Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (06050/2019 – C9-0023/2019 – 2018/0356(NLE))

P9_TA(2020)0026 A9-0003/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06050/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu (06051/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõikele 1, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0023/2019),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9‑0003/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0027.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (06050/2019 – C9-0023/2019 – 2018/0356M(NLE))

P9_TA(2020)0027 A9-0017/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06050/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu (06051/2019),

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (05931/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõikele 1, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teisele lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9‑0023/2019),

–  võttes arvesse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel, millele kirjutati alla Brüsselis 27. juunil 2012. aastal ning mis jõustus 2016. aasta oktoobris(1),

–  võttes arvesse 17. oktoobril 2019. aastal allkirjastatud osalemise raamlepingut, mis hõlbustab Vietnami osalemist Euroopa Liidu juhitavates kriisiohje tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides ning näitab mõlema poole kindlat seotust reeglitepõhise mitmepoolse lähenemisviisiga rahvusvahelise rahu ja julgeoleku suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15(2) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida Euroopa Komisjon taotles 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks,

–  võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimissuuniseid piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANi liikmesriikidega,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta(4),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni väljendusvabaduse kohta Vietnamis, eelkõige Nguyen Van Hoa juhtumi kohta(5),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni Vietnami ja eelkõige poliitvangide olukorra kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2016. aasta otsust juhtumis 1409/2014/MHZ, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei hinnanud eelnevalt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91, 100, 168 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi laste töö kasutamise kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi äritegevuse ja inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu majanduslikku mõju(8),

–  võttes arvesse Vietnami inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu korraldas 2019. aastal,

–  võttes arvesse Vietnamisse lähetatud teabekogumismissiooni (28. oktoober – 1. november 2018) järeldusi ja komisjoni 2018. mais antud hinnangut riigi edusammude kohta võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga pärast seda, kui komisjon teatas 23. oktoobril 2017 nn kollase kaardi esitamisest,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni(9), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0017/2020),

A.  arvestades, et Vietnam on Euroopa Liidu strateegiline partner, ning arvestades, et EL ja Vietnam jagavad ühist eesmärki ergutada majanduskasvu ja tööhõivet, suurendada konkurentsivõimet, võidelda vaesuse vastu ja saavutada kestliku arengu eesmärgid ning pühenduda kindlalt reeglitepõhisele kaubanduse avamisele ja mitmepoolsele kauplemissüsteemile;

B.  arvestades, et tegemist on järjekorras teise ELi ja ASEANi liikmesriigi vahel sõlmitud kahepoolse kaubanduslepinguga ning olulise etapiga teel piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise poole; arvestades, et see leping, nagu ka ELi ja Singapuri Vabariigi vaheline vabakaubandusleping, millele Euroopa Parlament andis oma nõusoleku 13. veebruaril 2019. aastal, on ka võrdlusalus lepingutele, mille üle EL praegu teiste peamiste ASEANi liikmesriikidega läbirääkimisi peab;

C.  arvestades, et 90 % maailma tulevasest majanduskasvust luuakse prognooside kohaselt väljaspool Euroopat ja märkimisväärne osa sellest Aasias;

D.  arvestades, et Vietnam liitus WTOga 2007. aastal ning on praegu avatud ja vabakaubandust pooldav majandusjõud, nagu näitavad tema 16 kaubanduslepingut 56 riigiga;

E.  arvestades, et Vietnam on laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse asutajaliige ning oli osaline hiljuti lõppenud läbirääkimistel piirkondliku ulatusliku majanduspartnerluse üle;

F.  arvestades, et Vietnam on hoogsalt areneva, konkurentsivõimelise ja sidusa majandusega riik, kus on peaaegu 100 miljonit kodanikku, kasvav keskklass ning noor ja liikuv tööjõud, kuigi see on endiselt keskmisest madalama sissetulekuga riik, millel on oma arenguprobleemid, mida näitab ka ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksil põhinev 116. koht 189 riigi seas;

G.  arvestades, et Vietnam on ka üks ASEANi kiiremini kasvavaid riike, mille keskmine SKP kasv oli aastatel 2000–2018 ligikaudu 6,51 %; arvestades, et Vietnami majanduskasv peaks eelolevatel aastatel jätkuma sama kiiresti;

H.  arvestades, et EL on praegu Hiina ja Lõuna-Korea järel Vietnami kolmas kaubanduspartner ning USA järel teine suurim eksporditurg; arvestades, et ELi eksport Vietnami on viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 5–7 % aastas; arvestades, et komisjoni läbiviidud majandusliku mõju hinnangus prognoositakse, et ELi ettevõtete eksporditulu on 2035. aastaks 8 miljardit eurot, samas kui Vietnami eksport ELi kasvab eeldatavasti 15 miljardi euro võrra; arvestades, et oluline on kõige kaasavamal viisil maksimeerida selle lepinguga pakutavaid võimalusi ettevõtjatele, eelkõige VKEdele;

I.  arvestades, et nõukogu on rõhutanud, et ELi huvides on jätkata juhtrolli täitmist tegevuskava 2030 sidusal, terviklikul ja tõhusal rakendamisel, mis on ELi peamine prioriteet oma kodanike hüvanguks ning oma usaldusväärsuse säilitamiseks Euroopas ja kogu maailmas; arvestades, et komisjoni presidendiks valitud Ursula von der Leyen rõhutas kõigile volinikukandidaatidele saadetud missioonikirjas, et „iga volinik tagab oma poliitikavaldkonnas ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise“;

J.  arvestades, et Vietnamil on endiselt probleeme kestliku arengu, inimõiguste, poliitiliste õiguste ja kodanikuõiguste vallas, eelkõige mis puudutab vähemuste olukorda, põhivabadusi, usu- ja ajakirjandusvabadust, loodusvarade (nt liiv, kalandussaadused ja puit) kasutamist ning jäätmekäitlust ja reostust; peab kahetsusväärseks asjaolu, et EL ja Vietnam on jätkuvalt eriarvamusel rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide Vietnami puudutavate soovituste ning nende soovituste (nt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga seotud soovitused) rakendamise suhtes; arvestades, et vangide sunniviisiline töö on Vietnamis endiselt probleem;

K.  arvestades, et vaatamata 1986. aastal alanud majanduslikele ja poliitilistele reformidele on Vietnam endiselt üheparteiline riik, mis ei tunnusta selliseid põhivabadusi nagu ühinemisvabadus, sõnavabadus, usuvabadus ja ajakirjandusvabadus; arvestades, et režiimi repressiivne iseloom ning inimõiguste raske ja süstemaatiline rikkumine Vietnamis on dokumenteeritud Euroopa välisteenistuse 2018. aasta aruandes inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas, milles rõhutatakse eelkõige poliitvangide arvu suurenemist riigis;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioonis kutsuti Vietnami valitsust üles „tunnistama kõik oma repressiivsed seadused, eelkõige kriminaalseadustiku, [...] kehtetuks, need läbi vaatama või neid muutma“; arvestades, et Vietnam ei reageerinud sellele üleskutsele; arvestades, et Vietnam ei nõustunud ühegi viimase üldise korrapärase läbivaatamise käigus 2019. aasta märtsis tehtud soovitusega muuta kuritarvitusi võimaldavaid karistusseadustiku sätteid või tunnistada need kehtetuks;

M.  arvestades, et ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu artiklis 13.9 tõdetakse mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide kaitse ja säästva majandamise ning säästva vesiviljeluse edendamise olulisust ning nähakse ette teha koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

N.  arvestades, et mõned kalapõhised tooted, näiteks CN‑koodide 1604 14 21 ja 1604 14 26 alla kuuluvad tooted, ei kuulu vabakaubanduslepingu tollimaksuvaba režiimi alla, kuna tegemist on Euroopa Liidu jaoks nö tundlike toodetega;

O.  arvestades, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki peetakse organiseeritud merekuritegevuseks, millel on katastroofiline keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik mõju kogu maailmas ning mis tekitab Euroopa kalatööstuse jaoks kõlvatut konkurentsi;

P.  arvestades, et Vietnam on maailma suuruselt neljas kalatootja, kellele järgneb Euroopa Liit, ning samuti vesiviljelustoodete suuruselt neljas tootja;

Q.  arvestades, et EL on maailma suurim (kauba väärtust arvestades) kalandus- ja vesiviljelustoodetega kaupleja, kelle kaubandusmaht oli 2017. aastal üle 2,3 miljardi euro; arvestades, et EL impordib üle 65 % enda tarbitavatest kalatoodetest ja on üks suurimaid välisinvestoreid Vietnamis;

R.  arvestades, et Vietnam on seni ELi kvaliteedikavade raames taganud kaitstud päritolunimetusena kaitse ühele geograafilise tähisega tootele – kalakastme sordile Phú Quốc; arvestades, et vabakaubanduslepingus on sätestatud 169 ELi geograafilise tähise kaitse veinidele, kangetele alkohoolsetele jookidele ja toiduainetele Vietnamis ning vastastikune 39 Vietnami geograafilise tähise kaitse ELis;

S.  arvestades, et Vietnam on 95 miljoni inimesega turg, kus on kala ja vesiviljelustoodete tarbimise pikaajalised traditsioonid, ning arvestades, et Vietnam on ELi suuruselt teine kaubanduspartner Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) piirkonnas; arvestades, et kalandus võib Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele tõotada tugevaid kasvuvõimalusi ja märkimisväärset kasu; arvestades, et see sektor on Euroopa heaolu ja innovatsiooni jaoks elulise tähtsusega;

1.  rõhutab, et ELi ja Vietnami vabakaubandusleping on kõige ulatuslikum ja ambitsioonikam leping, mis ELi ja ühe arenguriigi vahel eales sõlmitud, ning see peaks olema ELi ja arengumaade ning eelkõige ASEANi piirkonna vahelise koostöö võrdlusalus; Tuletab meelde, et Vietnam jääb pärast vabakaubanduslepingu jõustumist kaheaastaseks üleminekuperioodiks GSP alusel soodustatud riigiks;

2.  märgib, et läbirääkimised algasid 2012. aasta juunis ja lõppesid pärast 14 läbirääkimistevooru 2015. aasta detsembris, ning väljendab kahetsust sellele järgnenud viivituste pärast lepingu allkirjastamise ja ratifitseerimiseni jõudmisel ja eelkõige selle pärast, et nõukogu ei küsinud Euroopa Parlamendilt nõusolekult aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi;

3.  rõhutab lepingu majanduslikku ja strateegilist tähtsust, kuna EL ja Vietnam jagavad ühiseid eesmärke, milleks on edendada majanduskasvu ja tööhõivet, tõsta konkurentsivõimet, võidelda vaesuse vastu, soodustada reeglitepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, teha edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, ning toetada töötajate õigusi ja põhivabadusi; rõhutab geopoliitilisi kaalutlusi, mille tõttu ELi partnerid Kaug-Idas on olulised osalised keerulises kohalikus geomajanduslikus keskkonnas;

4.  märgib, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit juhindub oma tegevuses rahvusvahelisel areenil demokraatia, õigusriigi põhimõtetest, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsusest ja jagamatusest, inimväärikuse austamisest, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtetest ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisest; rõhutab vajadust järgida arengukoostöö eesmärkidega kooskõlas oleva poliitika põhimõtet kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208;

5.  rõhutab vabakaubanduslepingu tähtsust selles piirkonnas tegutsevate ELi ettevõtjate konkurentsivõime seisukohast; nendib, et Euroopa ettevõtted peavad toime tulema ühe suurema konkurentsiga, mida pakuvad riigid, kellega Vietnam on juba sõlminud vabakaubanduslepingud, nagu laiaulatuslik ja progressiivne Vaikse ookeani ülese partnerluse leping (CPTPP);

6.  on veendunud, et kõnealuse lepingu ja ELi-Singapuri vabakaubanduslepinguga astutakse uusi samme kõrgete standardite ja reeglite kehtestamiseks ASEANi piirkonnas, aidates sillutada teed tulevaseks piirkondadevaheliseks kaubandus- ja investeerimislepinguks; rõhutab, et leping saadab ühtlasi tugeva signaali vaba, õiglase ja vastastikkuse põhimõttel põhineva kaubanduse toetuseks ajal, mil tugevnevad protektsionistlikud suundumused ning mitmepoolses reeglitepõhises kaubanduses on tõsiseid probleeme; rõhutab, et vabakaubandusleping aitab ELil tugevdada oma kohalolekut ASEANi piirkonnas, võttes arvesse piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) läbirääkimiste hiljutist lõpuleviimist ning laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP) jõustumist; rõhutab ka, et leping võimaldab ELil propageerida oma standardeid ja väärtusi selles piirkonnas; kinnitab veel kord oma täielikku toetust mitmepoolsusele ning WTO kestliku ja põhjaliku reformimise tähtsust, kuna see aitab tagada reeglitepõhise rahvusvahelise kaubanduse;

7.  toonitab, et lepinguga kaotatakse enam kui 99 % tariifidest(10); märgib, et Vietnam liberaliseerib lepingu jõustumisel 65 % imporditollimaksudest, mis on kehtestatud ELi ekspordile, ning ülejäänud tollimaksud kaotatakse järk-järgult kümne aasta jooksul; märgib veel, et EL liberaliseerib lepingu jõustumisel 71 % oma impordist ning 99 % impordist muutub tollimaksuvabaks seitsme aasta jooksul; juhib tähelepanu sellele, et leping sisaldab ka konkreetseid sätteid, mis käsitlevad ELi ekspordi suhtes kohaldatavaid mittetariifseid tõkkeid, mis on sageli suureks takistuseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele); on seisukohal, et ELi ja Vietnami vabakaubandusleping võib aidata lahendada ELi ja Vietnami vahelise kaubandusbilansi puudujäägi probleemi ja rakendada lähiaastatel selle ASEANi riigi kasvupotentsiaali;

8.  rõhutab, et on oluline tagada kontrolli tõhusus ja usaldusväärsus, sealhulgas tõhustatud tollikoostöö kaudu Euroopas, et lepingust ei saaks teistest riikidest pärit kaupade jaoks värav Euroopasse;

9.  märgib, et kõnealuse lepingu alusel paraneb kooskõlas riigihankelepinguga (GPA) juurdepääs Vietnami riigihangetele, kuna Vietnam ei ole veel riigihankelepingu liige; toonitab, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu riigihangete peatükiga luuakse selgus ja õiglane menetlus, mis on võrreldav teiste vabakaubanduslepingutega, mille EL on sõlminud arenenud riikidega ja rohkem arenenud arenguriikidega; rõhutab, et hangete puhul ei tohi leping piirata riigi tasandi hankereegleid või poliitilist manööverdamisruumi selles osas, mis puudutab nõuete kehtestamist hanke eseme suhtes ning nt keskkonnanõudeid ja töö- ja tööhõivetingimusi;

10.  on rahul sellega, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingus sisalduvad päritolureegleid käsitlevad sätted järgivad ELi lähenemisviisi ning nende põhijooned on samad, mis on sätestatud ELi üldiste tariifsete soodustuste kavas ja ELi kaubanduslepingus Singapuriga; kutsub komisjoni üles jälgima nende reeglite nõuetekohast ja usaldusväärset rakendamist, pöörates erilist tähelepanu riiklikule sisule, ning võitlema igasuguse manipuleerimise ja kuritarvitamise vastu, nagu kolmandatest riikidest pärit toodete ümberpakendamine;

11.  märgib sellega seoses, et Vietnam ei saa edaspidi kasutada päritolureeglite täitmiseks teiste selles piirkonnas tegutsevate ja üldiste tariifsete soodustuste kava alusel soodustusi saavate kaubanduspartnerite kumulatsiooni; rõhutab, et vabakaubanduslepingute päritolureeglid ei tohiks asjatult lõhkuda olemasolevaid väärtusahelaid, eriti kui see puudutab riike, kes saavad praegu kasu üldiste tariifsete soodustuste kavast (GSP), kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivast erikorrast (GSP+) või erikorrast „Kõik peale relvade“ (EBA);

12.  rõhutab, et ligikaudu 169 ELi geograafilist tähist saavad Vietnami turul tunnustuse ja kaitse ELi õigusaktidega võrreldaval tasemel, pidades silmas, et Vietnam on Aasias oluline ELi toiduainete ja jookide eksporditurg; on seisukohal, et seda nimekirja tuleks lähitulevikus laiendada; rõhutab peale selle, et vabakaubanduslepingu sätted võivad avaldada kahjulikku mõju mõningatele ELi põllumajandussektoritele, muu hulgas riisitootmisele; kutsub sellega seoses komisjoni üles pidevalt jälgima selle tundliku tooterühma impordivooge ja kasutama täiel määral kaitseklausli määruse sätteid alati, kui õiguslikke ja majanduslikke nõudeid täidetakse, et vältida vabakaubanduslepingu rakendamise otsesest mõjust tulenevat võimalikku kahjulikku mõju ELi põllumajandussektoritele;

13.  on rahul tugeva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete peatükiga, millega kehtestatakse ühtne ja läbipaistev menetlus EList Vietnami eksporditavate toiduainete heakskiitmiseks, et kiirendada ELi eksporditaotluste heakskiitmist ja vältida diskrimineerivat kohtlemist; tunnustab Vietnami kavatsuse eest kohaldada samu impordinõudeid kõigist ELi liikmesriikidest pärit sarnastele toodetele;

14.  tuletab teenustega seoses meelde, et Vietnam läheb oma WTO raames võetud kohustustest kaugemale, pakkudes mitmes allsektoris oluliselt paremat juurdepääsu ning võimaldades uut turulepääsu sellistes sektorites nagu pakendamisteenused, kaubandusmessid ja näituseteenused või rentimine/liisimine; toonitab, et Vietnam on esimest korda avanud piiriülesed kõrgharidusteenused; väljendab rahulolu positiivse nimekirja kasutamise üle teenuste ajakavas;

15.  tuletab meelde, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu kiire ratifitseerimine võib aidata Vietnamil parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset ning tagada kõrgeimad tootmisstandardid ja parima kvaliteedi tarbijatele; toonitab, et Vietnam ühineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetilepingutega, milles on sätestatud normid loata elektroonilise juurdepääsu või loomingulise töö loata kasutamise ennetamiseks ja omanike õiguste kaitsmiseks ning käsitletakse probleeme, mida uued tehnoloogiad ja kommunikatsioonimeetodid intellektuaalomandi õigustele tekitavad; rõhutab standardite kehtestamise suutlikkuse strateegilist tähtsust piirkonnas, kus võib täheldada suundumust normidest ja standarditest loobuda; kordab, et tugevate õigusraamistike puudumine võib vallandada võidujooksu madalaimate normide suunas ja negatiivse konkurentsi oluliste õigusnormide pärast; juhib tähelepanu sellele, et ravimite kättesaadavuse edendamine jääb ELi poliitika oluliseks tugisambaks ning et lepingu intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted farmaatsiatoodete kohta on kohandatud konkreetselt Vietnami arengutasemele, seal kehtivale õigusraamistikule ja rahvatervisega seotud probleemidele;

16.  peab kahetsusväärseks, et leping ei sisalda eraldi peatükki VKEde kohta, kuid märgib, et mitmed lepingu osad sisaldavad siiski erinevaid sätteid VKEde kohta; rõhutab, et rakendusetapp on väga oluline tegevuskava kasutuselevõtuks, et aidata VKEdel kasutada lepinguga pakutavaid võimalusi, alustades läbipaistvuse suurendamisest ja kogu asjakohase teabe levitamisest, kuna see majandussektor on Euroopa heaolu ja innovatsiooni jaoks eluliselt tähtis; on seisukohal, et lepingu võimalikul läbivaatamisel peaks komisjon kaaluma võimalust selline peatükk lisada;

17.  on rahul sätetega, mis käsitlevad loomade heaolu alast koostööd, sealhulgas tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist loomade heaolu kõrgete standardite väljatöötamiseks, ning julgustab lepinguosalisi neid täielikult ära kasutama; nõuab tungivalt, et lepinguosalised töötaksid võimalikult kiiresti välja loomade heaolu koostöökava, mis hõlmab koolituse, suutlikkuse suurendamise ja lepingu raames antava abi programmi, et kaitsta loomade heaolu surmamisel ning tagada loomadele parem kaitse Vietnami põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal;

18.  toonitab, et lepingus nähakse ette ELi õigus kohaldada oma standardeid kõigi liidus müüdavate kaupade ja teenuste suhtes, ning tuletab meelde liidu ettevaatuspõhimõtet; rõhutab, et ELi kõrgeid standardeid, sealhulgas neid, mis sisalduvad riiklikes õigusaktides, eeskirjades ja kollektiivlepingutes, ei tohiks mingil juhul käsitada kaubandustõketena;

19.  peab kahetsusväärseks, et leping ei sisalda sätet andmete piiriülese edastamise kohta; on seisukohal, et lepingu tulevase läbivaatamise käigus tuleks see säte lisada, kooskõlas andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega, ning rõhutab, et sellise tulevase sätte eelduseks peab olema Euroopa Parlamendi nõusolek; märgib sellega seoses, et isikuandmete kaitse üldmäärus on täielikult kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu üldiste eranditega;

20.  toonitab, et ELi ja Vietnami vabakaubandusleping sisaldab põhjalikku ja jõustatavat kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mis käsitleb töö- ja keskkonnaaspekte ning lähtub laialdaselt heaks kiidetud mitmepoolsetest konventsioonidest ja normidest; juhib tähelepanu sellele, et kaubanduse ja kestliku arengu peatüki jõustatavust saaks märkimisväärselt parandada, esiteks kaaludes eri jõustamismeetodite hulgas viimase abinõuna karistuspõhist mehhanismi ning teiseks reformides sisenõuanderühma süsteemi, nagu parlament on korduvalt nõudnud ja nagu on mainitud ka uue ELi kaubandusvoliniku lähetuskirjas; rõhutab, et kaubanduse ja kestliku arengu peatüki eesmärk on kaasa aidata ELi laiematele poliitilistele eesmärkidele, eelkõige kaasavale majanduskasvule, kliimamuutuste vastasele võitlusele, inimõiguste, sealhulgas töötajate õiguste edendamisele ja üldisemalt ELi väärtuste toetamisele; rõhutab, et see on ka Vietnami arengu ja sotsiaalse edasimineku vahend, mis toetab Vietnami püüdlusi parandada töötajate õigusi ning tõhustada kaitset töökohal ja keskkonnakaitset; nõuab ulatuslike ja sõltumatute sisenõuanderühmade kiiret loomist ja toimimist ning kutsub komisjoni üles tegema Vietnami ametivõimudega tihedat koostööd ja pakkuma neile vajalikku tuge; kutsub ühiskomiteed üles alustama viivitamata tööd kaubanduse ja kestliku arengu sätete täitmise paremaks tagamiseks;

21.  nõuab Vietnami Rahvusassamblee ja Euroopa Parlamendi ühiskomitee loomist, et parandada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki meetmete koordineerimist ja läbivaatamist ning lepingu kui terviku rakendamist; tunneb heameelt Vietnami Rahvuskogu esimehe pooldava seisukoha üle selle üleskutse suhtes ning nõuab kahe parlamendi vastastikuse mõistmise memorandumi kiiret läbirääkimist;

22.  väljendab heameelt Vietnami valitsuse seniste konkreetsete sammude üle, mille hulgas on tööõiguse ja minimaalse tööea õigusraamistiku muutmine eesmärgiga lõpetada lapstööjõu kasutamine ja võtta kohustused seoses mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkusega töökohal; ootab, et sellele uuele õigusaktile lisataks võimalikult kiiresti rakendusmäärused ja Vietnami ametivõimud jõustaksid selle täielikult;

23.  võtab teadmiseks, et lapstööjõu kasutamine on Vietnamis viimastel aastatel vähenenud, ja tuletab meelde, et Vietnam oli esimene riik Aasias ja teine maailmas, kes ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni; kutsub Vietnami valitsust üles esitama ulatuslikku tegevuskava lapstööjõu kasutamise kaotamiseks 2025. aastaks ning sunniviisilise töö, kaasaegse orjapidamise ja inimkaubanduse kaotamiseks 2030. aastaks; ootab ILO hinnangut aegsasti enne lepingu ratifitseerimist; kutsub ELi ja Vietnami üles koostööle, et koostada lapstööjõu kasutamise vastu võitlemise tegevuskava, mida toetaksid vastavad ELi programmid, sealhulgas ettevõtete jaoks vajalik hoolsuskohustuse raamistik;

24.  rõhutab aga, et edusammudele vaatamata leidub endiselt tõsiseid probleeme, nõuab tungivalt, et Vietnami ametivõimud konkreetsete meetmete abil rohkem tegeleksid töötajate õiguste edumeelse tegevuskavaga, ning sellega seoses tervitab reformitud tööseadustiku vastuvõtmist 20. novembril 2019; väljendab heameelt ka selle üle, et 14. juunil 2019 ratifitseeriti ILO konventsioon nr 98 (kollektiivläbirääkimised) ja et Vietnami valitsus võttis kohustuse ratifitseerida ülejäänud kaks põhikonventsiooni, nimelt konventsioon nr 105 (sunnitöö kaotamine) 2020. aastal ja konventsioon nr 87 (ühinemisvabadus) 2023. aastal, ning kutsub Vietnami valitsust üles esitama usutavat tegevuskava nende ratifitseerimiseks; rõhutab rakendusmääruste keskset rolli muudetud töökoodeksi ja ratifitseeritud ILO konventsioonide rakendamisel ning seetõttu toonitab, et reformitud töökoodeksi rakendusmäärused peavad sisaldama ILO konventsioonide nr 105 ja 87 põhimõtteid; rõhutab oma valmisolekut alustada selles küsimuses aktiivset dialoogi; kutsub Vietnami valitsust üles ELi nende tähtsate konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise käiguga pidevalt kursis hoidma; tuletab meelde, kui olulised on sellised kohustused, mille võtmine kajastab arenguriigi tõeliselt positiivseid suundumusi, kuid rõhutab samas, kui tähtis on inimõiguste, ILO konventsioonide ja keskkonnakaitse sätete tõhus rakendamine; rõhutab, et rakendusõigusaktides sisalduvad konkreetsed kriteeriumid, nagu lävendid ja registreerimisformaalsused, ei tohiks tegelikkuses takistada sõltumatuid organisatsioone riiklike organisatsioonidega konkureerimast; rõhutab samuti, et karistusõigus tuleks viia kooskõlla asjakohaste ILO konventsioonidega; rõhutab, et Vietnami kohustusi, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist ning hiljuti reformitud tööseadustikust, tuleks kohaldada viisil, mis ei muuda vabaduste kasutamist praktiliselt võimatuks, eelkõige seoses sõltumatute ametiühingute kogunemisvabadusega; tunnustab ELi ratifitseerimiseelset tingimuslikku hoiakut;

25.   väljendab heameelt kavandatava koostöö üle ILO inimväärse töö tagamise suuniste kaubandusaspektide vallas, eelkõige kaubanduse seostamisel täieliku ja tootliku tööhõivega, kuhu on kaasatud kõik, ka noored, naised ja puuetega inimesed; nõuab selle koostöö kiiret ja sisulist alustamist;

26.  märgib, et Vietnam on üks riikidest, mida kliimamuutused, eelkõige tormide ja üleujutuste taolised äärmuslikud ilmastikunähtused, kõige rohkem mõjutavad; nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus kehtestaks tõhusad kohanemismeetmed ning tagaks keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevate õigusaktide tõhusa rakendamise;

27.  väljendab heameelt pühendumuse üle tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ning astuda samme eluslooduse, bioloogilise mitmekesisuse ja metsade kaitseks ja säästvaks majandamiseks; tuletab meelde, et Vietnam on üks neid ASEANi laiema piirkonna riike, kes ilmutab kõige aktiivsemat pühendumust Pariisi kokkuleppe tegevuskavale; rõhutab, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu kiire ratifitseerimine ning Pariisi kokkuleppe täielik austamine ja tulemuslik rakendamine aitab selles piirkonnas tagada võimalikult kõrged keskkonnakaitse standardid;

28.  rõhutab Vietnami strateegilist tähtsust ELi olulise partnerina Kagu-Aasias ja ASEANi riikide hulgas, eelkõige – kuid mitte ainult – seoses kliimamuutuse teemaliste läbirääkimiste, hea valitsemistava, kestliku arengu, majandusliku ja sotsiaalse progressi ning terrorismivastase võitlusega; rõhutab, et Vietnamist peab saama partner inimõiguste edendamisel ja demokraatlike reformide läbiviimisel; märgib, et Vietnam on 2020. aastal ASEANi eesistuja; rõhutab, kui tähtis on, et EL ja Vietnam järgiksid ja rakendaksid täielikult Pariisi kokkulepet;

29.  väljendab heameelt ELi ja Vietnami valitsuse lepingu üle, millega kehtestatakse raamistik Vietnami osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonides ja millele kirjutati alla 17. oktoobril 2019; rõhutab, et Vietnam on teine ELi partnerriik Aasias, kes on liiduga osalemise raamlepingu allkirjastanud; rõhutab, et leping on ELi ja Vietnami suhetes oluline edusamm;

30.  tuletab meelde, et lepingus on ette nähtud konkreetsed meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi takistamiseks ning kestliku ja vastutustundliku kalandussektori, sealhulgas vesiviljeluse edendamiseks; tunnustab sellega seoses Vietnami otsusekindlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu tegevusse asuda, milleks ta on taotlenud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) täisliikmeks saamist, saanud sadamariigi meetmete lepingu (PSMA) ametlikuks lepinguosaliseks, võtnud 2017. aastal vastu läbivaadatud kalandusseaduse, kus võetakse arvesse rahvusvahelisi ja piirkondlikke kohustusi, kokkuleppeid ja komisjoni soovitusi, ning rakendab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise riiklikku tegevuskava;

31.  tunnistab siiski, et Vietnami ametiasutustel tuleb veel lahendada tõsised probleemid, mis on seotud riigi äärmiselt killustatud kalalaevastiku liigse püügivõimsusega ja mereressursside ülekasutamisega, ning võtab teadmiseks, et Vietnam on saanud kollase kaardi ja juba võtnud meetmeid olukorra parandamiseks; nõuab täiendavaid meetmeid kooskõlas 2019. aasta novembri kontrollkülastuse tulemustega ning pidevat järelevalvet ja põhjalikku kontrolli Vietnami jõupingutuste üle tagada, et riik jätkaks võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning liidu turule saabuvate kalandustoodete täieliku jälgitavuse tagamist, et välistada ebaseaduslik import; tuletab lisaks meelde, et kollase kaardi kehtetuks tunnistamine peab sõltuma kõigi ELi 2017. aasta soovituste täielikust ja tõhusast rakendamisest; palub komisjonil näha tulevastes lepingutes ette kaitsemeetmed kalandustoodetele, näiteks võimalus peatada tariifsed soodustused seni, kuni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest antud kollane kaart on tühistatud;

32.  võtab teadmiseks, et Vietnam on võtnud kohustuse võidelda illegaalse raie ja metsade hävitamise vastu, sõlmides ELiga metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtliku partnerluslepingu; märgib, et see leping kehtib alates 1. juunist 2019 ning sellega on kehtestatud importijate hoolsuskohustused; väljendab heameelt selle üle, et kõik Vietnami sidusrühmad võtavad sellest protsessist avatult ja konstruktiivselt osa;

33.  rõhutab, kui oluline on tõhusalt rakendada kõiki lepingu sätteid ja peatükke alates turulepääsust kuni kestliku arengu ja kõigi kohustuste jõustamiseni; on seisukohal, et kõiki kaubanduse ja kestliku arengu sätteid tuleks tõlgendada rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguslike kohustustena; juhib siinkohal tähelepanu sellele, et on loodud kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku ametikoht, kes hakkab töötama komisjoni kaubandusvoliniku otsesel juhtimisel, samuti rõhutab, et Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon on võtnud kohustuse aktiivselt osaleda ELi-Vietnami vabakaubanduslepingu kohustuste rakendamise järelevalves; rõhutab, et Euroopa ettevõtteid, eriti VKEsid, tuleks julgustada lepingu eeliseid täielikult ära kasutama ning kõik lepingu rakendamise takistused tuleks viivitamata kõrvaldada;

34.  rõhutab, et lepingu jõustumine loob tingimused lepinguosaliste ulatuslikuks ja viljakaks koostööks, pidades silmas kestliku arengu sätete tõhusat rakendamist, mis võib parandada poliitilist ja inimõiguste olukorda riigis; toonitab, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu nõuetekohane rakendamine võib aidata Vietnamil saavutada kooskõla Euroopa keskkonna-, inimõiguste, hea valitsemistava ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse normidega; tunneb sellega seoses heameelt Vietnami võetud kohustuse üle esitada riiklik rakenduskava vabakaubanduslepingu sätete järgimise kohta;

35.  tuletab meelde varasemaid kogemusi, mis näitavad, et vabakaubanduslepingute nõuetekohane rakendamine ja ELi ettevõtete kohalolek võib parandada inimõiguste olukorda, ettevõtja sotsiaalset vastutust ja keskkonnastandardeid; palub ELi ettevõtetel jätkata oma olulist rolli normide ja heade tavade kooskõlastamisel, et luua ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu abil Vietnamis kõige sobilikum ja kestlikum ettevõtluskeskkond;

36.  nõuab lepingu üksikasjalikku ja ranget järelevalvet ning kohustuse võtmist selle tagamiseks, et puudused koostöös kaubanduspartneriga kiiresti kõrvaldatakse; palub ELil toetada vajalikke suutlikkuse loomise meetmeid ja anda tehnilist eriabi, et aidata Vietnamil projektide ja ekspertteadmiste abil täita oma kohustusi, eelkõige seoses keskkonna- ja töösätetega; tuletab komisjonile meelde tema aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees seoses ELi-Vietnami vabakaubanduslepingu rakendamisega;

37.  rõhutab, et sõltumatu kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine lepingu rakendamise järelevalvesse on otsustavalt tähtis, ja nõuab, et võimalikult kiiresti pärast lepingu jõustumist moodustataks sisenõuanderühmad ning et neis oleksid tasakaalustatult esindatud sõltumatud, vabad ja mitmekesised kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas Vietnami sõltumatute organisatsioonide esindajad inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonnakaitse valdkonnas; toetab Vietnami kodanikuühiskonna organisatsioonide pingutusi sellekohaste ettepanekute väljatöötamisel, samuti kavatseb toetada suutlikkuse suurendamise pingutusi;

38.  tuletab meelde, et ELi ja Vietnami suhted põhinevad partnerlus- ja koostöölepingul, mis hõlmab mittemajanduslikke valdkondi, sealhulgas poliitilist dialoogi, inimõigusi, haridust, teadust ja tehnoloogiat, õigust, varjupaika ja rännet;

39.  tunnistab vabakaubanduslepingu ning partnerlus- ja koostöölepingu institutsioonilist ja õiguslikku seost, millega tagatakse, et ELi ja Vietnami suhete keskmes on inimõigused; rõhutab, kui olulised on selle lepingu kiireks ratifitseerimiseks tõeliselt positiivsed suundumused inimõiguste valdkonnas, ning kutsub Vietnami ametivõime üles võtma olukorra parandamiseks konkreetseid meetmeid, et anda märku oma otsusekindlusest; tuletab meelde oma 15. novembri 2018. aasta nõudmisi, eelkõige karistusseadustiku reformi, surmanuhtluse, poliitvangide ja põhivabaduste kohta; nõuab tungivalt, et lepinguosalised kasutaksid lepinguid nii palju kui võimalik selleks, et parandada inimõiguste halba olukorda Vietnamis, ning rõhutab, kui tähtis on, et EL ja Vietnam peaksid ulatuslikku inimõiguste teemalist dialoogi; juhib tähelepanu asjaolule, et partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 1 sisaldab standardset inimõiguste klauslit, mille alusel võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas viimase abinõuna partnerlus- ja koostöölepingu ja seega kaudselt ka ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu või selle osade viivitamatu peatamine;

40.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole põhjalikult hinnanud vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele; palub komisjonil seda mõju hinnata; palub komisjonil alati lisada oma mõjuhinnangutesse inimõigused, sealhulgas kaubanduslepingute puhul, millel on märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju; juhib tähelepanu sellele, et komisjon on samuti võtnud kohustuse korraldada majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju järelhindamine;

41.  nõuab, et EL ja Vietnam looksid sõltumatu inimõiguste järelevalvemehhanismi ja sõltumatu kaebuste lahendamise mehhanismi, mis pakuks mõjutatud kodanikele ja kohalikele sidusrühmadele tõhusat õiguskaitset ning võimaldaks käsitleda võimalikku negatiivset mõju inimõigustele, eelkõige kohaldades kaubanduse ja kestliku arengu peatüki suhtes riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi;

42.  väljendab muret seoses uue küberturvalisuse seaduse rakendamisega, eelkõige seoses lokaliseerimis- ja avalikustamisnõuete, veebipõhise järelevalve ja kontrolliga ning isikuandmete kaitse meetmetega, mis ei ole kooskõlas ELi väärtuspõhise ja liberaliseeritud kaubanduse tegevuskavaga; väljendab heameelt valmisoleku üle alustada intensiivset dialoogi, sealhulgas Vietnami rahvuskogu esimehe võetud kohustuse üle kaasata mõlemad parlamendid rakendusaktide arutellu ja kaalumisse; kutsub ühtlasi Vietnami ametivõime üles võtma konkreetseid meetmeid ja väljendab heameelt ELi abi üle selles valdkonnas;

43.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; avaldab heameelt selle üle, et nii Vietnam kui ka EL on allkirjastanud WTO Buenos Airese deklaratsiooni naiste ja kaubanduse kohta, ning kutsub lepinguosalisi üles tugevdama lepingus soolise võrdõiguslikkuse ja kaubandusega seotud kohustusi; nõuab naisi puudutavate tingimuste parandamist, et nad saaksid sellest lepingust kasu, sealhulgas naiste suutlikkuse suurendamise kaudu tööl ja ettevõtluses, edendades nende esindatust otsuste tegemisel ja juhtivatel ametikohtadel ning parandades nende juurdepääsu, osalemis- ja juhtimisvõimalusi teaduses, tehnoloogias ja innovatsioonis; tuletab meelde komisjoni kohustust lisada tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse soolist võrdõiguslikkust käsitlevad peatükid, sealhulgas need, mis lepiti kokku pärast kõnealuse lepingu sõlmimist; palub ELi ja Vietnami võtta endale kohustus hinnata lepingu rakendamist ning lisada sellesse tulevasel läbivaatamisel eraldi peatükk soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse kohta;

44.  nõuab, et viivitamata vabastataks kõik praegu kinni peetavad või süüdi mõistetud poliitvangid ja kodanikuühiskonna liikmed, nagu blogijad ja sõltumatud ametiühinguliikmed, eelkõige need, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2017. aasta ja 15. novembri 2018. aasta resolutsioonides;

45.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel esitada Euroopa Parlamendile ametlik aruanne Vietnami võetud kohustuse kohta teha edusamme mitmes inimõiguste küsimuses, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2015. aasta resolutsioonis(11);

46.  rõhutab, et lepingu alusel peetav dialoog on juba soodustanud muudatusi paljudes valdkondades, ning leiab, et samal alusel saab ka edaspidi inimeste elu paremaks muuta;

47.  avaldab heameelt lepingu üle, millega luuakse ELi ja Vietnami vahel rohkem võimalusi vabaks ja õiglaseks kaubanduseks; leiab, et Euroopa Parlamendi nõusolek on põhjendatud, kuna Vietnam on juba asunud oma kohustusi täitma, astudes samme kodaniku- ja tööõiguste olukorra parandamiseks;

48.   kutsub nõukogu üles lepingut kiiresti vastu võtma; 

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 329, 3.12.2016, lk 8. (2) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C: 2017:376. (3) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30. (4) ELT C 86, 6.3.2018, lk 122. (5) ELT C 369, 11.10.2018, lk 73. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0459. (7) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64308 (8) Vaata: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/february/tradoc_157686.pdf (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0026. (10) ELi eksport Vietnami: 65 % tollimaksudest kaotatakse niipea, kui vabakaubandusleping jõustub, ning ülejäänud kaotatakse järk-järgult kuni kümne aasta jooksul (näiteks Vietnami autotööstuse kaitsmiseks Euroopa konkurentsi eest kehtivad sõidukite suhtes kohaldatavad tollimaksud veel kümme aastat); Vietnami eksport ELi: 71 % tollimaksudest kaotatakse lepingu jõustumisel, ülejäänud kaotatakse järk-järgult kuni seitsmeaastase perioodi jooksul. (11) Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2015. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT C 399, 24.11.2017, lk 141).

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (05931/2019 – C9-0020/2019 – 2018/0358(NLE))

P9_TA(2020)0028 A9-0002/2020

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05931/2019),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (05932/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0020/2019),

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

–  võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9‑0002/2020),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0029.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (05931/2019 – C9-0020/2019 – 2018/0358M(NLE))

P9_TA(2020)0029 A9-0014/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05931/2019),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (05932/2019),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0020/2019),

–  võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimisjuhiseid Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mida täiendati 2013. aasta oktoobris investeeringute kaitse lisamisega,

–  võttes arvesse 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute ASEANi liikmesriikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks,

–  võttes arvesse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel, millele kirjutati alla Brüsselis 27. juunil 2012. aastal ning mis jõustus 2016. aasta oktoobris(1),

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1219/2012, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks(3),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust menetluses 2/15(5) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida Euroopa Komisjon taotles 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta(6),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni väljendusvabaduse kohta Vietnamis, eelkõige Nguyen Van Hoa juhtumi kohta(7),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni Vietnami ja eelkõige poliitvangide olukorra kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2016. aasta otsust juhtumi 1409/2014/MHZ kohta, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei hinnanud eelnevalt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele(9),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas(10),

–  võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) läbipaistvuseeskirju, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes(11),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi lapstööjõu kasutamise kohta, milles soovitatakse komisjonil jätkata võimaluste uurimist, kuidas rakenda lapstööjõu kasutamise vastu võitlemiseks tõhusamalt Euroopa Liidu kaubandusmeetmeid, sealhulgas vabakaubanduslepinguid;

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi äritegevuse ja inimõiguste kohta, milles „EL tunnistab, et äriühingute poolne inimõiguste austamine ja selle integreerimine äriühingu tegevusse ning väärtus- ja tarneahelatesse on hädavajalik säästva arengu jaoks ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks“ ning et „kõik partnerlused säästva arengu eesmärkide rakendamiseks peaksid tuginema inimõiguste austamisele ja vastutustundlikule ettevõtlusele“, ning milles innustatakse „ELi äriühinguid looma operatiivtasandil kaebuste esitamise mehhanismid või looma ühised kaebuste esitamise algatused äriühingute vahel“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle V osa I, II ja V jaotist, eeskätt artiklit 207 koos artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0014/2020),

A.  arvestades, et EL on ülemaailmselt peamine välismaiste otseinvesteeringute saaja ja allikas;

B.  arvestades, et Vietnami 80 välismaise otseinvestori seas on EL viiendal kohal;

C.  arvestades, et Vietnam on elava majandusega riik, millel on ASEANi maade kõige kiiremini kasvav keskklass ning noor ja liikuv tööjõud, kõrge kirjaoskus- ja haridustase, võrdlemisi madalad palgad, head transpordiühendused ning keskne asukoht ASEANi riikide seas;

D.  arvestades, et Vietnami taristu- ja investeerimisvajadused ületavad oluliselt käesoleval hetkel kättesaadavaid avaliku sektori vahendeid;

E.  arvestades, et 2017. aastal sai Vietnam välismaiseid otseinvesteeringuid mahus 8 % riigi SKPst, üle kahe korra rohkem kui piirkonna teised sama suure majandusega riigid;

F.  arvestades, et Vietnami kaubandus-, äri- ja investeerimiskeskkond on viimase paarikümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud;

G.  arvestades, et praegu on jõus üle 3000 rahvusvahelise investeerimislepingu ja ELi liikmesriigid osalevad neist umbes 1400;

H.  arvestades, et tegemist on ELi–Singapuri investeeringute kaitse lepingu järel teise üksnes investeeringute kaitseks mõeldud lepinguga, mis ELi ja kolmanda riigi vahel sõlmitakse pärast institutsioonidevahelisi arutelusid ELi vabakaubanduslepingute uue ülesehituse üle vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15, mida EL kasutab tulevikus kaubanduspartneritega suhtlemisel võrdlusalusena;

I.  arvestades, et lepinguga asendatakse kõik 21 ELi liikmesriikide ja Vietnami vahel sõlmitud ja praeguseni kehtivat kahepoolset investeerimislepingut, mis ei sisaldanud ELi uut lähenemisviisi investeeringute kaitsele ega selle jõustamismehhanismi – avaliku investeerimiskohtu süsteemi;

J.  arvestades, et investeerimiskohtu süsteem integreeriti juba lõplikku laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingusse (CETA), mille Euroopa Parlament ratifitseeris 15. veebruaril 2017. aastal ja mis ootab ratifitseerimist mitme liikmesriigi poolt, ning see asendab investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi;

K.  arvestades, et 30. aprillil 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu Kohus, et CETAga ette nähtud mehhanism investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamiseks on ELi õigusega kooskõlas(13);

L.  arvestades, et lepinguosalised võtsid kohustuse luua mitmepoolne investeerimiskohus – algatus, mida Euroopa Parlament jätkuvalt jõuliselt toetab;

M.  arvestades, et 20. märtsil 2018 võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised, millega komisjonile anti luba pidada ELi nimel läbirääkimisi mitmepoolse investeerimiskohtu loomise konventsiooni üle; arvestades, et need läbirääkimisjuhised on avalikuks tehtud;

1.  kiidab heaks ELi investeeringute kaitse ja selle jõustamismehhanismi (investeerimiskohtu süsteem) uue käsitlusviisi, millega reformitakse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi ja parandatakse ELi liikmesriikide sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingute käsitlusviiside kvaliteeti; toonitab, et investeerimiskohtute süsteem kujutab endast nüüdisaegset, uuenduslikku ja reformitud investeeringuvaidluste lahendamise mehhanismi, võrreldes investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi menetluslike puudustega; märgib ühtlasi, et see on oluline muutus investoritele pakutava kaitse tasemes ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise viisis; peab muret tekitavaks, et selle kohaldamisala ulatub pelgast välisriikide ja kohalike investorite vahelisest mittediskrimineerimisest vaid natuke kaugemale; tuletab meelde, et sõltumatu mitmepoolse investeerimiskohtu loomine annaks kõigile osalistele suurema õiguskindluse; väljendab heameelt Vietnami kindla pühendumuse üle reeglitepõhisele mitmepoolsele kaubandussüsteemile;

2.  märgib, et lepinguga kindlustatakse investeeringute kaitse kõrge tase ja õiguskindlus, tagades samas lepinguosaliste õiguse reguleerida ja taotleda õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervis, avalikud teenused ja keskkonnakaitse; toonitab, et lepinguga tagatakse ka läbipaistvus ja vastutus; palub komisjonil võtta rohkem arvesse kliimamuutuste vastast võitlust ja Pariisi kokkuleppe järgimist, kui kaitstakse lepinguosaliste õigust reguleerida, nagu seda on tehtud CETA puhul; nõuab korrapärast seiret ja aruandlust Euroopa Parlamendile selle kohta, kuidas Euroopa investorid seda sätet kasutavad;

3.  rõhutab, et lepinguga tagatakse, et ELi investoreid koheldakse Vietnamis õiglaselt ja võrdselt, mis on kõrgema tasemega kaitse kui võrdse kohtlemise puhul; märgib, et leping kaitseb ELi investoreid nõuetekohaselt seadusevastase sundvõõrandamise eest; on seisukohal, et sellega peaks kaasnema investorite hoolsuskohustuse täitmine seoses kestlike ettevõtlustavadega kooskõlas inimõiguste, rahvusvaheliste töökonventsioonide ja keskkonnastandarditega;

4.  rõhutab, et majandusareng ja mitmepoolsus on olulised vahendid inimeste elu parandamiseks; juhib tähelepanu sellele, et investeeringute kaitse lepingu üks eesmärke on tugevdada ELi ja Vietnami majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga ning edendada kaubandust ja investeeringuid täielikus kooskõlas inimõiguste ning keskkonna- ja tööstandardite ja lepingutega;

5.  tuletab meelde, et Vietnam on arenguriik; rõhutab, et aitamaks saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige kestliku arengu eesmärk nr 1 vaesuse kaotamise kohta, kestliku arengu eesmärk nr 8 inimväärse töö kohta ja kestliku arengu eesmärk nr 10 ebavõrdsuse vähendamise kohta, peavad investeeringud toetama kvaliteetsete töökohtade loomist ja kohalikku majandust ning järgima täielikult siseriiklikke eeskirju, sealhulgas maksunõudeid;

6.  tuletab meelde, et investeerimiskohtute süsteem näeb ette, et luuakse alaline esimese astme investeerimiskohus ja apellatsioonikohus, mille liikmetel peab olema Rahvusvahelise Kohtu kohtunikega võrreldav kvalifikatsioon, sealhulgas teadmised rahvusvahelisest avalikust õigusest ja mitte üksnes kaubandusõigusest, ning nad peavad otseste või kaudsete huvikonfliktide ärahoidmiseks loodud siduvat tegevusjuhist järgides täitma rangeid sõltumatuse, erapooletuse, aususe ja eetilise käitumise eeskirju; rõhutab, et Euroopa Kohtu hinnangul on investeerimiskohtu süsteem täielikus kooskõlas ELi õigusega, nagu on väljendatud kohtu arvamuses 1/17;

7.  kiidab heaks kohtumenetluste suhtes kohaldatavad läbipaistvuseeskirjad, sealhulgas sätted, millega tagatakse, et kohtudokumendid on avalikult kättesaadavad, kohtuistungid on avalikud ja huvitatud osalised võivad esitada omapoolseid seisukohti; on veendunud, et suurem läbipaistvus aitab suurendada üldsuse usaldust süsteemi vastu ning tagab, et investeerimiskohtud kuulavad tulemuslikult ära kõik inimõigusi ja kestlikku arengut puudutavad avaldused; kiidab ühtlasi heaks asjaolu, et selgelt esitatakse põhjused, mille alusel investor saab kaebuse esitada, ning see tagab protsessi suurema läbipaistvuse ja õigluse;

8.  rõhutab, et kolmandad isikud, nagu töö- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid, saavad investeerimiskohtu menetlustele amicus curiae seisukohtadega kaasa aidata;

9.  toonitab, et meelepärase kohtualluvuse valimine ei ole lubatud ning mitut menetlust ja paralleelseid menetlusi välditakse;

10.  tuletab meelde, et leping kujutab endast edasiminekut laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvate investeeringute kaitse sätete osas, kuna see hõlmab sätteid endiste kohtunike kohustuste, huvide konflikti vältimise tegevusjuhendi ning lepingu sõlmimise hetkel täielikult toimiva apellatsioonikohtu kohta;

11.  on veendunud, et apellatsioonikohtu loomine võib praeguse olukorraga võrreldes parandada otsuste kvaliteeti ja järjepidevust;

12.  märgib, et ELi ja Vietnami investeeringute kaitse leping (EVIPA) ei sisalda eraldi kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, kuna seda kohaldatakse investeerimisturule juurdepääsu suhtes ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu (EUVFTA) raames; rõhutab, et EVIPA sisaldab ka sätet, millega luuakse institutsiooniline ja õiguslik seos laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga, samuti viidatakse selle preambulis EUVFTA lepingus ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud kaubanduse ja kestliku arengu väärtustele, millega tagatakse inimõigustele keskne koht ELi ja Vietnami suhetes; rõhutab, et lepinguosalised ja investorid peavad järgima kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja kohustusi; rõhutab investorite vastutust, mis on sätestatud OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et EVIPA ja EUVFTA sätteid tuleb rakendada vastastikku täiendaval viisil, eelkõige inimõiguste, keskkonna- ja sotsiaalsete õiguste ning kestliku arengu osas, kui neid kohaldatakse vastavalt lepinguosaliste õigusega reguleerida; rõhutab lisaks vajadust tagada kooskõla arengukoostöö eesmärkidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 208;

13.  rõhutab, kui olulised on selle lepingu kiireks ratifitseerimiseks tõeliselt positiivsed suundumused inimõiguste valdkonnas, ning kutsub Vietnami ametivõime üles kavandama olukorra parandamiseks konkreetseid meetmeid, et anda märku oma otsusekindlusest; tuletab meelde oma nõudmisi, eelkõige karistusseadustiku reformi, surmanuhtluse kasutamise, poliitvangide ja põhivabaduste kohta; nõuab tungivalt, et lepinguosalised kasutaksid lepinguid võimalikult palju selleks, et parandada inimõiguste olukorda Vietnamis, ning rõhutab ELi ja Vietnami vahelise ulatusliku inimõigustealase dialoogi tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 1 sisaldab standardset inimõiguste klauslit, mille alusel võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas viimase abinõuna partnerlus- ja koostöölepingu ja seega kaudselt ka investeeringute kaitse lepingu või selle osade viivitamatu peatamine;

14.  kordab, et partnerlus- ja koostöölepingu artikkel ja vabakaubanduslepingu artikkel 13 pakuvad koos korrapärase hindamise süsteemiga vahendeid, et lahendada investeeringute kaitse lepingu rakendamisega seotud inimõiguste probleeme, kuid lisaks on vaja ELi ja liikmesriikide järelevalvet ning järelevalve- ja kaebuste lahendamise mehhanismi, mis annaks kodanikele ja huvirühmadele tõhusa õiguskaitsevahendi ja vahendi, mille abil käsitleda võimalikku ebasoodsat mõju inimõigustele;

15.  väljendab muret uue küberturvalisuse seaduse rakendamise pärast, eelkõige seoses lokaliseerimis- ja avalikustamisnõuete, veebipõhise järelevalve ja kontrolliga ning isikuandmete kaitse meetmetega, mis ei ole kooskõlas ELi väärtuspõhise ja liberaliseeritud kaubanduse tegevuskavaga; väljendab heameelt valmisoleku üle alustada intensiivset dialoogi, sealhulgas Vietnami rahvuskogu esimehe võetud kohustuse üle kaasata mõlemad parlamendid rakendusaktide arutellu ja kaalumisse; kutsub Vietnami ametivõime võtma konkreetseid meetmeid ja väljendab heameelt ELi abi üle selles valdkonnas;

16.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; avaldab heameelt selle üle, et nii Vietnam kui ka EL on allkirjastanud WTO Buenos Airese deklaratsiooni naiste ja kaubanduse kohta, ning kutsub lepinguosalisi üles tugevdama selles lepingus soolise võrdõiguslikkuse ja kaubandusega seotud kohustusi; nõuab naisi puudutavate tingimuste parandamist, et nad saaksid sellest lepingust kasu, sealhulgas naiste suutlikkuse suurendamise kaudu tööl ja ettevõtluses, edendades nende esindatust otsuste tegemisel ja juhtivatel ametikohtadel ning parandades nende juurdepääsu, osalemis- ja juhtimisvõimalusi teaduses, tehnoloogias ja innovatsioonis;

17.  kutsub ELi ja Vietnami üles tegema koostööd, et töötada välja tegevuskava lapstööjõu kasutamise vastu võitlemiseks, sealhulgas ettevõtete jaoks vajalik raamistik;

18.  kiidab heaks nõukogu otsuse avalikustada 20. märtsi 2018. aasta läbirääkimisjuhised mitmepoolse investeerimiskohtu kohta ning kutsub nõukogu üles avalikustama kõik varasemad kaubandus- ja investeerimislepinguid käsitlevad läbirääkimisjuhised;

19.  juhib tähelepanu sellele, et lepinguga asendatakse 21 kehtivat kahepoolset investeerimislepingut, mille ELi liikmesriigid ja Vietnam on varem sõlminud; on seisukohal, et see on oluline samm rahvusvahelise investeerimiskorra õiguspärasuse ja aktsepteerimise suurendamiseks;

20.  kutsub komisjoni üles võtma kaasnevaid meetmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, et muuta leping läbipaistvaks ja juurdepääsetavaks; ergutab komisjoni jätkama tööd, et muuta investeerimiskohtute süsteem VKEdele paremini kättesaadavaks; rõhutab majanduskasvu potentsiaali ja märkimisväärset kasu, mida sellest saavad Euroopa VKEd, millel on Euroopa heaolu ja innovatsiooni jaoks eluline tähtsus;

21.  rõhutab, et investeeringute kaitse leping võib aidata tõsta Vietnamis elatustaset, edendada jõukust ja stabiilsust, õigusriigi väärtusi, head valitsemistava, kestlikku arengut ja inimõiguste austamist, ning ühtlasi võimaldab see ELil saavutada oma eesmärke – tagada piirkonnas rahu ja stabiilsus; rõhutab, et nende universaalsete väärtuste ühemõtteline toetamine on iga ELi ja kolmanda riigi vahelise lepingu tingimus;

22.  leiab, et kõnealuse lepingu heakskiitmine tagab mõlema poole investorite ja investeeringute tugeva kaitse, tagades samas valitsuste õiguse reguleerida, ning annab rohkem võimalusi ELi ja Vietnami vaheliseks vabaks ja õiglaseks kaubanduseks; kutsub liikmesriike lepingu kiiresti ratifitseerima, et kõik osalised saaksid sellest võimalikult kiiresti kasu, võttes arvesse Vietnami püüdlusi parandada kodaniku- ja tööõiguste olukorda vastavalt võetud kohustustele;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 329, 3.12.2016, lk 8. (2) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34. (3) ELT L 351, 20.12.2012, lk 40. (4) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30. (5) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C:2017:376. (6) ELT C 86, 6.3.2018, lk 122. (7) ELT C 369, 11.10.2018, lk 73. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0459. (9) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64308 (10) ELT C 11, 13.1.2020, lk 36. (11) https://www.uncitral.org/pdf/english/texts/arbitration/rules-on-transparency/Rules-on-Transparency-E.pdf (12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0028. (13) Euroopa Kohtu 30. aprilli 2019. aasta arvamus 1/17.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa plii ja selle ühendite osas (D063675/03 – 2019/2949(RPS))

P9_TA(2020)0030 B9-0089/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa plii ja selle ühendite osas (D063675/03),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (kemikaalimäärus REACH)(1), eriti selle artikli 68 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(2),

–  võttes arvesse oma 3. aprilli 2001. aasta resolutsiooni polüvinüülkloriidide (PVK) keskkonnaaspekte käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta(3),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning võimaluste kohta kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(7),

–  võttes arvesse Üldkohtu 7. märtsi 2019. aasta otsust kohtuasjas T‑837/16(8),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(9) artikli 5a lõike 3 punkti b,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõu eesmärk on piirata plii hulka, kui pliid kasutatakse vinüülkloriidi polümeerides või kopolümeerides (PVC) stabiliseerijana;

B.  arvestades, et plii on toksiline aine, mis võib põhjustada isegi väikeste annuste korral tõsiseid tervisekahjustusi, sealhulgas pöördumatuid neuroloogilisi kahjustusi(10); arvestades, et ükski pliikogus ei ole ohutu(11), (12); arvestades, et plii on kahjulik ka keskkonnale: see on veeorganismidele(13) väga mürgine ja säilib keskkonnas(14);

C.  arvestades, et komisjon tõstatas plii PVC stabiliseerijana kasutamise probleemi juba oma 26. juuli 2000. aasta rohelises raamatus PVC keskkonnaküsimuste kohta(15);

D.  arvestades, et komisjon märkis oma rohelises raamatus, et ta pooldab plii kasutamise vähendamist PVCst toodete stabiliseerijana, ning nägi ette mitu meedet, sealhulgas järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise õigusaktide abil, kuid nõustus lõpuks PVC‑tööstuse vabatahtliku kohustusega lõpetada plii kasutamine PVC stabiliseerijana 2015. aastaks(16);

E.  arvestades, et see lähenemisviis oli vastuolus parlamendi seisukohaga, kes kutsus vastuseks rohelisele raamatule komisjoni üles keelustama igasugune plii kasutamine PVC stabiliseerijana(17);

F.  arvestades, et komisjoni tolleaegne tegevussuund, nimelt tegevusetus, tähendas seda, et aastatel 2000–2015 toodeti miljoneid tonne PVCd, mille stabiliseerijana kasutati sadu tuhandeid tonne pliid(18); arvestades, et sellisest pliid sisaldavast PVCst valmistatud tooted muutuvad järk-järgult jäätmeteks;

G.  arvestades, et 2015. aastal PVC-tööstuse vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisel mõistis komisjon, et imporditud PVCst toodetes kasutatakse jätkuvalt pliid; arvestades, et komisjon palus seetõttu Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada XV lisa piirangute aruande;

H.  arvestades, et amet kinnitas, et kõige tähtsam on piirata imporditud PVCst tooteid, ja leidis, et kuna Euroopa PVC-tööstus on juba alustanud pliiühendite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist PVC stabiliseerijana, on ligikaudu 90 % hinnangulisest pliiheitest omistatav 2016. aastal ELi imporditud PVCst toodetele(19);

I.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus tehakse ettepanek piirata plii ja selle ühendite kasutamist ja sisaldust PVCst valmistatud toodetes, kehtestades plii maksimaalseks kontsentratsiooni piirmääraks PVC-materjalis 0,1 massiprotsenti(20);

J.  arvestades, et see põhineb järeldusel, et liidus ei ole plii PVCst toodetes stabiliseerijana kasutamisest tulenev oht inimestele piisavalt kontrolli all(21); arvestades, et riskipiirangu ettepaneku raames plii kui ohuallika iseloomustamisel keskkonnaohte ei arvestatud(22);

K.  arvestades, et seda piirangut kohaldati järgmise põhjenduse alusel: „Kuna pliiühendid ei ole PVC stabiliseerimisel tulemuslikud väiksemas kontsentratsioonis kui umbes 0,5 massiprotsenti, peaks kemikaaliameti ettepaneku kohane kontsentratsiooni piirmäär 0,1 % tagama, et enam ei saa liidus PVC segudele lisada stabiliseerijatena pliiühendeid“(23);

L.  arvestades, et on oluline mõista, et piirmäär 0,1 % ei kujuta endast ohutuskünnist, vaid on pigem halduslik künnis, mille eesmärk on hoida üldse ära plii stabiliseerijana kasutamine PVCst toodetes;

M.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse taaskasutusse võetud PVC‑materjalide jaoks 15 aastaks ette kaks erandit: üks, millega lubatakse jäika PVCd sisaldavates toodetes plii kontsentratsiooni kuni 2 massiprotsenti (24), ja teine, millega lubatakse pehmet PVCd sisaldavates toodetes plii kontsentratsiooni kuni 1 massiprotsent(25);

N.  arvestades, et plii kontsentratsioon 1 või 2 massiprotsenti ei vasta kindlasti ohutuskünnisele ning tegemist on kõigest piiranguga, mis on kehtestatud selleks, et tööstusel oleks võimalik jätkuvalt optimeerida rahalist kasu, mida pliid sisaldavate PVC jäätmete ringlussevõtt annab(26);

O.  arvestades, et sellised erandid põlistavad ohtliku vana aine kasutamise taaskasutusse võetud PVCst valmistatud toodete kaudu, hoolimata sellest, et komisjon on alternatiivide olemasolu selgesõnaliselt tunnistanud(27);

P.  arvestades, et sellised erandid on vastuolus parlamendi pikaajalise seisukohaga, mida on kinnitatud paljudes resolutsioonides, viimati 15. jaanuaril 2020; arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba 2001. aastal konkreetselt, et PVC ringlussevõtt ei tohi põlistada raskmetallide probleemi(28); arvestades, et Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta rõhutatakse, et „ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist ei tohiks õigustada ringlussevõtuga“(29); arvestades, et Euroopa Parlament oli 2015. aastal vastu teise ohtliku vana aine DEHP lubamisele PVC ringlussevõtuks(30); arvestades, et parlament kordas 2018. aastal taas, „et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ringlussevõtuga ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada“(31); arvestades, et 15. jaanuaril 2020 märkis parlament oma resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta sõnaselgelt, et keelatud aineid „ei tohiks ringlussevõtu kaudu ELi tarbekaupade turule tagasi tuua“;

Q.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus põhjendatakse taaskasutatava PVC suhtes tehtavaid erandeid väitega, et „selliste toodete ringlussevõtu alternatiiv – PVC jäätmete kõrvaldamine prügilasse ladestamise ja põletamise teel – suurendaks keskkonda paiskuva heite kogust ja ei vähendaks riski“(32);

R.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõu põhjendustes ei võeta arvesse asjaolu, et ringlussevõtt ei ole tegelikult alternatiiv prügilasse ladestamisele või põletamisele, kuna PVC ringlussevõtt ei saa kesta igavesti ja lükkab seega üksnes edasi pliid sisaldava PVC lõpliku kõrvaldamise ja vastavad heitkogused, tekitades ringlussevõtu ja sellele järgneva kasutusetapi ajal täiendavaid heitkoguseid;

S.  arvestades, et kuigi komisjoni määruse eelnõuga piirataks ühest küljest imporditud PVCst toodetes sisalduva ligikaudu 1000 kuni 4000 tonni plii importi, lubades samal ajal lasta taaskasutusse võetud PVC kaudu turule (uuesti) 2500 kuni 10 000 tonni pliid aastas(33);

T.  arvestades, et teisisõnu piirataks komisjoni määruse eelnõuga plii importi PVCst toodete kaudu, kuid samas vähendataks selle piirangu mõju, lastes pliid sisaldavate taaskasutusse võetud PVCst toodete kaudu uuesti turule kaks korda suuremas koguses pliid;

U.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus taaskasutusse võetud PVC suhtes tehtud erandid on seega vastuolus kemikaalimääruse REACH peamise eesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase(34);

V.  arvestades, et selliste eranditega rikutakse ka 2013. aastal vastu võetud seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt võetud kohustusi, millega nõutakse sõnaselgelt mittetoksiliste materjalitsüklite väljatöötamist, et ringlusse võetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidus tooraine peamise ja usaldusväärse allikana(35);

W.  arvestades, et selliste eranditega loodaks turg, millel on kaks kvaliteeditaset – ühelt poolt esmasest PVCst valmistatud tooted, mis ei sisalda pliid, ja teiselt poolt taaskasutatud PVCst valmistatud tooted, mis sisaldavad märkimisväärses koguses pliid; arvestades, et selline sallivus plii suhtes taaskasutusse võetud PVCst valmistatud toodetes kahjustab toodete taaskasutamise mainet;

X.  arvestades, et ei ole sünnis lükata pliid sisaldavate PVC jäätmete keskkonnahoidliku käitlemisega seotud probleeme edasi tulevikku, rääkimata pliid vähehaaval järgmise põlvkonna toodetesse sokutades;

Y.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus piirdutakse taaskasutusse võetud PVC suhtes erandite tegemisel teatavate rakendustega ja kehtestatakse kõnealuste toodete alarühma puhul nõue ümbritseda plii uue PVC kihiga, kusjuures pehme PVC suhtes on ette nähtud viie aasta pikkune edasilükkamisaeg;

Z.  arvestades, et erandite piiramine jätab puudutamata plii heite jäätmete lõpliku kõrvaldamise ajal, mille käigus tekib 95 % heitest;

AA.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nõutakse lisaks, et taaskasutusse võetud PVCd sisaldavatele PVCst toodetele oleks märgitud „Sisaldab taaskasutusse võetud PVCd“; arvestades, et ameti riskihindamise komitee (RAC) märkis, et selline märgis ei ole iseenesest piisav, et teha vahet pliivaba ringlussevõtu ja pliid sisaldava ringlussevõtu vahel(36);

AB.  arvestades, et selline märgistus on tõepoolest eksitav, kuna taaskasutusse võetud aine märgistusel on positiivne tähendus, samas kui käesoleval juhul tähendab see tegelikult seda, et taaskasutusse võetud tooted sisaldavad märkimisväärses koguses pliid, võrreldes esmasest PVCst valmistatud toodetega, milles ei ole pliid;

AC.  arvestades, et selline pliid sisaldavate taaskasutusse võetud PVCst toodete eksitav müügiedenduslik märgistus on vastuolus kemikaalimääruse REACH eesmärgiga saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase;

AD.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse lisaks ette sertifitseerimissüsteem, et põhjendada väiteid PVC taaskasutusest pärinemise kohta, millega neid tooteid eristatakse esmasest PVCst valmistatud toodetest, mille suhtes kohaldatakse teistsugust piirväärtust;

AE.  arvestades, et tuginemine täiendavale sertifikaatide kihile seab kahtluse alla sellise sätte rakendatavuse ja on seetõttu vastuolus kemikaalimääruse REACH XV lisa sätetega, mille kohaselt peab piirang olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

AF.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõuga jäetakse piirangu kohaldamisalast välja kaks pliipigmenti, kuna nende jaoks antakse autoriseering kemikaalimääruse REACH alusel;

AG.  arvestades, et RAC tunnistas selgesõnaliselt, et riskid on olemas ka pliiühendite puhul, mida ei kasutata stabiliseerijana(37);

AH.  arvestades, et pliiühendite konkreetset identiteeti ja funktsiooni PVCs on raske kindlaks määrata, nagu RAC on sõnaselgelt tunnistanud(38);

AI.  arvestades, et selline erand tekitab probleeme jõustamisel, minnes seega vastuollu kemikaalimääruse REACH XV lisa sätetega, mille kohaselt peab piirang olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

AJ.  arvestades, et sellise erandi puhul ei võeta arvesse ka otsust kohtuasjas T-837/16, millega tegelikult tühistati nende pliipigmentide autoriseering;

AK.  arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse ettevõtjatele ette 24 kuu pikkune ajapikendus muu hulgas „oma varude kõrvaldamiseks“(39);

AL.  arvestades, et lubada importijatel müüa veel 24 kuud tuhandeid tonne pliid sisaldavaid PVCst tooteid ajal, kui selliseid pliid sisaldavaid PVCst tooteid liidus enam ei valmistata, on vastuolus kemikaalimääruse REACH eesmärgiga saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase;

AM.  arvestades, et Euroopa Parlament pidas 2001. aastal vajalikuks jätkata tehnoloogiauuringute arendamist, eelkõige keemilise ringlussevõtu valdkonnas, mis võimaldab eraldada kloori raskmetallidest, et suurendada ringlussevõetud PVC jäätmete osakaalu(40);

AN.  arvestades, et ei amet ega komisjon ei ole hinnanud sellise PVC jäätmete keemilise/lähtematerjali ringlussevõtu teostatavust, mis võimaldaks plii eraldamist ja ohutut kõrvaldamist; arvestades, et PVC-tööstuse andmetel on sellised tehnoloogiad kättesaadavad(41),(42);

AO.  arvestades, et Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu toetab kemikaalide ringlussevõttu kui vahendit, mille abil tegeleda probleemsete ainetega(43);

AP.  arvestades, et kokkuvõttes esitati komisjoni määruse eelnõu 18 aastase hilinemisega ja see sisaldab mitmeid elemente, mis ei ole kooskõlas kemikaalimääruse REACH eesmärgi või sisuga, nimelt erandid taaskasutusse võetud PVC suhtes, taaskasutusse võetud PVC positiivne märgistus selle pliisisaldusest hoolimata, erand pliipigmentide ja pikk ajapikendus;

AQ.  arvestades, et komisjon esitas komisjoni määruse eelnõu rohkem kui aasta pärast kemikaalimääruses REACH sätestatud tähtaega(44);

1.  on vastu komisjoni määruse eelnõu vastuvõtmisele;

2.  on seisukohal, et komisjoni määruse eelnõu ei ole kooskõlas kemikaalimääruse REACH eesmärgi ega sisuga;

3.  palub komisjonil määruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele viivitamata uue eelnõu;

4.  on seisukohal, et PVC jäätmete mis tahes taaskasutamine ei tohiks tuua kaasa pliiühendite ülekandumist uue põlvkonna toodetesse;

5.  kutsub komisjoni üles muutma määruse eelnõu lisa, jättes välja punkti 14 alapunktid a ja b ning punktid 15, 16, 17 ja 19 ning lühendades punktis 13 sätestatud ajapikendust maksimaalselt 6 kuuni, et piirang saaks hakata kehtima isegi varem, kui määruse eelnõus ette nähtud;

6.  palub komisjonil pidada kinni kemikaalimääruses REACH sätestatud tähtaegadest;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171. (3) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 112. (4) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65. (5) ELT C 366, 27.10.2017, lk 96. (6) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005. (8) Üldkohtu 7. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas Rootsi vs. komisjon, T-837/16, ECLI:EU:T:2019:144. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=3DE9187FAF56F2A2616EA9541DE1D2B2?text=&docid=211428&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5232553 (9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (10) Vt Euroopa Kemikaaliameti 16. detsembri 2016. aasta XV lisa kohase piirangute aruande (XV lisa toimik) lk 3, kus märgitakse, et on selge, et kokkupuude pliiga võib põhjustada tõsiseid neurokäitumuslikke ja neuroloogilise arengu häireid isegi väikeste annuste korral. Pliid peetakse neurotoksiliseks aineks, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi ja mida seostatakse kahjuliku mõjuga laste kesknärvisüsteemi arengule. EFSA märkis, et kodutolm ja pinnas võivad olla olulised laste pliiga kokkupuute allikad. Ta soovitas jätkata pingutusi, et vähendada inimeste kokkupuudet pliiga nii toitumisega seotud kui ka muude allikate kaudu. https://echa.europa.eu/documents/10162/f639cc6f-7403-63de-9407-135544f33d86 (11) Vt eespool toodud tsitaati XV lisa toimikust, milles viidatakse pliile kui ainele, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi. (12) Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ei ole pliiga kokkupuutel sellist kogust, mida võiks pidada kahjutuks. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/lead-poisoning-and-health (13) XV lisa toimik, lk 11. (14) https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329953/WHO-CED-PHE-EPE-19.4.7-eng.pdf?ua=1 (15) COM(2000)0469. (16) https://vinylplus.eu/uploads/Modules/Documents/vc2001_en.pdf (17) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2001. aasta resolutsioon PVC keskkonnaküsimusi käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta (EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 112). (18) Rohelise raamatu kohaselt oli PVC aastane sisemaine toodang 1998. aastal 5,5 miljonit tonni ning pliid kasutati stabiliseerijana 112 000 tonni. (19) XV lisa toimik, lk 4. (20) Komisjoni määruse eelnõu lisa punktid 11 ja 12. (21) XV lisa toimiku lk 4 ja komisjoni määruse eelnõu põhjendus 1. (22) Riskihindamise komitee 5. detsembri 2017. aasta arvamus ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee 15. märtsi 2018. aasta arvamus XV lisa kohase toimiku kohta, milles tehakse ettepanek kehtestada piirangud seoses aine tootmise, turule laskmise või kasutamisega ELis, lk 10. https://echa.europa.eu/documents/10162/bf4394ef-7b75-99ec-13c1-134ba7ed713d (23) Komisjoni määruse eelnõu põhjendus 4. (24) Komisjoni määruse eelnõu lisa punkti 14 alapunkt a. (25) Komisjoni määruse eelnõu lisa punkti 14 alapunkt b. (26) Nagu on selgitatud XV lisa toimiku lk 35, märkisid tööstussektori esindajad (ESPA, EuPC, ECVM), et ringlussevõetud PVC jaoks tuleks ette näha kõrgem plii piirnorm 1 massiprotsent (mitte üldine 0,1 massiprotsenti), kuna praegu leidub PVC jäätmetes pliid. Üldiselt rõhutasid PVC ringlussevõtjad/muundajad, et kui järgida 0,1 % piirmäära, siis saab ainult 10 % tootest valmistada (odavamast) ringlussevõetud PVCst, mistõttu PVC ringlussevõtt ei oleks enam majanduslikult tasuv ja see tuleks lõpetada (töötlemise ja presside käitamise püsi- ja muutuvkulude tõttu). (27) Komisjoni määruse eelnõu põhjendus 6. (28) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 112. (29) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65. (30) ELT C 366, 27.10.2017, lk 96. (31) ELT C 433, 23.12.2019, lk 146. (32) Komisjoni määruse eelnõu põhjendus 7. (33) Arvutus põhineb 500 000 tonnil PVC jäätmetel, mille pliisisaldus on 0,5–2 %. (34) Kemikaalimääruse REACH artikkel 1 ja selle määruse põhjendus 1. (35) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171. (36) Riskihindamise komitee 5. detsembri 2017. aasta arvamus ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee 15. märtsi 2018. aasta arvamus XV lisa kohase toimiku kohta, milles tehakse ettepanek kehtestada piirangud seoses aine tootmise, turule laskmise või kasutamisega ELis, lk 48. (37) Riskihindamise komitee 5. detsembri 2017. aasta arvamus ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee 15. märtsi 2018. aasta arvamus XV lisa kohase toimiku kohta, milles tehakse ettepanek kehtestada piirangud seoses aine tootmise, turule laskmise või kasutamisega ELis, lk 6. (38) Riskihindamise komitee 5. detsembri 2017. aasta arvamus ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee 15. märtsi 2018. aasta arvamus XV lisa kohase toimiku kohta, milles tehakse ettepanek kehtestada piirangud seoses aine tootmise, turule laskmise või kasutamisega ELis, lk 9: RAC märgib, et plii võib esineda PVCs muu kui stabiliseerijana kasutamise tõttu (nt kahe pliikromaatpigmendi kasutamiseks on antud kemikaalimääruse REACH kohane autoriseering). PVCs sisalduva plii piiramine (olenemata kavandatud otstarbest) aitaks kaasa ettepanekus kindlaks tehtud riskide kõrvaldamisele. Lisaks ei pruugi olla selgelt nähtuv, miks plii tootes esineb, nii et konkreetse kasutusviisi täpsustamine ei pruugi jõustamise seisukohast kasu anda (jõustamisfoorum märkis oma nõuandes, et piirangut on lihtsam jõustada, kui jõustamisasutused ei pea tõendama PVCs tuvastatud asjaomast kontsentratsioonipiiri ületava plii funktsiooni). (39) Vt komisjoni määruse eelnõu põhjendus 17. (40) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 112. (41) https://vinylplus.eu/uploads/Modules/Documents/ok_brochure_pvc_14-03-2014.pdf (42) https://vinylplus.eu/uploads/Modules/Documents/pe_recovery_options.pdf (43) Cefic, „Molecule Managers“, 2019, lk 33: Õigete eeltingimuste korral investeerib tööstus kogu Euroopas kemikaalide ringlussevõttu, millega suudetakse absorbeerida paljusid praegu raisku minevaid väärtuslikke materjale, sealhulgas plasti ja polümeere. Me saame muuta need materjalid tagasi süsivesinike lähteaineteks, tegeledes samal ajal probleemsete ainetega. https://cefic.org/app/uploads/2019/06/Cefic_Mid-Century-Vision-Molecule-Managers-Brochure.pdf (44) Kemikaalimääruse REACH artiklis 73 on sätestatud, et kui artiklis 68 sätestatud tingimused on täidetud, koostab komisjon XVII lisa muudatuse eelnõu kolme kuu jooksul alates sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamuse saamisest; SEAC võttis oma arvamuse vastu 15. märtsil 2018; komisjon esitas muudatuse eelnõu REACHi komiteele alles septembris 2019.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta, mille eesmärk on lõpetada naiste suguelundite moonutamine kogu maailmas (2019/2988(RSP))

P9_TA(2020)0031 B9-0090/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK)(1) (ohvrite õiguste direktiiv) artikleid 8 ja 9, mille sätted kehtivad ka naiste suguelundite moonutamise ohvrite suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL (millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded)(2) (vastuvõtutingimuste direktiiv) artikleid 11 ja 21, milles loetakse haavatavate isikute sekka sõnaselgelt ka naiste suguelundite moonutamise ohvrid, kellele tuleks tagada varjupaigamenetluse käigus asjakohaste tervishoiuteenuste kättesaadavus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule)(3) (pagulaseks kvalifitseerumise direktiiv) artiklit 20, mille kohaselt on naiste suguelundite moonutamine kui psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raske vorm arvestatav alus rahvusvahelise kaitse andmiseks,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta(4), milles nõutakse ennetamise, kaitsemeetmete ja õigusaktide kasutamist naiste suguelundite moonutamise lõpetamiseks kogu maailmas,

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ kohta(5),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni täisleppimatuse kohta naiste suguelundite moonutamise suhtes(6),

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas ja eriti oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni(7),

–  võttes arvesse nõukogu 2014. aasta juuni järeldusi naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2010. aasta järeldusi naistevastase vägivalla kaotamise kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (COM(2013)0833),

–  võttes arvesse 6. veebruaril 2013. aastal rahvusvahelise naiste suguelundite moonutamise vastase päeva puhul tehtud ühisavaldust, milles komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja viis volinikku kinnitasid ELi otsustavust võidelda välissuhete kaudu naiste suguelundite moonutamise vastu,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, eriti selle eesmärgi 14 punkti b, milles mainitakse konkreetselt naiste suguelundite moonutamist, ning võttes arvesse, et tegevuskava vaadatakse praegu läbi ja selle uuendamise üle peetakse läbirääkimisi,

–  võttes arvesse kogemusi, mis on saadud komisjoni strateegilise soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019 rakendamisel ning komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatisele lisatud tegevuskavas välja toodud meetmete võtmisel,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige eesmärki 5.3 teha lõpp kõigile kahjulikele tavadele, nagu laste ja noorukite abielud ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine,

–  võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD) ja selle tegevuskava ning sellele järgnenud läbivaatamiskonverentside (eelkõige ICPD25 Nairobi tippkohtumise) tulemusi ja oma lubadust aidata kaotada naiste suguelundite moonutamine,

–  võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja selle hilisemate läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse teist tegevuskava (2016–2020), eriti selle prioriteeti B, milles on naiste suguelundite moonutamise kohta olemas erinäitaja, ning võttes arvesse, et seda vaadatakse praegu läbi ja selle uuendamise üle peetakse läbirääkimisi,

–  võttes arvesse, et komisjoni president lubas oma poliitilistes suunistes võtta naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks meetmeid,

–  võttes arvesse kavandatavat uut ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2013. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise kohta Euroopa Liidus ja Horvaatias ning kahte hilisemat aruannet suguelundite moonutamise ohus olevate tüdrukute hinnangulise arvu kohta Euroopa Liidus, mis avaldati 2015. aastal Iirimaa, Portugali ja Rootsi kohta ning 2018. aastal Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose ja Malta kohta,

–  võttes arvesse 2014. aasta Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mille artikli 38 kohaselt peavad kõik konventsiooniosalised käsitama naiste suguelundite moonutamist kuriteona,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2016)0109 – 2016/0062(NLE))(8),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks(9),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13. septembri 2017. aasta avaldust vajaduse kohta suurendada jõupingutusi, et ära hoida naiste suguelundite moonutamist ja sundabielusid Euroopas ning nende vastu võidelda,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suuniseid naiste suguelundite moonutamisest tulenevate terviseprobleemidega tegelemise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 27. juuli 2018. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste suurendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste suurendamise kohta,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut ja selle käimasolevat läbivaatamist,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO 2017. aasta septembri algatust „Spotlight“ naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamiseks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamist peetakse rahvusvahelisel tasandil inimõiguste jämedaks ja süsteemseks rikkumiseks, naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormiks ning soolise ebavõrdsuse väljenduseks, mis ei ole seotud ühegi konkreetse religiooni või kultuuriga, ning et seda peetakse ülemaailmseks probleemiks, mis mõjutab UNICEFi, ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) ja WHO statistiliste aruannete kohaselt vähemalt 200 miljonit naist ja tütarlast 30 riigis; arvestades siiski, et naiste suguelundite moonutamist esineb tõendatult enam kui 90 riigis ja kõigis maailmajagudes;

B.  arvestades, et UNFPA 2018. aasta andmete kohaselt on juhul, kui praegused demograafilised suundumused ei muutu, 2030. aastaks suguelundite moonutamise ohus 68 miljonit tütarlast ning neid tuleb igal aastal järjest juurde – 2019. aastal hinnanguliselt 4,1 miljonit tütarlast, aga 2030. aastal juba 4,6 miljonit;

C.  arvestades, et Euroopas kättesaadavate värskeimate riiklike andmete kohaselt elab Euroopas hinnanguliselt ligikaudu 600 000 naist ja tüdrukut, kelle suguelundid on moonutatud ja kes peavad toime tulema sellest tingitud eluaegsete füüsiliste ja psühholoogiliste tagajärgedega, ning ainuüksi 13 Euroopa riigis on veel 180 000 tüdrukul suur oht sattuda suguelundite moonutamise ohvriks;

D.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine tähendab kõiki protseduure, mis hõlmavad naiste väliste suguelundite osalist või täielikku eemaldamist (nt kliitori eemaldamine, ekstsisioon, infibulatsioon ja muud kahjulikud protseduurid) ning mille käigus muudetakse tahtlikult ja mittemeditsiinilistel eesmärkidel naiste suguelundeid või vigastatakse neid, tekitades füüsilisi, seksuaalseid ja psühholoogilisi probleeme, mis võivad põhjustada ohvri surma;

E.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine toimub tavaliselt lapseeas, enne tütarlaste 15‑aastaseks saamist; arvestades lisaks, et tüdruk või naine võib langeda suguelundite moonutamise ohvriks elu jooksul mitu korda, näiteks vahetult enne abiellumist või välismaale reisile sõitmist;

F.  arvestades, et kuna ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2018. aasta andmete kohaselt on hiljuti kasvanud nende naiste ja tütarlaste osakaal, kelle suguelundid on juba tõenäoliselt moonutatud, muutub see teema üha olulisemaks ning ohvrite ja võimalike ohvrite arv aina kasvab; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel saabus viimase viie aasta jooksul Euroopasse üle 100 000 naissoost varjupaigataotleja, kelle suguelundid on tõenäoliselt moonutatud;

G.  arvestades, et UNICEFi andmetel on siiski tehtud edusamme, sest tütarlapsi ähvardav suguelundite moonutamise oht on kolmandiku võrra madalam kui 30 aastat tagasi; arvestades siiski, et kõiki kättesaadavaid andmeid arvesse võttes ja pidades silmas, et 2030. aastani on jäänud ainult 10 aastat, ei saa kestliku arengu eesmärgi 5.3 (kaotada naiste suguelundite moonutamine) saavutamises sugugi kindel olla; arvestades, et asjaomaste naiste ja tütarlaste absoluutarv näib hoopis kasvavat ja kasvabki jätkuvalt, kui selle vältimiseks ei tehta kiiresti tunduvalt suuremaid jõupingutusi;

H.  arvestades, et selleks, et kiirendada muutusi ja saavutada eesmärk lõpetada 2030. aastaks kogu maailmas naiste suguelundite moonutamine, on vaja nii kohalikul, riiklikul, piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kiiresti suurendada ja koordineerida jõupingutusi selle tava lõpetamiseks, et saavutada võimalikult häid tulemusi ning jõuda tõhusate ja terviklike strateegiate abil suuremate ja püsivate muutusteni;

I.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on üks soolise vägivalla vorme ning selle lõpetamiseks on oluline tegeleda soolise ebavõrdsuse algpõhjustega, sh soostereotüüpide ja kahjulike sotsiaalsete normidega kogukonna tasandil;

J.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on sageli lahutamatult seotud muude soolise ebavõrdsuse probleemidega ning see on vaid üks viis, kuidas naiste õigusi rikutakse – nagu ka tüdrukute hariduse, sealhulgas põhjaliku seksuaalhariduse saamise takistamine, naiste töövõimaluste puudumine, vara omamise või pärimise keelamine, lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, seksuaalne ja füüsiline vägivald ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste puudumine;

K.  arvestades, et meditsiinilise teenusena võidakse naiste suguelundeid moonutada ka tervishoiutöötaja poolt või haiglas või meditsiiniasutuses; arvestades, et naiste suguelundite moonutamise kui meditsiinilise teenuse võimaldamine on ohtlik katse naiste suguelundite moonutamist seadustada ja selle pealt isegi teenida;

1.  kordab oma lubadust aidata naiste suguelundite moonutamine kogu maailmas kaotada, sest see on soolise vägivalla vorm, millel on naiste ja tütarlaste jaoks pikaajalised psühholoogilised ja füüsilised tagajärjed ning mis mõnikord põhjustab ohvri surma;

2.  märgib, et rühma Restorers valimine Sahharovi auhinna kandidaatide sekka on oluline samm õiges suunas ja tähtis verstapost naiste suguelundite moonutamise vastases võitluses; tunnistab lisaks, kui oluline on, et noored enda ja teiste mõjuvõimu kasvataksid ja oma kogukonnas eeskujuks oleksid;

3.  rõhutab, et kogu naiste suguelundite moonutamisega seotud tegevuse esmane eesmärk peab olema selle ennetamine jätkusuutlike ühiskondlike muutuste ning kogukondade, eelkõige naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kaudu, pakkudes haridust ja teavet ning luues naiste ja tütarlaste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks eeltingimusi; rõhutab, et naiste suguelundite moonutamise ohvrite kaitse ja ravi peab olema prioriteet ning investeeringuid tuleb suurendada, et pakkuda selle tava ohvritele kaitset ja teavet ning juurdepääsu professionaalsele ja piisavale füüsilisele, psühholoogilisele, meditsiinilisele ja seksuoloogilisele ravile ja toele;

4.  rõhutab, et meeste ja poiste kaasamine sugudevaheliste suhete ümberkujundamisse ja käitumise muutmisse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise toetamisse on selle kahjuliku tava kaotamiseks sama oluline; rõhutab ühtlasi, kui oluline on kaasata naiste suguelundite moonutamise lõpetamisse kogukonna liidrid, kuna seda tava põlistatakse traditsioonide ja kultuuri vahendusel, kasutades lõikajaid ja ümberlõikajaid, kellel on kogukonnas sageli suur mõjuvõim, ja selle õigustamiseks kasutatakse eri usundeid;

5.  rõhutab, et naiste suguelundite moonutamise vastu tuleb võidelda terviklikult ja valdkonnaüleselt, võttes käsile soolise ebavõrdsuse algpõhjused, mis on kõigi naiste- ja tütarlastevastase soolise vägivalla vormide aluseks, sealhulgas nende inimõiguste, füüsilise puutumatuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste rikkumised, ja eelkõige seostades naiste suguelundite moonutamise muude kahjulike tavadega, nagu varane ja sundabielu, rindade triikimine, neitsinaha taastamine ja neitsilikkuse proov;

6.  tunneb muret selle pärast, et mõnedes riikides on üldiselt levinud naiste suguelundite moonutamine meditsiinilise teenusena (seda isegi riikides, kus naiste suguelundite moonutamine on ebaseaduslik) ning muretseb tervishoiutöötajate üha suurema kaasamise pärast selle tava täitmisse; rõhutab, et nagu juba on kinnitanud ka ÜRO ja WHO, on selline teguviis naiste suguelundite moonutamise algpõhjuste käsitlemisel lubamatu; palub asjaomastel riikidel selge sõnaga keelata naiste suguelundite moonutamine meditsiinilise teenusena ja ühtlasi teavitamise ja koolituse ning piisava järelevalve ja jõustamise teel suurendada meditsiinitöötajate teadlikkust probleemist;

7.  rõhutab, et Istanbuli konventsiooni artikli 38 kohaselt on liikmesriigid kohustatud kriminaliseerima naiste suguelundite moonutamise, samuti tüdruku õhutamise, sundimise või kohaletoimetamise selle sooritamiseks, ning et konventsioon ei kaitse mitte üksnes neid tüdrukuid ja naisi, kes on suguelundite moonutamise ohus, vaid ka neid, kelle kallal see on toime pandud ja kes kannatavad selle eluaegsete tagajärgede all; märgib rahuloluga, et kõigi ELi liikmesriikide kriminaalõigus kaitseb tüdrukuid ja naisi suguelundite moonutamise eest, kuid on äärmiselt mures seaduste ilmse ebatõhususe pärast, millele viitab see, et liidus on kohtusse jõudnud vaid üksikud juhtumid;

8.  märgib, et paljudes ELi riikides on samuti võimalik esitada süüdistus naiste suguelundite moonutamise eest välismaal, toetudes eksterritoriaalsuse põhimõttele, mis ühtlasi keelab ka laste viimise kolmandatesse riikidesse suguelundite moonutamise eesmärgil; märgib, et kriminaliseerimine tuleb ühitada süüdistuste esitamise ja uurimisega; rõhutab, et alati tuleb esikohale seada lapse parimad huvid ning et naiste suguelundite moonutamisega tegelevatele pereliikmetele süüdistuse esitamisel ja nende süüdimõistmisel tuleb tagada ka see, et juhtunuga seotud tüdrukud ja lapsed ei satu selle tulemusel uuesti ohtu;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi tulevane eelarve toetaks nii liidu sees kui ka väljaspool kogukondade pidevat osalemist projektides ja programmides, tehes seda piisava rahastamise abil ja võttes arvesse tingimusi, milles kogukonnapõhised ning ohvrite ja noorte juhitud organisatsioonid ja algatused toimivad; palub seetõttu, et komisjon ja nõukogu tagaksid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel eelarvearuteludel pikaajalise struktuurse rahalise toetuse alusel rahastamise paindlikkuse, kättesaadavuse ja kestlikkuse;

10.  väljendab heameelt õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames juba tehtud töö üle ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi tulevases eelarves võetakse arvesse suurema paindlikkuse ning sise- ja välisrahastamisprogrammide koostoime vajadust, et soodustada sellise eelarve koostamist, kus käsitletakse probleemi kogu selle keerukuses, samuti ulatuslikumaid riikidevahelisi ja piiriüleseid sekkumisi naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks kõikjal maailmas;

11.  ergutab komisjoni ja liikmesriike tugevdama koostööd Euroopa ja riiklike spetsialistide võrgustikega, sealhulgas tervishoiu, sotsiaalhoolekande, õiguskaitse ja kodanikuühiskonna valdkonnas, ning tagama, et ELi rahalisi vahendeid eraldatakse projektidele, mille siht on korraldada spetsialistidele koolitusi ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid selle kohta, kuidas naiste suguelundite moonutamise ning naiste- ja tütarlastevastase vägivalla juhtumeid tõhusalt ennetada, avastada ja käsitleda;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõik liikmesriigid võtaksid ohvrite õiguste direktiivi üle siseriiklikesse õigusaktidesse ja rakendaksid seda täielikult, et tagada suguelundite moonutamise ohvritele ELis konfidentsiaalsed spetsialiseeritud tugiteenused, sealhulgas traumaabi ja -nõustamine ning hädaolukorra puhul varjupaigad;

13.  märgib, et UNHCRi uusimaid andmeid silmas pidades tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil pidada esmatähtsaks suguelundite moonutamise ohvritest varjupaigataotlejate ja pagulaste juurdepääsu eriarstiabile, sealhulgas psühholoogilisele abile;

14.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi raames kohaldatakse kvalifikatsiooni, vastuvõtutingimusi ja menetlusõigusi käsitlevaid kõrgeimaid rahvusvahelise kaitse standardeid ühtlaselt kogu ELis, hõlbustades liikmesriikide tihedat koostööd, eelkõige seoses haavatavate naissoost varjupaigataotlejatega, keda puudutab või ohustab suguelundite moonutamine või muu sooline vägivald;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon algataks suguelundite moonutamisest mõjutatud naiste ja tütarlaste arvu suurenemist silmas pidades 2013. aasta teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ läbivaatamise, et tagada selle tava vastase tegevuse laiendamine kogu maailmas, ning nõuab, et tehtaks tööd selle nimel, et kaotada erinevused liikmesriikide seadustes, poliitikas ja teenuste osutamisel, nii et naised ja tüdrukud, kelle suguelundeid on moonutatud või keda selline oht ähvardab, võiksid kogu ELis toetuda võrdsetele kohtlemisstandarditele;

16.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevane soolise võrdõiguslikkuse strateegia sisaldaks meetmeid naiste suguelundite moonutamise lõpetamiseks ja ohvrite eest hoolitsemiseks, et see sisaldaks kaasavat sõnastust, kindlaid kohustusi ja selgeid näitajaid kõigis ELi pädevusvaldkondades koos korrapärase aruandluse ja tugeva järelevalvemehhanismiga, et tagada kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide vastutus;

17.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tihendama koostööd kolmandate riikidega, et julgustada neid vastu võtma naiste suguelundite moonutamist keelustavaid riiklikke seadusi, toetama õiguskaitseasutusi nende seaduste rakendamisel ja seadma naiste suguelundite moonutamise ning muude naistele ja tütarlastele kahjulike tavade küsimuse oma inimõigustealases välispoliitikas esikohale, rõhutades seda eelkõige kahe- ja mitmepoolsetes inimõigustedialoogides ja muus diplomaatilises tegevuses; rõhutab, et EL saab kaasa aidata naiste suguelundite moonutamise kaotamisele kogu maailmas, luues ja edendades ELis valdkonna parimaid tavasid;

18.  palub komisjonil tagada, et tulevase kolmanda soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava kesksete meetmete hulgas oleks naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide vastase võitluse raames endiselt naiste suguelundite moonutamise kaotamine ja ohvritele hoolitsuse tagamine, kasutades konkreetseid ja jälgitavaid näitajaid;

19.  kutsub komisjoni, sealhulgas Euroopa välisteenistust üles tagama, et ELi tulevase uue inimõiguste ja demokraatia tegevuskava eesmärkide hulgas oleks endiselt naiste suguelundite moonutamise kaotamine ja ohvrite eest hoolitsemine;

20.  palub nõukogul kiiresti lõpule viia Istanbuli konventsiooni võimalikult ulatuslik ja piiranguteta ratifitseerimine ELi poolt ning propageerida selle ratifitseerimist kõigis liikmesriikides; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama konventsiooni täielik integreerimine ELi õigus- ja poliitikaraamistikku, et tagada naiste suguelundite moonutamise ärahoidmine, naiste kaitsmine ja süüdlaste vastutuselevõtmine ning piisav teenuste osutamine suguelundite moonutamise ohvritele kõigis osalisriikides;

21.  kordab oma üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid naiste suguelundite moonutamise ennetamist arvesse kõigis sektorites, eelkõige tervishoius, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoius ning seonduvate õiguste puhul, sotsiaaltöös, varjupaigapoliitikas, hariduses, sealhulgas seksuaalhariduses, tööhõives, õiguskaitses, õigusemõistmises, lastekaitses, meedias, tehnoloogias ja kommunikatsioonis; nõuab eri sektorite vahel mitut sidusrühma hõlmavate platvormide loomist, et sellist koostööd paremini kooskõlastada;

22.  kiidab heaks komisjoni jõupingutused ja aktiivsuse naiste suguelundite moonutamise lõpetamise teemalistes sisearuteludes liidu kodanikuühiskonnaga ja dialoogides välispartneritega, samuti komisjoni võetud kohustuse hinnata igal aastal ELi võitlust naiste suguelundite moonutamise vastu;

23.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada asjakohaste ja struktureeritud mehhanismide olemasolu, mis võimaldaksid kaasata naiste suguelundite moonutamisest mõjutatud kogukondade esindajad ja rohujuuretasandi naisorganisatsioonid, sealhulgas ohvrite juhitud organisatsioonid sisuliselt poliitikasse ja otsuste tegemisse;

24.  kutsub komisjoni üles inimõiguste klauslite lisamise kaudu tagama, et ELi koostöö- ja kaubanduslepingute üle kolmandate riikidega peetakse läbirääkimisi ja need vaadatakse läbi kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, võttes arvesse ka nõuet lõpetada naiste suguelundite moonutamine kui süstemaatiline inimõiguste rikkumise ja vägivalla vorm, mis takistab naiste ja tütarlaste täielikku arengut;

25.  kiidab heaks ajakohastatud metoodika, mis sisaldub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) väljaandes „Estimation of girls at risk of female genital mutilation in the European Union: Step-by-step guide (2nd edition)“ („Suguelundite moonutamisest ohustatud tüdrukute arvu hindamine Euroopa Liidus“ – praktiline juhend (2. väljaanne)), mille eesmärk on koguda täpsemaid ja kindlamaid andmeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastavaid andmeid ajakohastama, käsitlema usaldusväärse võrreldava ELi tasandi statistika puudumise probleemi naiste suguelundite moonutamise ja selle liikide kohta ning kogukonna- ja osaluspõhise lähenemisviisi abil kaasama andmete kogumise ja uurimise protsessi nii teadlasi kui ka suguelundite moonutamist praktiseerivaid kogukondi ja ohvreid; nõuab tungivalt, et organisatsioonid, valitsused ja ELi institutsioonid teeksid koostööd, et anda naiste suguelundite moonutamise kohta täpsemat kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet ning teha see üldsusele kättesaadavaks; ergutab ühtlasi vastavaid asutusi (politseid ja prokuröre) parimate tavade vahetamisele ja koostööle, sealhulgas rahvusvaheliste hoiatusteadete asjus;

26.  kutsub komisjoni üles järjekindlamalt investeerima naiste suguelundite moonutamise teemalistesse teadusuuringutesse, kuna põhjalikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud on ainus viis seda nähtust paremini mõista ning tagada sihipärane ja tõhus töö selle kaotamiseks;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57. (2) ELT L 180, 29.6.2013, lk 96. (3) ELT L 337, 20.12.2011, lk 9. (4) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 87. (5) ELT C 93, 24.3.2017, lk 142. (6) ELT C 463, 21.12.2018, lk 26. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0007. (8) ELT C 337, 20.9.2018, lk 167. (9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta (2019/2915(RSP))

P9_TA(2020)0032 B9-0094/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas(1),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni vastutust ja uusi tehnoloogiaid käsitleva eksperdirühma aruannet „Vastutus tehisintellekti ja teiste kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest“, mis avaldati 21. novembril 2019,

–  võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma aruannet „Policy and investment recommendations for trustworthy artificial intelligence“ (Poliitilised ja investeerimissoovitused seoses usaldusväärse tehisintellektiga), mis avaldati 26. juunil 2019,

–  võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma dokumenti pealkirjaga „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“, mis avaldati 8. aprillil 2019, samuti usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekirja,

–  võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatist „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta teatist „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018)0795),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237),

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta (O‑000008/2020 – B9‑0007/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.  arvestades, et tehisintellekti, masinõppe, keerukate algoritmipõhiste süsteemide ja automatiseeritud otsustusprotsesside valdkonnas toimub kiire tehnoloogia areng, ning arvestades, et nende tehnoloogiate pakutud rakendusi, võimalusi ja probleeme on palju ning need mõjutavad peaaegu kõiki siseturu sektoreid;

B.  arvestades, et automatiseeritud otsustusprotsesside arendamine peaks andma märkimisväärse panuse teadmistepõhisesse majandusse ja tooma kasu ühiskonnale muu hulgas paremate avalike teenuste kaudu, tarbijatele uuenduslike toodete ja teenuste kaudu ning ettevõtjatele optimeeritud jõudluse kaudu;

C.  arvestades, et tehisintellekti ja automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamine ja arendamine toob kaasa ka lahendamist vajavaid probleeme tarbijate usalduse ja heaolu valdkonnas, eelkõige puudutab see tarbijate võimet selliseid protsesse ära tunda, mõista nende toimimist, teha teadlikke otsuseid nende kasutamise kohta ja soovi korral nende kasutamisest loobuda;

D.  arvestades, et lähtepunktiks on eetikasuunised, näiteks komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma vastu võetud põhimõtted; arvestades, et tuleks üle vaadata kehtiv ELi õigusraamistik, sealhulgas tarbijakaitseõigustikku, tooteohutust ja turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid, et kontrollida, kas see raamistik suudab tehisintellekti ja automatiseeritud otsustusprotsesside tingimustes reageerida ning tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse, nagu on nõutud ELi põhiõiguste harta artiklis 38;

E.  arvestades, et ELi ühine lähenemisviis automatiseeritud otsustusprotsesside väljatöötamisele aitab tagada, et neist protsessidest on kasu, maandada riske kogu ELis ja vältida siseturu killustumist, samuti võimaldab see ELil paremini edendada oma lähenemisviisi ja väärtusi kogu maailmas;

Tarbijate valikuvõimalused, usaldus ja heaolu

1.  väljendab heameelt automatiseeritud otsustusprotsesside potentsiaali üle pakkuda tarbijatele uuenduslikke ja täiustatud teenuseid, sealhulgas uusi digitaalseid teenuseid, nagu virtuaalassistendid ja juturobotid; usub siiski, et kui tarbijad suhtlevad süsteemiga, mis automatiseerib otsuste tegemise, tuleks neid piisavalt teavitada, kuidas see toimib, kuidas jõuda otsustusõigusega inimeseni ning kuidas kontrollida ja parandada süsteemi otsuseid;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult parema täitmise direktiivi(3) kohaste uute eeskirjade rakendamist, millega nõutakse, et kauplejad teavitaksid tarbijaid, kui kaupade või teenuste hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud otsustusprotsessi ja tarbijakäitumise profiili alusel, mis võimaldab kauplejatel hinnata tarbija ostujõudu;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult asukohapõhise tõkestuse määruse(4) rakendamist, tagamaks, et automaatset otsuste tegemist ei kasutataks tarbijate diskrimineerimiseks nende kodakondsuse, elukoha või ajutise asukoha alusel;

4.  ärgitab komisjoni jälgima, kas kauplejatele pandud kohustused tagavad tarbijatele tõhusa valiku ja piisava tarbijakaitse; palub komisjonil kontrollida, kas esineb regulatiivseid lünki ja selgitada välja, kas on vaja lisameetmeid, et tagada tarbijate kaitseks tehisintellekti ja automatiseeritud otsuste tegemise kontekstis tugevad õigused;

5.  märgib, et automatiseeritud otsustussüsteeme kasutatakse mitmesugustel veebiplatvormidel alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides, et lahendada tarbijate ja kauplejate vaidlusi; kutsub komisjoni üles tagama, et tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist käsitleva direktiivi 2013/11/EL(5) ja tarbijavaidluste internetipõhist lahendamist käsitleva määruse (EL) nr 524/2013(6) tulevastel läbivaatamistel võetakse arvesse automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamist ja tagatakse, et kontroll jääb inimestele;

Toodete ohutuse ja vastutuse raamistik

6.  toonitab, et ELi tooteohutuse raamistik kohustab ettevõtjaid tagama, et turule lastakse ainult ohutuid ja nõuetele vastavaid tooteid; tunnistab, et automatiseeritud otsustusvõimega toodete tekkimine toob kaasa uusi probleeme, kuna sellised tooted võivad areneda ja toimida viisil, mida esmakordsel turule laskmisel ette ei nähtud; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud kohandada nende toodete ELi ohutuseeskirju, mis on hõlmatud konkreetsete ELi õigusaktidega, millega kehtestatakse ühtlustatud nõuded, sealhulgas masinadirektiiv(7), mänguasjade ohutuse direktiiv(8), raadioseadmete direktiiv(9) ja madalpingedirektiiv(10), samuti üldise tooteohutuse direktiiviga(11) hõlmatud ühtlustamata toodete ohutuseeskirju, et uued eeskirjad oleks eesmärgipärased, kasutajad ja tarbijad oleks kahju eest kaitstud, tootjatel oleks nende kohustused selged ning kasutajad teaksid, kuidas automatiseeritud otsustuvõimega tooteid kasutada;

7.  rõhutab, et reguleerimisele tuleb läheneda riskipõhiselt, sest tehisintellekti ja automatiseeritud otsustussüsteemide eri liigid ja rakendused tekitavad probleeme, mis on olemuselt erinevad ja keerulised; palub komisjonil töötada tehisintellekti ja automatiseeritud otsustusprotsesside jaoks välja riskihindamise kava, et tagada ühtne lähenemisviis tooteohutust käsitlevate õigusaktide jõustamisele siseturul; rõhutab, et liikmesriigid peavad oma riiklike turujärelevalve strateegiate raames töötama tehisintellekti jaoks välja ühtlustatud riskijuhtimisstrateegiad;

8.  märgib, et tootevastutuse direktiiv(12) on üle 30 aasta pakkunud väärtuslikku turvavõrku, et kaitsta tarbijaid puudustega toodete põhjustatud kahju eest; tunnistab, et kui tarbijatele tekitatav kahju tuleneb autonoomsetest otsustusprotsessidest, on vastutust kindlaks määrata keeruline; palub, et komisjon vaataks selle direktiivi läbi ja kaaluks selliste mõistete nagu „toode“ „kahju“ ja „puudus“ kohandamist, samuti tõendamiskoormist reguleerivate eeskirjade kohandamist; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku neid mõisteid ja eeskirju ajakohastada, kui see on vajalik;

Teenuste õigusraamistik

9.  tuletab meelde, et kehtiv teenuste õigusraamistik, mis koosneb teenuste direktiivist(13), kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivist(14), proportsionaalsuse kontrolli direktiivist(15), e-kaubanduse direktiivist(16) ja isikuandmete kaitse üldmäärusest(17), hõlmab juba praegu paljusid poliitikaaspekte, mis seonduvad automatiseeritud otsustusprotsesse kasutavate teenustega, sealhulgas tarbijakaitse, eetika ja vastutuse eeskirju; märgib, et selliseid eeskirju tuleks kohaldada nii traditsiooniliste teenuste kui ka automatiseeritud otsustusprotsesse hõlmavate teenuste suhtes;

10.  rõhutab, et kuigi automatiseeritud otsustusprotsessid võivad muuta teenuseid tõhusamaks ja täpsemaks, peavad lõplikult vastutama alati inimesed ja neil peab olema võimalik tühistada otsuseid, mis tehakse erialateenuste raames sellistes valdkondades nagu meditsiin, õigus ja raamatupidamine ning pangandussektor; tuletab meelde, kui oluline on, et automatiseeritud otsuste tegemise korral, kui kaalul on õigustatud avalikud huvid, teeksid kvalifitseeritud spetsialistid kontrolli või sõltumatut järelevalvet;

11.  rõhutab, et kooskõlas proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga on tähtis, et enne kutseteenuste automatiseerimist hinnataks piisavalt riske; nõuab tungivalt, et liikmesriikide pädevad asutused tagaksid, et kutseõppes võetakse arvesse teaduse arengut automatiseeritud otsusprotsesside valdkonnas;

Andmehalduse kvaliteet ja läbipaistvus

12.  märgib, et automatiseeritud otsustussüsteemid tuginevad suure hulga andmete kogumisele, ning on arvamusel, et isikustamata andmete vaba liikumist käsitlev määrus(18) aitab teha kogu ELis kättesaadavaks rohkem andmeid, võimaldades seeläbi luua uuenduslikke andmepõhiseid teenuseid; tunnistab sellega seoses mitte ainult avalikest, vaid ka eraallikatest pärinevate andmete jagamise potentsiaali, rõhutades samal ajal, et isikuandmeid tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt kaitsta; rõhutab, et on tähtis kasutada ainult kvaliteetseid ja neutraalseid andmekogumeid, et parandada algoritmiliste süsteemide väljundit ning suurendada tarbijate usaldust ja heakskiitu;

13.  rõhutab, et kuna automatiseeritud otsustussüsteemid võivad tarbijaid, eriti kaitsetus olukorras olevaid tarbijaid väga suuresti mõjutada, on tähtis, et need süsteemid ei kasutaks mitte ainult kvaliteetseid ja neutraalseid andmekogumeid, vaid ka seletatavaid ja erapooletuid algoritme; on seisukohal, et äriprotsessides on vaja kontrollistruktuure, et parandada võimalikud vead automatiseeritud otsustes, ning et tarbijatel peaks olema võimalik taotleda lõplike ja püsivate automatiseeritud otsuste läbivaatamist inimese poolt ja hüvitamist;

14.  rõhutab, et selle hindamiseks, kas automatiseeritud otsustusvõimega tooted vastavad ohutuseeskirjadele, on tähtis, et otsustusvõime taga olevad algoritmid oleksid piisavalt läbipaistvad ja turujärelevalveasutustele arusaadavad; kutsub komisjoni üles hindama, kas turujärelevalveasutustele tuleks sellega seoses anda lisaõigusi;

15.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima, kuidas rakendatakse platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevat määrust(19), eelkõige eeskirju läbipaistvuse kohta järjestuste koostamisel, mille juures kasutatakse automaiseeritud otsustusprotsesse;

o
o   o

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081. (2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60 I, 2.3.2018, lk 1). (5) ELT L 165, 18.6.2013, lk 63. (6) ELT L 165, 18.6.2013, lk 1. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud), ELT L 157, 9.6.2006, lk 24. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ELT L 96, 29.3.2014, lk 357. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). (12) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29. (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta (2020/2557(RSP))

P9_TA(2020)0033 B9-0098/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda(1), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(2), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(3), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta(4), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta(5) ning 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta(6),

–  võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist(7),

–  võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut(8) („väljaastumisleping“) ning poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik(9) („poliitiline deklaratsioon“),

–  võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni kirju,

–  võttes arvesse soovitust võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle ja millega nimetatakse liidu läbirääkijaks komisjon, ning selle lisa, mis sisaldab uue partnerluse üle peetava läbirääkimise juhiseid (COM(2020)0035) („läbirääkimisjuhised“),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Ühendkuningriik ei ole alates 31. jaanuari 2020. aasta keskööst (Kesk‑Euroopa aja järgi) enam Euroopa Liidu (EL) liikmesriik;

B.  arvestades, et poliitilises deklaratsioonis kehtestatakse ambitsioonika, laiaulatusliku, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduskoostöö alase partnerluse põhimõtted, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, samuti õiguskaitse ja kriminaalõiguse, välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad, ning sätestatakse, et kui EL ja Ühendkuningriik leiavad läbirääkimiste jooksul, et see on nende vastastikustes huvides, võivad tulevased suhted hõlmata ka poliitilises deklaratsioonis kirjeldamata koostöövaldkondi;

C.  arvestades, et tulevased suhted peaksid põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul, austama ühtse turu ja tolliliidu terviklikkust ning nn nelja vabaduse jagamatust; arvestades, et ELi mittekuuluval riigil, kes ei täida samu kohustusi kui liikmesriik, ei saa olla samu õigusi ja hüvesid mis liikmesriigil;

D.  arvestades, et poliitilises deklaratsioonis märgitakse, et tulevast majanduspartnerlust toetavad sätted, millega tagatakse võrdsed võimalused avatud ja ausa konkurentsi vallas;

E.  arvestades, et EL ja Ühendkuningriik jäävad lähedasteks naabriteks ja neil on ka edaspidi palju ühiseid huve;

F.  arvestades, et sobivaks tulevaste suhete raamistikuks, millega neid ühiseid huve, sealhulgas uusi kaubandussuhteid saaks kaitsta ja edendada, võiks olla ELi ja Ühendkuningriigi tihedaid suhteid kajastav ulatuslik partnerlusleping;

G.  arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitlev leping peaks pakkuma paindlikku raamistikku, mis võimaldab eri poliitikavaldkondades erineval määral koostööd, mis põhineb ühisel haldamisstruktuuril ja asjakohastel vaidluste lahendamise sätetel;

H.  arvestades, et nimetatud koostöö jaoks on vaja, et mõlemad pooled säilitaksid paljudes poliitikavaldkondades ranged standardid ja oma rahvusvahelised kohustused;

I.  arvestades, et väljaastumislepingu Iirimaad ja Põhja‑Iirimaad käsitlevas protokollis sätestatakse õigusraamistik, mis säilitab suure reede kokkuleppe kõik osad ja Põhja‑Iirimaa elanike õigused ning kaitseb ühtse turu terviklikkust ja kogu saare majandust ning väldib seega ranget piirikontrolli, kui nõusolekumehhanismiga nähakse ette selle jätkumine; arvestades, et Ühendkuningriigi kohustus tagada suure reede kokkuleppe kõigi osade kohaldamine kehtib igas olukorras;

J.  arvestades, et on asjakohane, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid koos avaliku ja erasektori asutustega teevad ettevalmistusi, et olla valmis igasugusteks olukordadeks, mis ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusena võivad ette tulla;

K.  arvestades, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide jätkuv ühtsus on väga oluline, et kaitsta ELi ja selle kodanike huve läbirääkimiste järgmistes etappides, kuid ka selleks, et tagada läbirääkimiste edukas ja õigeaegne lõpuleviimine;

1.  rõhutab oma kindlat otsust luua Ühendkuningriigiga võimalikult tihedad suhted; märgib siiski, et sellised suhted peavad erinema suhtest Ühendkuningriigi kui ELi liikmesriigiga ning järgima allpool esitatud põhimõtteid;

2.  tuletab meelde, et kõik ELi ja Ühendkuningriigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 217 kohaselt sõlmitud assotsieerimislepingud („leping“) peavad olema rangelt kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

3.  kordab, et leping peaks looma sobiva raamistiku tulevastele suhetele, mis põhinevad kolmel peamisel sambal: majanduspartnerlus, välispartnerlus, valdkondlikud eriküsimused ja temaatiline koostöö; rõhutab, et leping peaks tagama ka järjepideva haldamisraamistiku, mis peaks hõlmama töökindlat vaidluste lahendamise mehhanismi, vältides nii kahepoolsete lepingute levikut ja puudusi, mis iseloomustavad ELi suhteid Šveitsiga; tuletab meelde, et leping peab olema kooskõlas ELi lepingu artikli 3 lõikega 5;

4.  märgib, et arvestades ELi ja Ühendkuningriigi ühiste väärtuste jagatud alust, tihedaid sidemeid ja praegust õigusnormide vastavust, Ühendkuningriigi 47‑aastast liikmesust ELis ning tema staatust ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmena, on Ühendkuningriik jätkuvalt ELi oluline partner kõigis eespool nimetatud sammastes ning mõlema poole huvides on luua partnerlus, mis tagab jätkuva koostöö;

5.  tuletab meelde, et lepingu saab sõlmida ainult juhul, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja on andnud oma lõpliku nõusoleku; rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb menetluse kõikides etappides vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 207, 217 ja 218, asjakohasele kohtupraktikale ja väljakujunenud parimatele tavadele viivitamata ja täielikult teavitada, ning et Euroopa Parlamendi seisukohti tuleks kõigis etappides nõuetekohaselt arvesse võtta, mis tagab, et Euroopa Parlamendil ja selle pädevatel komisjonidel on võimalik ellu viia demokraatlikku kontrolli ja teha lepingu kohta täielikult teavitatud otsuseid; kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma läbirääkimisjuhiste kindlaksmääramisel arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti ning tegema juhised avalikuks;

6.  palub komisjonil pidada läbirääkimisi läbipaistvalt; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellega seoses avaliku konsultatsiooni ning pideva dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning liikmesriikide parlamentidega;

7.  on seisukohal, et EL peab tegema Ühendkuningriigiga peetavatel läbirääkimistel kõik endast oleneva, et tagada ELi huvide kaitse ning kindlustada ELi mõjuvõimu ja ühtsuse säilimine, nagu see oli Ühendkuningriigi EList väljaastumise tingimusi käsitlevatel läbirääkimistel; rõhutab, et seda ühtsust tuleb säilitada tulevase partnerluse üle peetavatel läbirääkimistel, ning tuletab seetõttu meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ELi ainus läbirääkija ning et seetõttu ei tohi liikmesriigid pidada kahepoolseid läbirääkimisi;

8.  nõuab, et läbirääkimised algaksid võimalikult kiiresti kõigis läbirääkimisjuhiste eelnõus käsitletud küsimustes; on siiski arvamusel, et põhjalikkus ja ambitsioonikus peavad olema vastavuses Ühendkuningriigi valitud range ajakavaga, mis ei kajasta läbirääkimiste keerukust ja suurendab ohtu, et teatavates valdkondades, kus eriolukorra meetmed või rahvusvaheline raamistik ei pruugi olla piisav õigusraamistik tõsiste häirete vältimiseks, kokkulepet ei saavutata;

9.  väljendab muret selle pärast, kuidas Ühendkuningriigi peaminister tõlgendab väljaastumislepingu Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli sätteid piirikontrolli kohta Iiri merel; on seisukohal, et usaldus on läbirääkimiste oluline element ning et Ühendkuningriigi peaminister peab viivitamata ja rahuldaval viisil selgitama Ühendkuningriigi kavandatud käsitlust Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa protokolli rakendamisest;

10.  toetab läbirääkimisjuhiseid, mille kohaselt Gibraltar ei kuulu ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning iga eraldi lepingu jaoks on vaja Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;

I.MAJANDUSPARTNERLUS

Kaubavahetus ja võrdsed tingimused

11.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud võtta oma tulevikus ELiga toimuva majandus- ja kaubanduspartnerluse aluseks vabakaubanduslepingu; rõhutab, et Euroopa Parlament küll toetab ELi konstruktiivseid läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid vabakaubandusleping ei saa oma olemuselt olla kunagi samaväärne tõrgeteta kaubavahetusega;

12.  kinnitab, et ELi ja selle ühtse turu terviklikkuse ning tolliliidu ja nelja vabaduse jagamatuse säilitamiseks on väga tähtis tagada, et kvoodi- ja tollimaksuvaba juurdepääsu tase maailma suurimale ühtsele turule vastaks täielikult õigusnormide lähendamise ulatusele ning kohustustele, mis on võetud avatud ja ausa konkurentsi jaoks võrdsete tingimuste loomiseks, arvestades dünaamilist ühtlustamist; toonitab, et selleks on vaja kombineerida sisulisi norme ja meetmeid, sealhulgas kaitse taseme säilitamise klausleid ning tõhusa rakendamise, jõustamise ja vaidluste lahendamise tagamise mehhanisme;

13.  rõhutab, et vabakaubanduslepingu eesmärk peaks olema võimaldada võimalikult samasugust turulepääsu ja kaubavahetuse hõlbustamist nagu see oli olemas enne Ühendkuningriigi EList väljaastumist, ning samal ajal peab vabakaubandusleping jätkuvalt looma inimväärseid töökohti ja suurendama ELi ekspordivõimalusi, ergutama kestlikku arengut, järgima ELi standardeid ja austama demokraatlikke menetlusi; rõhutab vajadust tagada võrdsed tingimused ja kaitsta ELi standardeid, et vältida võidujooksu madalaimate nõuete suunas, pidades silmas dünaamilist ühtlustamist, vajadust tagada, et Ühendkuningriik ei saaks ebaõiglasi konkurentsieeliseid kaitsetasemete allalöömise kaudu, ning vältida turuosaliste pöördumist õiguslikku arbitraaži;

14.  rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping tõepoolest edendaks ELi huve, tuleks läbirääkimisjuhistesse lisada järgmised eesmärgid:

15.  rõhutab, et kogu vabakaubanduslepingu ulatuses peaksid kehtima sätted, mis käsitlevad kodanikuühiskonna dialoogi, sidusrühmade kaasamist ja mõlema poolega konsulteerimist; nõuab, et lepingu täitmise järelevalveks moodustataks sisenõuanderühmad;

16.  kordab, et lepinguga tuleks tagada järjepidev haldamisraamistik koos haldamisstruktuuride ja töökindla vaidluste lahendamise mehhanismiga; rõhutab siinkohal Euroopa Liidu Kohtu pädevust ELi õigusega seotud küsimuste tõlgendamisel, mis on vajalik tõlgenduste ühtsuse tagamiseks;

Võrdsed tingimused

17.   tuletab meelde, et Ühendkuningriik peaks jätkuvalt järgima ja rakendama oma rahvusvaheliste kohustuste raames kehtivaid standardeid, et dünaamiliselt ühildada õigusaktid ja poliitika viisil, mis kajastab tulevaste suhete ulatust ja sügavust;

18.  tuletab meelde, et on kindlalt otsustanud vältida ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raames igasugust dumpingut ning tuletab sellega seoses meelde, et poolte keskkonna-, töö- ja sotsiaalküsimuste, asjakohaste maksuküsimuste ja riigiabipoliitika vastavusse viimine on selle vältimise võti;

19.  märgib, et lepingu võrdseid tingimusi käsitlevate sätete ulatus ja põhjalikkus on üldse ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete ulatuse kindlaksmääramisel väga oluline; tuletab meelde, et siin on keskne tähtsus sellel, et Ühendkuningriik järgiks jätkuvalt ELi sotsiaalmudelit; kinnitab vajadust kehtestada kaitsemeetmed, et tagada sotsiaalsete ja tööhõivestandardite valdkonnas nii ranged standardid kui ka võrdsed tingimused vähemalt praeguste ühiste standarditega tagatud kõrgel tasemel;

20.  toonitab, et tihedamad suhted eeldavad põhjendamatute kaubandus- ja konkurentsimoonutuste vältimiseks tugevat ja terviklikku konkurentsi ja riigiabi kontrolli raamistikku, et hoida ära Ühendkuningriigi ebaaus ja konkurentsi kahjustav tegevus, mis õõnestaks ELi ettevõtjate positsioone;

21.  on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima ELi õigustiku maksunduse ja rahapesuvastaste õigusaktide muutuvaid standardeid, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning lahendama oma ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja krooni valdustes tekkida võivad probleemid ning ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete eiramise juhtumid;

22.  kordab vajadust säilitada kõrged standardid ja võrdsed tingimused ravimite, meditsiiniseadmete, toiduohutuse ja märgistamise valdkonnas ning veterinaar-, fütosanitaar- ja keskkonnapoliitika ning -standardid;

23.  märgib, et võrdseid tingimusi käsitlevate sätete jaoks (nagu ka kogu lepingu jaoks) on vaja tugevaid juhtimisstruktuure, mis hõlmavad asjakohaseid haldamis-, järelevalve-, vaidluste lahendamise ja jõustamismehhanisme, vajaduse korral ka sanktsioone ja ajutisi meetmeid, ning nõuet, et kumbki pool peab looma või olemasolu korral säilitama sõltumatud institutsioonid, mis suudavad rakendamist tulemuslikult kontrollida ja tagada; rõhutab, et töö- ja keskkonnastandardite jõustamisel tuleb kodanikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele teha kättesaadavaks õiguskaitse ja nõuetekohane kaebuste lahendamise mehhanism;

II.VALDKONDLIKUD ERIKÜSIMUSED JA TEMAATILINE KOOSTÖÖ

Kalandus

24.  rõhutab lisaks, et vaba juurdepääs vetele ja sadamatele on teemakäsitluse poolest lahutamatult seotud vabakaubandusega ja Ühendkuningriigi kalandustoodete juurdepääsuga ELi turule ning et Ühendkuningriigiga peetavaid kalandust käsitlevaid läbirääkimisi ei saa lahutada üldist majanduspartnerlust ja eelkõige kaubandust käsitlevatest läbirääkimistest ning need peavad olema omavahel otseselt seotud;

25.  tuletab meelde ja toetab kindlalt kalandust käsitlevaid sätteid, milles tuleb kokku leppida 1. juuliks 2020. aastal, ning on veendunud, et Ühendkuningriigi tulevane kalavarude majandamise kord ei tohiks olla leebem kui ühise kalanduspoliitika (ÜKP) praegused normid ja kohustused;

26.  rõhutab, et Ühendkuningriigi EList väljaastumine ei vabasta Ühendkuningriiki kohustusest teha rannikuriigina ühiste kalavarude ühise ja kestliku majandamise nimel koostööd kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega;

27.  tuletab meelde, et aluspõhimõte, mis seisneb ühise kalanduspoliitika raames ELi kaluritele vaba ja võrdse juurdepääsu andmises kõigi liikmesriikide vetele, samuti ELi ühtne turg ja selle kaupade (sealhulgas kalandustoodete) vaba liikumise põhimõte on taganud aastakümnete jooksul rannikukogukondadele, ettevõtjatele ja tarbijatele õigused ja soodustused;

28.  rõhutab, kui oluline on luua ELi ja Ühendkuningriigi vahel vastastikku kasulik ja ulatuslik partnerlus, mis hõlmab kindlasti ja esmajärjekorras enne üleminekuperioodi lõppu kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitleva lepingu sõlmimist kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate vastastikuste kohustustega;

29.  nõuab kindlalt, et leping põhineks ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud põhimõtetel, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside kestlikku kasutamist ja kaitset ning kalurite, kalandussektori ettevõtjate ja tarbijate sotsiaal-majanduslikke hüvesid;

30.  nõuab, et lepinguga tagataks eelkõige vastastikune jätkuv juurdepääs vetele ning säilitataks ühiselt kasutatavate kalavarude puhul ELi ja Ühendkuningriigi praegune stabiilne kvoodiosa; rõhutab sellega seoses, kui oluline on säilitada ühiselt kokku lepitud kalavarude majandamise põhimõtted ja meetmed kooskõlas ühises kalanduspoliitikas kehtestatutega;

31.  rõhutab vajadust nõuetekohaste konsultatsioonimehhanismide ja ühise teaduspõhise lähenemisviisi järele ning nõuab kindlalt tagatisi selle kohta, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja nende teaduslikku hindamisse; nõuab tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid kalanduskontrollialast koostööd ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

Andmekaitse

32.  tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale(10) peab komisjon selleks, et kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse; tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse sisserändega seotud eesmärkidel isikuandmete töötlemiseks; tunneb muret asjaolu pärast, et kui selle erandi alusel töödeldakse muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanikke; on seisukohal, et see erand on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(11); on lisaks seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu asjakohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ega vasta seetõttu praegu ka piisavuse tingimustele;

33.  peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu Ühendkuningriigi riiklikku julgeolekut ja õiguskaitseasutuste poolt isikuandmete töötlemist käsitlevale õigusraamistikule; tuletab meelde, et massilise jälgimise programmid ei pruugi olla ELi õiguse kohaselt piisavuse seisukohast asjakohased, ning soovitab tungivalt võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu sellalast praktikat (näiteks Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat;

34.  teeb komisjonile ülesandeks hinnata põhjalikult Ühendkuningriigi andmekaitse õigusraamistikku ja tagada, et Ühendkuningriik on käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid lahendanud enne, kui ta kuulutab Ühendkuningriigi andmekaitseõiguse ELi õiguse kohaselt piisavaks, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus(12), ning küsida nõu Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt ning anda neile kogu asjakohane teave ja sobivad tähtajad nende ülesannete täitmiseks;

Kliimamuutused ja keskkond

35.  on veendunud, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid põhinema lisaks majanduslikele teguritele ka kõrgetel keskkonnaalastel eesmärkidel, mida toetab piiriüleste ja üleilmsete probleemide lahendamiseks asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel tehtav koostöö;

36.  on seisukohal, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama, et õigusnormide ja tavadega ette nähtud keskkonnakaitse tase ei ole tulevikus madalam sellest, mis on ette nähtud ühtsetes standardites, mida kohaldatakse ELis ja Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpus seoses keskkonnainfo kättesaadavuse ning keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtu poole pöördumisega, keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnahindamisega, tööstusheidetega, õhku eralduvate saasteainete ning õhukvaliteedi eesmärkide ja piirnormidega, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega, jäätmekäitlusega; veekeskkonna kaitse ja säilitamisega, merekeskkonna kaitse ja säilitamisega, keemiliste ainete ja taimekaitsevahendite tootmisest, kasutamisest, keskkonda viimisest ja kõrvaldamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ärahoidmise, vähendamise ja kõrvaldamisega ning kliimamuutuste ja ettevaatusprintsiibiga;

37.  kutsub läbirääkijaid üles tagama, et Ühendkuningriik võtab kohustuse rakendada üleminekuperioodi jooksul ELi tasandil kokku lepitud standardeid, sealhulgas eesmärke, ja muid sätteid;

38.  nõuab tungivalt, et kliimamuutuste vastu võitlemise alane koostöö seataks läbirääkimistel absoluutseks prioriteediks, kuna selles valdkonnas edu saavutamisel on väga suur tähtsus ja kõigepealt tuleks saavutada edu Glasgows toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26); on seisukohal, et parim variant oleks Ühendkuningriigi ja ELi sellealase täieliku vastavuse saavutamine; eelistab sellega seoses kindlalt, et Ühendkuningriik võtaks täielikult üle ELi praeguse ja tulevase kliimapoliitika raamistiku ning Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused, ning nõuab, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ja jõupingutuste jagamise määrusega kehtestatud ELi heitkoguste piirmäära, mis hõlmab ka maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust, kohaldataks täies ulatuses;

39.  palub Ühendkuningriigil säilitada CO2 heite maksustamise süsteem, mis on kooskõlas üleminekuperioodi lõpus kehtivate ühiste standardite ja eesmärkidega, ning nõuab, et läbirääkijad uuriksid võimalust siduda Ühendkuningriigi tulevane riiklik kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, tingimusel et täielikult tagatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkus;

40.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahelised suhted peaksid muu hulgas sõltuma sellest, kuidas Ühendkuningriik järgib ELi uuendatud kliima- ja keskkonnaeesmärke ning määrust, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, ning EIP uuest ambitsioonikast kliimastrateegiast ja energialaenude poliitikast;

41.  rõhutab, et kui Ühendkuningriigis alandatakse kaitsetaset, võib ELi bioloogiline mitmekesisus väheneda, sest paljud liigid (linnud, nahkhiired, liblikad ja vaalalised) rändavad ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning paljude paiksete liikide puhul toimub Ühendkuningriigi ja ELi vahel korrapärane geenisiire;

42.  rõhutab, kui oluline on, et Ühendkuningriik järgiks jätkuvalt kemikaaliohutust käsitlevaid õigusakte (kemikaalimäärus REACH(13)) ja tagaks koostöö Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA);

Energeetika

43.  nõuab, et lepinguga tagataks turuosalistele mittediskrimineeriv juurdepääs võrkudele ning võrguettevõtjate tulemuslik eraldamine, kindlustataks võrdsed tingimused ja kaitse taseme säilitamine, sealhulgas tulemuslik CO2 heite maksustamine, riigiabi ja keskkonnakaitse;

44.  nõuab, et kehtestataks mehhanismid, millega tagatakse võimalikult suur energiavarustuskindlus ja tõhus kaubandus võrkudevaheliste ühenduste ja erinevate ajakavade kontekstis;

45.  ootab, et Ühendkuningriik järgiks kõrgeid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid; ootab, et lepingus käsitletaks Ühendkuningriigi seost Euratomi ja rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele ning et see võimaldaks koostööd ja teabevahetust Euratomi, Ühendkuningriigi ja selle riiklike ametiasutuste vahel; nõuab, et lepingusse lisataks kohustus võimaldada üleminekuperioodi lõpus tuumaohutuse standardite valdkonnas võrdsete tingimuste kohaldamist ning et sellega tagataks rahvusvaheliste konventsioonide, sealhulgas Århusi ja Espoo konventsiooni ning muude lepingute täielik järgimine;

Rahvatervis ja toiduohutus

46.  rõhutab, kui oluline on ELi ja Ühendkuningriigi tarbijatele, et Ühendkuningriik säilitaks toiduohutuse ja toidu märgistamise kõrged standardid; tuletab meelde, et mis tahes toit, mis imporditakse Euroopa Liitu kolmandast riigist, peab vastama ELi kõrgetele toiduohutusstandarditele, mis käsitlevad muu hulgas geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasutamist; märgib, et Ühendkuningriigi jätkuv osalemine toidu- ja söödaalases kiirhoiatussüsteemis toob vastastikust kasu; tuletab meelde, et Ühendkuningriigi kolmanda riigi staatuse tõttu tuleb ELi ja Ühendkuningriigi vahel hakata tegema rangeid kontrolle;

47.  rõhutab, kui oluline on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, et Ühendkuningriik säilitaks samaväärsed loomatervise standardid, et hoida ära zoonootiliste haiguste ülekandumist inimeste ja loomade vahel, eelkõige rändliikide puhul; peab vajalikuks säilitada nii kodu- kui ka põllumajandusloomade puhul ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel loomade liikumisel kasutatav passisüsteem, mis põhineks olemasolevatel ja tulevastel ELi standarditel;

48.  rõhutab kõrgete standardite ja võrdsete tingimuste tähtsust loomade heaolu ja tervise kaitsmisel kogu toidutarneahelas ning ausa konkurentsi tagamisel Ühendkuningriigi ja ELi põllumajandustootjate vahel; välistab võimaluse, et EL impordib elusloomi, liha ja mune, mis ei vasta ELi loomade heaolu standarditele;

49.  rõhutab, kui tähtis on tagada piisav ravimite, meditsiiniseadmete ja muude tervishoiutoodetega varustatus; palub seetõttu ELil ja Ühendkuningriigil tagada niisuguste meetmete võtmise, mille eesmärk on vähendada puudujääke ja piirata inimeste tervisele avalduda võivat tõsist mõju; nõuab eelkõige sihipäraste meetmete võtmist, et tagada patsientidele ohutute ravimite ja meditsiiniseadmete pidev ja kiire kättesaadavus, sealhulgas kindel ja järjepidev radioisotoopidega varustamine;

50.  nõuab tungivalt tervishoiu ja rahvatervise alase koostöö jätkamist; rõhutab, et Ühendkuningriik ei saa kolmanda riigina ELi meditsiinitoodete autoriseerimismenetlustes osaleda;

Kodanike õigused ja isikute liikuvus

51.  palub, et läbirääkimispooled püüdleksid väljaastumislepinguga nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekondadele tagatud kodanikuõiguste täieliku jätkumise poole; rõhutab, et mis tahes tulevane liikuvuskord peaks põhinema mittediskrimineerimisel ELi liikmesriikide vahel ja täielikul vastastikkusel; on üldisemalt seisukohal, et kodanike õiguste – sealhulgas Ühendkuningriigi kodanike vaba liikumine ELis vastastikkuse põhimõtte alusel – konkreetsemaks muutmine peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase rahvusvahelise lepingu teksti alustala ja lahutamatu osa; on seisukohal, et samuti on oluline, et ELi liikmesriigid täpsustaksid raamistikku, mida iga liikmesriik kohaldab Ühendkuningriigi kodanike suhtes, kes soovivad saada elaniku staatust, ning et sellised meetmed oleksid protsessi lihtsustamise eesmärgil kasutajasõbralikud ja läbipaistvad, samuti tasuta, ning et komisjon ja Euroopa Parlament jälgiksid asjakohaseid muutusi;

52.  nõuab, et kehtestataks piisav sotsiaalkindlustuse, sealhulgas pensioniõiguste koordineerimise kord, pidades silmas isikute tulevast liikumist; peab sellega seoses tervitatavaks, et väljaastumislepingus on üksikasjalikult sätestatud, kuidas koordineerida sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kaitsevad sotsiaalkindlustusperioodidest tulenevaid õigusi;

53.  nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus jõustaks uue tööhõiveseaduse enne üleminekuperioodi lõppu, et vältida ajavahemikku, mille jooksul ei kaitsta töötajate õigusi ei kehtivate ELi õigusaktidega ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega;

54.  nõuab sellega seoses ELi õigusaktide täielikku ja nõuetekohast rakendamist koos rakendamistähtaegadega üleminekuperioodil, näiteks töötajate lähetamise direktiivi, töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi ning läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi läbivaatamine;

55.  nõuab, et täiel määral võetaks arvesse Iirimaa saarel valitsevat eriolukorda ning käsitletaks Põhja‑Iirimaa kodanikega seotud lahendamata küsimusi; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigi ametiasutused tagaksid, et Põhja‑Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata, ja austaksid täielikult suure reede kokkuleppe kõiki osi;

56.  pooldab seda, et Ühendkuningriik jätkaks rändlusteenuse määruse kohaldamist nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanike hüvanguks ning eelkõige selleks, et hõlbustada inimeste piiriülest liikumist Iirimaa saarel;

57.  võtab teadmiseks Ühendkuningriigi kavatsuse ühineda elatise sissenõudmist käsitleva 2007. aasta Haagi konventsiooniga ning nõuab nõuetekohast koostööd ja ambitsioonikust tsiviil- ja perekonnaõiguse küsimustes, eelkõige seoses laste õiguste ja repatrieerimisega; tuletab meelde, et tulevases lepingus tuleks arvesse võtta ka teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kodanikke, kelle suhtes praegu Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduse kohaselt kohaldatakse ELi õigust, näiteks Ühendkuningriiki naasvad Ühendkuningriigi kodanikud, kelle pereliikmed on kolmanda riigi kodanikud, puuetega inimesed ja hooldajad, Ühendkuningriigis elavad kolmanda riigi kodanikud, kellel on liikmesriikidega tugev õiguslik side, näiteks ELis sündinud kolmanda riigi kodanikud, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud;

58.  on seisukohal, et liikuvuskord peab põhinema mittediskrimineerimisel ja täielikul vastastikkusel; tuletab meelde, et kui läbirääkimiste mandaat on vastu võetud, ei saa liikmesriigid kahepoolsete lepingute üle läbirääkimisi pidada;

59.  peab sellega seoses kahetsusväärseks Ühendkuningriigi teadet, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei kohaldata enam isikute vaba liikumise põhimõtet; on seisukohal, et mis tahes leping ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta peaks sisaldama ambitsioonikaid sätteid, et tagada nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete õiguste säilimine eelkõige seoses isikute ja töötajate liikumisega; tuletab meelde, et vaba liikumise õigused on otseselt seotud ka ülejäänud kolme vabadusega, mis moodustavad siseturu lahutamatu osa ning on teenuste ja kutsekvalifikatsioonide seisukohast eriti olulised;

60.  on seisukohal, et lepinguga tuleks ette näha viisavaba reisimine lühiajalisteks külastusteks, sealhulgas lühiajalisteks tööga seotud reisideks, tuginedes täielikule vastastikkusele ja mittediskrimineerimisele, ning kehtestada riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused teadusuuringute, õppimise ja koolituse ning noortevahetuse eesmärgil;

61.  rõhutab seoses Ühendkuningriigi ja ELi 27 liikmesriigi vahel tulevikus toimuva koostööga varjupaiga- ja rändepoliitika valdkonnas, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu; arvestades, et perekonna taasühinemine on jätkuvalt oluline varjupaigataotlejate jaoks, kes elavad Ühendkuningriigis ja kelle perekonnad asuvad ELi piirides, ergutab võtma vastu perekonna taasühinemist käsitlevat kava, mis peaks jõustuma pärast üleminekuperioodi, et vältida humanitaarmõjudega seotud lünki ja austada varjupaigataotlejate õigust perekonnaelule kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8;

Finantsteenuste samaväärsus

62.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigis asuvad ettevõtted kaotavad üleeuroopalise tegevusloa õiguse (passporting rights);

63.  on seisukohal, et turulepääs peaks põhinema samaväärsust kinnitavatel otsustel, tingimusel et EL on veendunud, et Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on praegu ja ka edaspidi täielikult samaväärsed ELi omadega, kajastades võrdsete tingimuste tagamiseks kokku lepitud sätteid; on veendunud, et kui samaväärsus Ühendkuningriigiga on heaks kiidetud, tuleb kehtestada tõhus mehhanism, et tagada samaväärsuse säilimine aja jooksul, ning tuletab meelde, et EL võib samaväärsuse staatuse igal ajal ühepoolselt tühistada;

64.  on seisukohal, et iga tulevane raamistik peaks kaitsma ELi finantsstabiilsust ning austama selle õigus- ja järelevalvekorda ning -standardeid ja nende kohaldamist, säilitades samal ajal ELi regulatiivse ja otsuste tegemise sõltumatuse;

Transport

65.  kutsub läbirääkijaid üles tagama jätkuvat ühenduvust Ühendkuningriigi ja ELi vahel, tuginedes transporditurgudele vastastikuse juurdepääsu andmisel vastastikkuse nõudele, võttes arvesse kahe kõnealuse turu erinevat suurust;

66.  tuletab sellega seoses meelde, et Rahvusvahelise Transpordifoorumi mitmepoolne kvoodisüsteem ei ole praegu piisav, et täielikult rahuldada ELi ja Ühendkuningriigi vahelise autokaubaveo vajadusi, ning et tuleks kehtestada asjakohased meetmed avalikku korda ähvardavate ohtude vältimiseks ning maanteeveo-ettevõtjate ja bussiveo-ettevõtjate liiklusvoogude häirete vältimiseks;

67.  rõhutab vajadust tagada, et läbirääkimised hõlmaksid ka ambitsioonikat, tasakaalustatud ja kvaliteetset üldist lennutranspordilepingut, eelkõige seoses lennuliiklusõiguste, lennuohutuse ja lennujaamade julgestusega, mida tuleks käsitleda, ning tuletab sellega seoses meelde, et tulevane lennuühendus Ühendkuningriigi ja ELi vahel ei saa tähendada Ühendkuningriigi de jure või de facto osalemist ühtsel lennundusturul;

68.  rõhutab, et tulevases Ühendkuningriigi ja ELi partnerluses tuleks käsitleda La Manche’i tunneliga seotud erilist olukorda, eelkõige raudteeohutust reguleerivat raamistikku;

69.  on seisukohal, et tuleks tagada ELi‑sisene juurdepääs Iirimaa ja teiste ELi liikmesriikide vahel, sealhulgas õigus transiidile ELi‑siseseks maanteeveoks Iirimaa ja teiste ELi liikmesriikide vahel;

70.  rõhutab, et tulevased suhted Ühendkuningriigi ja ELi vahel peavad tagama võrdsed tingimused kõigis transpordisektorites, pöörates erilist tähelepanu riigiabile, keskkonnakaitsele, reisijate õigustele, kaubanduslikule paindlikkusele ja sotsiaalsetele aspektidele, sealhulgas sõidu- ja puhkeajale;

71.  rõhutab vajadust tagada ühiselt kokku lepitud taristuprojektide pidev rahastamine, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T), Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja ühtse Euroopa taeva (SES) raames, samuti selliste ühiste tehnoloogiaalgatuste nagu Clean Sky I ja II ning Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) raames; peab väga oluliseks, et Ühendkuningriik täidaks täielikult oma finantskohustusi, isegi kui need peaksid kestma kauem kui tema ELi liikmesus;

Programmid ja ametid

72.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ELi ametites ja programmides osalemise korra aluseks on tulevikus normid, mida kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate kolmandate riikide suhtes; ergutab Ühendkuningriiki osalema ELi programmides, järgides samas kõiki asjakohaseid osalemise reegleid ja mehhanisme ning tingimusi;

73.  rõhutab, et Ühendkuningriigi osalemine ELi programmides ei tohiks hõlmata netoülekandeid ELi eelarvest Ühendkuningriigile; on lisaks seisukohal, et Ühendkuningriigi edasise osalemisega ELi programmides tuleb tagada õiglane tasakaal ELi programmis osaleva kolmanda riigi rahalise osaluse ja kasu vahel ning osalemine ei tohiks anda kolmandale riigile otsustusõigust; palub komisjonil tagada piisavad siduvad sätted ja tagatised liidu finantshuvide kaitse ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta programmide puhul, milles Ühendkuningriik osaleks, sealhulgas kontroll ja audit ning pettusejuhtumi uurimine, komisjoni talituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse austamine;

74.  peab eriti oluliseks Ühendkuningriigi osalemist sellistes piiriülestes kultuuri-, arengu-, haridus- ja teadusprogrammides nagu „Erasmus+“, „Loov Euroopa“, „Horisont“, Euroopa Teadusnõukogu, programm LIFE, TEN-T, Euroopa ühendamise rahastu, ühtne Euroopa taevas, Interreg ning ühistes tehnoloogiaalgatustes, näiteks Clean Sky I ja II, SESAR, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium, Galileo, Copernicus, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik (SST) ning avaliku ja erasektori partnerlused, on oluline;

75.  väljendab heameelt programmi PEACE panuse üle rahu ja stabiilsuse tagamisse Põhja‑Iirimaal ning nõuab Põhja‑Iirimaa rahuprotsessi säilitamist ning praeguse programmi Peace IV ja Rahvusvahelise Iirimaa Fondi loodava kasu säilitamist;

76.  peab äärmiselt oluliseks, et EL ja Ühendkuningriik uuriksid koostöövõimalusi Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite, sealhulgas eelkõige Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Keskkonnaameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti vahel; rõhutab, et Ühendkuningriigil ei ole ELi ametite üle otsustusõigust; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon määraks kindlaks selle võimaliku koostöö laadi, ulatuse ja piirid;

77.  peab vajalikuks selgitada tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;

III.JULGEOLEKU JA VÄLISASJADE PARTNERLUS

Välispoliitika, julgeolekuprobleemid ja kaitseküsimused

78.  on seisukohal, et kuigi Ühendkuningriik jäetakse ELi otsustusstruktuuridest välja, on Ühendkuningriik oluline partner, kuna vajadus ühiste meetmete järele välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika probleemide lahendamiseks on äärmiselt oluline nii ELi vahetus naabruses kui ka rahvusvahelisel areenil;

79.  rõhutab, et ELi ja Ühendkuningriigi uued suhted nõuavad intensiivset koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuna nii ELil kui ka Ühendkuningriigil on palju ühiseid huve ja kogemusi ning nad toetavad nii paljusid samu väärtusi; rõhutab, et mõlema poole huvides on säilitada ambitsioonikas koostöö, mis toetab Euroopa ja selle kodanike julgeolekut ning aitab kaasa ülemaailmsele stabiilsusele, inimõiguste kaitsele ja rahule kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega;

80.  märgib, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) osas saavad ELi ühiseid seisukohti ja meetmeid vastu võtta ainult ELi liikmesriigid; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et see ei välista konsultatsioonimehhanisme, mis võimaldavad Ühendkuningriigil joonduda ELi välispoliitika seisukohtade ja ühismeetmetega, eriti seoses reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmise, mitmepoolse koostöö ja inimõigustega, eelkõige ÜRO, NATO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu raames; toetab sanktsioonide poliitika alast konsulteerimist ja koordineerimist koos võimalusega võtta vastu sanktsioonid, mis üksteist tugevdavad, kui lepinguosaliste välispoliitilised eesmärgid on omavahel kooskõlla viidud; rõhutab, et kuna Ühendkuningriik on väga oluline julgeolekupartner, annab tihe ÜVJP alane koostöö selle riigiga lisaväärtust;

81.  arvestades, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik rakendama liidu poolt sel perioodil kehtestatud või otsustatud piiravaid meetmeid, toetama ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osalema juhtumipõhiselt ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid et see toimub uue osalemise raamlepingu alusel ja ilma juhtimisõiguseta, austades samal ajal ELi sõltumatust otsuste tegemisel ning asjakohaseid ELi otsuseid ja õigusakte, sealhulgas hangete ja ülekannete osas kaitsevaldkonnas; sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;

82.  tuletab meelde, et relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise tõhus rahvusvaheline kord on ülemaailmse ja Euroopa julgeoleku nurgakivi; kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles käivitama sidusa ja usaldusväärse strateegia mitmepoolseteks läbirääkimisteks ülemaailmsel tasandil ning piirkondlike pingete leevendamiseks ja usalduse suurendamise meetmete võtmiseks; kutsub Ühendkuningriiki üles kohustuma ka edaspidi järgima nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad;

83.  rõhutab, et selline koostöö oleks vastastikku tugevdav, kuna see võimaldaks säilitada ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel Ühendkuningriigi eksperditeadmised ja suutlikkuse; soovitab tungivalt Ühendkuningriigil panustada ÜJKP tsiviil- ja sõjalistesse missioonidesse ja operatsioonidesse; rõhutab, et Ühendkuningriik, kui kolmas riik ei saa vastavalt poliitilisele deklaratsioonile, millega kehtestatakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, osaleda ELi missioonide ja operatsioonide kavandamises ja juhtimises, ning et tema osalemise tasand ja maht ELi missioonide ja operatsioonide planeerimises või nende juhtimises/osalemises, ning teabevahetuses ja suhtluses ELiga peab olema proportsionaalne Ühendkuningriigi panusega igas missioonis või operatsioonis;

84.  eeldab, et Ühendkuningriik peab jätkuvalt täielikult kinni oma kohustustest, mis on võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2231 sätestatud formaadis E3+3 Iraaniga sõlmitud ühise laiaulatusliku tegevuskava kohta ja mis on massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra tugisammas ning Lähis‑Ida ja Pärsia lahe piirkonnas pingete vähendamise alus;

85.  rõhutab, et julgeoleku- ja kaitsepoliitika alane koostöö peaks olema tulevaste suhete reguleerimiseks kavandatud üldise partnerluslepingu lahutamatu osa; toonitab, et selline leping ei piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ega Ühendkuningriigi suveräänsust;

86.  on seisukohal, et koostöö kaitsevõime arendamisel, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuris, ning samuti hübriidohtude vastane koostöö on Ühendkuningriigi ja ELi ühistes huvides, kuna see tugevdab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning edendab Euroopa ja liitlaste relvajõudude tõelist koostalitlusvõimet ja ühist tõhusust;

87.  märgib, et igasugune koostöö eespool nimetatud valdkondades, mis hõlmab ELi salastatud teabe, sealhulgas luureteabe jagamist, sõltub ELi salastatud teabe kaitsmiseks sõlmitavast julgeolekuteabe lepingust; rõhutab, et teabe ja luureteabe vahetamist tuleks soodustada vastavalt vastastikkuse põhimõttele; märgib, et selleks on vaja sõlmida konkreetne kokkulepe salastatud teabe kohta ning arendada edasi luureandmete autonoomset hindamist; soovitab sujuva teabevahetuse tagamiseks vahetada kontaktisikuid ja atašeesid;

88.  märgib, et alates alalise struktureeritud koostöö käivitamisest ei ole Ühendkuningriik osalenud üheski valitud projektis; märgib, et Ühendkuningriigi osalemist, mille keskne eesmärk on partnerite vaheline koostöö erandkorras, tuleks kaaluda, kui Euroopa Liidu Nõukogu seda nõuab alalise struktureeritud koostöö formaadis;

89.  tuletab meelde, et Ühendkuningriik on jätkuvalt NATO oluline liige ning saab jätkata väärtuslikke partnerlussuhteid, mida ta on arendanud nii kahepoolselt kui ka ELi ja NATO koostöö kaudu NATO teiste Euroopa liikmetega;

90.  märgib, et Ühendkuningriik võiks sarnastelt muude kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepetega osaleda ELi kaitse- ja välisjulgeoleku toetamise programmides (nt Euroopa Kaitsefond, Galileo ja küberjulgeoleku programmid) tingimusel, et iga vahendi üle peetakse eraldi läbirääkimisi ning järgitakse kohustuste ja õiguste asjakohast tasakaalu; rõhutab võimalust, et Ühendkuningriik panustab ühiste eesmärkide saavutamise huvides ELi välisrahastamisvahenditesse;

91.  rõhutab Euroopa kosmosesektori strateegilist mõõdet ja on seisukohal, et laiahaardeline kosmosepoliitika võib aidata tulemuslikult edendada ELi välistegevust, ning rõhutab vajadust teha edusamme nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutatava tehnoloogia arendamisel, mis on võimelised tagama Euroopa strateegilise autonoomia;

Julgeolek, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades

92.  peab geograafilise läheduse ning ELi ja Ühendkuningriigi ees seisvate ühiste ohtude tõttu väga oluliseks, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid säilitada tõhusa õiguskaitsealase koostöö korra, mis on nende kodanike julgeoleku seisukohast tõhus ja vastastikku kasulik, võttes arvesse asjaolu, et Ühendkuningriik on Schengeni alasse mittekuuluv kolmas riik ning seetõttu ei saa tal olla samu õigusi ja võimalusi kui liikmesriigil;

93.  rõhutab, et Ühendkuningriigil ei saa olla otsest juurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele ning ta ei saa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal osaleda ELi ametite juhtimisstruktuurides, ning et mis tahes teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid, auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitse taset;

94.  leiab, et Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ei saa olla juurdepääsu Schengeni infosüsteemile (SIS); palub Ühendkuningriigil viivitamata kõrvaldada tõsised puudused, mis on tuvastatud tema poolt SISi kasutamisel, ning palub nõukogul ja komisjonil seda protsessi väga tähelepanelikult jälgida, et tagada kõigi puuduste nõuetekohane ja kohene kõrvaldamine; on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevase õiguskaitsealase koostöö korraldust tuleks arutada alles siis, kui puudused on kõrvaldatud; nõuab, et teda hoitaks tihedalt kursis kõigi sellega seotud arengutega;

95.  kõik vastastikused kokkulepped broneeringuinfo õigeaegseks, tõhusaks ja tulemuslikuks vahetamiseks ja selliste andmete töötlemise tulemuste säilitamiseks vastavates riiklikes broneeringuinfo töötlemise süsteemides, ning DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete töötlemiseks (Prüm), ning Europoli ja Eurojusti kaudu tehtavaks operatiivkoostööks peavad põhinema tugevatel kaitsemeetmetel ja tingimustel ning olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu arvamusega 1/15, milles kuulutati ELi ja Kanada vaheline broneeringuinfo leping hartaga vastuolus olevaks;

96.  eeldab, et Ühendkuningriik saab jätkata väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega küberturvalisuse valdkonnas;

97.  on seisukohal, et tuleb tagada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmine ja tunnustamine ilma asjatute formaalsusteta;

98.  rõhutab, et Ühendkuningriik on oluline osaline arengukoostöö ja humanitaarabi vallas ning et tihe koostöö selles valdkonnas oleks mõlemale poolele väga kasulik; soovitab kutsuda Ühendkuningriiki üles panustama ELi vahenditesse ja mehhanismidesse, austades samas ELi autonoomiat; on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks edendama ka kestlikku arengut ja vaesuse kaotamist ning jätkuvat toetust ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa arengukonsensuse rakendamisele;

IV.TULEVASE LEPINGU HALDAMINE

99.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane leping, mis on sõlmitud Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga, peaks hõlmama sellise sidusa ja tugeva juhtimissüsteemi kehtestamist, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu tõlgendamise/kohaldamisega seoses lepingu ning vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise mehhanismide ühist pidevat järelevalvet ja haldamist; on arvamusel, et sellist horisontaalset juhtimismehhanismi tuleks kohaldada tulevaste suhete suhtes Ühendkuningriigi kui tervikuga; tuletab sellega seoses meelde oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni ja on seisukohal, et esmane prioriteet on väljaastumislepingu täielik rakendamine; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlament säilitab kõigi sätete rakendamise suhtes jätkuvalt valvsuse; juhib tähelepanu sellele, et konfliktide lahendamise mehhanism peab olema töökindel ning et selline mehhanism peab tagama tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad õiguskaitsevahendid;

100.  rõhutab, et kõnealune juhtimissüsteem on hädavajalik, et säilitada täielikult ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ainutõlgendajana;

101.  rõhutab, et juhtimiskorra ülesehitus peaks olema vastavuses tulevaste suhete olemuse, ulatuse ja tihedusega ning võtma arvesse vastastikuse seotuse, koostöö ja läheduse taset, tagades samal ajal kogu tulevase lepingu tulemusliku ja tõhusa kohaldamise;

102.  nõustub mõttega luua juhtorgan, mis vastutab lepingu rakendamise järelevalve eest, käsitleb tõlgendamise erinevusi ja rakendab heas usus kokkulepitud parandusmeetmeid, näiteks hoiatavad valdkondlikud parandusmeetmed ja kaitsemeetmed, ning tagab täielikult ELi regulatiivse sõltumatuse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikud volitused; rõhutab, et selle juhtorgani ELi esindajate suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid vastutusmehhanisme, milles osaleb ka Euroopa Parlament; tuletab meelde komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogul võetud kohustust tagada, et iga kord, kui selles juhtorganis tuleb vastu võtta otsus, kaasab komisjon tihedalt Euroopa Parlamendi ja arvestab täiel määral parlamendi seisukohtadega, ning et Brexiti kohta ei saa võtta vastu ühtegi otsust ilma Euroopa Parlamendi seisukohta täielikult arvesse võtmata;

103.  nõuab samuti, et lepinguga nähtaks ette ELi ja Ühendkuningriigi parlamentaarse ühisorgani loomine, mille ülesanne on jälgida tulevase lepingu rakendamist;

104.  on seisukohal, et ELi õiguse mõistetel põhinevate õigusnormide suhtes tuleb juhtimiskorras ette näha võimalus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse; kordab, et lepingu selliste sätete kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mis ei ole seotud ELi õigusega, tuleks ette näha alternatiivne vaidluste lahendamise mehhanism üksnes juhul, kui selle sõltumatus ja erapooletus on tagatud Euroopa Liidu Kohtuga samal tasemel;

o
o   o

105.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühendkuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 298, 23.8.2018, lk 24. (2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 2. (3) ELT C 369, 11.10.2018, lk 32. (4) ELT C 162, 10.5.2019, lk 40. (5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016. (6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006. (7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0018. (8) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7. (9) ELT C 34, 31.1.2020, lk 1. (10) Kohtuasi C‑362/14: Maximillian Schrems vs. Data Protection Commissioner, ECLI:EU:C:2015:650. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (12) Kohtuasi C‑362/14: Maximillian Schrems vs. Data Protection Commissioner, ECLI:EU:C:2015:650, Kanada broneeringuinfot käsitlev arvamus 1/15, ECLI:EU:C:2017:592, kohtuasjad C‑293/12 ja C‑594/12: Digital Rights Ireland ja teised, EU:C:2014:238, Tele2 ja Watson: kohtuasjad C‑203/15: Tele2 Sverige ja C‑698/15: Watson ECLI:EU:C:2016:970. (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2018. aasta aruande kohta (2019/2129(INI))

P9_TA(2020)0034 A9-0016/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirja, eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõikeid 1 ja 2, artiklit 130 ja artikli 284 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga presidendi kandidaadi Christine Lagarde’i 4. septembri 2019. aasta kuulamist,

–  võttes arvesse Mario Draghi kui Euroopa Keskpanga presidendi 23. septembri 2019. aasta rahandusalast dialoogi Euroopa Parlamendiga,

–  võttes arvesse G7 stabiilse krüptovara töörühma 18. oktoobri 2019. aasta aruannet „Investigating the impact of global stablecoins“ („Globaalse stabiilse krüptovara mõju uurimine“),

–  võttes arvesse EKP tagasisidet tähelepanekute kohta, mida Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonis EKP 2017. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuari 2018. aasta lõpparuannet „Financing a sustainable European Economy“ („Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamine“),

–  võttes arvesse oma 29. mai 2018. aasta resolutsiooni jätkusuutliku rahastamise kohta(1) ja oma 28. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik(2),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0016/2020),

A.  arvestades, et komisjoni 2019. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt näitavad viimased 2019. aasta andmed SKP kasvu aeglustumist euroalal 1,9 %‑lt 2018. aastal 1,1 %‑le 2019. aastal ning EL 27s 2,1 %‑lt 2018. aastal 1,4 %‑le 2019. aastal, mille põhjuseks on hiljutine kaubanduspingete teravnemine, sellega seotud ebakindlus ja Brexit;

B.  arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli töötuse määr 2019. aasta augustis ELis 6,2 % ja euroalal 7,4 %, mis on madalaimad määrad alates juulist 2008; arvestades, et töötuse määr on jäänud Euroopa Liidu piires ebaühtlaseks; arvestades, et kõrge noorte töötuse määr, mis ületab keskmist määra rohkem kui kaks korda, on jätkuvalt tõsine probleem, millega ELis tuleb tegeleda; arvestades, et tööpuuduses püsib erakordne piirkondlik ebavõrdsus nii liikmesriikide piires kui ka nende vahel;

C.  arvestades, et eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku prognoosi kohaselt kujuneb euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksina väljendatava aastainflatsiooni määraks 2019. aastal 1,2 %, 2020. aastal 1,0 % ja 2021. aastal 1,5 %, ning et seega jäävad inflatsioonimäärad allapoole 2 %, kuid selle lähedale; arvestades, et inflatsiooniprognoosis esineb euroala piires suuri erinevusi;

D.  arvestades, et 2018. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansi maht rekordiliselt suur – 4,7 triljonit eurot, mis oli 40 % suurem kui euroala SKT ja 4,25 % (0,2 triljonit) suurem kui 2017. aasta lõpus;

E.  arvestades, et 2018. aastal oli EKP puhaskasum 1,575 miljardit eurot (2017. aastal 1,275 miljardit eurot); arvestades, et see kasv tuleneb peamiselt netointressitulu suurenemisest USA dollari portfellis ja varaostuprogrammi portfellis;

F.  arvestades, et euro tugevam roll ja selle ulatuslikum kasutamine reservvaluutana suurendaks ELi suutlikkust kujundada oma poliitilisi seisukohti teistest ülemaailmsetest suurjõududest sõltumatult ja see on oluline element Euroopa majandusliku suveräänsuse säilitamisel;

G.   arvestades, et selleks, et euro saavutaks tugevama ülemaailmse rolli, peab euroala kõigepealt suutma toime tulla majanduslangusega, ilma et ükski tema liikmesriik kasutaks valitsemissektori võla (vabatahtlikke või muid) väärtuskärpeid;

H.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 5 kohaselt peab EKPS aitama säilitada finantsstabiilsust;

I.  arvestades, et VKEd, mis on jätkuvalt ELi majanduse ja ühiskonna tugisambaks ning mis suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vajavad täiendavat toetust;

J.  arvestades, et roheliste võlakirjade ülemaailmne emiteerimine on tõusnud vähem kui 1 miljardilt eurolt 2008. aastal rohkem kui 120 miljardi euroni 2017. aastal ning eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade netoemissioon on kasvanud alates 2013. aastast kümnekordseks; arvestades, et roheliste võlakirjade ja kogu tööstussektori võlakirjade tootluse vahe on järk-järgult vähenenud;

K.  arvestades, et sellest positiivsest suundumusest hoolimata moodustavad rohelised võlakirjad endiselt ainult 1 % eurodes nomineeritud võlakirjade kogupakkumisest;

L.  arvestades, et virtuaalvääringute abil tehtavate tehingute maht on järsult suurenenud ja kujutab endast väljakutset traditsiooniliste seaduslike maksevahendite süsteemide domineerimisele; arvestades, et virtuaalvääringud on alternatiivsed maksevõimalused, mitte seaduslikud maksevahendid;

M.  arvestades, et 2018. aasta detsembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt tõusis rahva toetus eurole 2018. aastal 75 %‑ni;

Üldine ülevaade

1.  väljendab heameelt EKP rolli üle euro stabiilsuse tagamisel; rõhutab, et EKP põhikirjajärgne sõltumatus, mis on sätestatud aluslepingutes, on eeltingimuseks, et ta saaks täita oma ülesannet säilitada hinnastabiilsus;

2.  toonitab, et euro on puhtalt majanduslikule projektile lisaks ka poliitiline projekt; rõhutab ühisraha pöördumatut olemust; juhib tähelepanu aluslepingutes sätestatud nõudele, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid peale Taani võtma kasutusele ühisraha, kui Maastrichti lähenemiskriteeriumid on täidetud; on seisukohal, et osalemist pangandusliidus tuleb käsitleda euroalaga ühineda soovivate riikide puhul eelisena;

3.  on mures selle pärast, et pärast lühiajalist majanduse elavnemist on majanduskasv aeglustunud 1,1 %‑ni SKPst; on lisaks mures tööstustoodangu ja maailmakaubanduse kasvu vähenemise pärast; märgib seetõttu, et nagu Mario Draghi rõhutas, on vaja säilitada nii asjakohased likviidsustingimused kui ka teataval määral toetav rahapoliitika;

4.  rõhutab, et kestlikku majanduskasvu ja hinnastabiilsust ei ole võimalik saavutada üksnes rahapoliitikaga ning et vaja on ka toetavat eelarvepoliitikat ja sotsiaalselt tasakaalustatud ja tootlikkust suurendavaid struktuurireforme;

5.  juhib tähelepanu sellele, et toetavat rahapoliitikat ei tohi käsitleda struktuurireformide asendajana;

6.  rõhutab palgakasvu ja tööturu taastumise vahelist lahknevust uurinud EKPSi madalat palgakasvu käsitleva eksperdirühma järeldusi(3); nende järelduste kohaselt saab viimaste aastate madalat palgakasvu seletada peamiselt järskude muutustega tehnoloogias ja palgaläbirääkimistes (kusjuures viimast mõjutasid muutused palgaläbirääkimiste struktuuris, mis vähendasid töötajate läbirääkimisjõudu) ning tööturureeglites – seda peamiselt riikides, mida kriis on kõige rohkem mõjutanud –, samuti tööjõu alakasutamise, madala inflatsiooni ja tootlikkuse tagasihoidliku kasvu kombinatsioon;

7.  rõhutab, et euro rolli tugevdamine nõuab õigeid struktuurilisi tingimusi, mille hulka kuuluvad:

8.  rõhutab nõuet, mille kohaselt peavad kõik ELi liikmesriigid peale Taani võtma kasutusele ühisraha, kui Maastrichti lähenemiskriteeriumid on täidetud; kutsub EKPd üles jätkama oma viljakat koostööd ka euroalasse mittekuuluvate ELi liikmesriikidega;

Rahapoliitika

9.  rõhutab, et EKP avaturuoperatsioonid ja mittestandardsed rahapoliitika meetmed on aidanud kaasa majanduse elavnemisele ja rahastamistingimuste paranemisele mitme ülekandekanali kaudu ning toonud kaasa tootluse vähenemise paljudes varaklassides; palub EKP‑l jälgida jätkuvalt oma bilanssi ohustavaid võimalikke riske, varade hinnainflatsiooni, ressursside võimalikku väärjaotamist ja hoiustajate ebasoodsat olukorda;

10.  märgib, et EKP kuulutas 12. septembril 2019 välja ulatusliku majanduse ergutamise paketi, mis hõlmab netooste varaostukava raames, mille maht on 20 miljardit eurot kuus, hoiuste intressimäära vähendamist 10 baaspunkti võrra, kahetasandilist süsteemi reservi tasustamiseks ning lihtsamaid tingimusi sihtotstarbeliste pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide jaoks (TLTRO‑III); võtab teadmiseks ühehäälsuse puudumise ja usub, et EKP juhtkond ja president Christine Lagarde peaksid tegema tööd EKP nõukogus esinevate lõhede kaotamise nimel;

11.  märgib, et EKP kvantitatiivse lõdvendamise programmi suhtes kohaldatav emitendipõhine piirmäär 33 % võib piirata EKP suutlikkust osta mitme liikmesriigi võlakirju; on seisukohal, et seda emitendipõhist piirmäära võib olla vaja muuta, kuna uuendatud kvantitatiivse lõdvendamise programm on tähtajatu ja võib nõuda võlakirjade ostmist, mis ületab mõne liikmesriigi puhul 33 % piirmäära; märgib, et kvantitatiivse lõdvendamise programmi eesmärk oli osta liikmesriikide võlakirju proportsionaalselt majanduse ja elanikkonna suurusega;

12.  võtab teadmiseks EKP nõukogu kavatsuse jätkata tähtaeguvate väärtpaberite põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist nii kaua, kui see on vajalik;

13.  märgib, et negatiivset mõju pankade netointressitulule on seni tasakaalustanud suuremast laenuandmisest tulenev tulu ning väiksemad kulutused eraldistele ja väiksem kahjum; on mures raskuste pärast, millega seisavad silmitsi eelkõige väikesed pangad; kutsub EKPd üles jälgima varade hinnamulli võimalust;

14.  rõhutab, et väga madalad või negatiivsed intressimäärad pakuvad võimalusi tarbijatele, äriühingutele, sh VKEdele, töötajatele ja laenuvõtjatele, kes saavad kasu majanduse hoogustumisest, madalamast töötuse määrast ja väiksematest laenukasutuse kulutustest; muret tekitab siiski madala tasuvuse, majandusliku ebavõrdsuse ja üksikisikutest hoiustajate probleemide võimalik mõju pensioni- ja kindlustussüsteemidele; märgib lisaks, et mõned liikmesriigid ei ole kasutanud madalat intressimäära oma eelarve konsolideerimiseks ja struktuurireformide läbiviimiseks;

15.  võtab teadmiseks EKP nõukogu kavatsuse jätkata tähtaeguvate väärtpaberite põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist nii kaua, kui see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja piisavalt toetava rahapoliitika säilitamiseks;

16.  väljendab muret pikaleveninud tagasihoidliku inflatsioonisurve ja liigse tuginemise pärast EKP rahapoliitikale, et toetada majanduskasvu, samuti EKP praeguste vahendite aina piiratuma valiku pärast;

17.  märgib, et president Mario Draghi nõudis EKP raha- ja liikmesriikide eelarvepoliitika paremat kooskõlastamist, rõhutades, et tasakaalustatum makromajanduspoliitika võimaldaks madalatel intressimääradel pakkuda varasemaga samal tasemel stiimuleid, kuid väiksema kõrvalmõjuga;

18.  rõhutab keskpankade vahelise koostöö tähtsust nii Euroopa Liidus kui ka ülemaailmsel tasandil, et saavutada keskpikas perspektiivis inflatsioonieesmärgid;

Meetmed kliimamuutustega võitlemiseks

19.  tuletab meelde, et EKP on ELi institutsioonina seotud Pariisi kliimakokkuleppega ning et see peaks kajastuma EKP poliitikas, austades samas täielikult EKP mandaati ja sõltumatust; väljendab heameelt arutelu algatamise üle keskpankade ja järelevalveasutuste rolli üle kliimamuutuste vastase võitluse toetamisel; kutsub EKPd üles viima keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased põhimõtted oma poliitikasse, austades samas täielikult EKP mandaati ja sõltumatust;

20.  kordab EKP juhatuse liikmete väljendatud seisukohti selle kohta, et on oluline töötada välja tõelised Euroopa maksesüsteemid, mis on kaitstud väliste (sealhulgas poliitiliste) häirete eest; kutsub EKPd üles jätkama tööd Euroopa maksealgatuse projektiga, et säilitada ELi suveräänsus ja majanduslik tõhusus kõigi kasutajate ja pakkujate jaoks ning tagada aus konkurents;

21.  võtab hoolikalt teadmiseks EKP presidendi Christine Lagarde’i 4. septembri 2019. aasta avalduse, milles ta kinnitas järkjärgulist üleminekut CO2‑ga seotud vara eemaldamisele EKP portfellist ja väljendas heameelt EKP osalemise üle finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustikus, ning lubaduse aidata tuvastada ja mõõta finantssüsteemi mõjutatust kliimaga seotud riskidest ja edendada keskkonnasäästlikumat finantssüsteemi, tegutsedes täielikult kooskõlas EKP hinnastabiilsust käsitlevate volituste ja muude eesmärkidega;

22.  soovitab EKP‑l seada üheks oma uurimisprioriteediks küsimuse, kuidas keskpangad ja pankade järelevalve saavad aidata kaasa kestlikule majandusele ja kliimamuutuste vastasele võitlusele; teeb ettepaneku, et EKP teeks sel eesmärgil koostööd ka muude rahvusvaheliste võrgustikega peale finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku, eelkõige kestliku panganduse võrgustiku ja ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtete algatusega;

23.  on mures asjaolu pärast, et 62,1 % äriühingu võlakirjadest ostab EKP sektoritest, milles tekib 58,5 % euroala kasvuhoonegaaside heitest; kutsub EKPd üles viima läbi uuringu varaostukavade, eelkõige ettevõtlussektori varaostukava mõju kohta kliimamuutustele, mis oleks esimene samm ettevõtlussektori varaostukava ümberkujundamiseks sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikul viisil; soovitab sellega seoses luua EKP ja Euroopa Investeerimispanga, sealhulgas InvestEU vahelise koordineerimisraamistiku;

Muud küsimused

24.  tunnistab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olulisust ELis; kutsub EKPd üles pöörama jätkuvalt tähelepanu laenude kättesaadavusele nende ettevõtjate jaoks, eeskätt võttes arvesse nende finantsolukorra aeglast paranemist; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele ergutada avaliku ja erasektori investeeringuid ELis ning nõuab seetõttu täiendavaid jõupingutusi reaalmajanduse rahastamise tagamiseks;

25.  kutsub EKPd üles jätkama oma ettevalmistavaid jõupingutusi, et tagada ELi finantsturgude stabiilsus kõigi võimalike ettenägematute olukordade ja negatiivsete tagajärgede korral, eelkõige seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega, võttes arvesse asjaolu, et mõned piirkonnad ja riigid on otsesemalt mõjutatud kui teised;

26.  on mures riskide pärast, mis on tingitud viivitusest pangandusliidu loomisel, ning nõuab selle kiiret lõpuleviimist; võtab teadmiseks EKP korduvad nõudmised Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomiseks pangandusliidu kolmanda sambana;

27.  rõhutab, et ühistupankade ja hoiu-laenuühistute eripäraseid tööpõhimõtteid ja nende erimissiooni tuleks austada ja kajastada EKP poliitikas ja lähenemisviisides;

28.  nõuab, et kapitaliturgude liidu projekti hakataks kiiremini ellu viima, et süvendada finantsintegratsiooni, parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, võimaldada tulemuslikku kapitali kaasamist Euroopas, et aidata edendada reaalmajanduse kestlikku kasvu kõigi kodanike hüvanguks, ning parandada finantsstabiilsust ja liidu võimet šokkidele vastu pidada; tunnustab EKP tugevat toetust tõelise kapitaliturgude liidu loomisele; väljendab sellega seoses heameelt järgmise kapitaliturgude liidu töörühma panuse üle;

29.  palub EKP‑l ja kõigil järelevalveasutustel suurendada krüptovarade ning suurenevate küberturvalisuse ja rahapesu alaste riskide järelevalvet, et vältida negatiivset mõju finantssektori stabiilsusele, terviklikkusele ja turvalisusele; nõustub EBA arvamusega 2014/08, milles soovitatakse hoiduda mõiste „virtuaalvääringud“ kasutamisest, sest mõiste „vääring“ kasutamine võib olla mitmel põhjusel eksitav;

30.  võtab teadmiseks Christine Lagarde’i poolt majanduskomisjoni 4. septembri 2019. aasta koosolekul krüptovarasid käsitleva uue määruse kohta tehtud märkused, mille kohaselt „EKP ja keskpangad üldiselt peaksid neid arenguid tähelepanelikult jälgima ning aitama kaasa rahvusvahelisele tööle, mida tehakse praegu poliitikameetmete valdkonnas“; palub EKP‑l koostöös komisjoniga hinnata e-raha, finantsinstrumente ja virtuaalvarasid käsitlevat ELi õigus- ja reguleerivat raamistikku, et luua terviklik raamistik finantsinstrumentide, üksuste või taristute järelevalveks, rahapesuvastaseks võitluseks ja stabiilsuse tagamiseks, samuti piiriüleseks koostööks ja koordineerimiseks; palub EKP‑l teha komisjoniga koostööd, et luua nende uute vääringute jaoks raamistik, mis ühitab innovatsiooni, kodanike vajadused, finantsstabiilsuse säilitamise ja õigusriigi;

31.  väljendab heameelt EKP jätkuvate jõupingutuste üle, et veelgi tugevdada oma reageerimis- ja taastumisvõimet küberrünnaku korral oma organisatsiooni vastu;

32.  palub EKP‑l tagada asjakohase tasakaalu finantsinnovatsiooni, sealhulgas finantstehnoloogia, ja finantsstabiilsuse vahel;

33.  ergutab EKPd tegema koostööd komisjoni ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada euro rolli reservvaluutana; on seisukohal, et see on võimalik saavutada erinevate kanalite kaudu, nagu institutsiooniline esindatus või hästi toimivad Euroopa finantstooted;

34.  nõustub EKP presidendi Christine Lagarde’i väitega, et EKP rahapoliitika raamistiku läbivaatamine on õigeaegne ja õigustatud tagamaks, et EKP‑l oleksid õiged vahendid ELi üldiste poliitikasuundade paremaks toetamiseks, ilma et see piiraks tema peamist eesmärki säilitada hinnastabiilsus; palub EKP‑l korraldada selle protsessi raames avaliku konsultatsiooni, et tagada, et paljud sidusrühmad saaksid läbivaatamisse oma panuse ja tagasiside anda; palub EKP‑l kaasata sellesse läbivaatamisprotsessi ka Euroopa Parlamendi; nõustub lisaks EKP presidendiga, et EKP peab parandama kodanike teavitamist oma poliitika mõjust;

35.  juhib tähelepanu sularaha tähtsusele ELi kodanike maksevahendina; palub EKP‑l, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi, luua süsteemi suurtehingute paremaks järelevalveks, et võidelda rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu;

36.  väljendab heameelt selle üle, et 2017. aastast alates on EKP avaldanud täieliku loetelu kõigist ettevõtlussektori varaostukava raames omandatud osalustest, sh emitentide nimed, koos koondandmetega nende osaluste kohta riigi, riski, reitingu ja sektori kaupa; taunib asjaolu, et sarnast poliitikat ei ole rakendatud varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja tagatud võlakirjade kolmanda ostukava suhtes; kordab, et programmi märkimisväärset mahtu arvestades on vaja suuremat läbipaistvust, eelkõige tagatud võlakirjade kolmanda ostukava puhul;

37.  väljendab heameelt euro lühiajalise intressimäära kasutuselevõtu üle, mis on euroala rahaturgude uus üleööintressi viitemäär; palub EKP‑l lisada oma järgmisse aastaaruandesse esimese hinnangu oma arengu ja toimimise kohta turul;

38.  märgib, et EKP ei ole veel lisanud avaliku sektori varaostukavasse Kreeka võlakirju, kuigi Kreeka on parandanud võla jätkusuutlikkust ja taasühinenud võlakirjaturgudega;

39.  rõhutab EKP intressimäära kehtestamise otsuste tehnilist olemust ja avaliku sektori toetuse tähtsust ekspertide juhitavale otsuste tegemisele selles valdkonnas; kritiseerib seetõttu EKP poliitikat puudutavate otsuste politiseerimist; kutsub kõiki poliitikuid ja riikide keskpanku üles olema ettevaatlikud selliste üldsusele suunatud avalduste tegemisel, mis võivad õõnestada usaldust EKP poliitika vastu ja toetust sellele;

Aruandekohustus

40.  väljendab heameelt EKP aruandekohustuse suurenemise üle Euroopa Parlamendi ees president Mario Draghi ametiajal ning jääb ootama veelgi suuremat aruandekohustust, dialoogi ja avatust president Christine Lagarde’i ajal, tuginedes tema poolt 4. septembril 2019 majandus- ja rahanduskomisjonis toimunud kuulamisel antud lubadustele;

41.  on seisukohal, et EKP peaks võimaldama Euroopa Kontrollikojale piisava juurdepääsu dokumentidele ja teabele pangandusjärelevalvega seotud auditite jaoks; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Kontrollikoja ja EKP vahel 2019. aasta oktoobris sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, milles sätestatakse praktiline kord teabe jagamiseks Euroopa Kontrollikoja auditite käigus EKP järelevalvetegevuse üle;

42.  tuletab meelde, et juhatuse liikmete nimetamiseks tuleks valmistuda hoolikalt ja täielikult läbipaistval viisil ning vastavalt aluslepingutele koos Euroopa Parlamendiga; palub nõukogul koostada sooliselt tasakaalustatud nimekirja kõigi tulevaste vabade ametikohtade täitmiseks ja selle Euroopa Parlamendile edastada, võimaldades parlamendil seeläbi täita nimetamisprotsessis sisukamat nõuandvat rolli; peab kahetsusväärseks, et seni ei ole rahuldavaid edusamme tehtud; tuletab meelde, kui oluline on Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni(4) (soolise tasakaalu kohta ELi majandus- ja rahandusküsimuste kandidaatide esitamisel) punkt 4, milles Euroopa Parlament võtab endale kohustuse mitte võtta arvesse selliseid kandidaatide nimekirju, mille puhul ei järgita soolise tasakaalu põhimõtet;

43.  nõuab – tunnistades samas, et panga ülesanded on viimase kümne aasta jooksul laienenud ning et talle määratud ülesannete täitmiseks vajab pank rohkem erinevatel tingimustel tööle võetud töötajaid –, et tekkinud personaliprobleemid lahendataks kõigi töötajate jaoks õiglaselt, läbipaistvalt ja kiiresti;

44.  rõhutab vajadust suurendada ja tõhustada EKP aruandekohustust olukorras, kus tema ülesanded on alates ülemaailmse finantskriisi algusest laienenud; kordab oma nõudmist suurendada EKP läbipaistvust ja aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees; on sel otstarbel valmis parandama EKP presidendiga peetava rahapoliitilise dialoogi vormi; peab kiiduväärseks meetmeid, mida EKP on selles valdkonnas võtnud, eelkõige seda, et ta võttis vastu kõigi oma kõrgete ametnike ühtse käitumisjuhendi, mis sisaldab nõuet avaldada EKP nõukogu liikmete huvide deklaratsioonid ning millega kehtestatakse selged suunised ja läbipaistvusnõuded ning asjakohased piirangud sidusrühmadega peetavatele kohtumistele; on arvamusel, et tõhustatud läbipaistvuskord peaks sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

45.  peab tervitatavaks EKP sisulist, detailset ja alajaotuste kaupa antud tagasisidet Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta, mis käsitles EKP 2017. aasta aruannet; kutsub EKPd üles jätkama ja parandama aruandekohustuse täitmist ning avaldama ka edaspidi igal aastal kirjalikku tagasisidet Euroopa Parlamendi resolutsioonile EKP aastaaruande kohta;

46.  rõhutab, et EKP on oma teabevahetust parandanud; on siiski seisukohal, et EKP peaks jätkama jõupingutusi, et teha oma otsused kättesaadavaks ja mõistetavaks kõikidele kodanikele, ning meetmete võtmist, et säilitada hinnastabiilsus euroalal ning seega ühisraha ostujõud;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0215. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0325. (3) ECB Occasional Paper Series No 232 / September 2019: Understanding low wage growth in the euro area and European countries (EKP üldtoimetis nr 232, september 2019: euroala ja Euroopa riikide madala palgakasvu tagamaad). https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpops/ecb.op232~4b89088255.en.pdf (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioon ELi siseturu ja tarbijate õiguste kaitse kohta ebaseadusliku lemmikloomadega kaubitsemise negatiivse mõju eest (2019/2814(RSP))

P9_TA(2020)0035 B9-0088/2020

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I osas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 13, milles on sätestatud, et liidu poliitika kavandamisel ja rakendamisel peavad liit ja liikmesriigid pöörama täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114 ühtse turu loomise ja toimimise kohta ning ELi toimimise lepingu artiklit 169 tarbijakaitsemeetmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta (loomatervise määrus)(2) ning selle määrusega komisjonile antud delegeeritud ja rakendamisvolitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003,(3) ja komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtu kohta kõigis liikmesriikides(5),

–  võttes arvesse kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu uuringut, mida rahastas komisjon (SANCO 2013/12364) ja mis tehti määrusele (EL) nr 576/2013 lisatud komisjoni avalduse kohaselt(6),

–  võttes arvesse koerte ja kasside internetimüüki käsitleva ELi kooskõlastatud kontrollikavaga saavutatud tulemusi(7),

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi ELi siseturu ja tarbijate õiguste kaitse kohta ebaseadusliku lemmikloomadega kaubitsemise negatiivse mõju eest (O‑000011/2020 – B9‑0004/2020 ja O‑000010/2020 – B9‑0003/2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.  arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid, õiguskaitseasutused, pädevad asutused ja veterinaararstid on kogunud tõendeid selle kohta, et liikmesriikides kaubeldakse ebaseaduslikult järjest suurema hulga lemmikloomadega ning seda organiseerivad sageli kuritegelikud võrgustikud, kes hoiduvad kontrollidest, võltsivad dokumente ja kuritarvitavad igati määrust (EL) nr 576/2013, mis on mõeldud kohaldamiseks lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes, kuigi tegelikult tuleks neid loomi vedada vastavalt nõukogu direktiivile 92/65/EMÜ;

B.  arvestades, et ebaseaduslik lemmikloomadega kauplemine ELis tähendab asjaosaliste, sealhulgas ebaseaduslike tõuaretajate jaoks tõenäoliselt väga suurt tulu, aga väga väikest vahelejäämisohtu, mille tagajärjel seadusliku tõuaretussektori kasumlikkus väheneb;

C.  arvestades, et paljud kuulutused, milles loomi internetis müügiks pakutakse, pärinevad ebaseaduslikest allikatest;

D.  arvestades, et ELi tasandil ei ole lemmikloomade aretamise kohta ühtseid norme, ja arvestades, et kuna standardid, mida tõuaretajad peavad loomade heaolu tagamiseks järgima, on liikmesriigiti õiguslikult erinevad, müüakse lemmikloomi siseturul väga erineva hinnaga, mida ebaseaduslikud kaubitsejad ära kasutavad;

E.  arvestades, et suurtes masstoodangu aretusrajatistes ei kohelda loomi nende vajadustele vastavalt, millel on tõsised ja püsivad tagajärjed nende tervisele, heaolule ja käitumuslikule arengule;

F.  arvestades, et ebaseaduslikud kaubitsejad ja müüjad tegutsevad enamasti täiesti karistamatult, sest nad teavad, et enamik tarbijaid, kes on ostnud halvas tervislikus seisundis lemmiklooma, ei võta õiguslikke meetmeid;

G.  arvestades, et kasside ja koerte ebaseaduslik aretamine toimub sageli kohutavates tingimustes ja kulud hoitakse võimalikult väikesed; arvestades, et ebaseaduslikult aretatud vastsündinud loomad lahutatakse emast sageli liiga vara, nad on halvasti sotsialiseeritud ja haigestuvad kergesti ning kannatavad stressi, alatoitumuse, dehüdratsiooni ja suurema hüpotermiaohu all, kui neid veetakse ELis pikkade vahemaade taha kitsastes ja räpastes oludes ilma toidu ja veeta ning kliimaseadmeta sõidukites või ilma peatusi tegemata; arvestades, et kutsikad ja kassipojad saabuvad sihtriiki tavaliselt võõrutamata ja põhiliste sotsialiseerumisoskusteta;

H.  arvestades, et hoolimata olukorra paranemisest on lemmikloomapassidega endiselt seotud suured probleemid, nagu looma vanuse kontrollimine ja võimalus, et pass vahetatakse ära; arvestades, et registreeritud on suur hulk võltsitud lemmikloomapasse ning selles ebaseaduslikus tegevuses teevad veterinaararstid kaubitsejatega sageli koostööd, mis teeb kontrollimise ja uurimise keerulisemaks(8);

I.  arvestades, et ebaseaduslikult aretatud lemmikloomi vaktsineeritakse sageli kas ainult osaliselt või üldse mitte ning sageli ei ole nende haigusi nõuetekohaselt ravitud; arvestades, et ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemisega kaasnevad mitmed zoonootilised ohud, sealhulgas võidakse marutaudilevikuga Euroopa aladelt viia taud marutaudivabadesse riikidesse, ning levitada parasiite (nt Echinococcus multilocularis), mis levivad kergesti ja mida on väga keeruline tõrjuda(9);

J.  arvestades, et loomatervise määrusega, mida hakatakse kohaldama 21. aprillil 2021, suurendatakse kasside ja koerte internetimüügi läbipaistvust ning parandatakse loomade tervist ja heaolu; arvestades, et loomatervise määruse kohaselt peavad kõik koera- ja kassimüüjad, -aretajad, -vedajad ning loomade kogumiskeskused oma ettevõtte riiklikus pädevas asutuses registreerima;

K.  arvestades, et peale selle, et ebaseaduslik lemmikloomadega kauplemine vähendab loomade heaolu, mõjub see halvasti tarbijakaitsele, kõlvatu konkurentsi tõttu ELi siseturu tõrgeteta toimimisele ja maksutulu vähenemise tõttu riigi rahandusele;

L.  arvestades, et praegu ostetakse ELis lemmikloomi väga sageli internetikuulutuste ja veidi harvem sotsiaalmeedia kaudu(10); arvestades, et internetikuulutuste kaudu lemmikloomi ostvate tarbijate õigused on nii riigi kui ka ELi tasandil vähe kaitstud; arvestades, et suur hulk ebaseaduslikult aretatud lemmikloomi müüakse liikmesriikide turgudel või ELi sisepiiridel otse autodest;

M.  arvestades, et 65 % inimestest, kes vastas ebaseaduslikku veebisisu käsitlevale Eurobaromeetri kiiruuringule, ei arvanud, et internet on kasutajate jaoks turvaline, ning 90 % nõustus, et veebimajutusteenuse osutajad peaksid viivitamata eemaldama sisu, mille avalik-õiguslikud või õiguskaitseasutused on tunnistanud ebaseaduslikuks; arvestades, et 60 % internetikasutajatest ütles, et nad kasutavad veebipõhist sotsiaalvõrgustikku vähemalt kord nädalas ja enamik kasutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti vähemalt aeg-ajalt, kusjuures 30 % kasutab neid vähemalt kord nädalas; arvestades, et 69 % ELi internetikasutajatest ütles, et nende internetiostude arv on igal aastal suurenenud, sealhulgas seoses loomadega(11);

N.  arvestades, et paljud kodanikud peavad lemmikloomade, sealhulgas koju võetavateks lemmikloomadeks aretatavate, peetavate ja müüdavate loomade, meelelahutuseks, spordiks ja tööks kasutatavate lemmikloomade, näiteks inglise ja hispaania hurtade, ning hulkuvate loomade väärkohtlemist endiselt suureks probleemiks; arvestades, et lemmikloomade (parem) identifitseerimine ja registreerimine võib aidata loomade väärkohtlemise vastu võidelda ning edendada vastutustundlikku loomapidamist; arvestades, et identifitseerimine ja registreerimine on hulkuvate loomade mittesurmava ja humaanse haldamise ning hulkuvate loomade populatsioonide järkjärgulise vähendamise põhiosised;

O.  arvestades, et üle 70 % uutest haigustest, mis on inimestel viimastel aastakümnetel ilmnenud, on pärit loomadelt ning sageli lemmikloomadena peetavad loomad on 41 zoonoosi, sealhulgas marutaudi edasikandjad(12);

P.  arvestades, et määruse (EL) nr 576/2013 I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi ei tohi ühest liikmesriigist teise viia, välja arvatud juhul, kui neile on märgistamiseks paigaldatud transponder; arvestades, et puudub nõue selliste kasside ja koerte ühtlustatud kohustusliku identifitseerimise kohta, keda hoitakse ühes riigis, st ei viida teistesse liikmesriikidesse; arvestades, et liikmesriikides on palju identifitseerimata ja registreerimata kasse ja koeri;

Q.  arvestades, et koerte ja kasside internetimüüki käsitleva ELi kooskõlastatud kontrollikava põhjal tuvastati 42 % kontrollitud kuulutuste puhul, et kaupleja staatus ei vasta tema tegevusele(13);

R.  arvestades, et teatavatel müügikuulutuste veebisaitidel on hakatud vabatahtlikult kehtestama rangemaid norme, et kontrollida internetimüüjate isikusamasust ja parandada loomade heaolu;

S.  arvestades, et enamik liikmesriike on kasside ja koerte identifitseerimiseks ja registreerimiseks juba kehtestanud teatavad nõuded; arvestades, et kasside, koerte ja valgetuhkrute identifitseerimise nõuded ei ole ühtlustatud, mis on muu hulgas kaasa toonud riigikoodide väärkasutamise ning duplikaatide ja valede koodide kasutamise(14); arvestades, et enamik registreid ei ole omavahel seotud, mis piirab ELis jälgitavust;

1.  rõhutab, et ebaseaduslik koerte ja kassidega kauplemine ei avalda mitte ainult katastroofilist mõju loomade heaolule, vaid kujutab endast ka ohtu rahvatervisele ja tarbijakaitsele;

Kasside ja koerte identifitseerimine ja registreerimine

2.  rõhutab, et kogu ELis ühtlustatud kasside ja koerte kohustusliku identifitseerimise ja registreerimise süsteem on oluline ja vajalik esimene samm ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise vastases võitluses ning et registreerimine ja identifitseerimine on üks olulisemaid tingimusi kontrolli, jõustamise ja jälgitavuse tagamiseks;

3.  peab oluliseks, et veterinaararst paneks lemmikloomadele mikrokiibi ning registreeriks nad riiklikus loomade identifitseerimise ja registreerimise toimikus, et tagada nende tõhus jälgitavus; peab äärmiselt oluliseks, et identifitseerimis- ja registreerimistoimikud sisaldaksid kõigi looma elus osalenud isikute, sealhulgas aretajate, müüjate, veterinaararstide, vedajate ja omanike registreerimisnumbrit;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks täiel määral talle loomatervise määruse artikli 109 lõike 2 ja artikli 118 alusel delegeeritud volitusi ning esitaks ettepaneku kasside ja koerte identifitseerimise ja registreerimise vahendite ja meetodite üksikasjalike, kogu ELi hõlmavate ühilduvate süsteemide kohta, kehtestades loomade individuaalseks identifitseerimiseks vajaliku teabe miinimumkünnise ja normid elektrooniliste andmete vahetamiseks liikmesriikide andmebaaside vahel, mis tuleks käesoleva ametiaja lõpuks omavahel ühendada;

5.  nõuab, et selgelt seotaks ELi lemmikloomapass ja lemmikloomade mikrokiibi registreerimine, et lemmiklooma päritolu oleks selge, isegi kui lemmikloomapass ära vahetatakse;

6.  kutsub liikmesriike üles kehtestama poliitika, mille eesmärk on märgistada ja registreerida vaikimisi kõik kassid ja koerad võitluses loomade väärkohtlemise vastu;

7.  rõhutab, et lemmikloomade identifitseerimiseks kogutav teave peab sisaldama isikuandmeid ning seda tuleks kaitsta täielikus kooskõlas ELi eraelu puutumatuse ja andmekaitse eeskirjadega; on veendunud, et selliseid isikuandmeid ei tohiks kasutada ühelgi ärilisel eesmärgil;

ELi tegevuskava ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise probleemiga tegelemiseks

8.  palub komisjonil koostada ELi valdkonnaülese tegevuskava ELis ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise probleemiga tegelemiseks; on seisukohal, et tegevuskavas tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade seisukohti ning määrata selgelt kindlaks kõikide sidusrühmade ja otsustajate, sealhulgas liikmesriikide, komisjoni, piirivalve-, tolli- ja veterinaarasutuste, veterinaararstide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastutus;

9.  soovitab komisjonil kaasata tegevuskavasse loomade heaolu, rahvatervise, tarbijakaitse, siseturu ja ebaseadusliku kaubanduse küsimustega tegelevad eri peadirektoraadid;

10.  on seisukohal, et ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise vastu võitlemiseks tuleb ELi tasandil välja töötada suurte kaubanduslike aretusrajatiste, nn kutsikavabrikute ühtne määratlus; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et keelata sellised aretus- ja turustustavad, mis kahjustavad lemmikloomade tervist, heaolu ja käitumuslikku arengut;

11.  peab vajalikuks, et kodanikke teavitataks paremini lemmikloomadega kauplemisest ja võimalikest ohtudest, mis kaasnevad loomade ostmisega internetist või ilma õiguslike menetlusteta;

12.  kutsub komisjoni üles parandama digitaalarengu tegevuskava osana internetikuulutuste alusel lemmikloomi ostvate tarbijate kaitset;

13.  toetab seda, et tulevase kaupade interneti- ja muu kaugmüügi lepinguid käsitleva direktiivi reguleerimisalast jäetaks välja elusloomade müük kauplejalt tarbijale;

Kontroll ja ELi õigusaktide parem jõustamine

14.  kutsub liikmesriike üles parandama õiguskaitset ning kohaldama selliste päritolu-, transiidi- ja sihtriikide ettevõtjate, veterinaararstide ja riiklike pädevate asutuste suhtes, kes annavad välja võltsitud lemmikloomapasse, rangemaid karistusi – mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad –, et ebaseaduslikku lemmikloomadega kauplemist tõhusalt tõkestada;

15.  kutsub liikmesriike üles kohaldama kooskõlas määrusega (EL) 2017/625(15) rahalisi karistusi, mis kaaluvad üles kasu, mida taotlevad ettevõtjad, sealhulgas aretajad ja müüjad, kes reklaamivad internetis loomi majandusliku kasu eest ning ELi ja riiklikke õigusakte rikkudes;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegiad lemmikloomade internetis reklaamimise reguleerimiseks või enesereguleerimiseks, et teha lõpp eksitavale reklaamile ning kasside ja koerte müüki internetis paremini kontrollida;

17.  kutsub komisjoni üles kehtestama veebiplatvormidele kohustuslikud nõuded lemmikloomade müüki internetis reklaamivate kasutajate isiku minimaalseks tuvastamiseks; rõhutab, et asjaomase õigusraamistiku võimaliku läbivaatamisega peab kaasnema tarbijate ja loomade parem kaitse;

18.  nõuab, et Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi inspekteerimisprogrammide raames uuritaks, kas liikmesriigid järgivad määrust (EL) nr 576/2013;

19.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut kasside ja koerte aretamise ja turustamise ühiste standardite kehtestamise kohta kogu ELis, et vältida ebaausaid kaubandustavasid ja selliste lemmikloomade väärmüüki, piirata tõuspetsiifiliste tervise- ja heaoluprobleemide jätkumist ning luua ettevõtjatele võrdsed võimalused;

20.  palub liikmesriikidel tagada, et kehtestatakse üksikasjalikud normid lemmikloomade aretajate kontrollimiseks ning et veterinaararstid teevad aretajate üle asjakohast järelevalvet;

21.  on arvamusel, et liikmesriike tuleks innustada looma volitatud lemmikloomaaretajate ja -müüjate kohustuslikku registrit, millele pääsevad ligi vastutavad isikud teistes liikmesriikides;

22.  kutsub liikmesriike üles võtma lisaks määruse (EÜ) nr 338/97(16) alusel nõutavatele piirikontrollidele kasutusele riigisisese vastavuse järelevalve koos kauplejate ja loaomanike, näiteks lemmikloomi müüvate kaupluste, tõuaretajate, uurimiskeskuste ja kasvanduste korrapäraste kontrollidega;

23.  on seisukohal, et ELi tasandil tuleks ühtlustada ka kontrollide sagedust ning neid tuleks viia läbi koostöös liikmesriikide tolli-, politsei- ja veterinaarteenistustega;

24.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles määruse (EL) nr 576/2013 rikkumise korral rangelt järgima nimetatud määruses sätestatud menetlusi ja tagama konfiskeeritud lemmikloomade uude elukohta paigutamise; kutsub liikmesriike samuti üles piisavalt toetama loomapäästekeskusi;

25.  väljendab heameelt tulemuste üle, mis on saavutatud loomade heaolu käsitleva ELi platvormi ning vabatahtliku algatuse raames moodustatud töörühmaga, mis tegeleb lemmikloomade tervise ja heaolu küsimustega kaubanduses (Voluntary Initiative Subgroup on Health and Welfare of Pets in Trade); nõuab Euroopa Parlamendi kaasamist ning kodanikuühiskonna, pädevate asutuste, ettevõtete ja teadlaste tasakaalustatud esindatust loomade heaolu alases edaspidises töös ELi tasandil ning piisavate vahendite eraldamist optimaalsete edusammude tagamiseks;

Koostöö, teavitamine ja koolitus

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tuginema tulemustele, mille on saavutanud vabatahtliku algatuse raames moodustatud töörühm, mis tegeleb lemmikloomade tervise ja heaolu küsimustega kaubanduses, ja neid levitama loomade heaolu käsitleva ELi platvormi raames ning võtma eelseisvas seadusandlikus ja muus kui seadusandlikus töös ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise vastu võitlemiseks 2024. aastaks meetmeid; on seisukohal, et sellega seoses on tungivalt vaja, et kõik liikmesriigid teeksid aktiivset koostööd ja vahetaksid parimaid tavasid;

27.  kutsub liikmesriike üles teavitama alati teisi asjaomaseid liikmesriike, kui nad esitavad hagi ebaseadusliku koera- ja kassikaupleja vastu, kelle tegevus võib neid teisi liikmesriike mõjutada;

28.  pooldab asutustevahelise koostöö meetodeid, et võidelda ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise vastu ja leevendada sellega seotud zoonootilisi ohte, sealhulgas pooldab teabesüsteemi väljatöötamist, et koguda ja jagada teavet ebaseaduslikult kaubeldavate loomade kaubanduslikel eesmärkidel vedamise kohta, ja hoiatussüsteemi loomist tuvastatud anomaaliatest teatamiseks;

29.  kutsub komisjoni üles esildama meetmeid, sealhulgas tehnoloogia kasutamist ja kohandatud koolitust, et tolli- ja veterinaarasutusi lemmikloomade ebaseadusliku üle piiri toimetamise avastamiseks paremini ette valmistada;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tuginema ELi kooskõlastatud kontrollikava soovitustele, mis puudutavad koerte ja kasside internetimüüki, arendades partnerlust ametiasutuste, andmebaaside, veebisaitide ja loomade heaolu organisatsioonide vahel, et töötada välja täpsed meetmed eksitava reklaami ning koerte ja kasside ebaseadusliku internetikaubanduse vastu;

31.  tunnistab, kui oluline on loomakaitseühingute ja vabaühenduste roll ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise vastases võitluses; kutsub lisaks liikmesriike üles pakkuma loomapäästekeskustele ja loomakaitseühingutele / vabaühendustele piisavat rahalist ning muud materiaalset ja mittemateriaalset toetust;

32.  kutsub liikmesriike üles eraldama piisavalt vahendeid registreerimisnõude jõustamiseks kõigi loomade aretamise, pidamise või nendega kauplemisega tegelevate ettevõtete käitajate suhtes, nagu on ette nähtud loomatervise määrusega, et ebaseaduslikku lemmikloomadega kauplemist internetis piirata;

33.  on seisukohal, et tuleks teha rohkem selleks, et suurendada potentsiaalsete ostjate ja ettevõtjate, sealhulgas internetipõhiste teenuseosutajate teadlikkust lemmikloomade ebaseaduslikust müügist ja sellega kaasnevatest madalatest heaolustandarditest;

34.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõned riiklikud ja mõnel juhul ka piirkondlikud andmebaasid, mis sisaldavad lemmikloomade identifitseerimisandmeid, on juba olemas; on seisukohal, et neid andmebaase tuleks kasutada omavahel ühendatud, ühilduvate ja koostalitlusvõimeliste süsteemidena, et võimaldada jälgitavust kogu ELis;

35.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid tagama, et piiril töötajad on asjakohaselt koolitatud menetluste ja normide osas, mida kohaldatakse lemmikloomade impordi suhtes loetellu kantud ja kandmata kolmandatest riikidest, ning et nad neid norme jõustavad;

36.  kutsub liikmesriike üles korraldama rohkem teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et ergutada pigem lemmikloomade adopteerimist usaldusväärsetest loomapäästekeskustest, kui nende ostmist, ning teavitada kodanikke ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemise negatiivsest mõjust ning sellest, kui oluline on osta ainult selliseid lemmikloomi, kes on aretatud, keda on peetud ja kellega kaubeldakse vastutustundlikult ja loomade heaolu silmas pidades;

o
o   o

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. (2) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1. (3) ELT L 178, 28.6.2013, lk 1. (4) ELT L 178, 28.6.2013, lk 109. (5) ELT C 35, 31.1.2018, lk 139. (6) Kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu uuring (2015), mida komisjon rahastas erilepingu SANCO 2013/12364 raames. https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/animals/docs/aw_eu-strategy_study_dogs-cats-commercial-practices_en.pdf (7) Euroopa Komisjon (2019). Koerte ja kasside internetimüüki käsitleva ELi kooskõlastatud kontrollikava tulemuste analüüs. https://ec.europa.eu/food/animals/welfare/other_aspects/online_dog-cat_en (8) Organisatsiooni FOUR PAWS 2013. aasta aruanne „Puppy trade in Europe“ („Kutsikaubandus Euroopas“). http://www.carodog.eu/wp-content/uploads/2014/10/REPORT_EUROPEAN_PUPPY_TRADE2.pdf (9) Kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu uuring (2015), mida komisjon rahastas erilepingu SANCO 2013/12364 raames, lk 55–56. https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/animals/docs/aw_eu-strategy_study_dogs-cats-commercial-practices_en.pdf;EU Dog and Cat Alliance (2016). Briefing on the review of pet movement legislation under the „Animal Health Law.“ (Ülevaade lemmikloomade liikumist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisest loomatervise määruse raames). https://s3-eu-west-1.amazonaws.com/assets.dogandcatwelfare.eu/live/media/publicationtemp/EU_Dog_Cat_‌Alliance_briefing_AHL_pet_movement_review.pdf (10) EU Dog and Cat Alliance ja the Blue Cross (2017). Online Pet Sales in the EU: What’s the cost? („Mis lemmikloomade internetimüük tegelikult maksab?“). https://s3-eu-west-1.amazonaws.com/assets.dogandcatwelfare.eu/live/media/publicationtemp/12195_-_EU_Pet_‌sales_report_spreads.pdf (11) Eurobaromeetri kiiruuring nr 469/2018 ebaseadusliku veebisisu kohta. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/83669 (12) Michael J. Day jt (2012). Surveillance of Zoonotic Infectious Disease Transmitted by Small Companion Animals. (Väikeste lemmikloomade poolt edasi kantavate zoonootiliste nakkushaiguste seire.) https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/18/12/12-0664_article (13) EU Coordinated Control Plan on online sales of dogs and cats. https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/animals/docs/reg-com_ahw_20190612_asf_aw-control-coord-plan-sale-dog-cats_eur.pdf (14) Organisatsiooni FOUR PAWS 2016. aasta aruanne „Identification, vaccination and movement of dogs and cats in the EU: How to improve the Pet Passport and TRACES systems?“ („Koerte ja kasside identifitseerimine, vaktsineerimine ja liikumine ELis. Kuidas lemmikloomapassisüsteeme ja süsteemi TRACES parandada?“). http://www.lawyersforanimalprotection.eu/wp-content/uploads/2016/07/INSIDE-1.pdf (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1). (16) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).