii, et toetuse tingimuseks seatakse järkjärgulise lõpetamise meetmed kooskõlas ELi CO2‑heite vähendamise eesmärkidega 2050. aastaks;

4.  märgib maailma halvenevat majanduskliimat, kus SKP reaalkasv on aeglustunud ja ülemaailmsed probleemid suurendavad ebakindlust; täheldab investeeringute madalat taset ELis viimase kümne aasta jooksul; nõuab suuremaid avaliku ja erasektori investeeringuid ELis riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

5.  võtab teadmiseks EIP 2019.–2020. aasta investeerimisaruande, milles rõhutatakse ELi ees seisvaid konkurentsivõimega seotud probleeme, nagu suurenev ebavõrdsus ja investeeringute ebapiisav tase, eelkõige kliimaga seotud teadus- ja arendustegevuses ning digitaliseerimises, mis ohustavad Euroopa majanduslikku tulevikku; nõuab tungivalt, et EIP teeks kõik endast oleneva, et neid küsimusi oma tegevuses käsitleda;

6.  märgib, et 2018. aastal investeeris EIP 854 projekti 64 miljardit eurot; märgib, et EIP järgib usaldatavusnõuete täitmise põhimõtet ja viivislaene on ainult 0,3 %;

7.  kordab, et EIP rahastamise geograafiline jaotus tuleb muuta tasakaalustatumaks; nõuab, et EIP tegeleks süsteemsete puudustega, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel tema finantstegevust täielikult ära kasutada, muu hulgas tugevdades jõupingutusi laenutegevuse laiendamiseks, pakkudes tehnilist abi ja nõustamist, eelkõige madala investeerimisvõimega piirkondades, ning andes nõu projektide väljatöötamiseks, et edendada kaasavat majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ja ühtekuuluvust, ning võttes arvesse EIP rahastamise nõudlusest lähtuvat olemust;

8.  kutsub EIPd üles etendama olulist rolli kestliku rahanduse tõhustamisel nii Euroopas kui ka väljaspool seda ning seadma oma laenutegevuse kaudu prioriteediks ÜRO 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava 17 kestliku arengu eesmärgi rakendamise, tehes veelgi rohkem investeeringuid sotsiaalsetesse, rohelistesse ja kestlikesse projektidesse;

9.  nõuab piisavat toetust, et tugevdada korda, mille alusel pakutakse kohalikele ja piirkondlikele asutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi, finantsnõustamist ja suutlikkuse suurendamist, et muuta need paremini kättesaadavaks ja kaasata kõik liikmesriigid; nõuab sellega seoses ka suuremat toetust nõustamisteenustele, nagu InvestEU programmi nõustamiskeskus, Jaspers, Elena ja Fi‑compass; nõuab tihedamat koostööd riiklike tugipankadega;

10.  väljendab heameelt EIP õigeaegsete jõupingutuste üle toetamaks projekte, mida ta rahastab nende rakendamise etapis (pakkudes eksperte ja toetusvahendeid ning tehes ettevalmistavaid uuringuid); palub EIP‑l ja komisjonil teha koostööd, et koostada ettepanekud EIP meeskondade süstemaatilisemaks kaasamiseks projektide rakendamisse riikides, kes seda taotlevad, eelkõige valdkondades, kus on vaja kõrgetasemelisi eksperditeadmisi või mis on liidu jaoks strateegilise tähtsusega – näiteks võitlus kliimamuutuste vastu;

11.  väljendab heameelt EIP toetuse üle ühtekuuluvuseesmärkidele, mille maht oli ainuüksi aastatel 2009–2018 üle 200 miljardi euro;

12.  palub EIP‑l tähtsustada konsultatsioone kõigi sidusrühmadega, keda tema projektid mõjutavad, eelkõige kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja üldsusega;

13.  on arvamusel, et innovatsioon ja oskused on kestliku majanduskasvu tagamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja pikaajalise konkurentsivõime edendamise põhielemendid; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastal toetas EIP innovatsiooni ja oskusi 13,5 miljardi euroga; ootab EIP jätkuvat toetust innovatsioonile ja oskustele;

14.  on arvamusel, et konkurentsivõime säilitamiseks peab Euroopa kiirendama digitehnoloogia kasutuselevõttu ning suurendama investeeringuid digitaaltaristusse ja -oskustesse; palub EIP‑l tegeleda tehnoloogilise üleminekuga, toetades rohkem digiteerimist;

15.  leiab, et EIP keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatus esitatud kümme standardit, mis on EIP laenutehingutes osalemise eelduseks, sealhulgas sellistes valdkondades nagu reostuse vältimine ja vähendamine, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, kliimaga seotud standardid, kultuuripärand, sunniviisiline ümberasustamine, haavatavate rühmade õigused ja huvid, töönormid, töötervishoid ja rahvatervis, ohutus ja julgeolek ning sidusrühmade kaasamine, on äärmiselt olulised;

16.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et ELi eelarvereeglid toetaksid edasisi pingutusi suurendada ELis avaliku sektori investeeringuid, mis võimaldab EIP‑l neid investeeringuid võimendada;

17.  on arvamusel, et sotsiaalprojektide hindamiskriteeriumides tuleks arvesse võtta Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid; rõhutab sellega seoses projektide kestlikkuse, konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju eel- ja järelhindamise tähtsust;

18.  väljendab heameelt EIP senise tegevuse üle; palub EIP‑l parandada aruandlust ja tegelike tulemuste hindamist ning oma investeeringute tegeliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju analüüsi;

19.  palub EIP‑l võtta järelmeetmeid seoses kontrollikoja eriaruandes nr 03/2019 esitatud järeldustega, milles hinnati, kas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) oli tõhus vahend rahastamise kogumisel, et toetada lisainvesteeringuid kogu ELis; märgib, et aruandes jõuti järeldusele, et mõned EFSI tehingud lihtsalt asendasid muid EIP tehinguid ja et osa rahastamisest läks projektidele, mis oleksid võinud kasutada muid avaliku või erasektori rahastamisallikaid, mistõttu mõnel juhul hinnati üle seda, mil määral EFSI toetus tegelikult lisainvesteeringuid tekitas;

20.  rõhutab, et EFSI peamine kvantitatiivne eesmärk kaasata 500 miljardit eurot täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid ei peaks olema fondi edukuse mõõtmisel otsustava tähtsusega ning kestlikkuse, täiendavuse, geograafilise katvuse ja sotsiaalse mõju mõõdetavad eesmärgid peaksid olema tulevastes investeerimisstrateegiates sama olulised;

21.  kutsub EIPd üles vastavalt asjakohastele ELi õigusnormidele suurendama EFSI ja InvestEU rahastamise osakaalu projektides, mis aitavad märkimisväärselt kaasa ELi kestlikkusalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele; kutsub komisjoni üles tagama, et InvestEU kestlikkuse tagamise meetodid oleksid täielikult kooskõlas ELi kestlikkuse eesmärkidega ning sotsiaalprojektide hindamiskriteeriumides võetaks arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid; rõhutab sellega seoses projektide kestlikkuse, konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju eel- ja järelhindamise tähtsust;

22.  leiab, et EIP laenupoliitika täiendava olemuse kohta on vaja edasist välishindamist ning et selle hindamise tulemused tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

23.  on arvamusel, et pärast välishindamise tulemuste avaldamist tuleks kaaluda, kas EIP kapitalisatsiooni tuleks üldiselt suurendada, et oleks võimalik anda rohkem pikaajalisi laene ja kasutada uuenduslikke vahendeid selliste projektide rahastamiseks, millel on suur potentsiaal olla kestlik ja mis annavad sotsiaalset ja innovatsioonialast kasu, kaasa arvatud projektid, millega luuakse kestlikku kasvu ja vähendatakse ebavõrdsust;

24.  palub EIP‑l tagada ELi poliitika, rahastamisvahendite ja investeeringute tiheda koordineerimise, sidususe ja järjepidevuse, et vältida kattumist ja suurendada rahastamise sünergiat;

Kliimale ja õiglasele üleminekule rohkem keskendunud EIP

25.  väljendab heameelt EIP direktorite nõukogu 14. novembri 2019. aasta otsuste üle viia panga poliitika kooskõlla eesmärgiga hoida temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes 1,5 °C piires;

26.  tunnistab, et eespool nimetatud ja rohelises kokkuleppes esitatud ambitsioonide saavutamiseks võib EIP‑l olla vaja võtta rohkem riske, eelkõige sektorites ja piirkondades, mis meelitavad ligi vähem investeeringuid, tingimusel et sellised laenud vastavad EIP kõlblikkuskriteeriumidele ja EIP säilitab oma AAA‑reitingu;

27.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on maailma suurim roheliste võlakirjade emitent ja teerajaja edukate roheliste võlakirjade emiteerimisel, mis on 11 aasta jooksul kogunud üle 23 miljardi euro, kusjuures ülemaailmse roheliste võlakirjade turu väärtus on nüüd üle 400 miljardi euro; märgib, et peamiseks väljakutseks on olnud ühiste standardite kehtestamine, et vältida rohepesu; väljendab heameelt EIP uute kestlikkusteadlikkuse võlakirjade üle, mille emiteerimine käivitati 2018. aastal ja mille eesmärk on toetada ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud investeeringuid; rõhutab, kui oluline on kehtestada nende uute võlakirjade jaoks ühised standardid, et tagada projektide läbipaistvus, tõendatavus ja mõõdetavus; palub EIP‑l jätkata ja laiendada roheliste võlakirjade emiteerimist, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist ja mille ostab Euroopa Keskpank, ning aidata arendada roheliste võlakirjade turgu, mis põhineb ELi kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, sealhulgas ELi kestliku rahastamise taksonoomia raames tehtud tööl;

28.  nõuab, et Euroopa Investeerimisfond (EIF) kaasataks täielikult kõigisse EIP kliimameetmetesse; kutsub EIFi üles pöörama kliimaneutraalsele Euroopale üleminekul rohkem tähelepanu innovatsioonivajadustele; kutsub EIFi üles tagama, et ta teeb kõigi oma investeeringute puhul aktiivselt koostööd investeerimisobjektiks olevate äriühingutega, et parandada nende kliimaga seotud teabe avalikustamist, vähendada nende heitkoguseid ja suunata investeeringuid kulutõhusate alternatiivide suunas (nt energiatõhusus või kliimamuutustele vastupanuvõime tagamine);

29.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aastal andis EIP 29 % laenudest kliimameetmete elluviimiseks;

30.  kutsub EKPd üles uurima oma käimasoleva strateegilise läbivaatamise raames vahendeid EIP toetamiseks ja EIPga koordineerimiseks, eelkõige oma rollis ELi kliimapangana, eriti keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku ja majanduse kestlikkuse rahastamisel;

31.  tuletab meelde, et EIP kliimastrateegia võeti vastu 2015. aastal koos selle rahastamiskõlblike sektorite ning rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega kliima ja kliimameetmete rakendamise strateegia jaoks; nõuab, et 2020. aastal vaadataks läbi Pariisi kokkuleppe rakendusstrateegia, sealhulgas konkreetne tegevuskava 50 % detailsuse eesmärgi(3) saavutamiseks 2025. aastaks, samuti ülejäänud laenude kliimaneutraalsuse tagatised pärast avatud ja läbipaistvat avalikku konsultatsiooniprotsessi; palub EIP‑l põhjalikult teavitada sidusrühmi ja laiemat avalikkust, kui dokumendid on vastu võetud; tuletab EIP‑le meelde, et keskkonnahoidlikud investeeringud peavad olema elujõulised ja soodustama liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust;

32.  nõuab kliimameetmete kõlblikkuskriteeriumide karmistamist, vältimaks ohtu, et investeeringud ei too kaasa kasvuhoonegaaside olulist vähendamist, tagades sidususe asjaomaste ELi õigusaktidega ja viies EIP tegevuse kooskõlla uue taksonoomiaraamistikuga; on seisukohal, et kõikide EIP tehingute kohta peaks kehtima üldine säte mitte tekitada kahju, mis tuleks lisada EIP keskkonna- ja sotsiaalsete standardite deklaratsiooni, mis tuleb 2020. aastal läbi vaadata ja viia kooskõlla temperatuuri tõusu 1,5 °C piires hoidmise eesmärgiga;

33.  väljendab heameelt EIP muudetud CO2 jalajälje hindamismeetodi üle ja nõuab selle terviklikku rakendamist, pöörates erilist tähelepanu marginaalse nõudlusega seotud heitkogustele ja kaudsetele heitkogustele (3. tüüp); nõuab, et projekte hinnataks põhjalikult, mitte ainult nende heitkoguste olelusringi majandusliku lihtanalüüsi põhjal; nõuab ranget kliimaalast arvepidamist, eelkõige kliimaseire projektidele eraldatud vahendite ja tegelike kulutuste majanduslikus ja rahalises hindamises; nõuab sellega seoses kasutusmäärade hinnanguliste arvutuste ajakohastamist;

34.  on seisukohal, et EIP peaks nõudma oma vahendavatelt klientidelt teavet selle kohta, mil määral nad rahastavad fossiilkütustega seotud projekte, ja kehtestama neid suurel määral rahastavatele vahendajatele järkjärgulisi piiranguid; loodab, et 2025. aasta lõpuks on kõigil vahendajatel olemas süsinikuheite vähendamise kava, sest see on rahastamise jätkamiseks hädavajalik; rõhutab, et sellised uued nõuded ei tohiks kahjustada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

35.  avaldab heameelt asjaolu üle, et EIP lõpetas söesektorile antava toetuse juba 2013. aastal, kui ta võttis vastu oma energialaenupoliitika 2013. aasta versiooni; on seisukohal, et kooskõlas äripanganduse parimate tavadega(4) tuleks EIP rahastamise tingimuseks seada selgete eesmärkide ja tähtajaliste lubadustega teaduspõhine üleminekukava, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega, et lõpetada järk-järgult selliste projektide toetamine, mille tegevusega kaasneb suur kasvuhoonegaaside heide; kutsub EIPd üles pakkuma ettevõtetele nõu, kuidas nad saaksid oma CO2‑heidet vähendada;

36.  palub EIP‑l lisada rahastamisdokumentidesse klauslid, millega nõutakse, et tema laenude saajad võtaksid endale kohustuse täita täielikult kõik CO2 heite vähendamise eesmärgid, mis võisid sisalduda nende laenutaotluses; on seisukohal, et sellised klauslid peaksid sisaldama sätet, mille kohaselt on väljamaksete tingimuseks nende kohustuste rahuldav täitmine ning et juhtudel, kui väljamaksed tuleb teha enne CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamist, peaks kehtima tõhus tagantjärele hüvitamise kord;

37.  väljendab heameelt EIP uue energialaenupoliitika ja eriti selle potentsiaali üle olla finantseerimisasutuste seas teistele pankadele avalduva mõju osas pöördelise tähtsusega; väljendab heameelt asjaolu üle, et see poliitika hõlmab finantsvahendajaid, energiatõhususe ja taastuvenergia prioriseerimist koos positiivse viitega energiakogukondadele ja mikrovõrkudele, ning selle potentsiaali üle suurendada rahalist toetust kohalikele energiaallikatele, et teha lõpp Euroopa suurele sõltuvusele välistest energiaallikatest ja tagada tarned; võtab teadmiseks, et teatavate gaasiprojektide heakskiitmisel kohaldatakse kuni 2021. aasta lõpuni erandeid ja et vähese CO2 heitega gaaside transpordiks kavandatud gaasivõrguprojektide toetamine jätkub; rõhutab riski investeerida fossiilkütusetaristule antavate laenude kaudu kasutuskõlbmatutesse varadesse; palub EIP‑l täpsustada, et ta ei algata ühegi fossiilkütustega seotud projekti hindamist, mida ei olnud talle esitatud enne 14. novembrit 2019; nõuab, et see poliitika vaadataks korrapäraselt läbi ja et seda hoitaks pidevalt kooskõlas Euroopa kestliku rahanduse taksonoomiaga ning kui see on ametlikult vastu võetud, kasutataks taksonoomiat võrdlusalusena kliima- ja keskkonnainvesteeringutes, et säilitada järjepidevus suunaga, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega alla 1,5 °C, ning asjakohaste uute välismeetmete väljatöötamisega ELis;

38.  nõuab, et kõigi oma energialaenude puhul rakendaks EIP energiatõhususe põhimõtet ja seaks eesmärgiks võidelda energiaostuvõimetuse vastu, võttes arvesse energiatõhususe mõju tulevasele nõudlusele ja selle panust energiajulgeolekusse;

39.  on seisukohal, et EIP transpordilaenude poliitika läbivaatamine on üks peamisi prioriteete; nõuab uue transpordi rahastamise poliitika kiiret vastuvõtmist, et vähendada 2050. aastaks ELi transpordisektori süsinikuheidet; rõhutab, et EIP peaks jätkama innovatsiooni ja keskkonnahoidliku tehnoloogia rahastamist lennunduses, kaasa arvatud säästvate biokütuste, elektrifitseerimise ja hübriidtehnoloogia arendamine, et vähendada lennunduse CO2 heidet ja saavutada Pariisi kokkuleppe peamine eesmärk;

40.  nõuab uue poliitika rakendamist CO2‑mahukates tööstussektorites, kus EIP tegutseb, nagu tsement, naftakeemia ja teras, keskendudes nende sektorite kestlikkusele ja mittetoksilistel materjalitsüklitel põhineva ringmajanduse edendamisele, et viia kõik sektoripõhised laenud vastavusse kliimaneutraalsuse saavutamisega hiljemalt 2050. aastaks; tuletab meelde, et suuremahulist muutust on võimalik saavutada ainult siis, kui võetakse arvesse tööstust;

41.  tuletab EIP‑le meelde, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on kliimamuutustega kohanemise põhieeldus ja ökosüsteemide taastamine on negatiivse heite saavutamiseks ainus tõestatud võimalus; palub EIP‑l lisada oma rahastamisvahenditesse bioloogilise mitmekesisuse kaitse elemendid, et vältida kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele; kutsub lisaks EIPd üles lõpetama bioloogilist mitmekesisust vähendavate ja ökosüsteeme kahjustavate ning ebaseaduslikku raadamist soodustavate projektide rahastamine, suurendama oluliselt rahastamist, et saavutada liidu eesmärgid selles valdkonnas, eelkõige viia metsade raadamise kogumaht nullini ning täita mere- ja rannikualade kaitse eesmärgid, ning toetama bioloogilist mitmekesisust toetavaid ja kohanemismeetmeid, olulisi ökosüsteemi teenuseid, nagu tolmeldamine, ja rohelist taristut;

42.  väljendab heameelt 2018. aastal vastu võetud hüdroenergia suuniste(5) üle ja nõuab läbipaistvusnõuete laiendamist kõigile taristuprojektidele, sealhulgas finantsvahendajate rahastatavatele projektidele;

43.  palub, et EIP teeks väikeste turuosaliste ja kogukondlike ühistutega koostööd taastuvenergia väikesemahuliste projektide ühendamiseks, võimaldades neil sellega täita tingimused EIP investeeringute saamiseks;

EIP roll Euroopa rohelises kokkuleppes ja õiglase ülemineku mehhanismis

44.  rõhutab EIP olulist rolli kestliku Euroopa investeerimiskavas sätestatud eesmärkide täitmisel ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku mehhanismi eesmärkide saavutamisel, tunnistades samas nii era- kui ka avaliku sektori tähtsust järgmise seitsme aasta jooksul investeerimiseesmärkide saavutamisel, vastavalt 1 triljon eurot Euroopa rohelise kokkuleppe ja 100 miljardit eurot õiglase ülemineku mehhanismi raames;

45.  julgustab EIPd toetama liikmesriikides õiglast üleminekut soodustavaid projekte; on seisukohal, et kuna liikmesriikidel on erinevad lähtepositsioonid, peaks EIP keskenduma oma toetuses nendele liikmesriikidele, kes on eesmärgist kõige kaugemal; rõhutab, et üleminek CO2‑neutraalsele majandusele ei tohi kedagi kõrvale jätta; palub seetõttu EIP‑l tagada kõige enam mõjutatud piirkondadele piisav toetus, sealhulgas tehniline abi, võttes arvesse liikmesriikide erinevat majanduslikku olukorda ja suutlikkust; rõhutab eelkõige vajadust toetada ennetavalt valdkondi, kus töökohad sõltuvad praegu suure CO2‑heitega tööstusharudest, ning teha investeeringuid koolitusse ja alternatiivsetesse majandusvõimalustesse, et tõhusalt võimendada vajalikke era- ja avaliku sektori vahendeid ning edendada üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele;

46.  rõhutab ennetava ja kaasava lähenemisviisi vajalikkust, mis tagaks, et üleminekust saaksid kasu kõik ühiskonna osad; nõuab, et toetataks mõjutatud piirkondi (söekaevandus- ja CO2‑mahukad piirkonnad) ja kogukondi ning tööjõudu sektorites, mida CO2‑heite vähendamine kõige rohkem mõjutab, soodustades ka nende kogukondade ja piirkondade jaoks uute projektide ja tehnoloogiate väljatöötamist;

47.  on seisukohal, et selleks, et EIPst saaks ELi kliimapank ja et ta osaleks õiglases üleminekus, peab ta edendama mehhanisme eri sidusrühmade, näiteks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja asjaomaste ekspertide panuse paremaks kaasamiseks oma investeerimisstrateegiasse;

48.  palub, et EIP kohustuks esitama õiglase, sidusa ja kaasava kava, tehes seda liikmesriikide ja piirkondadega konsulteerides ning vastavalt nende sotsiaalsele ja geograafilisele olukorrale, et tõhusalt võimendada vajalikke era- ja avaliku sektori vahendeid ning edendada üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele; rõhutab sellega seoses, et erilist tähelepanu tuleb pöörata selliste kodanike ja töötajate kaitsele, keda üleminek kõige rohkem mõjutab, muu hulgas võimaldades juurdepääsu ümberõppeprogrammidele ja edendades investeeringuid uutesse majandussektoritesse, mis loovad uusi ja kvaliteetseid töökohti;

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad

49.  väljendab heameelt EIP grupi valmisoleku üle suurendada ELi konkurentsivõimet ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist, toetades muu hulgas innovatsiooni, VKEsid, taristut, sotsiaalset ühtekuuluvust, kliimat ja keskkonda;

50.  rõhutab, et olenemata EIP aktiivsest osalemisest töös, mida tehakse kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks, peaks EIP jätkuvalt keskenduma selliste projektide toetamisele, mis aitavad kaasa taastavale majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

51.  on rahul sellega, et EIP on aktiivselt toetanud VKEsid, kes said 2018. aastal kokku 23,27 miljardit eurot investeeringuid, millest on kasu saanud 374 000 ettevõtet ja 5 miljonit töötajat; võtab teadmiseks EIP 2019.–2020. aasta investeerimisaruande tulemused VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamise kohta; on seisukohal, et VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine peab jääma EIP põhieesmärgiks, ning nõuab tungivalt suuremate pingutuste tegemist ja suuremat rõhuasetust VKEde rahastamisele, et vähendada nende ettevõtjate rahastamispuudujääki; väljendab sellega seoses heameelt InvestEU fondi VKEde komponendi üle; rõhutab vajadust keskenduda pikaajalisele rahastamisele, eelkõige selliste projektide toetamise teel, mida muul viisil ei rahastataks, eriti innovaatiliste idufirmade ja VKEde puhul; rõhutab, et EIP rahastamistegevus ei asenda siiski liikmesriikide kestlikku eelarvepoliitikat;

52.  märgib, et VKEdel on suurte ettevõtjatega võrreldes kaks korda suurema tõenäosusega välisrahastusega seotud rahalisi piiranguid, ning et rahaliste piirangutega ettevõtjate osakaal ELis ulatub 1 %‑st kuni 13 %‑ni;

53.  märgib, et kõigi ELi ettevõtjate välisrahastus moodustab natuke üle kolmandiku nende investeeringute rahastamisest;

54.  on VKEde strateegilist rolli arvestades veendunud, et EIP peaks jätkama rahalise toetuse andmist ja suurendama oma haldus- ja nõustamissuutlikkust, et pakkuda VKEdele rahastamise taotlemise lihtsustamiseks teavet ja tehnilist abi, võttes arvesse vähem arenenud piirkondi;

55.  rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks võib EIP‑l olla vaja võtta täiendavaid riske lisaks omavahendite suurendamisele ja uuenduslike rahastamisvahendite alaste teadmiste arendamisele; palub EIP aktsionäridel tagada piisavate vahendite olemasolu, et ta saaks kasutada uuenduslikke vahendeid selliste projektide rahastamiseks, millel on suur potentsiaal tuua kestlikku, sotsiaalset ja uuenduslikku kasu; nõuab seetõttu välishindamise tulemuste avaldamise järel EIP kapitalisatsiooni suurendamist, et oleks võimalik anda rohkem pikaajalisi laene ja kasutada uuenduslikke vahendeid selliste projektide rahastamiseks, millel on suur potentsiaal olla kestlik ja mis annavad sotsiaalset ja innovatsioonialast kasu, kaasa arvatud projektid, millega luuakse kestlikke töökohti ja vähendatakse ebavõrdsust ning pakutakse kasvukapitali, mis võimaldab VKEdel oma tegevust laiendada; rõhutab, kui oluline on EIP täiendav roll kogu ELi hõlmavates investeeringutes ja tema koostöö paljude partneritega; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et EIP rahastamise üks lisaväärtus seisneb ka tehnilises nõustamises ja suutlikkuse suurendamises, et projektid jõuaksid investeerimisvalmiduseni ja tagatud oleks võimalikult suur geograafiline tasakaal;

56.  soovitab EIP‑l muuta oma VKEde komponenti veelgi keskkonnahoidlikumaks, näiteks eraldades rohkem vahendeid keskkonnahoidlikumatele projektidele ja toetades vahendajapanku selliste toodete loomisel, mis stimuleerivad energiatõhusust või taastuvenergiat; soovitab lisaks, et EIP toetaks digilõhest ülesaamiseks VKEde digiteerimist;

57.  peab sellega seoses küsitavaks EIP investeerimisalast huvi väikeettevõtjate vastu ning küsib, kas EIP tegevus on liigselt piirav, kuna sellega seatakse piiranguid märkimisväärse riskikomponendiga projektide rahastamisele;

Laenude andmine väljaspool ELi

58.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP tegutseb rohkem kui 130 riigis väljaspool ELi ja annab laene projektidele, millega toetatakse ELi väliskoostööd ja arengupoliitikat;

59.  märgib, et 2018. aastal sõlmis EIP väljaspool ELi rahastamislepingud 101 uue projekti jaoks, mille heakskiidetud rahastus oli kokku 9,05 miljardit eurot, ning et eesmärk oli võimaldada investeeringuid kokku 41 miljardi euro ulatuses ja saavutada kliimaküsimuste ning sotsiaalse ja majandusliku taristu jaoks antavate laenude rekordiline tase;

60.  nõuab tungivalt, et EIP kui maailma suurim mitmepoolne laenuandja säilitaks oma juhtrolli ELi tulevases rahastamises ning edendaks kestlikku rahastamist väljaspool Euroopat, säilitades keskse rolli kolmandatele riikidele mõeldud ELi rahastamismehhanismide loomisel;

61.  märgib, et ligikaudu 10 % EIP laenudest läheb kolmandatele riikidele ja suurem osa toetusest eraldatakse kõrgema keskmise sissetulekuga riikidele, samas kui vähim arenenud riikides rahastatakse vaid üksikuid tehinguid;

62.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu EIP‑le liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks antava ELi tagatise kohta; on seisukohal, et EIP peaks parandama oma välislaenude sidusust ja kooskõla ELi välis- ja arengupoliitika eesmärkidega ning liikmesriikide sekkumisega, et ELi poliitilisi eesmärke võimalikult hästi toetada;

63.  julgustab EIPd parandama oma eksperditeadmisi arenguprojektide, eelkõige erasektorile antavaid otselaene käsitlevate projektide kohta;

64.  julgustab EIPd tõhustama kohalikku koostööd, nii enne projektide rakendamist kui ka rakendamise ajal, ning parandama koostööd ELi delegatsioonidega;

65.  on seisukohal, et EIP peaks tõhustama projektide järelevalvet ning parandama aruandlust ja tegelike tulemuste hindamist ning tegeliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju analüüsi; soovitab seetõttu suurendada kohalike töötajate arvu partnerriikides;

66.  märgib, et aastatel 2014–2018 sõlmitud kliimaga seotud rahastamislepingud ületavad välislaenude andmise volituse 25 % eesmärki;

67.  palub EIP‑l kasutada täiel määral lepingutingimusi, mis võimaldavad tal peatada väljamaksed juhul, kui projektid ei vasta keskkonna-, sotsiaalsetele, inimõiguste, maksu- ja läbipaistvusstandarditele;

68.  võtab teadmiseks, et ligikaudu 40 % välislaenude andmise volituse alusel tehtavatest toimingutest tehakse finantsvahendajate kaudu, ning palub EIP-l esitada põhjalikumat ja korrapärasemat teavet finantsvahendajate teostatava laenude ümberjaotamise kohta; palub EIP-l jätkata mittekohalike finantsvahendajate kaudu antud laenude kontrollimist; rõhutab riiklike tugipankadega seoses, kui oluline on ühelt poolt uuesti läbi mõelda nende suhted EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja arengupankadega, et tagada nende vastavate pädevuste sidusus, ning teiselt poolt tugevdada nende koostööd komisjoni, EIP ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega, et luua suurem koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel, vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, edendada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamise nähtavust;

69.  võtab teadmiseks EIP 2017. aasta juuli hindamisaruande vahendatud laenude kohta AKV riikides (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid)(6); tunneb muret kontrolli ilmse puudumise pärast finantsvahendajate hallatavate vahendite üle ja raskuste pärast laenudest saadava kasu jälgimisel; rõhutab eelkõige, et aastatel 2015–2018 ei olnud 30 % vahendatud laenudest sihtotstarbelised(7);

70.  märgib, et inimõiguste põhimõtted on integreeritud panga hoolsuskohustuse korda ja peamistesse standarditesse; nõuab tungivalt, et EIP tugevdaks oma keskkonna- ja sotsiaalsete standardite poliitika eelseisva läbivaatamise raames ka oma inimõiguste strateegiat, võttes samuti arvesse inimõiguste kaitsjate ja rikkumisest teatajate survestamise ohtu, ning järgiks nõuet kohalikke kogukondi nõuetekohaselt teavitada ja nendega konsulteerida; on veendunud, et seda poliitikat tuleks ellu viia inimõigustega seotud riske hinnates ja sellega seoses tuleks eelkõige kasutada metoodikat, millega välditakse negatiivset mõju inimõiguste kaitsjatele, ning kui see peaks ilmnema, tuleks sellele asjakohaselt reageerida, tagades muu hulgas tegeliku õiguse teabele juurde pääseda ja nõudes eelnevat sisulist konsulteerimist põlisrahvastega, keda investeering puudutab; on seisukohal, et strateegia peaks hõlmama ka inimõigustega seotud riskide süstemaatilist hindamist, sealhulgas eelhindamist, ja pidevat kohapealset järelevalvet; palub EIP‑l lisada oma lepingutesse klauslid, mis võimaldavad peatada väljamaksed inimõiguste või keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tõsiste rikkumiste korral, ning tagada, et kaebuste esitamise mehhanismid oleksid kergesti kättesaadavad ka äärepoolsetele ja marginaliseeritud kogukondadele ning need oleksid õigeaegsed ja tõhusad;

71.  peab kiiduväärseks, et EIP on juba tööle võtnud inimõiguste spetsialistid, ning soovitab pangal palgata veel selliseid spetsialiste partnerriikidest, et mõista paremini kohalikke olusid ja jälgida võimalikke rikkumisi;

72.  peab tervitatavaks, et 26. septembril 2019 allkirjastati EIP ja Jaapani Rahvusvahelise Koostööagentuuri (JICA) vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, mis võimaldab edasist kaasrahastamist ja kaasinvesteeringuid arengumaades; on veendunud, et see koostöö tugevdab EIP ja JICA vahelist olulist strateegilist partnerlust, toetades kolmandates riikides projekte, millega seotud probleemid on üleilmsed;

73.  võtab teadmiseks EIP presidendi Werner Hoyeri hiljutised avaldused EIP keskendumise kohta arenguvaldkonnale; märgib samuti, et EIP on teinud ettepaneku asutada spetsiaalne arenguvaldkonnaga tegelev tütarfirma, Euroopa Kestliku Arengu Pank; palub EIP‑l pidada parlamendiga dialoogi oma kavatsuse üle asutada arengualast tegevust ühendav tütarettevõte, võttes eelkõige arvesse Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma aruandele järgnenud arutelusid nõukoguga;

74.  palub EIP-l järgida maa ja loodusvaradega seotud investeeringute puhul parimaid tavasid ning laiendada vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet kõigile mõjutatud kogukondadele, selle asemel, et see puudutaks üksnes põlisrahvaid;

Juhtimine, läbipaistvus ja vastutus

75.  tuletab meelde, et kõigi liidu organite suhtes tuleks kohaldada samu vastutuse ja läbipaistvuse põhimõtteid(8); rõhutab, et EIP grupi suurem majanduslik roll ning tema investeerimissuutlikkuse ja ELi eelarve kasutamise suurendamine tehingute tagamiseks peab käima käsikäes läbipaistvuse, vastutuse ja aruandekohustusega seoses tema majandustehingute, ELi eelarvetagatise kasutamise, EIP tehingute täiendavuse ning EIP võimalike tulevaste plaanidega asutada arenguvaldkonnaga tegelev tütarettevõte; nõuab läbipaistvat otsuste tegemist ja tihedat koostööd ELi institutsioonidega, et tagada seatud eesmärkide sidusus ja usaldusväärsus; märgib, et EIP grupi läbipaistvuspoliitika põhineb avalikustamise eeldusel, ning tuletab EIP‑le meelde tema õiguslikke kohustusi, mis tulenevad Århusi konventsioonist keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta ELis;

76.  toetab EIP poolt mitmekesisuse ja kaasatuse kolmanda strateegia raames ajavahemikul 2018–2021 võetud kohustust suurendada naiste arvu kõrgemate ametnike tasandil 2021. aastaks 50 %‑ni; kutsub EIPd üles tagama, et ta täidab järgmise kaheteistkümne kuu jooksul oma eesmärgi saada soolise võrdõiguslikkuse majandusliku kasu (EDGE) sertifikaat;

77.  on rahul sellega, et parlamendi viimastes raportites esitatud soovituste kohaselt tehakse halduskomitee koosolekutest nüüd avalikud kokkuvõtted; rõhutab, et EIP kõigi juhtorganite koosolekute sisu tuleb süstemaatiliselt avalikustada, ning palub halduskomitee koosolekute ja nende tulemuste suuremat läbipaistvust;

78.  nõuab, et EIP avalikustaks kooskõlas ELi õigusaktidega kogu teabe, mis on seotud halduskomitee poolt heaks kiidetud otselaenudega, sealhulgas avaldades iga projekti kohta komisjoni ja projekti asukohaliikmesriigi arvamuse ning nõudmise korral tulemuste mõõtmise lehed;

79.  palub EIP‑l oma läbipaistvuspoliitika 2020. aastal läbi vaadata, et tagada kogu oma rahastamistegevuse kohta põhjalikuma teabe õigeaegne avaldamine, mis võimaldaks kontrollida panga sotsiaalsete, kliima- ja keskkonnakohustuste täitmist; rõhutab, kui oluline on EIP tegevuse sidusus ELi poliitikaga;

80.  kutsub EIPd üles läbipaistvust ja teabele juurdepääsu veelgi suurendama, eriti hangete ja allhangete süsteemi, sisejuurdluste tulemusi ning programmide tegevuste järelevalvet ja hindamist puudutavates küsimustes;

81.  palub EIP‑l tagada oma finantsvahendajate täielik usaldusväärsus ja et nende laenude suhtes kohaldataks samu läbipaistvusnõudeid nagu muud liiki laenude suhtes; palub EIP‑l lõpetada koostöö finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu või inimõiguste austamisega; rõhutab, et sellised uued nõuded ei tohiks kahjustada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

82.  nõuab EIP hoolsuskohustust käsitleva õigusraamistiku läbivaatamist, mis peaks eelkõige tugevdama klientidega sõlmitavate lepingute tingimusi, näiteks seoses pettuse ja korruptsiooniga;

83.  palub EIP‑l parandada sidusrühmade kaasamist ja üldsusega konsulteerimist seoses EIP rahastatavate projektidega; nõuab, et EIP kontrolliks ja jälgiks paremini sidusrühmade kaasamise eri etappe ning tagaks, et projektide arendajate suhtes kehtiksid siduvate nõuete kaudu kindlad kaitsemeetmed;

84.  kutsub EIPd üles tugevdama oma hoolsuskohustust kooskõlas ELi rahapesuvastaste õigusaktidega ning pakkuma täielikku õigusraamistikku, mis võimaldab EIP‑l tõhusalt ennetada osalemist ebaseaduslikus tegevuses ja tagada ELi õiguse rikkumise korral nõuetekohase karistuskorra;

85.  loodab, et EIP kohandab oma sisekorda, et võtta arvesse uut õigusraamistikku, mis on kehtestatud lisaks maksupettustele ka maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks, ning rõhutab pettuste uurimise osakonna sõltumatuse ja tõhususe tähtsust; ergutab EIPd tihendama koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja riikide ametiasutustega, et vältida pettusi ja rahapesu, ja tagama, et Euroopa Prokuratuuri teavitatakse, ning julgustab teavitama pädevaid asutusi kõigist võimalikest pettusejuhtumitest; jälgib proaktiivselt EIP tegevust; on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuril peaksid tulevikus olema volitused esitada süüdistusi kriminaalkuritegudes, mis on seotud EIP vahenditega Euroopa Prokuratuuri liikmeks olevates liikmesriikides; nõuab selle uue ülesande täitmiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist;

86.  väljendab suurt muret seoses hiljuti avaldatud artikliga(9) EIP siseauditi kohta, milles leiti suuri puudusi panga rahapesuvastaste standardite kohaldamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP tegeleb nende puuduste kõrvaldamisega, ja nõuab tungivalt, et EIP viiks oma töö 2020. aasta juuliks esmajärjekorras lõpule ja annaks Euroopa Parlamendile aru võetud konkreetsetest meetmetest, eelkõige neist, mille eesmärk on tugevdada EIP klientide hoolsuskohustust; palub EIP‑l jagada seda siseauditi aruannet Euroopa Parlamendiga ning avaldada auditiaruandest sisukas kokkuvõte ja hinnang selle kohta, kuidas iga puudust konkreetselt käsitleti, tehes need üldsusele kättesaadavaks, et hinnata EIP edusamme nendes küsimustes; soovitab seetõttu EIP grupil ajakohastada oma rikkumisest teatamise poliitikat, et võtta arvesse liikmesriikide poolt praegu rakendatavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta(10);

87.  märgib, et EIP‑l on asutusesiseselt või -väliselt teatatud pettusesüüdistuste uurimiseks pettusevastane poliitika ja sõltumatu büroo; palub EIP‑l kaaluda selle poliitika ajakohastamist, et parandada oma pettusevastase võitluse raamistikku ja tagada piisavad vahendid, võttes eelkõige arvesse panga olulist rolli selliste ELi poliitikameetmete rakendamisel nagu InvestEU ja Euroopa roheline kokkulepe; märgib, et EIP pettusevastases poliitikas on juba ette nähtud sanktsioonid ja parandusmeetmed, mis võimaldavad näiteks peatada väljamaksed, taotleda hüvitamist ning peatada või tühistada projektid; kutsub EIPd üles, et ta peataks tõsiste juhtimisvigade ja/või korruptsiooniga seotud nõuete korral väljamaksed;

88.  väljendab heameelt selle üle, et on vastu võetud EIP grupi uus poliitika vähereguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes(11); palub teistel Euroopa finantsasutustel kohaldada samu standardeid; ootab, et EIP võtaks vastu üksikasjaliku töökorra ja hoolsuskohustuse meetmed, et rakendada vähereguleeritud, läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone puudutavat uut poliitikat; märgib, et EIP avaldab oma veebisaidil iga tehingu puhul klientide andmed ja kontrollib klientide tegelikku tulusaajat, kui neile antavad EIP laenud tagatakse ELi eelarvest kooskõlas ELi õigusaktidega; nõuab lisaks, et EIP veebisaidil oleks link liikmesriikide registritele, kust on võimalik saada andmeid tegelike tulusaajate kohta; tuletab meelde, kui oluline on läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone puudutavat poliitikat tugevdada, võttes arvesse uusi ja olemasolevaid maksustamise vältimise viise, nagu hübriidsete ebakõlade kasutamine, intellektuaalomandi õiguste eeliskohtlemine või madala või nullmaksumääraga jurisdiktsioonide kasutamine kasumi ümberpaigutamiseks; palub EIP‑l esitada pooleliolevate tehingute loetelu, eriti kui need on seotud rahvusvaheliste maksuparadiiside loeteluga; palub, et EIP kasutaks hoolsuskohustuse täitmise käigus riskitundlike projektide puhul täiel määral ära oma maksustamise vältimise vastaseid vahendeid ning ümberpaigutamise nõuet, kui see on vajalik; võtab teadmiseks EIP grupi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse muudetud raamistiku ning kutsub EIPd üles ajakohastama oma poliitikat, võttes arvesse viiendat rahapesuvastast direktiivi, ning tegema koostööd asjaomaste ametiasutustega, et tagada piisavad karistused seaduse rikkumiste eest ja ranged standardid finantsvahendajatele;

89.  võtab teadmiseks EIP kaebuste lahendamise mehhanismi käsitleva poliitika ja menetluste läbivaatamise, tagamaks, et tema kaebuste esitamise mehhanism toimiks täielikult, et avastada ja heastada võimalikud inimõiguste rikkumised EIPga seotud projektides; palub pangal tagada selle mehhanismi sõltumatus ja tõhusus; julgustab rakendama Euroopa Ombudsmani soovitusi;

90.  palub EIP‑l tõhustada koostööd Euroopa Ombudsmaniga;

91.  peab kiiduväärseks EIP grupi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ning ootab tegevuskava rakendamise teist etappi;

92.  palub EIP‑l innustada naiste osalemist ja aktiivselt edendada juhtivatel ametikohtadel tasakaalustatud soolist esindatust;

93.  palub komisjonil, Euroopa Kontrollikojal ja EIP‑l suurendada osalemiseeskirju käsitleva kolmepoolse lepingu eelseisval uuendamisel kontrollikoja rolli; nõuab, et Euroopa Kontrollikojale antaks õigus auditeerida kõiki EIP tehinguid, sealhulgas hinnata EIP investeerimispüüdluste kulutõhusust ja projektide täiendavust, ning need auditid tuleks avalikustada; kutsub samuti kontrollikoda üles koostama soovitused EIP välislaenutegevuse tulemuste ja nende ELi poliitikaga vastavusse viimise kohta;

94.  nõuab, et EIP ja parlament sõlmiksid institutsioonidevahelise kokkuleppe, et parandada juurdepääsu panga dokumentidele ja andmetele;

95.  nõuab, et parlamendile antaks kiiresti suuremad pädevused EIP strateegilise juhtimise ja poliitika alal, et tagada investeeringute demokraatlik kontroll, sealhulgas võimalus esitada EIP‑le kirjalikult vastatavaid küsimusi, nagu on juba ette nähtud EKP puhul; kutsub EIP gruppi üles parandama nendes küsimustes oma vastutust ning teeb ettepaneku korraldada kord kvartalis dialoog Euroopa Parlamendi asjassepuutuvate komisjonidega, et tagada EIP investeerimisstrateegias osalemine ja piisav järelevalve; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi suurem kontroll EIP direktorite nõukogu otsuste üle, ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament võiks parema teabevahetuse tagamiseks saada juhatuse koosolekutel vaatleja staatuse; nõuab, et komisjon muudaks oma EIP direktorite nõukogus võetavad seisukohad Euroopa Parlamendi jaoks läbipaistvamaks; nõuab, et EIP ja Euroopa Parlament sõlmiksid vastastikuse mõistmise memorandumi, et parandada EIP vastutuse suurendamise eesmärgil tema dokumentide ning strateegilisi suundumusi ja tuleviku rahastamispoliitikat käsitlevate andmete kättesaadavust;

96.  palub EIP presidendil edastada käesolev resolutsioon EIP direktoritele ja juhatajatele ning nõuab selle arutamist halduskomitees;

o
o   o

97.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 345, 27.12.2017, lk 34.
(2) Euroopa Komisjon, SWD(2016)0405, 6. detsember 2016, tabel 22 (stsenaarium EUCO30, allikas: PRIMESi mudel).
(3) „Granularity: where possible and relevant, the Bank will seek to record only the components of climate action embedded within larger overall projects or programmes. This approach allows greater granularity and is in line with the harmonised MDB methodology“ (Detailsus: kui see on võimalik ja asjakohane, püüab pank kirjendada ainult suuremates üldistes projektides või programmides sisalduvaid kliimameetmete komponente. See lähenemisviis võimaldab suuremat detailsust ja on kooskõlas mitmepoolsete arengupankade ühtlustatud metoodikaga) (EIB: „Climate Action Lending – List of eligible sectors and eligibility criteria“ (Kliimameetmetega seotud laenuandmine – kõlblike sektorite loetelu ja kõlblikkuskriteeriumid), 20. detsember 2017).
(4) Crédit Agricole ei toeta enam ettevõtjaid, kes arendavad või kavatsevad arendada tegevust söesektoris. Crédit Agricole’i nulltolerantsi poliitika kehtib kõigi ettevõtjate suhtes, kes arendavad või kavatsevad arendada tegevust söesektoris, alates söe kaevandamisest ja energiatootmisest ning lõpetades söekaubanduse ja -transpordiga.
(5) EIP, „Environmental, Climate and Social Guidelines on Hydropower Development“ (Keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsuunised hüdroenergia arendamiseks), oktoober 2019.
(6) EIP: „Evaluation of the EIB Intermediated Lending through the Investment Facility in ACP“ (AKV riikide investeerimisrahastu raames EIP vahendatud laenutegevuse hinnang), juuli 2017.
(7) Fossiilkütuseid käsitlev aruanne „Cachez ces fossiles que l’on ne saurait voir: 3 institutions financières publiques à l’épreuve de l’Accord de Paris“, Les Amis de la Terre France, Oxfam France ja Réseau Action Climat-France, juuli 2019.
(8) Nagu Euroopa Kontrollikoda 2018. aastal meelde tuletas.
(9) https://luxtimes.lu/european-union/40483-eib-under-scrutiny-for-failings-after-whistleblowing-complaints
(10) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.
(11) EIP, „EIB Group Policy towards weakly regulated, non-transparent and non-cooperative jurisdictions and tax good governance“ (EIP grupi poliitika nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes ning hea maksuhaldustava), märts 2019.

Viimane päevakajastamine: 9. detsember 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika